Pöördumine

Saatja: Maire Koppel <[email protected]> Saadetud: 16.09.2021 12:30 Adressaat: Rait Kuuse <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]> Teema: teabenõue Tere hr. Rait Kuuse. Palun teavet, millele tugineb SKA-st saabunud nõue üldhooldekodudele; kanda STAR-i 30. septembriks 21a. üldhooldekoduteenust saav isik viibimiskohana märgitud hoolekandeasutuse aadress. Oleme segaduses seoses SKA-st saabunud nõudega, STAR-i kanda üldhooldusteenusel olevate isikute viibimiskohad. * Esiteks on täna kehtiv viibimiskoha andmeandjate loetelu, kus üldhooldusteenuse pakkujad pole loetelus (v.t.kirjalisa). * Teiseks on laual SHS muutmise eelnõu, kus §144 lõige 5 täiendamine loob aluse üldhooldusteenuse osutaja poolt teha STAR-i sissekandeid. SHS muudatus jõustub 01,01,2022 * Kolmandaks hea riik ei saada paaripäevaste vahedega nõudeid, mis ei tugine seadusele ja mis tekitavad segadust. Algne nõu, esitada STAR-i üldhooldusteenuse saajad seisuga 31.10. 2021 ja siis on sisestamise kuupäeva lühendatud kuu aega lühemaks, 30.09.2021 * Neljandaks, lisaküsimus! üldhoolduteenuse osutajad on taas kroonviirusega võitlejad number 1, meil puudub selge ja ühene teave, kas ja kuna tuleb revaktsineerimine. Teadmatus on häiriv. Samas soovime rõhutada, et ilma igasuguse riigipoolse rahastuseta SM-i nõuded suurendavad halduskoormuse kasvu üldhooldusteenuse osutajatele ja seda ajal kui peame võitlema epideemiaga. Eelnevalt kirjutatu põhjal palume teie abi ja selgitust, millised nõuded on õiguspärased. Lugupidamisega Eesti Sotsiaalasutuse Juhtide Nõukoda Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit Kirja koostas Maire Koppel 5159 123 4. peatükkIsiku viibimiskoha andmeandjate loetelu ja isiku viibimiskoha aadressi andmete esitamise kord § 9. Isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu (1) Isiku viibimiskoha aadressi andmed kannavad rahvastikuregistrisse järgmised isikud ja asutused: 1) Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktides 1−2 ja 7 sätestatud juhtudel, kui need andmed on kantud Sotsiaalkindlustusameti peetavasse riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse; 2) Justiitsministeerium rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul; 3) Kaitsevägi rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul; 4) ülikool, rakenduskõrgkool või kutseõppeasutus täisealiste õppijate kohta rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul; 5) Riigi Tugiteenuste Keskus ning Maksu- ja Tolliamet rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 7 sätestatud juhul; 6) Eesti Haigekassa, Haridus-ja Teadusministeerium, rakenduskõrgkool ja kutseõppeasutus rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul; 7) Kaitsevägi ja Kaitseministeerium rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 7 sätestatud juhul; 8) kohaliku omavalitsuse üksus rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul. (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul võib viibimiskoha andmed rahvastikuregistrisse kanda ka muu asutus, kes korraldab loetletud õppeasutustes õppijate majutamist. Lugupidamisega Maire Koppel Juhatuse liige Sotsiaalteenuste keskus Iseseisev Elu 5159 123 Austatud hoolekandeasutuste juhid! 01.01.2019 jõustus uus rahvastikuregistri seadus, mis tõi võrreldes varasemaga kaasa olulisi muudatusi . Soovime Teie tähelepanu juhtida sellele, et isiku elukoh t ja viibimiskoht on erinevad terminid . Elukoha aadress ei võrdu viibimiskoha aadressiga ja need ei saa olla samaaegselt samad aadressid . Isikul või b rahvastikuregistris olla samaaegselt erinev elukoha ja viibimiskoha aadress, samuti ainult elukoha aadress või ainult viibimiskoha aadress. Elukoht Rahvastikuregistrisse kantu d elukoha aadress on õigusliku tähendusega aadress. Isiku elukoha aadress rahvastikuregistris on aluseks riigi ja kohalike omavalitsuste toetuste, teenus te ja hüvede määramisel. Elukoha aadress võetakse aluseks isiku valijate nimekirja kandmisel ja tulumak su laekumisel KOV-i eelarvesse. Elukoha aadressil on õiguslik tähendus alates selle kehtivuse alguskuupäevast. Sarnaselt vana seadusega on ka uue s rahvastikuregistri seaduse § 70 lõike 2 punktis 2 sätestatud piirang, mille kohaselt i siku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse . Elukoha andmete olemasolu rahvastikuregistri s on väga oluline. Juhul, kui Teieni jõuab in fo, et T eie a su tuses viibib isikuid , kellel puudub rahvastikuregistris elukoha aadress, siis tuleb esmalt sellest teada anda isiku eestkostjale, kes saab pöörduda isiku elukoha järgse omavalitsuse poole ja taotleda elukohaandmete kandmist rahvastikuregistrisse. J uhul, kui isik on teovõimeline ja võimeline oma asju ise ajama, võib ta ise elukohaandmete korrastamiseks pöörduda oma endise elukohajärgse omavalitsuse poole. Juhul, kui isikule ei ole eestkostjat määratud ja ta pole suuteline oma asju ise ajama , võib ka hoolekandeasutus ise teavitada isiku endist elukohajärgset omavalitsust elukoha aadressi puudumisest . Piisab, kui hoolekandeasutus oma pöördumises kohaliku le omavalitsuse le teatab , et isik viibib hoolekandeasutuses, ja tal puuduvad kehtivad elukohaandmed rahvastikuregistris. Teate saamisel on kohalikul omavalitsusel võimalus registre erida isiku elukoht kohaliku omavalitsuse algatusel omavalitsuse täpsusega. Viibimiskoht Kui rahvastikuregistrisse on kantud isiku viibimiskoha aadress, tähendab see seda, et isik viibib rohkem kui 3 kuud mõnes asutuses (näiteks hooldekodus), organisatsioonis või pikaajalisel välislähetusel. Viibimiskoha rahvastikuregistrisse kandmise eesmärk on eelkõige aktuaalseima info saamine isiku asukoha kohta. Ainult väga erandlikel ja seaduses sätestatud juhtudel saab viibimiskohta lugeda võrdväärseks elukoha aadressiga (näiteks on kehtestatud regulatsioon viibimiskoha aluseks võtmiseks valijate nimekirja kandmisel kui valijal puuduvad rahvastikuregistris elukoha andmed). Rõhutame veel kord üle, et isiku viibimiskoha andmeid ei pea h ooldekodu ise kuhugi edastama. Viibimiskoha andmeid hakkab rahvastikuregister automaatse andmevahetusega saama Sotsiaalkindlustusameti andmebaasist . Seega ei ole kasu sellest, kui hoolekandeasutus pöördub kohaliku omavalitsuse poole palvega registreerida asutuses elavate isikute viibimiskohad. Lisaks eeltoodule ei ole kohalikel omavalitsustel selle toimingu tegemiseks ka pädevust. Näiteks, kui isik kutsutakse kaitseväkke, siis Kaitseressursside Amet edastab rahvastikuregistrile teabe isiku viibimisest kaitseväes. Isiku elukoha aadress seejuures ei muutu. Isiku elukoha aadress jääb registrisse edasi sellisel kujul nagu enne kaitseväkke asumist. Sama analoogia kehtib ka hoolekandeasutuste puhul, va asjaolu, et hoolekandeasutustes viibivate isikute andmeid edastab rahvastikuregistrile Sotsiaalkindlustusamet. Lugupidamisega Kaisa Kangro rahvastiku toimingute osakonna nõunik Siseministeerium [email protected] 612 5015 Pikk 61, 15065 Tallinn