Riigikogu juhatus Teie 15.09.2021 nr 2-3/14-182/
Meie 29.09.2021 nr 5.1-3/2952-4
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 182)
Lugupeetud Riigikogu liige Priit Sibul
Vastame Teie küsimustele järgmiselt.
1) Vastavalt jõustunud korraldusele ei võetud COVID-19 tõendeid kasutusele kõigis
eluvaldkondades. COVID-19 tõendeid tuleb tegevuse eest vastutaval isikul kontrollida
sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses,
täienduskoolituses ja täiendõppes, spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel,
saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates, avalikel koosolekutel ja üritustel
(sealhulgas teatris, kinos, kontserdil), konverentsil, muuseumites ja näitusasutustes,
meelelahutusteenustel ning toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel ja joomisel.
Millistel kaalutlustel ja millistele andmetele tuginedes tehti eelpool loetletud valikud
kohtade osas, kus nn „nakkusohutuse“ tõendamiseks piisab koroonapassi
esitamisest?
COVID-19 tõendi nõue on kehtestatud tegevustes ja kohtades, kus inimeste omavaheline
kokkupuude on sageli intensiivsem ning seetõttu ka nakkusoht kõrgem. Tegevuste valikul,
kus COVID-19 tõendi nõuet rakendada, võeti arvesse, et kõigi inimeste ligipääs
esmatähtsatele toodetele ja teenustele (näiteks toidukauplus, apteek, avalikud teenused)
oleks tagatud ning seetõttu on mitmeid kohti ja teenuseid, kus tõendi nõuet ei rakendata.
Pean seda ainuõigeks lähenemiseks.
Täpsemad põhjendused leiate korralduse seletuskirjas, mis on kättesaadav lingil:
https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/2021.08.23_k305_vv_sel.pdf
2) Millal plaanib valitsus lõpetada väärinfo jagamise, kus rõhutatakse, et
vaktsineerimispass tõendab nakkusohutust.
Märgime, et nakkusohutuse tõendamise mõistet kasutatakse ühtviisi nii COVID-19
immuniseerimise tõendi, COVID-19 läbipõdemise tõendi kui ka SARS-CoV-2 negatiivse
testitulemuse tõendi kohta. Mõiste „nakkusohutus“ antud kontekstis tähendab, et nakatumise
risk ja seega ka nakkuskandlus on COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud ja COVID-19
haiguse läbi põdenud inimestel oluliselt väiksem. Seda tõestavad nii rahvusvahelised
teadusuuringud, Terviseameti ülevaated kui ka septembris Tartu Ülikooli poolt läbiviidud
seireuuring. SARS-CoV-2 negatiivse testitulemuse saanud inimene ei ole sel hetkel nakkuse
kandja ja seega on ohutu teistele inimestele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Kokkuvõttes kõik kolm eelnimetatud dokumenti tõendavad, et inimene on vähemalt antud
hetkel väiksema tõenäosusega nakkust edasikandev või haige ehk ta on nakkusohutum kui
inimene, kes on vaktsineerimata, haigust läbi põdemata või negatiivse testitulemuseta.
Tõdeme, et nakkusohutuse mõiste kasutamine võib tekitada segadust, kuid eeltoodud
selgituse valguses on see hetkel eesti keeles kõige sobivam mõiste.
3) Kas peate vaktsineerimispasside kehtestamist inimeste vabadust piirava abinõuna
piisavaks meetmeks viiruse ennetamisel?
Kõige olulisem koroonaviiruse leviku pidurdamisel ja raske haigestumise vähendamisel on
COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine. Praeguseks on üle kahe kolmandiku kõigist
täisealistest seda tasuta võimalust ka kasutanud ning vaktsineeritute arv tõuseb
igapäevaselt. COVID-19 tõendi nõue on täiendav meede nakkuse leviku piiramiseks, kuid ei
oleks praeguse nakatumise tasemel ainukese meetmena piisav. Nakkusriski vähendamiseks
on vajalik järgida ka teisi meetmeid – vajadusel kanda maski, pesta käsi või desinfitseerida
ning hoida distantsi.
4) Kas peate õigeks inimeste diskrimineerimist vaktsineerituse alusel kuivõrd
mittevaktsineerimise otsuse puhul on üldjuhul tegemist inimese terviseseisundit ja -
riske ning veendumusi puudutava otsusega?
Nii laiemalt maailmas kui Eestis on endiselt COVID-19 haiguse pandeemia. COVID-19 on
nõudnud Eestis üle 1300 ja maailmas ligi 5 miljonit ohvrit. Surmade arv oleks veel kordades
suurem ilma vaktsineerimiseta. Seetõttu on meile kõigile oluline COVID-19 haiguse vastane
vaktsineerimine iseenda ja teiste kaitseks.
Rõhutame, et COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimine ei ole ainuke alus kontrollitud
tegevustes osalemiseks. Inimestel on võimalik tegevustes osaleda ja teenustele ligi pääseda
erinevate alternatiivsete tingimuste täitmise alusel, milleks on Vabariigi Valitsuse 23.08.2021
korraldusest nr 305 tulenevalt COVID-19 haiguse läbipõdemine või SARS-CoV-2 negatiivse
testitulemuse esitamine. Seega on korralduses peetud silmas ka inimeste vabadust järgida
enda veendumusi.
5) Miks ei tehta uute nõuete ja piirangute kehtestamisel pikaajalisi plaane ja
selgitustööd ning milline on valitsuse plaan juhul, kui vaatamata kasutusele võetud
meetmetele jätkub nakatumine COVID-19 viirusesse kasvutrendis?
Tuleb rõhutada, et COVID-19 on uudne ohtlik nakkushaigus, mille puhul on vaja arvestada,
et teave täieneb, samuti muutub ka nakkusolukord ning nakkuskollete tekkimise koht ja
iseloom. Seetõttu ei ole võimalik eranditult kõigi meetmete ja piirangute kehtestamist
pikaajaliselt ette näha. Ühiskonna avatuna hoidmisel on võtmetähtsusega elanikkonna
laialdane vaktsineerimine ja eeskätt riskirühmade kaitse ning siin saame me kõik panustada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Kätlin Pääro 6269 746
[email protected]