Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

23.09 .2021 Loomakaitseseaduse muutmise seaduse e elnõu väljatöötamise kavatsus Probleem, sihtrühm ja eesmärk Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS ) § 45 kohaselt peab loomkatseprojekti läbiviimiseks olema loomkatseprojekti luba, mille kehtiva õiguse kohaselt annab maaeluministri moodustatu d loomkatseprojekti loakomisjon (edaspidi komisjon ) , mis tegutseb Maaeluministeeriumi ( edaspidi MeM ) juures. MeM korraldab komisjoni asjaajamist, sealhulgas valmistab ette ja protokollib istungeid ning koostab, edastab ja säilitab komisjoni dokumente . K omisjoni liikmete tegevust rahastatakse MeM i eelarve kaudu . Loomkatse projekti ja selle raames tehtava loomkatse läbiviimise nõuetekohasuse üle teostab riiklikku järelevalvet Põlumajandus- ja Toiduam e t (edaspidi PTA ) ja seega on praegu loomkatseprojekti lubade andmine ja loomkatseprojekti läbiviimise nõuetekohasuse üle järelevalve teostamine erinevate asutuste pädevuses . Loomkatse võib läbi viia loomkatseprojekti loas määratud tingimustel. K omisjoni otsus aga toimetatakse kätt e vaid loa taotlejale, tuginedes h aldusmenetluse seadusele (edaspidi HMS ) ja LoKSi alusel kehtestatud korra le . Lisaks, komisjoni otsused ja nende sisu on piiratud juurdepääsuga teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust ning seda teavet valdab MeM . Seetõttu ei ole järelevalve teostamiseks vajalik teave riikliku järelevalve teostajale lihtsalt kättesaadav. Vaatamata sellele, et käesoleva aasta märtsi seisuga ei ole PTA viimase viie aasta jooksul tuvastanud kõrvalekaldeid katseloomade kaitse valdkonnas ja k uigi komisjoni liikmete seas on ka PTA esindajad, on komisjoni otsustega seonduva teabe vahetus PTA ametnike seas olnud PTA ametnike endi sõnul ebaefektiivne, mis on omakorda raskendanud vajalike kontrollide teostamist. Käesoleva väljatöötamise kavatsusega (edaspidi VTK ) püütakse leida võimalusi komisjoni töö paremaks korraldamise ks , et seeläbi katseloomade kaitse valdkonnas järelevalvetegevus t ja järelevalve te ostamiseks vajaliku teabe kättesaadavust järelevalve te ostajale efektiivsemaks muut a . 2. Sihtrühm Kavandatud muudatuse elluviimisega mõjutatakse järgmisi sihtrühmi: r iigiasutused (P TA ja MeM ) ; k atseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloo made kasutamise ettevõtted ( edaspidi vivaariumid ) ; l oomkatseprojekti loa taotlejad ; komisjoni liikmed . Peamine mõjutatav sihtrühm on PTA. Mõjutatud on enim P TA struktuuriüksus, mille valdkonnas tegeldakse loomade heaolu küsimustega , kuna see üksus hakkaks vastutama komisjoni töö korraldamise eest . R egulaarselt tuleb kontrollida kõiki loomkatseprojektide läbiviijaid ja vivaariumeid. Igal aastal tuleb järelevalvet teha vähemalt üh e le kolmandik u le neist vastavalt koostatud riskianalüüsile. K atseloomade kaitse nõuete täitmise üle järelevalvet teostavaid P TA ametnikke on 2021. a septembrikuu seisuga kaks (üks Tartumaal, teine Harjumaal). 2021 . aasta septembri se isuga on Eestis tegevusloa alusel tegutsevaid vivaariumeid 10 . L isandub järelevalve teostamine ka väljaspool katseloomade kasutamise ettevõtet, näiteks looduskeskkonnas , loomakasvatushoones, -rajatises, looma pidamiseks piiritletud alal või loomaaias, milles tegutsemiseks ei ole antud tegevusluba katseloomade kasutamiseks , kuid kus viiakse läbi loomkatseprojekte kooskõlas LoKS § 39 lõikega 4 . Selliseid lube on aastatel 2018 – 2020 antud 9 . Käesoleval aastal on väljaspool katseloomade kasutamise ettevõtet loomkatseprojekti läbiviimiseks septembri seisuga antud 5 luba. Praegu toimub komisjoni töö korraldamine MeM i toiduohutuse osakonna s ning see kuulub ühe inimese tööülesannete hulka. K omisjoni töö korraldamise ga seonduvate ülesannete hulka kuuluvad peamiselt istungite ettevalmistamine ja läbiviimine, dokumentatsiooni koostamine istungijärgselt , s eal h ulgas protokolli koostamine, otsuste ja puuduste kõrvaldamiste kirjade vormistamine , esildise koostamine komisjoni liikmetele tasude maksmiseks ning arvestuse pidamine loomkatseprojekti loa taotluste ja nende menetlemisele kuluva aja üle. Vastavalt vajadusele lisandub jooksvaid ülesandeid. Tulenevalt LoKSi § 39 lõikest 1 peab ettevõtjal olema tegevusluba tegutsemiseks ettevõttes, kus tegeletakse k atseloomade kasvatamise ga , katseloomadega varustamise ga ja katseloomade kasutamise ga . Kokku on tegevusloaga vivaariumeid 2021. aasta septembri seisuga 10. Vivaariumid paiknevad t eadus- ja arendusasutus t e , peamiselt ülikoolide , juures . Loomkatseprojekti loa taotlejad on peamiselt ülikoolide juures tegutsevad teadlased. Isikute hulk , kes soovivad taotleda luba loomkatseprojektide läbiviimiseks , on aastate lõikes erinev . 2018. aastal esitas 14 erinevat isikut kokku 21 loomkatseprojekti loataotlust, 2019. aastal esitas 1 8 isikut kokku 2 3 loomkats eprojekti loataotlust ning 2020. aastal esitas 15 isikut kokku 23 loomkatseprojekti loataotlust. 2021. aasta septembri seisuga on 1 5 isikut esitanud 1 8 taotlust. Täpset loomkatseprojekti loa taotlejate arvu, keda kavandatud muudatus mõjutab, ei ole võimalik öelda, küll aga võib hinnanguliselt viimaste aastate põhjal järeldada, et muudatus mõjuta b aastas keskmiselt 16 loomkatseprojekti loa taotlejat . K omisjoni põhi liikmeid on kehtiva õiguse kohaselt 17, lisaks 14 asendusliiget. Komisjoni liikme ülesanne on vaadata läbi esitatud loomkatseprojekti loa taotlused, hinnata loomkatse nõuetekohasust ja lä biviimise põhjendatust ning and a istungil arvamus loomkatse projekti läbiviimise ks loa andmise või sellest keeldumise kohta ning kui loa andmisel on projektile määratud järelhindamine, siis osalema järelhindamisel , arvestades LoKSis , selle alusel kehtestatud õigusaktides ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Tähtis on komisjoni tegevust korraldada sellisel moel, et oleks taga tud järelevalveteg e vuseks vajaliku teabe lihtne ja kiire kättesaadavus järelevalveasutusele. See parendaks loomkatsetes kasutatavate katse loomade heaolu ja kaitset ning annaks selgema ülevaate loomkat se projektide läbiviimise nõuetekohasusest . Parim ja eesmärgipäraseim tulemus oleks saavutatud sellises olukor ras , kus järelevalvet loomkatseprojekti läbiviimise nõuetekohas use üle teeb loa andja . II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon , seotud strateegiad ja arengukavad Katseloomade kaitse valdkonda ning komisjoni tegevust reguleerivad LoKS ja HMS . Lisaks on käesoleva VTKga seotud p õllumajandusminis tri 14. jaanuari 2013. a määrus nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” . Ka on valdkonna eesmärgid seotud Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava ga 2019 – 2022 , p rogramm iga „ Põllumajandus , toit ja maaelu 2021–2024“ ning p õllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava ga aastani 2030 . Nimetatud arengukavades ja programmides on välja toodud katseloomade kaitsega seonduvad eesmärgid, tegevused ning tegevuste mõõdikud loomade heaolu taseme paranemise hindamiseks. VTKs kavandatav LoKSi m uudatus ei ole vastuolus strateegiate ja arengukavadega. 5 . Tehtud uuringud Antud valdkonnas puuduvad Eestis v arasemad uuringud ja analüüsid. 6 . Kaasatud osapooled VTK väljatöötamisel on konsulteeritud PTAga , kes on väljendanud oma valmisolekut võtta üle kom isjoni töö korraldamine . Teiste sihtrühmadega ei ole VTK koostamisel konsulteeritud, kuna muudatus neid otseselt ei mõjuta, aga neid kaasatakse edaspidi hea tava kohaselt. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7 . Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine EI Rahastuse suurendamine EI Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH Muu EI 7 .1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused Praeguse olukorra säilitamine: komisjon tegutseb MeM i juures ning MeM säilitab komisjoni juurdepääsupiiranguga dokumente, millele PTA riikliku järelevalve te ostamiseks saab paluda ligipääsu vastavalt vajadusele. Selline olukord ei taga katseloomade heaolu aspektist nende piisavat kaitset, kuna PTAl puudub lihtne ja kiire ligipääs loomkatseprojekti läbiviimise nõuetekohasuse kontrollimiseks vajalikele dokumentidele. Samuti ei ole dokumentide või neis sisalduva teabe vahetamine asutuste vahel ametnike tööaja mõistliku kasutamise mõttes parim lahendus ning muude tööülesannete tõttu ei pruugi alati seesugune dokumentide või teabe vahetamine operatiivselt toimuda. S enise regulatsiooni parem rakendami ne tähendaks järelevalvetegevuseks vajaliku teabevahetuse parandamist. Kuna komisjoni otsused sisaldavad juurdepääsupiiranguga teavet, siis sellise le teabe le juurdepääsu võimaldamisel tuleb järgida vastavaid avaliku teabe seaduse sätteid ja teabe jagamise efektiivsemaks muutmine ei ole seetõttu lihtne . Seega senise regulatsiooni parem rakendamine olukorda suure tõenäosusega oluliselt ei parandaks , sest piirangute tõttu ei pruugi olla võimalik teabevahetus t piisavalt operatiiv s e ks muuta . Kuigi senise regulatsiooni par e m rakendamine on soositum lahendus kui väljap akutud mitteregulatiiv ne lahendus , ei ole ka see lahendus optimaalne ega annaks soovitud lõpptulemust , mistõttu ei ole võimalik lahendada olukorda mitteregulatiivsete võimalustega . Parim lahendus oleks see, kui vajalik teave on järelevalve teostajale olemas ilma kolmanda osapoole ehk MeMi poole pöördumata . IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8 . Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas sead useelnõu koostamisel analüüsida Läti s on katseloomade kaitse valdkond reguleeritud loomakaitseseadusega , mille kohaselt teeb järelevalvet ning kontrollib tegevuste õiguspärasust Toidu- ja Veterinaarteenistus. Selle asutuse pädevus hõlmab muuhulgas nii loomkatseprojektide hindamist, nende tegemiseks lubade andmist, loa muutmise taotluste hindamist ning lubade muutmise otsuste tegemist , loomkatseprojektide järelhindamist ja ka järelevalve teostamist katseloomade kasutamise , pidamise ning nendega varustamise nõuetekohasuse üle. Toidu- ja Veterinaarteenistus võib loomkatseprojektide hindamiseks moodustada komisjoni, kuhu kuuluvad esindajad erinevatest riigiasutustest ja valdkondliku pädevusega teadlased ning veterinaararstid. , Aastatel 2013 – 2017 ei tuvastatud kontrollide käigus ühtki rikkumist. Leedu s kehtestab R iiklik T oidu- ja V eterinaarteenistus katseloomade pidamise ja kasutamise nõuded ning kontrollib nende täitmist vastavalt loomade hooldamise, pidamise ja kasutamise seadusele. Loomkatse projekti loa väljastab R iiklik T oidu- ja V eterinaarteenistus katseloomade kasutamise eetika komisjoni ettepanekul, mis koosneb valitsuse volitatud asutuste ja organisatsioonide esindajatest. Eetika komisjon moodustatakse R iikliku T oidu- ja V eterinaarteenistuse direktori korraldusega. Loomade aretamist, pidamist ja katsetes ning muudel teaduslikel eesmärkidel kasutamist kontrollib samuti R iiklik T oidu- ja V eterinaarteenistus . Aastatel 2013 – 2017 ei tuvastatud kontrollide käigus ühtki rikkumist. Soome s reguleerib katseloomade kaitse valdkonda seadus teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta . Seaduse ja selle alusel välja antud sätete täitmise kontrollimise ja korraldamise eest vastutavad põllumajandus- ja metsandusministeeriumi alluvuses olevad piirkondlikud haldusasutused. Seaduse kohaselt moodustatakse loomkatseprojektidele lubade andmiseks projektide autoriseerimise nõukogu, mille liikmed määrab valitsus põllumajandus- ja metsandusministeeriumi ettepanekul. Nõukogu koosseisus arvestatakse, et riigi nel i eri piirkon da oleks nii liikmete arvu kui ka nen d e pädevust arvestades võrdse l t esindatu d, sest nõukogu jaotatakse nelja ks vastavalt piirkondade arvule . Nõukogu määrab igale piirkonna esindusele esimehe ja aseesimehe ning iga piirkondlik esindus annab välja lube oma piirkonnas. Kui piirkondlik esindus ei jõua kokkuleppele taotlusele loa andmise osas või on vaja laiemat arutelu, edastatakse taotlus nõukogu koosolekule, millest võtavad osa kõik nelja piirkonna esindajad. Nõukogu peamine partner on Lõuna-Soome piirkondlik haldusasutus, mis tegeleb kogu vajaliku asjaajamise korraldamisega (sh loataotluste õige piirkonna esindusse edastamise) ning erinevate piirkondade esinduste vahel vajaliku teabe jagamisega, et tagada lubade andmisel ning taotluste hindamisel järjepidevus ning ühtne lähenemine. Lisaks viib Lõuna-Soome piirkondlik haldusasutus läbi järelhindamisi , võib teatud juhtudel menetleda lubade muudatustaotlusi (sõltumata sellest, millise piirkonna esindus selle loa on andnud) ning koos Ida-Soome piirkondliku haldusasutusega koostatakse kontrollikavad, mille alusel need kaks piirkondlikku asutust teevad järelevalvet katsetes kasutatavate loomade, vivaariumide, loomkatseprojekti läbiviimise nõuetekohasuse ja muu seadusega reguleeritud tegevuse üle . Aastatel 2013 – 2017 tuvastati erineva raskusastmega rikkumisi. Rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest oli selle ajaperioodi vältel langustrendis, selle aja jooksul vähenes muuhulgas tõsiste rikkumiste arv. Kuigi detailid on regulatiivsetel lahendustel erinevad, siis üldjoontes on neis kolmes naaberriigis lähenemine sarnane – loomkatseprojektidele loa andja teostab ka loomkatseprojekti läbiviimise nõuetekohas us e üle järelevalvet. Soome näitel aitab efektiivne järelevalvetegevus vähendada rikkumiste hulka ning vähendada ka tõsiste rikkumiste esinemist. Eestis tasub nende riikide eeskujul kaaluda samasugust lähenemist ning komisjoni töö ümberkorraldamist . 9 . Regulatiivsete võimaluste kirjeldus K omisjoni töö ümber korraldamise võimalik lahendus oodatava eesmärgi saavutamiseks : L oomkatseprojektide hindamisprotsessi läbiviimine saaks toimuda PTA juures. Euroopa P arlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79 , (edaspidi direktiiv 2010/63/EL ) jätab liikmesriigi enda otsustada, kes on selles liikmesriigis pädev asutus, kes teeb loomkatseprojekti loa andmise otsuseid. Kuid nimetatud direktiiv näeb ette nõuded, milliste valdkondade eksperdid kindlasti peavad olema kaasatud loomkatseprojekti hindamise protsessi. PTA peaks otsuse tegemisel kaasama haldusmenetluses piisaval arvul eksperte. Direktiivi 2010/63/EL nõuetele (hindamisprotsessi ühtsus, läbipaistvus jne) paremini vastav oleks ekspertide kaasamiseks moodus tada püsivalt töötav komisjon. P TA peadirektor võib põhimääruse kohaselt moodustada vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni . Kuna komisjon teeb loomkatseprojektide hindamisel väga olul ist tööd ning k omisjoni antud hinnangud ja ettepanekud mõjutavad loomakatseprojekti loa andmise otsuseid, siis peab komisjoni moodustamise kord ja töökord olema sätestatud siiski seaduses või seaduse alusel . Seega komisjoni täpsemad ülesanded , moodustamise kord ja töökord sätestatakse ministri määruse ga . Lahendusega parandataks otsustuspädevus t sisuliselt ( loomkatseprojekti lube annab see, kes hiljem loomkatseprojekti läbiviimise nõuetekohasuse üle ka järelevalvet teeb) . Samuti paraneks järelevalve kvaliteet, kuna järelevalve te ostaja on paremini kursis nii antud loomkatseprojekti lubadega, luba omavate isikutega kui ka nende lubade sisuga , sealhulgas loomkatseprojekti loas määratud tingimustega . Sealjuures on võimalik sellisel juhul loa andjal muuta ja täiendada vastavalt vajadusele ja järelevalvemenetluste käigus selginud asjaoludele lubade ülesehitust kooskõlas LoKSi § 45 lõikega 1 , et loal oleks märgitud kogu vajalik teave järelevalve teostamiseks, mida praegu seal ei pruugi olla. PTAle lisanduksid selle lahendusega ülesanded, mida täna täidab MeMi toiduohutuse osakond. Loomkatseprojekti loa menetlemis e andmisel PTAle oleks ameti ülesandeks endiselt riikliku järelevalve korraldamine katseloomade kaitse nõuete täitmise üle, aga lisanduks k a komisjoni töö korraldamine, sealhulgas lubade andmise kohta ettepanekute tegemine ning läbiviidud loomkatse projektide järelhindamise korraldamine. Komisjoni moodusta ks P TA peadirektor ja seda teenindaks P TA struktuuriüksus, mille valdkonnas on loomade heaolu küsimused. Komisjoni liikmete tegevust rahastatakse PTA eelarve kaudu. Kuna nii haldusmenetluse läbiviimine kui ka riikliku järelevalve teostamine kuulub PTA pädevusse, on nii järelevalvemenetluse parendamise kui ka sellega kaasneva katseloomade heaolu tõusu eesmärgil parim lahendus viia komisjoni töö korraldamine PTAsse . Alternatiivset regulatiivset võimalust olukorra lahendamiseks ei ole. Kuigi teoreetiliselt saaks jätkuda komisjoni tegevus MeM i juures j a komisjon saaks teha haldusorganina otsuseid loomkatseprojekti loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta, siis järelevalve teostamist loomkatseprojekti läbiviimise nõuetekohasuse üle ei saa delegeerida halduslepinguga komisjoni liikme te le, sest riikliku järelevalve teostamise põhimõtetest lähtudes kuuluvad riigi ülesanded avalikku korda ähvardavate ohtude ennetamisel, tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamisel riigi tuumikfunktsioonide hulka. Üldjuhul delegeeritakse halduslepingu alusel avalike teenuste osutamise funktsioone ning e raisikute õigustesse sekkumist eeldavate võimufunktsioonide täitmisega seotud riigi ülesandeid ei delegeerita . 10 . Regulatiivse te võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigu sega määratud raamid Kavandatud muudatused ei ole vastuolus sihtrühmade põhiõigustega , mis on sätestatud põhiseaduses . Euroopa Liidu ja rahvusvaheline õigus ei näe ette nõudeid selle kohta , millise asutuse juures loomkatseprojektide loa taotlusi menetletakse või milline organ lube annab . Projektide hindamist käsitlev Euroopa Komisjoni eksperdirühma töödokument toob välja kolm erinevat meetodit, mille põhjal võib projektide hindamine toimuda kas riiklikus süsteemis/inspektsioonis , sh riiklikus komisjonis, piirkondlikul/ kohalikul tasandil või e ttevõttes/teadusasutuses . Menetluse läbiviimise aspekte reguleerib direktiiv 2010/63/EL . Kavandatud muudatus ed on kooskõlas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega . V. Regulatiivsete võimaluste mõjud e eelanalüüs ja mõju olulisus 11 . Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11 .1. K omisj oni töö korraldamise üle viimine PTAsse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „ Hea õigusloome ja normitehnika eeskir i ” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatus t ega otseseid ja olulisi sotsiaalseid, sealhulgas demograafilisi mõjusid, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Mõjude analüüsis käsitletakse üksnes regulatiivse te muu da tus t ega kaasnevaid otseseid mõjusid majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele . Sihtrühm nr 1: Riigiasutused ( MeM ja PTA) Mõjutatud on PTA struktuuriüksus, mille valdkonnas tegeldakse loomade heaolu küsimustega, kuna see üksus hakkaks vastutama komisjoni töö korraldamise eest. Selles struktuuriüksuses töötab praegu 2 2 inimest. Järelevalvega katseloomade kaitse valdkonnas tegeleb praegu 2 inimest. Lisaks on mõjutatud MeM i toiduohutuse osakonna loomatervise ja - heaolu valdkonnaga seotud ametnikud ( 7 inimest ) . Komisjoni töö korraldamine kuulub ühe ametniku ülesannete hulka. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Muudatuse tagajärjel suureneb riigiasutuse tööjõunõudlus, kuna suureneb PTA töökoormus, sealhulgas muutub nii ülesannete hulk kui ka iseloom. Kuigi haldusmenetluse läbiviimine on PTA põhi määruses ühe ülesandena välja toodud, ei ole senini loomkatseprojektide lubade menetlust PTAs läbi viidud. Igakuine töökoormus sõltub nii loomkatseprojekti loa taotlejate saadetud loataotluste arvust, taotluste sisust kui ka sellest, kui palju on korduvaid taotluseid ning kui palju esmakordselt arutlusele tulevaid. Hinnanguliselt kulub kuni pool täistöökohaga ametniku tööajast komisjoni töö korraldamisega seotud tegevustele, mistõttu on vaja PTAsse selleks tarbeks vastavas mahus lisatöökohta . See suurendab PTA eelarvest tööjõukuludeks ettenähtud summat. PTA kui järelevalveasutuse ülesanne on teostada järelevalvet vivaariumite ja loomkatseprojektide läbiviimise nõuetekohasuse üle. Komisjoni töö korraldamise PTAsse viimisel paraneb ülevaade nii antud loomkatseprojekti lubade, lubade omanike kui ka lubade sisu üle. Sellest tulenevalt muutub ka järelevalve teostamine sisuliselt tõhusamaks ning see aitab kaasa katseloomade heaolu paranemisele ja katseloomade kaitse nõuete paremale järgimisele. Ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale puudub, sest järelevalve teostamise sagedus ega ajakulu kehtiva regulatsiooniga võrreldes ei muutu. Muudatusega väheneb MeMi vastutuses olevate tööülesannete hulk, kuna haldusmenetluse läbiviimise ülesanne komisjoni töö korraldamise näol viiakse üle PTAsse . MeMis muutuvad praegu komisjoni tööd juht i va ametniku tööülesanded ja s eetõ ttu jääb ametikoht MeMis alles. Muudatus ei mõjuta MeMi palgakulu ega personali arvu. Ministeeriumi põhiülesannete täitmises muudatusi ei toimu. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatusega ei kaasne täiendava t kulu riigieelarvest , kuna ülesanded jaotatakse ümber MeM i valitsemisala siseselt. Seega p uudub oluline mõju nii riigi kui ka MeM i valitsemisala eelarvele. Muudatusega ei kaasne tulusid. Muudatus on vähese mõjuga ning ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale puudub. Sihtrühm nr 2 : Vivaariumi d Eestis on 10 tegevusloaga ettevõtet , kus tegeletakse katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamisega . Majanduslikud mõjud Mõjud puuduvad. Ettevõt jate tegevusele oma ettevõttes ei seata lisanduvaid tingimusi ja tegevusloa taotlemise menetlusprotseduurid ning sellega seotud halduskoormus ei muutu. Sihtrühm nr 3: Loomkatseprojekti loa taotlejad L oomkatseprojekti l oa taotlejad on peamiselt ülikoolide juures tegutsevad teadlased. Loomkatseprojektidele lubade taotlejate arvu ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata. 2018. aastal esitas 14 erinevat isikut kokku 21 loomkatseprojekti loataotlust, 2019. aastal esitas 18 isikut kokku 23 loomkatseprojekti loataotlust ning 2020. aastal esitas 15 isikut kokku 23 loomkatseprojekti loataotlust. Selle põhjal võib järeldada, et mõjutatud isikuid on aastas keskmiselt 16 ning aastate lõikes suures osas taotlejad kattuvad. Majanduslikud mõjud Mõjud puuduvad. Loomkatseprojekti loataotluse vormistamise le või selle esitamisele ei kohaldata lisanõudeid. Muutub küll asutus, kellele taotlus esitada , kuid ebasoovitav mõju muu hulgas halduskoormusele puudub. Sihtrühm nr 4: K omisjoni liikmed Komisjonis on 17 põhiliiget ja 14 asendusliiget. Selliseid liikmeid , kes ei ole ametnikud, on 20 ning nendega on sõlmitud käsunduslepingud komisjoni töös osalemise tasustamiseks. Majanduslikud mõjud Komisjoni tegevust koordineeriva asutuse muutumine ei avalda olulist mõju komisjoni liikmete kuludele ja tuludele . Muutub üksnes see, et komisjon ei tee enam haldusorganina otsuseid loomkatseprojekti loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta, vaid tegeleb loomkatseprojekti hindamisega ning esitab antud hinnangu põhjal ettepaneku loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta PTAle . Kuna komisjon moodustatakse viieks aastaks, ei ole komisjoni liikmetega sõlmitud tähtajatuid lepinguid ning tegu ei ole nende põhitööga. Ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale puudub. 12 . Muudatuste koondmõju ettevõtete ja /või kodanike halduskoormusele Muudatus ei mõjuta ettevõt jate ega taotlejate halduskoormust, kuna nõuded loomkatseprojekti loataotluse esitamisele ei muutu. Ainus muudatus seisneb selles, et kui varasemalt pidi esitama taotluse maaeluministri moodustatud komisjoni le , siis edaspidi tuleb esitada taotlus PTAle . 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi eeldatavad kulud ja tulud Muudatusega ei kaasne täiendava t kulu riigieelarvest , kuna ülesanded jaotatakse ümber MeM i valitsemisala siseselt. Muudatusega ei kaasne tulusid. 14 . Edasine mõjude analüüs Varasema regulatsiooniga võrreldes olulisi muutusi sihtrühmade jaoks ei kaasne ja seetõttu MeM i hinnangul täiendava põhjaliku mõjude analüüsi teostamine ei ole otstarbekas. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15 . Valitav lahendus K omisjoni töö korraldamine viiakse M eMist üle PTAsse . Komisjon muutu b nõuandva õigusega komisjoniks, kelle moodustab PTA peadirektor, kelle tööd korraldab PTA ning kelle liikmete tegevust rahastatakse PTA eelarve kaudu. Selle lahendusega paraneb järel e valve teostamine katseloomade kaitse valdkonnas ja see lahendus mõjub positiivselt ka katseloomade heaolule. 1 5 .1. Töötatakse välja uus tervikseadus 1 5 .2. Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris X 1 6 . Puudutatud ja muudetavad õigusaktid * Loomakaitseseadus * Põllumajandusministri 14. jaanuari 20 13 . a määrus nr 3 „ Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid“ * Maaeluministri 13. aprilli 2018 . a käskkiri nr 58 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamine” * Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus *Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2004. a määrus nr 229 „G eenitehnoloogia komisjoni põhimäärus ” 1 7 . Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK esitatakse e elnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, S iseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Lisaks esitatakse VTK arvamuse avaldamiseks Põllumajandus - ja Toiduametile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, MTÜ-le Eesti Loomakaitse Selts, MTÜ-le Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ-le Loomus, loomkatsep rojekti loakomisjoni liikmetele ning k atseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja ka tseloomade kasutamise ettevõtetele. 1 8 . Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikumat mõjuanalüüsi ei kavandata. 19 . Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg II kvartal 2022 20 . Õigusakti eeldatav jõustumise aeg II kvartal 2023 21 . Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Kadri Kabel t oiduohutuse osakonna nõunik (625 6546; [email protected] ) Katrin Tuula õigusosakonna nõunik (625 6166 ; [email protected] ) Elis-Ketter Müürsepp õigusosakonna nõunik (625 6280; [email protected] ) Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 23.09.2021 nr 1.4-1/698 Justiitsministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse minister Lisa: LoKS_loakomisjon_VTK_EIS.docx Kadri Kabel 625 6546 [email protected] Katrin Tuula 625 6166 [email protected] Elis-Ketter Müürsepp 625 6280 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/21-1121 - loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.10.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9924edf-4e3a-4f4a-aa9f-d2683d8612ac Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9924edf-4e3a-4f4a-aa9f-d2683d8612ac?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main