dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Sissetulev kiriAvalik

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · 22. veebruar 2022
Viit
1-6/2022-048-2
Registreeritud
22. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega
Toimik
1-6/2022
Vastutaja
Marek Piiroja (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
25. veebruar 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf73 KB
  • 📎EE direktiiv.pdf1757 KB
  • 📎EE lisad direktiivile.pdf320 KB
  • 📎EE lisad määrusele.pdf576 KB
  • 📎EE määrus.pdf1586 KB
  • 📎EN lisad direktiivile.pdf233 KB
  • 📎EN lisad määrusele.pdf675 KB
  • 📎proposal-revised-gas-markets-and-hydrogen-directive.pdf1561 KB
  • 📎proposal-revised-gas-markets-and-hydrogen-regulation.pdf1277 KB

Sisu (failidest)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 15.12.2021 COM(2021) 803 final ANNEXES 1 to 4 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju {SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} - {SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final} ET ET  2009/73 I LISA TARBIJAKAITSEMEETMED 1. Ilma et see piiraks tarbijakaitset käsitlevaid ühenduse eeskirju, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivi 97/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral)1 ning nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes),2 võetakse artiklis 3 osutatud meetmeid selleks, et tagada tarbijatele: a) õigus sõlmida gaasiteenuse osutajaga leping, milles tuuakse välja: – tarnija nimi ja aadress; – osutatavad teenused, pakutava teenuse kvaliteedi tase ja ühenduse esmakordse sisseseadmise aeg; – pakutavate hooldusteenuste liigid; – ajakohase teabe saamise viisid kõigi kohaldatavate tariifide ja hooldustasu liikide kohta; – lepingu kestus, teenuste ja lepingu pikendamise ja lõpetamise tingimused, lepingust tasuta taganemise lubatavus; – võimalikud hüvitised ja tagasimakse kord juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta kokkulepitule, sealhulgas ebatäpne arve ja arve hilinenud esitamine; – punkti f kohase vaidlusküsimuste lahendamise menetluse algatamise kord; ning, – tarbijaõigusi käsitlev teave, sealhulgas kaebuste käsitlemine ja kogu käesolevas punktis osutatud teave, mis edastatakse selgelt arvetel ja maagaasiettevõtja veebilehel. Tingimused peavad olema õiglased ja eelnevalt hästi teada. Igal juhul peaks see teave olema tarbijale kättesaadav enne lepingu sõlmimist või kinnitamist. Kui leping sõlmitakse vahendaja kaudu, peab teave käesolevas punktis sätestatud küsimuste kohta samuti olema kättesaadav enne lepingu sõlmimist; b) õigeaegne teavitamine lepingutingimuste kõigist kavandatavatest muudatustest ning taganemisõiguse teatavakstegemine teate saamisel. Teenuse osutajad peavad läbipaistval ja arusaadaval viisil nendega liitunud tarbijatele ise õigeaegselt teatama kõigist tasu suurendamistest hiljemalt ühe arve esitamise normaaltähtaja jooksul pärast suurenemise jõustumist. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel oleks vabadus lepingutest taganeda, kui nad ei nõustu neile gaasiteenuse osutaja poolt teatatud uute tingimustega; c) läbipaistva teabe saamine gaasiteenustele juurepääsu ja kasutamise suhtes kohaldatavate hindade, tariifide ja üldtingimuste kohta; d) tasumisviiside lai valik, mis ei diskrimineeri asjakohatult tarbijaid. Ettemaksu süsteemid on õiglased ja kajastavad asjakohaselt eeldatavat tarbimist. Iga muudatus 1 EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19. 2 EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29. ET 1 ET tingimustes peab kajastama erinevatest maksesüsteemidest tarnijale tulenevaid kulusid. Üldtingimused peavad olema õiglased ja läbipaistvad. Need peavad olema selged ja arusaadavad ning need ei tohi hõlmata lepinguväliseid tõkkeid tarbijaõigustele, näiteks ülemäärast lepingulist dokumentatsiooni. Tarbijaid tuleb kaitsta ebaõiglaste või eksitavate müügiviiside eest; e) tasuta tarnijavahetus; f) läbipaistvad, lihtsad ja odavad kaebuste lahendamise menetlused. Kõikidel tarbijatel on eelkõige õigus oma gaasiteenuse osutaja heatasemelistele teenustele ja esitatud kaebuste käsitlemisele. Selline kohtuväline vaidluste lahendamine peab võimaldama õiglast ja kiiret vaidluste lahendamist eelistatavalt kolme kuu jooksul ning kui olukord seda tingib, rakendama kulude ja/või kahju hüvitamise süsteemi. Võimaluse korral peaksid nad järgima komisjoni 30. märtsi 1998. aasta soovituses 98/257/EÜ (kohtuväliste tarbijakaitsevaidluste lahendamise eest vastutavate asutuste suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta)3 sätestatud põhimõtteid; g) kes on gaasivõrku ühendatud, teave nende õiguse kohta saada siseriiklikult kohaldatavate õigusaktide kohaselt kindla kvaliteediga maagaasi mõistliku hinna eest; h) nende tarbimisandmete kättesaadavus ning võimalus anda igale registreeritud tarnijale konkreetse kokkuleppe alusel tasuta juurdepääs oma mõõteandmetele. Andmehalduse eest vastutav isik on kohustatud need andmed kõnealusele ettevõtjale andma. Liikmesriigid määravad kindlaks andmete vormingu ning korra, mille alusel tarnijad ja tarbijad andmetele juurde pääsevad. Selle teenuse eest tarbijalt lisatasu ei võeta; i) nõuetekohane teavitamine tegelikust gaasitarbimisest ja kuludest, mis toimub piisava sagedusega, et võimaldada tarbijal oma gaasitarbimist reguleerida. Teave peab olema esitatud piisavalt varakult, et võtta arvesse tarbija mõõteseadmete võimalusi. Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta selliste meetmete kulutõhusust. Selle teenuse eest tarbijalt lisatasu ei võeta; j) maagaasitarnija vahetuse korral lõpparve saamine hiljemalt kuue nädala jooksul pärast tarnija vahetust.  uus GAASIARVETE ESITAMISE JA GAASIARVEL ESITATAVA TEABE MIINIMUMNÕUDED 1. GAASIARVEL ESITATAVAS TEABES JA GAASIARVEL ESITATAVAD MIINIMUMANDMED 1.1. Järgmine põhiteave esitatakse lõpptarbija arvel hästi märgatavalt ning muudest arve osadest selgelt eraldi: (a) lõpphind ja hinna jaotus komponentideks, kui see on võimalik, koos selge teabega selle kohta, et kõigi energiaallikate puhul võidakse ühtlasi kohaldada stiimuleid, mida ei rahastatud komponentideks jaotatud hinnas esitatud lõivudest; 3 EÜT L 115, 17.4.1998, lk 31. ET 2 ET (b) makse tähtaeg. 1.2. Järgmine põhiteave esitatakse lõpptarbija arvel ja neile esitatavas teabes hästi märgatavalt ning muudest arve ja esitatava teabe osadest selgelt eraldi: (a) arveldusperioodil tarbitud gaas; (b) tarnija nimi ja kontaktandmed, sealhulgas tarbijateeninduse abitelefon ja e- posti aadress; (c) tasu nimetus; (d) lepingu lõppkuupäev, kui see on kohaldatav; (e) teave teenuseosutaja vahetamise võimaluste ja kasutegurite kohta; (f) lõpptarbija vahetamise viitenumber või lõpptarbija tarnimiskoha kordumatu tunnuskood; (g) teave lõpptarbija selliste õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega, sealhulgas vaidluste lahendamise eest artikli 26 kohaselt vastutava üksuse kontaktandmed; (h) artiklis 25 osutatud ühtne kontaktpunkt; (i) üksnes maagaasi puhul, link või viide artiklis 14 osutatud võrdlusvahendi leidmiseks. 1.3. Kui arved põhinevad tegelikul tarbimisel või kauglugemisel, tehakse lõpptarbijale tema arvetel ja perioodi tasaarveldusarvetel, koos selliste arvetega või neil arvetel viidatud kohas kättesaadavaks järgmine teave: (a) lõpptarbija jooksva gaasitarbimise võrdlus lõpptarbija eelmise aasta sama perioodi tarbimisega graafiku kujul; (b) tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või sarnaste asutuste kontaktandmed, sealhulgas veebisaidid, kust on võimalik saada teavet selle kohta, milliste võtetega on võimalik energiat tarbivate seadmete energiatõhusust parandada; (c) võrdlus samasse kasutajakategooriasse kuuluva keskmise norm- või võrdluslõpptarbijaga. 2. ARVEL ESITATAVA TEABE JA ARVETE ESITAMISE SAGEDUS (a) Arveid esitatakse tegelikust tarbimisest lähtuvalt vähemalt üks kord aastas; (b) kui lõpptarbijal ei ole ettevõtjapoolset kauglugemist võimaldavat arvestit või kui lõpptarbija on teadlikult lülitanud kauglugemise vastavalt liikmesriigi õigusele välja, tehakse arvel esitatav täpne ja tegelikul tarbimisel põhinev teave lõpptarbijale kättesaadavaks vähemalt iga kuue kuu tagant, või iga kolme kuu tagant taotluse korral või kui lõpptarbija on valinud elektroonilised arved; (c) kui lõpptarbijal ei ole ettevõtjapoolset kauglugemist võimaldavat arvestit või kui lõpptarbija on teadlikult lülitanud kauglugemise vastavalt liikmesriigi õigusele välja, võib punktides a ja b sätestatud kohustusi täita süsteemi kaudu, mille puhul lõpptarbija loeb arvesti näite korrapäraselt ise ja edastab need ettevõtjale; arve või arvel esitatav teave võivad põhineda hinnangulisel tarbimisel või üksnes ühtsel määral, kui lõpptarbija ei ole teatava arveperioodi kohta arvesti näitu teatanud; ET 3 ET (d) kui lõpptarbijal on ettevõtjapoolset kauglugemist võimaldav arvesti, esitatakse lõpptarbijale arvel esitatav täpne ja tegelikul tarbimisel põhinev teave vähemalt kord kuus; kõnealuse teabe võib teha kättesaadavaks ka interneti kaudu ja seda ajakohastatakse nii sageli, kui kasutatavad mõõtmisseadmed ja -süsteemid võimaldavad. 3. LÕPPTARBIJALE KOHALDATAVA HINNA KOMPONENDID Tarbijahind koosneb kolmest komponendist: energia- ja tarnekomponent, võrgukomponent (ülekandmine, jaotamine, transport) ning lisanduvad maksud, tasud ja lõivud. Kui lõpptarbijale kohaldatav hind on arvetel komponentideks jaotatud, kasutatakse kogu liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1952 kohase kolme komponendi ühtseid määratlusi. 4. JUURDEPÄÄS LISATEABELE VARASEMA TARBIMISE KOHTA Liikmesriigid nõuavad, et sel määral, kui lisateave varasema tarbimise kohta on kättesaadav, tehtaks see lõpptarbija taotluse alusel kättesaadavaks lõpptarbija määratud tarnijale või teenuseosutajale. Kui lõpptarbijal on arvesti, mis võimaldab ettevõtjapoolset kauglugemist, peab lõpptarbijal olema kerge juurde pääseda lisateabele varasema tarbimise kohta, et ta saaks neid andmeid ise üksikasjalikult kontrollida. Varasemat tarbimist käsitlev täiendav teave sisaldab: (a) koondandmeid vähemalt eelneva kolme aasta kohta või ajavahemiku kohta alates elektrivarustuslepingu algusest, kui see on lühem. Andmed on vastavuses ajavahemikega, mille kohta on arvete esitamisega seotud teavet sagedasti koostatud; ning (b) üksikasjalikke andmeid kasutamise aja järgi päeva, nädala, kuu ja aasta kohta, mis tehakse lõpptarbijale põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks interneti või arvesti liidese kaudu vähemalt eelneva 24 kuu kohta või ajavahemiku kohta alates elektrivarustuslepingu algusest, kui see on lühem. 5. ENERGIAALLIKATE AVALIKUSTAMINE Tarnijad avalikustavad arvetel lõpptarbija ostetud, taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja eraldi vähese CO2 heitega gaasi osakaalu kooskõlas gaaside tarnimise lepinguga (avalikustamine toote tasandil). Segu korral esitab tarnija eraldi sama teabe eri gaaside kategooriate kaupa, sh taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja eraldi vähese CO2 heitega gaasi kohta. Lõpptarbijatele tehakse arvel ja arvel esitatavas teabes, nendega koos või neis viidatud kohas kättesaadavaks järgmine teave: (a) taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi iga energiaallika osa tarnija üldises energiaallikate jaotuses eelneval aastal (riigi tasandil, nimelt selles liikmesriigis, kus gaasidega varustamise leping on sõlmitud, ning tarnija tasandil, kui tarnija tegutseb mitmes liikmesriigis) mõistetaval ja selgelt võrreldaval viisil; (b) teave keskkonnamõju kohta, vähemalt CO2 heide, mis tuleneb tarnija poolt eelneval aastal tarnitud gaasidest. ET 4 ET Teise lõigu punkti a kohaldamisel gaasibörsilt või väljaspool liitu asuva ettevõtja käest imporditud gaaside puhul võib kasutada gaasibörsilt või kõnealuselt ettevõtjalt eelneva aasta kohta saadud koondandmeid. Lõpptarbija poolt ostetud, taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi osakaalu avalikustamisel kasutatakse päritolutunnistusi. Reguleeriv asutus või muu pädev ametiasutus võtab vajalikud meetmed tagamaks, et tarnijad esitavad käesoleva punkti alusel lõpptarbijatele riigi tasandil usaldusväärset teavet, tehes seda selgelt ja võrreldaval viisil. ET 5 ET  2009/73 (kohandatud)  uus II LISA  MAAGAASI NUTIARVESTISÜSTEEMID  2.1. Liikmesriigid tagavad arukate  nuti arvestisüsteemide rakendamise  kasutuselevõtu oma territooriumil  , mis aitavad kaasa tarbijate aktiivsele osalemisele gaasitarneturul. Nimetatud arvestisüsteemide rakendamine võib sõltuda turu ja kodutarbija kõikide pikaajaliste kulude ja tulude majanduslikust hindamisest või sellest, milline arukas  nuti arvesti on majanduslikult mõistlik ja kulutõhus ning milline ajavahemik on nende jagamiseks teostatav. Selline hindamine toimub enne 3. septembrit 2012.  uus 2. Sellise hindamise puhul võetakse arvesse kulude-tulude analüüsi meetodit ja nutiarvestisüsteemide miinimumfunktsioone, mis on esitatud komisjoni soovituses 2012/148/EL,1 kuivõrd need on kohaldatavad maagaasi suhtes; ka võetakse arvesse parimat võimalikku tehnikat, et tagada küberturvalisuse ja andmekaitse kõrgeim tase. Kõnealuse hindamise puhul võetakse ka nõuetekohaselt arvesse võimalikku sünergiat juba kasutusele võetud nutiarvestitaristuga või valikulise kasutuselevõtu võimalustega juhul, kui oleks võimalik saada netokasu, et kulusid kontrolli all hoida.  2009/73 (kohandatud)  uus 3. Hindamise alusel valmistavad liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused ette arukate  nuti arvestisüsteemide rakendamise  kasutuselevõtu ajakava  kuni kümneks aastaks.   Kui nutiarvestisüsteemi kasutuselevõtule antakse positiivne hinnang, paigaldatakse vähemalt 80 %-le lõpptarbijatest nutiarvestid seitsme aasta jooksul alates positiivsest hinnangust.  Liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused tagavad nende territooriumitel rakendatavate kõnealuste arvestisüsteemide koostalitlusvõime ning võtavad nõuetekohaselt arvesse asjakohaste normide ja parimate tavade kasutamist ning maagaasi siseturu arengu olulisust. 1 Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta soovitus 2012/148/EL arukate mõõtmissüsteemide arendamiseks ettevalmistumise kohta (ELT L 73, 13.3.2012, lk 9). ET 6 ET  II LISA A osa Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatustega (osutatud artiklis 90) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ (EÜT L 211, 14.8.2009, lk 94) Euroopa Parlamendi ja nõukogu Üksnes artikkel 51 määrus (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/692 (ELT L 117, 3.5.2019, lk 1.) B osa Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäev (osutatud artiklis 90) Direktiiv Ülevõtmise tähtpäev Kohaldamise alguskuupäev Direktiiv 2009/73/EÜ 3. märts 2011 3. märts 2011, välja arvatud artikkel 11 3. märts 2013 artikli 11 puhul Direktiiv (EL) 2019/692 24. veebruar 2020  2009/73 II lisa (kohandatud) IIIV LISA ET 7 ET VASTAVUSTABEL Direktiiv 2003/55/EÜ Käesolev direktiiv Artikkel 1 Artikkel 1 Artikkel 2 Artikkel 2 Artikkel 3 Artikkel 3 Artikkel 4 Artikkel 4 Artikkel 5 Artikkel 5 — Artikkel 6 — Artikkel 7 Artikkel 6 Artikkel 8 Artikkel 9 Artikkel 9 Artikkel 7 Artikkel 10 — Artikkel 11 Artikkel 7 Artikkel 12 Artikkel 8 Artikkel 13 — Artikkel 14 — Artikkel 15 Artikkel 10 Artikkel 16 — Artikkel 17 — Artikkel 18 — Artikkel 19 — Artikkel 20 — Artikkel 21 — Artikkel 22 — Artikkel 23 Artikkel 11 Artikkel 24 ET 8 ET Artikkel 12 Artikkel 25 Artikkel 13 Artikkel 26 Artikkel 14 Artikkel 27 Artikkel 15 Artikkel 29 Artikkel 16 Artikkel 30 Artikkel 17 Artikkel 31 Artikkel 18 Artikkel 32 Artikkel 19 Artikkel 33 Artikkel 20 Artikkel 34 Artikkel 21 Artikkel 35 Artikkel 22 Artikkel 36 Artikkel 23 Artikkel 37 Artikkel 24 Artikkel 38 Artikli 25 lõike 1 Artikkel 39 (esimene ja teine lause) — Artikkel 40 Artikkel 25 Artikkel 41 (ülejäänud) — Artikkel 42 — Artikkel 43 — Artikkel 44 — Artikkel 45 Artikkel 26 Artikkel 46 — Artikkel 47 Artikkel 27 Artikkel 48 Artikkel 28 Artikkel 49 Artikkel 29 Artikkel 50 ET 9 ET Artikkel 30 Artikkel 51 Artikkel 31 Artikkel 52 Artikkel 32 Artikkel 53 Artikkel 33 Artikkel 54 Artikkel 34 Artikkel 55 Artikkel 35 Artikkel 56 A Lisa I Lisa Direktiiv 2009/73/EÜ Käesolev direktiiv Artikkel 1, lõige 1 Artikkel 1, lõige 1 Artikkel 1, lõige 2 — Artikkel 1, lõiked 2, 3 — ja 4 Artikkel 2,sissejuhatav Artikkel 2, sissejuhatav osa osa Artikkel 2, punktid 1– — 13 Artikkel 2, punkt 1 Artikkel 2, punkt 14 Artikkel 2, punkt 2 Artikkel 2, punkt 15 Artikkel 2, punkt 3 Artikkel 2, punkt 16 Artikkel 2, punkt 4 Artikkel 2, punkt 17 Artikkel 2, punkt 5 Artikkel 2, punkt 18 Artikkel 2, punkt 6 Artikkel 2, punkt 19 Artikkel 2, punktid 20– — 22 Artikkel 2, punkt 7 Artikkel 2, punkt 23 Artikkel 2, punkt 8 Artikkel 2, punkt 24 ET 10 ET Artikkel 2, punkt 9 Artikkel 2, punkt 252 Artikkel 2, punkt 10 Artikkel 2, punkt 26 Artikkel 2, punkt 11 Artikkel 2, punkt 27 Artikkel 2, punkt 12 Artikkel 2, punkt 28 Artikkel 2, punkt 13 Artikkel 2, punkt 29 Artikkel 2, punkt 14 Artikkel 2, punkt 30 Artikkel 2, punkt 15 Artikkel 2, punkt 31 Artikkel 2, punkt 16 Artikkel 2, punkt 32 Artikkel 2, punkt 17 Artikkel 2, punkt 33 — Artikkel 2, punkt 34 Artikkel 2, punkt 18 Artikkel 2, punkt 35 Artikkel 2, punkt 19 Artikkel 2, punkt 36 Artikkel 2, punkt 20 Artikkel 2, punkt 37 Artikkel 2, punkt 21 Artikkel 2, punkt 38 Artikkel 2, punkt 22 Artikkel 2, punkt 39 Artikkel 2, punkt 23 Artikkel 2, punkt 40 Artikkel 2, punkt 24 Artikkel 2, punkt 41 Artikkel 2, punkt 25 Artikkel 2, punkt 42 Artikkel 2, punkt 26 Artikkel 2, punkt 43 Artikkel 2, punkt 27 Artikkel 2, punkt 44 Artikkel 2, punkt 28 Artikkel 2, punkt 45 Artikkel 2, punktid 46– — 47 Artikkel 2, punkt 32 Artikkel 2, punkt 48 Artikkel 2, punkt 34 Artikkel 2, punkt 49 ET 11 ET Artikkel 2, punkt 35 Artikkel 2, punkt 50 Artikkel 2, punkt 36 Artikkel 2, punkt 51 Artikkel 2, punktid 52– — 71 Artikkel 37 Artikkel 3 — Artikkel 4 Artikkel 3 Artikkel 5, lõiked 1 ja 2 — Artikkel 5, lõiked 3 ja 4 Artikkel 5, lõige 11 Artikkel 5, lõige 5 Artikkel 7 Artikkel 6 Artikkel 4, lõige 1 Artikkel 7, lõige 1 — Artikkel 7, lõige 2 Artikkel 4, lõige 2 Artikkel 7, lõige 3 — Artikkel 7, lõige 4 — Artikkel 7, lõiked 5–9 Artikkel 4, lõige 3 Artikkel 7, lõige 10 Artikkel 4, lõige 4 Artikkel 7, lõige 11 — Artikkel 8 Artikkel 8 Artikkel 9 — Artikkel 10 — Artikkel 11 — Artikkel 12 — Artikkel 13 — Artikkel 14 — Artikkel 15 ET 12 ET — Artikkel 16 — Artikkel 17 — Artikkel 18 — Artikkel 19 — Artikkel 20 — Artikkel 21 — Artikkel 22 — Artikkel 23 — Artikkel 24 — Artikkel 25 — Artikkel 26 Artikkel 32 Artikkel 27 — Artikkel 27, lõige 3 Artikkel 34 Artikkel 28 Artikkel 33 Artikkel 29 Artikkel 38 Artikkel 30 — Artikkel 31 — Artikkel 32 — Artikkel 33 Artikkel 35 Artikkel 34 — Artikkel 34, lõige 3 Artikkel 13, lõiked 1–2 Artikkel 35, lõiked 1–2 — Artikkel 35, lõiked 3–4 Artikkel 13, lõige 3 Artikkel 35, lõige 5 ET 13 ET — Artikkel 35, lõiked 7–9 Artikkel 13, lõige 5 Artikkel 35, lõige 10 Artikkel 16 Artikkel 36 — Artikkel 37 Artikkel 23 Artikkel 38 Artikkel 24 Artikkel 39 Artikkel 25, lõige 1 Artikkel 40, lõige 1 — Artikkel 40, lõige 2 Artikkel 25, lõige 2 Artikkel 40, lõige 3 Artikkel 25, lõige 3 Artikkel 40, lõige 4 Artikkel 25, lõige 4 Artikkel 40, lõige 5 Artikkel 25, lõige 5 Artikkel 40, lõige 6 — Artikkel 40, lõiked 7–9 — Artikkel 41 Artikkel 26 Artikkel 42 Artikkel 27 Artikkel 43 Artikkel 28, lõiked 1–4 Artikkel 44, lõiked 1–4 — Artikkel 44, lõige 5 Artikkel 29 Artikkel 45 — Artikkel 46 — Artikkel 47 — Artikkel 48 — Artikkel 49 — Artikkel 50 ET 14 ET Artikkel 22 Artikkel 51 — Artikkel 52 — Artikkel 53 Artikkel 9 Artikkel 54 Artikkel 14 Artikkel 55 Artikkel 15 Artikkel 56 Artikkel 17 Artikkel 57 Artikkel 18, lõiked 1– Artikkel 58, lõiked 1– 10 10 — Artikkel 58, lõige 11 Artikkel 19 Artikkel 59 Artikkel 20 Artikkel 60 Artikkel 21 Artikkel 61 — Artikkel 62 — Artikkel 63 — Artikkel 64 Artikkel 10 Artikkel 65 Artikkel 11 Artikkel 66 Artikkel 12 Artikkel 67 Artikkel 30 Artikkel 68 Artikkel 31 Artikkel 69 Artikkel 39 Artikkel 70, lõiked 1–5 — Artikkel 70, lõige 6 Artikkel 40 Artikkel 71 Artikkel 41 Artikkel 72 ET 15 ET — Artikkel 72, lõige 5 Artikkel 72, lõiked 6– Artikkel 41, lõiked 5–9 10 Artikkel 41, lõiked 10– Artikkel 73, lõiked 1–8 17 Artikkel 42, lõiked 1–4 Artikkel 74, lõiked 1–4 — Artikkel 74, lõige 5 Artikkel 42, lõige 6 Artikkel 74, lõige 6 Artikkel 43 Artikkel 75 Artikkel 44 Artikkel 76 Artikkel 46 Artikkel 77 Artikkel 47 Artikkel 78 Artikkel 48a Artikkel 79 — Artikkel 80 Artikkel 49 a Artikkel 81 Artikkel 49b Artikkel 82 — Artikkel 83 — Artikkel 84 — Artikkel 85 — Artikkel 86 Artikkel 54 Artikkel 87 Artikkel 53 Artikkel 88 Artikkel 55 Artikkel 89 Artikkel 56 Artikkel 90 I Lisa I Lisa ET 16 ET — II lisa — III lisa II lisa IV lisa ET 17 ET LISA […] ET 18 ET LISA […] ET 19 ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 15.12.2021 COM(2021) 803 final 2021/0425 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju {SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} - {SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final} ET ET SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid 1.1 Sissejuhatus Euroopa Liit on seadnud auahne eesmärgi olla 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Selle saavutamiseks on liikmesriigid ja Euroopa Parlament leppinud Euroopa kliimamääruses kokku, et 2030. aastaks vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 %. Nende eesmärkide saavutamiseks ning selleks, et samal ajal suurendada konkurentsivõimet, edendada majanduskasvu ja luua töökohti, peab energiasüsteemis toimuma süsteemne muutus: tuleb vähendada fossiilkütuste, sealhulgas fossiilse gaasi kasutamist ja suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Järelikult peame kohe kavandama auahne plaani, kuidas gaasisektoris toimuks üleminek vähese CO2 heitega gaaside ja taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside kasutamisele. Fossiilsed gaasid moodustavad praegu ELis tarbitavatest gaaskütustest umbes 95 %. Gaaskütused moodustavad praegu ligikaudu 22 % ELi kogu energiatarbimisest, sealhulgas umbes 20 % ELi elektrienergia tootmisest ja 39 % soojusenergia tootmisest. Kliimaeesmärgi kava mõjuhinnangus kasutatud asjakohaste stsenaariumide kohaselt moodustaksid gaasilised kütused 2050. aastal ELi kogu energiatarbimisest umbes 20 %. Gaasilised kütused on 2050. aastaks energiaallikate jaotuses olulisel kohal ja seetõttu tuleb konkurentsivõimeliste vähese CO2 heitega gaasiturgude tulevikku suunatud korralduse abil gaasisektori CO2 heidet vähendada. Hoolimata sellest, et biogaas, biometaan, taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesinik ning sünteetiline metaan (kõik on taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid) ei ole ELi praeguses energiaallikate jaotuses tugevalt esindatud, moodustaksid need 2050. aasta energiaallikate jaotuses gaasilistest kütustest umbes 2/3, kusjuures ülejäänu moodustaks fossiilne gaas, mille puhul toimub süsinikdioksiidi kogumine, utiliseerimine ja säilitamine. Käesolev algatus on ka paketi „Eesmärk 55“ osa. Selles kavandatakse turud gaaside, sealhulgas vesiniku jaoks. Algatusega eemaldatakse olemasolevad regulatiivsed tõkked ja luuakse tingimused, et see saaks toimuda kulutõhusal viisil. See on oluline üleminekul integreeritud energiasüsteemile, mille abil minimeeritakse kliimaneutraalsusele ülemineku kulud eelkõige tarbijate jaoks ning leitakse uued võimalused, et vähendada nende energiaarveid ja võimaldada neil turul aktiivselt osaleda. Eeldatavasti kasutatakse vesinikku peamiselt valdkondades, kus elektrifitseerimine ei ole võimalik, sealhulgas praegused energiamahukad tööstusharud (nt rafineerimistehased, väetiste tootmine, terase tootmine) ja teatavad suure jõudlusega sõidukeid kasutavad transpordisektorid (meretransport, lennundus, raskeveokitega pikamaatransport). Vesiniku jaoks tuleb ehitada spetsiaalne taristu, et konkreetsetes lõppkasutusrakendustes saaks ära kasutada selle energiakandja kogu potentsiaali. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside edendamise eesmärk on nende sektorite süsinikuheite vähendamine, elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamine Power-to-X tehnoloogiate abil, energiavarustuskindluse tugevdamine sõltuvuse vähendamise abil maagaasi impordist ning elektrienergia salvestamise (ja tootmise) võimaldamine. See võimaldab koos muude salvestamise ja paindlikkuse vormidega, nagu patareid ja akud ning tarbimiskaja, ühendada eri majandussektoreid. Samuti toetab see isetootmist ja jaotatud energia arukat kasutamist ning aitab suurendada tarbijate mõjuvõimu. Samuti vajavad tarbijad energiatarbimise harjumuste muutmiseks ning taastuvenergial põhinevatele ja vähese CO2 heitega lahendustele üleminekuks (sarnaselt sellega, mida nad saavad teha elektriturul) selget ja kergesti kättesaadavat teavet. ET 0 ET Samal ajal kui eesmärk on alates 2030. aastast maksimaalselt kasutada taastuvallikatest toodetud vesinikku, võib lühiajalises ja keskpikas perspektiivis olla oma osa muudel vähese CO2 heitega gaasidel, eelkõige vähese CO2 heitega vesinikul, eelkõige selleks, et kiiresti vähendada olemasolevast vesinikutootmisest tulenevat heidet ning toetada taastuvallikatest toodetud vesiniku samaaegset ja tulevast kasutuselevõttu. Taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmismaht peaks ELis kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga jõudma 2024. aastaks 1 miljoni tonnini ja 2030. aastaks 10 miljoni tonnini. Sellest ajast alates tuleks taastuvallikatest toodetud vesinik laialdaselt kasutusele võtta ja vähese CO2 heitega vesinik sellega asendada. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside ning vesiniku turu tõhusaks ja kestlikuks arenguks tuleb kohandada tururaamistikku. Seda seetõttu, et praegu esinevad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turule ja võrgule juurdepääsu puhul regulatiivsed tõkked, mis asetavad need gaasid võrreldes maagaasiga ebasoodsasse olukorda. Peale selle on vähese süsinikuheitega gaasituru loomiseks ja energiasüsteemi ümberkujundamisele kaasa aitamiseks vaja, et olemas oleks integreeritud energiasüsteem, kus taastuvate energiaallikate osakaal oleks tunduvalt suurem, ja et tarbijad osaleksid aktiivselt konkurentsiturgudel. See peaks võimaldama tarbijatel saada kasu taskukohastest hindadest, headest teenusestandarditest ja tehnoloogia arengut peegeldavate pakkumiste tõhusast valikust. Mitmesuguste taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõtt toimub tõenäoliselt samal ajal ja eeldatavasti areneb see ELis erinevas tempos:  vesinikupõhine taristu täiendab järk-järgult maagaasivõrku;  gaasitaristu, kus fossiilne gaas asendatakse järk-järgult muude metaaniallikatega. Lisaks on energiahindade tõusuga seotud sündmused meile meelde tuletanud, et Euroopa energiasüsteemi vastupanuvõime on üha olulisem, kuna ELi energiasüsteemi integreeritakse detsentraliseeritumat taastuvenergiat ja järk-järgult kaotatakse fossiilkütused. Gaasisektori varustuskindluse tagamise ja ohuvalmiduse kord peab olema puhtale energiale üleminekuks sobilik. Komisjoni teatises „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“1 rõhutatakse energiavarustuskindluse, salvestusvõimsuse optimaalse kasutamise ja energiahindade kõikumise vastastikust mõju. 1.2 Ettepaneku eesmärgid Käesoleva algatuse eesmärk on hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kaasamist energiasüsteemi, võimaldades üleminekut maagaasilt, ning võimaldada neil uutel gaasidel täita oma vajalikku rolli 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Sellega seoses käsitletakse selles järgmisi valdkondi: Vähene tarbijate kaasamine ja kaitse rohelise gaasi jaemüügiturul. Selleks et uutel gaasidel oleks energiasüsteemi ümberkujundamisel täisväärtuslik roll, peaksid jaeturu eeskirjad õigustama tarbijate valikuid, mis tehakse taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega energia kasuks. Praegu see nii ei ole. Peale selle puudub vähese CO2 heitega kütuste ja gaaside jaoks ELi ühine terminoloogia ja sertifitseerimissüsteem. Lisaks iseloomustab gaasi jaemüügiturge turu kontsentratsioon ning uute turuletulijate ja uuenduste vähesus. See ei võimalda klientidel konkurentsist kasu saada vähese CO2 heitega valikute tegemise teel. 1 COM(2021) 660 final. ET 1 ET Säästvate energiavalikute tegemiseks vajavad tarbijad piisavalt teavet oma energiatarbimise ja energia päritolu kohta ning tõhusaid vahendeid turul osalemiseks. Lisaks peaksid liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta kaitsetuid ja energiaostuvõimetuid tarbijaid. Vähese CO2 heitega gaasi turgu ei tohiks arendada, ilma et nemad sellest täit kasu saaksid. Vesinikutaristu ja vesinikuturud. Kehtivas gaasiliste energiakandjate õigusraamistikus ei käsitleta vesiniku kasutuselevõttu sõltumatu energiakandjana spetsiaalsete vesinikuvõrkude kaudu. ELi tasandil puuduvad eeskirjad tariifidel põhinevate võrguinvesteeringute kohta ning spetsiaalsete vesinikuvõrkude omandiõiguse ja haldamise kohta. Lisaks puuduvad ühtlustatud eeskirjad (puhta) vesiniku kvaliteedi kohta. Sellest tulenevad tõkked kulutõhusa ja piiriülese vesinikutaristu ning konkurentsivõimelise vesinikuturu väljaarendamisele, mis on vesiniku tootmise ja tarbimise alustamise eeltingimus. Käesoleva ettepaneku eesmärk on need puudused kõrvaldada. See sisaldab ettepanekut vähese CO2 heitega vesiniku ja vähese CO2 heitega kütuste terminoloogia ja sertifitseerimise süsteemi kohta. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid olemasolevas gaasitaristus ja olemasolevatel gaasiturgudel ning energiajulgeolek. Praegu moodustavad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid ELi energiaallikate jaotuses väikese osa. Peamine eeldus nende potentsiaali ärakasutamiseks on juurdepääs gaasi hulgimüügiturule, st virtuaalsetele kauplemispunktidele. Äritegevust edendab ka nende gaaside piiriülese kaubanduse kulude kaotamine ja tootmisrajatiste ühendamise hõlbustamine. Gaasi kvaliteedi parameetrite ja maagaasisüsteemi segatud vesiniku mahu erinevused võivad mõjutada gaasitaristu projekteerimist, lõppkasutaja rakendusi ja süsteemi piiriülest koostalitlusvõimet ning seetõttu võib siseturg killustuda. Praegused gaasi kvaliteedi eeskirjad ei sobi siiski tulevaste arengusuundadega toimetulekuks. Veeldatud maagaasi puhul võiks veeldatud maagaasi terminalidele juurdepääsuga seotud allesjäänud tõkete kõrvaldamine avada tee taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside importimiseks välismaalt, mis toetaks ELi gaasituru CO2 heite vähendamist. Lisaks nõuab vastupanuvõime säilitamine ja tugevdamine üleminekul asjakohast varustuskindluse korraldust. Võrgu planeerimine. Nagu on märgitud komisjoni ELi energiasüsteemi lõimimise strateegias, on 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamise eeltingimus kogu ELi energiasüsteemi koordineeritud kavandamine ja haldamine, mis hõlmab paljusid energiakandjaid, taristuid ja tarbimissektoreid. Praegused võrgu planeerimise kavad ja tavad on puudulikud, kuna kogu ELi hõlmava kümneaastase võrgu arengukava ja riiklike võrgu arengukavade vahel on lahknevusi. Kümneaastase võrgu arengukava ja riiklike võrgu arengukavade parem seos võimaldaks riikidevahelist teabevahetust põhivõrkude kasutamise kohta. Energiavarustuskindlus ja hoiustamine. Vastuseks energiahinna märkimisväärsele ja kogu ELi hõlmavale tõusule 2021. aasta sügisel kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles kiiresti kaaluma keskmise kestusega ja pikaajalisi meetmeid, mis suurendavad ELi energiasüsteemi vastupanuvõimet, sealhulgas energiavarustuskindlust suurendavaid meetmeid. Selleks et aidata liidu tasandil sellele kriisile ja võimalikule uuele kriisile õigel ajal reageerida, sisaldab käesolev ettepanek erimeetmeid koostöö ja vastupanuvõime parandamiseks, eelkõige selleks, et tagada tõhusam ja koordineeritum hoiustamise ja operatiivse solidaarsuse kord. Meetmete eesmärk on aegsasti tugevdada ELi energiasüsteemi vastupanuvõimet tulevastele šokkidele. Need hõlmavad käesolevas määruses ja määruses (EL) 2017/1938 (gaasivarustuskindluse kohta) sätestatud meetmeid. Selleks et tagada ühtne reageerimine, on varustuskindlust käsitlevad meetmed osa käesolevast seadusandlikust ettepanekust ja neid ei esitata eraldi seadusandliku ettepanekuna. Nagu on märgitud 13. oktoobri 2021. aasta teatises energiahindade kohta „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“, on ET 2 ET varustuskindluse piiriülene koordineerimine äärmiselt oluline, et tagada vastupidavus tulevastele šokkidele. Kavandatud meetmetega nõutakse, et liikmesriigid muudaksid hoiustamise sõnaselgelt oma varustuskindluse riskihindamise osaks nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, sealhulgas riskid, mis on seotud kolmandatest riikidest pärit üksuste poolt kontrollitava hoiustamisega. Kui tegemist on riskidega, millega ei ole tegeletud, peaksid liikmesriigid kaaluma hoiustamismeetmeid piirkondliku koostöö kaudu. Ettepanekus määratakse kindlaks eeltingimused hädaolukorras kasutatavate strateegiliste gaasivarude vabatahtliku ühishanke kasutuselevõtuks. Samuti võetakse meetmeid, et parandada läbipaistvust ja juurdepääsu hoidlatele, tegeleda gaasi küberturvalisuse riskidega ja hõlbustada kriisiolukorras liikmesriikidevahelisi kahepoolseid solidaarsuskokkuleppeid. Komisjon julgustab liikmesriike rakendama solidaarsusmeetmeid viivitamata, et isegi suure kriisi korral saaksid kodumajapidamised vajalikku gaasi. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Kavandatud algatus on tihedalt seotud seadusandlike ettepanekutega, mis on esitatud paketi „Eesmärk 55“ raames Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks, ja täiendab neid, sealhulgas järgmised. Läbivaadatud taastuvenergia direktiiv (edaspidi „II taastuvenergia direktiiv“), mis on peamine taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamist käsitlev ELi õigusakt. Selle eesmärk on kiirendada taastuvenergia, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu energiasüsteemis. Selle kavandatud muudatusettepanekuga suurendatakse taastuvate energiaallikate kasutamise eesmärki ELi energiaallikate jaotuses 40 %ni ning edendatakse taastuvkütuste, näiteks taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõttu tööstuses ja transpordis, kehtestades lisaeesmärgid. Seoses selle algatusega on II taastuvenergia direktiivis taastuvallikatest toodetud vesinik määratletud kui „muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütus“ ja „biomasskütus“, mille kasvuhoonegaaside heide on võrreldes fossiilkütustega 70 % väiksem, ning taastuvallikatest toodetud vesiniku tarbimisele on seatud konkreetsed alleesmärgid (50 % vesiniku kogutarbimisest energia ja lähteainena tööstuses 2030. aastaks ning 2,6 % transpordisektorile tarnitud energiast). Energiatõhususe direktiiv ja sellega seotud hoonete energiatõhususe direktiiv, sealhulgas nende muutmise ettepanekud, on käesoleva algatusega vastastikmõjus, kuna need mõjutavad gaasinõudluse taset ja struktuuri. Energiatõhususe meetmed võivad leevendada energiaostuvõimetust ja vähendada tarbijate haavatavust. Kuna Euroopa kütte- ja jahutussüsteemides ning koostootmisjaamades domineerivad praegu gaaskütused, jääb nende tõhus kasutamine energiatõhususe meetmete keskmesse. Gaasidirektiiv ja gaasimäärus on kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega: avatud ja konkurentsivõimeline ELi turg, kus hinnad kajastavad energiakandjate tootmiskulusid, CO2-ga seotud kulusid ning väliskulusid ja saadavat tulu, tagaks tõhusalt saastevaba ja ohutu vesiniku lõppkasutajatele, kes seda kõige rohkem väärtustavad. Komisjoni 2020. aasta detsembris esitatud üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitleva määruse eesmärk on paremini toetada Euroopa piiriülese energiataristu ajakohastamist Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks. Sellega kehtestatakse vesinikutaristu Euroopa võrgu arendamise uue taristukategooriana. Käesolev algatus täiendab kavandatavat üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevat määrust, kuna selles keskendutakse riiklike kavade kooskõlastamisele üleeuroopalise kümneaastase võrgu arengukava nõuetega. Nagu on teatatud ELi metaaniheite vähendamise strateegias, esitab komisjon õigusakti ettepaneku energiasektori metaaniheite vähendamiseks. Algatuse eesmärk on parandada ET 3 ET teavet kogu energiaga seotud metaaniheite kohta. Käesolev algatus on täiendav, kuna selle eesmärk on hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõttu ning võimaldada sellega üleminekut maagaasilt. • Kooskõla liidu muude poliitikameetmetega Heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) tõstab fossiilkütuste kasutamise hinda võrreldes taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidega ning soodustab seega nõudlust selliste gaaside järele ja investeeringuid nendega seotud tootmistehnoloogiasse. Komisjon on teinud ettepaneku tugevdada ja laiendada lennundussektorit, mere- ja maanteetransporti ning hoonesektorit. Kava hõlmab kõiki vesinikutootmisrajatisi ja elektrolüüsiseadmeid tootmisvõimsusega üle 25 tonni päevas. Innovatsioonifond, mis loodi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiiviga aastateks 2021–2030, on üks rahastamisvahenditest, millega toetatakse 2050. aastaks kliimaneutraalsele Euroopale üleminekut. Innovatsioonifond, mis loodi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiiviga aastateks 2021–2030, on üks rahastamisvahenditest, millega toetatakse 2050. aastaks kliimaneutraalsele Euroopale üleminekut. Energia maksustamise direktiivi läbivaatamise eesmärk on viia energiatoodete maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga, edendada puhtaid tehnoloogiaid ning kaotada aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad fossiilkütuste kasutamist. Muudetud direktiivi kohaselt on direktiiviga hõlmatud tooted rühmitatud ja järjestatud nende keskkonnatoime järgi. Selle kohaselt kehtestatakse läbivaatamisega mootorikütusena kasutatavate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesinikkütuste maksustamise soodus-miinimumtasemeks 0,15 €/GJ (fossiilkütuste puhul 10,75 €/GJ). Kütteainena kasutatavate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesinikkütuste maksustamise soodus-miinimumtasemeks kehtestatakse sellega 0,15 €/GJ (maagaasi puhul 0,6 €/GJ). Muudetud alternatiivkütuste taristu määruse (AFIR) puhul, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (AFID) ja mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2021. aasta juulis, on eesmärk vähendada maanteetranspordi suurenevat heidet, et toetada 2050. aastaks peaaegu heitevabale autopargile üleminekut. Määruses nõutakse, et liikmesriigid laiendaksid oma laadimis- ja tankimistaristu võrku kooskõlas heiteta autode müügiga ning paigaldaksid suurtele maanteedele korrapäraste vahemaade järel laadimis- ja tankimispunktid. Muudetud alternatiivkütuste taristu määruse järgi on TEN-T põhivõrgus ja igas linnatranspordisõlmes 2030. aastaks vaja iga 150 km järel ühte tanklat (vähemalt 2 tonni päevas, 700 baari); selle tulemusena oleks transpordisõlmedes umbes 700 vesinikutanklat ja linnatranspordisõlmedes 88 vesinikutanklat. Sõiduautode ja kaubikute CO2 heite norme kehtestava määruse muudatuse eesmärk on tagada alates 2025. aastast selge suund heitevabale transpordile. Määruses määratletakse heiteta sõidukid akutoitega elektrisõidukite, kütuseelemendiga sõidukite ja muude vesinikkütusega sõidukitena ning seatakse eesmärgiks, et 2030. aastaks peaks uute sõidukiparkide keskmine heitkogus olema null. Ettepaneku „FuelEU Maritime“ eesmärk on suurendada rahvusvahelises meretranspordis vähese CO2 heitega ja heiteta säästvate alternatiivkütuste osakaalu, sealhulgas vedelad biokütused, e-vedelikud, vähese CO2 heitega gaas (sealhulgas bio-LNG ja e-gaas), vähese CO2 heitega vesinik ja vähese CO2 heitega vesinikust saadud kütused (sealhulgas metaan ja ammoniaak). Kütustele ja energiatehnoloogiatele keskendumine peaks võimaldama heitkoguseid märkimisväärselt ja kiiresti vähendada, kasutades täiel määral olemasolevaid tehnoloogiaid ja taristut koos stiimulitega, mida pakuvad muud kavandatavad meetmed. Samuti hõlbustab see kogu merendusklastri CO2 heite vähendamise viiside määratlemist. ET 4 ET ELi lennundust käsitlev ettepanek „The REFuel EU Aviation“, mille eesmärk on edendada lennunduse kasvuhoonegaaside jalajälje vähendamiseks säästvate lennukikütuste potentsiaali, on veel suures osas kasutamata. Heitkoguste märkimisväärseks vähendamiseks peab lennundussektor vähendama oma praegust sõltuvust fossiilsetest reaktiivkütustest ja toetuma lähiaastatel üha enam säästvate lennukikütuste kasutamisele. Ettepanekus sätestatakse, et õhusõiduki käitajatele tarnitud „sünteetiliste lennukikütuste“ minimaalne osakaal lennukikütustes on 0,7 % ning „sünteetilised lennukikütused“ on muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused, nagu on määratletud taastuvenergia direktiivis. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesoleva algatuse eesmärke ei ole võimalik saavutada riiklikul tasandil. Käesoleva algatuse raames kavandatud meetmete eesmärk on edendada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 194 sätestatud nelja eesmärki, aidates samal ajal kaasa ELi majanduse CO2 heite vähendamisele. Kavandatud meetmed tuleb vastu võtta ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 ja artikli 114 lõike 1 alusel. ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkti i kohaselt on ELil energeetikavaldkonnas jagatud pädevus. Käesolev algatus tugineb ka viimase kahe aastakümne jooksul vastuvõetud ja ajakohastatud õigusaktide ulatuslikule kogumile. Energia siseturu loomise eesmärgil võttis EL ajavahemikus 1996–2019 vastu neli järjestikust õigusaktide paketti, mille üldeesmärk on lõimida turud ning liberaliseerida riiklikud elektri- ja gaasiturud. Nimetatud sätted hõlmavad mitmesuguseid aspekte alates turulepääsust kuni läbipaistvuse, tarbijaõiguste, gaasiturgude likviidsuse suurendamise ja reguleerivate asutuste sõltumatuseni. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Praegu puuduvad ELi tasandil eeskirjad, millega reguleeritakse spetsiaalseid vesinikuvõrke või -turge ning vähese CO2 heitega vesinikku ja vähese CO2 heitega kütuseid. Pidades silmas praegu ELi ja liikmesriikide tasandil tehtavaid pingutusi, et edendada taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamist fossiilkütuste asendajana, oleks liikmesriikidel stiimul võtta riiklikul tasandil vastu eeskirjad vesiniku transportimiseks mõeldud spetsiaalse taristu kohta. See tekitab ELis killustunud õiguskeskkonna ohu, mis võib takistada riiklike vesinikuvõrkude ja -turgude integreerimist, pärssides või takistades seeläbi piiriülest vesinikukaubandust. Vesinikutaristut käsitlevate eeskirjade ühtlustamine hilisemas etapis (st pärast riiklike õigusaktide kehtestamist) suurendaks liikmesriikide halduskoormust ning ettevõtjate regulatiivseid kulusid ja ebakindlust, eriti kui tegemist on pikaajaliste investeeringutega vesiniku tootmisse ja transporditaristusse. Spetsiaalsete vesinikuvõrkude ja -turgude ELi tasandi õigusraamistiku loomine edendaks riiklike vesinikuturgude ja -võrkude lõimimist ning omavahelist ühendamist. Selliste spetsiaalsete vesinikuvõrkude kavandamist, rahastamist ja haldamist käsitlevad ELi tasandi eeskirjad looksid seda liiki pikaajalise taristu potentsiaalsete investorite jaoks pikaajalise prognoositavuse, eelkõige piiriüleste ühenduste puhul (mille suhtes võivad muidu kehtida erinevad ja võimalik et erineva sisuga riigisisesed õigusaktid). Biometaani puhul on tõenäoline, et ilma ELi tasandi algatuseta oleks õigusraamistik seoses juurdepääsuga hulgimüügiturgudele, ühenduskohustustega ning ülekandesüsteemi haldurite ja jaotussüsteemi haldurite koordineerimismeetmetega 2030. aastaks endiselt ebaühtlane. Samuti seisavad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjad ilma mõningase ELi tasandil toimuva ühtlustamiseta silmitsi väga erinevate ühendus- ja võrku suunamise kuludega kogu ELis, mis toob kaasa ebavõrdsed tingimused. ET 5 ET Ilma täiendavate ELi tasandi õigusaktideta kohaldaksid liikmesriigid jätkuvalt erinevaid gaasi kvaliteedistandardeid ja vesiniku segamise tasemeid käsitlevaid eeskirju, mis võivad kaasa tuua piiriüleste voogude piiramise ja turu killustumise. Gaasi kvaliteedistandardid määratletaks jätkuvalt peamiselt maagaasi kvaliteediparameetrite alusel, mis piiraks taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside võrku integreerimist. Kõik need aspektid vähendavad tõenäoliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside piiriülest kaubandust, mida võib kompenseerida maagaasi suurem import. Veeldatud maagaasi terminalide kasutamine ja import võib jääda piirduma maagaasiga hoolimata sellest, et veeldatud maagaasi terminale ei oleks vaja kohandada, kui väljastpoolt ELi pärit allikatest oleks kättesaadav konkurentsivõimeline biometaan või sünteetiline metaan. Riiklik võrguplaneerimine tuleb välja töötada ainult liikmesriikides, kus tegutsevad sertifitseeritud sõltumatud põhivõrguettevõtjad ja sõltumatud süsteemihaldurid. Kuigi enamikul liikmesriikidel on üks riiklik gaasi arengukava, mille raames gaasiettevõtjad koostööd teevad, on valdkondadevaheline koostöö endiselt piiratud. ELi koordineeritud valmisolek hädaolukorraks on praeguses gaasisektoris osutunud tõhusamaks kui ainult riiklikul tasandil võetavad meetmed. • Proportsionaalsus Algatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. See kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 kohaldamisalasse. Sekkumine on proportsionaalne määratletud probleemide ulatuse ja olemusega ning seatud eesmärkide saavutamisega. Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada üldeesmärk, mis on gaaskütuste CO2 heite vähendamise hõlbustamine konkurentsivõimelisel viisil vähimate majanduslike kuludega, tagades samal ajal energiajulgeoleku ja asetades tarbijad energiaturgude keskmesse. Eelistatud variantide kogumit peetakse proportsionaalseks ja see põhineb võimalikult suurel määral olemasolevatel lähenemisviisidel. Arvestades vajadust saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, peetakse asjakohaseks tasakaalu kohustuste ning liikmesriikide ja erasektori üksuste erineva tegutsemisvõime arvessevõtmise vahel. • Vahendi valik Gaasituru praeguse õigusraamistiku üldhinnangule tuginedes on valitud vahenditeks direktiiv, et sõnastada uuesti direktiiv 2009/73/EÜ, ja määrus, et sõnastada uuesti määrus nr 715/2009. Nimetatud õigusaktide uuesti sõnastatud versioon parandab õigusselgust. Muutmisaktile tuginemisest ei pruugi suure hulga uute sätetega tegelemiseks piisata. Seetõttu tingib vahendite valik olemasolevate õigusaktide loomuliku arenguna juba vastu võetud ja rakendatud eeskirjade läbivaatamise, võttes arvesse neid muudatusi. Gaasimäärusega tuleb muuta ka muid õigusakte, näiteks varustuskindluse määrust (EL) 2017/1938, ACERi määrust (EL) 2019/942 ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust (EL) nr 1227/2011. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuskontroll Kolmanda energiapaketi jõustumine on aidanud kaasa energia siseturu konkurentsile ja toimimisele. Sellest hoolimata keskendutakse praeguses gaasivaldkonna õigusraamistikus fossiilsetel allikatel põhinevale maagaasile ega prognoosita täielikult, et metaanil põhinevatele gaasidele (sealhulgas maagaasile ja biometaanile) tekivad alternatiivid, näiteks vesinik. ET 6 ET Vaja on läbi vaadata praegune gaasituru õigusraamistik ning see on juba välja kuulutatud Euroopa Komisjoni teatises „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“. Arvestades ELi liikmesriikide erinevat potentsiaali taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku tootmisel, võiks vesiniku energiakandjana ja energiasüsteemi lõimimise võimaldajana kasutamisele kaasa aidata sobiv tururaamistik. Selle põhjal on mõjuhinnangu esimese probleemse valdkonna raames kindlaks tehtud probleemide neli peamist põhjust: i) CO2 heite vähendamise tulemusena tekib piiriülesest vesinikuturust sõltuv Euroopa vesiniku väärtusahel; ii) vesinikutaristu investeeringute puudumine takistab turu arengut; iii) vesinikutaristu kujutab endast tõenäoliselt loomulikku monopoli, mis toob kaasa konkurentsil mittepõhinevad turustruktuurid; iv) erinevad vesiniku kvaliteedinõuded võivad takistada piiriüleseid vooge ja tekitada lisakulusid. Kehtivates gaasieeskirjades, milles keskendutakse peamiselt väljastpoolt ELi imporditud fossiilsetel allikatel põhinevale maagaasile, ei käsitleta taastuvatest energiaallikatest toodetud ega vähese CO2 heitega gaaside detsentraliseeritud tootmise eriomadusi ELis. Lisaks mõjutavad suurenevad biometaani, vesiniku, aga ka veeldatud maagaasi mahud gaasi kvaliteeti ning seetõttu gaasitaristu ja lõppkasutaja seadmete projekteerimist. Eelkõige tunnistatakse mõjuhinnangus selle probleemse valdkonnaga seotud probleemide viit peamist põhjust: i) jaotusvõrguga ühendatud biometaani kohalike tootjate piiratud juurdepääs turule ja võrgule, taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside võrku ühendamise kohustust ja võrguühenduse kulusid käsitlevate eeskirjade lahknevus ning ELi- sisesed sisenemis- ja väljumistariifid takistavad täielikult integreeritud, likviidse ja koostalitlusvõimelise ELi gaasi siseturu loomist; ii) erinevused gaasi kvaliteedis ja vesiniku segamise tasemes võivad avaldada negatiivset mõju piiriülestele gaasivoogudele ja lõppkasutajatele, samal ajal kui kehtivad gaasi kvaliteeti käsitlevad eeskirjad ei sobi tulevaste arengusuundadega toimetulekuks; iii) veeldatud maagaasi terminalid on varustatud peamiselt maagaasi vastuvõtmiseks, uute gaaside juurdepääs veeldatud maagaasi terminalidele on piiratud; iv) pikaajalised lepingud sellise fossiilgaasi tarnimiseks, mida kasutatakse ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata, võivad tuua kaasa sõltuvuse maagaasist ja takistada 2050. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside tarnimist; v) praeguse energiajulgeoleku korra raames käsitletakse üksnes riske, mis on seotud maagaasi, mitte taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tarnimisega. Võrgu planeerimisel tuleb ülekandesüsteemi haldurite ja reguleerivate asutuste vahelist koostööd edasi arendada. Katkendlike energiaallikate üha laialdasem kasutuselevõtt nõuab kogu energiasüsteemi paremat integreerimist ja taristu suuremat ühendatust, tuginedes terviklikumale ja kaasavamale lähenemisviisile. Mõjuhinnangus tuuakse selle probleemse valdkonnaga seoses välja probleemide kolm peamist põhjust: i) võrgu planeerimine erineb liikmesriikide ja ülekandesüsteemi haldurite vahel, elektri ja gaasi planeerimine toimub eraldi; ii) puudub läbipaistvus olemasoleva taristu kasutusotstarbe muutmise või kasutuselt kõrvaldamise potentsiaali kohta; iii) jaotussüsteemi haldurid ei ole ülekandesüsteemi haldurite planeerimisse sõnaselgelt kaasatud. Lisaks suurendaks ühtlustatum süsteemiarendusstrateegia elektri- ja gaasisüsteemide (sealhulgas vesinikusüsteem) omavahelisi seoseid. Hindamine näitas, et konkurentsi tuleb parandada, et kogu turuintegratsioonist saadav kasu kanduks üle ELi tarbijatele. Lisaks pole tarbijatel endiselt vajalikke vahendeid, et turul aktiivselt osaleda. Analüüsitud õigusaktide tarbijakaitset käsitlevad sätted sobivad selleks vaid osaliselt. Eelkõige kaitstakse liikmesriigiti endiselt ebaühtlaselt kaitsetumaid tarbijaid ja energiaostuvõimetus on kogu ELis endiselt märkimisväärne. Samal ajal tuvastati IV probleemses valdkonnas kolm probleemide põhjust: i) kasutamata konkurentsipotentsiaal jaeturgudel; ii) tarbijate mõjuvõimu ebapiisav suurendamine teenuseosutaja vahetamise, hinnavõrdlusvahendite, arvetel esitatava teabe, energiakogukondade ja andmetele juurdepääsu ET 7 ET vallas ning iii) ebapiisav tarbijakaitse, eelkõige kaitsetumate ja energiaostuvõimetute tarbijate puhul. • Konsulteerimine sidusrühmadega Kooskõlas parema õigusloome suunistega korraldas komisjon sidusrühmadega põhjaliku ja kaasava konsultatsiooni, mis põhines mitmesuguseid meetodeid ja vahendeid hõlmanud konsultatsioonistrateegial. Strateegia eesmärk oli tagada, et arvesse võetaks kõiki asjakohaseid tõendusmaterjale, sealhulgas andmeid kulude, ühiskondliku mõju ja algatuse kasu kohta. Kasutati mitut konsulteerimisvahendit: konsulteerimine esialgse mõjuhinnangu (tegevuskava) üle, küsimustikul põhinev veebipõhine avalik konsultatsioon, komisjoni ettekanne ja sidusrühmadelt, sealhulgas gaasivaldkonna reguleerimise foorumilt saadud tagasiside, arutelud liikmesriikide, Euroopa Parlamendi liikmete ja riikide reguleerivate asutustega ning arutelud sidusrühmadega suure sidusrühmade seminari raames. Komisjon sai avalikule konsultatsioonile 263 vastust. Üldiselt kinnitasid vastajad, et nende arvates on gaasidirektiiv ja gaasimäärus vaja läbi vaadata, et aidata saavutada CO2 heite vähendamise eesmärke. Lisaks eeldab üle 60 % vastajatest, et gaasituru CO2 heite vähendamiseks vajalikud tehnoloogilised ja regulatiivsed muudatused võivad 2030. aastaks luua uusi töökohti. Seoses vesinikutaristu ja -turgude arendamisega toetab enamik vastajatest määruse kehtestamist varases etapis, et edendada hästi toimivat ning konkurentsivõimelist vesinikuturgu ja -taristut. Vastajad pooldasid ELi õigusraamistikku, milles määratletakse peamised reguleerimispõhimõtted ja kasutatakse järkjärgulist lähenemisviisi. Valdav osa toetab näiteks kolmandate isikute juurdepääsu, eeskirju vesinikutorustikele, imporditerminalidele ja hoidlatele juurdepääsu kohta ning pooldab võrgutegevuste eraldamist. Enamik vastajaid pidas oluliseks määratleda varakult eraõiguslike isikute roll vesinikutaristu arendamisel. Valdav osa vastajatest leiab ka, et olemasolevad ja tulevased eravõrgud võivad olla teatavatest regulatiivsetest nõuetest (ajutiselt) vabastatud, kuid tagada tuleb ühtsele õigusraamistikule lähenemine. Valdav osa vastanutest on seisukohal, et uue vesinikutaristu õigusi ja lubade andmist käsitlevad nõuded peaksid olema sarnased nendega, mida praegu kohaldatakse metaangaasi torujuhtmete suhtes. Mis puudutab taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu edendamist olemasolevale gaasiturule ja -taristule, nõustuvad sidusrühmad vajadusega vaadata läbi kehtiv õigusraamistik, et aidata saavutada CO2 heite vähendamise eesmärke. Enamik sidusrühmi peab oluliseks tagada täielik turulepääs ning hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside gaasivõrku suunamist. Paljud vastajad pooldavad võrguhaldurite kohustust ühendada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjad ning vähendada võrku suunamise maksu. Enamik vastajaid toetab ka veeldatud maagaasi terminalide läbipaistvusraamistiku parandamist. Samuti on tugev toetus gaasi kvaliteedistandardite ühtlustatud kohaldamisele kogu ELis, tugevdatud piiriülesele koordineerimisele ja suuremale läbipaistvusele. Vastajad on vesiniku segamise küsimuses eriarvamusel, kuid enamik nõustub, et see võib hoolimata suurtest tehnilistest kuludest olla kulutõhus ja kiire esimene samm energiasüsteemi CO2 heite vähendamiseks. ELi-siseste piiriüleste tariifide kaotamist toetab vähe sidusrühmi. Enamik vastajatest peab gaasiga seotud julgeolekuohte ja küberjulgeoleku meetmeid oluliseks. Võrgu planeerimise integreerimise küsimuses toetab enamik sidusrühmi võrgu arengukava ajakava vastavusse viimist kümneaastase võrgu arengukavaga ning ühtset gaasikava, olenemata valitud eraldamismudelist. Enamik vastajatest väljendas veelgi suuremat toetust ühisele elektri- ja gaasistsenaariumile. Suur hulk sidusrühmi soovib vesinikuprojektide lisamist võrgu arengukavasse. Enamik sidusrühmi nõustub, et jaotussüsteemi haldurite roll on ET 8 ET esitada ja jagada teavet, kusjuures mitu vastajat toetasid ka seda, et jaotussüsteemi haldurid esitavad oma kava, mis hõlmab süsteemi optimeerimist eri sektorites. Vastajad eelistasid ka eraldi kavadega ühistele stsenaariumidele ühist gaasi- ja elektrikava. Mitu sidusrühma juhtis tähelepanu sellele, et eelistatud variant oleks ühine metaani- ja vesinikukava koos eraldi elektrikavaga. Mis puudutab tarbijate kaasamist ja kaitset rohelise gaasi jaemüügiturul, kutsus enamik sidusrühmi üles seadma kodanike ja tarbijatega seotud sätetes suuremaid eesmärke, peegeldades elektrituru omasid. Samuti peaksid energiaostuvõimetust käsitlevad sätted aitama tagada, et saastevabale gaasile ülemineku kulusid ei maksa tarbijad. Erasektori esindajad toetavad reguleeritud hindade järkjärgulise kaotamise plaani, samal ajal kui mõned tarbijaorganisatsioonid valiksid nende säilitamise, et kaitsta energiaostuvõimetuid ja kaitsetumaid tarbijaid. Peaaegu pooled kõigist vastajatest soovivad tugevdada sätteid, mis käsitlevad pakkumiste võrreldavust ja andmete kättesaadavust, läbipaistvust, arukaid arvestisüsteeme ning teenuseosutaja vahetamist. Mitteregulatiivset lähenemisviisi ei toetanud ükski vastaja. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Kavandatud algatus ja selle aluseks olev mõjuhinnang tuginevad sel teemal korraldatud ulatuslike konsultatsioonide käigus sidusrühmadelt saadud teabele, samuti kirjanduse ülevaatele ja modelleerimisele. Kirjanduse ülevaade sisaldas mõjuhinnangu jaoks tehtud või selle ulatusele kaasa aidanud päevakajaliste uuringute tulemusi, milles käsitleti selliseid põhielemente nagu vesiniku ja vähese CO2 heitega gaasi taristu, turu ja tootmise roll, samuti muude asjakohaste komisjoni algatuste puhul tehtud hindamisi. Analüüsis võeti arvesse ka järeldusi, mis võeti vastu mitme sidusrühmade foorumi raames, eelkõige gaasivaldkonna reguleerimist (Madridi foorum) ja elektrivaldkonna reguleerimist käsitleva foorumi (Firenze foorum) raames. Samuti kaaluti arutelusid liikmesriikide, Euroopa Parlamendi liikmete, riikide reguleerivate asutuste, Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti ja teiste sidusrühmadega. • Mõjuhinnang Parema õigusloome suuniseid järgides tegi komisjon mitme poliitikavariandi mõjuhinnangu. Seda tööd toetas komisjonisisene konsulteerimine talitustevahelise juhtrühma kaudu. Mõjuhinnang esitati arutamiseks õiguskontrollikomiteele. Õiguskontrollikomitee esitas reservatsioonidega positiivse arvamuse. Reservatsioone käsitleti eelkõige järgmistes valdkondades: i) hindamise järelduste lisamine probleemi kirjeldusse, ii) algatuse rolli täpsustamine paketi „Eesmärk 55“ tugiraamistiku osana, iii) poliitikavariantide mõju lähtetaseme selgitamine, iv) eri osalejate, eelkõige maagaasi ja vesiniku tootjate ning tarbijate suurem eristamine, v) hinnangu andmine selle kohta, kuidas algatus võib avaldada erinevat mõju VKEdele võrreldes teiste (suuremate) ettevõtetega, vi) aruandes, sealhulgas probleemi määratluses, variantide koostamises, mõjuanalüüsis ja eelistatud variandi valikus, eriarvamuste ja vähemuse seisukohtade parem kajastamine, vii) aruande narratiivi parandamine ning viii) kulude ja tulude tabelite täitmine asjakohases vormis. Mõju hindamise käigus kaaluti neljas probleemses valdkonnas mitmesuguseid meetmeid, et tegeleda tuvastatud probleemide ja probleemide põhjustega, et saavutada algatuse eesmärgid: Pärast nende mõjususe, tõhususe, sidususe ja proportsionaalsuse hindamist leiti seatud eesmärkide saavutamiseks kõige sobivam eelistatud variantide pakett. I probleemne valdkond: vesinikutaristu ja vesinikuturud I probleemse valdkonna puhul kaalutakse järgmisi poliitikavariante: korraldada vesinikuvõrgu haldamise õiguste andmiseks hange (1. variant); võtta kasutusele peamised regulatiivsed ET 9 ET põhimõtted, mille puhul on eeskuju võetud praegu maagaasiturul kohaldatavatest põhimõtetest, kuid mis on kohandatud vesinikuturgude arenguetapile (2. variant), ning kehtestada vesiniku jaoks täielikult välja töötatud regulatiivne kord (sarnane praegu maagaasisektoris kohaldatava korraga), ilma et oleks vaja üle minna arenenumale vesinikuturule (3. variant). Eelistatud variant on võtta algusest peale kasutusele peamised regulatiivsed põhimõtted, tagades samal ajal selguse lõpliku (tulevase) regulatiivse korra kohta. (Variant 2b „Põhilised regulatiivsed põhimõtted koos visiooniga“). Selle variandi peamine eelis on, et see soodustab turgude integreerimist, pakub investoritele selgust, väldib konkurentsil mittepõhinevate turustruktuuride tekkimist ja eeskirjade tagantjärele kohandamise kulusid pärast turu väljakujunemist, kuid säilitab paindlikkuse, et kohandada määrust vesinikusektori järkjärgulise kasvu alusel. II probleemne valdkond: taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid olemasolevas gaasitaristus ja -turgudel ning energiajulgeolek II probleemne valdkond sisaldab variante, millega edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu olemasolevale gaasiturule ja -taristule. Kõik variandid hõlmavad ka sekkumise järkjärgulist suurendamist, et lahendada energiajulgeolekuga seotud probleemid, eelkõige olemasolevate vahendite, standardite ja menetluste laiendamist taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidele, tõhusat solidaarsust ja gaasisektori küberturvalisusega seotud riskide käsitlemist. 3. variant „Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside täieliku turulepääsu võimaldamine ja edendamine“ on eelistatud variant II probleemses valdkonnas. See variant sisaldab meetmeid, millega toetatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu hulgimüügiturule, veeldatud maagaasi terminalidele ja ülekandevõrgule (olenemata ühenduskohast), sealhulgas tariifide soodustusi võrku suunamise ja piiriülese transpordi puhul. Gaasi kvaliteeti reguleeriks ELi ühtlustatud lähenemisviis piiriülestele ühenduspunktidele, jättes samas liikmesriikidele paindlikkuse. Vesinikusegude lubatud ülempiiriks on kõigis piiriülestes punktides kehtestatud 5 % – see on kliimamuutustega kohanemise ja heitkoguste vähendamise kulude seisukohalt kulutõhus tase. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside täieliku turulepääsu võimaldamine ja edendamine: kavandatud meetmed on kooskõlas liidu pingutustega võidelda kliimamuutuste vastu ja on vajalikud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks. Peamine kasu seisneb selles, et meetmetega vähendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjate tootmiskulusid, suurendatakse konkurentsi, likviidsust ja taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasidega kauplemist ning soodustatakse samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Nii saavad tarbijad ja maksumaksjad kasu, samal ajal kui toetust saaks vähendada. Samuti vähendab see energiajulgeolekuga seotud riske ning säästab aega ja ressursse, vähendab ebakindlust, parandab kiireloomuliste meetmete tõhusust ning tugevdab gaasiettevõtjatele esitatavaid julgeolekunõudeid. III probleemne valdkond: võrgu planeerimine III probleemses valdkonnas kaalutakse integreeritud võrgu planeerimise variante. III probleemse valdkonna puhul on eelistatud 2. variant „Euroopa stsenaariumidel põhinev riiklik planeerimine“. See variant võimaldab riiklikku planeerimist, kuid eeldab, et see põhineb gaasi ja elektri ühistel stsenaariumidel, mis on kooskõlas kümneaastase võrgu arengukavaga ning seotud asjaomase riikliku energia- ja kliimakavaga. See hõlmab kõiki asjaomaseid osalejaid (jaotussüsteemi haldureid) ja võimaldab kindlaks teha torujuhtmed, mille kasutusotstarvet saaks muuta metaani transportimiselt vesiniku transportimisele sellise üksikasjalikkusega, mida ei oleks Euroopa tasandil lihtne saavutada. ET 10 ET Euroopa stsenaariumidel põhineva riikliku planeerimise loomine: peamine kasu seisneb selles, et sellega kõrvaldatakse riskid, et elektri- ja gaasi ülekandesüsteemi haldurid kavandavad oma süsteemide arendamist kokkusobimatute eelduste alusel. See võimaldab sektorite integreerimist ja kontseptuaalset süsteemikava, säilitades samal ajal üksikasjalikumate sektoripõhiste võrgu arengukavade eelised. Sellega tagatakse eri sidusrühmade ühine visioon, mis tähendab, et võrgu planeerimisel võetakse riiklikul ja ELi tasandil arvesse CO2 heite vähendamise strateegiaid, tänu millele vähendatakse võimaliku sõltuvuse või varade kasutuskõlbmatuks muutumise riski. IV probleemne valdkond: vähene tarbijate kaasamine ja kaitse rohelise gaasi jaemüügiturul IV probleemne valdkond sisaldab variante, milles viidatakse konkurentsiga ja tarbijate kaasamisega tegelemisel mitteregulatiivsele lähenemisviisile või nõutakse selle asemel probleemide põhjustega tegelemist uute õigusaktide abil, mis kajastaksid peamiselt elektrisektoris juba kehtestatud lähenemisviisi. Analüüsi põhjal on eelistatud 2. variant „Paindlikud õigusaktid“, milles kajastatakse elektrituru tarbijakaitset ja mõjuvõimu suurendamise sätteid. See variant on tõenäoliselt kõige tulemuslikum, tõhusam ja kooskõlas teiste probleemsete valdkondadega. Peamine kasu seisneb selles, et see pakub märkimisväärset säästupotentsiaali, aitab uutel tarnijatel ja teenuseosutajatel turule siseneda, arendada uuenduslikke tooteid, mis suurendab konkurentsi, tarbijate kaasatust ja majanduslikku kasu. Samuti võimaldaks see kodanikel ja kogukondadel suurendada ühiskondlikku heakskiitu, kaasata erakapitali ning hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõttu. Üleinvesteerimise riski vähendamisel on positiivne keskkonnamõju. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Kehtivate õigusaktide muutmise ettepanekud on kavandatud kooskõlas mõjuhinnangus uuritud kõige kulutõhusamate poliitikavariantidega. Mõne eelistatud variandi puhul eeldatakse, et see suurendab reguleerivate asutuste ning turuosaliste haldus-, rakendus- ja täitmise tagamise kulusid. Kavandatavatest meetmetest võivad tuleneda näiteks riikide reguleerivate asutuste ja maagaasitarnijate vaheline suurem haldusalane teabevahetus, jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi haldurite vaheline suurem koordineerimine ning liikmesriikide ja riikide ametiasutuste täiendavad regulatiivsed ja rakenduslikud jõupingutused. Siiski eeldatakse, et muudetud raamistik toob kaasa väiksemad ja tõhusamad regulatiivsed kulud. Lisaks näitab mõjuhinnang, et kavandatud meetmed pakuvad kõige kulutõhusamaid regulatiivseid võimalusi, et saavutada algatuse üldeesmärk, milleks on ülekandmise, jaotamise, tarnimise ja hoiustamise eeskirjade kehtestamine metaan- ja vesinikgaasi jaoks, mis võivad toetada energiasüsteemi CO2 heite vähendamist, tagades samal ajal turvalise ja taskukohase energia. Mõne eelistatud meetmega kaasnevaid lühiajalisi regulatiivseid kulusid tuleb hinnata kulude ja pingutuste alusel, mida energiasüsteemi hiline integreerimine ja CO2 heite vähendamine pikas perspektiivis nõuaksid. Kasu, mida variantidelt oodatakse taastuvate energiaallikate toetamise, energiasüsteemi lõimimise, tarbijakaitse ja energiajulgeoleku kujul, kaalub suuresti üles vahetud haldus- ja rakenduskulud. Tänu sellele, et gaasitaristut ja -turgu käsitlevad sätted ühtlustatakse uue regulatiivse struktuuriga, mis loodi elektrisektori jaoks puhta energia paketiga, aitab ettepanek kehtivat õigusraamistikku veelgi enam lihtsustada. Suurem kooskõla sektorite vahel peaks tooma kasu paljudele reguleerimisvaldkondadele, eelkõige tarbijate mõjuvõimu suurendamisele ja ET 11 ET tarbijakaitsele, valitsemisele ning regulatiivsele järelevalvele. Samalaadsed panused on ette nähtud ka vesinikutaristute ja -turgude õigusraamistiku varajases kasutuselevõtus. Kuigi need eeskirjad suurendavad tõenäoliselt riikide ametiasutuste ja turuosaliste otseseid halduskulusid ja regulatiivset koormust, peaks vesinikku käsitlevate reguleerimispõhimõtete varane ühtlustamine märkimisväärselt vähendama tulevasi nõuete täitmisega seotud kulusid ning vältima suurte regulatiivsete erinevuste ja rakendamiskulude ohtu. • Põhiõigused Arenevas rohelises ja digitaalses energiakeskkonnas on äärmiselt oluline kaitsta ELi väärtusi ja kodanike põhiõigusi ning julgeolekut. Seda silmas pidades töötati välja andmehaldust käsitlevad kavandatud poliitikameetmed, mille eesmärk on tagada laialdane juurdepääs digitehnoloogiale ja andmepõhistele teenustele ning nende kasutamine, tagades samal ajal kõrgetasemelise õiguse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 ning isikuandmete kaitse üldmääruses. 4. MÕJU EELARVELE Käesoleva paketi kohase ettepanekuga seotud mõju ELi eelarvele puudutab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) ja Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi inimressursse, mida on kirjeldatud komisjoni [gaasimääruse] uuesti sõnastamise ettepanekule lisatud finantsselgituses. Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti uued ülesanded, eelkõige seoses konkurentsivõimelise vesinikusektori arengut hõlbustavate eeskirjadega, aga ka gaasiturgude üha keerukamaks muutumine muude gaaside kui maagaasi osakaalu suurenemise tõttu nõuavad ACERis alates 2023. aastast 21 täiendava täistööajale taandatud töötaja järkjärgulist rakendamist. Uue ja kasvava sektori jaoks kavandatud uute eeskirjade rakendamiseks, uut liiki gaaside gaasiturule ja -taristusse integreerimiseks ning tugevdatud tarbijakaitsesätete jõustamiseks tuleb ka energeetika peadirektoraadi inimressursse suurendada veel 5 täistööajale taandatud töötaja võrra. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Edusammude järelevalve koosneb kaheastmelisest lähenemisviisist, mis hõlmab iga-aastast aruandlust ACERi poolt ja komisjonipoolset hindamist. ACERi volitused turu toimimise iga-aastaseks järelevalveks ja aruandluseks iga-aastases turujärelevalve aruandes (määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud kohustus) säilitatakse ning nende ulatust laiendatakse vesinikule. Ühe aasta jooksul alates ettepanekute vastuvõtmisest kutsub komisjon ACERit üles oma praeguseid seirenäitajaid läbi vaatama ja ajakohastama (kaasates mõjutatud sidusrühmad), et tagada nende jätkuv asjakohasus käesolevate ettepanekute aluseks olevate eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalves. ACER tugineb jätkuvalt juba olemasolevatele andmeallikatele, mida kasutatakse turujärelevalve aruande koostamiseks ja mida on laiendatud asjakohaste andmetega vesiniku kohta. ACERi iga-aastane aruandlus asendab komisjoni aruandluskohustused, mis praegu gaasidirektiivi kohaselt veel kehtivad. Üksikasjalike ettepanekutega tagatakse, et ACERi järelevalve täiendaks muid järelevalvetoiminguid (eelkõige energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohane järelevalve), vältides kattuvusi. Komisjon hindab ettenähtud aja jooksul pärast vastuvõetud meetmete jõustumist (soovituslikult viis aastat) täielikult kavandatud algatuste mõju, sealhulgas ettepanekute ET 12 ET mõjusust, tõhusust, jätkuvat sidusust ja asjakohasust. Komisjon vaatab selle direktiivi 31. detsembriks 2030. aastaks läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Lähtudes Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas komisjon vs. Belgia (C-543/17), peavad liikmesriigid riigisisestest ülevõtmismeetmetest teatamisel esitama piisavalt selge ja täpse teabe selle kohta, millised direktiivi sätted võetakse üle milliste riigisiseste õigusnormidega. Teave tuleb esitada iga kohustuse kohta, mitte ainult artikli tasandil. Kui liikmesriigid seda kohustust täidavad, ei ole neil põhimõtteliselt vaja komisjonile ülevõtmise kohta selgitavaid dokumente edastada. Määrust rakendatakse liikmesriikides otse ja ühetaoliselt, mistõttu selgitavat dokumenti ei nõuta. • Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus Kavandatud läbivaadatud direktiiv koosneb kümnest peatükist, mis sisaldavad 90 artiklit. 1. peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted Selles peatükis sätestatakse maagaasisüsteemi kasutavate gaaside ülekandmise, jaotamise, tarnimise ja hoiustamise eeskirjade reguleerimisese ja kohaldamisala ning vesinikusüsteemi kasutava vesiniku transpordi, tarnimise ja hoiustamise eeskirjad. Samuti määratletakse kavandatavas direktiivis kasutatavad põhimõisted. 2. peatükk. Turukorralduse üldeeskirjad Selles peatükis sätestatakse eeskirjad konkurentsivõimeliste, tarbijakesksete, paindlike ja mittediskrimineerivate gaasiturgude tagamiseks. See sisaldab sätteid turulepääsu kohta, nagu vabadus valida tarnija, turupõhised tarnehinnad, avalike teenuste osutamise kohustused, jätkusuutlikkus, taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside sertifitseerimine, piirkondliku koostöö edendamine ning tehnilised eeskirjad. 3. peatükk. Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja tarbijakaitse ning jaeturud Selles peatükis sätestatakse eelkõige tarbija õigused: selles käsitletakse põhilisi lepingulisi õigusi, teenuseosutaja vahetamise õigusi ja tasusid ning võrdlusvahendeid, aktiivseid tarbijaid ja kodanike energiakogukondi käsitlevaid eeskirju. Samuti sisaldab see sätteid arvete esitamise, arukate ja tavapäraste arvestisüsteemide ning andmehalduse kohta. Samuti sisaldab see sätteid ühtsete kontaktpunktide, vaidluste kohtuvälise lahendamise õiguse, kaitsetumate tarbijate ja jaeturgude kohta. 4. peatükk. Kolmandate isikute juurdepääs taristule See peatükk on jagatud kolmeks osaks, mis hõlmavad järgmist: juurdepääs maagaasitaristule, juurdepääs vesinikutaristule ning juurdepääsu ja ühenduse võimaldamisest keeldumine. 5. peatükk. Maagaasi ülekandesüsteemi haldurite, hoidlate haldurite ja süsteemihaldurite suhtes kohaldatavad eeskirjad Selles peatükis käsitletakse üksikasjalikult ülekandesüsteemi, hoidlate ja maagaasi veeldusjaamade haldurite ülesandeid, konfidentsiaalsust ja otsustusõigust. 6. peatükk. Maagaasi jaotussüsteemi haldurid Selles peatükis sätestatakse jaotussüsteemi haldurite määramine, nende ülesanded, otsustusõigus taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside uute tootmisrajatiste jaotussüsteemiga ühendamisel, jaotussüsteemi haldurite sõltumatuse ET 13 ET tagamine, jaotussüsteemi haldurite konfidentsiaalsuskohustused, suletud jaotusvõrke ja ühendhaldureid käsitlevad sätted. 7. peatükk. Spetsiaalsete vesinikuvõrkude suhtes kohaldatavad eeskirjad Selles peatükis sätestatakse eelkõige vesinikuvõrgu, hoidlate ja terminalide haldajate ülesanded, olemasolevate vesinikuvõrkude, geograafiliselt piiratud vesinikuvõrkude, kolmandate riikidega loodud võrkudevaheliste ühenduste ja haldajate konfidentsiaalsuse sätted. 8. peatükk. Integreeritud võrgu planeerimine Selles peatükis käsitletakse võrgu arendamist ja investeerimisotsuste tegemise volitusi, vesinikuvõrgu arendamise aruandlust ning piiriülese vesinikutaristu rahastamist. 9. peatükk. Ülekandesüsteemi haldurite sõltumatuse tagamine See peatükk on jagatud kuueks osaks, mis hõlmavad järgmist: omandisuhete eraldamine, sõltumatud süsteemihaldurid, sõltumatud ülekandesüsteemi haldurid, spetsiaalsete vesinikuvõrkude haldurite sõltumatuse tagamine, maagaasi- ja vesinikusüsteemi haldurite määramine, sertifitseerimine ning raamatupidamisarvestuse eristamine ja läbipaistvus. 10. peatükk. Reguleerivad asutused Selles peatükis keskendutakse reguleerivate asutuste määramisele ja sõltumatusele, reguleerivate asutuste üldistele eesmärkidele, nende kohustustele ja volitustele, piiriüleste küsimuste reguleerimise korrale, võrgueeskirjade ja suuniste järgimisele ning arvestuse pidamisele. 11. peatükk. Lõppsätted Viimases peatükis keskendutakse lõppsätetele ja see sisaldab eelkõige kaitsemeetmeid, võrdseid tingimusi, tehnilisi kokkuleppeid, erandeid, volitamiskorda, delegeerimist, komiteemenetlust, aruandlust, kehtetuks tunnistamist, ülevõtmist, jõustumist ja adressaate käsitlevaid artikleid. I lisas käsitletakse arvete esitamise ja arvetel esitatava teabe miinimumnõudeid. II lisas käsitletakse arukate arvestisüsteemide kasutamist maagaasi puhul. III lisas on esitatud vastavustabel. Kavandatud läbivaadatud määrus koosneb viiest peatükist, milles on kokku 69 artiklit. 1. peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted Selles peatükis sätestatakse energialiidu, kliima- ja energiaraamistiku ning tarbijate eesmärke käsitlevate eeskirjade reguleerimisese ja kohaldamisala. Samuti määratletakse kavandatavas määruses kasutatavad põhimõisted. 2. peatükk. Turukorralduse ja taristule juurdepääsu üldeeskirjad Selles peatükis sätestatakse üldpõhimõtted, samuti reguleeritud varabaasi eraldamine, juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele, taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turu hindamine, võimsuse jaotamise mehhanismide ja ülekoormuse juhtimise korra põhimõtted, võimsusega seotud õigustega kauplemine, tasakaalustamiseeskirjad ja tasakaalustamatuse eest määratavad tasud, sertifitseerimine ning ülekandesüsteemi haldurite koostöö. 3. peatükk. Juurdepääs võrgule Selles peatükis käsitletakse võrkudele juurdepääsu tariife ja allahindlusi. ET 14 ET 4. peatükk. Ülekandesüsteemi, hoidlate, maagaasi veeldusjaamade ja vesinikuterminalide haldamine Selles peatükis esitatakse sätted, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kindlat võimsust, gaasi kvaliteedi piiriülest koordineerimist, vesinikusegusid, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikku, ACERi tehtavat järelevalvet, reguleerivaid asutusi, konsultatsioone, kulusid, piirkondlikku koostööd, kümneaastast võrgu arengukava, läbipaistvusnõudeid ja arvestuse pidamist. 5. peatükk. Jaotussüsteemi haldamine Selles peatükis sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kindlat võimsust, jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi haldurite vahelist koostööd, läbipaistvusnõuet, Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksust. See sisaldab menetlusi ja ülesandeid. 6. peatükk. Juurdepääs spetsiaalsetele vesinikuvõrkudele Selles peatükis keskendutakse vesiniku kvaliteedi piiriülesele koordineerimisele, Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustikule, selle ülesannetele, kümneaastasele vesinikuvõrgu arengukavale, kuludele ja konsulteerimisele, ACERi tehtavale järelevalvele, piirkondlikule koostööle ja läbipaistvusnõuetele. 7. peatükk. Võrgueeskirjad ja suunised See peatükk sisaldab sätteid võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmise, võrgueeskirjade kehtestamise, võrgueeskirjade ja suuniste muutmise, liikmesriikide õiguse kohta kehtestada üksikasjalikumaid meetmeid, teabe esitamise ja konfidentsiaalsuse ning karistuste kohta. Kõik kolm eeskirja on kohandatud vesinikule. 8. peatükk. Lõppsätted Selles peatükis keskendutakse lõppsätetele ning see sisaldab artikleid, mis käsitlevad eelkõige uut maagaasi- ja vesinikutaristut, komiteemenetlust, erandeid, mööndusi, delegeerimist, määruste muudatusettepanekuid, muudatusettepanekut, millega laiendatakse gaasivarustuskindluse määrust taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidele ning lisatakse meetmed küberturvalisuse, solidaarsuse ja hoiustamise kohta, kehtetuks tunnistamist ja jõustumist. Suunised on esitatud 1. lisas. 2. lisas on esitatud vastavustabel. ET 15 ET  2009/73/EÜ (kohandatud) 2021/0425 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut  Euroopa Liidu toimimise lepingut , eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95  artikli 194 lõiget 2,  võttes arvesse  Euroopa  Komisjoni ettepanekut,  olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3, toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras4  seadusandliku tavamenetluse kohaselt , ning arvestades järgmist:  uus 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ5 on oluliselt muudetud mitu korda6. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.  2009/72/EÜ põhjendus 1 (kohandatud) 2) Ühenduses  Liidus  alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud maagaasi siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele Euroopa Liidu tarbijatele – nii kodanikele kui 2 ELT C 211, 19.8.2008, lk 23. 3 ELT C 172, 5.7.2008, lk 55. 4 Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 9. jaanuari 2009. aasta ühine seisukoht (ELT C 70 E, 24.3.2009, lk 37) ja Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 25. juuni 2009. aasta otsus. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94). 6 Vt III lisa A osa. ET 16 ET ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.  2009/73/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)  uus 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ (maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta)7  ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ  on andnud sellise maagaasi siseturu rajamisse olulise panuse.  uus 4) 30. novembril 2016 esitatud paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ osana aitasid määrus (EL) 2019/9438 ja direktiiv (EU) 2019/9449 liikuda veelgi lähemale sellise elektrienergia siseturu arendamisele, mille keskmes on kodanikud ja mis aitab saavutada liidu eesmärki minna üle puhtale energiasüsteemile ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Maagaasi siseturg peaks põhinema nendel samadel põhimõtetel ja eelkõige tagama tarbijate samaväärse kaitse. 5) Liidu eesmärk on kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Ta on selle eesmärgi saavutamiseks vastu võtnud mitu algatust, sh energiasüsteemi lõimimise strateegia ja vesinikustrateegia, mille komisjon avaldas 2020. aasta juulis ja milles oli kirjeldatud, kuidas ajakohastada energiaturge ja sh vähendada gaasiturgudega seotud süsinikuheidet, ning ka määruse (EL) 2018/1999 ja määruse (EL) 2021/1119. Käesolev direktiiv peaks aitame neid eesmärke saavutada, tagama varustuskindluse ja gaaside, sh vesiniku siseturu tõrgeteta toimimise. 6) Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside lõimimist energiasüsteemi, võimaldades kaugeneda fossiilgaasi kasutamisest ja andes nendele uutele gaasidele olulise rolli ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisel ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmisel. Direktiivi eesmärk on ka luua õigusraamistik, millega võimaldatakse kõigil turuosalistel võtta oma tegevuse kavandamisel arvesse fossiilgaasi rolli üleminekuetapis ja antakse vastavaid stiimuleid, et vältida seotuse mõju ja tagada fossiilgaasi kasutamise järkjärguline ja õigeaegne lõpetamine, eelkõige kõigis asjakohastes tööstussektorites ja kütte puhul. 7) ELi vesinikustrateegias tunnistati, et kuna taastuvallikatest vesiniku tootmise potentsiaal on ELi liikmesriikides erinev, on avatud, konkurentsivõimelisel ja tõrgeteta piiriülest kauplemist võimaldaval ELi turul olulised eelised konkurentsi, taskukohasuse ja varustuskindluse seisukohast. Lisaks rõhutati selles, et liikumine likviidse turu suunas, kus vesinikuga kaubeldakse kaubapõhiselt, hõlbustaks uute tootjate turule sisenemist ja aitaks kaasa süsteemi tihedamale lõimimisele teiste 7 ELT L 176, 15.7.2003, lk 57. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125). ET 17 ET energiakandjatega. See annaks usaldusväärseid hinnasignaale investeeringuteks ja käitamisotsusteks. Käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjad peaksid seega soodustama vesinikuturgude, vesinikuga kaubapõhise kauplemise ja likviidsete kauplemiskohtade tekkimist ning liikmesriigid peaksid kõrvaldama mis tahes liigsed tõkked. Tunnistades olemuslikke erinevusi, tuleks kehtivaid eeskirju, mis võimaldasid elektri- ja gaasiturgudel tõhusaid äritehinguid ja kauplemist, kohaldada liidu vesinikuturu suhtes asjakohases ulatuses ja sobiva ajakava raames. 8) Kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik eelduste kohaselt laiaulatuslikult kasutusele alates 2030. aastast, et vähendada CO2 heidet teatavates sektorites alates lennundusest ja laevandusest kuni selliste tööstussektoriteni, kus on CO2 heidet raske vähendada. Kõigi vesinikusüsteemiga ühendatud lõpptarbijate suhtes hakatakse kohaldama neid samu peamisi tarbijaõigusi, mida kohaldatakse maagaasisüsteemiga ühendatud lõpptarbijate suhtes, nt õigus tarnijat vahetada ja täpne arvel esitatav teave. Juhul, kui tarbijad on ühendatud vesinikuvõrguga, nt tööstustarbijad, hakatakse nende suhtes kohaldama samu tarbijakaitseõigusi nagu maagaasi tarbijate suhtes. Tarbijakaitse sätteid, mis on kavandatud kodumajapidamiste turul osalemise innustamiseks ja mis hõlmavad nt hinnavõrdlusvahendeid, aktiivseid tarbijaid ja kodanike energiakogukondi, vesinikusüsteemi puhul siiski ei kohaldata. 9) Kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga on ELi prioriteet arendada vesiniku tootmist peamiselt sellistest taastuvatest energiaallikatest nagu tuule- ja päikeseenergia. Pikas perspektiivis on taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik parim lahendus ELi kliimaneutraalsus- ja nullsaaste-eesmärgi saavutamiseks ning sidusaim võimalus energiasüsteeme lõimida. Siiski võib vähese CO2 heitega kütustel, nt vähese CO2 heitega vesinikul olla energiapöördes oluline roll eriti lühikeses ja keskpikas perioodis, aidates olemasolevate kütuste heidet kiiresti vähendada ja toetades taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste, nt taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõttu. Sellise ülemineku toetamiseks on vaja kehtestada kasvuhoonegaaside heite vähendamise künnis vähese CO2 heitega vesiniku ja sünteetiliste gaasiliste kütuste jaoks. See künnis peaks olema rangem vesiniku puhul, mida toodetakse rajatistest, mis alustavad tegevust alates 1. jaanuarist 2031, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja paremini stimuleerida vesiniku tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside heite vähendamise suunas liikumise dünaamilist protsessi. ELi energiasüsteemi lõimimise strateegias rõhutati vajadust võtta kasutusele kogu ELi hõlmav sertifitseerimissüsteem, mis hõlmaks ka vähese CO2 heitega kütuseid, et liikmesriigid saaksid neid muude CO2 heite vähendamise võimalustega võrrelda ja neid oma energiaallikate kogumis toimiva lahendusena arvesse võtta. Tagamaks, et vähese CO2 heitega kütustel on muude alternatiivsete taastuvate energiaallikatega võrreldes sama mõju CO2 heite vähendamisele, on oluline, et nende sertifitseerimisel kasutatakse sarnast meetodit, mis põhineb nende olelusringi jooksul tekkival kasvuhoonegaaside koguheitel. See võimaldaks võtta kasutusele kogu ELi hõlmav sertifitseerimissüsteem, mis hõlmab kogu liidu energiaallikate kogumit. Arvestades et vähese CO2 heitega kütused ja vähese CO2 heitega vesinik ei ole taastuvatest energiaallikatest toodetud kütused, ei saa nendega seotud mõisteid ja sertifitseerimist lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/200110 läbivaatamise ettepanekusse. Seepärast täidetakse see lünk nende lisamisega käesolevasse direktiivi. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82). ET 18 ET  2009/73/EÜ põhjendus 3 10) Liidu kodanikele asutamislepinguga tagatud vabadused – muu hulgas kaupade vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus – on saavutatavad üksnes täiesti avatud turul, kus kõik tarbijad saavad vabalt valida tarnijaid ja kõik tarnijad saavad vabalt teenindada oma tarbijaid.  2009/73/EÜ põhjendus 4 4) Sellegipoolest on praegu võrdsetel tingimustel ja diskrimineerimisvaba gaasimüük, millega ei seataks kedagi ebasoodsasse olukorda, ühenduses takistatud. Eelkõige ei ole veel seni igas liikmesriigis olemas diskrimineerimiseta juurdepääsu võrgule ega võrdselt tõhusa tasemega ametlikku järelevalvet.  2009/73/EÜ põhjendus 5 5) Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” rõhutati, et oluline on viia lõpule maagaasi siseturu rajamine ning kehtestada võrdsed tingimused kõikidele ühenduse maagaasiettevõtjatele. Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatistest pealkirjadega „Gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta” ning „Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 kohase Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitleva uurimise kohta (lõpparuanne)” ilmnes, et olemasolevad eeskirjad ja meetmed ei moodusta hästi toimiva siseturu saavutamiseks vajalikku raamistikku.  2009/73/EÜ põhjendus 48 (kohandatud)  uus 11) Direktiivi keskmes peaksid olema tarbijate huvid ning maagaasiettevõtjate keskseks kohustuseks peaks olema teenuse kvaliteet. Kehtivaid tarbijaõigusi  ja õigusi pääseda ligi esmatähtsatele teenustele ja sh energiale ning energiaostuvõimetute kaitse, nagu on märgitud Euroopa sotsiaalõiguste samba teatises,  on vaja tugevdada, need õigused tuleb tagada ja nad peaksid olema läbipaistvamad. Tarbijakaitse peaks tagama, et kõik tarbijad laiemas ühenduse  liidu  mastaabis saavad kasu konkurentsile rajatud  gaasi  turust. Tarbijaõiguste järgimist peaksid tagama liikmesriigid või reguleerivad asutused, kui liikmesriik on nii sätestanud.  uus 12) Euroopa sotsiaalõiguste samba kohaselt on energia esmatähtis teenus, millele kõigil peaks olema juurdepääs, ning selles on kutsutud üles võtma abivajajate aitamiseks toetusmeetmeid (põhimõte 20). ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 7 siht on tagada kõigile juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, säästvale ja kaasaegsele energiale. ET 19 ET  2009/73/EÜ põhjendus 47 (kohandatud) 13) Avaliku teenusega seotud nõudeid ja neist tulenevaid ühiseid miinimumstandardeid on vaja veelgi tugevdada, et tagada kõikidele tarbijatele, eelkõige kaitsetumatele tarbijatele võimalus konkurentsist ja õiglastest hindadest kasu saada. Avaliku teenuse nõuded tuleks määratleda riigi tasandil, võttes arvesse siseriiklikke tingimusi; liikmesriigid peaksid siiski austama ühenduse  liidu  õigust. Liidu kodanikud ja, juhul kui liikmesriigid seda kohaseks peavad, väikeettevõtjad peaksid saama kasu avalike teenuste osutamise kohustusest eelkõige seoses varustuskindluse ja mõistlike tariifidega.  uus 14) Liikmesriikidel peaks olema laialdane kaalutlusõigus gaasiettevõtjatele üldistest majandushuvidest lähtuvate avaliku teenuse osutamise kohustuse kehtestamisel. Siiski tähendab avaliku teenuse osutamise kohustus tarnitava maagaasi hinnakujundusse sekkumise vormis turgu olemuslikult moonutavat meedet, mis toob sageli kaasa tasupuudujääkide kuhjumise, tarbijate valikuvõimaluste piiramise, nõrgemad stiimulid energia säästmiseks ja energiatõhususe suurendamiseks, madalama teenuste kvaliteedi, tarbijate vähesema kaasamise ja rahulolu, konkurentsi piiramise ning innovaatiliste toodete ja teenuste osakaalu vähenemise turul. Järelikult peaksid liikmesriigid oma kodanike jaoks taskukohaste maagaasitarnete säilitamiseks kasutama muid poliitikavahendeid, eelkõige suunatud sotsiaalpoliitika meetmeid. Riiklikku sekkumist tarnitava maagaasi hinnakujundusse tuleks kasutada üksnes avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmiseks ning see peaks toimuma eritingimusi järgides. Täielikult liberaliseeritud, hästitoimiv maagaasi jaemüügiturg stimuleerib hinnapõhist ja muud konkurentsi olemasolevate tarnijate vahel ja meelitab uusi turuletulijaid, suurendades nii tarbijate valikuvõimalusi ja rahulolu. 15) Avaliku teenuse osutamise kohustust tarnitava maagaasi hinnakujundusse sekkumise vormis tuleks kasutada ilma, et rikutakse avatud turgude põhimõtet, sekkumise asjaolud ja sellest kasusaajad peaksid olema selgelt määratletud ning selle kestus peaks olema piiratud. Selleks, et vähendada avaliku teenuse osutamise kohustuse moonutavat mõju tarnitava maagaasi hinnakujundusse, peaksid sellist sekkumist rakendavad liikmesriigid võtma lisameetmeid, sealhulgas meetmeid hulgimüügituru hinnakujunduse moonutuste vältimiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil reguleeritud hindadest kasu saajatel oleks soovi korral võimalik täiel määral kasutada vabaturu pakkumisi. Selleks tuleks neid otse ja korrapäraselt teavitada vabaturu pakkumistest ja säästuvõimalustest ning neil tuleks aidata turupõhiseid pakkumisi kasutada ja neist kasu saada. 16) Riiklik sekkumine tarnitava maagaasi hinnakujundusse ei tohiks põhjustada tarbijate eri kategooriate vahelist otsest ristsubsideerimist. See tähendab, et hinnasüsteemid ei või panna teatavaid tarbijate kategooriaid selgelt kandma teisi tarbijate kategooriaid mõjutava hinnasekkumise kulusid. ET 20 ET  2009/73/EÜ põhjendus 49 (kohandatud)  uus 17) Tarbijad peaksid saama selget ja arusaadavat teavet oma õiguste kohta seoses energiasektoriga. Komisjon peaks  on  pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikidega, riiklike reguleerivate asutustega, tarbijaorganisatsioonidega ja maagaasiettevõtjatega koostabnud kättesaadava ja kasutajasõbraliku energiatarbija kontrollnimekirja, milles antakse tarbijatele praktilist teavet nende õiguste kohta. See energiatarbija kontrollnimekiri tuleks  hoida ajakohasena,  edastada kõigile tarbijatele ja teha avalikult kättesaadavaks.  uus 18) Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et edukaks üleminekuks on vaja täiendavalt investeerida gaasisektoris töötavate inimeste haridusse ja oskustesse, sh seoses taristu arendamisega. Sellekohane märge oleks energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepanekuga (2021/0203 (COD) kooskõlas. 19) Turueeskirjad peaksid vähese CO2 heitega lahenduste kasuks otsustavaid tarbijaid kaitsma ja nende mõjuvõimu suurendama, et uusi taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaase saaks energiapöördesse täielikult lõimida. 20) Maagaasil on energiavarustuses endiselt keskne roll, kuna kodumajapidamised tarbivad ikka veel rohkem maagaasi kui elektrienergiat. Kuigi elektrifitseerimine on rohepöörde keskne element, tarbivad kodumajapidamised tulevikus ikkagi maagaasi, sh üha rohkem taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi. 21) Kuna maagaasisektorit ja sh maagaasi jaemüügiturgu ei käsitletud paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames, ei ole vastavaid tarbijate mõjuvõimu suurendamist ja kaitset käsitlevaid sätteid energiapöörde vajadustele vastavalt kohandatud ja olukord vastab rohkem kui kümne aasta tagusele ajale, mil võeti vastu kolmas energiapakett. 22) Tarbijad ei ole maagaasituruga rahul ja nende mõjuvõim ei ole suur ning uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõtt on aeglane, mis kõik kajastab piiratud konkurentsi paljudes liikmesriikides. Erinevalt hulgimüügituru langevatest hindadest on maagaasihinnad viimasel kümnel aastal kodutarbijate jaoks suurenenud ja kodutarbijad maksavad kaks-kolm korda rohkem maagaasi eest kui tööstustarbijad. 23) Nagu elektrisektoris, on ka gaasisektoris turu paindlikkusmeetmed ja sobiv liidu tarbijaõiguste raamistik olulised tagamaks, et tarbijad saavad energiapöördes osaleda ja kasu taskukohastest hindadest, kõrgetest teenusestandarditest ning pakkumiste laiast valikust, mis kajastavad tehnika arengut. 24) Üleminek fossiilgaasilt alternatiivsele taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale leiab aset, kui taastuvatest energiaallikatest toodetud energia muutub tarbijate jaoks huvipakkuvaks, mittediskrimineerivaks valikuks, mis põhineb täiesti läbipaistval teabel ja mille puhul üleminekuga seotud kulud jaotuvad õiglaselt eri tarbijarühmade ja turuosaliste vahel. ET 21 ET 25) Praeguste jaemüügituru lünkade täitmiseks on vaja kõrvaldada olemasolevad konkurentsi- ja tehnoloogilised tõkked, mis takistavad uute teenuste, teenuste parema taseme ja odavamate tarbijahindade kujunemist, tagades samal ajal energiaostuvõimetute ja kaitsetumate tarbijate kaitse. 26) Selleks et tagada kogu energiasektoris ühtlane kõrge tarbijakaitse tase ja suur mõjuvõim, peaks gaasiturgude CO2 heite vähendamist käsitlevate õigusaktide õigusraamistik kajastama elektrituru sätteid, milles käsitletakse tarbijakaitset ja vajaduse korral mõjuvõimu suurendamist. 27) Sidususe ja tõhususe tagamiseks peaks selline kajastamine hõlmama kõiki tarbijakaitset ja mõjuvõimu suurendamist käsitlevaid sätteid, kui see on võimalik ja kui neid saab gaasituru vajadustele vastavalt kohandada. See peaks hõlmama nii põhilisi lepingulisi õigusi kui ka eeskirju, milles käsitletakse arvel esitatavat teavet, energiateenuseosutaja vahetamist, usaldusväärsete võrdlemisvahendite tagamist, kaitsetumaid ja energiaostuvõimetuid tarbijaid, piisavat andmekaitset nutiarvestite puhul ja andmehaldust ning tõhusat vaidluste kohtuvälist lahendamist. 28) Sätete sektoriülese ühtsuse tagamisel peaks riiklike haldusasutuste ja ettevõtjate koormus olema piiratud ja proportsionaalne, võttes aluseks paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames saadud kogemusi. 29) Gaasisektori ajakohastamisega peaks kaasnema märkimisväärne majanduslik kasu, kuna suurenevad nii jaemüügituru konkurentsivõime kui ka ühiskondlik kasu, jaotuslik mõju ning tarbijate mõjuvõim, sh tugevnevad lepingupõhised õigused, teave tarbimise ja energiaallikate kohta muutub paremini kättesaadavaks, mis võimaldab teha keskkonnasõbralikumaid valikuid. Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kasutuselevõtule peaksid kaasa aitama energiahuvikogukonnad. 30) Tarbijate kaasatuse oluline näitaja ja maagaasituru konkurentsivõime suurendamise oluline vahend on teenuseosutaja vahetamine. Teenuseosutaja vahetamise määr on liikmesriikides jätkuvalt ebaühtlane ning teenuseosutaja vahetamist ei soodusta tarbijatel maksta tulevad väljumis- ja lõpetamistasud. Kuigi selliste tasude kaotamine võib piirata tarbija valikuid, kuna jäetakse välja tarbija lojaalsust premeerivad teenused, peaks nende kasutamise edasine piiramine suurendama tarbijate heaolu ja kaasamist ning turukonkurentsi. 31) Lühemad teenuseosutaja vahetamise tähtajad võivad innustada tarbijaid otsima paremaid energiapakkumisi ja vahetama tarnijat. Infotehnoloogia ulatuslikum kasutuselevõtt tähendab, et hiljemalt 2026. aastal peaks tehniliselt olema võimalik vahetusprotsess, mille puhul uue tarnija registreerimine turukorraldaja mõõtmispunktis peaks üldjuhul olema võimalik igal tööpäeval 24 tunni jooksul. Kõnealuseks kuupäevaks selle tagamine, et teenuseosutajat on tehniliselt võimalik 24 tunni jooksul vahetada, aitaks minimeerida teenuseosutaja vahetamiseks kuluvat aega ning see aiaks tõsta tarbijate kaasatust ja konkurentsi jaemüügiturul. 32) Mitmed tegurid takistavad tarbijatel nende jaoks eri allikatest kättesaadavale turuteabele juurdepääsemist, selle mõistmist ja selle põhjal tegutsemist. Sellepärast tuleks muuta pakkumised paremini võrreldavaks ja võimalikult vähendada teenuseosutaja vahetamist segavaid takistusi, piiramata seejuures asjatult tarbija valikuid. 33) Sõltumatud võrdlemisvahendid, sealhulgas veebisaidid, on väiksemate tarbijate jaoks tõhus vahend turul tehtavate energiapakkumiste eeliste hindamiseks. Võrdlemisvahendite puhul tuleks eesmärgiks seada olemasolevate pakkumiste ET 22 ET võimalikult laia spektri hõlmamine ja turu võimalikult täielik katmine, et anda tarbijale esinduslik ülevaade. On väga tähtis, et väiksematel tarbijatel oleks juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile ning et selliste vahenditega antav teave oleks usaldusväärne, erapooletu ja läbipaistev. Liikmesriigid võivad selleks ette näha kas ametiasutuse või eraettevõtja käitatava võrdlemisvahendi. 34) Lõpptarbijad peaksid saama taastuvatest energiaallikatest ise toodetud gaasi tarbida, salvestada ja müüa ning osaleda kõigil maagaasiturgudel, osutades süsteemile abiteenuseid, nt energia salvestamise kaudu. Liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada oma õiguses erinevad sätted üksikult ja ühiselt tegutsevate aktiivsete tarbijate maksude ja lõivude kohta. 35) Tunnistades teatavate energiaga seotud kodanikualgatuste võimalikku rolli energiasüsteemi CO2 heite vähendamisel, tuleks neid maagaasiturul liidu tasandil tunnustada kodanike energiakogukondadena. Need kogukonnad peaksid hõlbustama maagaasisüsteemis taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kasutamist. Selleks et tagada neile toetav raamistik, õiglane kohtlemine, ja võrdsed tingimused, tuleks sätestada täpselt määratletud õigused ja kohustused, mis põhimõtteliselt kajastaksid direktiivi (EL) 2019/944 kohaste kodanike energiakogukondade liikmeskonna struktuuri, juhtimisnõudeid ja eesmärki. 36) Sätted kodanike energiakogukonna kohta ei välista teisi selliseid kodanikualgatusi nagu näiteks direktiivi (EL) 2018/2001 kohased taastuvenergiakogukonnad või eraõiguslikest lepingutest tulenevad kodanikualgatused. Kodanike energiakogukonna liikmeskond peaks olema avatud kõikidele üksuste kategooriatele. Otsustamisõigus peaks aga kodanike energiakogukonnas olema üksnes nendel liikmetel, aktsionäridel või osanikel, kes ei tegele suuremahulise ettevõtlusega ja kelle jaoks energeetika ei ole peamine majandustegevuse valdkond. See tähendab, et kodanike energiakogukonnad ja üksikliikmed või aktsionärid peavad olema sellise tegevusega tegelevatest üksustest rahaliselt ja majanduslikult sõltumatud, olenemata sellest, et kodanike energiakogukonnad võivad delegeerida oma tegevuseks vajalike rajatiste haldamise, sh paigaldamise, käitamise, andmehalduse ja -hoolduse kellelegi teisele. 37) Arved ja arvetel esitatav teave on oluline vahend lõpptarbijate teavitamiseks ja nende mõjuvõimu suurendamiseks. Siiski valmistavad arved endiselt tarbijatele kõige rohkem muret ja on üks peamisi kaebuste allikaid, mis aitab kaasa tarbijate püsivale rahulolematusele ja vähesele kaasatusele elektrisektoris. Arvel esitatavat teavet käsitlevad gaasisektori sätted jäävad maha elektrienergiasektoris tarbijatele antud õigustest. Seepärast on vaja need sätted kooskõlla viia ja näha gaasisektoris ette miinimumnõuded arvete ja arvetel esitatava teabe jaoks, et tarbijatel oleks juurdepääs läbipaistvale ja hõlpsasti mõistetavale teabele. Arvetel tuleks lõpptarbijatele esitada teavet nende tarbimise ja kulude kohta, hõlbustades seega pakkumiste võrdlemist ja tarnija vahetamist, ja ka teavet nende tarbijaõiguste (nagu nt vaidluste kohtuvälise lahendamise) kohta. Lisaks peaksid arved olema vahendiks, millega tarbijaid aktiivselt turule kaasata, et tarbijad saaksid hallata oma tarbimist ja teha keskkonnasõbralikuma valiku. 38) Tegelikul gaasitarbimisel põhineva arvetel esitatava täpse teabe korrapärane esitamine, mida hõlbustab nutiarvestuse kasutamine, on oluline, et aidata tarbijatel kontrollida oma gaasitarbimist ja kulusid. Siiski peaks tarbijatel, eriti kodutarbijatel, olema võimalik kasutada tegelike maksete tegemiseks paindlikke võimalusi. ET 23 ET  2009/73/EÜ põhjendus 47 (kohandatud)  uus 39) Tarbijate varustamisel on üheks võtmeteguriks juurdepääs objektiivsetele ja läbipaistvatele tarbimisandmetele. Seetõttu peaks tarbijatel olema juurdepääs oma tarbimisandmetele ja nendega seotud hindadele ja teenuste maksumusele, et nad saaksid kutsuda konkurente nende andmete  selle teabe  alusel pakkumisi tegema. Tarbijatel peaks olema ka õigus saada nõuetekohast teavet oma energiatarbimise kohta. Ettemaksed  ei tohiks panna nende kasutajaid ebaproportsionaalselt ebasoodsasse olukorda, sest  peaksid kajastama maagaasi eeldatavat tarbimist ning erinevad maksesüsteemid peaksid olema mittediskrimineerivad. Piisava sagedusega tarbijatele esitatavad andmed energiakulude kohta  peaksid motiveerima  motiveerivad energiat kokku hoidma, kuna need annavad tarbijatele vahetut tagasisidet energiatõhususse tehtud investeeringute ja käitumismuudatuste mõju kohta.  2009/73/EÜ põhjendus 52 (kohandatud)  uus 40)  Kui riiklikul tasandil otsustatakse maagaasi nutiarvestisüsteemi kasutuselevõttu,  Ppeaks olema võimalik, et arukate arvestisüsteemide kasutuselevõtt  selline otsus  põhineks majanduslikul hinnangul. Majanduslikus hinnangus tuleks võtta arvesse pikaajalist kasu, mida nutiarvestisüsteemi kasutamine annab tarbijatele ja kogu väärtusahelale.  Kui nimetatud hinnangust nähtub, et selliste arvestisüsteemide kasutuselevõtt on majanduslikult mõistlik ja kulutõhus ainult tarbijatele, kes tarbivad teatava hulga  maa  gaasi, siis peaks liikmesriikidel olema võimalik seda arukate arvestisüsteemide rakendamisel  kasutuselevõtu puhul  arvesse võtta.  Siiski tuleks tehnoloogia kiire arengu tõttu majanduslik hinnang korrapäraselt läbi vaadata selle lähte-eelduste olulise muutumise korral või vähemalt iga nelja aasta tagant.   uus 41) Selleks et aidata lõpptarbijatel aktiivselt turul osaleda, tuleks kasutuselevõetavate nutiarvestisüsteemide puhul nõuetekohaselt arvesse võtta asjakohasete olemasolevate standardite kasutust, sh neid, mis võimaldavad andmemudeli ja rakenduskihi tasandi koostalitlust, ning parimaid tavasid ja andmevahetuse arendamise tähtsust ning tulevasi ja uuenduslikke energiateenuseid. Peale selle ei tohiks kasutuselevõetavad nutiarvestisüsteemid takistada tarnija vahetamist, need peaksid olema varustatud asjakohaste funktsioonidega, mis võimaldavad tarbijal saada õigel ajal juurdepääsu oma tarbimisandmetele, need peaksid võimaldama muuta oma energiatarbimist ja saada sellest kasu ning vähendada oma kulusid. 42) Liikmesriik, kes maagaasisüsteemi puhul nutiarvestisüsteemi süstemaatiliselt kasutusele ei võta, peaks tarbijatel võimaldama saada kasu nutiarvesti paigaldamisest, kui tarbija seda nõuab, tagama talle õiglased ja mõistlikud tingimused ning kogu asjakohase teabe. ET 24 ET 43) Pärast nutiarvestisüsteemide kasutuselevõttu on liikmesriikides praeguseks juba välja töötatud või arendatakse erinevaid andmehalduse mudeleid. Olenemata andmehalduse mudelist on oluline, et liikmesriigid kehtestaksid läbipaistvad normid, mille järgi oleksid andmed mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavad, ning et nad tagaksid kõrgeimal tasemel küberturvalisuse ja andmekaitse ning andmekäitlejate erapooletuse.  2009/73/EÜ põhjendus 51 (kohandatud) (44) Parem tarbijakaitse tagatakse seeläbi, et kõikidele tarbijatele on kättesaadavad tõhusad vaidluste lahendamise võimalused. Liikmesriigid peaksid kehtestama  nägema ette  kaebuste käsitlemise kiire ja tõhusa korra.  2009/73/EÜ põhjendus 50 (kohandatud) 50) Kütteostuvõimetus on ühenduses üha suurenev probleem. Liikmesriigid, keda see mõjutab ja kes seda veel teinud ei ole, peaksid seetõttu välja töötama kütteostuvõimetusega võitlemiseks riikliku tegevuskava või muud sobiva raamistiku, mille eesmärk on vähendada sellise olukorra all kannatavate isikute arvu. Igal juhul peaksid liikmesriigid tagama kaitsetumatele tarbijatele vajaliku energiavarustuse. Selleks võiks kasutada integreeritud lähenemisviisi, näiteks sotsiaalpoliitika raames, ning meetmed võiksid hõlmata sotsiaalpoliitikat või elamute energiatõhususe parandamist. Direktiiv peaks vähemalt võimaldama siseriiklike poliitikameetmete rakendamist kaitsetumate tarbijate huvides.  uus 45) Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, näiteks sotsiaalkindlustussüsteemis toetuste pakkumine, et tagada vajalik tarnimine kaitsetumatele tarbijatele, või energiatõhususe parandamise toetuse ettenägemine, et lahendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199911 artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt kindlaks tehtud energiaostuvõimetuse probleemid, sealhulgas vaesuse laiemas kontekstis. Kõnealused meetmed võiksid erineda olenevalt liikmesriikides valitsevatest asjaoludest ning hõlmata gaasiarvete tasumisega seotud sotsiaal- või energiapoliitika meetmeid, investeerimist eluasemega seotud energiatõhususe meetmetesse või tarbijakaitset, näiteks kaitsemeetmeid lahtiühendamise vastu. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). ET 25 ET 46) Kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/94412 andis komisjon soovituslikke juhiseid13 selle kohta, millised on energiaostuvõimetuse mõõtmise asjakohased indikaatorid ja kuidas määratleda märkimisväärne arv kodumajapidamisi, millel on raskusi energia eest tasumisega. 47) Halduslubade andmise protsessi lihtsustamine ja täiustamine ning lube välja andvate pädevate asutuste otsuste tegemise selge ajapiirang peaks tagama, et vesiniku toomise rajatised ja vesinikusüsteemi taristut saab asjakohases tempos kasutusele võtta. Liikmesriikidel tuleks paluda esitada eduaruanne. Selliste lubade (nt litsentsid, load, kontsessioonid või heakskiidud) säilitamine, mis on riigi õiguse kohaselt antud olemasolevate maagaasitorujuhtmete ja muude võrguvarade ehitamiseks, muutub vajalikuks siis, kui gaasitorujuhtmetes transporditav gaasiline energiakandja muutub maagaasist puhtaks vesinikuks. See peaks hoidma ära liigsed viivitused olemasolevatele maagaasitorujuhtmetele ja muudele võrguvaradele uue otstarbe andmisel, et vesinikku transportida. Tuleks vältida seda, et vesinikusüsteemi taristu lubade andmise tingimused oleksid oluliselt erinevad, v.a, kui see on piisavalt põhjendatud. Tehnilised ohutuskaalutlused õigustaksid olemasolevate lubade säilitamise või uute andmise puhul diferentseeritud lähenemisviisi kasutamist. Lubade väljastamise korda käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada ilma et see piiraks liidu ja rahvusvahelist õigust, sh keskkonna ja inimeste kaitset käsitlevaid sätteid. Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, peaks lubade väljastamise korra tähtaegu olema võimalik pikendada ühe aasta võrra. 48) Taotlejatele haldusliku kontaktpunkti kaudu juhiste andmine kogu loa taotlemise ja andmise haldusmenetluse jooksul on mõeldud vähendama keerukust projektiarendajate jaoks ning suurendama tõhusust ja läbipaistvust. Tõhusust peaks aitama suurendada ka see, et taotlejad saavad asjakohaseid dokumente digitaalselt esitada ja taotlejate jaoks on koostatud käsiraamat. Liikmesriigid peaksid tagama, et lubade väljastamise korda rakendavad ametiasutused aitavad aktiivselt kõrvaldada allesjäänud tõkkeid, sealhulgas selliseid mitterahalisi tõkkeid nagu ametiasutuste ebapiisavad digitaalsed ja inimressursid üha suureneva arvu loataotluste menetlemisel.  2009/73/EÜ põhjendus 6 49) Kui võrke ei eraldata tegelikult tootmis- ja tarnetegevustest („tegelik eraldamine”), on oht, et võrke mitte üksnes ei kasutata diskrimineerival viisil, vaid vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel puudub ka stiimul oma võrkudesse piisavalt investeerida.  2009/73/EÜ põhjendus 7 50) Olemasolevad õiguslikud ja funktsionaalsed eraldamiseeskirjad, mis on sätestatud direktiivis 2003/55/EÜ, ei ole aga tegelikkuses viinud ülekandesüsteemi haldurite eraldamiseni. Seetõttu kutsus Euroopa Ülemkogu oma 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumisel komisjoni üles välja töötama õigusaktide eelnõud, et tagada tarne- ja tootmistegevuse tegelik eraldamine võrkude haldamisest. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125). 13 Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta soovitus, mis käsitleb energiaostuvõimetust, C(2020) 9600 final. ET 26 ET  2009/73/EÜ põhjendus 8 (kohandatud) 51) Tõhusa eraldamise tagab üksnes see, kui kaotatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjate motivatsioon diskrimineerida konkurente võrgule juurdepääsul ja investeerimisel. Omandisuhete eraldamine ehk võrgu omaniku määramine võrguhalduriks ja tema sõltumatus ükskõik millistest tarne- ja tootmishuvidest, on tõhus ja kindel viis lahendada huvide konflikti ja tagada varustuskindlus. Seetõttu märkis Euroopa Parlament oma 10. juuli 2007. aasta resolutsioonis gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta,14 et ülekande omandisuhete eraldamine on kõige tõhusam vahend, et edendada investeeringuid infrastruktuuri  taristusse  mittediskrimineerival viisil, uute turulesisenejate õiglast juurdepääsu võrgule ning turu läbipaistvust. Omandisuhete eraldamise tingimustes peaksid liikmesriigid seoses sellega tagama, et samal isikul või samadel isikutel ei ole õigust kontrollida tootmise või tarnimisega tegelevaid ettevõtjaid ning kontrollida samal ajal mõnd ülekandesüsteemi haldurit või ülekandesüsteemi või teostada selle suhtes mis tahes õigusi. Ülekandesüsteemi või ülekandesüsteemi halduri kontrollimise õigus peaks, vastupidi, välistama võimaluse kontrollida tootmise või tarnimisega tegelevaid ettevõtjaid või teostada nende suhtes mis tahes õigusi. Nendes piirides peaks tootmise või tarnimisega tegeleval ettevõtjal olema võimalik omada vähemusosalust ülekandesüsteemi halduris või ülekandesüsteemis.  2009/73/EÜ põhjendus 9 52) Igasugune eraldamissüsteem peaks tõhusalt kõrvaldama mis tahes huvide konflikti tootjate, tarnijate ja ülekandesüsteemi haldurite vahel, et luua stiimuleid vajalikeks investeeringuteks ning tagada uutele turulesisenejatele juurdepääs läbipaistva ja tõhusa reguleerimiskorra alusel, ega tohiks luua riikide reguleerivate asutuste jaoks liigselt koormavat reguleerimiskorda.  2009/73/EÜ põhjendus 10 53) „Kontrolli” mõiste määratlus peaks käesoleva direktiivi tähenduses olema sama kui nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruses (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus))15.  2009/73/EÜ põhjendus 11 54) Kuna omandisuhete eraldamine nõuab mõnel juhul ettevõtjate ümberstruktureerimist, tuleks liikmesriikidele, kes otsustavad omandisuhete eraldamist rakendada, anda asjakohaste sätete ülevõtmiseks lisaaega. Võttes arvesse vertikaalseid seoseid elektri- ja gaasisektori vahel, tuleks eraldamist käsitlevaid sätteid kohaldada mõlema sektori suhtes. 14 ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 206. 15 ELT L 24, 29.1.2004, lk 1. ET 27 ET  uus 55) Erinevalt vesinikusektorist saaks vertikaalselt integreeritud ettevõtjate tekkimist ära hoida nii, et esmajärjekorras sätestatakse eelnevalt selged eeskirjad. See on soovitatav võrreldes kulukate tagantjärgi kehtestatavate eraldamisnõuetega, mille rakendamine võtaks aega.  2009/73/EÜ põhjendus 12 56) Omandisuhete eraldamise tingimustes ei tohiks võrgu haldamise täieliku sõltumatuse tagamiseks tarne- ja tootmishuvidest ning mis tahes konfidentsiaalse teabe vahetamise vältimiseks sama isik olla ühel ajal nii ülekandesüsteemi halduri või ülekandesüsteemi kui ka mis tahes tootmis- või tarnefunktsiooni täitva ettevõtja juhatuse liige. Samal põhjusel ei tohiks sama isik nimetada ametisse ülekandesüsteemi halduri või ülekandesüsteemi juhatuste liikmeid ja kontrollida tootmis- või tarneettevõtjat või teostada tema suhtes mis tahes õigusi.  2009/73/EÜ põhjendus 13 57) Tarne- ja tootmishuvidest sõltumatute süsteemihaldurite või sõltumatute ülekandesüsteemi haldurite loomine võimaldab vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel säilitada võrguvarade omandi ja tagada samal ajal huvide tegelik eraldamine, tingimusel et sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu ülekandesüsteemi haldur täidab kõiki süsteemihalduri ülesandeid ning et kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja ulatuslikud regulatiivsed kontrollimehhanismid.  2009/73/EÜ põhjendus 14 (kohandatud) 58) Seepärast tuleks juhul, kui seisuga 3. september 2009 on  oli  ülekandesüsteemi omav ettevõtja vertikaalselt integreeritud ettevõtja osa, anda liikmesriikidele võimalus valida, kas eraldada omandisuhted või luua tarne- ja tootmishuvidest sõltumatud süsteemihaldurid või ülekandesüsteemi haldurid.  2009/73/EÜ põhjendus 15 59) Vertikaalselt integreeritud ettevõtjate aktsionäride huvide täielikuks tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik valida, kas teostada omandisuhete eraldamine otsese loovutamise teel või jagada integreeritud äriühingu aktsiad võrgu omaniku aktsiateks ja allesjääva tarne- ja tootmisettevõtja aktsiateks, tingimusel et omandisuhete eraldamisest tulenevad nõuded on täidetud. ET 28 ET  2009/73/EÜ põhjendus 16 (kohandatud) 60) Sõltumatute süsteemihaldurite või sõltumatute ülekandesüsteemi haldurite puhul tuleks lahenduste täielik tõhusus tagada konkreetsete lisaeeskirjadega. Sõltumatuid ülekandesüsteemi haldureid käsitlevad eeskirjad loovad asjakohase reguleeriva raamistiku, ausa konkurentsi, piisavate investeeringute, uute turulesisenejate juurdepääsu ja gaasiturgude integreerimise tagamiseks. Tegelik eraldamine sõltumatuid ülekandesüsteemi haldureid käsitlevate sätete alusel peaks põhinema kahel sambal, millest esimese alla kuuluvad organisatsioonilised meetmed ja ülekandesüsteemi haldurite juhtimisega seotud meetmed ning teine hõlmab investeeringuid, uute tootmisvõimsuste võrku ühendamist ja piirkondliku koostöö kaudu turgude integreerimist. Muu hulgas tuleks ülekandesüsteemi halduri sõltumatus tagada teatavate „järelemõtlemisaegade” kaudu, mille jooksul vertikaalselt integreeritud ettevõtja ei täida ühtegi juhtimis- või muud olulist funktsiooni, mis võimaldab juurdepääsu samale teabele, millele oleks juurdepääs juhtival ametikohal. Sõltumatu ülekandesüsteemi halduri tegeliku eraldamise mudel on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumisel sätestatud nõuetega.  2009/73/EÜ põhjendus 17 (kohandatud)  uus 61) Konkurentsi arendamiseks maagaasi siseturul peaks suurtel mitte-kodutarbijatel , kes tegelevad suuremahulise ettevõtlusega,  olema võimalik valida endale tarnijad ja sõlmida lepingud mitme tarnijaga, et tagada oma varustatus gaasiga. Selliseid tarbijaid tuleks kaitsta ainuõiguse klausli eest, mille mõju seisneb konkureerivate ja/või täiendavate pakkumiste välistamises.  2009/73/EÜ põhjendus 18 (kohandatud) 62) Liikmesriigil  peaks olema  on õigus valida omandisuhete täielik eraldamine oma territooriumil. Kui liikmesriik on seda õigust kasutanud, ei ole  peaks olema  ettevõtjal õigust valida sõltumatu süsteemihalduri või sõltumatu ülekandesüsteemi halduri loomist. Lisaks ei tohi  tohiks  tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvad ettevõtjad otseselt ega kaudselt kontrollida täieliku omandisuhete eraldamise valinud liikmesriigi ülekandesüsteemi haldurit ega teostada tema üle mingeid õigusi.  2009/73/EÜ põhjendus 19 (kohandatud) 63) Käesolev direktiiv sätestab Mmaagaasi siseturul  eksisteerivad  erinevad turukorralduse vormid. Meetmed, mida liikmesriigid võivad võrdsete võimaluste tagamiseks võtta, peaksid põhinema ülekaalukal üldisel huvil. Komisjoniga tuleks ET 29 ET konsulteerida seoses meetmete kooskõla tagamisega asutamislepingu  ELi toimimise lepingu  ja ühenduse  liidu  õigusaktidega.  2009/73/EÜ põhjendus 20 (kohandatud) 64) Tegeliku eraldamise käigus tuleks järgida avaliku ja erasektori vahelise mittediskrimineerimise põhimõtet. Seetõttu ei tohiks samal isikul olla võimalik üksi või koos teistega kontrollida nii ülekandesüsteemi haldurite või ülekandesüsteemide kui ka tarne- või tootmisettevõtjate organite koosseisu, hääletamist ega otsuseid ega teostada nende suhtes mis tahes õigusi, rikkudes eeskirju, mis käsitlevad omandisuhete eraldamist või sõltumatu süsteemihalduri olemasolu. Tingimusel et asjaomane liikmesriik suudab tõendada käesolevas põhjenduses esitatud nõude täitmist, peaks kahel eraldiseisval riigiasutusel  ametiasutusel  olema võimalik kontrollida ühelt poolt tootmis- ja tarnetegevust ning teiselt poolt ülekandeid.  2009/73/EÜ põhjendus 21 (kohandatud) 65) Tarne- ja tootmistegevuse täielik tegelik eraldamine võrgu haldamisest peaks kehtima  kogu liidus  nii ühenduse  liidu  äriühingute kui ka ühenduse väliste  liiduväliste  äriühingute suhtes. Selle tagamiseks, et võrgu haldamine ning tootmis- ja tarnetegevused oleksid kogu ühenduses  liidus  üksteisest sõltumatud, tuleks anda reguleerivatele asutustele volitus keelduda eraldamiseeskirjadele mittevastavate ülekandesüsteemi haldurite sertifitseerimisest. Omandisuhete eraldamise eeskirjade järjekindla täitmise tagamiseks kogu ühenduses  liidus  peaksid reguleerivad asutused sertifitseerimisotsuste langetamisel võtma komisjoni arvamust täiel määral arvesse. Lisaks peaks komisjon selleks et tagada ühenduse  liidu  rahvusvaheliste kohustuste täitmine ning solidaarsus ja energiajulgeolek kogu ühenduses  liidus , esitama arvamuse kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isiku või isikute poolt kontrollitava ülekandesüsteemi omaniku või ülekandesüsteemi halduri suhtes tehtud sertifitseerimisotsuste kohta.  uus 66) Vesiniku torustikud peaksid olema olulised vahendid vesiniku tõhusaks transportimiseks nii maismaal kui ka avamerel. Tulenevalt nende ehitamisega kaasnevatest suurtest kapitalikuludest, võivad vesinikutorustikud kujutada endast loomulikke monopole. Maagaasiturgude reguleerimisel saadud kogemused on näidanud seda, kui oluline on tagada avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs torustikele, et säilitada konkurents kaubaturul. Seepärast tuleks liidus vesiniku maismaa- ja avamerevõrkude suhtes kohaldada selliseid võrkude käitamise väljakujunenud põhimõtteid nagu kolmandate isikute juurdepääs. 67) Vesinikuvõrkude käitamine peaks olema eraldatud energia toomise ja tarnimisega seotud tegevusest, et vältida võrguettevõtjate huvide konflikti riski. Vesinikuvõrkude omandiõiguse ning energia tootmise ja tarnimise osaluste struktuurne eraldamine tagab selliste huvide konflikti puudumise. Liikmesriigid peaksid saama tugineda ET 30 ET alternatiivsele vesinikuvõrgu haldurite eraldamise mudelile kuni 2030. aastani, et näha olemasolevate vertikaalselt integreeritud vesinikuvõrkude jaoks ette üleminekuperiood. Liikmesriigid peaksid ka lubama kasutada sõltumatu vesinikuvõrgu halduri mudelit, et vesinikuvõrkude vertikaalselt integreeritud omanikud saaksid säilitada oma võrkude omandiõiguse, tagades samal ajal selliste võrkude mittediskrimineeriva käitamise pärast 2030. aastat. 68) Kuigi vesiniku- ja gaasi- või elektrivõrkude ühine käitamine võib luua sünergiat ja peaks seega lubatud olema, peaks vesinikuvõrgu käitamisega seotud tegevus olema korraldatud eraldiseisva õigussubjekti raames, et tagada läbipaistvus rahastamise ja juurdepääsutariifide kasutamise osas. 69) Vesinikuvõrkude käitamine peaks olema eraldatud energia toomise ja tarnimisega seotud tegevusest, et vältida võrguettevõtjate huvide konflikti riski. Vesinikuvõrkude omandiõiguse ning energia tootmise ja tarnimise osaluste struktuurne eraldamine peaks tagama selliste huvide konflikti puudumise. Liikmesriigid peaksid saama tugineda alternatiivsele vesinikuvõrgu haldurite eraldamise mudelile kuni 2030. aastani, et näha olemasolevate vertikaalselt integreeritud vesinikuvõrkude jaoks ette üleminekuperiood. Liikmesriigid peaksid ka pakkuma sõltumatu vesinikuvõrgu halduri kasutamist, et vesinikuvõrkude vertikaalselt integreeritud omanikud saaksid säilitada oma võrkude omandiõiguse, tagades samal ajal selliste võrkude mittediskrimineeriva käitamise pärast 2030. aastat. 70) Selleks et tagada reguleeritud tegevusega seotud kulude ja rahaliste vahendite läbipaistvus, peaks vesinikuvõrgu käitamisega seotud tegevus olema muudest võrgu käitamisega seotud tegevustest teiste energiakandjate puhul eraldatud, vähemalt õigusliku vormi ja võrguettevõtjate raamatupidamisarvestuse osas. 71) Kolmandatele isikutele tuleks anda juurdepääs vesinikuvõrkudele , et tagada vesinikutarnete turul konkurents ja võrdsed tingimused. Kolmandate isikute reguleeritud juurdepääs reguleeritud juurdepääsu tariifide alusel peaks pikas perioodis olema vaikimisi norm. Selleks et tagada ettevõtjate jaoks vajalik paindlikkus ja vähendada vesinikuturu käivitusetapis halduskulusid, peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada läbirääkimistel põhinevat kolmandate isikute juurdepääsu kuni 2030. aastani. 72) Suuremahuliste maa-aluste vesinikuhoidlate kättesaadavus on piiratud ja need paiknevad liikmesriigiti ebaühtlaselt. Võttes arvesse nende võimalikku positiivset mõju vesinikutranspordile ja -turgude toimimisele, peaks juurdepääs sellistele suuremahulistele maa-alustele vesinikuhoidlatele olema tagatud kolmandate isikute reguleeritud juurdepääsuna, et tagada turuosalistele võrdsed tingimused. 73) Vedela vesiniku või vedela ammoniaagi gaasiliseks vesinikuks muundamise terminalid kujutavad endast vesinikuimporti, kuid nad konkureerivad muude vesiniku transportimise viisidega. Kuigi juurdepääs sellistele terminalidele tuleks tagada, peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada läbirääkimistel põhinevat kolmandate isikute juurdepääsu süsteemi, et vähendada ettevõtjate ja reguleerivate asutuste halduskulusid. 74) Pärast üleminekuperioodi tuleks olemasolevad vertikaalselt integreeritud vesinikuvõrgud õigusraamistikku lõimida. 75) Kohalikud vesinikuklastrid peaksid olema Euroopa vesinikumajanduse olulised osad. Selliste klastrite suhtes võiks vesinikuturu käivitamisetapis kohaldada lihtsustatud õigusnõudeid. ET 31 ET 76) Kolmandaid riike hõlmavaid ühendustorusid saaks kasutada vesiniku importimiseks või eksportimiseks. Kolmandaid riike hõlmavate vesinikuühendustorude käitamise eeskirjad ja taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku sertifitseerimise eeskirjad tuleks sätestada valitsustevahelises lepingus, et tagada sidus õigusraamistik ja selle järjepidev rakendamine kogu taristus. 77) Selleks et tagada Euroopa vesinikuvõrkude tõhus käitamine, peaksid vesinikuvõrgu haldurid vastutama vesiniku transportimise võrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest, tehes tihedat koostööd teiste vesinikuvõrgu halduritega ja ka teiste süsteemihalduritega, kellega nende võrgud on ühendatud või kellega nende võrke ühendada saab, sh selleks, et hõlbustada energiasüsteemi integreerimist. 78) Vesinikuvõrgu halduritele tuleks teha ülesanne luua piisavalt piiriülest suutlikkust vesiniku transportimiseks, et rahuldada kogu majanduslikult mõistlik ja tehniliselt võimalik nõudlus sellise suutlikkuse järele, võimaldades seega turu integreerimist. 79) Mõnel juhul (nt puhastamine) võib olla sõltuvalt muu hulgas vesinikuvõrkude topograafilistest näitajatest ja vesinikuvõrkudega ühendatud lõppkasutajate arvust olla vajalik, et vesinikuvõrgu haldurid juhivad vesiniku kvaliteeti. Seepärast võivad reguleerivad asutused teha vesinikvõrgu halduritele ülesandeks tagada oma võrgus vesiniku kvaliteedi tõhus juhtimine, kui see on süsteemi juhtimiseks vajalik. Sellise tegevuse elluviimisel peaksid vesinikuvõrgu haldurid järgima kohaldatavaid vesiniku kvaliteedi standardeid. 80) Kui maagaasi süsteemihaldurid või vesinikuvõrgu haldurid keelduvad juurdepääsu saamise või ühendamise taotlustest ebapiisava suutlikkuse tõttu, tuleks keeldumist nõuetekohaselt põhjendada ja ettevõtjatel peab olema kohustus oma süsteemi täiustada, et võimaldada taotletud ühendusi või juurdepääsu, kui see on majanduslikult kasulik.  (EL) 2019/692 põhjendus 3 (kohandatud) 81) Käesoleva direktiivi eesmärk on Tuleks  kõrvaldada maagaasi siseturu väljakujundamise takistused, mis tulenevad sellest, et liidu turueeskirju ei kohaldata kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi ülekandetorudele. Käesoleva direktiiviga tehtavate muudatuste eesmärkon  On vaja  tagada, et vähemalt kahte liikmesriiki ühendavatele gaasi ülekandetorudele kohaldatavaid õigusnorme kohaldatakse liidu piires ka kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi ülekandetorudele. See tagab  peaks tagama  õigusraamistiku ühtsuse liidus, vältides samas konkurentsi moonutamist liidu energia siseturul ja negatiivset mõju varustuskindlusele. See suurendab  peaks suurendama  ka läbipaistvust ja tagabma õiguskindluse turuosalistele, eelkõige gaasi  taristusse  infrastruktuuri investeerijatele ja võrgukasutajatele kohaldatavate õigusnormide suhtes. ET 32 ET  uus 82) Liikmesriigid ja energiaühenduse asutamislepingu16 lepinguosalised peaksid tegema tihedat koostööd kõikides küsimustes, mis on seotud integreeritud gaasituru väljaarendamise ja selle CO2 heite vähendamisega, ega tohiks võtta meetmeid, mis seavad ohtu gaasiturgude edasise integreerimise või liikmesriikide ja lepinguosaliste varustuskindluse. Siia hulka võiks kuuluda koostöö, mida tehakse hoiustamisvõimsuse valdkonnas ja ekspertide kutsumiseks asjakohastesse piirkondlikesse gaasivarustusriske käsitlevatesse töörühmadesse.  (EL) 2019/692 põhjendus 5 83) Torujuhtmeid, mis ühendavad kolmandas riigis asuva nafta või maagaasi tootmise paika liikmesriigis asuva töötlusettevõttega või lõpliku maabumisterminaliga, tuleks käsitada tootmisetapi torustikuna. Torujuhtmeid, mis ühendavad liikmesriigis asuva nafta või maagaasi tootmise paika kolmandas riigis asuva töötlusettevõttega või lõpliku maabumisterminaliga, ei tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitada tootmisetapi torustikuna, kuna sellised torujuhtmed tõenäoliselt ei mõjuta märkimisväärselt energia siseturgu.  (EL) 2019/692 põhjendus 6 84) Ülekandesüsteemi halduritel peaks olema õigus sõlmida kolmanda riigi ülekandesüsteemi haldurite või muude isikutega tehnilisi kokkuleppeid, mis käsitlevad ülekandesüsteemide käitamist ja nendevahelisi ühendusi, tingimusel et selliste kokkulepete sisu on kooskõlas liidu õigusega.  (EL) 2019/692 põhjendus 7 85) Ülekandesüsteemi haldurite või muude isikute vahelised tehnilised kokkulepped ülekandetorude käitamise kohta peaksid jääma jõusse, tingimusel et need on kooskõlas liidu õiguse ja riiklike reguleerivate asutuste asjakohaste otsustega.  (EL) 2019/692 põhjendus 8 86) Tehnilise kokkuleppe olemasolu korral ei nõua käesolev direktiiv liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel rahvusvahelise lepingu või liidu ja kolmanda riigi vahel lepingu sõlmimist gaasi asjaomase ülekandetoru käitamise kohta. 16 ELT L 198, 20.7.2006, lk 18. ET 33 ET  (EL) 2019/692 põhjendus 9 (kohandatud) 87) Direktiivi 2009/73/EÜ Käesoleva direktiivi  kohaldamine kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi ülekandetorudele piirdub  peaks piirduma  liikmesriikide territooriumiga. Gaasi avamere ülekandetorude suhtes tuleks direktiivi 2009/73/EÜ  käesolevat direktiivi  kohaldada selle liikmesriigi territoriaalmeres, kus asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt.  (EL) 2019/692 põhjendus 10 88) Käesoleva direktiivi kohaselt peaks olema võimalik, et ülekandetorude käitamist käsitlevad liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelised kehtivad lepingud jäävad jõusse.  (EL) 2019/692 põhjendus 11 89) Mis puudutab selliseid kolmandate riikidega sõlmitud lepinguid või nende osasid, mis võivad mõjutada liidu ühiseeskirju, siis tuleks kehtestada sidus ja läbipaistev kord, mille kohaselt antakse liikmesriigile tema taotluse korral luba sõlmida kolmanda riigiga leping, mis käsitleb selle liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise ülekandetoru või tootmisetapi torustiku käitamist, või luba seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada. See kord ei tohiks lükata edasi käesoleva direktiivi rakendamist ega mõjutada liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ning seda tuleks kohaldada kehtivate ja uute lepingute suhtes.  (EL) 2019/692 põhjendus 12 90) Kui on ilmne, et lepingu sisu kuulub osaliselt liidu ja osaliselt liikmesriigi pädevusse, on oluline tagada tihe koostöö kõnealuse liikmesriigi ja liidu institutsioonide vahel.  (EL) 2019/692 põhjendus 14 (kohandatud) 91) Selleks et  tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused  võtta vastu otsused, millega antakse liikmesriigile luba sõlmida kolmanda riigiga leping, seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada, või keeldutakse seda luba andmast, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201117. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). ET 34 ET  2009/73/EÜ põhjendus 22 (kohandatud) uus 92) Energiavarustuse kindlus on avaliku julgeoleku oluline osa ning seega tihedalt seotud gaasi siseturu tõhusa toimimisega ja liikmesriikide isoleeritud gaasiturgude integratsiooniga. Gaas võib  saab  liidu kodanikeni jõuda üksnes võrgu kaudu. Toimivad avatud gaasiturud ning eelkõige gaasivõrgud ning muud gaasiga varustamisega seotud varad on avaliku julgeoleku, majanduse konkurentsivõime ja liidu kodanike heaolu seisukohalt võtmetähtsusega. Seetõttu tuleks kolmandatest riikidest pärit isikutel lubada omada kontrolli ülekandesüsteemi või ülekandesüsteemi halduri üle üksnes siis, kui nad täidavad ühenduses  liidus  kohaldatavaid tegeliku eristamise nõudeid. Ilma et see piiraks ühenduse  liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist, leiab ühendus  liit , et gaasi ülekandesüsteemide sektor on ühenduse  liidu  jaoks väga oluline ning seepärast on vaja täiendavaid kaitsemeetmeid seoses ühenduse  liidu  energiavarustuse kindluse tagamisega, et hoida ära ohtu ühenduse avalikule korrale ja julgeolekule ühenduses  liidus  ning liidu kodanike heaolule. Ühenduse  Liidu  energiavarustuse kindluse tagamine nõuab eelkõige võrgu haldamise sõltumatuse hindamist, ühenduse  liidu  ja üksikute liikmesriikide sõltuvuse hindamist kolmandatest riikidest pärit energiatarnest ning konkreetse kolmanda riigi sise- ja väliskaubanduse ning energiasektori investeeringute käsitlemist. Seetõttu tuleks varustuskindlust hinnata vastavalt iga konkreetse juhtumi tegelikele asjaoludele ning samuti rahvusvahelisest õigusest, eelkõige ühenduse  liidu  ja asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevatele õigustele ja kohustustele. Vajaduse korral  peaks  julgustatakse komisjoni esitama ühenduse  liidu energiavarustuse kindlust puudutavaid soovitusi kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamiseks asjaomaste lepingute üle või lisama vajalikud küsimused kõnealuste kolmandate riikidega peetavate muude läbirääkimiste päevakorda.  2009/73/EÜ põhjendus 23 93) Tuleks võtta täiendavad meetmed, et tagada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad tariifid juurdepääsul transpordile. Tariifid peaksid olema võrdsetel alustel kohaldatavad kõigile kasutajatele. Kui gaasihoidla, torujuhtmete pakett või abiteenus on saadaval piisavalt tiheda konkurentsiga turul, võiks juurdepääs sellele olla rajatud läbipaistvale ja mittediskrimineerivale turupõhisele mehhanismile.  2009/73/EÜ põhjendus 24 (kohandatud) 94) On vaja tagada hoidlatevõrgu haldurite sõltumatus, et parandada kolmandate isikute juurdepääsu gaasihoidlatele, mis on tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et tagada tarbijate varustamiseks tõhus võrgule juurdepääs. Seepärast on vajalik, et gaasihoidlaid haldaksid eraldi juriidilised isikud, kellel on gaasihoidlate haldamiseks, kasutamiseks ja arendamiseks vajalike varade suhtes tegelik otsustusõigus. Tuleb tagada ka kolmandatele isikutele pakutavate hoiustamismahtude suurem läbipaistvus, ET 35 ET seades liikmesriikidele kohustuse kehtestada ja avalikustada mittediskrimineeriv ja selge raamistik, mis määrab kindlaks gaasihoidlatele kohaldatava asjakohase reguleeriva korra. See kohustus ei tohiks nõuda uut otsust juurdepääsukorra kohta, vaid peaks parandama gaasihoidlatele juurdepääsu korra läbipaistvust. Tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse nõuded on eriti olulised strateegiliste andmete puhul või siis, kui gaasihoidlal on vaid üks kasutaja.  2009/73/EÜ põhjendus 25 (kohandatud) 95) Mittediskrimineeriv juurdepääs jaotusvõrgule määrab edaspidi tarbijatele juurdepääsu jaemüügi tasandil. Kolmandate isikute juurdepääsu ja investeeringutega seotud diskrimineerimise ulatus on aga jaotusvõrgu tasandil vähem oluline kui ülekandesüsteemi tasandil, kus ülekoormus ja tootmishuvide mõju on üldiselt suurem kui jaotusvõrgu tasandil. Lisaks sellele muutus jaotussüsteemi haldurite juriidiline ja funktsionaalne eraldamine vastavalt direktiivile 2003/55/EÜ kohustuslikuks alles alates 1. juulist 2007 ja selle mõju maagaasi siseturule tuleb veel hinnata. Seega võivad olemasolevad õiguslikud ja funktsionaalsed eraldamiseeskirjad viia tõhusa eraldamiseni, kui need selgemalt määratleda, neid nõuetekohaselt rakendada ja nende suhtes ranget järelevalvet teostada. Et luua  näha ette  jaemüügi tasandil võrdsed tingimused, tuleks jaotussüsteemi haldurite tegevust jälgida, et takistada neid ära kasutamast nende vertikaalset integratsiooni seoses nende konkurentsiseisundiga turul, eelkõige väikeste kodu- ja mittekodutarbijate suhtes.  2009/73/EÜ põhjendus 26 96) Liikmesriigid peaksid võtma konkreetseid meetmeid, et aidata kaasa biogaasi ja biomassist saadud gaasi laiemale levikule, nende tootjatele tuleks tagada mittediskrimineeriv juurdepääs gaasivõrgule, tingimusel et see juurdepääs on pidevalt vastavuses asjakohaste tehniliste eeskirjade ja ohutusnõuetega.  uus 97) Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjad on tihti ühendatud jaotusvõrku. Selleks et hõlbustada nende gaaside kasutuselevõttu ja turule integreerimist, on oluline saada takistusteta juurdepääs hulgimüügiturule ja asjaomastele virtuaalsetele kauplemiskohtadele. Hulgimüügiturul osalemise määrab sisend-väljundsüsteemide määratlemise viis. Mitmes liikmesriigis ei kuulu jaotusvõrguga ühendatud tootjad sisend-väljundsüsteemi. Seepärast tuleks taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu hulgimüügiturule hõlbustada, nähes ette sisend-väljundsüsteemi määratluse ja tagades, et jaotusvõrku ühendatud tootmisrajatised on selle osa. Peale selle on määrusega [uuesti sõnastatud gaasimäärus (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] ette nähtud, et jaotussüsteemi haldurid ja ülekandesüsteemi haldurid peavad koostööd tegema, et võimaldada vastassuunavoogusid jaotusvõrgust ülekandevõrku või alternatiivseid viise, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turule integreerimist. ET 36 ET  2009/73/EÜ põhjendus 27 98) Vältimaks väikeste jaotussüsteemi haldurite liigset rahalist ja halduskoormust, peaksid liikmesriigid vajalikel juhtudel suutma vabastada asjaomased ettevõtjad juriidilisest eraldumisnõudest.  2009/73/EÜ põhjendus 28 (kohandatud) 99) Kui suletud jaotussüsteemi kasutatakse selleks, et tagada spetsiifilisi talitusnorme nõudvate integreeritud energiatarnete optimaalne tõhusus, või suletud jaotussüsteemi säilitatakse peamiselt süsteemi omaniku kasutuseks, peaks jaotussüsteemi halduri ja süsteemi kasutajate vahelise suhte erilise iseloomu tõttu olema võimalik vabastada jaotussüsteemi haldur kohustustest, mis kujutaksid endast tarbetut halduskoormust. Tööstus-, äri- või ühisteenuste kompleksid, nagu rongijaamad, lennujaamad, haiglad, suured kämpingud integreeritud rajatistega või keemiatööstuse kompleksid võivad  võiksid  oma tegevuse eripära tõttu hõlmata suletud jaotussüsteeme. 100) Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside suuremas mahus integreerimine maagaasisüsteemi hakkab mõju avaldama Euroopas transporditava ja tarbitava gaasi kvaliteedile. Selleks et tagada maagaasisüsteemi tõhus toimimine, peaksid ülekandesüsteemi haldurid oma rajatistes vastutama gaasi kvaliteedi juhtimise eest. Kui taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside võrku juhtimine toimub jaotustasandil ja on vaja juhtida nende mõju gaasi kvaliteedile, võivad reguleerivad asutused teha ülekandesüsteemi haldurid oma rajatistes vastutavaks gaasi kvaliteedi juhtimise eest. Gaasi kvaliteedi juhtimise ülesannete täitmisel peaksid ülekande- ja jaotussüsteemi haldurid järgima kohaldatavaid gaasi kvaliteedi standardeid.  2009/73/EÜ põhjendus 29 (uus) 29) Direktiiviga 2003/55/EÜ kehtestati liikmesriikidele nõue asutada eripädevusega reguleerivad asutused. Kogemus näitab aga, et sageli takistab reguleerimise tõhusust reguleerivate asutuste sõltuvus valitsusest ning ebapiisavad volitused ja otsustusõigus. Seepärast kutsus Euroopa Ülemkogu oma 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumisel komisjoni üles välja töötama õigusaktide eelnõud, milles sätestataks energeetikasektorit reguleerivate riigiasutuste volituste edasine ühtlustamine ja nende sõltumatuse tugevdamine. Nimetatud riiklikel reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik hõlmata nii elektri kui ka gaasi sektorit.  2009/73/EÜ põhjendus 30 (kohandatud) 101) Energeetikasektori reguleerivatel asutustel peaks maagaasi siseturu nõuetekohaseks toimimiseks olema võimalik teha otsuseid kõikides reguleerimisküsimustes ning nad peaksid olema muudest avalikest ja erahuvidest täiesti sõltumatud. See ei takista kohtuliku kontrolli ega parlamentaarse järelevalve teostamist liikmesriikide riigiõiguse ET 37 ET kohaselt. Lisaks sellele ei takista reguleeriva asutuse eelarve heakskiitmine siseriiklike seadusandjate eelarveautonoomiat. Reguleerivale asutusele eraldatud eelarve kasutamise sõltumatusega seotud sätteid tuleks rakendada raamistikus, mille määravad eelarvet käsitlevad siseriiklikud õigusaktid ja eeskirjad. Liikmesriigid aitavad kohase rotatsioonisüsteemiga kaasa riikliku reguleeriva asutuse sõltumatusele mis tahes poliitilistest ja majanduslikest huvidest, ent seejuures peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse inimressursside olemasolu ja nõukogu suurust.  2009/73/EÜ põhjendus 31 102) Selleks et tagada tegelik turulepääs kõigile turuosalistele, sealhulgas uutele tulijatele, on vaja mittediskrimineerivaid ja kulusid kajastavaid tasakaalustusmehhanisme. Selle saavutamiseks tuleks kehtestada tasakaalustusnõuetega seoses vajalikud läbipaistvad turupõhised gaasi tarnimise ja ostmise mehhanismid. RiiklikudRreguleerivad asutused peaksid aktiivselt tagama, et tasakaalustavad tariifid hinnad oleksid mittediskrimineerivad ja kajastaksid kulusid. Samal ajal tuleks tagada sobivad stiimulid, et süsteemi ohustamata tasakaalustada gaasi sisse- ja väljavoolu.  2009/73/EÜ põhjendus 32 (kohandatud) 103) RiiklikudRreguleerivad asutused peaksid saama kindlaks määrata ja heaks kiita tariife või tariifide arvestamise aluseks olevat metoodikat kas ülekandesüsteemi halduri, jaotussüsteemi halduri(te) või maagaasi veeldusjaamade halduri ettepaneku alusel, või nende võrguhaldurite ja võrgu kasutajate kooskõlastatud ettepaneku alusel. Nende ülesannete täitmisel peaksid riiklikud reguleerivad asutused tagama, et ülekande ja jaotamise tariifid oleksid mittediskrimineerivad ja kajastaksid kulusid, ning võtma arvesse nõudluse juhtimise abil säästetud võrgu pikaajalisi piirkulusid.  uus 104) Reguleerivad asutused peaksid tihedas koostöös Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009,18 edendama avatud, konkurentsivõimelist, turvalist ja keskkonnakestlikku vesinikusiseturgu, kus piiriüleseid vooge ei takistata. Reguleerivatel asutustel peaks vesinikusiseturu nõuetekohaseks toimimiseks olema võimalik teha otsuseid kõikides asjakohastes reguleerimisküsimustes.  2009/73/EÜ põhjendus 33 uus 105) Energeetikasektori reguleerivatel asutustel peaks olema õigus teha maagaasiettevõtjate  või vesinikuettevõtjate  suhtes siduvaid otsuseid ning määrata maagaasiettevõtjatele  või vesinikuettevõtjate , kes oma kohustusi ei täida, 18 Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1. ET 38 ET tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või taotleda pädevalt kohtult nimetatud ettevõtjatele selliste karistuste määramist. Energeetikasektori reguleerivatele asutustele peaks samuti konkurentsieeskirjade kohaldamisest olenemata andma õiguse teha otsuseid asjakohaste meetmete kohta, millega tagatakse kasu tarbijatele seeläbi, et tõhustatakse maagaasi  ja vesiniku  siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikku konkurentsi. Gaasituru vabastamisprogrammide loomine on üheks võimalikuks meetmeks, millega edendada tõhusat konkurentsi ja tagada turu nõuetekohane toimimine. Energeetikasektori reguleerivatele asutustele peaks samuti andma volitused aidata tagada avaliku teenuse kõrge tase vastavalt turu avamisele, et kaitsta kaitsetumaid tarbijaid ja saavutada tarbijakaitsemeetmete täielik tõhusus. Need sätted ei tohiks piirata komisjoni õigusi konkurentsieeskirjade kohaldamisel, sealhulgas ühenduse mõõtmega ühinemiste läbivaatamisel, ega siseturgu käsitlevate eeskirjade kohaldamisel, nagu näiteks kapitali vaba liikumine. Sõltumatu asutus, kellele riikliku reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud isik võib otsuse edasi kaevata, võiks olla kohus või muu kohtuliku kontrolli pädevusega asutus.  2009/73/EÜ põhjendus 33 (kohandatud) 106) Energeetikasektori reguleerivatele asutustele peaks samuti andma volitused aidata tagada avaliku teenuse kõrge tase vastavalt turu avamisele, et kaitsta kaitsetumaid tarbijaid ja saavutada tarbijakaitsemeetmete täielik tõhusus. Need sätted ei tohiks piirata komisjoni õigusi konkurentsieeskirjade kohaldamisel, sealhulgas ühenduse  liidu  mõõtmega ühinemiste läbivaatamisel, ega siseturgu käsitlevate eeskirjade kohaldamisel, nagu näiteks kapitali vaba liikumine. Sõltumatu asutus, kellele riikliku reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud isik võib otsuse edasi kaevata, võiks olla kohus või muu kohtuliku kontrolli pädevusega asutus.  2009/73/EÜ põhjendus 34 107) RiiklikeRreguleerivate asutuste volituste ühtlustamine peaks hõlmama võimet pakkuda maagaasiettevõtjatele stiimuleid ning määrata neile ettevõtjatele tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või taotleda pädevalt kohtult selliste karistuste määramist. Lisaks peaksid reguleerivatel asutustel olema volitused nõuda maagaasiettevõtjatelt vajalikku teavet, teostada asjakohaseid ja piisavaid uurimisi ning lahendada vaidlusi.  uus 108) Reguleerivad asutused ja ACER peaksid läbipaistvuse tagamiseks andma vesinikuturu kohta teavet, sh selliste aspektide kohta nagu pakkumine ja nõudlus, transporditaristu, teenuse kvaliteet, piiriülene kauplemine, investeeringud, tarbijahinnad, turu likviidsus. 109) Ülekandesüsteemi halduritel on oluline roll gaasivõrkudesse tehtavate kulutõhusate investeeringute tagamisel. Selleks et optimeerida kavandamist kõigi energiakandjate lõikes ja ületada eri riikides ja ELi üleselt võrgu kavandamisel kasutatavate lähenemisviiside erisused, kehtestatakse täiendavad järjepideva kavandamise ET 39 ET meetmed. Võrgu kavandamisel peaks arvesse võtma ka maagaasi ja elektri ning vesiniku üha suuremat omavahelist seotust. 110) Võrgu arengukava arendamisel on oluline, et taristuettevõtjad võtaksid arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet,19 eriti stsenaariumide ühise kavandamise puhul kasutatavat eeldatavat tarbimist. 111) Energiasüsteemi integreerimise strateegias rõhutatakse seda, kui oluline on energiasüsteemi kooskõlastatud kavandamine ja toimimine CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamisel. Seepärast on vaja koostada võrgu arengukava, mis põhineb sektoriüleselt koostatud ühisel stsenaariumil. Säilitades ikka veel eraldi valdkondlikud kavad, peaksid taristuettevõtjad tegema tööd integreerituse suurendamiseks, võttes arvesse süsteemi vajadusi, mis lähevad konkreetsetest energiakandjatest kaugemale. 112) Võrgu arengukavad on taristu puuduste kindlakstegemisel olulised ning need annavad teavet selle kohta, millist taristut on vaja ehitada või kasutuselt kõrvaldada, ja selle kohta, millist saaks kasutada muul otstarbel, nt vesiniku transportimiseks. See kehtib võrguettevõtjate valitud eraldamismudelist olenemata. 113) Võrgu arengukavas teabe esitamine sellise taristu kohta, mille saab kasutuselt kõrvaldada, võib tähendada kas seda, et taristut ei kasutata enam, see demonteeritakse või seda kasutatakse muul otstarbel, nt vesiniku transportimiseks. Sellise taristut hõlmava suurema läbipaistvuse puhul võetakse arvesse, et taristule uue otstarbe andmine on suhteliselt odavam kui uue taristu ehitamine ja see peaks võimaldama kulutõhusat üleminekut. 114) Liikmesriikides, kus arendatakse vesinikuvõrku, peaks vesinikutaristu arendamise kohta aruannete esitamine tagama, et vesinikusüsteemi ehitamine põhineb realistlikel ja tulevikku suunatud nõudlusprognoosidel, sh elektrisüsteemi seisukohast vajalikel võimalikel vajadustel. Kui liikmesriigid otsustavad lubada vastavaid teenustasusid kui uue vesinikutaristu kaasrahastamise viise, peaks aruanne toetama reguleerivat asutust nende tasude hindamisel. Aruanne tuleks esitada reguleerivale asutusele korrapäraselt, nagu reguleeriv asutus otsustab. Võttes arvesse, et vesinikuturg on käivitusetapis, tuleks siiski vältida, et aruandekohustus on ebaproportsionaalne ja pidevalt muutuv. 115) Võrgu arengukavas sisalduv teave peaks võimaldama prognoosida tariifidele avalduvat mõju, võttes aluseks reguleeritavate varade kavandamise ja kasutuselt kõrvaldamise, nagu on märgitud käesoleva direktiivi artiklis 51. 116) Liikmesriigi tasandil riikliku võrgu arengukava esitamise asemel peaks liikmesriikidel olema lubatud koostada piirkondlik võrgu arengukava, mis hõlmab rohkem kui üht liikmesriiki ja mis on kooskõlas gaasituru vabatahtliku piirkondliku integreerimisega. 117) Erinevalt elektrist peaks maagaasi osatähtsus vähenema, mis mõjutab ka nõudlust taristuinvesteeringute järele. Seepärast tuleb võrgu arengukavaga tasakaalustada konkurentsiprobleeme ja hoida ära varade kasutuskõlbmatuks muutumist. Järelikult ei peaks omandiõiguse alusel eraldatud ülekandesüsteemi haldurid olema hõlmatud artikli 51 lõikega 7. 19 Komisjoni 28. septembri 2021. aasta soovitus „Energiatõhususe esikohale seadmine – põhimõtete rakendamine. Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal“, COM (2021) 7014 final. ET 40 ET  2009/73/EÜ põhjendus 35 (kohandatud)  Uus 118) Tuleks tugevalt toetada investeeringuid uude olulisse infrastruktuuri  taristusse , tagades samas maagaasi  gaaside  siseturu nõuetekohase toimimise. Et tugevdada nõuete täitmisest vabastatud infrastruktuuriprojektide  taristuprojektide  positiivset mõju konkurentsile ja varustuskindlusele, tuleks kontrollida turu huvi projektide kavandamisetapil ning rakendada ülekoormuse juhtimise eeskirju. Kui infrastruktuur  taristu  asub mitme liikmesriigi territooriumil, peaks ACER menetlema viimase instantsina nõuete täitmisest vabastamise taotlust, et võtta paremini arvesse selle piiriülest mõju ja hõlbustada selle haldamist. Nende nõuete täitmisest vabastatud suurte infrastruktuuriprojektide  taristuprojektide  ehitamise erandlikku riskiprofiili silmas pidades peaks olema võimalik tarne- ja tootmishuve omavatel ettevõtjatel nende projektide puhul teha ajutiselt osadest  või kõigist  eraldamiseeskirjadest erandeid. Ajutiste erandite tegemise võimalust tuleb varustuskindlusega seotud põhjustel võimaldada eelkõige ühenduses  liidus  asuvate uute torujuhtmete puhul, millega transporditakse gaasi kolmandatest riikidest ühendusse  liitu . Direktiivi 2003/55/EÜ ja direktiivi 2009/73/EÜ (koos muudatustega) kohaselt antud vabastused  ja erandid   peaksid  kehtivadma kuni määratud tähtaja lõpuni, nagu on otsustatud antud vabastusotsuses või erandiotsuses.  uus 119) Liidus on vaja liikuda ühendatud vesinikuturgude suunas ja hõlbustada seega piiriülesesse vesinikutaristusse investeerimist. Kui pärast 31. detsembrit 2030 puuduvad piiriülesed transporditariifid, peaks kolmandate isikute reguleeritud juurdepääsu korra kohane rahaliste hüvitiste süsteem andma turuosalistele stiimuleid piiriüleste ühenduste arendamiseks.  2009/73/EÜ põhjendus 36 (kohandatud) 120) Maagaasi siseturgu iseloomustab puudulik likviidsus ja läbipaistvus, mis omakorda takistab vahendite tõhusat jaotamist, riskide hajutamist ja turule sisenemist. Turu usaldusväärsust, selle likviidsust ja turuosaliste arvu on vaja suurendada ning seepärast tuleb tugevdada regulatiivset järelevalvet gaasivarustusega tegelevate ettevõtjate üle. Sellised nõuded ei tohiks piirata finantsturge käsitleva ühenduse  liidu  õiguse kohaldamist, vaid peaksid olema sellega kooskõlas. Asjaomastel turgudel toimuvast parema ülevaate saamiseks on vajalik energeetikasektori ja finantsturgude reguleerivate asutuste koostöö. ET 41 ET  2009/73/EÜ põhjendus 37 (kohandatud) 121) Maagaasi imporditakse ühendusse  liitu  peamiselt ja üha enam kolmandatest riikidest. Ühenduse Liidu  õigusaktid peaksid arvesse võtma maagaasi omadusi, nagu teatud struktuuriline jäikus, mis tuleneb tarnijate kontsentratsioonist, pikaajalistest lepingutest või järgmise etapi likviidsuse puudumisest. Seepärast on vaja rohkem läbipaistvust, sealhulgas hinnakujunduses.  2009/73/EÜ põhjendus 38 (kohandatud) 122) Enne kui komisjon võtab vastu suunised, milles määratletakse täpsemalt raamatupidamisnõuded, peaksid amet ACER ja komisjoni otsusega 2009/77/EÜ20 loodud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee nõu pidama ja komisjoni selles osas nõustama. Samuti peaksid ACER ja Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee tegema koostööd seoses täpsema uurimise ja nõustamisega küsimuses, kas gaasitarnelepingute alusel ja maagaasi tuletisinstrumentidega tehtud tehingute suhtes tuleks kohaldada kauplemiseelseid ja/või -järgseid läbipaistvusnõudeid ning missugused peaksid need nõuded kohaldamise korral olema.  2009/73/EÜ põhjendus 39 123) Liikmesriik või reguleeriv asutus, kui liikmesriik on nii sätestanud, peaks julgustama katkestatavate tarnelepingute väljatöötamist.  2009/73/EÜ põhjendus 40 (kohandatud) 40) Varustuskindluse huvides tuleks jälgida eri liikmesriikide pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning selle põhjal tuleks koostada aruanne olukorra kohta ühenduse tasandil, võttes arvesse piirkondade gaasivõrkude vastastikuse ühendamise võimsust. Nimetatud jälgimist tuleks teostada piisavalt vara, et oleks võimalik võtta asjakohaseid meetmeid, kui varustuskindlus on ohustatud. Võrgu juurde vajaliku infrastruktuuri ehitamine ja selle hooldamine, sealhulgas gaasivõrkude vastastikuse ühendamise võimsus, peaks aitama tagada stabiilse gaasivarustuse.  2009/73/EÜ põhjendus 41 (kohandatud) 124) Liikmesriigid peaksid tagama, et vajalikke kvaliteedinõudeid arvesse võttes oleks gaasivõrgule mittediskrimineeriv juurdepääs ka biogaasil, biomassist saadud gaasil,  eriti biometaanil , ja teistel gaasiliikidel, tingimusel et see juurdepääs on 20 ELT L 25, 29.1.2009, lk 18. ET 42 ET jätkuvalt vastavuses tehniliste eeskirjade ja ohutusnõuetega. Need eeskirjad ja nõuded peaksid tagama, et nimetatud gaase saab tehniliselt ohutult sisestada maagaasivõrku ja transportida selle kaudu, ning et need käsitleksid ka nimetatud gaaside keemilisi omadusi.  2009/73/EÜ põhjendus 42 (kohandatud) uus 125) Pikaajalised lepingud on jätkuvalt  on  liikmesriikide gaasivarustuses olulisel kohal . Siiski ei peaks need takistama taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turule sisenemist, mistõttu ei saa fossiilgaasi tarnimise lepingud kesta pärast 2049. aastat. Sellised lepingud peaksid alati olema kooskõlas  ning peaksid jääma gaasitarneettevõtjate ühe tarneviisina kasutusele, kui nad ei kahjusta käesoleva direktiivi eesmärkeidega ning on kooskõlas asutamislepingu  ELi toimimise lepingu  ja konkurentsieeskirjadega. Seepärast tuleb Ppikaajalisi lepinguid tuleb arvestada maagaasiettevõtjate tarne- ja transpordimahu planeerimisel.  2009/73/EÜ põhjendus 43 (kohandatud) 126) Ühenduse Liidu  avalike teenuste osutamise kõrgete standardite säilitamiseks tuleks komisjoni korrapäraselt teavitada kõikidest meetmetest, mida liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Komisjon peaks korrapäraselt avaldama aruande, milles analüüsitakse avalike teenuste eesmärkide saavutamiseks liikmesriigi tasandil võetud meetmeid ning võrreldakse nende tõhusust, et anda soovitusi siseriiklikul tasandil võetavate meetmete kohta saavutamaks avalike teenuste kõrgeid standardeid.  2009/73/EÜ põhjendus 44 (kohandatud) 127) Käesoleva direktiivi põhinõue on arvestada avaliku teenuse osutamise nõuetega ning seetõttu on tähtis, et käesolevas direktiivis käsitletaks kõigis liikmesriikides järgitavaid ühiseid miinimumstandardeid, milles arvestatakse üldise kaitse, varustuskindluse, keskkonnakaitse ja samaväärse konkurentsitaseme eesmärke kõigis liikmesriikides. On oluline, et avalike teenustega seotud nõudeid saaks tõlgendada siseriiklikul tasandil, võttes arvesse siseriiklikke tingimusi ja järgides ühenduse  liidu  õigust.  2009/73/EÜ põhjendus 45 (kohandatud) 128) Peaks olema võimalik, et liikmesriikide sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamiseks võetavad meetmed sisaldaksid eelkõige piisavaid majanduslikke stiimuleid, mille puhul vajaduse korral kasutataks kõiki olemasolevaid siseriiklikke ja ET 43 ET ühenduse  liidu  vahendeid. Peaks olema võimalik, et need vahendid hõlmaksid vastutusmehhanisme, mis tagaksid vajaliku investeeringu.  2009/73/EÜ põhjendus 46 (kohandatud) 129) Kui liikmesriikide võetavad meetmed avalike teenuste osutamise kohustuse täitmiseks on asutamislepingu  aluslepingu  artikli 87 lõike 1  107 lõike 1  kohaselt tõlgendatavad riigiabina, siis tuleb vastavalt asutamislepingu  aluslepingu  artikli 88 lõikele 3  108 lõikele 3  teavitada neist komisjoni. 2009/73/EÜ põhjendus 53 130) Turuhindadega tuleks anda õigeid stiimuleid võrgu arendamiseks. 2009/73/EÜ põhjendus 54 131) Liikmesriikidele peaks olema ülitähtis edendada ausat konkurentsi ja eri tarnijate lihtsat turulepääsu, et võimaldada tarbijatel saada maagaaside liberaliseeritud siseturu võimalustest täielikult kasu.  2009/73/EÜ põhjendus 55 132) Et toetada varustuskindlust ja säilitada samal ajal liikmesriikidevahelist solidaarsust, eelkõige energiavarustuskriisi korral, on oluline sätestada piirkondliku koostöö raamistik solidaarsuse vaimus. Selline koostöö võib tugineda eelkõige turupõhistel mehhanismidel, kui liikmesriik nii otsustab. Selline koostöö piirkondliku ja kahepoolse solidaarsuse edendamiseks ei tohiks panna turuosalistele ebaproportsionaalselt suurt koormust või tekitada nende vahel diskrimineerimist.  2009/73/EÜ põhjendus 56 (kohandatud) 133) Maagaasi siseturu rajamiseks peaksid liikmesriigid toetama oma riigisiseste turgude integratsiooni ning süsteemihaldurite vahelist ühenduse  liidu  tasandi ja piirkondliku tasandi koostööd, mis hõlmab ka ühenduses  liidus veel ikka eksisteerivad isoleeritud gaasivõrgud.  uus 134) Vabatahtlikul piirkondlikul turuintegratsioonil, eriti turgude ühinemistel, võib olla mitmesuguseid eeliseid, sõltuvalt turgude iseärasustest. Turgude integreerimine võib anda võimaluse taristu parimaks kasutamiseks, tingimusel et see ei mõjuta negatiivselt naaberturge, nt piiriüleste tariifide suurenemise näol. Samuti on see konkurentsivõime, ET 44 ET likviidsuse ja kauplemiste suurendamise võimalus, millest saavad kasu piirkonna lõpptarbijad, kuna see pakuks huvi tarnijatele, kes turu väiksuse tõttu ei oleks muidu huvitatud. Turgude integreerimine võimaldab ka luua suuremaid piirkondi, millel on juurdepääs rohkematele tarneallikatele. Selline mitmekesistumine võiks mõjutada hulgimüügituru hindu tänu allikatevahelisele suuremale konkurentsile ja see võiks ka suurendada varustuskindlust, kui uues ühinenud piirkonnas puudub sisemine võimsuse piiratus. Turgude integreerimine võiks veelgi toetada maagaasituru üleminekut, sh taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõttu. Liikmesriigid, reguleerivad asutused ja ülekandesüsteem peaksid tegema piirkondliku integratsiooni hõlbustamiseks koostööd.  2009/73/EÜ põhjendus 57 (kohandatud) 135) Tõelise maagaasi siseturu arendamine ühenduse  liidu ühendatud võrgu kaudu peaks olema selle direktiivi üks peamisi eesmärke ning seetõttu peaksid piiriüleseid ühendusi ja piirkondlikke turge käsitlevad reguleerimisküsimused olema reguleerivate asutuste üks peamisi ülesandeid, mida nad vajaduse korral täidavad tihedas koostöös ametiga  ACERiga . 2009/73/EÜ põhjendus 58 uus 136) Käesoleva direktiivi üks põhieesmärk peaks olema ka tõelise siseturu ühise korra tagamine ja laialdane gaasiga varustatus. Moonutamata turuhinnad annaksid sellega seoses stiimuli piiriülesteeks kaubanduseks  võrguühenduste rajamiseks, viies samas pikas perspektiivis hindade lähenemiseni. 2009/73/EÜ põhjendus 59 (kohandatud) 137) Reguleerivad asutused peaksid teavitama turgu ka selleks, et komisjon saaks täita oma ülesannet jälgida ja kontrollida maagaasi siseturgu ning selle lühikese, keskmise ja pika aja arengut, sealhulgas selliseid aspekte nagu pakkumine ja nõudlus, edastamise ja jaotamise infrastruktuur  taristu  , teenuse kvaliteet, piiriülene kaubandus, ülekoormuse juhtimine, investeeringud, hulgimüük ja tarbijahinnad, turu likviidsus, edusammud keskkonnakaitse ja tõhususe alal. Riiklikud Rreguleerivad asutused peaksid teatama konkurentsiasutustele ja komisjonile nendest liikmesriikidest, kus hinnad takistavad konkurentsi ja turu nõuetekohast toimimist.  2009/73/EÜ põhjendus 60 (kohandatud) uus 138) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt hästitoimiva maagaasi  ja vesiniku  siseturu rajamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada,  kuid pigem saab  ET 45 ET ning seetõttu on seda  selle ulatuse või mõju tõttu  paremini saavutada ühenduse  liidu  tasandil, võib ühendus  liit  võtta meetmeid kooskõlas  Euroopa Liidu lepingu  asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.  2009/73/EÜ põhjendus 61 (kohandatud) uus 139) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 715/20092122 alusel võib komisjon vastu võtta suuniseid  või võrgueeskirju vajaliku ühtlustamistaseme saavutamiseks. Sellised suunised  või võrgueeskirjad , mis on siduvad rakendusmeetmed  ja mis võetakse vastu komisjoni määrustena , kujutavad endast ka käesoleva direktiivi teatavate sätete puhul kasulikku vahendit, kuna neid saab vajaduse korral kiiresti kohandada. 2009/73/EÜ põhjendus 62 Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused23. 2009/73/EÜ põhjendus 63 140) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus vastu võtta vajalikud suunised, et tagada käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.  2009/73/EÜ põhjendus 64 (kohandatud) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe24 punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks. 141) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36). 22 Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 36. 23 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. 24 ELT C 321, 31.12.2003, lk 1. ET 46 ET juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide esitamine on põhjendatud, eriti pärast Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-543/17 (komisjon vs. Belgia).  2009/73/EÜ põhjendus 65 (kohandatud) (65) Lähtuvalt direktiivi 2003/55/EÜ muudatuste kohaldamisalast on selguse ja otstarbekohasuse huvides soovitav asjaomased sätted uuesti sõnastada esitades nad ühtse tekstina uues direktiivis.  2009/73/EÜ põhjendus uus 142) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,.  Seepärast tuleks käesolevat direktiivi tõlgendada ja kohaldada kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega, ning eelkõige harta artiklis 8 tagatud õigusega isikuandmete kaitsele. On oluline, et isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel toimuks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67925.   uus 143) Selleks et tagada käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamise tase, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses teatavate konkreetsete valdkondade mitteolemuslike osadega, mis on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamise seisukohast olulise tähtsusega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes26 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. 144) Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks koostalitlusvõime nõuded ning kehtestada mittediskrimineeriv ja läbipaistev andmetele juurdepääsu kord. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. 25 ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. 26 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. ET 47 ET 145) Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasemast direktiivist. 146) Selleks et tagada käesoleva direktiivi sätete sujuv ja tõhus rakendamine, toetab komisjon liikmesriike tehnilise toe instrumendiga,27 millega antakse vajaduspõhiseid tehnilisi eksperditeadmisi, et kavandada ja rakendada reforme, sh selliseid, millega edendatakse konkurentsivõimelist maagaasi ja vesiniku siseturgu, võimaldatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turule integreerimist ning tihendatakse ülekandesüsteemi ja jaotussüsteemi haldurite vahelist koostööd ja kooskõlastamist. Selline tehniline tugi hõlmab näiteks haldussuutlikkuse suurendamist, õigusraamistike ühtlustamist ja asjakohaste parimate tavade jagamist. 147) Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: I peatükk Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala 1. Käesolevas direktiivis kehtestatakse ühiseeskirjad  selliste artikli 2 punkti 2 kohaste gaaside, mida kasutatakse kõnealuse artikli punktis 3 määratletud maagasisüsteemis,  maagaasi ülekande, jaotamise, tarnimise ja hoiustamise kohta. Selles sätestatakse eeskirjad, mis on seotud  kõnealuse maagaasisektori korraldamise ja toimimisega, juurdepääsuga turule, maagaasi  maagaasisüsteemis kasutatavate gaaside  ülekande-, jaotus, tarne- ja hoiustamislubade väljastamise ning võrkude kasutamise nõuete ja korraga. 2. Käesolevas direktiivis kehtestatavad eeskirjad maagaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi kohta kehtivad ka mittediskrimineerival viisil biogaasile, biomassist saadavale gaasile ja muud liiki gaasile sel määral, kui neid gaase saab tehniliselt ja ohutult juhtida maagaasivõrku ja selle kaudu transportida.  uus 2. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse maagaasi transportimise, tarnimise ja hoiustamise eeskirjad ning eeskirjad maagaasisüsteemi muutmiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidel põhinevaks süsteemiks. 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument. ET 48 ET 3. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse vesinikusüsteemis kasutatava vesiniku transportimise, tarnimise ja hoiustamise eeskirjad. Selles sätestatakse eeskirjad, mis on seotud kõnealuse sektori korraldamise ja toimimisega, juurdepääsuga turule, võrgulubade ning vesiniku tarnimise ja hoiustamise lubade väljastamise ning süsteemide käitamise nõuete ja korraga. 4. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mille alusel järk-järgult arendada liiduülest ühendatud vesinikusüsteemi, mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet sektorites, kus CO2 heite vähendamine on keeruline, ja aitab seega ELi energiasüsteemi CO2 heidet vähendada.  2009/73/EÜ Artikkel 2 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:  uus 1) „maagaas“ – kõik peamiselt metaanist koosnevad gaasid, sh biogaas ja biomassist saadud gaas, eelkõige biometaan, või muud liiki gaasid, mida saab tehniliselt ja ohutult juhtida maagaasisüsteemi ja selle kaudu transportida; 2) „taastuvatest energiaallikatest toodetud gaas“ – biogaas, nagu on määratletud direktiivi 2018/2001 artikli 2 punktis 28, sh biometaan, ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud gaasilised kütused, nagu on määratletud kõnealuse direktiivi artikli 2 punktis 36; 3) „gaasid“ – maagaas ja vesinik; 4) „maagaasisüsteem“ või „maagaasivõrk“ – taristusüsteem, sh torujuhtmed, veeldatud maagaasi terminalid ja gaasihoidlad, mille kaudu transporditakse gaase, mis koosnevad peamiselt metaanist ja mille hulka kuuluvad biogaas ja biomassist saadud gaas, eelkõige biometaan, või muud liiki gaase, mida saab tehniliselt ja ohutult juhtida maagaasitorujuhtmete süsteemi ja selle kaudu transportida; 5) „vesinikusüsteem“ – taristusüsteem, sh vesinikuvõrgud, vesinikuhoidlad ja vesinikuterminalid, mis sisaldab kõrge puhtusastmega vesinikku; 6) „vesinikuhoidla“ – kõrge puhtusastmega vesiniku hoidmiseks kasutatav rajatis: a) kaasa arvatud vesinikuterminali see osa, mida kasutatakse vesiniku hoiustamiseks, kuid välja arvatud selle tootmistegevuseks kasutatav osa ja eranditult vesinikuvõrgu haldurite poolt nende ülesannete täitmisel kasutatavad hoidlad; b) kaasa arvatud suured, eelkõige maa-alused, vesinikuhoidlad, kuid välja arvatud väiksemad, hõlpsalt jäljendatavad vesinikuhoidlad; 7) „vesinikutorujuhtmete pakett“ – kõrge puhtusastmega vesiniku hoiustamine survestamise teel vesinikuvõrkudes, välja arvatud vesinikuvõrgu haldurite poolt nende ülesannete täitmisel kasutatavad hoidlad; ET 49 ET 8) „vesinikuterminal“ – rajatis, mida kasutatakse vedela vesiniku või vedela ammoniaagi muundamiseks gaasiliseks vesinikuks, et juhtida see vesinikuvõrku, või gaasilise vesiniku vedelaks vesinikuks muundamiseks, sh abiteenused ja ajutine hoiustamine, mis on vajalikud muundamisprotsessiks ja seejärel vesinikuvõrku juhtimiseks, kuid välja arvatud hoiustamiseks kasutatav vesinikuterminali osa; 9) „vesiniku kvaliteet“ – vesiniku puhtus ja saasteained kooskõlas vesinikusüsteemi vesiniku kvaliteedi standarditega; 10) „vähese CO2 heitega vesinik“ – vesinik, mille energiasisaldus tuleneb muudest kui taastuvatest energiaallikatest ja mis vastab kasvuhoonegaaside heite vähendamise 70 % künnisele; 11) „vähese CO2 heitega gaas“ – gaasilised kütused, mis on direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 35 määratletud ringlussevõetud süsinikupõhised kütused, vähese CO2 heitega vesinik ja sünteetilised gaasilised kütused, mille energiasisaldus tuleneb vähese CO2 heitega vesinikust ja mis vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise 70 % künnisele; 12) „vähese CO2 heitega kütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 2 määratletud ringlussevõetud süsinikupõhised kütused, vähese CO2 heitega vesinik ja sünteetilised gaasilised kütused, mille energiasisaldus tuleneb vähese CO2 heitega vesinikust ja mis vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise 70 % künnisele; 13) „vesinikuettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab vähemalt üht järgmistest ülesannetest: vesiniku tootmine, transportimine, tarnimine, ostmine või hoiustamine või vesinikuterminali käitamine ning kes vastutab nende ülesannetega seotud kaubanduslike, tehniliste ja/või hooldusküsimuste eest, välja arvatud lõpptarbijaid;  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus 141) „maagaasiettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle vähemalt üks ülesanne on maagaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi tootmine, ülekandmine, jaotamine, tarnimine, ostmine või hoiustamine, ning kes vastutab nende ülesannetega seotud kaubanduslike, tehniliste ja/või hooldusküsimuste eest, välja arvatud  v.a  lõpptarbijaid; 152) „tootmisetapi torustik“ – torujuhe või torustik, mida kasutatakse ja/või ehitatakse osana nafta või maagaasi tootmisest või mida kasutatakse maagaasi edastamiseks ühest või mitmest sellise tootmise paigast töötlusettevõttesse, terminali või lõplikku maabumisterminali; 163) „ülekanne“ – maagaasi transportimine, välja arvatud tarnimine, torustiku kaudu, mis koosneb peamiselt kõrgsurvetorudest, mis ei ole tootmisetapi torustik ega kõrgsurvetorustiku osa, mida kasutatakse maagaasi kohalikuks jaotamiseks tarbijatele; 174) „ülekandesüsteemi haldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab ülekande ülesannet ja vastutab ülekandesüsteemi kasutamise eest, tagades selle hoolduse ja vajadusel ülekandesüsteemi ehitamise teatud paikkonnas, ning vajadusel gaasivõrkude vastastikuse ühendamise teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust  maa gaasi transportimise järele; ET 50 ET 185) „jaotamine“ – maagaasi transportimine kohalike või piirkondlike torustike kaudu tarbijatele, välja arvatud tarnimine; 196) „jaotussüsteemi haldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab gaasi jaotamise ülesannet ja vastutab jaotussüsteemi kasutamise eest, tagades selle hoolduse ja vajadusel jaotussüsteemi ehitamise teatud paikkonnas, ning vajadusel gaasivõrgu vastastikuse ühendamise teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust  maa gaasi jaotamise järele;  uus 20) „vesinikuvõrk“ – torustik, mida kasutatakse kõrge puhtusastmega vesiniku transportimiseks, et seda tarbijatele edastada, välja arvatud tarnimine; 21) „vesiniku transportimine“ – vesiniku transportimine vesinikuvõrgu kaudu, et seda tarbijatele edastada, välja arvatud tarnimine, olenemata survest, geograafilisest katvusest või võrku ühendatud tarbijate rühmast; 22) „vesinikuvõrgu haldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab vesiniku transportimise ülesannet ja vastutab vesinikuvõrgu kasutamise eest, tagades selle hoolduse ja vajaduse korral vesinikuvõrgu ehitamise teatavas paikkonnas, ning vajaduse korral vesinikuvõrkude vastastikuse ühendamise teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust vesiniku transportimise järele;  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus 237) „tarnimine“ – maagaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi, või vesiniku, sh veeldatud vesiniku, müük, kaasa arvatud edasimüük tarbijale; 248) „tarneettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab tarneülesannet; 259) „gaasihoidla“ – maagaasi hoidmiseks kasutatav rajatis, mis kuulub ja/või mida kasutab maagaasiettevõtja, kaasa arvatud selle veeldatud maagaasi hoidmiseks kasutatav osa, kuid välja arvatud selle tootmistegevuseks kasutatav osa ja välja arvatud ka eranditult ülekandesüsteemi halduri poolt nende ülesannete täitmisel kasutatav osa; 2610) „hoidlatevõrgu haldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab  maa  gaasi hoiustamise ülesannet ja vastutab gaasihoidla kasutamise eest; 2711) „maagaasi veeldusjaam“ – terminal, mida kasutatakse maagaasi veeldamiseks või veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks ja taasgaasistamiseks, kaasa arvatud  k.a  taasgaasistamiseks ja selle järel ülekandesüsteemi toimetamiseks vajalikud abiteenused ja ajutised hoidlad, kuid  v.a  välja arvatud kõik hoidlatena kasutatavad veeldatud maagaasi terminalide osad; 2812) „maagaasi veeldusjaamade haldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab maagaasi veeldamise või impordi, mahalaadimise ja taasgaasistamise ülesannet ning vastutab maagaasi veeldusjaama kasutamise eest; ET 51 ET 2913) „võrk“ – ülekandevõrk, jaotusvõrk, maagaasi veeldusjaamad ja/või gaasihoidlad, mis kuuluvad ja/või mida kasutab maagaasiettevõtja, sealhulgas torujuhtmete pakett ja selle abiteenuste rajatised ning sidusettevõtjate rajatised, mida vajatakse juurdepääsuks ülekandele, jaotamisele ja veeldatud maagaasi käsitlemisele; 3014) „abiteenused“ – kõik teenused, mida on vaja juurdepääsuks ülekandevõrkudele, jaotusvõrkudele, maagaasi veeldusjaamadele ja/või gaasihoidlatele ning nende haldamiseks, kaasa arvatud koormuse tasakaalustus-, segamis- ja väärisgaaside lisamisseadmed, mis ei hõlma eranditult ülekandesüsteemi haldurite poolt nende ülesannete täitmisel kasutatavaid rajatisi; 3115) „ maagaasi torujuhtmete pakett“ –  maa gaasi hoiustamine survestamise teel gaasi ülekande- ja jaotussüsteemides, mis ei hõlma ülekandesüsteemi haldurite ülesannete täitmisel kasutatavaid rajatisi; (3216) „ühendatud võrk“ – mitu omavahel ühendatud võrku;  2019/692 artikli 1 lõige 1 (3317) „ühendustoru“ – ülekandetoru, mis ületab kas maa või õhu kaudu liikmesriikide vahelist piiri ja mille otstarve on ühendada kõnealuste liikmesriikide siseriiklikke ülekandevõrke, või liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline ülekandetoru kuni liikmesriikide territooriumini või kõnealuse liikmesriigi territoriaalmereni;  uus 34) „vesiniku ühendustoru“ – vesinikuvõrk, mis ületab kas maa või õhu kaudu liikmesriikide vahelist piiri või liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline ülekandetoru kuni liikmesriikide territooriumini või kõnealuse liikmesriigi territoriaalmereni;  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus 3518) „otsetoru“ – ühendatud võrku täiendav maagaasitorujuhe; 3619) „integreeritud maagaasiettevõtja“ – vertikaalselt või horisontaalselt integreeritud ettevõtja; 3720) „vertikaalselt integreeritud ettevõtja“ – maagaasiettevõtja või maagaasiettevõtjate rühm  või vesinikuettevõtja või vesinikuettevõtjate rühm , mille üle samal isikul või samadel isikutel on otsene või kaudne kontroll ja kus asjaomase ettevõtja või ettevõtjate kontserni vähemalt üks ülesanne on maagaasi ülekandmine, jaotamine,  vesiniku transportimine, vesinikuterminali käitamine,  maagaasi veeldamine või  maagaasi või vesiniku  hoiustamine ning teine ülesanne maagaasi  või vesiniku  tootmine või tarnimine; 3821) „horisontaalselt integreeritud ettevõtja“ – ettevõtja, kelle vähemalt üks ülesanne on maagaasi tootmine, ülekanne, jaotamine, tarnimine või hoiustamine, ja teatav ülesanne väljaspool maagaasisektorit; ET 52 ET 3922) „sidusettevõtja“ – sidusettevõtja nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 44 lõike 2 punktil g28 ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid)29 artikli 41 tähenduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL30 artikli 2 punkti 12 tähenduses  sidusettevõtja selle direktiivi artikli 33 lõike 1 tähenduses ja/või samale aktsionärile kuuluvad  kuuluv  ettevõte; (4023) „võrgukasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib maagaasi võrku või kellele võrgust maagaasi tarnitakse; 4124) „tarbija“ – maagaasi  gaaside hulgimüüja või lõpptarbija ja maagaasi  gaase  ostev maagaasi- või vesinikuettevõtja; 4225) „kodutarbija“ – tarbija, kes ostab maagaasi  gaase  oma majapidamise tarbeks; 4326) „mitte-kodutarbija“ – tarbija, kes ostab maagaasi  gaase , et tarvitada seda neid väljaspool oma majapidamist; 4427) „lõpptarbija“ – tarbija, kes ostab maagaasi  gaase  oma tarbeks; 28) „vabatarbija” – tarbija, kes saab vabalt osta gaasi oma valitud tarnijatelt artikli 37 tähenduses; 4529) „hulgimüüja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab maagaasi  gaase  selle nende edasimüügiks kas oma asukohavõrgust või väljastpoolt seda, välja arvatud ülekande- ja jaotussüsteemi haldurid;  uus 46) „mikroettevõtja“ – äriühing, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive ja/või aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot; 47) „väikeettevõtja“ – äriühing, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive ja/või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot;  2009/73/EÜ (kohandatud) 30) „pikaajaline planeerimine” – maagaasiettevõtjate tarne- ja transpordimahu pikaajaline planeerimine, et rahuldada nõudlust maagaasi järele võrgus, mitmekesistada allikaid ja tagada tarned tarbijatele; 31) „tekkiv turg” –liikmesriik, kus esimese pikaajalise maagaasi tarnelepingu esimene kaubanduslik tarne tehti maksimaalselt kümme aastat tagasi; 4832) „turvalisus“ – nii  maagaasi  varustuskindlus kui ka tehniline töökindlus; 28 Direktiivi 83/349/EMÜ pealkirja on kohandatud, et võtta arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12; algselt viidati artikli 54 lõike 3 punktile g. 29 EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). ET 53 ET 33) „uus infrastruktuur” – infrastruktuur, mille ehitamine ei ole 4. augustiks 2003 lõpetatud; 4934) „gaasitarneleping“ – maagaasidega varustamist käsitlev leping, kuid mitte maagaasi tuletisinstrument; 5035) „maagaasi tuletisinstrument“ – finantsinstrumentide turge käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao  finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi 2014/65/EL31 I lisa C jao punktides 5, 6 või 7 nimetatud finantsinstrument, mis on seotud maagaasiga; 5136) „kontroll“ – õigused, lepingud või muud vahendid, mis kas eraldi või ühiselt ning vastavaid asjaolusid või õigusnorme arvestades annavad võimaluse ettevõtjat otsustavalt mõjutada, eelkõige tulenevalt: a) omandiõigusest või õigusest osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara; b) õigustest või lepingutest, mis võimaldavad otsustavalt mõjutada ettevõtja organite koosseisu, hääletamist või otsuseid;.;  uus 52) „pikaajaline leping“ – tarneleping, mis kestab kauem kui aasta. 53) „sisend-väljundsüsteem“ – kõigi ülekande- ja jaotusvõrkude või kõigi vesinikuvõrkude kogum, millele kohaldatakse ühte konkreetset tasakaalustusrežiimi; 54) „tasakaalustusala“ – sisend-väljundsüsteem, mille suhtes on kohaldatav konkreetne tasakaalustusrežiim; 55) „virtuaalne kauplemispunkt“ – mittefüüsiline kauplemispunkt sisend- väljundsüsteemis, kus gaasi omanik vahetub, ilma et oleks vaja reserveerida ülekande- või jaotusvõimsust. 56) „sissevoolupunkt“ – punkt, mille võimsust saavad reserveerida võrgu kasutajad või sisend-väljundsüsteemile juurdepääsu pakkuvad tootjad; 57) „väljavoolupunkt“ – punkt, mille võimsust saavad reserveerida võrgu kasutajad või lõpptarbijad, kes lasevad gaasid sisend-väljundsüsteemist välja voolata; 58) „ühenduspunkt“ – füüsiline või virtuaalne punkt, milles on ühendatud kõrvuti asuvate piirkondade sisend-väljundsüsteemid või milles on sisend-väljundsüsteem ühendatud võrkudevahelise ühendusega, eeldusel et võrgukasutajad saavad reserveerida ühenduspunktide võimsust; 59) „virtuaalne ühenduspunkt“ ühtse võimsusteenuse pakkumise eesmärgil ühtseks tervikuks liidetud kaks või mitu ühenduspunkti, mis ühendavad kõrvuti asuvate piirkondade ühtesid ja samu sisend-väljundsüsteeme; 60) „turuosaline“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab, ostab või müüb gaase või pakub hoiustamisteenuseid, sh annab kauplemiskorraldusi ühel või mitmel gaasiturul, sealhulgas tasakaalustamisenergia turgudel; 61) „lepingu lõpetamise tasu“ – tasu või trahv, mille tarnija või turuosaline määrab tarbijale gaasivarustus- või teeninduslepingu lõpetamise eest; 31 ELT L 145, 30.4.2004, lk 1  173, 12.6.2014, lk 349–496 . ET 54 ET 62) „vahetustasu“ – tasu või trahv, mille tarnija, turuosaline või võrguettevõtja otse või kaudselt määrab tarbijale tarnija või turuosalise vahetamise eest, sealhulgas lepingu lõpetamise tasud; 63) „arvel esitatav teave“ – lõpptarbija arvel esitatud teave, välja arvatud maksenõue; 64) „tavaarvesti“ – analoogarvesti või elektrooniline arvesti, mis ei suuda samal ajal andmeid edastada ja vastu võtta; 65) „nutiarvestisüsteem“ – elektrooniline süsteem, mis on võimeline mõõtma võrku saadetud gaasi ja võrgust tarbitud gaasi ja mis annab rohkem teavet kui tavaarvesti ning suudab elektroonilist sidet kasutades edastada ja vastu võtta andmeid teavitamise, seire ja kontrolli eesmärgil; 66) „koostalitlusvõime“ – nutiarvestuse puhul kahe või enama energia- või kommunikatsioonivõrgu, -süsteemi, -seadme, -rakenduse või -komponendi võime töötada koos ning vahetada ja kasutada teavet, et täita vajalikke funktsioone; 67) „uusimad kättesaadavad“ – nutiarvestuse puhul andmed, mis esitatakse ajavahemikus, mis vastab riigi turu lühimale tasakaaluarvelduse ajavahemikule; 68) „parim võimalik tehnika“ – nutiarvestuse puhul seoses andmekaitse ja -turvalisusega kõige tõhusamad, paremini väljaarendatud ja praktiliselt sobivad meetodid, mis põhimõtteliselt loovad aluse andmekaitset ja -turvalisust käsitlevate liidu õigusnormide järgimisele; 69) „energiaostuvõimetus“ – energiaostuvõimetus, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/0203 COD artikli 2 punktis 49; 70) „kodanike energiakogukond“ – juriidiline isik, a) kelles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning keda tegelikult kontrollivad liikmed, aktsionärid või osanikud, kes on füüsilised isikud, kohalikud ametiasutused, sealhulgas omavalitsused, või väikeettevõtjad; b) kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel pigem anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele, aktsionäridele, osanikele või neile kohalikele piirkondadele, kus ta tegutseb; ning c) kes tegeleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise, jaotamise, tarnimise, tarbimise või hoiustamisega maagaasisüsteemi raames või osutab energiatõhususe või hooldusteenuseid oma liikmetele või aktsionäridele; 71) „aktiivne tarbija“ – lõpptarbija või ühiselt toimiv lõpptarbijate rühm, kes tarbib või salvestab taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, mis on toodetud tema kindlaksmääratud piirides asuvates valdustes või muudes valdustes, kui see on liikmesriigis lubatud, või kes müüb omatoodetud taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi maagasisüsteemi raames või osaleb energiatõhususkavades, tingimusel et selline tegevus ei kujuta endast tema peamist äri- või kutsetegevust;  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus ET 55 ET II peatükk Sektori Turu korralduse üldeeskirjad ja juurdepääs infrastruktuurile Artikkel 337 Turu avanemine ja vastastikkus  Konkurentsivõimelised, tarbijakesksed, paindlikud ja mittediskrimineerivad gaaside turud  1. Liikmesriigid tagavad, et vabatarbijad on:  kõik tarbijad võivad vabalt osta gaase oma valitud tarnijalt ja tarbijatel võib olla korraga rohkem kui üks maagaasi- või vesinikuvarustusleping, tingimusel et nõutavad ühendused ja mõõtmispunktid on olemas.   uus 2. Liikmesriigid tagavad, et nende õiguses ei takistata tarbetult piiriülest gaasidega kauplemist, gaasidega kauplemise likviidsust, tarbijate osalemist, investeerimist, eelkõige investeerimist taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidesse või, energia salvestamist liikmesriikide vahel ning tagavad, et gaaside hinnad kajastaksid tegelikku nõudlust ja pakkumist. 3. Liikmesriigid peavad tagama, et gaaside siseturul ei oleks tarbetuid takistusi turule sisenemisel ja sealt väljumisel, turul kauplemisel ja tegutsemisel. 4. Liikmesriigid tagavad, et energiaettevõtjate suhtes kohaldatakse läbipaistvaid, proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid õigusnorme, tasusid ja kohtlemist, eelkõige hulgiturgudele juurdepääsu, andmetele juurdepääsu, vahetamisprotsessi ja arvete esitamise korra ning kui see on kohaldatav, lubade osas. 5. Liikmesriigid tagavad, et gaaside siseturul tegutsevad kolmandate riikide turuosalised järgiksid kohaldatavat liidu ja liikmesriikide õigust.  2009/73/EÜ artikkel 37 a) kuni 1. juulini 2004 vabatarbijad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/30/EÜ (maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta) artikli 18 tähenduses32. Liikmesriigid avaldavad iga aasta 31. jaanuariks vabatarbija määratluse kriteeriumid; b) alates 1. juulist 2004 kõik mitte-kodutarbijad; c) alates 1. juulist 2007 kõik tarbijad. 2. Tasakaalustamatuse vältimiseks gaasiturgude avanemisel: a) ei tohi keelata tarnelepinguid teise liikmesriigi vabatarbijaga, kui tarbija vastab mõlema asjaomase võrgu tingimustele, ja 32 EÜT L 204, 21.7.1998, lk 1. ET 56 ET b) juhul kui punktis a kirjeldatud tehingust keeldutakse seetõttu, et tarbija vastab vaid ühe võrgu tingimustele, võib komisjon turuolukorda ja üldisi huve arvesse võttes kohustada keelduvat osalist soovitud gaasitarnet täitma, kui seda taotleb üks kahest asjaomase võrgu asukoha-liikmesriigist.  uus Artikkel 4 Turupõhised tarnehinnad 1. Tarnijad võivad vabalt määrata hinna, millega nad tarnivad gaase tarbijatele. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada tarnijate vahel tõhus konkurents. 2. Liikmesriigid tagavad energiaostuvõimetute ja kaitsetumate kodutarbijate kaitse artikli 25 kohaselt sotsiaalpoliitika või muude meetmetega kui riiklik sekkumine tarnitavate gaaside hinnakujundusse. 3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kasutada riiklikku sekkumist energiaostuvõimetutele ja kaitsetumatele kodutarbijatele tarnitava maagaasi hinnakujunduse puhul. Riiklikule sekkumisele kehtivad lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused. 4. Riiklik sekkumine tarnitava maagaasi hinnakujundusse peab vastama järgmistele tingimustele: a) sekkumine taotleb üldist majanduslikku kasu ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik sellega taotletava üldise majandusliku kasu saamiseks; b) sekkumine on selgelt määratletud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kontrollitav; c) sekkumine tagab kõikidele liidu maagaasiettevõtjatele võrdse juurdepääsu tarbijatele; d) sekkumine on ajaliselt piiratud ja sellest kasu saavate isikute suhtes proportsionaalne; e) sekkumine ei too turuosalistele diskrimineerival viisil kaasa lisakulusid. 5. Liikmesriik, kes kasutab käesoleva artikli lõike 3 kohaselt riiklikku sekkumist tarnitava maagaasi hinnakujundusse, peab järgima ka määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d ja artiklit 24 sõltumata sellest, kas asjaomases liikmesriigis on märkimisväärne arv energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi. 6. Üleminekuperioodil, mille eesmärk on luua tarnijate vahel maagaasivarustuslepingute alane tõhus konkurents ning saavutada täielikult toimiv turupõhine maagaasi jaehinnakujundus kooskõlas lõikega 1, võivad liikmesriigid kasutada riiklikku sekkumist nendele kodutarbijatele ja mikroettevõtjatele tarnitava maagaasi hinnakujundusse, kelle suhtes ei kohaldata lõike 3 kohast riiklikku sekkumist. 7. Lõike 6 kohane riiklik sekkumine peab vastama lõikes 4 esitatud kriteeriumidele ning ET 57 ET a) sellele peavad lisanduma meetmed, mille eesmärk on saavutada tõhus konkurents, ning nende meetmetega saavutatud edusammude hindamise metoodika; b) see tuleb määrata kindlaks metoodika abil, millega tagatakse tarnijate mittediskrimineeriv kohtlemine; c) see peab olema kehtestatud kulusid ületaval hinnatasemel, mis võimaldab tõhusat hinnakonkurentsi; d) see peab olema korraldatud selliselt, et see vähendaks võimalikult palju negatiivset mõju maagaasi hulgimüügiturule; e) sellega tuleb tagada, et kõigil riiklikust sekkumisest kasu saavatel isikutel on võimalik valida vabaturu pakkumisi ja neid teavitatakse otse vähemalt kord kvartalis vabaturu pakkumistest ja säästuvõimalustest ning et neile pakutakse abi, et üle minna turupõhisele pakkumisele; f) sellega tuleb tagada, et kõigil riiklikust sekkumisest kasu saavatel isikutel on õigus saada ja neile pakutakse artiklite 18 ja 19 kohaselt nutiarvesteid, mille paigaldamisega ei kaasne tarbijate jaoks lisanduvaid algkulusid, ning et neid teavitatakse otse nutiarvestite paigaldamise võimalusest ja neile antakse vajalikku abi; g) see ei tohi tuua kaasa otsest ristsubsideerimist tarbijate vahel, kellele tarnitakse vabaturuhindade alusel, ja nende vahel, kellele tarnitakse reguleeritud tarnehindade alusel. 8. Liikmesriigid teatavad lõigete 3 ja 6 kohaselt võetud meetmetest komisjonile ühe kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist ja nad võivad hakata neid viivitamatult kohaldama. Teatamisel tuleb lisada selgitus, miks muude vahenditega ei olnud võimalik taotletavat eesmärki rahuldavalt saavutada, kuidas on täidetud lõigetes 4 ja 7 sätestatud nõuded ning kuidas mõjutavad teavitatud meetmed konkurentsi. Teates kirjeldatakse meetmest kasusaajaid, meetme kestust ja sellest mõjutatud kodutarbijate arvu ning selgitatakse, kuidas reguleeritud hind kindlaks määrati. 9. Liikmesriigid esitavad 15. märtsiks 2025 ja pärast seda iga kahe aasta tagant komisjonile lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannearuannete osana aruandeid käesoleva artikli rakendamise kohta ning käesoleva artikli kohase riikliku sekkumise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta ning hinnangu edusammude kohta, mida on tehtud tarnijate vahel tõhusa konkurentsi saavutamisel ja turupõhistele hindadele üleminekul. Liikmesriigid, kes kohaldavad kooskõlas lõikega 6 reguleeritud hindu, annavad aru lõikes 7 sätestatud tingimuste täitmisest, sealhulgas tingimuste täitmisest tarnijate poolt, kes peavad riiklikku sekkumist kohaldama, ning reguleeritud hindade mõjust kõnealuste tarnijate rahalisele olukorrale. 10. Komisjon vaatab maagaasi turupõhise jaehinnakujunduse saavutamise eesmärgil käesoleva artikli rakendamise läbi ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitades asjakohasel juhul koos sellega või hiljem ka seadusandliku ettepaneku. Kõnealuse aruande võib esitada direktiivi (EL) 2019/944 artikli 5 rakendamise aruandega koos. Seadusandlik ettepanek võib sisaldada reguleeritud hindade kasutamise lõppkuupäeva. ET 58 ET  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 53 Avaliku teenuse osutamise kohustus ja tarbijakaitse 1. Liikmesriigid tagavad oma institutsioonilise korra alusel ja võttes asjakohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, kuid ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, et maagaasiettevõtjad  ja vesinikuettevõtjad  tegutseksid käesoleva direktiivi põhimõtteid järgides konkurentsivõimelise, turvalise ja looduskeskkonda säästva maagaasi  gaaside  turu rajamise nimel ning et ettevõtjate vahel ei tehtaks vahet seoses nende õiguste ja kohustustega. 2. Liikmesriigid võivad ELi toimimise lepingu asutamislepingu asjakohaseid sätteid, eelkõige artiklit 86  artiklit 106  täielikult arvesse võttes ja üldist majandushuvi silmas pidades kehtestada maagaasisektori  maagaasi- ja vesiniku ettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustused, mis on seotud turvalisusega, sealhulgas varustuskindlusega, tarnete korrapärasuse,  ja  kvaliteediga ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia ja kliimakaitsega. Need kohustused peavad olema selgelt sõnastatud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning tagama ühenduse liidu maagaasiettevõtjatele  ja vesinikuettevõtjatele  võrdse juurepääsu liikmesriikide tarbijatele. Seoses käesolevas lõikes nimetatud varustuskindluse, energiatõhusust edendava nõudluse juhtimise ning keskkonnakaitse ja taastuvenergia eesmärkide täitmisega võivad liikmesriigid rakendada pikaajalist planeerimist, võttes arvesse kolmandate isikute võimalusi võrgule juurde pääseda.  uus 3. Gaasivarustuskindlusega seotud avaliku teenuse osutamise kohustus ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja, et tagada määruse (EL) 2017/1938 artikli 6 kohase gaasivarustuskindluse normi järgimine, ning see peab olema sidus kõnealuse määruse artikli 7 lõike 3 kohase riikliku riskihindamisega, nagu on esitatud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktide c, d ja k kohaselt koostatavates ennetavates tegevuskavades. 4. Kui liikmesriik annab tasuks käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmise eest rahalist või muud liiki hüvitisi, tehakse seda mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta lõpptarbijaid, ning tagavad eelkõige kaitsetumate tarbijate piisava kaitse. Sellega seoses määratleb iga liikmesriik kaitsetumate tarbijate mõiste, mis võib osutada kütteostuvõimetusele ning muu hulgas keelule selliseid tarbijaid kriitilistel aegadel gaasivõrgust välja lülitada. Liikmesriigid tagavad kaitsetumate tarbijatega seotud õiguste ja kohustuste täitmise. Eelkõige võtavad nad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta gaasivõrguga ühendatud ET 59 ET ääremaade lõpptarbijaid. Liikmesriigid võivad gaasivõrguga ühendatud tarbijatele määrata viimasena vastutava taseme tarnija. Neil tuleb tagada tarbijakaitse kõrge tase, eriti seoses lepingutingimuste läbipaistvuse, üldise teabe ning vaidluste lahendamise mehhanismidega. Liikmesriigid tagavad vabatarbijatele reaalse võimaluse hõlpsasti tarnijat vahetada. Vähemalt kodutarbijate puhul peaksid need meetmed sisaldama I lisas sätestatud meetmeid. 4. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, näiteks koostades riiklikud energeetika tegevuskavad, pakkudes sotsiaaltoetusi, et tagada kaitsetumatele tarbijatele vajalik energiavarustus või pakkudes toetust energiatõhususe parandamiseks, et võidelda tuvastatud kütteostuvõimetusega, sealhulgas vaesuse laiemas kontekstis. Need meetmed ei tohi takistada artiklis 37 sätestatud turu tõhusat avanemist ja turu toimimist ning neist teavitatakse vajaduse korral komisjoni vastavalt käesoleva artikli lõikele 11. Selline teavitamine ei hõlma üldise sotsiaaltoetuste süsteemi raames võetavaid meetmeid. 5. Liikmesriigid tagavad, et kõikidel gaasivõrguga ühendatud tarbijatel on õigus saada tarnijalt gaasivarustust tarnija nõusolekul, olenemata sellest, millises liikmesriigis tarnija on registreeritud, kui tarnija täidab kohaldatavaid kauplemis- ja tasakaalustuseeskirju ning varustuskindluse nõudeid. Liikmesriigid võtavad sellega seoses kõik vajalikud meetmed tagamaks, et haldusmenetlused ei saaks takistuseks tarneettevõtjatele, kes on juba teises liikmesriigis registreeritud. 6. Liikmesriigid tagavad, et: a) kui tarbija, kes järgib lepingu tingimusi, soovib vahetada tarnijat, teostavad asjassepuutuvad haldurid muutmistoimingu kolme nädala jooksul, ning b) tarbijatel on õigus saada kõik asjakohased tarbimisandmed. Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktides a ja b osutatud õigused oleksid tarbijatele tagatud mittediskrimineerival viisil hinna, töömahu ja ajakulu osas. 7. Liikmesriigid rakendavad sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid, mis võivad hõlmata kliimamuutustega võitlemise vahendeid ja varustuskindlust. Need meetmed võivad eelkõige ja vajadusel kõiki olemasolevaid siseriiklikke ja ühenduse vahendeid kasutades anda majanduslikke stiimuleid vajaliku võrgu-infrastruktuuri, sealhulgas gaasivõrkude vastastikuse ühendamise võimsus, hooldamiseks ja ehitamiseks. 8. Energiatõhususe edendamiseks soovitab liikmesriik või reguleeriv asutus, kui liikmesriik on nii sätestanud, tungivalt, et maagaasiettevõtjad optimeeriksid gaasikasutust, näiteks pakkudes energiajuhtimise teenuseid, töötades välja uuendusliku hinnakujunduse või võttes vajaduse korral kasutusele arukad arvestisüsteemid või arukad võrgud. 9. Liikmesriigid tagavad, et luuakse ühtsed kontaktpunktid, kust tarbijad saavad kogu vajaliku teabe oma õiguste, kehtivate õigusaktide ja vaidluse korral nende käsutuses olevate vaidluse lahendamise võimaluste kohta. Sellised kontaktpunktid võivad kuuluda üldiste tarbijainfopunktide alla. Liikmesriigid tagavad, et kaebuste tõhusaks käsitlemiseks ja vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks luuakse sõltumatu mehhanism, näiteks energeetika ombudsman või tarbijakaitseorgan. 10. Liikmesriigid võivad otsustada, et gaasi jaotamise suhtes ei kohaldata artikli 4 sätteid, kui see takistaks juriidiliselt või faktiliselt maagaasiettevõtjatele pandud ET 60 ET üldist majandushuvi esindavate kohustuste täitmist, tingimusel et see otsus ei mõjuta kaubanduse arengut sellisel määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega. Kooskõlas käesoleva direktiivi ja asutamislepingu artikliga 86 hõlmavad ühenduse huvid muu hulgas ka konkurentsi vabatarbijate leidmiseks. 511. Käesoleva direktiivi jõustumisel teavitavad liikmesriigid komisjoni kõigist avaliku teenuse osutamise kohustuste täitmisega seoses võetud meetmetest, sealhulgas tarbija- ja keskkonnakaitse meetmed, ning nende võimalikust mõjust riigisisesele ja rahvusvahelisele konkurentsile, olenemata sellest, kas need meetmed nõuavad või ei nõua erandi tegemist käesolevast direktiivist. Seejärel teavitatakse komisjoni iga kahe aasta tagant kõigist nende meetmete muutustest, olenemata sellest, kas need nõuavad või ei nõua erandi tegemist käesolevast direktiivist. 12. Konsulteerides asjaomaste sidusrühmadega, kelle hulka kuuluvad liikmesriigid, riiklikud reguleerivad asutused, tarbijaorganisatsioonid ja maagaasiettevõtjad, koostab komisjon selge ja kompaktse energiatarbija kontrollnimekirja energiatarbija õigusi käsitleva praktilise teabe kohta. Liikmesriigid tagavad, et gaasitarnijad või jaotussüsteemi haldurid võtavad koostöös reguleeriva asutusega vajalikke meetmeid, et esitada kõikidele oma tarbijatele energiatarbija kontrollnimekirja eksemplar, ning tagavad selle avaliku kättesaadavuse. Artikkel 67 Piirkondliku koostöö  ja integratsiooni edendamine 1. Liikmesriigid ja reguleerivad asutused teevad omavahel koostööd, et integreerida oma siseriiklikud turud ühel või mitmel piirkondlikul tasandil, mis on esimene samm  , et liikuda piirkondlike turgude suunas, kui liikmesriigid ja reguleerivad asutused nii otsustavad, ja liikuda veelgi täielikult liberaliseeritud siseturu rajamise suunas. Eelkõige edendab ja hõlbustab reguleeriv asutus, kui liikmesriik on nii sätestanud, või liikmesriik  maagaasi  ülekandesüsteemi haldurite  ja vesinikuvõrgu haldurite,  piirkondliku tasandi koostööd, sealhulgas piiriülestes küsimustes, et rajada konkurentsivõimeline  gaaside  maagaasi siseturg, ning tugevdavad oma õigusliku, reguleeriva ja tehnilise raamistiku järjepidevust ning soodustavad ühenduses  liidus veel eksisteerivate isoleeritud gaasivõrkude integreerimist. Sellise piirkondliku koostööga hõlmatud geograafilised piirkonnad sisaldavad koostööd geograafilistes piirkondades, mis on määratud kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 12 28 lõikele 3. Selline koostöö võib hõlmata teisi geograafilisi piirkondi.  Kui komisjon leiab, et liidu tasandi eeskirjad on olulised, et lõimida gaaside turge piirkondlikult, annab ta asjakohaseid suuniseid, võttes arvesse nende turgude iseärasusi ja mõju naaberturgudele.  2.  Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)  Amet teeb koostööd riiklike reguleerivate asutuste ja ülekandesüsteemi halduritega, et tagada piirkondlike reguleerivate raamistike  õigusraamistike   omavaheline ja piirkondlik kooskõla eesmärgiga rajada konkurentsivõimeline maagaasi  gaaside  siseturg. Kui amet  ACER on seisukohal, et kõnealuseks koostööks on vaja siduvaid eeskirju, teeb ta asjakohased soovitused. 3. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi rakendamisega, et ülekandesüsteemi halduritel on võimsuse jaotamiseks ja võrgu turvalisuse kontrollimiseks piirkondlikul tasandil üks või mitu integreeritud süsteemi, mis hõlmavad kahte või rohkemat liikmesriiki. ET 61 ET 34. Kui vertikaalselt integreeritud ülekandesüsteemi haldurid osalevad sellise koostöö rakendamiseks loodud ühisettevõttes, siis kehtestab ja rakendab nimetatud ühisettevõte nõuetele vastavuse programmi, milles sätestatakse meetmed diskrimineeriva ja konkurentsivastase käitumise vältimiseks. Nõuetele vastavuse programmis sätestatakse töötajate konkreetsed kohustused diskrimineeriva ja konkurentsivastase käitumise vältimise eesmärgi saavutamiseks. Programm esitatakse heakskiitmiseks  ACERile ametile. Programmi nõuetele vastavust jälgivad sõltumatult vertikaalselt integreeritud ülekandesüsteemi halduri järelevalveametnikud. Artikkel 74 Lubade väljastamise kord 1. Kui maagaasirajatiste , vesinikutootmisrajatiste ja vesinikusüsteemi taristu  ehitamiseks ja kasutamiseks on vaja luba (näiteks tegevusluba, luba, kontsessioon, nõusolek või heakskiit), annavad liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused vastavalt lõigetele 2 kuni 11 4 loa selliste rajatiste, taristu, torustike ja nende juurde kuuluvate seadmete ehitamiseks ja/või kasutamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused võivad samadel alustel anda loa maagaasi  gaaside  tarnijatele ja hulgimüüjatele. 2. Kui liikmesriikides kehtib lubade andmise kord, tuleb neil sätestada objektiivsed ja mittediskrimineerivad nõuded, mida peavad täitma  gaaside tarnimiseks või maagaasirajatiste, vesinikutootmisrajatiste või vesinikutaristu ehitamiseks ja/või kasutamiseks või maagaasi tarnimiseks luba taotlevad ettevõtjad. Lubade andmise mittediskrimineerivad nõuded ja kord avalikustatakse. Liikmesriigid tagavad, et  selliste  rajatiste,  taristu, torujuhtmete ja nende juurde kuuluvate seadmete jaoks lubade andmise menetluse käigus võetaks vajaduse korral arvesse antud projekti tähtsust maagaasi  gaaside siseturu jaoks.  uus 3. Lõikes 1 osutatud tegevuseks lubade andmise menetluste ja sh pädevate asutuste kõigi asjaomaste menetluste kestus ei ületa kaht aastat. Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib nimetatud kaheaastast tähtaega ühe aasta võrra pikendada. 4. Liikmesriigid hindavad, milliseid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke meetmeid on vaja lubade väljastamise korra täiustamiseks, sh keskkonnamõju hindamise menetlustega seotud mis tahes protseduurilised sammud. Liikmesriigid esitavad Euroopa Komisjonile sellise hindamise tulemuste aruande oma lõimitud riikliku energia- ja kliimakava osana, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 ning artiklites 7–12 ja kooskõlas seal esitatud korraga, ning lõimitud riikliku energia- ja kliimaalase eduaruande osana vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 17. 5. Lõikes 3 sätestatud tähtaegu kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu keskkonnaõiguse kohaseid kohustusi, kohtulikku edasikaebamist, õiguskaitsevahendeid ega muid kohtumenetlusi ning alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, sh kaebemenetlusi, kohtuvälist edasikaebamist ja õiguskaitsevahendeid, ning neid tähtaegu võib pikendada selliste menetluste kestuse võrra. ET 62 ET 6. Liikmesriigid loovad või määravad ühe või mitu kontaktpunkti. Need kontaktpunktid annavad taotluse korral taotlejale lõikes 1 osutatud tegevuse alaseid juhiseid ja annavad abi kogu loa taotlemise ja andmise haldusmenetluse jooksul seni, kuni pädevad asutused menetluse lõpus loa väljastavad. Taotlejal ei ole kogu menetluse kestel vaja võtta ühendust rohkem kui ühe kontaktpunktiga. 7. Liikmesriigid tagavad, et riigi õiguse kohaselt antud maagaasitorujuhtmete ja muude maagaasi transportimiseks kasutatavate võrguvarade ehitamiseks antavad load kehtivad ka vesiniku transportimiseks kasutatavate torujuhtmete ja võrguvarade puhul. 8. Liikmesriigid tagavad, et maagaasitorujuhtmete ehitamist ja käitamist käsitlevad olemasolevad lepingulised maakasutusõigused hõlmavad ka vesiniku transportimiseks kasutatavaid torujuhtmeid ja võrguvarasid.  2009/73/EÜ  uus 93. Liikmesriigid tagavad, et loa andmisest keeldutakse objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel põhjustel, millest taotlejale teatatakse. Keeldumise põhjustest teatatakse ka komisjonile. Liikmesriigid kehtestavad korra, mille alusel taotleja saab keeldumise peale edasi kaevata. 104. Ilma et see piiraks artikli 38 30 kohaldamist, võivad liikmesriigid selliste piirkondade arendamiseks, kuhu on alles hakatud maagaasi tarnima, ja võrgu üldise toimimise tõhustamiseks keelduda uute lubade andmisest  maagaasi  jaotustorustike ehitamiseks ja kasutamiseks teatavas piirkonnas, kui selliseid torustikke on sinna juba ehitatud või hakatakse  lubatakse  ehitamada ja kui olemasolevat või kavandatud mahtu ei ole veel täiel määral kasutusele võetud.  uus Artikkel 8 Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega kütuste sertifitseerimine 1. Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaase sertifitseeritakse kookõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artiklitega 29 ja 30. 2. Tagamaks, et kasvuhoonegaaside heite vähenemine, mis tuleneb taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamisest, on vähemalt 70 % kooskõlas artikli 2 punktide 10 ja 12 kohaste määratlustega, nõuavad liikmesriigid, et ettevõtjad peavad näitama sellest künnisest ja käesoleva artikli lõikes 5 osutatud meetodi alusel kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Sel eesmärgil nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõigetega 1 ja 2. 3. Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtjad esitavad usaldusväärset teavet lõike 2 kohase kasvuhoonegaaside heite 70 % künnise ja lõike 5 kohase kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetodi järgmise kohta ning et ettevõtjad teevad asjaomasele liikmesriigile taotluse korral kättesaadavaks teabe aluseks olevad andmed. ET 63 ET Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ning esitaksid tõendid auditi tegemise kohta. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. 4. Lõikes 2 sätestatud kohustusi kohaldatakse sellest olenemata, kas vähese CO2 heitega kütused on toodetud liidus või on imporditud. Vähese CO2 heitega kütuste või vähese CO2 heitega vesiniku geograafilist päritolu ja lähteaineid käsitlev teave iga kütusetarnija puhul tehakse käitajate, tarnijate või asjaomaste pädevate asutuste veebisaitidel tarbijale kättesaadavaks ning seda ajakohastatakse igal aastal. 5. 31. detsembriks 2024 võtab komisjon kooskõlas artikliga 83 vastu delegeeritud akte, millega täiendatakse käesolevat direktiivi, täpsustades vähese CO2 heitega kütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamise hindamise meetodi. Selle meetodi puhul tagatakse, et ära hoitud heitkogustele vastavaid arvestusühikuid ei anta CO2 eest, mille kogumise eest on juba saadud arvestusühikuid mõne muu õigusnormi alusel. 6. Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse vähese CO2 heitega kütuste või vähese CO2 heitega vesiniku tootmise standardid, annavad täpset teavet CO2 heite vähendamise kohta käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil ja annavad tunnistust käesoleva artikli lõikes 5 osutatud meetodi järgmisest. 7. Kui ettevõtja esitab tõendid või andmed, mis on saadud vastavalt kavale, mida on lõike 6 kohaselt tunnustatud, ei nõua liikmesriik temalt täiendavaid tõendeid vastavuse kohta nendele kavaga hõlmatud nõuete kohta, millega seoses komisjon on seda kava tunnustanud. 8. Liikmesriikide pädevad asutused teevad järelevalvet selliste sertifitseerimisasutuste üle, kes teevad sõltumatut auditit vabatahtliku kava alusel. Sertifitseerimisasutused esitavad pädevate asutuste taotluse korral kogu asjakohase teabe, mis on vajalik auditi järelevalve tegemiseks, sealhulgas auditite täpse kuupäeva, kellaaja ja koha. Kui liikmesriigid leiavad nõuetele mittevastavusi, teavitavad nad sellest viivitamata vabatahtlikku kava. 9. Liikmesriigi taotlusel, mis võib tugineda ettevõtja taotlusele, uurib komisjon olemasolevate tõendite alusel, kas käesolevas artiklis sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudeid, käesoleva artikli lõike 5 kohaselt loodud meetodit ning artikli 2 punktides 9 ja 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise künniseid on järgitud. Kuue kuu jooksul alates sellise taotluse saamisest, otsustab komisjon, kas asjaomased liikmesriigid: a) võivad vähese CO2 heitega kütuste puhul kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõude järgimist tunnistavaid juba esitatud tõendeid aktsepteerida; või b) erandina lõikest 7 nõuavad vähese CO2 heitega kütuste allika tarnijatelt lisatõendeid kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõuete ja kasvuhoonegaaside heite 70 % künnise järgmise kohta. 10. Samuti nõuavad liikmesriigid, et asjaomased ettevõtjad sisestaksid liidu andmebaasi teavet tehtud tehingute ja vähese CO2 heitega kütuste säästlikkuse näitajate kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 28 sätestatud nõuetega. ET 64 ET  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 98 Tehnilised eeskirjad Reguleerivad asutused, kui liikmesriigid on nii sätestanud, või liikmesriigid tagavad, et määratletakse tehnilised ohutusnõuded ning koostatakse ja tehakse üldkättesaadavaks tehnilised eeskirjad, mis kehtestavad maagaasi veeldusjaamade, gaasihoidlate ning muude ülekande- ja jaotussüsteemidega , otsetorude ja ka vesinikusüsteemiga  ühendamise projekteerimise ja kasutamise tehnilised miinimumnõuded. Need tehnilised eeskirjad peavad tagama võrkude koostalitlusvõime ning olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad.  ACER  Amet võib teha vajaduse korral asjakohaseid soovitusi nende eeskirjade kooskõla saavutamiseks. Neist eeskirjadest teatatakse komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi (EL) 2015/15353398/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord)34 artiklile 5 8.  uus Kui see on kohane, nõuavad liikmesriigid, et nende territooriumil asuvad ülekande- ja jaotussüsteemi haldurid ning vesinikuvõrgu haldurid avaldaksid tehnilised normid kooskõlas artikliga 9, eelkõige seoses võrguühenduste normidega, mis sisaldavad nõudeid gaasi kvaliteedi, lõhnastamise ja surve kohta. Liikmesriigid nõuavad samuti, et ülekande- ja jaotussüsteemi haldurid avaldaksid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi võrguga liitumise tariifid, mis põhinevad objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. III PEATÜKK TARBIJATE MÕJUVÕIMU SUURENDAMINE JA TARBIJAKAITSE NING JAEMÜÜGITURUD Artikkel 10 Põhilised lepingulised õigused 1. Liikmesriigid tagavad, et kõikidel lõpptarbijatel on õigus saada tarnijalt gaase tarnijaga sõlmitud lepingu kohaselt, olenemata sellest, millises liikmesriigis on tarnija registreeritud, tingimusel et tarnija järgib kohaldatavaid kauplemis- ja tasakaalustuseeskirju. Liikmesriigid võtavad sellega seoses kõik vajalikud meetmed tagamaks, et haldusmenetlustega ei diskrimineerita tarnijaid, kes on teises liikmesriigis juba registreeritud. 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1). 34 EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. ET 65 ET 2. Ilma et see piiraks tarbijakaitset käsitlevate liidu õigusnormide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et lõpptarbijatel on käesoleva artikli lõigetes 3– 12 sätestatud õigused. 3. Lõpptarbijatel on õigus sõlmida tarnijaga leping, milles esitatakse: a) tarnija nimi ja aadress; b) osutatavad teenused, pakutava teenuse kvaliteedi tase ja ühenduse esmakordse sisseseadmise aeg; c) pakutavate hooldusteenuste liigid; d) ajakohase teabe saamise viisid kõigi kohaldatavate tasude, hooldustasude ning seotud toodete ja teenuste kohta; e) lepingu kestus, lepingu ja teenuste osutamise, sealhulgas seotud toodete ja teenuste, pikendamise ja lõpetamise tingimused ning teave selle kohta, kas lepingu tasuta lõpetamine on lubatud; f) võimalikud hüvitised ja tagasimakse kord juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta kokkulepitule, sealhulgas ebatäpne arve või arve hilinenud esitamine; g) artikli 24 kohase vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse algatamise kord; h) tarbijaõigusi käsitlev teave, sealhulgas kaebuste käsitlemine ja kogu käesolevas lõigus osutatud teave, mis edastatakse selgelt arvel või vesiniku- või maagaasiettevõtja veebilehel. Tingimused peavad olema õiglased ja eelnevalt hästi teada. Igal juhul tuleb see teave esitada enne lepingu sõlmimist või kinnitamist. Kui leping sõlmitakse vahendaja kaudu, peab punktides a–f nimetatud teave samuti olema kättesaadav enne lepingu sõlmimist; Peamiste lepingutingimuste kokkuvõte esitatakse lõpptarbijatele hästi märgatavalt ning täpses ja selges sõnastuses. 4. Lõpptarbijaid teavitatakse õigel ajal kõigist kavandatavatest lepingutingimuste muudatustest ning õigusest teate saamisel leping lõpetada. Tarnijad teatavad nende lõpptarbijatele läbipaistval ja arusaadaval viisil otse kõigist tarnehinna kohandamistest, samuti kohandamise põhjustest ja eeltingimustest ning selle ulatusest hiljemalt kaks nädalat ja kodutarbijate puhul üks kuu enne kohandamise jõustumist. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel oleks vabadus lepingud lõpetada, kui nad ei nõustu neile tarnija poolt teatatud uute lepingutingimustega või tarnehinna kohandamistega. 5. Tarnijad annavad lõpptarbijatele läbipaistvat teavet gaasidega seotud teenustele juurdepääsu ja nende kasutamise suhtes kohaldatavate hindade, tasude ja üldtingimuste kohta. 6. Tarnijad pakuvad lõpptarbijatele laia makseviiside valikut. Makseviisid ei tohi olla tarbijate suhtes asjatult diskrimineerivad. Erinevused tasudes, mis on seotud makseviisi või ettemaksusüsteemiga, peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega tohi ületada otseseid kulusid, mida makse saaja seoses konkreetse makseviisi või ettemaksusüsteemi kasutamisega ET 66 ET kandis, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/236635 artikliga 62. 7. Kodutarbijaid, kes saavad kasutada ettemaksusüsteemi, ei seata ettemaksusüsteemi kohaldamise korral ebasoodsamasse olukorda. 8. Tarnijad pakuvad lõpptarbijatele õiglasi ja läbipaistvaid üldtingimusi, mis peavad olema selged ja üheselt mõistetavad ega tohi hõlmata mittelepingulisi tõkkeid tarbijaõiguste teostamisele, näiteks ülemäärase lepingulise dokumentatsiooni kasutamist. Tarbijaid tuleb kaitsta ebaõiglaste või eksitavate müügiviiside eest. 9. Lõpptarbijatel on õigus sellele, et tarnijad osutavad teenuseid ja käsitlevad kaebusi heal tasemel. Tarnijad käsitlevad kaebuseid lihtsal, õiglasel ja kiirel viisil. 10. Tarnijad annavad maagaasi kodutarbijatele piisavalt varakult enne lahtiühendamist asjakohast teavet muude võimaluste kohta kui lahtiühendamine. Selliste muude võimaluste hulka võib kuuluda teabe andmine lahtiühendamise vältimiseks pakutava toetuse, ettemaksesüsteemide, energiaauditite, energiakonsultandi teenuste, alternatiivsete maksekavade, võlanõustamise või lahtiühendamise moratooriumide kohta ning need võimalused ei tohi tuua lahtiühendamisega silmitsi seisva tarbija jaoks kaasa lisakulusid. 11. Tarnijad annavad lõpptarbijale tarnija vahetuse korral lõpparve hiljemalt kuue nädala jooksul pärast vahetuse toimumist. Artikkel 11 Vahetamisõigus ja õigusnormid vahetamisega seotud tasude kohta 1. Tarbijatel on õigus vahetada gaasitarnijaid või turuosalisi. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal, kes täidab lepingulisi kohustusi ja soovib vahetada tarnijat või turuosalist, on õigus seda teha maksimaalselt kolme nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Hiljemalt 2026. aastal ei tohi tarnija või turuosalise vahetamise tehniline protsess kesta kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval. 2. Liikmesriigid tagavad, et õigus vahetada tarnijat või turuosalist oleks tarbijatele tagatud hinna, töömahu ja ajakulu poolest mittediskrimineerival viisil. 3. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kodutarbijatelt ning väikeettevõtjatelt ei nõuta gaaside puhul vahetamistasu. Siiski võivad liikmesriigid lubada tarnijal või turuosalisel nõuda lepingu lõpetamise tasu tarbijalt, kes tahtlikult lõpetab kindlaksmääratud tähtaja ja kindlaksmääratud hinnaga elektrivarustuslepingu enne tähtaja saabumist, tingimusel et selline tasu on: a) osa lepingust, mille tarbija on vabatahtlikult sõlminud; ning b) tarbijale selgelt esitatud enne lepingu sõlmimist. Kõnealused tasud peavad olema proportsionaalsed ega tohi olla suuremad kui otsene majanduslik kahju, mida tarnija või turuosaline kannab tulenevalt sellest, et lõpptarbija lõpetab lepingu, kaasa arvatud seotud investeeringute või selliste teenuste kulud, mida lepingu raames tarbijale juba osutati. Otsese majandusliku kahju 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ, 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015). ET 67 ET tõendamise koormis lasub tarnijal või turuosalisel. Lepingu lõpetamise tasu lubatavust jälgib reguleeriv asutus või muu pädev ametiasutus. 4. Gaaside kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades. Liikmesriigid eemaldavad kõik kollektiivsete vahetamiskavade regulatiivsed ja haldustõkked ning loovad tarbijakaitset tagava raamistiku, et vältida kuritarvitusi. Artikkel 12 Võrdlemisvahendid 1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt maagaasi kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel on tasuta juurdepääs vähemalt ühele vahendile, millega saab tarnijate pakkumisi ja sh teenuspakette võrrelda. Tarbijaid teavitatakse selliste vahendite kättesaadavusest nende arvetel või koos arvetega või muul viisil. Need vahendid peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele: a) need on turuosalistest sõltumatud ning tagavad, et gaasiettevõtjaid koheldakse otsingutulemustes võrdselt; b) selgelt on märgitud, kes on nende omanikud ning kes on füüsilised või juriidilised isikud, kes vahendit käitavad ja kontrollivad, samuti teave vahendite rahastamise kohta; c) nendes esitatakse selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel võrdlus põhineb, sh teenused, ja need kriteeriumid avaldatakse; d) need on selge ja üheselt mõistetava sõnastusega; e) nendes antakse täpset ja ajakohastatud teavet ning esitatakse teabe viimase ajakohastamise aeg; f) need on kättesaadavad puuetega inimestele, olles tajutavad, kasutatavad, mõistetavad ja töökindlad; g) need tagavad tõhusa meetodi avaldatud pakkumistes esitatud ebaõigest teabest teatamiseks; h) nad teevad võrdlusi, piirdudes isikuandmete küsimisel andmetega, mis on võrdluseks hädavajalikud. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks vahend annab ülevaate kogu maagaasi turust. Juhul kui turust annavad ülevaate mitu vahendit, peavad need vahendid sisaldama võimalikult mitmesuguseid gaasipakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa turust, ning juhul kui need vahendid ei anna ülevaadet kogu turust, antakse vahendites selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet. 2. Vahendeid võib käitada mis tahes üksus, sealhulgas eraettevõtja ning ametiasutus või -organ. 3. Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud võrdlemisvahendid hõlmaksid võrreldavaid kriteeriume, mis on seotud tarnijate pakutavate teenustega. 4. Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab usaldusmärgi väljastamise eest võrdlemisvahenditele, mis vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele, ning kes tagab, et usaldusmärgi saanud võrdlemisvahendid vastaksid jätkuvalt nendele nõuetele. Kõnealune asutus peab olema turuosalistest ja võrdlemisvahendite käitajatest sõltumatu. ET 68 ET 5. Igale turuosaliste pakkumiste võrdlemise vahendile on võimalik taotleda usaldusmärki vastavalt käesolevale artiklile vabatahtlikul ja mittediskrimineerival alusel. 6. Erandina lõigetest 4 ja 5 võib liikmesriik otsustada võrdlemisvahenditele usaldusmärgi väljastamist mitte ette näha, kui lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat võrdlemisvahendit pakub ametiasutus või -organ. Artikkel 13 Aktiivsed tarbijad 1. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad võivad tegutseda aktiivse tarbijana, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid tehnilisi nõudeid, haldusnõudeid, -menetlusi ja -tasusid ning võrgutasusid, mis ei ole kulupõhised. 2. Liikmesriigid tagavad, et: a) aktiivsetel tarbijatel on õigus tegutseda otse; b) aktiivsetel tarbijatel on õigus müüa taastuvatest energiaallikatest ise toodetud maagaase maagaasisüsteemi kasutades; c) aktiivsetel tarbijatel on õigus osaleda paindlikkuse süsteemides ja energiatõhususe süsteemides; d) aktiivsetel tarbijatel on õigus delegeerida nende tegevuseks vajalike seadmete haldamine, sealhulgas paigaldamine, käitamine, andmete töötlemine ja hooldus kolmandale isikule, ilma et seda kolmandat isikut käsitataks aktiivse tarbijana; e) aktiivsed tarbijad maksavad kulupõhiseid, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid võrgutasusid, millega tagatakse, et nad panustavad süsteemi üldkulude jagamisse piisavalt ja tasakaalustatud viisil; f) aktiivsed tarbijad vastutavad rahaliselt sellise tasakaalustamatuse eest, mille nad maagaasisüsteemis põhjustavad, või delegeerivad oma tasakaalustamiskohustuse vastavalt [uuesti sõnastatud gaasimäärus (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artikli 3 punktile e. 3. Liikmesriigid võivad oma õiguses kohaldada erinevaid õigusnorme üksikult ja ühiselt tegutsevate aktiivsete tarbijate suhtes, tingimusel et kõiki käesoleva artikli kohaseid õigusi ja kohustusi kohaldatakse kõikide aktiivsete tarbijate suhtes. Ühiselt tegutsevate aktiivsete tarbijate erinev kohtlemine peab olema proportsionaalne ja põhjendatud. 4. Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi hoidlaid omavate aktiivsete tarbijate suhtes kehtib järgmine: a) neil on õigus võrguühendusele mõistliku aja jooksul pärast sellekohase taotluse esitamist, kui on täidetud kõik vajalikud tingimused, näiteks tasakaalustamiskohustus; b) nende suhtes ei kohaldata topelttasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva taastuvatest energiaallikatest toodetud hoiustatava gaasi eest; c) nende suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid litsentsimisnõudeid ega - tasusid; ET 69 ET d) neil on lubatud osutada mitut teenust korraga, kui see on tehniliselt teostatav. Artikkel 14 Kodanike energiakogukonnad 1. Liikmesriigid kehtestavad kodanike energiakogukondi toetava õigusraamistiku, millega tagatakse, et a) osalemine kodanike energiakogukonnas on avatud ja vabatahtlik; b) kodanike energiakogukonna liikmetel, aktsionäridel ja osanikel on lubatud kogukonnast välja astuda, mispuhul kohaldatakse artiklit 11; c) kodanike energiakogukonna liikmed, aktsionärid ja osanikud ei kaota kodutarbija või aktiivse tarbija õigusi ja kohustusi; d) asjaomane jaotusvõrguettevõtja teeb reguleeriva asutuse hinnangul õiglase hüvitise eest koostööd kodanike energiakogukondadega, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud maagaaside ülekandeid kodanike energiakogukondades; e) kodanike energiakogukondade suhtes kohaldatakse mittediskrimineerivaid, õiglasi, proportsionaalseid ja läbipaistvaid menetlusi ja tasusid, sealhulgas võrguühendus-, registreerimis- ja litsentsitasusid, samuti läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja kulupõhiseid võrgutasusid, mis tagavad, et kogukonnad panustavad piisavalt ja tasakaalustatud viisil maagaasisüsteemi üldkulude jagamisse. 2. Liikmesriigid võivad toetavas õigusraamistikus sätestada, et: a) kodanike energiakogukonnad on avatud piiriüleseks osalemiseks; b) kodanike energiakogukondadel on õigus käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud tingimustel omada, luua, osta või rentida jaotusvõrke ja neid iseseisvalt hallata; c) kodanike energiakogukondade suhtes kohaldatakse artikli 28 lõikes 2 sätestatud erandeid. 3. Liikmesriigid tagavad, et: a) kodanike energiakogukondadel on võimalik pääseda mittediskrimineerival viisil juurde kõikidele maagaasiturgudele; b) kodanike energiakogukondi koheldakse mittediskrimineerivalt ja proportsionaalselt seoses nende tegevusega, õiguste ja kohustustega lõpptarbijana, tootjana või tarnijana, jaotusvõrguettevõtjana või turuosalisena; c) kodanike energiakogukonnad vastutavad rahaliselt sellise tasakaalustamatuse eest, mille nad maagaasisüsteemis põhjustavad, või delegeerivad oma tasakaalustamiskohustuse vastavalt [uuesti sõnastatud gaasimäärus (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artikli 3 punktile e. d) kodanike energiakogukondi koheldakse samamoodi nagu aktiivseid tarbijaid vastavalt artikli 13 lõike 2 punktile e ja lõike 4 punktidele a, c ja d [aktiivsed tarbijad]; e) kodanike energiakogukondadel on võimalik korraldada kodanike energiakogukonna omandis olevates tootmisüksustes taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside kogukonnasisest jagamist kooskõlas ET 70 ET käesolevas artiklis sätestatud muude nõuetega ja tingimusel, et kogukonna liikmed säilitavad oma õigused ja kohustused lõpptarbijatena. Esimese lõigu punkti e kohaldamise eesmärgil, kui taastuvatest energiaallikatest toodetud maagaase jagatakse, ei tohi see mõjutada kohaldatavaid võrgutasusid, tariife ja lõive kooskõlas pädeva ametiasutuse välja töötatud hajaenergia ressursside läbipaistva kulude-tulude analüüsiga. 4. Liikmesriigid võivad otsustada anda kodanike energiakogukondadele õiguse hallata jaotusvõrke oma tegevuspiirkonnas ja kehtestada asjakohased menetlused, ilma et see piiraks VI peatüki ning teiste jaotussüsteemi haldurite kohaldatavate õigusnormide ja eeskirjade kohaldamist. Kui kõnealune õigus on antud, tagavad liikmesriigid, et: a) kodanike energiakogukondadel on lubatud transportida muud kui taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, kui selline gaas on ette nähtud maagaasi tarbijale, kes ei ole kodanike energiakogukonna liige, või kui see on vajalik süsteemi käitamise tagamiseks; b) kodanike energiakogukondadel on õigus sõlmida oma võrgu käitamiseks leping asjaomase jaotussüsteemi halduri või ülekandesüsteemi halduriga, kelle võrku nad on ühendatud; c) kodanike energiakogukondade suhtes kohaldatakse nende võrgu ja väljaspool kodanike energiakogukonda asuva jaotusvõrgu ühenduspunktides asjakohaseid võrgutasusid; d) kodanike energiakogukonnad ei diskrimineeri ega kahjusta jaotusvõrku jäänud tarbijaid. Artikkel 15 Arved ja arvel esitatav teave 1. Liikmesriigid tagavad, et arved ja arvel esitatav teave on täpsed, kergesti mõistetavad, selged, kokkuvõtlikud ja kasutajasõbralikud ning need esitatakse nii, et lõpptarbijatel oleks neid kerge võrrelda, ning need vastavad I lisas esitatud miinimumnõuetele. Lõpptarbijad saavad taotluse korral selge ja mõistetava selgituse selle kohta, kuidas nende arve on koostatud, eelkõige juhul, kui arved ei põhine tegelikul tarbimisel. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad saavad kõik arved ja arvetel esitatava teabe tasuta. 3. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatele pakutakse võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt ning võimalust kasutada arvete maksmiseks paindlikku korda. 4. Kui leping näeb ette toote või hinna muutmist või allahindlust tulevikus, tuleb see märkida arvel koos muudatuse toimumise kuupäevaga. 5. Liikmesriigid konsulteerivad tarbijaorganisatsioonidega, kui nad kaaluvad arve sisu puudutavate nõuete muutmist. Artikkel 16 Maagaasisüsteemi nutiarvestisüsteemid ET 71 ET 1. Energiatõhususe edendamiseks ning lõpptarbijate mõjuvõimu suurendamiseks soovitab liikmesriik, või reguleeriv asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, tungivalt, et maagaasiettevõtjad optimeeriksid maagaasi tarbimist, muu hulgas energiajuhtimisteenuste pakkumisega, ning selliste nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtmisega, mis on võimelised talitlema eelkõige koos tarbija energiajuhtimissüsteemi ja tarkvõrkudega, järgides liidus kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusnorme. 2. Liikmesriigid tagavad oma territooriumil nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtu. Kasutuselevõtu suhtes võidakse kohaldada tasuvusanalüüsi II lisas sätestatud põhimõtetel. 3. Nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtuga tegelevad liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad funktsionaalsed ja tehnilised miinimumnõuded nende territooriumil kasutusele võetavate nutiarvestisüsteemide kohta kooskõlas artikliga 18 ja II lisaga. Liikmesriigid tagavad, et nutiarvestisüsteemid on koostalitlusvõimelised ja võimelised andma väljundit tarbijate energiajuhtimissüsteemidesse. Sellega seoses võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid olemasolevaid standardeid, sealhulgas koostalitlusvõime kohta, parimaid tavasid ning tarkvõrkude ja maagaasi siseturu arengu olulisust. 4. Nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtuga tegelevad liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad osalevad kasutuselevõtuga seotud kulude hüvitamises läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, võttes samal ajal arvesse pikaajalist kasu kogu väärtusahelale. Liikmesriigid või määratud pädevad asutused, kui liikmesriigid on nii ette näinud, jälgivad korrapäraselt, kuidas kulgeb nutiarvestuse kasutuselevõtt nende territooriumil, et jälgida tarbijate saadavat kasu. 5. Kui nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtule on lõikes 2 osutatud tasuvusanalüüsi põhjal antud negatiivne hinnang, tagavad liikmesriigid, et hinnang vaadatakse läbi vähemalt iga nelja aasta järel, vastuseks hinnangu aluseks olevates eeldustes toimuvatele suurtele muutustele ning sõltuvalt tehnika ja turu arengust. Liikmesriigid teatavad komisjonile pärast ajakohastatud tasuvusanalüüsi koostamist selle tulemuse. 6. Käesoleva direktiivi sätteid nutiarvestisüsteemide kohta kohaldatakse tulevaste paigaldiste ja vanemaid nutiarvesteid asendavate paigaldiste suhtes. Nutiarvestisüsteemid, mis on juba paigaldatud või mille „tööde algus“ leidis aset juba enne [jõustumiskuupäev], võivad jääda kasutusse kogu nende elutsükli ajaks. Siiski nutiarvestisüsteemid, mis ei vasta artikli 20 ja II lisa nõuetele, ei tohi olla enam kasutuses pärast [12 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. 7. Lõike 6 kohaldamisel tähendab „tööde algus“ kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamist või esimest kindlat kohustust tellida seadmeid või muud kohustust, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, milline neist on varajasem. Maa ostmist ja ettevalmistustöid, nagu lubade saamist ja esialgseid teostatavusuuringuid, tööde alustamiseks ei peeta. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde algus“ omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke. Artikkel 17 Vesinikusüsteemi nutiarvestisüsteemid 1. Liikmesriigid tagavad selliste nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtu, mis suudavad tarbimist täpselt mõõta, annavad teavet tegeliku kasutusaja kohta ning suudavad ET 72 ET elektroonilist sidet kasutades edastada ja vastu võtta andmeid teavitamise, seire ja kontrolli eesmärgil. 2. Liikmesriigid tagavad nutiarvestisüsteemide ja vastava andmeedastuse turvalisuse ning lõpptarbijate privaatsuse kooskõlas asjakohaste andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate liidu õigusaktidega ning nende süsteemide koostalitlusvõime ja võtavad arvesse asjakohaste standardite kasutamist. 3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu nutiarvestisüsteemide koostalitlusvõime nõuded ning korra, millega tagatakse õigustatud isikutele juurdepääs sellistest nutiarvestussüsteemidest tulevatele andmetele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 4 osutatud nõuandemenetlusega. Artikkel 18 Maagaasisüsteemi nutiarvestisüsteemide funktsioonid Kui artikli 16 lõikes 2 osutatud tasuvusanalüüsi tulemusel antakse nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtmisele positiivne hinnang või kui nutiarvestisüsteeme võetakse süsteemselt kasutusele pärast [jõustumiskuupäev], võtavad liikmesriigid neid süsteeme kasutusele kooskõlas Euroopa standardite, ning järgmiste nõuete ja II lisaga: a) nutiarvestisüsteemid mõõdavad täpselt tegelikku maagaasi tarbimist ja suudavad anda lõpptarbijatele teavet tegeliku tarbimisaja kohta, sh kontrollitud varasemad tarbimisandmed, mis on lõpptarbijatele taotluse alusel ja lisakuluta kergesti ja turvaliselt kättesaadavad ning nähtavad, ning uusimad kontrollimata tarbimisandmed, mis samuti tehakse lõpptarbijatele lisakuluta kergesti ja turvaliselt kättesaadavaks standardse liidese või kaugjuurdepääsu kaudu, et toetada automaatseid energiatõhususe programme ja muid teenuseid; b) nutiarvestisüsteemide ja andmevahetuse turvalisus vastab asjakohastele turvalisust käsitlevatele liidu õigusnormidele, võttes nõuetekohaselt arvesse parimat võimalikku tehnikat, et tagada küberturvalisuse kaitse kõrgeim tase, pidades samal ajal silmas kulusid ja proportsionaalsuse põhimõtet; c) lõpptarbijate eraelu puutumatus ja andmekaitse vastab asjakohastele andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevatele liidu õigusnormidele; d) kui lõpptarbija seda taotleb, tehakse talle või tema nimel tegutsevale kolmandale isikule kättesaadavaks tema maagaasi tarbimise andmed vastavalt artikli 23 alusel vastu võetud rakendusaktide kohaselt kergesti mõistetavas vormis standardse teabevahetusliidese või kaugjuurdepääsu kaudu, võimaldades lõpptarbijal pakkumisi võrdsel alusel võrrelda; e) lõpptarbija asjakohane nõustamine ja teavitamine toimub enne nutiarvestite paigaldamist või nutiarvestite paigaldamise ajal; eelkõige selgitatakse lõpptarbijale kõiki lugemi võtmise ja energiatarbimise jälgimise võimalusi ning talle antakse teavet isikuandmete kogumise ja töötlemise kohta kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste liidu õigusnormidega; f) nutiarvestisüsteemid võimaldavad lõpptarbijate puhul mõõtmist ja arveldamist ajavahemikus, mis vastab riigi energiaturu kõige lühemale arveldusperioodile. Esimese lõigu punkti d kohaldamisel peab lõpptarbijale olema tagatud võimalus teha oma mõõtmisandmetest väljavõtteid või edastada need kolmandale isikule ilma lisakuludeta ning kooskõlas andmete ülekandmise õigusega vastavalt andmekaitsealastele liidu õigusnormidele. ET 73 ET Artikkel 19 Õigus maagaasi nutiarvestile 1. Kui artikli 16 lõikes 2 osutatud tasuvusanalüüsi tulemusel antakse nutiarvestisüsteemi kasutuselevõtmisele negatiivne hinnang ning kui nutiarvestussüsteeme ei võeta süsteemselt kasutusele, tagab liikmesriik, et lõpptarbijal oleks taotluse alusel ja seotud kulude kandmise korral õigus nutiarvesti paigaldamisele või asjakohasel juhul ajakohastamisele õiglastel, mõistlikel ja kulutõhusatel tingimustel ning et nutiarvesti: a) kui see on tehniliselt teostatav, omaks artiklis 18 osutatud funktsioone või vähemalt selliseid funktsioone, mille on kindlaks määranud ja avalikustanud liikmesriik riigi tasandil kooskõlas II lisaga; b) oleks koostalitlusvõimeline ja suudaks tagada arvestitaristu soovitava ühenduse tarbija energiajuhtimissüsteemidega. 2. Kui tarbija esitab lõike 1 kohaselt nutiarvesti, siis liikmesriik, või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud: a) tagab, et pakkumises, mis esitatakse lõpptarbijale, kes taotleb nutiarvesti paigaldamist, väljendatakse selgelt ja täpselt: i) milliseid funktsioone nutiarvesti täidab ja milline on selle koostalitlusvõime, milliseid teenuseid see võimaldab ning milliseid tegelikke eeliseid vastaval ajahetkel sellise nutiarvesti olemasolu annab; ii) milliseid nutiarvestiga seotud kulusid peab kandma lõpptarbija; b) tagab, et nutiarvesti paigaldatakse mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul mitte hiljem kui neli kuud pärast tarbija taotluse esitamist; c) vaatab korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel läbi ja teeb avalikkusele kättesaadavaks nutiarvestiga seotud kulud ning jälgib nende kulude muutumist seoses tehnika arenguga ja arvestisüsteemi võimaliku ajakohastamise vajadusega. Artikkel 20 Maagaasi tavaarvestid 1. Kui maagaasi lõpptarbijal ei ole nutiarvestit, tagab liikmesriik, et lõpptarbija varustatakse individuaalse tavaarvestiga, mis mõõdab täpselt tema tegelikku tarbimist. 2. Liikmesriik tagab, et tavaarvestit kasutaval maagaasi lõpptarbijal on kerge võtta arvesti lugemit kas otse või kaudselt võrguliidese või muu sobiva liidese kaudu. Artikkel 21 Andmehaldus 1. Andmehalduse ja andmevahetuse alaste õigusnormide sätestamisel määrab liikmesriik, või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, kindlaks õigustatud isikute poolset lõpptarbija andmetele juurdepääsu käsitlevad õigusnormid vastavalt käesolevale artiklile ja kohaldatavale liidu õigusraamistikule. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmavad andmed mõõtmise ja tarbimise andmeid ning ET 74 ET andmeid, mida on vaja, et tarbija saaks teenuseosutajat vahetada, ja muudeks teenusteks. 2. Liikmesriigid korraldavad andmehaldust, et tagada tõhus ja turvaline juurdepääs andmetele ja andmevahetus, samuti andmekaitse ja andmeturve. Sõltumata liikmesriigis kasutatavast andmete haldamise mudelist annab andmehalduse eest vastutav isik igale õigustatud isikule lõike 1 kohaselt juurdepääsu lõpptarbija andmetele. Õigustatud isikutel peab olema nõutud andmetele mittediskrimineeriv ja üheaegne juurdepääs. Andmed peavad olema lihtsalt kättesaadavad ning asjaomane andmetele juurdepääsu kord peab olema üldsusele kättesaadav. 3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel andmetele juurdepääsu ja andmete säilitamist käsitlevad normid peavad olema kooskõlas liidu asjaomase õigusega. Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemine peab toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. 4. Liikmesriik, või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, volitab ja sertifitseerib andmehalduse eest vastutavaid isikuid või asjakohasel juhul teeb nende üle järelevalvet, tagamaks, et kõnealused isikud täidavad käesoleva direktiivi nõudeid. Ilma et see piiraks andmekaitseametnike ülesandeid määruse (EL) 2016/679 alusel, võivad liikmesriigid otsustada nõuda andmehalduse eest vastutavatelt isikutelt, et nad määraksid järelevalveametnikud, kes vastutavad nende meetmete jälgimise eest, mida andmehaldusega tegelevad isikud võtavad selleks, et tagada mittediskrimineeriv juurdepääs andmetele ja käesoleva direktiivi nõuete järgimine. Liikmesriik võib nimetada käesoleva direktiivi artikli 44 lõike 2 punkti d osutatud järelevalveametniku või -asutused, kes täidavad käesolevas lõikes sätestatud kohustusi. 5. Lõpptarbijalt ei võeta lisatasu tema andmetele juurdepääsu eest ega tema andmete kättesaadavaks tegemise taotluse eest. Liikmesriikide ülesanne on kehtestada asjakohased tasud õigustatud isikute juurdepääsuks andmetele. Liikmesriik, või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, tagab, et andmeteenuseid osutavate reguleeritud üksuste nõutavad tasud on mõistlikud ja põhjendatud. Artikkel 22 Koostalitlusvõime nõuded ja teabele juurdepääsu kord 1. Et edendada maagaasi jaemüügiturul konkurentsi ja mitte tekitada õigustatud isikutele liigseid halduskulusid, aitavad liikmesriigid saavutada liidus energiateenuste täielikku koostalitlusvõimet. 2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu koostalitlusvõime nõuded ning artikli 21 lõikes 1 osutatud andmetele mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsu korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 4 osutatud nõuandemenetlusega. ET 75 ET 3. Liikmesriigid tagavad, et maagaasiettevõtjad kohaldaksid lõikes 2 osutatud koostalitlusvõime nõudeid ja andmetele juurdepääsu korda. Nimetatud nõuded ja kord peavad tuginema liikmesriikide olemasolevatele tavadele. Artikkel 23 Ühtsed kontaktpunktid Liikmesriigid tagavad ühtsete kontaktpunktide loomise, et tarbijad saaksid kogu vajaliku teabe oma õiguste, kohalduva õiguse ja nende käsutuses olevate vaidluste lahendamise mehhanismide kohta. Ühtsed kontaktpunktid võivad kuuluda üldiste tarbijainfopunktide alla ja võivad olla sama üksused nagu elektrienergia ühtsed kontaktpunktid, millele on osutatud direktiivi 2019/944/EL [elektrienergia siseturu ühiste normide kohta] artiklis 26. Artikkel 24 Õigus vaidluste kohtuvälisele lahendamisele 1. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel on käesolevas direktiivis sätestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste lahendamiseks juurdepääs lihtsale, õiglasele, läbipaistvale, sõltumatule, tõhusale ja tulemuslikule vaidluste kohtuvälisele lahendamisele sõltumatu mehhanismi kaudu, näiteks energiaombudsman või tarbijakaitseorgan, või reguleeriva asutuse kaudu. Kui lõpptarbija on tarbija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL(23) tähenduses, peab vaidluste kohtuväline lahendamise mehhanism vastama kõnealuses direktiivis sätestatud kvaliteedinõuetele ja nägema ette, kui olukord seda tingib, kulude ja kahju hüvitamise süsteemi. 2. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused teevad koostööd, et võimaldada lihtsat, õiglast, läbipaistvat, sõltumatut, tõhusat ja tulemuslikku vaidluste kohtuvälist lahendamist kõikide vaidluste korral, mis on tingitud toodetest või teenustest, mis on seotud või kuuluvad ühte paketti käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva toote või teenusega. 3. Gaasiettevõtjate osalemine kodutarbijatele suunatud vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismis on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab komisjonile, et muud mehhanismid on sama tulemuslikud. Artikkel 25 Kaitsetumad tarbijad Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta lõpptarbijaid, ning tagavad eelkõige kaitsetumate tarbijate piisava kaitse. Selles kontekstis määratleb iga liikmesriik kaitsetumate tarbijate mõiste, milles võidakse osutada energiaostuvõimetusele. Kaitsetumate tarbijate kaitsmise meetmed võivad muu hulgas sisaldada keeldu selliseid tarbijaid kriitilistel aegadel gaasivõrgust välja lülitada. Eelkõige võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et kaitsta maagaasi- või vesinikuvõrguga ühendatud ääremaade lõpptarbijaid. Liikmesriigid määravad viimasena vastutava tarnija ja, kui liikmesriigid peavad seda asjakohaseks, väiksed ettevõtjad, keda peetakse gaasivõrku ühendatud kaitsetumatuteks tarbijateks. Neil tuleb tagada tarbijakaitse kõrge tase, eriti seoses lepingutingimuste läbipaistvuse, üldise teabe ning vaidluste lahendamise mehhanismidega. ET 76 ET  2009/73/EÜ Artikkel 45 Jaemüügiturud Et soodustada hästi toimivate ja läbipaistvate jaemüügiturgude teket ühenduses, tagavad liikmesriigid, et ülekandesüsteemi haldurite, jaotussüsteemi haldurite, tarneettevõtjate ja tarbijate ning vajaduse korral ka teiste turuosaliste rollid ja kohustused määratakse kindlaks lepinguliste suhete, tarbijate ees võetavate kohustuste, andmevahetuse ja arvelduseeskirjade, andmete omandiõiguse ja mõõtmiskohustuse osas. Need eeskirjad avalikustatakse, kusjuures nende koostamise eesmärk on hõlbustada tarbijatele ja tarnijatele juurdepääsu võrkudele, ning need vaadatakse läbi reguleerivate asutuste või liikmesriigi teiste asjaomaste ametiasutuste poolt.  uus IV peatükk Kolmandate isikute juurdepääs taristule I JAGU JUURDEPÄÄS MAAGAASITARISTULE Artikkel 26 Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turulepääs Liikmesriigid võimaldavad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu turule ja taristule, olenemata sellest, kas taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisrajatised on ühendatud jaotus- või ülekandevõrku.  2009/73/EC (kohandatud)  uus Artikkel 2732 Kolmandate isikute juurdepääs  maagaasi jaotus- ja ülekandevõrgule ning veeldatud maagaasi terminalidele  1. Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse ülekande- ja jaotussüsteemidele ning maagaasi veeldusjaamadele kolmandate isikute juurepääsu süsteemi, mis põhineb kõigile vaba tarbijatele, sealhulgas tarneettevõtjatele kohaldatavatel avaldatud tariifidel ning mida kohaldatakse objektiivselt ja võrgukasutajate vahel vahet tegemata. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 70artikli 39 lõikes 1 osutatud reguleeriv asutus kiidab nimetatud tariifid või nende arvutamise aluseks oleva metoodika heaks ET 77 ET enne nende jõustumist vastavalt artiklile 7241 ning et need tariifid ja metoodika, kui heaks kiidetakse üksnes metoodika, avaldatakse enne nende jõustumist. Tariifseid allahindlusi võib teha ainult juhul, kui see on ette nähtud liidu õigusaktidega.  2. Ülekandesüsteemi halduritel peab olema juurdepääs teiste ülekandesüsteemi haldurite võrkudele, kui see on vajalik nende ülesannete, sealhulgas piiriülese gaasiülekandega seotud ülesannete täitmiseks. 23 Käesoleva direktiivi sätted ei takista  taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside  pikaajaliste lepingute sõlmimist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ühenduse  liidu  konkurentsiõigusega  ning aitavad kaasa süsinikuheite vähendamisele. Pikaajalisi lepinguid sellise fossiilgaasi tarnimiseks, mida kasutatakse ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata, ei sõlmita kauemaks kui 2049. aasta lõpuni. .  uus 3. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka jaotusvõrke haldavate kodanike energiakogukondade suhtes.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 2834 Juurdepääs  maagaasi  tootmisetapi torustikule 1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, tagamaks et maagaasiettevõtjatel ja vabatarbijatel oleks käesoleva artikli kohaselt nende asukohast olenemata juurdepääs tootmisetapi torustikule, sealhulgas juurdepääsuga seotud tehnilisi teenuseid osutavatele rajatistele, välja arvatud need võrgu osad ja rajatised, mida kasutatakse gaasimaardlates kohapeal toimuvas tootmises. Meetmetest teatatakse komisjonile artiklis 8854 sätestatud korras. 2. Liikmesriigid otsustavad lõikes 1 nimetatud juurdepääsu tingimused kooskõlas asjakohaste õigusaktidega. Liikmesriigid püüavad tagada õiglase ja avatud juurdepääsu, saavutada konkurentsivõimelise maagaasituru rajamise ja vältida turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, võttes arvesse varustuskindlust ja tarnete korrapärasust, olemasolevat või reaalselt saavutatavat tootmisvõimsust ning keskkonnakaitset. Arvesse võib võtta järgmisi asjaolusid  vajadusi  : a) vajadus keelata juurdepääs, kui tehnilisi nõudeid ei ole võimalik mõistlikul viisil täita; b) vajadus vältida raskusi, mida ei ole võimalik mõistlikul viisil ületada ning mis võivad ohustada süsivesinike praeguse ja planeeritava tootmise tõhusust, sealhulgas vähese rentaablusega maardlates; c) vajadus arvestada tootmisetapi torustiku omaniku või halduri nõuetekohaselt põhjendatud mõistliku vajadusega gaasi transportimiseks ja töötlemiseks ning kõigi teiste tootmisetapi torustiku või sellega seotud töötlus- või käitlusrajatiste kasutajate huvidega, keda see võib mõjutada, ning ET 78 ET d) vajadus kohaldada tootmiseks ja tootmisetappide arendamiseks lubade andmisel liikmesriigi seadusi ja haldusmenetlusi kooskõlas ühenduse  liidu  õigusega. 3. Liikmesriigid tagavad vaidluste lahendamise korra ja osalistest sõltumatu asutuse, kellel on juurdepääs asjakohasele teabele, et lahendada kiiresti tootmisetapi torustikule juurdepääsuga seotud vaidlused, võttes arvesse lõikes 2 esitatud kriteeriume ja nende võrkude kasutamist käsitlevatel läbirääkimistel osalejate võimalikku arvu.  2019/692 artikli 1 lõige 4 4. Piiriülesed vaidlused lahendatakse selles liikmesriigis kehtiva vaidluste lahendamise korra kohaselt, kelle jurisdiktsiooni jääb tootmisetapi torustik, millele ei võimaldata juurdepääsu. Kui piiriüleste vaidluste korral jääb asjaomane torustik rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni, konsulteerivad need liikmesriigid omavahel, et tagada käesoleva direktiivi järjekindel kohaldamine. Kui tootmisetapi torustik saab alguse kolmandast riigist ja on ühendatud vähemalt ühe liikmesriigiga, siis asjaomased liikmesriigid konsulteerivad üksteisega ning liikmesriik, kus asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt, konsulteerib asjaomase kolmanda riigiga, kust tootmisetapi torustik alguse saab, et tagada asjaomase võrgu suhtes käesoleva direktiivi järjekindel kohaldamine liikmesriikide territooriumil.  2009/73/EÜ (kohandatud) Artikkel 2933 Juurdepääs  maagaasi  hoiustamisele 1. Selleks et korraldada juurdepääsu gaasihoidlatele ja torujuhtmete paketile, kui see on tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et võimaldada tarbijate varustamisel tõhusat juurdepääsu võrgule, ning samuti selleks, et korraldada juurdepääsu abiteenustele, võivad liikmesriigid toimida kas ühe või mõlema lõigetes 3 ja 4 käsitletud menetluse kohaselt. Neid menetlusi rakendatakse objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.  uus Käesoleva artikli kohasele hoiustamisele juurdepääsu menetluse valimisel võtavad liikmesriigid arvesse määruse (EL) 2017/1938 artikli 7 kohaselt tehtud ühiste ja riiklike riskihindamiste tulemusi.  2009/73/EÜ (kohandatud) Reguleerivad asutused , kui liikmesriigid on nii sätestanud, või liikmesriigid sõnastavad ja avaldavad kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks gaasihoidlatele ja torujuhtmete paketile kohaldatav juurdepääsu kord. Nad ET 79 ET avalikustavad või kohustavad gaasihoidlate ja ülekandesüsteemide haldureid avalikustama, milliseid gaasihoidlaid või nende osi või torujuhtmete pakette lõigetes 3 ja 4 osutatud erinevate menetluste kohaselt pakutakse. Teise lõigu teises lauses märgitud kohustus ei piira liikmesriikidele esimeses lõigus antud valikuõigust.. 2. Lõikeget 1 sätteid ei kohaldata abiteenuste ja ajutise hoiustamise suhtes, mis on seotud maagaasi veeldusjaamadega ning on vajalikud taasgaasistamisel ja seejärel gaasi ülekandesüsteemi toimetamisel. 3. Läbirääkimistel põhineva juurdepääsu korral võtavad reguleerivad asutused liikmesriigid või reguleerivad asutused, kui liikmesriik on nii sätestanud, vajalikud meetmed, et ühendatud võrgu territooriumil või sellest väljaspool paiknevad maagaasiettevõtjad ja vabatarbijad võiksid pidada läbirääkimisi gaasihoidlatele ja torujuhtmete paketile juurdepääsu saamiseks, kui see on tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et võimaldada tõhusat juurdepääsu võrgule ning samuti selleks, et korraldada juurdepääsu muudele abiteenustele. Läbirääkimiste pidamisel gaasihoidlatele, torujuhtmete paketile ja teistele abiteenustele juurdepääsu saamiseks peavad osalised toimima heauskselt. Gaasihoidlate, torujuhtmete paketi ja muude abiteenuste kasutamise lepingute üle peetakse läbirääkimisi asjaomase hoidlatevõrgu halduri või maagaasiettevõtjatega. Reguleerivad asutused , kui liikmesriigid on nii sätestanud, või liikmesriigid nõuavad, et hoidlatevõrgu haldurid ja maagaasiettevõtjad avaldaksid oma põhilised gaasihoidlate, torujuhtmete paketi ja abiteenuste kasutamist käsitlevad kaubandustingimused 1. jaanuariks 2005 ning seejärel kord aastas.  Kõnealuste  Teises lõigus osutatud tingimuste väljatöötamisel konsulteerivad hoidlatevõrgu haldurid ja maagaasiettevõtjad võrgu kasutajatega. 4. Reguleeritud juurdepääsu korral võtavad reguleerivad asutused , kui liikmesriigid on nii sätestanud, või liikmesriigid vajalikke meetmeid, et anda ühendatud võrgu territooriumil või sellest väljaspool paiknevatele maagaasiettevõtjatele ja vabatarbijatele niisugune juurdepääsuõigus gaasihoidlatele, torujuhtmete paketile ja muudele abiteenustele, mis põhineb avaldatud tariifidel ja/või muudel nende gaasihoidlate ja torujuhtmete kasutamise tingimustel ja kohustustel, kui see on tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et võimaldada tõhusat juurdepääsu võrgule ning samuti selleks, et korraldada juurdepääsu muudele abiteenustele. Reguleerivad asutused, kui liikmesriigid on nii sätestanud, või liikmesriigid konsulteerivad võrgu kasutajatega kõnealuste tariifide või tariifide arvestamise metoodika väljatöötamisel. Vabatarbijatele võib anda juurdepääsuõiguse selle kaudu, et neil võimaldatakse sõlmida tarnelepinguid konkureerivate maagaasiettevõtjatega, kes ei ole võrgu või sidusettevõtte omanikud ja/või haldurid.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 3038  Maagaasi  otsetorud 1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et: ET 80 ET a) vabatarbija territooriumil asutatud maagaasiettevõtja tarniks neile gaasi otsetoru kaudu ja b) kõik sellised oma territooriumil asuvad vabatarbijad saaksid maagaasiettevõtjalt gaasi vastu võtta otsetoru kaudu. 2. Kui otsetorude ehitamiseks ja kasutamiseks on vaja luba, ( näiteks tegevusluba, luba, kontsessioon, nõusolek või heakskiit ), sätestavad liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused kriteeriumid, mille alusel antakse luba selliste otsetorude ehitamiseks või kasutamiseks nende territooriumil. Need kriteeriumid peavad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. 3. Liikmesriigid võivad otsetoru ehitamiseks anda loa, mis sõltub kas võrgule juurdepääsust keeldumisest artikli 3435 alusel või vaidluste lahendamise menetluse algatamisest vastavalt artiklile 7341.  uus II JAGU JUURDEPÄÄS VESINIKUTARISTULE Artikkel 31 Kolmandate isikute juurdepääs vesinikuvõrkudele 1. Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse süsteemi kolmandate isikute reguleeritud juurdepääsuks vesinikuvõrkudele; selline süsteem põhineb avaldatud tariifidel ning seda kohaldatakse objektiivselt ja vesinikuvõrgu kasutajate vahel vahet tegemata. 1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 70 osutatud reguleeriv asutus kiidab nimetatud tariifid või nende arvutamise aluseks oleva metoodika heaks enne nende jõustumist vastavalt artiklile 72 ning et need tariifid ja metoodika, kui heaks kiidetakse üksnes metoodika, avaldatakse enne nende jõustumist. 3. Vesinikuvõrgu halduritel peab olema juurdepääs teiste vesinikuvõrgu haldurite võrkudele, kui see on vajalik nende ülesannete, sealhulgas vesiniku piiriülese transpordivõrguga seotud ülesannete täitmiseks. 4. Kuni 31. detsembrini 2030 võivad liikmesriigid otsustada lõiget 1 mitte kohaldada. Sellisel juhul tagab liikmesriik, et süsteemi kolmandate isikute läbiräägitud juurdepääsuks vesinikuvõrkudele rakendatakse vastavalt objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Reguleerivad asutused võtavad vajalikud meetmed, et vesinikuvõrgu kasutajad saaksid pidada läbirääkimisi vesinikuvõrkudele juurdepääsu üle. Lepinguosalised on kohustatud pidama läbirääkimisi vesinikuvõrkudele juurdepääsu üle heas usus. 5. Läbirääkimistel põhineva juurdepääsu korral annavad reguleerivad asutused vesinikuvõrgu kasutajatele suuniseid selle kohta, kuidas kolmandate isikute reguleeritud juurdepääsu kehtestamine mõjutab kokkulepitud tariife. Artikkel 32 Kolmandate isikute juurdepääs vesinikuterminalidele ET 81 ET 1. Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse süsteemi kolmandate isikute läbiräägitud juurdepääsuks vesinikuterminalidele; sellist süsteemi kohaldatakse objektiivselt, läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning reguleerivad asutused võtavad vajalikud meetmed, et vesinikuterminalide kasutajad saaksid pidada läbirääkimisi sellistele terminalidele juurdepääsu üle. Lepinguosalised on kohustatud pidama läbirääkimisi juurdepääsu üle heas usus. 2. Reguleerivad asutused jälgivad kolmandate isikute juurdepääsu tingimusi vesinikuterminalidele ja nende mõju vesinikuturgudele ning võtavad vajaduse korral konkurentsi kaitsmiseks meetmeid juurdepääsu parandamiseks kooskõlas lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega. Artikkel 33 Juurdepääs vesinikuhoidlale Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse süsteemi kolmandate isikute reguleerutud juurdepääsuks vesinikuhoidlale ja torujuhtmete paketile, kui see on tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et pakkuda tarbijatele tõhusat juurdepääsu võrgule ning korraldada juurdepääsu abiteenustele; selline süsteem põhineb avaldatud tariifidel ning seda kohaldatakse objektiivselt ja vesinikuvõrgu kasutajate vahel vahet tegemata. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused tariifid või nende arvutamise aluseks olev metoodika on enne nende jõustumist kiidetud heaks reguleeriva asutuse poolt vastavalt artiklile 72. III JAGU JUURDEPÄÄSU VÕIMALDAMISEST JA ÜHENDAMISEST KEELDUMINE  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 3435 Juurdepääsu võimaldamisest  ja ühendamisest  keeldumine 1. Maagaasi-  ja vesinikuettevõtjad  võivad võrgule maagaasi- või vesinikuvõrgule  juurdepääsu võimaldamisest  või sellesse ühendamisest  keelduda, kui neil puudub vajalik võimsus või kui taotleja juurdepääs võrgule takistaks neid täitmast neile pandud artikli 3 lõikes 2 nimetatud avaliku teenuse osutamise kohustusi või kui neil on tõsiseid majanduslikke ja rahalisi raskusi seoses võta-või-maksa lepingutega, võttes arvesse artiklis 48 sätestatud kriteeriume ja menetlusi ning liikmesriigi poolt vastavalt kõnealuse artikli lõike 1 kohaselt tehtud valikut. Sellist keeldumist tuleb nõuetekohaselt põhjendada. 2.  Võttes arvesse liikmesriikide ja liidu CO2 heite vähendamise eesmärke,   peavad  liikmesriigid võivad võtma võtta asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et maagaasi-  või vesiniku ettevõtja, kes on võimsuse või ühenduse puudumise tõttu  maagaasi-   või vesinikusüsteemile  võrgule juurdepääsust  või sellesse ühendamisest  keeldunud, teeks vajalikud parandused, kui need on ET 82 ET majanduslikult otstarbekad või kui võimalik tarbija on nõus nende eest maksma. Liikmesriigid peavad võtma nimetatud meetmed juhul, kui nad kohaldavad artikli 4 lõiget 4.  uus 3. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside süsteemile juurdepääsu võimaldamisest võib keelduda üksnes vastavalt [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artiklitele 18 ja 33.  2009/73/EÜ Artikkel 36 Uus infrastruktuur 1. Maagaasi uue olulise infrastruktuuri, st ühendustorude, maagaasi veeldusjaamade ja gaasihoidlate suhtes võidakse vastava taotluse korral määratud aja jooksul jätta kohaldamata artiklid 9, 32, 33 ja 34 ning artikli 41 lõiked 6, 8 ja 10, kui on täidetud järgmised tingimused: a) investeering suurendab gaasivarustuse konkurentsi ning parandab varustuskindlust; b) investeeringul on niisugune riskitase, et seda ei tehtaks, kui nimetatud vabastus ei kehtiks; c) infrastruktuuri omanik peab olema füüsiline või juriidiline isik, kes on vähemalt õigusliku vormi poolest eraldatud nendest süsteemihalduritest, kelle võrgus seda infrastruktuuri ehitatakse; d) infrastruktuuri kasutajatelt võetakse tasu; ja  2019/692 artikli 1 lõike 5 punkt a e) vabastus ei tohi kahjustada konkurentsi asjaomastel turgudel, mida investeering tõenäoliselt mõjutab, maagaasi siseturu tõhusat toimimist, asjaomaste reguleeritud võrkude tõhusat toimimist ega liidu maagaasi varustuskindlust.  2009/73/EÜ 2. Lõiget 1 kohaldatakse ka olemasoleva infrastruktuuri võimsuse olulise suurenemise korral ning sellise infrastruktuuri ümberehituse korral, mis võimaldab uute gaasi tarneallikate kasutuselevõttu. ET 83 ET  2019/692 artikli 1 lõike 5 punkt b 3. VIII peatükis osutatud reguleeriv asutus võib teha igal üksikjuhul eraldi otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud vabastuse kohta. Enne vabastust käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib riiklik reguleeriv asutus või kohasel juhul kõnealuse liikmesriigi muu pädev asutus a) nende liikmesriikide riiklike reguleerivate asutustega, kelle turge uus infrastruktuur tõenäoliselt mõjutab, ning b) kolmandate riikide asjakohaste asutustega, kui asjaomane infrastruktuur on ühendatud liidu võrguga liikmesriigi jurisdiktsiooni alusel ning see saab alguse ühest või mitmest kolmandast riigist või lõpeb ühes või mitmes kolmandas riigis. Kui konsulteeritavad kolmanda riigi asutused konsulteerimiskutsele mõistliku aja või ettenähtud kuni kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul ei vasta, võib asjaomane riiklik reguleeriv asutus vajaliku otsuse vastu võtta.  2009/73/EÜ 4. Kui kõnealune infrastruktuur asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, võib amet esitada asjaomaste liikmesriikide reguleerivatele asutustele nõuandva arvamuse, mida võib kasutada nende otsuse alusena, kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil saadi vabastustaotlus viimaselt nimetatud reguleerivalt asutuselt.  2019/692 artikli 1 lõike 5 punkt c Kui kõik asjaomased reguleerivad asutused jõuavad kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil saadi vabastustaotlus viimaselt nimetatud reguleerivalt asutuselt, vabastustaotluse osas kokkuleppele, teavitavad nad ametit oma otsusest. Kui asjaomane infrastruktuur on liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline ülekandetoru, võib riiklik reguleeriv asutus või kohasel juhul selle liikmesriigi, kus asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt, muu pädev asutus konsulteerida enne vabastusotsuse vastuvõtmist kõnealuse kolmanda riigi asjakohase asutusega, et tagada asjaomase infrastruktuuri suhtes käesoleva direktiivi järjekindel kohaldamine kõnealuse liikmesriigi territooriumil ja kui see on kohaldatav, kõnealuse liikmesriigi territoriaalmeres. Kui konsulteeritav kolmanda riigi asutus konsulteerimiskutsele mõistliku aja või ettenähtud kuni kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul ei vasta, võib asjaomane riiklik reguleeriv asutus vajaliku otsuse vastu võtta.  2009/73/EÜ Amet täidab käesoleva artikliga asjaomaste liikmesriikide reguleerivatele asutustele pandud ülesandeid: ET 84 ET a) siis kui kõik reguleerivad asutused ei ole jõudnud kokkuleppele kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil saadi vabastuse saamise taotlus viimase nimetatud reguleeriva asutuse poolt või b) asjaomaste reguleerivate asutuste ühise taotluse alusel. Kõik reguleerivad asutused võivad taotleda ühiselt, et kolmanda lõigu punktis a viidatud ajavahemikku pikendataks kõige rohkem kolme kuu võrra. 5. Enne otsuse tegemist konsulteerib amet asjaomaste reguleerivate asutuste ja taotlejatega. 6. Vabastus võib kehtida uue infrastruktuuri või märkimisväärselt suurendatud võimsusega olemasoleva infrastruktuuri kogu võimsuse või selle osa suhtes. Vabastusotsuse tegemisel kaalutakse iga juhu puhul eraldi, kas on vaja kehtestada vabastuse kestuse ja infrastruktuurile mittediskrimineeriva juurdepääsu tingimused. Kõnealuste tingimuste üle otsustamisel võetakse eelkõige arvesse ehitatavat lisavõimsust ja olemasoleva võimsuse muutmist, projekti tähtaega ja liikmesriigis valitsevaid tingimusi. Enne vabastuse andmist teeb reguleeriv asutus otsuse võimsuse juhtimise ja jaotamise eeskirjade ja mehhanismide kohta. Nende eeskirjadega nähakse ette, et kõiki potentsiaalseid infrastruktuuri kasutajaid kutsutakse üles teatama enne uue infrastruktuuri võimsuse jaotamist oma huvist võimsust omandada, sealhulgas oma tarbeks. Reguleeriv asutus nõuab, et ülekoormuse juhtimise eeskirjades sätestataks kohustus pakkuda kasutamata võimsust turul ning et infrastruktuuri kasutajatel oleks õigus omandatud võimsusega järelturul kaubelda. Käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja e osutatud kriteeriumide hindamisel võtab reguleeriv asutus arvesse võimsuse jaotamise menetluse tulemusi. Vabastusotsust, sealhulgas kõigi käesoleva lõike teises lõigus nimetatud tingimuste kehtestamist tuleb nõuetekohaselt põhjendada ning otsus tuleb avaldada. 7. Liikmesriigid võivad lõikest 3 hoolimata sätestada, et vastavalt olukorrale esitab reguleeriv asutus või amet ametliku otsuse tegemiseks liikmesriigi asjaomasele asutusele oma arvamuse vabastustaotluse kohta. See arvamus avaldatakse koos otsusega. 8. Reguleeriv asutus edastab komisjonile kõikide vabastustaotluste koopiad kohe pärast nende saamist. Pädev asutus teatab otsusest viivitamata komisjonile, lisades kogu otsust käsitleva asjakohase teabe. Selle teabe võib komisjonile esitada kokkuvõtlikul kujul, et komisjon saaks teha põhjendatud otsuse. Eelkõige peab teave sisaldama järgmist: a) üksikasjalikud põhjendused, millele tuginedes reguleeriv asutus või liikmesriik andis vabastuse või ei andnud vabastust, koos viitega lõikele 1, kaasa arvatud selle lõike asjakohasele punktile või asjakohastele punktidele, millel selline otsus põhineb, sealhulgas finantsteave, mis põhjendab vabastust; b) analüüs, mis on tehtud vabastuse andmise mõju kohta konkurentsile ja maagaasi siseturu tõhusale toimimisele; c) vabastuse tähtaja põhjendus ja vabastuse saanud maagaasi infrastruktuuri tervikvõimsuses osalemise ulatus; d) ühendustoruga seotud vabastuse puhul asjaomaste reguleerivate asutustega konsulteerimise tulemused; ning e) infrastruktuuri panus gaasivarustuse mitmekesistamisse. 9. Kahe kuu jooksul alates teatise saamisele järgnevast päevast, võib komisjon võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et reguleeriv asutus muudaks või tühistaks vabastusotsuse. ET 85 ET Seda kahekuulist ajavahemikku võib pikendada veel kahe kuu võrra, kui komisjon soovib lisateavet. See täiendav ajavahemik algab lõpliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Algset kahekuulist ajavahemikku võib pikendada komisjoni ja reguleeriva asutuse ühisel nõusolekul. Kui taotletud teavet ei esitata taotluses ettenähtud aja jooksul, loetakse teatis tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppu on seda tähtaega komisjoni ja reguleeriva asutuse ühisel nõusolekul pikendatud või kui reguleeriv asutus on komisjonile teatanud nõuetekohaselt põhjendatud teadaandes, et ta käsitleb teatist lõplikuna. Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsuse vabastusotsuse muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul ja teatab sellest komisjonile. Komisjon säilitab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse. Komisjoni heakskiit vabastusotsusele lõpeb kaks aastat pärast otsuse vastuvõtmist, kui selleks ajaks ei ole infrastruktuuri ehitamist alustatud, ja viis aastat pärast otsuse vastuvõtmist, kui selleks ajaks ei ole infrastruktuuri kasutusele võetud, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab, et mis tahes viivitus on tingitud olulistest takistustest, mis ei allu vabastuse saanud isiku kontrollile. 10. Komisjon võib võtta vastu suunised käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimuste kohaldamiseks ja sätestada menetluse, mida tuleb järgida käesoleva artikli lõigete 3, 6, 8 ja 9 kohaldamisel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.  uus V peatükk Maagaasi ülekandesüsteemi haldurite, hoidlate haldurite ja süsteemihaldurite suhtes kohaldatavad eeskirjad  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 3513 Ülekandesüsteemi, hoidlatevõrgu ja/või maagaasi veeldusjaamade haldurite ülesanded 1. Iga ülekandesüsteemi, hoidlatevõrgu ja/või maagaasi veeldusjaamade haldur peab: a) kasutama, hooldama ja arendama majandustingimustele vastavalt turvalist, töökindlat ja tõhusat ülekande võrku  - ja/või hoidlatevõrku ja/või maagaasi veeldusjaamu, et kindlustada avatud turg, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnakaitset,  [määruses (EL) 2022/ … (metaanimäärus)] sätestatud kohustusi  ning tagama piisavad vahendid teenuse osutamise kohustuse täitmiseks; b) hoiduma vahetegemisestkindlasti vältima vahetegemist võrgukasutajate või kasutajarühmade vahel, ja eriti sidusettevõtjate eelistamist; ET 86 ET c) andma kõigile teistele ülekandesüsteemi halduritele, hoidlatevõrgu halduritele, maagaasi veeldusjaamade halduritele ja/või jaotussüsteemi halduritele küllaldast teavet, et tagada maagaasi transport ja hoiustamine kooskõlas ühendatud võrkude turvalise ja tõhusa kasutamisega; ja d) andma võrgukasutajatele võrgule tõhusaks juurepääsuks vajalikku teavet. 2. Iga ülekandesüsteemi haldur loob piisava piiriülese võimsuse, et integreerida üleeuroopaline ülekandetaristuinfrastruktuur, mis rahuldab kõik majanduslikult mõistlikud ja tehniliselt teostatavad võimsusvajadused ning võtab arvesse gaasi varustuskindlust.  uus 3. Ülekandesüsteemi haldurid teevad koostööd jaotussüsteemi halduritega nende võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks jae- ja hulgimüügiturgudel ning tasakaalustamisturul. 4. Ülekandesüsteemi haldurid tagavad oma rajatistes gaasi kvaliteedi tõhusa juhtimise kooskõlas kehtivate gaasi kvaliteedi standarditega.  2009/73/EÜ 53. Ülekandesüsteemi haldurite vastuvõetavad gaasiülekandesüsteemi tasakaalustamise eeskirjad peavad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning sisaldama eeskirju, mis maksustavad nende võrkude kasutajaid energia tasakaalustamata tarvitamise eest. Ülekandesüsteemi haldurite teenuste osutamise tingimused, sealhulgas eeskirjad ja tariifid, kehtestatakse artikli 7241 lõike 7 kohase metoodika alusel mittediskrimineerival ja kulusid kajastaval viisil, ning need avaldatakse. 64. Reguleerivad asutused, kui liikmesriigid on nii sätestanud, või liikmesriigid võivad nõuda ülekandesüsteemi halduritelt ülekandesüsteemi hooldamise ja arendamise, sealhulgas gaasivõrkude vastastikuse ühendamise võimsuse miinimumstandardite järgimist.  uus 7. Liikmesriigid võivad ette näha, et üks või mitu lõikes 1 loetletud ülesannetest määratakse täitmiseks ülekandesüsteemi haldurile, kelle oma ei ole ülekandevõrk, mille suhtes tuleks asjaomaseid kohustusi muidu kohaldada. Ülekandesüsteemi haldur, kellele on ülesanded määratud, peab olema sertifitseeritud kas omandisuhte poolest eraldatud, sõltumatu süsteemihalduri või sõltumatu ülekandesüsteemi halduri mudeli kohaselt, ning ta peab vastama artiklis 54 sätestatud nõuetele, kuid ta ei pea olema selle ülekandevõrgu omanik, mille eest ta vastutab. 8. Ülekandesüsteemi haldur peab vastama IX peatükis sätestatud nõuetele ja olema sertifitseeritud vastavalt artiklile 57. See ei piira selliste ülekandesüsteemi haldurite, kes on sertifitseeritud kas omandisuhte poolest eraldatud, sõltumatu süsteemihalduri või sõltumatu ülekandesüsteemi halduri kohaselt, võimalust omal algatusel ja oma ET 87 ET järelevalve all delegeerida teatavaid ülesandeid teistele ülekandesüsteemi halduritele, kes on sertifitseeritud kas omandisuhte poolest eraldatud, sõltumatu süsteemihalduri või sõltumatu ülekandesüsteemi halduri mudeli kohaselt, kui kõnealune ülesannete delegeerimine ei ohusta delegeeriva ülekandesüsteemi halduri tegeliku ja sõltumatu otsustamise õigusi. 9. Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid teevad ühe liikmesriigi piires ja piirkondlikult koostööd, et tagada rajatiste võimsuse kõige tõhusam kasutamine ja koostoime nende rajatiste vahel, võttes arvesse süsteemi terviklikkust ja toimimist.  2009/73/EÜ (kohandatud) 105. Ülekandesüsteemi haldurid hangivad oma ülesannete täitmiseks vajalikke energiakandjaid läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel. Artikkel 3616 Ülekandesüsteemi omanike ja ülekandesüsteemi haldurite konfidentsiaalsusnõuded 1. Ilma et see piiraks artikli 6830 kohaldamist või muude teabe avalikustamist nõudvate seaduslike kohustuste täitmist, peab iga ülekandevõrgu, hoidlatevõrgu ja/või maagaasi veeldusjaamade haldur ning ülekandesüsteemi omanik säilitama oma äritegevuse käigus saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse ja takistama oma tegevuse kohta käiva, äriliselt kasuliku teabe diskrimineerivat avalikustamist. Eelkõige mitte avalikustama mis tahes tundlikku äriteavet äriühingu ülejäänud osalistele, kui see ei ole vajalik äritehingu tegemiseks. Selleks et tagada teabe eristamise eeskirjade täielik järgimine, tagavad liikmesriigid, et ülekandesüsteemi omanik, sealhulgas jaotussüsteemi haldur ühendhalduri puhul, ja äriühingu ülejäänud osad ei kasuta ühisteenuseid, nt ühiseid õigusteenuseid, välja arvatud üksnes haldus- või infotehnoloogiaalased teenused. 2. Ülekandesüsteemi, hoidlatevõrgu ja/või maagaasi veeldusjaamade haldurid ei tohi sidusettevõtjate kaudu maagaasi müümisel ega ostmisel kuritarvitada tundlikku äriteavet, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt võrgule juurdepääsu korraldamisel või pidades läbirääkimisi selle saamiseks. 3. Tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajalik teave avalikustatakse. See kohustus ei piira tundliku äriteabe kaitset.  uus Artikkel 37 Õigus teha otsuseid uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO 2 heitega gaaside tootmisrajatiste ülekandesüsteemi ühendamise kohta 1. Ülekandesüsteemi haldurid peavad kehtestama ja avaldama selged ja tõhusad menetlused uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisrajatiste mittediskrimineerivaks ülekandesüsteemi ühendamiseks. Nimetatud menetlused esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele. ET 88 ET 2. Ülekandesüsteemi halduritel ei ole õigust lükata tagasi majanduslikult mõistlikke ja tehniliselt teostatavaid ühendustaotlusi uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisrajatiste kohta.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 3823 Volitused teha otsuseid gaasihoidlate, veeldatud maagaasi taasgaasistamisrajatiste ja tööstustarbijate ülekandesüsteemi  ja vesinikuvõrku  ühendamise kohta 1. Ülekandesüsteemi haldurid  ja vesinikuvõrgu haldurid  peavad kehtestama ja avaldama selged ja tõhusad menetlused  maagaasi- ja vesinikuhoidlate , veeldatud maagaasi taasgaasistamisrajatiste  , vesinikuterminalide  ja tööstustarbijate mittediskrimineerivaks ülekandesüsteemi  ja vesinikuvõrku  ühendamiseks ning asjaomased tariifid. Menetlused esitatakse heakskiitmiseks reguleerivale asutusele. 2. Ülekandesüsteemi haldurid  ja vesinikuvõrgu haldurid  ei tohi keelduda uue  maagaasi- või vesinikuhoidla , veeldatud maagaasi taasgaasistamisrajatise , vesinikuterminali  või tööstustarbija võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad võrgu kasutatavad võimsused olla piiratud või et vajaliku võimsuse suurendamisega seoses tekivad lisakulud. Ülekandesüsteemi haldur  ja vesinikuvõrgu haldur  peavad uue ühenduse jaoks tagama piisava sisse- ja väljavooluvõimsuse. Artikkel 6 Piirkondlik solidaarsus 1. Maagaasi siseturul varustuskindluse tagamiseks teevad liikmesriigid koostööd, et edendada piirkondlikku ja kahepoolset solidaarsust. 2. Selline koostöö hõlmab olukordi, mis lühiajaliselt tulenevad või võivad tuleneda liikmesriigi tõsisest varustushäirest. See peab sisaldama järgmist: a) nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/67/EÜ, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid,36 artiklis 8 osutatud riiklike eriolukorra meetmete kooskõlastamine; b) vastastikuste elektri- ja maagaasiühenduste määratlemine ja vajaduse korral väljaarendamine või ajakohastamine ja c) vastastikuse abi andmise tingimused ja praktiline kord. 3. Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse sellest koostööst. 4. Komisjon võib piirkondliku solidaarsuse vaimus koostöö kohta vastu võtta suunised. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. 36 ELT L 127, 29.4.2004, lk 92. ET 89 ET VI peatükk Jaotamine ja tarnimine  Maagaasi jaotussüsteemi haldurid  Artikkel 3924 Jaotussüsteemi haldurite määramine Liikmesriigid määravad või nõuavad, et maagaasiettevõtjad, kellele kuuluvad jaotussüsteemid, määraksid kas ühe või mitu jaotussüsteemi haldurit ajavahemikuks, mille liikmesriigid kehtestavad olenevalt tõhususest ja majandusliku tasakaalu näitajatest, ning tagavad, et need haldurid tegutseksid vastavalt artiklitele 4025, 4226 ja 4327. Artikkel 4025 Jaotussüsteemi haldurite ülesanded 1. Iga jaotussüsteemi haldur peab vastutama selle eest, et tagatakse süsteemi pikaajaline võime rahuldada mõistlikku nõudlust gaasi jaotamise järele ning et tema piirkonnas kasutatakse, hooldatakse ja arendatakse majandustingimustele vastavalt turvalist, töökindlat ja tõhusat võrku, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnakaitset  , [määruses (EL) 2022/ … (metaanimäärus)] sätestatud kohustusi  ja energiatõhusust.  uus 2. Kui reguleerivad asutused nii otsustavad, võivad jaotussüsteemi haldurid vastutada tõhusa gaasikvaliteedi juhtimise tagamise eest oma rajatistes kooskõlas kehtivate gaasi kvaliteedi standarditega, kui see on vajalik süsteemi haldamiseks seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside võrku juhtimisega.  2009/73/EÜ (kohandatud) 32 Jaotussüsteemi haldur ei tohi kunagi teha vahet võrgukasutajate või kasutajarühmade vahel ega eelistada sidusettevõtjaid. 43. Iga jaotussüsteemi haldur annab mis tahes teisele jaotussüsteemi ja/või ülekandesüsteemi ja/või maagaasi veeldusjaama ja/või hoidlatevõrgu haldurile küllaldast teavet, et tagada maagaasi transport ja hoiustamine kooskõlas ühendatud võrgu turvalise ja tõhusa kasutamisega. 54. Iga jaotussüsteemi haldur annab võrgukasutajatele võrgule tõhusaks juurdepääsuks, sealhulgas kasutamiseks vajalikku teavet. 65. Kui jaotussüsteemi haldur vastutab gaasi jaotussüsteemi tasakaalustamise eest, peavad tema vastuvõetud sellealased eeskirjad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning sisaldama eeskirju, mis maksustavad võrgu kasutajaid energia tasakaalustamata tarvitamise eest. Jaotussüsteemi haldurite teenuste osutamise tingimused, sealhulgas eeskirjad ja tariifid, kehtestatakse artikli 7241 lõike 7 kohase metoodika alusel mittediskrimineerival ja kulusid kajastaval viisil, ning need avaldatakse. ET 90 ET  uus 7. Jaotussüsteemi haldurid teevad koostööd ülekandesüsteemi halduritega, et tagada nende võrku ühendatud turuosaliste tõhus osalemine jae-, hulgi- ja tasakaalustamisturul sisend-väljundsüsteemis, kuhu jaotusvõrk kuulub. 8. Jaotussüsteemi haldurid peavad kehtestama ja avaldama selged ja tõhusad menetlused uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisrajatiste mittediskrimineerivaks ülekandesüsteemi ühendamiseks. Nimetatud menetlused esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele. 9. Jaotussüsteemi halduritel ei ole õigust lükata tagasi majanduslikult mõistlikke ja tehniliselt teostatavaid ühendustaotlusi uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisrajatiste kohta. Artikkel 41 Õigus teha otsuseid uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisrajatiste jaotussüsteemi ühendamise kohta Reguleerivad asutused kohustavad jaotussüsteemi haldurit avaldama läbipaistvad ja tõhusad menetlused uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisrajatiste mittediskrimineerivaks ühendamiseks. Nimetatud menetlused esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 4226 Jaotussüsteemi haldurite sõltumatuse tagamine 1. Kui jaotussüsteemi haldur moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, peab ta olema vähemalt õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatu muust gaasijaotusega mitteseotud tegevusest. See nõue ei tähenda kohustust eraldada jaotussüsteemi vara vertikaalselt integreeritud ettevõtja omandist. 2. Lisaks lõikes 1 nimetatud nõuetele peab vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olev jaotussüsteemi haldur olema sõltumatu nii organisatsiooniliselt kui ka otsuste tegemises muust gaasijaotusega mitteseotud tegevusest. Selleks peab ta vastama järgmistele miinimumnõuetele: a) jaotussüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad isikud ei tohi olla tegevad vertikaalselt integreeritud maagaasiettevõtja äriühingustruktuuris, mis kas otseselt või kaudselt vastutabmaa gaasi  gaaside  tootmise, ülekande , transportimise  ja tarnimise igapäevase juhtimise eest; b) tuleb võtta vajalikud meetmed jaotussüsteemi halduri juhtimise eest vastutavate isikute kutsehuvidega arvestamiseks nii, et neil oleks võimalik tegutseda iseseisvalt; c) jaotussüsteemi halduril peavad olema tõhusad otsuste tegemise õigused, mis on sõltumatud integreeritud maagaasiettevõtjast nii hallatavate ja hooldatavate ET 91 ET varade kui ka võrgu arendamise suhtes;. nNende ülesannete täitmiseks peavad jaotussüsteemi halduri käsutuses olema vajalikud ressursid, sealhulgas inim-, tehnilised, rahalised ja füüsilised ressursid;. sSee ei tohiks  tohi  takistada selliste asjakohaste koordineerimismehhanismide olemasolu, mis tagavad emaettevõtja õiguste kaitse seoses majandusliku ja juhtimisalase järelevalvega tütarettevõtja varalise tasuvuse üle, mida tehakse kaudselt vastavalt artikli 7241 lõikele 7;. eEelkõige peab see võimaldama emaettevõtjal kiita heaks jaotussüsteemi halduri iga-aastast eelarvet või mis tahes samaväärset dokumenti ning määrata kindlaks oma tütarettevõtja võlgade ülempiiri;. sSee ei tohi võimaldada emaettevõtjal sekkuda tütarettevõtja igapäevategevusse ega konkreetsetesse jaotusliinide ehitamise ega uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava ega muude samaväärsete dokumentide tingimusi, ja d) jaotussüsteemi haldur peab kehtestama nõuetele vastavuse programmi, milles sätestatakse meetmed diskrimineeriva käitumise vältimiseks, ning tagab, et järelevalve selle täitmise üle oleks piisavalt range;. nNõuetele vastavuse programmis sätestatakse kõnealuse eesmärgi saavutamiseks töötajatele konkreetsed kohustused;. nNõuetele vastavuse programmi eest vastutav isik või organ (jaotussüsteemi halduri järelevalveametnik) esitab võetud meetmete aastaaruande artikli 7039 lõikes 1 osutatud reguleerivale asutusele ning see avaldatakse;. jJaotussüsteemi halduri järelevalveametnik on täiesti sõltumatu ning tal on juurdepääs kõikidele oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotussüsteemi halduri ja tema sidusettevõtjate andmetele. 3. Kui jaotussüsteemi haldur moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, tagab liikmesriik, et tema tegevust jälgiksid reguleerivad asutused või muud pädevad organid, et ta ei kasutaks oma vertikaalset integreeritust konkurentsi moonutamiseks. Eelkõige ei tohi vertikaalselt integreeritud jaotussüsteemi haldurid oma suhtlemise ja kaubamärkidega tekitada segadust seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja tarneharu eraldiseisvusega. 4. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata integreeritud maagaasiettevõtjate suhtes, kes teenindavad vähem kui 100000100 000 võrku ühendatud tarbijat. Artikkel 4327 Jaotussüsteemi halduritele esitatavad konfidentsiaalsusnõuded 1. Ilma et see piiraks artikli 6830 kohaldamist või muude teabe avalikustamist nõudvate seaduslike kohustuste täitmist, peab iga jaotussüsteemi haldur säilitama oma äritegevuse käigus saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse ja takistama oma tegevuse kohta käiva, äriliselt kasuliku teabe diskrimineerivat kasutamist. 2. Jaotussüsteemi haldurid ei tohi maagaasi müümisel ega ostmisel sidusettevõtjate poolt kuritarvitada tundlikku äriteavet, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt võrgule juurdepääsu korraldamisel või pidades läbirääkimisi selle saamiseks. Artikkel 4428  Maagaasi  suletud jaotusvõrgud ET 92 ET 1. Piiramata lõike 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid sätestada, et riiklikud reguleerivad asutused või teised pädevad asutused liigitavad võrgu, mis jaotab  maa gaasi geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires ega varusta kodutarbijaid, suletud jaotusvõrguks, kui: a) konkreetsetel tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel on selle võrgu kasutajate tegevus või tootmisprotsess ühendatud või b) kõnealune võrk jagab  maa gaasi peamiselt võrgu omanikule või haldurile või nende sidusettevõtjatele. 2. Liikmesriigid võivad sätestada, et riiklikud reguleerivad asutused annavad  maagaasi  suletud jaotusvõrgu haldurile vabastuse artikli 2732 lõikest 1 tulenevast nõudest saada tariifidele või nende arvestamise aluseks olevale metoodikale enne nende jõustumist heakskiit vastavalt artiklile 7241. 3. Lõike 2 alusel vabastuse andmise korral vaadatakse kohaldatavad tariifid või nende arvutamise aluseks olev metoodika läbi ja kiidetakse artikli 7241 kohaselt heaks  maagaasi  suletud jaotusvõrgu kasutaja taotluse alusel. 4. Kui võrku kasutavad aeg-ajalt vähesed kodumajapidamised, kes on jaotusvõrgu omanikuga töösuhtes või sarnases suhtes ning kes asuvad suletud jaotusvõrgu teeninduspiirkonnas, ei välista see lõike 2 alusel vabastuse andmist.  uus 5. Suletud jaotusvõrke käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses jaotusvõrkudena.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 4529 Ühendatud ettevõtja Artikli 2644 lõige 1 ei takista ülekandesüsteemi, jaotussüsteemi, gaasihoidla ja veeldusjaama ühendhalduri tegevust tingimusel, et kõnealune haldur vastab artikli 549 lõikes 1 või  artiklites  5514 ja 5615 või IXIV peatükis IX sätestatud nõuetele või tema suhtes kohaldatakse artikli 4982 lõiget 6. ET 93 ET  uus VII PEATÜKK Spetsiaalsete vesinikuvõrkude suhtes kohaldatavad eeskirjad Artikkel 46 Vesinikuvõrgu, -hoidla ja -terminali halduri ülesanded 1. Kõik vesinikuvõrgu, -hoidla ja -terminali haldurid peavad vastutama selle eest, et: a) kasutatakse, hooldatakse ja arendatakse majandustingimustele vastavalt turvalist ja töökindlat vesiniku transportimise või hoiustamise taristut, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonda ning tehes tihedat koostööd ühendatud ja naabruses asuvate vesinikuvõrkude halduritega; b) tagatakse vesinikusüsteemi pikaajaline võime rahuldada mõistlikku nõudlust vesiniku transpordi ja hoiustamise järele; c) tagatakse oma kohustuste täitmiseks kohased vahendid; d) antakse võrguga ühendatud kõikide teiste võrkude või süsteemide halduritele piisavat teavet, et tagada turvaline ja tõhus toimimine, kooskõlastatud areng ning ühendatud võrgu koostalitlusvõime; e) ei tehta vahet võrgukasutajate või kasutajarühmade vahel ega eelistata sidusettevõtjaid; ja f) antakse võrgukasutajatele taristule tõhusaks juurdepääsuks vajalikku teavet; g) võetakse kõik mõistlikud meetmed, et oma tegevuses vesinikuheidet vältida ja minimeerida, ning viiakse korrapäraste ajavahemike järel läbi kõigi halduri vastutusalasse kuuluvate asjakohaste komponentide kontroll vesinikulekke avastamiseks ja kõrvaldamiseks; h) pädevatele asutustele esitatakse vesinikulekke avastamise aruanne ja vajaduse korral parandus- või asendusprogramm. 2. Kõik vesinikuvõrgu haldurid loovad piisava piiriülese võimsuse, et integreerida üleeuroopaline vesinikutaristu, mis rahuldab kõik majanduslikult mõistlikud ja tehniliselt teostatavad võimsusvajadused ning võtab arvesse vesiniku varustuskindlust. 3. Vesinikuvõrgu haldurid võivad olla vastutavad tõhusa vesiniku kvaliteedijuhtimise tagamise eest oma võrkudes kooskõlas kehtivate vesiniku kvaliteedi standarditega, kui see on süsteemi haldamiseks vajalik ja reguleeriva asutuse heakskiidul. Artikkel 47 Olemasolevad vesinikuvõrgud 1. Liikmesriigid võivad otsustada teha erandi käesoleva direktiivi artiklite 31, 62, 63 ja 64 ning [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artiklite 6 ja 47 nõuetest vesinikuvõrkudele, mis kuulusid vertikaalselt integreeritud ET 94 ET ettevõtjale [jõustumise kuupäev]. Erandi kohaldamisala piirdub võrgu läbilaskevõimega, mis on kasutuses [jõustumise kuupäev]. 2. Erand peab olema ajaliselt piiratud ja see kaotab kehtivuse: a) kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja esitab reguleerivale asutusele taotluse erandi lõpetamiseks ja reguleeriv asutus kiidab sellise taotluse heaks; b) kui erandist kasu saav vesinikuvõrk on ühendatud teise vesinikuvõrku; c) kui erandist kasu saavat vesinikuvõrku või selle võimsust suurendatakse; d) hiljemalt 31. detsembril 2030. Artikkel 48 Geograafiliselt piiratud vesinikuvõrgud 1. Liikmesriigid võivad ette näha, et reguleerivad asutused võivad teha erandi artiklist 62 vesinikuvõrkude puhul, mis transpordivad vesinikku ühest sisendpunktist piiratud arvu väljundpunktideni geograafiliselt piiratud alal, tööstus- või kaubanduspiirkonnas. 2. Lõike 1 kohaseid erandeid kohaldatakse vähemalt kuni 31. detsembrini 2030. Alates 1. jaanuarist 2031 kaotab erand kehtivuse, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: a) kui konkureeriv taastuvallikatest toodetud vesiniku tootja soovib juurdepääsu võrgule; b) kui erandiga hõlmatud vesinikuvõrk ühendatakse teise vesinikuvõrku. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva lõike punktis a osutatud juurdepääsutaotlustest teatatakse reguleerivale asutusele. Artikkel 49 Vesiniku ühendustorud kolmandate riikidega 1. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste vesiniku ühendustorude suhtes kohaldatakse vesinikuvõrkudele kehtivaid eeskirju, mis on sätestatud käesolevas direktiivis ja [uuesti sõnastatud gaasimääruses, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste eeskirjade jõustamisel võetakse arvesse nende tõhusat kohaldamist liidu territooriumil ja ühendustorude integreeritud olemust. 2. Lõikes 1 sätestatud nõuete rakendamiseks sõlmib liit iga vesinikuühendustoru kohta enne selle käitamist valitsustevahelise kokkuleppe ühendatud kolmanda riigiga või kolmandate riikidega; selles kokkuleppes sätestatakse asjaomase vesinikuühendustoru käitamiseeskirjad, kui komisjon on kindlaks teinud, et selline kokkulepe on vajalik lõikes 1 osutatud eeskirjade järgimise tagamiseks. 3. Selline valitsustevaheline kokkulepe võib vajaduse korral sisaldada eeskirju, millega täpsustatakse kolmandate isikute juurdepääsu, tariifikorralduse ja vesiniku ühendustoru halduri eraldamise nõuete rakendamist, samuti taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku sertifitseerimise eeskirju, sealhulgas eeskirju, millega tagatakse nõutavate andmete kogumine ja elektrist toodetud ET 95 ET vesiniku kui taastuvallikatest toodetud vesiniku arvestamise kriteeriumide kohaldamine. Artikkel 50 Vesinikuvõrkude, -hoidlate ja -terminalide haldurite konfidentsiaalsusnõuded 1. Ilma et see piiraks teabe avalikustamist nõudvate seadusest tulenevate kohustuste täitmist, peavad kõik vesinikuvõrgu, hoidlate või vesinikuterminali haldurid ning vesinikuvõrgu omanikud säilitama oma äritegevuse käigus saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse ja takistama oma tegevuse kohta käiva, äriliselt kasuliku teabe diskrimineerivat avalikustamist. Eelkõige juhul, kui vesinikuvõrgu, -hoidla või - terminali haldur või vesinikuvõrgu omanik moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, ei avalda ta tundlikku äriteavet äriühingu ülejäänud osadele, välja arvatud juhtudel, kui sellise teabe avaldamine on vajalik äritehingu sooritamiseks. 2. Vesinikuvõrgu, -hoidla või -terminali haldur ei tohi sidusettevõtjate kaudu vesiniku müümisel ega ostmisel kuritarvitada tundlikku äriteavet, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt võrgule juurdepääsu korraldamisel või pidades läbirääkimisi selle saamiseks. 3. Tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajalik teave avalikustatakse. See kohustus ei piira tundliku äriteabe kaitset. VIII peatükk Võrgu integreeritud kavandamine  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 5122 Võrkude arendamine ja volitused teha investeerimisotsuseid 1.  Hiljemalt  pPärast konsulteerimist kõikide asjaomaste sidusrühmadega esitavad  kõik  ülekandesüsteemi haldurid igal aastal  iga kahe aasta järel   asjaomasele  reguleerivale asutusele võrgu kümneaastase arengukava, mis põhineb olemasoleval ja prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel.  Iga liikmesriigi kohta peab olema vähemalt üks võrgu arengukava. Taristuettevõtjad, sealhulgas maagaasi veeldusjaamade haldurid, hoidlate haldurid, jaotussüsteemi haldurid ning vesinikuettevõtjad, kaugküttetaristu käitajad ja elektriettevõtjad peavad jaotussüsteemi halduritele esitama ja vahetama kogu asjakohast teavet, mis on vajalik ühtse kava väljatöötamiseks. Võrgu arengukava sisaldab tõhusaid meetmeid, et tagada  maagaasi süsteemi piisav võimsus ja tarnekindlus. , eelkõige määruse (EL) 2017/1938 kohaste taristustandardite järgimine. Kümneaastane võrgu arengukava avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks veebisaidil . 2. Võrgu kümneaastane arengukava eelkõige: a) esitleb turuosalistele  sisaldab  peamist ülekandeinfrastruktuuri taristut, mida tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või uuendada; ET 96 ET b) loetleb kõik otsustatud investeeringud ja määrab kindlaks uued investeeringud, mida tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul, ja  uus c) sisaldab teavet taristu kohta, mida saab või kavatsetakse kasutusest kõrvaldada; ja  2009/73/EÜ  uus dc) esitab investeerimis - ja dekomisjoneerimis projektide ajakava;.  uus e) põhineb asjaomaste taristuettevõtjate, sealhulgas asjaomaste jaotussüsteemi haldurite vahel välja töötatud, vähemalt gaasi ja elektrit hõlmava ühise stsenaariumi alusel; f) peab olema kooskõlas määruse 2017/1938 artikli 7 kohaste ühiste ja riiklike riskihindamiste tulemustega; g) peab olema kooskõlas lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ja selle ajakohastatud versioonidega ning määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimaaruannetega ning toetama määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärki.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus 3. Võrgu kümneaastase arengukava väljatöötamisel  võtab ülekandesüsteemi haldur täielikult arvesse süsteemi laiendamise alternatiivide potentsiaali, näiteks tarbimiskaja kasutamist, samuti eeldatavat tarbimist pärast energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist, kaubandust teiste riikidega ja liiduülest võrgu arengukava. Ülekandesüsteemi haldur hindab, kuidas tegeleda võimaluse korral elektri- ja gaasisüsteemides esineva vajadusega, sealhulgas teabega energia salvestamise optimaalse asukoha ja suuruse ning elektri jõul gaasi tootmise kohta. kasutab ülekandesüsteemi haldur tootmise, tarnimise ja tarbimise ning teiste riikidega toimuva kaubanduse mõistlikke prognoose, võttes arvesse piirkondlikesse ja ühenduseülestesse võrkudesse, samuti gaasihoidlatesse ja veeldatud maagaasi taasgaasistamisrajatistesse tehtavate investeeringute kavasid.. 4. Reguleeriv asutus konsulteerib võrgu kümneaastase arengukava osas selgel ja läbipaistval viisil kõikide tegelike või võimalike süsteemi kasutajatega. Isikutelt või ettevõtetelt, kes väidavad enda olevat võimalikud võrgu kasutajad, võib nõuda oma väite põhjendamist. Reguleeriv asutus avaldab konsulteerimise tulemused, eelkõige võimalikud investeerimisvajadused. ET 97 ET 5. Reguleeriv asutus analüüsib, kas võrgu kümneaastane arengukava hõlmab kõiki konsultatsioonide käigus tuvastatud investeerimisvajadusi ja kas see on kooskõlas  kõige hiljutisemate Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) poolt määruse (EL) 2017/1938 artikli 7 kohaselt tehtud tarne- ja taristuhäirete stsenaariumide liiduüleste simulatsioonide tulemustega ning piirkondlike ja riiklike riskihindamistega ning  mittesiduva ühenduse  liidu ülese võrgu kümneaastase arengukavaga (ühenduse  liidu ülese võrgu arengukava), millele osutatakse  määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktis b  määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõike 3 punktis b. Kui tekib kahtlus kooskõla suhtes mittesiduva ühenduse  liidu ülese võrgu kümneaastase arengukavaga, konsulteerib reguleeriv asutus  ACERiga  ametiga. Reguleeriv asutus või nõuda ülekandesüsteemi haldurilt võrgu kümneaastase arengukava muutmist.  uus Pädevad ametiasutused analüüsivad, kas võrgu kümneaastane arengukava on kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud riikliku energia- ja kliimakavaga ning selle ajakohastatud versioonidega ja lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste aruannetega.  2009/73/EÜ  uus 6. Reguleeriv asutus jälgib ja hindab kümneaastase võrgu arengukava rakendamist. 7. Kui ülekandesüsteemi haldur  sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu ülekandesüsteemi haldur  ei tee võrgu kümneaastases arengukavas ettenähtud investeeringut, mis oleks tulnud teha järgneva kolme aasta jooksul, muudel kui väljaspool tema kontrolli olevatel ülekaalukatel põhjustel, tagavad liikmesriigid, et reguleeriv asutus peab võtma vähemalt ühe järgmistest meetmetest, et tagada kõnealuse investeeringu tegemine, kui kõnealune investeering on endiselt oluline viimase võrgu kümneaastase arengukava kohaselt: a) nõudma ülekandesüsteemi haldurilt kõnealuse investeeringu tegemist; b) korraldama kõnealuse investeeringu tegemiseks kõigile investoritele avatud pakkumismenetluse või c) kohustama ülekandesüsteemi haldurit suurendama kapitali vajaliku investeeringu rahastamiseks ja lubama sõltumatutel investoritel kapitalis osaleda. Kui reguleeriv asutus on oma volitusi esimese lõigu punkti b alusel kasutanud, võib ta kohustada ülekandesüsteemi haldurit nõustuma ühe või mitme järgmise tingimusega: a) rahastajaks on kolmas isik, b) ehitajaks on kolmas isik, c) vastavad uued varad hangitakse ise; või ET 98 ET d) vastavat uut vara kasutatakse ise. Ülekandesüsteemi haldur annab investoritele kogu vajaliku teabe investeeringu tegemiseks, ühendab uued varad ülekandevõrku ja teeb oma parima investeerimisprojekti elluviimise hõlbustamiseks. Asjakohase rahastamiskorra kiidab heaks reguleeriv asutus. 8. Kui reguleeriv asutus on oma volitusi lõike 7 esimese lõigu alusel kasutanud, katab asjaomane tariifikorraldus kõnealuse investeeringu kulud.  uus Artikkel 52 Vesinikuvõrgu arendamise aruanded 1. Vesinikuvõrgu haldurid esitavad reguleerivale asutusele selle asutuse määratud korrapäraste ajavahemike järel ülevaate vesinikuvõrgu taristust, mida nad kavatsevad arendada. Kõnealune ülevaade a) sisaldab teavet võimsusvajaduste kohta nii mahu kui ka kestuse osas, nagu võrgukasutajad ja vesinikuvõrgu haldurid on kokku leppinud. b) sisaldab teavet selle kohta, mil määral kasutatakse vesiniku transportimiseks kohandatud maagaasitorustikke; c) on kooskõlas lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ja selle ajakohastatud versioonidega ning määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimaaruannetega ning toetab määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärki. 2. Vesinikuhoidlate ja -terminalide haldurid esitavad vesinikuvõrgu halduritele ülevaate koostamiseks vajaliku asjakohase teabe ja vahetavad seda üksteisega. 3. Reguleeriv asutus vaatab ülevaate läbi. Seejuures võetakse arvesse vesinikuvõrgu üldist energiamajanduslikku vajadust ning artikli 51 lõike 2 punkti e alusel välja töötatud ühise stsenaariumi raamistikku. 4. Reguleeriv asutus võtab ülevaate läbivaatamist arvesse sihtotstarbeliste tasude heakskiitmisel [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artikli 4 tähenduses. 5. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad korrapäraselt ühisaruande vesinikusüsteemi arendamise kohta, mis põhineb reguleerivale asutusele esitatud ülevaatel. Nad võtavad arvesse reguleeriva asutuse kontrolli vastavalt lõikele 4. 6. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada artiklis 51 sätestatud nõudeid vesinikuvõrgu haldurite suhtes. Artikkel 53 Piiriülese vesinikutaristu rahastamine 1. Kui vesiniku ühendustoru projekt on lisatud kogu ELi hõlmavasse kümneaastasesse võrgu arengukavasse, millele on osutatud [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artiklis 29, ja kui kõnealune projekt ei ole ühist huvi ET 99 ET pakkuv projekt, nagu on osutatud [määruse xxx (üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta)] II peatükis ja I lisa punktis 3, koostavad külgnevate ja mõjutatud vesinikuvõrkude haldurid projektikava, sealhulgas taotluse kulude piiriüleseks jaotamiseks, ning esitavad selle ühiselt asjaomastele reguleerivatele asutustele ühiseks heakskiitmiseks. 2. Projektikavale ja kulude piiriülese jaotamise taotlusele lisatakse projektipõhine kulude-tulude analüüs, milles võetakse arvesse kasu väljaspool asjaomaste liikmesriikide piire, ning äriplaan, milles on hinnatud projekti rahalist elujõulisust, mis sisaldab rahastamislahendust ja milles täpsustatakse, kas asjaomased vesinikuvõrgu haldurid lepivad kokku põhjendatud ettepanekus kulude piiriülese jaotamise kohta. 3. Asjaomased reguleerivad asutused võtavad pärast vesinikuvõrgu halduritega konsulteerimist vastu kooskõlastatud otsused projekti iga võrguhalduri kantavate investeerimiskulude jaotamise kohta. 4. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei jõua kuue kuu jooksul taotluse osas kokkuleppele, teeb ACER otsuse määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõike 10 kohast menetlust järgides. 5. Pärast 31. detsembrit 2030 peavad kõik mõjutatud vesinikuvõrkude haldurid pidama läbirääkimisi rahalise hüvitise süsteemi üle, et tagada piiriülese vesinikutaristu rahastamine. Selle väljatöötamisel viivad vesinikuvõrgu haldurid läbi ulatusliku konsulteerimise, millesse on kaasatud kõik asjaomased turuosalised. 6. Asjaomased vesinikuvõrgu haldurid lepivad rahalise hüvitamise süsteemis kokku kolme aasta jooksul ja 31. detsembriks 2033. Kui selle aja jooksul kokkuleppele ei jõuta, teevad asjaomased reguleerivad asutused kahe aasta jooksul ühise otsuse. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei jõua kahe aasta jooksul ühisele kokkuleppele, teeb ACER otsuse määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõike 10 kohast menetlust järgides. 7. Rahalise hüvitamise süsteemi rakendatakse kooskõlas artikli 72 lõike 1 punktiga b. 8. Rahalise hüvitamise mehhanismile üleminekul ei mõjuta kehtestatud rahalise hüvitamise mehhanism olemasolevaid lepinguid seoses võimsusega. 9. Käesolevas artiklis sätestatud protsessi rakendamiseks vajalikud täiendavad üksikasjad, sealhulgas nõutavad protsessid ja tähtajad ning hüvitamismehhanismi läbivaatamise ja vajaduse korral muutmise protsess, mis võimaldab võtta arvesse tariifide muutumist ja vesinikuvõrkude arengut, sätestatakse võrgueeskirjas, mis on koostatud [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artikli 54 alusel. ET 100 ET  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus IX peatükk  Ülekandesüsteemi haldurite eraldamine 1. JAGU  OMANDISUHETE ERALDAMINE  Artikkel 549 Ülekandesüsteemide ja ülekandesüsteemi haldurite eraldamine 1. Liikmesriigid tagavad, et alates 3. märtsist 2012: a) kõik ülekandesüsteemi omavad ettevõtjad tegutsevad ülekandesüsteemi halduritena; b) sama isik või samad isikud ei või: i) otseselt ega kaudselt kontrollida tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvat ettevõtjat ning otseselt ega kaudset kontrollida ülekandesüsteemi haldurit või ülekandesüsteemi, või teostada nende üle mis tahes õigusi, ega ii) otseselt ega kaudselt kontrollida ülekandesüsteemi haldurit või ülekandesüsteemi ning otseselt või kaudset kontrollida tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvat ettevõtjat, või teostada selle üle mis tahes õigusi; c) ei tohi samal isikul või samadel isikutel olla samaaegselt õigust määrata tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitva ettevõtja kui ka ülekandesüsteemi halduri või ülekandesüsteemi nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusejärgselt esindava organi liikmeid ega otseselt ega kaudselt kontrollida tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvat ettevõtjat või teostada selle üle mis tahes õigusi; ja d) ei ole samal isikul õigust olla nii tootmis- või tarneülesandeid täitva ettevõtja kui ka ülekandesüsteemi haldurit või ülekandesüsteemi nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusejärgselt esindava organi liige. 2. Lõike 1 punktides b ja c osutatud õigused on eelkõige järgmised: a) hääleõigus; b) õigus nimetada ametisse nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusejärgselt esindava organi liikmeid; või c) enamusosaluse omamine. 3. Lõike 1 punkti b kohaldamisel hõlmab  tähendab  väljend  mõiste  „tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitev ettevõtja“ väljendit „tootmis- või tarneülesandeid täitev ettevõtja“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ET 101 ET 2009/72/EÜ  (EL) 2019/944  37 38 (13. juuli 2009. aasta direktiivi, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) 39 tähenduses ning terminid „ülekandesüsteemi haldur“ ja „ülekandesüsteem“ hõlmavad  tähendavad ka  termineid „edastusvõrgu haldur“ ja „edastusvõrk“ selle direktiivi tähenduses. 4. Liikmesriikidel on lubatud teha lõike 1 punktidest b ja c erandeid kuni 3. märtsini 2013, tingimusel, et ülekandesüsteemi haldurid ei moodusta osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast. 5. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui kaks või rohkem ülekandesüsteemi omavat ettevõtjat on loonud ühisettevõtte, mis tegutseb asjaomaste ülekandesüsteemide haldurina kahes või rohkemas liikmesriigis. Mitte ükski teine ettevõtja ei tohi ühisettevõttesse kuuluda, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on artikli 5515 alusel heaks kiidetud sõltumatu süsteemihaldurina või sõltumatu ülekandesüsteemi haldurina 3. jaopeatüki IV tähenduses. 6. Käesoleva artikli rakendamisel, juhul kui lõike 1 punktis b, c ja d osutatud isik on liikmesriik või avalik-õiguslik asutus, ei tohi kaks erinevat avalik-õiguslikku asutust, kes teostavad kontrolli ühelt poolt ülekandesüsteemi halduri või ülekandesüsteemi üle ja teiselt poolt tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitva ettevõtja üle, olla sama isik või samad isikud. 7. Liikmesriigid tagavad, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olnud ülekandesüsteemi halduri käsutuses olevat artiklis 3616 osutatud tundlikku äriteavet ei edastata tootmis- ja tarneülesandeid täitvatele ettevõtjatele ning sellise ülekandesüsteemi halduri töötajaid ei viida üle tootmis- ja tarneülesandeid täitvasse ettevõttesse.  2019/692 artikli 1 lõike 2 punkt a 8. Kui 3. septembril 2009 kuulus ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada. Kui tegemist on liikmesriiki ja kolmandat riiki ühendava ülekandesüsteemi osaga, mis asub kõnealuse liikmesriigi piiri ja kõnealuse liikmesriigi võrgu esimese ühenduspunkti vahel ning kui 23. mail 2019 kuulub ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada.  2009/73/EÜ Sellisel juhul asjaomane liikmesriik kas a) määrab sõltumatu süsteemihalduri vastavalt artiklile 5514 või b) järgib 3. jaoIV peatüki sätteid. 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55). 39 Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 55. ET 102 ET  2019/692 artikli 1 lõike 2 punkt b 9. Kui 3. septembril 2009 kuulus ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud ettevõtjale ning on olemas kord, mis tagab ülekandesüsteemi halduritele suurema sõltumatuse kui 3. jaoIV peatüki sätted, võib liikmesriik otsustada käesoleva artikli lõiget 1 mitte kohaldada. Kui tegemist on liikmesriiki ja kolmandat riiki ühendava ülekandesüsteemi osaga, mis asub kõnealuse liikmesriigi piiri ja kõnealuse liikmesriigi võrgu esimese ühenduspunkti vahel ning kui 23. mail 2019 kuulub ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud ettevõtjale ning on olemas kord, mis tagab ülekandesüsteemi halduritele suurema sõltumatuse kui 3. jaoIV peatüki sätted, võib kõnealune liikmesriik otsustada käesoleva artikli lõiget 1 mitte kohaldada.  2009/73/EÜ (kohandatud) 10. Enne ettevõtja heakskiitmist ja ülekandesüsteemi halduriks määramist  vastavalt  lõikele 9 kohaselt, peab ta olema sertifitseeritud käesoleva direktiivi artikli 6510 lõigetes 4, 5 ja 6 ning määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 3 sätestatud korras., mille kohaselt  Pärast seda  komisjon kontrollib, et olemasolev kord tagab ülekandesüsteemi haldurile selgelt suurema sõltumatuse kui 3. jaoIV peatüki sätted. 11. Igal juhul ei takistata vertikaalselt integreeritud ettevõtjaid, kes omavad ülekandesüsteemi, võtmast lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks vajalikke meetmeid. 12. Tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvatel ettevõtjatel ei tohi mingil juhul olla võimalik otseselt või kaudselt kontrollida eraldatud ülekandesüsteemi haldureid või teostada nende üle mis tahes kontrolli lõiget 1 kohaldavates liikmesriikides. 2. JAGU  SÕLTUMATUD SÜSTEEMIHALDURID  Artikkel 5514 Sõltumatud süsteemihaldurid  2019/692 artikli 1 lõige 3 (kohandatud)  uus 1. Kui ülekandesüsteem kuulus 3. septembril 2009 vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada artikli 569 lõiget 1 mitte kohaldada ja määrata ülekandesüsteemi omaniku ettepaneku alusel sõltumatu süsteemihalduri. Kui tegemist on liikmesriiki ja kolmandat riiki ühendava ülekandesüsteemi osaga, mis asub kõnealuse liikmesriigi piiri ja kõnealuse liikmesriigi võrgu esimese ühenduspunkti vahel ning kui 23. mail 2019 kuulub  kuulus  ülekandesüsteem ET 103 ET vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib kõnealune liikmesriik otsustada artikli 599 lõiget 1 mitte kohaldada ja määrata ülekandesüsteemi omaniku ettepaneku alusel sõltumatu süsteemihalduri. Sõltumatu süsteemihalduri määramine esitatakse heakskiitmiseks komisjonile. 2. Liikmesriik võib sõltumatu süsteemihalduri heaks kiita ja määrata ainult järgmistel juhtudel: a) haldurikandidaat on tõendanud, et ta vastab artikli 549 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud nõuetele; b) haldurikandidaat on tõendanud, et tema käsutuses on artiklis 3513 sätestatud ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, tehnilised, füüsilised ja inimressursid; c) haldurikandidaat kohustub järgima võrgu kümneaastast arengukava, mille üle teostab järelevalvet reguleeriv asutus; d) ülekandesüsteemi omanik on tõendanud, et ta suudab täita käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud kohustused,. sSelleks esitab ta kõik kandideeriva ettevõtja ning teiste asjaomaste isikutega sõlmitavate kokkulepete projektid; ja e) haldurikandidaat on tõendanud, et ta suudab täita määrusest (EÜ) nr 715/2009  [uuesti sõnastatud gaasimäärus, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]  tulenevaid kohustusi, sealhulgas kohustusi seoses ülekandesüsteemi haldurite koostööga Euroopas ja piirkondlikul tasandil. 3. Liikmesriigid kiidavad heaks ja määravad sõltumatuteks süsteemihalduriteks ettevõtjad, kelle reguleeriv asutus on sertifitseerinud artiklis 6611 ja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavana. Kohaldatakse kas käesoleva direktiivi artikli 6510 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 3 sätestatud sertifitseerimismenetlust või käesoleva direktiivi artiklis 6611 sätestatud sertifitseerimismenetlust. 4. Iga sõltumatu süsteemihaldur vastutab kolmandatele isikutele võrgule juurdepääsu võimaldamise ja haldamise eest, sealhulgas juurdepääsutasude ja ülekoormustasude kogumise eest, ülekandesüsteemi haldamise, hooldamise ja arendamise eest, samuti selle eest, et investeerimiskavade abil tagatakse võrgu pikaajaline võime rahuldada mõistlikku nõudlust. Sõltumatu süsteemihaldur vastutab ülekandesüsteemi arendamisel uue taristu infrastruktuuri kavandamise (sh vastavate lubade väljastamise korra väljatöötamise), väljaehitamise ja kasutuselevõtmise eest. Selleks tegutseb sõltumatu süsteemihaldur käesoleva peatüki kohaselt ülekandesüsteemi haldurina. Ülekandesüsteemi omanik ei vastuta kolmandatele isikutele juurdepääsu võimaldamise ja haldamise ega investeeringute kavandamise eest. 5. Kui sõltumatu süsteemihaldur on määratud, peab ülekandesüsteemi omanik täitma järgmisi ülesandeid: a) pakkuma sõltumatule süsteemihaldurile tema ülesannete täitmiseks vajalikku koostööd ja tuge, sealhulgas eelkõige kogu vajalikku teavet; b) rahastama investeeringuid, mille tegemise on otsustanud sõltumatu süsteemihaldur ja heaks kiitnud reguleeriv asutus, või andma nõusoleku nende rahastamiseks mõne huvitatud isiku poolt, kelleks võib olla ka sõltumatu süsteemihaldur;. rR ahastamiskorra peab heaks kiitma reguleeriv asutus;. eEnne sellist heakskiitmist konsulteerib reguleeriv asutus ülekandesüsteemi omanikuga ja teiste huvitatud isikutega; ET 104 ET c) tagama katte kohustustele, mis on seotud võrgu varadega, välja arvatud sellele osale kohustustest, mis on seotud sõltumatu süsteemihalduri ülesannetega, ja d) tagama, et lihtsustatakse võrgu laiendamise rahastamist, v.a need investeeringud, mille puhul ta on vastavalt punktile b andnud nõusoleku rahastamise kohta huvitatud isiku, sealhulgas sõltumatu süsteemihalduri poolt. 6. Asjakohase liikmesriigi konkurentsiasutusele antakse tihedas koostöös reguleeriva asutusega kõik vajalikud volitused, et ta saaks tõhusalt jälgida lõikes 5 sätestatud kohustuste täitmist ülekandesüsteemi omaniku poolt.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 5615 Ülekandesüsteemi omanike, ja hoidlatevõrgu  ja vesinikuhoidlate  haldurite eraldamine Kui sõltumatu süsteemihaldur  või sõltumatu vesinikuvõrgu haldur  on määratud, peavad ülekandesüsteemi  ja vesinikuvõrgu  omanikud, hoidlatevõrgu haldurid  või vesinikuhoidla haldurid,  kes moodustavad osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjatest, olema vähemalt õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatud muudest  gaaside  ülekande, jaotamise  , transportimise  ja hoiustamisega mitteseotud tegevustest. Käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes  maa gaasihoidlatele, mis on tehniliselt ja/või majanduslikult vajalikud, et tagada tarbijate varustamiseks tõhus võrgule juurdepääs vastavalt artiklile 2933. Et tagada ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  omaniku ja hoidlatevõrgu  või vesinikuhoidla  halduri lõikes 1 osutatud sõltumatus, peavad täidetud olema järgmised miinimumnõuded: a) ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  omaniku ja hoidlatevõrgu  või vesinikuhoidla  halduri juhtimise eest vastutavad isikud ei ole tegevad vertikaalselt integreeritud maagaasiettevõtja äriühingustruktuuris, mis kas otseselt või kaudselt vastutab maagaasi  gaaside  tootmise ja tarnimise igapäevase korraldamise eest; b) võetakse vajalikud meetmed ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  omaniku ja hoidlatevõrgu  või vesinikuhoidla  halduri juhtimise eest vastutavate isikute kutsehuvidega arvestamiseks selliselt, et neil oleks võimalik tegutseda iseseisvalt, c) hoidlatevõrgu  või vesinikuhoidla  halduril peavad olema tõhusad otsuste tegemise õigused, mis on sõltumatud integreeritud maagaasiettevõtjast nii hallatavate ja hooldatavate varade kui ka võrgu arendamise osas. S; see ei tohi takistada vajalike kooskõlastusmehhanismide toimimist, mis tagavad emaettevõtja õiguste kaitse seoses majandusliku ja juhtimisalase järelevalvega tütarettevõtja rentaabluse üle, mida teostatakse kaudselt vastavalt artikli 7241 lõikele 7. Eelkõige  ; see  peab  eelkõige  võimaldama emaettevõtjal kiita heaks hoidlatevõrgu  või vesinikuhoidla  halduri iga-aastase eelarve või mis tahes samaväärne dokumendi ning määrata kindlaks oma tütarettevõtja võlgade ülempiir;. sSee ei tohi lubada emaettevõtjal sekkuda tütarettevõtja igapäevategevusse ega konkreetsetesse ET 105 ET gaasihoidlate ehitamise ja ajakohastamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava ega muude samaväärsete dokumentide tingimusi, ja d) ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  omanik ja hoidlatevõrgu  või vesinikuhoidla  haldur kehtestavad nõuetele vastavuse programmi, milles sätestatakse  tuleb sätestada  meetmed diskrimineeriva käitumise vältimiseks, ning tagavad, et järelevalve selle täitmise üle oleks piisavalt range. Programmis  ; selles  sätestatakse  ka  töötajate konkreetsed kohustused nende eesmärkide saavutamiseks;. nNõuetele vastavuse programmi eest vastutav isik või asutus esitab võetud meetmete aastaaruande reguleerivale asutusele ning see avaldatakse. Komisjonil võib  on õigus  võtta  kooskõlas artikliga 83 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, millega kehtestatakse  vastu suunised, et tagada käesoleva artikli lõike 2 täielik ja tõhus järgimine ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  omaniku ja hoidlatevõrgu  või vesinikuhoidla  halduri poolt. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. IV PEATÜKK 3. JAGU SÕLTUMATUD ÜLEKANDESÜSTEEMI HALDUR  HALDURID  Artikkel 5717 Varad, seadmed, töötajad ja identiteet 1. Ülekandesüsteemi halduritel on käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks ja gaasi ülekandega seotud äritegevuseks vajalikud inim-, tehnilised, füüsilised ja rahalised ressursid, eelkõige: a) gaasi ülekandega seotud äritegevuseks vajalikud varad, sh ülekandevõrk, kuuluvad ülekandesüsteemi haldurile; b) gaasi ülekandega seotud äritegevuseks, sh organisatsiooniliste ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad on ülekandesüsteemi halduri teenistuses; c) töötajate rentimine ning teenuste osutamine ja tarbimine vertikaalselt integreeritud ettevõtja mõnelt muult osalt või mõnele muule osale on keelatud. Ülekandesüsteemi haldur võib siiski osutada teenuseid vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, kui i) kõnealuste teenuste osutamisel ei tehta süsteemi kasutajatel vahet, teenuste osutamine on kättesaadav kõigile süsteemi kasutajatele samadel tingimustel ning sellega ei piirata, moonutata ega takistata konkurentsi gaasi tootmisel ja tarnimisel, ning ii) kõnealuste teenuste osutamise tingimused on kiitnud heaks reguleeriv asutus; d) ilma et see piiraks artikli 6020 kohaselt nõukogul otsuste tegemist, tehakse rahalised ressursid tulevaste investeerimisprojektide jaoks ja/või olemasolevate varade asendamiseks vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolt ülekandesüsteemi halduri asjakohase taotluse alusel ülekandesüsteemi haldurile õigeaegselt kättesaadavaks. ET 106 ET 2. Gaasi ülekandega seotud äritegevus hõlmab lisaks artiklis 3513 loetletud ülesannetele vähemalt järgmist: a) ülekandesüsteemi halduri esindamine ning kolmandate osaliste ja reguleerivate asutustega ühenduse pidamine; b) ülekandesüsteemi halduri esindamine Euroopa ülekandesüsteemi haldurite võrgustikus; c) kolmandatele isikutele võrgule juurdepääsu võimaldamine ja haldamine, tegemata vahet võrgukasutajate või kasutajarühmade vahel; d) ülekandesüsteemiga seotud kõikide tasude kogumine, sh juurdepääsutasud, kõrvalteenuste eest võetavad tasakaalustavad tasud, näiteks gaasi töötlemine ja teenuste ostmine (tasakaalustuskulud, kadude energia); e) turvalise, tõhusa ja ökonoomse ülekandesüsteemi haldamine, hooldamine ja arendamine; f) investeeringute planeerimine, et tagada süsteemi pikaajaline võime rahuldada mõistlikku nõudlust ja tagada tarnekindlus; g) asjakohaste ühisettevõtete asutamine, sh koos ühe või mitme ülekandesüsteemi halduritega, gaasibörsiga ning muud asjakohased näitajad, et saavutada eesmärk toetada piirkondlike turgude rajamist või hõlbustada liberaliseerimise protsessi, ja h) kõik korporatiivteenused, sh õigusabi-, raamatupidamis- ja IT teenused. 3. Ülekandesüsteemi halduritel on õiguslik vorm, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/101/EÜ40nõukogu direktiivi 68/151/EMÜ41 artiklis 1. 4. Ülekandesüsteemi haldur ei tohi oma äriidentiteedi, suhtlemise, kaubamärkide ja ruumidega seotult tekitada segadust seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja või mis tahes selle osa eraldiseisvusega. 5. Ülekandesüsteemi haldur ei jaga IT süsteeme ega seadmeid, hooneid ja turvasüsteeme ühegi vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaga ega kasuta samu konsultante ega välistöövõtjaid IT süsteemide või seadmete ning turvasüsteemide jaoks. 6. Ülekandesüsteemi halduri aruandeid auditeerib audiitor, kes ei auditeeri vertikaalselt integreeritud ettevõtjat ega tema ükskõik millist osa. Artikkel 5818 Ülekandesüsteemi halduri sõltumatus 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11). 41 Nõukogu 9. märtsi 1968. aasta esimene direktiiv 68/151/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks (EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8). ET 107 ET 1. Ilma et see piiraks järelevalveasutuse liikmete otsuseid vastavalt artiklile 6020, on ülekandesüsteemi halduril: a) tõhusad otsuste tegemise õigused, mis on sõltumatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjast nii hallatavate ja hooldatavate varade kui ka ülekandesüsteemi arendamise osas, ja b) volitused hankida raha kapitaliturult, eelkõige laenamise ja kapitali suurendamise teel. 2. Ülekandesüsteemi haldur peab tegutsema kogu aeg selliselt, et ta tagab selliste vahendite olemasolu, mida ta vajab, et teostada ülekandeid nõuetekohaselt ja tõhusalt ning arendada ja hooldada tõhusat, turvalist ja ökonoomset ülekandesüsteemi. 3. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja tütarettevõtetel, mis täidavad tootmise või tarnimise ülesandeid, ei tohi olla otseseid ega kaudseid osalusi ülekandesüsteemi halduri aktsiakapitalis. Ülekandesüsteemi halduril ei tohi olla otsest ega kaudset osalust vertikaalselt integreeritud ettevõtja ühegi sellise tütarettevõtte aktsiakapitalis, mis täidab tootmise või tarnimise ülesandeid, ning ta ei saa selliselt tütarettevõttelt dividende ega mingit rahalist kasu. 4. Ülekandesüsteemi halduri üldine juhtimisstruktuur ja organisatsiooniline kord tagab ülekandesüsteemi halduri tõhusa sõltumatuse kooskõlas käesoleva peatükiga. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja ei määra otseselt ega kaudselt ülekandesüsteemi halduri konkurentsikäitumist seoses ülekandesüsteemi halduri igapäevase tegevuse ja võrgu juhtimisega ega seoses artikli 5122 kohaselt arendatava võrgu kümneaastase arengukava ettevalmistamiseks vajalike tegevustega. 5. Ülekandesüsteemi haldurid ei tee oma käesoleva direktiivi artiklis 3513 ja artikli 5717 lõikes 2  loetletud  ülesannete täitmisel ning määruse (EÜ) nr 715/2009  [uuesti sõnastatud gaasimäärus, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]  artikli 1513 lõike 1, artikli 514 lõike 1 punkti a, artikli 916 lõigete 2, 3 ja 5, artikli 3018 lõike 6 ja artikli 1221 lõike 1 järgimisel vahet eri isikutel ja üksustel ning ei piira, moonuta ega takista konkurentsi maagaasi tootmisel ja tarnimisel. 6. Kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja ülekandesüsteemi halduri vahelised äri- ja finantssuhted, sh ülekandesüsteemi halduri laenud vertikaalselt integreeritud ettevõtjale peavad vastama turutingimustele. Ülekandesüsteemi haldur peab üksikasjalikku dokumentatsiooni selliste äri- ja finantssuhete kohta ja teeb selle reguleerivale asutusele taotluse korral kättesaadavaks. 7. Ülekandesüsteemi haldur esitab reguleerivale asutusele heakskiitmiseks kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtjaga sõlmitud kaubandus- ja finantslepingud. 8. Ülekandesüsteemi haldur teatab reguleerivale asutusele artikli 5717 lõike 1 punktis d osutatud rahalised vahendid, mis on kättesaadavad tulevaste investeerimisprojektide jaoks ja/või olemasolevate varade asendamiseks. 9. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja hoidub mis tahes tegevusest, mis tõkestaks või takistaks ülekandesüsteemi halduril oma käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist, ning ei nõua, et ülekandesüsteemi haldur taotleks kõnealuste kohustuste täitmiseks luba vertikaalselt integreeritud ettevõtjalt. 10. Asjaomane liikmesriik kiidab heaks ja määrab ülekandesüsteemi halduriks ettevõtja, kelle reguleeriv asutus on sertifitseerinud käesolevas peatükis sätestatud nõuetele vastavana. Kohaldatakse kas käesoleva direktiivi artikli 6510 ja määruse (EÜ) nr ET 108 ET 715/2009 artiklis 133 sätestatud sertifitseerimismenetlust või käesoleva direktiivi artiklis 6611 sätestatud sertifitseerimismenetlust.  uus 11. Ülekandesüsteemi haldur avalikustab määruse (EL) 2015/703 artiklite 16 ja 17 alusel üksikasjaliku teabe oma võrkudes transporditavate gaaside kvaliteedi kohta.  2009/73/EÜ (kohandatud) Artikkel 5919 Ülekandesüsteemi halduri töötajate ja juhtkonna sõltumatus 1. Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavate isikute ja/ või haldusorganite liikmete ametisse nimetamist ja selle pikendamist, töötingimusi, sh ette nähtud tasu ja ametist vabastamist käsitlevad otsused teeb ülekandesüsteemi halduri nõukogu, mis nimetatakse ametisse kooskõlas artikliga 6020. 2. Ülekandesüsteemi halduri tegevjuhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite liikmete ametisse nimetamise ja selle pikendamise eest vastutava nõukogu poolt ametisse nimetatud isikute nimed ja nende ametiajal kehtivad tingimused, ametiaja kestus ja ametist vabastamine ning iga sellise kavandatava ametist vabastamise põhjused teatatakse reguleerivale asutusele. Lõikes 1 osutatud tingimused ja otsused on siduvad ainult siis, kui reguleeriv asutus ei ole kolme nädala jooksul pärast teavitamist vastuväiteid esitanud. Reguleeriv asutus võib esitada lõikes 1 osutatud otsustele vastuväited, kui: a) ametisse nimetatud juhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite liikmete ametialane sõltumatus tekitab kahtlusi või b) ennetähtaegse ametist vabastamise puhul on kahtlusi selle põhjendatuses. 3. Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite liikmed, kelle suhtes käesolevat lõiget kohaldatakse, ei tohi kolme aasta jooksul enne ametisse nimetamist omada ametikohta või ametialast vastutust, huvisid või ärisuhteid, otseselt või kaudselt, vertikaalselt integreeritud ettevõtjas või selle osas või seda kontrollivas aktsionäris, välja arvatud nimetatud ülekandesüsteemi halduris. 4. Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite liikmed ja töötajad ei tohi omada mingeid muid ametikohti või ametialast vastutust, huvisid või ärisuhteid, otseselt või kaudselt, muus vertikaalselt integreeritud ettevõtja osas või seda kontrollivas aktsionäris. 5. Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite liikmed ja töötajad ei tohi omada mingeid huvisid, otseselt või kaudselt, vertikaalselt integreeritud ettevõtja osas (v.a kõnealune ülekandesüsteemi haldur) või saada sellest rahalist kasu. Nende töötasu ei sõltu vertikaalselt integreeritud ettevõtja (v.a kõnealune ülekandesüsteemi haldur) tegevusest ja tulemustest. ET 109 ET 6. Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite liikmete kaebuste suhtes, mis käsitlevad nende ennetähtaegset ametist vabastamist, tagatakse tõhus reguleerivale asutusele kaebamise õigus. 7. Pärast ametist vabastamist ei tohi ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite liikmed vähemalt nelja aasta jooksul omada mingeid ametikohti või ametialast vastutust, huvisid või ärisuhteid vertikaalselt integreeritud ettevõtja osas (v.a kõnealune ülekandesüsteemi haldur) või seda kontrollivas aktsionäris. 8. Lõiget 3 kohaldatakse enamiku ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite liikmete suhtes. Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite liikmed, kelle suhtes lõiget 3 ei kohaldata, ei tohi vähemalt kuue kuu jooksul enne nende ametisse nimetamist olla täitnud juhtimisfunktsiooni või muud olulist funktsiooni vertikaalselt integreeritud ettevõtjas. Käesoleva lõike esimest lõiku ja lõikeid 4 kuni 7 kohaldatakse kõikide tegevjuhtkonda kuuluvate isikute ning neile otseselt alluvate selliste isikute suhtes, kes vastutavad võrgu haldamise, hooldamise ja arendamise eest. Artikkel 6020 Nõukogu 1. Ülekandesüsteemi halduril on nõukogu, mis vastutab otsuste eest, millel on oluline mõju ülekandesüsteemi halduri aktsionäride vara väärtusele, eriti otsuste eest, mis käsitlevad iga-aastaste ja pikemaajaliste eelarvete või finantsplaanide heakskiitmist, ülekandesüsteemi halduri võlgnevuse taset ja aktsionäridele jaotatavat dividendisummat. Nõukogu pädevusse kuuluvate otsuste hulka ei kuulu need, mis on seotud ülekandesüsteemi halduri igapäevase tegevuse ja võrgu juhtimisega ning artikli 5122 kohaselt arendatava võrgu kümneaastase arengukava ettevalmistamiseks vajalike tegevustega. 2. Nõukogu koosneb vertikaalselt integreeritud ettevõtjat esindavatest liikmetest, kolmanda poole aktsionäre esindavatest liikmetest, ja juhul kui liikmesriigi õigusaktides on sätestatud, teisi huvitatud pooli, näiteks ülekandesüsteemi halduri töötajaid esindavatest liikmetest. 3. Artikli 5919 lõike 2 esimest lõiku ja artikli 5919 lõikeid 3 kuni 7 kohaldatakse vähemalt poolte nõukogu liikmete, miinus üks, suhtes. Artikli 5919 lõike 2 teise lõigu punkti b kohaldatakse kõigi nõukogu liikmete suhtes. Artikkel 6121 Nõuetele vastavuse programm ja järelevalveametnik 1. Liikmesriigid tagavad, et ülekandesüsteemi haldurid kehtestavad ja rakendavad nõuetele vastavuse programmi, milles sätestatakse meetmed diskrimineeriva käitumise vältimiseks, ja tagatakse, et järelevalve selle programmi üle oleks piisavalt range. Nõuetele vastavuse programmis sätestatakse töötajate konkreetsed kohustused nende eesmärkide saavutamiseks. See esitatakse heakskiitmiseks reguleerivale asutusele. Ilma et see piiraks riikliku reguleeriva asutuse volitusi, jälgib järelevalveametnik programmi nõuetele vastavust sõltumatult. ET 110 ET 2. Järelevalveametniku nimetab ametisse nõukogu reguleeriva asutuse heakskiidul. Reguleeriv asutus võib järelevalveametniku heakskiitmisest keelduda ainult sõltumatuse või kutsealase suutlikkuse puudumise tõttu. Järelevalveametnik võib olla füüsiline või juriidiline isik. Järelevalveametniku suhtes kohaldatakse artikli 5919 lõikeid 2 kuni 8. 3. Järelevalveametnik vastutab a) nõuetele vastavuse programmi järelevalve eest; b) aastaaruande, milles esitatakse nõuetele vastavuse programmi rakendamiseks võetud meetmed, koostamise ja esitamise eest reguleerivale asutusele; c) nõukogule aruandmise eest ning nõuetele vastavuse programmi ja selle rakendamise kohta soovituste andmise eest; d) reguleeriva asutuse teavitamise eest nõuetele vastavuse programmi rakendamisega seotud olulistest rikkumistest; ja e) reguleeriva asutuse teavitamise eest kõikidest vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja ülekandesüsteemi halduri vahelistest rahalistest ja ärisuhetest. 4. Järelevalveametnik esitab reguleerivale asutusele kavandatavad otsused võrkudesse tehtavate investeeringute kava või üksikinvesteeringute kohta. See toimub hiljemalt siis, kui ülekandesüsteemi halduri juhatus ja/või pädev haldusorgan esitab need nõukogule. 5. Kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja üldkoosolekul või selle poolt ametisse nimetatud nõukogu liikmete hääletusel takistatakse otsuse vastuvõtmist, mille tulemusena takistatakse või lükatakse edasi võrkudesse investeerimist, mis võrgu kümneaastase arengukava kohaselt oleks tulnud teostada järgneva kolme aasta jooksul, teatab järelevalveametnik sellest reguleerivale asutusele, mis tegutseb seejärel artikli 5122 kohaselt. 6. Järelevalveametniku volitusi või töötingimusi reguleerivad tingimused, sealhulgas tema ametiaja kestus tuleb esitada heakskiitmiseks reguleerivale asutusele. Need tingimused tagavad järelevalveametniku sõltumatuse, sealhulgas näevad talle ette kõik vajalikud vahendid tema kohustuste täitmiseks. Oma volituste täitmise ajal ei oma järelevalveametnik otseselt või kaudselt muud ametikohta või ametialast vastutust või huvisid vertikaalselt integreeritud ettevõtjas või selle osas või seda kontrollivas aktsionäris. 7. Järelevalveametnik annab korrapäraselt, kas suuliselt või kirjalikult aru reguleerivale asutusele ning tal on õigus anda korrapäraselt, kas suuliselt või kirjalikult aru ülekandesüsteemi halduri nõukogule. 8. Järelevalveametnik võib osaleda ülekandesüsteemi halduri juhatuse või haldusorganite kõikidel koosolekutel, nõukogu koosolekutel ja üldkoosolekul. Järelevalveametnik võib osaleda kõikidel koosolekutel, millel käsitletakse järgmisi küsimusi: a) võrkudele juurdepääsu tingimused, nagu on sätestatud määruses määruses (EÜ) nr 715/2009  [uuesti sõnastatud gaasimäärus, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]  , eelkõige seoses tariifide, kolmandatele isikutele juurdepääsu teenuste, võimsuse jaotamise, ülekoormuse juhtimise, läbipaistvuse, tasakaalustamise ja järelturuga; ET 111 ET b) ülekandesüsteemi juhtimise, hooldamise ja arendamise eesmärgil algatatud projektid, sh investeeringud uutesse transpordiühendustesse, võimsuse laiendamisse ja olemasoleva võimsuse optimeerimisse; c) ülekandesüsteemi juhtimiseks vajalikud energia müügi- või ostutehingud. 9. Järelevalveametnik jälgib ülekandesüsteemi halduri vastavust artiklis 3616 esitatud nõuetele. 10. Järelevalveametnikul on juurdepääs ülekandesüsteemi halduri kogu asjakohasele teabele ja ruumidele ja kogu teabele, mis on talle vajalik oma ülesannete täitmiseks. 11. Nõukogu võib järelevalveametniku ametist vabastada, kui reguleeriv asutus on selle eelnevalt heaks kiitnud. Nõukogu vabastab järelevalveametniku reguleeriva asutuse nõudel sõltumatuse või ametialase suutlikkuse puudumise tõttu. 12. Järelevalveametniku juurdepääs ülekandesüsteemi halduri ametiruumidele tagatakse etteteatamiseta.  uus 4. JAGU SPETSIAALSETE VESINIKUVÕRKUDE HALDURITE ERALDAMINE Artikkel 62 Vesinikuvõrgu haldurite eraldamine 1. Liikmesriigid tagavad, et alates [ülevõtmisperioodi algus + 1 aasta] eraldatakse vesinikuvõrgu haldurid artikli 56 lõigetes 1–3 sätestatud maagaasi ülekandesüsteemi haldurite eeskirjade kohaselt. 2. Käesoleva artikli, käesoleva direktiivi artiklite 42 ja 54 ning direktiivi (EL) 2019/944 artiklite 35 ja 43 kohaldamisel hõlmab mõiste „tootmine või tarnimine“ vesiniku tootmist ja tarnimist ning „ülekandmine“ vesiniku transporti. 3. Kui [jõustumiskuupäeval] kuulus vesinikuvõrk vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada. Sellisel juhul määrab asjaomane liikmesriik sõltumatu vesinikuvõrgu halduri, kes on eraldatud vastavalt artiklis 55 sätestatud maagaasi sõltumatuid süsteemihaldureid käsitlevatele eeskirjadele. Vesinikuvõrgu haldurid ja artikli 54 lõike 1 kohaselt eraldatud maagaasi ülekandesüsteemi haldurid võivad tegutseda sõltumatu vesinikuvõrgu haldurina, kui artiklis 63 sätestatud nõuetest ei tulene teisiti. 4. Kuni 31. detsembrini 2030 võivad liikmesriigid määrata integreeritud vesinikuvõrgu halduri, kes on eraldatud vastavalt IX peatüki 3. jaos sätestatud maagaasi sõltumatuid ülekandesüsteemi haldureid käsitlevatele eeskirjadele. Selline määramine kaotab kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2030. 5. Vesinikuvõrgu haldurite suhtes kohaldatakse artiklis 66 sätestatud ülekandesüsteemi haldurite suhtes kohaldatavaid eeskirju. Artikkel 63 Vesinikuvõrgu haldurite horisontaalne eraldamine ET 112 ET Kui vesinikuvõrgu haldur on osa ettevõtjast, kes tegeleb maagaasi või elektrienergia ülekandmise või jaotamisega, peab ta olema vähemalt õigusliku vormi poolest sõltumatu. Artikkel 64 Vesinikusüsteemi haldurite raamatupidamisarvestuste eristamine Liikmesriigid tagavad, et vesinikusüsteemi haldurite raamatupidamisarvestust peetakse kooskõlas artikliga 69.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus 5. JAGU MAAGAASI- JA VESINIKUVÕRGU HALDURITE MÄÄRAMINE JA SERTIFITSEERIMINE  Artikkel 6510 Ülekandesüsteemi haldurite  ja vesinikuvõrgu haldurite  määramine ja sertifitseerimine 1. Enne ettevõtja heakskiitmist ja ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  halduriks määramist peab ta olema sertifitseeritud käesoleva artikli lõigetes 4, 5 ja 6 ning määruse (EÜ) nr 715/2009  [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artiklis 133 sätestatud korras. 2. Liikmesriigid tunnistavad ja määravad ülekandesüsteemi halduriks  või vesinikuvõrgu halduriks  ettevõtjad, kes omavad ülekandesüsteeme ja kelle riiklik reguleeriv asutus on kooskõlas sertifitseerimismenetlusega artiklis 549  või 62  sätestatud nõuetele vastavana sertifitseerinud. Ülekandesüsteemi  ja vesinikuvõrgu  haldurite määramine tehakse teatavaks komisjonile ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. 3. Ülekandesüsteemi haldurid  Sertifitseeritud ettevõtjad  teavitavad reguleerivat asutust igast kavandatavast tehingust, mille puhul võib tekkida vajadus üle vaadata selle ettevõtja vastavus artiklis 549  või artiklis 62  sätestatud nõuetele. 4. Reguleerivad asutused jälgivad pidevalt ülekandesüsteemi haldurite  sertifitseeritud ettevõtjate  vastavust artiklis 549  või artiklis 62  sätestatud nõuetele. Nad algatavad sellise vastavuse tagamiseks sertifitseerimismenetluse: a) ülekandesüsteemi halduri  sertifitseeritud ettevõtja  poolt lõike 3 kohaselt esitatud teate alusel; b) omal algatusel, kui neile on teada, et õigustega seotud kavandatud muudatus või mõju ülekandesüsteemi omanikule või ülekandesüsteemi halduritele  sertifitseeritud ettevõtjatele või ülekandesüsteemi omanikele  võib kaasa tuua artikli 549  või artikli 62  rikkumise, või kui tal on alust uskuda, et selline rikkumine on toimunud, või c) komisjoni põhjendatud taotluse alusel. ET 113 ET 5. Reguleerivad asutused võtavad vastu otsuse  maagaasi  ülekandesüsteemi halduri  või vesinikuvõrgu halduri  sertifitseerimise kohta nelja kuu  100 tööpäeva jooksul pärast seda, kui  maagaasi  ülekandesüsteemi haldur  või vesinikuvõrgu haldur  on teda teavitanud või komisjon taotluse esitanud. Pärast selle tähtaja möödumist loetakse sertifikaat väljaantuks. Reguleeriva asutuse otsene või kaudne otsus jõustub alles pärast lõikes 6 sätestatud menetluse lõpetamist. 6. Reguleeriv asutus edastab selgesõnalise või vaikiva otsuse ülekandesüsteemi halduri sertifitseerimise kohta koos nimetatud otsusega seotud asjakohase teabega viivitamata komisjonile. Komisjon tegutseb määruse (EÜ) nr 715/2009  [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]  artiklis 133 sätestatud korras. 7. Reguleerivad asutused ja komisjon võivad taotleda ülekandesüsteemi halduritelt  , vesinikuvõrgu halduritelt  ja tootmis- või tarneülesandeid täitvatelt ettevõtjatelt mis tahes teavet, mis on vajalik nende käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks. 8. Reguleerivad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse. Artikkel 6611 Sertifitseerimine seoses kolmandate riikidega 1. Kui kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isiku või isikute poolt kontrollitav ülekandesüsteemi omanik, või ülekandesüsteemi haldur , vesinikuvõrgu haldur või vesinikuvõrgu omanik  taotleb sertifitseerimist, teavitab reguleeriv asutus sellest komisjoni. Reguleeriv asutus teavitab samuti viivitamatult komisjoni mis tahes asjaoludest, mis võivad tuua kaasa selle, et kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isik või isikud omandaksid kontrolli ülekandesüsteemi, või ülekandesüsteemi halduri  , vesinikuvõrgu halduri või vesinikuvõrgu omaniku  üle. 2. Ülekandesüsteemi haldur  või vesinikuvõrgu haldur  teavitab reguleerivat asutust mis tahes asjaoludest, mis võivad tuua kaasa selle, et kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isik või isikud omandaksid kontrolli ülekandesüsteemi või ülekandesüsteemi halduri üle. 3. Reguleeriv asutus võtab ülekandesüsteemi halduri  või vesinikuvõrgu halduri  sertifitseerimise otsuse eelnõu vastu nelja kuu  100 tööpäeva  jooksul alates ülekandesüsteemi halduri teatise kuupäevast. Reguleeriv asutus keeldub sertifitseerimisest, kui ei ole tõendatud: a) et asjaomane isik täidab artiklis 549  või artiklis 62  sätestatud nõudeid ning b) reguleerivale asutusele või muule liikmesriigi määratud pädevale asutusele, et sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu liikmesriigi ja ühenduse  liidu  energiavarustuse kindlust. Kõnealuse küsimuse kaalumisel võtab reguleeriv asutus või muu määratud pädev asutus arvesse: i) neid õigusi ja kohustusi, mis ühendusel  liidul  on kõnealuste kolmandate riikide suhtes ja mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või rohkema kolmanda riigiga sõlmitud lepingust, mille ET 114 ET osaline on ühendus  liit  ning mis puudutab energiavarustuse kindluse küsimust; ii) neid õigusi ja kohustusi, mis liikmesriigil on kõnealuste kolmandate riikide suhtes ja mis tulenevad kõnealuste kolmandate riikidega sõlmitud lepingutest, niivõrd kui need on kooskõlas ühenduse  liidu  õigusega, ning iii) muid konkreetse juhtumi või asjaomase kolmanda riigiga seotud fakte ja asjaolusid. 4. Reguleeriv asutus teavitab otsusest viivitamata komisjoni, lisades kogu otsusega seotud asjakohase teabe. 5. Liikmesriigid näevad ette, et reguleeriv asutus ja/või lõike 3 punktis b osutatud määratud pädev asutus esitab enne reguleeriva asutuse poolt sertifitseerimisotsuse vastuvõtmist taotluse komisjoni arvamuse saamiseks seoses järgnevaga, kas: a) et asjaomane isik täidab artiklis 549  või artiklis 62  sätestatud nõudeid ning b) sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu ühenduse  liidu  energiavarustuse kindlust. 6. Komisjon vaatab lõikes 5 osutatud taotluse läbi kohe pärast selle kättesaamist. Komisjon esitab oma arvamuse  50 tööpäeva  kahe kuu jooksul taotluse kättesaamisest riiklikule reguleerivale asutusele või määratud pädevale asutusele, kui taotluse esitas kõnealune asutus. Arvamuse koostamisel võib komisjon taotleda  ACERi  ameti, asjaomase liikmesriigi ja huvitatud poolte seisukohti. Juhul kui komisjon teeb sellise taotluse, pikendatakse kahekuulist  50 tööpäeva pikkust  ajavahemikku veel  50 tööpäeva  kahe kuu võrra. Kui komisjon ei ole esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtaja jooksul arvamust esitanud, siis loetakse, et komisjon ei esita reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväiteid. 7. Selle hindamisel, kas kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isiku või isikute poolne kontroll seab ohtu ühenduse  liidu  energiavarustuse kindluse, võtab komisjon arvesse: a) konkreetseid asjaolusid ja asjaomast kolmandat riiki või kolmandaid riike ning b) kõnealuse kolmanda riigiga või kõnealuste kolmandate riikidega seotud ühenduse  liidu  õigusi ja kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või rohkema kolmanda riigiga sõlmitud lepingust, mille osaline on ühendus  liit  ning mis puudutab varustuskindluse küsimust. 8. Riiklik reguleeriv asutus võtab  50 tööpäeva  kahe kuu jooksul pärast lõikes 6 osutatud ajavahemiku lõppu vastu oma lõpliku otsuse sertifitseerimise kohta. Riiklik reguleeriv asutus arvestab oma lõpliku otsuse vastuvõtmisel võimalikult suurel määral komisjoni arvamusega. Igal juhul jääb liikmesriikidele õigus sertifitseerimisest keelduda, kui sertifitseerimise võimaldamine seab ohtu liikmesriigi energiavarustuse kindluse või mõne teise liikmesriigi energiavarustuse kindluse. Kui liikmesriik on määranud muu pädeva asutuse teostama hindamist lõike 3 punkti b kohaselt, võib ta taotleda, et riiklik reguleeriv asutus võtaks oma lõpliku otsuse vastu ET 115 ET vastavalt kõnealuse pädeva asutuse hinnangule. Reguleeriva asutuse lõplik otsus ja komisjoni arvamus avaldatakse koos. Kui lõplik otsus erineb komisjoni arvamusest, siis peab asjaomane liikmesriik koos otsusega esitama ja avaldama sellise otsuse põhjenduse. 9. Käesolev artikkel ei mõjuta kuidagi liikmesriikide õigust teostada riigisiseseid seaduslikke kontrolle, et kaitsta avaliku julgeoleku õigustatud huve, vastavalt ühenduse  liidu  õigusele. 10. Komisjonil võib  on õigus  võtta vastu  delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 83, et anda  suuniseid, milles sätestatakse käesoleva artikli rakendamise korra üksikasjad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. 11. Käesolevat artiklit, v.a lõike 3 punkti a, kohaldatakse ka nende liikmesriikide suhtes, kellele kohaldatakse erandit vastavalt artiklile 49. Artikkel 6712 Hoidlahaldurite ja maagaasi veeldusjaama  Maagaasi hoidlate  , vesinikuhoidlate,  ja  maagaasi veeldusjaamade ja vesinikuterminalide  haldurite määramine Liikmesriigid määravad või nõuavad, et maagaasiettevõtjad, kellele kuuluvad  maa gaasihoidlad  , vesinikuhoidlad, või maagaasi veeldusjaamad  ja vesiniku terminalid , määraksid  sellistele taristutele  kas ühe või mitu süsteemihaldurit ajavahemikuks, mille liikmesriigid kehtestavad olenevalt tõhususest ja majandusliku tasakaalu näitajatest. VI PEATÜKK 6. JAGU ERISTAMINE JA RAAMATUPIDAMISE LÄBIPAISTVUS Artikkel 6830 Raamatupidamisele juurdepääsu õigus 1. Liikmesriikidel või kõigil nende määratud pädevatel asutustel, sealhulgas artikli 7039 lõikes 1 osutatud reguleerivatel asutustel ja artikli 2434 lõikes 3 osutatud vaidlusi lahendavatel asutustel on oma ülesannete täitmise piires õigus tutvuda maagaasi-  ja vesinikuettevõtjate artikli 7131 kohaselt korraldatud raamatupidamisega. 2. Liikmesriigid ja kõik määratud pädevad asutused, sealhulgas artikli 7039 lõikes 1 osutatud reguleerivad asutused ja vaidlusi lahendavad asutused säilitavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse. Liikmesriigid võivad sätestada erandeid nimetatud teabe avalikustamiseks, kui seda on vaja pädevate asutuste ülesannete täitmiseks. Artikkel 6931 Raamatupidamisarvestuste eristamine ET 116 ET 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada maagaasiettevõtjate  ja vesinikuettevõtjate  raamatupidamise vastavus käesoleva artikli lõigetele 2 kuni 5. Kui maagaasiettevõtjatele tehakse artikli 49 lõigete 2 ja 4 alusel erand nimetatud sättest, peab vähemalt nende sisemine raamatupidamine vastama käesolevale artiklile. 2. Maagaasi-  ja vesiniku ettevõtjad, olenemata nende omandivormist või õiguslikust vormist, koostavad, esitavad auditeerimiseks ja avaldavad oma raamatupidamise aastaaruanded vastavalt siseriiklikele õigusnormidele piiratud vastutusega äriühingu raamatupidamise aastaaruannete kohta, mis on vastu võetud vastavalt  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL42  nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljandale direktiivile 78/660/EMÜ,43 mis põhineb asutamislepingu artikli 44 lõike 2 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid44. Ettevõtjad, kellel ei ole seaduslikku kohustust avaldada oma raamatupidamise aastaaruandeid, hoiavad ühe aruandeeksemplari oma peakontoris avalikkusele kättesaadavana. 3. MaagaasiEettevõtjad peavad oma sisemises raamatupidamises eraldi arvestust tegevuste kohta, mis on seotud ülekandega, jaotamisega, veeldatud maagaasiga , vesinikuterminaliga, maagaasi ja vesiniku hoiustamisega seotud ja hoiustamistegevuse  ning vesiniku transpordiga , nagu seda nõutakse eri ettevõtjate tegevuse puhul, et vältida diskrimineerimist, ristsubsideerimist ja konkurentsi moonutamist. Nad peavad arvestust ka teiste gaasialaste tegevuste kohta, mis ei ole seotud ülekande, jaotamise, veeldatud maagaasi  , vesinikuterminali, maagaasi ja vesiniku ega hoiustamisega  ega vesiniku transpordiga , mis võib olla konsolideeritud. Kuni 1. juulini 2007 peavad nad eraldi arvestust tarnete kohta vabatarbijatele ja tarnete kohta väiketarbijatele. Ülekande-,või jaotus- või vesiniku võrgu omanikutulu peab olema raamatupidamises eraldi kajastatud. Vajadusel peavad nad konsolideeritud arvestust muu, gaasiga mitteseotud tegevuse kohta. Sisemises raamatupidamises koostatakse kõigi tegevuste puhul bilanss ja kasumiaruanne. 4. Lõikes 2 nimetatud auditeerimise käigus tuleb eelkõige kindlaks teha, kas lõikes 3 nimetatud diskrimineerimise ja ristsubsideerimise vältimise kohustus on täidetud. 5. Ilma et see piiraks liikmesriigis kohaldatavaid raamatupidamiseeskirju, kehtestavad ettevõtjad oma raamatupidamise sise-eeskirjad varade ja kohustuste ning kulude ja tulude jaotamise ning amortisatsiooni kajastamise kohta, mida nad järgivad lõikes 3 nimetatud eraldi raamatupidamisarvestuses. Neid sise-eeskirju võib muuta ainult erandjuhul. Muudatused tuleb ära märkida ja nõuetekohaselt põhjendada. 6. Aastaaruande lisas tuleb esitada kõik teatava suurusega tehingud sidusettevõtjatega. 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). 43 Direktiivi 78/660/EMÜ pealkirja on kohandatud, et võtta arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12; algselt viidati artikli 54 lõike 3 punktile g. 44 EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. ET 117 ET VIIIX peatükk Riiklikudeguleerivad asutused Artikkel 7039 Reguleerivate asutuste määramine ja sõltumatus 1. Iga liikmesriik määrab siseriiklikul tasandil ühe riikliku reguleeriva asutuse. 2. Käesoleva artikli Lõige 1 ei piira teiste reguleerivate asutuste nimetamist piirkondlikul tasandil mõningates liikmesriikides, tingimusel et on olemas üks staažikas esindaja esindusfunktsioonide täitmiseks ja ühenduse  liidu  tasandil ühenduse pidamiseks  ACERi  reguleerivate asutuste nõukogus kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009  määruse (EL) 2019/942 artikli 714 lõikega 1. 3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib liikmesriik määrata reguleerivad asutused väikeste gaasisüsteemide jaoks, mis paiknevad geograafiliselt eraldi aladel, mille tarbimine moodustab 2008. aastal alla 3 % asjaomase liikmesriigi kogu tarbimisest. Nimetatud erand ei piira ühe staažika esindaja nimetamist esindusfunktsioonide täitmiseks ja ühenduse pidamiseks ühenduse  liidu  tasandil  ACERi  reguleerivate asutuste nõukogus kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009  määruse (EL) 2019/942  artikli 714 lõikega 1. 4. Liikmesriigid tagavad reguleeriva asutuse sõltumatuse ning kannavad hoolt, et ta teostab oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt. Selleks peavad liikmesriigid tagama, et reguleeriv asutus, täites käesoleva direktiiviga ja sellega seonduvate õigusaktidega talle määratud reguleerimisvolitusi ja -ülesandeid: a) on õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõikidest teistest avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest isikutest, b) tagab, et tema töötajad ja juhtimise eest vastutavad isikud i) tegutsevad turuhuvidest sõltumatult ning ii) reguleerimisülesandeid täites ei küsi ega võta vastu otseseid juhiseid üheltki riigiasutuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult. Nimetatud nõue ei piira vajadusel tihedat koostööd teiste asjaomaste riigiasutustega ega valitsuse poliitilisi üldsuuniseid, mis ei ole seotud artikli 7241 kohaste regulatiivülesannetega. 5. Reguleeriva asutuse sõltumatuse kaitsmiseks tagavad liikmesriigid eelkõige, et: a) reguleeriv asutus saab vastu võtta kõikidest poliitilistest organitest sõltumatuid otsuseid ja tal on eraldiseisvad eraldised aastaeelarves ja iseseisvus eraldatud eelarve täitmisel ning oma ülesannete täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid; ning  uus b) reguleerival asutusel on kõik oma ülesannete ja volituste tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid; ET 118 ET c) reguleerivale asutusele eraldatakse igal aastal omaette eelarveeraldised ja ta on eraldatud eelarve täitmisel iseseisev; d) reguleeriva asutuse juhatuse liikmed või juhul, kui juhatus puudub, siis reguleeriva asutuse tippjuhtkond nimetatakse ametisse tähtajaliselt, viieks kuni seitsmeks aastaks, mida võib pikendada üks kord.  2009/73/EÜ  uus (eb) reguleeriva asutuse juhatuse liikmed või juhul, kui juhatus puudub, siis reguleeriva asutuse tippjuhtkond nimetatakse ametisse  objektiivsete, läbipaistvate ja avalikustatud kriteeriumide alusel ning sõltumatus ja erapooletus menetluses, millega tagatakse, et kandidaatidel on vajalikud oskused ja kogemused reguleeriva asutuse asjakohasel ametikohal tegutsemiseks;  viieks kuni seitsmeks aastaks, mida võib pikendada üks kord;  uus f) on kehtestatud huvide konflikti käsitlevad normid ja konfidentsiaalsuskohustused, mis kehtivad kauem kui kõnealuste reguleeriva asutuse juhatuse liikmete ametiaeg või juhul, kui juhatus puudub, siis reguleeriva asutuse tippjuhtkonna ametiaeg; g) reguleeriva asutuse juhatuse liikmed või juhul, kui juhatus puudub, reguleeriva asutuse tippjuhtkonna võib ametist vabastada üksnes kindlaks määratud läbipaistvate kriteeriumide alusel; h) liikmesriigid võivad ette näha, et reguleeriva asutuse raamatupidamise aastaaruande järelkontrolli teeb sõltumatu audiitor.  2009/73/EÜ Seoses esimese lõigu punktiga b punktiga d tagavad liikmesriigid juhatuse või tippjuhtkonna asjakohase rotatsiooni korra. Juhatuse liikmeid või juhul, kui juhatus puudub, siis tippjuhtkonna liikmeid tohib selle aja jooksul ametist vabastada ainult juhul, kui nad enam ei vasta käesolevas artiklis sätestatud tingimustele või on vastavalt siseriiklikule õigusele süüdi üleastumises.  uus 6. Hiljemalt 5. juuliks 2022 ja seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kuidas on riigiasutused järginud käesolevas artiklis sätestatud sõltumatuse põhimõtet. ET 119 ET  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 7140 Reguleeriva asutuse üldeesmärgid Käesolevas direktiivis täpsustatud reguleerimisülesannete täitmisel võtab reguleeriv asutus kõik mõistlikud meetmed, et tihedas koostöös teiste asjaomaste riiklike ametiasutustega, kaasa arvatud konkurentsiasutustega  ja naaberriikide, sh kolmandate riikide ametiasutustega,  ning piiramata nende pädevust, saavutada artiklis 7241 sätestatud ülesannete ja volituste raames järgmised eesmärgid: a) edendada tihedas koostöös ameti, teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste, ning komisjoni ja ACERiga konkurentsivõimelist,  paindlikku, turvalist ja keskkonnasäästlikku maagaasi  , taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside ja vesiniku siseturgu ühenduses  liidus  ning turu tõhusat avamist kõikidele tarbijatele ja tarnijatele ühenduses ning tagada asjakohased tingimused  maa gaasi - ja vesiniku võrkude tulemuslikuks ja usaldusväärseks toimimiseks, võttes arvesse pikaajalisi eesmärke , aitades seega kaasa liidu õiguse järjepidevale, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele, et saavutada liidu kliima- ja energiaeesmärgid  ; b) arendada ühenduses  liidus  konkurentsivõimelisi ja nõuetekohaselt toimivaid piirkondlikke  piiriüleseid  turge, et saavutada punktis a nimetatud eesmärgid; c) kaotada liikmesriikidevahelised maagaasiga  ja vesinikuga  kauplemise piirangud, sealhulgas  kõrvaldada piirangud, mis tulenevad gaaside kvaliteedi erinevustest või maagaasisüsteemi segatud vesiniku mahu erinevusest või vesiniku kvaliteedi erinevustest vesinikusüsteemis,  arendada nõudluse rahuldamiseks ja siseriiklike turgude integratsiooni tugevdamiseks vajalikke piiriüleseid ülekande - ja/või transpordi võimsusi,  et tagada ELi maagaasisüsteemi või liidu vesinikusüsteemi ühendatud võrgu koostalitlusvõime,  mis võib hõlbustada maagaasivoogude kulgemist kogu ühenduses  liidus ; d) aidata saavutada kõige kulutõhusamal viisil turvaliste, usaldusväärsete ja tõhusate mittediskrimineerivate võrkude arendamist, mis on tarbijale orienteeritud, ning edendada võrgu piisavust ja vastavalt energia - ja kliima poliitika üldeesmärkidele energiatõhusust, nagu ka taastuvatest energiaallikatest saadava gaasi väikese ja suure ulatusega tootmist ning hajutatud tootmist nii ülekande- kui ka jaotusvõrkudes  ning hõlbustada nende võrkude toimimist koos gaasi- ja soojusvõrkudega  ; e) soodustada juurdepääsu võrgule uute tootmisvõimsuste jaoks, eelkõige kõrvaldades tõkked, mis takistavad uusi turulesisenejaid ja taastuvatest energiaallikatest saadavat gaasi  ja vesinikku ; f) tagada, et süsteemi halduritele ja süsteemi kasutajatele pakutakse nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis asjakohaseid stiimuleid süsteemi jõudluse,  , eeskätt energiatõhususe  tõhustamiseks ja turgude integreerimise soodustamiseks; g) tagada kasu tarbijatele oma riigi turu tõhusa toimimise abil, edendades tõhusat konkurentsi ja aidates tagada tarbijakaitset  tihedas koostöös asjaomaste tarbijakaitseasutustega ; ET 120 ET h) aidata kaasa avalike maagaasiteenuste kõrge taseme saavutamisele, kaitsetumate tarbijate kaitsele ja tarbijatele tarnija vahetuseks vajalike andmesideprotsesside ühilduvusele. Artikkel 7241 Reguleeriva asutuse ülesanded ja volitused 1. Reguleerivatel asutustel on järgmised ülesanded: a) läbipaistvate kriteeriumide alusel kehtestada või kinnitada reguleeritud ülekande ja jaotamise tariifid või nende arvestamise metoodika  või mõlemad  ;  uus b) alates 1. jaanuarist 2031 või käesoleva direktiivi artikli 31 lõike 1 kohaldamise kuupäevast läbipaistvate kriteeriumide alusel kehtestada või kinnitada vesinikuvõrkudele juurdepääsu tariifid või nende arvestamise metoodika või mõlemad; c) läbipaistvate kriteeriumide alusel kehtestada või kinnitada i) [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artiklis 4 osutatud sihtotstarbelise tasu suurus ja kestus või nende metoodika või mõlemad; ii) ülekantud varade väärtus ja selle tulemusel tekkida võiva kasumi ja kahjumi sihtkoht ning iii) osamaksete eraldamine sihtotstarbelise tasu jaoks;  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus (db) tagada, et ülekandesüsteemi  haldurid  ja jaotussüsteemi haldurid ning vajaduse korral süsteemiomanikud  vesinikuvõrgu haldurid  ja samuti maagaasi - ja vesiniku ettevõtjad  ning teised turuosalised, sealhulgas kodanike energiakogukonnad  täidaksid oma käesolevast direktiivist  , [uuesti sõnastatud gaasimäärusest, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx], võrgueeskirjadest ja gaasimääruse artiklite 52 ja 53 kohaselt vastuvõetud suunistest, määrusest (EL) 2017/1938 ja muudest ühenduse  liidu  õigusaktidest tulenevaid kohustusi, sealhulgas seoses piiriüleste küsimustega  ning ACERi otsustega  ;  uus e) tagada tihedas koostöös teiste reguleerivate asutustega, et Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ja Euroopa vesinikuvõrguettevõtjate võrgustik (ENNOH) täidavad käesolevas direktiivis [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx], [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artiklite 52 kuni 56 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjades ja suunistes ning asjakohases liidu õiguses, sealhulgas piiriüleseid küsimusi käsitlevas ET 121 ET õiguses sätestatud kohustusi ja ACERi otsuseid, ning selgitada üheskoos välja juhtumid, mil Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ja Euroopa vesinikuvõrguettevõtjate võrgustik ei täida oma kohustusi; kui reguleerivad asutused ei ole suutnud nelja kuu jooksul pärast kohustuste täitmata jätmise väljaselgitamiseks läbiviidavate konsultatsioonide alustamist kokkuleppele jõuda, pöördutakse otsuse tegemiseks kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikega 10 ACERi poole. f) jälgida gaasi kvaliteedi arengut ja gaasi kvaliteedi juhtimist ülekandesüsteemi haldurite ja vajaduse korral jaotussüsteemi haldurite poolt, sealhulgas jälgida süsteemihaldurite poolt kantud kulude arengut seoses gaasi kvaliteedi juhtimisega ja vesiniku maagaasivõrku segamisega seotud arenguga; g) jälgida vesiniku kvaliteedi arengut ja vesiniku kvaliteedijuhtimist vesinikuvõrgu haldurite poolt, kui see on asjakohane, nagu on osutatud artiklis 46, sealhulgas vesiniku kvaliteedi juhtimisega seotud kulude arengu jälgimine; h) vaadata läbi ja hinnata vesinikuvõrgu haldurite poolt kooskõlas artikliga 52 esitatud ülevaadet vesinikutransporditaristu arendamise kohta, võttes arvesse vesinikuvõrgu üldist energia-majanduslikku vajadust ning artikli 51 lõike 2 punkti e kohast võrguarenduse kavandamist käsitlevat ühisstsenaariumi raamistikku; i) võtta [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artikli 4 kohaste sihtotstarbeliste tasude heakskiitmisel arvesse punktis g nõutud vesinikutransporditaristu arendamise ülevaate läbivaatamist ja hindamist.  2019/692 artikli 1 lõige 6 (kohandatud)  uus jc) teha piiriülestes küsimustes koostööd asjaomase liikmesriigi reguleeriva asutuse või reguleerivate asutustega ja ametiga  ACERiga  , eelkõige osaledes ACERi reguleerivate asutuste nõukogu töös vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 21 . Kui tegemist on kolmandasse riiki viiva ja sealt tuleva taristuga infrastruktuuriga, võib selle liikmesriigi, kus asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt, reguleeriv asutus pärast konsulteerimist teiste asjaomaste liikmesriikide reguleerivate asutustega teha kolmanda riigi, sealhulgas energiaühenduse lepinguosaliste asjakohaste asutustega koostööd, et kohaldada kõnealuse taristu infrastruktuuri suhtes liikmesriikide territooriumil järjekindlalt käesolevat direktiivi;  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus kd) täita ja rakendada  ACERi  ameti ja komisjoni kõiki asjakohaseid õiguslikult siduvaid otsuseid; ET 122 ET le) esitada igal aastal aruanne oma tegevuse ja ülesannete täitmise kohta liikmesriikide asjaomastele asutustele,  ACERile  ametile ja komisjonile. Sellised aruanded hõlmavad iga käesolevas artiklis loetletud ülesande osas võetud meetmeid ja saavutatud tulemusi; mf) tagada, et ülekande, jaotamise ja  vesiniku transportimise, maagaasi ja vesiniku  hoiustamise ning veeldatud maagaasi  ja vesinikuterminalide puhul  ning  maagaasi ja vesiniku  tarnetegevuse puhul ei esine ristsubsideerimist; ng) jälgida ülekandesüsteemi haldurite investeerimiskavasid ning esitada oma aastaaruandes ülekandesüsteemi haldurite investeerimiskavade hinnang, pidades silmas nende vastavust üleeuroopalisele võrgu arengukavale, millele viidatakse  [uuesti sõnastatud gaasimääruses, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artikli 29 punktis x  määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõike 3 punktis b; hinnang võib hõlmata soovitusi nende investeerimiskavade muutmiseks; oh) jälgida võrgu turvalisust ja usaldusväärsust käsitlevate eeskirjade täitmist ja varasema toimimise läbivaatamist ning kehtestada ja kinnitada teenuse ja tarne kvaliteedi standardeid ja nõudeid või aidata sellele kaasa koos teiste pädevate asutustega; pi) jälgida läbipaistvuse taset, sealhulgas hulgihindade puhul, ning tagada, et maagaasiettevõtjad  ja vesinikuettevõtjad  täidaksid läbipaistvuskohustusi; qj) jälgida turu avamise ja konkurentsi taset ning tulemuslikkust hulgi- ja jaemüügitasandil, sealhulgas maagaasibörse  ja vesinikubörse , hindu kodutarbijatele, sealhulgas ettemaksu süsteeme, liitumis- ja eraldustasusid, hooldusteenuste teostamist ja nende tasusid ning kodutarbijate kaebusi, ning mis tahes konkurentsimoonutusi või -piiranguid, andes muu hulgas kogu vajaliku teabe asjaomastele konkurentsiasutustele ja andes asjaomased juhtumid üle asjaomastele konkurentsiasutustele; rk) jälgida lepingulise piirava tegevuse esinemist, sealhulgas ainuõiguse klauslite kasutamist, mis võib takistada või piirata suuri mitte-kodutarbijaid sõlmimast samal ajal lepinguid enam kui ühe tarnijaga ning vajaduse korral teavitada sellisest tegevusest liikmesriikide konkurentsiasutusi; sl) austada lepingulist vabadust seoses katkestatavate tarnelepingutega ja pikaajaliste lepingutega, tingimusel et need on kooskõlas ühenduse  liidu  õigusega ja ühenduse  liidu  poliitikaga  ning aitaks saavutada ELi eesmärke vähendada CO2 heidet. Pikaajalisi lepinguid sellise fossiilgaasi tarnimiseks, mida kasutatakse ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata, ei sõlmita kauemaks kui 2049. aasta lõpuni ; tm) jälgida aega, mis  maagaasi  ülekande- ja jaotussüsteemi halduritel  või vesinikuvõrgu halduritel  kulub ühenduste rajamiseks ja parandustöödeks; un) jälgida artiklis 2933  või artiklis 33  sätestatud juurdepääsutingimusi gaasihoidlatele, torujuhtmete paketile ja muudele abiteenustele ning vaadata need läbi. Kui  maa gaasihoidlatele juurdepääsu kord määratakse kindlaks artikli 2933 lõike 3 kohaselt, ei sisalda käesolev ülesanne tariifide läbivaatamist; ET 123 ET yo) aidata koos teiste asjakohaste asutustega tagada, et tarbijakaitsemeetmed, kaasa arvatud need, mis on sätestatud I lisas, oleksid tulemuslikud ja jõustatud; wp) avaldada vähemalt kord aastas soovitusi tarnehindade vastavuse kohta artiklile 63 ning esitada need vajaduse korral konkurentsiasutustele; xq) tagada  mittediskrimineeriv  juurdepääs tarbijate tarbimisandmetele, siseriiklikul tasandil vabatahtlikuks kasutamiseks tarbimisandmete kergesti arusaadava ühtlustatud vormi sätestamine ning kõikidele tarbijatele kiire juurdepääs sellistele andmetele  vastavalt artiklitele 22 ja 23  I lisa punkti h kohaselt; yr) jälgida ülekandesüsteemi haldurite, jaotussüsteemi haldurite,  vesinikuvõrgu haldurite,  tarnijate ja tarbijate ning teiste turuosaliste rollide ja vastutusega seotud eeskirjade rakendamist vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2009  [uuesti sõnastatud gaasimäärusele, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]  ; zs) jälgida nende kriteeriumide õiget kohaldamist, millega määratakse kindlaks, kas  maa gaasihoidla kuulub artikli 2933 lõike 3 või 4 alla, ja aat) jälgida kaitsemeetmete rakendamist artiklis 7746 sätestatud korras; bbu) aidata kaasa tähtsaimaid turuprotsesse käsitlevate andmesideprotsesside ühilduvusele piirkondlikul tasandil;.  uus cc) rakendada määruse artikli 52 kohaselt vastu võetud võrgueeskirju ja suuniseid riiklike meetmete abil või, kui see on nii sätestatud, koordineeritud piirkondlike või liidu meetmete abil; dd) tagada läbipaistev ja tõhus menetlus riikliku võrguarenduskava koostamiseks kooskõlas artiklites 51 ja 52 sätestatud nõuetega; ee) kiita heaks ja muuta võrgu arengukava; ff) jälgida gaasi kvaliteedi kontrollimist ja juhtimist ülekandesüsteemi haldurite, jaotussüsteemi haldurite, hoidlate haldurite ja maagaasi veeldusjaamade haldurite poolt; gg) jälgida, kuidas rakendatakse hädaolukorras võetud meetmeid, mis on sätestatud määruses (EL) 2017/1938, sealhulgas selle artikli 13 kohaseid solidaarsusmeetmeid, ja riiklikus hädaolukorra lahendamise kavas sätestatud meetmeid; hh) jälgida võrdlusveebisaitide, sealhulgas artiklis 12 sätestatud kriteeriumidele vastavate võrdlusvahendite kättesaadavust; ii) jälgida taastuvatest energiaallikatest ise toodetud maagaasi tarbimise ja kodanike energiakogukondade arendamise tarbetute takistuste ja piirangute kõrvaldamist. ET 124 ET  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus 2. Juhul kui liikmesriigis on nii sätestatud, võivad lõikes 1 nimetatud jälgimisülesandeid täita ka muud asutused, kui reguleeriv asutus. Sellisel juhul tehakse nimetatud jälgimise käigus saadud teave reguleerivale asutusele kättesaadavaks niipea kui võimalik. Säilitades oma iseseisvuse, ilma et see piiraks tema enda eripädevust ning kooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõtetega, konsulteerib reguleeriv asutus lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel vajaduse korral  maagaasi  ülekandesüsteemi  ja vesinikuvõrgu  halduritega ja teeb vajaduse korral tihedat koostööd liikmesriikide teiste asjaomaste ametiasutustega. Mis tahes heakskiit, mille reguleeriv asutus või amet  ACER  annab käesoleva direktiivi kohaselt, ei piira reguleeriva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud volituste kasutamist tulevikus vastavalt käesolevale artiklile või karistuste määramist teiste asjaomaste asutuste või komisjoni poolt. 3. Kui artikli 5514  või artikli 62  alusel on määratud sõltumatu süsteemihaldur  või sõltumatu vesinikuvõrguhaldur , peab reguleeriv asutus lisaks talle käesoleva artikli lõikega 1 määratud ülesannetele: a) jälgima käesoleva artikli kohaste kohustuste täitmist ülekandesüsteemi omaniku ja sõltumatu süsteemihalduri  ning vesinikuvõrgu omaniku ja sõltumatu vesinikuvõrguhalduri  poolt ning määrama mittetäitmise eest karistusi vastavalt lõike 4 punktile d; b) jälgima sõltumatu süsteemihalduri ja ülekandesüsteemi omaniku  või vesinikuvõrgu omaniku ja sõltumatu vesinikuvõrguhalduri  vahelisi suhteid ja teabevahetust, tagamaks, et sõltumatu süsteemihaldur  või sõltumatu vesinikuvõrguhaldur  täidab oma kohustusi, ning eelkõige kiitma heaks lepingud ja tegutsema sõltumatu süsteemihalduri ja ülekandesüsteemi omaniku  või vesinikuvõrgu omaniku ja sõltumatu vesinikuvõrguhalduri  vahelisi vaidlusi lahendava asutusena nende poolt lõike 11 kohaselt esitatud kaebuste korral; c) ilma et see piiraks artikli 5514 lõike 2 punktis c sätestatud menetluse kohaldamist, kiitma võrgu esimese kümneaastase arengukava osas heaks investeerimiskava ja võrgu mitmeaastase arengukava, mille sõltumatu süsteemihaldur  või sõltumatu vesinikuvõrguhaldur  igal aastal esitab; d) tagama, et sõltumatute süsteemihaldurite  või sõltumatute vesinikuvõrguhaldurite  kogutavad võrgule juurdepääsu tariifid sisaldavad võrgu omanikule või omanikele ette nähtud tasu, mille suurus on piisav võrgu vara ning neisse tehtavate igasuguste uute investeeringute eest tasumiseks, tingimusel, et need tariifid on majanduslikult põhjendatud ja tõhusalt koostatud, ja e) omama volitusi teostada kontrolli, sealhulgas ette teatamata kontrolli ülekandesüsteemi omaniku ja sõltumatu süsteemihalduri  või vesinikuvõrgu omaniku ja sõltumatu vesinikuvõrguhalduri  valdustes. ET 125 ET 4. Liikmesriigid tagavad, et reguleerivatele asutustele antakse volitused, mis võimaldavad neil lõigetes 1, 3 ja 6 osutatud ülesandeid tõhusalt ja kiiresti täita. Selleks peavad reguleerival asutusel olema vähemalt järgmised volitused: a) teha otsuseid, mis on maagaasi- ja vesiniku ettevõtjatele siduvad; b) uurida gaasi  gaaside  turgude toimimist ja otsustada milliseid vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid on vaja võtta tõhusa konkurentsi toetamiseks ja  gaaside  turu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning kõnealuseid meetmeid kehtestada  ja ,. vVajaduse korral on reguleerival asutusel samuti volitus teha konkurentsiõiguse uurimismenetluses koostööd liikmesriigi konkurentsiasutusega ja finantsturgude reguleerivate asutustega või komisjoniga; c) nõuda maagaasi- ja vesiniku ettevõtjatelt mis tahes andmeid, mis on talle tema ülesannete täitmiseks vajalikud, kaasa arvatud põhjendust kolmandale osapoolele juurdepääsu andmata jätmise kohta ning teavet võrgu tugevdamiseks vajalike meetmete kohta; d) määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi maagaasi- ja vesiniku ettevõtjatele, kes ei täida käesolevast direktiivist ega reguleeriva asutuse või ameti  ACERi  asjakohasest õiguslikult siduvast otsustest tulenevaid kohustusi, või taotleda pädevalt kohtult selliste karistuste määramist. See hõlmab  , sealhulgas  volitust määrata käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste mittetäitmise eest ülekandesüsteemi haldurile  või vesinikuvõrgu haldurile  karistusi, mille suurus on kuni 10 %  ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu halduri  aastakäibest, või vertikaalselt integreeritud ettevõtjale karistusi, mille suurus on kuni 10 % tema aastakäibest, või taotleda selliste karistuste määramist, ja e) vajalikud õigused viia läbi uurimisi ja asjakohased õigused korraldada vaidluste lahendamisi vastavalt lõigetele 11 ja 12.  uus 5. Selle liikmesriigi reguleerival asutusel, kus on Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku, vesinikuvõrguettevõtjate Euroopa võrgustiku või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse asukoht, on õigus määrata neile üksustele, kes ei täida käesolevast direktiivist, [uuesti sõnastatud gaasimäärusest, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] või reguleeriva asutuse või ACERi asjakohasest õiguslikult siduvast otsustest tulenevaid kohustusi, tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või taotleda selliste karistuste määramist pädevalt kohtult.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus 65. Lisaks lõigete 1 ja 4 alusel antud ülesannetele ja volitustele, kui  sõltumatu  ülekandesüsteemi haldur  või integreeritud vesinikuvõrgu haldur  on nimetatud kooskõlas IX peatükiIV peatükiga, 3. jaoga, antakse reguleerivale asutusele vähemalt järgmised ülesanded ja volitused: ET 126 ET a) määrata karistusi kooskõlas lõike 4 punktiga d diskrimineeriva käitumise eest vertikaalselt integreeritud ettevõtja huvides; b) jälgida ülekandesüsteemi halduri  või integreeritud vesinikuvõrgu halduri  ja vertikaalselt integreeritud ettevõtja vahelist teabevahetust tagamaks, et ülekandesüsteemi haldur  või integreeritud vesinikuvõrgu haldur  täidab oma kohustusi; c) tegutseda vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja ülekandesüsteemi halduri  või integreeritud vesinikuvõrgu halduri  vaheliste lõike 11 kohaselt esitatud vaidluste lahendajana; d) jälgida vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja ülekandesüsteemi halduri  või integreeritud vesinikuvõrgu halduri  vahelisi äri- ja rahandussuhteid, sealhulgas laenutegevust; e) kiita heaks kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja ülekandesüsteemi halduri  või integreeritud vesinikuvõrgu halduri  vahelised kaubandus- ja rahanduslepingud, tingimusel, et need on kooskõlas turutingimustega; f) taotleda vertikaalselt integreeritud ettevõtjalt põhjendust, kui järelevalveametnik on seda märkinud kooskõlas artikli 6421 lõikega 4,. Nimetatud põhjendus peab sisaldama  nõudes  eelkõige tõendeid, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja huvides ei ole toimunud diskrimineerivat käitumist; g) teha kontrolle, sealhulgas ette teatamata kontrolle vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja ülekandesüsteemi halduri  või integreeritud vesinikuvõrgu halduri  ruumides, ja h) määrata ülekandesüsteemi halduri  või integreeritud vesinikuvõrgu halduri  kõik või konkreetsed ülesanded artikli 6414 kohaselt nimetatud sõltumatule süsteemihaldurile  või sõltumatule vesinikuvõrgu haldurile , kui ülekandesüsteemi haldur  või integreeritud vesinikuvõrgu haldur  ei täida süstemaatiliselt temale käesoleva direktiiviga antud kohustusi, eelkõige korduva diskrimineeriva käitumise korral vertikaalselt integreeritud ettevõtja huvides. 76. Reguleerivad asutused vastutavad tingimuste või vähemalt nende arvestamise või kehtestamise aluseks oleva metoodika määramise või heakskiitmise eest piisavalt vara enne tingimuste jõustumist järgmistel juhtudel: a) siseriiklike  maagaasi võrkudega ühendamine ja juurdepääs neile, sealhulgas ülekande ja jaotamise tariifid, ning maagaasi veeldusjaamadele juurdepääsu tingimused ja tariifid  , kusjuures  Kõnealused tariifid või kõnealune metoodika peavad võimaldama teha võrkudesse ja maagaasi veeldusjaamadesse vajalikke investeeringuid nii, et need investeeringud tagaksid võrkude ja maagaasi veeldusjaamade rentaabluse;  uus b) siseriiklike vesinikuvõrkudega ühendamine ja neile juurdepääs, sealhulgas alates 1. jaanuarist 2031 vesinikuvõrgu tariifid ning vesinikuhoidlatele ja - terminalidele juurdepääsu tingimused, sealhulgas tariifid, kui see on asjakohane; ET 127 ET  2009/73/EÜ (kohandatud) cb) tasakaalustamisteenuste osutamine, mida tuleb osutada kõige ökonoomsemal viisil ja mis peavad pakkuma võrgukasutajatele sobivaid stiimuleid nende gaasi sisse- ja väljavoolu tasakaalustamiseks. Tasakaalustamisteenuseid pakutakse õiglaselt ja mittediskrimineerivalt ning objektiivsete kriteeriumide alusel; ja  uus d) sihtotstarbeliste tasude heakskiitmine ja järelevalve kooskõlas [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artikliga 4.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus e) piiriülesele taristule juurdepääs, sealhulgas võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise menetlused. 87. Lõikes 7 osutatud metoodikad või tingimused avaldatakse. 98. Tariifide või metoodika ja tasakaalustamisteenuste kehtestamisel või heaks kiitmisel tagavad reguleerivad asutused, et ülekandesüsteemi haldureid ja võrguhaldureid  ning alates 1. jaanuarist 2031 vesinikuvõrgu haldureid  stimuleeritakse nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis asjakohaselt, et tõhustada jõudlust, soodustada turgude integreerimist ja varustuskindlust ning toetada seonduvaid teadusuuringuid. 109. Reguleerivad asutused teostavad järelevalvet ülekoormusega tegelemise üle riigi tasandi gaasi ülekandevõrkudes  ja vesinikuvõrkudes , sealhulgas võrkudevahelistes ühendustes, ja ülekoormusega tegelemise eeskirjade rakendamise üle. Sel eesmärgil esitavad ülekandesüsteemi haldurid  , vesinikuvõrgu haldurid  või turul osalejad riiklikele reguleerivatele asutustele oma ülekoormusega tegelemise eeskirjad, kaasa arvatud võimsuse jaotamine. Riiklikud rReguleerivad asutused võivad taotleda kõnealuste eeskirjade muutmist. Artikkel 73  Otsused ja kaebused  110. Vajaduse korral on reguleerivatel asutustel õigus taotleda  maagaasi  ülekandesüsteemi, gaasihoidla, maagaasi veeldusjaamade ja jaotussüsteemi halduritelt  , vesinikuhoidlate ja -terminalide halduritelt ning alates 1. jaanuarist 2031 vesinikuvõrgu halduritelt tingimuste, sealhulgas käesolevas artiklis osutatud tariifide ja metoodika muutmist, et tagada nende proportsionaalsus ja mittediskrimineeriv kohaldamine. Kui gaasihoidlatele juurdepääsu kord määratakse kindlaks artikli 2933 lõike 3 kohaselt, ei sisalda käesolev ülesanne tariifide muutmist.  Maagaasi  ülekande ja jaotamise tariifide  ning vajaduse korral vesinikuvõrgu tariifide  kindlaksmääramisega viivitamise korral on reguleerivatel asutustel volitus kehtestada või heaks kiita esialgsed ülekande ja jaotamise tariifid või nende arvestamise metoodika  ning vesinikuvõrgu tariifide ja metoodika  ning juhul, ET 128 ET kui lõpptariifid või metoodika erinevad kõnealustest ajutistest tariifidest või metoodikast, teha otsus kompenseerivate meetmete kohta. 211 Iga osaline, kes soovib esitada kaebuse  maagaasi  ülekande-, jaotussüsteemi, gaasihoidla või maagaasi veeldusjaama halduri  või vesinikuvõrgu, -hoidla või - terminali halduri  kohta seoses käesolevast direktiivist kõnealusele haldurile tulenevate kohustustega, võib saata kaebuse reguleerivale asutusele, mis vaidlusi lahendava asutusena väljastab otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist. Seda tähtaega võib pikendada kahe kuu võrra, kui reguleeriv asutus nõuab lisateavet. Pikendatud ajavahemikku võib veel kord pikendada kaebuse esitaja nõusolekul. Reguleeriva asutuse otsus on siduv, kui ja kuni see ei kaota kehtivust seoses edasikaebamisega. 312. Kõik mõjutatud isikud ja isikud, kellel on õigus esitada kaebusi käesoleva artikli alusel rakendatud meetoditega seotud otsuse kohta, või kui reguleerival asutusel on kohustus tutvustada soovitatavaid tariife või meetodeid, võivad kahe kuu või liikmesriikide sätestatud lühema aja jooksul alates otsuse või otsuseettepaneku avaldamisest esitada läbivaatamiseks kaebuse. Kõnealune kaebus ei peata otsuse täitmist. 413. Liikmesriigid kehtestavad reguleerimiseks, kontrollimiseks ning läbipaistvuse tagamiseks sobivad ja tõhusad mehhanismid, et vältida turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, mis kahjustab eelkõige tarbijaid, ja turuvallutuslikku käitumist. Nende mehhanismide puhul tuleb arvesse võtta asutamislepingu  ELi toimimise lepingu  sätteid ja eelkõige selle artiklit 82  102 . 514. Liikmesriigid tagavad kohaste meetmete võtmise, sealhulgas liikmesriigi õiguse kohaselt haldus- või kriminaalmenetluse algatamise füüsilise või juriidilise isiku suhtes käesolevas direktiivis kehtestatud konfidentsiaalsusnormide rikkumise korral. 615, Lõigetes 211 ja 312 nimetatud kaebuste esitamine ei tohi piirata edasikaebamise õigust ühenduse  liidu  ja/või liikmesriigi õiguse alusel. 716. Reguleerivate asutuste otsused peavad olema täielikult põhjendatud, et oleks võimalik rakendada kohtulikku läbivaatamist. Otsused peavad olema avalikkusele kättesaadavad, tagades samas tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse. 817. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi tasandil on olemas sobivad mehhanismid, mille kohaselt on reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud isikul õigus otsus edasi kaevata asjaosalistest ja valitsusest sõltumatule organile. Artikkel 7442  Reguleerivate asutuste vaheline koostöö piiriülestes küsimustes  Piiriüleseid küsimusi reguleeriv kord 1. Reguleerivad asutused peavad üksteisega  , ja eeskätt ACERis,  tihedaid läbirääkimisi ja teevad omavahel koostööd ning annavad üksteisele ja ametile  ACERile  teavet, mis on vajalik nende käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks. Vahetatava teabe puhul peab teavet vastu võttev asutus tagama sama konfidentsiaalsustaseme kui asutus, kust teave pärit on. 2. Reguleerivad asutused teevad koostööd vähemalt piirkondlikul tasandil, et: a) toetada sellise töökorra väljakujundamist, mis võimaldab võrgu optimaalse haldamise, edendab ühiseid gaasi - ja vesiniku börse ja piiriüleste ET 129 ET võimsuste jaotamist ning võimaldab saavutada piirkonnas ja piirkondade vahel vastastikuse ühendamise võimsuse piisava taseme, sealhulgas võrkude uute vastastikuste ühendamiste abil, et võimaldada tõhusa konkurentsi arengut ja varustuskindluse paranemist, vältides diskrimineerimist varustusettevõtjate vahel eri liikmesriikides; b) koordineerida kõikide võrgureeglite väljatöötamist asjaomaste ülekandesüsteemi haldurite  , vesinikuvõrgu haldurite  ja teiste turuosaliste jaoks; ja c) koordineerida ülekoormuse juhtimise reeglite väljatöötamist;.  uus d) tagada ülekandesüsteemi haldurite ja võrguhaldurite ülesandeid piiriülesel või piirkondlikul tasandil täitvate juriidiliste isikute vastavus õigusnormidele.  2009/73/EÜ  uus 3. Riiklikel rReguleerivatel asutustel on õigus sõlmida vastastikuseid koostöölepinguid, et tugevdada reguleerimisalast koostööd. 4. Lõikes 2 nimetatud tegevus toimub vajaduse korral tihedates läbirääkimistes liikmesriikide teiste asjaomaste ametiasutustega ning ilma et see piiraks nende eripädevust. 5. Komisjon võib võtta vastu suunised reguleerivate asutuste kohustuste ulatuse kohta seoses nende omavahelise ja ametiga tehtava koostööga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.  uus 5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 83 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada suunised selle kohta, millises ulatuses on reguleerivad asutused kohustatud omavahel ja ACERiga koostööd tegema.  2019/692 artikli 1 lõige 7  uus 6. Reguleerivad asutused või kohasel juhul muud pädevad asutused võivad konsulteerida ja teha koostööd kolmandate riikide  , sealhulgas energiaühenduse lepinguosaliste  asjakohaste asutustega seoses kolmandatesse riikidesse viiva ja sealt tuleva gaasi - ja vesiniku taristu infrastruktuuri käitamisega, et tagada käesoleva direktiivi järjekindel kohaldamine asjaomase taristu infrastruktuuri suhtes liikmesriigi territooriumil ja territoriaalmeres. ET 130 ET  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 7543  Kooskõla võrgueeskirjade ja suunistega  Suunistele vastavus 1. Reguleeriv asutus ja komisjon võivad taotleda ameti  ACERi  arvamust selle kohta, kas reguleeriva asutuse tehtud otsus on vastavuses  võrgueeskirjadega ja käesolevas direktiivis või määruses (EÜ) nr 715/2009  [uuesti sõnastatud gaasimäärus, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]  osutatud suunistega. 2. Amet  ACER  esitab oma arvamuse vastavalt arvamust küsinud reguleerivale asutusele või komisjonile ja kõnealuse otsuse vastu võtnud reguleerivale asutusele kolme kuu jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. 3. Kui otsuse teinud reguleeriv asutus ei täida  ACERi  ameti ettekirjutusi nelja kuu jooksul alates nimetatud arvamuse kättesaamisest, teavitab  ACER  amet sellest komisjoni. 4. Kui reguleeriva asutuse poolt vastu võetud otsus piiriülese kaubanduse suhtes ei vasta käesolevas direktiivis või määruses (EÜ) nr 715/2009  [uuesti sõnastatud gaasimäärus, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]  osutatud suunistele, on mis tahes reguleerival asutusel õigus teavitada sellest komisjoni kahe kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. 5. Kui komisjonil tekivad tõsised kahtlused seoses reguleeriva asutuse otsuse vastavusega  võrgueeskirjadele ja  käesolevas direktiivis või määruses (EÜ) nr 715/2009  [uuesti sõnastatud gaasimäärus, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]  sätestatud suunistele, on komisjonil õigus teha otsus juhtumit täiendavalt uurida ametilt  ACERilt  lõike 3 alusel või reguleerivalt asutuselt lõike 4 alusel saadud teabe kättesaamisest kahe kuu ning omal algatusel kolme kuu jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast. Sel juhul kutsub ta reguleerivat asutust ja reguleerivale asutusele esitatud menetluse osalisi üles esitama märkusi. 6. Kui komisjon teeb otsuse juhtumit täiendavalt uurida, teeb ta nelja kuu jooksul alates vastava otsuse tegemisest teatavaks lõpliku otsuse a) mitte esitada vastuväiteid reguleeriva asutuse otsuse kohta või b) nõuda asjaomaselt reguleerivalt asutuselt otsuse tühistamist, kui komisjon leiab, et otsus ei vasta  võrgueeskirjadele ega  suunistele. 7. Kui komisjon ei ole otsustanud juhtumit põhjalikumalt uurida ega ole kas vastavalt lõikes 5 või 6 sätestatud tähtaja jooksul lõplikku otsust teinud, tähendab see seda, et komisjon pole reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväidet esitanud. 8. Reguleeriv asutus täidab komisjoni nõude otsuse tühistamise kohta kahe kuu jooksul ja teatab sellest komisjonile. 9. Komisjonile võib vastu võtta suunised, milles sätestatakse reguleerivate asutuste, ameti ja komisjoni järgitava menetluse üksikasjad seoses reguleerivate asutuste poolt võetud otsuste vastavusega käesolevas artiklis viidatud suunistele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolliga ET 131 ET regulatiivmenetlusele.  antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 83 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, millega kehtestatakse suunised käesoleva artikli kohaldamise korra üksikasjade kohta.  Artikkel 7644 Andmete säilitamine 1. Liikmesriigid nõuavad tarneettevõtjatelt, et nad hoiaksid riiklike ametiasutuste, sealhulgas reguleeriva asutuse, liikmesriigi konkurentsiasutuse ja komisjoni jaoks nende ülesannete täitmise eesmärgil vähemalt viis aastat kättesaadavana kogu asjakohase teabe, mis on seotud kõikide tehingutega  maa gaasi ja  vesiniku  tarnelepingute ja  maa gaasi  ja vesiniku  tuletisinstrumentide osas hulgimüüjatega ja ülekandesüsteemi halduritega, ning samuti gaasihoidlate ja maagaasi veeldusjaamade halduritega  ning vesinikuvõrgu, -hoidlate ja -terminali halduritega . 2. See teave hõlmab tehingute üksikasjalikke andmeid, nagu tähtaeg, tarne- ja maksetingimused, maht, täitmise kuupäevad ja kellaajad, tehinguhinnad ja asjaomase hulgimüüja andmed, ning üksikasjalikke andmeid kõikide lõpule viimata  maa gaasi  - ja vesiniku  tarnelepingute ja maagaasi  ja vesiniku  tuletisinstrumentide kohta.   3. Reguleeriv asutus võib otsustada need andmed osaliselt turuosalistele kättesaadavaks teha, kui ei avaldata konkreetsete turuosaliste või konkreetsete tehingutega seotud tundlikku äriteavet. Seda lõiget ei kohaldata teabe suhtes, mis käsitleb direktiivi  2014/65/EL  2004/39/EÜ reguleerimiskohaldamisalasse jäävaid finantsinstrumente. 4. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks võib Kkomisjonile  antakse õigus   võtta kooskõlas artikliga 83 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, millega kehtestatakse  vastu võtta suunised, milles määratakse kindlaks andmete säilitamise meetodid ja kord, samuti säilitatavate andmete vorm ja sisu. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. 5. Tarneettevõtjate ning hulgimüüjate ja  maagaasi  ülekandesüsteemi haldurite, ning samuti gaasihoidlate ja maagaasi veeldusjaamade haldurite  ning vesinikuvõrgu, -hoidlate ja -terminali haldurite  vaheliste maagaasi  ja vesiniku  tuletisinstrumentide tehingute suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit alles siis, kui komisjon on vastu võtnud lõikes 4 osutatud suunised. 6. Käesoleva artikli sätted ei tekita lisakohustusi lõikes 1 osutatud asutuste ees üksuste jaoks, mis jäävad direktiivi 2014/65/EL 2004/39/EÜ reguleerimiskohaldamisalasse. 7. Kui lõikes 1 osutatud asutused vajavad juurdepääsu andmetele, mida säilitavad direktiivi 2014/65/EL2004/39/EÜ reguleerimiskohaldamisalasse jäävad üksused, esitavad kõnealuse direktiivi alusel vastutavad asutused neile vajalikud andmed. ET 132 ET XXI peatükk Lõppsätted Artikkel 7746 Kaitsemeetmed 1. Kui energiaturul tekib ootamatu kriis või kui seatakse ohtu isikute, seadmete või rajatiste turvalisus või võrgu puutumatus, võib liikmesriik võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid  kuulutada välja hädaolukorra vastavalt määruse (EL) 2017/1938 artiklile 11 ja võtta riiklikus hädaolukorra lahendamise kavas ette nähtud meetmeid  . 2. Need meetmed peavad võimalikult vähe häirima siseturu toimimist ega tohi olla laiema ulatusega, kui on vältimatult vajalik ootamatute raskuste kõrvaldamiseks. 3. Asjaomane liikmesriik teatab nendest meetmetest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile, kes võib otsustada, et see liikmesriik peab meetmeid muutma või need tühistama, kui need moonutavad konkurentsi ja mõjutavad kaubandust ühishuve kahjustaval viisil.  2009/73/EÜ (kohandatud) Artikkel 7847 Võrdsed võimalused 1. Meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta käesoleva direktiivi kohaselt võrdsete võimaluste tagamiseks, peavad olema kooskõlas  ELi toimimise lepinguga  EÜ asutamislepinguga, eelkõige selle artikliga 30  36 , ning ühenduse  liidu  õigusaktidega. 2. Lõikes 1 osutatud meetmed peavad olema proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad. Kõnealuseid meetmeid võib võtta üksnes pärast komisjoni teavitamist ja komisjoni heakskiitu. 3. Komisjon reageerib lõikes 2 osutatud teavitamisele kahe kuu jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest. Nimetatud ajavahemik algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Kui komisjon ei ole kõnealuse kahe kuu jooksul reageerinud, siis loetakse, et komisjon ei ole teada antud meetmete kohta vastuväiteid esitanud. Artikkel 48 Võta-või-maksa kohustustega seotud erandid 1. Kui maagaasiettevõtjal on tekkinud või tõenäoliselt tekivad tõsised majanduslikud või rahalised raskused seoses ühe või mitme gaasitarnelepingu raames võetud võta- või-maksa kohustusega, võib ta asjaomasele liikmesriigile või selleks määratud pädevale asutusele esitada taotluse ajutise erandi tegemiseks artiklist 32. Taotlused esitatakse üksikjuhtumite kaupa vastavalt liikmesriigi valikule kas enne või pärast võrgule juurdepääsu keelamist. Liikmesriigid võivad lasta ka maagaasiettevõtjal ET 133 ET valida, kas esitada avaldus enne või pärast võrgule juurdepääsu keelamist. Kui maagaasiettevõtja on võrgule juurdepääsu võimaldamisest keeldunud, esitatakse avaldus viivitamata. Avaldusele lisatakse kogu vajalik teave probleemi olemuse ja ulatuse kohta ning maagaasiettevõtja jõupingutuste kohta selle lahendamisel. Kui teisi mõistlikke lahendusi ei leita, võib liikmesriik või määratud pädev asutus lõiget 3 arvestades otsustada erandit lubada. 2. Liikmesriik või määratud pädev asutus teatab komisjonile erandi lubamise otsusest viivitamata ja lisab kogu erandit käsitleva vajaliku teabe. Selle teabe võib komisjonile esitada kokkuvõtlikul kujul, et komisjon saaks teha põhjendatud otsuse. Komisjon võib kaheksa nädala jooksul pärast teate saamist nõuda liikmesriigilt või määratud pädevalt asutuselt erandi lubamise otsuse muutmist või tühistamist. Kui liikmesriik või määratud pädev asutus ei täida nõudmist nelja nädala jooksul, tehakse lõplik otsus viivitamata vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele. Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse. 3. Otsuse tegemisel lõikes 1 osutatud erandite lubamise kohta võtab liikmesriik või määratud pädev asutus eelkõige arvesse järgmisi kriteeriume: a) konkurentsivõimelise gaasituru rajamise eesmärk; b) vajadus täita avalike teenuste osutamise kohustusi ja tagada varustuskindlus; c) maagaasiettevõtja seisund gaasiturul ja tegelik konkurents sellel turul; d) maagaasiettevõtjate ja ülekandeettevõtjate või vabatarbijate majanduslike ja rahaliste raskuste tõsidus; e) kõnealuse lepingu või kõnealuste lepingute tingimused ja allkirjastamise kuupäev või kuupäevad, sealhulgas selles või nendes arvesse võetud turumuudatuste ulatus; f) probleemi lahendamiseks tehtud jõupingutused; g) millisel määral oleks ettevõtja võinud käesoleva direktiivi sätteid arvestades eeldada tõsiste raskuste tekkimist võta-või-maksa kohustuste võtmisel; h) võrku ühendatuse tase teiste võrkudega ja nende võrkude koostalitlusvõime ning i) erandi lubamise oletatav mõju käesoleva direktiivi korrektsele kohaldamisele, pidades silmas maagaasi siseturu tõrgeteta toimimist. Enne 4. augustit 2003 võta-või-maksa-lepingutega seotud eranditaotluste kohta tehtud otsus ei tohi põhjustada olukorda, kus ei ole võimalik leida teisi rentaableid turustusvõimalusi. Tõsisteks raskusteks ei peeta mingil juhul olukorda, mille puhul maagaasi müük ei lange allapoole võta-või-maksa gaasitarnelepingutes sisalduvat tarbimise garanteeritud miinimummäära või kui kõnealust võta-või-maksa gaasitarnelepingut saab kohandada või kui maagaasiettevõtja suudab leida teisi turustusvõimalusi. 4. Maagaasiettevõtjad, kelle suhtes ei lubata teha käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud erandit, ei tohi gaasitarnelepinguga võetud võta-või-maksa kohustuste tõttu võrgule juurdepääsu keelata ega jätkata selle keelamist. Liikmesriigid tagavad asjakohaste sätete, nimelt artiklite 32–44 kohaldamise. ET 134 ET 5. Kõiki eespool esitatud sätete alusel lubatud erandeid tuleb nõuetekohaselt põhjendada. Komisjon avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 6. Komisjon esitab 4. augustiks 2008 aruande käesoleva artikli kohaldamisel saadud kogemuste kohta, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid õigeaegselt kaaluda vajadust seda kohandada.  2019/692 artikli 1 lõige 8 (kohandatud)  uus Artikkel 7948a Tehnilised kokkulepped ülekandetorude  kolmandate riikidega maagaasi- ja vesinikutorujuhtmete  käitamise kohta Käesolev direktiiv ei mõjuta ülekandesüsteemi haldurite  , vesinikuvõrgu haldurite  või teiste ettevõtjate õigust jätta jõusse või sõlmida tehnilisi kokkuleppeid liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheliste ülekandetorude  torujuhtmete  käitamise kohta, tingimusel et sellised kokkulepped on kooskõlas liidu õiguse ja asjaomaste liikmesriikide riiklikereguleerivate asutuste asjakohaste otsustega. Nendest kokkulepetest teavitatakse asjaomaste liikmesriikide reguleerivaid asutusi.  2009/73/EÜ Artikkel 49 Tekkivad ja isoleeritud turud 1. Liikmesriigid, kes ei ole otseselt seotud mõne teise liikmesriigi ühendatud võrguga ja kellel on ainult üks põhiline välistarnija, võivad teha erandeid artiklitest 4, 9, 37 ja/või 38. Põhitarnijaks peetakse tarneettevõtjat, kelle turuosa ületab 75 %. Kõik sellised erandid kaotavad automaatselt kehtivuse siis, kui vähemalt üks käesolevas lõigus osutatud tingimus ei ole enam täidetud. Kõigist sellistest eranditest teatatakse komisjonile. Küprosele võib teha erandeid artiklitest 4, 9, 37 ja/või 38. Selline erand kaotab kehtivuse kohe, kui Küprost ei käsitleta enam isoleeritud turuna. Artikleid 4, 9, 37 ja/või 38 ei kohaldata Eesti, Läti ja/või Soome suhtes, kuni mis tahes kõnealustest liikmesriikidest on otseselt ühendatud muu liikmesriigi kui Eesti, Läti, Leedu ja Soome ühendatud võrku. Käesoleva lõigu kohaldamine ei piira käesoleva lõike esimese lõigu kohaste erandite kohaldamist. 2. Tekkiva turuna käsitatav liikmesriik, kellele käesoleva direktiivi rakendamine põhjustaks olulisi probleeme, võib teha erandeid artiklitest 4 ja 9, artikli 13 lõigetest 1 ja 3, artiklitest 14 ja 24, artikli 25 lõikest 5, artiklitest 26, 31 ja 32, artikli 37 lõikest 1 ja/või artiklist 38. Selline erand kaotab automaatselt kehtivuse siis, kui liikmesriiki ei käsitata enam tekkiva turuna. Kõigist sellistest eranditest teatatakse komisjonile. ET 135 ET Küprosele võib teha erandeid artiklitest 4 ja 9, artikli 13 lõigetest 1 ja 3, artiklitest 14 ja 24, artikli 25 lõikest 5, artiklitest 26, 31 ja 32, artikli 37 lõikest 1 ja/või artiklist 38. Selline erand kaotab kehtivuse kohe, kui Küprost ei käsitleta enam tekkiva turuna. 3. Lõike 2 esimese lõigus nimetatud erandite kehtetuks muutumise kuupäeval tuleb turg vabatarbija määratlusest tingituna avada vähemalt 33 % ulatuses siseriikliku gaasituru aastasest gaasi kogutarbimisest. Sellele järgneva kahe aasta jooksul kohaldatakse artikli 37 lõike 1 punkti b ja kolme järgneva aasta jooksul artikli 37 lõike 1 punkti c. Artikli 37 lõike 1 punkti b kohaldamise ajal võivad käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud liikmesriigid otsustada mitte kohaldada artikli 32 kohaseid taasgaasistamise abiteenuseid ja ajutist hoiustamist ning sellele järgnevat ülekandesüsteemi toimetamist käsitlevaid sätteid. 4. Kui käesoleva direktiivi rakendamine põhjustaks olulisi, eelkõige ülekande- ja tähtsama jaotusinfrastruktuuri arendamisega seotud probleeme liikmesriigi geograafiliselt piiratud alal, võib liikmesriik investeeringute soodustamiseks ja selle piirkonna arendamiseks taotleda komisjonilt ajutist erandit artiklitest 4 ja 9, artikli 13 lõigetest 1 ja 3, artiklitest 14 ja 24, artikli 25 lõikest 5, artiklitest 26, 31 ja 32, artikli 37 lõikest 1 ja/või artiklist 38. 5. Komisjon võib lubada lõikes 4 nimetatud erandite tegemist, võttes arvesse eelkõige järgmisi kriteeriume: – a) vajadus selliste infrastruktuuriinvesteeringute järele, mis ei oleks konkurentsile rajatud turukeskkonnas majanduslikult tasuvad; – b) vajalike investeeringute maht ja tasuvuse väljavaated; – c) asjaomase piirkonna gaasivõrgu suurus ja arengutase; – d) asjaomase gaasituru tulevikuväljavaated; – e) asjaomase ala või piirkonna geograafiline suurus ja omadused ning sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised tegurid. Muu gaasiinfrastruktuuri kui jaotusinfrastruktuuri puhul võib erandeid lubada üksnes juhul, kui sellel alal ei ole veel asutatud gaasiinfrastruktuuri või see on seal olnud vähem kui 10 aastat. Ajutine erand ei tohi kehtida kauem kui 10 aastat pärast esmakordset gaasi tarnimist sellele alale. Jaotusinfrastruktuuri kohta tohib lubada erandit ajavahemikuks, mis ei ületa 20 aastat nimetatud infrastruktuuri kaudu gaasi esmakordsest tarnimisest sellele alale. 6. Artikli 9 lõike 1 punkti b ei kohaldata Küprose, Luksemburgi ja/või Malta suhtes. 7. Komisjon teatab liikmesriikidele taotlustest, mis on tehtud vastavalt lõikele 4, enne lõike 5 kohase otsuse tegemist, võttes arvesse konfidentsiaalsuse säilitamist. See otsus ning lõigetes 1 ja 2 nimetatud erandid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. 8. Kreeka võib teha erandeid käesoleva direktiivi artiklitest 4, 24, 25, 26, 32, 37 ja/või 38 nende geograafiliste alade suhtes ja tähtaegadega, mis on märgitud vastavalt direktiivile 98/30/EÜ enne 15. märtsi 2002 väljastatud riigi tegevuslubades teatavate geograafiliste alade arendamiseks ja jaotusvõrkude eksklusiivseks kasutamiseks. ET 136 ET  uus Artikkel 80 Maagaasisüsteemi erandid 1. Liikmesriigid, kes ei ole otseselt seotud mõne teise liikmesriigi ühendatud võrguga, võivad taotleda komisjonilt erandeid artiklitest 3, 7, 54 või 27. Kõik sellised erandid kaotavad kehtivuse hetkest, mil esimene ühendustoru liikmesriigiga on valmis. 2. Liikmesriigid võivad taotleda komisjonilt erandeid artiklite 3, 7, 54 või 27 kohaldamisest äärepoolseimate piirkondade suhtes ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses või muude geograafiliselt eraldatud piirkondade suhtes. Iga selline erand kaotab kehtivuse, kui ühendus piirkonnast või alalt liikmesriigi ühendatud võrku on lõpule viidud. 3. Komisjon teavitab liikmesriike lõigetes 1 ja 2 osutatud eranditaotlustest enne otsuse tegemist, võttes arvesse põhjendatud taotlusi tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse kohta. 4. Komisjoni tehtud erandid on ajaliselt piiratud ja nende suhtes kohaldatakse tingimusi, mille eesmärk on suurendada konkurentsi siseturul ja siseturu integratsiooni ning tagada, et erandid ei takistaks üleminekut taastuvenergiale ega energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punkti 18 tähenduses. 5. Direktiivi 2009/73/EÜ kohased erandid, millel puudub kehtivusaeg, kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2025. Liikmesriigid, kes käesoleva direktiivi jõustumise ajal neid erandeid ikka veel kasutavad, võivad taotleda komisjonilt uut erandit vastavalt käesolevas artiklis kehtestatud tingimustele. 6. Erandi tegemise otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.  2019/692 artikli 1 lõige 9 (kohandatud)  uus Artikkel 8149 a Erandid kolmandasse riiki viivate ja sealt tulevate  maagaasi  ülekandetorude suhtes 1. Kui tegemist on liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheliste gaasi ülekandetorudega, mille ehitamine on lõpetatud enne 23. maid 2019, võib liikmesriik, kus asub ülekandetoru esimene liikmesriikide võrgus olev ühenduspunkt, otsustada teha erandi artiklitest 549, 6510, 6611 ja 2732 ning artikli 72 41 lõigetest 7, 9 ja artikli 73 lõikest 1 tema territooriumil ja territoriaalmeres asuva gaasi ülekandetoru lõikude osas objektiivsetel põhjustel, näiteks tehtud investeeringu tagasiteenimise võimaldamiseks või varustuskindluse kaalutlustel, tingimusel et erand ei kahjusta konkurentsi, maagaasi siseturu tõhusat toimimist ega gaasi varustuskindlust liidus. ET 137 ET Erand peab olema ajaliselt piiratud, kestusega kuni 20 aastat, objektiivselt põhjendatud, pikendatav, kui see on õigustatud, ning võib olla seotud tingimustega, mis aitavad kaasa eespool  esimeses lõigus  nimetatud tingimuste saavutamisele. Erandit ei kohaldata ülekandetorudele liikmesriigi ja sellise kolmanda riigi vahel, kes on kohustatud käesoleva direktiivi oma õigusesse üle võtma ja kes kohaldab seda tõhusalt oma õiguskorras vastavalt liiduga sõlmitud kokkuleppele. 2. Kui asjaomane ülekandetoru asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, otsustab kõnealuse ülekandetoru suhtes erandi tegemise üle pärast konsulteerimist kõigi asjaomaste liikmesriikidega see liikmesriik, kelle territooriumil asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt. Asjaomaste liikmesriikide taotluse korral võib komisjon otsustada osaleda vaatlejana selle liikmesriigi, kelle territooriumil asub esimene ühenduspunkt, ja kolmanda riigi vahelistel konsultatsioonidel, millel käsitletakse käesoleva direktiivi järjekindlat kohaldamist selle liikmesriigi territooriumil ja territoriaalmeres, kelle territooriumil asub esimene ühenduspunkt, sealhulgas erandite tegemist selliste ülekandetorude suhtes. 3. Lõigete 1 ja 2 kohased otsused tuleb võtta vastu hiljemalt 24. maiks 2020. Liikmesriigid teavitavad igast sellisest otsusest komisjoni ja avaldavad need. Artikkel 8249b Volitamine 1. Ilma et see piiraks liidu õiguses sätestatud muude kohustuste täitmist ning mõjutamata liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust, võivad ülekandetoru või tootmisetapi torustiku käitamist käsitlevad liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelised kehtivad lepingud jääda jõusse seni, kuni liidu ja sama kolmanda riigi vahel jõustub uus leping või kohaldatakse käesoleva artikli lõigete 2–15 kohast menetlust. 2. Ilma et see mõjutaks liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust, juhul kui liikmesriik kavatseb alustada kolmanda riigiga läbirääkimisi, et sõlmida ülekandetoru käitamist käsitlev leping kolmanda riigiga küsimustes, mis kuuluvad täielikult või osaliselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, või seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada, teavitab ta oma kavatsusest kirjalikult komisjoni. Teatele lisatakse asjakohased dokumendid ja märge sätete kohta, mille üle läbirääkimisi peetakse või mida uuesti läbi räägitakse, läbirääkimiste eesmärk ja muu asjakohane teave ning see teade edastatakse komisjonile vähemalt viis kuud enne kavandatud läbirääkimiste algust. 3. Lõike 2 kohase teate esitamise järel annab komisjon asjaomasele liikmesriigile loa alustada kolmanda riigiga ametlikke läbirääkimisi selles osas, mis võivad mõjutada liidu ühiseeskirju, välja arvatud juhul, kui ta on seisukohal, et selliste läbirääkimiste alustamine: a) oleks vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad liidu ja liikmesriikide vahelisest pädevuse jaotusest; b) kahjustaks maagaasi siseturu toimimist, konkurentsi või varustuskindlust liikmesriigis või liidus; ET 138 ET c) takistaks liidul kolmanda riigiga valitsustevaheliste kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste eesmärkide saavutamist; d) oleks diskrimineeriv. 4. Lõike 3 kohasel hindamisel võtab komisjon arvesse, kas kavandatud leping käsitleb ülekandetoru või tootmisetapi torustikku, mis aitab uute maagaasiallikate kaudu maagaasitarneid ja tarnijaid mitmekesistada. 5. 90 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud teate kättesaamist võtab komisjon vastu otsuse, millega ta annab liikmesriigile loa alustada läbirääkimisi, et sõlmida kolmanda riigiga leping või seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada, või millega ta keeldub sellist luba andmast. Kui otsuse vastuvõtmiseks on vaja lisateavet, hakkab 90-päevane tähtaeg kulgema lisateabe laekumise kuupäevast. 6. Kui komisjon võtab vastu otsuse, millega ta keeldub andmast liikmesriigile luba, et sõlmida kolmanda riigiga leping või seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja põhjendab oma otsust. 7. Otsus, millega antakse liikmesriigile luba alustada läbirääkimisi, et sõlmida kolmanda riigiga leping või seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada, või millega keeldutakse sellist luba andmast, võetakse vastu rakendusaktiga kooskõlas artikli 8351 lõikes 2 osutatud menetlusega. 8. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2017/68445 võib komisjon anda suuniseid ja nõuda kavandatavasse lepingusse teatavate tingimuste lisamist, et tagada kooskõla liidu õigusega. 9. Komisjoni hoitakse lepingu sõlmimise, muutmise, laiendamise, kohandamise või pikendamise üle peetavate läbirääkimiste eri etappide jooksul kursis läbirääkimiste edenemise ja tulemustega ning komisjon võib taotleda osalemist liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelistel läbirääkimistel kooskõlas otsusega (EL) 2017/684. 10. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõike 5 kohaselt vastu võetud otsustest. 11. Enne kolmanda riigiga lepingu allkirjastamist teatab asjaomane liikmesriik komisjonile läbirääkimiste tulemustest ning edastab komisjonile läbirääkimiste tulemusel koostatud lepingu teksti. 12. Lõike 11 kohase teate saamisel hindab komisjon läbirääkimiste tulemusel koostatud lepingut vastavalt lõikele 3. Kui komisjon leiab, et läbirääkimiste tulemusel koostatud leping on kooskõlas lõikega 3, annab ta liikmesriigile loa leping allkirjastada ja sõlmida. 13. 90 päeva jooksul pärast lõikes 11 osutatud teate kättesaamist võtab komisjon vastu otsuse, millega ta annab liikmesriigile loa allkirjastada ja sõlmida kolmanda riigiga leping või millega ta keeldub sellist luba andmast. Kui otsuse vastuvõtmiseks on vaja lisateavet, hakkab 90-päevane tähtaeg kulgema lisateabe laekumise kuupäevast. 14. Kui komisjon võtab lõike 13 kohaselt vastu otsuse, millega ta annab liikmesriigile loa allkirjastada ja sõlmida kolmanda riigiga leping, teavitab asjaomane liikmesriik 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta otsus (EL) 2017/684, millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid leppeid käsitlev teabevahetusmehhanism ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/EL (ELT L 99, 12.4.2017, lk 1). ET 139 ET komisjoni lepingu sõlmimisest ja jõustumisest ning kõnealuse lepingu staatuse hilisematest muudatustest. 15. Kui komisjon võtab lõike 13 kohaselt vastu otsuse, millega ta keeldub andmast liikmesriigile luba allkirjastada ja sõlmida kolmanda riigiga leping, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja põhjendab oma otsust.  2009/73/EÜ Artikkel 50 Läbivaatamise kord Kui komisjon jõuab artikli 52 lõikes 6 nimetatud aruandes järeldusele, et arvestades võrkudele juurdepääsu läbiviimise tulemuslikkust liikmesriigis, mis on võrkudele täieliku, mittediskrimineeriva ja takistusteta juurdepääsu aluseks, ei ole teatavad käesoleva direktiiviga ettevõtjatele pandavad kohustused (sealhulgas jaotussüsteemi haldurite juriidilise eraldamisega seonduv) püstitatud eesmärgiga kooskõlas, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile taotluse kõnealusest kohustusest vabastuse saamiseks. Taotlusest teatab liikmesriik viivitamata komisjonile, lisades kogu asjakohase teabe, mis on vajalik tõestamaks, et aruande järeldus tulemuslikust võrgule juurdepääsu tagamisest kehtib ka edaspidi. Kolme kuu jooksul pärast teate saamist võtab komisjon vastu otsuse asjaomase liikmesriigi taotluse kohta ning teeb vajadusel ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi vastavate sätete muutmiseks. Käesoleva direktiivi muutmise ettepanekute hulgas võib komisjon teha ettepaneku vabastada asjaomane liikmesriik teatavatest nõuetest, kui kõnealune liikmesriik rakendab vajadusel teisi sama tulemuslikke meetmeid. Artikkel 51 Komitee 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.  2018/1999 artikli 51 lõige 2 Artikkel 52 Aruandlus ET 140 ET Komisjon jälgib ja kontrollib käesoleva direktiivi kohaldamist ning esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199946 artiklis 35 osutatud energialiidu olukorda käsitleva aruande lisana üldise eduaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.  uus Artikkel 83 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklites 8, 56, 66, 74, 75 ja 76 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev]. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 56, 66, 74, 75 ja 76 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artiklite 8, 56, 66, 74, 75 ja 76 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 84 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). ET 141 ET Artikkel 85 Läbivaatamine ja aruandlus Komisjon vaatab käesoleva direktiivi 31. detsembriks 2030 läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Läbivaatamise käigus uuritakse eelkõige artikli 8 ja artiklis 2 esitatud vastavate määratluste kohaldamist, et hinnata, kas 1. jaanuaril 2031 tegevust alustavad rajatised peaksid kõnealuse artikli kohase sertifitseerimise saamiseks tõendama, et vähese CO2 heitega kütuste ja vähese CO2 heitega vesiniku kasutamisega saavutatakse suurem kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Artikkel 86 Direktiivi 2012/27/EL muutmine Direktiivi 2012/27/EL muudetakse järgmiselt: 1) artiklid 9, 10 ja 11 jäetakse välja; 2) VII lisa jäetakse välja.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 8754 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi  artikli 51  täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 3. märtsiks 2011 31. detsembriks 2023 . Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates 3. märtsist 2011, välja arvatud artiklit 11, mida hakatakse kohaldama alates 3. märtsist 2013. Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette  Sellise viitamise viisi ning sellise märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid  . 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.  2009/73/EÜ (kohandatud)  uus Artikkel 8853 Kehtetuks tunnistamine ET 142 ET Direktiiv 2003/55/EÜ  2009/73/EÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud õigusaktidega,  tunnistatakse alates 3. märtsist2011  1. jaanuarist 2023  kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud nimetatud direktiivi  III lisa B osas loetletud direktiivide  siseriiklikku õigusse ülevõtmise  tähtaegadega  ja kohaldamise  alguskuupäevaga  tähtaegadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt IVII lisa vastavustabelile.  2009/73/EÜ (kohandatud) Artikkel 8955 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub järgmisel kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 9056 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 143 ET FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid 1.4.2. Erieesmärgid 1.4.3. Oodatav(ad) tulemus(ed) ja mõju 1.4.4. Tulemusnäitajad 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viis(id) 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ET 144 ET 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ET 145 ET FINANTSSELGITUS – AMETID 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturu ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud). Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturu tingimuste kohta (uuesti sõnastatud). 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Poliitikavaldkond: energeetika Tegevusvaldkond: Euroopa roheline kokkulepe 1.3. Ettepanek käsitleb X uut meedet  uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest47  olemasoleva meetme pikendamist  ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Euroopa rohelises kokkuleppes ja kliimamääruses seati eesmärk, et EL muutuks 2050. aastaks kliimaneutraalseks viisil, mis aitab kaasa Euroopa konkurentsivõimele, majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Kasvuhoonegaaside heite 55 % vähendamise eesmärk viib hinnanguliselt taastuvate energiaallikate 38–40 % osakaaluni. Gaaskütused moodustavad 2050. aastaks energiaallikate jaotusest jätkuvalt olulise osa ja seetõttu tuleb konkurentsivõimeliste vähese süsinikuheitega gaasiturgude tulevikku suunatud korralduse abil gaasisektori süsinikuheidet vähendada. Käesolev algatus on ka paketi „Eesmärk 55“ osa. See hõlmab gaaside, sealhulgas vesiniku turu kujundamist. Kuigi selle abil ei vähendata otseselt CO2 heidet, kõrvaldatakse sellega olemasolevad regulatiivsed tõkked ja luuakse tingimused, et see saaks toimuda kulutõhusal viisil. 1.4.2. Erieesmärgid Järgmised erieesmärgid keskenduvad nendele, mida käsitletakse sätetes, mis nõuavad lisavahendeid ACERile ja energeetika peadirektoraadile. Erieesmärk nr 1 Luua õigusraamistik vesinikusektori ja vesinikuvõrkude turupõhiseks arendamiseks. Erieesmärk nr 2 47 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 146 ET Parandada piiriülese maagaasikaubanduse tingimusi, võttes arvesse taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavat rolli, ning suurendada tarbijate õigusi. Erieesmärk nr 3 Tagada, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgiksid ELi õigusakte. 1.4.3. Oodatav(ad) tulemus(ed) ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Lisavahendid võimaldavad ACERil ja energeetika peadirektoraadil täita ülesandeid, mis on vajalikud neile ELi õigusaktidega antud volituste täitmiseks kooskõlas käesoleva ettepaneku nõuetega. 1.4.4. Tulemusnäitajad Täpsustage, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Erieesmärk nr 1 Vesinikutaristu arendamine ja selle ühine kasutamine eri turuosaliste poolt. Erieesmärk nr 2 Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidega kauplemise tase ja nende turulepääs (nt kauplejate mahud ja arv, veeldatud maagaasi terminalide kasutamise määr ja saadud gaaside mahud). Erieesmärk nr 3 Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku õigeaegne loomine ja maagaasi jaotussüsteemi haldurite õigeaegne kaasamine Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksusesse. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Järgnevas hinnangus, niivõrd kui see puudutab ACERit, võetakse arvesse sõltumatu konsultandi hiljutises uuringus esitatud hinnanguid praeguste ülesannete jaoks vajalike ressursside kohta, et määrata kindlaks sarnaste, kuid lisaülesannete jaoks vajalikud ressursid, kohandades neid, et vältida ülehindamist. Olemasolevate ülesannete puhul esitatud täistööajale taandatud töötajate arvud on 2023. aastal vajalike töötajate arvu ümardatud hinnangud, kuid neid on üldiselt vähendatud 20 %, võtmaks arvesse, et konsultandi kasutatud metoodika võis tingida ülehindamist, nagu on selgitatud komisjoni 5. oktoobri 2021. aasta arvamuses C(2021)7024 Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti programmdokumendi kavandi kohta aastateks 2022–2024 ning ACERi käsutuses olevate rahaliste ja inimressursside piisavuse kohta. Käesolevas tööjõu-uuringus kasutatakse vajalike töötajate arvu kohta seega konsultandi kasutatud hinnangust konservatiivsemat hinnangut. ET 147 ET Kuigi ELi tarbijatele tarnitava maagaasi maht järk-järgult väheneb, ei vähenda see lähitulevikus ACERi töökoormust praeguste ülesannete täitmisel: näiteks jätkub maagaasi võrgueeskirjade rakendamine olenemata võrgu transpordimahust. Keerukus isegi suureneb, arvestades taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside segamise kasvavat rolli. Peale selle lisandub koos vesiniku võrgu ja turu loomisega ACERi ülesannete hulka uue sektori reguleerimine. Erieesmärk nr 1 Luua õigusraamistik vesinikusektori ja vesinikuvõrkude turupõhiseks arendamiseks - Nii nagu elektri ja maagaasi puhul, on ka turupõhise vesinikusektori arendamiseks vaja üksikasjalikumaid eeskirju võrgueeskirjade või suuniste kujul. Ettepanek sisaldab üheksat volitust võtta komisjoni määruste kujul vastu uued vesiniku võrgueeskirjad või suunised. Praegu on olemas kuus võrgueeskirja või suunist, mis on võetud gaasimääruse (EÜ) nr 715/2009 alusel vastu komisjoni määrustena või lisatud sellele määrusele lisadena. Konsultandi hinnangul vajab ACER nende rakendamiseks seitset täistööajale taandatud töötajat. Maagaasi võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamisel ja rakendamisel saadud kogemusi saab kasutada sarnaste vesiniku võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamisel (nt võimsuse jaotamine, koostalitlusvõime). Seetõttu on vesinikuga seotud uute võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamiseks ja seejärel rakendamiseks vaja hinnanguliselt viit täistööajale taandatud töötajat. Arvestades vesinikusektori järkjärgulist arengut, tuleks täiendavad täistööajale taandatud töötajad tööle võtta järk-järgult: alates 2023. aastast üks täistööajale taandatud töötaja aastas. - ACER teeb ka otsuseid selle kohta, kuidas jaotada uue piiriülese vesinikutaristu ja vesiniku või muude gaaside erinevast kvaliteedist tulenevate piirangute kõrvaldamise lahendustest tulenevad kulud. Konsultandi hinnangul on selleks, et ACER saaks teha otsuse kulude piiriülese jaotamise kohta TEN-E määruse (EL) nr 347/2013 alusel juhul, kui liikmesriikide reguleerivad asutused ei jõua kokkuleppele, vaja umbes kolme täistööajale taandatud töötajat kuueks kuuks ning kui otsus edasi kaevatakse, on vaja lisapersonali. Eeldades, et otsus tehakse kord kahe aasta tagant, oleks ajal, mil see otsustusõigus vesiniku ja muude gaaside kui maagaasi tähtsuse suurenemise tõttu tõenäoliselt tekib (s.o 2026. aastal), selleks vaja täiendavalt ühte täistööajale taandatud töötajat. - ACERi turuseire aruandele lisatakse 4. köide (lisaks elektrienergia hulgimüügile, maagaasi hulgimüügile ja jaemüügile/tarbijatele) vesiniku kohta, mille tulemusena laieneb ACERi turujärelevalvealaste tegevuste ulatus. Praegu töötab nende kolme olemasoleva köitega seitse kuni kaheksa täistööajale taandatud töötajat. Kuna vesinik on ACERi jaoks uus valdkond, mille jaoks tuleb luua ettevõttesisene kompetents, on ettepanekute jõustumisest alates vaja lisaks ühte täistööajale taandatud töötajat ja veel ühte täistööajale taandatud töötajat, kui vesinikusektor hakkab eeldatavasti kujunema üleeuroopaliseks turuks (s.o 2027. aasta paiku). - Arvestades vesiniku ja muude gaaside kui fossiilse gaasi kasvavat tähtsust, tuleb energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaldamisala laiendada. Selleks on vaja viit täiendavat täistööajale taandatud töötajat: kahte alates 2024. aastast ja veel kolme, kui vesinikuturg hakkab arenema, seega alates 2027. aastast. Neid viit täistööajale taandatud töötajat on võimalik rahastada tasudest. ET 148 ET Erieesmärk nr 2 Parandada piiriülese maagaasikaubanduse tingimusi, võttes arvesse taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavat rolli, ning suurendada tarbijate õigusi - Kavas on võtta vastu uus komisjoni määrus küberturvalisuse kohta, mis on samaväärne elektrisektori jaoks vastu võetud määrusega. Lähtudes kogemusest, et ACER vajab keskmiselt ühte täistööajale taandatud töötajat võrgueeskirja või suunise kohta, on alates ettepaneku jõustumisest vaja ühte täiendavat täistööajale taandatud töötajat ka küberturvalisuse jaoks. - Lisatakse uus säte, mille kohaselt peavad võrguhalduritel olema eraldi reguleeritud varabaasid maagaasi-, vesiniku- ja/või elektrivõrkude jaoks, et vältida ristsubsideerimist. ACERile tehakse ülesandeks anda võrguhalduritele ja liikmesriikide reguleerivatele asutustele soovitusi varade väärtuse kindlaksmääramise ja võrgu kasutajatele kehtestatavate tasude arvutamise kohta ning ajakohastada neid igal teisel aastal. ACERile tehakse samuti ülesandeks avaldada iga nelja aasta järel uuring, milles võrreldakse ELi ülekandesüsteemi haldurite kulude tõhusust. Praegu elektrimääruse (EL) 2019/943 artikli 18 lõike 9 kohaselt esitatava ülekande- ja jaotustariife käsitleva parimate tavade aruande jaoks hindas konsultant vajalikuks 0,4 täistööajale taandatud töötajat aastas, mis on veidi rohkem, kui on vaja praegu esitatava gaasi ühenduspunktide ülekoormuse aruande jaoks. Ettepanekuga vähendatakse viimati nimetatud aruande esitamise sagedust igalt aastalt põhimõtteliselt iga kahe aasta tagant esitamisele. Selle tulemusena peaks mõlema uue aruandlusülesande täitmiseks piisama alates 2024. aastast 0,5 täiendavast täistööajale taandatud töötajast. - Võttes arvesse uuesti sõnastatud elektridirektiivi (EL) 2019/944 sätteid, tugevdatakse käesoleva ettepanekuga ka gaasitarbijate kohta käivaid sätteid. Nende sätetega peaks kaasnema ACERi suutlikkus jälgida tarbija õigusi ja jaeturge ning seega peaks ACERi iga- aastase turuseire aruandega tegelevat meeskonda suurendama 0,5 täistööajale taandatud töötaja võrra alates ajast, mil liikmesriigid peavad need sätted üle võtma (st 2024. aastal). Erieesmärk nr 3 Tagada, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgivad ELi õigusakte - Ettepanekuga parandatakse järelevalvet Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku üle (võttes arvesse Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga seotud sätteid), laiendatakse ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusulatust maagaasi jaotussüsteemi halduritele ja luuakse uus Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik. Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku loomine ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusulatuse laiendamine tekitab ACERile esimesel aastal pärast ettepaneku jõustumist tippkoormuse, millele järgnevad korrapärased järelevalveülesanded ja võimalikud, kuigi harvad jõustamismeetmed. Piisama peaks ühest täistööajale taandatud töötajast, kes pärast esimest aastat tegeleks ka uue Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku peamise järelevalveülesandega: kogu liitu hõlmava uue võrgu arengukava hindamisega. Eespool kirjeldatud täiendavate täistööajale taandatud töötajate arvud ei sisalda halduspersonali. Umbes 25 % halduspersonali suhtarvu (vähem kui praegu) kohaldamine tähendab, et vaja on veel viit täistööajale taandatud töötajat. See, et ACERi ametikohtade loetelu ei sisalda sätteid kantselei- või sekretäriülesandeid täitvate töötajate kohta ning et ET 149 ET ACER tugineb selliste ülesannete täitmisel tõepoolest ajutistele töötajatele, on komisjoni varasemates arvamustes ACERi programmidokumentide kohta kahtluse alla seatud. Selleks et seda olukorda parandada ilma lisakoormuseta ELi eelarvele, peaksid need halduspersonali hulka kuuluvad täistööajale taandatud töötajad seega kuuluma AST/SC-kategooriasse, sest nad asendaksid ajutisi töötajaid. Kokku 21 täistööajale taandatud töötajast kuni seitse rahastataks tasudest (kaks ajutist teenistujat AD ametikohal, kolm lepingulist töötajat IV tegevusüksuses ja kaks ajutist teenistujat AST/SC ametikohal sekretariaadiabidena kahe energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse alusel tegutseva osakonna juhatajatele). Kuigi suurem osa ELi asutuste täiendavast töökoormusest jääb ACERi kanda, suurendavad vesinikusektor, mis areneb järk-järgult üleeuroopaliseks turuks, ning maagaasivõrgu ja -turu üha keerukamaks muutumine, mis on tingitud muude gaaside kui fossiilse gaasi suurenevast tarnest, ka energeetika peadirektoraadi töökoormust. Konservatiivse hinnangu kohaselt on tugevdatud tarbijakaitsesätete nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja veel ühte täistööajale taandatud töötajat. Hulgimüügi valdkonnas töötab praegu kaheksa täistööajale taandatud töötajat gaasiturgudega (sealhulgas võrgu planeerimine ja gaasi kvaliteet). Vesinikuga seotud eeskirjade lisandumine ja maagaasisektori kasvav keerukus nõuavad personali 1,5-kordset suurendamist, seega nelja täiendavat täistööajale taandatud töötajat, kelle palkamine jaotatakse lähiaastatele kooskõlas vesinikusektori arenguga ja muude gaaside kui fossiilse gaasi turuosa suurenemisega. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. Praegu puuduvad ELi tasandil eeskirjad, millega reguleeritakse spetsiaalseid vesinikuvõrke või -turge. Pidades silmas praegu ELi ja liikmesriikide tasandil tehtavaid pingutusi, et edendada taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamist fossiilkütuste asendajana, oleks liikmesriikidel stiimul võtta riiklikul tasandil vastu eeskirjad vesiniku transportimiseks mõeldud spetsiaalse taristu kohta. See tekitab ELis killustunud õiguskeskkonna ohu, mis võib takistada riiklike vesinikuvõrkude ja -turgude integreerimist, pärssides või takistades seeläbi piiriülest vesinikukaubandust. Vesinikutaristut käsitlevate eeskirjade ühtlustamine hilisemas etapis (st pärast riiklike õigusaktide kehtestamist) suurendaks liikmesriikide halduskoormust ning ettevõtjate regulatiivseid kulusid ja ebakindlust, eriti kui tegemist on pikaajaliste investeeringutega vesiniku tootmisse ja transporditaristusse. Spetsiaalsete vesinikuvõrkude ja -turgude ELi tasandi õigusraamistiku loomine edendaks riiklike vesinikuturgude ja -võrkude lõimimist ning omavahelist ühendamist. Selliste spetsiaalsete vesinikuvõrkude kavandamist, rahastamist ja haldamist käsitlevad ELi tasandi eeskirjad looksid seda liiki pikaajalise taristu potentsiaalsete investorite jaoks pikaajalise prognoositavuse, eelkõige piiriüleste ühenduste puhul (mille suhtes võivad muidu kehtida erinevad ja võimalik et erineva sisuga riigisisesed õigusaktid). ET 150 ET Biometaani puhul on tõenäoline, et ilma ELi tasandi algatuseta oleks õigusraamistik 2030. aastaks hulgimüügiturgudele juurdepääsu, ühenduskohustuste ning ülekandesüsteemi haldurite ja jaotussüsteemi haldurite koordineerimismeetmete vallas endiselt ebaühtlane. Samuti seisavad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasi tootjad ilma mõningase ELi tasandil toimuva ühtlustamiseta ELi eri osades silmitsi väga erinevate ühendus- ja võrku suunamise kuludega, mis toob kaasa ebavõrdsed tingimused. Ilma täiendavate ELi tasandi õigusaktideta kohaldaksid liikmesriigid jätkuvalt erinevaid gaasi kvaliteedistandardeid ja vesiniku segamise tasemeid käsitlevaid eeskirju, mis võivad kaasa tuua piiriüleste voogude piiramise ja turu killustumise. Gaasi kvaliteedistandardid määratletaks jätkuvalt peamiselt maagaasi kvaliteediparameetrite alusel, mis piiraks taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside võrku integreerimist. Kõik need aspektid vähendavad tõenäoliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside piiriülest kaubandust, mida võib kompenseerida fossiilse gaasi suurem import. Veeldatud maagaasi terminalide kasutamine ja import võib jääda piirduma fossiilse gaasiga hoolimata sellest, et veeldatud maagaasi terminale ei oleks vaja kohandada, kui väljastpoolt ELi pärit allikatest oleks kättesaadav konkurentsivõimeline biometaan või sünteetiline metaan. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Varasemate seadusandlike ettepanekutega saadud kogemused on näidanud, et ACERi personalivajadusi on lihtne alahinnata. See kehtib eriti juhul, kui õigusaktid sisaldavad sätteid, mis annavad volitused üksikasjalikumate tehniliste eeskirjade, näiteks elektrimääruse (EL) 2019/943 kohaste võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmiseks. Selleks et vältida 2009. aastal vastu võetud kolmanda energiapaketiga saadud kogemuste kordumist, kui personalivajaduse alahindamine tõi kaasa struktuurse personalipuuduse (mida lahendatakse põhjalikult alles alates ELi 2022. aasta eelarvest), hinnatakse käesoleva ettepaneku puhul personalivajadust mitme tulevase aasta puhul ja võetakse arvesse tõenäolist tulevast arengut, nagu volituste kasutamine. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega See algatus on Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketi „Eesmärk 55“ osana lisatud komisjoni 2021. aasta tööprogrammi (COM(2020) 690 final) ning see aitab saavutada eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 %, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses, ning ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Täistööajale taandatud töötajaid on vaja uute ülesannete täitmiseks, samal ajal kui olemasolevad ülesanded lähitulevikus ei vähene: vesinikusektor areneb paralleelselt sellega, et jätkuvalt kasutatakse maagaasisüsteemi, mis muutub veelgi keerulisemaks muude metaaniallikate kui fossiilse gaasi suureneva kasutamise tõttu. Seega ümberpaigutamine vajadust lisapersonali järele ei rahuldaks. ET 151 ET Niivõrd, kui see on õiguslikult võimalik, rahastatakse täiendavate täistööajale taandatud töötajate palkamist olemasoleva energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohase tasusüsteemi kaudu, millega rahastatakse ACERi ülesannete täitmist. ET 152 ET 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju  Piiratud kestusega –  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA X Piiramatu kestusega – Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, – millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viis(id)48 X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt –  rakendusametite kaudu  Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega X Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded delegeeritakse järgmistele üksustele:  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage); Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF); X artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;  avalik-õiguslikele asutustele;  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;  isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. Märkused 48 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx. ET 153 ET 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Täpsustage tingimused ja sagedus. Kooskõlas oma finantsmäärusega peab ACER oma programmidokumendi raames esitama iga- aastase tööprogrammi, mis sisaldab iga tegevuse kohta nii rahaliste vahendite kui ka inimressurssidega seotud üksikasju. ACER esitab energeetika peadirektoraadile kuuaruande eelarve täitmise kohta, sealhulgas kulukohustuste ja maksete kohta eelarvejaotiste kaupa ning vabade ametikohtade määra kohta töötajate liikide kaupa. Lisaks on energeetika peadirektoraat otseselt esindatud ACERi juhtorganites. Haldusnõukogus olevate esindajate kaudu teavitatakse energeetika peadirektoraati eelarve kasutamisest ja ametikohtade loetelust selle igal aasta jooksul toimuval koosolekul. Kooskõlas finantseeskirjadega kohaldatakse ACERi suhtes haldusnõukogu ja iga-aastase tegevusaruande kaudu ka iga-aastaseid nõudeid esitada aruanded tegevuse ja vahendite kasutamise kohta. Energeetika peadirektoraadi poolt otse täidetavate ülesannete puhul järgitakse komisjonis ja rakendusametites rakendatavat iga-aastast kavandamise ja järelevalve tsüklit, sealhulgas esitatakse tulemused energeetika peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Kuigi ACER peab arendama uusi eksperditeadmisi, on siiski kõige kulutõhusam määrata käesoleva ettepaneku kohased uued ülesanded olemasolevale ametile, mis juba täidab sarnaseid ülesandeid. Energeetika peadirektoraat töötas oma suhete haldamiseks ACERiga välja kontrollistrateegia, mis on osa komisjoni 2017. aasta sisekontrolliraamistikust. ACER vaatas oma sisekontrolliraamistiku läbi ja võttis selle vastu 2018. aasta detsembris. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Peamine oht on valed hinnangud käesoleva ettepanekuga kaasneva töökoormuse kohta, kuna ettepaneku eesmärk on luua hõlbustav õigusraamistik enne, mitte tagantjärele pärast riiklike lähenemisviiside kehtestamist ning uute osalejate ja uute kütuste (vesinik ja muud nn alternatiivsed gaasid) energiasektorisse ilmumist. Selle ohuga tuleb tegeleda, sest nagu kogemused on näidanud, on juhul, kui esialgses ettepanekus ei ole lisavahendite vajadust arvesse võetud, väga raske seda olukorda hiljem parandada. Seda ohtu leevendab see, et ettepanek sisaldab mitut uut ülesannet, sest kuigi mõne tulevase ülesande töökoormust võidakse alahinnata, võidakse teisi ülehinnata, mis võimaldab võimalikke tulevasi ümberpaigutusi. ET 154 ET 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) Eeldatakse, et ACERi olemasolevatele volitustele lisaülesannete määramine ei too ACERis kaasa täiendavaid erikontrolle, mistõttu kontrollikulude ja hallatavate vahendite väärtuse suhe jääb muutumatuks. Samuti ei too lisakontrolle ega kontrollikulude suhte muutumist kaasa energeetika peadirektoraadile antud ülesanded. ET 155 ET 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. ACER kohaldab kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga ELi detsentraliseeritud asutuste pettustevastaseid põhimõtteid. 2019. aasta märtsis võttis ACER vastu uue pettustevastase strateegia, millega tunnistati kehtetuks ACERi haldusnõukogu otsus 13/2014. Uus kolmeaastane strateegia põhineb järgmistel elementidel: iga-aastane riskihindamine, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, rikkumisest teatamise sise-eeskirjad, tundlike ülesannete haldamise põhimõtted ja kord ning eetika ja ausameelsusega seotud meetmed. Energeetika peadirektoraat võttis samuti 2020. aastal vastu läbivaadatud pettustevastase võitluse strateegia. Energeetika peadirektoraadi pettustevastase võitluse strateegia põhineb komisjoni pettustevastase võitluse strateegial ja spetsiifilisel riskihindamisel, mis tehti asutuse sees, et selgitada välja pettuste suhtes kõige haavatavamad valdkonnad, juba kehtestatud kontrollid ja meetmed, mis on vajalikud, et parandada energeetika peadirektoraadi suutlikkust pettusi ennetada, avastada ja kõrvaldada. Nii ACERi määrus kui ka riigihangete suhtes kohaldatavad lepingusätted tagavad, et auditeid ja kohapealseid kontrolle saavad teha komisjoni talitused, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), kasutades Pettustevastase Ameti soovitatud standardsätteid. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub  Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa. Kulu Mitmeaasta Eelarverida liik Rahaline osalus se finantsraam Liigendatu finantsmääruse istiku Nr EFTA kandidaatrii kolmanda d/liigendam artikli 21 lõike 2 rubriik riigid50 gid51 d riigid ata49 punkti b tähenduses Liigendatu 02 02 10 06 ja 02 03 02 d JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI  Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa. Mitmeaasta Kulu se Eelarverida liik Rahaline osalus finantsraam istiku Nr Liigendatu EFTA kandidaatrii kolmanda finantsmääruse 49 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 50 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 51 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. ET 156 ET rubriik d/liigendam riigid gid d riigid artikli 21 lõike 2 ata punkti b tähenduses [XX.YY.YY.YY] JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI ET 157 ET 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku 2 Euroopa strateegilised investeeringud – ACER rubriik Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta ACER KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Kulukohustused 1) 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596 Jaotis 1 Maksed 2) 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596 Kulukohustused 1a) Jaotis 2 Maksed 2a) Jaotis 3 Kulukohustused 3a) Maksed 3b) =1+ Kulukohustused 1a + 3 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596 a ACERi assigneeringud KOKKU =2+ 2a Maksed 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596 +3b ET 158 E Mitmeaastase finantsraamistiku 7 „Halduskulud“ rubriik miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Energeetika peadirektoraat  Personalikulud 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 1,976  Muud halduskulud Energeetika peadirektoraat KOKKU Assigneeringud Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste RUBRIIK 7 kogusumma = maksete 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 1,976 KOKKU kogusumma) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 0,842 1,298 1,684 2,070 2,678 8,572 RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Maksed 0,842 1,298 1,684 2,070 2,678 8,572 ET 159 E 3.2.2. Hinnanguline mõju ACERi assigneeringutele – X Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu KOKKU N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Märkige eesmärgid ja VÄLJUNDID väljundid Väljun Kesk dite Kulud Liik52 Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei  mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu arv kokku kulu kokku ERIEESMÄRK nr 153… – Väljund – Väljund – Väljund Erieesmärk nr 1 kokku ERIEESMÄRK nr 2 … – Väljund Erieesmärk nr 2 kokku KULUD KOKKU 52 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 53 Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“ ET 160 ET 3.2.3. Hinnanguline mõju ACERi inimressurssidele 3.2.3.1. Kokkuvõte –  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist – X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Ajutised teenistujad (AD palgaastmed) 0,456 0,760 0,912 1,064 1,216 4,408 Ajutised teenistujad (AST palgaastmed) Ajutised teenistujad (AST/SC 0,152 0,152 0,304 0,304 0,456 1,368 palgaastmed) Lepingulised 0,082 0,082 0,164 0,246 0,246 0,820 töötajad Riikide lähetatud eksperdid KOKKU 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596 ET 161 ET Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajad): Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Ajutised teenistujad (AD palgaastmed) 3 6 7 8 10 10 Ajutised teenistujad (AST palgaastmed) Ajutised teenistujad (AST/SC 1 2 3 4 5 5 palgaastmed) Lepingulised töötajad 1 2 3 3 6 6 (IV tegevusüksus) Riikide lähetatud eksperdid KOKKU 5 10 13 15 21 21 ET 162 ET Millest rahastatakse ELi toetusest54: Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Ajutised teenistujad (AD palgaastmed) 3 5 6 7 8 8 Ajutised teenistujad (AST palgaastmed) Ajutised teenistujad (AST/SC 1 1 2 2 3 3 palgaastmed) Lepingulised töötajad 1 1 2 3 3 3 (IV tegevusüksus) Riikide lähetatud eksperdid 54 Igal aastal määrab ACER kooskõlas komisjoni otsuse (EL) 2020/2152 artikli 3 lõikega 1 kindlaks need kulud, sealhulgas personalikulud, mis on rahastamiskõlblikud tasude kaudu, ning esitab tulemused oma programmidokumendi kavandis. Kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikliga 20 esitab komisjon arvamuse ACERi programmdokumendi kavandi kohta, sealhulgas ameti ettepanekute kohta, milliseid kulusid käsitatakse tasude kaudu rahastamiskõlblike kuludena ja mil määral on võimalik seeläbi vähendada koormust ELi eelarvele. ET 163 ET KOKKU 5 7 10 12 14 14 Täistööajale taandatud töötajate kavandatav töölevõtmise kuupäev on vastava aasta 1. jaanuar. ET 164 ET 3.2.3.2. Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus –  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist. – X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täisarvuna (või kuni ühe komakohaga) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2023 2024 2025 2026 2027  Ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad) 20 01 02 01 ja 20 01 02 02 (peakorteris ja komisjoni 1 2 2 3 5 esindustes) 20 01 02 03 (delegatsioonides) 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 10 01 05 01 (otsene teadustegevus)  Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)55 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides) – Eelarver peakorteris57 ead (täpsust – ada) 56 delegatsioon ides 01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) 10 01 05 02 (lepingulised 55 AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides. 56 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read). 57 Peamiselt ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). ET 165 ET töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (täpsustage) KOKKU 1 2 2 3 5 Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole. Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. ET 166 ET 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga –  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga. – X Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. – Paketi „Eesmärk 55“ algatusi ei võetud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide arvutamisel arvesse. Kuna see konkreetne algatus on uus, tuleb ümber planeerida nii ACERile antava toetuse eelarverida kui ka eelarverida, millega toetatakse energeetika peadirektoraadis tehtavat lisatööd. Niivõrd kui ACERi täiendavate inimressursside mõju eelarvele ei ole võimalik katta tasudest või ELi praegusest toetusest, kaetakse see juhul, kui tegemist on tasudest mitterahastatavate täiendavate täistööajale taandatud töötajatega, ümberjaotamisega teistelt energeetika peadirektoraadi hallatavatelt eelarveridadelt, eelkõige Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi eelarverealt 02 03 02, ilma et loodaks pretsedenti Euroopa ühendamise rahastu vahendite kasutamiseks. –  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist58. Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus – Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist. – Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Lisage vajalik arv aastaid, et Aasta Aasta Aasta Aasta kajastada kogu finantsmõju Kokku N N+1 N+2 N+3 kestust (vt punkt 1.6) Täpsustage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 58 Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2093/2020 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artiklid 12 ja 13. ET 1 ET 3.3. Hinnanguline mõju tuludele – X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. –  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –  omavahenditele –  muudele tuludele –  palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Jooksva aasta Ettepaneku/algatuse mõju59 eelarves Tulude eelarverida: kättesaadavad assigneeringu Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada d N N+1 N+2 N+3 kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …………. Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod. 59 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. ET 2 ET LISA FINANTSSELGITUSELE Ettepaneku/algatuse nimetus: Gaasidirektiiv 1. VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD 2. MUUD HALDUSKULUD 3. HALDUSKULUD KOKKU 4. KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID 4.1. INIMRESSURSID 4.2. MUUD HALDUSKULUD Käesolev lisa tuleb lisada finantsselgitusele pärast talitustevahelise konsulteerimise algatamist. Andmetabeleid kasutatakse finantsselgituses sisalduvate tabelite allikana. Need on rangelt komisjonisiseseks kasutamiseks. ET 3 ET 1. Vajalikuks peetavad personalikulud  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist. X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 finantsraamistik Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö u aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud RUBRIIK 7 ent ent ent ent ent ent ent ent  Ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad) 20 01 02 01 AD 1 2 2 3 5 0,760 – 0,152 0,304 0,304 0,456 Peakorteris ja AS esindustes T 20 01 02 03 AD – ELi delegatsioon AS ides T  Koosseisuvälised töötajad 60 20 02 01 ja AC 20 02 02 – Koosseisuvä EN lised D töötajad peakorteris IN ja T esindustes 60 AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides. ET 4 E AC AL 20 02 03 – Koosseisuvä EN lised D töötajad ELi delegatsioon IN ides T JP D Muud personaliga seotud eelarveread (täpsustage) Personalik ulud 1 2 2 3 5 0,760 kokku – 0,152 0,304 0,304 0,456 RUBRIIK 7 Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole. Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Mitmeaastase finantsraamistiku Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee RUBRIIK 7 ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud lent lent lent lent lent lent lent lent  Ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad) A 01 01 01 01 kaudne D ET 5 E teadustegevus61 01 01 01 11 otsene AS teadustegevus T Muu (täpsustage)  Koosseisuvälised töötajad62 A C – E peakorteri N s D IN T Tegevusassigne eringutest A rahastatavad C koosseisuväliste töötajate kulud AL (endised BA read). – liidu E N delegatsio D onides IN T JP D A 01 01 01 02 kaudne C teadustegevus 01 01 01 12 otsene E teadustegevus N D 61 Valida asjakohane eelarverida või märkida vajaduse korral teine; kui asjakohaseid eelarveridu on rohkem, tuleks eraldi esitada iga asjakohase eelarverea töötajad. 62 AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides. ET 6 E Muu (täpsustage)63 IN T Muud personaliga seotud eelarveread (täpsustage) Personalikulud kokku – RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Personalikulud kokku 1 2 2 3 5 0,760 (kõik mitmeaastase 0,152 0,304 0,304 0,456 finantsraamistiku rubriigid) Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole. Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. 63 Valida asjakohane eelarverida või märkida vajaduse korral teine; kui asjakohaseid eelarveridu on rohkem, tuleks eraldi esitada iga asjakohase eelarverea töötajad. ET 7 E 2. Muud halduskulud X Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku Aasta N64 Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Aasta N + 4 Aasta N + 5 Aasta N + 7 Kokku RUBRIIK 7 Peakorteris või ELi territooriumil: 20 02 06 01 – Lähetus- ja esinduskulud 20 02 06 02 – Konverentside ja koosolekutega seotud kulud 20 02 06 03 – Komiteed65 20 02 06 04 – Uuringud ja konsultatsioonid 20 04 – IT-kulud (ettevõtjad)66 Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) Liidu delegatsioonides 20 02 07 01 – Lähetused, konverentsid ja esinduskulud 64 Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul. 65 Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub. 66 Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7). ET 8 E 20 02 07 02 – Töötajate täiendkoolitus 20 03 05 – Taristu ja logistika Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) Muu kokku – mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku Aasta N67 Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Aasta N + 4 Aasta N + 5 Aasta N + 7 Kokku RUBRIIK 7 Tegevusassigneeringutest (endised BA read) kaetavad tehnilise ja haldusabi kulud (v.a koosseisuvälised töötajad): – peakorteris – liidu delegatsioonides Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele68 67 Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul. 68 Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7). ET 9 E Ettevõtjatega seotud IT-kulud rakenduskavadele69 Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) Muu kokku – mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 RUBRIIK 7 Muud halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid) 69 See punkt hõlmab kohalikke haldussüsteeme ja makseid ettevõtjate IT-süsteemide kaasrahastamiseks (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020). ET 10 E 3. Halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Kokkuvõte 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Rubriik 7 – personalikulud 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 Rubriik 7 – muud halduskulud Rubriik 7 kokku 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 Rubriigist 7 välja jäävad kulud – personalikulud Rubriigist 7 välja jäävad kulud – muud halduskulud Muud rubriigid kokku KOKKU RUBRIIKI 7 kuuluvad ja RUBRIIGIST 7 välja 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 jäävad kulud Need on täiesti uued ülesanded. Haldusassigneeringute vajadused võidakse katta eelarvest, mida võidakse peadirektoraadi sees ümber jaotada. Vajaduse korral võidakse haldusassigneeringuid täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. 4. ET 11 E 4. Kulude arvutamiseks kasutatud meetodid 4.1 Personalikulud Selles osas kirjeldatakse vajalikuks peetava personali arvutamise meetodit (töökoormuse prognoosid, sealhulgas konkreetsete töökohtade puhul (süsteemi Sysper 2 kohased töökohtade profiilid), töötajate liigid ja vastavad keskmised kulud). Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 NB! Keskmised kulud peakorteri iga töötajaliigi kohta on esitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx  Ametnikud ja ajutised teenistujad 1–5 AD ametikohta määruse rakendamise jälgimiseks: – järelevalve ACERi üle ja temaga kooskõlastamine; – õigusraamistiku väljatöötamine vesinikusektori ja vesinikuvõrkude turupõhiseks arendamiseks; – vajaliku õigusraamistiku väljatöötamine, et parandada piiriülese gaasikaubanduse tingimusi, võttes arvesse taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavat rolli, ning suurendada tarbija õigusi; – selle tagamine, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgiksid ELi õigusakte. Keskmised kulud tulenevad märgukirjast Ares(2020)7207955.  Koosseisuvälised töötajad Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud  Ainult ametikohad, mida rahastatakse teadusuuringute eelarvest  Koosseisuvälised töötajad 4.2 Muud halduskulud Täpsustage arvutusmeetodit, mida iga eelarverea puhul kasutati, ja eelkõige aluseks võetud eeldusi (nt kohtumiste arv aastas, keskmised kulud jne). Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 ET 12 ET Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud ET 13 ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 15.12.2021 COM(2021) 804 final 2021/0424 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta (uuesti sõnastatud) {SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} - {SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final} ET ET SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid 1.1 Sissejuhatus Euroopa Liit on seadnud auahne eesmärgi olla 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Selle saavutamiseks on liikmesriigid ja Euroopa Parlament leppinud Euroopa kliimamääruses kokku, et 2030. aastaks vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 %. Nende eesmärkide saavutamiseks ning selleks, et samal ajal suurendada konkurentsivõimet, edendada majanduskasvu ja luua töökohti, peab energiasüsteemis toimuma süsteemne muutus: tuleb vähendada fossiilkütuste, sealhulgas fossiilse gaasi kasutamist ja suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Järelikult peame kohe kavandama auahne plaani, kuidas gaasisektoris toimuks üleminek vähese CO2 heitega gaaside ja taastuvallikatest toodetud gaaside kasutamisele. Fossiilsed gaasid moodustavad praegu ELis tarbitavatest gaaskütustest umbes 95 %. Gaaskütused moodustavad praegu ligikaudu 22 % ELi kogu energiatarbimisest, sealhulgas umbes 20 % ELi elektrienergia tootmisest ja 39 % soojusenergia tootmisest. Kliimaeesmärgi kava mõjuhinnangus kasutatud asjakohaste stsenaariumide kohaselt moodustaksid gaasilised kütused 2050. aastal ELi kogu energiatarbimisest umbes 20 %. Gaasilised kütused on 2050. aastaks energiaallikate jaotuses olulisel kohal ja seetõttu tuleb konkurentsivõimeliste vähese CO2 heitega gaasiturgude tulevikku suunatud korralduse abil gaasisektori CO2 heidet vähendada. Hoolimata sellest, et biogaas, biometaan, taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesinik ning sünteetiline metaan (kõik on taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid) ei ole ELi praeguses energiaallikate jaotuses tugevalt esindatud, moodustaksid need 2050. aasta energiaallikate jaotuses gaasilistest kütustest umbes 2/3, kusjuures ülejäänu moodustaks fossiilne gaas, mille puhul toimub süsinikdioksiidi kogumine, utiliseerimine ja säilitamine. Käesolev algatus on ka paketi „Eesmärk 55“ osa. See hõlmab gaaside, sealhulgas vesiniku turu kujundamist. Algatusega eemaldatakse olemasolevad regulatiivsed tõkked ja luuakse tingimused, et see saaks toimuda kulutõhusal viisil. See on oluline üleminekul lõimitud energiasüsteemile, mille abil minimeeritakse kliimaneutraalsusele ülemineku kulud eelkõige tarbijate jaoks ning leitakse uued võimalused, et vähendada nende energiaarveid ja võimaldada neil turul aktiivselt osaleda. Eeldatavasti kasutatakse vesinikku peamiselt valdkondades, kus elektrifitseerimine ei ole võimalik, sealhulgas praegused energiamahukad tööstusharud (nt rafineerimistehased, väetiste tootmine, terase tootmine) ja teatavad suure jõudlusega sõidukeid kasutavad transpordisektorid (meretransport, lennundus, raskeveokitega pikamaatransport). Vesiniku jaoks tuleb ehitada spetsiaalne taristu, et konkreetsetes lõppkasutusrakendustes saaks ära kasutada selle energiakandja kogu potentsiaali. Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside edendamise eesmärk on nende sektorite süsinikuheite vähendamine, elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamine Power-to-X tehnoloogiate abil, energiavarustuskindluse tugevdamine sõltuvuse vähendamise abil maagaasi impordist ning elektrienergia salvestamise (ja tootmise) võimaldamine. See võimaldab koos muude salvestamise ja paindlikkuse vormidega, nagu patareid ja akud ning tarbimiskaja, ühendada eri majandussektoreid. Samuti toetab see isetootmist ja jaotatud energia arukat kasutamist ning aitab suurendada tarbijate mõjuvõimu. Samuti vajavad tarbijad energiatarbimise harjumuste muutmiseks ning taastuvenergial põhinevatele ja vähese CO2 heitega lahendustele üleminekuks (sarnaselt sellega, mida nad saavad teha elektriturul) selget ja kergesti kättesaadavat teavet. ET 1 ET Samal ajal kui eesmärk on alates 2030. aastast maksimaalselt kasutada taastuvallikatest toodetud vesinikku, võib lühiajalises ja keskpikas perspektiivis olla oma osa muudel vähese CO2 heitega gaasidel, eelkõige vähese CO2 heitega vesinikul, eelkõige selleks, et kiiresti vähendada olemasolevast vesinikutootmisest tulenevat heidet ning toetada taastuvallikatest toodetud vesiniku samaaegset ja tulevast kasutuselevõttu. Taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmismaht peaks ELis kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga jõudma 2024. aastaks 1 miljoni tonnini ja 2030. aastaks 10 miljoni tonnini. Sellest ajast alates tuleks taastuvallikatest toodetud vesinik laialdaselt kasutusele võtta ja vähese CO2 heitega vesinik sellega asendada. Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside ning vesiniku turu tõhusaks ja kestlikuks arenguks tuleb kohandada tururaamistikku. Seda seetõttu, et praegu esinevad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turule ja võrgule juurdepääsu puhul regulatiivsed tõkked, mis asetavad need gaasid võrreldes maagaasiga ebasoodsasse olukorda. Peale selle on vähese süsinikuheitega gaasituru loomiseks ja energiasüsteemi ümberkujundamisele kaasa aitamiseks vaja, et olemas oleks lõimitud energiasüsteem, kus taastuvate energiaallikate osakaal oleks tunduvalt suurem, ja et tarbijad osaleksid aktiivselt konkurentsiturgudel. See peaks võimaldama tarbijatel saada kasu taskukohastest hindadest, headest teenusestandarditest ja tehnoloogia arengut peegeldavate pakkumiste tõhusast valikust. Erinevate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõtt toimub tõenäoliselt samal ajal ja eeldatavasti areneb see ELis erinevas tempos:  vesinikupõhine taristu täiendab järk-järgult maagaasivõrku;  gaasitaristu, kus fossiilne gaas asendatakse järk-järgult muude metaaniallikatega. Lisaks on energiahindade tõusuga seotud sündmused meile meelde tuletanud, et Euroopa energiasüsteemi vastupanuvõime on üha olulisem, kuna ELi energiasüsteemi lõimitakse detsentraliseeritumat taastuvenergiat ja järk-järgult kaotatakse fossiilkütused. Gaasisektori varustuskindluse tagamise ja ohuvalmiduse kord peab olema puhtale energiale üleminekuks sobilik. Komisjoni teatises „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“1 rõhutatakse energiavarustuskindluse, salvestusvõimsuse optimaalse kasutamise ja energiahindade kõikumise vastastikust mõju. 1.2 Ettepaneku eesmärgid Käesoleva algatuse eesmärk on hõlbustada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kaasamist energiasüsteemi, võimaldades üleminekut maagaasilt, ning võimaldada neil uutel gaasidel täita oma vajalikku rolli 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Sellega seoses käsitletakse selles järgmisi valdkondi. Vähene tarbijate kaasamine ja kaitse rohelise gaasi jaemüügiturul. Selleks et uutel gaasidel oleks energiasüsteemi ümberkujundamisel täisväärtuslik roll, peaksid jaeturu eeskirjad õigustama tarbijate valikuid, mis tehakse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega energia kasuks. Praegu see nii ei ole. Peale selle puudub vähese CO2 heitega kütuste ja gaaside jaoks ELi ühine terminoloogia ja sertifitseerimissüsteem. Lisaks iseloomustab gaasi jaemüügiturge turu kontsentratsioon ning uute turuletulijate ja uuenduste vähesus. See ei võimalda klientidel konkurentsist kasu saada vähese CO2 heitega valikute tegemise teel. 1 COM(2021) 660 final. ET 2 ET Kestlike energiavalikute tegemiseks vajavad tarbijad piisavalt teavet oma energiatarbimise ja energia päritolu kohta ning tõhusaid vahendeid turul osalemiseks. Lisaks peaksid liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta kaitsetuid ja energiaostuvõimetuid tarbijaid. Vähese CO2 heitega gaasi turgu ei tohiks arendada, ilma et nad saaksid sellest täit kasu ja rahuldaksid kõigi põlvkondade vajadusi alates noortest kuni eakateni. Vesinikutaristu ja vesinikuturud. Kehtivas gaasiliste energiakandjate õigusraamistikus ei käsitleta vesiniku kasutuselevõttu sõltumatu energiakandjana spetsiaalsete vesinikuvõrkude kaudu. ELi tasandil puuduvad eeskirjad tariifidel põhinevate võrguinvesteeringute kohta ning spetsiaalsete vesinikuvõrkude omandiõiguse ja haldamise kohta. Lisaks puuduvad ühtlustatud eeskirjad (puhta) vesiniku kvaliteedi kohta. Sellest tulenevad tõkked kulutõhusa ja piiriülese vesinikutaristu ning konkurentsivõimelise vesinikuturu väljaarendamisele, mis on vesiniku tootmise ja tarbimise alustamise eeltingimus. Käesoleva ettepaneku eesmärk on need puudused kõrvaldada. See sisaldab ettepanekut vähese CO2 heitega vesiniku ja vähese CO2 heitega kütuste terminoloogia ja sertifitseerimise süsteemi kohta. Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid olemasolevas gaasitaristus ja - turgudel ning energiajulgeolek. Praegu moodustavad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid ELi energiaallikate jaotuses väikese osa. Peamine eeldus nende potentsiaali ärakasutamiseks on juurdepääs gaasi hulgimüügiturule, st virtuaalsetele kauplemispunktidele. Äritegevust edendab ka nende gaaside piiriülese kaubanduse kulude kaotamine ja tootmisrajatiste ühendamise hõlbustamine. Gaasi kvaliteedinäitajate ja maagaasisüsteemi segatud vesiniku mahu erinevused võivad mõjutada gaasitaristu projekteerimist, lõppkasutaja rakendusi ja süsteemi piiriülest koostalitlusvõimet ning seetõttu võib siseturg killustuda. Praegused gaasi kvaliteedi eeskirjad ei sobi siiski tulevaste arengusuundadega toimetulekuks. Veeldatud maagaasi puhul võiks veeldatud maagaasi terminalidele juurdepääsuga seotud allesjäänud tõkete kõrvaldamine avada tee taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside importimiseks välismaalt, mis toetaks ELi gaasituru CO2 heite vähendamist. Lisaks nõuab vastupanuvõime säilitamine ja tugevdamine üleminekul asjakohast varustuskindluse korraldust. Võrgu planeerimine. Nagu on märgitud komisjoni ELi energiasüsteemi lõimimise strateegias, on 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamise eeltingimus kogu ELi energiasüsteemi koordineeritud kavandamine ja haldamine, mis hõlmab paljusid energiakandjaid, taristuid ja tarbimissektoreid. Praegused võrgu planeerimise kavad ja tavad on puudulikud, kuna kümneaastase liiduülese võrgu arengukava ja riiklike võrgu arengukavade vahel on lahknevusi. Kümneaastase võrgu arengukava ja riiklike võrgu arengukavade parem seos võimaldaks riikidevahelist teabevahetust põhivõrkude kasutamise kohta. Energiavarustuskindlus ja hoiustamine. Vastuseks energiahinna märkimisväärsele ja kogu ELi hõlmavale tõusule 2021. aasta sügisel kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles kiiresti kaaluma keskmise kestusega ja pikaajalisi meetmeid, mis suurendavad ELi energiasüsteemi vastupanuvõimet, sealhulgas energiavarustuskindlust suurendavaid meetmeid. Selleks et aidata liidu tasandil sellele kriisile ja võimalikule uuele kriisile õigel ajal reageerida, sisaldab käesolev ettepanek erimeetmeid koostöö ja vastupanuvõime parandamiseks, eelkõige selleks, et tagada tõhusam ja koordineeritum hoiustamise ja operatiivse solidaarsuse kord. Meetmete eesmärk on aegsasti tugevdada ELi energiasüsteemi vastupanuvõimet tulevastele šokkidele. Need hõlmavad käesolevas määruses ja määruses (EL) 2017/1938 (gaasivarustuskindluse kohta) sätestatud meetmeid. Selleks et tagada ühtne reageerimine, on varustuskindlust käsitlevad meetmed osa käesolevast seadusandlikust ettepanekust ja neid ei esitata eraldi seadusandliku ettepanekuna. Nagu on märgitud 13. oktoobri 2021. aasta teatises energiahindade kohta „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“, on ET 3 ET varustuskindluse piiriülene koordineerimine äärmiselt oluline, et tagada vastupidavus tulevastele šokkidele. Kavandatud meetmetega nõutakse, et liikmesriigid muudaksid hoiustamise sõnaselgelt oma varustuskindluse riskihindamise osaks piirkondlikul tasandil, sealhulgas riskid, mis on seotud kolmandatest riikidest pärit üksuste poolt kontrollitava hoiustamisega. Kui tegemist on riskidega, millega ei ole tegeletud, peaksid liikmesriigid kaaluma hoiustamismeetmeid piirkondliku koostöö kaudu. Ettepanekus määratakse kindlaks eeltingimused hädaolukorras kasutatavate strateegiliste gaasivarude vabatahtliku ühishanke kasutuselevõtuks. Samuti võetakse meetmeid, et parandada läbipaistvust ja juurdepääsu hoidlatele, tegeleda gaasi küberturvalisuse riskidega ja hõlbustada kriisiolukorras liikmesriikidevahelisi kahepoolseid solidaarsuskokkuleppeid. Komisjon julgustab liikmesriike rakendama solidaarsusmeetmeid viivitamata, et isegi suure kriisi korral saaksid kodumajapidamised vajalikku gaasi. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Kavandatud algatus on tihedalt seotud seadusandlike ettepanekutega, mis on esitatud paketi „Eesmärk 55“ raames Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks, ja täiendab neid, sealhulgas järgmised. Läbivaadatud taastuvenergia direktiiv (edaspidi „II taastuvenergia direktiiv“), mis on peamine taastuvallikatest toodetud energia edendamist käsitlev ELi õigusakt. Selle eesmärk on kiirendada taastuvenergia, sealhulgas taastuvallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu energiasüsteemis. Selle kavandatud muudatusettepanekuga suurendatakse taastuvate energiaallikate kasutamise eesmärki ELi energiaallikate jaotuses 40 %ni ning edendatakse taastuvkütuste, näiteks taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõttu tööstuses ja transpordis, kehtestades lisaeesmärgid. Seoses selle algatusega on II taastuvenergia direktiivis taastuvallikatest toodetud vesinik määratletud kui „muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütus“ ja „biomasskütus“, mille kasvuhoonegaaside heide on võrreldes fossiilkütustega 70 % väiksem, ning taastuvallikatest toodetud vesiniku tarbimisele on seatud konkreetsed alleesmärgid (50 % vesiniku kogutarbimisest energia ja lähteainena tööstuses 2030. aastaks ning 2,6 % transpordisektorile tarnitud energiast). Energiatõhususe direktiiv ja sellega seotud hoonete energiatõhususe direktiiv, sealhulgas nende muutmise ettepanekud, on käesoleva algatusega vastastikmõjus, kuna need mõjutavad gaasinõudluse taset ja struktuuri. Energiatõhususe meetmed võivad leevendada energiaostuvõimetust ja vähendada tarbijate haavatavust. Kuna Euroopa kütte- ja jahutussüsteemides ning koostootmisjaamades domineerivad praegu gaaskütused, jääb nende tõhus kasutamine energiatõhususe meetmete keskmesse. Gaasidirektiiv ja gaasimäärus on kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega: avatud ja konkurentsivõimeline ELi turg, kus hinnad kajastavad energiakandjate tootmiskulusid, CO2-ga seotud kulusid ning väliskulusid ja saadavat tulu, tagaks tõhusalt saastevaba ja ohutu vesiniku lõppkasutajatele, kes seda kõige rohkem väärtustavad. Komisjoni 2020. aasta detsembris esitatud üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitleva määruse eesmärk on paremini toetada Euroopa piiriülese energiataristu ajakohastamist Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks. Sellega kehtestatakse vesinikutaristu Euroopa võrgu arendamise uue taristukategooriana. Käesolev algatus täiendab kavandatavat üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevat määrust, kuna selles keskendutakse riiklike kavade kooskõlastamisele üleeuroopalise kümneaastase võrgu arengukava nõuetega. Nagu on teatatud ELi metaaniheite vähendamise strateegias, esitab komisjon õigusakti ettepaneku energiasektori metaaniheite vähendamiseks. Algatuse eesmärk on parandada teavet kogu energiaga seotud metaaniheite kohta. Käesolev algatus on täiendav, kuna selle ET 4 ET eesmärk on hõlbustada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõttu ning võimaldada sellega üleminekut maagaasilt. • Kooskõla liidu muude poliitikameetmetega Heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) tõstab fossiilkütuste kasutamise hinda võrreldes taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidega ning soodustab seega nõudlust selliste gaaside järele ja investeeringuid nende tootmistehnoloogiasse. Komisjon on teinud ettepaneku tugevdada ja laiendada lennundussektorit, mere- ja maanteetransporti ning hoonesektorit. Kava hõlmab kõiki vesinikutootmisrajatisi ja elektrolüüsiseadmeid tootmisvõimsusega üle 25 tonni päevas. Innovatsioonifond, mis loodi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiiviga aastateks 2021–2030, on üks rahastamisvahenditest, millega toetatakse 2050. aastaks kliimaneutraalsele Euroopale üleminekut. Innovatsioonifond, mis loodi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiiviga aastateks 2021–2030, on üks rahastamisvahenditest, millega toetatakse 2050. aastaks kliimaneutraalsele Euroopale üleminekut. Energia maksustamise direktiivi läbivaatamise eesmärk on viia energiatoodete maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga, edendada puhtaid tehnoloogiaid ning kaotada aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad fossiilkütuste kasutamist. Muudetud direktiivi kohaselt on direktiiviga hõlmatud tooted rühmitatud ja järjestatud nende keskkonnatoime järgi. Selle kohaselt kehtestatakse läbivaatamisega mootorikütusena kasutatavate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesinikkütuste maksustamise soodus-miinimumtasemeks 0,15 €/GJ (fossiilkütuste puhul 10,75 €/GJ). Kütteainena kasutatavate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesinikkütuste maksustamise soodus-miinimumtasemeks kehtestatakse sellega 0,15 €/GJ (maagaasi puhul 0,6 €/GJ). Muudetud alternatiivkütuste taristu määruse puhul, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta ja mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2021. aasta juulis, on eesmärk vähendada maanteetranspordi suurenevat heidet, et toetada 2050. aastaks peaaegu heitevabale autopargile üleminekut. Määruses nõutakse, et liikmesriigid laiendaksid oma laadimis- ja tankimistaristu võrku kooskõlas heiteta autode müügiga ning paigaldaksid suurtele maanteedele korrapäraste vahemaade järel laadimis- ja tankimispunktid. Muudetud alternatiivkütuste taristu määruse järgi on TEN-T põhivõrgus ja igas linnatranspordisõlmes 2030. aastaks vaja iga 150 km järel ühte tanklat (vähemalt 2 tonni päevas, 700 baari); selle tulemusena oleks transpordisõlmedes umbes 700 vesinikutanklat ja linnatranspordisõlmedes 88 vesinikutanklat. Sõiduautode ja kaubikute CO2 heite norme kehtestava määruse muudatuse eesmärk on tagada alates 2025. aastast selge suund heitevabale transpordile. Määruses määratletakse heiteta sõidukid akutoitega elektrisõidukite, kütuseelemendiga sõidukite ja muude vesinikkütusega sõidukitena ning seatakse eesmärgiks, et 2030. aastaks peaks uute sõidukiparkide keskmine heitkogus olema null. Ettepaneku „FuelEU Maritime“ eesmärk on suurendada rahvusvahelises meretranspordis vähese CO2 heitega ja heiteta keskkonnahoidlike alternatiivkütuste osakaalu, sealhulgas vedelad biokütused, e-vedelikud, vähese CO2 heitega gaas (sealhulgas veeldatud biometaan ja e-gaas), vähese CO2 heitega vesinik ja vähese CO2 heitega vesinikust saadud kütused (sealhulgas metaan ja ammoniaak). Kütustele ja energiatehnoloogiatele keskendumine peaks võimaldama heitkoguseid märkimisväärselt ja kiiresti vähendada, kasutades täiel määral olemasolevaid tehnoloogiaid ja taristut koos stiimulitega, mida pakuvad muud kavandatavad meetmed. Samuti hõlbustab see kogu merendusklastri CO2 heite vähendamise viiside määratlemist. ET 5 ET ELi lennundust käsitlev ettepanek „The REFuel EU Aviation“, mille eesmärk on edendada lennunduse kasvuhoonegaaside jalajälje vähendamiseks keskkonnahoidlike lennukikütuste potentsiaali, on veel suures osas kasutamata. Heitkoguste märkimisväärseks vähendamiseks peab lennundussektor vähendama oma praegust sõltuvust fossiilsetest reaktiivkütustest ja toetuma lähiaastatel üha enam keskkonnahoidlike lennukikütuste kasutamisele. Ettepanekus sätestatakse, et õhusõiduki käitajatele tarnitud „sünteetiliste lennukikütuste“ minimaalne osakaal lennukikütustes on 0,7 % ning „sünteetilised lennukikütused“ on muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused, nagu on määratletud taastuvenergia direktiivis. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesoleva algatuse eesmärke ei ole võimalik saavutada riiklikul tasandil. Käesoleva algatuse raames kavandatud meetmete eesmärk on edendada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 194 sätestatud nelja eesmärki, aidates samal ajal kaasa ELi majanduse CO2 heite vähendamisele. Kavandatud meetmed tuleb vastu võtta ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 ja artikli 114 lõike 1 alusel. ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkti i kohaselt on ELil energeetikavaldkonnas jagatud pädevus. Käesolev algatus tugineb ka viimase kahe aastakümne jooksul vastuvõetud ja ajakohastatud õigusaktide ulatuslikule kogumile. Energia siseturu loomise eesmärgil võttis EL ajavahemikus 1996–2019 vastu neli järjestikust õigusaktide paketti, mille üldeesmärk on lõimida turud ning liberaliseerida riiklikud elektri- ja gaasiturud. Nimetatud sätted hõlmavad mitmesuguseid aspekte alates turulepääsust kuni läbipaistvuse, tarbijaõiguste, gaasiturgude likviidsuse suurendamise ja reguleerivate asutuste sõltumatuseni. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Praegu puuduvad ELi tasandil eeskirjad, millega reguleeritakse spetsiaalseid vesinikuvõrke või -turge ning vähese CO2 heitega vesinikku ja vähese CO2 heitega kütuseid. Pidades silmas praegu ELi ja liikmesriikide tasandil tehtavaid pingutusi, et edendada taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamist fossiilkütuste asendajana, oleks liikmesriikidel stiimul võtta riiklikul tasandil vastu eeskirjad vesiniku transportimiseks mõeldud spetsiaalse taristu kohta. See tekitab ELis killustunud õiguskeskkonna ohu, mis võib takistada riiklike vesinikuvõrkude ja -turgude lõimimist, pärssides või takistades seeläbi piiriülest vesinikukaubandust. Vesinikutaristut käsitlevate eeskirjade ühtlustamine hilisemas etapis (st pärast riiklike õigusaktide kehtestamist) suurendaks liikmesriikide halduskoormust ning ettevõtjate regulatiivseid kulusid ja ebakindlust, eriti kui tegemist on pikaajaliste investeeringutega vesiniku tootmisse ja transporditaristusse. Spetsiaalsete vesinikuvõrkude ja -turgude ELi tasandi õigusraamistiku loomine edendaks riiklike vesinikuturgude ja -võrkude lõimimist ning omavahelist ühendamist. Selliste spetsiaalsete vesinikuvõrkude kavandamist, rahastamist ja haldamist käsitlevad ELi tasandi eeskirjad looksid seda liiki pikaajalise taristu potentsiaalsete investorite jaoks pikaajalise prognoositavuse, eelkõige piiriüleste ühenduste puhul (mille suhtes võivad muidu kehtida erinevad ja võimalik et erineva sisuga riigisisesed õigusaktid). Biometaani puhul on tõenäoline, et ilma ELi tasandi algatuseta oleks õigusraamistik seoses juurdepääsuga hulgimüügiturgudele, ühenduskohustustega ning ülekandesüsteemi haldurite ja jaotussüsteemi haldurite koordineerimismeetmetega 2030. aastaks endiselt ebaühtlane. Samuti seisavad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjad ilma mõningase ELi tasandil toimuva ühtlustamiseta silmitsi väga erinevate ühendus- ja võrku suunamise kuludega kogu ELis, mis toob kaasa ebavõrdsed tingimused. ET 6 ET Ilma täiendavate ELi tasandi õigusaktideta kohaldaksid liikmesriigid jätkuvalt erinevaid gaasi kvaliteedistandardeid ja vesiniku segamise tasemeid käsitlevaid eeskirju, mis võivad kaasa tuua piiriüleste voogude piiramise ja turu killustumise. Gaasi kvaliteedistandardid määratletaks jätkuvalt peamiselt maagaasi kvaliteedinäitajate alusel, mis piiraks taastuvallikatest toodetud gaaside võrku lõimimist. Kõik need aspektid vähendavad tõenäoliselt taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside piiriülest kaubandust, mida võib kompenseerida maagaasi suurem import. Veeldatud maagaasi terminalide kasutamine ja import võib jääda piirduma maagaasiga hoolimata sellest, et veeldatud maagaasi terminale ei oleks vaja kohandada, kui väljastpoolt ELi pärit allikatest oleks kättesaadav konkurentsivõimeline biometaan või sünteetiline metaan. Riiklik võrguplaneerimine tuleb välja töötada ainult liikmesriikides, kus tegutsevad sertifitseeritud sõltumatud põhivõrguettevõtjad ja sõltumatud süsteemihaldurid. Kuigi enamikul liikmesriikidel on üks riiklik gaasi arengukava, mille raames gaasiettevõtjad koostööd teevad, on valdkondadevaheline koostöö endiselt piiratud. ELi koordineeritud valmisolek hädaolukorraks on praeguses gaasisektoris osutunud tõhusamaks kui ainult riiklikul tasandil võetavad meetmed. • Proportsionaalsus Algatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. See kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 reguleerimisalasse. Sekkumine on proportsionaalne määratletud probleemide ulatuse ja olemusega ning seatud eesmärkide saavutamisega. Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada üldeesmärk, mis on gaaskütuste CO2 heite vähendamise hõlbustamine konkurentsivõimelisel viisil vähimate majanduslike kuludega, tagades samal ajal energiajulgeoleku ja asetades tarbijad energiaturgude keskmesse. Eelistatud variantide kogumit peetakse proportsionaalseks ja see põhineb võimalikult suurel määral olemasolevatel lähenemisviisidel. Arvestades vajadust saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, peetakse asjakohaseks tasakaalu kohustuste ning liikmesriikide ja erasektori üksuste erineva tegutsemisvõime arvessevõtmise vahel. • Vahendi valik Gaasituru praeguse õigusraamistiku üldhinnangule tuginedes on valitud vahenditeks direktiiv, et sõnastada uuesti direktiiv 2009/73/EÜ, ja määrus, et sõnastada uuesti määrus nr 715/2009. Nimetatud õigusaktide uuesti sõnastatud versioon parandab õigusselgust. Muutmisaktile tuginemisest ei pruugi suure hulga uute sätetega tegelemiseks piisata. Seetõttu tingib vahendite valik olemasolevate õigusaktide loomuliku arenguna juba vastu võetud ja rakendatud eeskirjade läbivaatamise, võttes arvesse neid muudatusi. Gaasimäärusega tuleb muuta ka muid õigusakte, näiteks varustuskindluse määrust (EL) 2017/1938, ACERi määrust (EL) 2019/942 ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust (EL) nr 1227/2011. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuskontroll Kolmanda energiapaketi jõustumine on aidanud kaasa energia siseturu konkurentsile ja toimimisele. Sellest hoolimata keskendutakse praeguses gaasivaldkonna õigusraamistikus fossiilsetel allikatel põhinevale maagaasile ega prognoosita täielikult, et metaanil põhinevatele gaasidele (sealhulgas maagaasile ja biometaanile) tekivad alternatiivid, näiteks vesinik. ET 7 ET Vaja on läbi vaadata praegune gaasituru õigusraamistik ning see on juba välja kuulutatud Euroopa Komisjoni teatises „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“. Arvestades ELi liikmesriikide erinevat potentsiaali taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku tootmisel, võiks vesiniku energiakandjana ja energiasüsteemi lõimimise võimaldajana kasutamisele kaasa aidata sobiv tururaamistik. Selle põhjal on mõjuhinnangu esimese probleemse valdkonna raames kindlaks tehtud probleemide neli peamist põhjust: i) CO2 heite vähendamise tulemusena tekib piiriülesest vesinikuturust sõltuv Euroopa vesiniku väärtusahel; ii) vesinikutaristu investeeringute puudumine takistab turu arengut; iii) vesinikutaristu kujutab endast tõenäoliselt loomulikku monopoli, mis toob kaasa konkurentsil mittepõhinevad turustruktuurid; iv) erinevad vesiniku kvaliteedinõuded võivad takistada piiriüleseid vooge ja tekitada lisakulusid. Kehtivates gaasieeskirjades, milles keskendutakse peamiselt väljastpoolt ELi imporditud fossiilsetel allikatel põhinevale maagaasile, ei käsitleta taastuvallikatest toodetud ega vähese CO2 heitega gaaside detsentraliseeritud tootmise eriomadusi ELis. Lisaks mõjutavad suurenevad biometaani, vesiniku, aga ka veeldatud maagaasi mahud gaasi kvaliteeti ning seetõttu gaasitaristu ja lõppkasutaja seadmete projekteerimist. Eelkõige tunnistatakse mõjuhinnangus selle probleemse valdkonnaga seotud probleemide viit peamist põhjust: i) jaotusvõrguga ühendatud biometaani kohalike tootjate piiratud juurdepääs turule ja võrgule, taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside võrku ühendamise kohustust ja võrguühenduse kulusid käsitlevate eeskirjade lahknevus ning ELi-sisesed sisenemis- ja väljumistariifid takistavad täielikult lõimitud, likviidse ja koostalitlusvõimelise ELi gaasi siseturu loomist; ii) erinevused gaasi kvaliteedis ja vesiniku segamise tasemes võivad avaldada negatiivset mõju piiriülestele gaasivoogudele ja lõppkasutajatele, samal ajal kui kehtivad gaasi kvaliteeti käsitlevad eeskirjad ei sobi tulevaste arengusuundadega toimetulekuks; iii) veeldatud maagaasi terminalid on varustatud peamiselt maagaasi vastuvõtmiseks, uute gaaside juurdepääs veeldatud maagaasi terminalidele on piiratud; iv) pikaajalised lepingud sellise fossiilgaasi tarnimiseks, mida kasutatakse ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata, võivad tuua kaasa sõltuvuse maagaasist ja takistada 2050. aastaks taastuvallikatest toodetud gaaside tarnimist; v) praeguse energiajulgeoleku korra raames käsitletakse üksnes riske, mis on seotud maagaasi, mitte taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tarnimisega. Võrgu planeerimisel tuleb ülekandesüsteemi haldurite ja reguleerivate asutuste vahelist koostööd edasi arendada. Katkendlike energiaallikate üha laialdasem kasutuselevõtt nõuab kogu energiasüsteemi paremat lõimimist ja taristu suuremat ühendatust, tuginedes terviklikumale ja kaasavamale lähenemisviisile. Mõjuhinnangus esitatakse probleemse valdkonnaga seotud probleemide kolm peamist põhjust: i) võrgu planeerimine erineb liikmesriikide ja ülekandesüsteemi haldurite vahel, elektri ja gaasi planeerimine toimub eraldi; ii) puudub läbipaistvus olemasoleva taristu kasutusotstarbe muutmise või kasutuselt kõrvaldamise potentsiaali kohta; iii) jaotussüsteemi haldurid ei ole ülekandesüsteemi haldurite planeerimisse sõnaselgelt kaasatud. Lisaks suurendaks ühtlustatum süsteemiarendusstrateegia elektri- ja gaasisüsteemide (sealhulgas vesinikusüsteem) omavahelisi seoseid. Hindamine näitas, et konkurentsi tuleb parandada, et kogu turgude lõimimisest saadav kasu kanduks üle ELi tarbijatele. Lisaks pole tarbijatel endiselt vajalikke vahendeid, et turul aktiivselt osaleda. Analüüsitud õigusaktide tarbijakaitset käsitlevad sätted sobivad selleks vaid osaliselt. Eelkõige kaitstakse liikmesriigiti endiselt ebaühtlaselt kaitsetumaid tarbijaid ja energiaostuvõimetus on kogu ELis endiselt märkimisväärne. Samal ajal tuvastati IV probleemses valdkonnas kolm probleemide põhjust: i) kasutamata konkurentsipotentsiaal jaeturgudel; ii) tarbijate mõjuvõimu ebapiisav suurendamine teenuseosutaja vahetamise, hinnavõrdlusvahendite, arvetel esitatava teabe, energiakogukondade ja andmetele juurdepääsu ET 8 ET vallas ning iii) ebapiisav tarbijakaitse, eelkõige kaitsetumate ja energiaostuvõimetute tarbijate puhul. • Konsulteerimine sidusrühmadega Kooskõlas parema õigusloome suunistega korraldas komisjon sidusrühmadega põhjaliku ja kaasava konsultatsiooni, mis põhines mitmesuguseid meetodeid ja vahendeid hõlmanud konsultatsioonistrateegial. Strateegia eesmärk oli tagada, et arvesse võetaks kõiki asjakohaseid tõendusmaterjale, sealhulgas andmeid kulude, ühiskondliku mõju ja algatuse kasu kohta. Kasutati mitut konsulteerimisvahendit: konsulteerimine esialgse mõjuhinnangu (tegevuskava) üle, küsimustikul põhinev veebipõhine avalik konsultatsioon, komisjoni ettekanne ja sidusrühmadelt, sealhulgas gaasivaldkonna reguleerimise foorumilt saadud tagasiside, arutelud liikmesriikide, Euroopa Parlamendi liikmete ja riikide reguleerivate asutustega ning arutelud sidusrühmadega suure sidusrühmade seminari raames. Komisjon sai avalikule konsultatsioonile 263 vastust. Üldiselt kinnitasid vastajad, et nende arvates on gaasidirektiiv ja gaasimäärus vaja läbi vaadata, et aidata saavutada CO2 heite vähendamise eesmärke. Lisaks eeldab üle 60 % vastajatest, et gaasituru CO2 heite vähendamiseks vajalikud tehnoloogilised ja regulatiivsed muudatused võivad 2030. aastaks luua uusi töökohti. Seoses vesinikutaristu ja -turgude arendamisega toetab enamik vastajatest määruse kehtestamist varases etapis, et edendada hästi toimivat ning konkurentsivõimelist vesinikuturgu ja -taristut. Vastajad pooldasid ELi õigusraamistikku, milles määratletakse peamised reguleerimispõhimõtted ja kasutatakse järkjärgulist lähenemisviisi. Valdav osa toetab näiteks kolmandate isikute juurdepääsu, eeskirju vesinikutorustikele, imporditerminalidele ja hoidlatele juurdepääsu kohta ning pooldab võrgutegevuste eraldamist. Enamik vastajaid pidas oluliseks määratleda varakult eraõiguslike isikute roll vesinikutaristu arendamisel. Valdav osa vastajatest leiab ka, et olemasolevad ja tulevased eravõrgud võivad olla teatavatest regulatiivsetest nõuetest (ajutiselt) vabastatud, kuid tagada tuleb ühtsele õigusraamistikule lähenemine. Valdav osa vastanutest on seisukohal, et uue vesinikutaristu õigusi ja lubade andmist käsitlevad nõuded peaksid olema sarnased nendega, mida praegu kohaldatakse metaangaasi torujuhtmete suhtes. Mis puudutab taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu edendamist olemasolevale gaasiturule ja -taristule, nõustuvad sidusrühmad vajadusega vaadata läbi kehtiv õigusraamistik, et aidata saavutada CO2 heite vähendamise eesmärke. Enamik sidusrühmi peab oluliseks tagada täielik turulepääs ning hõlbustada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside suunamist gaasivõrku. Paljud vastajad pooldavad võrguhaldurite kohustust ühendada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjad ning vähendada võrku suunamise maksu. Enamik vastajaid toetab ka veeldatud maagaasi terminalide läbipaistvusraamistiku parandamist. Samuti on tugev toetus gaasi kvaliteedistandardite ühtlustatud kohaldamisele kogu ELis, tugevdatud piiriülesele koordineerimisele ja suuremale läbipaistvusele. Vastajad on vesiniku segamise küsimuses eriarvamusel, kuid enamik nõustub, et see võib hoolimata suurtest tehnilistest kuludest olla kulutõhus ja kiire esimene samm energiasüsteemi CO2 heite vähendamiseks. ELi-siseste piiriüleste tariifide kaotamist toetab vähe sidusrühmi. Enamik vastajatest peab gaasiga seotud julgeolekuohte ja küberjulgeoleku meetmeid oluliseks. Lõimitud võrgu planeerimise küsimuses toetab enamik sidusrühmi võrgu arengukava ajakava vastavusse viimist kümneaastase võrgu arengukavaga ning ühtset gaasikava, olenemata valitud eraldamismudelist. Enamik vastajatest väljendas veelgi suuremat toetust ühisele elektri- ja gaasistsenaariumile. Suur hulk sidusrühmi soovib vesinikuprojektide lisamist võrgu arengukavasse. Enamik sidusrühmi nõustub, et jaotussüsteemi haldurite roll on ET 9 ET esitada ja jagada teavet, kusjuures mitu vastajat toetasid ka seda, et jaotussüsteemi haldurid esitavad oma kava, mis hõlmab süsteemi optimeerimist eri sektorites. Vastajad eelistasid ka eraldi kavadega ühistele stsenaariumidele ühist gaasi- ja elektrikava. Mitu sidusrühma juhtis tähelepanu sellele, et eelistatud variant oleks ühine metaani- ja vesinikukava koos eraldi elektrikavaga. Mis puudutab tarbijate kaasamist ja kaitset rohelise gaasi jaemüügiturul, kutsus enamik sidusrühmi üles seadma kodanike ja tarbijatega seotud sätetes suuremaid eesmärke, peegeldades elektrituru omasid. Samuti peaksid energiaostuvõimetust käsitlevad sätted aitama tagada, et saastevabale gaasile ülemineku kulusid ei maksa tarbijad. Erasektori esindajad toetavad reguleeritud hindade järkjärgulise kaotamise plaani, samal ajal kui mõned tarbijaorganisatsioonid valiksid nende säilitamise, et kaitsta energiaostuvõimetuid ja kaitsetumaid tarbijaid. Peaaegu pooled kõigist vastajatest soovivad tugevdada sätteid, mis käsitlevad pakkumiste võrreldavust ja andmete kättesaadavust, läbipaistvust, arukaid arvestisüsteeme ning teenuseosutaja vahetamist. Mitteregulatiivset lähenemisviisi ei toetanud ükski vastaja. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Kavandatud algatus ja selle aluseks olev mõjuhinnang tuginevad sel teemal korraldatud ulatuslike konsultatsioonide käigus sidusrühmadelt saadud teabele, samuti kirjanduse ülevaatele ja modelleerimisele. Kirjanduse ülevaade sisaldas mõjuhinnangu jaoks tehtud või selle ulatusele kaasa aidanud päevakajaliste uuringute tulemusi, milles käsitleti selliseid põhielemente nagu vesiniku ja vähese CO2 heitega gaasi taristu, turu ja tootmise roll, samuti muude asjakohaste komisjoni algatuste puhul tehtud hindamisi. Analüüsis võeti arvesse ka järeldusi, mis võeti vastu mitme sidusrühmade foorumi raames, eelkõige gaasivaldkonna reguleerimist (Madridi foorum) ja elektrivaldkonna reguleerimist käsitleva foorumi (Firenze foorum) raames. Samuti kaaluti arutelusid liikmesriikide, Euroopa Parlamendi liikmete, riikide reguleerivate asutuste, Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti ja teiste sidusrühmadega. • Mõjuhinnang Parema õigusloome suuniseid järgides tegi komisjon mitme poliitikavariandi mõjuhinnangu. Seda tööd toetas komisjonisisene konsulteerimine talitustevahelise juhtrühma kaudu. Mõjuhinnang esitati arutamiseks õiguskontrollikomiteele. Õiguskontrollikomitee andis reservatsioonidega positiivse arvamuse. Reservatsioone käsitleti eelkõige järgmiselt: i) hindamise järelduste lisamine probleemi kirjeldusse, ii) algatuse rolli täpsustamine paketi „Eesmärk 55“ tugiraamistiku osana, iii) poliitikavariantide mõju lähtetaseme selgitamine, iv) eri osalejate, eelkõige maagaasi ja vesiniku tootjate ning tarbijate suurem eristamine, v) hinnangu andmine selle kohta, kuidas algatus võib avaldada erinevat mõju VKEdele võrreldes teiste (suuremate) ettevõtetega, vi) aruandes, sealhulgas probleemi määratluses, variantide koostamises, mõjuanalüüsis ja eelistatud variandi valikus, eriarvamuste ja vähemuse seisukohtade parem kajastamine, vii) aruande narratiivi parandamine ning viii) kulude ja tulude tabelite täitmine asjakohases vormis. Mõju hindamise käigus kaaluti neljas probleemses valdkonnas mitmesuguseid meetmeid, et tegeleda tuvastatud probleemide ja probleemide põhjustega, et saavutada algatuse eesmärgid: Pärast nende mõjususe, tõhususe, sidususe ja proportsionaalsuse hindamist leiti seatud eesmärkide saavutamiseks kõige sobivam eelistatud variantide pakett. I probleemne valdkond: vesinikutaristu ja vesinikuturud I probleemse valdkonna puhul kaalutakse järgmisi poliitikavariante: korraldada vesinikuvõrgu haldamise õiguste andmiseks hange (1. variant); võtta kasutusele peamised regulatiivsed ET 10 ET põhimõtted, mille puhul on eeskuju võetud praegu maagaasiturul kohaldatavatest põhimõtetest, kuid mis on kohandatud vesinikuturgude arenguetapile (2. variant), ning kehtestada vesiniku jaoks täielikult välja töötatud regulatiivne kord (sarnane praegu maagaasisektoris kohaldatava korraga), ilma et oleks vaja üle minna arenenumale vesinikuturule (3. variant). Eelistatud variant on võtta algusest peale kasutusele peamised regulatiivsed põhimõtted, tagades samal ajal selguse lõpliku (tulevase) regulatiivse korra kohta. (Variant 2b „Põhilised regulatiivsed põhimõtted koos visiooniga“). Selle variandi peamine eelis on, et see soodustab turgude lõimimist, pakub investoritele selgust, väldib konkurentsil mittepõhinevate turustruktuuride tekkimist ja eeskirjade tagantjärele kohandamise kulusid pärast turu väljakujunemist, kuid säilitab paindlikkuse, et kohandada määrust vesinikusektori järkjärgulise kasvu alusel. II probleemne valdkond: taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid olemasolevas gaasitaristus ja -turgudel ning energiajulgeolek II probleemne valdkond sisaldab variante, millega edendatakse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu olemasolevale gaasiturule ja -taristule. Kõik variandid hõlmavad ka sekkumise järkjärgulist suurendamist, et lahendada energiajulgeolekuga seotud probleemid, eelkõige olemasolevate vahendite, standardite ja menetluste laiendamist taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidele, tõhusat solidaarsust ja gaasisektori küberturvalisusega seotud riskide käsitlemist. 3. variant „Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside täieliku turulepääsu võimaldamine ja edendamine“ on eelistatud variant II probleemses valdkonnas. See variant sisaldab meetmeid, millega toetatakse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu hulgiturule, veeldatud maagaasi terminalidele ja ülekandevõrgule (olenemata ühenduskohast), sealhulgas tariifide soodustusi võrku suunamise ja piiriülese transpordi puhul. Gaasi kvaliteeti reguleeriks ELi ühtlustatud lähenemisviis piiriülestele ühenduspunktidele, jättes samas liikmesriikidele paindlikkuse. Vesinikusegude lubatud ülempiiriks on kõigis piiriülestes punktides kehtestatud 5 % – see on kliimamuutustega kohanemise ja heitkoguste vähendamise kulude seisukohalt kulutõhus tase. Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside täieliku turulepääsu võimaldamine ja edendamine: kavandatud meetmed on kooskõlas liidu pingutustega võidelda kliimamuutuste vastu ja on vajalikud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks. Peamine kasu seisneb selles, et meetmetega vähendatakse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjate tootmiskulusid, suurendatakse konkurentsi, likviidsust ja taastuvallikatest toodetud gaasidega kauplemist ning soodustatakse samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Nii saavad tarbijad ja maksumaksjad kasu, samal ajal kui toetust saaks vähendada. Samuti vähendab see energiajulgeolekuga seotud riske ning säästab aega ja ressursse, vähendab ebakindlust, parandab kiireloomuliste meetmete tõhusust ning tugevdab gaasiettevõtjatele esitatavaid julgeolekunõudeid. III probleemne valdkond: võrgu planeerimine III probleemses valdkonnas kaalutakse lõimitud võrgu planeerimise variante. III probleemse valdkonna puhul on eelistatud 2. variant „Euroopa stsenaariumidel põhinev riiklik planeerimine“. See variant võimaldab riiklikku planeerimist, kuid eeldab, et see põhineb gaasi ja elektri ühistel stsenaariumidel, mis on kooskõlas kümneaastase võrgu arengukavaga ning seotud asjaomase riikliku energia- ja kliimakavaga. See hõlmab kõiki asjaomaseid osalejaid (jaotussüsteemi haldureid) ja võimaldab kindlaks teha torujuhtmed, mille kasutusotstarvet saaks muuta metaani transportimiselt vesiniku transportimisele sellise üksikasjalikkusega, mida ei oleks Euroopa tasandil lihtne saavutada. ET 11 ET Euroopa stsenaariumidel põhineva riikliku planeerimise loomine: peamine kasu seisneb selles, et sellega kõrvaldatakse riskid, et elektri- ja gaasi ülekandesüsteemi haldurid kavandavad oma süsteemide arendamist kokkusobimatute eelduste alusel. See võimaldab sektorite lõimimist ja kontseptuaalset süsteemikava, säilitades samal ajal üksikasjalikumate sektoripõhiste võrgu arengukavade eelised. Sellega tagatakse eri sidusrühmade ühine visioon, mis tähendab, et võrgu planeerimisel võetakse riiklikul ja ELi tasandil arvesse CO2 heite vähendamise strateegiaid, tänu millele vähendatakse võimaliku sõltuvuse või varade kasutuskõlbmatuks muutumise riski. IV probleemne valdkond: vähene tarbijate kaasamine ja kaitse rohelise gaasi jaemüügiturul IV probleemne valdkond sisaldab variante, milles viidatakse konkurentsiga ja tarbijate kaasamisega tegelemisel mitteregulatiivsele lähenemisviisile või nõutakse selle asemel probleemide põhjustega tegelemist uute õigusaktide abil, mis kajastaksid peamiselt elektrisektoris juba kehtestatud lähenemisviisi. Analüüsi põhjal on eelistatud 2. variant „Paindlikud õigusaktid“, milles kajastatakse elektrituru tarbijakaitset ja mõjuvõimu suurendamise sätteid. See variant on tõenäoliselt kõige tulemuslikum, tõhusam ja kooskõlas teiste probleemsete valdkondadega. Peamine kasu seisneb selles, et see pakub märkimisväärset säästupotentsiaali, aitab uutel tarnijatel ja teenuseosutajatel turule siseneda, arendada uuenduslikke tooteid, mis suurendab konkurentsi, tarbijate kaasatust ja majanduslikku kasu. Samuti võimaldaks see kodanikel ja kogukondadel suurendada ühiskondlikku heakskiitu, kaasata erakapitali ning hõlbustada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõttu. Üleinvesteerimise riski vähendamisel on positiivne keskkonnamõju. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Kehtivate õigusaktide muutmise ettepanekud on kavandatud kooskõlas mõjuhinnangus uuritud kõige kulutõhusamate poliitikavariantidega. Mõne eelistatud variandi puhul eeldatakse, et see suurendab reguleerivate asutuste ning turuosaliste haldus-, rakendus- ja täitmise tagamise kulusid. Kavandatavatest meetmetest võivad tuleneda näiteks riikide reguleerivate asutuste ja maagaasitarnijate vaheline suurem haldusalane teabevahetus, jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi haldurite vaheline suurem koordineerimine ning liikmesriikide ja riikide ametiasutuste täiendavad regulatiivsed ja rakenduslikud jõupingutused. Siiski eeldatakse, et muudetud raamistik toob kaasa väiksemad ja tõhusamad regulatiivsed kulud. Lisaks näitab mõjuhinnang, et kavandatud meetmed pakuvad kõige kulutõhusamaid regulatiivseid võimalusi, et saavutada algatuse üldeesmärk, milleks on ülekandmise, jaotamise, tarnimise ja hoiustamise eeskirjade kehtestamine metaan- ja vesinikgaasi jaoks, mis võivad toetada energiasüsteemi CO2 heite vähendamist, tagades samal ajal turvalise ja taskukohase energia. Mõne eelistatud meetmega kaasnevaid lühiajalisi regulatiivseid kulusid tuleb hinnata kulude ja pingutuste alusel, mida energiasüsteemi hiline lõimimine ja CO2 heite vähendamine pikas perspektiivis nõuaksid. Kasu, mida variantidelt oodatakse taastuvate energiaallikate toetamise, energiasüsteemi lõimimise, tarbijakaitse ja energiajulgeoleku kujul, kaalub suuresti üles vahetud haldus- ja rakenduskulud. Tänu sellele, et gaasitaristut ja -turgu käsitlevad sätted ühtlustatakse uue regulatiivse struktuuriga, mis loodi elektrisektori jaoks puhta energia paketiga, aitab ettepanek kehtivat õigusraamistikku veelgi enam lihtsustada. Suurem kooskõla sektorite vahel peaks tooma kasu paljudele reguleerimisvaldkondadele, eelkõige tarbijate mõjuvõimu suurendamisele ja ET 12 ET tarbijakaitsele, valitsemisele ning regulatiivsele järelevalvele. Samalaadsed panused on ette nähtud ka vesinikutaristute ja -turgude õigusraamistiku varajases kasutuselevõtus. Kuigi need eeskirjad suurendavad tõenäoliselt riikide ametiasutuste ja turuosaliste otseseid halduskulusid ja regulatiivset koormust, peaks vesinikku käsitlevate reguleerimispõhimõtete varane ühtlustamine märkimisväärselt vähendama tulevasi nõuete täitmisega seotud kulusid ning vältima suurte regulatiivsete erinevuste ja rakendamiskulude ohtu. • Põhiõigused Arenevas rohelises ja digitaalses energiakeskkonnas on äärmiselt oluline kaitsta ELi väärtusi ja kodanike põhiõigusi ning julgeolekut. Seda silmas pidades töötati välja andmehaldust käsitlevad kavandatud poliitikameetmed, mille eesmärk on tagada laialdane juurdepääs digitehnoloogiale ja andmepõhistele teenustele ning nende kasutamine, tagades samal ajal kõrgetasemelise õiguse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 ning isikuandmete kaitse üldmääruses. 4. MÕJU EELARVELE Käesoleva paketi kohase ettepanekuga seotud mõju ELi eelarvele puudutab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) ja Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi inimressursse, mida on kirjeldatud komisjoni [gaasimääruse] uuesti sõnastamise ettepanekule lisatud finantsselgituses. Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti uued ülesanded, eelkõige seoses konkurentsivõimelise vesinikusektori arengut hõlbustavate eeskirjadega, aga ka gaasiturgude üha keerukamaks muutumine muude gaaside kui maagaasi osakaalu suurenemise tõttu nõuavad ACERis alates 2023. aastast 21 täiendava täistööajale taandatud töötaja järkjärgulist rakendamist. Uue ja kasvava sektori jaoks kavandatud uute eeskirjade rakendamiseks, uut liiki gaaside gaasiturule ja -taristusse lõimimiseks ning tugevdatud tarbijakaitsesätete jõustamiseks tuleb ka energeetika peadirektoraadi inimressursse suurendada veel 5 täistööajale taandatud töötaja võrra. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Edusammude järelevalve koosneb kaheastmelisest lähenemisviisist, mis hõlmab iga-aastast aruandlust ACERi poolt ja komisjonipoolset hindamist. ACERi volitused turu toimimise iga-aastaseks järelevalveks ja aruandluseks iga-aastases turujärelevalve aruandes (määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud kohustus) säilitatakse ning need laiendatakse vesinikule. Ühe aasta jooksul alates ettepanekute vastuvõtmisest kutsub komisjon ACERit üles oma praeguseid seirenäitajaid läbi vaatama ja ajakohastama (kaasates mõjutatud sidusrühmad), et tagada nende jätkuv asjakohasus käesolevate ettepanekute aluseks olevate eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalves. ACER tugineb jätkuvalt juba olemasolevatele andmeallikatele, mida kasutatakse turujärelevalve aruande koostamiseks ja mida on laiendatud asjakohaste andmetega vesiniku kohta. ACERi iga-aastane aruandlus asendab komisjoni aruandluskohustused, mis praegu gaasidirektiivi kohaselt veel kehtivad. Üksikasjalike ettepanekutega tagatakse, et ACERi järelevalve täiendab muid järelevalvetoiminguid (eelkõige energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohane järelevalve), vältides kattuvusi. Komisjon hindab ettenähtud aja jooksul pärast vastuvõetud meetmete jõustumist (soovituslikult viis aastat) täielikult kavandatud algatuste mõju, sealhulgas ettepanekute ET 13 ET mõjusust, tõhusust, jätkuvat sidusust ja asjakohasust. Komisjon vaatab direktiivi 31. detsembriks 2030 läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Lähtudes Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas komisjon vs. Belgia (C-543/17), peavad liikmesriigid riigisisestest ülevõtmismeetmetest teatamisel esitama piisavalt selge ja täpse teabe selle kohta, millised direktiivi sätted võetakse üle milliste riigisiseste õigusnormidega. Teave tuleb esitada iga kohustuse kohta, mitte ainult artikli tasandil. Kui liikmesriigid seda kohustust täidavad, ei ole neil põhimõtteliselt vaja komisjonile ülevõtmise kohta selgitavaid dokumente edastada. Määrust rakendatakse liikmesriikides otse ja ühetaoliselt, mistõttu selgitavat dokumenti ei nõuta. • Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus Kavandatud läbivaadatud direktiiv koosneb kümnest peatükist, mis sisaldavad 91 artiklit. 1. peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted Selles peatükis sätestatakse maagaasisüsteemi kasutavate gaaside ülekandmise, jaotamise, tarnimise ja hoiustamise eeskirjade reguleerimisese ja kohaldamisala ning vesinikusüsteemi kasutava vesiniku transpordi, tarnimise ja hoiustamise eeskirjad. Samuti määratletakse kavandatavas direktiivis kasutatavad põhimõisted. 2. peatükk. Turukorralduse üldeeskirjad Selles peatükis sätestatakse eeskirjad konkurentsivõimeliste, tarbijakesksete, paindlike ja mittediskrimineerivate gaasiturgude tagamiseks. See sisaldab sätteid turulepääsu kohta, nagu tarnija vaba valik, turupõhised tarnehinnad, avalike teenuste osutamise kohustused, jätkusuutlikkus, taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside sertifitseerimine, piirkondliku koostöö edendamine ning tehnilised ja menetluseeskirjad. 3. peatükk. Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja tarbijakaitse ning jaeturud Selles peatükis sätestatakse eelkõige tarbija õigused: selles käsitletakse põhilisi lepingulisi õigusi, teenuseosutaja vahetamise õigusi ja tasusid ning võrdlusvahendeid, aktiivseid tarbijaid ja kodanike energiakogukondi käsitlevaid eeskirju. Samuti sisaldab see sätteid arvete esitamise, arukate ja tavapäraste arvestisüsteemide ning andmehalduse kohta. Samuti sisaldab see sätteid ühtsete kontaktpunktide, vaidluste kohtuvälise lahendamise õiguse, kaitsetumate tarbijate ja jaeturgude kohta. 4. peatükk. Kolmandate isikute juurdepääs taristule See peatükk on jagatud kolmeks osaks, mis hõlmavad järgmist: juurdepääs maagaasitaristule, juurdepääs vesinikutaristule ning juurdepääsu ja ühenduse võimaldamisest keeldumine. 5. peatükk. Maagaasi ülekandesüsteemi haldurite, hoidlate haldurite ja süsteemihaldurite suhtes kohaldatavad eeskirjad Selles peatükis käsitletakse üksikasjalikult ülekandesüsteemi, hoidlate ja maagaasi veeldusjaamade haldurite ülesandeid, konfidentsiaalsust ja otsustusõigust. 6. peatükk. Maagaasi jaotussüsteemi haldurid Selles peatükis sätestatakse jaotussüsteemi haldurite määramine, nende ülesanded, otsustusõigus taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside uute tootmisrajatiste jaotussüsteemiga ühendamisel, jaotussüsteemi haldurite sõltumatuse tagamine, jaotussüsteemi ET 14 ET haldurite konfidentsiaalsuskohustused, suletud jaotusvõrke ja ühendhaldureid käsitlevad sätted. 7. peatükk. Spetsiaalsete vesinikuvõrkude suhtes kohaldatavad eeskirjad Selles peatükis sätestatakse eelkõige vesinikuvõrgu, hoidlate ja terminalide käitajate ülesanded, olemasolevate vesinikuvõrkude, geograafiliselt piiratud vesinikuvõrkude, suletud vesinikusüsteemide, kolmandate riikidega võrkudevaheliste ühenduste sätted ja käitajate konfidentsiaalsuse tagamine. 8. peatükk. Lõimitud võrgu planeerimine Selles peatükis käsitletakse võrgu arendamist ja investeerimisotsuste tegemise volitusi, vesinikuvõrgu arendamise aruandlust ning uue piiriülese vesinikutaristu rahastamist. 9. peatükk. Ülekandesüsteemi haldurite sõltumatuse tagamine See peatükk on jagatud kuueks osaks, mis hõlmavad järgmist: omandisuhete sõltumatuse tagamine, sõltumatud süsteemihaldurid, sõltumatud põhivõrguettevõtjad, spetsiaalsete vesinikuvõrkude haldurite sõltumatuse tagamine ning maagaasi- ja vesinikusüsteemi haldurite määramine, sertifitseerimine ning raamatupidamisarvestuse lahtisidumine ja läbipaistvus. 10. peatükk. Reguleerivad asutused Selles peatükis keskendutakse reguleerivate asutuste määramisele ja sõltumatusele, reguleerivate asutuste üldistele eesmärkidele, nende kohustustele ja volitustele, piiriüleste küsimuste reguleerimise korrale, võrgueeskirjade suuniste järgimisele ning arvestuse pidamisele. 11. peatükk. Lõppsätted Viimases peatükis keskendutakse lõppsätetele ja see sisaldab eelkõige kaitsemeetmeid, võrdseid tingimusi, tehnilisi kokkuleppeid, erandeid, volitamiskorda, delegeerimist, komiteemenetlust, aruandlust, kehtetuks tunnistamist, ülevõtmist, jõustumist ja adressaate käsitlevaid artikleid. I lisas käsitletakse arvete esitamise ja arvetel esitatava teabe miinimumnõudeid. II lisas käsitletakse arukate arvestisüsteemide kasutamist maagaasi puhul. III lisas on loetletud kehtetuks tunnistatud direktiivi ja selle muudatuste kohaldamise kuupäev ning ülevõtmise tähtajad. IV lisa sisaldab vastavustabelit. Kavandatud läbivaadatud määrus koosneb kaheksast peatükist, mis koosnevad 69 artiklist. 1. peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted Selles peatükis sätestatakse energialiidu, kliima- ja energiaraamistiku ning tarbijate eesmärke käsitlevate eeskirjade reguleerimisese ja kohaldamisala. Samuti määratletakse kavandatavas määruses kasutatavad põhimõisted. 2. peatükk. Turukorralduse ja taristule juurdepääsu üldeeskirjad Selles peatükis sätestatakse üldpõhimõtted, samuti reguleeritud varabaasi eraldamine, juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele, taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turu hindamine, võimsuse jaotamise mehhanismide ja ülekoormuse juhtimise korra põhimõtted, võimsusega seotud õigustega kauplemine, tasakaalustamiseeskirjad ja tasakaalustamatuse eest määratavad tasud, sertifitseerimine ning ülekandesüsteemi haldurite koostöö. ET 15 ET 3. peatükk. Juurdepääs võrgule Selles peatükis käsitletakse võrkudele juurdepääsu tariife ja allahindlusi. 4. peatükk. Ülekandesüsteemi, hoidlate, maagaasi veeldusjaamade ja vesinikuterminalide haldamine Selles peatükis esitatakse sätted, mis käsitlevad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kindlat võimsust, gaasi kvaliteedi piiriülest koordineerimist, vesinikusegusid, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikku, ACERi tehtavat järelevalvet, reguleerivaid asutusi, konsultatsioone, kulusid, piirkondlikku koostööd, kümneaastast võrgu arengukava, läbipaistvusnõudeid ja arvestuse pidamist. 5. peatükk. Jaotussüsteemi haldamine Selles peatükis sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kindlat võimsust, jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi haldurite vahelist koostööd, läbipaistvusnõuet, Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksust. See sisaldab menetlusi ja ülesandeid. 6. peatükk. Juurdepääs spetsiaalsetele vesinikuvõrkudele Selles peatükis keskendutakse vesiniku kvaliteedi piiriülesele koordineerimisele, Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustikule, selle ülesannetele, kümneaastasele vesinikuvõrgu arengukavale, kuludele ja konsulteerimisele, ACERi tehtavale järelevalvele, piirkondlikule koostööle ja läbipaistvusnõuetele. 7. peatükk. Võrgueeskirjad ja suunised Selles peatükis sätestatakse sätted võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmise, võrgueeskirjade kehtestamise, võrgueeskirjade muutmise, suuniste, liikmesriikide õiguse kohta näha ette üksikasjalikumaid meetmeid, teabe esitamise ja konfidentsiaalsuse kohta ning karistuste kohta. Kõik kolm eeskirja on kohandatud vesinikule. 8. peatükk. Lõppsätted Selles peatükis keskendutakse lõppsätetele ning see sisaldab artikleid, mis käsitlevad eelkõige uut maagaasi- ja vesinikutaristut, komiteemenetlust, erandeid, mööndusi, delegeerimist, määruste muudatusettepanekuid, muudatusettepanekut, millega laiendatakse gaasivarustuskindluse määrust taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidele ning lisatakse meetmed küberturvalisuse, solidaarsuse ja hoiustamise kohta, kehtetuks tunnistamist ja jõustumist. I lisa sisaldab suuniseid. II lisa sisaldab määrusesse 2017/1938 lisatud IX lisa. III lisa sisaldab teavet kehtetuks tunnistatud määruse kohta koos hilisemate muudatuste loeteluga. IV lisa sisaldab vastavustabelit. ET 16 ET  715/2009 (kohandatud) 2021/0424 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta (uuesti sõnastatud) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut  Euroopa Liidu toimimise lepingut , eriti selle artikli t 95  194 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,2, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist:  uus (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 715/20094 on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.  715/2009 põhjendus 1 (kohandatud) (2) Alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud maagaasi siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele ühenduse  liidu  tarbijatele – nii eratarbijatele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad, kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust  kestlikkust  . 2 ELT C 211, 19.8.2008, lk 23. 3 ELT C 172, 5.7.2008, lk 55. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36). ET 17 ET  uus (3) Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimamäärusega seati ELile eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus viisil, mis aitab kaasa Euroopa konkurentsivõimele, majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Selleks, et luua vähese CO2 heitega gaaside turud ja et need aitaksid kaasa energiasüsteemi ümberkujundamisele, on vaja, et taastuvallikate osakaal lõimitud energiasüsteemis oleks märkimisväärselt suurem ning et tarbijad osaleksid aktiivselt konkurentsiturgudel. (4) Käesoleva määruse eesmärk on hõlbustada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside jõudmist energiasüsteemi, mille tulemusena saab maagaasi tarbimist vähendada, ning anda neile uutele gaasidele oluline roll ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmisel ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisel. Samuti on määruse eesmärk luua õigusraamistik, mis võimaldab kõigil turuosalistel võtta oma tegevust kavandades arvesse maagaasi üleminekurolli ning julgustab neid seda tegema, et vältida seotuse efekti ning tagada, et maagaasi kasutamine lõpetatakse järk- järgult ja õigeaegselt nii kõigis asjaomastes tööstussektorites kui ka kütmise eesmärgil. (5) ELi vesinikustrateegias tunnistatakse, et kuna ELi liikmesriikide võimalused taastuvallikatest vesinikku toota on erinevad, on avatud ja konkurentsivõimelisel ELi turul koos takistusteta piiriülese kaubandusega olulisi eeliseid konkurentsivõime, taskukohasuse ja varustuskindluse seisukohast. Lisaks rõhutatakse selles, et liikumine likviidse turu suunas, kus vesinikuga kaubeldakse kaubapõhiselt, hõlbustaks uute tootjate turuletulekut ja aitaks kaasa süsteemi tihedamale lõimimisele teiste energiakandjatega. See annaks usaldusväärseid hinnasignaale investeeringute ja käitamisotsuste tegemiseks. Käesolevas määruses sätestatud õigusnormid peaksid seega soodustama vesinikuturgude, kaubapõhise vesinikukaubanduse ja likviidse kauplemise keskuste esilekerkimist ning liikmesriigid peaksid kõrvaldama kõik seda takistavad põhjendamatud tõkked. Kuigi tuleb tunnistada olemuslike erinevuste olemasolu, tuleks vesinikuturu jaoks kaaluda olemasolevaid õigusnorme, mis on võimaldanud tõhusat äritegevust elektri- ja gaasiturgudel ning elektri ja gaasiga kauplemisel.  715/2009 põhjendus 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ (maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta)5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1775/2005 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)6 on andnud sellise maagaasi siseturu loomisse olulise panuse.  715/2009 põhjendus 3 Gaasi valdkonna reguleerimise Euroopa foorumil („Madridi foorum”) 2002. aastal vastu võetud hea tava suuniste esimese seeria rakendamisel ja järelevalve teostamisel saadud kogemus näitab, et nimetatud suunistes sätestatud eeskirjade täieliku rakendamise tagamiseks kõigis liikmesriikides ja võrdsete turule juurdepääsu tingimuste minimaalse garantii saavutamiseks tegelikkuses on vaja need eeskirjad õiguslikult täitmisele pöörata. 5 ELT L 176, 15.7.2003, lk 57. 6 ELT L 211, 14.8.2009, lk 36. ET 18 ET  715/2019 põhjendus 4 Ühiste eeskirjade teine seeria nimetusega „Teised hea tava suunised” võeti vastu 24. ja 25. septembril 2003. aastal Madridi foorumil toimunud koosolekul; käesoleva määruse eesmärgiks on nimetatud suuniste põhjal peamiste põhimõtete ja eeskirjade sätestamine seoses võrkudele juurdepääsu ja juurdepääsuteenustega kolmandatele isikutele, ülekoormusega tegelemisega, läbipaistvusega, võimsusega seotud õiguste tasakaalustamise ja nende õigustega kauplemisega.  715/2009 põhjendus 5 (kohandatud) (6)  [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)7 sätestab võimaluse tegutseda ülekande- ja jaotussüsteemi ühendhalduril. Käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega ei nõuta seetõttu nimetatud direktiivi asjakohastele sätetele vastavate riiklike ülekande- ja jaotussüsteemide korralduse muutmist.  715/2019 põhjendus 6 Käesoleva määruse reguleerimisala hõlmab kohalikke turustajaid gaasivõrguga ühendavaid kõrgsurvetorustikke, mida kohalikul turustamisel üldiselt ei kasutata.  715/2009 põhjendus 7  uus (7) Tuleb sätestada kriteeriumid, mille kohaselt määratakse kindlaks gaasivõrgule juurdepääsu tariifid, tagamaks et need vastavad täielikult mittediskrimineerimise põhimõttele ja hästitoimiva siseturu vajadustele, et nendes võetakse täielikult arvesse tervikliku süsteemi rajamise vajadust ja kajastatakse tegelikke tekkinud kulusid, niivõrd kui need kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga süsteemihalduri kuludele ning on läbipaistvad, hõlmates samas asjaomast investeeringutasuvust  ning võimaldades taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside lõimimist  ning võttes vajaduse korral arvesse reguleerivate asutuste tehtavat tariifide võrdlust.  Käesolevas määruses sätestatud, võrgule juurdepääsu tariife käsitlevaid eeskirju täiendavad lisaeeskirjad võrgule juurdepääsu tariifide kohta, eelkõige sellised, mis on sätestatud käesoleva määruse alusel vastu võetud võrgueeskirjades ja -suunistes ning järgmistes õigusaktides: [dokumendis COM(2020) 824 final kavandatud TEN-E määrus], [dokumendis COM(2021) xxx kavandatud metaanimäärus], direktiiv (EL) 2018/2001 ja [dokumendis COM(2021) 558 final kavandatud energiatõhususe direktiiv].  7 Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 94. ET 19 ET  uus (8) Üldiselt on kõige tõhusam rahastada taristut selle kasutajatelt saadavatest tuludest ja vältida ristsubsideerimist. Peale selle oleks ristsubsideerimine reguleeritud varade puhul vastuolus kulupõhiste tariifide üldpõhimõttega. Erandjuhtudel võib selline ristsubsideerimine siiski tuua ühiskondlikku kasu, eelkõige võrgu arendamise varasemates etappides, kui lepinguline võimsus on tehnilise võimsusega võrreldes väike ja on märkimisväärne ebakindlus selle suhtes, millal tulevane nõudlus võimsuse järele realiseerub. Seega võiks ristsubsideerimine kaasa aidata mõistlike ja prognoositavate tariifide kehtestamisele võrgu varajastele kasutajatele ning vähendada võrguhaldurite investeeringute riske. Niisiis võiks ristsubsideerimine aidata luua investeerimiskliimat, mis toetab liidu CO2-heite vähendamise eesmärke. Ristsubsideerimist ei tohiks otseselt ega kaudselt rahastada teistes liikmesriikides asuvad võrgu kasutajad. Seepärast on asjakohane koguda ristsubsideerimiseks rahalisi vahendeid ainult väljavoolupunktidest kuni lõpptarbijani samas liikmesriigis. Kuna ristsubsideerimine on erandlik, tuleks peale selle tagada, et ristsubsiidiumid oleksid proportsionaalsed, läbipaistvad, ajaliselt piiratud ja regulatiivse järelevalve all.  715/2009 põhjendus 8 Tariifide arvestamisel on oluline võtta arvesse tegelikke tekkinud kulusid, niivõrd kui need kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga süsteemihalduri kuludele ning on läbipaistvad, ning samuti vajadust tagada sobiv investeeringutasuvus ja stiimul uue infrastruktuuri ehitamiseks, sealhulgas erieeskirjad uute investeeringute kohta, nagu on sätestatud direktiivis 2009/73/EÜ. Sellega seoses ja eelkõige juhul, kui eksisteerib tõhus konkurents gaasijuhtmete vahel, on vajalik rakendada reguleerivate asutuste tariifide võrdlust.  715/2009 põhjendus 9 (kohandatud)  uus (9) Turupõhiste meetmete, näiteks enampakkumiste kasutamine tariifide kindlaksmääramiseks peab olema kooskõlas  uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)  direktiivi 2009/73/EÜ ja komisjoni määruse (EL) 2017/459  sätetega.  715/2009 põhjendus 10 (kohandatud) (10) Kolmandatele isikutele osutatavate juurdepääsuteenuste ühine miinimumhulk on vajalik, et määrata kindlaks kogu ühenduses  liidus  reaalselt kehtiv ühine juurdepääsu miinimumstandard ja kindlustada, et juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele ühilduksid piisavalt, ning võimaldada saada kasu hästitoimivast maagaasi siseturust. ET 20 ET  715/2009 põhjendus 11 (kohandatud) Praegu on aga takistatud gaasi müük ühenduses võrdsetel tingimustel ilma diskrimineerimise ja ebasoodsate teguriteta. Seni ei ole igas liikmesriigis veel eelkõige mittediskrimineerivat võrgule juurdepääsu ega võrdselt tõhusa tasemega regulatiivset järelevalvet, samuti on veel isoleeritud turgusid.  uus (11) Kolmandate isikute juurdepääsu korraldus peaks põhinema käesolevas määruses sätestatud põhimõtetel. Kindla võimsuse alusel gaasi vaba jaotamist võimaldavate sisend-väljundsüsteemide korraldus sai heakskiidu juba 2013. aasta oktoobris 24. Madridi foorumil. Seepärast tuleks kasutusele võtta sisend-väljundsüsteemi mõiste ning tagada jaotussüsteemi tasandi lõimimine tasakaalustusalas, mis aitaks saavutada võrdsed tingimused taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidele nii ülekande- kui ka jaotustasandil. Jaotussüsteemi haldurite tariifide kindlaksmääramine ning võimsuse jaotamise korraldamine ülekande- ja jaotussüsteemi vahel tuleks jätta reguleerivate asutuste ülesandeks vastavalt [uuesti sõnastatud gaasidirektiivis (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] sätestatud põhimõtetele. (12) Juurdepääs sisend-väljundsüsteemile peaks üldjuhul põhinema kindlal võimsusel. Võrguhaldurilt tuleks nõuda niisugust koostööd, mis tagab suurima kindla võimsuse pakkumise, mis omakorda võimaldab võrgu kasutajatel jaotada vabalt gaasi, mis kindla võimsuse alusel siseneb mis tahes sissevoolupunkti või väljub mis tahes väljavoolupunktist ühe ja sama sisend-väljundsüsteemi piires. (13) Tingimuslikku võimsust tuleks pakkuda ainult juhul, kui võrguhaldurid ei suuda kindlat võimsust pakkuda. Võrguhaldurid peaksid tingimusliku võimsuse tingimused käitamispiirangute alusel läbipaistval ja selgel viisil kindlaks määrama. Reguleeriv asutus peaks tagama, et tingimuslike võimsustoodete arv on piiratud, millega välditakse turu killustumist ja tagatakse kolmandatele isikutele tõhusa juurdepääsu pakkumise põhimõtte järgimine.  715/2009 põhjendus 12 (14) Maagaasi siseturu väljakujundamiseks tuleks saavutada piisav gaasivõrkude piiriülese ühendusvõimsuse tase ja edendada turgude integreerimistlõimimist.  715/2009 põhjendus 13 Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” rõhutati, et oluline on viia lõpule maagaasi siseturu loomine ning kehtestada võrdsed tingimused kõikidele ühenduse maagaasiettevõtjatele. Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatistest pealkirjadega „Gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta” ning „Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 kohase Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitleva uurimise kohta (lõpparuanne)” näitas, et olemasolevad eeskirjad ja meetmed ei moodusta hästi toimiva, tõhusa ja avatud siseturu saavutamiseks vajalikku raamistikku ega sätesta sel eesmärgil võrkudevahelise ühendusvõimsuse loomist. ET 21 ET  715/2009 põhjendus 14 Lisaks olemasoleva õigusliku raamistiku põhjalikule rakendamisele tuleks kohandada määrusega (EÜ) nr 1775/2005 ette nähtud maagaasi siseturu õiguslikku raamistikku vastavalt neile teatistele.  715/2009 põhjendus 15 (kohandatud)  uus (15) Eelkõige on vaja paremat koostööd ja kooskõlastamist ülekandesüsteemi haldurite vahelSelleks, et luua tõhusa ja läbipaistva piiriülese ülekandesüsteemidele juurdepääsu pakkumiseks ja haldamiseks vajalikud võrgueeskirjad ning tagada ühenduse  liidu  ülekande maagaasisüsteemide kooskõlastatud ja piisavalt tulevikkuvaatav kavandamine ja hea tehniline areng, sealhulgas võrkudevahelise ühendusvõimsuse loomine, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnakaitset, on vaja paremat koostööd ja kooskõlastamist ülekande-  ja vajaduse korral jaotussüsteemi  haldurite vahel. Võrgueeskirjad peaksid järgima kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega  (EL) 2019/942 89 (EÜ) nr 713/2009, (millega luuakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet)10 loodud  Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (edaspidi „amet”) poolt  (ACER)  välja töötatud raamsuuniseid, mis on oma olemuselt mittesiduvad.  ACER  Amet peaks osalema võrgueeskirjade kavandite faktilistest asjaoludest lähtuval läbivaatamisel, sealhulgas tuleks vaadata läbi kavandite vastavus raamsuunistele, ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta.  ACER  Samuti peaks amet hindama võrgueeskirjade muutmiseks tehtud ettepanekuid ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. Ülekandesüsteemi haldurid peaksid haldama oma võrku kooskõlas kõnealuste võrgueeskirjadega.  715/2009 põhjendus 16 (kohandatud) (16) Selleks et tagada Ühenduse  liidu  maagaasi ülekandesüsteemi optimaalne juhtimine, tuleks  ette näha  luua Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik peaks oma ülesandeid täitma kooskõlas ühenduse  liidu  konkurentsieeskirjadega, mida jätkuvalt kohaldatakse ka Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku otsuste suhtes. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ülesanded peaksid olema täpselt määratletud ja tema töömeetod peaks tagama Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku tõhususe, esindusliku loomuse ja läbipaistvuse. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku poolt koostatavate võrgueeskirjade eesmärk ei ole asendada riigisiseste küsimuste jaoks vajalikke 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1). 10 Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1. ET 22 ET siseriiklikke võrgueeskirju. Kuna tõhusamaid edusamme on võimalik saavutada piirkondliku lähenemisviisi kaudu, peaksid ülekandesüsteemi haldurid looma üldise koostööstruktuuri raames piirkondlikud struktuurid, tagades samas piirkondliku tasandi tulemuste kokkusobivuse  liidu  ühenduse tasandi võrgueeskirjade ja kümneaastase mittesiduva võrkude arengukavaga. Koostöö sellistes piirkondlikes struktuurides eeldab võrguga seotud toimingute tõhusat eraldamist tootmisest ja tarnetegevusest. Sellise eraldamise puudumisel kaasneb ülekandesüsteemi haldurite vahelise piirkondliku koostööga konkurentsivastase käitumise oht. Liikmesriigid peaksid edendama koostööd ja kontrollima võrguga seotud toimingute tõhusust piirkondlikul tasandil. Piirkondliku tasandi koostöö peaks olema kooskõlas edusammudega konkurentsivõimelise ja tõhusa gaasi siseturu suunas.  715/2009 põhjendus 17 (uus) Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku kavandatava töö tulemustest on huvitatud kõik turuosalised. Seepärast on tingimata vaja tõhusat konsulteerimisprotsessi ning olemasolevad konsulteerimise soodustamiseks ja ühtlustamiseks loodud struktuurid nagu Euroopa Energiakaubanduse Soodustamise Assotsiatsioon, riiklikud reguleerivad asutused või amet peaksid etendama olulist rolli.  715/2009 põhjendus 18 (kohandatud)  uus (17) Selleks et tagada ühenduse  liidu  maagaasi ülekandevõrgu arendamisel suurem läbipaistvus, peaks Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik koostama  ühise stsenaariumi ja vatastikku ühendatud mudeli alusel  kümneaastase mittesiduva ühenduseülese  liiduülese  võrgu arengukava (edaspidi „ühenduseülene  liiduülene  võrgu arengukava”), selle avaldama ja seda korrapäraselt ajakohastama. Kõnealune võrgu arengukava peaks hõlmama rakendatavaid maagaasi ülekandevõrke ja vajalikke piirkondlikke ühendusi, mis on olulised kaubanduslikust või varustuskindluse seisukohast.  715/2009 põhjendus 19  uus (18) Et tugevdada konkurentsi likviidsete gaasi hulgimüügiturgude abil, on oluline, et gaasiga saaks kaubelda, olenemata selle asukohast võrgus. Ainus viis selle saavutamiseks on anda võrgu kasutajatele vabadus reserveerida eraldi sisse- ja väljavooluvõimsusi, nii et lepinguliste marsruutide asemel tekib gaasi transport tsoonist tsooni. Selleks, et tagada vabadus sissevoolu- ja väljavoolupunktides sõltumatult võimsust reserveerida, ei tohiks sisse- ja väljavoolupunktide jaoks eraldi pakutavate tariifide korral ühe sissevoolupunkti jaoks kehtestatud tariif olla seotud ühe väljavoolupunkti jaoks kehtestatud tariifiga ega vastupidi ning tariif ei tohiks koondada sissevoolu- ja väljavoolutasu ühte hinda.  Sisse-välja süsteemide sobivuse eelistamist konkurentsi arengu soodustamiseks mainis enamik sidusrühmi juba kuuendal Madridi foorumil 30.–31. oktoobril 2002. Tariifid ei tohiks sõltuda marsruudist. Ühe või mitme sissevoolupunkti jaoks määratud tariif ei tohiks seetõttu olla seotud ühe või mitme väljavoolupunkti jaoks määratud tariifiga ega vastupidi. ET 23 ET  uus (19) Komisjoni määruses (EL) nr 312/2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri, on sätestatud normid tasakaalustuskorra moodustavate tehniliste eeskirjade kehtestamiseks, kuid jäetud mitmesuguseid valikuid iga sellise tasakaalustuskorra ülesehitamiseks, mida kohaldatakse konkreetses sisend-väljundsüsteemis. Tehtud valikute kombinatsioon annab tulemuseks konkreetse tasakaalustuskorra, mis on kohaldatav konkreetses sisend-väljundsüsteemis, mis praegu kajastavad peamiselt liikmesriikide territooriume. (20) Võrgu kasutajad peavad vastutama oma sisse- ja väljavoolu tasakaalustamise eest kauplemisplatvormidel, mis on loodud selleks, et edendada gaasiga kauplemist võrgu kasutajate vahel. Selleks, et taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaase sisend-väljundsüsteemis paremini lõimida, peaks tasakaalustusala hõlmama ka jaotussüsteemi tasandit. Gaasi vahetamiseks võrgu kasutajate tasakaalustamiskontode vahel tuleks kasutada virtuaalset kauplemispunkti.  715/2019 põhjendus 20 (21) Viited ühtlustatud transpordilepingutele ülekandesüsteemi haldurite mittediskrimineeriva juurdepääsu kontekstis ei tähenda seda, et teatava süsteemihalduri transpordilepingute tingimused peavad olema samad mis teistel ülekandesüsteemi halduritel samas või mõnes muus liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui on sätestatud miinimumnõuded, millele peavad vastama kõik transpordilepingud.  715/2009 põhjendus 21 Gaasivõrkudes esineb märkimisväärne lepingutega ülekoormamine. Seepärast on uute või uuesti läbiräägitud lepingute puhul ülekoormusega tegelemise ja võimsuse jaotamise põhimõtete aluseks kasutamata võimsuse vabastamine, millega võimaldatakse võrgu kasutajatel oma kasutamata lepingujärgset võimsust edasi müüa või edasi rentida, ja ülekandesüsteemi haldurite kohustus pakkuda kasutamata võimsust turul vähemalt üks päev ette ja katkestatava võimsuse põhimõtte alusel. Võttes arvesse olemasolevate lepingute suurt arvu ja vajadust kehtestada tõelised võrdsed võimalused uue ja olemasoleva võimsuse kasutajatele, tuleks neid põhimõtteid kohaldada kogu lepingujärgse võimsuse suhtes, kaasa arvatud olemasolevad lepingud.  715/2019 põhjendus 22 Kuigi võrkude füüsiline ülekoormamine on hetkel ühenduses harva esinev probleem, võib see muutuda probleemiks tulevikus. Seetõttu on oluline luua aluspõhimõte ülekoormatud võimsuse eraldamise kohta sellistel juhtudel.  715/2009 põhjendus 23 Riiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni viimaste aastate turujärelevalve on näidanud, et olemasolevad läbipaistvusnõuded ja infrastruktuurile juurdepääsu eeskirjad ei ole piisavad, et tagada tõeline, hästi toimiv, avatud ja tõhus gaasi siseturg. ET 24 ET  715/2019 põhjendus 24 (22) Tuleb tagada võrdne juurdepääs võrgu füüsilise seisundi ja tõhususega seotud andmetele, et kõik turuosalised saaksid hinnata nõudluse ja pakkumise üldist olukorda ning teha kindlaks hulgimüügihinna muudatuste põhjused. Need andmed hõlmavad ka täpsemat teavet pakkumise ja nõudluse, võrgu läbilaskevõime, voogude ja käigushoidmise, tasakaalustamise ning hoidlate olemasolu ja kasutamise kohta. Kuna see teave on turu toimimiseks oluline, on vaja vähendada konfidentsiaalsusnõuete tõttu avalikustamisele seatud piiranguid.  715/2009 põhjendus 25 (23) Tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse nõuded on aga eriti olulised ettevõtja jaoks strateegiliste äriandmete puhul, kui gaasihoidlal on vaid üks kasutaja, või selliste andmete puhul, mis puudutavad ülekande- või jaotussüsteemiga ühendamata süsteemi või alamsüsteemi väljavoolupunkte, mis on ühendatud üksiku tööstustarbijaga, kui selliste andmete avaldamine võib anda konfidentsiaalset teavet kõnealuse tarbija tootmisprotsessi kohta.  715/2009 põhjendus 26 (24) Selleks, et suurendada usaldust turu vastu, peavad turuosalised olema kindlad, et kuritarvitamise eest on võimalik määrata tõhus, proportsionaalne ja hoiatav karistus. Pädevatele asutustele tuleks anda volitus uurida tõhusalt turgude kuritarvitamist. Seetõttu on vajalik, et pädevatel asutustel oleks juurdepääs andmetele, mis sisaldavad teavet tarneettevõtja tehtud tegevuslike otsuste kohta. Gaasiturul edastatakse kõik sellised otsused süsteemihalduritele võimsuste reserveerimise, registreerimise ja tegelike voogudena. Süsteemihaldurid peaksid selle teabe hoidma pädevate asutuste jaoks kättesaadavana ja kergesti juurdepääsetavana teatava kindlaksmääratud aja jooksul. Pädevad asutused peaksid ühtlasi regulaarselt jälgima, kas ülekandesüsteemi haldurid järgivad eeskirju.  715/2009 põhjendus 27  uus (25) Juurdepääs maa gaasihoidlatele ja maagaasi veeldusjaamadele on mõnes liikmesriigis ebapiisav, mistõttu on vaja parandada kehtivate eeskirjade rakendamist  ja seda ka läbipaistvuse osas. Sellise parandamise puhul tuleks arvesse võtta nendes rajatistes hoitavate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside potentsiaali ja kasutuselevõttu siseturul.  Elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma järelevalvest ilmnes, et Madridi foorumil kõikide sidusrühmade vahel kokku lepitud vabatahtlikke suuniseid, mis käsitlevad kolmandate isikute juurdepääsu head tava hoidlate haldurite jaoks, ei kohaldata piisavalt ning seetõttu tuleb need muuta siduvaks. ET 25 ET  715/2019 põhjendus 28  uus (26) Ülekandesüsteemi haldurite juhitud mittediskrimineerivad ja läbipaistvad maa gaasisektori tasakaalustussüsteemid on olulised mehhanismid, eelkõige uute turule tulijate jaoks, kellel võib esineda rohkem raskusi oma müügiportfelli tasakaalustamisega kui ettevõtetel, kes on end vastaval turul juba sisse seadnud. Seetõttu on vaja sätestada eeskirjad tagamaks, et ülekandesüsteemi haldurid rakendavad selliseid mehhanisme viisil, mis vastab mittediskrimineerivatele, läbipaistvatele ja tõhusatele võrgule juurdepääsu tingimustele.  715/2009 põhjendus 29 Võimsusega seotud esmaste õigustega kauplemisel on oluline osa konkurentsivõimelise turu väljaarendamisel ja likviidsuse loomisel. Käesolev määrus peaks sätestama nimetatud kauplemise põhieeskirjad.  715/2019 põhjendus 30  uus (27) Riiklikud rReguleerivad asutused peaksid tagama käesolevas määruses sisalduvate eeskirjade ja  võrgueeskirjade ning  määruse põhjal vastu võetud suuniste järgimise.  715/2009 põhjendus 31 (kohandatud)  uus (28) Käesoleva määruse lisas toodud suunistes on teiste hea tava suuniste põhjal määratletud spetsiaalsed üksikasjalikumad rakenduseeskirjad. Vajaduse korral arendatakse  tuleks  neid eeskirju aja jooksul edasi arendada, võttes arvesse riiklike gaasisüsteemide erinevusi  ja arengut .  715/2009 põhjendus 32 (29) Tehes ettepaneku käesolevale määrusele lisatud suuniste muutmiseks, peaks komisjon tagama Madridi foorumi raames eelnevate konsultatsioonide läbiviimise suunistega seotud kõigi asjaomaste osapooltega, keda esindavad kutseorganisatsioonid, ja liikmesriikidega.  715/2009 põhjendus 33 (30) Liikmesriigid ja pädevad riiklikud ametiasutused peaksid komisjonile edastama asjakohast teavet. Komisjon peaks sellist teavet käsitlema konfidentsiaalsena. ET 26 ET  715/2019 põhjendus 34 (kohandatud)  uus (31) Käesolev määrus ja  võrgueeskirjad ning  käesoleva määrusega kooskõlas vastu võetud suunised ei piira ühenduse liidu  konkurentsieeskirjade kohaldamist.  715/2009 põhjendus 35 (uus) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)11.  715/2009 põhjendus 36 (uus) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kehtestada või vastu võtta vajalikud suunised, et tagada käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.  uus (32) Liikmesriigid ja energiaühenduse lepinguosalised peaksid tegema tihedat koostööd kõigis lõimitud gaasikaubanduspiirkonna arendamisega seotud küsimustes ning ei tohiks võtta meetmeid, mis seaksid ohtu maagaasiturgude edasise lõimimise või liikmesriikide ja lepinguosaliste varustuskindluse. (33) Ülekandesüsteemi halduritel tuleks lubada maagaasihoidlaid reserveerida üksnes oma ülesannete täitmiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Neid strateegilisi varusid võiks koguda ühisostu teel, kasutades komisjoni määruse (EL) nr 312/2014 artiklis 10 osutatud kauplemisplatvormi, ilma et see piiraks liidu konkurentsieeskirjade kohaldamist. Ülekandesüsteemi haldurid peaksid saama maagaasi välja võtta üksnes oma ülesannete täitmiseks või väljakuulutatud hädaolukorras, nagu on nimetatud kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 1, et mitte häirida turu korrapärast toimimist. (34) Kui võetakse ette piirkondlike turgude lõimimine, peaksid asjaomased ülekandesüsteemi haldurid ja reguleerivad asutused tegelema piiriülese mõjuga küsimustega, nagu tariifistruktuurid, tasakaalustuskord, järelejäänud piiriüleste punktide võimsused, investeerimiskavad ning ülekandesüsteemi haldurite ja reguleerivate asutuste ülesannete täitmine. (35) Energiasüsteemi ümberkujundamine ja gaasituru jätkuv lõimimine nõuavad rohkem läbipaistvust seoses ülekandesüsteemi haldurile lubatud või tema sihttulu osas. Sellel teabel põhinevad mitmed maagaasivõrkudega seotud otsused. Näiteks vajavad praegusest rohkem läbipaistvust ülekandevarade üleviimine maagaasivõrgust vesinikuvõrku või ülekandesüsteemi haldurite vahelise hüvitusmehhanismi 11 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ET 27 ET rakendamine. Peale selle nõuab tariifide muutumise hindamine pikas perspektiivis selgust nii maagaasi nõudluse kui ka kulude prognoosimisega seoses. Viimast peaks võimaldama läbipaistvus lubatud tulu osas. Eelkõige peaksid reguleerivad asutused esitama teabe, mis käsitleb ülekandesüsteemi haldurite tulu arvutamiseks kasutatud metoodikat, nende regulatiivse varabaasi väärtust ja selle amortiseerumist, tegevuskulude väärtust, ülekandesüsteemi operaatorite kasutatud kapitali kulusid ning kasutatud stiimuleid ja lisatasusid. (36) Ülekandesüsteemi haldurite kulud on peamiselt püsikulud. Nende ärimudel ja praegu kehtivad riiklikud õigusraamistikud tuginevad eeldusele, et nende võrkude pikaajaline kasutamine hõlmab pikki amortisatsiooniperioode (30–60 aastat). Energiasüsteemi ümberkujundamise kontekstis peaksid reguleerivad asutused seepärast suutma prognoosida gaasinõudluse vähenemist, et õigeaegselt muuta õigusaktidest tulenevat korda ning vältida olukorda, kus ülekandesüsteemi haldurite kulude katmine tariifide abil ohustab tarbijate jaoks taskukohasust püsikulude ja gaasinõudluse suureneva suhtarvu tõttu. Vajaduse korral võib näiteks muuta ülekandevarade amortisatsiooniprofiili või tasuvust. (37) Ülekandesüsteemi operaatoritele lubatud või nende sihttulu läbipaistvust tuleks suurendada, et võrgu kasutajad saaksid teha võrdlusi ja anda hinnanguid. Suurem läbipaistvus peaks hõlbustama ka piiriülest koostööd ja ülekandesüsteemi haldurite vaheliste hüvitusmehhanismide loomist kas piirkondlikuks lõimumiseks või tariifisoodustuste rakendamiseks taastuvallikatest ja vähese CO2 heitega gaaside puhul, nagu on sätestatud käesolevas määruses. (38) Selleks, et kasutada ära kõige ökonoomsemaid asukohti taastuvallikatest ja vähese CO2 heitega gaaside tootmiseks, peaksid võrgu kasutajad saama kasu võimsuspõhistest ülekande soodustariifidest. Need peaksid hõlmama soodustust taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juhtimise eest tootmisrajatistest võrku, hoidlate sisse- ja väljavoolupunktides kohaldatavate tariifide soodustusi ning piiriülese tariifi soodustust ja soodustust maagaasi veeldusjaamade sissevoolupunktides. Kui muude kui piiriüleste soodustuste väärtus muutub, peab reguleeriv asutus tasakaalustama võrgu kasutajate ja võrgu haldurite huvid, võttes arvesse stabiilseid finantsraamistikke, mis on loodud spetsiaalselt olemasolevate investeeringutega, eelkõige taastuvallikatest gaaside tootmise rajatistega seoses. Kui võimalik, tuleks soodustuste muutmise aluseks olevad näitajad või tingimused esitada piisavalt aegsasti enne soodustuste muutmist puudutava otsuse tegemist. Soodustus ei tohiks mõjutada tariifide kehtestamise üldist metoodikat, kuid see tuleks asjaomase tariifi kohta esitada tagantjärele. Selleks, et soodustusest kasu saada, peaksid võrgu kasutajad esitama nõutud teabe ülekandesüsteemi haldurile sertifikaadi alusel, mis oleks seotud liidu andmebaasiga. (39) Soodustuste kohaldamisest tulenevat tulude vähenemist käsitletakse üldtulude vähenemisena (nagu näiteks võimsuse vähenenud müügi puhul) ning see tuleb õigeaegselt tariifidest katta, näiteks eritariifide tõstmise teel vastavalt käesoleva määruse artiklis 15 sätestatud üldeeskirjadele. Komisjonil peaks olema õigus delegeeritud aktidega muuta soodustuste taset, et leevendada ülekandesüsteemi haldurite tulude struktuurset tasakaalustamatust. (40) Selleks, et suurendada liidu maagaasi jaotusvõrkude tõhusust ja tagada tihe koostöö ülekandesüsteemi haldurite ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) vahel, tuleks ette näha ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, mis hõlmab ka maagaasi jaotussüsteemi haldureid. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ET 28 ET ülesanded peaksid olema täpselt määratletud ja selle töömeetod peaks tagama liidu jaotussüsteemi haldurite jaoks tõhususe, esindusliku loomuse ja läbipaistvuse. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus peaks võimaluse korral tegema tihedat koostööd ENTSOGiga võrgueeskirjade ettevalmistamisel ja rakendamisel ning peaks muu hulgas andma suuniseid hajatootmise lõimimise kohta ja muudes küsimustes, mis on seotud jaotusvõrkude haldamisega. (41) Jaotussüsteemi halduritel on oluline roll taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside lõimimisel süsteemi; näiteks on jaotusvõrguga ühendatud ligikaudu pool biometaani tootmisvõimsusest. Selleks, et hõlbustada nende gaasidega turul osalemist, peaks kõigis liikmesriikides jaotusvõrku ühendatud tootmisrajatistel olema juurdepääs virtuaalsele kauplemispunktile. Peale selle peaksid jaotussüsteemi haldurid ja ülekandesüsteemi haldurid tegema käesoleva määruse kohaselt koostööd, et võimaldada vastassuunavooge jaotusvõrgust ülekandevõrku või tagada jaotussüsteemi lõimimine alternatiivsete ja samaväärsete vahendite abil ning hõlbustada seega taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside lõimimist turule. (42) Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavate koguste lõimimine Euroopa maagaasisüsteemi muudab Euroopas transporditava ja tarbitava maagaasi kvaliteeti. Selleks, et tagada takistamatu piiriülene maagaasivoog, säilitada turgude koostalitlusvõime ja võimaldada turgude lõimumist, on vaja suurendada gaasi kvaliteedi ja selle juhtimise kulude läbipaistvust, näha ette ühtlustatud lähenemisviis reguleerivate asutuste ja süsteemi haldurite rollidele ja kohustustele ning tugevdada piiriülest koordineerimist. Samaaegselt ühtlustatud lähenemisviisi tagamisega gaasi kvaliteedile piiriülestes ühenduspunktides, tuleks säilitada liikmesriikide paindlikkus seoses gaasi kvaliteedinormide kohaldamisega oma siseriiklikes maagaasisüsteemides. (43) Vesiniku segamine maagaasisüsteemi on vähem tõhus kui puhta vesiniku kasutamine ja vähendab vesiniku väärtust. Samuti mõjutab see gaasitaristu toimimist, lõppkasutajarakendusi ja piiriüleste süsteemide koostalitlusvõimet. Kehtima peaks liikmesriikide otsus selle kohta, kas segada vesinikku oma riiklikesse maagaasisüsteemidesse või mitte. Samas piiraks turu killustumise ohtu maagaasisüsteemi vesiniku segamist käsitlev ühtlustatud lähenemisviis lubatud liiduülese piirmäärana liidu nende liikmesriikide vahelistes piiriülestes ühenduspunktides, kus ülekandesüsteemi haldurid peavad võtma vastu maagaasi, millesse segatud vesiniku sisaldus jääb alla piirmäära. Kõrvutiasuvatel ülekandesüsteemidel peaks olema vabadus leppida piiriüleste ühenduspunktide jaoks kokku segatud vesiniku suuremas sisalduses. (44) Tõhus piiriülene koordineerimine ning ülekandesüsteemi haldurite vaheliste gaasi, sealhulgas biometaani ja vesinikusegude kvaliteedi teemaliste vaidluste lahendamise protsess on olulised, et hõlbustada maagaasi tõhusat transporti maagaasisüsteemide vahel liidu piires ja seega suurendada turu lõimumist. Gaasi kvaliteedinäitajate, sealhulgas ülemise kütteväärtuse, Wobbe indeksi ja hapnikusisalduse ning vesinikusegude ja nende ajas muutumise tõhustatud läbipaistvusnõuded koos seire- ja aruandluskohustustega peaksid kaasa aitama kaasa avatud ja tõhusa maagaasi siseturu heale toimivusele. (45) Selleks, et muuta käesoleva määruse mitteolemuslikke osi ning täiendada käesolevat määrust seoses teatavate konkreetsete valdkondade mitteolemuslike osadega, mis on turgude lõimimise seisukohast olulised, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid ET 29 ET konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes12 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (46) Komisjoni määruses (EL) 2015/70313 on sätestatud maagaasisüsteemi koostalitlusvõime ja andmevahetuse eeskirjad, eelkõige seoses ühenduslepingutega, sealhulgas voo juhtimise eeskirjad, gaasi koguse ja kvaliteedi mõõtmise põhimõtted, sobitamismenetluse ja gaasikoguste jaotamise eeskirjad, teabevahetuse kord erakorraliste sündmuste korral; ühtne mõõtühikute süsteem, gaasi kvaliteet, sealhulgas gaasi kvaliteedi ja lõhnastamise tavade erinevustest tulenevate piiriülese kaubanduse piirangute haldamise eeskirjad, gaasi kvaliteedi lühi- ja pikaajaline seire ning teabe esitamine; andmevahetus ja aruandlus gaasi kvaliteedi kohta; läbipaistvus, teabevahetus, teabe esitamine ja koostöö asjaomaste turuosaliste vahel. (47) Selleks, et tagada liidu vesinikuvõrgu optimaalne haldamine ning võimaldada piiriülest vesinikuga kauplemist ja selle tarnimist liidus, tuleks luua Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik (ENNOH). ENNOHi ülesandeid tuleks täita kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega. ENNOHi ülesanded peaksid olema täpselt määratletud ja tema töömeetod peaks tagama Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku tõhususe, esindusliku loomuse ja läbipaistvuse. ENNOHi koostatavad võrgueeskirjad ei tohiks asendada riigisiseste küsimuste jaoks vajalikke siseriiklikke võrgueeskirju. (48) Kuni ENNOHi loomiseni tuleks komisjoni juhtimisel ning koostöös ACERi ja kõigi asjaomaste turuosalistega, sealhulgas ENTSOGi, ENTSO-E ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusega luua ajutine platvorm. See platvorm peaks toetama varajast tööd vesinikuvõrgu ja turgude ülesehitamiseks oluliste analüüsi- ja arendusküsimuste kallal ilma ametliku otsustusõiguseta. Kui ENNOH on loodud, tuleks platvorm laiali saata. ENNOHi loomiseni vastutab liiduüleste võrguarenduskavade, sealhulgas vesinikuvõrkude väljatöötamise kavade koostamise eest ENTSOG. (49) Selleks, et tagada liidu vesinikuvõrgu väljatöötamise läbipaistvus, peaks ENNOH koostama ja avaldama mittesiduva liiduülese kümneaastase vesinikuvõrgu arengukava, mis on suunatud arenevate vesinikuturgude vajadustele. Kõnealune võrgu arengukava peaks hõlmama rakendatavaid vesiniku transpordivõrke ja vajalikke ühendusi, mis on olulised kaubanduslikust seisukohast. ENNOH peaks osalema [dokumendis COM(2020) 824 final kavandatud TEN-E määruse] artiklites 11, 12 ja 13 sätestatud kogu energiasüsteemi hõlmava kulude ja tulude analüüsi (sealhulgas vastastikku ühendatud energiaturu ja võrgu mudel, mis hõlmab nii elektri, gaasi ja vesiniku transporditaristuid kui ka hoidlaid ja maagaasi veeldusjaamu ning elektrolüüsiseadmeid), kümneaastaste võrgu arengukavade stsenaariumide ning taristu puuduste tuvastamise aruannete koostamisel, et välja töötada ühishuviprojektide loetelud. Selleks peaks ENNOH tegema tihedat koostööd ENTSO-E ja ENTSOGiga, 12 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. 13 Komisjoni 30. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/703, millega kehtestatakse võrgueeskiri koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta (ELT L 113, 1.5.2015, lk 13). ET 30 ET et hõlbustada süsteemi lõimimist. Esimest korda peaks ENNOH neid ülesandeid täitma ühishuviprojektide kaheksanda loetelu väljatöötamisel, tingimusel et võrgustik on toimiv ja suudab 2026. aastaks anda vajaliku panuse kümneaastasesse võrgu arengukavasse. (50) ENNOHi kavandatava töö tulemustest on huvitatud kõik turuosalised. Seepärast on tingimata vaja tõhusat konsulteerimisprotsessi. Üldiselt peaks ENNOH koostöös teiste asjaomaste turuosaliste ja nende ühendustega hankima taristu planeerimise, arendamise ja käitamise kogemusi ning need oma töösse lõimima ja nendele toetuma. (51) Kuna tõhusamaid edusamme on võimalik saavutada piirkondliku lähenemisviisi kaudu, peaksid vesinikuvõrgu haldurid looma üldise koostööstruktuuri raames piirkondlikud struktuurid, tagades samas piirkondliku tasandi tulemuste kokkusobivuse võrgueeskirjade ja kümneaastaste mittesiduvate liiduüleste võrgu arengukavadega. Liikmesriigid peaksid edendama koostööd ja kontrollima võrgu tõhusust piirkondlikul tasandil. (52) Selleks, et turuosaliste usaldus liidus tekkivate vesinikuturgude vastu kasvaks, on vaja läbipaistvusnõudeid. Tuleb tagada võrdne juurdepääs vesinikusüsteemi füüsilise seisundi ja toimimisega seotud andmetele, et kõik turuosalised saaksid hinnata nõudluse ja pakkumise üldist olukorda ning teha kindlaks turuhinna muutumise põhjused. Teavet tuleks alati avaldada arukal ja kergesti kättesaadaval viisil ning mittediskrimineerivalt. (53) ENNOH loob keskse veebipõhise platvormi, et teha turuosalistele kättesaadavaks kõik andmed, mis on olulised võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks. (54) Vesinikuvõrgule juurdepääsu tingimused turu varases arengujärgus peaksid tagama võrgu kasutajatele tõhusa toimimise, mittediskrimineerivuse ja läbipaistvuse, jättes ühtlasi halduritele piisava paindlikkuse. Võimsuslepingute maksimaalse kestuse piiramine peaks vähendama lepingutega ülekoormamist ja liigse võimsuse soetamist. (55) Tuleks sätestada üldtingimused, mis käsitlevad kolmandate isikute juurdepääsu vesinikuhoidlatele ja vesinikuterminalidele, et tagada võrgu kasutajatele mittediskrimineeriv juurdepääs ja läbipaistvus. (56) Vesinikuvõrgu haldurid peaksid tegema koostööd, et koostada eeskirjad läbipaistva ja mittediskrimineeriva piiriülese võrkudele juurdepääsu pakkumise ja haldamise kohta ning tagada võrgu kooskõlastatud arendamine liidus, sealhulgas ühendusvõimsuste loomine. Võrgueeskirjad peaksid järgima ACERi välja töötatud raamsuuniseid, mis ei ole siduvad. ACER peaks osalema võrgueeskirjade kavandite faktilistest asjaoludest lähtuval läbivaatamisel, sealhulgas tuleks vaadata läbi kavandite vastavus raamsuunistele, ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. ACER peaks hindama võrgueeskirjade muutmiseks tehtud ettepanekuid ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. Vesinikuvõrgu haldurid peaksid haldama oma võrku kooskõlas kõnealuste võrgueeskirjadega. (57) Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku koostatavate võrgueeskirjade eesmärk ei ole asendada riigisiseste küsimuste jaoks vajalikke siseriiklikke õigusakte. (58) Euroopas transporditava ja tarbitava vesiniku kvaliteet võib varieeruda sõltuvalt tootmistehnoloogiast ja transpordi eripäradest. Seepärast peaks liidu tasandil ühtlustatud lähenemisviis vesiniku kvaliteedi juhtimisele piiriülestes ühendustorudes kaasa tooma vesiniku piiriülese voo ja turu lõimumise. ET 31 ET (59) Kui reguleeriv asutus peab seda vajalikuks, tuleks vesinikuvõrgu operaatoritele panna vastutus nende võrkudes oleva vesiniku kvaliteedi juhtimise eest kohaldatavate vesiniku kvaliteedistandardite raames, millega tagatakse lõpptarbijale vesiniku usaldusväärne ja stabiilne kvaliteet. (60) Tõhus piiriülene koordineerimine ning vesinikusüsteemi haldurite vaheliste vaidluste lahendamise protsess on olulised, et hõlbustada vesiniku transporti vesinikuvõrkude vahel liidu piires ja seega suurendada turu lõimumist. Vesiniku kvaliteedinäitajate ja nende ajas muutumise tõhustatud läbipaistvusnõuded koos seire- ja aruandluskohustustega peaksid kaasa aitama kaasa avatud ja tõhusa vesiniku siseturu heale toimivusele. (61) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201114. (62) Selleks, et tagada Euroopa vesinikuvõrkude tõhus toimimine ja hõlbustada energiasüsteemi lõimimist, peaksid vesinikuvõrgu haldurid vastutama vesinikutranspordivõrgu toimimise, hooldamise ja arendamise eest tihedas koostöös teiste vesinikuvõrgu halduritega ning muude niisuguste süsteemide halduritega, mille nende võrgud on ühendatud. (63) Liidu tasandil ühtlustatud standardid parandavad siseturu toimimist. Niipea kui viide ühtlustatud standardile on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tuleks eeldada, et sellele standardile vastavuse korral on täidetud käesoleva määruse alusel vastu võetud rakendusmeetme asjaomased nõuded, seda ka siis, kui lubatud peaksid olema ka muud vastavuse tõendamise viisid. Kooskõlas määruse 1025/2012 artikliga 10 võib Euroopa Komisjon taotleda, et Euroopa standardiorganisatsioonid töötaksid välja tehnilised spetsifikatsioonid, Euroopa standardid ja harmoneeritud Euroopa standardid. Üks harmoneeritud standardite peamisi ülesandeid peaks olema aidata halduritel kohaldada käesoleva määruse ja uuesti sõnastatud gaasidirektiiviga (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx) vastu võetud rakendusmeetmeid. (64) Selleks, et võtta täielikult arvesse vesiniku lõppkasutajate kvaliteedinõudeid, peab vesinikuvõrgus oleva vesiniku kvaliteedi spetsifikatsioonide ja standardite koostamisel võtma arvesse juba kehtivaid standardeid, milles on esitatud sellised lõppkasutajate nõuded (näiteks standard EN 17124). (65) Vesinikusüsteemi haldurid peaksid vesiniku transportimiseks looma piisava piiriülese võimsuse, mis rahuldab kõik majanduslikult mõistlikud ja tehniliselt teostatavad võimsusvajadused, soodustades seega turu lõimimist. (66) ACER peaks avaldama ülekoormuse olukorra seire aruande. (67) Võttes arvesse vesiniku potentsiaali energiakandjana ning võimalust, et liikmesriigid kauplevad vesinikuga kolmandate riikidega, on vaja selgitada, et niisugused valitsustevahelised kokkulepped gaasiga seotud energia kohta, millega on otsuse (EL) 2017/684 kohaselt seotud teatamiskohustus, hõlmavad valitsustevahelisi kokkuleppeid 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). ET 32 ET vesiniku kohta, sealhulgas vesinikuühendite, näiteks ammoniaagi ja vedelate orgaaniliste vesinikukandjate kohta. (68) Vastuseks 2021. aasta sügisel toimunud märkimisväärsele ja kogu ELi hõlmavale energiahindade tõusule ja selle negatiivsele mõjule rõhutati komisjoni 13. oktoobri 2021. aasta teatises „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“ tõhusa ja hästitoimiva energia siseturu ning gaasihoidlate tõhusa kasutamise olulisust kogu Euroopa ühtsel turul. Teatises rõhutati ka, et varustuskindluse parem piiriülene koordineerimine on edasistele vapustustele vastupanuvõime seisukohast äärmiselt oluline. 20. ja 21. oktoobril 2021 võttis Euroopa Ülemkogu vastu järeldused, milles kutsuti komisjoni üles kiiresti kaaluma meetmeid, millega suurendada ELi energiasüsteemi ja energia siseturu vastupanuvõimet, sealhulgas varustuskindlust suurendavaid meetmeid. Selleks, et aidata sellele kriisile ja võimalikule uuele kriisile liidu tasandil ühtselt ja õigeaegselt reageerida, tuleks käesolevasse määrusesse ja määrusesse (EL) 2017/1938 lisada erisätted, millega parandatakse koostööd ja vastupanuvõimet mis käsitlevad eelkõige paremini kooskõlastatud hoiustamiseeskirju ja solidaarsusreegleid. (69) Piirkondlikes ühistes riskihindamistes sisalduv hoiustamisvõimsuste toimimise analüüs peaks põhinema varustuskindluse vajaduste objektiivsetel hinnangutel ja võtma nõuetekohaselt arvesse piiriülest koostööd ja käesoleva määruse kohast solidaarsuskohustust. Samuti tuleks selles arvesse võtta seda, kui oluline on puhtale energiale üleminekul vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist, ja eesmärki vähendada liidu sõltuvust välistest fossiilkütuste tarnijatest. Analüüs peaks hõlmama kolmandate riikide üksuste tehtava hoiustamistaristute seirega seotud riskide hindamist. Analüüsis tuleks arvesse võtta võimalust kasutada teistes liikmesriikides asuvaid hoidlaid ja ülekandesüsteemi haldurite võimalust korraldada hädaolukordade jaoks strateegiliste varude ühishange tingimusel, et järgitakse käesolevas määruses sätestatud tingimusi. Piirkondlikud ühised riskihindamised ja riiklikud riskihindamised peaksid olema omavahel kooskõlas, et käesoleva määruse kohaselt teha kindlaks riiklike ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade meetmed ja tagada, et ükski võetav meede ei kahjusta teiste liikmesriikide varustuskindlust ega takista põhjendamatult gaasituru tõhusat toimimist. Näiteks ei tohiks need takistada ega piirata piiriülese transpordivõimsuse kasutamist. (70) Liikmesriikide koostöö energiaühenduse asutamislepingu15 osalistega, kellel on suur hoiustamisvõimsus, võib meetmeid toetada, kui hoiustamine liidus ei ole teostatav või kulutõhus. Sellega võib kaasneda võimalus võtta asjakohases ühises riskihindamises arvesse väljaspool liitu olevat hoiustamisvõimsust. Liikmesriigid võivad paluda asjaomastel piirkondlikel riskirühmadel kutsuda oma teemakohastele istungitele kolmanda riigi eksperte, loomata pretsedenti regulaarseks ja täielikuks osalemiseks. (71) Strateegiliste varude ühishanked, milles osaleb mitu ülekandevõrgu haldurit eri liikmesriikidest, tuleks kavandada nii, et neid saaks kasutada kogu liitu hõlmavas või piirkondlikus hädaolukorras osana meetmetest, mida määruse (EL) 2017/1938 artikli 12 lõike 3 kohaselt koordineerib komisjon. Strateegiliste varude ühishankes osalevad ülekandesüsteemi haldurid tagavad, et kõik ühisostukokkulepped on kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega ja eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 101 nõuetega. Käesolevale määrusele vastavuse hindamiseks koostatud teade ei piira vajaduse korral riikide antud abist teatamist ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 alusel. 15 ELT L 198, 20.7.2006, lk 18. ET 33 ET (72) Euroopa energeetikasektoris toimub oluline muutus vähese CO2 heitega majanduse suunas, kus on tagatud ka varustuskindlus ja konkurentsivõime. Kuigi elektri allsektoris küberturvalisus juba edeneb koos piiriülese võimsusvoo võrgueeskirjaga, on Euroopa energiasüsteemi turvalisuse tagamiseks vaja sektoripõhiseid kohustuslikke eeskirju gaasi allsektori jaoks. (73) Nagu nähtub liiduülesest stsenaariumide matkimisest 2017. ja 2021. aastal, on piirkondlik koostöö ja solidaarsusmeetmed olulised, et tagada liidu vastupanuvõime tarneolukorra tõsise halvenemise korral. Solidaarsusmeetmed peaksid tagama solidaarsuse alusel kaitstud tarbijate, nt majapidamiste piiriülese varustamise kõigis olukordades. Liikmesriigid peaksid võtma vastu solidaarsusmehhanismi käsitlevate sätete rakendamiseks vajalikud meetmed, mis hõlmavad muu hulgas seda, et asjaomased liikmesriigid lepivad kokku tehnilises, õigus- ja finantskorras. Liikmesriigid peaksid kirjeldama kõnealuste kokkulepete üksikasju oma hädaolukorra lahendamise kavades. Liikmesriikide suhtes, kes ei ole vajalikku kahepoolset kokkulepet sõlminud, tuleks sellise tõhusa solidaarsuse tagamiseks kohaldada käesolevas määruses esitatud standardvormi. (74) Sellised meetmed võivad seega tekitada liikmesriigi jaoks kohustuse maksta hüvitist neile, keda liikmesriigi meetmed mõjutavad. Tagamaks, et hüvitis, mille solidaarsust taotlev liikmesriik maksab solidaarsust pakkuvale liikmesriigile, on õiglane ja mõistlik, peaks riiklikul energeetikasektorit reguleerival asutusel või riiklikul konkurentsiasutusel olema sõltumatu asutusena õigus auditeerida taotletud ja makstud hüvitise summat ning vajaduse korral taotleda selle korrigeerimist.  715/2009 põhjendus 37 (kohandatud) (75) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt maagaasi ülekandevõrkudele, hoidlatele ja maagaasi veeldusjaamadele juurdepääsu tingimusi reguleerivate õiglaste eeskirjade kehtestamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning  kuid  seetõttu  sellise meetme ulatuse või toime tõttu  on seda parem saavutada ühenduse  liidu  tasandil, võib ühendus  liit  võtta meetmeid kooskõlas asutamis  Euroopa Liidu  lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.  715/2009 põhjendus 38 (kohandatud) Lähtuvalt määruse (EÜ) nr 1775/2005 muudatuste kohaldamisalast on selguse ja otstarbekuse huvides soovitav kõnealused sätted uuesti sõnastada, esitades need ühtse tekstina uues määruses, ET 34 ET  715/2009 (kohandatud)  uus ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk  Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted  Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala Käesoleva määrusega eesmärk on: a) kehtestada kehtestataksemittediskrimineerivad eeskirjad maagaasi-  ja vesinikusüsteemidele  ülekandesüsteemile juurdepääsutingimuste kohta, võttes arvesse siseriiklike ja piirkondlike turgude konkreetset eripära, et tagada  gaaside  gaasi siseturu tõhus toimimine,  ja  b) kehtestada mittediskrimineerivad eeskirjad maagaasi veeldusjaamadele ja gaasihoidlatele juurdepääsutingimuste kohta, võttes arvesse siseriiklike ja piirkondlike turgude eripära; c) soodustada  soodustatakse  sellise hästi toimiva ja läbipaistva hulgimüügituru teket, mida iseloomustaks kõrgetasemeline  gaasivarustuskindlus  gaasi tarnekindlus, ning sätestada  sätestatakse  piiriülese gaasikaubanduse jaoks võrgule juurdepääsu eeskirjade ühtlustamise mehhanismid. Esimeses lõigus osutatud eesmärgid hõlmavad ka  maagaasi võrgule, kuid mitte gaasihoidlatele, juurdepääsuga seotud tariifide ühtlustatud põhimõtete või nende arvestamise aluseks oleva metoodika sätestamist, juurdepääsuteenuste kehtestamist kolmandatele isikutele, võimsuse jaotamise ja võrkude ülekoormusega tegelemise ühtlustatud põhimõtete määratlemist, läbipaistvusnõuete, tasakaalustuseeskirjade ja tasakaalustamatuse eest määratavate tasude kindlaksmääramist ning võimsusega kauplemise hõlbustamist. Käesolevat määrust, välja arvatud artikli 3119 lõiget 54, kohaldatakse üksnes direktiivi 2009/73/EÜ  uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)  artikli 2933 lõigete 3 või 4 kohaste  maagaasi- ja vesinikuhoidlate  gaasihoidlate suhtes. Liikmesriigid võivad asutada üksuse või asutuse kooskõlas direktiiviga 2009/73/EÜ  uuesti sõnastatud gaasidirektiiviga (ettepanek dokumendis COM xxx) , et täita üht või mitut harilikult ülekandesüsteemi  või vesinikusüsteemi  haldurile omistatavat ülesannet, kohaldades sellele üksusele või asutusele käesolevas määruses esitatud nõudeid. Kõnealune üksus või asutus sertifitseeritakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 133 ning määratakse vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ  uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)  artiklile 6510. Artikkel 2 Mõisted ET 35 ET 1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:  uus (1) „regulatiivne varabaas“ – võrguettevõtja kogu võrguvara, mida kasutatakse reguleeritud võrguteenuste osutamiseks ja mida võetakse arvesse võrguga seotud teenustest saadud tulude arvutamisel;  715/2009 (kohandatud)  uus (2) (1) „ülekanne“ – maagaasi transportimine, välja arvatud tarnimine, torustiku kaudu, mis koosneb peamiselt kõrgsurvetorudest, mis ei ole tootmisetapi torustik ega kõrgsurvetorustiku osa, mida kasutatakse maagaasi kohaliku turustamise kontekstis selle tarnimiseks tarbijatele; (3) (2) „ülekandeleping“ – leping, mille ülekandesüsteemi või  vesinikuvõrgu haldur  on sõlminud võrgu kasutajaga  gaasi ülekandeteenuse osutamiseks  ülekande teostamiseks; (4) (3) „võimsus“ – maksimaalne voog väljendatuna normaalkuupmeetrites ajaühiku kohta või energiaühikus ajaühiku kohta, millele võrgu kasutaja omab õigust vastavalt ülekandelepingu sätetele; (5) (4) „kasutamata võimsus“ – kindel võimsus, mille võrgu kasutaja on ülekandelepingu alusel omandanud, kuid mida nimetatud kasutaja ei ole lepingus täpsustatud tähtpäevaks kasutamiseks registreerinud; (6) (5) „ülekoormusega tegelemine“ – ülekandevõrgu halduri võimsusportfelli haldamine tehnilise võimsuse optimaalseks ja maksimaalseks ärakasutamiseks ning tulevikus tekkivate ülekoormamiste ja küllastuspunktide õigeaegseks tuvastamiseks; (7) (6) „järelturg“ – turg, kus võimsusega kauplemine toimub teisiti kui esmasel turul; (8) (7) „registreerimine“ – võrgu kasutaja eelnev ülekandesüsteemi halduri teavitamine tegelikust voost, mida võrgu kasutaja soovib süsteemi sisestada või sellest saada; (9) (8) „taasregistreerimine“ – hilisem teavitamine korrigeeritud registreerimisest; (10) (9) „süsteemi terviklikkus” – mis tahes olukord ülekandevõrgus, kaasa arvatud vajalikud ülekanderajatised, mille korral maagaasi  või vesiniku  rõhk ja kvaliteet jääb ülekandesüsteemi halduri poolt sätestatud minimaalse ja maksimaalse piiri vahele, nii et maagaasi  või vesiniku   transport  ülekanne on tehnilisest seisukohast tagatud; (11) (10) „tasakaalustusperiood“ – ajavahemik, mil  teatava gaasikoguse  maagaasi teatud koguse väljavoolu, mida väljendatakse energiaühikutes, peavad kompenseerima kõik võrgu kasutajad sama  gaasikoguse sissevoolu abil  koguse maagasi sissevoolu abil ülekandevõrku kooskõlas ülekandelepingu või võrgueeskirjaga; (12) (11) „võrgu kasutaja“ – ülekandesüsteemihalduri klient või potentsiaalne klient ning ülekandesüsteemihaldurid ise, kuivõrd neil on tarvis täita oma funktsioone maagaasi  ja vesiniku transpordil  ülekandmisel; ET 36 ET (13) (12) „katkestatavad teenused“ – ülekandesüsteemi halduri poolt  või vesinikuvõrgu halduri  pakutavad teenused, mis on seotud katkestatava võimsusega; (14) (13) „katkestatav võimsus“ – maagaasi ülekandevõimsus, mille kasutamise võib ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  haldur katkestada vastavalt ülekandelepingus sätestatud tingimustele; (15) (14) „pikaajalised teenused“ – ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  halduri poolt pakutavad teenused kestusega üks aasta ja rohkem; (16) (15) „lühiajalised teenused“ – ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  halduri poolt pakutavad teenused kestusega vähem kui üks aasta; (17) (16) „kindel võimsus“ – ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  halduri poolt lepingu kohaselt katkestamatuna tagatav maagaasi ülekandevõimsus; (18) (17) „kindlad teenused“ – ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  halduri poolt pakutavad teenused, mis on seotud kindla võimsusega; (19) (18) „tehniline võimsus“ – maksimaalne kindel võimsus, mida ülekandesüsteemi haldur saab pakkuda võrgu kasutajatele  saab pakkuda , võttes arvesse ülekandevõrgu süsteemi  ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu  terviklikkust ja kasutamise nõudeid; (20) (19) „lepinguline võimsus“ – võimsus, mis ülekandesüsteemi haldur on ülekandelepingu alusel võrgu kasutajale jaotanud  jaotatud ; (21) (20) „olemasolev võimsus“ – tehnilise võimsuse osa, mida ei ole välja jaotatud ja mis on antud hetkel veel süsteemis kasutamiseks saadaval; (22) (21) „lepingutega ülekoormamine“ – olukord, kus kindla võimsuse nõudluse tase ületab tehnilist võimsust; (23) (22) „esmane turg“ – turg, kus ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  haldurid kauplevad võimsusega otse; (24) (23) „füüsiline ülekoormamine“ – olukord, kus tegelike tarnete nõudluse tase ületab teatud hetkel tehnilise võimsuse; (25) (24) „maagaasi veeldusjaama võimsus“ – sellise  veeldatud maagaasi  (LNG) terminali võimsus, mida kasutatakse maagaasi veeldamiseks või veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks, abiteenusteks, ajutiseks hoiustamiseks ja taasgaasistamiseks; (26) (25) „ruum“ – gaasi maht, mida hoidla kasutajal on õigus gaasi hoiustamiseks kasutada; (27) (26) „väljundvõimsus“ – voolukiirus, millega hoidla kasutajal on õigus hoidlast gaasi välja võtta; (28) (27) „sisendvõimsus“ – voolukiirus, millega hoidla kasutajal on õigus gaasi hoidlasse panna; (29) (28) „hoiustamisvõimsus“ – ruumi, sisendvõimsuse ja väljundvõimsuse kombinatsioon;. ET 37 ET  uus (30) „sisend-väljundsüsteem“ – kõigi ülekande- ja jaotusvõrkude või kõigi vesinikuvõrkude kogum, millele kohaldatakse ühte konkreetset tasakaalustuskorda; (31) „tasakaalustusala“ – sisend-väljundsüsteem, mille suhtes on kohaldatav konkreetne tasakaalustuskord; (32) „virtuaalne kauplemispunkt“ – mittefüüsiline kauplemispunkt sisend- väljundsüsteemis, kus gaas vahetab omanikku, ilma et oleks vaja reserveerida ülekande- või jaotusvõimsust; (33) „sissevoolupunkt“ – punkt, mille võimsust saavad reserveerida võrgu kasutajad või sisend-väljundsüsteemile juurdepääsu pakkuvad tootjad; (34) „väljavoolupunkt“ – punkt, mille võimsust saavad reserveerida võrgu kasutajad või lõpptarbijad, kes lasevad gaasil sisend-väljundsüsteemist välja voolata; (35) „tingimuslik võimsus“ – kindel võimsus, millega kaasnevad läbipaistvad ja eelnevalt kindlaks määratud tingimused kas pääsu pakkumise kohta virtuaalsesse kauplemispunkti või sealt välja või piiratud jaotatavuse kohta; (36) „jaotatavus“ – ükskõik millise sissevooluvõimsuse vabalt valitud kombinatsioon ükskõik millise väljavooluvõimsusega ja vastupidi; (37) „lubatud tulu“ – sellise ülekandeteenustega seotud tulu ja ülekandeteenusega mitteseotud tulu summa, mida ülekandesüsteemi haldur saab mingi konkreetse reguleerimisperioodi teataval ajavahemikul teenuste osutamise eest ja mida on ülekandesüsteemi halduril õigus saada hinnalaeta reguleerimiskorra alusel ja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 75 lõike 6 punkti a järgi; (38) „uus taristu“– taristu, mille ehitamine ei olnud 4. augustiks 2003 lõppenud.  715/2009 (kohandatud) 2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mõistete kasutamist, kasutatakse ka  uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)  direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid, mis on käesoleva määruse kohaldamisel asjakohased, välja arvatud kõnealuse artikli punktis 3 määratletud ülekande mõiste. Käesoleva artikli l Lõikes 1 ülekandega seoses esitatud mõisteid 43 kuni 2423 kohaldatakse analoogia alusel ka gaasihoidlatele ja maagaasi veeldusjaamadele. ET 38 ET  uus II PEATÜKK MAAGAASI- JA VESINIKUSÜSTEEMIDE SUHTES KOHALDATAVAD ÜLDEESKIRJAD 1. JAGU TURUKORRALDUSE JA TARISTULE JUURDEPÄÄSU ÜLDEESKIRJAD Artikkel 3 Üldpõhimõtted Liikmesriigid, reguleerivad asutused, ülekandesüsteemi haldurid, jaotussüsteemi haldurid, hoidlate haldurid, maagaasi veeldusjaamade haldurid, vesinikusüsteemi haldurid ja volitatud ettevõtjad, nt turupiirkonna korraldajad või reserveerimisplatvormi haldurid tagavad, et gaasiturge hallatakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega: a) gaaside hinnad kujunevad nõudluse ja pakkumise alusel; b) ülekande- ja jaotussüsteemi haldurid teevad koostööd, et anda võrgu kasutajatele vabadus sõltumatult reserveerida sisse- ja väljavooluvõimsust. Gaasi transporditakse lepingujärgsete marsruutide asemel sisend-väljundsüsteemi kaudu; c) sisse- ja väljavoolupunktides kohaldatavad tariifid peavad olema struktureeritud nii, et see aitaks kaasa turgude lõimimisele, varustuskindluse suurendamisele ja gaasivõrkude vahelise ühendamise edendamisele; d) samas sisend-väljundsüsteemis tegutsevad ettevõtjad vahetavad gaasi virtuaalses kauplemispunktis; e) võrgu kasutajad vastutavad oma bilansiportfellide tasakaalustamise eest, et minimeerida ülekandesüsteemi haldurite vajadust teha tasakaalustamistoiminguid; f) tasakaalustamistoimingud tehakse standardtoodete põhjal ja need toimuvad kauplemisplatvormil; g) turueeskirjadega hoitakse ära tegevus, mis takistab hindade kujunemist gaaside nõudluse ja pakkumise alusel; h) turueeskirjadega soodustatakse likviidse gaasidega kauplemise tekkimist ja toimimist, soodustades hinnakujundust ja hindade läbipaistvust; i) turueeskirjadega soodustatakse maagaasi- ja vesinikusüsteemide CO2 heite vähendamist, sealhulgas võimaldatakse turule lõimida taastuvallikatest toodetud gaase ja luuakse energiatõhususe stiimuleid; j) turueeskirjadega pakutakse sobivaid stiimuleid investeerimiseks, eelkõige pikaajaliste investeeringute tegemiseks vähese CO2 heitega ja kestlikku gaasisüsteemi, energia salvestamisse, energiatõhususse ja tarbimiskajasse turu vajaduste rahuldamiseks, ning edendatakse ausat konkurentsi ja varustuskindlust; ET 39 ET k) eemaldatakse sisend-väljundsüsteemide vaheliste piiriüleste gaasivoogude tõkked, kui need on olemas; l) turueeskirjadega hõlbustatakse piirkondlikku koostööd ja lõimumist. Artikkel 4 Regulatiivse varabaasi eraldamine 1. Kui ülekande- või muu võrgu haldur osutab reguleeritud teenuseid gaasi, vesiniku ja/või elektri valdkonnas, peab ta täitma [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artiklis 69 ja direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 56 sätestatud raamatupidamisarvestuse eraldatuse nõuet ning tal peab gaasi, elektri ja vesiniku valdkondades olema eraldatud regulatiivne varabaas. Eraldatud regulatiivne varabaas tagab, et: a) konkreetsete reguleeritud teenuste osutamisest saadud tulusid võib kasutada üksnes nende varadega seotud investeeringukulude ja tegevuskulude katmiseks, mis kuuluvad selle reguleeritava põhivara hulka, mille abil reguleeritud teenuseid osutati; b) kui varad kantakse üle muusse regulatiivsesse varabaasi, määratakse kindlaks nende väärtus. Ülekantud vara määratud väärtuse peab auditeerima ja heaks kiitma pädev reguleeriv asutus. Kindlaksmääratud väärtus peab olema selline, et ristsubsideerimist ei toimu. 2. Liikmesriik võib lubada rahaülekandeid reguleeritud teenuste vahel, mis on esimese lõigu kohaselt eraldatud, tingimusel et: a) kõik raha ülekandmiseks vajalikud tulud kogutakse eritasuna; b) eritasu kogutakse ainult lõpptarbijateni viivatest väljavoolupunktides, mis asuvad samas liikmesriigis kui rahaülekande saaja; c) eritasu ja rahaülekande või nende arvutamise aluseks oleva metoodika on enne nende jõustumist heaks kiitnud artiklis 70 osutatud reguleeriv asutus; d) heakskiidetud eritasud ja rahaülekanne ning metoodikad, kui need heaks kiidetakse, tehakse avalikuks. 3. Reguleeriv asutus võib lõikes 2 osutatud rahaülekande ja eritasu heaks kiita üksnes tingimusel, et: a) võrgule juurdepääsu tariife kohaldatakse selle regulatiivse varabaasi kasutajate suhtes, kuhu rahaülekanne on suunatud; b) rahaülekannete ja võrgule juurdepääsu tariifide kaudu kogutud, teenuste osutamisest saadud tulude summa ei tohi olla suurem kui lubatud tulud; c) rahaülekanne kiidetakse heaks piiratud ajavahemikuks, mis ei tohi olla pikem kui üks kolmandik asjaomase taristu amortisatsiooniperioodist. 4. [vastuvõtmise kuupäev = 1 aasta] esitab ACER ülekande- või muu võrgu halduritele ja reguleerivatele asutustele soovitused meetodite kohta, mis käsitlevad järgmist: a) teise regulatiivsesse varabaasi ülekantud varade väärtuse kindlaksmääramine ning selle tulemusena tekkida võiva kasumi ja kahjumi saaja; b) rahaülekande ja eritasu suuruse ja maksimaalse kestuse arvutamine; ET 40 ET c) kriteeriumid eritasu osade jaotamiseks regulatiivse varabaasiga ühendatud lõpptarbijate vahel. ACER ajakohastab soovitusi vähemalt kord iga kahe aasta tagant.  715/2009 (kohandatud)  uus Artikkel 514 Ülekandesüsteemi halduritega seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele 1. Ülekandesüsteemi haldurid: a) tagavad, et nende pakutavad  võimsus ja  teenused oleksid kõigi võrgu kasutajate jaoks mittediskrimineerivad; b) pakuvadvõimaldavad nii kindlaidtt kui ka katkestatavaid  võimsust  juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele. Juurdepääsu hind peab kajastama katkestamise tõenäosust; c) pakuvad võrgu kasutajatele nii pika- kui ka lühiajalisit  võimsust teenuseid. Seoses esimese lõigu punktiga a, kui ülekandesüsteemi haldur pakub samu teenuseid erinevatele klientidele, teeb ta seda samaväärsete lepingutingimuste alusel, kasutades kas ühtlustatud ülekandelepinguid või ühtset võrgueeskirja, millepädeva asutuse poolt kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ  uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)  artikliga 7241  või 73  heaks kiidetud on heaks kiitnud pädev asutusühtlustatud ülekandelepinguid või ühtset võrgueeskirja. 2. Kooskõlas artikli 1513 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega ei tulene mittestandardsete alguskuupäevadega või standardsest aastasest ülekandelepingust lühema kestusega sõlmitud ülekandelepingute korral suvaliselt kõrgemad või madalamad tariifid, mis ei kajasta teenuse turuväärtust.  uus 3. Kui kaks või rohkem ühenduspunkti ühendavad sama kaht kõrvuti asuvat sisend- väljundsüsteemi, pakuvad asjaomased kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemi haldurid nendes ühenduspunktides saadaolevaid võimsusi ühes virtuaalses ühenduspunktis. Igasugune ühenduspunktis saadaolev lepinguline võimsus kantakse lepingu sõlmimise kuupäevast olenemata üle virtuaalsesse ühenduspunkti. Virtuaalne ühenduspunkt luuakse vaid juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: a) tehniline koguvõimsus virtuaalsetes ühenduspunktides on võrdne tehnilise koguvõimsusega igas virtuaalseid ühenduspunkte toetavas ühenduspunktis või sellest suurem; b) virtuaalne ühenduspunkt aitab kaasa süsteemi ökonoomsele ja tõhusale kasutamisele, sealhulgas käesoleva määruse artiklites 9 ja 10 sätestatud eeskirjade rakendamisele. ET 41 ET  715/2009 43. Vajaduse korral võib juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele osutada tingimusel, et võrgu kasutajad esitavad asjaomased tagatised oma maksejõulisuse kohta. Sellised tagatised ei tohi põhjendamatult takistada turulepääsu ning peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja proportsionaalsed.  2009/73/EÜ Artikkel 32 lõige 2 52. Ülekandesüsteemi halduritel peab olema juurdepääs teiste ülekandesüsteemi haldurite võrkudele, kui see on vajalik nende ülesannete, sealhulgas piiriülese gaasiülekandega seotud ülesannete täitmiseks.  uus Artikkel 6 Vesinikuvõrgu halduritega seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele 1. Vesinikuvõrgu haldurid pakuvad oma teenuseid kõigile võrgu kasutajatele mittediskrimineerivalt. Kui sama teenust pakutakse erinevatele klientidele, tuleb seda pakkuda samaväärsete lepingutingimuste alusel. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad oma veebisaidil võrgule juurdepääsu lepingu tingimused ja selle eest nõutavad tariifid ning vajaduse korral tasakaalustamistasud. 2. Turuosalistele tehakse kättesaadavaks suurim võimalik vesinikuvõrgu võimsus, pidades silmas süsteemi terviklikkust ja võrgu tõhusat toimimist. 3. Võimsuslepingute maksimaalne kestus on hiljemalt [jõustumise kuupäev] valminud taristu puhul 20 aastat ja pärast seda kuupäeva valminud taristu puhul 15 aastat. Reguleerivatel asutustel on õigus kehtestada lühem maksimaalne kestus, kui see on vajalik, et tagada turu toimimine, kaitsta konkurentsi ja tagada edaspidine piiriülene lõimumine. 4. Vesinikuvõrgu haldurid rakendavad ja avaldavad mittediskrimineeriva ja läbipaistva ülekoormusega tegelemise korra, mis hõlbustab piiriülest vesinikukaubandust mittediskrimineerivatel alustel. 5. Vesinikuvõrgu haldurid hindavad korrapäraselt turu nõudlust uute investeeringute järele, võttes arvesse varustuskindlust ja vesiniku lõppkasutuse tõhusust. 6. Alates 1. jaanuarist 2031 korraldatakse vesinikuvõrgud sisend-väljundsüsteemidena. 7. Alates 1. jaanuarist 2031 kohaldatakse artiklit 15 ka vesinikuvõrkudele juurdepääsu tariifide suhtes. Liikmesriikide vahelistes ühenduspunktides vesinikuvõrkudele juurdepääsu eest artikli 15 kohaseid tariife ei nõuta. Kui liikmesriik otsustab kooskõlas [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi] artikliga 31 kohaldada reguleeritavat kolmandate isikute juurdepääsu vesinikuvõrkudele enne 1. jaanuari 2031, kohaldatakse selles riigis vesinikuvõrkudele juurdepääsu tariifi suhtes artikli 15 lõiget 1. 8. Alates 1. jaanuarist 2031 peavad vesinikuvõrgu haldurid oma teenuseid pakkudes täitma artiklite 5, 9 ja 12 kohaselt ülekandesüsteemi halduritele esitatavaid nõudeid ning avaldama ENNOHi hallataval digiplatvormil igas võrgupunktis kohaldatavad ET 42 ET tariifid. Kuni artikli 54 lõike 2 punkti d kohase vesinikuvõrkude võimsuse jaotamise võrgueeskirja vastuvõtmiseni ja jõustumiseni võib selline avaldamine toimuda linkide kaudu vesinikuvõrgu haldurite veebisaitidel avaldatud tariifidele.  715/2009 (kohandatud)  uus Artikkel 715  Maagaasi  hoidlate , vesinikuterminalide , maagaasi veeldusjaamade ja vesinikuhoidlatega  seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele 1. Maagaasi veeldusjaamade, vesinikuterminalide, vesinikuhoidlate ja maagaasihoidlate hoidlate haldurid: a) pakuvad teenuseid, mis vastavad turu nõudlusele, kõigi võrgu kasutajate jaoks mittediskrimineerival viisil; eelkõige juhul, kui  maagaasi  veeldusjaama , vesinikuterminali, vesinikuhoidla või  maagaasihoidla  hoidlahaldur pakub eri tarbijatele sama teenust, peab ta seda pakkuma samaväärsetel lepingutingimustel; b) pakuvad vastastikku seotud  maa gaasi  ja vesiniku  transpordivõrkude kasutamiseks sobivaid teenuseid ning hõlbustavad võrkudele juurdepääsu, tehes selleks koostööd ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu  halduriga, ja c) avalikustavad vajaliku teabe, eelkõige andmed teenuste kasutamise ja kättesaadavuse kohta, maagaasi veeldusjaamade, hoidlate , vesinikuterminalide või vesinikuhoidlate  kasutajate mõistlikele ärivajadustele vastaval ajal, seejuures jälgib avalikustamist riiklik reguleeriv asutus. 2. Hoidlate haldurid: a) võimaldavad nii kindlaid kui ka katkestatavaid juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele; katkestatava võimsuse hind kajastab katkestamise tõenäosust; b) pakuvad hoidla kasutajatele nii pika- kui ka lühiajalisi teenuseid; ja c) pakuvad hoidla kasutajatele nii eraldatud kui ka ühendteenuseid ruumi, sisendvõimsuse ja väljundvõimsuse vallas.  uus 3. Maagaasi veeldusjaamade haldurid pakuvad maagaasi veeldusjaama kasutajatele veeldusjaama piires nii eraldatud kui ka ühendteenuseid olenevalt maagaasi veeldusjaama kasutajate väljendatud vajadustest.  715/2009  uus 43. Maagaasi veeldusjaama- ja hoidlalepingud ei tohi kaasa tuua meelevaldselt kõrgemaid tariife, kui need on sõlmitud: a) väljaspool maagaasiaastat ebastandardsete algusaegadega või ET 43 ET b) lühemaks ajaks kui tavapärased maagaasi veeldusjaama- ja hoidlalepingud.  uus Vesinikuhoidla ja vesinikuterminaliga seotud lepingute korral, mille kestus on lühem kui standardsel aastasel veeldusjaama- ja hoidlalepingul, ei tulene suvaliselt kõrgemad tariifid.  715/2009  uus 54. Vajaduse korral võib juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele osutada tingimusel, et võrgu kasutajad esitavad asjaomased tagatised oma maksejõulisuse kohta. Sellised tagatised ei tohi põhjendamatult takistada turulepääsu ning peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja proportsionaalsed. 65. Veeldusjaama  või vesinikuterminali  võimsuse ja  maagaasi- või vesinikuhoidla  hoiustamisvõimsuse lepingulised miinimummäärad peavad põhinema tehnilistel piirangutel ning peavad võimaldama väiksemate hoidlakasutajate juurdepääsu hoidlateenustele.  uus Artikkel 8 Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turu hindamine maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurite poolt Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid hindavad vähemalt iga kahe aasta järel turu nõudlust uute investeeringute järele, mis võimaldavad rajatistes kasutada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaase. Uusi investeeringuid kavandades hindavad maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid turu nõudlust ja võtavad arvesse varustuskindlust. Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid teevad üldsusele kättesaadavaks kõik kavad uute investeeringute kohta, mis võimaldavad nende rajatistes kasutada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaase.  715/2009 Artikkel 916 Ülekandesüsteemi halduritega seotud võimsuse jaotamise mehhanismide ja ülekoormusega tegelemise korra põhimõtted 1. Turuosalistele peab olema kättesaadav maksimaalne võimsus artikli 3018 lõikes 3 osutatud kõigis asjaomastes punktides, võttes arvesse süsteemi terviklikkust ja võrgu tõhusat toimimist. 2. Ülekandesüsteemi haldurid rakendavad ja avaldavad mittediskrimineerivad ja läbipaistvad võimsuse jaotamise mehhanismid, mis: ET 44 ET a) annavad asjakohaseid majanduslikke signaale tehnilise võimsuse efektiivse ja maksimaalse kasutamise kohta, hõlbustavad investeeringute tegemist uude infrastruktuuri ja hõlbustavad piiriülest maagaasikaubandust; b) sobivad kokku turumehhanismidega, sealhulgas kiirtehingute turu ja kauplemiskeskustega, olles samal ajal paindlikud ja võimelised kohanduma arenevate turutingimustega; ja c) sobivad kokku liikmesriikide võrkudele juurdepääsusüsteemidega. 3. Ülekandesüsteemi haldurid rakendavad ja avaldavad ülekoormusega tegelemise mittediskrimineeriva ja läbipaistva korra, mis hõlbustab piiriülest maagaasi kaubandust mittediskrimineerivatel alustel ja mis põhineb järgmistel põhimõtetel: a) lepingutega ülekoormamise korral pakub ülekandesüsteemi haldur esmasel turul kasutamata võimsust vähemalt eeloleva ööpäeva ning katkestatava võimsuse alusel ja b) võrgu kasutajatel on soovi korral võimalik oma kasutamata lepingujärgset võimsust järelturul edasi müüa või edasi rentida. Seoses esimese lõigu punktiga ba võivad liikmesriigid nõuda, et võrgu kasutajad ülekandesüsteemi haldurit sellest teavitaksid või selle kohta teavet annaksid.  uus 4. Ülekandesüsteemi haldurid hindavad korrapäraselt turu nõudlust uute investeeringute järele, võttes arvesse [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artiklil 51 põhinevat lõimitud võrgu arengukava jaoks välja töötatud ühist stsenaariumi ning varustuskindlust.  715/2009 (kohandatud)  uus 4. Füüsilise ülekoormuse korral peavad ülekandesüsteemi haldurid või vajaduse korral reguleerivad asutused kohaldama mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid võimsuse jaotamise mehhanisme. 5. Ülekandesüsteemi haldurid hindavad korrapäraselt turu nõudlust uute investeeringute järele. Uusi investeeringuid kavandades hindavad ülekandesüsteemide haldurid turu nõudlust ja võtavad arvesse varustuskindlust. Artikkel1017  Maagaasi hoidlate , vesinikuterminalide, vesinikuhoidlate  ja maagaasi veeldusjaamade võimsuse jaotamise mehhanismide ja ülekoormusega tegelemise korra põhimõtted 1. Turuosalistele tehakse kättesaadavaks suurim võimalik  maagaasi hoidla ja maagaasi veeldusjaama  või vesinikuhoidla, samuti vesinikuterminalide  võimsus, pidades silmas võrgu terviklikkust ja toimimist. 2. Maagaasi veeldusjaamade,  vesinikuhoidlate, vesinikuterminali ja maagaasi hoidlate haldurid rakendavad ja avaldavad mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid võimsuse jaotamise mehhanisme, mis: ET 45 ET a) annavad asjakohaseid majanduslikke signaale võimsuse efektiivse ja maksimaalse kasutamise kohta ning hõlbustavad investeeringute tegemist uude infrastruktuuri  taristusse  ; b) sobivad kokku turumehhanismidega, sealhulgas kiirtehingute turu ja kauplemiskeskustega, olles samal ajal paindlikud ja võimelised kohanduma arenevate turutingimustega; ja c) sobivad kokku ühendatud võrkudele juurdepääsu süsteemidega. 3. Maagaasi veeldusjaamade,  vesinikuterminalide ning vesiniku- ja maagaasi  ja hoidla  hoidlate  lepingud peavad sisaldama liigse varuvõimsuse soetamist vältivaid meetmeid, võttes arvesse järgmisi lepingutega ülekoormamise puhul kohaldatavaid põhimõtteid: a) süsteemihaldur peavad  pakub  viivitamata pakkuma maagaasi veeldusjaama  , vesinikuterminali  ja hoidla kasutamata võimsust esmasel turul; hoidlate puhul pakutakse seda vähemalt üks päev ette ning katkestatava võimsuse põhimõtte alusel; b) maagaasi veeldusjaama  , vesinikuterminali  ja hoidla võimsuse kasutajatel peab olema  on  õigus müüa oma kasutamata lepingujärgset võimsust järelturul edasi.;  maagaasi veeldusjaama, vesinikuterminali ja hoidlate haldurid tagavad eraldi või piirkondlikult mitte hiljem kui 18 kuud pärast [käesoleva määruse jõustumist] maagaasi veeldusjaama, vesinikuterminali ja hoidla kasutajate jaoks läbipaistva ja mittediskrimineeriva reserveerimisplatvormi, et kasutajad saaksid oma lepingujärgset võimsust järelturul edasi müüa.  Artikkel1122 Võimsusega seotud õigustega kauplemine Iga ülekandesüsteemi, hoidla, ja maagaasi veeldusjaama  ja vesinikusüsteemi  haldur võtab mõistlikud meetmed, et võimaldada vaba kauplemist võimsusega seotud õigustega ja hõlbustada sellist kauplemist läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Iga selline haldur töötab välja transpordi, maagaasi veeldusjaama,  vesinikuterminalide  ning  maagaasi- ja vesinikuhoidlate  hoiustamise ühtlustatud lepingud ja menetlused esmasel turul, et hõlbustada järelkauplemist võimsusega seotud õigustega, ning tunnustab võimsusega seotud esmaste õiguste üleminekut, kui võrgu kasutajad sellest teavitavad. Transpordi, maagaasi veeldusjaama ja hoiustamiseÜhtlustatud lepingutest ja menetlustest tuleb teavitada reguleerivaid asutusi.  715/2009 (kohandatud)  uus Artikkel 1221 Tasakaalustuseeskirjad ja tasakaalustamatuse eest määratavad tasud 1. Tasakaalustuseeskirjad koostatakse õiglasel, mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil ning need põhinevad objektiivsetel kriteeriumitel. Tasakaalustuseeskirjad kajastavad süsteemi tõelisi vajadusi, võttes arvesse ülekandesüsteemi halduri käsutuses olevaid vahendeid. Tasakaalustuseeskirjad on turupõhised. ET 46 ET 2. Selleks, et võimaldada võrgu kasutajatel võtta õigeaegselt parandusmeetmeid, edastavad ülekandesüsteemi haldurid reaalaja olukorda kajastava piisava, õigeaegse ja usaldusväärse teabe võrgu kasutajate tasakaalustusprotsessi seisundi kohta. Esitatud teave peab kajastama ülekandesüsteemi haldurile kättesaadava teabe seisu ning arveldusperioodi, mille kohta tasakaalustamatuse eest määratavad tasud arvutatakse. Käesoleva lõike kohase teabe eest ei tohi tasu võtta. 3. Tasakaalustamatuse eest määratavad tasud kajastavad võimalikult suurel määral kulusid, samal ajal tagades sobivad stiimulid võrgu kasutajatele maagaasi sisse- ja väljavoolu tasakaalustamiseks. Need peavad vältima ristsubsideerimist võrgu kasutajate vahel ja ei tohi takistada uute turuletulijate sisenemist turule. Pädevad asutused või vajaduse korral ülekandesüsteemi haldur avalikustavad tasakaalustamatuse eest määratavate tasude arvestamisel kasutatavad meetodid ning samuti lõplikud  väärtused  tariifid. 4. Liikmesriigid tagavad, et ülekandesüsteemi haldurid püüavad ühtlustada tasakaalustamise korda ja lihtsustada tasakaalustusega seotud tasude struktuuri ja tasemeid, et hõlbustada  virtuaalses kauplemispunktis  gaasiga kauplemist. Artikkel 133 Ülekandesüsteemi haldurite  ja vesinikuvõrgu haldurite  sertifitseerimine 1. Komisjon vaatab läbi iga teatise ülekandesüsteemi  või vesinikuvõrgu halduri sertifitseerimise otsuse kohta kohe pärast selle kättesaamist vastavalt  [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]  direktiivi 2009/73/EÜ artikli 6510 lõikele 6. Kahe kuu jooksul teatise saamise päevast esitab komisjon oma arvamuse asjaomasele reguleerivale asutusele seoses selle vastavusega direktiivi 2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi  artikli 6510 lõikele 2 või artiklile 6611 ja artiklile 549  ülekandesüsteemi haldurite puhul ning kõnealuse direktiivi artiklile 65 vesinikuvõrgu haldurite puhul . Komisjon võib esimeses lõigus osutatud arvamuse koostamisel taotleda  ACERi  ameti arvamust riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohta. Sellisel juhul pikendatakse esimeses lõigus osutatud kahekuulist ajavahemikku veel kahe kuu võrra. Kui komisjon ei ole esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtaegade jooksul arvamust esitanud, siis loetakse, et komisjon ei esita reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväiteid. 2. Kahe kuu jooksul pärast komisjoni arvamuse saamist võtab riiklik reguleeriv asutus vastu oma lõpliku otsuse ülekandesüsteemi halduri  või vesinikuvõrgu halduri  sertifitseerimise kohta, arvestades võimalikult suurel määral komisjoni arvamust. Reguleeriva asutuse otsus ja komisjoni arvamus avaldatakse koos. 3. Kogu menetluse jooksul võivad reguleerivad asutused ja/või komisjon ülekandesüsteemi haldurilt,  vesinikuvõrgu haldurilt  ja/või tootmis- või tarneülesandeid täitvalt ettevõtjalt taotleda mis tahes teavet, mis on vajalik nende käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks. 4. Reguleeriv asutus ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse. ET 47 ET 5. Komisjonile võib võtta vastu  on antud õigus kooskõlas artikliga 63 võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega antakse  suunised, milles sätestatakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendusmenetluse üksikasjad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. 6. Kui komisjon on saanud teatise ülekandesüsteemi halduri sertifitseerimise kohta vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)  artikli 549 lõikele 10, teeb ta sertifitseerimise kohta otsuse. Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsust.  uus Artikkel 14 Ülekandesüsteemi haldurite koostöö 1. Ülekandesüsteemi haldurid teevad koostööd teiste ülekandesüsteemi ja taristu halduritega nende vastavate võrkude hoolduse koordineerimise osas, et võimalikult vähendada häireid ülekandeteenuste osutamisel võrgu kasutajatele ja teiste piirkondade ülekandesüsteemi halduritele. 2. Ülekandesüsteemi haldurid teevad üksteisega ja teiste taristu halduritega koostööd, et maksimeerida sisend-väljundsüsteemi tehnilist võimsust ning võimalikult suures ulatuses minimeerida küttegaasi kasutamist. 2. JAGU JUURDEPÄÄS VÕRGULE  715/2009 (kohandatud)  uus Artikkel 1513 Võrkudele juurdepääsu tariifid 1. Ülekandesüsteemi haldurite kohaldatavad tariifid või nende arvestamiseks kasutatavad metoodikad, mille reguleerivad asutused on direktiivi 2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi  artikli 7241 lõike 67 alusel heaks kiitnud, ning samuti tariifid, mis on avaldatud kõnealuse direktiivi artikli 2732 lõike 1 alusel, peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse süsteemi terviklikkuse ja selle edasiarendamise vajadust ning peegeldama tegelikke kulusid, niivõrd kuivõrd sellised kulud vastavad tõhusa ja struktuuriliselt võrreldava võrguhalduri kuludele ning on läbipaistvad, tagades samas asjaomase investeeringutasuvuse, ja võttes vajaduse korral arvesse reguleerivate asutuste tariifide võrdlust. Tariife või nende arvestamiseks kasutatavaid metoodikaid tuleb kohaldada mittediskrimineerival viisil. Liikmesriigid võivad otsustada, et tTariife võib määrata ka turupõhiste meetmetega, näiteks enampakkumistega, eeldusel et reguleeriv asutus kiidab sellised meetmed ja nendest tulenevad tulud heaks. ET 48 ET Tariifid või nende arvestamiseks kasutatavad metoodikad peavad aitama kaasa tõhusale gaasiga kauplemisele ja konkurentsile, samal ajal vältides ristsubsideerimist võrgu kasutajate vahel ja luues stiimuleid investeeringuteks ning säilitades või luues ülekandevõrkude koostalitlusvõime. Tariifid on mittediskrimineerivad ja määratakse võrgu kasutajatele eraldi iga ülekandesüsteemi  iga  sissevoolupunkti või väljavoolupunkti kohta. Riiklikud rReguleerivad asutused kiidavad heaks kulude jagamise mehhanismid ja määrade kehtestamise metoodika seoses sisse- ja väljavoolupunktidega. Hiljemalt 3. septembriks 2011 tagavad Liikmesriigid tagavad, et pärast üleminekuperioodi lõppu ei arvutata võrgutasusid ei arvutata lepinguliste marsruutide alusel. 2. Võrkudele juurdepääsu tariifid ei tohi piirata turu likviidsust ega moonutada piiriülest kaubandust erinevate ülekandesüsteemide vahel. Kui erinevused tariifistruktuurides või tasakaalustusmehhanismides takistavad kaubandust ülekandesüsteemide vahel, olenemata direktiivi 2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi  artikli 7241 lõikest 67, peavad ülekandesüsteemide haldurid tihedas koostöös asjaomaste riiklike asutustega püüdma aktiivselt lähendada tariifistruktuure ja maksustamise põhimõtteid, kaasa arvatud tasakaalustamisega seotud põhimõtteid.  uus Artikkel 16 Tariifisoodustused taastuvallikatest ja vähese CO2 heitega gaaside puhul 1. Tariifide kehtestamisel kohaldatakse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside suhtes puhul soodustusi: a) taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega tootmisrajatiste sissevoolupunktides. Vastavatele võimsuspõhistele tariifidele kohaldatakse 75 % soodustust, et suurendada taastuvallikatest toodetud gaaside ja vähese CO2 heitega gaaside sissejuhtimist; b) võimsuspõhistele ülekandetariifidele hoidlate sissevoolu- ja väljavoolupunktides, välja arvatud juhul, kui hoidla on ühendatud rohkem kui ühe ülekande- või jaotusvõrguga ja seda kasutatakse ühenduspunktiga konkureerimiseks. Sellise soodustuse määraks kehtestatakse 75 % liikmesriikides, kus taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaas esimesena süsteemi juhiti. 2. Reguleerivad asutused võivad kehtestada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatust madalamad soodustusmäärad, tingimusel et soodustus on kooskõlas artiklis 15 sätestatud tariifide kehtestamise üldpõhimõtetega ja eriti kulude kajastamise põhimõttega, võttes vajaduse korral arvesse vajadust stabiilsete finantsraamistike järele olemasolevate investeeringute jaoks ning taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõtu edendamist asjaomases liikmesriigis. 3. Lõike 1 kohaselt tehtud soodustuse üksikasjad võib sätestada artikli 52 lõike 1 punktis e osutatud, tariifistruktuure käsitlevas võrgueeskirjas. 4. Komisjon vaatab lõike 1 kohased tariifivähendused läbi [5 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]. Ta esitab aruande, milles antakse ülevaade nende rakendamisest ja hinnatakse, kas lõikes 1 sätestatud vähendamismäär on uusimaid turusuundumusi ET 49 ET silmas pidades endiselt asjakohane. Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 63 võtma vastu delegeeritud akte, et muuta lõikes 1 sätestatud soodustusmäära. 5. Vastuvõtmisele järgneva aasta 1. jaanuarist saavad võrgu kasutajad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside korral ülekandesüsteemi haldurilt reguleeritud tariifilt 100 % soodustust kõigis ühenduspunktides, sealhulgas kolmandate riikide sisse- ja väljavoolupunktides ning veeldatud maagaasi terminalide sissevoolupunktides, kui nad on tõendanud asjaomasele ülekandesüsteemi haldurile säästlikkust [Termin on muutunud. Uus termin on „keskkonnahoidlik“] näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/200116 artiklite 29 ja 30 kohase kehtiva keskkonnahoidlikkuse tõendiga, mis on registreeritud liidu andmebaasis. Kõnealuse soodustusega seoses: a) nõutakse ülekandesüsteemi halduritelt soodustuse andmist üksnes lühima võimaliku marsruudi puhul piiriületustega selle koha, kus konkreetne keskkonnahoidlikkuse tõendil põhinev keskkonnahoidlikkuse kinnitus esmakordselt liidu andmebaasis registreeriti, ja selle koha vahel, kus kinnitus lõpetati ja loeti ära kasutatuks. Võimalikku enampakkumistasu soodustusega ei kaeta; b) esitavad ülekandesüsteemi haldurid vastavale reguleerivale asutusele teabe taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tegelike ja eeldatavate koguste kohta ning tariifisoodustuse rakendamise mõju nende tuludele. Reguleerivad asutused jälgivad ja hindavad soodustuse mõju tariifide stabiilsusele; c) nõutakse juhul, kui tulu, mida ülekandesüsteemi haldur nendest konkreetsetest tariifidest saab, väheneb soodustuse rakendamise tulemusena 10 %, et nii mõjutatud haldur kui ka kõrvutiasuvate ülekandesüsteemide haldurid räägiksid läbi ülekandesüsteemi haldurite vahelise hüvitamismehhanismi suhtes. Asjaomased süsteemihaldurid peavad kokkuleppele jõudma kolme aasta jooksul. Kui selle aja jooksul kokkuleppele ei jõuta, teevad asjaomased reguleerivad asutused kahe aasta jooksul ühiselt otsuse ülekandesüsteemi haldurite vahelise asjakohase hüvitamismehhanismi kohta. Kui reguleerivad asutused ei jõua kokkuleppele, kohaldatakse ACERi määruse artiklit 6. Kui reguleerivad asutused ei ole suutnud kahe aasta jooksul kokkuleppele jõuda või kui nad esitavad ühise taotluse, teeb määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõike 10 teise lõigu kohaselt otsuse ACER; d) sätestatakse taastuvallikatest ja vähese CO2 heitega gaaside puhul soodustuse rakendamiseks vajalikud täiendavad üksikasjad, näiteks soodustuse rakendamiseks kõlbliku võimsuse arvutamine ja nõutavad protsessid, käesoleva määruse artikli 53 kohaselt kehtestatud võrgueeskirjas. Artikkel 17 Gaasiülekandesüsteemi haldurite tulu 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82). ET 50 ET 1. [1 aasta pärast ülevõtmist] tagab asjaomane reguleeriv asutus ülekandesüsteemi haldurite lubatud või sihttulu määramiseks kasutatavate metoodikate, näitajate ja väärtuste läbipaistvuse. Reguleeriv asutus avaldab I lisas osutatud teabe või nõuab avaldamist asjaomaselt ülekandesüsteemi haldurilt. See teave tehakse kättesaadavaks kasutajasõbralikus vormingus ja võimaluste piires ühes või mitmes arusaadavas keeles. 2. Ülekandesüsteemi halduri kuludega tehakse tõhususvõrdlus liidu ülekandesüsteemi haldurite lõikes, need haldurid määrab nõuetekohaselt kindlaks ACER. [3 aastat pärast ülevõtmist] ja seejärel iga nelja aasta järel avaldab ACER uuringu, milles võrreldakse liidu ülekandesüsteemi haldurite kulusid. Asjaomase reguleerivad asutused ja ülekandesüsteemi haldurid peavad esitama ACERile selliseks võrdlemiseks vajalikud andmed. Selle võrdlemise tulemusi koos riigi oludega võtab arvesse asjaomane reguleeriv asutus ülekandesüsteemi haldurite lubatud või sihttulu perioodilisel kindlaksmääramisel. 3. Asjaomased reguleerivad asutused hindavad ülekandetariifide pikaajalist arengut, lähtudes lubatud või sihttulu ja gaasinõudluse eeldatavatest muutustest kuni 2050. aastani. Sellise hindamise juures peab reguleeriv asutus võtma arvesse ka teavet asjaomase liikmesriigi riiklikes energia- ja kliimakavades kirjeldatud strateegia kohta ning [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 51 kohaselt välja töötatud lõimitud võrgu arengukava aluseks olevaid stsenaariume. 3. JAGU ÜLEKANDESÜSTEEMI, HOIDLATE, MAAGAASI VEELDUSJAAMADE JA VESINIKUTERMINALIDE HALDAMINE Artikkel 18 Ülekandevõrku suunatavate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kindel võimsus 1. Ülekandesüsteemi haldurid tagavad nende võrku ühendatud, taastuvallikatest toodetud gaaside ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisüksustele juurdepääsuks kindla võimsuse. Selleks töötavad ülekandesüsteemi haldurid koostöös jaotussüsteemi halduritega välja menetlused ja korra, kavandades sealhulgas investeeringud, et tagada vastassuunavoog jaotusvõrgust ülekandevõrku. 2. Lõige 1 ei piira ülekandesüsteemi haldurite võimalust välja töötada alternatiive vastassuunavoo investeeringutele, näiteks arukaid võrgulahendusi või ühendusi teiste võrguhalduritega. Selleks et tagada majanduslik tõhusus, võib kindel juurdepääs piirduda üksnes kasutuspiirangutega võimsuste pakkumisega. Reguleeriv asutus tagab, et kindla võimsuse piirangud ja kasutuspiirangud kehtestatakse läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse alusel ning et nendega ei looda tarbetuid takistusi turule sisenemisele. Piiranguid ei kohaldata juhul, kui kindla võimsuse tagamisega seotud kulud kannab tootmisüksus. Artikkel 19 Gaasi kvaliteedi piiriülene koordineerimine ET 51 ET 1. Ülekandesüsteemi haldurid teevad koostööd, et vältida piiriülese kaubanduse piiranguid, mis tulenevad gaasi kvaliteedierinevustest liikmesriikide vahelistes ühenduspunktides. 2. Kui asjaomased ülekandesüsteemi haldurid ei saa oma standardtoimingutes vältida piiriülese vooluhulga piiramist gaasi kvaliteedierinevuste tõttu, teavitavad nad sellest viivitamata asjaomaseid reguleerivaid asutusi. Teave peab sisaldama ülekandesüsteemi haldurite poolt juba võetud meetmete kirjeldust ja põhjendusi. 3. Asjaomased reguleerivad asutused lepivad kuue kuu jooksul ühiselt kokku piirangu teatavaks võtmises. 4. Kui asjaomased reguleerivad asutused piirangu teatavaks võtavad, nõuavad nad, et asjaomased ülekandesüsteemi haldurid teeksid 12 kuu jooksul alates teatavaks võtmisest järgmised järjestikused toimingud: a) teeksid koostööd ja töötaksid välja tehniliselt teostatavad alternatiivsed lahendused, millega ei muudetaks gaasi kvaliteedispetsifikatsioone ning mille seas võivad olla vookohustused ja gaasi töötlemine, et kõrvaldada teatavaks võetud piirang; b) teeksid ühiselt tehniliselt teostatavate alternatiivsete lahenduste kulude ja tulude analüüsi, et selgitada välja, milline neist on majanduslikult tõhus, ning leida kulude ja tulude jaotus mõjutatud osaliste kategooriate kaupa; c) koostaksid prognoosi iga alternatiivse lahenduse rakendusaja kohta; d) korraldaksid väljaselgitatud teostatavate lahenduste üle avaliku arutelu ning võtaksid selle tulemusi arvesse; e) esitaksid vastavatele riiklikele reguleerivatele ametiasutustele heakskiitmiseks ja iga asjakohase liikmesriigi muudele pädevatele asutustele teavitamiseks teatavaks võetud piirangu kõrvaldamise lahenduse ühisettepaneku, mis sisaldab selle rakendamise ajakava, lähtudes kulude ja tulude analüüsist ning avaliku arutelu tulemustest. 5. Kui asjaomased ülekandesüsteemi haldurid lahenduse suhtes kokkuleppele ei jõua, teavitab iga ülekandesüsteemi haldur sellest viivitamata oma reguleerivat asutust. 6. Asjaomased reguleerivad asutused võtavad teatavaks võetud piirangu kõrvaldamiseks vastu ühise kooskõlastatud otsuse, võttes arvesse asjaomaste ülekandesüsteemi haldurite koostatud kulude ja tulude analüüsi ja avaliku arutelu tulemusi, otsus tuleb vastu võtta kuue kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikes 10. 7. Asjaomaste reguleerivate asutuste ühine kooskõlastatud otsus käsitleb nende investeerimiskulude jaotust, mida iga ülekandesüsteemi haldur peab kandma kokkulepitud lahenduse rakendamisel, samuti nende arvestamist tariifide kehtestamisel, võttes arvesse lahenduse majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kulusid ja kasu asjaomastes liikmesriikides. 8. ACER võib anda reguleerivatele asutustele soovitusi näiteks lõikes 7 osutatud kulude jaotamise otsuste üksikasjade kohta. 9. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei suuda lõikes 3 osutatud kokkuleppele jõuda, teeb piirangu kohta otsuse ACER, järgides määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikes 10 sätestatud menetlust. Kui ACER võtab piirangu teatavaks, nõuab ta, et asjaomased ET 52 ET ülekandesüsteemi haldurid teeksid 12 kuu jooksul järjest lõike 4 punktides a–e osutatud toimingud. 10. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei suuda vastu võtta lõigetes 6 ja 7 osutatud ühiseid kooskõlastatud otsuseid, otsustab ACER, järgides määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikes 10 sätestatud menetlust, teatavaks võetud piirangu kõrvaldamise lahenduse ning nende investeerimiskulude jaotuse, mida iga ülekandesüsteemi haldur peab kandma kokkulepitud lahenduse rakendamisel. 11. Käesoleva artikli elementide rakendamiseks vajalikud täiendavad, sealhulgas kulude ja tulude analüüsi käsitlevad üksikasjad sätestatakse käesoleva määruse artikli 53 kohaselt kehtestatud võrgueeskirjas. Artikkel 20 Vesinikusegud liidu liikmesriikide vahelistes maagaasisüsteemi ühenduspunktides 1. Alates 1. oktoobrist 2025 peavad ülekandesüsteemi haldurid liidu liikmesriikide vahelistes maagaasisüsteemi ühenduspunktides vastu võtma gaasivooge, mis sisaldavad kuni 5 mahuprotsenti vesinikku, vastavalt käesoleva määruse artiklis 19 kirjeldatud korrale. 2. Kui maagaasisüsteemi segatud vesiniku sisaldus ületab 5 mahuprotsenti, ei kohaldada käesoleva määruse artiklis 19 kirjeldatud korda. 3. Liikmesriigid ei tohi kasutada vesiniku segamist maagaasisüsteemi, et piirata piiriüleseid gaasivooge.  715/2009 (kohandatud)  uus Artikkel214 Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik Kõik ülekandesüsteemi haldurid teevad Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) kaudu  liidu  ühenduse tasandil koostööd, et edendada maagaasi siseturu väljakujundamist ja toimimist ning piiriülest kaubandust ning tagada maagaasi ülekandevõrgu optimaalne juhtimine, kooskõlastatud haldus ja hea tehniline areng. Artikkel225 Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi loomine  toimimine  1. Hiljemalt 3. märtsiks 2011 esitavad Maagaasi ülekandesüsteemi haldurid ENTSOG esitab komisjonile ja  ACERile  ametile tulevase Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandid, sealhulgas teiste sidusrühmadega konsulteerimise korra kavandi, kui neid dokumente on muudetud või komisjoni või ACERi põhjendatud taotluse korral . 2. Nelja kuu jooksul alates kõnealuste dokumentide kättesaamise päevast esitab  ACER  amet pärast kõiki sidusrühmi, eelkõige süsteemi kasutajaid, sealhulgas ET 53 ET kliente, esindavate organisatsioonidega ametlikku konsulteerimist komisjonile arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite kohta. 3. Komisjon esitab arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite kohta, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud  osutatud   ACERi  ameti arvamust, kolme kuu jooksul pärast  ACERilt  ametilt arvamuse saamise kuupäeva. 4. Ülekandesüsteemi haldurid loovad  ENTSOG   võtab  kolme kuu jooksul pärast komisjonilt arvamuse saamise kuupäeva  vastu  Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi, võtavad vastu ja avaldavad selle  muudetud  põhikirja ja töökorra ning avaldavad selle.  715/2009 (kohandatud) Artikkel238 Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi ülesanded 1. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG töötab võrgueeskirju välja käesoleva artikli lõikes 6 nimetatud valdkondades pärast komisjonilt taotluse saamist vastavalt artikli 53 lõikele 9artikli 6 lõikele 6. 2. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG võib töötada võrgueeskirju välja lõikes 6 nimetatud valdkondades, et saavutada artiklis 214 sätestatud eesmärgid, ka siis, kui kõnealused võrgueeskirjad ei ole seotud komisjoni poolt Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuleENTSOGile saadetud taotluses hõlmatud valdkondadega. Kõnealused võrgueeskirjad esitatakse arvamuse saamiseks  ACERile  ametile. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG võtab nimetatud arvamust nõuetekohaselt arvesse. 3. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG võtab vastu: a) võrguhalduse ühised vahendid, et tagada kooskõlastatud võrguhaldus nii tava- kui hädaolukorras, sealhulgas ühine juhtumite liigitusskaala, ja teadusuuringute kavad; b) iga kahe aasta järel 10-aastase mittesiduva ühenduseülese  liiduülese  võrgu arengukava („ühenduseülese  edaspidi „liiduülene  võrgu arengukava“), sealhulgas Euroopa piisava tarnimise  varustamise  prognoosi; c) soovitused, mis on seotud ühenduse ja kolmandate riikide ülekandesüsteemi haldurite vahelise tehnilise koostöö koordineerimisega; d) iga-aastase tööprogrammi; e) aastaaruande; f) iga-aastase suvise ja talvise tarnimise prognoosi.  ; ja   uus g) hiljemalt 15. maiks 2024 ja seejärel iga kahe aasta järel gaasi kvaliteediseire aruande, mis hõlmab gaasi kvaliteedinäitajate arengut, maagaasivõrku segatud vesiniku sisalduse ja koguse muutusi, gaasi kvaliteedinäitajate ja maagaasivõrku segatud vesiniku koguse eeldatava muutumise prognoosi, ET 54 ET vesinikuga segamise mõju piiriülestele voogudele ning teavet gaasi kvaliteedispetsifikatsioonide või segatud gaasi sisaldusele esitavate nõuete erinevusega seotud juhtumite ja nende lahendamise viisi kohta. g) Gaasi kvaliteediseire aruanne hõlmab asjakohasel määral ka punktis g loetletud valdkondade arengut jaotusvõrkudes, lähtudes ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse esitatud teabest.  715/2009 (kohandatud) 4. Lõike 3 punktis b osutatud Euroopa piisava tarnimise  varustamise  prognoos hõlmab seda, kui piisav on maagaasi süsteem üldiselt gaasi tarnimiseks ning kui suur on prognoositav nõudlus maagaasi järele järgneva viie aasta jooksul ning samuti 5.– 10. aastani alates aruande kuupäevast. Kõnealune Euroopa piisava tarnimise  varustamise  prognoos tugineb riikide tarneprognoosidele, mille koostavad ülekandesüsteemi haldurid.  uus Lõike 3 punktis b osutatud liiduülene võrgu arengukava sisaldab lõimitud võrgu mudelit, sh vesinikuvõrke, stsenaariumide arendamist, Euroopa piisava varustamise prognoosimist ning süsteemi paindlikkuse hinnangut.  715/2009 5. Lõike 3 punktis d osutatud iga-aastane tööprogramm sisaldab koostatavate võrgueeskirjade loendit ja kirjeldust, võrgu toimimise koordineerimise kava ning kõnealusel aastal läbiviidavat teadus- ja arendustegevust ning soovituslikku ajakava. 6. Lõigetes 1 ja 2 osutatud võrgueeskirjad, millega seoses võetakse vajaduse korral arvesse piirkondlikku eripära, hõlmavad järgmisi valdkondi: a) võrgu turvalisus- ja töökindluseeskirjad; b) võrguühenduste eeskirjad; c) juurdepääsueeskirjad kolmandatele isikutele; d) andmevahetus- ja arvelduseeskirjad; e) koostalitlusvõime eeskirjad; f) tegevuskord hädaolukordades; g) võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise eeskirjad; h) kauplemiseeskirjad, mis on seotud võrgule juurdepääsu teenuste osutamise tehniliste ja operatiivaspektidega ning võrgu tasakaalustamisega; i) läbipaistvuseeskirjad; j) tasakaalustuseeskirjad, sealhulgas võrguga seotud registreerimise protseduuri eeskirjad, tasakaalu rikkumise tasakaalustamatuse eest määratavate tasude eeskirjad ja ülekandesüsteemi haldurite süsteemide vahelise operatiivtasakaalustamise eeskirjad; k) ülekande ühtlustatud tariifistruktuure käsitlevad eeskirjad; ja ET 55 ET l) maagaasivõrkude energiatõhusus;  uus m) gaasivõrkude küberturvalisus.  715/2009 (kohandatud)  uus 7. Võrgueeskirjad töötatakse välja piiriüleste võrgu- ja turu integratsiooni  lõimimise  küsimuste jaoks ning nende kohaldamine ei piira liikmesriikide õigust kehtestada siseriiklikke võrgueeskirju, mis ei mõjuta piiriülest kaubandust. 8. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG jälgib ning analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt artikli 53 lõike 136 lõike 11  või artikli 56  kohaselt vastuvõetud suuniste rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude integreerimist  lõimimist  . Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG teeb oma järeldustest ametile kokkuvõtte ning esitab analüüsi tulemused käesoleva artikli lõike 3 punktis e osutatud aastaaruandes. 9. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG teeb kättesaadavaks kogu teabe, mida  ACER  amet vajab oma ülesannete täitmiseks vastavalt artikli 249 lõikele 1. 10. 11.  ACER  Amet vaatab riiklikud kümneaastased võrgu arengukavad läbi, et hinnata nende kokkusobivust mittesiduva ühenduseülese  liiduülese  kümneaastase võrgu arengukavaga. Kui  ACER  amet tuvastab ebakõlasid riikliku kümneaastase võrgu arengukava ja mittesiduva ühenduseülese  liiduülese  kümneaastase võrgu arengukava vahel, soovitab ta vastavalt vajadusele muuta riiklikku võrgu arengukava või mittesiduvat ühenduseülest  liiduülest  kümneaastast võrgu arengukava. Kui riiklik võrgu arengukava töötatakse välja vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ  [uuesti sõnastatud direktiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)]  artiklile 5123, soovitab  ACER  amet pädeval riiklikul reguleerival asutusel muuta riiklikku kümneaastast võrgu arengukava vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5122 lõikele 57 ja teavitab sellest komisjoni. 11. 12. Komisoni taotlusel annab Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG komisjonile oma arvamuse artiklis 5623 sätestatud suuniste vastuvõtmise kohta. Artikkel249  ACERi  Ametiteostatav järelevalve 1.  ACER  Amet jälgib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi nende ülesannete täitmist, millele osutatakse artikli 238 lõigetes 1, 2 ja 3, ning esitab vastava aruande komisjonile.  ACER  Amet jälgib ning analüüsib artikli 238 lõike 2 kohaselt välja töötatud võrgueeskirjade ja artikli 536 lõigete 1 kuni 1210 kohaselt kehtestatud, kuid komisjoni poolt artikli 536 lõike 1311 kohaselt vastu võtmata võrgueeskirjade rakendamist Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi ET 56 ET poolt. Kui Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG ei ole rakendanud mõnda võrgueeskirja, palub  ACER  amet Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikulENTSOGil esitada nõuetekohaselt põhjendatud selgituse, miks ta seda ei teinud.  ACER  Amet teavitab selgitusest komisjoni ja esitab selle kohta oma arvamuse.  ACER  Amet jälgib ning analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt artiklite 526 lõike 111  , 53, 55 ja 56  kohaselt vastuvõetud suuniste rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude integreerimist  lõimimist  ning saavutada mittediskrimineerimine, tõhus konkurents ja turu tõhus toimimine, ning esitab vastava aruande komisjonile. 2. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG esitab  ACERile  ametile arvamuse saamiseks ühenduseülese  liiduülese  võrgu arengukava kavandi, iga-aastase tööprogrammi kavandi, sealhulgas konsulteerimisprotsessi käsitleva teabe ja teised artikli 238 lõikes 3 osutatud dokumendid. Kahe kuu jooksul alates arvamuse saamise kuupäevast esitab  ACER  amet komisjonile ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuleENTSOGile nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse koos soovitustega, juhul kui amet leiab, et Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi esitatud iga-aastase tööprogrammi kavand või ühenduseülese  liiduülese  võrgu arengukava kavand ei soodusta mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist või ei võimalda kolmandatele osapooltele  isikutele  piisavat piiriülese ühenduse taset. Artikkel2524 Reguleerivad asutused Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel tagavad reguleerivad asutused vastavuse käesolevale määrusele  , võrgueeskirjadele  ja artiklite 52–56artikli 23 kohaselt vastu võetud suunistele. Vajaduse korral teevad nad omavahel, komisjoni ja  ACERiga  ametiga koostööd vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi  VIII peatükile. Artikkel 2610 Konsultatsioonid 1. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG algatab artikli 238 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud võrgueeskirjade, ühenduseülese  liiduülese  võrgu arengukava ning iga-aastase tööprogrammi koostamisel ulatusliku konsultatsioonimenetluse, tehes seda aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil artikli 225 lõikes 1 sätestatud korras kõikide asjakohaste turuosalistega, eelkõige kõiki sidusrühmi esindavate organisatsioonidega. Konsulteerimisse on kaasatud riiklikud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, võrgu kasutajad, sealhulgas tarbijad, jaotussüsteemi haldurid, sealhulgas asjaomased tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on määrata kindlaks kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud. ET 57 ET 2. Kõik lõikes 1 osutatud konsulteerimistega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid avalikustatakse. 3. Enne artikli 238 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud iga-aastase tööprogrammi ning võrgueeskirjade vastuvõtmist teeb Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil neid märkusi on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.  347/2013 artikkel 22 lõige 2 (kohandatud)  uus Artikkel 2711 Kulud Käesoleva määruse artiklites 214–2312  , 52 ja 53  ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/201317 artiklis 11 nimetatud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi tegevusega seotud kulud kannavad ülekandesüsteemi haldurid ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja asjakohased.  715/2009 (kohandatud)  uus Artikkel2812 Ülekandesüsteemi haldurite piirkondlik koostöö 1. Ülekandesüsteemi haldurid teevad piirkondlikku koostööd Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi raames, et aidata kaasa artikli 238 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud toimingute teostamisele. Eelkõige avaldavad nad iga kahe aasta järel piirkondliku investeerimiskava ning võivad teha sellel piirkondlikul investeerimiskaval põhinevaid investeerimisotsuseid. 2. Ülekandesüsteemi haldurid parandavad töökorraldust, et tagada võrgu optimaalne haldamine, ning edendavad energiabörside arengut ja piiriülese võimsuse koordineeritud jaotamist mittediskrimineerivate turupõhiste vahendite abil, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu lühiajaliste jaotamiste ilmutamata oksjonite ning tasakaalustusmehhanismide integreerimise  lõimimise  konkreetsetele eelistele. 3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks  on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu delegeeritud õigusakte  võib komisjon määratleda iga piirkondliku koostööstruktuuriga hõlmatud geograafilise piirkonna  määratlemiseks , võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure. Igal liikmesriigil võimaldatakse edendada koostööd rohkem kui ühes geograafilises piirkonnas. Esimeses lauses osutatud meede, mille eesmärk on 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39). ET 58 ET muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon konsulteerib sel eesmärgil  ACERi ameti ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikugaENTSOGiga. Artikkel 29  Kümneaastane võrgu arengukava   715/2009 (kohandatud) Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG võtab iga kahe aasta järel vastu ühenduseülese  liiduülese  võrgu arengukava, millele on viidatud  artikli 23  lõike 3 punktis b, ning avaldab selle. Ühenduseülese  Liiduülene  võrgu arengukava sisaldab integreeritud  lõimitud  võrgu mudelit, võimalikke stsenaariume, Euroopa piisava tarnimise  varustamise  prognoosi ning süsteemi paindlikkuse hinnangut. Ühenduseülese  Liiduüleses  võrgu arengukavas eelkõige:  347/2013 artikli 22 lõige 1  uus a) tuginetakse eelkõige liikmesriikide investeerimiskavadele  ja määruse (EL) 347/2013 IV peatükile  , võttes arvesse artikli 12 lõikes 1 osutatud piirkondlikke investeerimiskavasid ning asjakohasel juhul võrgu planeerimise liidu tasandi aspekte, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määruses (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta18; sellele tehakse kulude-tulude analüüs, kasutades nimetatud määruse artikli 11 kohaselt koostatud metoodikat;  715/2009 artikkel (kohandatud)  uus b) tuginetakse piiriüleste ühenduste osas eelkõige ka erinevate võrgu kasutajate mõistlikele vajadustele ning sellesse integreeritakse direktiivi 2009/73/EÜ  [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]  artiklites 5614 ja 5222 osutatud investorite pikaajalised kohustused; ja c) määratakse kindlaks investeerimislüngad, eelkõige seoses piiriülese võimsusega. Seoses teise lõigu punktiga c võib ühenduse  liidu  ülese võrgu arengukavale lisada ülevaate võrgu piiriülese võimsuse suurendamise tõketest, mis tulenevad eri heakskiitmismenetlustest või -tavadest. Artikkel 3018 Ülekandesüsteemi halduritega seotud läbipaistvusnõuded 18 ELT L 115, 25.4.2013, lk 39. ET 59 ET 1. Ülekandesüsteemi haldurid avalikustavad üksikasjaliku teabe enda poolt pakutavate  võimsuste ning  teenuste ja vastavate tingimuste kohta koos tehniliste andmetega, et võrgu kasutajatele oleks võimaldatud tõhus juurdepääs võrgule. 2. Läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate tariifide tagamiseks ning gaasivõrgu tõhusa kasutamise hõlbustamiseks avaldavad ülekandesüsteemi haldurid või asjaomased riiklikud asutused mõistlikul ja piisaval hulgal üksikasjalikku teavet tariifide tuletamise, arvestamise metoodika ja struktuuri kohta. 3. Iga ülekandesüsteemi haldur avaldab regulaarselt ja jooksvalt ning kasutajasõbralikul standardsel viisil pakutavate teenuste kohta arvandmed tehniliste, lepinguliste ja olemasolevate võimsuste kohta kõigi asjaomaste punktide, sealhulgas sisse- ja väljavoolupunktide suhtes  vastavalt I lisale  . 4. Pädevad asutused kiidavad pärast võrgu kasutajatega konsulteerimist heaks ülekandesüsteemi asjaomased punktid, mille kohta tuleb teavet avaldada. 5. Ülekandesüsteemi haldurid avalikustavad käesoleva määrusega nõutava teabe alati arukal, koguseliselt selgel ja kergesti kättesaadaval viisil ning mittediskrimineerivalt. 6. Ülekandesüsteemi haldurid avalikustavad nõudluse ja pakkumise kohta eel- ja järelandmed, mis põhinevad registreerimisel  ja jaotamistel  , prognoosidel ja tegelikult võrku sisse ja sealt välja liikunud voogudel. Riiklik reguleeriv asutus tagab, et kogu selline teave avalikustatakse. Avalikustatava teabe üksikasjalikkus peab vastama ülekandesüsteemi halduri käsutuses olevatele andmetele. Ülekandesüsteemi haldurid avalikustavad võrgu tasakaalustamiseks võetud meetmed ning sellega kaasnevad kulud ja tulud. Asjaomased turuosalised esitavad ülekandesüsteemi halduritele käesolevas artiklis osutatud andmed.  uus 7. Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad komisjoni määruse (EL) 2015/703 artiklite 16 ja 17 alusel üksikasjalikud andmed oma võrgus transporditavate gaaside kvaliteedi kohta, mis võib võrgu kasutajaid mõjutada.  715/2009 (kohandatud)  uus Artikkel 3119  Maagaasi- ja vesiniku Hhoidlate, ja maagaasi veeldusjaamade  ning vesinikuterminalide  läbipaistvusnõuded 1. Maagaasi veeldusjaamade ja  vesiniku- ning maagaasi  hoidlate haldurid  ja vesinikuterminalide haldurid  avalikustavad üksikasjaliku teabe  kõigi  enda poolt  nende  pakutavate teenuste ja vastavate tingimuste kohta koos tehniliste andmetega, et veeldusjaamade,  vesiniku  hoidlate  ja vesinikuterminalide  kasutajatele oleks võimaldatud tõhus juurdepääs veeldusjaamadele,  vesiniku  hoidlatele  ja vesinikuterminalidele  . Reguleerivad asutused võivad nõuda, et kõnealused haldurid avalikustaksid süsteemi kasutajatele vajaliku lisateabe. ET 60 ET  uus 2. Maagaasi veeldusjaamade haldurid näevad osutatavate teenuste tariifide arvutamiseks ette kasutajasõbralikud vahendid.  715/2009 (kohandatud)  uus 3. 2. Maagaasi veeldusjaamade,  vesiniku- ning maagaasi  hoidlate haldurid avalikustavad osutatud teenuste puhul arvandmed lepingutega kaetud ja vaba hoiustamisvõimsuse ja maagaasi veeldusjaama,  vesinikuhoidla   ning vesinikuterminali  võimsuse kohta, tehes seda korrapäraselt ja jooksvalt ning kasutajasõbralikul standarditud viisil. 4. 3. Maagaasi veeldusjaamade,  vesiniku- ning maagaasi  hoidlate haldurid avalikustavad alati käesoleva määrusega nõutava teabe arukal, koguseliselt selgel ja kergesti kättesaadaval viisil ning mittediskrimineerivalt. 5. 4. Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate  ning vesinikuhoidlate ja -terminalide  haldurid avalikustavad igas hoidlas ja veeldusjaamas  ning vesinikuterminalis  , või kui süsteemi kasutajatele pakutakse juurdepääsu gaasihoidlate grupi kaudu, siis sellises grupis oleva gaasi hulga, sissetulevad ja väljaminevad vood ning  maagaasi ja vesiniku  vaba hoiustamisvõimsuse ja maagaasi veeldusjaama  ning vesinikuterminali  võimsuse, kaasa arvatud nende hoidlate ja veeldusjaamade puhul, millele kolmandatel isikutel juurdepääs puudub. See teave saadetakse ka ülekandesüsteemi haldurile  või vesinikuhoidlate ja -terminalide puhul vesinikuvõrgu haldurile  , kes avalikustab selle kokkuvõtlikult iga süsteemi või alamsüsteemi kohta, mis on määratletud vastavate punktidega. Seda teavet ajakohastatakse vähemalt kord päevas. Juhul kui  maagaasi- või vesiniku hoidlate kasutaja on ainus  maagaasi- või vesiniku hoidla kasutaja, võib  maagaasi- või vesiniku hoidlate kasutaja esitada riiklikule reguleerivale asutusele põhjendatud taotluse, et esimeses lõigus nimetatud andmed kuulutataks konfidentsiaalseteks. Kui riiklik reguleeriv asutus otsustab, et selline taotlus on põhjendatud, võttes eelkõige arvesse vajadust saavutada tasakaal selliste ärisaladuste õigustatud kaitse, mille avalikustamine mõjutaks negatiivselt hoidla kasutaja üldist äristrateegiat, ning konkurentsivõimelise maagaasi siseturu loomise eesmärgi vahel, võib ta lubada hoidlate halduril esimeses lõigus nimetatud andmeid kuni ühe aasta jooksul mitte avalikustada. Teise lõigu kohaldamine ei piira esimeses lõigus nimetatud kohustust saata andmed ülekandesüsteemi haldurile ja viimase kohustust need avaldada, välja arvatud siis, kui koondandmed on identsed üksikute  maagaasi- või vesiniku hoidlate andmetega, mis riiklik reguleeriv asutus on tunnistanud avalikustamisele mittekuuluvateks. 6. 5. Selleks, et tagada läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad tariifid ning hõlbustada taristu tõhusat kasutamist, avalikustavad maagaasi veeldusjaamade ja  maagaasi- või vesiniku  hoidlate haldurid või asjaomased reguleerivad asutused piisavalt üksikasjaliku teabe kolmandatele isikutele eeskirjade alusel kättesaadavaks tehtava infrastruktuuri  taristu  tariifide päritolu, metoodika ja struktuuri kohta.; Maagaasi veeldusjaamad, millele on tehtud erand vastavalt direktiivi ET 61 ET 2003/55/EÜ artiklile 22 ja direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 36 ning käesoleva määruse artiklile 60, ning maagaasihoidlate haldurid, kelle suhtes kohaldatakse kolmandate isikute juurdepääsu läbiräägitud korda, avaldavad taristu tariifid, et tagada piisav läbipaistvus.  uus Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid loovad 18 kuu jooksul alates [määruse jõustumise kuupäev] ühe ühtse Euroopa platvormi, et avaldada käesolevas artiklis nõutud teave läbipaistval ja kasutajasõbralikul viisil.  715/2009 Artikkel 3220 Süsteemihaldurite andmete säilitamine Ülekandesüsteemi haldurid, gaasihoidlate haldurid ja maagaasi veeldusjaamade haldurid hoiavad riiklike ametiasutuste, sealhulgas riikliku reguleeriva asutuse, riikliku konkurentsiasutuse ja komisjoni jaoks viie aasta jooksul kättesaadavana kõik artiklites 3018 ja 3119 ning I lisa 3. osas osutatud andmed.  uus 4. JAGU JAOTUSSÜSTEEMI HALDAMINE Artikkel 33 Jaotussüsteemi suunatavate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside kindel võimsus 1. Jaotussüsteemi haldurid tagavad nende võrku ühendatud, taastuvallikatest toodetud gaaside ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisüksustele juurdepääsuks kindla võimsuse. Selleks töötavad jaotussüsteemi haldurid koostöös ülekandesüsteemi halduritega välja menetlused ja korra, kavandades sealhulgas investeeringud, et tagada vastassuunavoog jaotusvõrgust ülekandevõrku. 2. Lõige 1 ei piira jaotussüsteemi haldurite võimalust välja töötada alternatiive vastassuunavoo investeeringutele, näiteks arukaid võrgulahendusi või ühendusi teiste võrguhalduritega. Selleks et tagada majanduslik tõhusus, võib kindel juurdepääs piirduda üksnes kasutuspiirangutega võimsuste pakkumisega. Reguleeriv asutus tagab, et kindla võimsuse piirangud ja kasutuspiirangud kehtestatakse läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse alusel ning et nendega ei looda tarbetuid takistusi turule sisenemisele. Piiranguid ei kohaldata juhul, kui kindla võimsuse tagamisega seotud kulud kannab tootmisüksus. Artikkel 34 Jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi haldurite koostöö ET 62 ET Jaotussüsteemi haldurid teevad koostööd teiste jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi halduritega, et kooskõlastada hooldustöid, süsteemi arendamist, uusi ühendusi ja süsteemi käitamist, eesmärgiga tagada süsteemi terviklikkus, võimalikult suur võimsus ja küttegaasi võimalikult vähene kasutamine. Artikkel 35 Läbipaistvusnõuded jaotussüsteemi halduritele Kui jaotussüsteemi haldurid vastutavad oma võrkude gaasi kvaliteedi juhtimise eest, avaldavad nad komisjoni määruse (EL) 2015/703 artiklite 16 ja 17 alusel üksikasjalikud andmed nende võrkudes transporditavate gaaside kvaliteedi kohta, mis võib võrgu kasutajaid mõjutada. Artikkel 36 ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus Maagaasisüsteemi käitavad jaotussüsteemi haldurid teevad liidu tasandil koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/94319 artiklite 52–57 alusel moodustatud ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse vahendusel, et edendada maagaasi siseturu väljakujundamist ja toimimist ning jaotus- ja ülekandevõrkude optimaalset juhtimist ja kooskõlastatud haldust. Registreeritud liikmed võivad osaleda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses kas otse või neid võib esindada liikmesriigi määratud või liidu tasandi ühendus. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusega seotud kulud kannavad jaotussüsteemi haldurid, kes on üksuse registreeritud liikmed, ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad üksnes kulud, mis on mõistlikud ja proportsionaalsed. Artikkel 37 ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse peamiste reeglite ja menetluste muutmine 1. Eeskirju ja menetlusi, mis käsitlevad jaotusvõrguettevõtjate osalemist ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 54, kohaldatakse ka maagaasivõrku käitavate jaotussüsteemi haldurite suhtes. 2. Määruse (EL) 2019/942 artikli 54 lõike 2 punkti f kohasesse strateegilisse nõuanderühma kuuluvad ka üksnes maagaasivõrku käitavaid Euroopa jaotussüsteemi haldureid esindavate ühenduste esindajad. 3. Hiljemalt [üks aasta pärast jõustumist] esitab ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus komisjonile ja ACERile üksuse põhikirja ajakohastatud kavandi, sealhulgas käitumisjuhendi, registreeritud liikmete loetelu, töökorra ajakohastatud kavandi, sealhulgas ENTSO-E, ENTSOGi ja muude sidusrühmadega konsulteerimise korra ning rahastamiseeskirja ajakohastatud kavandi. 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54). ET 63 ET ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse töökorra ajakohastatud kavandiga tagatakse kõigi osalevate jaotusvõrguettevõtjate, sealhulgas üksnes maagaasivõrke omavate või käitavate jaotussüsteemi haldurite tasakaalustatud esindatus. 4. Kahe kuu jooksul alates lõike 3 kohaste dokumentide kättesaamisest esitab ACER komisjonile oma arvamuse, olles eelnevalt konsulteerinud kõikide sidusrühmadega, eelkõige jaotusvõrgu kasutajaid esindavate organisatsioonidega. 5. Kolme kuu jooksul alates ACERi arvamuse saamisest esitab komisjon arvamuse lõike 3 kohaselt esitatud dokumentide kohta, võttes arvesse lõike 3 kohast ACERi arvamust. 6. Kolme kuu jooksul alates komisjonilt positiivse arvamuse saamisest võtavad jaotussüsteemi haldurid vastu ja avaldavad oma ajakohastatud põhikirja, töökorra ja rahastamiseeskirjad. 7. Lõikes 3 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise korral või kui komisjon või ACER esitab selleks põhjendatud taotluse. Komisjon ja ACER võivad esitada arvamuse vastavalt lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud menetlusele. Artikkel 38 ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse täiendavad ülesanded 1. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus täidab määruse (EL) 2019/943 artikli 55 lõike 1 punktides a–e loetletud ülesandeid ja teostab kõnealuse määruse artikli 55 lõike 2 punktides c–e loetletud tegevusi ka maagaasivõrku kuuluvate jaotusvõrkude puhul. 2. Lisaks määruse (EL) 2019/943 artikli 55 lõikes 1 loetletud ülesannetele osaleb ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus selliste võrgueeskirjade väljatöötamises, mis on olulised jaotusvõrkude käitamiseks ja kavandamiseks ning ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamiseks vastavalt käesolevale määrusele, ning aitab vähendada maagaasivõrgust pärit metaani kontrollimatut heidet. Artikli 53 kohases uute võrgueeskirjade väljatöötamises osalemisel järgib ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus määruse (EL) 2019/943 artiklis 56 sätestatud konsulteerimisnõudeid. 3. Lisaks määruse (EL) 2019/943 artikli 55 lõikes 2 loetletud tegevustele on ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusel järgmised ülesanded: (a) teha koostööd ENTSOGiga selliste käesoleva määruse kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise järelevalve alal, mis on seotud jaotusvõrkude käitamise ja kavandamisega ning ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamisega; (b) teha koostööd ENTSOGiga ning võtta vastu ülekandesüsteemide ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamise ja kavandamise parimad tavad, sealhulgas sellistes küsimustes nagu ettevõtjate vaheline andmevahetus ning hajaenergia ressursside koordineerimine; (c) selgitada välja [REDIII ettepaneku] artikli 23 lõike 1a ja [läbivaadatud energiatõhususe direktiivi ettepaneku] artikli 23 kohaste hindamiste tulemuste rakendamise ning elektri jaotusvõrguettevõtjate, maagaasi jaotusvõrgu haldurite ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajate vahelise koostöö, sh [REDIII ettepaneku] artikli 24 lõike 8 kohase hindamise parimad tavad. ET 64 ET 4. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus annab teavet ENTSOGile, et viimane saaks täita gaasi kvaliteediga seotud aruandluskohustust jaotusvõrkude puhul, kus jaotusvõrgu haldurid vastutavad gaasi kvaliteedi juhtimise eest, nagu on osutatud artikli 23 lõikes 3. III peatükk SPETSIAALSETE VESINIKUVÕRKUDE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD Artikkel 39 Vesiniku kvaliteedi piiriülene koordineerimine 1. Vesinikuvõrgu haldurid teevad koostööd, et vältida vesiniku kvaliteedi erinevustest tulenevaid vesiniku piiriüleste voogude piiranguid. 2. Kui asjaomased vesinikuvõrgu haldurid ei saa oma standardtoimingutes vältida piiriülese vooluhulga piiramist vesiniku kvaliteedi erinevuste tõttu, teavitavad nad sellest viivitamata asjaomaseid reguleerivaid asutusi. Teave peab sisaldama vesinikuvõrgu haldurite poolt juba võetud meetmete kirjeldust ja põhjendusi. 3. Asjaomased reguleerivad asutused lepivad kuue kuu jooksul ühiselt kokku piirangu teatavaks võtmises. 4. Kui asjaomased reguleerivad asutused piirangu teatavaks võtavad, nõuavad nad, et asjaomased vesinikuvõrgu haldurid teeksid 12 kuu jooksul järgmised järjestikused toimingud: (a) teeksid koostööd ja töötaksid välja tehniliselt teostatavad alternatiivsed lahendused, et kõrvaldada teatavaks võetud piirang; (b) teeksid ühiselt tehniliselt teostatavate alternatiivsete lahenduste kulude ja tulude analüüsi, et selgitada välja, milline neist on majanduslikult tõhus, ning leida kulude ja tulude jaotus mõjutatud osaliste kategooriate kaupa; (c) koostaksid prognoosi iga alternatiivse lahenduse rakendusaja kohta; (d) korraldaksid väljaselgitatud teostatavate lahenduste üle avaliku arutelu ning võtaksid selle tulemusi arvesse; (e) esitaksid vastavatele reguleerivatele asutustele heakskiitmiseks ja iga asjakohase liikmesriigi muudele pädevatele asutustele teavitamiseks teatavaks võetud piirangu kõrvaldamise lahenduse ühisettepaneku, mis sisaldab selle rakendamise ajakava, lähtudes kulude ja tulude analüüsist ning avaliku arutelu tulemustest. 5. Kui asjaomased vesinikuvõrgu haldurid ei jõua lahenduse suhtes kokkuleppele 12 kuu jooksul, teavitab iga vesinikusüsteemi haldur sellest viivitamata oma reguleerivat asutust. 6. Asjaomased reguleerivad asutused võtavad teatavaks võetud piirangu kõrvaldamiseks vastu ühise kooskõlastatud otsuse, võttes arvesse asjaomaste ülekandesüsteemi haldurite koostatud kulude ja tulude analüüsi ja avaliku arutelu tulemusi; otsus tuleb vastu võtta kuue kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikes 10. ET 65 ET 7. Asjaomaste reguleerivate asutuste ühine kooskõlastatud otsus sisaldab otsust nende investeerimiskulude jaotamise kohta, mida iga vesinikuvõrgu haldur peab kandma kokkulepitud lahenduse rakendamisel, samuti nende arvessevõtu kohta tariifides pärast 1. jaanuari 2031, võttes arvesse lahenduse majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kulusid ja tulusid asjaomastes liikmesriikides. 8. ACER võib anda selliste lõikes 7 osutatud kulude jaotamise otsuste üksikasjade kohta soovitusi reguleerivatele asutustele. 9. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei jõua käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kokkuleppele, teeb piirangu kohta otsuse ACER, järgides määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikes 10 sätestatud menetlust. Kui ACER võtab piirangu teatavaks, nõuab ta, et asjaomased vesinikuvõrgu haldurid teeksid 12 kuu jooksul lõike 4 punktides a– e osutatud järjestikused toimingud. 10. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei saa teha käesoleva artikli lõigetes 6 ja 7 osutatud ühiseid kooskõlastatud otsuseid, otsustab ACER, järgides määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikes 10 sätestatud menetlust, teatavaks võetud piirangu kõrvaldamise lahenduse ja nende investeerimiskulude jaotuse, mida iga võrguhaldur peab kokkulepitud lahenduse rakendamiseks kandma. 11. Täiendavad üksikasjad, mis on vajalikud käesoleva artikli rakendamiseks, sealhulgas piiriüleste vesiniku ühendustorude ühiste siduvate vesinikukvaliteedi spetsifikatsioonide üksikasjad, kulude-tulude analüüs vesiniku kvaliteedierinevustest tulenevate piiriüleste voopiirangute kõrvaldamiseks, piiriülese vesinikutaristu koostalitlusvõime eeskirjad, sealhulgas seoses ühenduslepingute, ühikute, andmevahetuse, teabevahetuse ja teabe edastamisega asjaomaste turuosaliste vahel, määratakse kindlaks artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt kehtestatud võrgueeskirjas. Artikkel 40 Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik 1. Vesinikuvõrgu haldurid teevad liidu tasandil Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku (ENNOH) vahendusel koostööd, et edendada vesiniku siseturu väljakujundamist ja toimimist ning piiriülest kauplemist ning tagada Euroopa vesinikuvõrgu optimaalne juhtimine, kooskõlastatud haldamine ja hea tehniline areng. 2. ENNOH tegutseb liidu õigusest tulenevaid ülesandeid täites eesmärgiga luua hästi toimiv ja lõimitud vesiniku siseturg ning annab panuse kliima- ja energiapoliitika raamistikus sätestatud eesmärkide tõhusasse ja jätkusuutlikku saavutamisse, aidates eelkõige taastuvallikatest toodetud vesinikku tõhusalt kasutusse võtta ning energiatõhusust suurendada ja tagades samal ajal süsteemi turvalisuse. ENNOHil peavad olema oma ülesannete täitmiseks piisavad inim- ja rahalised ressursid. 3. Hiljemalt 1. septembriks 2024 esitavad vesinikuvõrgu haldurid komisjonile ja ACERile tulevase ENNOHi põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandid, sealhulgas sidusrühmadega konsulteerimise korra kavandi. 4. Vesinikuvõrgu haldurid esitavad komisjonile ja ACERile ENNOHi põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandid. 5. Nelja kuu jooksul alates põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite ja muudatuste kavandi kättesaamise päevast esitab ACER pärast konsulteerimist kõiki sidusrühmi, eelkõige süsteemi kasutajaid (sealhulgas tarbijaid) esindavate ET 66 ET organisatsioonidega, komisjonile arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite või muudatuste kavandite kohta. 6. Komisjon esitab arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite või muudatuste kavandite kohta, võttes arvesse lõikes 5 sätestatud ACERi arvamust, kolme kuu jooksul pärast ACERilt arvamuse saamist. 7. Vesinikuvõrgu haldurid võtavad kolme kuu jooksul pärast komisjonilt heakskiitva arvamuse saamist vastu põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra ning avaldavad need. 8. Lõikes 3 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise korral või kui komisjon või ACER esitab selleks põhjendatud taotluse. Komisjon ja ACER esitavad arvamuse kooskõlas lõigetega 5, 6 ja 7. Artikkel 41 Üleminek ENNOHile 1. Kuni ENNOHi loomiseni kooskõlas artikliga 40 loob komisjon ajutise platvormi, kuhu on kaasatud ACER ja kõik asjaomased turuosalised, sealhulgas ENTSOG, ENTSO-E ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ning tagab selle haldustoe. See platvorm edendab tööd vesinikuvõrgu ja -turgude loomise seisukohast oluliste küsimuste ulatuse kindlaksmääramiseks ja lahendamiseks. Platvorm suletakse pärast ENNOHi loomist. 2. Kuni ENNOHi loomiseni vastutab liiduüleste gaasi- ja vesinikuvõrkude arengukavade väljatöötamise eest ENTSOG. Selle ülesande täitmisel tagab ENTSOG tõhusa konsulteerimise ja kõigi turuosaliste, sealhulgas vesinikuturu osaliste kaasamise. Artikkel 42 ENNOHi ülesanded 1. ENNOH: (a) koostab võrgueeskirju artiklis 54 nimetatud valdkondades, et saavutada artiklis 40 sätestatud eesmärgid; (b) võtab iga kahe aasta järel vastu kümneaastase mittesiduva liiduülese võrgu arengukava, sh Euroopa piisava varustamise prognoosi, ja avaldab selle; (c) teeb koostööd ENTSO-E ja ENTSOGiga; (d) koostab soovitused ühelt poolt gaasi ülekande- ja jaotussüsteemi haldurite ning teiselt poolt vesinikuvõrgu haldurite vahelise tehnilise koostöö koordineerimise kohta liidus; (e) koostab soovitused liidu ja kolmandatest isikutest võrguhaldurite vahelise tehnilise koostöö koordineerimise kohta; (f) võtab vastu iga-aastase tööprogrammi; (g) võtab vastu aastaaruande; (h) võtab vastu vesinikuga varustamise iga-aastase prognoosi, mis hõlmab liikmesriike, kus vesinikku kasutatakse elektri tootmiseks või kodumajapidamiste varustamiseks; ET 67 ET (i) võtab hiljemalt 15. maiks 2026 ja seejärel iga kahe aasta tagant vastu vesiniku kvaliteedi seire aruande, mis sisaldab vesiniku kvaliteedinäitajate muutusi ja prognoose eeldatavate muutuste kohta, samuti teavet vesiniku kvaliteedinõuete erinevustega seotud juhtumite ja nende lahendamise kohta; (j) edendab koostöös asjaomaste asutuste ja reguleeritud üksustega küberturvalisust ja andmekaitset. 2. ENNOH jälgib ning analüüsib, kuidas rakendatakse võrgueeskirjade ja komisjoni poolt artiklite 54, 55 ja 56 kohaselt vastuvõetud suuniseid ning milline on nende mõju selliste kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude arendamist ja lõimimist. Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik teeb oma järeldustest ACERile kokkuvõtte ning esitab analüüsi tulemused käesoleva artikli lõike 1 punktis f osutatud aastaaruandes. 3. ENNOH avaldab oma täiskogu, nõukogu ja komiteede koosolekute protokollid ja esitab üldsusele regulaarselt teavet oma otsuste vastuvõtmise ja tegevuse kohta. 4. Lõike 1 punktis f osutatud iga-aastane tööprogramm sisaldab koostatavate võrgueeskirjade loendit ja kirjeldust, võrgu toimimise koordineerimise kava, kõnealusel aastal läbiviidava teadus- ja arendustegevuse loetelu ning soovituslikku ajakava. 5. ENNOH annab ACERile kogu teabe, mida ACER vajab oma ülesannete täitmiseks vastavalt artiklile 46. Selleks et ENNOH saaks seda nõuet täita, esitavad vesinikuvõrgu haldurid ENNOHile nõutud teabe. 6. Komisjoni taotluse alusel esitab ENNOH komisjonile oma seisukohad artiklis 56 sätestatud suuniste vastuvõtmise kohta. Artikkel 43 Vesinikuvõrgu kümneaastane arengukava 1. Kümneaastane liiduülene võrgu arengukava, millele osutatakse artiklis 42, sisaldab lõimitud võrgu mudelit, võimalikke stsenaariume ning süsteemi paindlikkuse hinnangut. Kümneaastases liiduüleses võrgu arengukavas: (a) tuginetakse võimaluse korral eelkõige riiklikule vesinikuvõrgu arendamise aruandlusele, nagu on sätestatud uuesti sõnastatud gaasidirektiivi artiklis 52 ja määruse (EL) xxx [TEN-E määrus] IV peatükis; (b) tuginetakse piiriüleste ühenduste osas eelkõige ka erinevate võrgu kasutajate mõistlikele vajadustele ning sellesse integreeritakse ümber sõnastatud gaasidirektiivi artiklis 55 ja IX peatüki 3. jaos osutatud investorite pikaajalised kohustused; (c) määratakse kindlaks investeerimislüngad, eelkõige seoses piiriülese võimsusega. Seoses teise lõigu punktiga c võib liiduülesele võrgu arengukavale lisada ülevaate võrgu piiriülese võimsuse suurendamise tõketest, mis tulenevad eri heakskiitmismenetlustest või -tavadest. 2. ACER esitab riiklike vesinikuvõrgu arenguaruannete kohta vajaduse korral arvamuse, et hinnata nende kokkusobivust mittesiduva liiduülese võrgu ET 68 ET arengukavaga. Kui ACER tuvastab ebakõlasid riikliku vesinikuvõrgu arenguaruande ning mittesiduva liiduülese võrgu arengukava vahel, soovitab ta vastavalt vajadusele muuta riiklikku vesinikuvõrgu arenguaruannet või mittesiduvat liiduülest võrgu arengukava. 3. Artiklis 42 osutatud kümneaastase liiduülese võrgu arengukava väljatöötamisel teeb ENNOH koostööd ENTSO-E ja ENTSOGiga, eelkõige järgnevas: kogu energiasüsteemi hõlmava kulude ja tulude analüüsi ning vastastikku ühendatud energiaturu ja võrgu mudeli väljatöötamine, hõlmates elektri-, gaasi- ja vesinikutranspordi taristu ning [läbivaadatud TEN-E] artiklis 11 osutatud hoidlad, veeldatud maagaasi ja vesinikuterminalid ning elektrolüüsiseadmed, samuti [läbivaadatud TEN-E] artiklis 12 osutatud kümneaastaste võrgu arengukavade stsenaariumide väljatöötamine ning [läbivaadatud TEN-E] artiklis 13 osutatud taristu puuduste kindlakstegemine. Artikkel 44 Kulud Käesoleva määruse artiklis 42 osutatud ENNOHi tegevusega seotud kulud kannavad vesinikuvõrgu haldurid ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja asjakohased. Artikkel 45 Konsulteerimine 1. ENNOH algatab artiklis 42 osutatud ülesannetega seonduvate ettepanekute koostamisel ulatusliku konsultatsioonimenetluse, tehes seda aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil käesoleva määruse artiklis 40 sätestatud korras kõikide asjakohaste turuosalistega, eelkõige kõiki sidusrühmi esindavate organisatsioonidega. Konsulteerimisel võetakse enne ettepaneku lõplikku vastuvõtmist arvesse sidusrühmade märkusi, et teha otsustusprotsessi käigus kindlaks kõigi asjaomaste osaliste seisukohad ja ettepanekud. Konsulteerimisse peavad olema kaasatud reguleerivad asutused ja muud riiklikud asutused, tootjad, võrgu kasutajad, sealhulgas tarbijad, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. 2. Kõik konsulteerimisega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid avalikustatakse. 3. Enne artiklis 42 osutatud ettepanekute vastuvõtmist teeb ENNOH teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil on neid märkusi arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda. Artikkel 46 ACERi teostatav järelevalve 1. ACER jälgib artiklis 42 osutatud ENNOHi ülesannete täitmist ning annab tulemustest aru komisjonile. 2. ACER jälgib, kuidas ENNOH rakendab artiklites 54, 55 ja 56 sätestatud, komisjoni vastu võetud võrgueeskirju ja suuniseid. Kui ENNOH ei ole selliseid võrgueeskirju või suuniseid rakendanud, nõuab ACER ENNOHilt nõuetekohaselt põhjendatud ET 69 ET selgitust, miks ta ei ole seda teinud. ACER teavitab nimetatud selgitusest komisjoni ning esitab selle kohta oma arvamuse. 3. ENNOH esitab ACERile arvamuse saamiseks liiduülese võrgu arengukava kavandi, iga-aastase tööprogrammi kavandi, sealhulgas konsulteerimisprotsessi käsitleva teabe ja teised artiklis 42 osutatud dokumendid. Kui ACER leiab, et ENNOHi esitatud iga-aastase tööprogrammi kavand või liiduülese võrgu arengukava kavand ei aita kaasa mittediskrimineerimisele, tõhusale konkurentsile, turu tõhusale toimimisele ega piisavale piiriülesele ühendatusele, esitab ACER ENNOHile ja komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse ning soovitused kahe kuu jooksul alates programmi või kava esitamisest. Artikkel 47 Vesinikuvõrgu haldurite piirkondlik koostöö 1. Vesinikuvõrgu haldurid teevad piirkondlikku koostööd ENNOHi raames, et aidata kaasa artiklis 42 osutatud ülesannete täitmisele. 2. Vesinikuvõrgu haldurid parandavad töökorraldust, et tagada võrgu optimaalne haldamine, ning tagavad liidu ühendatud vesinikusüsteemi koostalitlusvõime, et hõlbustada kõrvutiasuvate vesinikuvõrkude haldurite vahelist äri- ja käitamisalast koostööd. Artikkel 48 Läbipaistvusnõuded vesinikuvõrgu halduritele 1. Vesinikuvõrgu haldurid avalikustavad üksikasjaliku teabe nende pakutavate teenuste ja vastavate tingimuste kohta koos tehniliste andmetega, et vesinikuvõrgu kasutajatele oleks võimaldatud tõhus juurdepääs võrgule. 2. Selleks, et tagada läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad tariifid ning hõlbustada vesinikuvõrgu tõhusat kasutamist, avaldavad vesinikuvõrgu haldurid või asjaomased asutused alates 1. jaanuarist 2031 täieliku teabe tariifide tuletamise, arvestamise metoodika ja struktuuri kohta. 3. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad üksikasjalikud andmed nende võrkudes transporditava vesiniku kvaliteedi kohta, mis võib võrgu kasutajaid mõjutada. 4. Pädevad asutused kiidavad pärast vesinikuvõrgu kasutajatega konsulteerimist heaks vesinikuvõrgu asjaomased punktid, mille kohta tuleb teavet avaldada. 5. Vesinikuvõrgu haldurid avalikustavad käesoleva määrusega nõutava teabe alati arukal, koguseliselt selgel ja kergesti kättesaadaval viisil ning mittediskrimineerivalt. 6. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad pakkumise ja nõudluse eel- ja järelteabe, sealhulgas perioodilise prognoosi ja dokumenteeritud teabe. Reguleeriv asutus tagab, et kogu selline teave avalikustatakse. Avalikustatava teabe üksikasjalikkus peab vastama vesinikuvõrgu halduri käsutuses olevatele andmetele. 7. Asjaomased turuosalised esitavad vesinikuvõrgu halduritele käesolevas artiklis osutatud andmed. 8. Täiendavad üksikasjad, mida on vaja, et rakendada vesinikuvõrgu haldurite esitatavaid läbipaistvusnõudeid, sealhulgas täiendavad üksikasjad vesinikuvõrgu ET 70 ET haldurite esitatava teabe sisu, esitamissageduse ja vormi kohta, sätestatakse käesoleva määruse artikli 54 lõike 1 kohaselt kehtestatud võrgueeskirjas. Artikkel 49 Vesinikusüsteemi käsitlevate andmete säilitamine Vesinikuvõrgu haldurid, vesinikuhoidlate haldurid ja vesinikuterminalide haldurid hoiavad riiklike ametiasutuste, sealhulgas reguleeriva asutuse, riikliku konkurentsiasutuse ja komisjoni jaoks viie aasta jooksul kättesaadavana kõik artiklites 31 ja 48 ning I lisa osas 4 osutatud andmed. Artikkel 50 Harmoneeritud standarditele vastavuse eeldus 1. Harmoneeritudstandardid või nende osad, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, loetakse vastavaks nõuetele, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 54 lõike 2 punkti b alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides või artikli 51 kohaselt välja antud rakendusaktides. 2. Komisjon teavitab sellest asjaomast Euroopa standardiorganisatsiooni ja esitab vajaduse korral taotluse asjaomase harmoneeritud standardi ülevaatamiseks. Artikkel 51 Ühtsed kirjeldused Komisjonil on õigus vastu võtta rakendusakte, milles sätestatakse [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artiklis 46 sätestatud nõuete ühtsed kirjeldused või võib need kirjeldused sätestada võrgueeskirjas vastavalt käesoleva määruse artikli 54 lõike 2 punktile b, kui: (a) kõnealused nõuded ei ole hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või (b) komisjon täheldab põhjendamatuid viivitusi taotletud harmoneeritud standardite vastuvõtmisel või leiab, et asjakohased harmoneeritud standardid ei ole piisavad, või (c) komisjon on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 11 lõikes 5 osutatud menetlusega otsustanud säilitada piirangutega või kõrvaldada viited nendele harmoneeritud standarditele või nende osadele, mis kõnealuseid nõudeid hõlmavad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. IV peatükk VÕRGUEESKIRJAD JA SUUNISED Artikkel 52 Võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmine ET 71 ET 1. Komisjon võib artiklite 53–56 kohase volituse alusel vastu võtta rakendusakte või delegeeritud õigusakte. Kõnealused aktid võidakse vastu võtta võrgueeskirjadena, mis põhinevad ENTSOGi või ENNOHi väljatöötatud sõnastusettepanekutel või, kui see on ette nähtud artikli 53 lõike 3 kohases prioriteetide nimekirjas, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ettepanekutel, mis on asjakohasel juhul välja töötatud koostöös ENTSOGi, ENNOHi ja ACERiga artiklites 52–55 sätestatud menetluses, või artiklis 56 sätestatud menetlusel põhinevate suunistena. 2. Võrgueeskirjade ja suunistega: (a) tagatakse käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase; (b) võetakse arvesse piirkondlikke eripärasid, kui see on asjakohane; (c) ei minda kaugemale punktis a sätestatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust ning (d) neid kohaldatakse kõigi liidu ühenduspunktide ning kolmandatest riikidest sissevoolu punktide ja neisse väljavoolu punktide suhtes.  715/2009 Artikkel 536 Võrgueeskirjade kehtestamine  uus 1. Komisjonil on õigus vastu võtta rakendusakte, et kehtestada võrgueeskirjad järgmistes valdkondades: (a) andmevahetus- ja arvelduseeskirjad, millega rakendatakse [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artikleid 21 ja 22 seoses koostalitlusvõime ja andmevahetusega ning siseturu toimimise seisukohast oluliste gaasi ülekandesüsteemide, võimsuse reserveerimise platvormide ja IT-protsesside käitamise ühtlustatud eeskirjadega; (b) maagaasisüsteemi koostalitlusvõime eeskirjad, millega rakendatakse [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artikleid 9 ja 46, sealhulgas käsitletakse ühenduslepinguid, voo juhtimise eeskirju ning gaasi koguse ja kvaliteedi mõõtmise põhimõtteid, jaotamis- ja sobitamiseeskirju, ühtset mõõtühikute süsteemi, andmevahetust, gaasi kvaliteeti, sealhulgas eeskirju piiriüleste piirangute haldamiseks, mis tulenevad gaasi kvaliteedi, lõhnastamise tavade või maagaasisüsteemi segatud vesiniku koguse erinevustest; kulude ja tulude analüüsi piiriüleste voopiirangute kõrvaldamiseks, Wobbe indeksi järgi klassifitseerimist, leevendusmeetmeid, biometaani takistamatu piiriülese voo tagamiseks asjakohaste gaasi kvaliteedinäitajate minimaalseid vastuvõetavaid väärtusi (nt hapnikusisaldust), gaasi kvaliteedi lühi- ja pikaajalist seiret, teabe esitamist ja asjaomaste turuosaliste vahelist koostööd, aruandlust gaasi kvaliteedi kohta, läbipaistvust, teabevahetuskorda, sealhulgas erakorraliste sündmuste korral; ET 72 ET (c) võimsuse jaotamise ja ülekoormusega tegelemise eeskirjad, millega rakendatakse [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artiklit 29 ja käesoleva määruse artikleid 7–10, sealhulgas võimsuse jaotamist mõjutavate hooldustööde alase koostöö ja võimsusarvutuste eeskirjad, võimsustoodete ja -ühikute standardimine, sealhulgas toodete ühendamine, jaotamismetoodika, sealhulgas enampakkumisalgoritmid, järjekord ja menetlus olemasoleva, täiendava, kindla ja katkestatava võimsuse korral, võimsuse reserveerimise platvormid, ülemärkimis- ja tagasiostuskeemid, lühi- ja pikaajalised kohustusliku kasutamise põhimõtte kohased skeemid või mis tahes muu ülekoormuse juhtimise süsteem, mis takistab liigse varuvõimsuse soetamist; (d) tasakaalustuseeskirjad, sealhulgas võrguga seotud eeskirjad registreerimiskorra kohta, tasakaalustamatuse eest määratavate tasude eeskirjad ja ülekandesüsteemi haldurite süsteemide vahelise operatiivtasakaalustamise eeskirjad, millega rakendatakse [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artikli 35 lõiget 5 ja käesoleva määruse artikleid 7–10, sealhulgas võrguga seotud eeskirjad registreerimiskorra, tasakaalustamatuse eest määratavate tasude, igapäevase tasakaalustamatuse eest määratava tasuga seotud arveldusprotsesside ja ülekandesüsteemi haldurite võrkude vahelise operatiivtasakaalustamise kohta; (e) ülekande ühtlustatud tariifistruktuure käsitlevad eeskirjad, millega rakendatakse [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 72 lõiget 7 ja käesoleva määruse artikleid 15–16, gaasiülekande ühtlustatud tariifistruktuure käsitlevad eeskirjad, sealhulgas eeskirjad võrdlushinna metoodika kohaldamise kohta, sellega seotud konsulteerimis- ja avalikustamisnõuded ning standardvõimsustoodete baashindade arvutamine, soodustused maagaasi veeldusjaamadele ja hoidlatele, lubatud tulud, taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside korral soodustuse rakendamise kord, sealhulgas ülekandesüsteemide haldurite vaheliste hüvitamismehhanismide ühised põhimõtted. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada võrgueeskirjad, mis hõlmavad järgmisi valdkondi: (a) võrgu turvalisuse ja töökindluse eeskirjad, sealhulgas võrgu talitluskindluse eeskirjad ja töökindluse eeskirjad, millega tagatakse võrguteenuse kvaliteet; (b) võrguühenduse eeskirjad, sealhulgas eeskirjad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasi tootmisüksuste ühendamise kohta, ühendustaotluste esitamise kord; (c) tegevuskord hädaolukordades, sealhulgas süsteemi kaitsekavad, taastamiskavad, mõju turule, teabevahetus ja kommunikatsioon ning vahendid ja seadmed; (d) kauplemiseeskirjad, mis on seotud võrgule juurdepääsu teenuste osutamise tehniliste ja operatiivaspektidega ning võrgu tasakaalustamisega; (e) gaasivõrkude ja komponentide energiatõhusus ning energiatõhusus seoses võrgu planeerimise ja investeeringutega, mis võimaldavad süsteemi seisukohast kõige energiatõhusamat lahendust; ET 73 ET (f) piiriüleste maagaasivoogude küberturvalisuse aspektid, sealhulgas eeskirjad ühiste miinimumnõuete, kavandamise, järelevalve, aruandluse ja kriisiohje kohta. 3. Pärast ACERi, ENTSOGi, ENNOHi, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja teiste asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist koostab komisjon iga kolme aasta tagant prioriteetide nimekirja, milles esitatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse. Kui võrgueeskirja reguleerimisese on otseselt seotud jaotusvõrgu käitamisega ega ole eeskätt seotud ülekandesüsteemiga, võib komisjon kohustada ELi jaotusvõrguettevõtjate üksust koostöös ENTSOGiga kutsuma kokku redaktsioonikomitee ning esitama ACERile võrgueeskirja ettepaneku. 4. Komisjon palub ACERil esitada komisjonile mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut kuud komisjoni taotluse saamisest, mittesiduvad raamsuunised, milles sätestatakse selged ja objektiivsed põhimõtted, et töötada välja iga võrgueeskiri, mis on seotud prioriteetide nimekirjas kindlaksmääratud valdkondadega. Komisjoni taotlus võib hõlmata tingimusi, millega raamsuuniste koostamisel tuleb arvestada. Raamsuunised peavad soodustama turgude lõimimist, mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ja turu tõhusat toimimist. Komisjon võib suuniste esitamise tähtaega ACERi põhjendatud taotluse alusel pikendada. 5. ACER konsulteerib ENTSOGi, ENNOHi ja teiste asjaomaste sidusrühmadega raamsuuniste osas vähemalt kahe kuu jooksul avatud ja läbipaistval viisil. 6. ACER esitab komisjonile mittesiduvad raamsuunised, kui esitatakse asjaomane taotlus kooskõlas lõikega 4. 7. Kui komisjon leiab, et raamsuunised ei soodusta turgude lõimimist, mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist, võib ta taotleda, et ACER vaataks kõnealused raamsuunised mõistliku ajavahemiku jooksul läbi ja esitaks komisjonile uuesti. 8. Kui ACER ei esita või ei esita uuesti raamsuuniseid komisjoni poolt lõike 4 või 7 kohaselt määratud aja jooksul, koostab kõnealused raamsuunised komisjon. 9. Komisjon palub ENTSOGil või, kui see on ette nähtud lõikes 3 osutatud prioriteetide nimekirjas, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusel koostöös ENTSOGiga esitada ACERile mõistliku aja jooksul, mis ei ületa 12 kuud komisjoni taotluse saamisest, ettepaneku võrgueeskirja kohta kooskõlas asjakohaste raamsuunistega. 10. ENTSOG või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koostöös ENTSOGiga, kui lõikes 3 osutatud prioriteetide nimekirjas on nii sätestatud, kutsub kokku redaktsioonikomitee, kes osutab võrgustikule või üksusele abi võrgueeskirjade väljatöötamise käigus. Redaktsioonikomiteesse kuuluvad ACERi, ENTSOGi, ENNOHi ja vajaduse korral ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse esindajad ning piiratud arv peamiste mõjutatud sidusrühmade esindajaid. ENTSOG või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koostöös ENTSOGiga, kui lõike 3 kohases prioriteetide nimekirjas on nii sätestatud, töötab välja võrgueeskirju käsitlevad ettepanekud lõikes 1 ja 2 osutatud valdkondades, kui komisjon on esitanud taotluse vastavalt lõikele 9. 11. ACER vaatab kavandatud võrgueeskirja läbi, et oleks tagatud, et see järgib asjaomaseid raamsuuniseid ning aitab kaasa turgude lõimimisele, mittediskrimineerimisele, tulemuslikule konkurentsile ja turu tõhusale toimimisele, ning esitab läbivaadatud võrgueeskirja komisjonile kuue kuu jooksul alates ET 74 ET ettepaneku kättesaamise päevast. Komisjonile esitatava ettepaneku puhul võtab ACER arvesse kõiki seisukohti, mis asjaomased osalised esitasid ettepaneku koostamisel, mida korraldas ENTSOG või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ning konsulteerib asjaomaste osalistega seoses komisjonile esitatava võrgueeskirja versiooniga. 12. Kui ENTSOG või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole töötanud välja võrgueeskirja komisjoni poolt lõike 9 kohaselt määratud ajavahemiku jooksul, võib komisjon esitada ACERile taotluse koostada võrgueeskirja kavand asjaomase raamsuunise alusel. ACER võib algatada täiendava konsulteerimise. ACER esitab käesoleva lõike kohaselt koostatud võrgueeskirja kavandi komisjonile ning võib soovitada selle vastuvõtmist. 13. Kui ENTSOG või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole võrgueeskirja välja töötanud või kui ACER ei ole sellist lõikes 12 osutatud kavandit välja töötanud, või lõike 11 kohaselt esitatud ACERi ettepaneku alusel võib komisjon lõikes 1 ja 2 loetletud valdkondades omal algatusel vastu võtta ühe või mitu võrgueeskirja. 14. Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks, konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ACERi, ENTSOGi ja teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul. 15. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira komisjoni õigust võtta vastu artiklis 56 sätestatud suunised ja neid muuta. Selle kohaldamine ei piira ENTSOG võimalusi töötada välja mittesiduvaid suuniseid, mis käsitlevad lõikes 1 ja 2 sätestatud valdkondi, kui suunised ei ole seotud valdkonnaga, mis on hõlmatud komisjoni poolt ENTSOGile esitatud taotlusega. ENTSOG esitab kõnealused suunised arvamuse saamiseks ACERile ja arvestab ACERi arvamusega võimalikult suures ulatuses.  715/2009 (uus) 1. Pärast ameti, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon aasta prioriteetide nimekirja, milles määratakse kindlaks artikli 8 lõikes 6 sätestatud valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse. 2. Komisjon palub ametil esitada komisjonile mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut kuud, mittesiduvad raamsuunised („raamsuunised”), milles sätestatakse selged ja objektiivsed põhimõtted artikli 8 lõike 7 kohaselt, et töötada välja iga võrgueeskiri, mis on seotud prioriteetide nimekirjas kindlaksmääratud valdkondadega. Kõik raamsuunised soodustavad mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ja turu tõhusat toimimist. Komisjon võib seda ajavahemikku ameti põhjendatud taotluse alusel pikendada. 3. Amet konsulteerib ametlikult Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega raamsuuniste osas vähemalt kahe kuu jooksul avatud ja läbipaistval viisil. 4. Kui komisjon leiab, et raamsuunised ei soodusta mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist, võib ta paluda, et amet vaataks raamsuunised mõistliku ajavahemiku jooksul läbi ja esitaks need komisjonile uuesti. 5. Kui amet ei esita või ei esita uuesti komisjoni poolt lõigetes 2 või 4 määratud aja jooksul raamsuuniseid, töötab kõnealused raamsuunised välja komisjon. ET 75 ET 6. Komisjon palub Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikul esitada ametile võrgueeskiri, milles järgitakse asjaomast raamsuunist, mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud. 7. Kolme kuu jooksul pärast võrgueeskirja kättesaamise päeva esitab amet Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule võrgueeskirja kohta põhjendatud arvamuse; kõnealuse ajavahemiku jooksul võib amet konsulteerida ametlikult asjaomaste sidusrühmadega. 8. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik võib võrgueeskirja ameti arvamusest tulenevalt muuta ning esitada selle uuesti ametile. 9. Pärast seda, kui amet on veendunud, et võrgueeskiri järgib asjaomaseid raamsuuniseid, esitab amet võrgueeskirja komisjonile ning võib soovitada selle vastuvõtmist mõistliku ajavahemiku jooksul. Kui komisjon võrgueeskirja vastu ei võta, põhjendab ta seda. 10. Kui Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik ei ole töötanud välja võrgueeskirja komisjoni poolt lõikes 6 määratud ajavahemiku jooksul, võib komisjon paluda ametil koostada võrgueeskirja kavand asjaomase raamsuunise alusel. Võrgueeskirja kavandi koostamise käigus käesoleva lõike kohaselt võib amet algatada täiendava konsulteerimise. Amet esitab käesoleva lõike kohaselt koostatud võrgueeskirja kavandi komisjonile ning võib soovitada selle vastuvõtmist. 11. Komisjon võib omal algatusel, kui Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik või amet ei ole käesoleva artikli lõike 10 kohaselt töötanud välja võrgueeskirja või amet ei ole käesoleva artikli lõike 10 kohaselt töötanud välja võrgueeskirja kavandit, või käesoleva artikli lõike 9 kohaselt esitatud ameti soovitusel võtta vastu ühe või mitu võrgueeskirja artikli 8 lõikes 6 loetletud valdkondades. Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks, konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ameti, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. 12. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira komisjoni õigust võtta vastu artiklis 23 sätestatud suunised ja neid muuta.  uus Artikkel 54 Vesinikuvõrgu eeskirjade kehtestamine 1. Komisjonil on õigus vastu võtta rakendusakte, et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, kehtestades läbipaistvuseeskirjade valdkonnas võrgueeskirjad, millega rakendatakse käesoleva määruse artiklit 48, sealhulgas täiendavad üksikasjad vesinikuvõrgu haldurite esitatava teabe sisu, esitamissageduse ja vormi kohta, ning rakendatakse käesoleva määruse I lisa punkti 4, sealhulgas võrgu kasutajatele võrgule tõhusaks juurdepääsuks vajaliku teabe vormi ja sisu üksikasjad, asjakohastes punktides avaldatav teave ja ajakava üksikasjad. ET 76 ET Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestada võrgueeskirjad, mis hõlmavad järgmisi valdkondi: (a) vesinikuvõrkude ja komponentide energiatõhusus ning energiatõhusus seoses võrgu planeerimise ja investeeringutega, mis võimaldavad süsteemi seisukohast kõige energiatõhusamat lahendust; (b) vesinikuvõrgu koostalitlusvõime eeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas ühenduslepinguid, ühikuid, andmevahetust, läbipaistvust, teabevahetust, teabesätteid ja koostööd asjaomaste turuosaliste vahel ning vesiniku kvaliteeti, sealhulgas ühised spetsifikatsioonid ja standardimine, lõhnastamine, kulude ja tulude analüüs vesiniku kvaliteedierinevustest tulenevate piiriüleste voopiirangute kõrvaldamiseks ja aruandlus vesiniku kvaliteedi kohta; (c) rahalise hüvitamise süsteemi eeskirjad piiriülese vesinikutaristu korral; (d) võimsuse jaotamise ja ülekoormusega tegelemise eeskirjad, sealhulgas võimsuse jaotamist mõjutavate hooldustööde alase koostöö ja võimsusarvutuste eeskirjad, võimsustoodete ja -ühikute standardimine, sealhulgas toodete ühendamine, jaotamismetoodika, sealhulgas enampakkumisalgoritmid, järjekord ja menetlus olemasoleva, täiendava, kindla ja katkestatava võimsuse korral, võimsuse reserveerimise platvormid, ülemärkimis- ja tagasiostuskeemid, lühi- ja pikaajalised kohustusliku kasutamise põhimõtte kohased skeemid või mis tahes muu ülekoormuse juhtimise süsteem, mis takistab liigse varuvõimsuse soetamist; (e) vesinikuvõrgule juurdepääsu ühtlustatud tariifistruktuuride eeskirjad, sealhulgas võrdlushinna metoodika kohaldamise eeskirjad, sellega seotud konsulteerimis- ja avaldamisnõuded ning standardvõimsustoodete baashindade ja lubatud tulude arvutamine; (f) ülekantud varade väärtuse ja eritasu kindlaksmääramise eeskirjad; (g) tasakaalustuseeskirjad, sealhulgas võrguga seotud eeskirjad registreerimiskorra kohta, tasakaalustamatuse eest määratavate tasude eeskirjad ja vesinikuvõrgu haldurite võrkude vahelise operatiivtasakaalustamise eeskirjad, sealhulgas võrguga seotud eeskirjad registreerimiskorra, tasakaalustamatuse eest määratavate tasude, igapäevase tasakaalustamatuse eest määratava tasuga seotud arveldusprotsesside ja ülekandesüsteemi haldurite võrkude vahelise operatiivtasakaalustamise kohta; (h) piiriüleste vesinikuvoogude küberturvalisuse aspektid, sealhulgas eeskirjad ühiste miinimumnõuete, kavandamise, järelevalve, aruandluse ja kriisiohje kohta. 3. Pärast ACERi, ENNOHi, ENTSOGi, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja teiste asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist koostab komisjon iga kolme aasta tagant prioriteetide nimekirja, milles esitatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse. 4. Komisjon palub ACERil esitada komisjonile mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut kuud komisjoni taotluse saamisest, mittesiduvad raamsuunised, milles sätestatakse selged ja objektiivsed põhimõtted, et töötada välja iga võrgueeskiri, mis ET 77 ET on seotud prioriteetide nimekirjas kindlaksmääratud valdkondadega. Komisjoni taotlus võib hõlmata tingimusi, millega raamsuuniste koostamisel tuleb arvestada. Raamsuunised peavad soodustama turgude lõimimist, mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ja turu tõhusat toimimist. Komisjon võib suuniste esitamise tähtaega ACERi põhjendatud taotluse alusel pikendada. 5. ACER konsulteerib ENNOHi, ENTSOGi ja teiste asjaomaste sidusrühmadega raamsuuniste osas vähemalt kahe kuu jooksul avatud ja läbipaistval viisil. 6. ACER esitab komisjonile mittesiduvad raamsuunised, kui esitatakse asjaomane taotlus kooskõlas lõikega 4. 7. Kui komisjon leiab, et raamsuunised ei soodusta turgude lõimimist, mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist, võib ta taotleda, et ACER vaataks kõnealused raamsuunised mõistliku ajavahemiku jooksul läbi ja esitaks komisjonile uuesti. 8. Kui ACER ei esita või ei esita uuesti raamsuuniseid komisjoni poolt lõike 4 või 6 kohaselt määratud aja jooksul, koostab kõnealused raamsuunised komisjon. 9. Komisjon palub ENNOHil ACERile esitada mõistliku aja jooksul, mis ei ületa 12 kuud alates komisjoni taotluse saamisest, ettepaneku võrgueeskirja kohta kooskõlas asjakohaste raamsuunistega. 10. ENNOH kutsub kokku redaktsioonikomitee, mis toetab teda võrgueeskirjade koostamisel. Redaktsioonikomiteesse kuuluvad ACERi, ENTSOGi, ENTSO-E ja vajaduse korral ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse esindajad ning piiratud arv peamiste mõjutatud sidusrühmade esindajaid. ENNOH töötab lõigetes 1 ja 2 osutatud valdkondades välja võrgueeskirjade ettepanekud. 11. ACER vaatab kavandatud võrgueeskirja läbi, et oleks tagatud, et see järgib asjaomaseid raamsuuniseid ning aitab kaasa turgude lõimimisele, mittediskrimineerimisele, tulemuslikule konkurentsile ja turu tõhusale toimimisele, ning esitab läbivaadatud võrgueeskirja komisjonile kuue kuu jooksul alates ettepaneku kättesaamise päevast. Läbivaadatud võrgueeskirja puhul võtab ACER arvesse kõiki seisukohti, mis asjaomased osalised esitasid ettepaneku koostamisel, mida korraldas ENNOH, ning konsulteerib asjaomaste osalistega seoses komisjonile esitatava läbivaadatud versiooniga. 12. Kui ENNOH ei ole töötanud välja võrgueeskirja komisjoni poolt lõike 9 kohaselt määratud ajavahemiku jooksul, võib komisjon esitada ACERile taotluse koostada võrgueeskirja kavand asjaomase raamsuunise alusel. Võrgueeskirja kavandi koostamise käigus käesoleva lõike kohaselt võib ACER algatada täiendava konsulteerimise. ACER esitab käesoleva lõike kohaselt koostatud võrgueeskirja kavandi komisjonile ning võib soovitada selle vastuvõtmist. 13. Kui ENNOH ei ole töötanud välja võrgueeskirja või ACER ei ole välja töötanud lõikes 12 osutatud võrgueeskirja kavandit, võib komisjon omal algatusel või ACERi ettepanekul vastavalt lõikele 11 lõigetes 1 ja 2 loetletud valdkondades vastu võtta ühe või mitu võrgueeskirja. 14. Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks, konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ACERi, ENNOHi, ENTSOGi ja teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul. 15. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira komisjoni õigust võtta vastu artiklis 56 sätestatud suunised ja neid muuta. Selle kohaldamine ei piira ENNOHi võimalusi ET 78 ET töötada välja mittesiduvaid suuniseid, mis käsitlevad lõikes 1 ja 2 sätestatud valdkondi, kui suunised ei ole seotud valdkonnaga, mis on hõlmatud komisjoni poolt ENNOHile esitatud taotlusega. ENNOH esitab kõnealused suunised arvamuse saamiseks ACERile ja arvestab ACERi arvamusega võimalikult suures ulatuses.  715/2009 (uus) Artikkel 557 Võrgueeskirjade muutmine 1. Artikli 6 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade muudatusettepanekuid võivad ametile esitada isikud, kes on tõenäoliselt kõnealusest võrgueeskirjast huvitatud, sealhulgas Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, ülekandesüsteemi haldurid, võrgu kasutajad ja tarbijad. Amet võib muudatusettepanekuid esitada ka omal algatusel. 2. Amet konsulteerib kõikide sidusrühmadega vastavalt määruse (EÜ) nr 713/2009 artiklile 10. Nimetatud menetlust järgides võib amet esitada komisjonile põhjendatud muudatusettepanekuid, selgitades, kuidas kõik ettepanekud on kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 sätestatud võrgueeskirjade eesmärkidega. 3. Komisjon võib ameti ettepanekuid arvestades võtta vastu artikli 6 kohaselt vastuvõetud ükskõik millise võrgueeskirja muudatusi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. 4. Tehtud muudatusettepanekute kaalumine artikli 28 lõikes 2 sätestatud korras piirdub üksnes kavandatud muudatusega seotud aspektide kaalumisega. Kõnealused muudatusettepanekud ei piira muude komisjoni poolt kavandatavate muudatuste tegemist.  uus 1. Komisjonil on õigus muuta võrgueeskirju artikli 53 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 54 lõigetes 1 ja 2 loetletud valdkondades ning vastavalt nimetatud artiklites sätestatud asjakohasele menetlusele. 2. Võrgueeskirjade muutmiseks võivad ACERile muudatusettepanekuid esitada isikud, kes on tõenäoliselt huvitatud artiklite 52–55 alusel vastu võetud võrgueeskirjast, sealhulgas ENTSOG, ENNOH, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, reguleerivad asutused, ülekandesüsteemi haldurid, jaotussüsteemi haldurid, võrgu kasutajad ja tarbijad. ACER võib muudatusettepanekuid esitada ka omal algatusel. 3. ACER võib esitada komisjonile põhjendatuid muudatusettepanekuid, selgitades, kuidas on ettepanekud kooskõlas käesoleva määruse artiklis 52 sätestatud võrgueeskirjade eesmärkidega. Kui ACERi hinnangul on muudatusettepanek vastuvõetav või kui tegu on ACERi enda muudatusettepanekuga, siis konsulteerib ta kõikide sidusrühmadega vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 14. ET 79 ET  715/2009 Artikkel 5623 Suunised 1. Vajaduse korral täpsustatakse suunistes, millega tagatakse käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase, ka järgmised asjaolud:  uus 1. Komisjonil on õigus vastu võtta käesolevas artiklis loetletud valdkondi käsitlevaid siduvaid suuniseid. 2. Komisjonil on õigus võtta vastu suuniseid nendes valdkondades, kus sellise õigusakti väljatöötamine võiks põhineda ka artikli 53 ja 54 kohasel võrgueeskirjade menetlusel. Kõnealused suunised võetakse vastu kas delegeeritud õigusaktidena või rakendusaktidena sõltuvalt sellest, millised õigused on komisjonile käesoleva määrusega selleks ette nähtud. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestada suunised, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:  715/2009 (kohandatud)  uus (a) kolmandate isikute juurdepääsu teenuseid käsitlevad üksikasjad, kaasa arvatud kõnealuste teenuste olemus, kestus ja muud nõuded, kooskõlas artiklitega  5–7  14 ja 15; (b) võimsuse jaotamise mehhanismi ja lepingutega ülekoormamise korral kohaldatava ülekoormusega tegelemise korra aluspõhimõtete üksikasjad kooskõlas artiklitega 916 ja 1017; (c) võrgu kasutajate jaoks võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajaliku teabe edastamise üksikasjad ning vajalike tehniliste andmete määratluse ja läbipaistvusnõuete kõigi asjaomaste punktide määratluse üksikasjad, kaasa arvatud teave, mis tuleb avaldada kõigi asjaomaste punktide kohta, ning kõnealuse teabe avalikustamise ajakava kooskõlas artiklitega 3018 ja 3119; (d) maagaasi piiriülese kauplemisega seotud tariifimetoodika üksikasjad kooskõlas  käesoleva määruse  artiklitega  15 ja  1613; (e) üksikasjad artikli 238 lõikes 6 loetletud valdkondade kohta.  uus 4. Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 63 vastu võtta delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisas sätestatud suuniseid. ET 80 ET 5. Kui komisjon suunised vastu võtab või neid muudab, konsulteerib ta ACERi, ENTSOGi, ENNOHi, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja kui see on asjakohane, muude sidusrühmadega.  715/2009 Komisjon konsulteerib sel eesmärgil ameti ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuga. 6. Suunised lõike 1 punktides a, b ja c loetletud küsimuste kohta on sätestatud I lisas seoses ülekandesüsteemi halduritega. Komisjon võib vastu võtta suuniseid käesoleva artikli lõikes 1 loetletud küsimuste kohta ja muuta selle punktides a, b ja c osutatud suuniseid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. 7. Käesoleva määruse alusel vastu võetud suuniste kohaldamisel ja muutmisel võetakse arvesse erinevusi riiklike gaasisüsteemide vahel ja seetõttu ei tohi nõuda ühenduse tasemel ühtseid üksikasjalikke tingimusi kolmandate isikute juurdepääsu kohta. Need võivad siiski määratleda miinimumnõuded, mis tuleb täita selleks, et saavutada maagaasi siseturu jaoks vajalikud mittediskrimineerivad ja läbipaistvad juurdepääsutingimused võrgule, mida võib seejärel kohaldada riiklike gaasivõrkude vahel esinevaid erinevusi arvestades.  715/2009 (kohandatud)  uus Artikkel 25 Teabe esitamine Liikmesriigid ja reguleerivad asutused esitavad taotluse korral komisjonile kogu teabe, mis on vajalik artikli 23 täitmiseks. Komisjon määrab mõistliku tähtaja, mille jooksul teave tuleb edastada, võttes arvesse nõutava teabe keerukust ja teabevajaduse kiireloomulisust. Artikkel 5726 Liikmesriikide õigus sätestada üksikasjalikumad meetmed Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust säilitada või kehtestada meetmeid, mis sisaldavad üksikasjalikumaid sätteid, kui käesolevas määruses  , artiklis 56 osutatud suunistes või artiklites 52–55 osutatud võrgueeskirjades esitatud sätted, kui kõnealused meetmed on kooskõlas liidu õigusega  või artiklis 23 osutatud suunistes esitatud sätted. Artikkel 58 Teabe esitamine  ja konfidentsiaalsus  ET 81 ET 1. Liikmesriigid ja reguleerivad asutused esitavad taotluse korral komisjonile teabe, mis on vajalik  , et tagada käesoleva määruse, sealhulgas selle alusel vastu võetud suuniste ja võrgueeskirjade täitmine  artikli 23 täitmiseks . 2. Komisjon määrab mõistliku tähtaja, mille jooksul teave tuleb edastada, võttes arvesse nõutava teabe keerukust  ja kiireloomulisust  ja teabevajaduse kiireloomulisust.  uus 3. Kui asjaomane liikmesriik või reguleeriv asutus ei esita teavet komisjoni kehtestatud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda kogu käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikku teavet vahetult asjaomastelt ettevõtjatelt. Ettevõtjale teabenõude saatmisega samal ajal edastab komisjon nõude koopia selle liikmesriigi reguleerivatele asutustele, mille territooriumil on ettevõtja asukoht. 4. Teabenõudes märgib komisjon nõude õigusliku aluse, teabe esitamise tähtaja, nõude eesmärgi, samuti artikli 59 lõikes 2 ettenähtud karistused ebaõige, ebatäieliku või eksitava teabe esitamise eest. 5. Nõutava teabe esitajateks on ettevõtjate omanikud või omanike esindajad ning juriidiliste isikute puhul neid seaduse või põhikirja alusel esindama volitatud füüsilised isikud. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma kliendi nimel, klient jääb täielikult vastutavaks selle eest, et ei esitataks ebatäielikku, ebaõiget või eksitavat teavet. 6. Kui ettevõtja ei esita nõutud teavet komisjoni määratud tähtaja jooksul või annab puudulikku teavet, nõuab komisjon teabe esitamist oma otsusega. Otsuses täpsustatakse, mis teavet nõutakse, ja määratakse kindlaks asjakohane tähtaeg, mille jooksul see tuleb esitada. Selles märgitakse artikli 59 lõikega 2 ettenähtud karistused. Otsuses teavitatakse ka õigusest anda otsus läbivaatamiseks Euroopa Liidu Kohtule. Samal ajal saadab komisjon koopia oma otsusest selle liikmesriigi reguleerivatele asutustele, kelle territooriumil on isiku elukoht või ettevõtja asukoht. 7. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet kasutatakse üksnes käesoleva määruse täitmise tagamiseks. Komisjon ei avalikusta käesoleva määruse alusel saadud teavet, mille suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust.  715/2009 Artikkel 5927 Karistused  uus 1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse, artiklite 52–56 kohaselt vastuvõetud võrgueeskirjade ja suuniste ning käesoleva määruse I lisas sätestatud suuniste rikkumise korral, ning võtavad kõik nende rakendamise tagamiseks vajalikud meetmed. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ET 82 ET viivitamata nimetatud eeskirjadest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest. 2. Komisjon võib oma otsusega määrata ettevõtjatele trahve, mis ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet, vastates artikli 58 lõike 4 alusel esitatud nõudele, või ei esita teavet tähtaja jooksul, mis on ette nähtud artikli 58 lõike 6 esimese lõigu alusel vastuvõetud otsusega. Trahvisumma määramisel võtab komisjon arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete täitmata jätmisega seotud rikkumise raskust. 3. Lõike 1 alusel määratud karistused ja lõike 2 alusel tehtud otsused ei ole oma olemuselt kriminaalõiguslikud.  715/2009 1 Parandus, ELT L 309, 24.11.2009, lk 87 1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete kohaldamise tagamiseks. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad määruse (EÜ) nr 1775/2005 sätetele vastavatest eeskirjadest komisjonile 1. juuliks 2006 ja teavitavad viivitamata komisjoni nende edaspidistest muudatustest. è1 Nad teatavad komisjonile sätetest, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 1775/2005 sätetele, hiljemalt 3. märtsiks 2011 ja teavitavad viivitamata nende edaspidistest muudatustest. ç 2. Lõike 1 alusel määratud karistused ei ole oma olemuselt kriminaalõiguslikud. V peatükk Lõppsätted  uus Artikkel 60 Uus maagaasi- ja vesinikutaristu 1. Olulise uue maagaasitaristu, st ühendustorud, maagaasi veeldusjaamad ja hoidlad võib taotluse korral kindlaksmääratud ajaks vabastada käesoleva määruse ning [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi] artiklite 28, 27, 29 ja 54 ning artikli 72 lõigete 7 ja 9 ning artikli 73 lõike 1 sätete kohaldamisest. Olulise uue vesinikutaristu, st ühendustorud, vesinikuterminalid ja maa-alused vesinikuhoidlad võib taotluse korral kindlaksmääratud ajaks vabastada [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi] artiklite 62, 31, 32 ja 33 ning käesoleva määruse artikli 15 sätete kohaldamisest. Kehtivad järgmised tingimused: (a) investeeringuga suurendatakse gaasi- või vesinikuvarustuse konkurentsi ning parandatakse varustuskindlust; (b) investeeringuga aidatakse kaasa CO2 heite vähendamisele; ET 83 ET (c) investeeringul on niisugune riskitase, et seda ei tehtaks, kui nimetatud vabastus ei kehtiks; (d) taristu omanik on füüsiline või juriidiline isik, kes on vähemalt õigusliku vormi poolest eraldatud nendest süsteemihalduritest, kelle võrgus seda taristut ehitatakse; (e) selle taristu kasutajatelt võetakse tasu ning (f) vabastus ei kahjusta konkurentsi asjaomastel turgudel, mida investeering tõenäoliselt mõjutab, gaasi siseturu tõhusat toimimist, asjaomaste reguleeritud võrkude tõhusat toimimist, CO2 heite vähendamist ega liidu varustuskindlust. Nende tingimuste hindamisel tuleks arvesse võtta energiasolidaarsuse põhimõtet. Riiklikud ametiasutused peaksid arvesse võtma olukorda teises mõjutatud liikmesriigis ning kaaluma võimalikku negatiivset mõju ja kasulikku mõju riigi territooriumil. 2. Lõike 1 kohast vabastust kohaldatakse ka olemasoleva taristu võimsuse olulise suurenemise korral ning sellise taristu ümberehituse korral, mis võimaldab uute taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tarneallikate kasutuselevõttu. 3. Reguleeriv asutus võib teha igal üksikjuhul eraldi otsuse lõigetes 1 ja 2 nimetatud vabastuse kohta. Enne vabastust käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib reguleeriv asutus või kohasel juhul kõnealuse liikmesriigi muu pädev asutus (a) nende liikmesriikide reguleerivate asutustega, kelle turge uus taristu tõenäoliselt mõjutab, ning (b) kolmandate riikide asjakohaste asutustega, kui asjaomane taristu on ühendatud liidu võrguga liikmesriigi jurisdiktsiooni alusel ning see saab alguse ühest või mitmest kolmandast riigist või lõpeb ühes või mitmes kolmandas riigis. Kui konsulteeritavad kolmanda riigi asutused konsulteerimiskutsele mõistliku aja või ettenähtud kuni kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul ei vasta, võib asjaomane reguleeriv asutus vajaliku otsuse vastu võtta. 4. Kui kõnealune taristu asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, võib ACER esitada asjaomaste liikmesriikide reguleerivatele asutustele nõuandva arvamuse kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane nimetatud reguleeriva asutuse vabastustaotluse kätte sai. Seda arvamust võib kasutada nende otsuse alusena. Kui kõik asjaomased reguleerivad asutused jõuavad vabastustaotluse osas kokkuleppele kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane nimetatud reguleeriva asutus vabastustaotluse kätte sai, teavitavad nad ACERit oma otsusest. Kui asjaomane taristu on liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline ülekandetoru, võib riiklik reguleeriv asutus või kohasel juhul selle liikmesriigi muu pädev asutus, kus asub liikmesriikide võrkude esimene ühenduspunkt, enne vabastusotsuse vastuvõtmist konsulteerida kõnealuse kolmanda riigi asjakohase asutusega, et tagada asjaomase taristu suhtes käesoleva määruse järjekindel kohaldamine kõnealuse liikmesriigi territooriumil ja kui see on asjakohane, kõnealuse liikmesriigi territoriaalmeres. Kui konsulteeritav kolmanda riigi asutus konsulteerimiskutsele mõistliku aja või ettenähtud kuni kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul ei vasta, võib asjaomane reguleeriv asutus vajaliku otsuse vastu võtta. ET 84 ET ACER täidab käesoleva artikliga liikmesriikide asjaomastele reguleerivatele asutustele pandud ülesandeid: (a) juhul, kui kõik asjaomased reguleerivad asutused ei ole jõudnud kokkuleppele kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane nimetatud reguleeriv asutuse vabastustaotluse kätte sai või (b) asjaomaste reguleerivate asutuste ühise taotluse alusel. Kõik reguleerivad asutused võivad taotleda ühiselt, et kolmanda lõigu punktis a viidatud ajavahemikku pikendataks kõige rohkem kolme kuu võrra. 5. Enne otsuse tegemist konsulteerib ACER asjaomaste reguleerivate asutuste ja taotlejatega. 6. Vabastus võib kehtida uue taristu või märkimisväärselt suurendatud võimsusega olemasoleva taristu kogu võimsuse või selle osa suhtes. Vabastusotsuse tegemisel kaalutakse igal üksikjuhul eraldi, kas on vaja kehtestada vabastuse kestuse ja taristule mittediskrimineeriva juurdepääsu tingimused. Kõnealuste tingimuste üle otsustamisel võetakse eelkõige arvesse ehitusega saadavat lisavõimsust ja olemasoleva võimsuse muutmist, projekti tähtaega ja liikmesriigis valitsevaid tingimusi. Enne vabastuse andmist teeb reguleeriv asutus otsuse võimsuse juhtimise ja jaotamise eeskirjade ja mehhanismide kohta. Nende eeskirjadega nähakse ette, et kõiki potentsiaalseid taristu kasutajaid kutsutakse üles teatama enne uue taristu võimsuse jaotamist oma huvist võimsust omandada, sealhulgas oma tarbeks. Reguleeriv asutus nõuab, et ülekoormuse juhtimise eeskirjades sätestataks kohustus pakkuda kasutamata võimsust turul ning et taristu kasutajatel oleks õigus omandatud võimsusega järelturul kaubelda. Lõike 1 punktides a, b ja e osutatud kriteeriumide hindamisel võtab reguleeriv asutus arvesse võimsuse jaotamise tulemusi. Vabastusotsus ja sealhulgas kõik käesoleva lõike teises lõigus osutatud tingimused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja need avaldatakse. 7. Analüüsides, kas oluline uus taristu peaks lõike 1 punkti a kohaselt parandama varustuskindlust, kaalub asjaomane asutus, mil määral peaks uus taristu eeldatavasti parandama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1938 20 tulenevate kohustuste täitmist liikmesriikide poolt nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil. 8. Liikmesriigid võivad sätestada, et vastavalt olukorrale esitab reguleeriv asutus või ACER ametliku otsuse tegemiseks liikmesriigi asjaomasele asutusele oma arvamuse vabastustaotluse kohta. See arvamus avaldatakse koos otsusega. 9. Reguleeriv asutus edastab komisjonile kõikide vabastustaotluste koopiad kohe pärast nende saamist. Pädev asutus saadab vabastusotsuse teate koos otsusega seotud asjakohase teabega kohe komisjonile. Komisjonile võib teabe esitada koondkujul, mis võimaldab tal vabastusotsust hinnata. Eelkõige peab teave sisaldama järgmist: (a) üksikasjalikud põhjendused, millele tuginedes reguleeriv asutus või liikmesriik andis vabastuse või ei andnud vabastust, koos viitega lõike 1 asjakohasele 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1). ET 85 ET punktile või asjakohastele punktidele, millel selline otsus põhineb, sealhulgas finantsteave, mis põhjendab vabastust; (b) analüüs, mis on tehtud vabastuse andmise mõju kohta konkurentsile ja siseturu tõhusale toimimisele; (c) põhjendused seoses vabastuse kestusega ja taristu koguvõimsuse osaga, mille osas vabastus antakse; (d) ühendustoruga seotud vabastuse puhul asjaomaste reguleerivate asutustega konsulteerimise tulemused; (e) taristu panus tarneallikate mitmekesistamisse. 10. Komisjon võib 50 tööpäeva jooksul alates lõikes 7 nimetatud teatise saamise päevast otsustada taotleda teavitavatelt asutustelt vabastuse andmise otsuse muutmist või tühistamist. 50 tööpäeva pikkust ajavahemikku võib pikendada veel täiendavalt 50 tööpäeva võrra, kui komisjon taotleb lisateavet. Kõnealune lisatähtaeg algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Esialgset tähtaega võib ka pikendada, kui sellega nõustuvad nii komisjon kui ka teavitavad asutused. Kui taotletud teavet ei esitata taotluses ettenähtud aja jooksul, loetakse teatis tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppu on seda tähtaega komisjoni ja reguleeriva asutuse ühisel nõusolekul pikendatud või kui reguleeriv asutus on komisjonile teatanud nõuetekohaselt põhjendatud teadaandes, et ta käsitleb teatist lõplikuna. Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsuse vabastusotsuse muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul ja teatab sellest komisjonile. Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse. Kui komisjon kiidab vabastusotsuse heaks, kaotab see vabastus mõju: (a) kaks aastat pärast otsuse vastuvõtmist, kui taristu ehitamist ei ole veel alustatud, (b) viis aastat pärast otsuse vastuvõtmist, kui taristut ei ole selle aja jooksul kasutusele võetud, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab, et viivitus on tingitud olulistest takistustest, mis ei ole selle isiku kontrolli all, kellele vabastus on antud. 11. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada suuniseid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmiseks ning käesoleva artikli lõigete 3, 6, 8 ja 9 kohaldamise korra kohta.  715/2009 (kohandatud)  uus Artikkel 6128 Komiteemenetlus 1. 1. Komisjoni abistab direktiivi 2009/73/EÜ  [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)]  artikli artikli 8451 alusel loodud komitee.  Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.  ET 86 ET  uus 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.  715/2009 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.  1999/2018 artikkel 50 ---  715/2009 (kohandatud)  uus Artikkel 6230 Erandid ja vabastused Käesolevat määrust ei kohaldata: (a) liikmesriikides asuvatele maagaasi ülekandesüsteemidele  [uue gaasidirektiivi] artiklis 80  direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 49 kehtestatud erandite kehtivusaja jooksul; (b) peamise uue infrastruktuuri, nimelt ühendustorude, maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate ning olemasoleva infrastruktuuri märkimisväärse võimsuse suurenemise ning infrastruktuuri sellise ümberehituste suhtes, mis võimaldab uute gaasi tarneallikate kasutuselevõttu direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõigete 1 ja 2 kohaselt ning mille suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi artiklite 9, 14, 32, 33, 34 või artikli 41 lõigete 6, 8 ja 10 sätteid, tingimusel et nende suhtes ei kohaldata käesolevas lõigus osutatud sätteid, välja arvatud käesoleva määruse artikli 19 lõiget 4, või (c) maagaasi ülekandesüsteemidele, mille suhtes on direktiivi 2009/73/EÜ artikli 48 kohaselt kehtestatud erand. Seoses esimese lõigu punktiga a, võivad direktiivi 2009/73/EÜ artikli 49 alusel erandi saanud liikmesriigid taotleda komisjonilt ajutise erandi kehtestamist käesoleva määruse kohaldamise vabastuse saamiseks kuni kaheaastaseks perioodiks alates kuupäevast, mil käesolevas punktis osutatud erandi kehtivus lõpeb.  uus Artikkel 63 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. ET 87 ET 2. Artiklites 16, 28, 53, 54, 56 ja 60 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev]. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 16, 28, 53, 54, 56 ja 60 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artiklite 16, 28, 53, 54, 56 ja 60 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 64 Otsuse (EL) 2017/684 muudatus Otsuses (EL) 2017/684 sätestatud kohustust teatada valitsustevahelistest kokkulepetest gaasiga seotud energiavaldkonnas tõlgendatakse selliselt, et see hõlmab valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis käsitlevad vesinikku, sealhulgas vesinikuühendeid nagu ammoniaak ja vedelad orgaanilised vesinikukandjad. Artikkel 65 Määruse (EL) 2019/942 muudatused Määrust (EL) 2019/942 muudetakse järgmiselt. (1) Artikli 2 punkt a asendatakse järgmisega: „a) esitab põhivõrguettevõtjatele ja ülekandesüsteemihalduritele, ENTSO-E-le, ENTSOGile, Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustikule (ENNOH), ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusele, piirkondlikele koordineerimiskeskustele, määratud elektriturukorraldajatele ning maagaasi ülekandesüsteemi haldurite, maagaasi veeldusjaamade haldurite, gaasi- või vesinikuhoidlate haldurite või vesinikuvõrgu haldurite asutatud üksustele adresseeritud arvamusi ja soovitusi;“ (2) Artikli 3 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „ACERi taotluse korral teevad reguleerivad asutused, ENTSO-E, ENTSOG, ENNOH, piirkondlikud koordineerimiskeskused, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, põhivõrguettevõtjad, vesinikuvõrgu haldurid, määratud elektriturukorraldajad ning maagaasi ülekandesüsteemi haldurite, maagaasi veeldusjaamade haldurite, gaasi- või vesinikuhoidlate haldurite või vesinikuterminalide haldurite asutatud üksused ACERile kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik ACERi käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, välja arvatud juhul, kui ACER on seda teavet juba küsinud ja selle saanud.“ ET 88 ET (3) Artikli 4 lõiked 1 ja 2 ning lõike 3 punktid a ja b asendatakse järgmisega: ˜„1. ACER esitab komisjonile arvamuse vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 29 lõikele 2 ENTSO-E, vastavalt [gaasimääruse] artikli 22 lõikele 2 ENTSOGi, vastavalt [gaasimääruse] artikli 40 lõikele 5 ENNOHi ning vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 53 lõikele 3 ja [gaasimääruse] artikli 37 lõikele 4 ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirja kavandi, liikmete nimekirja ja töökorra kavandi kohta.“ „2. ACER jälgib vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 32 ENTSO-E ülesannete täitmist, vastavalt [gaasimääruse] artiklile 24 ENTSOGi ülesannete täitmist , vastavalt [gaasimääruse] artiklile 46 ENNOHi ülesannete täitmist] ning määruse (EL) 2019/943 artiklis 55 ja [gaasimääruse] artiklis 38 sätestatud ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesannete täitmist.“ ˜„3. ACER võib esitada arvamuse a) võrgueeskirja kavandi kohta ENTSO-E-le vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktile a, ENTSOGile vastavalt [gaasimääruse (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artikli 23 lõikele 2 ja ENNOHile vastavalt [gaasimäärus] artiklile XX;“ „b) ENTSO-E-le vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 32 lõikele 2, ENTSOGile vastavalt [uuesti sõnastatud gaasimääruse (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 24 lõikele 2 ja ENNOHile vastavalt [uuesti sõnastatud gaasimääruse (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 43 lõikele 2 liiduülese võrgu arengukava projekti ja muude asjakohaste dokumentide kohta, millele on osutatud määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõikes 1, [uuesti sõnastatud gaasimääruse (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 23 lõikes 3 ja artikli 42 lõikes 1, võttes seejuures arvesse mittediskrimineerimise, tõhusa konkurentsi ning elektrienergia ja maagaasi siseturgude tõhusa ja turvalise toimimise eesmärke;“ (4) Artikli 4 lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega: „6. Asjaomased reguleerivad asutused teevad koostööd eesmärgiga selgitada ühiselt välja juhtumid, kus ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ENTSO-E, ENTSOG, ENNOH, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ja piirkondlikud koordineerimiskeskused ei täida liidu õigusest tulenevaid kohustusi, ning võtavad vajalikke meetmeid, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punktis c ja artikli 62 lõike 1 punktis f või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 72 lõike 1 punktis e. ACER avaldab ühe või mitme reguleeriva asutuse taotlusel või omal algatusel põhjendatud arvamuse ning samuti soovituse ENTSO-E-le, ENTSOGile, Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustikule, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusele või piirkondlikele koordineerimiskeskustele nende kohustuste täitmise kohta.“; „7. Kui ACERi põhjendatud arvamuses leitakse, et on võimalik, et ENTSO-E, ENTSOG, Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus või piirkondlik koordineerimiskeskus on oma kohustused täitmata jätnud, võtavad asjaomased reguleerivad asutused ühehäälselt vastu kooskõlastatud otsuse, määrates kindlaks, kas asjaomased kohustused on täitmata jäetud, ning määrata asjakohasel juhul kindlaks meetmed, mida ENTSO-E, ENTSOG, ENNOH, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus või piirkondlik koordineerimiskeskus peab täitmata jätmise heastamiseks võtma. Kui reguleerivad asutused jätavad kooskõlastatud otsuse nelja kuu jooksul ACERi põhjendatud ET 89 ET arvamuse saamise kuupäevast ühehäälselt vastu võtmata, saadetakse asi ACERile otsuse tegemiseks vastavalt artikli 6 lõikele 10.“; „8. Kui ENTSO-E, ENTSOG, ENNOH, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus või piirkondlik koordineerimiskeskus ei ole kolme kuu jooksul heastanud oma kohustuste täitmata jätmist, mis tuvastati vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6 või 7, või kui üksuse asukohariigi reguleeriv asutus ei ole kohustuste täitmise tagamiseks meetmeid võtnud, esitab ACER kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punktiga c ja artikli 62 lõike 1 punktiga f või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 74 lõike 1 punktiga d reguleerivale asutusele soovituse meetmete võtmiseks, et tagada ENTSO-E, ENTSOGi, ENNOHi, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse või piirkondliku koordineerimiskeskuse kohustuste täitmine, ning teavitab komisjoni.“; (5) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega: 1. ACER osaleb võrgueeskirjade väljatöötamises vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 59 ja määruse (EÜ) nr 715/2009[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artiklitele 53 ja 54 6 ning suuniste väljatöötamises vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 61 lõikele 6 ja [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 56 lõikele 5. ACER teeb eelkõige järgmist: a) esitab komisjonile mittesiduvad raamsuunised, kui seda temalt taotletakse määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõike 4 alusel või määruse (EÜ) nr 715/2009[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 6 lõike 253 lõike 4 või artikli 54 lõike 4 alusel. ACER vaatab mittesiduvad raamsuunised läbi ning esitab need uuesti komisjonile, kui seda taotletakse määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõike 7 või määruse (EÜ) nr 715/2009[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 6 lõike 453 lõike 7 või artikli 54 lõike 7 kohaselt; (b) esitab ENTSOG-le põhjendatud arvamuse võrgueeskirja kohta määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 6 lõike 7 kohaselt; bc) vaatab võrgueeskirja läbi vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõikele 11 või ja[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 53 lõikele 11 või artikli 54 lõikele 11 6 lõikele 9. Komisjonile esitatavas ettepanekus võtab ACER arvesse kõikide osaliste seisukohti läbivaadatud võrgueeskirja ettepaneku koostamise käigus, mida korraldas ENTSO-E, ENTSOG, ENNOH või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ning konsulteerib komisjonile esitatava versiooni üle ametlikult asjaomaste sidusrühmadega. Selleks võib ACER kasutada vajaduse korral komiteed, mis on loodud võrgueeskirjade alusel. ACER annab konsultatsioonide tulemustest komisjonile aru. Seejärel esitab ACER läbivaadatud võrgueeskirja komisjonile vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõikele 11 või ja[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 53 lõikele 11 või artikli 54 lõikele 11 6 lõikele 9. Kui ENTSO-E, ENTSOG, ENNOH või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole võrgueeskirja välja töötanud, koostab ACER võrgueeskirja kavandi ja esitab selle komisjonile, kui seda temalt ET 90 ET taotletakse määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõike 12 või määruse (EÜ) nr 715/2009[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 6 lõike 10 53 lõike 12 või artikli 54 lõike 12 alusel; cd) esitab komisjonile põhjendatud arvamuse kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikli 32 lõikega 1 või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 9 lõikega 124 lõikega 1 või artikli 46 lõikega 2, kui ENTSO-E, ENTSOG, ENNOH või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole rakendanud võrgueeskirja, mis on välja töötatud määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1punkti a või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõike 223 lõike 1 või artikli 42 lõike1 punkti a kohaselt, või võrgueeskirja, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõigetele 3–12 võija [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 53 lõigetes 3–12 või artikli 54 lõigetes 3–12) artikli 6 lõigetele 1–10, kuid mida komisjon ei ole vastu võtnud vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõikele 13 võija [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 53 lõikele 13 või artikli 54 lõikele 13) artikli 6 lõikele 11; de) jälgib ning analüüsib komisjoni poolt vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 59 ja vastavalt [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklileartiklitele 53 ja 54 6 vastu võetud võrgueeskirjade ja vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 61 ning [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artiklile 56 vastu võetud suuniste rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude lõimimist ning saavutada mittediskrimineerimine, tõhus konkurents ja turu tõhus toimimine, ning esitab asjakohase aruande komisjonile. (6) Artikli 6 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „3. Hiljemalt 5. juuliks 2022 ja edaspidi iga nelja aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande reguleerivate asutuste sõltumatuse kohta vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 57 lõikele 7 ja [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 70 lõikele 6.“ (7) Artiklile 6 lisatakse lõiked 9a, 9b, 9c ja 9d: 9a. ACER annab reguleerivatele asutustele, võrguettevõtjatele ja võrguhalduritele soovitusi regulatiivsete varabaaside kohta vastavalt [gaasimääruse] artikli 4 lõikele 4. 9b. ACER võib anda reguleerivatele asutustele soovitusi gaasi kvaliteedierinevustest tingitud piiriüleste voogude piiramise lahenduste kulude jaotamise kohta vastavalt [gaasimääruse] artikli 19 lõikele 8. 9c. ACER võib anda reguleerivatele asutustele soovitusi vesiniku kvaliteedierinevustest tingitud piiriüleste voogude piiramise lahenduste kulude jaotamise kohta vastavalt [gaasimääruse] artikli 39 lõikele 8. 9d. ACER avaldab seirearuanded ühenduspunktide ülekoormamise kohta vastavalt [gaasimääruse] I lisa punkti 2.2.1 alapunktile 2. ET 91 ET (8) Artikli 6 lõike 10 esimeses lõigus asendatakse punktid b ja c järgmisega: „b) määruse (EL) 2019/943 artiklites 59–61 osutatud võrgueeskirjad ja suunised, mis on vastu võetud enne 4. juulit 2019, ja nende hilisemad versioonid; või“ „c) määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 kohaselt rakendusaktidena vastu võetud võrgueeskirjad ja suunised, millele on osutatud määruse (EL) 2019/943 artiklites 59–61., või“ (9) Artikli 6 lõike 10 esimesse lõiku lisatakse järgmised punktid: d) [gaasimääruse] I lisa kohased suunised, või e) [gaasimääruse] artiklites 53–56 osutatud võrgueeskirjad ja suunised. (10) Artikli 6 lõike 10 teise lõigu punkt a asendatakse järgmisega: „a) pädevad reguleerivad asutused ei ole jõudnud kokkuleppele kuue kuu jooksul pärast seda, kui juhtum edastati kõnealustest reguleerivatest asutustest viimasele, või nelja kuu jooksul käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 või direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punktis c või artikli 62 lõike 1 punktis f või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 72 lõike 1 punktis e sätestatud juhtudel, või“.; (11) Artikli 6 lõike 10 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Pädevad reguleerivad asutused võivad ühiselt taotleda käesoleva lõike teise lõigu punktis a osutatud ajavahemiku pikendamist kuni kuue kuu võrra, välja arvatud käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 või direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punktis c või artikli 62 lõike 1 punktis f või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 72 lõike 1 punktis e sätestatud juhtudel.“ (12) Artikli 6 lõike 10 neljas lõik asendatakse järgmisega: „Kui määruse (EL) 2019/943 artiklites 59–61 osutatud uute võrgueeskirjade ja suunistega, mis on vastu võetud delegeeritud õigusaktidena pärast 4. juulit 2019, on käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud pädevus antud reguleerivatele asutustele, on ACERil õigus otsuseid vastavalt käesoleva lõike esimese lõigu punktile b omaalgatuslikult vastu võtta üksnes juhul, kui seda taotleb vähemalt 60 % pädevatest reguleerivatest asutustest. Kui juhtum puudutab ainult kaht reguleerivat asutust, võib neist üks paluda ACERil juhtumit käsitleda.“ (13) Artikli 6 lõike 12 punkt a asendatakse järgmisega: „a) teeb oma otsuse hiljemalt kuue kuu möödumisel juhtumi esitamise päevast või nelja kuu jooksul, kui juhtum on seotud käesoleva määruse artikli 4 lõikega 7 või direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punktiga c või artikli 62 lõike 1 punktiga f või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 72 lõike 1 punktiga e, ja“ (14) Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega: „Oma ülesannete täitmisel, eelkõige vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 59 või vastavalt [uuesti sõnastatud gaasimääruse (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artiklitele 53 ja 54 raamsuuniste väljatöötamisel, aga ka vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 60 või [uuesti sõnastatud gaasimääruse (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artiklile 55 võrgueeskirjade muudatusi soovitades, konsulteerib ACER varases staadiumis põhjalikult turuosaliste, põhivõrguettevõtjate, ET 92 ET ülekandesüsteemi haldurite, vesinikuvõrgu haldurite, tarbijate, lõppkasutajate ja vajaduse korral konkurentsiasutustega ning teeb seda viisil, mis ei kahjusta nimetatud osaliste pädevust, ning avatud ja läbipaistval viisil, eelkõige kui ülesanded seonduvad põhivõrguettevõtjate, ülekandesüsteemi haldurite ja vesinikuvõrgu halduritega.“ (15) Artiklisse 15 lisatakse lõiked 6 ja 7: „6. ACER teeb uuringud, milles võrreldakse ELi ülekandesüsteemi haldurite kulude tõhusust vastavalt [gaasimääruse] artikli 17 lõikele 2.“ „7. ACER esitab arvamused, millega nähakse ette vesinikuvõrkudele juurdepääsu käsitleva tehnilise teabe avaldamise ühtlustatud vorm vastavalt käesoleva määruse I lisale.“ (16) Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega: „ACER kontrollib tihedas koostöös komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste riiklike asutustega, k.a reguleerivad asutused, – ning piiramata konkurentsiasutuste pädevust – elektrienergia ja maagaasi hulgi- ja jaemüügiturgude toimimist, eelkõige elektri ja maagaasi jaehindu, direktiivis (EL) 2019/944 ja [gaasidirektiivis] tarbijate õiguste kohta sätestatu järgimist, turu arengusuundade mõju kodutarbijatele, juurdepääsu võrgule, sh taastuvallikatest toodetud elektrienergiale, edasiminekut võrkudevaheliste ühenduste ja ühendustorude väljaarendamises, võimalikke piiriülese kaubanduse tõkkeid, sh vesiniku maagaasisüsteemi segamise mõju ja biometaani piiriülese voo tõkkeid, regulatiivseid tõkkeid uutele turule sisenejatele ja väikestele turuosalistele, sh energiakogukondadele, riigi sekkumist, et hind ei kajastaks tegelikku puudust, nagu sätestatud määruse (EL) 2019/943 artikli 10 lõikes 4, liikmesriikide elektrivarustuskindluse olukorda kõnealuse määruse artiklis 23 osutatud Euroopa piisavuse hinnangu põhjal, eelkõige määruse (EL) 2019/941 artiklis 17 osutatud järelhindamist arvesse võttes.“ (17) Artikli 15 lõikesse 2 lisatakse järgmine teine lõik: „ACER kontrollib tihedas koostöös komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste riiklike asutustega, k.a reguleerivad asutused, – ning piiramata konkurentsiasutuste pädevust – vesinikuturge, eelkõige turu arengusuundade mõju vesinikutarbijatele, juurdepääsu vesinikuvõrgule, sealhulgas juurdepääsu taastuvallikatest toodetud vesiniku võrgule, ühendustorude osas tehtud edusamme ning võimalikke takistusi piiriülesele kaubandusele.“ (18) Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega: „ACER avaldab lõikes 1 osutatud kontrollitegevuse tulemuste aruande igal aastal. Selles aruandes määrab amet kindlaks elektrienergia, jamaagaasi ja vesiniku siseturgude lõpuleviimist takistavad tõkked.“ Artikkel 66 Määruse (EL) nr 1227/2011 muutmine Määrust (EL) nr 1227/2011 muudetakse järgmiselt. a) Artiklis 2, artikli 3 lõigetes 3 ja 4, artikli 4 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 5 asendatakse mõiste „elekter või maagaas“ mõistetega „elekter, vesinik või maagaas“; b) Artikli 6 lõikes 2 asendatakse mõiste „elektri- ja gaasiturud“ mõistega „elektri-, vesiniku- ja maagaasiturud“. ET 93 ET Artikkel 67 Määruse (EL) 2017/1938 muudatused Määrust (EL) 2017/1938 muudetakse järgmiselt. (1) Artikli 1 esimene lause asendatakse järgmisega: „Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted gaasivarustuskindluse tagamiseks liidus, kindlustades maagaasi ning taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasi (edaspidi „gaas“) siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise, võimaldades erakorraliste meetmete rakendamist juhul, kui turg ei suuda enam vajalikku gaasikogust tarnida, sealhulgas viimase abinõuna solidaarsusmeetme rakendamist, ning selgelt määratledes maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu kohustused seoses ennetusmeetmete ja konkreetsete gaasitarnehäirete korral võetavate vastumeetmetega ja sätestades kõnealuste kohustuste selge jaotuse maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu vahel.“ (2) Artiklisse 2 lisatakse järgmised mõisted: „27) „gaas“ – maagaas [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 2 punkti 1 tähenduses;“ 28) „strateegiline varu“ – gaas, mida ülekandesüsteemi haldurid ostavad, haldavad ja hoiustavad eranditult oma ülesannete täitmiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Strateegilise varu osana hoiustatud gaasi jaotatakse üksnes juhul, kui see on vajalik süsteemi töökindlaks ja usaldusväärseks käitamiseks kooskõlas [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikliga 35 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 kohaselt välja kuulutatud kriisiolukorraga ning seda ei saa gaasi hulgimüügiturgudel muul viisil müüa;“ 29) „hoidla kasutaja“ – hoidla halduri klient või potentsiaalne klient.“ (3) Artiklile 2 lisatakse järgmine lõik: „Viiteid maagaasile käsitatakse viidetena punktis 27 määratletud gaasile.“ (4) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt: (a) lõige 1 asendatakse järgmisega: ˜„1. Matkimine hõlmab hädaolukorra gaasitarnekoridoride kindlaksmääramist ja hindamist ja selle käigus määratakse samuti kindlaks liikmesriigid, kes on suutelised käsitlema kindlakstehtud riske, sealhulgas hoidlate ja veeldatud maagaasi osas. (5) Lõike 4 punkt e asendatakse järgmisega: „e) võttes arvesse riske, mis on seotud gaasivarustuskindluse seisukohalt olulise taristu kontrolliga, niivõrd, kuivõrd need riskid võivad endas kätkeda muu hulgas investeeringute nappuse, mitmekesistamispüüdluste nurjamise, olemasolevate taristute väärkasutamise, sealhulgas liigse hoiustamisvõimsuse soetamise, või liidu õiguse rikkumise riske;“. (6) Lisatakse artikkel 7a: Artikkel 7a Ennetavad ja erakorralised meetmed ET 94 ET Liikmesriigid võtavad asjakohaseid ennetavaid ja erakorralisi meetmeid. Nende meetmete puhul tuleb arvesse võtta artiklis 7 ette nähtud kogu liitu hõlmava kõige hiljutisema häirestsenaariumide matkimise tulemusi ning need meetmed peavad olema asjakohased, et käsitleda ühistes ja riiklikes riskihindamistes kindlaks tehtud riske.“ (7) Artikli 8 lõige 1 ja artikli 9 lõiked 3–10 viiakse üle artikli 7a lõigeteks 2–12. (8) Lisatakse artiklid 7b, 7c ja 7d: Artikkel 7b Taristu ja gaasihoidlate tõhus ja ühine kasutamine 1. Varustuskindluse huvides tagavad liikmesriigid olemasoleva taristu tõhusa kasutamise riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Eelkõige võimaldavad liikmesriigid piiriülest gaasivahetust ning piiriülest juurdepääsu hoidlatele ja veeldatud maagaasile. 2. Ühised riskihindamised ja kõik edasised ajakohastamised hõlmavad analüüsi piirkonnas olemasolevate hoidlate võimsuse piisavuse, hoiustamisvõimsuse toimivuse ja nende panuse kohta liidu varustuskindlusse, sealhulgas riskide kohta, mis on seotud gaasivarustuskindluse seisukohast olulise hoidlataristu kontrollimisega kolmandate riikide üksuste poolt. Analüüsis võrreldakse gaasihoidlate ja alternatiivsete meetmete, näiteks energiatõhususse ja taastuvallikatesse tehtavate investeeringute rolli. 3. Kui ühise riskihindamise või selle ajakohastatud versiooni raames tehtud analüüsi tulemused näitavad, et piirkondlikul tasandil esineb risk, mis võib kujutada ohtu ühele või mitmele samasse riskirühma kuuluvale liikmesriigile ja mida ei saa muul viisil leevendada, kaaluvad liikmesriigid üht või mitut järgmist meedet: a) kohustada gaasihoidlate kasutajaid hoidma maa-aluses hoidlas gaasi miinimumkogust; b) pakkumismenetlused, enampakkumised või samaväärsed mehhanismid, millega stimuleeritakse hoiustamisvõimsuste reserveerimist, et katta kulude võimalikud puudujäägid; c) kohustada ülekandesüsteemi haldureid ostma ja haldama strateegilisi gaasivarusid; d) anda võimalus lõimida hoidlad täielikult ülekandesüsteemi halduri võrku, kui hoidla peataks muidu tegevuse ja selline tegevuse peatamine seaks ohtu ülekandesüsteemi turvalise ja usaldusväärse toimimise. Selliste meetmete üle konsulteeritakse asjaomases riskirühmas, eelkõige konsulteeritakse selle üle, kuidas meetmetega vähendatakse ühises riskihindamises kindlaks tehtud riske. 4. Artikli 7a ja käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud meetmed peavad olema vajalikud, selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning need ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi ega gaasi siseturu tõhusat toimimist ega ohustada teiste liikmesriikide ega liidu gaasivarustuskindlust. Meetmed ei tohi takistada ega piirata piiriülest võimsust, mis on jaotatud kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2017/459 sätetega. 5. Piirkondlike riskide tuvastamisel püüavad asjaomasesse riskirühma kuuluvad liikmesriigid piirkondlikus riskirühmas kokku leppida piirkonna varude sihtkoguses, et tagada kindlakstehtud varustuskindluse riski katmine vastavalt ühisele riskianalüüsile. ET 95 ET Asjaomasesse riskirühma kuuluvad liikmesriigid püüavad kokku leppida ühise riskihindamise alusel valitud, lõike 3 kohaselt võetud meetmete ühistes rahastamiskavades. Kulude jaotus liikmesriikide vahel peab olema õiglane ja põhinema lõike 2 kohaselt tehtud analüüsil. Kui meedet rahastatakse lõivust, ei koguta seda piiriüleste ühenduspunktide puhul. Kui liikmesriigid ei suuda ühistes rahastamiskavades kokku leppida, võib komisjon vastu võtta õiguslikult mittesiduvad suunised põhielementide kohta, mis tuleb lisada. 6. Asjaomasesse riskirühma kuuluvad liikmesriigid lepivad kokku ühise kooskõlastatud menetluse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud hoidlas hoitava gaasi väljavõtmiseks hädaolukorras, nagu on määratletud artikli 11 lõikes 1. Ühine kooskõlastatud menetlus hõlmab gaasi väljavõtmise korda osana komisjoni koordineeritavatest meetmetest piirkondlikus või liidu hädaolukorras, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 3. 7. Pärast lõikes 3 osutatud sisekonsultatsiooni asjaomases riskirühmas konsulteerivad liikmesriigid gaasikoordineerimisrühmaga. Liikmesriigid teavitavad gaasikoordineerimisrühma lõigetes 5 ja 6 osutatud ühistest rahastamiskavadest ja gaasi väljavõtmise korrast. 8. Lõikest 3 tulenevad meetmed lisatakse riskihindamisele ning vajaduse korral ennetavasse tegevuskavasse ja hädaolukorra lahendamise kavasse, mis vastab antud ajavahemikule. Artikkel 7c Kogu ELi hõlmav riskihindamine Üleminekusättena viivad kõik liikmesriigid kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest lõpule käimasolevad ühised ja riiklikud riskihindamised ning võtavad vajaduse korral vastu ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava artikli 7b lõigete 2–6 järgimiseks vajaliku addendum'iga. Need ajakohastatud kavad avalikustatakse ja neist teatatakse komisjonile vastavalt artikli 8 lõikes 7 sätestatud menetlusele ning komisjon esitab artikli 8 lõikes 8 määratletud tingimustel soovituse, mida asjaomane pädev asutus võtab arvesse vastavalt artikli 8 lõikes 9 kirjeldatud menetlusele. Artikkel 7d Strateegiliste varude ühishanked 1. Liikmesriigid võivad varustuskindluse tagamiseks võetavate ennetavate meetmete osana luua ülekandesüsteemi haldurite poolt strateegiliste varude ühishanke mehhanismi. Mehhanism töötatakse välja kooskõlas ELi õiguse ja konkurentsieeskirjadega ning nii, et strateegilisi varusid saaks kasutada osana komisjoni koordineeritavatest meetmetest piirkondlikus või liidu hädaolukorras, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 3. Mehhanismis võivad osaleda kõik liidu ülekandesüsteemi haldurid, kes soovivad ühineda pärast selle loomist. 2. Osalevad liikmesriigid teatavad komisjonile oma kavatsusest selline mehhanism luua. Teade sisaldab teavet, mida on vaja, et hinnata vastavust käesolevale määrusele, näiteks ostetava gaasi maht, meetme kestus, osalevad ülekandesüsteemi haldurid, ET 96 ET halduskord, töökord ja hädaolukorras aktiveerimise tingimused. Samuti täpsustatakse selles eeldatavad kulud ja tulud. 3. Komisjon võib kolme kuu jooksul esitada arvamuse kavandatava mehhanismi käesolevale määrusele vastavuse kohta. Komisjon teatab saadud teatest gaasikoordineerimisrühmale ja vajaduse korral ACERile. Osalevad liikmesriigid võtavad komisjoni arvamust täiel määral arvesse. Artikkel 7e Strateegiliste varude hoidmise ja ühishangete aruanne Komisjon esitab kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest aruande artiklite 7b, 7c ja 7d kohaldamise ning strateegiliste varude ühishanke võimaluse kasutamisel saadud kogemuste, selle tulude, kulude ja takistuste kohta. (9) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt: (a) lõige 1 jäetakse välja; (b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Piirkondlikud peatükid sisaldavad asjakohaseid ja tõhusaid piiriüleseid meetmeid, sealhulgas seoses hoidlate ja veeldatud maagaasiga, mille puhul on nõutav ühe sama või mitme erineva riskirühma meedet rakendavate liikmesriikide (keda meetmed puudutavad) kokkulepe, võttes aluseks artikli 7 lõikes 1 osutatud matkimise ning ühise riskihindamise.“ (10) Lõikesse 6 lisatakse järgmine lause: „Koostööettepanek võib hõlmata vabatahtlikku osalemist strateegiliste varude ühishangetes, nagu on osutatud artiklis 7c.“ (11) Lisatakse uus artikkel 8a: „Artikkel 8a Küberturvalisuse meetmed 1. Ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel kaaluvad liikmesriigid asjakohaseid küberturvalisuse meetmeid. 2. Komisjon võib kooskõlas artikliga 19 vastu võtta delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse gaasisektoripõhised eeskirjad piiriüleste gaasivoogude küberturvalisuse aspektide kohta, sealhulgas eeskirjad ühiste miinimumnõuete, kavandamise, seire, aruandluse ja kriisiohje kohta. 3. Kõnealuse delegeeritud õigusakti väljatöötamiseks teeb komisjon tihedat koostööd Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametiga (ACER), Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA), Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuga (ENTSOG) ja piiratud arvu peamiste mõjutatud sidusrühmadega, samuti nende volituste piires küberturvalisuse valdkonnas olemasoleva pädevusega üksustega, nagu küberturbekeskused ja küberturbeintsidentide lahendamise üksused (CSIRT), nagu on osutatud küberturvalisuse direktiivis (NIS 2.0).“ ET 97 ET (12) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt: (a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt: (i) punkt e asendatakse järgmisega: „e) artikli 7a lõikes 1 osutatud riskihindamisel väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks ettenähtud muud ennetavad meetmed (näiteks meetmed, mis on seotud vajadusega tõhustada ühendusi naaberliikmesriikide võrkude vahel, parandada veelgi energiatõhusust, vältida liigse varuvõimsuse soetamist ja vähendada gaasinõudlust ning võimalusega mitmekesistada vajaduse korral gaasitarneteid ja -allikaid ning piirkondlikult kasutada olemasolevaid gaasireserve ja veeldatud maagaasi võimsusi), et säilitada gaasivarustus kõikidele tarbijatele võimalikult suures ulatuses;“ (ii) punkt k asendatakse järgmisega: „k) teave kõikide gaasivarustuskindlusega seotud avaliku teenindamise kohustuste kohta, sh kohustusliku hoiustamisvõimsuse ja strateegiliste varude kohta;“ (iii) lisatakse punkt i: i) teave artiklis 8a osutatud küberturvalisuse meetmete kohta.“ (13) Artikli 12 lõikesse 3 lisatakse punkt d: „d) koordineerib meetmeid, mis on seotud artiklis 7c osutatud strateegiliste varude ühishangetega.“ (14) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt: (a) lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega: „3. Solidaarsusmeede on viimase abinõuna võetav meede, mida kohaldatakse ainult siis, kui taotlev liikmesriik: a) on välja kuulutanud hädaolukorra vastavalt artiklile 11; b) ei ole suutnud täita tema solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele suunatud gaasitarnete puudujääki, kuigi on kohaldanud artikli 11 lõikes 3 osutatud meedet; c) on ammendanud kõik turupõhised meetmed („vabatahtlikud meetmed“), kõik mitteturupõhised meetmed („kohustuslikud meetmed“) ja oma hädaolukorra lahendamise kavas ette nähtud muud meetmed; d) on komisjonile ja kõikide liikmesriigiga kas otse ühendatud või lõike 2 kohaselt kolmanda riigi kaudu ühendatud liikmesriikide pädevatele asutustele esitanud selgesõnalise taotluse, millele on lisatud käesoleva lõike punktis b osutatud rakendatud meetmete kirjeldus ja selgesõnaline kohustus maksta solidaarsust pakkuvale liikmesriigile lõike 8 kohaselt õiglast ja viivitamatut hüvitist. 4. Liikmesriigid , kes saavad solidaarsusmeetme taotluse, lähtuvad pakkumiste esitamisel võimalikult suures ulatuses ja nii kaua kui võimalik vabatahtlikest nõudlusega seotud meetmetest, enne kui võetakse kasutusele mitteturupõhised meetmed. ET 98 ET Kui turupõhised meetmed osutuvad ebapiisavateks, et täita solidaarsust pakkuva liikmesriigi solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele suunatud gaasitarnete puudujääk taotlevas liikmesriigis, võib solidaarsust pakkuv liikmesriik võtta mitteturupõhiseid meetmeid lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmiseks. 5. Kui solidaarsust taotlevale liikmesriigile võiks solidaarsust pakkuda rohkem kui üks liikmesriik, püüab solidaarsust taotlev liikmesriik pärast konsulteerimist kõigi liikmesriikidega, kes on kohustatud solidaarsust pakkuma, leida pakkumiste seast kõige soodsama pakkumise, lähtudes kuludest ning gaasitarnete kiirusest, kindlusest ja mitmekesistamisest. Kui taotluse esitanud liikmesriigi solidaarsuse alusel kaitstud tarbijate gaasitarne puudujäägi katmiseks ei piisa olemasolevatest turupõhistest pakkumistest, on solidaarsust pakkuvad liikmesriigid kohustatud võtma mitteturupõhiseid meetmeid.“ (b) lõikesse 10 lisatakse järgmine lõik: „Kui solidaarsusmeedet on pakutud lõigete 1 ja 2 kohaselt, viib pakkuva liikmesriigi reguleeriv asutus ja/või konkurentsiamet kolme kuu jooksul pärast hädaolukorra lõpetamist läbi taotluse esitanud liikmesriigi makstud hüvitise lõppsumma järelkontrolli. Taotluse esitanud liikmesriigiga konsulteeritakse ja ta esitab järelkontrolli kokkuvõtte kohta oma arvamuse. Pärast taotluse esitanud liikmesriigiga konsulteerimist on seda järelkontrolli teostaval asutusel õigus nõuda hüvitise summa parandamist, võttes arvesse taotluse esitanud liikmesriigi arvamust. Järelkontrolli kokkuvõte edastatakse Euroopa Komisjonile, kes võtab seda arvesse oma aruandes hädaolukorra kohta vastavalt artikli 14 lõikele 3.“; (c) lõige 14 asendatakse järgmisega: „14. Käesoleva artikli kohaldatavust ei mõjuta see, kui liikmesriigid ei suuda oma tehnilises ning õigus- ja finantskorras kokku leppida või seda viimistleda. Sellises olukorras, kus solidaarsuse alusel kaitstud tarbijate gaasivarustuse tagamiseks on vaja solidaarsusmeedet, kohaldatakse asjaomase gaasi nõudmise ja tarnimise suhtes vaikimisi (uues) IX lisas sätestatud korda.“ (15) Artikli 14 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Pärast hädaolukorda esitab lõikes 1 osutatud pädev asutus võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuus nädalat pärast hädaolukorra lõppenuks kuulutamist komisjonile üksikasjaliku hinnangu hädaolukorra ja rakendatud meetmete tulemuslikkuse kohta, sh hinnangu hädaolukorra majandusliku mõju, elektrisektorile avalduva mõju ning liidule ja selle liikmesriikidele antud või neilt saadud abi kohta. Vajaduse korral sisaldab hinnang artiklis 13 sätestatud mehhanismi käivitamiseni viinud asjaolude üksikasjalikku kirjeldust ja puuduvate gaasitarnete vastuvõtmise tingimusi, sealhulgas makstud hinda ja rahalist hüvitist, ning vajaduse korral põhjuseid, miks solidaarsuspakkumisi vastu ei võetud ja/või gaasi ei tarnitud. Niisugune hinnang tehakse kättesaadavaks gaasikoordineerimisrühmale ja seda võetakse arvesse ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade ajakohastamisel.“ (16) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt: (a) lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega: ET 99 ET „Õigus võtta vastu artikli 3 lõikes 8, artikli 7 lõikes 5, artikli 8 lõikes 5 ja artikli 8a lõikes 2 (küberturvalisus) osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. novembrist 2017.“; (b) lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega: „3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 3 lõikes 8, artikli 7 lõikes 5, artikli 8 lõikes 5 ja artikli 8a lõikes 2 (küberturvalisus) osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.“; (c) lõike 6 esimene lause asendatakse järgmisega: „6. Artikli 3 lõike 8, artikli 7 lõike 5, artikli 8 lõike 5 ja artikli 8a lõikes 2 (küberturvalisus) alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet.“ (17) VI lisa muudetakse järgmiselt: a) punkti 5 alapunkti a teise lõigu teise taande „gaasi transiiditeede ja tarneallikate mitmekesistamise meetmed“ järele lisatakse järgmine taane: „— liigse varuvõimsuse soetamist vältivad meetmed,“; b) punkti 11.3. alapunkti a teise lõigu teise taande „gaasi transiiditeede ja tarneallikate mitmekesistamise meetmed“ järele lisatakse järgmine taane: „— liigse varuvõimsuse soetamist vältivad meetmed,“ (18) Käesoleva määruse II lisas sätestatud tekst lisatakse määrusesse (EL) 2017/1938 IX lisana.  715/2009 (kohandatud) Artikkel 6831 Kehtetuks tunnistamine Määrus (EÜ) nr  715/2009 1775/2005 tunnistatakse kehtetuks alates 3. märtsist 2011. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile. Artikkel 6932 Jõustumine  Parandus, ELT L 229, 1.9.2009, lk 29 (kohandatud)  uus Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates  jaanuarist 2023  3. märtsist 2011. ET 100 ET  715/2009 Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 101 ET FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid 1.4.2. Erieesmärgid 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju 1.4.4. Tulemusnäitajad 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ET 102 ET 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ET 103 ET FINANTSSELGITUS – ASUTUSED 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturu ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud). Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taastuvallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturu ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud). 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Poliitikavaldkond: energeetika Tegevusvaldkond: Euroopa roheline kokkulepe 1.3. Ettepanek käsitleb X uut meedet  uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 21  olemasoleva meetme pikendamist  ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimamäärusega seati ELile eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus viisil, mis aitab kaasa Euroopa konkurentsivõimele, majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Kasvuhoonegaaside heite 55 % vähendamise eesmärk viib hinnanguliselt taastuvallikate 38–40 % osakaaluni. Gaaskütused moodustavad 2050. aastaks energiaallikate jaotusest jätkuvalt olulise osa ja seetõttu tuleb konkurentsivõimeliste vähese süsinikuheitega gaasiturgude tulevikku suunatud korralduse abil gaasisektori süsinikuheidet vähendada. Käesolev algatus on ka paketi „Eesmärk 55“ osa. See hõlmab gaaside, sealhulgas vesiniku turu kujundamist. Kuigi selle abil ei vähendata otseselt CO2 heidet, kõrvaldatakse sellega olemasolevad regulatiivsed tõkked ja luuakse tingimused, et see saaks toimuda kulutõhusal viisil. 1.4.2. Erieesmärgid Järgmised erieesmärgid keskenduvad nendele, mida käsitletakse sätetes, mis nõuavad lisavahendeid ACERile ja energeetika peadirektoraadile. Erieesmärk nr. 1: Luua õigusraamistik vesinikusektori ja vesinikuvõrkude turupõhiseks arendamiseks. Erieesmärk nr. 2: 21 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 104 ET Parandada piiriülese maagaasikaubanduse tingimusi, võttes arvesse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavat rolli, ning suurendada tarbijate õigusi. Erieesmärk nr. 3: Tagada, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgiksid ELi õigusakte. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Lisavahendid võimaldavad ACERil ja energeetika peadirektoraadil täita ülesandeid, mis on vajalikud neile ELi õigusaktidega antud volituste täitmiseks kooskõlas käesoleva ettepaneku nõuetega. 1.4.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Erieesmärk nr. 1: Vesinikutaristu arendamine ja selle ühine kasutamine eri turuosaliste poolt. Erieesmärk nr. 2: Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidega kauplemise tase ja nende turulepääs (nt kauplejate mahud ja arv, veeldatud maagaasi terminalide kasutamise määr ja saadud gaaside mahud). Erieesmärk nr. 3: Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku õigeaegne loomine ja maagaasi jaotussüsteemi haldurite õigeaegne kaasamine Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksusesse. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Järgnevas hinnangus, niivõrd kui see puudutab ACERit, võetakse arvesse sõltumatu konsultandi hiljutises uuringus esitatud hinnanguid praeguste ülesannete jaoks vajalike ressursside kohta, et määrata kindlaks sarnaste, kuid lisaülesannete jaoks vajalikud ressursid, kohandades neid, et vältida ülehindamist. Olemasolevate ülesannete puhul esitatud täistööajale taandatud töötajate arvud on 2023. aastal vajalike töötajate arvu ümardatud hinnangud, kuid neid on üldiselt vähendatud 20 %, võtmaks arvesse, et konsultandi kasutatud metoodika võis tingida ülehindamist, nagu on selgitatud komisjoni 5. oktoobri 2021. aasta arvamuses C(2021)7024 Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti programmdokumendi kavandi kohta aastateks 2022–2024 ning ACERi käsutuses olevate rahaliste ja inimressursside piisavuse kohta. Käesolevas tööjõu-uuringus kasutatakse vajalike töötajate arvu kohta seega konsultandi kasutatud hinnangust konservatiivsemat hinnangut. ET 105 ET Kuigi ELi tarbijatele tarnitava maagaasi maht järk-järgult väheneb, ei vähenda see lähitulevikus ACERi töökoormust praeguste ülesannete täitmisel: näiteks jätkub maagaasi võrgueeskirjade rakendamine olenemata võrgu transpordimahust. Võttes arvesse vähese CO2 heitega gaaside segamise kasvavat rolli, suureneb keerukus veelgi. Samuti lisatakse seoses puhta vesiniku võrgu ja turuga ACERi ülesannete loetellu uue sektori reguleerimine. Erieesmärk nr. 1: õigusraamistiku loomine vesinikusektori ja vesinikuvõrkude turupõhiseks arendamiseks – Nagu ka elektri ja maagaasi puhul on turupõhise vesinikusektori arendamiseks vaja üksikasjalikumaid eeskirju võrgueeskirjade või suuniste kujul. Ettepanek sisaldab üheksat volitust võtta komisjoni määruste kujul vastu uued vesinikuga seotud võrgueeskirjad või suunised. Praegu on olemas kuus võrgueeskirja või suunist, mis on võetud gaasimääruse (EÜ) nr 715/2009 alusel vastu komisjoni määrustena või lisatud sellele määrusele lisadena. Konsultandi hinnangul vajab ACER nende rakendamiseks seitset täistööajale taandatud töötajat. Maagaasi võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamisel ja rakendamisel saadud kogemusi saab kasutada sarnaste vesiniku võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamisel (nt võimsuse jaotamine, koostalitlusvõime). Seetõttu on vesinikuga seotud uute võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamiseks ja seejärel rakendamiseks vaja hinnanguliselt viit täistööajale taandatud töötajat. Arvestades vesinikusektori järkjärgulist arengut, tuleks täiendavad täistööajale taandatud töötajad tööle võtta järk-järgult: alates 2023. aastast üks täistööajale taandatud töötaja aastas. – ACER teeb ka otsuseid uue piiriülese vesinikutaristu kulude jaotamise kohta ja vesiniku või muude gaaside kvaliteedierinevustest tulenevate piirangute kõrvaldamise lahenduste kohta. Konsultandi hinnangul on ACERi otsuse tegemiseks piiriülese kulude jaotamise kohta TEN-E määruse 347/2013 alusel juhul, kui liikmesriikide reguleerivad asutused ei jõua kokkuleppele, vaja umbes kolme täistööajale taandatud töötajat kuueks kuuks ning kui otsus edasi kaevatakse, on vaja täiendavaid inimressursse. Eeldades, et otsus tehakse kord kahe aasta tagant, oleks selleks täiendavalt vaja üht täistööajale taandatud töötajat ajal, mil vesiniku ja muude gaaside kui maagaasi kasvava tähtsuse tõttu see otsustusõigus tõenäoliselt tekib (s.o 2026. aastal). – ACERi turujärelevalve aruandele lisatakse neljas väljaanne (lisaks elektri hulgimüüki, maagaasi hulgimüüki ja jaemüüki/tarbijaid käsitlevatele) vesiniku kohta, millega laiendatakse ACERi turujärelevalve ulatust. Praegu töötab nimetatud kolme väljaandega 7– 8 täistööajale taandatud töötajat. Kuna vesinik on ACERi jaoks uus valdkond, mille jaoks tuleb luua ettevõttesisene pädevus, prognoositakse, et alates ettepanekute jõustumisest on vaja täiendavalt üht täistööajale taandatud töötajat ja veel üht täistööajale taandatud töötajat on vaja siis, kui vesinikusektor hakkab eeldatult kujunema üleeuroopaliseks turuks (s.o umbes 2027. aasta paiku). – Arvestades vesiniku ja muude mittefossiilsete gaaside kasvavat tähtsust, tuleb energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaldamisala laiendada. Selleks on täiendavalt vaja viit täistööajale taandatud töötajat: kaht alates 2024. aastast ja kolme täistööajale taandatud töötajat, kui vesinikuturg hakkab arenema, seega alates 2027. aastast. Kõnealuse viie täistööajale taandatud töötaja tööd on võimalik rahastada tasudest. ET 106 ET Erieesmärk nr. 2: piiriülese maagaasikaubanduse tingimuste parandamine, võttes arvesse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavat rolli, ning suurendada tarbija õigusi – Kavas on vastu võtta uus komisjoni määrus küberturvalisuse kohta, mis on samaväärne elektrisektoris kohaldatavaga. Vastavalt ACERi vajatavale kogemusele on ühe võrgueeskirja või suunise kohta vaja keskmiselt üht täistööajale taandatud töötajat ning alates ettepaneku jõustumisest täiendavalt üht täistööajale taandatud töötajat küberturvalisuse jaoks. – Lisatakse uus säte, mille kohaselt peavad võrguhalduritel ristsubsideerimise vältimiseks olema eraldi reguleeritud varabaasid maagaasi-, vesiniku- ja/või elektrivõrkude jaoks. ACERile tehakse ülesandeks anda võrguhalduritele ja liikmesriikide reguleerivatele asutustele soovitusi varade väärtuse kindlaksmääramise ja võrgu kasutajate tasude arvutamise kohta ning ajakohastada neid igal teisel aastal. ACERile tehakse ka ülesandeks avaldada iga nelja aasta järel uuring, milles võrreldakse ELi ülekandesüsteemi haldurite kulude tõhusust. Elektrimääruse 2019/943 artikli 18 lõike 9 kohase ülekande- ja jaotustariife käsitleva parima tava aruande puhul hindas konsultant personalivajaduseks 0,4 täistööajale taandatud töötajat aastas, mis on veidi rohkem kui olemasolevas gaasi ühenduspunktide ülekoormamist käsitlevas seirearuandes. Ettepanekuga vähendatakse viimati nimetatud aruandes sätestatud esitamise sagedust igalt aastalt põhimõtteliselt igale kahele aastale. Nii peaks alates 2024. aastast piisama mõlema uue aruandlusülesande täitmiseks täiendavast 0,5 täistööajale taandatud töötajast. – Võttes arvesse uuesti sõnastatud elektridirektiivi (EL) 2019/944 sätteid, tugevdatakse käesoleva ettepanekuga sätteid ka gaasitarbijate kohta. Nende sätetega peaks kaasnema ACERi suutlikkus jälgida tarbijaõigusi ja jaeturge ning seega peaks ACERi iga-aastase turujärelevalvearuandega tegelevat meeskonda suurendama 0,5 täistööajale taandatud töötaja võrra alates ajast, mil liikmesriigid peavad sätted üle võtma (st alastes 2024. aastast). Erieesmärk nr. 3: selle tagamine, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgiksid ELi õigusakte – Ettepanekuga parandatakse järelevalvet ENTSO-G üle (võttes arvesse ENTSO-E-ga seotud sätteid), laiendatakse ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusulatust maagaasi jaotussüsteemi halduritele ja luuakse uus Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik. Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku loomine ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusulatuse laiendamine tekitab ACERile esimesel aastal pärast ettepaneku jõustumist tippkoormuse, millele järgnevad korrapärased järelevalveülesanded ja võimalikud, kuigi harvad jõustamismeetmed. Piisama peaks ühest täistööajale taandatud töötajast, kes pärast esimest aastat tegeleks ka uue Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku peamise järelevalveülesandega: uue liiduülese võrgu arengukava hindamisega. Eespool kirjeldatud täiendavate täistööajale taandatud töötajate arvud ei sisalda halduspersonali. Umbes 25 % halduspersonali suhtarvu (vähem kui praegu) kohaldamine tähendab, et vaja on veel viit täistööajale taandatud töötajat. Komisjoni varasemates arvamustes ACERi programmdokumentide kohta on väljendatud kahtlust, et ACERi ametikohtade loetelu ei sisalda sätteid kantselei- või sekretäriülesandeid täitvate töötajate ET 107 ET kohta ning ACER tugineb selliste ülesannete täitmisel tõepoolest ajutistele töötajatele. Selleks et seda olukorda parandada ilma lisakoormuseta ELi eelarvele, peaksid need halduspersonali hulka kuuluvad täistööajale taandatud töötajad seega kuuluma AST/SC-kategooriasse, sest nad asendaksid ajutisi töötajaid. Kokku 21 täistööajale taandatud töötajast kuni seitse rahastataks tasudest (kaks ajutist teenistujat AD ametikohal, kolm lepingulist töötajat IV tegevusüksuses ja kaks ajutist teenistujat AST/SC ametikohal sekretariaadiabidena kahe energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse alusel tegutseva osakonna juhatajatele). Kuigi suurem osa ELi asutuste täiendavast töökoormusest jääb ACERi kanda, suurendavad vesinikusektor, mis areneb järk-järgult üleeuroopaliseks turuks, ning maagaasivõrgu ja -turu üha keerukamaks muutumine, mis on tingitud muude gaaside kui fossiilse gaasi suurenevast tarnest, ka energeetika peadirektoraadi töökoormust. Konservatiivse hinnangu kohaselt on tugevdatud tarbijakaitsesätete nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja veel ühte täistööajale taandatud töötajat. Hulgimüügi valdkonnas töötab praegu kaheksa täistööajale taandatud töötajat gaasiturgudega (sealhulgas võrgu planeerimine ja gaasi kvaliteet). Vesinikuga seotud eeskirjade lisandumine ja maagaasisektori kasvav keerukus nõuavad personali 1,5-kordset suurendamist, seega nelja täiendavat täistööajale taandatud töötajat, kelle palkamine jaotatakse lähiaastatele kooskõlas vesinikusektori arenguga ja muude gaaside kui fossiilse gaasi turuosa suurenemisega. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. Praegu puuduvad ELi tasandil eeskirjad, millega reguleeritakse spetsiaalseid vesinikuvõrke või -turge. Pidades silmas praegu ELi ja liikmesriikide tasandil tehtavaid pingutusi, et edendada taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamist fossiilkütuste asendajana, oleks liikmesriikidel stiimul võtta riiklikul tasandil vastu eeskirjad vesiniku transportimiseks mõeldud spetsiaalse taristu kohta. See tekitab ELis killustunud õiguskeskkonna ohu, mis võib takistada riiklike vesinikuvõrkude ja -turgude lõimimist, pärssides või takistades seeläbi piiriülest vesinikukaubandust. Vesinikutaristut käsitlevate eeskirjade ühtlustamine hilisemas etapis (st pärast riiklike õigusaktide kehtestamist) suurendaks liikmesriikide halduskoormust ning ettevõtjate regulatiivseid kulusid ja ebakindlust, eriti kui tegemist on pikaajaliste investeeringutega vesiniku tootmisse ja transporditaristusse. Spetsiaalsete vesinikuvõrkude ja -turgude ELi tasandi õigusraamistiku loomine edendaks riiklike vesinikuturgude ja -võrkude lõimimist ning omavahelist ühendamist. Selliste spetsiaalsete vesinikuvõrkude kavandamist, rahastamist ja haldamist käsitlevad ELi tasandi eeskirjad looksid seda liiki pikaajalise taristu potentsiaalsete investorite jaoks pikaajalise prognoositavuse, eelkõige piiriüleste ühenduste puhul (mille suhtes võivad muidu kehtida erinevad ja võimalik et erineva sisuga riigisisesed õigusaktid). Biometaani puhul on tõenäoline, et ilma ELi tasandi algatuseta oleks õigusraamistik 2030. aastaks hulgimüügiturgudele juurdepääsu, ühenduskohustuste ning ülekandesüsteemi ET 108 ET haldurite ja jaotussüsteemi haldurite koordineerimismeetmete vallas endiselt ebaühtlane. Samuti seisavad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasi tootjad ilma mõningase ELi tasandil toimuva ühtlustamiseta ELi eri osades silmitsi väga erinevate ühendus- ja võrku suunamise kuludega, mis toob kaasa ebavõrdsed tingimused. Ilma täiendavate ELi tasandi õigusaktideta kohaldaksid liikmesriigid jätkuvalt erinevaid gaasi kvaliteedistandardeid ja vesiniku segamise tasemeid käsitlevaid eeskirju, mis võivad kaasa tuua piiriüleste voogude piiramise ja turu killustumise. Gaasi kvaliteedistandardid määratletaks jätkuvalt peamiselt maagaasi kvaliteedinäitajate alusel, mis piiraks taastuvallikatest toodetud gaaside võrku lõimimist. Kõik need aspektid vähendavad tõenäoliselt taastuvallikatest toodetud gaaside piiriülest kaubandust, mida võib kompenseerida fossiilse gaasi suurem import. Veeldatud maagaasi terminalide kasutamine ja import võib jääda piirduma fossiilse gaasiga hoolimata sellest, et veeldatud maagaasi terminale ei oleks vaja kohandada, kui väljastpoolt ELi pärit allikatest oleks kättesaadav konkurentsivõimeline biometaan või sünteetiline metaan. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Varasemate seadusandlike ettepanekutega saadud kogemused on näidanud, et ACERi personalivajadusi on lihtne alahinnata. See kehtib eriti juhul, kui õigusaktid sisaldavad sätteid, mis annavad volitused üksikasjalikumate tehniliste eeskirjade, näiteks elektrimääruse (EL) 2019/943 kohaste võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmiseks. Selleks et vältida 2009. aastal vastu võetud kolmanda energiapaketiga saadud kogemuste kordumist, kui personalivajaduse alahindamine tõi kaasa struktuurse personalipuuduse (mida lahendatakse põhjalikult alles alates ELi 2022. aasta eelarvest), hinnatakse käesoleva ettepaneku puhul personalivajadust mitme tulevase aasta puhul ja võetakse arvesse tõenäolist tulevast arengut, nagu volituste kasutamine. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega See algatus on Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketi „Eesmärk 55“ osana lisatud komisjoni 2021. aasta tööprogrammi (COM(2020) 690 final) ning see aitab saavutada eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 %, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses, ning ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Täistööajale taandatud töötajaid on vaja uute ülesannete täitmiseks, samal ajal kui olemasolevad ülesanded lähitulevikus ei vähene: vesinikusektor areneb paralleelselt sellega, et jätkuvalt kasutatakse maagaasisüsteemi, mis muutub veelgi keerulisemaks muude metaaniallikate kui fossiilse gaasi suureneva kasutamise tõttu. Seega ümberpaigutamine vajadust lisapersonali järele ei rahuldaks. ET 109 ET Niivõrd, kui see on õiguslikult võimalik, rahastatakse täiendavate täistööajale taandatud töötajate palkamist olemasoleva energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohase tasusüsteemi kaudu, millega rahastatakse ACERi ülesannete täitmist. ET 110 ET 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju  Piiratud kestusega –  Ettepanek hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA X Piiramatu kestusega – Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, – millele järgneb täieulatuslik rakendamine 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid22 X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt –  rakendusametite kaudu  Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega X Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; X finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;  avalik-õiguslikele asutustele;  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad annavad piisavad finantstagatised;  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes annavad piisavad finantstagatised;  isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. Märkused 22 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx. ET 111 ET 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Märkige sagedus ja tingimused. Kooskõlas oma finantsmäärusega peab ACER oma programmidokumendi raames esitama iga- aastase tööprogrammi, mis sisaldab iga tegevuse kohta nii rahaliste vahendite kui ka inimressurssidega seotud üksikasju. ACER esitab energeetika peadirektoraadile kuuaruande eelarve täitmise kohta, sealhulgas kulukohustuste ja maksete kohta eelarvejaotiste kaupa ning vabade ametikohtade määra kohta töötajate liikide kaupa. Lisaks on energeetika peadirektoraat otseselt esindatud ACERi juhtorganites. Haldusnõukogus olevate esindajate kaudu teavitatakse energeetika peadirektoraati eelarve kasutamisest ja ametikohtade loetelust selle igal aasta jooksul toimuval koosolekul. Kooskõlas finantseeskirjadega kohaldatakse ACERi suhtes haldusnõukogu ja iga-aastase tegevusaruande kaudu ka iga-aastaseid nõudeid esitada aruanded tegevuse ja vahendite kasutamise kohta. Energeetika peadirektoraadi poolt otse täidetavate ülesannete puhul järgitakse komisjonis ja rakendusametites rakendatavat iga-aastast kavandamise ja järelevalve tsüklit, sealhulgas esitatakse tulemused energeetika peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Kuigi ACER peab arendama uusi eksperditeadmisi, on siiski kõige kulutõhusam määrata käesoleva ettepaneku kohased uued ülesanded olemasolevale ametile, mis juba täidab sarnaseid ülesandeid. Energeetika peadirektoraat töötas oma suhete haldamiseks ACERiga välja kontrollistrateegia, mis on osa komisjoni 2017. aasta sisekontrolliraamistikust. ACER vaatas oma sisekontrolliraamistiku läbi ja võttis selle vastu 2018. aasta detsembris. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Peamine oht on valed hinnangud käesoleva ettepanekuga kaasneva töökoormuse kohta, kuna ettepaneku eesmärk on luua hõlbustav õigusraamistik enne, mitte tagantjärele pärast riiklike lähenemisviiside kehtestamist ning uute osalejate ja uute kütuste (vesinik ja muud nn alternatiivsed gaasid) energiasektorisse ilmumist. Selle ohuga tuleb tegeleda, sest nagu kogemused on näidanud, on juhul, kui esialgses ettepanekus ei ole lisavahendite vajadust arvesse võetud, väga raske seda olukorda hiljem parandada. Seda ohtu leevendab see, et ettepanek sisaldab mitut uut ülesannet, sest kuigi mõne tulevase ülesande töökoormust võidakse alahinnata, võidakse teisi ülehinnata, mis võimaldab võimalikke tulevasi ümberpaigutusi. ET 112 ET 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). Eeldatakse, et ACERi olemasolevatele volitustele lisaülesannete määramine ei too ACERis kaasa täiendavaid erikontrolle, mistõttu kontrollikulude ja hallatavate vahendite väärtuse suhe jääb muutumatuks. Samuti ei too lisakontrolle ega kontrollikulude suhte muutumist kaasa energeetika peadirektoraadile antud ülesanded. ET 113 ET 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. ACER kohaldab kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga ELi detsentraliseeritud asutuste pettustevastaseid põhimõtteid. 2019. aasta märtsis võttis ACER vastu uue pettustevastase strateegia, millega tunnistati kehtetuks ACERi haldusnõukogu otsus 13/2014. Uus kolmeaastane strateegia põhineb järgmistel elementidel: iga-aastane riskihindamine, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, rikkumisest teatamise sise-eeskirjad, tundlike ülesannete haldamise põhimõtted ja kord ning eetika ja ausameelsusega seotud meetmed. Energeetika peadirektoraat võttis samuti 2020. aastal vastu läbivaadatud pettustevastase võitluse strateegia. Energeetika peadirektoraadi pettustevastase võitluse strateegia põhineb komisjoni pettustevastase võitluse strateegial ja spetsiifilisel riskihindamisel, mis tehti asutuse sees, et selgitada välja pettuste suhtes kõige haavatavamad valdkonnad, juba kehtestatud kontrollid ja meetmed, mis on vajalikud, et parandada energeetika peadirektoraadi suutlikkust pettusi ennetada, avastada ja kõrvaldada. Nii ACERi määrus kui ka riigihangete suhtes kohaldatavad lepingusätted tagavad, et auditeid ja kohapealseid kontrolle saavad teha komisjoni talitused, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), kasutades Pettustevastase Ameti soovitatud standardsätteid. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub  Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Kulu Mitmeaasta Eelarverida liik Rahaline osalus se finantsraam Liigendatu finantsmääruse istiku Number d/liigendam EFTA kandidaatrii kolmanda artikli 21 lõike 2 rubriik riigid24 gid25 d riigid ata23. punkti b tähenduses Liigendatu 02 02 10 06 ja 02 03 02 d/ JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI  Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaasta Kulu Eelarverida liik Rahaline osalus se 23 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 24 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 25 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. ET 114 ET finantsraam istiku Number Liigendatu finantsmääruse EFTA kandidaatrii kolmanda rubriik d/liigendam artikli 21 lõike 2 riigid gid d riigid punkti b tähenduses ata [XX.AA.AA.AA] JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI ET 115 ET 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku Euroopa strateegilised investeeringud – Euroopa Liidu Energeetikasektorit 2 rubriik Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta ACER KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Kulukohustused (1) 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596 Jaotis 1: Maksed (2) 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596 Kulukohustused (1a) Jaotis 2: Maksed (2a) Jaotis 3: Kulukohustused (3a) Maksed (3b) =1+1a Kulukohustused +3a 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596 ACERi assigneeringud KOKKU =2+2a Maksed 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596 +3b ET 116 E Mitmeaastase finantsraamistiku 7 „Halduskulud“ rubriik miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Energeetika peadirektoraat  Personalikulud 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 1,976  Muud halduskulud Energeetika peadirektoraat KOKKU Assigneeringud Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste RUBRIIGI 7 kogusumma = maksete 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 1,976 assigneeringud KOKKU kogusumma) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 0,842 1,298 1,684 2,070 2,678 8,572 RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Maksed 0,842 1,298 1,684 2,070 2,678 8,572 ET 117 E 3.2.2. Hinnanguline mõju ACERi assigneeringutele – X Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu KOKKU N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Märkige eesmärgid ja VÄLJUNDID väljundid Väljun Väljun Kesk dite Kulu Arv Arv Arv Arv Arv Arv Arv  di mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu arv kokku liik26 kulu kokku ERIEESMÄRK nr 127... – Väljund – Väljund – Väljund Erieesmärk nr 1 kokku ERIEESMÄRK nr 2 ... – Väljund Erieesmärk nr 2 kokku KULU KOKKU 26 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 27 Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid ...“ ET 118 ET 3.2.3. Hinnanguline mõju ACERi personalile 3.2.3.1. Ülevaade –  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist – X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Ajutised töötajad (AD palgaastmed) 0,456 0,760 0,912 1,064 1,216 4,408 Ajutised töötajad (AST palgaastmed) Ajutised töötajad (AST/SC 0,152 0,152 0,304 0,304 0,456 1,368 palgaastmed) Lepingulised 0,082 0,082 0,164 0,246 0,246 0,820 töötajad Riikide lähetatud eksperdid KOKKU 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596 ET 119 ET Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajate arv): Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Ajutised töötajad (AD palgaastmed) 3 6 7 8 10 10 Ajutised töötajad (AST palgaastmed) Ajutised töötajad (AST/SC 1 2 3 4 5 5 palgaastmed) Lepingulised 1 2 3 3 6 6 töötajad (FG IV) Riikide lähetatud eksperdid KOKKU 5 10 13 15 21 21 ET 120 ET Millest ELi toetusest rahastatakse28: Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 Ajutised töötajad (AD palgaastmed) 3 5 6 7 8 8 Ajutised töötajad (AST palgaastmed) Ajutised töötajad (AST/SC 1 1 2 2 3 3 palgaastmed) Lepingulised 1 1 2 3 3 3 töötajad (FG IV) Riikide lähetatud eksperdid 28 Igal aastal määrab ACER kooskõlas komisjoni otsuse (EL) 2020/2152 artikli 3 lõikega 1 kindlaks need kulud, sealhulgas personalikulud, mida võib rahastada tasudest, ning esitab tulemused oma programmdokumendi kavandis. Kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikliga 20 esitab komisjon arvamuse ACERi programmdokumendi kavandi kohta, sealhulgas ameti ettepanekute kohta, milliseid kulusid käsitatakse tasude kaudu rahastamiskõlblike kuludena ja mil määral on võimalik seeläbi vähendada koormust ELi eelarvele. ET 121 ET KOKKU 5 7 10 12 14 14 Täistööajale taandatud töötajate kavandatav töölevõtmise kuupäev on vastava aasta 1. jaanuar. ET 122 ET 3.2.3.2. Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus –  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist – X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täisarvuna (või kuni ühe komakohaga) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2023 2024 2025 2026 2027  Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 ja 20 01 02 02 (komisjoni peakorteris ja 1 2 2 3 5 esindustes) 20 01 02 03 (delegatsioonides) 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 10 01 05 01 (otsene teadustegevus)  Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)29 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) – Eelarver peakorteris31 ead (täpsust – ada) 30 delegatsiooni des 01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) 29 Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides. 30 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read). 31 Peamiselt ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF). ET 123 ET 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) KOKKU 1 2 2 3 5 Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole. Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. ET 124 ET 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga –  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga. – X Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. – Paketi „Eesmärk 55“ algatusi ei võetud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide arvutamisel arvesse. Kuna see konkreetne algatus on uus, tuleb ümber planeerida nii ACERile antava toetuse eelarverida kui ka eelarverida, millega toetatakse energeetika peadirektoraadis tehtavat lisatööd. Niivõrd kui ACERi täiendavate inimressursside mõju eelarvele ei ole võimalik katta tasudest või ELi praegusest toetusest, kaetakse see juhul, kui tegemist on tasudest mitterahastatavate täiendavate täistööajale taandatud töötajatega, ümberjaotamisega teistelt energeetika peadirektoraadi hallatavatelt eelarveridadelt, eelkõige Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi eelarverealt 02 03 02, ilma et loodaks pretsedenti Euroopa ühendamise rahastu vahendite kasutamiseks. –  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.32. Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus – Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist – Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Lisage vajalik arv aastaid, et Aasta Aasta Aasta Aasta kajastada kogu finantsmõju Kokku N N+1 N+2 N+3 kestust (vt punkt 1.6) Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 32 Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2093/2020 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artiklid 12 ja 13. ET 1 ET 3.3. Hinnanguline mõju tuludele – X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele –  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –  omavahenditele –  muudele tuludele –  palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Jooksva aasta Ettepaneku/algatuse mõju33 eelarves Tulude eelarverida kättesaadavad assigneeringu Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada d N N+1 N+2 N+3 kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …………. Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod. 33 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. ET 2 ET FINANTSSELGITUSE LISA Ettepaneku/algatuse nimetus: Gaasimäärus (sh ACERi määruse muudatused) 1. VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD 2. MUUD HALDUSKULUD 3. HALDUSKULUD KOKKU 4. KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID 4.1. INIMRESSURSID 4.2. MUUD HALDUSKULUD Käesolev lisa tuleb lisada finantsselgitusele pärast talitustevahelise konsulteerimise algatamist. Andmetabeleid kasutatakse finantsselgituses sisalduvate tabelite allikana. Need on rangelt komisjonisiseseks kasutamiseks. ET 3 ET 1. Vajalikuks peetavate töötajatega seotud kulud  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 finantsraamistik Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö u aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud RUBRIIK 7 ent ent ent ent ent ent ent ent  Ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad) 20 01 02 01 AD 1 2 2 3 5 0,760 – 0,152 0,304 0,304 0,456 Peakorteris ja AS esindustes T 20 01 02 03 AD – ELi delegatsioon AS ides T  Koosseisuvälised töötajad 34 20 02 01 ja AC 20 02 02 – Koosseisuvä EN lised D töötajad peakorteris IN ja T 34 AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides. ET 4 E esindustes AC AL 20 02 03 – Koosseisuvä EN lised D töötajad ELi delegatsioon IN ides T JP D Muud personaliga seotud eelarveread (täpsustage) Personalik ulud 1 2 2 3 5 0,760 kokku – 0,152 0,304 0,304 0,456 RUBRIIK 7 Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole. Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Mitmeaastase finantsraamistiku Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee RUBRIIK 7 ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud lent lent lent lent lent lent lent lent  Ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad) 01 01 01 01 kaudne A ET 5 E teadustegevus35 D 01 01 01 11 otsene teadustegevus AS T Muu (täpsustage)  Koosseisuvälised töötajad36 A C – E peakorteri N s D IN T Tegevusassigne eringutest A rahastatavad C koosseisuväliste töötajate kulud AL (endised BA read). – liidu E N delegatsio D onides IN T JP D A 01 01 01 02 kaudne C teadustegevus 01 01 01 12 otsene E N 35 Valida asjakohane eelarverida või märkida vajaduse korral teine; kui asjakohaseid eelarveridu on rohkem, tuleks eraldi esitada iga asjakohase eelarverea töötajad. 36 AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides. ET 6 E teadustegevus D Muu (täpsustage)37 IN T Muud personaliga seotud eelarveread (täpsustage) Personalikulud kokku – RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Personalikulud kokku 1 2 2 3 5 0,760 (kõik mitmeaastase 0,152 0,304 0,304 0,456 finantsraamistiku rubriigid) Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole. Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. 37 Valida asjakohane eelarverida või märkida vajaduse korral teine; kui asjakohaseid eelarveridu on rohkem, tuleks eraldi esitada iga asjakohase eelarverea töötajad. ET 7 E 2. Muud halduskulud X Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 Aasta N38 Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Aasta N+4 Aasta N+5 Aasta N+7 Kokku Peakorteris või ELi territooriumil: 20 02 06 01 – Lähetus- ja esinduskulud 20 02 06 02 – Konverentside ja koosolekutega seotud kulud 20 02 06 03 – Komiteed39 20 02 06 04 – Uuringud ja konsultatsioonid 20 04 – IT-kulud (ettevõtjad)40 Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) Liidu delegatsioonides 20 02 07 01 – Lähetused, konverentsid ja esinduskulud 38 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul. 39 Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub. 40 Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7). ET 8 E 20 02 07 02 – Töötajate täiendkoolitus 20 03 05 – Taristu ja logistika Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 muud kulud kokku miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Aasta N41 Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Aasta N+4 Aasta N+5 Aasta N+7 Kokku Tegevusassigneeringutest (endised BA read) kaetavad tehnilise ja haldusabi kulud (v.a koosseisuvälised töötajad): – peakorteris – liidu delegatsioonides Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud 41 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul. ET 9 E Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele42 Ettevõtjatega seotud IT-kulud rakenduskavadele43 Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad muud kulud kokku Muud halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid) 42 Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7). 43 See punkt hõlmab kohalikke haldussüsteeme ja makseid ettevõtjate IT-süsteemide kaasrahastamiseks (vt IT rahastamise suunised, C(2020)6126 final, 10.9.2020). ET 10 E 3. Halduskulud kokku (mitmeaastase finantsraamistiku kõik rubriigid) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Ülevaade 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Rubriik 7 – Personal 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 Rubriik 7 – Muu halduskulu Rubriik 7 kokku 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 Rubriigist 7 välja jäävad kulud – personalikulud Rubriigist 7 välja jäävad kulud – muud halduskulud Muud rubriigid kokku RUBRIIK 7 KOKKU ja rubriigist 7 välja jääv kokku 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 Need on täiesti uued ülesanded. Haldusassigneeringute vajadused võidakse katta eelarvest, mida võidakse peadirektoraadi sees ümber jaotada. Vajaduse korral võidakse haldusassigneeringuid täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. 4. ET 11 E 4. Kulude hindamiseks kasutatud arvutusmeetodid 4.1 Personalikulud Selles osas kirjeldatakse vajalikuks peetava personali arvutamise meetodit (töökoormuse prognoosid, sealhulgas konkreetsete töökohtade puhul (süsteemi Sysper 2 kohased töökohtade profiilid), töötajate liigid ja vastavad keskmised kulud). Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 NB: Keskmised kulud peakorteri iga töötajaliigi kohta on esitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx  Ametnikud ja ajutised teenistujad 1–5 AD ametikohta määruse rakendamise jälgimiseks: – järelevalve ACERi üle ja temaga kooskõlastamine; – õigusraamistiku väljatöötamine vesinikusektori ja vesinikuvõrkude turupõhiseks arendamiseks; – vajaliku õigusraamistiku väljatöötamine, et parandada piiriülese gaasikaubanduse tingimusi, võttes arvesse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavat rolli, ning suurendada tarbija õigusi; – selle tagamine, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgiksid ELi õigusakte. Keskmised kulud tulenevad märgukirjast Ares(2020)7207955.  Koosseisuvälised töötajad Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud  Ainult ametikohad, mida rahastatakse teadusuuringute eelarvest  Koosseisuvälised töötajad 4.2 Muud halduskulud Täpsustage arvutusmeetodit, mida iga eelarverea puhul kasutati, ja eelkõige aluseks võetud eeldusi (nt kohtumiste arv aastas, keskmised kulud jne). Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 ET 12 ET Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud ET 13 ET EUROPEAN COMMISSION Brussels, 15.12.2021 COM(2021) 804 final ANNEXES 1 to 4 ANNEXES to the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on the internal markets for renewable and natural gases and for hydrogen {SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} - {SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final} EN EN ANNEX I GUIDELINES ON  new 1. INFORMATION TO BE PUBLISHED ON THE METHODOLOGY USED TO SET THE REGULATED REVENUE OF THE TRANSMISSION SYSTEM OPERATOR The following information shall be published before the tariff period by the regulatory authority or the transmission system operator as decided by the regulatory authority. This information shall be provided separately for transmission activities where the transmission system operator is part of a larger commercial entity or holding. 1. The entity responsible calculating, setting and approving the different components of the methodology. 2. A description of the methodology, including at least a description of: (a) the overall methodology, such as revenue-cap, hybrid, cost-plus or tariff benchmarking; (b) the methodology to set the regulated asset base (RAB), including: (i) methodology to determine the initial (opening) value of the assets as applied at the start of the regulation and when incorporating new assets to the regulatory asset base; (ii) methodology to re-evaluate assets; (iii) explanations of the evolution of the value of the assets; (iv) treatment of decommissioned assets; (v) depreciation methodology applied to the regulated asset base, including any changes applied to the values. (c) the methodology to set the cost of capital; (d) the methodology to determine the total expenditure (TOTEX) or, if applicable, operational expenditure (OPEX) and capital expenditure (CAPEX); (e) the methodology to determine the efficiency of the cost, if applicable; (f) the methodology applied to set the inflation; (g) the methodology to determine premia and incentives, if applicable; (h) non controllable costs; (i) services provided within the company holding, if applicable. 3. The values of the parameters used in the methodology (a) the detailed values of the parameters that are part of the cost of equity and cost of debt or weighted average cost of capital expressed in percentages; EN 1 EN (b) depreciation periods in years applicable separately to pipelines and compressors; (c) changes in the depreciation period or in the acceleration of the depreciation applied to assets; (d) efficiency targets in percentages; (e) inflation indices; (f) premia and incentives. 4. The values of costs and expenditures that are used for setting the allowed or target revenue in the local currency and in euro of: (a) the regulated asset base per asset type detailed per year until its full depreciation, including: (b) investments added to the regulated asset base, per asset type; (c) the depreciation per asset type until the full depreciation of the assets; (d) the cost of capital including the cost of equity and the cost of debt; (e) operational expenditures; (f) premia and incentives detailed separately per item. 5. Financial indicators to be provided for the transmission system operator. In the event of the transmission system operator being part of a larger holding or company, these values shall be provided separately for the transmission system operator, including: (a) earnings before interest, taxes, depreciation, and amortisation (EBITDA); (b) earnings before interest and taxes (EBIT); (c) return on assets I (ROA) = EBITDA / RAB; (d) return on assets II (ROA) = EBIT / RAB; (e) return on equity (ROE) = Equity / Profit; (aa) return on capital employed (RoCE); (bb) leverage ratio; (cc) net debt / (Net debt + Equity); (dd) net debt / EBITDA. The regulatory authority or the transmission system operator shall provide a simplified tariff model including the disaggregated parameters and values of the methodology and allowing to replicate the calculation of the allowed or target revenue of the transmission system operator.  715/2019 (adapted) Third-party access services concerning transmission system operators 1. Transmission system operators shall offer firm and interruptible services down to a minimum period of one day. EN 2 EN 2. Harmonised transport contracts and common network codes shall be designed in a manner that facilitates trading and re-utilisation of capacity contracted by network users without hampering capacity release. 3. Transmission system operators shall develop network codes and harmonised contracts following proper consultation with network users. 4. Transmission system operators shall implement standardised nomination and re-nomination procedures. They shall develop information systems and electronic communication means to provide adequate data to network users and to simplify transactions, such as nominations, capacity contracting and transfer of capacity rights between network users. 5. Transmission system operators shall harmonise formalised request procedures and response times according to best industry practice with the aim of minimising response times. They shall provide for online screen-based capacity booking and confirmation systems and nomination and re-nomination procedures no later than 1 July 2006 after consultation with the relevant network users. 6. Transmission system operators shall not separately charge network users for information requests and transactions associated with their transport contracts and which are carried out according to standard rules and procedures. 7. Information requests that require extraordinary or excessive expenses such as feasibility studies may be charged separately, provided the charges can be duly substantiated. 8. Transmission system operators shall cooperate with other transmission system operators in coordinating the maintenance of their respective networks in order to minimise any disruption of transmission services to network users and transmission system operators in other areas and in order to ensure equal benefits with respect to security of supply including in relation to transit. 9. Transmission system operators shall publish at least annually, by a predetermined deadline, all planned maintenance periods that might affect network users' rights from transport contracts and corresponding operational information with adequate advance notice. This shall include publishing on a prompt and non-discriminatory basis any changes to planned maintenance periods and notification of unplanned maintenance, as soon as that information becomes available to the transmission system operator. During maintenance periods, transmission system operators shall publish regularly updated information on the details of and expected duration and effect of the maintenance. 611. Transmission system operators shall maintain and make available to the competent authority upon request a daily log of the actual maintenance and flow disruptions that have occurred. Information shall also be made available on request to those affected by any disruption. 2. PRINCIPLES OF CAPACITY-ALLOCATION MECHANISMS AND CONGESTION- MANAGEMENT PROCEDURES CONCERNING TRANSMISSION SYSTEM OPERATORS AND THEIR APPLICATION IN THE EVENT OF CONTRACTUAL CONGESTION 2.1. Principles of capacity-allocation mechanisms and congestion-management procedures concerning transmission system operators 1. Capacity-allocation mechanisms and congestion-management procedures shall facilitate the development of competition and liquid trading of capacity and shall be compatible with market mechanisms including spot markets and trading hubs. They shall be flexible and capable of adapting to evolving market circumstances. EN 3 EN 2. Those mechanisms and procedures shall take into account the integrity of the system concerned as well as security of supply. 3. Those mechanisms and procedures shall neither hamper the entry of new market participants nor create undue barriers to market entry. They shall not prevent market participants, including new market entrants and companies with a small market share, from competing effectively. 4. Those mechanisms and procedures shall provide appropriate economic signals for efficient and maximum use of technical capacity and facilitate investment in new infrastructure. 5. Network users shall be advised about the type of circumstance that could affect the availability of contracted capacity. Information on interruption should reflect the level of information available to the transmission system operator. 6. Should difficulties in meeting contractual delivery obligations arise due to system integrity reasons, transmission system operators should notify network users and seek a non-discriminatory solution without delay. Transmission system operators shall consult network users regarding procedures prior to their implementation and agree them with the regulatory authority. 2.2. Congestion management procedures in the event of contractual congestion 2.2.1. General provisions 1. The provisions of point 2.2 shall apply to interconnection points between adjacent entry-exit systems, irrespective of whether they are physical or virtual, between two or more Member States or within the same Member State in so far as the points are subject to booking procedures by users. They may also apply to entry points from and exit points to third countries, subject to the decision of the relevant national regulatory authority. Exit points to end-consumers and distribution networks, entry points from LNG terminals and production facilities, and entry-exit points from and to storage facilities are not subject to the provisions of point 2.2. 2. On the basis of the information published by the transmission system operators pursuant to Section 3 of this Annex and, where appropriate, validated by national regulatory authorities, the Agency  ACER  shall publish by 1 June of every year, commencing with the year 2015, a monitoring report on congestion at interconnection points with respect to firm capacity products sold in the preceding year, taking into consideration to the extent possible capacity trading on the secondary market and the use of interruptible capacity.  new The monitoring report shall be published every two years. ACER shall publish additional reports based on a substantiated request from the Commission up to once per year. EN 4 EN  715/2019 (adapted)  new 3. Any additional capacity made available through the application of one of the congestion-management procedures as provided for in points 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 and 2.2.5 shall be offered by the respective transmission system operator(s) in the regular allocation process. 3. The measures provided for in points 2.2.2, 2.2.4 and 2.2.5 shall be implemented as of 1 October 2013. Points 2.2.3(1) to 2.2.3(5) shall apply as of 1 July 2016. 2.2.2. Capacity increase through oversubscription and buy-back scheme 1. Transmission system operators shall propose and, after approval by the national regulatory authority, implement an incentive-based oversubscription and buy-back scheme in order to offer additional capacity on a firm basis. Before implementation, the national regulatory authority shall consult with the national regulatory authorities of adjacent Member States and take account of the adjacent national regulatory authorities’ opinions. Additional capacity is defined as the firm capacity offered in addition to the technical capacity of an interconnection point calculated on the basis of Article 516(1) of this Regulation. 2. The oversubscription and buy-back scheme shall provide transmission system operators with an incentive to make available additional capacity, taking account of the technical conditions, such as the calorific value, temperature and expected consumption, of the relevant entry-exit system and the capacities in adjacent networks. Transmission system operators shall apply a dynamic approach with regard to the recalculation of the technical or additional capacity of the entry-exit system. 3. The oversubscription and buy-back scheme shall be based on an incentive regime reflecting the risks of transmission system operators in offering additional capacity. The scheme shall be structured in such a way that revenues from selling additional capacity and costs arising from the buy-back scheme or measures pursuant to point paragraph 6 are shared between the transmission system operators and the network users. National regulatory authorities shall decide on the distribution of revenues and costs between the transmission system operator and the network user. 4. For the purpose of determining transmission system operators’ revenues, technical capacity, in particular surrendered capacity as well as, where relevant, capacity arising from the application of firm day-ahead use-it-or- lose-it and long term use-it- or-lose-it mechanisms, shall be considered to be allocated prior to any additional capacity. 5. In determining the additional capacity, the transmission system operator shall take into account statistical scenarios for the likely amount of physically unused capacity at any given time at interconnection points. It shall also take into account a risk profile for offering additional capacity which does not lead to excessive buy-back obligation. The oversubscription and buy-back scheme shall also estimate the likelihood and the costs of buying back capacity on the market and reflect this in the amount of additional capacity to be made available. 6. Where necessary to maintain system integrity, transmission system operators shall apply a market-based buy-back procedure in which network users can offer capacity. EN 5 EN Network users shall be informed about the applicable buy-back procedure. The application of a buy-back procedure is without prejudice to the applicable emergency measures. 7. Transmission system operators shall, before applying a buy-back procedure, verify whether alternative technical and commercial measures can maintain system integrity in a more cost-efficient manner. 8. When proposing the oversubscription and buy-back scheme the transmission system operator shall provide all relevant data, estimates, and models to the national regulatory authority in order for the latter to assess the scheme. The transmission system operator shall regularly report to the national regulatory authority on the functioning of the scheme and, upon request of the national regulatory authority, provide all relevant data. The national regulatory authority may request the transmission system operator to revise the scheme. 2.2.3. Firm day-ahead use-it-or-lose-it mechanism 1. National regulatory authorities shall require transmission system operators to apply at least the rules laid down in point paragraph 3 per network user at interconnection points with respect to altering the initial nomination if, on the basis of the yearly monitoring report of the Agency  ACER  in accordance with point 2.2.1(2), it is shown that at interconnection points demand exceeded offer, at the reserve price when auctions are used, in the course of capacity allocation procedures in the year covered by the monitoring report for products for use in either that year or in one of the subsequent two years, (a) for at least three firm capacity products with a duration of one month or (b) for at least two firm capacity products with a duration of one quarter or (c) for at least one firm capacity product with a duration of one year or more or (d) where  for at least six months  no firm capacity product with a duration of one month or more has been offered. 2. If, on the basis of the yearly monitoring report, it is shown that a situation as defined in point paragraph 1 is unlikely to reoccur in the following three years, for example as a result of capacity becoming available from physical expansion of the network or termination of long-term contracts, the relevant national regulatory authorities may decide to terminate the firm day-ahead use-it-or-lose-it mechanism. 3. Firm renomination is permitted up to 90 % and down to 10 % of the contracted capacity by the network user at the interconnection point. However, if the nomination exceeds 80 % of the contracted capacity, half of the non-nominated volume may be renominated upwards. If the nomination does not exceed 20 % of the contracted capacity, half of the nominated volume may be renominated downwards. The application of this point paragraph is without prejudice to the applicable emergency measures. 4. The original holder of the contracted capacity may renominate the restricted part of its contracted firm capacity on an interruptible basis. 5. Point Paragraph 3 shall not apply to network users –— persons or undertakings and the undertakings they control pursuant to Article 3 of Regulation (EC) No 139/2004 EN 6 EN – holding less than 10% of the average technical capacity in the preceding year at the interconnection point. 6. On interconnection points where a firm day-ahead use-it-or-lose-it mechanism in accordance with point paragraph 3 is applied, an evaluation of the relationship with the oversubscription and buy-back scheme pursuant to point 2.2.2 shall be carried out by the national regulatory authority, which may result in a decision by the national regulatory authority not to apply the provisions of point 2.2.2 at those interconnection points. Such a decision shall be notified, without delay, to the Agency  ACER  and the Commission. 7. A national regulatory authority may decide to implement a firm day-ahead use-it-or- lose-it mechanism pursuant to point paragraph 3 on an interconnection point. Before adopting its decision, the national regulatory authority shall consult with the national regulatory authorities of adjacent Member States. In adopting its decision, the national regulatory authority shall take account of the adjacent national regulatory authorities’ opinions. 2.2.4. Surrender of contracted capacity Transmission system operators shall accept any surrender of firm capacity which is contracted by the network user at an interconnection point, with the exception of capacity products with a duration of a day and shorter. The network user shall retain its rights and obligations under the capacity contract until the capacity is reallocated by the transmission system operator and to the extent the capacity is not reallocated by the transmission system operator. Surrendered capacity shall be considered to be reallocated only after all the available capacity has been allocated. The transmission system operator shall notify the network user without delay of any reallocation of its surrendered capacity. Specific terms and conditions for surrendering capacity, in particular for cases where several network users surrender their capacity, shall be approved by the national regulatory authority. 2.2.5. Long term use-it-or-lose-it mechanism 1. National regulatory authorities shall require transmission system operators to partially or fully withdraw systematically underutilised contracted capacity on an interconnection point by a network user where that user has not sold or offered under reasonable conditions its unused capacity and where other network users request firm capacity. Contracted capacity is considered to be systematically underutilised in particular if: (a) the network user uses less than on average 80% of its contracted capacity both from 1 April until 30 September and from 1 October until 31 March with an effective contract duration of more than one year for which no proper justification could be provided; or (b) the network user systematically nominates close to 100% of its contracted capacity and renominates downwards with a view to circumventing the rules laid down in point 2.2.3(3). 2. The application of a firm day-ahead use-it-or-lose-it mechanism shall not be regarded as justification to prevent the application of point paragraph 1. 3. Withdrawal shall result in the network user losing its contracted capacity partially or completely for a given period or for the remaining effective contractual term. The network user shall retain its rights and obligations under the capacity contract until EN 7 EN the capacity is reallocated by the transmission system operator and to the extent the capacity is not reallocated by the transmission system operator. 4. Transmission system operators shall regularly provide national regulatory authorities with all the data necessary to monitor the extent to which contracted capacities with effective contract duration of more than one year or recurring quarters covering at least two years are used. 3. DEFINITION OF THE TECHNICAL INFORMATION NECESSARY FOR NETWORK USERS TO GAIN EFFECTIVE ACCESS TO THE  NATURAL GAS  SYSTEM, THE DEFINITION OF ALL RELEVANT POINTS FOR TRANSPARENCY REQUIREMENTS AND THE INFORMATION TO BE PUBLISHED AT ALL RELEVANT POINTS AND THE TIME SCHEDULE ACCORDING TO WHICH THIS INFORMATION SHALL BE PUBLISHED 3.1. Definition of the technical information necessary for network users to gain effective access to the system 3.1.1. Form of publication 1. Transmission system operators (TSOs) shall provide all information referred to under point paragraph 3.1.2 and points paragraph 3.3(1) to 3.3(5) in the following manner: (a) on a website accessible to the public, free of charge and without any need to register or otherwise sign on with the transmission system operator; (b) on a regular/rolling basis; the frequency shall be according to the changes that take place and the duration of the service; (c) in a user-friendly manner; (d) in a clear, quantifiable, easily accessible way and on a non-discriminatory basis; (e) in a downloadable format that has been agreed between transmission system operators and the national regulatory authorities — on the basis of an opinion on a harmonised format that shall be provided by the Agency  ACER  — and that allows for quantitative analyses; (f) in consistent units, in particular kWh (with a combustion reference temperature of 298,15 K) shall be the unit for energy content and m 3 (at 273,15 K and 1,01325 bar) shall be the unit for volume. The constant conversion factor to energy content shall be provided. In addition to the format above, publication in other units is also possible; (g) in the official language(s) of the Member State and in English; (h) all data shall be made available as of 1 October 2013 on one Union-wide central platform, established by ENTSOG on a cost-efficient basis. 2. Transmission system operators shall provide details on actual changes to all information referred to under point paragraph 3.1.2 and points paragraph 3.3(1) to 3.3(5) in a timely manner as soon as available to them. 3.1.2. Content of publication 1. Transmission system operators shall publish at least the following information about their systems and services: EN 8 EN (a) a detailed and comprehensive description of the different services offered and their charges; (b) the different types of transportation contracts available for these services; (c) the network code and/or the standard conditions outlining the rights and responsibilities of all network users including: (i) harmonised transportation contracts and other relevant documents; (ii) if relevant for access to the system, for all relevant points as defined in point paragraph 3.2 of this Annex, a specification of relevant gas quality parameters, including at least the gross calorific value, Wobbe index and oxygen content  , and the liability or costs of conversion for network users in case gas is outside these specifications; (iii) if relevant for access to the system, for all relevant points information on pressure requirements; (iv) the procedure in the event of an interruption of interruptible capacity, including, where applicable, the timing, extent, and ranking of individual interruptions (for example pro-rata or first-come-last-interrupted); (d) the harmonised procedures applied when using the transmission system, including the definition of key terms; (e) provisions on capacity allocation, congestion management and anti-hoarding and reutilisation procedures; (f) the rules applicable for capacity trade on the secondary market vis-à-vis the transmission system operator; (g) rules on balancing and methodology for the calculation of imbalance charges; (h) if applicable, the flexibility and tolerance levels included in transportation and other services without separate charge, as well as any flexibility offered in addition to this and the corresponding charges; (i) a detailed description of the gas system of the transmission system operator and its relevant points of interconnection as defined in point paragraph 3.2 of this Annex as well as the names of the operators of the interconnected systems or facilities; (j) the rules applicable for connection to the system operated by the transmission system operator; (k) information on emergency mechanisms, as far as it is the responsibility of the transmission system operator, such as measures that can lead to the disconnection of customers groups and other general liability rules that apply to the transmission system operator; (l) procedures agreed upon by transmission system operators at interconnection points, of relevance for access of network users to the transmission systems concerned, relating to interoperability of the network, agreed procedures on nomination and matching procedures and other agreed procedures that set out provisions in relation to gas flow allocations and balancing, including the methods used; (m) transmission system operators shall publish a detailed and comprehensive description of the methodology and process, including information on the EN 9 EN parameters employed and the key assumptions, used to calculate the technical capacity. 3.2. Definition of all relevant points for transparency requirements 1. Relevant points shall include at least: (a) all entry and exit points to and from a transmission network operated by a transmission system operator, with the exception of exit points connected to a single final customer, and with the exception of entry points linked directly to a production facility of a single producer that is located within the EU; (b) all entry and exit points connecting balancing zones of transmission system operators; (c) all points connecting the network of a transmission system operator with an LNG terminal, physical gas hubs, storage and production facilities, unless these production facilities are exempted under point (a); (d) all points connecting the network of a given transmission system operator to infrastructure necessary for providing ancillary services as defined by Article 2(3014) of Directive 2009/73/EC  [recast Gas Directive as proposed by COM(2021)xxx]  . 2. Information for single final customers and for production facilities, that is excluded from the definition of relevant points as described under point 3.2(1)(a), shall be published in aggregate format, at least per balancing zone. The aggregation of single final customers and of production facilities, excluded from the definition of relevant points as described under point 3.2(1)(a), shall for the application of this Annex be considered as one relevant point. 3. Where points between two or more transmission operators are managed solely by the transmission operators concerned, with no contractual or operational involvement of system users whatsoever, or where points connect a transmission system to a distribution system and there is no contractual congestion at these points, transmission system operators shall be exempted for these points from the obligation to publish the requirements under pointparagraph 3.3 of this Annex. The national regulatory authority may require the transmission system operators to publish the requirements under pointparagraph 3.3 of this Annex for groups or all of the exempted points. In such case, the information, if available to the TSO, shall be published in an aggregated form at a meaningful level, at least per balancing zone. This aggregation of these points shall for the application of this annex be considered as one relevant point. 3.3. Information to be published at all relevant points and the time schedule according to which this information should be published 1. At all relevant points, transmission system operators shall publish the information as listed in pointsparagraphs (a) to (g), for all services and ancillary services provided (in particular information on blending, ballasting and conversion). This information shall be published on a numerical basis, in hourly or daily periods, equal to the smallest reference period for capacity booking and (re-)nomination and the smallest settlement period for which imbalance charges are calculated. If the smallest reference period is different from a daily period, information as listed in pointsparagraphs (a) to (g) shall be made available also for the daily period. This EN 10 EN information and updates shall be published as soon as available to the system operator (‘near real time’). (a) the technical capacity for flows in both directions; (b) the total contracted firm and interruptible capacity in both directions; (c) the nominations and re-nominations in both directions; (d) the available firm and interruptible capacity in both directions; (e) actual physical flows; (f) planned and actual interruption of interruptible capacity; (g) planned and unplanned interruptions to firm services as well as the information on restoration of the firm services (in particular, maintenance of the system and the likely duration of any interruption due to maintenance). Planned interruptions shall be published at least 42 days in advance; (h) occurrence of unsuccessful, legally valid requests for firm capacity products with a duration of one month or longer including the number and volume of the unsuccessful requests; and (i) in the case of auctions, where and when firm capacity products with a duration of one month or longer have cleared at prices higher than the reserve price; (j) where and when no firm capacity product with a duration of one month or longer has been offered in the regular allocation process; (k) total capacity made available through the application of the congestion- management procedures laid down in points 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 and 2.2.5 per applied congestion-management procedure.; 2. points (h) to (k) shall apply from 1 October 2013. 2. At all relevant points, the information under pointsparagraph 3.3(1)(a), (b) and (d) shall be published for a period at least 24 months ahead. 3. At all relevant points, transmission system operators shall publish historical information on the requirements of pointsparagraph 3.3(1)(a) to (g) for the past 5 years on a rolling basis. 4. Transmission system operators shall publish measured values of the gross calorific value, the Wobbe index,  the hydrogen content blended in the natural gas system, methane content and oxygen content  at all relevant points, on a daily basis. Preliminary figures shall be published at the latest 3 days following the respective gas day. Final figures shall be published within 3 months after the end of the respective month. 5. For all relevant points, transmission system operators shall publish available capacities, booked and technical capacities, on an annual basis over all years where capacity is contracted plus 1 year, and at least for the next 10 years. This information shall be updated at least every month or more frequently, if new information becomes available. The publication shall reflect the period for which capacity is offered to the market. EN 11 EN 3.4. Information to be published regarding the transmission system and the time schedule according to which this information should be published 1. Transmission system operators shall ensure the publication on a daily basis and updated every day the aggregated amounts of capacities offered, and contracted on the secondary market (i.e. sold from one network user to another network user), where the information is available to the TSO. This information shall include the following specifications: (a) interconnection point where the capacity is sold; (b) type of capacity, i.e. entry, exit, firm, interruptible; (c) quantity and duration of the capacity usage rights; (d) type of sale, e.g. transfer or assignment; (e) the total number of trades/transfers; (f) any other conditions known to the transmission system operator as mentioned in point 3.3. In so far such information is provided by a third party, transmission system operators shall be exempted from this provision. 2. Transmission system operators shall publish harmonised conditions under which capacity transactions (e.g. transfers and assignments) will be accepted by them. These conditions must at least include: (a) a description of standardised products which can be sold on the secondary market; (b) lead time for the implementation/acceptation/registration of secondary trades. In case of delays the reasons have to be published; (c) the notification to the transmission system operator by the seller or the third party as referred to under point 3.4(1) about name of seller and buyer and capacity specifications as outlined in point 3.4(1). In so far such information is provided by a third party, transmission system operators shall be exempted from this provision. 3. Regarding the balancing service of its system, each transmission system operator shall provide to each network user, for each balancing period, its specific preliminary imbalance volumes and cost data per individual network user, at the latest 1 month after the end of the balancing period. Final data of customers supplied according to standardised load profiles may be provided up to 14 months later. In so far such information is provided by a third party, transmission system operators shall be exempted from this provision. The provision of this information shall respect confidentiality of commercially sensitive information. 4. Where flexibility services, other than tolerances, are offered for third party access, transmission system operators shall publish daily forecasts on a day-ahead basis of the maximum amount of flexibility, the booked level of flexibility and the availability of flexibility for the market for the next gas day. The transmission system operator shall also publish ex- post information on the aggregate utilization of every flexibility service at the end of each gas day. If the national regulatory authority is satisfied that such information could give room to potential abuse by network users, it may decide to exempt the transmission system operator from this obligation. EN 12 EN 5. Transmission system operators shall publish, per balancing zone, the amount of gas in the transmission system at the start of each gas day and the forecast of the amount of gas in the transmission system at the end of each gas day. The forecast amount of gas for the end of the gas day shall be updated on an hourly basis throughout the gas day. If imbalance charges are calculated on an hourly basis, the transmission system operator shall publish the amount of gas in the transmission system on an hourly basis. Alternatively, transmission system operators shall publish, per balancing zone, the aggregate imbalance position of all users at the start of each balancing period and the forecast of the aggregated imbalance position of all users at the end of each gas day. If the national regulatory authority is satisfied that such information could give room to potential abuse by network users, it may decide to exempt the transmission system operator from this obligation. 6. Transmission system operators shall provide user-friendly instruments for calculating tariffs. 7. Transmission system operators shall keep at the disposal of the relevant national authorities, for at least five5 years, effective records of all capacity contracts and all other relevant information in relation to calculating and providing access to available capacities, in particular individual nominations and interruptions. Transmission system operators must keep documentation of all relevant information under point 3.3(4) and (5) for at least five 5 years and make them available to the regulatory authority upon request. Both parties shall respect commercial confidentiality. 89. Transmission system operators shall publish at least annually, by a predetermined deadline, all planned maintenance periods that might affect network users’' rights from transport contracts and corresponding operational information with adequate advance notice. This shall include publishing on a prompt and non-discriminatory basis any changes to planned maintenance periods and notification of unplanned maintenance, as soon as that information becomes available to the transmission system operator. During maintenance periods, transmission system operators shall publish regularly updated information on the details of and expected duration and effect of the maintenance.  new 4. FORMAT AND CONTENT OF THE PUBLICATION OF TECHNICAL INFORMATION ON NETWORK ACCESS BY HYDROGEN NETWORK OPERATORS AND INFORMATION TO BE PUBLISHED AT ALL RELEVANT POINTS AND TIME SCHEDULE 4.1. Format of the publication of technical information on network access 1. Hydrogen network operators shall provide all information necessary for network users to gain effective access to the network referred to under points 4.2 and 4.3 in the following manner: (a) on a website accessible to the public, free of charge and without any need to register or otherwise sign on with the hydrogen network operator; (b) on a regular/rolling basis; the frequency shall be according to the changes that take place and the duration of the service; (c) in a user-friendly manner; EN 13 EN (d) in a clear, quantifiable, easily accessible way and on a non-discriminatory basis; (e) in a downloadable format that has been agreed between hydrogen network operators and the regulatory authorities – on the basis of an opinion on a harmonised format that shall be provided by ACER – and that allows for quantitative analyses; (f) in consistent units, in particular kWh shall be the unit for energy content and m3 shall be the unit for volume. The constant conversion factor to energy content shall be provided. In addition to the format above, publication in other units is also possible; (g) in the official language(s) of the Member State and in English; (h) all data shall be made available as of [1 October 2025] on one Union-wide central platform, established by the European Network of Network Operators for Hydrogen on a cost efficient basis. 2. Hydrogen network operators shall provide details on actual changes to all information referred to under points 4.2 and 4.3 in a timely manner as soon as available to them. 4.2. Content of the publication of technical information on network access 1. Hydrogen network operators shall publish at least the following information about their systems and services: (a) a detailed and comprehensive description of the different services offered and their charges; (b) the different types of transportation contracts available for these services; (c) the network codes and/or the standard conditions outlining the rights and responsibilities of all network users including: (1) harmonised transportation contracts and other relevant documents; (2) if relevant for access to the network, for all relevant points, a specification of relevant hydrogen quality parameters and the liability or costs of conversion for network users in case hydrogen is outside these specifications; (3) if relevant for access to the system, for all relevant points information on pressure requirements; (d) the harmonised procedures applied when using the hydrogen network, including the definition of key terms; (e) if applicable, the flexibility and tolerance levels included in transportation and other services without separate charge, as well as any flexibility offered in addition to this and the corresponding charges; (f) a detailed description of the hydrogen network of the hydrogen network operator and its relevant points of interconnection as defined in point 2 as well as the names of the operators of the interconnected networks or facilities; (g) the rules applicable for connection to the network operated by the hydrogen network operator; EN 14 EN (h) information on emergency mechanisms, as far as it is the responsibility of the hydrogen network operator, such as measures that can lead to the disconnection of customers groups and other general liability rules that apply to the hydrogen network operator; (i) procedures agreed upon by hydrogen network operators at interconnection points, of relevance for access of network users to the hydrogen network concerned, relating to interoperability of the network. 2. Relevant points shall include at least: (a) all entry and exit points to and from a hydrogen network operated by a hydrogen network operator, with the exception of exit points connected to a single final customer, and with the exception of entry points linked directly to a production facility of a single producer that is located within the EU; (b) all entry and exit points connecting the networks of hydrogen network operators; (c) all points connecting the network of a hydrogen network operator with an LNG terminal, hydrogen terminals, physical gas hubs, storage and production facilities, unless these production facilities are exempted under point (a); (d) all points connecting the network of a given hydrogen network operator to infrastructure necessary for providing ancillary services. 3. Information for single final customers and for production facilities, that is excluded from the definition of relevant points as described under point 2(a) of this section shall be published in aggregate format and considered as one relevant point. 4.3. Information to be published at all relevant points and time schedule 1. At all relevant points, hydrogen network operators shall publish the information as listed in points (a) to (g), for all services on a numerical basis, in hourly or daily periods. This information and updates shall be published as soon as available to the hydrogen network operator (‘near real time’): (a) the technical capacity for flows in both directions; (b) the total contracted capacity in both directions; (c) the nominations and re-nominations in both directions; (d) the available capacity in both directions; (e) actual physical flows; (f) planned and actual interruption of capacity; (g) planned and unplanned interruptions to services. Planned interruptions shall be published at least 42 days in advance; 2. At all relevant points, the information under points 1(a), (b) and (d) of this Article shall be published for a period of at least 24 months ahead. 3. At all relevant points, hydrogen network operators shall publish historical information on the requirements of points 1(a) to (f) of this Article for the past 5 years on a rolling basis. 4. Hydrogen network operators shall publish measured values of the hydrogen purity and contaminants at all relevant points, on a daily basis. Preliminary figures shall be EN 15 EN published at the latest within 3 days. Final figures shall be published within 3 months after the end of the respective month. 5. Further details required to implement points 4.1, 4.2 and 4.3, e.g. details on the format and content of the information necessary for network users for effective access to the network, information to be published at relevant points, details on time schedules, shall be set in a network code established on the basis of Article 52 of this Regulation. EN 16 EN  new ANNEX II DEFAULT TECHNICAL, LEGAL AND FINANCIAL ARRANGEMENTS PURSUANT TO ARTICLE 13(14) OF REGULATION (EU) 2017/1938 This Annex contains the procedure – in the form of mandatory templates – for implementing a solidarity measure under Article 13, to be followed in the event that the Member State requesting solidarity (‘Requesting Member State’) and the Member State obliged to provide the solidarity measure under Article 13(1) and (2) (‘Providing Member State’) have failed to agree or finalise the technical, legal and financial arrangements under Article 13(10). Where there are several Providing Member States and bilateral solidarity arrangements are in place with one or several of them, those arrangements should prevail between the Member States having agreed bilaterally. The default arrangements will be applicable only with the remaining Providing Member State. Communication between the Requesting and Providing Member States shall primarily be made by e-mail; if not possible, by telephone or any other available means, to be specified in the solidarity request and in confirmed in the acknowledgment of receipt of the request. The following templates, as filled-in, shall be sent by e-mail to the relevant counterparts in other Member States (main addressee, for action), as well as to the Commission’s contact point for gas crisis management (in copy, for information). 1. Solidarity request (to be filled in in English) Instructions: To be sent at the latest 20 hours before start of the delivery day (save force majeure). Where there are several Providing Member States, the solidarity request shall be sent simultaneously to all of them, preferably using the same e-mail. The solidarity measures must be requested for the following gas day, as defined in Article 3(7) of Regulation (EU) No 984/201. If needed, the request will be repeated for additional gas days. Date: _______________________ Time: _______________________ 1. On behalf of (Requesting Member State), I request from (Providing Member State) the implementation of solidarity measures under Article 13(1) and Article 13(2) (delete the latter if not relevant). I confirm that the requirements of Article 13(3) are complied with. 2. Short description of measures implemented by (Requesting Member State) (as foreseen in Article 13(2)(c)): ______________________________________________________________ EN 17 EN 3. (Requesting Member State) undertakes to pay fair and prompt compensation for the solidarity measures to (Providing Member State) in accordance with Article 13(8). The compensation will be paid in EUR within 30 days of receipt of the invoice. 4. Competent authority of requesting Member State: ______________________________________________________________ Contact person:___________________________ E-mail: ________________________________ Phone: +________________________________ back-up phone: _____________________ Alternative instant messaging: +________________________________ 5. Competent authority of providing Member State (please confirm it in your acknowledgement of receipt): ______________________________________________________________ Contact person:___________________________ E-mail: ________________________________ Phone: +________________________________ back-up phone: _____________________ Alternative instant messaging: +________________________________ 3. Responsible TSO in requesting Member State: _____________________________________________________________ Contact person:______________________ Phone +_________________________ 4. Responsible market area manager in requesting Member State (where relevant): _____________________________________________________________ Contact person:______________________ Phone +_________________________ 6. In case of voluntary (market-based) solidarity measures, gas delivery contracts with market participants in the providing Member State shall be concluded □ by the requesting Member State or □ by an agent acting on behalf of the requesting Member State (under State guarantee). Name:_______________________________. EN 18 EN Contact person:________________________. Phone: +______________________________. 7. Technical details of the request a) Volume of gas needed (total): ______________________________________ kWh, of which high caloric gas: _____________________ kWh; low caloric gas: _____________________ kWh. b) Delivery points (interconnectors): ________________________; ________________________; ________________________; ________________________. There are limitations with regard to the delivery points: □ No □ Yes If yes, please indicate the exact delivery points and volumes of gas needed: Delivery point: Volume of gas: _________________________ ____________________ kWh _________________________ ____________________ kWh _________________________ ____________________ kWh _________________________ ____________________ kWh Signature: ___________________________ EN 19 EN 2. Acknowledgement of receipt / request for additional information (to be filled in in English) Instructions: To be sent within 30’ of receipt of the request. To the attention of (Competent Authority of the Requesting Member State): On behalf of (Providing Member State) I acknowledge receipt of your request for solidarity measures under Article 13(1) and Article 13(2) (delete the latter if not relevant). I confirm / rectify the contact details to be used for the next steps: Contact person:___________________________ E-mail: ________________________________ Phone: +________________________________ back-up phone: _____________________ Alternative instant messaging: +________________________________ (If request is incomplete/contains errors or omissions) After verification, it seems that your request is incomplete / contains the following errors / missing information: ………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………. Please send us an amended request, with the missing / correct data within 30’, if possible. Done on (date) ……….. at (time) ……………. Signature: ……………………………….. EN 20 EN 3. Solidarity offer (to be filled in in English) Instructions: (1) To be sent at the latest 11 hours before start of the delivery day (save force majeure). (2) The solidarity offer shall include primarily gas offers based on voluntary measures (‘Primary offers’). In addition, should the primary offers not be enough to cover the volumes stated in the solidarity request, the solidarity offer shall include additional gas offers (‘Secondary offers’), based on mandatory measures. Should the primary offers from other Providing Member States (if relevant) not sufficient to cover the request for solidarity, (the competent authority of the providing Member State) shall be ready to activate non-market based measures and supply the missing volumes. (3)The compensation pursuant to Article 13(8) for solidarity gas based on voluntary measures shall include the gas price (as resulting from contract clauses, tenders or other market based mechanism applied) and the transmission costs to the delivery point. This compensation shall be paid directly by the Requesting Member State to the gas supplier(s) of the Providing party. (4) The compensation (to be paid to the Providing Member State) pursuant to Article 13(8) for the provision of solidarity gas based on mandatory measures shall include: a. the gas price, which corresponds to the last available spot market price, for the relevant gas quality, on the exchange of the providing Member State at the date of the provision of the solidarity measure; if several exchanges in the territory of the providing Member State, it corresponds to the arithmetic mean of the last available spot market prices on all the exchanges; if the absence of an exchange in the territory of the providing Member State, it corresponds to the arithmetic mean of the last available spot market prices on all exchanges in the territory of the Union. b. any compensation to be paid by the Providing Member State to affected third parties on the basis of the relevant laws and regulations as a result of the mandatory measure, including, if appropriate, any related non-judicial and judicial procedural costs, and c. the transport costs to the delivery point. (4) The providing Member State shall bear the transport risk for the transport to the delivery point. (5) The requesting Member State shall ensure that the gas volumes provided at the agreed delivery points are taken off. The compensation for the solidarity measures will be due irrespective of the actual take-off of the gas volumes provided in line with the contract. Date ……………….. Time………………………….. To the attention of (Competent Authority of the Requesting Member State). 1. Following your request for solidarity, measures under Article 13(1) and Article 13(2) (delete the latter if not relevant), received on (date) at (time), (the competent authority of the providing Member State) transmits you the following offer(s): 2. Information on the gas providing party a. Gas supplier / market participant signing the contract (for voluntary measures / if relevant) Contact person: _____________________________ EN 21 EN Phone: +___________________________________ b. Contracting competent authority Contact person: _____________________________ Phone: +___________________________________ c. Responsible TSO: ____________________________________ Contact person: _____________________________ Phone: +___________________________________ d. Responsible market area manager (where relevant): __________________________________________ Contact person: _____________________________ Phone +___________________________________ 3. Primary offers – based on voluntary measures (‘market based’) a. Volume of gas (total): __________________________________________ kWh, of which high caloric gas: ____________________________ kWh, low caloric gas: _____________________________kWh. b. Period of supply: __________________________________________ c. Maximum transport capacity: __________________________________________ kWh/h, of which firm capacity:___________________ kWh/h; interruptible capacity:___________________ kWh/h. d. Delivery points (interconnectors): Delivery point Firm transport capacity Interruptible transport capacity ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h e. Reference to capacity booking platform: _________________________________________ f. Estimated compensation for the voluntary measure: gas price: EUR; other costs: EUR (please specify) EN 22 EN g. Payment details: Recipient: ___________________________ Bank details: ________________________ 4. Secondary offers – based on mandatory measures (‘non-market based’) a. Volume of gas (total): __________________________________________ kWh, of which high caloric gas: ____________________________ kWh, low caloric gas: _____________________________kWh. b. Period of supply: __________________________________________ c. Maximum transport capacity: __________________________________________ kWh/h, of which firm capacity:___________________ kWh/h; interruptible capacity:___________________ kWh/h. d. Delivery points (interconnectors): Delivery point Firm transport capacity Interruptible transport capacity ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h e. Reference to capacity booking platform: _________________________________________ f. Likely costs of mandatory measures: estimated price of gas per kWh: _____________________ EUR; likely transportation costs: _____________________ EUR; estimated amount of compensation payments to sectors of the economy of the providing Member State affected by reductions in supply: _____________________________ EUR. g. Payment details: Recipient: ___________________________ Bank details: ________________________ Done on (date) ……….. at (time) ……………. Signature: ……………………………….. EN 23 EN 4. Acknowledgement of receipt of the solidarity offer (to be filled in in English) Instructions: To be sent within 30’ of receipt of the solidarity offer. To the attention of (Competent Authority of the Providing Member State). On behalf of (Requesting Member State), I acknowledge receipt of your solidarity offer received on (date)……, at ….. (time). (Competent Autority of the Requesting Party) Contact person: …………….. Phone: + ………… Done on (date) ……….. at (time) ……………. Signature: ……………………………….. 5. Acceptance / refusal of solidarity offers based on voluntary measures (to be filled in in English) Instructions: (1) To be sent within 2 hours of receipt of the offer. (2) If offer is accepted in full, the acceptance shall reproduce the exact terms of the offer, as received from the Providing Member State. Partial acceptance of the offer may only relate to the volumes to be provided. Date ……………………… Time ………………………….. 1. On behalf of (Requesting Member State), I (fully / partially) accept / refuse the offer made by (Providing Member State) on (date) at (time) in implementation of solidarity measures under Article 13(1) and Article 13(2) (delete the latter if not relevant). 2. Competent authority of requesting Member State: ______________________________________________________________ Contact person:___________________________ Phone: +________________________________ EN 24 EN 3. Responsible TSO in requesting Member State: _____________________________________________________________ Contact person: ___________________________ Phone: +_________________________________ 4. Responsible market area manager in requesting Member State (where relevant): _____________________________________________________________ Contact person:______________________ Phone +_________________________ 5. Accepted primary offer(s), based on voluntary measures (please reproduce the exact terms of the ‘Primary offer(s)’, as accepted): …………………………………………………………………………………………………. Done on (date) ……….. at (time) ……………. Signature: ……………………………….. 6. Acceptance of solidarity offers based on mandatory measures (to be filled in in English) Instructions: (1) To be sent within 3 hours of receipt of the solidarity offer. (2) If offer is accepted in full, the acceptance shall reproduce the exact terms of the offer, as received from the Providing Member State. Partial acceptance of the offer may only relate to the volumes to be provided by delivery point. (3) The acceptance of offers based on mandatory measures shall include: (a) short description of offers based on voluntary measures received from other Providing Member States; (b) if relevant, the reasons why these offers were not accepted (nb. reasons may not relate to price); (c) short description of offers based on mandatory measures received from other Providing Member States; (d) an indication of whether these offers have been accepted as well and, if not, the reasons for refusing them. (4) The Commission may convene a coordination call with the Requesting Member State and all Providing Member States; it shall convene it upon request of one Member State. This phone call shall be held within 30’ after receipt of the acceptance of the solidarity offers based on mandatory measures (if at Commission’s initiative) or of after receipt of the request for a coordination call by a Member State. Date ……………………… Time ………………………….. 1. On behalf of (Requesting Member State), I (fully / partially) accept / refuse the offer made by (Providing Member State) on (date) at (time) in implementation of solidarity measures under Article 13(1) and Article 13(2) (delete the latter if not relevant). EN 25 EN 2. Competent authority of requesting Member State: ______________________________________________________________ Contact person:___________________________ Phone: +________________________________ 3. Responsible TSO in requesting Member State: _____________________________________________________________ Contact person: ___________________________ Phone: +_________________________________ 4. Responsible market area manager in requesting Member State (where relevant): _____________________________________________________________ Contact person:______________________ Phone +_________________________ 5. Accepted secondary offer, based on mandatory measures (please reproduce the exact wording of the ‘secondary offer’, as received from the Providing Member State). ………………………………………………………………………………………………. 6. Additional information on the acceptance of secondary offers: (a) short description of offers based on voluntary measures received from other Providing Member States: ………………………………………………………………………………………… (b) have these offers been accepted? If not, state the reasons: ………………………………………………………………………………………… (c) short description of offers based on mandatory measures received from other Providing Member States: ………………………………………………………………………………………… (a) have these offers been accepted? If not, state the reasons: ………………………………………………………………………………………… Done on (date) ……….. at (time) ……………. Signature  715/2009 (adapted) ANNEX II CORRELATION TABLE Regulation (EC) No 1775/2005 This Regulation EN 26 EN Article 1 Article 1 Article 2 Article 2 — Article 3 — Article 4 — Article 5 — Article 6 — Article 7 — Article 8 — Article 9 — Article 10 — Article 11 — Article 12 Article 3 Article 13 Article 4 Article 14 — Article 15 Article 5 Article 16 — Article 17 Article 6 Article 18 — Article 19 — Article 20 Article 7 Article 21 Article 8 Article 22 Article 9 Article 23 Article 10 Article 24 Article 11 Article 25 Article 12 Article 26 Article 13 Article 27 EN 27 EN Article 14 Article 28 Article 15 Article 29 Article 16 Article 30 — Article 31 Article 17 Article 32 Annex Annex I EN 28 EN  ANNEX III Repealed Regulation with list of the successive amendments thereto Regulation (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council (OJ L 211, 14.8.2009, p. 36) Commission Decision 2010/685/EU (OJ L 293, 11.11.2010, p. 67) Commission Decision 2012/490/ EU (OJ L 231, 28.8.2012, p. 16) Regulation (EU) No 347/2013 of the European Parliament (Only Article 22) and of the Council (OJ L 115, 25.4.2013, p. 39) Commission Decision (EU) 2015/715 (OJ L 114, 5.5.2015, p. 9) Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament (Only Article 50) and of the Council (OJ L 328, 21.12.2018, p. 1) _____________ EN 29 EN  new ANNEX IV CORRELATION TABLE Regulation (EU) No 715/2009 This Regulation Article 1 first subparagraph (introductory Article 1 first subparagraph (introductory wording) wording) Article 1 point (a) Article 1(a) Article 1 point (b) - Article 1 point (c) Article 1(b) Article 1 second, third and fourth Article 1 second, third and fourth subparagraphs subparagraphs Article 2(1) (introductory wording) Article 2(1) (introductory wording) - Article 2(1) point 1 Article 2(1) point 1 Article 2(1) point 2 Article 2(1) point 2 Article 2(1) point 3 Article 2(1) point 3 Article 2(1) point 4 Article 2(1) point 4 Article 2(1) point 5 Article 2(1) point 5 Article 2(1) point 6 Article 2(1) point 6 Article 2(1) point 7 Article 2(1) point 7 Article 2(1) point 8 Article 2(1) point 8 Article 2(1) point 9 Article 2(1) point 9 Article 2(1) point 10 Article 2(1) point 10 Article 2(1) point 11 Article 2(1) point 11 Article 2(1) point 12 Article 2(1) point 12 Article 2(1) point 13 EN 30 EN Article 2(1) point 13 Article 2(1) point 14 Article 2(1) point 14 Article 2(1) point 15 Article 2(1) point 15 Article 2(1) point 16 Article 2(1) point 16 Article 2(1) point 17 Article 2(1) point 17 Article 2(1) point 18 Article 2(1) point 18 Article 2(1) point 19 Article 2(1) point 19 Article 2(1) point 20 Article 2(1) point 20 Article 2(1) point 21 Article 2(1) point 21 Article 2(1) point 22 Article 2(1) point 22 Article 2(1) point 23 Article 2(1) point 23 Article 2(1) point 24 Article 2(1) point 24 Article 2(1) point 25 Article 2(1) point 25 Article 2(1) point 26 Article 2(1) point 26 Article 2(1) point 27 Article 2(1) point 27 Article 2(1) point 28 Article 2(1) point 28 Article 2(1) point 29 - Article 2(1) point 30 - Article 2(1) point 31 - Article 2(1) point 32 - Article 2(1) point 33 - Article 2(1) point 34 - Article 2(1) point 35 - Article 2(1) point 36 - Article 2(1) point 37 - Article 2(1) point 38 EN 31 EN Article 2(2) Article 2(2) - Article 3 - Article 4 Article 14 Article 5 Article 14(1) Article 5(1) to (2) - Article 5(3) Article 14(3) Article 5(4) Article 14(2) Article 5(5) - Article 6 Article 15 Article 7 Article 7(1) to (2) Article 7(1) to (2) - Article 7(3) Article 7(3) Article 7(4) - Article 7(4) second subparagraph Article 7(4) Article 7(5) Article 7(5) Article 7(6) - Article 8 Article 16 Article 9 Article 16(1) to 3 Article 9(1) to (3) - Article 9(4) Article 9(4) - Article 9(5) - Article 17 Article 10 Article 22 Article 11 Article 21 Article 12 EN 32 EN Article 3 Article 13 - Article 14 Article 13 Article 15 - Article 16 - Article 17 - Article 18 - Article 19 - Article 20 Article 4 Article 21 Article 5 Article 22 Article 5(1) to (4) Article 22(1) to (4) Article 8 Article 23 Article 8(1) to (3)(f) Article 23(1) to (3)(f) - Article 23(3) point (g) - Article 23(3) subparagraph 2 Article 8(4) Article 23(4) - Article 23(4) subparagraph 2 Article 8(5) to (6) point l Article 23(5) to (6) point l - Article 23(6)(m) Article 8(7) to (11) Article 23(7) to (11) Article 8 (11) Article 23(10) Article 8 (12) Article 23(11) Article 9 Article 24 Article 24 Article 25 Article 10 Article 26 EN 33 EN Article 11 Article 27 Article 12 Article 28 Article 29 Article 29 - Article 29(a) Article 29(b) and (c) Article 29(b) and (c) Article 18 Article 30 Article 18(1) to (6) Article 30(1) to (6) - Article 30(7) Article 19 Article 31 Article 19(1) Article 31(1) - Article 31(2) Article 19(2) Article 31(3) Article 19(3) Article 31(4) Article 19(4) Article 31(5) Article 19(5) Article 31(6) - Article 31(6) second subparagraph Article 20 Article 32 - Article 33 - Article 34 - Article 35 - Article 36 - Article 37 - Article 38 - Article 39 - Article 40 EN 34 EN - Article 41 - Article 42 - Article 43 - Article 44 - Article 45 - Article 46 - Article 47 - Article 48 - Article 49 - Article 50 - Article 51 Article 52 Article 6 Article 53 Article 53(1) to (15) Article 6(1) to (12) - - Article 54 Article 55 Article 7 Article 55(1) to (3) Article 7(1) to (4) - Article 23 Article 56 Article 23(1) - - Article 56(1) to (5) Article 23(6) and (7) - Article 25 - Article 23 Article 57 Article 58(1) and (2) Article 58(1) and (2) EN 35 EN Article 58(3) to (7) Article 27 Article 59 - Article 59(1) to (3) Article 27(1) and (2) - - Article 60 Article 28 Article 61 Article 28(1) Article 61(1) - Article 61(2) and (3) Article 28(2) - Article 30 Article 62 Article 30(, point a) - Article 30, point (b) - Article 30, point (c) - Article 30 subparagraph 2 - - Article 63 - Article 64 - Article 65 - Article 66 - Article 67 Article 31 Article 68 Article 32 Article 69 Annex I Annex I - Annex II - Annex III Annex III Annex IV EN 36 EN EUROPEAN COMMISSION Brussels, 15.12.2021 COM(2021) 804 final 2021/0424 (COD) Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on the internal markets for renewable and natural gases and for hydrogen (recast) {SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} - {SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final} EN EN EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal 1.1 Introduction The European Union has set an ambitious goal to be the first climate neutral continent by 2050. To achieve this, Member States and the European Parliament have agreed, in the European Climate Law, to reduce greenhouse gas emission by at least 55% by 2030. In order to achieve these targets and, at the same time, contribute to competitiveness, growth and jobs, the energy system needs a systemic change: We have to reduce the use of fossil fuels – including fossil gas – and increase renewable sources. Therefore, we need to design today an ambitious transition of the gas sector towards low-carbon and renewable gases. Fossil gas constitutes around 95% of today’s gaseous fuels consumed in the EU. Gaseous fuels, account for roughly 22% of total EU energy consumption today (including around 20% of EU electricity production, and 39% of heat production). According to the relevant scenarios used by the Climate Target Plan Impact Assessment, the share of gaseous fuels to total EU energy consumption in 2050 would be about 20%.Gaseous fuels will play an important part in the energy mix by 2050, requiring the decarbonisation of the gas sector via a forward-looking design for competitive decarbonised gas markets. Despite their minor contribution to the current EU energy mix, biogas, biomethane, renewable and low carbon hydrogen as well as synthetic methane (all together renewable and low carbon gases) would represent some 2/3 of the gaseous fuels in the 2050 energy mix, with fossil gas with CCS/U (carbon capture, storage and utilisation) representing the remainder. The present initiative is equally part of the Fit-for-55 package. It covers the market design for gases, including hydrogen. It will remove existing regulatory barriers and create the conditions for this to take place in a cost effective manner. This is an important part of moving to integrated energy system that minimises the costs of transition towards climate neutrality, in particular for consumers and open new opportunities for reducing their energy bills and active participation in the market. Hydrogen is expected to be used mainly in the areas where electrification is not an option, including today’s energy-intensive industry (e.g. refineries, fertilisers, steel making) and certain heavy-duty transport sectors (maritime transport, aviation, long distance heavy vehicles). Developing a dedicated hydrogen infrastructure is necessary to release the full potential of this energy carrier is specific end-use applications. The objective of promoting renewable and low-carbon gases is to decarbonise these sectors, increase the flexibility of the electricity system thanks to power-to-X technologies, strengthen security of supply by reducing dependence on natural gas imports and allow to store (and produce) electricity. This allows linking various sectors of the economy, in conjunction with other forms of storage and flexibility, such as batteries and demand response. Likewise, it will support self-production and smart use of distributed energy supply, contribute to greater consumer empowerment. Consumers also need clear and easily accessible information to help change energy consumption patterns and switch to renewable and low carbon solutions, similarly to what they are able to do in electricity market. While aiming for a maximum of renewable hydrogen from 2030 onwards, in the short and medium term other forms of low-carbon gases in particular low-carbon hydrogen can play a role, primarily to rapidly reduce emissions from existing hydrogen production and support the parallel and future uptake of renewable hydrogen. In line with the EU hydrogen strategy, the production of renewable hydrogen in the EU should reach 1 million tonnes by 2024 and up to EN 1 EN 10 million by 2030. From then onwards, renewable hydrogen should be deployed at a large scale and replace low-carbon hydrogen. An efficient and sustainable development of renewable and low-carbon gases as well as the hydrogen market requires to adapt the market framework.This is because the renewable and low-carbon gases today face regulatory barriers for market and grid access that represent a comparative disadvantage versus natural gas. Moreover, for a decarbonised gas market to be set up and contribute to the energy transition, significantly higher shares of renewable energy sources in an integrated energy system with an active participation of consumers in competitive markets are needed. This should allow consumers to benefit from affordable prices, good standards of service, and effective choice of offers mirroring technological developments. The deployment of various renewable and low carbon types of gases are likely to emerge in parallel and are expected to develop at a different pace across the EU: • a hydrogen-based infrastructure will progressively complement the network for natural gas; • a gas infrastructure in which fossil gas will progressively be replaced by other sources of methane. In addition, events on increasing energy prices have reminded us that the resilience of the European energy system is increasingly important as the EU energy system integrates more decentralised renewable energy and fossil fuels are gradually phased out. The security of supply and risk preparedness arrangements of the gas sector must be fit for the clean energy transition. The Commission’s Communication on tackling rising energy prices (A toolbox for action and support) 1, highlights the interplay between security of supply, the optimal use of storage capacities and the volatility of energy prices. 1.2 Objectives of the proposal The present initiative seeks to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases into the energy system, enabling a shift from natural gas and to allow for these new gases to play their needed role towards the goal of EU climate neutrality in 2050. Within this context, it addresses the following areas: Low level of customer engagement and protection in the green gas retail market. For new gases to play a full role in the energy transition, the retail market rules should empower customers to make renewable and low carbon choices. This is not currently the case. Moreover, there is no common EU terminology and certification system for low carbon fuels and gases. In addition, the retail gas markets exhibit market concentration and low levels of new entry and innovation. This prevents customers from benefiting from competition by making low carbon choices. To be able to make sustainable energy choices, customers need sufficient information on their energy consumption and origin, as well efficient tools to participate in the market. Moreover, Member States should take the necessary measures to protect vulnerable and energy poor customers. The decarbonised gas market should not be developed without them being able to fully benefit from it and by addressing all generations’ needs, from young to elderly. Hydrogen infrastructure and hydrogen markets. The current regulatory framework for gaseous energy carriers does not address the deployment of hydrogen as an independent 1 COM(2021) 660 final. EN 2 EN energy carrier via dedicated hydrogen networks. There are no rules at EU level on tariff-based investments in networks, or on the ownership and operation of dedicated hydrogen networks. In addition, no harmonized rules on (pure) hydrogen quality exist. Consequently, barriers exist for the development of a cost-effective, cross-border hydrogen infrastructure and competitive hydrogen market, a prerequisite for the uptake of hydrogen production and consumption. The present proposal seeks to address these deficiencies. It includes a proposal for a system of terminology and certification of low carbon hydrogen and low carbon fuels. Renewable and low-carbon gases in the existing gas infrastructure and markets, and energy security. Today, renewable and low-carbon gases represent a minor share in the EU energy mix. To untap their potential, access to the gas wholesale market, i.e. the virtual trading points, represents a key prerequisite. Abolishing costs for cross-border trade of those gases and facilitating connection of production facilities will also improve the business case. Differences in gas quality parameters and in the volume of hydrogen blended in the natural gas system can affect the design of gas infrastructure, end-user applications and cross-border system interoperability, thus risk fragmenting the internal market. However, current gas quality rules are not fit to deal with future developments. On LNG, addressing the residual barriers regarding access to LNG terminals could open the way to import renewable and low carbon gases from abroad supporting the decarbonisation of the EU gas market. Finally, preserving and strengthening resilience in the transition require appropriate arrangements of security of supply. Network planning. As outlined in the Commission’s Energy System Integration Strategy, coordinated planning and operation of the entire EU energy system, across multiple energy carriers, infrastructures, and consumption sectors is a prerequisite to achieve the 2050 climate objectives. Current network planning schemes and practices are deficient asthere are discrepancies between the EU-wide ten-year network development plan (‘TYNDP’) and national network development plans (‘NDP’) A better linkage between TYNDP and NDP would allow transnational exchange of information on transmission systems usage. Security of supply and storage. In reaction to the significant and EU-wide energy price increases in autumn 2021, the European Council invited the Commission to swiftly consider medium and long-term measures that increase the resilience of the EU’s energy system including measures which enhance security of supply. To contribute to a timely response to this crisis and possible new crisis at Union level, this proposal includes specific measures to improve cooperation and resilience, notably to ensure a more effective and coordinated use storage and operational solidarity arrangements. The measures are targeted to reinforce the resilience of the EU energy system against future shocks in a timely manner. They cover measures in this Regulation and Regulation (EU) 2017/1938 on security of gas supply. In order to ensure a coherent response, the measures on security of supply are part of this legislative proposal and not proposed as a separate legislative proposal. As indicated in the Communication on energy prices of 13 October 2021 entitled ‘Tackling rising energy prices: a toolbox for action and support’, coordination of security of supply across borders is crucial for the resilience against future shocks. The measures proposed require Member States to explicitly make storages part of their security of supply risks assessments at regional level, including risks linked to the control of storage by entities from third countries. Member States should consider storage measures through regional cooperation in case of unaddressed risks. The proposal defines enabling conditions to deployment of voluntary joint procurement of gas strategic stocks to be used in case of emergency. Measures are also introduced to improve the transparency and access to storages, address cybersecurity risks of gas and facilitates bilateral solidarity arrangements between Member States in case of crisis. The Commission encourages the Member States to EN 3 EN proceed with solidarity arrangements without waiting so that even in a severe crisis households receive the gas they need. • Consistency with existing policy provisions in the policy area The proposed initiative is strongly linked and complementary to the legislative proposals brought forward in the context of the Fit-for-55 package to implement the European Green Deal, including: The revised Renewable Energy Directive (‘RED II’), which is the main EU instrument dealing with the promotion of energy from renewable sources. It aims to accelerate the penetration of renewable energy, including renewable gases in the energy system. Its proposed amendment increases the target for renewable sources in the EU’s energy mix to 40% and promotes the uptake of renewable fuels, such as renewable hydrogen in industry and transport, with additional targets. In relation to this initiative, the RED II defines renewable hydrogen as ‘renewable fuels of non-biological origin’ and ‘biomass fuels’ that meet a 70% greenhouse gas emission reduction compared to fossil fuels setting specific sub-targets for the consumption of renewable hydrogen (50% of total hydrogen consumption for energy and feedstock purposes in industry by 2030 and 2.6% of the energy supplied to the transport sector). The Energy Efficiency Directive ('EED') and the related Energy Performance of Buildings Directive ('EPBD') including the proposals for their amendment interact with the present initiative as they affect the level and structure of gas demand. Energy efficiency measures can alleviate energy poverty and reduce consumer vulnerability. As gaseous fuels are currently dominating theEuropean heating and cooling supply and the cogeneration plants, their efficient use stays at the core of the energy efficiency measures. The Gas Directive and the Gas Regulation are coherent with the energy efficiency first principle: an open and competitive EU market with prices that reflect energy carriers’ production costs, carbon costs, and external costs and benefits would efficiently provide clean and safe hydrogen to end users who value it most. The TEN-E Regulation, as proposed by the Commission in December 2020, aims to better support the modernisation of Europe's cross-border energy infrastructure for the European Green Deal. It introduces hydrogen infrastructure as a new infrastructure category for European Network Development. The present initiative is complementary to the proposed TEN-E Regulation as it focuses on alignment of the national plans with the requirements of the European wide Ten Year Network Development plan. As announced in the EU strategy to reduce methane emissions, the Commission will propose legislation to reduce methane emissions in the energy sector. The initiative will seek to improve information for all energy-related methane emissions. The present initiative is complementary as it seeks to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases, enabling a shift from natural gas. • Consistency with other Union policies The Emission Trading Scheme (´ETS´) increases the price of using fossil fuels relative to renewable and low-carbon gases and, thus, fosters the demand for such gases and investments in related production technology. The Commission has proposed strengthening, including reinforcements in and extensions to the aviation sector, maritime and road transport, and buildings. Under this Scheme all hydrogen production facilities are included, as well as electrolysers with a production capacity exceeding 25 tonnes/day. The Innovation Fund, which was established by the EU Emission Trading System (EU ETS) Directive for the period 2021 to 2030, is one of the funding instruments supporting the transition to a climate neutral EN 4 EN Europe by 2050. The Innovation Fund, which was established by the EU ETS Directive for the period 2021 to 2030, is one of the funding instruments supporting the transition to a climate neutral Europe by 2050. The revision of the Energy Taxation Directive strives to align the taxation of energy products with EU energy and climate policies, promote clean technologies and remove outdated exemptions and reduced rates that currently encourage the use of fossil fuels. Under the revised Directive, products covered by the Directive are grouped and ranked according to their environmental performance. According to this, the revision sets a preferential minimum levels of taxation of EUR 0.15/ GJ (compared to EUR 10.75/GJ for fossil fuels) For renewable and low-carbon hydrogen fuels used as motor fuels. For renewable and low-carbon hydrogen fuels used as heating fuels, it sets a preferential minimum levels of taxation of EUR 0.15/ GJ (compared to EUR 0.6/GJ for natural gas). The revised Alternative Fuels Infrastructure Regulation (AFIR), which will repeal Directive 2014/94/EU on deployment of alternative fuels infrastructure (AFID), as proposed by the Commission in July 2021, aims to tackle rising emissions in road transport to support the transition to a nearly zero-emission car fleet by 2050. The Regulation requires Member States to expand their network of recharging and refuelling infrastructure in line with zero emissions car sales, and to install charging and fuelling points at regular intervals on major highways. The revision of the Alternative Fuel Infrastructure Regulation will require one refuelling stations (min. 2 t/day, 700 bar) every 150 km along the TEN-T core network and in every urban node by 2030; this would result in around 700 HRS along transport nodes, and 88 HRS in urban nodes. The Amendment of the Regulation setting CO2 emission standards for cars and vans aims to ensure a clear pathway from 2025 towards zero-emission transport. The regulation notably defines zero-emission vehicles as battery electric vehicles, fuel-cell and other hydrogen powered vehicles, and sets a target of zero average emissions of the new vehicle fleets by 2030. The FuelEU Maritime proposal aims to increase the share in the fuel mix of international maritime transport of sustainable low and zero-carbon alternative fuels including: liquid biofuels, e-liquids, decarbonised gas (including bio-LNG and e-gas), decarbonised hydrogen and decarbonised hydrogen-derived fuels (including methane, and ammonia). The focus on fuels and power technologies should enable significant and rapid emission reductions, using fully the existing technologies and infrastructure alongside incentives provided by other measures to be proposed. It will also facilitate the definition of decarbonisation pathways for the entire maritime cluster. The REFuel EU Aviation proposal which targets to advance the potential of sustainable aviation fuels to reduce aviation’s GHG footprint is yet largely untapped. In order to decrease significantly its emissions, the aviation sector will need to reduce its current reliance on fossil jet fuel and rely increasingly on the use of sustainable aviation fuels (SAF) in the years to come. The proposal sets out a minimum share of 0.7% of ‘synthetic aviation fuels’ in the aviation fuels supplied to aircraft operators where ‘synthetic aviation fuels’ are renewable fuels of non-biological origin, as defined in the renewable energy directive. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The objectives of this initiative cannot be achieved on a national level. The planned measures of the present initiative seek to advance the four objectives set out in Article 194 of the Treaty EN 5 EN of the European Union (TFEU), while at the same time contributing to the decarbonisation of the EU’s economy. The planned measures are to be adopted on the basis of Article 194 (2) TFEU together with Article 114 (1) TFEU. In the field of energy, the EU has a shared competence pursuant to Article 4 (2) (i) TFEU. The present initiative also builds upon a comprehensive set of legislative acts that have been adopted and updated during the past two decades. With the objective of creating an internal energy market, the EU has adopted four consecutive legislative packages between 1996 and 2019, with the overarching aim of integrating markets and liberalising national electricity and gas markets. These provisions cover a wide range of aspects, from market access to transparency, consumer rights, increase the liquidity of gas markets, and the independence of regulatory authorities. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) Currently, there are no rules at EU-level regulating dedicated hydrogen networks or markets and low-carbon hydrogen and low-carbon fuels. In view of the current efforts at EU and national levels to promote the use of renewable hydrogen as a replacement for fossil fuels, Member States would be incentivised to adopt rules on the transport of hydrogen dedicated infrastructure at national level. This creates the risk of a fragmented regulatory landscape across the EU, which could hamper the integration of national hydrogen networks and markets, thereby preventing or deterring cross-border trade in hydrogen. Harmonising rules for hydrogen infrastructure at a later stage (i.e. after national legislation is in place) would lead to increased administrative burdens for Member States and higher regulatory costs and uncertainty for companies, especially where long-term investments in hydrogen production and transport infrastructure are concerned. The creation of a regulatory framework at EU-level for dedicated hydrogen networks and markets would foster the integration and interconnection of national hydrogen markets and networks. EU-level rules on the planning, financing and operation of such dedicated hydrogen networks would create long-term predictability for potential investors in this type of long- term infrastructure, in particular for cross-border interconnections (which might otherwise be subject to different and potentially divergent national laws). When it comes to biomethane, without an initiative at EU level, it is likely that by 2030 a regulatory patchwork would still exist regarding access to wholesale markets, connection obligations and transmission system operator (TSO)- distribution system operator (DSO) coordination measures. Likewise, without some harmonisation at the EU level, renewable and low-carbon gases producers will be facing vastly different connection and injection costs across the EU, resulting in an unequal playing field. Without further legislation at the EU level Member States would continue to apply different gas quality standards and rules on hydrogen blending levels, risking cross-border flow restrictions and market segmentation. Gas quality standards would continue to be mainly defined by the quality parameters of natural gas, limiting the integration of renewable gases in the network All these aspects are likely to lower cross-border trade with renewable and low-carbon gases that might be compensated by higher natural gas imports. The utilisation of the LNG terminals and imports could remain restricted to natural gas, despite that no adaptation of LNG terminals would be necessary in case competitive biomethane or synthetic methane from non-EU sources were available. National netwrok planning will be required to be developed only in Member States where certified Independent Transmission Operators (ITO) and Independednt System Operators EN 6 EN (ISO) are operating. While most Member States have a single gas national development plan within which gas operators cooperate, there is still limited cross-sector cooperation. EU coordinated emergency preparedness for the current gas sector has proven to be more efficient than action only at national level. • Proportionality The initiative complies with the proportionality principle. It falls within the scope of Article 194 of the Treaty on the Functioning of the European Union. The policy intervention is proportional to the dimension and nature of the problems defined and the achievement of the set objectives. The proposal does not go beyond what is necessary to achieve the general objective pursued to facilitate the decarbonisation of gaseous fuels in a competitive manner at least economic costs whilst ensuring energy security and placing consumers at the heart of the energy markets. The preferred set of options are considered proportionate and builds to the extent possible on existing approaches. The balance between obligations and consideration of the different capabilities to act among Member States and private entities is considered appropriate given the imperative of achieving climate neutrality by 2050. • Choice of the instrument Building on the overall evaluation of the current regulatory framework for the gas market, the instruments chosen are a Directive, to recast the Directive 2009/73/EC, and a Regulation to recast Regulation No 715/2009. The choice of a recast of these existing legal acts will enhance legal clarity. Recourse to an amending act may have been inadequate to address a wide set of new provisions. The choice of the instruments thus calls for a revision of rules already adopted and implemented, as a natural evolution of current legislation,in view of this changes. Further acts will need to be amended through the Gas Regulation such as: the SoS Regulation (EU) 2017/1938, ACER Regulation (EU) 2019/942 and REMIT Regulation (EU) No 1227/2011. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation The entry into force of the Third Energy package has positively contributed to the competition and performance of the internal energy markets. Nevertheless, the current regulatory framework for gas focuses on fossil-based natural gas and does not fully anticipate the emergence of alternatives for methane gases (including natural gas and biomethane), such as hydrogen. A re-examination of the current gas market regulatory framework is needed and it has already been announced in the European Commission’s communication on a hydrogen strategy for a climate-neutral Europe. Given the different potential in EU Member States for the production of renewable and low carbon hydrogen, a suitable market framework could facilitate hydrogen to play its role as an energy carrier and as an enabler of energy system integration. On this basis, four main drivers have been identified under Problem area I of the Impact Assessment: (i) decarbonisation will result in the emergence of a European hydrogen value chain reliant on a cross-border hydrogen market; (ii) lack of hydrogen infrastructure investments hinder market development; (iii) hydrogen infrastructure is likely to constitute a natural monopoly, resulting in non-competitive market structures; (iv) diverging hydrogen quality rules may hinder cross-border flows and incur additional costs. EN 7 EN The existing gas rules, focusing on fossil-based natural gas mainly imported from outside the EU, do not address the specific characteristics of decentralized renewable and low-carbon gases production within the EU. In addition, the growing volumes of biomethane, hydrogen but also LNG affect gas quality and thereby the design of gas infrastructure and end-user appliances. In particular, the Impact Assessment recognizes five main drivers related to this Problem Area: (i) constrained market and grid access for local producers of biomethane connected to the distribution grids, divergence of rules regarding obligation to connect and costs of grid connection for renewable and low carbon gases and intra-EU entry/exit tariffs hinder the establishment of a fully integrated, liquid and interoperable EU internal gas market; (ii) differences in gas quality and hydrogen blending levels can negatively impact cross- border flows and end-users, while current gas quality rules are not fit to deal with future developments; (iii) LNG terminals equipped to receive mainly natural gas, limited access for new gases to LNG terminals; (iv) long term supply contracts for unabated natural gas may lock-in natural gas and hinder supply of renewable gases towards 2050; (v) current energy security arrangements only address risks related to the supply of natural gas and not of renewable and low carbon gases. Concerning network planning, cooperation between TSOs and regulators needs to evolve further. The increasing penetration of intermittent energy sources requires the whole energy system to be better integrated and the infrastructure to become more interconnected ,based on a more holistic and inclusive approach The Impact Assessment outlines three main drivers regarding this Problem Area: (i) network planning varies between Member States and TSOs, separate planning for electricity and gas; (ii) no transparency on potential of existing infrastructure for repurposing or decommissioning; (iii) DSOs not explicitly included in TSO planning. Furthermore, a more harmonized system development strategy would further increment interlinkages between electricity and gases systems including hydrogen. The evaluation showed that competition needs to improve to ensure that the full benefits of market integration are passed on to EU consumers. Furthermore, consumers are still deprived from the necessary tools to get actively involved in the market. Consumer protection provisions in the analysed legislation prove to only be partially fit for purpose. In particular protection for vulnerable customers is still uneven between Member States and energy poverty continues to be significant across the EU. Concordantly, Problem Area IV identified three problem drivers: (i) untapped competition potential in retail markets; (ii) insufficient customer empowerment in terms of switching, price comparison tools, billing information, energy communities, and access to data; and (iii) inadequate consumer protection in particular for vulnerable and energy poor. • Stakeholder consultations In line with the Better Regulation Guidelines, the Commission carried out a comprehensive and inclusive stakeholder consultation based on a consultation strategy that included a range of methods and tools. This strategy aimed to ensure that all relevant evidence was taken into account, including data about costs, societal impact, and benefits of the initiative. Several consultation tools were employed: a consultation on the inception impact assessment (Roadmap), an online public consultation based on a questionnaire, a presentation by the Commission and feedback from stakeholders, including the Gas Regulatory Forum, discussions with the Member States, with members of the European Parliament and with National Regulatory Authorities, and discussions with stakeholders in a large stakeholder workshop. The Commission received 263 responses to the open public consultation. In general, respondents confirmed that they see a need to revise the Gas Directive and Gas Regulation to EN 8 EN help to achieve decarbonisation objectives. Moreover, over 60% of respondents expect that the technological and regulatory changes necessary to decarbonise the gas market have the potential to create new jobs by 2030. Regarding the development of hydrogen infrastructure and markets, a majority of the respondents support the introduction of regulation at an early stage to foster a well- functioning and competitive hydrogen market and infrastructure. Respondents advocated for an EU legislative framework that defines key regulatory principles and takes a step-wise approach. A large majority supports e.g. third party access, rules for access to hydrogen pipelines, import terminals and storage, and advocates for network activities to be unbundled. Most respondents considered it important to define early the role of private parties in developing hydrogen infrastructure. A large majority of respondents also consider that existing and future private networks may be (temporarily) exempted from certain regulatory requirements but that convergence on a single regulatory framework needs to be assured. The vast majority of respondents consider that rights and permitting requirements for new hydrogen infrastructure should be similar to those applicable to methane gas pipelines today. Regarding the promotion of the access of renewable and low carbon gases to the existing gas market and infrastructure, stakeholders agree on a need to revise the current regulatory framework to help achieve decarbonisation objectives. A majority of stakeholders consider it important to ensure full market access and facilitate the injection of RES&LC gases into the gas grid. Many respondents advocate an obligation for network operators to connect RES&LC gases producers and introduce an injection charge reduction. The majority of respondents support as well the improvement of the transparency framework for LNG terminals. There is also a strong support for the harmonised application of gas quality standards across the EU, for reinforced cross-border coordination and increased transparency. Respondents are divided on hydrogen blending, but the majority agrees that it can provide a cost-efficient and fast first step, despite the high technical costs, to energy system decarbonisation. Few stakeholders support the removal of intra-EU cross-border tariffs. The majority of the respondents consider gas-specific security challenges and cyber-security measures as important. Regarding integrating network planning, the majority of stakeholders support aligning the timing of the Network Development Plan (NDP) with the TYNDP, and a single gas plan irrespective of the unbundling model chosen. A majority of respondents expressed even stronger support for a joint electricity and gas scenario. A substantial number of stakeholders ask for the inclusion of hydrogen projects in the NDP. Most stakeholders agree on the role of DSOs to provide and share information, with several respondents also supporting that DSOs provide their own plan including system optimisation across different sectors. Respondents also preferred a joint gas and electricity plan to joint scenarios with separate plans. Several stakeholders pointed out that a joint methane and hydrogen plan, with a separate electricity plan, would be the preferred option. Regarding customer engagement and protection in the green gas retail market, the majority of the stakeholders called for higher ambitions in the citizen/consumer-related provisions by mirroring those in the electricity market. As well, energy poverty provisions should help ensure consumers are not paying the cost of switching to clean gas-based options. Representatives of the private sector support the plans to phase out regulated prices, while some consumer organisations would opt for keeping them to protect energy poor and vulnerable consumers. Almost half of all respondents want provisions on the comparability of offers and accessibility of data, transparency, smart metering systems, and switching to be reinforced. No respondent has supported the non-regulatory approach. EN 9 EN • Collection and use of expertise The proposed initiative and its underpinning Impact Assessment draw on evidence from the stakeholder input to the extensive consultations carried out in this respect, as well as literature review, and modelling. The literature review included the results of a serie of topical studies on key elements such as the role of hydrogen and decarbonised gas infrastructure, market and production, that were conducted for the Impact Assessment or that contributed to its scope, as well as assessments carried out in for other relevant Commission initiatives. Conclusions adopted in the framework of several stakeholder forums, most importantly the one on gas regulation (Madrid Forum), and the one on electricity regulation (Florence Forum) were also considered in the analysis. Discussions with Member States, with members of the European Parliament, with National Regulatory Authorities, ACER and discussions with other stakeholders were equally considered. • Impact Assessment Following the Better Regulation guidelines, the Commission carried out an Impact Assessment of several policy options. This work was supported by a consultation within the Commission via an Inter-Service Steering Group. The Impact Assessment was presented to and discussed with the Regulatory Scrutiny Board (RSB). TheRegulatory Scrutiny Board issued a ‘positive opinion with reservation’. Reservationswere notably addressed by: (i) integrating the conclusions of the evaluation into the problem description, (ii) spelling out the role of the initiative as part of the enabling framework of the ‘Fit for 55’ package, (iii) clarify the baseline of the impact of the policy options, (iv) distinguish more between different actors, in particular between natural gas and hydrogen producers and consumers, (v) provide an assessment of how the initiative may have different impacts for SMEs compared to other (larger) companies, (vi) better reflect the dissenting and minority views throughout the report, including in the problem definition, the construction of the options, analysis of impacts and the choice of the preferred option, (vii) improve the narrative of the report, and (viii) complete the cost and benefit tables in the appropriate format. Throughout the Impact Assessment work, a range of measures was considered across four Problem Areas to address the identified problems and problem drivers to reach the objectives of the initiative: Following an assessment of their effectiveness, efficiency, coherence and proportionality, a package of preferred options has been found best suited to contribute to the set objectives. Problem Area I: Hydrogen infrastructure and hydrogen markets Problem Area I considers the following policy options: to tender the rights for hydrogen network operation (Option 1); to introduce main regulatory principles inspired by those currently applicable to the natural gas market but adapted to the development stage of hydrogen markets (Option 2); and to establish a fully developed regulatory regime for hydrogen (similar to the one currently applicable to the natural gas sector) without need for a transition to a more mature hydrogen market (Option 3). The preferred option is to introduce key regulatory principles from the start whilst providing clarity on the final (future) regulatory regime. (Option 2b ‘Main regulatory principles with a vision’). The key benefit of this option is that it fosters market integration, provides clarity for investors, avoids the emergence of non-competitive market structures as well as costs of ex-post adjustments of rules once the market is mature, but leaves flexibility to tailor the regulation to the staged ramp-up of the hydrogen sector. EN 10 EN Problem Area II: Renewable and low carbon gases in the existing gas infrastructure and markets, and energy security Problem Area II contains options that promote access to renewable and low-carbon (RES&LC) gases to the existing gas market and infrastructure. All options include also a progressive level of intervention for addressing energy security concerns, notably extending existing tools, standards and procedures to RES&LC gases, effective solidarity and addressing risks linked to cybersecurity for the gas sector. Option 3 “Allow and promote renewable and low-carbon gases full market access” is the preferred option for Problem Area II. This option contains measures to support access of renewable and low carbon gases to the wholesale market, LNG terminals, and transmission grid (regardless of the place of connection), including tariff discounts for injection to the grid and cross-border transport. Gas quality would be governed by a harmonised EU approach for cross-border interconnection points while leaving flexibility to the Member States. The allowed cap for hydrogen blends is set at 5% for all cross-border points – a level that is cost-efficient in terms of adaptation and abatement costs. Allowing and promoting renewable and low-carbon full market: The measures foreseen are consistent with the Union’s efforts to fight climate change and necessary to achieve the objectives of the European Green Deal. The key benefit is that the measures will decrease the production costs for producers of renewable and low carbon gases, increase competition, liquidity and trade for renewable gases, while encouraging a reduction of greenhouse gas emissions. In this way, consumers and taxpayers will benefit as support could be lowered. It will also limit risks for energy security and save time and resources, reduce uncertainties, improve the efficiency of emergency measures, and strengthen security-specific requirements for gas companies. Problem Area III: Network planning Problem Area III considers options regarding integrated network planning. The preferred option for Problem Area III is Option 2 ‘National Planning based on European Scenarios’. The option allows for national planning but requires that it is based on joint scenarios for gas and electricity, aligned with the TYNDP and linked to the relevant National Energy and Climate Plan. It includes all relevant actors (DSOs) and enables the identification of pipelines that can be used for repurposing from methane to H2 on a level of detail that would not be easily achievable on the European level. Establish National Planning based on European Scenarios: The key benefit is that this will eliminate risks that electricity and gas TSOs plan the evolution of their systems based on incompatible assumptions. It enables sector integration and a conceptual system plan while keeping the benefits of more detailed sector-specific network development plans. It ensures a common vision of the different stakeholders implying that network planning takes into account the decarbonisation strategies at the national and EU levels, reducing the risk of potential lock-ins or stranded assets. Problem area IV: Low level of customer engagement and protection in the green gas retail market Problem Area IV contains options that postulate for a non-regulatory approach in tackling competition and consumers’ engagement or instead require addressing the problem drivers through new legislation, mostly mirroring what was already established in the electricity sector. In light of the analysis, the preferred option is Option 2 ‘Flexible legislation’, which mirrors the electricity market consumer protection and also the empowerment provisions. EN 11 EN This option is most likely to be the most effective, efficient, and consistent with other Problem Areas. The key benefit is that it will offer significant savings potential, help new suppliers and service providers to enter the market, develop innovative products, resulting in increased competition, consumer engagement and economic benefit. It would also enable citizens and communities to increase social acceptance, mobilise private capital and facilitate the deployment of renewable and low-carbon gases. Reducing the risk of over-investments will have a positive environmental impact. • Regulatory fitness and simplification The proposals for amending the existing legislation are designed in accordance with the most cost-effective policy options scrutinised in the Impact Assessment. It is expected from some of the preferred options to increase administrative, implementation and enforcement costs for regulatory bodies and market operators. For example, higher administrative exchanges between NRAs and natural gas shippers, increased coordination efforts between DSOs and TSOs, and further regulatory and implementation efforts for Member States and national authorities might stem from the proposed measures. However, lower and more efficient regulatory costs are also expected from the amended framework. Furthermore, the Impact Assessment shows that the proposed measures offer the most cost- effective regulatory options to achieve the overarching objective of the initiative, namely the establishment of rules for the transmission, distribution, supply and storage of methane and hydrogen gases that can support the decarbonisation of the energy system while ensuring secure and affordable energy. The short-term regulatory costs entailed in some of the preferred measures must be assessed against the costs and efforts that a late integration and decarbonisation of the energy system would require in the long term. The benefits that the options are expected to produce in terms of support for renewable sources, energy system integration, consumer protection and energy security will largely outweigh the immediate administrative and implementation costs. The proposal further contributes to simplifying the current regulatory framework by harmonising the provisions on gas infrastructure and market with the new regulatory architecture conceived by the Clean Energy Package for the electricity sector. Higher alignment between sectors is expected to benefit many regulatory areas, notably consumer empowerment and protection, governance and regulatory oversight. Similar contributions are also foreseen in the early introduction of a regulatory framework for hydrogen infrastructures and markets. Whilst these rules will likely increase the immediate administrative costs and regulatory burdens for national authorities and market operators, an early harmonisation of regulatory principles for hydrogen is expected to significantly lower future compliance costs and prevent the risk of major regulatory divergences and implementation costs. • Fundamental rights Safeguarding EU values and citizens’ fundamental rights and security in a developing green, digital energy environment, is of paramount importance. The proposed policy measures on data management were developed with this in mind, aiming at ensuring widespread access and use of digital technologies and data-driven services while at the same time guaranteeing a high level of the right to private life and to the protection of personal data, as enshrined in Articles 7 and 8 of the Charter of Fundamental Rights of the EU, and the General Data Protection Regulation. EN 12 EN 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The budgetary impact on the EU budget associated to the proposal under this package concerns the human resources of the Agency for the Cooperation of Energy Regulators (ACER) and of the European Commission’s Directorate-General (DG) for Energy which are described in the Legislative Financial Statement accompanying the Commission proposal for a recast of the [Gas Regulation]. Essentially, the new tasks to be carried out by ACER, notably as regards rules facilitating the development of a competitive hydrogen sector, but also the increasing complexity of gas markets due to an increasing share of other gases than natural gas, require a phasing in of 21 additional FTE in ACER from 2023 onwards. For implementing the proposed new rules for a new and growing sector, for integrating new types of gases into the gas market and infrastructure as well as for enforcing the strengthened consumer provisions, also the human resources of DG Energy need to be reinforced by 5 additional FTE. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements Progress monitoring will consist of a two-tier approach of annual reporting by ACER and an evaluation by the Commission. ACER’s mandate of annual monitoring and reporting of market performance in its annual market monitoring report (obligation in Regulation (EC) No. 715/2009) will be retained, with its scope extended to hydrogen. Within one year of the adoption of the proposals, the Commission will invite ACER to review and update its current monitoring indicators (with the involvement of affected stakeholders) to ensure their continuing relevance for monitoring progress towards the objectives underlying the present proposals. ACER will continue relying on the already established data sources used for the preparation of the market monitoring report, extended with relevant data on hydrogen. ACER's annual reporting will replace the Commission's reporting obligations that are currently still existing under the Gas Directive. The detailed proposals will ensure that ACER’s monitoring is complementary to other monitoring exercises (esp. monitoring under the Governance of the Energy Union and Climate Action) avoiding any overlaps. The Commission will carry out a fully-fledged evaluation of the impact of the proposed initiatives, including the effectiveness, efficiency, continuing coherence and relevance of the proposals, within a given timeline after the entry into force of the adopted measures (indicatively, five years). By 31 December 2030, the Commission shall review the Directive and shall submit a report to the European Parliament and to the Council. • Explanatory documents (for directives) Following the ruling of the European Court of Justice in Commission vs Belgium (case C- 543/17), Member States must accompany their notifications of national transposition measures with sufficiently clear and precise information, indicating which provisions of national law transpose which provisions of a directive. This must be provided for each obligation, not only at ‘article level’. If Member States comply with this obligation, they would not need, in principle, to send explanatory documents on the transposition to the Commission. The Regulation will be directly and uniformly implemented in the Member States, and hence not requiring an Explanatory Document. EN 13 EN • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal The proposed revised directive consists of ten chapters comprising 91 articles. Chapter 1 – Subject matter, scope and definitions This chapter sets out the subject matter and scope of the rules for the transmission, distribution, supply, and storage of gases using the natural gas system as well as the rules for the transport, supply and storage of hydrogen using the hydrogen system. It also defines the main terms used in the proposed directive. Chapter 2 – General rules for the organisation of the markets This chapter lays down the rules to ensure competitive, consumer-centred, flexible and non- discriminatory markets for gas. It contains provisions on market access such as the free choice of supplier, market-based supply prices, public service obligations, sustainability, certification of renewable and low carbon gases, promotion of regional cooperation, and technical and procedure rules. Chapter 3 – Consumer empowerment and protection and retail markets This chapter provides in particular a set of rights for the consumer: It elaborates on basic contractual rights, switching rights and fees, and rules on comparison tools, active customers, and citizen energy communities. It also contains provisions on billing, smart and conventional metering, and data management. It also contains provisions on single points of contact, right to out-of-court dispute settlement, vulnerable customers, and retail markets. Chapter 4 – Third party access to infrastructure This chapter is divided into 3 sections to cover the following: access to natural gas infrastructure, access to hydrogen infrastructure, and refusal of access and connection. Chapter 5 – Rules applicable to transmission, storage and system operators of natural gas This chapter elaborates on tasks of transmission, storage and LNG system operators, confidentiality and decision-making powers. Chapter 6 – Distribution system operators of natural gas This chapter sets the designation of distribution system operators, their tasks, the decision- making powers regarding the connection of the new production facilities for renewable and low-carbon gases to the distribution system, the unbundling of distribution system operators, the confidentiality obligations of distribution system operators, provisions on closed distribution systems, and combined operator. Chapter 7 – Rules applicable to the dedicated hydrogen networks This chapter provides in particular tasks of hydrogen network, storage and terminal operators, provision on existing hydrogen networks, geographically confined hydrogen networks, closed hydrogen systems, interconnectors with third countries, and confidentiality for operators. Chapter 8 – Integrated Network planning This chapter elaborates on network development and powers to make investment decisions, on hydrogen network development reporting, as well as on financing new cross-border hydrogen infrastructure. Chapter 9 – Unbundling of transmission system operators EN 14 EN This chapter is divided into six sections to cover the following: ownership unbundling, independent system operators, independent transmission operators, the unbundling of dedicated hydrogen networks operators and the designation, the certification of natural gas and hydrogen system operators, and unbundling and transparency of accounts. Chapter 10 – Regulatory authorities This chapter focuses on the designation and independence of regulatory authorities, on general objectives of the regulatory authority, on their duties and powers, on the regulatory regime for cross-border issues, on compliance with the network codes guidelines, and on record keeping. Chapter 11 – Final provisions The last chapter focuses on final provisions and includes articles notably on safeguard measures, level playing field, technical agreements, derogations, empowerment procedure, the exercise of delegation, committee procedure, reporting, repeal, transposition, entry into force, Addressees. Annex I is about the minimum requirements for billing and billing information. Annex II deals with smart metering in natural gas. Annex III lists the date of application and the transposition limits of the repealed Directive and its amendments. Annex IV contains a correlation table. The proposed revised regulation consists of eight chapters comprising 69 articles. Chapter 1 – Subject matter, scope and definitions This chapter sets out the subject matter and scope of the rules regarding the objectives of the Energy Union, climate and energy framework as well as consumers. It also defines the main terms used in the proposed regulation. Chapter 2 – General rules for the organisation of the markets and infrastructure access This chapter lays down the general principles as well as the separation of regulated asset bases, third party access services, market assessment for renewable and low carbon gases, principles of capacity-allocation mechanisms and congestion-management procedure, trading of capacity rights, balancing rules and imbalance charges, certification, and cooperation of transmission system operators. Chapter 3 – Network access This chapter elaborates on tariffs for access to networks, and discounts. Chapter 4 – Transmission, storage, LNG, and hydrogen terminal system operation This chapter sets out provisions on firm capacity for renewable and low carbon gases, cross border coordination on gas quality, hydrogen blends, the European network of transmission system operators for gas, monitoring by ACER, regulatory authorities, consultations, costs, regional cooperation, TYNDP, transparency requirements, and record-keeping. Chapter 5 – Distribution system operation This chapter lays down the rules on firm capacity for renewable and low carbon gases, cooperation between DSOs and TSOs, transparency requirement, the European entity for distribution system operators. It includes procedures and tasks. Chapter 6 – Access to dedicated hydrogen networks EN 15 EN This chapter focuses on cross-border coordination on hydrogen quality, the European Network of Network Operators for Hydrogen, its tasks, TYNDP for hydrogen, costs, and consultation, the monitoring by ACER, regional cooperation, and transparency requirements. Chapter 7 – Network codes and guidelines This chapter sets out provisions for the adoption of network codes and guidelines, the establishment of network codes, amendments of network codes, guidelines, right of Member States to provide for more detailed measures, provision of information and confidentiality, and penalties. All three rules are adapted to hydrogen. Chapter 8 – Final provisions This chapter focuses on final provisions and includes articles notably on new natural gas and hydrogen infrastructure, committee procedure, exemptions, derogations, the exercise of delegation, amendments to regulations, amendment to extend the Regulation on security of gas supply to RES&LC gases and to include measures on cybersecurity, solidarity and storage, repeal, and entry into force. Annex I contains guidelines. Annex II contains the inserted Annex IX to Regulation 2017/1938 Annex III contains information on the repealed Regulation with list of the successive amendments Annex IV contains a correlation table. EN 16 EN  715/2009 (adapted) 2021/0424 (COD) Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on the internal markets for renewable and natural gases and for hydrogen (recast) THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty establishing the European Community  Treaty on the Functioning of the European Union  , and in particular Article 95  194 (2)  thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee 2, Having regard to the opinion of the Committee of the Regions 3, Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas:  new (1) Regulation (EU) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council 4 has been substantially amended several times. Since further amendments are to be made, that Regulation should be recast in the interests of clarity.  715/2009 recital 1 (adapted) (2) The internal market in natural gas, which has been progressively implemented since 1999, aims to deliver real choice for all consumers in the Community  Union  , be they citizens or businesses, new business opportunities and more cross-border trade, so as to achieve efficiency gains, competitive prices and higher standards of service, and to contribute to security of supply and sustainability. 2 OJ C 211, 19.8.2008, p. 23. 3 OJ C 172, 5.7.2008, p. 55. 4 Regulation (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on conditions for access to the natural gas transmission networks and repealing Regulation (EC) No 1775/2005 (OJ L 211, 14.8.2009, p. 36). EN 17 EN  new (3) The European Green Deal and the Climate law set the target for the EU to become climate neutral by 2050 in a manner that contributes to European competitiveness, growth and jobs. For a decarbonised gas markets to be set up and contribute to the energy transition, significantly higher shares of renewable energy sources in an integrated energy system with an active participation of consumers in competitive markets are needed. (4) This Regulation aims to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases into the energy system enabling a shift from fossil gas, and to allow these new gases to play an important role towards achieving the EU’s 2030 climate objectives and climate neutrality in 2050. The Regulation aims also to set up a regulatory framework that enables and incentivises all market participants to take the transitional role of fossil gas into account while planning their activities to avoid lock-in effects and ensure gradual and timely phase-out of fossil gas notably in all relevant industrial sectors and for heating purposes. (5) The EU hydrogen strategy recognises that, as EU Member States have different potential for the production of renewable hydrogen, an open and competitive EU market with unhindered cross-border trade has important benefits for competition, affordability, and security of supply. Moreover, it stresses that moving towards a liquid market with commodity-based hydrogen trading would facilitate entry of new producers and be beneficial for deeper integration with other energy carriers. It would create viable price signals for investments and operational decisions. The rules laid down in this Regulation should thus be conducive for hydrogen markets and commodity-based hydrogen trading and liquid trading hubs to emerge and any undue barriers in this regard should be eliminated by Member States. Whilst recognising the inherent differences, existing rules that enabled efficient commercial operations developed for the electricity and gas markets and trading should be considered for a hydrogen market.  715/2009 recital 2 Directive 2003/55/EC of the European Parliament and of the Council of 26 June 2003 concerning common rules for the internal market in natural gas 5 and Regulation (EC) No 1775/2005 of the European Parliament and of the Council of 28 September 2005 on conditions for access to the natural gas transmission networks 6 have made significant contributions towards the creation of such an internal market in natural gas.  715/2009 recital 3 Experience gained in the implementation and monitoring of a first set of Guidelines for Good Practice, adopted by the European Gas Regulatory Forum (the Madrid Forum) in 2002, demonstrates that in order to ensure the full implementation of the rules set out in those guidelines in all Member States, and in order to provide a minimum guarantee of equal 5 OJ L 176, 15.7.2003, p. 57. 6 OJ L 211, 14.8.2009, p. 36. EN 18 EN market access conditions in practice, it is necessary to provide for them to become legally enforceable.  715/2019 recital 4 A second set of common rules entitled ‘the Second Guidelines for Good Practice’ was adopted at the meeting of the Madrid Forum on 24 and 25 September 2003 and the purpose of this Regulation is to lay down, on the basis of those guidelines, basic principles and rules regarding network access and third party access services, congestion management, transparency, balancing and the trading of capacity rights.  715/2009 recital 5 (adapted) (6)  [Recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]  Directive 2009/73/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 concerning common rules for the internal market in natural gas7 provides for the possibility of a combined transmission and distribution system operator. The rules set out in this Regulation do not therefore require modification of the organisation of national transmission and distribution systems that are consistent with the relevant provisions of that Directive.  715/2019 recital 6 High-pressure pipelines linking up local distributors to the gas network which are not primarily used in the context of local distribution are included in the scope of this Regulation.  715/2009 recital 7  new (7) It is necessary to specify the criteria according to which tariffs for access to the network are determined, in order to ensure that they fully comply with the principle of non-discrimination and the needs of a well-functioning internal market and take fully into account the need for system integrity and reflect the actual costs incurred, insofar as such costs correspond to those of an efficient and structurally comparable network operator and are transparent, whilst including appropriate return on investments,  and enabling the integration of renewable and low carbon gases  and, where appropriate, taking account of the benchmarking of tariffs by the regulatory authorities.  The rules on network access tariffs in this Regulation are complemented by further rules on network access tariffs, notably in the network codes and guidelines adopted on the basis of this Regulation, in [ TEN-E Regulation as proposed in COM(2020) 824 final], [Methane Regulation as proposed in COM(2021) xxx], Directive (EU) 2018/2001 and [Energy Efficiency Directive as proposed in COM(2021) 558 final].   new (8) It is, generally, most efficient to finance infrastructure by revenues obtained from the users of that infrastructure and to avoid cross-subsidies. Moreover, such cross- 7 See page 94 of this Official Journal. EN 19 EN subsidies would, in the case of regulated assets, be incompatible with the general principle of cost-reflective tariffs. In exceptional cases, such cross-subsidies could nonetheless bring societal benefits, in particular during earlier phases of network development where booked capacity is low compared to technical capacity and uncertainty as to when future capacity demand will materialise is significant. Cross- subsidies could therefore contribute to reasonable and predictable tariffs for early network users and de-risk investments for network operators. Cross-subsidies could thus contribute to an investment climate supportive to the Union’s, decarbonisation objectives. Cross-subsidies should not be financed by network users in other Member States, regardless as to whether directly or indirectly. It is thus appropriate to collect financing for cross-subsidies only from exit points to final customers within the same Member State. Moreover, as cross-subsidies are exceptional, it should be ensured that they are proportional, transparent, limited in time and set under regulatory supervision.  715/2009 recital 8 In calculating tariffs for access to networks, it is important to take account of the actual costs incurred, insofar as such costs correspond to those of an efficient and structurally comparable network operator, and are transparent, as well as of the need to provide appropriate return on investments and incentives to construct new infrastructure, including special regulatory treatment for new investments as provided for in Directive 2009/73/EC. In that respect, and in particular if effective pipeline-to-pipeline competition exists, the benchmarking of tariffs by the regulatory authorities will be a relevant consideration.  715/2009 recital 9 (adapted)  new (9) The use of market-based arrangements, such as auctions, to determine tariffs has to be compatible with the provisions laid down in  recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx  Directive 2009/73/EC  and Commission Regulation (EU) 2017/459 .  715/2009 recital 10 (adapted) (10) A common minimum set of third-party access services is necessary to provide a common minimum standard of access in practice throughout the Community  Union , to ensure that third-party access services are sufficiently compatible and to allow the benefits accruing from a well-functioning internal market in natural gas to be exploited.  715/2009 recital 11 (adapted) At present, there are obstacles to the sale of gas on equal terms, without discrimination or disadvantage in the Community. In particular, non-discriminatory network access and an equally effective level of regulatory supervision do not yet exist in each Member State, and isolated markets persist. EN 20 EN  new (11) Arrangements on third party access should be based on the principles laid down in this Regulation. The organisation of entry-exit systems, which enable a free allocation of gas on the basis of firm capacity, was welcomed by the XXIV. Madrid Forum already in October 2013. Therefore a definition of entry-exit system should be introduced and the integration of the distribution system level in the balancing zone be ensured, which would help to achieve a level playing field for renewable and low carbon gases connected to either the transmission or distribution level. Tariff setting of distribution system operators and the organisation of capacity allocation between the transmission and distribution system should be left to the regulatory authorities on the basis of the principles enshrined in [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]. (12) Access to the entry-exit system should be generally based on firm capacity. Network operators should be required to cooperate in a way that maximises the offer of firm capacity, which in turn enables network users to freely allocate the gas entering or exiting on the basis of firm capacity to any entry or exit point in the same entry-exit system. (13) Conditional capacity should only be offered when network operators are not able to offer firm capacity. Network operators should define the conditions for conditional capacity on the basis of operational constraints in a transparent and clear manner. The regulatory authority should ensure that the number of conditional capacity products is limited to avoid a fragmentation of the market and to ensure compliance with the principle of providing efficient third-party access.  715/2009 recital 12 (14) A sufficient level of cross-border gas interconnection capacity should be achieved and market integration fostered in order to complete the internal market in natural gas.  715/2009 recital 13 The Communication of the Commission of 10 January 2007 entitled ‘An Energy Policy for Europe’ highlighted the importance of completing the internal market in natural gas and creating a level playing field for all natural gas undertakings in the Community. The Communications of the Commission of 10 January 2007 entitled ‘Prospects for the internal gas and electricity market’ and ‘Inquiry pursuant to Article 17 of Regulation (EC) No 1/2003 into the European gas and electricity sectors (Final Report)’ demonstrated that the present rules and measures neither provide the necessary framework nor provide for the creation of interconnection capacities to achieve the objective of a well-functioning, efficient and open internal market.  715/2009 recital 14 In addition to thoroughly implementing the existing regulatory framework, the regulatory framework for the internal market in natural gas set out in Regulation (EC) No 1775/2005 should be adapted in line with those communications. EN 21 EN  715/2009 recital 15 (adapted)  new (15) In particular, iIncreased cooperation and coordination among transmission  and, where relevant, distribution  system operators is required to create network codes for providing and managing effective and transparent access to the transmission networks across borders, and to ensure coordinated and sufficiently forward looking planning and sound technical evolution of the transmission natural gas system in the Community  Union , including the creation of interconnection capacities, with due regard to the environment. The network codes should be in line with framework guidelines which are non-binding in nature (framework guidelines) and which are developed by the  European Union  Agency for the Cooperation of Energy Regulators  (ACER)  established in accordance with by Regulation  (EU) 2019/942  (EC) No 713/2009 of the European Parliament and of the Council 8 9 of 13 July 2009 establishing an Agency for the Cooperation of Energy Regulators 10 (the Agency).  ACER  The Agency should have a role in reviewing, based on matters of fact, draft network codes, including their compliance with the framework guidelines, and it should be enabled to recommend them for adoption by the Commission.  ACER  The Agency should assess proposed amendments to the network codes and it should be enabled to recommend them for adoption by the Commission. Transmission system operators should operate their networks in accordance with those network codes.  715/2009 recital 16 (adapted) (16) In order to ensure optimal management of the gas transmission network in the Community  Union,  a European Network of Transmission System Operators for Gas (the ENTSO for Gas), should be  provided for  established. The tasks of the ENTSO for Gas should be carried out in compliance with Community  the Union’s  competition rules which remain  are  applicable to the decisions of the ENTSO for Gas. The tasks of the ENTSO for Gas should be well-defined and its working method should ensure efficiency, transparency and the representative nature of the ENTSO for Gas. The network codes prepared by the ENTSO for Gas are not intended to replace the necessary national network codes for non cross-border issues. Given that more effective progress may be achieved through an approach at regional level, transmission system operators should set up regional structures within the overall cooperation structure, whilst ensuring that results at regional level are compatible with network codes and non-binding ten-year network development plans at  Union  Community level. Cooperation within such regional structures presupposes effective unbundling of network activities from production and supply activities. In the absence of such unbundling, regional cooperation between transmission system operators gives rise to a risk of anti-competitive conduct. Member States should promote cooperation and monitor the effectiveness of the network 8 Regulation (EU) 2019/942 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 establishing a European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators. 9 Regulation (EC) No 713/2009 of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 establishing an Agency for the Cooperation of Energy Regulators (OJ L 211, 14.8.2009, p. 1). 10 See page 1 of this Official Journal. EN 22 EN operations at regional level. Cooperation at regional level should be compatible with progress towards a competitive and efficient internal market in gas  gases .  715/2009 recital 17 (new) All market participants have an interest in the work expected of the ENTSO for Gas. An effective consultation process is therefore essential and existing structures set up to facilitate and streamline the consultation process, such as the European Association for the Streamlining of Energy Exchange, national regulators or the Agency should play an important role.  715/2009 recital 18 (adapted) (17) In order to ensure greater transparency regarding the development of the gas transmission network in the Community  Union  , the ENTSO for Gas should draw up, publish and regularly update a non-binding Community  Union -wide ten-year network development plan  on the basis of a joint scenario and the interlinked model  (Community  Union -wide network development plan). Viable gas transmission networks and necessary regional interconnections, relevant from a commercial or security of supply point of view, should be included in that network development plan.  715/2009 recital 19  new (18) To enhance competition through liquid wholesale markets for gas, it is vital that gas can be traded independently of its location in the system. The only way to do this is to give network users the freedom to book entry and exit capacity independently, thereby creating gas transport through zones instead of along contractual paths.  To ensure the freedom of booking capacity independently at entry and exit points, tariffs set for one entry point should therefore not be related to the tariff set for one exit point, and vice versa offered for these points separately and the tariff should not bundle the entry and exit charge in a single price.  The preference for entry-exit systems to facilitate the development of competition was already expressed by most stakeholders at the 6th Madrid Forum on 30 and 31 October 2002. Tariffs should not be dependent on the transport route. The tariff set for one or more entry points should therefore not be related to the tariff set for one or more exit points, and vice versa.  new (19) While Commission Regulation (EU) 312/2014 establishing a Network Code on Gas Balancing of Transmission Networks provides rules for setting up technical rules that build up a balancing regime, it leaves various design choices for each balancing regime that is applied in a specific entry-exit system. The combination of choices made lead to a specific balancing regime that is applicable in a specific entry-exit system, which are currently mostly reflecting Member States territories. (20) Network users are to bear the responsibility of balancing their inputs against their off- takes with trading platforms established to better facilitate gas trade between network users. In order to better integrate renewable and low carbon gases within the entry-exit EN 23 EN system, the balancing zone should also cover the distribution system level. The virtual trading point should be used to exchange gas between balancing accounts of network users.  715/2019 recital 20 (21) References to harmonised transport contracts in the context of non-discriminatory access to the network of transmission system operators do not mean that the terms and conditions of the transport contracts of a particular system operator in a Member State must be the same as those of another transmission system operator in that Member State or in another Member State, unless minimum requirements are set which must be met by all transport contracts.  715/2009 recital 21 There is substantial contractual congestion in the gas networks. The congestion-management and capacity-allocation principles for new or newly negotiated contracts are therefore based on the freeing-up of unused capacity by enabling network users to sublet or resell their contracted capacities and the obligation of transmission system operators to offer unused capacity to the market, at least on a day-ahead and interruptible basis. Given the large proportion of existing contracts and the need to create a true level playing field between users of new and existing capacity, those principles should be applied to all contracted capacity, including existing contracts.  715/2019 recital 22 Although physical congestion of networks is, at present, rarely a problem in the Community, it may become one in the future. It is important, therefore, to provide the basic principle for the allocation of congested capacity in such circumstances.  715/2009 recital 23 Market monitoring undertaken over recent years by the national regulatory authorities and by the Commission has shown that current transparency requirements and rules on access to infrastructure are not sufficient to secure a genuine, well-functioning, open and efficient internal market in gas.  715/2019 recital 24 (22) Equal access to information on the physical status and efficiency of the system is necessary to enable all market participants to assess the overall demand and supply situation and to identify the reasons for movements in the wholesale price. This includes more precise information on supply and demand, network capacity, flows and maintenance, balancing and availability and usage of storage. The importance of that information for the functioning of the market requires alleviating existing limitations to publication for confidentiality reasons. EN 24 EN  715/2009 recital 25 (23) Confidentiality requirements for commercially sensitive information are, however, particularly relevant where data of a commercially strategic nature for the company are concerned, where there is only one single user for a storage facility, or where data are concerned regarding exit points within a system or subsystem that is not connected to another transmission or distribution system but to a single industrial final customer, where the publication of such data would reveal confidential information as to the production process of that customer.  715/2009 recital 26 (24) To enhance trust in the market, its participants need to be sure that those engaging in abusive behaviour can be subjected to effective, proportionate and dissuasive penalties. The competent authorities should be given the competence to investigate effectively allegations of market abuse. To that end, it is necessary that competent authorities have access to data that provides information on operational decisions made by supply undertakings. In the gas market, all those decisions are communicated to the system operators in the form of capacity reservations, nominations and realised flows. System operators should keep information in relation thereto available to and easily accessible by the competent authorities for a fixed period of time. The competent authorities should, furthermore, regularly monitor the compliance of the transmission system operators with the rules.  715/2009 recital 27  new (25) Access to  natural gas storage facilities and liquefied natural gas (LNG) facilities is insufficient in some Member States, and therefore the implementation of the existing rules needs to be improved  , including as regardsin the transparency area. Such improvement should take into account the potential and uptake of renewable and low-carbon gases for these facilities in the internal market.  Monitoring by the European Regulators' Group for Electricity and Gas concluded that the voluntary guidelines for good third-party access practice for storage system operators, agreed by all stakeholders at the Madrid Forum, are being insufficiently applied and therefore need to be made binding.  715/2019 recital 28 (26) Non-discriminatory and transparent balancing systems for  natural gas, operated by transmission system operators, are important mechanisms, particularly for new market entrants which may have more difficulty balancing their overall sales portfolio than companies already established within a relevant market. It is therefore necessary to lay down rules to ensure that transmission system operators operate such mechanisms in a manner compatible with non-discriminatory, transparent and effective access conditions to the network. EN 25 EN  715/2009 recital 29 The trading of primary capacity rights is an important part of developing a competitive market and creating liquidity. This Regulation should therefore lay down basic rules relating to such trading.  715/2019 recital 30  new (27) National rRegulatory authorities should ensure compliance with the rules contained in this Regulation  and the network codes and  gGuidelines adopted pursuant thereto.  715/2009 recital 31 (adapted)  new (28) In the gGuidelines annexed to this Regulation, specific  more  detailed implementing rules are defined on the basis of the Second Guidelines for Good Practice. Where appropriate, those rules will  should  evolve over time, taking into account the differences of national gas systems  and their development  .  715/2009 recital 32 (29) When proposing to amend the Guidelines annexed to this Regulation, the Commission should ensure prior consultation of all relevant parties concerned with the Guidelines, represented by the professional organisations, and of the Member States within the Madrid Forum.  715/2009 recital 33 (30) The Member States and the competent national authorities should be required to provide relevant information to the Commission. Such information should be treated confidentially by the Commission.  715/2019 recital 34 (adapted)  new (31) This Regulation and the  network codes  and gGuidelines adopted in accordance with it are without prejudice to the application of the Community Union  rules on competition.  715/2009 recital 35 (new) The measures necessary for the implementation of this Regulation should be adopted in accordance with Council Decision 1999/468/EC of 28 June 1999 laying down the procedures for the exercise of implementing powers conferred on the Commission 11. 11 OJ L 184, 17.7.1999, p. 23. EN 26 EN  715/2009 recital 36 (new) In particular, the Commission should be empowered to establish or adopt the Guidelines necessary for providing the minimum degree of harmonisation required to achieve the aims of this Regulation. Since those measures are of general scope and are designed to amend non-essential elements of this Regulation, inter alia by supplementing it with new non-essential elements, they must be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny provided for in Article 5a of Decision 1999/468/EC.  new (32) Member States and the Energy Community Contracting Parties should closely cooperate on all matters concerning the development of an integrated gas trading region and should take no measures that endanger the further integration of natural gas markets or the security of supply of Member States and Contracting Parties. (33) Transmission system operators could be allowed to reserve storages for natural gas exclusively for carrying out their functions and for the purpose of security of supply. The filling of these strategic stocks could be done by means of joint purchasing using the trading platform as mentioned in Article 10 of Commission Regulation (EU) No 312/2014 without prejudice to Union competition rules. Withdrawal of natural gas should only be possible for the transmission system operators to carry out their functions or in case of a declared emergency situation, as mentioned in Article 11 (1) of that Regulation, in order not to interfere with the regular functioning of the market. (34) Where a regional markets integration is undertaken, the relevant transmission system operators and regulatory authorities should address issues having a cross-border impact such as tariff structures, balancing regime, capacities at remaining cross-border points, investment plans and the fulfilment of transmissions system operators’ and regulatory authorities’ tasks. (35) The energy transition and the continuing integration of the gas market will require further transparency on the allowed or target revenue of the transmission system operator. A number of decisions related to natural gas networks will be based on that information. For example, the transfer of transmission assets from a natural gas network to a hydrogen network or the implementation of an inter-TSO compensation mechanism (ITC) require more transparency than currently exists. In addition, the assessments of tariff evolutions on the long term requires clarity on both natural gas demand and cost projections. Transparency on allowed revenue should enable the latter. Regulatory authorities should, in particular, provide information on the methodology used to calculate the revenues of transmission system operators, the value of their regulatory asset base and its depreciation over time, the value of operational expenditures, the cost of capital applied to transmission system operators and the incentives and premia applied. (36) Transmission system operators’ expenditures are predominantly fixed costs. Their business model and the current national regulatory frameworks rely on the assumption of a long-term utilisation of their networks entailing long depreciation periods (30 to 60 years). In the context of the energy transition, regulatory authorities should therefore be able to anticipate gas demand decrease to modify the regulatory arrangements in due time and prevent a situation where the cost recovery of transmission system operators through tariffs threatens the affordability for consumers EN 27 EN due to an increasing ratio of fixed costs to gas demand. Where necessary, the depreciation profile or remuneration of transmission assets could, for example, be modified. (37) Transparency on transmission system operators allowed or target revenue should be increased to enable benchmarking and an assessment by network users. Increased transparency should also facilitate cross-border cooperation and the setting up of ITC mechanisms between operators either for regional integration or for the implementation of tariff discounts for renewable and low carbon gases as set out in this Regulation. (38) In order to exploit the most economic locations for the production of renewable and low carbon gases, network users should benefit from discounts in capacity-based transmission tariffs. These should include a discount for injection from renewable and low carbon gases production facilities, a discount for tariffs at entry points from and exit points to storage facilities and a discount on the cross-border tariff and entry points from LNG facilities. In case of a change of the value of non-cross border discounts, the regulatory authority needs to balance out the interest between networks users and network operators taking into account stable financial frameworks specifically for existing investments, in particular for renewable production facilities. Where possible, indicators or conditions for changing the discount should be provided sufficiently before any decision to change the discount is taken. This discount should not affect the general tariff setting methodology, but should be provided ex-post on the relevant tariff. In order to benefit from the discount, network users should present the required information towards the transmission system operator on the basis of a certificate which would be linked to the union database. (39) Revenue decreases from the application of discounts shall be treated as general revenue decreases, e.g. from reduced capacity sales and need to be recovered via tariffs in a timely manner, for instance by an increase of the specific tariffs following the general rules contained in Article 15 of this Regulation. The Commission should be empowered to change the discount levels via delegated acts to mitigate structural imbalances of revenues for transmission system operators. (40) In order to increase efficiencies in the natural gas distribution networks in the Union and to ensure close cooperation with transmission system operators and the ENTSO for Gas, an entity of distribution system operators in the Union (‘EU DSO entity’) should be provided for which also includes natural gas distribution system operators. The tasks of the EU DSO entity should be well-defined and its working method should ensure efficiency, transparency and representativeness among Union distribution system operators. The EU DSO entity should closely cooperate with the ENTSO for Gas on the preparation and implementation of the network codes where applicable and should work on providing guidance on the integration inter alia of distributed generation and other areas, which relate to the management of distribution networks. (41) Distribution system operators have an important role to play when it comes to the integration of renewable and low carbon gases into the system, as for example about half of the biomethane production capacity is connected to the distribution grid. In order to facilitate the participation of these gases in the wholesale market, production facilities connected to the distribution grid in all Member States should have access to the virtual trading point. Furthermore in accordance with the provisions of this Regulation distribution system operators and transmission system operates should work together to enable reverse flows from the distribution to the transmission EN 28 EN network or to ensure the integration of the distribution system through alternative means, equivalent in effect, to facilitate the market integration of renewable and low carbon gases. (42) The integration of growing volumes of renewable and low-carbon gases in the European natural gas system will change the quality of natural gas transported and consumed in Europe. To ensure unhindered cross-border flow of natural gas, maintain the interoperability of markets and enable market integration, it is necessary to increase transparency on gas quality and on the costs of its management, provide for a harmonised approach on the roles and responsibilities of regulatory authorities and system operators and reinforce cross-border coordination. While ensuring a harmonised approach on gas quality for cross-border interconnection points, Member States’ flexibility as regards the application of gas quality standards in their domestic natural gas systems should be maintained. (43) The blending of hydrogen into the natural gas system is less efficient compared to using hydrogen in its pure form and diminishes the value of hydrogen. It also affects the operation of gas infrastructure, end-user applications, and the interoperability of cross-border systems. The Member States’ decision on whether to apply blending hydrogen in their national natural gas systems should be preserved. At the same time, a harmonised approach on blending hydrogen into the natural gas system in the form of a Union-wide allowed cap at cross-border interconnection points between Union Member States, where transmission system operators have to accept natural gas with a blended hydrogen level below the cap, would limit the risk of market segmentation. Adjacent transmission systems should remain free to agree on higher hydrogen blending levels for cross-border interconnection points. (44) A strong cross-border coordination and dispute settlement process between transmission system operators on gas quality, including on biomethane and hydrogen blends, is essential to facilitate efficient transport of natural gas across natural gas systems within the Union and thereby to move towards greater internal market integration. Enhanced transparency requirements on gas quality parameters, including on gross calorific value, Wobbe Index and oxygen content, and hydrogen blends and their development over time combined with monitoring and reporting obligations should contribute to the well-functioning of an open and efficient internal market in natural gas. (45) In order to amend non-essential elements of this Regulation and to supplement this Regulation in respect of non-essential elements of certain specific areas which are fundamental for market integration, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission. It is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making 12. In particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council should receive all documents at the same time as Member States' experts, and their experts should systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts. 12 OJ L 123, 12.5.2016, p. 1 EN 29 EN (46) Commission Regulation (EU) 2015/703 13 sets out interoperability and data exchange rules for the natural gas system, in particular with respect to interconnection agreements, including rules for flow control, measurement principles for gas quantity and quality, rules for the matching process and for the allocation of gas quantities, communication procedures in case of exceptional events; common set of units, gas quality, including rules on managing cross-border trade restrictions due to gas quality differences and due to differences in odorisation practices, short- and long-term gas quality monitoring and information provision; data exchange, and reporting on gas quality; transparency, communication, information provision and cooperation among relevant market participants. (47) In order to ensure optimal management of the Union hydrogen network and to allow trading and supplying hydrogen across borders in the Union, a European Network of Network Operators for Hydrogen (‘ENNOH’) should be established. The tasks of the ENNOH should be carried out in compliance with Union competition rules. The tasks of the ENNOH should be well-defined and its working method should ensure efficiency, transparency and the representative nature of the ENNOH. The network codes prepared by ENNOH should not replace the necessary national network codes for non cross-border issues. (48) Until the ENNOH is established, a temporary platform should be set up under the lead of the Commission with the involvement of ACER and all relevant market participants, including the ENTSO for Gas, the ENTSO for Electricity and the EU DSO entity. This platform should support early work on scoping and developing issues relevant for the building up of the hydrogen network and markets without formal decision-making powers. The platform should be dissolved once ENNOH is established. Until the ENNOH is established, the ENTSO for Gas will be responsible for the development of Union-wide network development plans, including hydrogen networks. (49) In order to ensure transparency regarding the development of the hydrogen network in the Union, the ENNOH should establish, publish and regularly update a non-binding Union-wide ten-year network development plan for hydrogen targeted at the needs of the developing hydrogen markets. Viable hydrogen transportation networks and necessary interconnections, relevant from a commercial point of view, should be included in that network development plan. The ENNOH should participate in the development of the energy system wide cost-benefit analysis – including the interlinked energy market and network model including electricity, gas and hydrogen transport infrastructure as well as storage, LNG and electrolysers –, the scenarios for the ten-year network development plans and the infrastructure gaps identification report as set out in Articles 11, 12 and 13 of [the TEN-E Regulation as proposed in COM(2020) 824 final] for the development of the lists of projects of common interest. For that purpose, the ENNOH should closely cooperate with the ENTSO for Electricity and the ENTSO for Gas to facilitate system integration. The ENNOH should undertake those tasks for the first time for the development of the 8th list of projects of common interest, provided it is operational and in the position to deliver the necessary input to the ten-year network development plan by 2026. 13 Commission Regulation (EU) 2015/703 of 30 April 2015 establishing a network code on interoperability and data exchange rules (OJ L 113, 1.5.2015, p. 13). EN 30 EN (50) All market participants have an interest in the work expected of the ENNOH. An effective consultation process is therefore essential. Overall, ENNOH should seek, build on and integrate in its work experience with infrastructure planning, development and operation in cooperation with other relevant market participants and their associations. (51) Given that more effective progress may be achieved through an approach at regional level, hydrogen network operators should set up regional structures within the overall cooperation structure, while ensuring that results at regional level are compatible with network codes and Union-wide non-binding ten-year network development plans. Member States should promote cooperation and monitor the effectiveness of the network at regional level. (52) Transparency requirements are necessary to ensure that trust in the emerging hydrogen markets in the Union can develop among market participants. Equal access to information on the physical status and functioning of the hydrogen system is necessary to enable all market participants to assess the overall demand and supply situation and to identify the reasons for market price developments. Information should be always disclosed in a meaningful and easily accessible manner and on a non-discriminatory basis. (53) The ENNOH will establish a central, web-based platform for making available all data relevant for market participants to gain effective access to the network. (54) The conditions for access to hydrogen networks in the early phase of market development should ensure efficient operation, non-discrimination and transparency for network users while preserving sufficient flexibility for operators. Limiting the maximum duration of capacity contracts should reduce the risk of contractual congestion and capacity hoarding. (55) General conditions for granting third-party access to hydrogen storage facilities and hydrogen terminals should be set out in order to ensure non-discriminatory access and transparency for network users. (56) Hydrogen network operators should cooperate to create network codes for providing and managing transparent and non-discriminatory access to the networks across borders and to ensure coordinated development of the network in the Union, including the creation of interconnection capacities. The network codes should be in line with non-binding framework guidelines developed by ACER. ACER should have a role in reviewing, based on matters of fact, draft network codes, including their compliance with the framework guidelines, and it should be enabled to recommend them for adoption by the Commission. ACER should assess proposed amendments to the network codes and it should be enabled to recommend them for adoption by the Commission. Hydrogen network operators should operate their networks in accordance with those network codes. (57) The network codes prepared by the European Network of Network Operators for Hydrogen are not intended to replace the necessary national rules for non-cross-border issues. (58) The quality of hydrogen transported and consumed in Europe can vary depending on its production technology and transportation specificities. Therefore, a harmonised approach at Union level to hydrogen quality management at cross-border interconnectors should lead to the cross-border flow of hydrogen and to market integration. EN 31 EN (59) Where the regulatory authority considers it necessary, hydrogen network operators could become responsible for managing hydrogen quality in their networks, within the framework of applicable hydrogen quality standards, ensuring reliable and stable hydrogen quality for end-consumers. (60) A strong cross-border coordination and dispute settlement process between hydrogen system operators is essential to facilitate the transport of hydrogen across hydrogen networks within the Union and thereby to move towards greater internal market integration. Enhanced transparency requirements on hydrogen quality parameters and on their development over time combined with monitoring and reporting obligations should contribute to the well-functioning of an open and efficient internal market in hydrogen. (61) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation, implementing powers in accordance with Article 291 of TFEU should be conferred on the Commission. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council. 14 (62) To ensure the efficient operation of the European hydrogen networks, hydrogen network operators should be responsible for the operation, maintenance and development of the hydrogen transport network in close cooperation with other hydrogen network operators as well as with other system operators their networks are connected with, including to facilitate energy system integration. (63) It is in the interest of the functioning of the internal market to have standards which have been harmonised at Union level. Once the reference to such a standard has been published in the Official Journal of the European Union, compliance with it should raise a presumption of conformity with the corresponding requirements set out in the implementing measure adopted on the basis of this Regulation, although other means of demonstrating such conformity should be permitted. In line with Article 10 of Regulation 1025/2012, the European Commission can request European standardisation organisations to develop technical specifications, European standards and harmonised European standards. One of the main roles of harmonised standards should be to help operators in applying the implementing measures adopted under this Regulation and recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx. (64) In order to fully take into account the quality requirements of hydrogen end-users, technical specifications and standards for the quality of hydrogen in the hydrogen network will have to consider already existing standards setting such end-user requirements (for instance, the standard EN 17124). (65) Hydrogen system operators should build sufficient cross-border capacity for the transportation of hydrogen accommodating all economically reasonable and technically feasible demands for such capacity, thereby enabling market integration. (66) ACER should publish a monitoring report on the status of congestion. (67) In view of the potential of hydrogen as energy carrier and the possibility that Member States will engage in trade in hydrogen with third countries, it is necessary to clarify that intergovernmental agreements relating to energy in the field of energy relating to gas subject to notification obligations in accordance with Decision (EU) 2017/684 14 Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011 laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of the Commission's exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13). EN 32 EN include intergovernmental agreements relating to hydrogen, including hydrogen compounds such as ammonia and liquid organic hydrogen carriers. (68) In reaction to the significant and EU-wide energy price increases evidenced in autumn 2021 and their negative impacts, the Communication of the Commission of 13 October 2021 entitled ‘Tackling rising energy prices: a toolbox for action and support’ highlighted the importance of an effective and well-functioning internal energy market and of the effective use of gas storages in Europe across the Single market. The Communication also emphasised that a better coordination of security of supply across borders is crucial for the resilience against future shocks. On 20/21 October 2021, the European Council adopted conclusions inviting the Commission to swiftly consider measures that increase the resilience of the EU’s energy system and the internal energy market, including measures which enhance security of supply. To contribute to a consistent and timely response to this crisis and possible new crisis at Union level, specific rules to improve cooperation and resilience, notably concerning better- coordinated storage and solidarity rules, should be introduced in this Regulation and in Regulation (EU) 2017/1938. (69) The analysis of the functioning of the storage capacities in the regional common risk assessments should be based on objective assessments of the needs for the security of supply, duly taking into account cross-border cooperation and the solidarity obligations under this Regulation. It should also take into account the importance of avoiding stranded assets in the clean energy transition and the goal of reducing the dependency of the Union to external fossil fuels providers. The analysis should include an assessment of the risks linked to the control of storage infrastructure by third country entities. The analysis should take into account the possibility to use storage facilities in other Member States and for transmission system operators to set up joint procurement of strategic stocks for emergency situations provided that the conditions of this Regulation are respected. The regional common risk assessments and national risk assessments should be consistent with each other in order to identify the measures of the national preventive and emergency plans in compliance with this Regulation ensuring that any measures taken do not harm the security of supply of other Member States and do not unduly hinder the effective functioning of the gas market. For instance they should not block or restrict the use of cross-border transport capacities. (70) Cooperation of Member States with the Contracting Parties to the Treaty establishing the Energy Community 15 that have large available storage capacities could support actions where storage in the Union is not feasible or cost effective. This can include the possibility to consider to use these storage capacities located outside the Union in the relevant common risk assessment. Member States may request the relevant regional risk groups to invite experts from the third country to ad-hoc sessions of the regional risk groups without creating a precedent of regular and full participation. (71) Joint procurement of strategic stocks by several transmission operators of different Member States should be designed in a way so that they can be used in case of Union wide or regional emergency as part of the actions coordinated by the Commission pursuant to Article 12(3) of Regulation (EU) 2017/1938. Transmission system operators which engage in joint procurement of strategic stocks shall ensure that any joint purchasing agreement complies with the EU competition rules, and in particular 15 OJ L 198, 20.7.2006, p. 18 EN 33 EN with the requirements of Article 101 TFEU. The notification done to assess the compliance with this Regulation is without prejudice to the notification of aids granted by States, where applicable, under Article 108(3) TFEU. (72) The European energy sector is undergoing an important change towards a decarbonised economy, while ensuring security of supply and competitiveness. While cybersecurity in the electricity sub-sector is already advancing with a network code on cross-border electricity flow, sector-specific mandatory rules for the gas sub-sector are needed to ensure security of the European energy system. (73) As demonstrated in the Union wide simulation of 2017 and 2021, regional cooperation and solidarity measures are essential to ensure the resilience of the Union in case of serious deterioration of the supply situation. Solidarity measures should ensure the supply of protected solidarity customers such as households across borders in all situations. Member States should adopt the necessary measures for the implementation of the provisions concerning the solidarity mechanism, including by the Member States concerned agreeing on technical, legal and financial arrangements. Member States should describe the details of those arrangements in their emergency plans. For Member States who have not agreed the necessary bilateral agreement, the default template of this Regulation should apply in order to ensure such effective solidarity. (74) Such measures may therefore give rise to an obligation for a Member State to pay compensation to those affected by its measures. To ensure that the compensation paid by the Member State requesting solidarity to the Member State providing solidarity is fair and reasonable, the national energy regulator authority for energy or the national competition authority should have, as independent authority, the power to audit the amount of compensation requested and paid and if necessary request a rectification.  715/2009 recital 37 (adapted) (75) Since the objective of this Regulation, namely the setting of fair rules for access conditions to natural gas transmission networks, storage and LNG facilities, cannot be sufficiently achieved by the Member States and  but  can therefore  rather, by reason of the scale or effects of such an action,  be better achieved at Community  Union  level, the Community  Union  may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity, as set out in Article 5 of the Treaty  on European Union . In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective.  715/2009 recital 38 (adapted) Given the scope of the amendments that are being made herein to Regulation (EC) No 1775/2005, it is desirable, for reasons of clarity and rationalisation, that the provisions in question should be recast by bringing them all together in a single text in a new Regulation, EN 34 EN  715/2009 (adapted)  new HAVE ADOPTED THIS REGULATION: Chapter I  Subject matter, scope and definitions  Article 1 Subject matter and scope This Regulation aims at: (a) setting sets non-discriminatory rules for access conditions to natural gas  and hydrogen  transmission systems taking into account the special characteristics of national and regional markets with a view to ensuring the proper functioning of the internal market in  gases  gas;  and  (b) setting non-discriminatory rules for access conditions to LNG facilities and storage facilities taking into account the special characteristics of national and regional markets; and (c) facilitating  facilitates  the emergence of a well-functioning and transparent wholesale market with a high level of security of supply in  gases  gas and providing  provides  mechanisms to harmonise the network access rules for cross-border exchanges in  gases  gas. The objectives referred to in the first subparagraph shall include the setting of harmonised principles for tariffs, or the methodologies underlying their calculation, for access to the  natural gas  network, but not to storage facilities, the establishment of third-party access services and harmonised principles for capacity-allocation and congestion-management, the determination of transparency requirements, balancing rules and imbalance charges, and the facilitation of capacity trading. This Regulation, with the exception of Article 3119(54), shall apply only to  natural gas and hydrogen  storage facilities falling under Article 2933(3) or (4) of Directive 2009/73/EC  recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx  . The Member States may establish an entity or body set up in compliance with Directive 2009/73/EC  Recast Gas Directive as presented in COM xxx  for the purpose of carrying out one or more functions typically attributed to the transmission system operator  or hydrogen network operator , which shall be subject to the requirements of this Regulation. That entity or body shall be subject to certification in accordance with Article 133 of this Regulation and shall be subject to designation in accordance with Article 6510 of Directive 2009/73/EC  recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx . Article 2 Definitions 1. For the purpose of this Regulation, the following definitions apply: EN 35 EN  new (1) ‘regulatory asset base’ means all network assets of a network operator used for the provision of regulated network services that are taken into account when calculating network related services revenue.  715/2009 (adapted)  new (2) (1) ‘transmission’ means the transport of natural gas through a network, which mainly contains high-pressure pipelines, other than an upstream pipeline network and other than the part of high-pressure pipelines primarily used in the context of local distribution of natural gas, with a view to its delivery to customers, but not including supply; (3) (2) ‘transport contract’ means a contract which the transmission system operator  or hydrogen network operator  has concluded with a network user with a view to carrying  out transport services for gases  transmission; (4) (3) ‘capacity’ means the maximum flow, expressed in normal cubic meters per time unit or in energy unit per time unit, to which the network user is entitled in accordance with the provisions of the transport contract; (5) (4) ‘unused capacity’ means firm capacity which a network user has acquired under a transport contract but which that user has not nominated by the deadline specified in the contract; (6) (5) ‘congestion management’ means management of the capacity portfolio of the transmission system operator with a view to optimal and maximum use of the technical capacity and the timely detection of future congestion and saturation points; (7) (6) ‘secondary market’ means the market of the capacity traded otherwise than on the primary market; (8) (7) ‘nomination’ means the prior reporting by the network user to the transmission system operator of the actual flow that the network user wishes to inject into or withdraw from the system; (9) (8) ‘re-nomination’ means the subsequent reporting of a corrected nomination; (10) (9) ‘system integrity’ means any situation in respect of a transmission network including necessary transmission facilities in which the pressure and the quality of the natural gas  or hydrogen  remain within the minimum and maximum limits laid down by the transmission system operator, so that the  transport  transmission of natural gas  or hydrogen  is guaranteed from a technical standpoint; (11) (10) ‘balancing period’ means the period within which the off-take of an amount of  gases  natural gas, expressed in units of energy, must be offset by every network user by means of the injection of the same amount of  gases  natural gas into the transmission network in accordance with the transport contract or the network code; (12) (11) ‘network user’ means a customer or a potential customer of a transmission system operator, and transmission system operators themselves in so far as it is EN 36 EN necessary for them to carry out their functions in relation to  transport of natural gas and hydrogen  transmission; (13) (12) ‘interruptible services’ means services offered by the transmission system operator  or hydrogen network operator  in relation to interruptible capacity; (14) (13) ‘interruptible capacity’ means gas transmission capacity that may be interrupted by the transmission system operator  or hydrogen network operator  in accordance with the conditions stipulated in the transport contract; (15) (14) ‘long-term services’ means services offered by the transmission system operator  or hydrogen network operator  with a duration of one year or more; (16) (15) ‘short-term services’ means services offered by the transmission system operator  or hydrogen network operator  with a duration of less than one year; (17) (16) ‘firm capacity’ means gas transmission capacity contractually guaranteed as uninterruptible by the transmission system operator  or hydrogen network operator ; (18) (17) ‘firm services’ mean services offered by the transmission system operator  or hydrogen network operator  in relation to firm capacity; (19) (18) ‘technical capacity’ means the maximum firm capacity that  can be offered  the transmission system operator can offer to the network users, taking account of system integrity and the operational requirements of the transmission  system or hydrogen  network; (20) (19) ‘contracted capacity’ means capacity that the transmission system operator has  been  allocated to a network user by means of a transport contract; (21) (20) ‘available capacity’ means the part of the technical capacity that is not allocated and is still available to the system at that moment; (22) (21) ‘contractual congestion’ means a situation where the level of firm capacity demand exceeds the technical capacity; (23) (22) ‘primary market’ means the market of the capacity traded directly by the transmission system operator  or hydrogen network operator  ; (24) (23) ‘physical congestion’ means a situation where the level of demand for actual deliveries exceeds the technical capacity at some point in time; (25) (24) ‘LNG facility capacity’ means capacity at an  liquefied natural gas  (LNG) terminal for the liquefaction of natural gas or the importation, offloading, ancillary services, temporary storage and re-gasification of LNG; (26) (25) ‘space’ means the volume of gas which a user of a storage facility is entitled to use for the storage of gas; (27) (26) ‘deliverability’ means the rate at which the storage facility user is entitled to withdraw gas from the storage facility; (28) (27) ‘injectability’ means the rate at which the storage facility user is entitled to inject gas into the storage facility; (29) (28) ‘storage capacity’ means any combination of space, injectability and deliverability;.; EN 37 EN  new (30) ‘entry-exit system’ means the aggregation of all transmission and distribution systems or all hydrogen networks to which one specific balancing regime applies; (31) ‘balancing zone’ means an entry-exit system to which a specific balancing regime is applicable; (32) ‘virtual trading point’ means a non-physical commercial point within an entry-exit system where gases are exchanged between a seller and a buyer without the need to book transmission or distribution capacity; (33) ‘entry point’ means a point subject to booking procedures by network users or producers providing access to an entry-exit system; (34) ‘exit point’ means a point subject to booking procedures by network users or final customers enabling gas flows out of the entry exit system; (35) ‘conditional capacity’ means firm capacity that entails transparent and predefined conditions for either providing access from and to the virtual trading point or limited allocability; (36) ‘allocability’ means the discretionary combination of any entry capacity with any exit capacity or vice versa; (37) ‘allowed revenue’ means the sum of transmission services revenue and non- transmission services revenue for the provision of services by the transmission system operator for a specific time period within a given regulatory period which such transmission system operator is entitled to obtain under a non-price cap regime and which is set in accordance with Article 75(6)(a) of Directive 2009/73/EC; (38) ‘new infrastructure’ means an infrastructure not completed by 4 August 2003.  715/2009 (adapted) 2. Without prejudice to the definitions in paragraph 1 of this Article, the definitions contained in Article 2 of Directive 2009/73/EC  recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx  , which are relevant for the application of this Regulation, also apply, with the exception of the definition of transmission in point 3 of that Article. The definitions in points 43 to 2423 of paragraph 1 of this Article in relation to transmission apply by analogy in relation to storage and LNG facilities. EN 38 EN  new CHAPTER II GENERAL RULES APPLICABLE TO THE NATURAL GAS AND HYDROGEN SYSTEMS SECTION 1 GENERAL RULES FOR THE ORGANISATION OF THE MARKETS AND INFRASTRUCTURE ACCESS Article 3 General principles Member States, regulatory authorities, transmission system operators, distribution system operators, storage operators, LNG operators, hydrogen system operators, and delegated operators such as market area operators or booking platform operators shall ensure that gases markets are operated in accordance with the following principles: (a) prices for gases shall be formed on the basis of demand and supply; (b) transmission and distribution system operators shall cooperate with each other to provide network users with the freedom to book entry and exit capacity independently. Gas shall be transported through the entry-exit system instead of along contractual paths; (c) tariffs charged at the entry and exit points shall be structured in such a way as to contribute to market integration, enhancing security of supply and promoting the interconnection between gas networks; (d) undertakings active in the same entry-exit system shall exchange gas at the virtual trading point; (e) network users shall be responsible to balance their balancing portfolios in order to minimise the need for transmission system operators to undertake balancing actions; (f) balancing actions shall be performed on the basis of standardized products and conducted on a trading platform; (g) market rules shall avoid actions which prevent price formation on the basis of demand and supply for gases; (h) market rules shall foster the emergence and functioning of liquid trading for gases, fostering price formation and price transparency; (i) market rules shall enable the decarbonisation of the natural gas and hydrogen systems, including by enabling the integration into the market of gases of gas from renewable energy sources and by providing incentives for energy efficiency; (j) market rules shall deliver appropriate investment incentives, in particular for long- term investments in a decarbonised and sustainable gas system, for energy storage, EN 39 EN energy efficiency and demand response to meet market needs, and shall facilitate fair competition and security of supply; (k) barriers to cross-border gas flows, if existing, between entry-exit systems shall be removed; (l) market rules shall facilitate regional cooperation and integration. Article 4 Separation of regulated asset bases 1. Where a transmission or network operator provides regulated services for gas, hydrogen and/or electricity, it shall comply with the requirement for unbundling of accounts as laid down in Article 69 of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] and Article 56 of Directive (EU) 2019/944 and it shall have a regulated asset base separately for gas, electricity or hydrogen assets. A separate regulated asset base shall ensure that: (a) services revenues obtained from the provision of specific regulated services can only be used to recover the capital and operational expenditures related the assets included in the regulated assets base on which the regulated services were provided; (b) when assets are transferred to a different regulated asset base, their value will be established. The value set for the transferred asset is subject to an audit and approval by the competent regulatory authority. The value established will be such that cross-subsidies do not occur. 2. A Member State may allow financial transfers between regulated services that are separate as meant in in the first paragraph, provided that: (a) all revenues needed for the financial transfer are collected as a dedicated charge; (b) the dedicated charge is collected only from exit points to final customers located within the same Member States as the beneficiary of the financial transfer; (c) the dedicated charge and financial transfer or the methodologies underlying their calculation are approved prior to their entry into force by the regulatory authority referred to in Article 70; (d) the approved dedicated charge and financial transfer and the methodologies, where methodologies are approved are published. 3. The regulatory authority may only approve a financial transfer and dedicated charge referred to in paragraph 2, provided that: (a) network access tariffs are charged to users of the regulated asset base that benefits from a financial transfer; (b) the sum of financial transfers and service revenues collected through network access tariffs cannot be larger than the allowed revenues; (c) a financial transfer is approved for a limited period in time and can never be longer than one third of the depreciation period of the infrastructure concerned]. EN 40 EN 4. By [date of adoption =1 year] ACER shall issue recommendations to transmission or network operators and regulatory authorities on the methodologies for: (a) the determination of the value of the assets that are transferred to another regulated asset base and the destination of any profits and losses that may occur as a result; (b) the calculation of the size and maximum duration of the financial transfer and dedicated charge; (c) the criteria to allocate contributions to the dedicated charge among final consumers connected the regulated asset base. ACER shall update the recommendations at least once every two years  715/2009 (adapted)  new Article 514 Third-party access services concerning transmission system operators 1. Transmission system operators shall: (a) ensure that they offer  capacity and  services on a non-discriminatory basis to all network users; (b) provide both firm and interruptible  capacity  third-party access services. The price of interruptible capacity shall reflect the probability of interruption; (c) offer to network users both long and short-term  capacity  services. In regard to point (a) of the first subparagraph, where a transmission system operator offers the same service to different customers, it shall do so under equivalent contractual terms and conditions, either using harmonised transport contracts or a common network code approved by the competent authority in accordance with the procedure laid down in Article 7241  or 73  of Directive 2009/73/EC  recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx  . 2. Transport contracts signed with non-standard start dates or with a shorter duration than a standard annual transport contract shall not result in arbitrarily higher or lower tariffs that do not reflect the market value of the service, in accordance with the principles laid down in Article 1513(1).  new 3. Where two or more interconnection points connect the same two adjacent entry-exit systems, the adjacent transmission system operators concerned shall offer the available capacities at the interconnection points at one virtual interconnection point. Any contracted capacity at the interconnection points, regardless of the date of its conclusion, shall be transferred to the virtual interconnection point. A virtual interconnection point shall be established only if the following conditions are met: EN 41 EN (a) the total technical capacity at the virtual interconnection points shall be equal to or higher than the sum of the technical capacities at each of the interconnection points contributing to the virtual interconnection points; (b) the virtual interconnection point facilitates the economic and efficient use of the system including but not limited to rules set out in Article 9 and 10 of this Regulation.  715/2009 43. Where appropriate, third-party access services may be granted subject to appropriate guarantees from network users with respect to the creditworthiness of such users. Such guarantees shall not constitute undue market-entry barriers and shall be non- discriminatory, transparent and proportionate.  2009/73/EC Article 32 paragraph 2 52. Transmission system operators shall, if necessary for the purpose of carrying out their functions including in relation to cross-border transmission, have access to the network of other transmission system operators.  new Article 6 Third-party access services concerning hydrogen network operators 1. Hydrogen network operators shall offer their services on a non-discriminatory basis to all network users. Where the same service is offered to different customers, it shall be offered under equivalent contractual terms and conditions. Hydrogen network operators shall publish contractual terms and tariffs charged for network access and, if applicable, balancing charges, on their website. 2. The maximum capacity of a hydrogen network shall be made available to market participants, taking into account system integrity and efficient network operation. 3. The maximum duration for capacity contracts shall be 20 years for infrastructure completed by [date of entry into force] and 15 years for infrastructure completed after this date. Regulatory authorities shall have the right to impose shorter maximum durations if necessary to ensure market functioning, to safeguard competition and to ensure future cross-border integration. 4. Hydrogen network operators shall implement and publish non-discriminatory and transparent congestion-management procedures, which also facilitate cross-border exchanges in hydrogen on a non-discriminatory basis. 5. Hydrogen network operators shall regularly assess market demand for new investment, taking into account security of supply and the efficiency of the final hydrogen uses. 6. As of 1 January 2031, hydrogen networks shall be organised as entry-exit systems. EN 42 EN 7. As of 1 january 2031, Article 15 shall apply also to tariffs for access to hydrogen networks. No tariffs shall be charged pursuant to Article 15for access to hydrogen networks at interconnection points between Member States. Where a Member State decides to apply regulated third party access to hydrogen networks in accordance with Article 31 of [recast Gas Directive] before 1 January 2031, paragraph 1 of Article 15 shall be applicable to access tariff to hydrogen networks in that Member State. 8. As of 1 January 2031, hydrogen network operators shall comply with the requirements on transmission system operators pursuant to Articles 5, 9 and 12 when offering their services, and publish tariffs for each network point on an online platform operated by the ENNOH. Until a network code on capacity allocation for hydrogen networks has been adopted pursuant to Article 54(2), point (d) and has entered into force, such publication can occur via links to the publication of tariffs on websites of hydrogen network operators.  715/2009 (adapted)  new Article 715 Third-party access services concerning  natural gas  storage  , hydrogen terminals  and LNG facilities  and hydrogen storage facilities  1.  Operators of  LNG  facilities and hydrogen terminals, hydrogen storage facility operators as well as natural gas  and storage system operators shall: (a) offer services on a non-discriminatory basis to all network users that accommodate market demand; in particular, where  an operator of  LNG  facilities or a hydrogen terminals, hydrogen storage facility  or  natural gas  storage system operator offers the same service to different customers, it shall do so under equivalent contractual terms and conditions; (b) offer services that are compatible with the use of the interconnected  natural  gas  and hydrogen  transport systems and facilitate access through cooperation with the transmission system operator  or hydrogen network operator  ; and (c) make relevant information public, in particular data on the use and availability of services, in a time-frame compatible with the LNG or storage facility users' reasonable commercial needs  of users of LNG or storage facilities, hydrogen terminals or hydrogen storage facilities  , subject to the monitoring of such publication by the national regulatory authority. 2. Each storage system operator shall: (a) provide both firm and interruptible third-party access services; the price of interruptible capacity shall reflect the probability of interruption; (b) offer to storage facility users both long and short-term services; and (c) offer to storage facility users both bundled and unbundled services of storage space, injectability and deliverability. EN 43 EN  new 3. Each LNG system operator shall offer to LNG facility users both bundled and unbundled services, within the LNG facility depending on the needs expressed by LNG facility users.  715/2009  new 43. LNG  and natural gas  storage facility contracts shall not result in arbitrarily higher tariffs in cases in which they are signed: (a) outside a natural gas year with non-standard start dates; or (b) with a shorter duration than a standard LNG and storage facility contract on an annual basis.  new Hydrogen storage facility and hydrogen terminal contracts with a shorter duration than a standard LNG and storage facility contract on an annual basis shall not result in arbitrarily higher tariffs.  715/2009  new 54. Where appropriate, third-party access services may be granted subject to appropriate guarantees from network users with respect to the creditworthiness of such users. Such guarantees shall not constitute undue market-entry barriers and shall be non- discriminatory, transparent and proportionate. 65. Contractual limits on the required minimum size of LNG facility  or hydrogen terminal  capacity and  natural gas or hydrogen  storage capacity shall be justified on the basis of technical constrains and shall permit smaller storage users to gain access to storage services.  new Article 8 Market assessment for renewable and low carbon gases by LNG and storage system operators LNG and storage system operators shall, at least every two years, assess market demand for new investment allowing the use of renewable and low carbon gases in the facilities. When planning new investments, LNG and storage system operators shall assess market demand and take into account security of supply. LNG and storage system operators shall make publicly available any plans regarding new investments allowing the usage of renewable and low carbon gases in their facilities. EN 44 EN  715/2009 Article 916 Principles of capacity-allocation mechanisms and congestion-management procedures concerning transmission system operators 1. The maximum capacity at all relevant points referred to in Article 3018 (3) shall be made available to market participants, taking into account system integrity and efficient network operation. 2. The transmission system operator shall implement and publish non-discriminatory and transparent capacity-allocation mechanisms, which shall: (a) provide appropriate economic signals for the efficient and maximum use of technical capacity, facilitate investment in new infrastructure and facilitate cross-border exchanges in natural gas; (b) be compatible with the market mechanisms including spot markets and trading hubs, while being flexible and capable of adapting to evolving market circumstances; and (c) be compatible with the network access systems of the Member States. 3. The transmission system operator shall implement and publish non-discriminatory and transparent congestion-management procedures which facilitate cross-border exchanges in natural gas on a non-discriminatory basis and which shall be based on the following principles: (a) in the event of contractual congestion, the transmission system operator shall offer unused capacity on the primary market at least on a day-ahead and interruptible basis; and (b) network users who wish to re-sell or sublet their unused contracted capacity on the secondary market shall be entitled to do so. In regard As regards to point (b) of the first subparagraph, point (a), a Member State may require notification or information of the transmission system operator by network users.  new 4. Transmission system operators shall regularly assess market demand for new investment taking into account the joint scenario as developed for the integrated network development plan based on Article 51 of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] as well as security of supply.  715/2009 (adapted)  new 4. In the event that physical congestion exists, non-discriminatory, transparent capacity-allocation mechanisms shall be applied by the transmission system operator or, as appropriate, by the regulatory authorities. EN 45 EN 5. Transmission system operators shall regularly assess market demand for new investment. When planning new investments, transmission system operators shall assess market demand and take into account security of supply. Article 1017 Principles of capacity-allocation mechanisms and congestion-management procedures concerning  natural gas  storage  , hydrogen terminals, hydrogen storage facilities  and LNG facilities 1. The maximum  capacity of a natural gas  storage and LNG or  hydrogen storage  facility  as well as of hydrogen terminals  capacity shall be made available to market participants, taking into account system integrity and operation. 2. LNG and  hydrogen storage facilities as well as hydrogen terminal and natural gas  storage system operators shall implement and publish non-discriminatory and transparent capacity-allocation mechanisms which shall: (a) provide appropriate economic signals for the efficient and maximum use of capacity and facilitate investment in new infrastructure; (b) be compatible with the market mechanism including spot markets and trading hubs, while being flexible and capable of adapting to evolving market circumstances; and (c) be compatible with the connected network access systems. 3.  Contracts for  LNG  terminals, hydrogen terminals, and hydrogen and natural gas  and storage  facilities  facility contracts shall include measures to prevent capacity-hoarding, by taking into account the following principles, which shall apply in cases of contractual congestion: (a) the system operator must  shall  offer unused LNG facility  , hydrogen terminal  and storage capacity on the primary market without delay; for storage facilities this must  shall  be at least on a day-ahead and interruptible basis; (b) LNG  facility, hydrogen terminal  and storage facility users who wish to re-sell their contracted capacity on the secondary market must  shall  be entitled to do so.;  LNG facility, hydrogen terminal and storage system operators, individually or regionally, shall ensure a transparent and non- discriminatory booking platform for LNG facility, hydrogen terminal and storage facility users to re-sell their contracted capacity on the secondary market no later than 18 months after [entry into force of this Regulation].  Article 1122 Trading of capacity rights Each transmission, storage, and LNG  and hydrogen  system operator shall take reasonable steps to allow capacity rights to be freely tradable and to facilitate such trade in a transparent and non-discriminatory manner. Every such operator shall develop harmonised  contracts and procedures for  transport, LNG facility,  hydrogen terminals  and  natural gas and hydrogen  storage  facilities  contracts and procedures on the primary market to facilitate secondary trade of capacity and shall recognise the transfer of primary capacity rights where notified by system users. EN 46 EN The harmonised transport, LNG facility and storage contracts and procedures shall be notified to the regulatory authorities.  715/2009 (adapted)  new Article 1221 Balancing rules and imbalance charges 1. Balancing rules shall be designed in a fair, non-discriminatory and transparent manner and shall be based on objective criteria. Balancing rules shall reflect genuine system needs taking into account the resources available to the transmission system operator. Balancing rules shall be market-based. 2. In order to enable network users to take timely corrective action, the transmission system operator shall provide sufficient, well-timed and reliable on-line based information on the balancing status of network users. The information provided shall reflect the level of information available to the transmission system operator and the settlement period for which imbalance charges are calculated. No charge shall be made for the provision of information under this paragraph. 3. Imbalance charges shall be cost-reflective to the extent possible, whilst providing appropriate incentives on network users to balance their input and off-take of gas. They shall avoid cross-subsidisation between network users and shall not hamper the entry of new market entrants. Any calculation methodology for imbalance charges as well as the final  values  tariffs shall be made public by the competent authorities or the transmission system operator, as appropriate. 4. Member States shall ensure that transmission system operators endeavour to harmonise balancing regimes and streamline structures and levels of balancing charges in order to facilitate gas trade  carried out at the virtual trading point . Article 133 Certification of transmission system operators  and hydrogen network operators  1. The Commission shall examine any notification of a decision on the certification of a transmission system operator  or a hydrogen network operator  as laid down in Article 6510(6) of  [the recast gas Directive as proposed in COM(2021)xxx]  Directive 2009/73/EC as soon as it is received. Within two months of the day of receipt of such notification, the Commission shall deliver its opinion to the relevant national regulatory authority in regard to its compatibility with Article 6510(2) or Article 6611, and Article 549 of Directive 2009/73/EC  Recast Gas Directive   for transmission system operators, and Article 65 of that Directive for hydrogen network operators  . When preparing the opinion referred to in the first subparagraph, the Commission may request  ACER  the Agency to provide its opinion on the national EN 47 EN regulatory authority's decision. In such a case, the two-month period referred to in the first subparagraph shall be extended by two further months. In the absence of an opinion by the Commission within the periods referred to in the first and second subparagraphs, the Commission shall be deemed not to raise objections against the regulatory authority's decision. 2. Within two months of receiving an opinion of the Commission, the national regulatory authority shall adopt its final decision regarding the certification of the transmission system operator  or hydrogen network operator  , taking the utmost account of that opinion. The regulatory authority's decision and the Commission's opinion shall be published together. 3. At any time during the procedure regulatory authorities and/or the Commission may request from a transmission system operator,  hydrogen network operator  and/or an undertaking performing any of the functions of production or supply any information relevant to the fulfilment of their tasks under this Article. 4. Regulatory authorities and the Commission shall preserve the confidentiality of commercially sensitive information. 5. The Commission may adopt  is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63 to provide  gGuidelines setting out the details of the procedure to be followed for the application of paragraphs 1 and 2 of this Article. Those measures, designed to amend non-essential elements of this Regulation by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 28(2). 6. Where the Commission has received notification of the certification of a transmission system operator under Article 549(10) of Directive 2009/73/EC  recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx , the Commission shall take a decision relating to certification. The regulatory authority shall comply with the Commission decision.  new Article 14 Cooperation of transmission system operators 1. Transmission system operators shall cooperate with other transmission system and infrastructure operators in coordinating the maintenance of their respective networks in order to minimise any disruption of transmission services to network users and transmission system operators in other areas. 2. Transmission system operators shall cooperate with each other as well as with other infrastructure operators with the objective to maximise technical capacity within the entry-exit system and minimize the use of fuel gas to the extent possible. EN 48 EN SECTION 2 NETWORK ACCESS  715/2009 (adapted)  new Article 1513 Tariffs for access to networks 1. Tariffs, or the methodologies used to calculate them, applied by the transmission system operators and approved by the regulatory authorities pursuant to Article 7241(67) of Directive 2009/73/EC  Recast Gas Directive , as well as tariffs published pursuant to Article 2732(1) of that Directive, shall be transparent, take into account the need for system integrity and its improvement and reflect the actual costs incurred, insofar as such costs correspond to those of an efficient and structurally comparable network operator and are transparent, whilst including an appropriate return on investments and, where appropriate, taking account of the benchmarking of tariffs by the regulatory authorities. Tariffs, or the methodologies used to calculate them, shall be applied in a non discriminatory manner. Member States may decide that tTariffs may also be determined through market- based arrangements, such as auctions, provided that such arrangements and the revenues arising therefrom are approved by the regulatory authority. Tariffs, or the methodologies used to calculate them, shall facilitate efficient gas trade and competition, while at the same time avoiding cross-subsidies between network users and providing incentives for investment and maintaining or creating interoperability for transmission networks. Tariffs for network users shall be non-discriminatory and set separately for every entry point into or exit point out of the transmission system. Cost-allocation mechanisms and rate setting methodology regarding entry points and exit points shall be approved by the national regulatory authorities. By 3 Septemebr 2011, the Member States shall ensure that, after a transitional period, network charges shall not be calculated on the basis of contract paths. 2. Tariffs for network access shall neither restrict market liquidity nor distort trade across borders of different transmission systems. Where differences in tariff structures or balancing mechanisms would hamper trade across transmission systems, and notwithstanding Article 7241(67) of Directive 2009/73/EC  Recast Gas Directive , transmission system operators shall, in close cooperation with the relevant national authorities, actively pursue convergence of tariff structures and charging principles, including in relation to balancing.  new Article 16 Tariff discounts for renewable and low carbon gases EN 49 EN 1. When setting tariffs, a discount for renewable and low carbon gases shall be applied to: (a) entry points from renewable and low carbon production facilities. A discount of 75% shall be applied to the respective capacity-based tariffs for the purposes of scaling-up the injection of renewable and low-carbon gases; (b) capacity-based transmission tariffs at entry points from and exit points to storage facilities, unless a storage facility is connected to more than one transmission or distribution network and used to compete with an interconnection point. Such a discount shall be set at a level of 75% in the Member States where the renewable and low carbon gas was first injected into system. 2. Regulatory authorities may set discount rates lower than those set in paragraph 1 of this Article provided that the discount is in line with the general tariff principles as set out in Article 15 and in particular the principle of cost-reflectiveness, taking into account a need for stable financial frameworks for existing investments where appropriate, and the advancement of the roll-out of renewable and low-carbon gases in the Member State concerned. 3. Details on the discounts granted in accordance with paragraph 1 may be set in the network code on tariff structures as referred to in Article 52(1), point (e). 4. The Commission shall re-examine the tariff reductions pursuant to paragraph 1 [5 years after entry into force of the Regulation]. It shall issue a report providing an overview of their implementation and assess whether the level of the reductions set in paragraph 1 is still adequate in view of the latest market developments. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63 in order to change the discount levels as set in paragraph 1. 5. As of 1 January in the year after the adoption, network users shall receive a discount of 100% on the regulated tariff from the transmission system operator at all interconnection points, including entry points from and exit points to third countries as well as entry points from LNG terminals for renewable and low-carbon gases, after providing the respective transmission system operator with a proof of sustainability, based on a valid sustainability certificate pursuant to Articles 29 and 30 of Directive (EU) 2018/2001 2001 of the European Parliament and of the Council 16 and registered in the Union database. With regard to this discount: (a) Transmission system operators shall be required to provide the discount only for the shortest possible route in terms of border crossings between the location of where the specific proof of sustainability declaration, based on the sustainability certificate, was first recorded in the Union database and where it has been cancelled as considered consumed. Any potential auction premium shall not be covered by the discount. (b) Transmission system operators shall provide information on actual and expected volumes of renewable and low carbon gases and the effect of applying the tariff discount on their revenues towards the respective regulatory 16 Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the promotion of the use of energy from renewable sources (OJ L 328, 21.12.2018, p. 82). EN 50 EN authority. Regulatory authorities shall monitor and assess the impact of the discount on tariff stability. (c) Once the revenue of a transmission system operator from these specific tariffs is reduced by 10% as a result of applying the discount, the affected and all neighbouring transmission system operators are required to negotiate an inter transmission system operator compensation mechanism. The system operators concerned shall agree within 3 years. Where within that time period no agreement is reached, the involved regulatory authorities shall decide jointly on an appropriate inter transmission system operator compensation mechanism within 2 years. In absence of agreement among the regulatory authorities, Article 6 of ACER Regulation shall apply. Where the regulatory authorities have not been able to reach agreement within 2 years, or upon their joint request, ACER shall decide, in accordance with the second subparagraph of Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942. (d) Further details required to implement the discount for renewable and low carbon gases, such as the calculation of the eligible capacity for which the discount applies and the required processes, shall be set in a network code established on the basis of Article 53 of this Regulation. Article 17 Revenues of gas transmission system operators 1. As of [1 year after transposition], the relevant regulatory authority shall ensure transparency on the methodologies, parameters and values used to determine allowed or target revenues of transmission system operators. The regulatory authority shall publish the information referred to in Annex I, or shall require the publication by the relevant transmission system operator. This information shall be made available in a user-friendly format, and to the extent possible, in one or more commonly understood languages. 2. The costs of the transmission system operator shall be subject to an efficiency comparison between Union transmission system operators, be appropriately defined by ACER. ACER shall publish on [3 years after transposition] and every four years thereafter a study comparing the efficiency of Union transmission system operators’ costs. The relevant regulatory authorities and the transmission system operators shall provide ACER with all the data necessary for this comparison. The results of such comparison shall be taken into account by the relevant regulatory authorities, together with national circumstances, when periodically setting the allowed or target revenues of transmission system operators. 3. The relevant regulatory authorities shall assess the long-term evolution of transmission tariffs based on the expected changes in their allowed or target revenues and in gas demand until 2050. To perform this assessment the regulatory authority shall include the information of the strategy described in the national energy and climate plans of the respective Member State and the scenarios underpinning the integrated network development plan as developed in accordance with Article 51 of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021)xxx]. EN 51 EN SECTION 3 TRANSMISSION, STORAGE, LNG AND HYDROGEN TERMINAL SYSTEM OPERATION Article 18 Firm capacity for renewable and low carbon gases to the transmission system 1. Transmission system operators shall ensure firm capacity for the access of production facilities of renewable and low carbon gases connected to their grid. For this purpose, transmission system operators shall develop in cooperation with the distribution system operators procedures and arrangements, including investments, to ensure reverse flow from distribution to transmission network. 2. Paragraph 1 shall be without prejudice to the possibility for transmission system operators to develop alternatives to reverse flow investments, such as smart grid solutions or connection to other network operators. Firm access may only be limited to offer capacities subject to operational limitations, in order to ensure economic efficiency. The regulatory authority shall ensure that any limitations in firm capacity or operational limitations are introduced on the basis of transparent and non- discriminatory procedures and do not create undue barriers to market entry. Where the production facility bears the costs related to ensuring firm capacity, no limitation shall apply. Article 19 Cross-border coordination on gas quality 1. Transmission system operators shall cooperate to avoid restrictions to cross-border flows due to gas quality differences on interconnection points between Union Member States. 2. Where a restriction to cross-border flow due to gas quality differences cannot be avoided by the concerned transmission system operators in their standard operations, they shall inform the concerned regulatory authorities without delay. The information shall include a description and justified reasoning for any steps already taken by the transmission system operators. 3. The concerned regulatory authorities shall jointly agree within six months whether to recognise the restriction. 4. Where the concerned regulatory authorities recognise the restriction, they shall request the concerned transmission system operators to perform, within 12 months from the recognition, the following actions in sequence: (a) cooperate and develop technically feasible options, without changing the gas quality specifications, which may include flow commitments and gas treatment, in order to remove the recognised restriction; (b) jointly carry out a cost-benefit analysis on the technically feasible options to define economically efficient solutions which shall specify the breakdown of costs and benefits among the categories of affected parties; (c) produce an estimate of the implementation time for each potential option; EN 52 EN (d) conduct a public consultation on identified feasible solutions and take into consideration the results of the consultation; (e) submit a joint proposal, based on the cost-benefit analysis and results of the public consultation, for a solution removing the recognised restriction, including the timeframe for its implementation, to their respective regulatory authorities for approval and to the other competent national authorities of each involved Member State for information. 5. Where the concerned transmission system operators do not reach an agreement on a solution, each transmission system operator shall inform its regulatory authority without delay. 6. The concerned regulatory authorities shall take a joint coordinated decision for removing the recognised restriction, taking into account the cost benefit analysis prepared by the concerned transmission system operators and the results of the public consultation within six months as set out in Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942. 7. The joint coordinated decision of the concerned regulatory authorities shall include a decision on the allocation of the investment costs to be borne by each transmission system operator for implementing the agreed solution, as well as their inclusion in tariffs, taking into account the economic, social and environmental costs and benefits of the solution in the concerned Member States. 8. ACER may make recommendations to the regulatory authorities on the details of such cost allocation decisions as referred to in paragraph 7. 9. Where the concerned regulatory authorities cannot reach an agreement as referred to in paragraph 3, ACER shall decide on the restriction, following the process set out in Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942. Where ACER recognises the restriction it shall request the concerned transmission system operators to perform, within 12 months, the actions referred to in paragraph 4 points (a) to (e) in sequence. 10. Where the relevant regulatory authorities cannot take a joint coordinated decisions as referred to in paragraphs 6 and 7, ACER shall decide on the solution to remove the recognised restriction and on the allocation of the investment costs to be borne by each transmission system operator for implementing the agreed solution, following the process set out in Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942. 11. Further details required to implement elements of this Article, including details on the cost benefit analysis, shall be set in a network code established on the basis of Article 53 of this Regulation. Article 20 Hydrogen blends at interconnection points between Union Member States in the natural gas system 1. Transmission system operators shall accept gas flows with a hydrogen content of up to 5% by volume at interconnection points between Union Member States in the natural gas system from 1 October 2025, subject to the procedure described in Article 19 of this Regulation. 2. When the hydrogen content blended in the natural gas system exceeds 5% by volume, the process described in Article 19 of this Regulation shall not apply. EN 53 EN 3. Member States shall not use hydrogen blending in the natural gas system to restrict cross-border gas flows.  715/2009 (adapted)  new Article 214 European network of transmission system operators for gas All transmission system operators shall cooperate at  Union  Community level through  the European Network of Transmission System Operators for Gas  (the ENTSO for Gas), in order to promote the completion and functioning of the internal market in natural gas and cross-border trade and to ensure the optimal management, coordinated operation and sound technical evolution of the natural gas transmission network. Article 225 Establishment of the  Organisation of the  ENTSO for Gas 1. By 3 March 2011, Tthe transmission system operators for gas  ENTSO  shall submit to the Commission and to  ACER  the Agency the draft statutes, a list of members and draft rules of procedure, including the rules of procedures on the consultation of other stakeholders, of the ENTSO for Gas to be established  in case of changes of those documents or upon a reasoned request of the Commission or ACER  . 2. Within four months of the day of the receipt,  ACER  the Agency, after formally consulting the organisations representing all stakeholders, in particular the system users including customers, shall provide an opinion to the Commission on the draft statutes, list of members and draft rules of procedure. 3. The Commission shall deliver an opinion on the draft statutes, list of members and draft rules of procedures taking into account the opinion of  ACER  the Agency provided for  referred to  in paragraph 2 and within three months of the day of the receipt of the opinion of  ACER  the Agency. 4. Within three months of the day of receipt of the Commission's opinion, the transmission system operators shall establish the ENTSO for Gas,  shall  adopt and publish its  the revised  statutes and rules of procedure  of the ENTSO for Gas .  715/2009 (adapted) Article 238 Tasks of the ENTSO for Gas 1. The ENTSO for Gas shall elaborate network codes in the areas referred to in paragraph 6 of this Article upon a request addressed to it by the Commission in accordance with Article 53(9)6(6). 2. The ENTSO for Gas may elaborate network codes in the areas set out in paragraph 6 with a view to achieving the objectives set out in Article 214 where those network EN 54 EN codes do not relate to areas covered by a request addressed to it by the Commission. Those network codes shall be submitted to  ACER  the Agency for an opinion. That opinion shall be duly taken into account by the ENTSO for Gas. 3. The ENTSO for Gas shall adopt: (a) common network operation tools to ensure coordination of network operation in normal and emergency conditions, including a common incidents classification scale, and research plans; (b) a non-binding Community  Union -wide ten-year network development plan (Community  Union -wide network development plan), including a European supply adequacy outlook, every two years; (c) recommendations relating to the coordination of technical cooperation between Community  Union  and third-country transmission system operators; (d) an annual work programme; (e) an annual report; (f) annual summer and winter supply outlooks;.  ; and   new (g) a gas quality monitoring report by 15 May 2024 at the latest and every two years afterwards, including developments of gas quality parameters, developments of the level and volume of hydrogen blended into the natural gas system, forecasts for the expected development of gas quality parameters and of the volume of hydrogen blended into the natural gas system, the impact of blending hydrogen on cross-border flows as well as information on cases related to differences in gas quality specifications or in specifications of blending levels and how such cases were settled. (g) The gas quality monitoring report shall also cover the development for the areas listed in point (g) where as far as relevant for the distribution network, based on information provided by the entity of distribution system operators in the Union (‘EU DSO entity’).  715/2009 4. The European supply adequacy outlook referred to in point (b) of paragraph 3, point (b), shall cover the overall adequacy of the gas system to supply current and projected demands for gas for the next five-year period as well as for the period between five and 10 years from the date of that outlook. The European supply adequacy outlook shall build on national supply outlooks prepared by each individual transmission system operator.  new The Union-wide network development plan referred to in paragraph 3, point (b), shall include the modelling of the integrated network, including hydrogen networks, scenario development, a European supply adequacy outlook and an assessment of the resilience of the system. EN 55 EN  715/2009 5. The annual work programme referred to in point (d) of paragraph 3, point (d), shall contain a list and description of the network codes to be prepared, a plan on coordination of operation of the network, and research and development activities, to be realised in that year, and an indicative calendar. 6. The network codes referred to in paragraphs 1 and 2 shall cover the following areas, taking into account, if appropriate, regional special characteristics: (a) network security and reliability rules; (b) network connection rules; (c) third-party access rules; (d) data exchange and settlement rules; (e) interoperability rules; (f) operational procedures in an emergency; (g) capacity-allocation and congestion-management rules; (h) rules for trading related to technical and operational provision of network access services and system balancing; (i) transparency rules; (j) balancing rules including network-related rules on nominations procedure, rules for imbalance charges and rules for operational balancing between transmission system operators' systems; (k) rules regarding harmonised transmission tariff structures; and (l) energy efficiency regarding gas networks;  new (m) cyber security regarding gas networks.  715/2009 (adapted)  new 7. The network codes shall be developed for cross-border network issues and market integration issues and shall be without prejudice to the Member States' right to establish national network codes which do not affect cross-border trade. 8. The ENTSO for Gas shall monitor and analyse the implementation of the network codes and the Gguidelines adopted by the Commission in accordance with Article 53(13)6(11)  or 56  , and their effect on the harmonisation of applicable rules aimed at facilitating market integration. The ENTSO for Gas shall report its findings to the Agency and shall include the results of the analysis in the annual report referred to in point (e) of paragraph 3, point (e), of this Article. 9. The ENTSO for Gas shall make available all information required by  ACER  the Agency to fulfil its tasks under Article 249(1). EN 56 EN 10. 11.  ACER  the Agency shall review national ten-year network development plans to assess their consistency with the Community  Union -wide network development plan. If  ACER  the Agency identifies inconsistencies between a national ten-year network development plan and the Community  Union -wide network development plan, it shall recommend amending the national ten-year network development plan or the Community  Union -wide network development plan as appropriate. If such national ten-year network development plan is elaborated in accordance with Article 5123 of Directive 2009/73/EC  [recast Directive as proposed in COM(2021) xxx]  ,  ACER  the Agency shall recommend that the competent national regulatory authority amend the national ten- year network development plan in accordance with Article 5122(57) of that Directive and inform the Commission thereof. 11. 12. Upon request of the Commission, the ENTSO for Gas shall give its views to the Commission on the adoption of the Gguidelines as laid down in Article 5623. Article 249 Monitoring by  ACER  the Agency 1.  ACER  the Agency shall monitor the execution of the tasks referred to in Article 238(1), (2) and (3) of the ENTSO for Gas and report to the Commission.  ACER  the Agency shall monitor the implementation by the ENTSO for Gas of network codes elaborated under Article 238(2) and network codes which have been developed in accordance with Article 536 (1) to (1210) but which have not been adopted by the Commission under Article 536(1311). Where the ENTSO for Gas has failed to implement such network codes,  ACER  the Agency shall request the ENTSO for Gas to provide a duly reasoned explanation as to why it has failed to do so.  ACER  the Agency shall inform the Commission of that explanation and provide its opinion thereon.  ACER  the Agency shall monitor and analyse the implementation of the network codes and the gGuidelines adopted by the Commission as laid down in Articles 526(111)  , 53, 55 and 56  , and their effect on the harmonisation of applicable rules aimed at facilitating market integration as well as on non- discrimination, effective competition and the efficient functioning of the market, and report to the Commission. 2. The ENTSO for Gas shall submit the draft Community  Union -wide network development plan, the draft annual work programme, including the information regarding the consultation process and the other documents referred to in Article 238 (3), to  ACER  the Agency for its opinion. Within two months from the day of receipt,  ACER  the Agency shall provide a duly reasoned opinion as well as recommendations to the ENTSO for Gas and to the Commission where it considers that the draft annual work programme or the draft Community  Union -wide network development plan submitted by the ENTSO for Gas do not contribute to non-discrimination, effective competition, the efficient functioning of the market or a sufficient level of cross-border interconnection open to third-party access. EN 57 EN Article 2524 Regulatory authorities When carrying out their responsibilities under this Regulation, the regulatory authorities shall ensure compliance with this Regulation and  , the network codes and the  Gguidelines adopted pursuant to Article 52 to 5623. Where appropriate, they shall cooperate with each other, with the Commission and  ACER  the Agency in compliance with Chapter VIII of Directive 2009/73/EC  Recast Gas Directive . Article 2610 Consultations 1. While preparing the network codes, the draft Community Union -wide network development plan and the annual work programme referred to in Article 238(1), (2) and (3), the ENTSO for Gas shall conduct an extensive consultation process, at an early stage and in an open and transparent manner, involving all relevant market participants, and, in particular, the organisations representing all stakeholders, in accordance with the rules of procedure referred to in Article 225(1). That consultation shall also involve national regulatory authorities and other national authorities, supply and production undertakings, network users including customers, distribution system operators, including relevant industry associations, technical bodies and stakeholder platforms. It shall aim at identifying the views and proposals of all relevant parties during the decision-making process. 2. All documents and minutes of meetings related to the consultations referred to in paragraph 1 shall be made public. 3. Before adopting the annual work programme and the network codes referred to in Article 238 (1), (2) and (3), the ENTSO for Gas shall indicate how the observations received during the consultation have been taken into consideration. It shall provide reasons where observations have not been taken into account.  347/2013 Art. 22.2 (adapted)  new Article 2711 Costs The costs related to the activities of the ENTSO for Gas referred to in Articles 214 to 23to 12  , 52 and  53 of this Regulation, and in Article 11 of Regulation (EU) No 347/2013 of the European Parliament and of the Council 17 shall be borne by the transmission system operators and shall be taken into account in the calculation of tariffs. Regulatory authorities shall approve those costs only if they are reasonable and appropriate. 17 Regulation (EU) No 347/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2013 on guidelines for trans-European energy infrastructure (OJ L 115, 25.4.2013, p. 39). EN 58 EN  715/2009 (adapted)  new Article 2812 Regional cooperation of transmission system operators 1. Transmission system operators shall establish regional cooperation within the ENTSO for Gas to contribute to the tasks referred to in Article 238 (1), (2) and (3). In particular, they shall publish a regional investment plan every two years, and may take investment decisions based on that regional investment plan. 2. Transmission system operators shall promote operational arrangements in order to ensure the optimum management of the network and shall promote the development of energy exchanges, the coordinated allocation of cross-border capacity through non-discriminatory market-based solutions, paying due attention to the specific merits of implicit auctions for short-term allocations and the integration of balancing mechanisms. 3. For the purposes of achieving the goals set in paragraphs 1 and 2,  the Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63 concerning   the definition of  the geographical area covered by each regional cooperation structure may be defined by the Commission, taking into account existing regional cooperation structures. Each Member State shall be allowed to promote cooperation in more than one geographical area. The measure referred to in the first sentence, designed to amend non-essential elements of this Regulation by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 28(2). For that purpose, the Commission shall consult  ACER  the Agency and the ENTSO for Gas. Article 29  Ten-years network development plan   715/2009 (adapted) The ENTSO for Gas shall adopt and publish a the Community  Union -wide network development plan referred to in  Article 23  point (b) of paragraph 3, point (b), every two years. The Community  Union -wide network development plan shall include the modelling of the integrated network, scenario development, a European supply adequacy outlook and an assessment of the resilience of the system. The Community  Union -wide network development plan shall, in particular:  347/2013 Art. 22.1  new (a) build on national investment plans  and Chapter IV of Regulation (EU) 347/2013  , taking into account regional investment plans as referred to in Article 12(1), and, if appropriate, Union aspects of network planning as set out in Regulation EN 59 EN (EU) No 347/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2013 on guidelines for trans-European energy infrastructure 18; it shall be the subject to a cost-benefit analysis using the methodology established as set out in Article 11 of that Regulation;  715/2009 Art. (adapted)  new (b) regarding cross-border interconnections, also build on the reasonable needs of different network users and integrate long-term commitments from investors referred to in Articles 5614 and 5222 of Directive 2009/73/EC  [recast Gas Directive as proposed in COM(2021)xxx]  ; and (c) identify investment gaps, notably with respect to cross-border capacities. In regard to point (c) of the second subparagraph, point (c), a review of barriers to the increase of cross-border capacity of the network arising from different approval procedures or practices may be annexed to the Community  Union -wide network development plan. Article 3018 Transparency requirements concerning transmission system operators 1. The transmission system operator shall make public detailed information regarding the  capacity and  services it offers and the relevant conditions applied, together with the technical information necessary for network users to gain effective network access. 2. In order to ensure transparent, objective and non-discriminatory tariffs and facilitate efficient utilisation of the gas network, transmission system operators or relevant national authorities shall publish reasonably and sufficiently detailed information on tariff derivation, methodology and structure. 3. For the services provided, each transmission system operator shall make public information on technical, contracted and available capacities on a numerical basis for all relevant points including entry and exit points on a regular and rolling basis and in a user-friendly and standardised manner  as detailed in Annex I  . 4. The relevant points of a transmission system on which the information is to be made public shall be approved by the competent authorities after consultation with network users. 5. The transmission system operator shall always disclose the information required by this Regulation in a meaningful, quantifiably clear and easily accessible manner and on a non-discriminatory basis. 6. The transmission system operator shall make public ex-ante and ex-post supply and demand information, based on nominations  and allocations  , forecasts and realised flows in and out of the system. The national regulatory authority shall ensure that all such information is made public. The level of detail of the information that is made public shall reflect the information available to the transmission system operator. 18 OJ L 115, 25.4.2013, p. 39. EN 60 EN The transmission system operator shall make public measures taken as well as costs incurred and revenue generated to balance the system. The market participants concerned shall provide the transmission system operator with the data referred to in this Article.  new 7. The transmission system operators shall make public detailed information regarding the quality of the gases transported in its network, which might affect network users, based on Articles 16 and 17 of Commission Regulation (EU) 2015/703.  715/2009 (adapted)  new Article 3119 Transparency requirements concerning  natural gas and hydrogen  storage facilities, and LNG facilities  and hydrogen terminals  1. LNG and  hydrogen storage facilities as well as (natural gas)  storage system operators  and hydrogen terminal operators  shall make public detailed information regarding the  all  services it  they  offers and the relevant conditions applied, together with the technical information necessary for LNG and  hydrogen  storage facility  and hydrogen terminal  users to gain effective access to the LNG and  hydrogen  storage facilities  and hydrogen terminals  .  Regulatory authorities may request those operators to make public any additional relevant information for system users.   new 2. LNG system operators shall provide user-friendly instruments for calculating tariffs for the services available.  715/2009  new 3. 2. For the services provided, LNG and  hydrogen storage facilities, as well as natural gas  storage system operators shall make public information on contracted and available storage and LNG  and hydrogen storage  facility  as well as hydrogen terminal  capacities on a numerical basis on a regular and rolling basis and in a user-friendly standardised manner. 4. 3. LNG and  hydrogen storage facilities, as well as natural gas  storage system operators shall always disclose the information required by this Regulation in a meaningful, quantifiably clear and easily accessible way and on a non-discriminatory basis. 5. 4. LNG and storage system operators  and operators of hydrogen storage facilities and hydrogen terminals  shall make public the amount of gas in each storage or LNG facility  and hydrogen terminal  , or group of storage facilities if that corresponds to the way in which the access is offered to system users, inflows and EN 61 EN outflows, and the available  natural gas and hydrogen  storage, and LNG facility  and hydrogen terminal  capacities, including for those facilities exempted from third-party access. That information shall also be communicated to the transmission system operator  or to the hydrogen network operator for hydrogen storage and terminals,  which shall make it public on an aggregated level per system or subsystem defined by the relevant points. The information shall be updated at least daily. In cases in which a  natural gas or hydrogen  storage system user is the only user of a  natural gas or hydrogen  storage facility, the  natural gas or hydrogen  storage system user may submit to the national regulatory authority a reasoned request for confidential treatment of the data referred to in the first subparagraph. Where the national regulatory authority comes to the conclusion that such a request is justified, taking into account, in particular, the need to balance the interest of legitimate protection of business secrets, the disclosure of which would negatively affect the overall commercial strategy of the storage user, with the objective of creating a competitive internal gas market, it may allow the storage system operator not to make public the data referred to in the first subparagraph, for a duration of up to one year. The second subparagraph shall apply without prejudice to the obligations of communication to and publication by the transmission system operator referred to in the first subparagraph, unless the aggregated data are identical to the individual  natural gas or hydrogen  storage system data for which the national regulatory authority has approved non-publication. 6. 5. In order to ensure transparent, objective and non-discriminatory tariffs and facilitate efficient utilisation of the infrastructures, the LNG and  natural gas or hydrogen  storage facility operators or relevant regulatory authorities shall make public sufficiently detailed information on tariff derivation, the methodologies and the structure of tariffs for infrastructure under regulated third-party access.;  LNG facilities that have been granted an exemption, pursuant to Article 22 of Directive 2003/55/EC and Article 36 of Directive 2009/73/EC as well as Article 60 of this Regulation, and natural gas storage operators under the negotiated third party access regime shall make public tariffs for infrastructure in order to ensure a sufficient degree of transparency.  new LNG and storage system operators shall establish respectively one single European platform within 18 months from [date of entry into force of the Regulation] to publish in a transparent and user-friendly manner the information required in this Article.  715/2009 Article 3220 Record keeping by system operators Transmission system operators, storage system operators and LNG system operators shall keep at the disposal of the national authorities, including the national regulatory authority, the EN 62 EN national competition authority and the Commission, all information referred to in Articles 3018 and 3119, and in Part 3 of Annex I for a period of five years.  new SECTION 4 DISTRIBUTION SYSTEM OPERATION Article 33 Firm capacity for renewable and low carbon gases to the distribution system 1. Distribution system operators shall ensure firm capacity for the access of the production facilities renewable and low carbon gases connected to their grid. To this extent, distribution system operators shall develop in cooperation with the transmission system operators procedures and arrangements, including investments, to ensure reverse flow from distribution to transmission network. 2. Paragraph 1 shall be without prejudice to the possibility for distribution system operators to develop alternatives to reverse flow investments, such as smart grid solutions or connection to other network operators. Firm access may only be limited to offer capacities subject to operational limitations, in order to ensure economic efficiency. The regulatory authority shall ensure that any limitations in firm capacity or operational limitations are introduced on the basis of transparent and non- discriminatory procedures and do not create undue barriers to market entry. Where the production facility bears the costs related to ensuring firm capacity, no limitation shall apply. Article 34 Cooperation between distribution system operators and transmission system operators Distribution system operators shall cooperate with other distribution system operators and transmission system operators to coordinate maintenance, system development, new connections and the operation of the system to ensure system integrity and with a view to maximise capacity and minimise the use of fuel gas. Article 35 Transparency requirements concerning distribution system operators Where distribution system operators are responsible for gas quality management in their networks, they shall make public detailed information regarding the quality of the gases transported in their networks, which might affect network users, based on Articles 16 and 17 of Commission Regulation (EU) 2015/703. Article 36 European entity for distribution system operators EN 63 EN Distribution system operators operating a natural gas system shall cooperate at Union level through the European entity for distribution system operators (‘EU DSO entity’) set up in accordance with Articles 52 to 57 of Regulation (EU) 2019/943 of the European Parliament and of the Council 19, in order to promote the completion and functioning of the internal market for natural gas and to promote optimal management and a coordinated operation of distribution and transmission systems. Registered members may participate in the EU DSO entity directly or be represented by a national association designated by a Member State or by a Union-level association. The costs related to the activities of the EU DSO entity shall be borne by the distribution system operators that are registered members and shall be taken into account in the calculation of tariffs. Regulatory authorities shall only approve costs that are reasonable and proportionate. Article 37 Change to the principal rules and procedures for the EU DSO entity 1. The rules and procedures on the participation of distribution system operators in the EU DSO entity pursuant to Article 54 of Regulation (EU) 2019/942 shall also apply to distribution system operators operating a natural gas system. 2. The Strategic Advisory Group pursuant to Article 54(2), point (f), of Regulation (EU) 2019/942 shall also consist of representatives of associations representing European distribution system operators solely operating a natural gas system. 3. By [one year after entry into force] the EU DSO entity shall submit to the Commission and to ACER draft updated statutes, including a code of conduct, a list of registered members, draft updated rules of procedure, including rules of procedures on the consultation with the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas and other stakeholders, and draft updated financing rules. The draft updated rules of procedure of the EU DSO entity shall ensure balanced representation of all participating distribution system operators, including those solely owning or operating natural gas systems. 4. Within four months of receipt of the documents pursuant to paragraph 3, ACER shall provide the Commission with its opinion, after consulting organisations representing all stakeholders, in particular distribution system users. 5. Within three months of receipt of ACER's opinion, the Commission shall deliver an opinion on documents provided pursuant to paragraph 3, taking into account ACER's opinion as provided for in paragraph 3. 6. Within three months of receipt of the Commission's positive opinion, the distribution system operators shall adopt and publish its updated statutes, rules of procedure and financing rules. 7. The documents referred to in paragraph 3 shall be submitted to the Commission and to ACER where there are changes thereto or upon the reasoned request of either of 19 Regulation (EU) 2019/943 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on the internal market for electricity (OJ L 158, 14.6.2019, p. 54). EN 64 EN them. The Commission and ACER may deliver an opinion in accordance with the process set out in paragraphs 3, 4 and 5. Article 38 Additional tasks of the EU DSO entity 1. The EU DSO entity shall exercise the tasks listed in Article 55(1) points (a) to (e) of Regulation (EU) 2019/943 and undertake the activities listed in Article 55(2) points (c) to (e) of that Regulation also as regards those distribution networks which are part of the natural gas system. 2. In addition to the tasks listed in Article 55(1) of Regulation (EU) 2019/943 the EU DSO entity shall participate in the development of network codes which are relevant to the operation and planning of distribution grids and the coordinated operation of the transmission networks and distribution networks pursuant to this Regulation and contribute to mitigating fugitive methane emissions from the natural gas system. When participating in the development of new network codes pursuant to Article 53, the EU DSO entity shall comply with the consultation requirements as laid down in Article 56 of Regulation (EU) 2019/943. 3. In addition to the activities listed in Article 55(2) of Regulation (EU) 2019/943 the EU DSO entity shall: (a) cooperate with the ENTSO for Gas on the monitoring of the implementation of the network codes and guidelines adopted pursuant to this Regulation which are relevant to the operation and planning of distribution grids and the coordinated operation of the transmission networks and distribution networks; (b) cooperate with the ENTSO for Gas and adopt best practices on the coordinated operation and planning of transmission and distribution systems including issues such as exchange of data between operators and coordination of distributed energy resources; (c) work on identifying best practices for the implementation of the results of the assessments pursuant to Article 23(1a) [proposal for REDIII] and Article 23 [proposal for revised EED] and for the cooperation between operators of electricity distribution networks, of natural gas distribution networks and of district heating and cooling systems including for the purpose of the assessment pursuant to Article 24(8) [proposal for REDIII]. 4. The EU DSO entity shall provide input to the ENTSO for Gas for its reporting on gas quality, with regard to the distribution networks where distribution system operators are responsible for gas quality management, as referred to in Article 23(3). Chapter III RULES APPLICABLE TO THE DEDICATED HYDROGEN NETWORKS Article 39 Cross-border coordination on hydrogen quality EN 65 EN 1. Hydrogen network operators shall cooperate to avoid restrictions to cross-border flows of hydrogen due to hydrogen quality differences. 2. Where a restriction to cross-border flows due to differences in hydrogen quality cannot be avoided by the concerned hydrogen network operators in their standard operations, they shall inform the concerned regulatory authorities without delay. The information shall include a description and justified reasoning for any steps already taken by the hydrogen network operators. 3. The concerned regulatory authorities shall jointly agree within six months whether to recognise the restriction. 4. Where the concerned regulatory authorities recognise the restriction, they shall request the concerned hydrogen network operators to perform, within 12 months, the following actions in sequence: (a) cooperate and develop technically feasible options in order to remove the recognised restriction; (b) jointly carry out a cost-benefit analysis on the technically feasible options to define economically efficient solutions which shall specify the breakdown of costs and benefits among the categories of affected parties; (c) produce an estimate of the implementation time for each potential option; (d) conduct a public consultation on identified feasible solutions and take into consideration the results of the consultation; (e) submit a joint proposal for a solution based on the cost benefit analysis and results of the public consultation removing the recognised restriction, including the timeframe for implementation, to their respective regulatory authorities for approval and to the other competent national authorities of each involved Member State for information. 5. Where the concerned hydrogen network operators do not reach an agreement on a solution within 12 months, each hydrogen system operator shall inform its regulatory authority without delay. 6. The concerned regulatory authorities shall take a joint coordinated decision for removing the recognised restriction, taking into account the cost-benefit analysis prepared by the concerned transmission system operators and the results of the public consultation within six months as set out in Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942. 7. The joint coordinated decision of the concerned regulatory authorities shall include a decision on the allocation of the investment costs to be borne by each hydrogen network operator for implementing the agreed solution, as well as their inclusion in tariffs after 1 January 2031, taking into account the economic, social and environmental costs and benefits of the solution in the concerned Member States. 8. ACER may make recommendations to the regulatory authorities on the details of such cost allocation decisions as referred to in paragraph 7. 9. Where the concerned regulatory authorities cannot reach an agreement as referred to in paragraph 3 of this Article, ACER shall decide on the restriction, following the process set out in Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942. Where ACER recognises the restriction it shall request the concerned hydrogen network operators EN 66 EN to perform, within 12 months, the actions referred to in paragraph 4, points (a) to (e), in sequence. 10. Where the relevant regulatory authorities cannot take a joint coordinated decisions as referred to in paragraphs 6 and 7 of this Article, ACER shall decide on the solution to remove the recognised restriction and on the allocation of the investment costs to be borne by each system operator for implementing the agreed solution, following the process set out in Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942. 11. Further details required to implement this Article, including details on a common binding hydrogen quality specification for cross-border hydrogen interconnectors, cost benefit analyses for removing cross-border flow restrictions due to hydrogen quality differences, interoperability rules for cross-border hydrogen infrastructure, including addressing interconnection agreements, units, data exchange, communication and information provision among relevant market participants, shall be set in a network code established in accordance with Article 54(2), point (b). Article 40 European Network of Network Operators for Hydrogen 1. Hydrogen network operators shall cooperate at Union level through the European Network of Network Operators for Hydrogen (ENNOH), in order to promote the development and functioning of the internal market in hydrogen and cross-border trade and to ensure the optimal management, coordinated operation and sound technical evolution of the European hydrogen network. 2. In performing its functions under Union law, the ENNOH shall act with a view to establishing a well-functioning and integrated internal market for hydrogen and shall contribute to the efficient and sustainable achievement of the objectives set out in the policy framework for climate and energy, in particular by contributing to the efficient integration of hydrogen produced from renewable energy sources and to increases in energy efficiency while maintaining system security. The ENNOH shall be equipped with adequate human and financial resources to carry out its duties. 3. By 1 September 2024, the hydrogen network operators shall submit to the Commission and to ACER the draft statutes, a list of members and draft rules of procedure, including the rules of procedures on the consultation of stakeholders, of the ENNOH to be established. 4. The hydrogen network operators shall submit to the Commission and to ACER any draft amendments to the statutes, list of members or rules of procedure of the ENNOH. 5. Within four months of receipt of the drafts and the draft amendments to the statutes, list of members or rules of procedure, ACER, after consulting the organisations representing all stakeholders, in particular the system users, including customers, shall provide an opinion to the Commission on these drafts or draft amendments to the statutes, list of members or rules of procedure. 6. The Commission shall deliver an opinion on the drafts and draft amendments to the statutes, list of members or rules of procedure taking into account ACER’s opinion as provided for in paragraph 5 and within three months of receipt of ACER’s opinion. EN 67 EN 7. Within three months of receipt of the Commission’s favourable opinion, the hydrogen network operators shall adopt and publish the statutes, list of members and rules of procedure. 8. The documents referred to in paragraph 3 shall be submitted to the Commission and ACER where there are changes thereto or upon the reasoned request of either of them. The Commission and ACER shall deliver an opinion in accordance with paragraphs 5, 6 and 7. Article 41 Transition to the ENNOH 1. Until the ENNOH is established in line with Article 40, the Commission will set up a temporary platform involving ACER and all relevant market participants, including the ENTSO for Gas, the ENTSO for Electricity and the EU DSO entity and ensures its administrative support. This platform will promote work on scoping and developing issues relevant for the building up of the hydrogen network and markets. The platform will cease to exist once ENNOH is established. 2. Until the ENNOH is established, the ENTSO for Gas will be responsible for the development of Union-wide network development plans for gas and hydrogen networks. In carrying out this task ENTSO for Gas shall ensure the effective consultation and inclusion of all market participants, including hydrogen market participants. Article 42 Tasks of the ENNOH 1. The ENNOH shall: (a) develop network codes in the areas set out in Article 54 with a view to achieving the objectives set out in Article 40; (b) adopt and publish biannually a non-binding Union-wide ten-year network development plan, including a European supply adequacy outlook; (c) cooperate with the ENTSO for Electricity and with the ENTSO for Gas; (d) develop recommendations relating to the coordination of technical cooperation between gas transmission and distribution system operators on one hand, and hydrogen network operators on the other hand in the Union; (e) develop recommendations relating to the coordination of technical cooperation between Union and third-party network operators; (f) adopt an annual work programme; (g) adopt an annual report; (h) adopt an annual outlook for the supply of hydrogen covering Member States where hydrogen is used in electricity generation or for supplying households; (i) adopt a hydrogen quality monitoring report by 15 May 2026 at the latest and every two years afterwards, including developments and forecasts for the expected developments of hydrogen quality parameters, as well as information EN 68 EN on cases related to differences in hydrogen quality specifications and how such cases were settled; (j) promote cyber security and data protection in cooperation with relevant authorities and regulated entities. 2. The ENNOH shall monitor and analyse the implementation of the network codes and the guidelines adopted by the Commission in accordance with Article 54, 55 and 56, and their effect on the harmonisation of applicable rules aimed at facilitating market development and integration. The European Network of Network Operators for Hydrogen shall report its findings to ACER and shall include the results of the analysis in the annual report referred to in paragraph 1, point f) of this Article. 3. The ENNOH shall publish the minutes of its assembly meetings, board meetings and committee meetings and provide the public with regular information on its decision- making and activities. 4. The annual work programme referred to in paragraph 1, point (f) shall contain a list and description of the network codes to be prepared, a plan on the coordination of the operation of the network, a list of research and development activities, to be realised in that year, and an indicative calendar. 5. The ENNOH shall provide ACER with the information ACER requires to fulfil its tasks pursuant to Article 46. In order to enable the ENNOH to meet that requirement, hydrogen network operators shall provide the ENNOH with the requested information. 6. Upon request of the Commission, the ENNOH shall give its views to the Commission on the adoption of the guidelines as laid down in Article 56. Article 43 Ten-year network development plan for hydrogen 1. The Union-wide ten-year network development plan referred to in Article 42 shall include the modelling of the integrated network, scenario development and an assessment of the resilience of the system. The Union-wide ten-year network development plan shall in particular: (a) build on the national hydrogen network development reporting as set out in Article 52 of recast Gas Directive where available and Chapter IV of Regulation (EU) xxx [TEN-E Regulation]; (b) regarding cross-border interconnections, also build on the reasonable needs of different network users and integrate long-term commitments from investors referred to in Articles 55 and Chapter IX Section 3 of recast Gas Directive; (c) identify investment gaps, notably with respect to cross-border capacities. With regard to the second subparagraph, point (c), a review of barriers to the increase of cross-border capacity of the network arising from different approval procedures or practices may be annexed to the Union-wide network development plan. 2. ACER shall provide an opinion on the national hydrogen network development reports where relevant to assess their consistency with the Union-wide network development plan. If ACER identifies inconsistencies between a national hydrogen network development report and the Union-wide network development plan, it shall EN 69 EN recommend amending the national hydrogen network development report or the Union-wide network development plan as appropriate. 3. When developing the Union-wide ten-year network development plan as referred to in Article 42, the ENNOH shall cooperate with the ENTSO for Electricity and with the ENTSO for Gas, in particular on the development of the energy system wide cost-benefit analysis and the interlinked energy market and network model including electricity, gas and hydrogen transport infrastructure as well as storage, LNG and hydrogen terminals and electrolysers referred to in Article 11 [TEN-E revision], the scenarios for the Ten-Year Network Development Plans referred to in Article 12 [TEN-E revision] and the infrastructure gaps identification referred to in Article 13 [TEN-E revision]. Article 44 Costs The costs related to the activities of the ENNOH for Hydrogen referred to in Articles 42 of this Regulation shall be borne by the hydrogen network operators and shall be taken into account in the calculation of tariffs. Regulatory authorities shall approve those costs only if they are reasonable and appropriate. Article 45 Consultation 1. While preparing the proposals pursuant to the tasks referred to in Article 42, the ENNOH shall conduct an extensive consultation process at an early stage and in an open and transparent manner, involving all relevant market participants, and in particular the organisations representing all stakeholders, in accordance with the rules of procedure referred to in Article 40 of this Regulation. The consultation process shall accommodate stakeholder comments before the final adoption of the proposal, aiming at identifying the views and proposals of all relevant parties during the decision-making process. The consultation shall also involve regulatory authorities and other national authorities, producers, network users including customers, technical bodies and stakeholder platforms. 2. All documents and minutes of meetings related to the consultation shall be made public. 3. Before adopting the proposals referred to in Article 42 the ENNOH shall indicate how the observations received during the consultation have been taken into consideration. It shall provide reasons where observations have not been taken into account. Article 46 Monitoring by ACER 1. ACER shall monitor the execution of the tasks of the ENNOH referred to in Article 42 and report its findings to the Commission. 2. ACER shall monitor the implementation by the ENNOH of network codes and guidelines adopted by the Commission as laid down in Articles 54, 55, and 56. Where the ENNOH has failed to implement such network codes or guidelines, EN 70 EN ACER shall request the ENNOH to provide a duly reasoned explanation as to why it has failed to do so. ACER shall inform the Commission of that explanation and provide its opinion thereon. 3. The ENNOH shall submit the draft Union-wide network development plan, the draft annual work programme, including the information regarding the consultation process, and the other documents referred to in Article 42 to ACER for its opinion. Where it considers that the draft annual work programme or the draft Union-wide network development plan submitted by the ENNOH does not contribute to non- discrimination, effective competition, the efficient functioning of the market or a sufficient level of cross-border interconnection, ACER shall provide a duly reasoned opinion as well as recommendations to the ENNOH and to the Commission within two months of the submission of the programme or the plan. Article 47 Regional cooperation of hydrogen network operators 1. Hydrogen network operators shall establish regional cooperation within the ENNOH to contribute to the tasks referred to in Article 42. 2. Hydrogen network operators shall promote operational arrangements in order to ensure the optimum management of the network and shall ensure interoperability of the interconnected Union hydrogen system for facilitating commercial and operational cooperation between adjacent hydrogen network operators. Article 48 Transparency requirements concerning hydrogen network operators 1. The hydrogen network operators shall make public detailed information regarding the services they offer and the relevant conditions applied, together with the technical information necessary for hydrogen network users to gain effective network access. 2. In order to ensure transparent, objective and non-discriminatory tariffs and facilitate efficient utilisation of the hydrogen network, from 1 January 2031 hydrogen network operators or relevant authorities shall publish complete information on tariff derivation, methodology and structure. 3. The hydrogen network operators shall make public detailed information regarding the quality of hydrogen transported in their networks, which might affect network users. 4. The relevant points of a hydrogen network on which the information is to be made public shall be approved by the competent authorities after consultation with hydrogen network users. 5. The hydrogen network operators shall always disclose the information required by this Regulation in a meaningful, quantifiably clear and easily accessible manner and on a non-discriminatory basis. 6. The hydrogen network operators shall make public ex-ante and ex-post supply and demand information, including a periodic forecast and the recorded information. The regulatory authority shall ensure that all such information is made public. The level of detail of the information that is made public shall reflect the information available to the hydrogen network operators. EN 71 EN 7. The market participants concerned shall provide the hydrogen network operator with the data referred to in this Article. 8. Further details required to implement the transparency requirements for hydrogen network operators, including further details on the content, frequency and form of information provision by hydrogen network operators, shall be set in a network code established in accordance with Article 54(1) of this Regulation. Article 49 Record keeping in the hydrogen system Hydrogen network operators, hydrogen storage operators and hydrogen terminal operators shall keep at the disposal of the national authorities, including the regulatory authority, the national competition authority and the Commission, all information referred to in Articles 31 and 48 and in Part 4 of Annex I for a period of five years. Article 50 Presumption of conformity with harmonised standards 1. Harmonised standards or parts thereof the references of which have been published in the Official Journal of the European Union shall be presumed to be in conformity with the requirements referred to in delegated acts issued under Article 54(2), point (b) of this Regulation or implementing acts issued in accordance with Article 51. 2. The Commission shall inform the European standardisation body concerned and, if necessary, issue a new mandate with a view to revising the harmonised standards concerned. Article 51 Common specifications The Commission is empowered to adopt implementing acts laying down common specifications for the requirements set out in Article 46 of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] or may set those specifications in a network code pursuant to Article 54 (2), point (b), of this Regulation, where: (a) those requirements are not covered by harmonised standards or parts thereof, the references of which have been published in the Official Journal of the European Union; or (b) the Commission observes undue delays in the adoption of requested harmonised standards, or considers that relevant harmonised standards are not sufficient; or (c) the Commission has decided in accordance with the procedure referred to in Article 11(5) of Regulation (EU) No 1025/2012 to maintain with restriction or to withdraw the references to the harmonised standards or parts thereof by which those requirements are covered. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 61(3). EN 72 EN Chapter IV NETWORK CODES AND GUIDELINES Article 52 Adoption of network codes and guidelines 1. The Commission may, subject to the empowerments in Articles 53 to 56, adopt implementing or delegated acts. Such acts may either be adopted as network codes on the basis of text proposals developed by the ENTSO for Gas or the ENNOH, or, where so provided for in the priority list pursuant to Article 53(3), by the EU DSO entity, where relevant in cooperation with the ENTSO for Electricity, the ENNOH and ACER, pursuant to the procedure laid down in Articles 52 to 55, or as guidelines pursuant to the procedure laid down in Article 56. 2. The network codes and guidelines shall: (a) ensure that they provide the minimum degree of harmonisation required to achieve the aims of this Regulation; (b) take into account regional specificities, where appropriate; (c) not go beyond what is necessary for the purposes of point (a); and (d) apply to all interconnection points within the Union and entry points from and exit points to third countries.  715/2009 Article 536 Establishment of network codes  new 1. The Commission is empowered to adopt implementing acts establishing network codes in the following areas: (a) data exchange and settlement rules implementing Articles 21 and 22 of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] regarding interoperability and data exchange as well as harmonised rules for the operation of gas transmission systems, capacity booking platforms, and IT processes relevant for the functioning of the internal market (b) interoperability rules for the natural gas system, implementing Articles 9 and 46 of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] including addressing interconnection agreements, rules on flow control and measurement principles for gas quantity and quality, allocation and matching rules, common sets of units, data exchange, gas quality, including rules on managing cross- border restrictions due to gas quality differences or due to differences in odorisation practices or due to differences in the volume of hydrogen blended in the natural gas system, cost-benefit analyses for removing cross-border flow restrictions, Wobbe Index classification, mitigating measures, minimum EN 73 EN acceptance levels for gas quality parameters relevant for ensuring the unhindered cross-border flow of biomethane (e.g. oxygen content), short- and long-term gas quality monitoring, information provision and cooperation among relevant market participants, reporting on gas quality, transparency, communication procedures including in case of exceptional events; (c) capacity-allocation and congestion-management rules implementing Article 29 of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] and Article 7 to 10 of this Regulation, including rules on cooperation of maintenance procedures and capacity calculation affecting capacity allocation, the standardization of capacity products and units including bundling, the allocation methodology including auction algorithms, sequence and procedure for existing, incremental, firm and interruptible capacity, capacity booking platforms, oversubscription and buy back schemes, short and long-term use-it-or-lose it schemes or and any other congestion-management scheme that prevents the hoarding of capacity (d) balancing rules including network-related rules on nominations procedure, rules for imbalance charges and rules for operational balancing between transmission system operators' systems implementing Article 35(5) of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] and Article 7 to 10 of this Regulation including network-related rules on nomination procedures, imbalance charges, settlement processes associated with the daily imbalance charge and operational balancing between transmission system operators’ networks. (e) rules on harmonised transmission tariff structures implementing Article 72(7) of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] and Article 15 to 16 of this Regulation rules on harmonised transmission tariff structures for gas, including rules on the application of a reference price methodology, the associated consultation and publication requirements as well as the calculation of reserve prices for standard capacity products, discounts for LNG and storages, allowed revenue, procedures for the implementation of providing a discount for renewable and low carbon gases, including common principles for inter-transmission system operator compensation mechanisms; Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 61(3). 2. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63 concerning the establishment of network codes in the following areas: (a) network security and reliability rules including rules for operational network security as well as reliability rules ensuring the quality of service of the network (b) network connection rules including rules on the connection of renewable and low carbon gas production facilities, procedures for connection requests; (c) operational procedures in an emergency including system defence plans, restoration plans, market interactions, information exchange and communication and tools and facilities; (d) rules for trading related to technical and operational provision of network access services and system balancing; EN 74 EN (e) energy efficiency of gas networks and components as well as energy efficiency with regard to network planning and investments enabling the most energy efficient solution from a system perspective; (f) cyber security aspects of cross-border natural gas flows, including rules on common minimum requirements, planning, monitoring, reporting and crisis management. 3. The Commission shall, after consulting ACER, the ENTSO for Gas, the ENNOH, the EU DSO entity and the other relevant stakeholders, establish every three years a priority list, identifying the areas set out in paragraphs 1 and 2 to be included in the development of network codes. If the subject matter of the network code is directly related to the operation of the distribution system and not primarily relevant to the transmission system, the Commission may require the EU DSO entity, in cooperation with the ENTSO for Gas, to convene a drafting committee and submit a proposal for a network code to ACER. 4. The Commission shall request ACER to submit to it within a reasonable period not exceeding six months of receipt of the Commission's request non-binding framework guidelines setting out clear and objective principles for the development of network codes relating to the areas identified in the priority list. The request of the Commission may include conditions which the framework guidelines shall address. Each framework guideline shall contribute to market integration, non-discrimination, effective competition, and the efficient functioning of the market. Upon a reasoned request from ACER, the Commission may extend the period for submitting the guidelines. 5. ACER shall consult the ENTSO for Gas, the ENNOH, the EU DSO entity, and the other relevant stakeholders in regard to the framework guidelines, during a period of no less than two months, in an open and transparent manner. 6. ACER shall submit a non-binding framework guideline to the Commission where requested to do so under paragraph 4. 7. If the Commission considers that the framework guideline does not contribute to market integration, non-discrimination, effective competition and the efficient functioning of the market, it may request ACER to review the framework guideline within a reasonable period and resubmit it to the Commission. 8. If ACER fails to submit or resubmit a framework guideline within the period set by the Commission under paragraph 4 or 7, the Commission shall develop the framework guideline in question. 9. The Commission shall request the ENTSO for Gas or, where provided for in the priority list referred to in paragraph 3, the EU DSO entity in cooperation with the ENTSO for Gas, to submit to ACER, within a reasonable period, not exceeding 12 months, of receipt of the Commission's request, a proposal for a network code in accordance with the relevant framework guideline. 10. The ENTSO for Gas, or where provided for in the priority list referred to in paragraph 3 the EU DSO entity, in cooperation with the ENTSO for Gas, shall convene a drafting committee to support it in the network code development process. The drafting committee shall consist of representatives of ACER, the ENTSO for Gas, the ENNOH, where appropriate the EU DSO entity, and a limited number of the main affected stakeholders. The ENTSO for Gas or where provided for in the priority list pursuant to paragraph 3 the EU DSO entity, in cooperation with the ENTSO for EN 75 EN Gas, shall develop proposals for network codes in the areas referred to in paragraphs 1 and 2 where so requested by the Commission in accordance with paragraph 9. 11. ACER shall revise the proposed network code to ensure that it complies with the relevant framework guidelines and contributes to market integration, non- discrimination, effective competition, and the efficient functioning of the market, and shall submit the revised network code to the Commission within six months of receipt of the proposal. In the proposal submitted to the Commission, ACER shall take into account the views provided by all involved parties during the drafting of the proposal led by the ENTSO for Gas or the EU DSO entity and shall consult the relevant stakeholders on the version of the network code to be submitted to the Commission. 12. Where the ENTSO for Gas or the EU DSO entity have failed to develop a network code within the period set by the Commission under paragraph 9, the Commission may request ACER to prepare a draft network code on the basis of the relevant framework guideline. ACER may launch a further consultation. ACER shall submit a draft network code prepared under this paragraph to the Commission and may recommend that it be adopted. 13. Where the ENTSO for Gas or the EU DSO entity have failed to develop a network code, or ACER has failed to develop such a draft as referred to in paragraph 12, or upon the proposal of ACER under paragraph 11, the Commission may adopt, on its own initiative, one or more network codes in the areas listed in paragraphs 1 and 2. 14. Where the Commission proposes to adopt a network code on its own initiative, the Commission shall consult ACER, the ENTSO for Gas and all relevant stakeholders in regard to the draft network code during a period of at least two months. 15. This Article shall be without prejudice to the Commission's right to adopt and amend the guidelines as laid down in Article 56. It shall be without prejudice to the possibility for the ENTSO for Gas to develop non-binding guidance in the areas set out in paragraphs 1 and 2 where such guidance does not relate to areas covered by a request addressed to the ENTSO for Gas by the Commission. The ENTSO for Gas shall submit any such guidance to ACER for an opinion and shall duly take that opinion into account.  715/2009 (new) 1. The Commission shall, after consulting the Agency, the ENTSO for Gas and the other relevant stakeholders establish an annual priority list identifying the areas set out in Article 8(6) to be included in the development of network codes. 2. The Commission shall request the Agency to submit to it within a reasonable period of time not exceeding six months a non-binding framework guideline (framework guideline) setting out clear and objective principles, in accordance with Article 8(7), for the development of network codes relating to the areas identified in the priority list. Each framework guideline shall contribute to non-discrimination, effective competition and the efficient functioning of the market. Upon a reasoned request from the Agency, the Commission may extend that period. 3. The Agency shall formally consult the ENTSO for Gas and the other relevant stakeholders in regard to the framework guideline, during a period of no less than two months, in an open and transparent manner. EN 76 EN 4. If the Commission considers that the framework guideline does not contribute to non-discrimination, effective competition and the efficient functioning of the market, it may request the Agency to review the framework guideline within a reasonable period of time and re-submit it to the Commission. 5. If the Agency fails to submit or re-submit a framework guideline within the period set by the Commission under paragraphs 2 or 4, the Commission shall elaborate the framework guideline in question. 6. The Commission shall request the ENTSO for Gas to submit a network code which is in line with the relevant framework guideline, to the Agency within a reasonable period of time not exceeding 12 months. 7. Within a period of three months after the day of receipt of a network code, during which the Agency may formally consult the relevant stakeholders, the Agency shall provide a reasoned opinion to the ENTSO for Gas on the network code. 8. The ENTSO for Gas may amend the network code in the light of the opinion of the Agency and re-submit it to the Agency. 9. Once the Agency is satisfied that the network code is in line with the relevant framework guideline, the Agency shall submit the network code to the Commission and may recommend that it be adopted within a reasonable time period. The Commission shall provide reasons in the event that it does not adopt that network code. 10. Where the ENTSO for Gas has failed to develop a network code within the period of time set by the Commission under paragraph 6, the Commission may request the Agency to prepare a draft network code on the basis of the relevant framework guideline. The Agency may launch a further consultation in the course of preparing a draft network code under this paragraph. The Agency shall submit a draft network code prepared under this paragraph to the Commission and may recommend that it be adopted. 11. The Commission may adopt, on its own initiative where the ENTSO for Gas has failed to develop a network code, or the Agency has failed to develop a draft network code as referred to in paragraph 10 of this Article, or upon recommendation of the Agency under paragraph 9 of this Article, one or more network codes in the areas listed in Article 8(6). Where the Commission proposes to adopt a network code on its own initiative, the Commission shall consult the Agency, the ENTSO for Gas and all relevant stakeholders in regard to the draft network code during a period of no less than two months. Those measures, designed to amend non-essential elements of this Regulation by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 28(2). 12. This Article shall be without prejudice to the Commission's right to adopt and amend the Guidelines as laid down in Article 23.  new Article 54 Establishment of network codes for hydrogen EN 77 EN 1. The Commission is empowered to adopt implementing acts in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation by establishing network codes in the area of transparency rules implementing Article 48 of this Regulation, including further details on the content, frequency and form of information provision by hydrogen network operators and implementing Annex I, point 4 of this Regulation, including details on the format and content of the information necessary for network users for effective access to the network, information to be published at relevant points, details on time schedules. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 61(2). 2. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63 supplementing this Regulation with regard to the establishment of network codes in the following areas (a) energy efficiency regarding hydrogen networks and components as well as energy efficiency with regard to network planning and investments enabling the most energy efficient solution from a system perspective; (b) interoperability rules for the hydrogen network, including addressing interconnection agreements, units, data exchange, transparency, communication, information provisions and cooperation among relevant market participants as well as hydrogen quality, including common specifications and standardisation, odorisation, cost benefit analyses for removing cross-border flow restrictions due to hydrogen quality differences and reporting on hydrogen quality; (c) rules for the system of financial compensation for cross-border hydrogen infrastructure; (d) capacity-allocation and congestion-management rules, including rules on cooperation of maintenance procedures and capacity calculation affecting capacity allocation, the standardisation of capacity products and units including bundling, the allocation methodology including auction algorithms, sequence and procedure for existing, incremental, firm and interruptible capacity, capacity booking platforms, oversubscription and buy back schemes, short and long-term use-it-or-lose it schemes or and any other congestion-management scheme that prevents the hoarding of capacity; (e) rules regarding harmonised tariff structures for hydrogen network access, including rules on the application of a reference price methodology, the associated consultation and publication requirements as well as the calculation of reserve prices for standard capacity products and allowed revenue; (f) rules for determining the value of transferred assets and the dedicated charge; (g) balancing rules including network-related rules on nominations procedure, rules for imbalance charges and rules for operational balancing between hydrogen network operators’ networks, including network-related rules on nomination procedures, imbalance charges, settlement processes associated with the daily imbalance charge and operational balancing between transmission system operators’ networks. EN 78 EN (h) cyber security aspects of cross-border hydrogen flows, including rules on common minimum requirements, planning, monitoring, reporting and crisis management. 3. The Commission shall, after consulting ACER, the ENNOH, the ENTSO for Gas, the EU DSO entity and the other relevant stakeholders, establish a priority list every three years, identifying the areas set out in paragraphs 1 and 2 to be included in the development of network codes. 4. The Commission shall request ACER to submit to it within a reasonable period not exceeding six months of receipt of the Commission's request non-binding framework guidelines setting out clear and objective principles for the development of network codes relating to the areas identified in the priority list. The request of the Commission may include conditions which the framework guideline shall address. Each framework guideline shall contribute to market integration, non-discrimination, effective competition, and the efficient functioning of the market. Upon a reasoned request from ACER, the Commission may extend the period for submitting the guidelines. 5. ACER shall consult the ENNOH, the ENTSO for Gas and the other relevant stakeholders in regard to the framework guideline, during a period of at least two months, in an open and transparent manner. 6. ACER shall submit a non-binding framework guideline to the Commission where requested to do so under paragraph 4. 7. If the Commission considers that the framework guideline does not contribute to market integration, non-discrimination, effective competition and the efficient functioning of the market, it may request ACER to review the framework guideline within a reasonable period and resubmit it to the Commission. 8. If ACER fails to submit or resubmit a framework guideline within the period set by the Commission under paragraph 4 or 6, the Commission shall develop the framework guideline in question. 9. The Commission shall request the ENNOH to submit, within a reasonable period not exceeding 12 months of the receipt of the Commission's request, a proposal for a network code in accordance with the relevant framework guideline to ACER. 10. The ENNOH shall convene a drafting committee to support it in the network code development process. The drafting committee shall consist of representatives of ACER, the ENTSO for Gas, the ENTSO for Electricity and where appropriate the EU DSO entity, and a limited number of the main affected stakeholders. The European Network of Network Operators for Hydrogen shall develop proposals for network codes in the areas referred to in paragraphs 1 and 2. 11. ACER shall revise the proposed network code to ensure that it complies with the relevant framework guidelines and contributes to market integration, non- discrimination, effective competition, and the efficient functioning of the market and, shall submit the revised network code to the Commission within six months of receipt of the proposal. In the revised network code, ACER shall take into account the views provided by all involved parties during the drafting of the proposal led by the European Network of Hydrogen Network Operators and shall consult the relevant stakeholders on the revised version to be submitted to the Commission. EN 79 EN 12. Where the ENNOH has failed to develop a network code within the period set by the Commission under paragraph 9, the Commission may request ACER to prepare a draft network code on the basis of the relevant framework guideline. ACER may launch a further consultation in the course of preparing a draft network code under this paragraph. ACER shall submit a draft network code prepared under this paragraph to the Commission and may recommend that it be adopted. 13. Where the European Network of Hydrogen Network Operators has failed to develop a network code, or ACER has failed to develop a draft network code as referred to in paragraph 12, the Commission may adopt, on its own initiative, or upon the proposal of ACER under paragraph 11, one or more network codes in the areas listed in paragraphs 1 and 2. 14. Where the Commission proposes to adopt a network code on its own initiative, it shall consult ACER, the ENNOH, the ENTSOG for Gas and all relevant stakeholders in regard to the draft network code during a period of no less than two months. 15. This Article shall be without prejudice to the Commission's right to adopt and amend the guidelines as laid down in Article 56. It shall be without prejudice to the possibility for the ENNOH to develop non-binding guidance in the areas set out in paragraphs 1 and 2 where such guidance does not relate to areas covered by a request addressed to the ENNOH by the Commission. The ENNOH shall submit any such guidance to ACER for an opinion and shall duly take that opinion into account.  715/2009 (new) Article 557 Amendments to of network codes 1. Draft amendments to any network code adopted under Article 6 may be proposed to the Agency by persons who are likely to have an interest in that network code, including the ENTSO for Gas, transmission system operators, network users and consumers. The Agency may also propose amendments of its own initiative. 2. The Agency shall consult all stakeholders in accordance with Article 10 of Regulation (EC) No 713/2009. Following this process, the Agency may make reasoned proposals for amendments to the Commission, explaining how such proposals are consistent with the objectives of the network codes set out in Article 6(2) of this Regulation. 3. The Commission may adopt, taking account of the Agency's proposals, amendments to any network code adopted under Article 6. Those measures, designed to amend non-essential elements of this Regulation by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 28(2). 4. Consideration of proposed amendments under the procedure set out in Article 28(2) shall be limited to consideration of the aspects related to the proposed amendment. Those proposed amendments are without prejudice to other amendments which the Commission may propose. EN 80 EN  new 1. The Commission is empowered to amend the network codes within the areas listed in Article 53 (1) and (2) and in Article 54(1) and (2) in accordance with the relevant procedure set out in those Articles. 2. Persons who are likely to have an interest in any network code adopted under Article 52 to 55, including the ENTSO for Gas, the European Network of Hydrogen Network Operators, the EU DSO entity, regulatory authorities, transmission system operators, distribution system operators, system users and consumers, may propose draft amendments to that network code to ACER. ACER may also propose amendments on its own initiative. 3. ACER may make reasoned proposals to the Commission for amendments, explaining how such proposals are consistent with the objectives of the network codes set out in Article 52 of this Regulation. Where it considers an amendment proposal to be admissible and where it proposes amendments on its own initiative, ACER shall consult all stakeholders in accordance with Article 14 of Regulation (EU) 2019/942.  715/2009 Article 5623 Guidelines 1. Where appropriate, Guidelines providing the minimum degree of harmonisation required to achieve the aims of this Regulation shall specify:  new 1. The Commission is empowered to adopt binding guidelines in the areas listed in this Article. 2. The Commission is empowered to adopt guidelines in the areas where such acts could also be developed under the network code procedure pursuant to Article 53 and 54. Those guidelines shall be adopted in the form of delegated or implementing acts, depending on the relevant empowerment provided for in this Regulation. 3. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63 supplementing this Regulation with regard to the establishment of guidelines in the following areas:  715/2009 (adapted)  new (a) details of third-party access services, including the character, duration and other requirements of those services, in accordance with Articles  5 to 7  14 and 15; (b) details of the principles underlying capacity-allocation mechanisms and on the application of congestion-management procedures in the event of contractual congestion, in accordance with Articles 916 and 1017; EN 81 EN (c) details of the provision of information, definition of the technical information necessary for network users to gain effective access to the system and the definition of all relevant points for transparency requirements, including the information to be published at all relevant points and the time schedule for the publication of that information, in accordance with Articles 3018 and 3119; (d) details of tariff methodology related to cross-border trade of natural gas, in accordance with Articles  15 and  1613  of this Regulation ; (e) details relating to the areas listed in Article 238(6).  new 4. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63 in order to amend the guidelines laid down in Annex I to this Regulation. 5. When adopting or amending guidelines, the Commission shall consult ACER, the ENTSO for Gas, the ENNOH, the EU DSO entity and, where relevant, other stakeholders.  715/2009 For that purpose, the Commission shall consult the Agency and the ENTSO for Gas. 6. Guidelines on the issues listed in points (a), (b) and (c) of paragraph 1 are laid down in Annex I with respect to transmission system operators. The Commission may adopt Guidelines on the issues listed in paragraph 1 of this Article and amend the Guidelines referred to in points (a), (b) and (c) thereof. Those measures, designed to amend non-essential elements of this Regulation, inter alia by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 28(2). 7. The application and amendment of Guidelines adopted pursuant to this Regulation shall reflect differences between national gas systems, and shall, therefore, not require uniform detailed terms and conditions of third-party access at Community level. They may, however, set minimum requirements to be met to achieve non- discriminatory and transparent network access conditions necessary for an internal market in natural gas, which may then be applied in the light of differences between national gas systems.  715/2009 (adapted)  new Article 25 Provision of information Member States and the regulatory authorities shall, on request, provide to the Commission all information necessary for the purposes of Article 23. The Commission shall set a reasonable time limit within which the information is to be provided, taking into account the complexity of the information required and the urgency with which the information is needed. EN 82 EN Article 5726 Right of Member States to provide for more detailed measures This Regulation shall be without prejudice to the rights of Member States to maintain or introduce measures that contain more detailed provisions than those set out  in this Regulation, in the guidelines referred to in Article 56 or in the network codes referred to in Article 52 to 55, provided that those measures are compatible with Union law  herein or in the Guidelines referred to in Article 23. Article 58 Provision of information  and confidentiality  1. Member States and the regulatory authorities shall, on request, provide to the Commission  with   the  information necessary for the purposes of  enforcing this Regulation, including the guidelines and the network codes adopted under this Regulation  Article 23. 2. The Commission shall set a reasonable time limit within which the information is to be provided, taking into account the complexity  and urgency  of the information required and the urgency with which the information is needed.  new 3. If the Member State or the regulatory authority concerned does not provide the information within the time limit set by the Commission, the Commission may request all the information necessary for the purpose of enforcing this Regulation directly from the undertakings concerned. When sending a request for information to an undertaking, the Commission shall, at the same time, forward a copy of the request to the regulatory authorities of the Member State in whose territory the seat of the undertaking is situated. 4. In its request for information, the Commission shall state the legal basis of the request, the time limit within which the information is to be provided, the purpose of the request, and the penalties provided for in Article 59(2) for supplying incorrect, incomplete or misleading information. 5. The owners of the undertakings or their representatives and, in the case of legal persons, the natural persons authorised to represent the undertaking by law or by their instrument of incorporation, shall supply the information requested. Where lawyers are authorised to supply the information on behalf of their client, the client shall remain fully responsible in the event that the information supplied is incomplete, incorrect or misleading. 6. Where an undertaking does not provide the information requested within the time limit set by the Commission or supplies incomplete information, the Commission may by decision require the information to be provided. That decision shall specify what information is required and set an appropriate time limit within which it is to be supplied. It shall indicate the penalties provided for in Article 59(2). It shall also indicate the right to have the decision reviewed by the Court of Justice of the European Union. EN 83 EN The Commission shall, at the same time, send a copy of its decision to the regulatory authorities of the Member State within the territory of which the person is resident or the seat of the undertaking is situated. 7. The information referred to in paragraphs 1 and 2 shall be used only for the purposes of enforcing this Regulation. The Commission shall not disclose information acquired pursuant to this Regulation where that information is covered by the obligation of professional secrecy.  715/2009 Article 5927 Penalties  new 1. Member States shall lay down the rules on penalties applicable to infringements of this Regulation, the network codes and guidelines adopted pursuant to Articles 52 to 56 and the guidelines laid down in Annex I of this Regulation and shall take all measures necessary to ensure that they are implemented. The penalties provided for shall be effective, proportionate and dissuasive. Member States shall, without delay, notify the Commission of those rules and of those measures and shall notify it without delay of any subsequent amendment affecting them. 2. The Commission may, by decision, impose on undertakings fines not exceeding 1 % of the total turnover in the preceding business year where, intentionally or negligently, those undertakings supply incorrect, incomplete or misleading information in response to a request made pursuant to Article 58(4) or fail to supply information within the time-limit set in a decision adopted pursuant to Article 58(6), first subparagraph. In setting the amount of a fine, the Commission shall have regard to the gravity of the failure to comply with the requirements referred to in paragraph 1 of this Article. 3. The penalties provided for pursuant to paragraph 1 and any decisions taken pursuant to paragraph 2 shall not be of a criminal law nature.  715/2009  1 Corrigendum, OJ L 309, 24.11.2009, p. 87 1. The Member States shall lay down rules on penalties applicable to infringements of the provisions of this Regulation and shall take all measures necessary to ensure that those provisions are implemented. The penalties provided for must be effective, proportionate and dissuasive. The Member States shall notify the Commission by 1 July 2006 of those rules corresponding to the provisions laid down in Regulation (EC) No 1775/2005 and shall notify the Commission without delay of any subsequent amendment affecting them. è1 They shall notify the Commission of those rules not corresponding to the provisions laid down in Regulation (EC) No 1775/2005 by 3 March 2011 and shall notify the Commission without delay of any subsequent amendment affecting them. ç EN 84 EN 2. Penalties provided for pursuant to paragraph 1 shall not be of a criminal law nature. Chapter V Final provisions  new Article 60 New natural gas and hydrogen infrastructure 1. Major new natural gas infrastructure, that is to say interconnectors, LNG and storage facilities, may, upon request, be exempted, for a defined period of time, from the provisions of this Regulation as well as from Articles, 28, 27, 29, ,54 and Article 72(7), (9) and 73(1) of [recast Gas Directive]. Major new hydrogen infrastructure, that is to say interconnectors, hydrogen terminals and underground hydrogen storage may, upon request, be exempted, for a defined period of time, from the provisions of Articles 62, 31, 32, 33 of [recast Gas Directive]and Article 15 of this Regulation. The following conditions apply: (a) the investment enhances competition in gas supply or hydrogen supply and enhance security of supply; (b) the investment contributes to decarbonisation; (c) the level of risk attached to the investment is such that the investment would not take place unless an exemption was granted; (d) the infrastructure is owned by a natural or legal person which is separate at least in terms of its legal form from the system operators in whose systems that infrastructure will be built; (e) charges are levied on users of that infrastructure; and (f) the exemption is not detrimental to competition in the relevant markets which are likely to be affected by the investment, to the effective functioning of the internal market in gas, to the efficient functioning of the regulated systems concerned, to decarbonisation or to security of supply in the Union. These conditions should be assessed taking into account the principle of energy solidarity. National authorities should take into account the situation in other affected Member State and balance possible negative effects with the beneficial effects on its territory. 2. The exemption in paragraph 1 shall also apply to significant increases of capacity in existing infrastructure and to modifications of such infrastructure which enable the development of new sources of renewable and low carbon gases supply. 3. The regulatory authority may, on a case-by-case basis, decide on the exemption referred to in paragraphs 1 and 2. Before the adoption of the decision on the exemption, the regulatory authority, or where appropriate another competent authority of that Member State, shall consult: EN 85 EN (a) the regulatory authorities of the Member States the markets of which are likely to be affected by the new infrastructure; and (b) the relevant authorities of the third countries, where the infrastructure in question is connected with the Union network under the jurisdiction of a Member State, and originates from or ends in one or more third countries. Where the third-country authorities consulted do not respond to the consultation within a reasonable time frame or within a set deadline not exceeding three months, the regulatory authority concerned may adopt the necessary decision. 4. Where the infrastructure in question is located in the territory of more than one Member State, ACER may submit an advisory opinion to the regulatory authorities of the Member States concerned within two months from the date on which the request for exemption was received by the last of those regulatory authorities. That opinion may be used as a basis for their decision. Where all the regulatory authorities concerned agree on the request for exemption within six months of the date on which it was received by the last of the regulatory authorities, they shall inform the ACER of their decision. Where the infrastructure concerned is a transmission line between a Member State and a third country, the regulatory authority, or where appropriate another competent authority of the Member State where the first interconnection point with the Member States' network is located, may consult before the adoption of the decision on the exemption the relevant authority of that third country with a view to ensuring, as regards the infrastructure concerned, that this Regulation is applied consistently in the territory and, where applicable, in the territorial sea of that Member State. Where the third country authority consulted does not respond to the consultation within a reasonable time or within a set deadline not exceeding three months, the regulatory authority concerned may adopt the necessary decision. ACER shall exercise the tasks conferred on the regulatory authorities of the Member States concerned by this Article: (a) where all regulatory authorities concerned have not been able to reach an agreement within a period of six months from the date on which the request for exemption was received by the last of those regulatory authorities; or (b) upon a joint request from the regulatory authorities concerned. All regulatory authorities concerned may, jointly, request that the period referred to in the third subparagraph, point (a), is extended by up to three months. 5. Before taking a decision, the ACER shall consult the relevant regulatory authorities and the applicants. 6. An exemption may cover all or part of the capacity of the new infrastructure, or of the existing infrastructure with significantly increased capacity. In deciding to grant an exemption, consideration shall be given, on a case-by-case basis, to the need to impose conditions regarding the duration of the exemption and non-discriminatory access to the infrastructure. When deciding on those conditions, account shall, in particular, be taken of the additional capacity to be built or the modification of existing capacity, the time horizon of the project and national circumstances. EN 86 EN Before granting an exemption, the regulatory authority shall decide upon the rules and mechanisms for management and allocation of capacity. The rules shall require that all potential users of the infrastructure are invited to indicate their interest in contracting capacity before capacity allocation in the new infrastructure, including for own use, takes place. The regulatory authority shall require congestion management rules to include the obligation to offer unused capacity on the market, and shall require users of the infrastructure to be entitled to trade their contracted capacities on the secondary market. In its assessment of the criteria referred to in paragraph 1, points (a), (b) and (e), the regulatory authority shall take into account the results of that capacity allocation procedure. The exemption decision, including any conditions referred to in the second subparagraph of this paragraph, shall be duly reasoned and published. 7. When analysing whether a major new infrastructure is expected to enhance the security of supply pursuant to paragraph 1, point (a), the relevant authority shall consider to what extent the new infrastructure is expected to improve Member States’ compliance with their obligations under Regulation (EU) 2017/1938 of the European Parliament and of the Council 20, both at regional and national level. 8. Member States may provide that their regulatory authority or ACER, as the case may be, shall submit, for the purposes of the formal decision, to the relevant body in the Member State its opinion on the request for an exemption. That opinion shall be published together with the decision. 9. The regulatory authority shall transmit to the Commission, without delay, a copy of every request for exemption as of its receipt. The exemption decision shall be notified, without delay, by the competent authority to the Commission, together with all the relevant information. That information may be submitted to the Commission in aggregate form, enabling the Commission to assess the exemption decision. In particular, the information shall contain: (a) the detailed reasons on the basis of which the regulatory authority, or Member State, granted or refused the exemption together with a reference to the relevant point or points of paragraph 1 on which that decision is based, including the financial information justifying the need for the exemption; (b) the analysis undertaken of the effect on competition and the effective functioning of the internal market resulting from the grant of the exemption; (c) the reasons for the duration of the exemption and the share of the total capacity of the infrastructure for which the exemption is granted; (d) where the exemption relates to an interconnector, the result of the consultation with the regulatory authorities concerned; (e) the contribution of the infrastructure to the diversification of supply. 10. Within 50 working days of the day following that of receipt of the notification under paragraph 7, the Commission may take a decision requesting the notifying bodies to amend or withdraw the decision to grant an exemption. That period may be extended by an additional 50 working days where further information is requested by the 20 Regulation (EU) 2017/1938 of the European Parliament and of the Council of 25 October 2017 concerning measures to safeguard the security of gas supply and repealing Regulation (EU) No 994/2010 (OJ L 280, 28.10.2017, p. 1). EN 87 EN Commission. The additional period shall begin on the day following receipt of the complete information. The initial period may also be extended by consent of both the Commission and the notifying bodies. Where the requested information is not provided within the period set out in the request, the notification shall be deemed to be withdrawn unless, before the expiry of that period, either the period has been extended with the consent of both the Commission and the regulatory authority, or the regulatory authority, in a duly reasoned statement, has informed the Commission that it considers the notification to be complete. The regulatory authority shall comply with the Commission decision to amend or withdraw the exemption decision within a period of one month and shall inform the Commission accordingly. The Commission shall preserve the confidentiality of commercially sensitive information. When the Commission approves an exemption decision, that approval shall lose its effect: (a) after two years from its adoption where the construction of the infrastructure has not yet started, (b) after five years from its adoption where the infrastructure has not become operational within that period, unless the Commission decides that any delay is due to major obstacles beyond control of the person to whom the exemption has been granted. 11. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63 in order to set guidelines for the application of the conditions laid down in paragraph 1 of this Article and for the procedure to be followed for the application of paragraphs 3, 6, 8 and 9 of this Article.  715/2009 (adapted)  new Article 6128 Committee procedure 1. 1. The Commission shall be assisted by the committee  [name of the committee] established  set up by Article 8451 of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx].  That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.   new 2. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of regulation (EU) No 182/2011 shall apply. 3. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. EN 88 EN  715/2009 2. Where reference is made to this paragraph, Article 5a(1) to (4) and Article 7 of Decision 1999/468/EC shall apply, having regard to the provisions of Article 8 thereof  1999/2018 Art. 50 ---  715/2009 (adapted)  new Article 6230 Derogations and exemptions This Regulation shall not apply to: (a) natural gas transmission systems situated in Member States for the duration of derogations granted under  Article 80 of [new Gas Directive]  Article 49 of Directive 2009/73/EC; (b) major new infrastructure, i.e. interconnectors, LNG and storage facilities, and significant increases of capacity in existing infrastructure and modifications of such infrastructure which enable the development of new sources of gas supply referred to in Article 36(1) and (2) of Directive 2009/73/EC which are exempt from the provisions of Articles 9, 14, 32, 33, 34 or Article 41(6), (8) and (10) of that Directive as long as they are exempt from the provisions referred to in this subparagraph, with the exception of Article 19(4) of this Regulation; or (c) natural gas transmission systems which have been granted derogations under Article 48 of Directive 2009/73/EC. As regards point (a) of the first subparagraph, Member States that have been granted derogations under Article 49 of Directive 2009/73/EC may apply to the Commission for a temporary derogation from the application of this Regulation, for a period of up to two years from the date on which the derogation referred to in that point expires.  new Article 63 Exercise of the delegation 1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article. 2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 16, 28, 53, 54, 56 and 60 shall be conferred on the Commission for an indeterminate period of time from [date of entry into force]. EN 89 EN 3. The delegation of power referred to in Article 16, 28, 53, 54, 56 and 60 may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of power specified in that decision. It shall take effect on the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. 4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making. 5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council. 6. A delegated act adopted pursuant to Article 16, 28, 53, 54, 56 and 60 shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or of the Council. Article 64 Amendment to Decision (EU) 2017/684 The notification obligations for intergovernmental agreements in the field of energy relating to gas as laid down in Decision (EU) 2017/684 shall be construed as including intergovernmental agreements relating to hydrogen, including hydrogen compounds such as ammonia and liquid organic hydrogen carriers. Article 65 Amendments to Regulation (EU) 2019/942 Regulation (EU) 2019/942 is amended as follows: (1) Article 2, point (a) is replaced by the following: ‘(a) issue opinions and recommendations addressed to transmission system operators, the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the European Network of Network Operators for Hydrogen (ENNOH), the EU DSO Entity, regional coordination centres, nominated electricity market operators, and entities established by transmission system operators for gas, LNG system operators, gas or hydrogen storage system operators or operators of networks for hydrogen;’ (2) Article 3(2), 1st subparagraph is replaced by the following: ‘At ACER's request, the regulatory authorities, the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the ENNOH, the regional coordination centres, the EU DSO entity, the transmission system operators, hydrogen network operators, the nominated electricity market operators, and entities established by transmission system operators for gas, LNG system operators, gas or hydrogen storage system operators or hydrogen terminal operators shall provide to ACER the information in the same level of detail necessary for the purpose of carrying out ACER's tasks EN 90 EN under this Regulation, unless ACER has already requested and received such information.’ (3) Articles 4(1), 4(2), 4(3)(a) and (b) are replaced by the following: ‘1. ACER shall provide an opinion to the Commission on the draft statutes, list of members and draft rules of procedure of the ENTSO for Electricity in accordance with Article 29(2) of Regulation (EU) 2019/943 and on those of the ENTSO for Gas in accordance with Article 22(2) of [Gas Regulation] and on those of the ENNOH in accordance with Article 40(5) of Regulation [Gas Regulation] and on those of the EU DSO entity in accordance with Article 53(3) of Regulation (EU) 2019/943 and Article 37(4) of [Gas Regulation].’ ‘2. ACER shall monitor the execution of the tasks of the ENTSO for Electricity in accordance with Article 32 of Regulation (EU) 2019/943, of the ENTSO for Gas in accordance with Article 24 of [Gas Regulation] and of the ENNOH in accordance with Article 46 of Regulation [Gas Regulation] and of the EU DSO entity as set out in Article 55 of Regulation (EU) 2019/943 and Article 38 of [Gas Regulation].’ ‘3. ACER may provide an opinion: (a) to the ENTSO for Electricity in accordance with point (a) of Article 30(1) of Regulation (EU) 2019/943 and to the ENTSO for Gas in accordance with Article 23(2) of [Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] and to the ENNOH in accordance with Article XX of Regulation [Gas Regulation] on the network codes;’ ‘(b) the ENTSO for Electricity in accordance with Article 32(2) of Regulation (EU) 2019/943, to the ENTSO for Gas in accordance with the Article 24(2) of [the recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx], and to the ENNOH in accordance with Article 43(2) of [the recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] on the draft Union-wide network development plan and on other relevant documents referred to in Article 30(1) of Regulation (EU) 2019/943 Articles 23(3) and 42(1) of [the recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx], taking into account the objectives of non-discrimination, effective competition and the efficient and secure functioning of the internal markets for electricity and natural gas;’ (4) Articles 4(6), 4(7) and 4(8) are replaced by the following: ‘6. The relevant regulatory authorities shall coordinate in order to jointly identify whether there is non-compliance of the EU-DSO entity, the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the ENNOH, the EU DSO entity or regional coordination centres with their obligations under Union law, and shall take appropriate action in accordance with Article 59(1) point (c) and Article 62(1) point (f) of Directive (EU) 2019/944 or with Article 72(1) point (e) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx. At the request of one or more regulatory authorities or at its own initiative, ACER shall issue a reasoned opinion as well as a recommendation to the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the European Network of Network Operators for Hydrogen, the EU DSO entity or the regional coordination centres with regard to compliance with their obligations.’; ‘7. Where a reasoned opinion of ACER identifies a case of potential non-compliance of the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the European Network of Network Operators for Hydrogen, the EU DSO entity or a regional coordination centre with their respective obligations, the regulatory authorities concerned shall EN 91 EN unanimously take coordinated decisions establishing whether there is non- compliance with the relevant obligations and, where applicable, determining the measures to be taken by the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, ENNOH, the EU DSO entity or the regional coordination centre to remedy that non- compliance. Where the regulatory authorities fail to take such coordinated decisions unanimously within four months of the date of receipt of ACER's reasoned opinion, the matter shall be referred to ACER for a decision pursuant to Article 6(10).’ ‘8. Where the non-compliance by the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the ENNOH, the EU DSO entity or a regional coordination centre that was identified pursuant to paragraph 6 or 7 of this Article has not been remedied within three months, or where the regulatory authority in the Member State in which the entity has its seat has not taken action to ensure compliance, ACER shall issue a recommendation to the regulatory authority to take action in accordance with Article 59(1) point (c) and Article 62(1) point (f) of Directive (EU) 2019/944 or with Article 74(1) point (d) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx, in order to ensure that the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the ENNOH, the EU DSO entity or the regional coordination centre comply with their obligations, and shall inform the Commission.’; (5) Article 5(1) is replaced by the following: 1. ACER shall participate in the development of network codes in accordance with Article 59 of Regulation (EU) 2019/943 and Articles 53 and 54 6 of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009 and of guidelines in accordance with Article 61(6) of Regulation (EU) 2019/943 and Article 56(5) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]. It shall in particular: (a) submit non-binding framework guidelines to the Commission where it is requested to do so under Article 59(4) of Regulation (EU) 2019/943 or Articles 53(4) or 54(4)6(2) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009. ACER shall review the framework guidelines and re-submit them to the Commission where requested to do so under Article 59(7) of Regulation (EU) 2019/943 or Articles 53(7) or 54(7) 6(4) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009; (b) provide a reasoned opinion to the ENTSO for Gas on the network code in accordance with Article 6(7) of Regulation (EC) No 715/2009; (bc) revise the network code in accordance with Article 59(11) of Regulation (EU) 2019/943 or and Articles 53(11) or 54(11) 6(9) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009. In its revision, ACER shall take account of the views provided by the parties involved during the drafting of that revised network code led by the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the ENNOH or the EU DSO entity, and shall consult the relevant stakeholders on the version to be submitted to the Commission. For this purpose, ACER may use the committee established under the network codes where appropriate. ACER shall report to the Commission on the outcome of the consultations. Subsequently, ACER shall submit the revised network code to the Commission in accordance with EN 92 EN Article 59(11) of Regulation (EU) 2019/943 or and Articles 53(11) or 54(11) 6(9) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009. Where the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the ENNOH or the EU DSO entity have failed to develop a network code, ACER shall prepare and submit a draft network code to the Commission where it is requested to do so under Article 59(12) of Regulation (EU) 2019/943 or Articles 53(12) or 54(12) 6(10) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009; (cd) provide a duly reasoned opinion to the Commission, in accordance with Article 32(1) of Regulation (EU) 2019/943 or Articles 24(1) or 46(2) 9(1) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009, where the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the ENNOH or the EU DSO entity has failed to implement a network code elaborated under point (a) of Article 30(1), point (a) of Regulation (EU) 2019/943 or Articles 23(1) or 42(1), point (a) 8(2) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009 or a network code which has been established in accordance with Article 59(3) to (12) of Regulation (EU) 2019/943 orand Articles 53(3) to (12) or 54(3) to (12) 6(1) to (10) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009 but which has not been adopted by the Commission under Article 59(13) of Regulation (EU) 2019/943 orand under Articles 53(13) or 54(13) 6(11) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009. (de) monitor and analyse the implementation of the network codes adopted by the Commission in accordance with Article 59 of Regulation (EU) 2019/943 and Articles 53 and 54 6 of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009 and the guidelines adopted in accordance with Article 61 of Regulation (EU) 2019/943 and Article 56 of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx], and their effect on the harmonisation of applicable rules aimed at facilitating market integration as well as on non-discrimination, effective competition and the efficient functioning of the market, and report to the Commission (6) Article 6(3), first subparagraph is replaced by the following: ‘3. By 5 July 2022, and every four years thereafter the Commission shall submit a report to the European Parliament and the Council on the independence of regulatory authorities pursuant to Article 57(7) of Directive (EU) 2019/944 and Article 70(6) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx].' (7) In Article 6 the following paragraphs (9a), (9b), (9c) and (9d) are inserted: (9a) ACER shall issue recommendations to regulatory authorities and network operators related to regulated asset bases pursuant to Article 4(4) of [Gas Regulation]. (9b) ACER may issue recommendations to regulatory authorities on the allocation of costs of solutions for restrictions to cross-border flows due to gas quality differences pursuant to Article 19(8) of [Gas Regulation]. (9c) ACER may issue recommendations to regulatory authorities on the allocation of costs of solutions for restrictions to cross-border flows due to hydrogen quality differences pursuant to Article 39(8) of [Gas Regulation]. EN 93 EN (9d) ACER shall publish monitoring reports on congestion at interconnection points pursuant to Annex I, section 2.2.1, point 2 of [Gas Regulation]. (8) Article 6(10), first subparagraph, points (b) and (c) are replaced by the following: ‘(b) network codes and guidelines referred to in Articles 59 to 61 of Regulation (EU) 2019/943 adopted before 4 July 2019 and subsequent revisions of those network codes and guidelines; or’ ‘(c) network codes and guidelines referred to in Articles 59 to 61 of Regulation (EU) 2019/943 adopted as implementing acts pursuant to Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011.; or’ (9) In Article 6(10), first subparagraph, the following points are added: (d) guidelines pursuant to Annex I to [Gas Regulation]; or (e) network codes and guidelines referred to in Article 53 to 56 of [Gas Regulation]. (10) In Article 6(10), second subparagraph, point (a) is replaced by the following: (a) where the competent regulatory authorities have not been able to reach an agreement within six months of referral of the case to the last of those regulatory authorities, or within four months in cases under Article 4(7) of this Regulation or under point (c) of Article 59(1) or point (f) of Article 62(1) of Directive (EU) 2019/944 or Article 72(1) point (e) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx; (11) Article 6(10), third subparagraph is replaced by the following: ‘The competent regulatory authorities may jointly request that the period referred to in point (a) of the second subparagraph of this paragraph be extended by a period of up to six months, except in cases under Article 4(7) of this Regulation or under point (c) of Article 59(1) or point (f) of Article 62(1) of Directive (EU) 2019/944 or Article 72(1) point (e) of the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx’; (12) Article 6(10), fourth subparagraph, is replaced by the following: ‘Where the competences to decide on cross-border issues referred to in the first subparagraph have been conferred on the regulatory authorities in new network codes or guidelines referred to in Articles 59 to 61 of Regulation (EU) 2019/943 adopted as delegated acts after 4 July 2019, ACER shall only be competent on a voluntary basis pursuant to point (b) of the second subparagraph of this paragraph, upon a request from at least 60 % of the competent regulatory authorities. Where only two regulatory authorities are involved, either one may refer the case to ACER.’; (13) Article 6(12), point (a) is replaced by the following: (a) shall issue a decision within six months of the date of referral, or within four months thereof in cases pursuant to Article 4(7) of this Regulation or point (c) of Article (59)(1) or point (f) of Article 62(1) of Directive (EU) 2019/944 or Article 72(1) point (e) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx; and (14) Article 14(1) is replaced by the following: EN 94 EN ‘In carrying out its tasks, in particular in the process of developing framework guidelines in accordance with Article 59 of Regulation (EU) 2019/943 or Articles 53 and 54 of [the recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx], and in the process of proposing amendments of network codes under Article 60 of Regulation (EU) 2019/943 or Article 55 of [the recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] ACER shall, extensively consult at an early stage market participants, transmission system operators, hydrogen network operators, consumers, end-users and, where relevant, competition authorities, without prejudice to their respective competence, in an open and transparent manner, in particular when its tasks concern transmission system operators and hydrogen network operators’ (15) In Article 15 the following paragraphs (6) and (7) are added: ‘(6) ACER shall issue studies comparing the efficiency of EU transmission system operators’ costs pursuant to Article 17(2) of [Gas Regulation].’ ‘(7) ACER shall submit opinions providing a harmonised format for the publication of technical information on access to hydrogen networks pursuant to Annex I to this Regulation.’ (16) Article 15(1) is replaced by the following: ‘ACER, in close cooperation with the Commission, the Member States and the relevant national authorities, including the regulatory authorities, and without prejudice to the competences of competition authorities, shall monitor the wholesale and retail markets in electricity and natural gas, in particular the retail prices of electricity and natural gas, compliance with the consumer rights laid down in Directive (EU) 2019/944 and [Gas Directive], the impact of market developments on household customers, access to the networks including access of electricity produced from renewable energy sources, the progress made with regard to interconnectors, potential barriers to cross-border trade, including the impact of blending hydrogen into the natural gas system and barriers to the cross-border flow of biomethane, regulatory barriers for new market entrants and smaller actors, including citizen energy communities, state interventions preventing prices from reflecting actual scarcity, such as those set out in Article 10(4) of Regulation (EU) 2019/943, the performance of the Member States in the area of security of supply of electricity based on the results of the European resource adequacy assessment as referred to in Article 23 of that Regulation, taking into account, in particular, the ex- post evaluation referred to in Article 17 of Regulation (EU) 2019/941.’ (17) In Article 15(2) the following subparagraph 2 is added: ‘ACER, in close cooperation with the Commission, the Member States and the relevant national authorities, including the regulatory authorities, and without prejudice to the competences of competition authorities, shall monitor the hydrogen markets, in particular the impact of market developments on hydrogen customers, access to the hydrogen network, including access to the network of hydrogen produced from renewable energy sources, the progress made with regard to interconnectors, potential barriers to cross-border trade.’ (18) Article 15(2) is replaced by the following: ‘ACER shall publish annually a report on the results of the monitoring referred to in paragraph 1. In that report, it shall identify any barriers to the completion of the internal markets for electricity, and natural natural gas and hydrogen.’.’ EN 95 EN Article 66 Amendment to Regulation (EU) No 1227/2011 Regulation No 1227/2011 is amended as follows: (a) In Article 2, Article 3(3) and (4), Article 4(1), Article 8(5) the term ‘electricity or natural gas’ is replaced by the term “electricity, hydrogen or natural gas "; (b) In Article 6(2) the term ‘electricity and gas markets’ is replaced by the term ‘electricity, hydrogen and natural gas markets’. Article 67 Amendments to Regulation (EU) 2017/1938 Regulation (EU) 2017/1938 is amended as follows: (1) In Article 1, the first sentence is replaced by the following: ‘This Regulation establishes provisions aiming to safeguard the security of gas supply in the Union by ensuring the proper and continuous functioning of the internal market in natural gas and renewable and low carbon gases (‘gas’), by allowing for exceptional measures to be implemented when the market can no longer deliver the gas supplies required, including solidarity measure of a last resort, and by providing for the clear definition and attribution of responsibilities among natural gas undertakings, the Member States and the Union regarding both preventive action and the reaction to concrete disruptions of gas supply.’; (2) In Article 2, the following definitions are added: ‘(27)‘gas’ – means natural gas as defined in point (1) of Article 2 of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx];’ (28) ‘strategic stock’ means gas purchased, managed and stored by transmission system operators exclusively for carrying out their functions as transmission system operators and for the purpose of security of supply. Gas stored as part of a strategic stock shall be dispatched only where required to keep the system in operation under secure and reliable conditions in line with Article 35 [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] or in case of a declared emergency under Article 11 of Regulation (EU) 2017/1938 of the European Parliament and of the Council and can otherwise not be sold on wholesale gas markets;’ (29) ‘storage user’ means a customer or a potential customer of a storage system operator.’ (3) In Article 2, the following subparagraph is added: ‘References to natural gas shall be construed as references to gas as defined in point (27).’ (4) Article 7 is amended as follows: (a) paragraph 1 is replaced by the following: ‘1. The simulation shall include the identification and assessment of emergency gas supply corridors and shall also identify which Member States can address identified risks, including in relation to storage and LNG.’ (5) In paragraph 4, point (e)is replaced by the following: EN 96 EN ‘(e) taking into account risks relating to the control of infrastructure relevant to the security of gas supply to the extent that they may involve, inter alia, risks of underinvestment, undermining diversification, misuse of existing infrastructure, including hoarding of storage capacities, or an infringement of Union law;’ (6) The following new Article 7a is inserted: Article 7a Preventive and emergency measures Member States shall take appropriate preventive and emergency measures. These measures have to take into account the results of the most recent Union wide simulation of disruption scenarios foreseen in Article 7 and need to be appropriate to address the risks identified in the common and national risk assessments.’ (7) Articles 8(1) and 9(3) to 9(10) shall be moved to become Article 7a(2) to 7a(12). (8) The following new Articles 7b, 7c and 7d are inserted: Article 7b Efficient and joint use of infrastructures and gas storage 1. Member States shall ensure the use of the existing infrastructure at national and regional level, for the benefit of the security of supply in an efficient way. In particular, Member States shall enable the cross border exchange of gas and cross border access to storage and LNG. 2. The common risk assessments and any subsequent updates shall include an analysis of the adequacy of the capacity of storage facilities available in the region, on the functioning of the storage capacities and their contribution to security of supply of the Union, including risks related to control of storage infrastructure relevant for the security of gas supply by third-country entities. This analysis shall compare the role of gas storages with alternative measures such as investments in energy efficiency and renewables. 3. Where the results of this analysis in the common risk assessment or in any updates to this assessment indicate that there is a risk at regional level, which may be a risk for one or several Member States of the same risk group, that cannot otherwise be addressed, the Member States shall consider one or several of the following measures: a) obliging gas storage users to store a minimum volume of gas in underground storage, b) tendering, auctioning or equivalent mechanisms which incentivise bookings of storage capacities under which the potential shortfalls in costs are covered, c) obliging a transmission system operator to purchase and manage strategic stocks of gas, d) allowing for a possibility to fully integrate storages in the network of the transmission system operator in case the storage would otherwise stop operations, if such stop of operations would put at risk the secure and reliable functioning of the transmission system. Such measures shall be subject to consultation in the relevant risk group, in particular on how the measures address the risks identified in the common risk assessment. EN 97 EN 4. The measures adopted pursuant to Article 7a and paragraph 3 of this Article shall be necessary, clearly defined, transparent, proportionate, non-discriminatory and verifiable, and shall not unduly distort competition or the effective functioning of the internal market in gas or endanger the security of gas supply of other Member States or of the Union. The measures shall not block or restrict cross-border capacities allocated in line with the provisions of Commission Regulation (EU) 2017/459. 5. If regional risks are identified, Member States in the relevant risk group shall aim at agreeing in the regional risk group on the targeted level of stocks in the region to ensure that the identified security of supply risk is covered in line with the common analysis of risks. Member States in the relevant risk group shall seek to agree on joint financing schemes of the measures taken pursuant to paragraph 3 chosen on the basis of the common risk assessment. The allocation of cost across Member States shall be fair and based on the analysis conducted in accordance with paragraph 2. If the measure is financed through a levy, this levy shall not be allocated to cross-border interconnection points. If Member States cannot agree on joint financing schemes, the Commission may adopt a legally non-binding guidance on the key elements to be included. 6. Member States in the relevant risk group shall agree on a common coordinated procedure to withdraw the gas stored in storage referred to in paragraph 3 of this Article in case of emergency, as defined in Article 11(1). The common coordinated procedure shall include the procedure in case of withdrawal of gas as part of the actions coordinated by the Commission in case of regional or Union emergency as referred to in Article 12(3). 7. After the internal consultation in the relevant risk group referred to in paragraph 3, the Member States shall consult the Gas Coordination Group. The Member States shall inform the Gas Coordination Group of the joint financing schemes and withdrawal procedures in paragraph 5 and 6. 8. The measures which result from paragraph 3 shall be included in the risk assessments, and where applicable in the preventive action plan and the emergency plan, corresponding to the given period. Article 7c EU wide risk assessment As a transitional provision, within six months from the date of entry into force of this Regulation, all Member States shall complete the existing common and national risk assessments, and where applicable the preventive action plan and the emergency plan, by the necessary addendum to comply with Article 7b, paragraph 2 to 6. These updated plans shall be made public and notified to the Commission following the procedure in Article 8(7), and the Commission shall issue a recommendation under the conditions defined in Article 8(8), to be taken into consideration by the competent authority concerned following the procedure described in Article 8(9). Article 7d Joint procurement for strategic stocks EN 98 EN 1. Member States may set up a mechanism for the joint procurement of strategic stocks by transmission system operators as part of the preventive measures to ensure security of supply. The mechanism shall be designed in compliance with EU law and competition rules and in a way so that the strategic stocks can be used as part of the actions coordinated by the Commission in case of regional or Union emergency, as referred to in Article 12(3). The mechanism shall be open to participation of all transmission system operators within the Union who wish to join after its establishment. 2. The participating Member States shall notify their intention to establish such mechanism to the Commission. The notification shall include the information necessary to assess the compliance with this Regulation, such as the volume of gas to be purchased, the duration of the measure, the participating transmission system operators, the governance arrangements, the operating procedures and conditions for activation in an emergency situation. It shall also specify the costs and benefits expected. 3. The Commission may issue an opinion within a time limit of three months as to the compliance of the envisaged mechanism with this Regulation . The Commission shall inform the Gas Coordination Group of the notification received and if appropriate ACER. The participating Member States shall take the Commission opinion in the utmost account. Article 7e Report on storage and joint procurement for strategic stocks The Commission shall issue a report three years after the entry into force of this Regulation on the application of Articles 7b, Articles 7c and Article 7d and on the experience, benefits, costs, and any obstacles encountered in the use of the possibility of joint procurement for strategic stocks. (9) Article 8 is amended as follows: (a)paragraph 1 is deleted; (b)paragraph 3 is replaced by the following: ‘3.The regional chapters shall contain appropriate and effective cross-border measures, including in relation to storages and LNG, subject to agreement between the Member States implementing the measures from the same or different risk groups affected by the measure on the basis of the simulation referred to in Article 7(1) and the common risk assessment.’; (10) in paragraph 6, the following sentence is added: ‘The proposal for cooperation may include the voluntary participation in joint procurement of strategic stocks, as referred to in Article 7c.’; (11) The following new Article 8a is inserted: EN 99 EN ‘Article 8a Measures on cybersecurity 1. When establishing the preventive action plans and the emergency plans, the Member States shall consider the appropriate measures related to cybersecurity. 2. The Commission may adopt a delegated act in accordance with Article 19 establishing gas sector-specific rules for the cyber security aspects of cross-border gas flows, including rules on common minimum requirements, planning, monitoring, reporting and crisis management. 3. To develop this delegated act, the Commission shall work closely with the European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators ACER, the Cybersecurity Agency ENISA, the European Network of Transmission System Operators for Gas (ENTSOG) and a limited number of main affected stakeholders, as well as entities with existing competences in cybersecurity, within their own mandate, such as cybersecurity operation centres (SOCs), and computer security incident response teams (CSIRT), as referred to in the Directive on security of network and information systems (NIS 2.0)’ (12) Article 9 is amended as follows: (a) paragraph 1 is amended as follows: (i) point (e) is replaced by the following: ‘(e) other preventive measures designed to address the risks identified in the risk assessment, as referred to in Article 7a(1), such as those relating to the need to enhance interconnections between neighbouring Member States, to further improve energy efficiency, to prevent capacity hoarding, to reduce gas demand and the possibility to diversify gas routes and sources of gas supply and the regional utilisation of existing storage and LNG capacities, if appropriate, in order to maintain gas supply to all customers as far as possible;’; (ii) point (k) is replaced by the following: ‘ (k) information on all public service obligations that relate to the security of gas supply, including storage capacity obligations and strategic stocks;’;. (iii) the following point (i) is added: ‘(i) information on measures related to cybersecurity, as referred to in Article 8a.’; (13) In Article 12(3), the following point (d) is added: ‘(d) coordinate the actions with regard to the joint procurement of strategic stocks, as referred to in Article 7c.’; (14) Article 13 is amended as follows: (a) paragraphs 3, 4 and 5 are replaced by the following: ‘3. A solidarity measure shall be a last resort measure that shall apply only if the requesting Member State has: (a) declared an emergency state under Article 11; EN 100 EN (b) not been able to cover the deficit in gas supply to its solidarity protected customers despite the application of the measure referred to in Article 11(3); (c) exhausted all market-based measures (‘voluntary measures’), all non- market based measures (‘mandatory measures’) and other measures contained in its emergency plan; (d) notified an explicit request to the Commission and to the competent authorities of all Member States with which it is connected either directly or pursuant to paragraph 2 via a third country, accompanied by a description of the implemented measures referred to in point (b) of this paragraph and by the explicit commitment to pay fair and prompt compensation to the Member State providing solidarity in accordance with paragraph 8. 4. The Member States that receives a request for a solidarity measure shall make such offers on the basis of voluntary demand-side measures as much as and for as long as possible, before resorting to non-market-based measures. Where market-based measures prove insufficient for the Member State providing solidarity to address the deficit in gas supply to solidarity protected customers in the requesting Member State, the Member State providing solidarity may introduce non- market-based measures in order to comply with the obligations laid down in paragraphs 1 and 2. 5. If there is more than one Member State that could provide solidarity to a requesting Member State, the requesting Member State shall, after consulting all Member States required to provide solidarity, seek the most advantageous offer on the basis of cost, speed of delivery, reliability and diversification of supplies of gas. Should the available market based offers not be enough to cover the deficit in gas supply to the solidarity protected customers in the requesting Member State, the Member States required to provide solidarity shall be obliged to activate non-market based measures.’ (b) In paragraph 10, the following subparagraph is added: ‘Where a solidarity measure has been provided in accordance with paragraphs 1 and 2, the final amount of the compensation that has been paid by the requesting Member State shall be subject to ex-post control by the Regulatory Authority and/or the Competition Authority of the Providing Member State, within three months of the lifting of the emergency. The Requesting Member State shall be consulted and give its opinion on the conclusion of the ex-post control. Following the consultation with the Requesting Member State, the authority which exercises this ex-post control is entitled to require a rectification of the amount of the compensation, taking into account the opinion of the Requesting Member State. The conclusions of this ex-post control shall be transmitted to the European Commission, which will take them into consideration in its report on the emergency pursuant to Article 14(3).’; (c) paragraph 14 is replaced by the following: ‘14. The applicability of this Article shall not be affected if Member States fail to agree or finalise their technical, legal and financial arrangements. In such a situation, where a solidarity measure is needed to guarantee the gas supply to solidarity protected customers, the arrangements contained in (new) Annex IX shall apply by default to the request and provision of the relevant gas.’; EN 101 EN (15) In Article 14(3), the first subparagraph is replaced by the following: ‘After an emergency, the competent authority referred to in paragraph 1 shall, as soon as possible and at the latest six weeks after the lifting of the emergency, provide the Commission with a detailed assessment of the emergency and the effectiveness of the measures implemented, including an assessment of the economic impact of the emergency, the impact on the electricity sector and the assistance provided to or received from, the Union and its Member States. Where relevant, the assessment shall include a detailed description of the circumstances that led to activating the mechanism in Article 13 and the conditions under which the missing gas supplies were received, including the price and financial compensation paid, and – where relevant – the reasons why the solidarity offers were not accepted and /or gas was not supplied. Such assessment shall be made available to the GCG and shall be reflected in the updates of the preventive action plans and the emergency plans.’ (16) Article 19 is amended as follows: (a) the first sentence of paragraph 2 is replaced by the following: ‘The power to adopt delegated acts referred to in Article 3(8), Article 7(5), Article 8(5) and Article 8a(2) (cybersecurity) shall be conferred on the Commission for a period of five years from 1 November 2017.’; (b) the first sentence of paragraph 3 is replaced by the following: ‘3. The delegation of power referred to in Article 3(8), Article 7(5), Article 8(5) and Article 8a(2) (cybersecurity) may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council.’; (c) the first sentence of paragraph 6 is replaced by the following: ‘6. A delegated act adopted pursuant to Article 3(8), Article 7(5), Article 8(5) and Article 8a(2) (cybersecurity) shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object.’; (17) Annex VI is amended as follows: (a) in section 5(a) , second subparagraph, the following indent is inserted after the second indent ‘Measures to diversify gas routes and sources of supply,’ ‘- Measures to prevent capacity hoarding,’; (b) in section 11.3, point (a) , second subparagraph, the following indent is inserted after the second indent ‘Measures to diversify gas routes and sources of supply,’; ‘- Measures to prevent capacity hoarding,’; (18) The text set out in Annex II to this Regulation is added as Annex IX to Regulation (EU) 2017/1938. EN 102 EN  715/2009 (adapted) Article 6831 Repeal Regulation (EC) No  715/2009 is 1775/2005 shall be repealed from 3 March 2011. References made to the repealed Regulation shall be construed as references to this Regulation and shall be read in accordance with the correlation table in Annex II. Article 6932 Entry into force  Corrigendum, OJ L 229, 1.9.2009, p. 29 (adapted)  new This Regulation shall enter into force on the 20th  twentieth  day following  that of  its publication in the Official Journal of the European Union. It shall apply from  January 2023  3 March 2011.  715/2009 This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President EN 103 EN LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative 1.2. Policy area(s) concerned 1.3. The proposal/initiative relates to: 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective(s) 1.4.2. Specific objective(s) 1.4.3. Expected result(s) and impact 1.4.4. Indicators of performance 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative 1.7. Management mode(s) planned 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE EN 104 EN 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected 3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations 3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations 3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations 3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework 3.2.5. Third-party contributions 3.3. Estimated impact on revenue EN 105 EN LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 'AGENCIES' 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on common rules for the internal markets in renewable and natural gases and in hydrogen (recast). Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on the internal markets for renewable and natural gases and for hydrogen (recast). 1.2. Policy area(s) concerned Policy area: Energy Activity: European Green Deal 1.3. The proposal relates to X a new action  a new action following a pilot project/preparatory action 21  the extension of an existing action  a merger of one or more actions towards another/a new action 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective(s) The European Green Deal and the Climate law set the target for the EU to become climate neutral by 2050 in a manner that contributes to European competitiveness, growth and jobs. The greenhouse gas emissions reduction target of 55% is assessed to lead to a share of renewables of between 38% and 40 %. Gaseous fuels will continue to provide an important share of the energy mix by 2050, requiring the decarbonisation of the gas sector via a forward- looking design for competitive decarbonised gas markets. The present initiative is part of the Fit-for-55 package. It covers the market design for gases, including hydrogen. Whilst it will not deliver decarbonisation by itself, it will remove existing regulatory barriers and create the conditions for this to take place in a cost effective manner. 1.4.2. Specific objective(s) The following specific objectives focus on those which are addressed by provisions which require additional resources for ACER and DG Energy. Specific objective No 1: Create a regulatory framework for a market-based development of the hydrogen sector and hydrogen networks. Specific objective No 2: 21 As referred to in Article 58(2)(a) or (b) of the Financial Regulation. EN 106 EN Improving the conditions for cross-border trade in natural gas, taking into account the increasing role of renewable and low-carbon gases, and more rights for consumers. Specific objective No 3: Ensure that pan-European entities of network operators comply with EU legislation. 1.4.3. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. The additional resources will allow ACER and DG Energy to carry out the tasks necessary to fulfil their mandate under EU legislation as per the requirements under this proposal. 1.4.4. Indicators of performance Specify the indicators for monitoring progress and achievements. Specific objective No 1: Hydrogen infrastructure development and its joint utilisation by different market participants. Specific objective No 2: Level of trade and access of renewable and low-carbon gases to markets (e.g. volumes and number of traders, utilisation rates of LNG terminals and volumes of those gases received). Specific objective No 3: Timely establishment of the European Network of Network Operators for Hydrogen and timely inclusion of natural gas DSOs in the EU DSO entity. 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative The following assessment, to the extent that it concerns ACER, takes into account the estimates of resources needs for current tasks of the recent study undertaken by an independent consultant to establish the resource need for similar but additional tasks, with adjustment to avoid overestimation. Quoted FTE numbers for existing tasks are rounded estimates of required staff in 2023, but with an across-the-board reduction of 20% to take into account that the methodology applied by the consultant was prone to over-estimation as explained in Commission Opinion C(2021)7024 of 5.10.2021 ‘on the draft programming document of the European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators for the period 2022 – 2024 and on the sufficiency of the financial and human resources available to ACER. This LFS hence applies a more conservative estimate of required staff than the consultant did. While volumes of natural gas supplied to EU customers will gradually decline, this will not lead to a reduction of workload for existing tasks of ACER for the foreseeable future: For EN 107 EN example, the implementation of natural gas network codes continues regardless the volumes transported by the network. Complexity will even increase given the increasing role of blending of low-carbon gases. Furthermore, with a network and market for pure hydrogen, the regulation of a new sector will be added to ACER’s list of tasks. Specific objective No 1: Create a regulatory framework for a market-based development of hydrogen sector and hydrogen networks - As for electricity and for natural gas, the development of a market-based hydrogen sector requires more detailed rules in the form of network codes or guidelines. The proposal includes 9 empowerments to adopt new network codes or guidelines related to hydrogen in the form of Commission Regulations. Currently there are 6 network codes or guidelines adopted as Commission Regulations under Gas Regulation (EC) No 715/2009 or included as annexes to this Regulation. The consultant estimated that ACER requires 7 FTE for implementing them. Experience gained in the development and implementation of natural gas network codes and guidelines can be used when developing similar network codes and guidelines in hydrogen (e.g. capacity allocation, interoperability). It is therefore estimated that 5 FTEs are required for developing and then implementing the new network codes and guidelines related to hydrogen. Given the gradual development of the hydrogen sector, the additional FTEs should be phased in gradually: 1 FTE per year from 2023 onwards. - ACER shall also take decisions on distributing costs for new cross-border hydrogen infrastructure and for solutions removing restrictions due to differing quality of hydrogen or of other gases. The consultant estimated that for an ACER decision on cross border cost allocation under the TEN-E Regulation 347/2013 in case Member States’ regulatory authorities cannot agree, around 3 FTE are needed for 6 months and in case a decision is appealed further human resources are needed. Assuming a decision once every second year, this would require additional 1 FTE at a time when, with the increasing importance of hydrogen and other gases than natural gas, this decision power is likely to be triggered (i.e. 2026). - A 4th volume (next to electricity wholesale, natural gas wholesale and retail/consumers) on hydrogen is to be added to ACER’s Market Monitoring Report, extending the scope of ACER’s market monitoring activities. Currently 7-8 FTE work on those existing three volumes. Since hydrogen will be a new area for ACER for which in-house exertise needs to be established, it is estimated that additional 1 FTE is needed from entry into force of the proposals and 1 further FTE once the hydrogen sector is expected to start developing into a pan-European market (i.e. around 2027). - Given the increasing importance of hydrogen and other gases than fossil gas, the scope of REMIT needs to be extended. This will require in total 5 additional FTE, 2 from 2024 onwards and additional 3 FTE once a hydrogen market starts developing, hence from 2027 onwards. Those 5 FTE will be eligible for funding by fees. Specific objective No 2: Improving the conditions for cross-border trade in natural gas, taking into account the increasing role of renewable and low-carbon gases, and more rights for consumers EN 108 EN - A new Commission Regulation on cybersecurity is planned, equivalent to the one for the electricity sector. In line with the experience that ACER needs, on average, 1 FTE per network code or guideline, additional 1 FTE is required for cybersecurity from entry into force of the proposal. - A new provision is to be introduced requiring network operators to have separate regulated asset bases for natural gas, hydrogen and/or electricity networks to avoid cross- subsidisation. ACER will be tasked with issuing recommendations to network operators and Member States’ regulatory authorities on determining the value of the assets and calculating the charges for network users and to update them every second year. ACER will also be tasked with publishing every 4 years a study comparing the efficiency of EU transmission system operators’ costs. For the existing best practice report on transmission and distribution tariffs pursuant to Article 18(9) of Electricity Regulation 2019/943 the consultant estimated 0.4 FTE per year, a little bit more than for the existing report on congestion at gas interconnection points. The proposal reduces the frequency of the latter report from yearly to, in principle, every two years. In consequence additional 0.5 FTE from 2024 onwards should be sufficient to cover both new reporting tasks. - Mirroring the provisions in the recast Electricity Directive (EU) 2019/944, this proposal will strengthen provisions also for gas consumers. Those provisions should be matched by ACER’s capacity to monitor consumer rights and retail markets and hence ACER’s team working on its yearly Market Monitoring Report should be reinforced by 0.5 FTE from the time onwards when the provisions will need to be transposed by Member States (i.e. 2024). Specific objective No 3: Ensuring that pan-European entities of network operators comply with EU legislation - The proposal improves oversight of ENTSO-G (mirroring the provisions related to ENTSO-E), extends the scope of the EU DSO entity to distribution system operators for natural gas and creates a new European Network of Network Operators for Hydrogen. The setting up of the European Network of Network Operators for Hydrogen and the extension of the scope of the EU DSO entity creates peak workload for ACER in the first year after entry into force of the proposal followed by the regular monitoring tasks and possible, although rare, enforcement actions. 1 FTE should be sufficient who, after the first year, will also work on the main monitoring task over the new European Network of Network Operators for Hydrogen: the assessment of the new Union-wide network development plan. Those additional FTE as described above do not include overhead. Applying an overhead ratio of around 25% (less than currently) mean that additional 5 FTE are required. Previous Commission Opinions on ACER’s Programming Documents have questionned that the ACER’s establishment plan does not include provisions for staff doing clerical or secretarial tasks and ACER indeed relies on interim staff for such tasks. Those overhead FTE should therefore be AST/SCs to remedy this situation, without additional burden on the EU budget, since they would replace interim staff. Of the total of 21 FTE, up to 7 would be eligible for funding by fees (2 TA ADs, 3 CAs FG IV and 2 TA AST/SC as secretarial support for the heads of the two REMIT departments). EN 109 EN While most of the additional workload for EU bodies will be within ACER, a hydrogen sector which will progressively develop into a pan-European market as well as the increased complexity of the network and market for natural gas due to the increasing supply of other gases than fossil gas will also increase the workload for DG Energy. A conservative estimate is that 1 additional FTE is needed to ensure proper implementation of the strengthened provisions for consumer protection. On wholesale aspect, currently 8 FTE work on markets in gases (including network planning and gas quality). The addition of hydrogen related rules and the increasing complexity of the sector for natural gas requires the multiplication of the workforce by factor 1.5, hence 4 additional FTE, staggered over the coming years in line with the development of the hydrogen sector and the increasing market share of other gases than fossil gas. 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. Currently, there are no rules at EU-level regulating dedicated hydrogen networks or markets. In view of the current efforts at EU and national levels to promote the use of renewable hydrogen as a replacement for fossil fuels, Member States would be incentivised to adopt rules on the transport of hydrogen dedicated infrastructure at national level. This creates the risk of a fragmented regulatory landscape across the EU, which could hamper the integration of national hydrogen networks and markets, thereby preventing or deterring cross-border trade in hydrogen. Harmonising rules for hydrogen infrastructure at a later stage (i.e. after national legislation is in place) would lead to increased administrative burdens for Member States and higher regulatory costs and uncertainty for companies, especially where long-term investments in hydrogen production and transport infrastructure are concerned. The creation of a regulatory framework at EU-level for dedicated hydrogen networks and markets would foster the integration and interconnection of national hydrogen markets and networks. EU-level rules on the planning, financing and operation of such dedicated hydrogen networks would create long-term predictability for potential investors in this type of long-term infrastructure, in particular for cross-border interconnections (which might otherwise be subject to different and potentially divergent national laws). When it comes to biomethane, without an initiative at EU level, it is likely that by 2030 a regulatory patchwork would still exist regarding access to wholesale markets, connection obligations and TSO-DSO coordination measures. Likewise, without some harmonisation at the EU level, renewable and low-carbon gas producers will be facing vastly different connection and injection costs across the EU, resulting in an unequal playing field. Without further legislation at the EU level Member States would continue to apply different gas quality standards and rules on hydrogen blending levels, risking cross-border flow restrictions and market segmentation. Gas quality standards would continue to be mainly defined by the quality parameters of natural gas, limiting the integration of renewable gases in the network. EN 110 EN All these aspects are likely to lower cross-border trade with renewable gases that might be compensated by higher fossil gas imports. The utilisation of the LNG terminals and imports could remain restricted to fossil gas, despite that no adaptation of LNG terminals would be necessary in case competitive biomethane or synthetic methane from non-EU sources were available. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past The experience with previous legislative proposals has shown that staffing needs of ACER are easily underestimated. This is especially the case if legislation includes empowerment provisions for the adoption of more detailed technical rules like the network codes and guidelines under the Electricity Regulation (EU) 2019/943. In order to avoid a repeat of the experience with the third internal market package of 2009, where underestimating the staffing needs resulted in structural understaffing (only comprehensively solved starting with the EU budget for 2022), for this proposal staffing needs are estimated for several years into the future and take into account likely future developments like the use of empowerments. 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments This initiative is included in the Commission work programme for 2021 (COM(2020) 690 final) as part of the European Green Deal and the ‘Fit For 55’ Package’ and will contribute to the greenhouse gas emissions reduction targets of at least 55% by 2030 compared to 1990 as set out by the European Climate Law Regulation and to the EU’s objective of achieving climate neutrality by 2050. 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment The FTE are needed for new tasks while existing tasks will not decrease in the foreseeable future: a hydrogen sector will develop in parallel to the continued use of the natural gas system, the latter even becoming more complex due to the increasing use of other sources of methane than fossil gas. Hence redeployment would not solve the additional staffing needs. To the extent legally possible, additional FTE will be financed by the existing fee scheme for ACER’s tasks under REMIT. EN 111 EN 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative  limited duration –  Proposal/initiative in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY –  Financial impact from YYYY to YYYY X unlimited duration – Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY, – followed by full-scale operation. 1.7. Management mode(s) planned 22 X Direct management by the Commission through –  executive agencies  Shared management with the Member States X Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:  international organisations and their agencies (to be specified); the EIB and the European Investment Fund; X bodies referred to in Articles 70 and 71;  public law bodies;  bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they provide adequate financial guarantees;  bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that provide adequate financial guarantees;  persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. Comments 22 Details of management modes and references to the Financial Regulation may be found on the BudgWeb site: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx. EN 112 EN 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. According to its financial regulation, ACER has to provide, in the context of its Programming Document, an annual Work Programme including details on resources, both financial and human, per each of the activities carried out. ACER reports monthly to DG ENER on budget execution, including commitments, and payments by budget title, and vacancy rates by type of staff. In addition, DG ENER is directly represented in the governance bodies of ACER. Through its representatives in the Administrative Board, DG ENER will be informed of the use of the budget and the establishment plan at each of its meetings during the year. Finally, also in line with financial rules, ACER is subject to annual requirements for reporting on activities and the use of resources through the Administrative Board and its Annual Activity Report. The tasks directly implemented by DG ENER will follow the annual cycle of planning and monitoring, as implemented in the Commission and the executive agencies, including reporting the results through the Annual Activity Report of DG ENER. 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed While ACER will have to develop new expertise, it is nevertheless most cost-effective to allocate the new tasks under this proposal to an existing agency which already works on similar tasks. DG ENER established a control strategy for managing its relations with ACER, part of the 2017 Internal Control Framework of the Commission. ACER revised and adopted its own Internal Control Framework in December 2018. 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them Main risk are wrong estimates as regards the workload created by this proposal, given that it aims at providing a facilitating regulatory framework ex-ante, not ex-post after the establishment of national approaches and the appearance of new actors and new fuels (hydrogen and other “alternative gases”) in the energy sector. This risk needs to be accepted, since, as experience has shown, if additional resources needs are not included in the initial proposal, it is very difficult to remedy this situation later on. That the proposal includes several new tasks mitigates this risk, since while the workload of some future tasks may be underestimated, others may be overestimated, providing scope for possible future redeployment. EN 113 EN 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) The allocation of additional tasks for the existing mandate of ACER is not expected to generate specific additional controls at ACER, therefore, the ratio of control costs over value of funds managed will remain unaltered. Similarly, the tasks assigned for DG ENER will not result in additional controls or change in the ratio of control costs. EN 114 EN 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy. ACER applies the anti-fraud principles of decentralised EU Agencies, in line with the Commission approach. In March 2019 ACER adopted a new Anti-Fraud Strategy, repealing Decision 13/2014 of the Administrative Board of ACER. The new strategy, spanning over a three-year period, is based on the following elements: an annual risks assessment, the prevention and management of conflicts of interest, internal rules on whistleblowing, the policy and procedure for the management of sensitive functions, as well as measures related to ethics and integrity. DG ENER also adopted a revised Anti-fraud Strategy (AFS) in 2020. The ENER AFS is based on the Comission Anti-fraud Strategy and a specific risk assessment carried out internally to identify the areas most vulnerable to fraud, the controls already in place and the actions necessary to improve DG ENER’s capacity to prevent, detect and correct fraud. Both the ACER Regulation and the contractual provisions applicable to public procurement ensure that audits and on-the-spot checks can be carried out by the Commission services, including OLAF, using the standard provisions recommended by OLAF. 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected • Existing budget lines In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Type of Budget line expenditure Contribution Heading of multiannual from from within the meaning financial Number Diff./Non- EFTA from third of Article 21(2)(b) framework countries candidate diff. 23 countries of the Financial 24 countries 25 Regulation 02 02 10 06 and 02 03 02 Diff./ YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO • New budget lines requested In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Type of Heading of Budget line expenditure Contribution multiannual financial Number Diff./non- from from from third within the meaning 23 Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations. 24 EFTA: European Free Trade Association. 25 Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans. EN 115 EN framework diff. EFTA candidate countries of Article 21(2)(b) countries countries of the Financial Regulation [XX.YY.YY.YY] YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO EN 116 EN 3.2. Estimated impact on expenditure 3.2.1. Summary of estimated impact on expenditure EUR million (to three decimal places) Heading of multiannual financial European Strategic Investments – Agency for the Cooperation of Energy 2 framework Regulators (ACER) Year Year Year Year Year ACER TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 Commitments (1) 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596 Title 1: Payments (2) 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596 Commitments (1a) Title 2: Payments (2a) Title 3: Commitments (3a) Payments (3b) =1+1a Commitments +3a 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596 TOTAL appropriations for ACER =2+2a Payments 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596 +3b EN 117 E Heading of multiannual financial 7 ‘Administrative expenditure’ framework EUR million (to three decimal places) Year Year Year Year Year TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 DG: ENER  Human Resources 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 1.976  Other administrative expenditure TOTAL DG ENER Appropriations TOTAL appropriations (Total commitments = under HEADING 7 Total payments) 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 1.976 of the multiannual financial framework EUR million (to three decimal places) Year Year Year Year Year TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 TOTAL appropriations Commitments 0.842 1.298 1.684 2.070 2.678 8.572 under HEADINGS 1 to 7 of the multiannual financial framework Payments 0.842 1.298 1.684 2.070 2.678 8.572 EN 118 E 3.2.2. Estimated impact on ACER's appropriations – X The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations –  The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below: Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places) Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show the TOTAL N N+1 N+2 N+3 duration of the impact (see point 1.6) Indicate objectives and OUTPUTS outputs Avera Total Total Type 26 ge Cost Cost Cost Cost Cost Cost Cost No No No No No No No  No cost cost SPECIFIC OBJECTIVE No 1 27… - Output - Output - Output Subtotal for specific objective No 1 SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ... - Output Subtotal for specific objective No 2 TOTAL COST 26 Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.). 27 As described in point 1.4.2. ‘Specific objective(s)…’ EN 119 EN 3.2.3. Estimated impact on ACER's human resources 3.2.3.1. Summary –  The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature – X The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below: EUR million (to three decimal places) Year Year Year Year Year TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 Temporary agents (AD Grades) 0,456 0,760 0,912 1,064 1,216 4.408 Temporary agents (AST grades) Temporary agents 0.152 0.152 0.304 0.304 0.456 1.368 (AST/SC grades) Contract staff 0.082 0.082 0.164 0.246 0.246 0.820 Seconded National Experts TOTAL 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596 EN 120 EN Staff requirements (FTE): Year Year Year Year Year TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 Temporary agents (AD Grades) 3 6 7 8 10 10 Temporary agents (AST grades) Temporary agents 1 2 3 4 5 5 (AST/SC grades) Contract staff (FG 1 2 3 3 6 6 IV) Seconded National Experts TOTAL 5 10 13 15 21 21 EN 121 EN Of which are funded by the EU contribution 28: Year Year Year Year Year TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 Temporary agents (AD Grades) 3 5 6 7 8 8 Temporary agents (AST grades) Temporary agents 1 1 2 2 3 3 (AST/SC grades) Contract staff (FG 1 1 2 3 3 3 IV) Seconded National Experts TOTAL 5 7 10 12 14 14 28 Each year, in accordance with Article 3(1) of Commission Decision (EU) 2020/2152, ACER will identify those costs, including staff costs, which are eligible for funding by fees and present the result in its draft programming document. In accordance with Article 20 of Regulation (EU) 2019/942, the Commission provides an opinion on ACER’s draft programming document, including the Agency’s proposals as regards which costs are considered as eligible for funding by fees and the scope for thereby reducing the burden on the EU budget. EN 122 EN Planned recruitment date for the FTEs is the 1 January of the respective year. EN 123 EN 3.2.3.2. Estimated requirements of human resources for the parent DG –  The proposal/initiative does not require the use of human resources. – X The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: Estimate to be expressed in full amounts (or at most to one decimal place) Year Year Year Year Year 2023 2024 2025 2026 2027 • Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 02 01 and 20 01 02 02 (Headquarters and 1 2 2 3 5 Commission’s Representation Offices) 20 01 02 03 (Delegations) 01 01 01 01 (Indirect research) 10 01 05 01 (Direct research)  External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE) 29 20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) 20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the Delegations) - at Budget Headquarters 31 line(s) (specify ) 30 - in Delegations 01 01 01 02 (AC, END, INT – Indirect research) 10 01 05 02 (AC, END, INT – Direct research) Other budget lines (specify) TOTAL 1 2 2 3 5 These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG, together if necessary with any 29 AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT = agency staff; JPD = Junior Professionals in Delegations. 30 Sub-ceiling for external staff covered by operational appropriations (former ‘BA’ lines). 31 Mainly for the EU Cohesion Policy Funds, the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) and the European Maritime Fisheries and Aquaculture Fund (EMFAF). EN 124 EN additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. EN 125 EN 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework –  The proposal/initiative is compatible the current multiannual financial framework. – X The proposal/initiative will entail reprogramming of the relevant heading in the multiannual financial framework. Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding amounts. – The ‘Fit for 55’ initiatives were not factored in when the MFF headings were calculated. This specific initiative being new, it will require reprogramming both for the line of the contribution to ACER and the line that will support additional work within DG ENER. To the extent that the budgetary impact of the additional human resources for ACER cannot be met from fees or from the current EU contribution, it will be covered by redeployment from other budget lines managed by DG ENER as regards non-fee financed additional FTE, in particular from CEF Energy Programme budget line 02 03 02), however without creating a precedent for the use of CEF funds. –  The proposal/initiative requires application of the flexibility instrument or revision of the multiannual financial framework 32. Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts. 3.2.5. Third-party contributions – The proposal/initiative does not provide for co-financing by third parties. – The proposal/initiative provides for the co-financing estimated below: EUR million (to three decimal places) Enter as many years as necessary Year Year Year Year to show the duration of the Total N N+1 N+2 N+3 impact (see point 1.6) Specify the co-financing body TOTAL appropriations co-financed 32 See Articles 12 and 13 of Council Regulation (EU, Euratom) No 2093/2020 of 17 December 2020 laying down the multiannual financial framework for the years 2021 to 2027. EN 1 EN 3.3. Estimated impact on revenue – X The proposal/initiative has no financial impact on revenue. –  The proposal/initiative has the following financial impact: –  on own resources –  on other revenue –  please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines EUR million (to three decimal places) Appropriation Impact of the proposal/initiative 33 s available for Budget revenue line: the current Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show financial year N N+1 N+2 N+3 the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For miscellaneous ‘assigned’ revenue, specify the budget expenditure line(s) affected. Specify the method for calculating the impact on revenue. 33 As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20 % for collection costs. EN 2 EN ANNEX to the LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT Name of the proposal/initiative: Gas Regulation (incl. amendments to ACER Regulation) 1. NUMBER AND COST OF HUMAN RESOURCES CONSIDERED NECESSARY 2. COST OF OTHER ADMINISTRATIVE EXPENDITURE 3. TOTAL ADMINISTRATIVE COSTS 4. METHODS OF CALCULATION USED FOR ESTIMATING COSTS 4.1.HUMAN RESOURCES 4.2.OTHER ADMINISTRATIVE EXPENDITURE This annex must accompany the legislative financial statement when the inter-services consultation is launched. The data tables are used as a source for the tables contained in the legislative financial statement. They are strictly for internal use within the Commission. EN 3 EN 1. Cost of human resources considered necessary  The proposal/initiative does not require the use of human resources X The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: EUR million (to three decimal places) HEADING 7 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 of the multiannual financial FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations framework  Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 02 01 - AD 1 0.152 2 0.304 2 0.304 3 0.456 5 0.760 Headquarters and Representation offices AST AD 20 01 02 03 - Union Delegations AST  External staff 34 AC 20 02 01 and 20 02 02 – External personnel – END Headquarters and Representation offices INT AC 20 02 03 – External personnel - Union AL Delegations END 34 AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT= agency staff; JPD= Junior Professionals in Delegations. EN 4 E INT JPD Other HR related budget lines (specify) Subtotal HR – 1 0.152 2 0.304 2 0.304 3 0.456 5 0.760 HEADING 7 These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Outside HEADING 7 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 of the multiannual financial FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations framework  Establishment plan posts (officials and temporary staff) 01 01 01 01 Indirect AD Research 35 01 01 01 11 Direct Research AST Other (please specify)  External staff 36 AC External staff from - at operational END Headquarters appropriations (former ‘BA’ INT 35 Please choose the relevant budget line, or specify another if necessary; in case more budget lines are concerned, staff should be differentiated by each budget line concerned 36 AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT= agency staff; JPD= Junior Professionals in Delegations. EN 5 E lines). AC AL - in Union END delegations INT JPD AC 01 01 01 02 Indirect Research 01 01 01 12 Direct research END Other (please specify) 37 INT Other budget lines HR related (specify) Subtotal HR – Outside HEADING 7 Total HR (all MFF 1 2 2 3 5 0.760 Headings) 0.152 0.304 0.304 0.456 These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. 37 Please choose the relevant budget line, or specify another if necessary; in case more budget lines are concerned, staff should be differentiated by each budget line concerned EN 6 E 2. Cost of other administrative expenditure X The proposal/initiative does not require the use of administrative appropriations  The proposal/initiative requires the use of administrative appropriations, as explained below: EUR million (to three decimal places) HEADING 7 Year N 38 Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 Year N+7 Total of the multiannual financial framework At headquarters or within EU territory: 20 02 06 01 - Mission and representation expenses 20 02 06 02 - Conference and meeting costs 20 02 06 03 - Committees 39 20 02 06 04 Studies and consultations 20 04 – IT expenditure (corporate) 40 Other budget lines non-HR related (specify where necessary) In Union delegations 20 02 07 01 - Missions, conferences and representation expenses 38 Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the following years 39 Specify the type of committee and the group to which it belongs. 40 The opinion of DG DIGIT – IT Investments Team is required (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of 10.9.2020, page 7) EN 7 E 20 02 07 02 - Further training of staff 20 03 05 – Infrastructure and logistics Other budget lines non-HR related (specify where necessary) Subtotal Other - HEADING 7 of the multiannual financial framework EUR million (to three decimal places) Outside HEADING 7 Year N 41 Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 Year N+7 Total of the multiannual financial framework Expenditure on technical and administrative assistance (not including external staff) from operational appropriations (former 'BA' lines): - at Headquarters - in Union delegations Other management expenditure for research Policy IT expenditure on operational programmes 42 41 Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the following years 42 The opinion of DG DIGIT – IT Investments Team is required (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of 10.9.2020, page 7) EN 8 E Corporate IT expenditure on operational programmes 43 Other budget lines non-HR related (specify where necessary) Sub-total Other – Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework Total Other admin expenditure (all MFFHeadings) 43 This item includes local administrative systems and contributions to the co-financing of corporate IT systems (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of 10.9.2020) EN 9 E 3. Total administrative costs (all Headings MFF) EUR million (to three decimal places) Summary 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Heading 7 - Human Resources 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 Heading 7 – Other administrative expenditure Sub-total Heading 7 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 Outside Heading 7 – Human Resources Outside Heading 7 – Other administrative expenditure Sub-total Other Headings TOTAL 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 HEADING 7 and Outside HEADING 7 These are entirely new tasks. The administrative appropriations required might be met by budget that might be redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. 4. EN 10 E 4. Methods of calculation used to estimate costs 4.1 Human resources This part sets out the method of calculation used to estimate the human resources considered necessary (workload assumptions, including specific jobs (Sysper 2 work profiles), staff categories and the corresponding average costs) HEADING 7 of the multiannual financial framework NB: The average costs for each category of staff at Headquarters are available on BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx  Officials and temporary staff From 1 to 5 AD posts to monitor the implementation of the Regulation: - Supervision of and coordination with ACER - Develop a regulatory framework for a market-based development of hydrogen sector and hydrogen networks - Develop the necessary legal framework to improve conditions for cross-border trade in gas, taking into account the increasing role of renewable and low-carbon gases, and more rights for consumers - Ensure that pan-European entities of network operators comply with EU legislation The average costs come from the note Ares(2020)7207955.  External staff Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework  Only posts financed from the research budget  External staff 4.2 Other administrative expenditure Give details of the method of calculation used for each budget line and in particular the underlying assumptions (e.g. number of meetings per year, average costs, etc.) HEADING 7 of the multiannual financial framework EN 11 EN Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework EN 12 EN EUROPEAN COMMISSION Brussels, 15.12.2021 COM(2021) 803 final 2021/0425 (COD) Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on common rules for the internal markets in renewable and natural gases and in hydrogen {SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} - {SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final} EN EN EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal 1.1 Introduction The European Union has set an ambitious goal to be the first climate neutral continent by 2050. To achieve this, Member States and the European Parliament have agreed, in the European Climate Law, to reduce greenhouse gas emission by at least 55% by 2030. In order to achieve these targets and, at the same time, contribute to competitiveness, growth and jobs, the energy system needs a systemic change: We have to reduce the use of fossil fuels – including fossil gas – and increase renewable sources. Therefore, we need to design today an ambitious transition of the gas sector towards low-carbon and renewable gases. Fossil gas constitutes around 95% of today’s gaseous fuels consumed in the EU. Gaseous fuels, account for roughly 22% of total EU energy consumption today (including around 20% of EU electricity production, and 39% of heat production). According to the relevant scenarios used by the Climate Target Plan Impact Assessment, the share of gaseous fuels to total EU energy consumption in 2050 would be about 20%.Gaseous fuels will play an important part in the energy mix by 2050, requiring the decarbonisation of the gas sector via a forward-looking design for competitive decarbonised gas markets. Despite their minor contribution to the current EU energy mix, biogas, biomethane, renewable and low carbon hydrogen as well as synthetic methane (all together renewable and low carbon gases) would represent some 2/3 of the gaseous fuels in the 2050 energy mix, with fossil gas with CCS/U (carbon capture, storage and utilisation) representing the remainder. The present initiative is equally part of the Fit-for-55 package. It covers the market design for gases, including hydrogen. It will remove existing regulatory barriers and create the conditions for this to take place in a cost effective manner. This is an important part of moving to integrated energy system that minimises the costs of transition towards climate neutrality, in particular for consumers and open new opportunities for reducing their energy bills and active participation in the market. Hydrogen is expected to be used mainly in the areas where electrification is not an option, including today’s energy-intensive industry (e.g. refineries, fertilisers, steel making) and certain heavy-duty transport sectors (maritime transport, aviation, long distance heavy vehicles). Developing a dedicated hydrogen infrastructure is necessary to release the full potential of this energy carrier is specific end-use applications. The objective of promoting renewable and low-carbon gases is to decarbonise these sectors, increase the flexibility of the electricity system thanks to power-to-X technologies, strengthen security of supply by reducing dependence on natural gas imports and allow to store (and produce) electricity. This allows linking various sectors of the economy, in conjunction with other forms of storage and flexibility, such as batteries and demand response. Likewise, it will support self-production and smart use of distributed energy supply, contribute to greater consumer empowerment. Consumers also need clear and easily accessible information to help change energy consumption patterns and switch to renewable and low-carbon solutions, similarly to what they are able to do in electricity market. While aiming for a maximum of renewable hydrogen from 2030 onwards, in the short and medium term other forms of low-carbon gases in particular low-carbon hydrogen can play a role, primarily to rapidly reduce emissions from existing hydrogen production and support the parallel and future uptake of renewable hydrogen. In line with the EU hydrogen strategy, the production of renewable hydrogen in the EU should reach 1 million tonnes by 2024 and up to EN 1 EN 10 million by 2030. From then onwards, renewable hydrogen should be deployed at a large scale and replace low-carbon hydrogen. An efficient and sustainable development of renewable and low-carbon gases as well as the hydrogen market requires to adapt the market framework.This is because the renewable and low-carbon gases today face regulatory barriers for market and grid access that represent a comparative disadvantage versus natural gas. Moreover, for a decarbonised gas market to be set up and contribute to the energy transition, significantly higher shares of renewable energy sources in an integrated energy system with an active participation of consumers in competitive markets are needed. This should allow consumers to benefit from affordable prices, good standards of service, and effective choice of offers mirroring technological developments. The deployment of various renewable and low-carbon types of gases are likely to emerge in parallel and are expected to develop at a different pace across the EU: • a hydrogen-based infrastructure will progressively complement the network for natural gas; • a gas infrastructure in which fossil gas will progressively be replaced by other sources of methane. In addition, events on increasing energy prices have reminded us that the resilience of the European energy system is increasingly important as the EU energy system integrates more decentralised renewable energy and fossil fuels are gradually phased out. The security of supply and risk preparedness arrangements of the gas sector must be fit for the clean energy transition. The Commission’s Communication on tackling rising energy prices (A toolbox for action and support) 1, highlights the interplay between security of supply, the optimal use of storage capacities and the volatility of energy prices. 1.2 Objectives of the proposal The present initiative seeks to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases into the energy system, enabling a shift from natural gas and to allow for these new gases to play their needed role towards the goal of EU climate neutrality in 2050. Within this context, it addresses the following areas: Low level of customer engagement and protection in the green gas retail market. For new gases to play a full role in the energy transition, the retail market rules should empower customers to make renewable and low carbon choices. This is not currently the case. Moreover, there is no common EU terminology and certification system for low carbon fuels and gases. In addition, the retail gas markets exhibit market concentration and low levels of new entry and innovation. This prevents customers from benefiting from competition by making low carbon choices. To be able to make sustainable energy choices, customers need sufficient information on their energy consumption and origin, as well efficient tools to participate in the market. Moreover, Member States should take the necessary measures to protect vulnerable and energy poor customers. The decarbonised gas market should not be developed without them being able to fully benefit from it . Hydrogen infrastructure and hydrogen markets. The current regulatory framework for gaseous energy carriers does not address the deployment of hydrogen as an independent energy carrier via dedicated hydrogen networks. There are no rules at EU level on tariff-based 1 COM(2021) 660 final. EN 2 EN investments in networks, or on the ownership and operation of dedicated hydrogen networks. In addition, no harmonized rules on (pure) hydrogen quality exist. Consequently, barriers exist for the development of a cost-effective, cross-border hydrogen infrastructure and competitive hydrogen market, a prerequisite for the uptake of hydrogen production and consumption. The present proposal seeks to address these deficiencies. It includes a proposal for a system of terminology and certification of low carbon hydrogen and low carbon fuels. Renewable and low-carbon gases in the existing gas infrastructure and markets, and energy security. Today, renewable and low-carbon gases represent a minor share in the EU energy mix. To untap their potential, access to the gas wholesale market, i.e. the virtual trading points, represents a key prerequisite. Abolishing costs for cross-border trade of those gases and facilitating connection of production facilities will also improve the business case. Differences in gas quality parameters and in the volume of hydrogen blended in the natural gas system can affect the design of gas infrastructure, end-user applications and cross-border system interoperability, thus risk fragmenting the internal market. However, current gas quality rules are not fit to deal with future developments. On LNG, addressing the residual barriers regarding access to LNG terminals could open the way to import renewable and low carbon gases from abroad supporting the decarbonisation of the EU gas market. Finally, preserving and strengthening resilience in the transition require appropriate arrangements of security of supply. Network planning. As outlined in the Commission’s Energy System Integration Strategy, coordinated planning and operation of the entire EU energy system, across multiple energy carriers, infrastructures, and consumption sectors is a prerequisite to achieve the 2050 climate objectives. Current network planning schemes and practices are deficient asthere are discrepancies between the EU-wide ten-year network development plan (‘TYNDP’) and national network development plans (‘NDP’) A better linkage between TYNDP and NDP would allow transnational exchange of information on transmission systems usage. Security of supply and storage. In reaction to the significant and EU-wide energy price increases in autumn 2021, the European Council invited the Commission to swiftly consider medium and long-term measures that increase the resilience of the EU’s energy system including measures which enhance security of supply. To contribute to a timely response to this crisis and possible new crisis at Union level, this proposal includes specific measures to improve cooperation and resilience, notably to ensure a more effective and coordinated use storage and operational solidarity arrangements. The measures are targeted to reinforce the resilience of the EU energy system against future shocks in a timely manner. They cover measures in this Regulation and Regulation (EU) 2017/1938 on security of gas supply. In order to ensure a coherent response, the measures on security of supply are part of this legislative proposal and not proposed as a separate legislative proposal. As indicated in the Communication on energy prices of 13 October 2021 entitled ‘Tackling rising energy prices: a toolbox for action and support’, coordination of security of supply across borders is crucial for the resilience against future shocks. The measures proposed require Member States to explicitly make storages part of their security of supply risks assessments, both at national and regional level, including risks linked to the control of storage by entities from third countries. Member States should consider storage measures through regional cooperation in case of unaddressed risks. The proposal defines enabling conditions to deployment of voluntary joint procurement of gas strategic stocks to be used in case of emergency. Measures are also introduced to improve the transparency and access to storages, address cybersecurity risks of gas and facilitates bilateral solidarity arrangements between Member States in case of crisis. The Commission EN 3 EN encourages the Member States to proceed with solidarity arrangements without waiting so that even in a severe crisis households receive the gas they need. • Consistency with existing policy provisions in the policy area The proposed initiative is strongly linked and complementary to the legislative proposals brought forward in the context of the Fit-for-55 package to implement the European Green Deal, including: The revised Renewable Energy Directive (‘RED II’), which is the main EU instrument dealing with the promotion of energy from renewable sources. It aims to accelerate the penetration of renewable energy, including renewable gases in the energy system. Its proposed amendment increases the target for renewable sources in the EU’s energy mix to 40% and promotes the uptake of renewable fuels, such as renewable hydrogen in industry and transport, with additional targets. In relation to this initiative, the RED II defines renewable hydrogen as ‘renewable fuels of non-biological origin’ and ‘biomass fuels’ that meet a 70% greenhouse gas emission reduction compared to fossil fuels setting specific sub-targets for the consumption of renewable hydrogen (50% of total hydrogen consumption for energy and feedstock purposes in industry by 2030 and 2.6% of the energy supplied to the transport sector). The Energy Efficiency Directive ('EED') and the related Energy Performance of Buildings Directive ('EPBD') including the proposals for their amendment interact with the present initiative as they affect the level and structure of gas demand. Energy efficiency measures can alleviate energy poverty and reduce consumer vulnerability. As gaseous fuels are currently dominating theEuropean heating and cooling supply and the cogeneration plants, their efficient use stays at the core of the energy efficiency measures. The Gas Directive and the Gas Regulation are coherent with the energy efficiency first principle: an open and competitive EU market with prices that reflect energy carriers’ production costs, carbon costs, and external costs and benefits would efficiently provide clean and safe hydrogen to end users who value it most. The TEN-E Regulation, as proposed by the Commission in December 2020, aims to better support the modernisation of Europe's cross-border energy infrastructure for the European Green Deal. It introduces hydrogen infrastructure as a new infrastructure category for European Network Development. The present initiative is complementary to the proposed TEN-E Regulation as it focuses on alignment of the national plans with the requirements of the European wide Ten Year Network Development plan. As announced in the EU strategy to reduce methane emissions, the Commission will propose legislation to reduce methane emissions in the energy sector. The initiative will seek to improve information for all energy-related methane emissions. The present initiative is complementary as it seeks to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases, enabling a shift from natural gas. • Consistency with other Union policies The Emission Trading Scheme (‘ETS’) increases the price of using fossil fuels relative to renewable and low-carbon gases and, thus, fosters the demand for such gases and investments in related production technology. The Commission has proposed strengthening, including reinforcements in and extensions to the aviation sector, maritime and road transport, and buildings. Under this Scheme all hydrogen production facilities are included, as well as electrolysers with a production capacity exceeding 25 tonnes/day. The Innovation Fund, which was established by the EU Emission Trading System (EU ETS) Directive for the period 2021 to 2030, is one of the funding instruments supporting the transition to a climate neutral EN 4 EN Europe by 2050. The Innovation Fund, which was established by the EU ETS Directive for the period 2021 to 2030, is one of the funding instruments supporting the transition to a climate neutral Europe by 2050. The revision of the Energy Taxation Directive strives to align the taxation of energy products with EU energy and climate policies, promote clean technologies and remove outdated exemptions and reduced rates that currently encourage the use of fossil fuels. Under the revised Directive, products covered by the Directive are grouped and ranked according to their environmental performance. According to this, the revision sets a preferential minimum levels of taxation of EUR 0.15/ GJ (compared to EUR 10.75/GJ for fossil fuels) For renewable and low-carbon hydrogen fuels used as motor fuels. For renewable and low-carbon hydrogen fuels used as heating fuels, it sets a preferential minimum levels of taxation of EUR 0.15/ GJ (compared to EUR 0.6/GJ for natural gas). The revised Alternative Fuels Infrastructure Regulation (‘AFIR’), which will repeal Directive 2014/94/EU on deployment of alternative fuels infrastructure (AFID), as proposed by the Commission in July 2021, aims to tackle rising emissions in road transport to support the transition to a nearly zero-emission car fleet by 2050. The Regulation requires Member States to expand their network of recharging and refuelling infrastructure in line with zero emissions car sales, and to install charging and fuelling points at regular intervals on major highways. The revision of the Alternative Fuel Infrastructure Regulation will require one refuelling stations (min. 2 t/day, 700 bar) every 150 km along the TEN-T core network and in every urban node by 2030; this would result in around 700 HRS along transport nodes, and 88 HRS in urban nodes. The Amendment of the Regulation setting CO2 emission standards for cars and vans aims to ensure a clear pathway from 2025 towards zero-emission transport. The regulation notably defines zero-emission vehicles as battery electric vehicles, fuel-cell and other hydrogen powered vehicles, and sets a target of zero average emissions of the new vehicle fleets by 2030. The FuelEU Maritime proposal aims to increase the share in the fuel mix of international maritime transport of sustainable low and zero-carbon alternative fuels including: liquid biofuels, e-liquids, decarbonised gas (including bio-LNG and e-gas), decarbonised hydrogen and decarbonised hydrogen-derived fuels (including methane, and ammonia). The focus on fuels and power technologies should enable significant and rapid emission reductions, using fully the existing technologies and infrastructure alongside incentives provided by other measures to be proposed. It will also facilitate the definition of decarbonisation pathways for the entire maritime cluster. The REFuel EU Aviation proposal which targets to advance the potential of sustainable aviation fuels to reduce aviation’s GHG footprint is yet largely untapped. In order to decrease significantly its emissions, the aviation sector will need to reduce its current reliance on fossil jet fuel and rely increasingly on the use of sustainable aviation fuels (SAF) in the years to come. The proposal sets out a minimum share of 0.7% of ‘synthetic aviation fuels’ in the aviation fuels supplied to aircraft operators where ‘synthetic aviation fuels’ are renewable fuels of non-biological origin, as defined in the renewable energy directive. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The objectives of this initiative cannot be achieved on a national level. The planned measures of the present initiative seek to advance the four objectives set out in Article 194 of the Treaty EN 5 EN of the European Union (TFEU), while at the same time contributing to the decarbonisation of the EU’s economy. The planned measures are to be adopted on the basis of Article 194 (2) TFEU together with Article 114 (1) TFEU. In the field of energy, the EU has a shared competence pursuant to Article 4 (2) (i) TFEU. The present initiative also builds upon a comprehensive set of legislative acts that have been adopted and updated during the past two decades. With the objective of creating an internal energy market, the EU has adopted four consecutive legislative packages between 1996 and 2019, with the overarching aim of integrating markets and liberalising national electricity and gas markets. These provisions cover a wide range of aspects, from market access to transparency, consumer rights, increase the liquidity of gas markets, and the independence of regulatory authorities. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) Currently, there are no rules at EU-level regulating dedicated hydrogen networks or markets and low-carbon hydrogen and low-carbon fuels. In view of the current efforts at EU and national levels to promote the use of renewable hydrogen as a replacement for fossil fuels, Member States would be incentivised to adopt rules on the transport of hydrogen dedicated infrastructure at national level. This creates the risk of a fragmented regulatory landscape across the EU, which could hamper the integration of national hydrogen networks and markets, thereby preventing or deterring cross-border trade in hydrogen. Harmonising rules for hydrogen infrastructure at a later stage (i.e. after national legislation is in place) would lead to increased administrative burdens for Member States and higher regulatory costs and uncertainty for companies, especially where long-term investments in hydrogen production and transport infrastructure are concerned. The creation of a regulatory framework at EU-level for dedicated hydrogen networks and markets would foster the integration and interconnection of national hydrogen markets and networks. EU-level rules on the planning, financing and operation of such dedicated hydrogen networks would create long-term predictability for potential investors in this type of long- term infrastructure, in particular for cross-border interconnections (which might otherwise be subject to different and potentially divergent national laws). When it comes to biomethane, without an initiative at EU level, it is likely that by 2030 a regulatory patchwork would still exist regarding access to wholesale markets, connection obligations and transmission system operator (TSO)- distribution system operator (DSO) coordination measures. Likewise, without some harmonisation at the EU level, renewable and low-carbon gases producers will be facing vastly different connection and injection costs across the EU, resulting in an unequal playing field. Without further legislation at the EU level Member States would continue to apply different gas quality standards and rules on hydrogen blending levels, risking cross-border flow restrictions and market segmentation. Gas quality standards would continue to be mainly defined by the quality parameters of natural gas, limiting the integration of renewable gases in the network All these aspects are likely to lower cross-border trade with renewable and low-carbon gases that might be compensated by higher natural gas imports. The utilisation of the LNG terminals and imports could remain restricted to natural gas, despite that no adaptation of LNG terminals would be necessary in case competitive biomethane or synthetic methane from non-EU sources were available. National network planning will be required to be developed only in Member States where certified Independent Transmission Operators (ITO) and Independent System Operators (ISO) EN 6 EN are operating. While most Member States have a single gas national development plan within which gas operators cooperate, there is still limited cross-sector cooperation. EU coordinated emergency preparedness for the current gas sector has proven to be more efficient than action only at national level. • Proportionality The initiative complies with the proportionality principle. It falls within the scope for of Article 194 of the Treaty on the Functioning of the European Union. The policy intervention is proportional to the dimension and nature of the problems defined and the achievement of the set objectives. The proposal does not go beyond what is necessary to achieve the general objective pursued to facilitate the decarbonisation of gaseous fuels in a competitive manner at least economic costs whilst ensuring energy security and placing consumers at the heart of the energy markets. The preferred set of options are considered proportionate and builds to the extent possible on existing approaches. The balance between obligations and consideration of the different capabilities to act among Member States and private entities is considered appropriate given the imperative of achieving climate neutrality by 2050. • Choice of the instrument Building on the overall evaluation of the current regulatory framework for the gas market, the instruments chosen are a Directive, to recast the Directive 2009/73/EC, and a Regulation to recast Regulation No 715/2009. The choice of a recast of these existing legal acts will enhance legal clarity. Recourse to an amending act may have been inadequate to address a wide set of new provisions. The choice of the instruments thus calls for a revision of rules already adopted and implemented, as a natural evolution of current legislation,in view of this changes. Further acts will need to be amended through the Gas Regulation such as: the SoS Regulation (EU) 2017/1938, ACER Regulation (EU) 2019/942 and REMIT Regulation (EU) No 1227/2011. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation The entry into force of the Third Energy package has positively contributed to the competition and performance of the internal energy markets. Nevertheless, the current regulatory framework for gas focuses on fossil-based natural gas and does not fully anticipate the emergence of alternatives for methane gases (including natural gas and biomethane), such as hydrogen. A re-examination of the current gas market regulatory framework is needed and it has already been announced in the European Commission’s communication on a hydrogen strategy for a climate-neutral Europe. Given the different potential in EU Member States for the production of renewable and low carbon hydrogen, a suitable market framework could facilitate hydrogen to play its role as an energy carrier and as an enabler of energy system integration. On this basis, four main drivers have been identified under Problem Area I of the Impact Assessment: (i) decarbonisation will result in the emergence of a European hydrogen value chain reliant on a cross-border hydrogen market; (ii) lack of hydrogen infrastructure investments hinder market development; (iii) hydrogen infrastructure is likely to constitute a natural monopoly, resulting in non-competitive market structures; (iv) diverging hydrogen quality rules may hinder cross-border flows and incur additional costs. EN 7 EN The existing gas rules, focusing on fossil-based natural gas mainly imported from outside the EU, do not address the specific characteristics of decentralized renewable and low-carbon gases production within the EU. In addition, the growing volumes of biomethane, hydrogen but also LNG affect gas quality and thereby the design of gas infrastructure and end-user appliances. In particular, the Impact Assessment recognizes five main drivers related to this Problem Area: (i) constrained market and grid access for local producers of biomethane connected to the distribution grids, divergence of rules regarding obligation to connect and costs of grid connection for renewable and low carbon gases and intra-EU entry/exit tariffs hinder the establishment of a fully integrated, liquid and interoperable EU internal gas market; (ii) differences in gas quality and hydrogen blending levels can negatively impact cross- border flows and end-users, while current gas quality rules are not fit to deal with future developments; (iii) LNG terminals equipped to receive mainly natural gas, limited access for new gases to LNG terminals; (iv) long term supply contracts for unabated natural gas may lock-in natural gas and hinder supply of renewable gases towards 2050; (v) current energy security arrangements only address risks related to the supply of natural gas and not of renewable and low carbon gases. Concerning network planning, cooperation between TSOs and regulators needs to evolve further. The increasing penetration of intermittent energy sources requires the whole energy system to be better integrated and the infrastructure to become more interconnected, based on a more holistic and inclusive approach The Impact Assessment outlines three main drivers regarding this Problem Area: (i) network planning varies between Member States and TSOs, separate planning for electricity and gas; (ii) no transparency on potential of existing infrastructure for repurposing or decommissioning; (iii) DSOs not explicitly included in TSO planning. Furthermore, a more harmonized system development strategy would further increment interlinkages between electricity and gases systems including hydrogen. The evaluation showed that competition needs to improve to ensure that the full benefits of market integration are passed on to EU consumers. Furthermore, consumers are still deprived from the necessary tools to get actively involved in the market. Consumer protection provisions in the analysed legislation prove to only be partially fit for purpose. In particular protection for vulnerable customers is still uneven between Member States and energy poverty continues to be significant across the EU. Concordantly, Problem Area IV identified three problem drivers: (i) untapped competition potential in retail markets; (ii) insufficient customer empowerment in terms of switching, price comparison tools, billing information, energy communities, and access to data; and (iii) inadequate consumer protection in particular for vulnerable and energy poor. • Stakeholder consultations In line with the Better Regulation Guidelines, the Commission carried out a comprehensive and inclusive stakeholder consultation based on a consultation strategy that included a range of methods and tools. This strategy aimed to ensure that all relevant evidence was taken into account, including data about costs, societal impact, and benefits of the initiative. Several consultation tools were employed: a consultation on the inception impact assessment (Roadmap), an online public consultation based on a questionnaire, a presentation by the Commission and feedback from stakeholders, including the Gas Regulatory Forum, discussions with the Member States, with members of the European Parliament and with National Regulatory Authorities, and discussions with stakeholders in a large stakeholder workshop. The Commission received 263 responses to the open public consultation. In general, respondents confirmed that they see a need to revise the Gas Directive and Gas Regulation to EN 8 EN help to achieve decarbonisation objectives. Moreover, over 60% of respondents expect that the technological and regulatory changes necessary to decarbonise the gas market have the potential to create new jobs by 2030. Regarding the development of hydrogen infrastructure and markets, a majority of the respondents support the introduction of regulation at an early stage to foster a well- functioning and competitive hydrogen market and infrastructure. Respondents advocated for an EU legislative framework that defines key regulatory principles and takes a step-wise approach. A large majority supports e.g. third party access, rules for access to hydrogen pipelines, import terminals and storage, and advocates for network activities to be unbundled. Most respondents considered it important to define early the role of private parties in developing hydrogen infrastructure. A large majority of respondents also consider that existing and future private networks may be (temporarily) exempted from certain regulatory requirements but that convergence on a single regulatory framework needs to be assured. The vast majority of respondents consider that rights and permitting requirements for new hydrogen infrastructure should be similar to those applicable to methane gas pipelines today. Regarding the promotion of the access of renewable and low carbon gases to the existing gas market and infrastructure, stakeholders agree on a need to revise the current regulatory framework to help achieve decarbonisation objectives. A majority of stakeholders considers it important to ensure full market access and facilitate the injection of RES&LC gases into the gas grid. Many respondents advocate an obligation for network operators to connect RES&LC gases producers and introduce an injection charge reduction. The majority of respondents supports as well the improvement of the transparency framework for LNG terminals. There is also a strong support for the harmonised application of gas quality standards across the EU, for reinforced cross-border coordination and increased transparency. Respondents are divided on hydrogen blending, but the majority agrees that it can provide a cost-efficient and fast first step, despite the high technical costs, to energy system decarbonisation. Few stakeholders support the removal of intra-EU cross-border tariffs. The majority of the respondents consider gas-specific security challenges and cyber-security measures as important. Regarding integrating network planning, the majority of stakeholders support aligning the timing of the Network Development Plan (NDP) with the TYNDP, and a single gas plan irrespective of the unbundling model chosen. A majority of respondents expressed even stronger support for a joint electricity and gas scenario. A substantial number of stakeholders ask for the inclusion of hydrogen projects in the NDP. Most stakeholders agree on the role of DSOs to provide and share information, with several respondents also supporting that DSOs provide their own plan including system optimisation across different sectors. Respondents also preferred a joint gas and electricity plan to joint scenarios with separate plans. Several stakeholders pointed out that a joint methane and hydrogen plan, with a separate electricity plan, would be the preferred option. Regarding customer engagement and protection in the green gas retail market, the majority of the stakeholders called for higher ambitions in the citizen/consumer-related provisions by mirroring those in the electricity market. As well, energy poverty provisions should help ensure consumers are not paying the cost of switching to clean gas-based options. Representatives of the private sector support the plans to phase out regulated prices, while some consumer organisations would opt for keeping them to protect energy poor and vulnerable consumers. Almost half of all respondents want provisions on the comparability of offers and accessibility of data, transparency, smart metering systems, and switching to be reinforced. No respondent has supported the non-regulatory approach. EN 9 EN • Collection and use of expertise The proposed initiative and its underpinning Impact Assessment draw on evidence from the stakeholder input to the extensive consultations carried out in this respect, as well as literature review, and modelling. The literature review included the results of a serie of topical studies on key elements such as the role of hydrogen and decarbonised gas infrastructure, market and production, that were conducted for the Impact Assessment or that contributed to its scope, as well as assessments carried out in for other relevant Commission initiatives. Conclusions adopted in the framework of several stakeholder forums, most importantly the one on gas regulation (Madrid Forum), and the one on electricity regulation (Florence Forum) were also considered in the analysis. Discussions with Member States, with members of the European Parliament, with National Regulatory Authorities, ACER and discussions with other stakeholders were equally considered. • Impact Assessment Following the Better Regulation guidelines, the Commission carried out an Impact Assessment of several policy options. This work was supported by a consultation within the Commission via an Inter-Service Steering Group. The Impact Assessment was presented to and discussed with the Regulatory Scrutiny Board (RSB). The Regulatory Scrutiny Board issued a ‘positive opinion with reservation’. Reservations were notably addressed by: (i) integrating the conclusions of the evaluation into the problem description, (ii) spelling out the role of the initiative as part of the enabling framework of the ‘Fit for 55’ package, (iii) clarify the baseline of the impact of the policy options, (iv) distinguish more between different actors, in particular between natural gas and hydrogen producers and consumers, (v) provide an assessment of how the initiative may have different impacts for SMEs compared to other (larger) companies, (vi) better reflect the dissenting and minority views throughout the report, including in the problem definition, the construction of the options, analysis of impacts and the choice of the preferred option, (vii) improve the narrative of the report, and (viii) complete the cost and benefit tables in the appropriate format. Throughout the Impact Assessment work, a range of measures was considered across four Problem Areas to address the identified problems and problem drivers to reach the objectives of the initiative: Following an assessment of their effectiveness, efficiency, coherence and proportionality, a package of preferred options has been found best suited to contribute to the set objectives. Problem Area I: Hydrogen infrastructure and hydrogen markets Problem Area I considers the following policy options: to tender the rights for hydrogen network operation (Option 1); to introduce main regulatory principles inspired by those currently applicable to the natural gas market but adapted to the development stage of hydrogen markets (Option 2); and to establish a fully developed regulatory regime for hydrogen (similar to the one currently applicable to the natural gas sector) without need for a transition to a more mature hydrogen market (Option 3). The preferred option is to introduce key regulatory principles from the start whilst providing clarity on the final (future) regulatory regime. (Option 2b ‘Main regulatory principles with a vision’). The key benefit of this option is that it fosters market integration, provides clarity for investors, avoids the emergence of non-competitive market structures as well as costs of ex-post adjustments of rules once the market is mature, but leaves flexibility to tailor the regulation to the staged ramp-up of the hydrogen sector. EN 10 EN Problem Area II: Renewable and low carbon gases in the existing gas infrastructure and markets, and energy security Problem Area II contains options that promote access to renewable and low-carbon (RES&LC) gases to the existing gas market and infrastructure. All options include also a progressive level of intervention for addressing energy security concerns, notably extending existing tools, standards and procedures to RES&LC gases, effective solidarity and addressing risks linked to cybersecurity for the gas sector. Option 3 ‘Allow and promote renewable and low-carbon gases full market access’ is the preferred option for Problem Area II. This option contains measures to support access of renewable and low carbon gases to the wholesale market, LNG terminals, and transmission grid (regardless of the place of connection), including tariff discounts for injection to the grid and cross-border transport. Gas quality would be governed by a harmonised EU approach for cross-border interconnection points while leaving flexibility to the Member States. The allowed cap for hydrogen blends is set at 5% for all cross-border points – a level that is cost-efficient in terms of adaptation and abatement costs. Allowing and promoting renewable and low-carbon full market: The measures foreseen are consistent with the Union’s efforts to fight climate change and necessary to achieve the objectives of the European Green Deal. The key benefit is that the measures will decrease the production costs for producers of renewable and low carbon gases, increase competition, liquidity and trade for renewable gases, while encouraging a reduction of greenhouse gas emissions. In this way, consumers and taxpayers will benefit as support could be lowered. It will also limit risks for energy security and save time and resources, reduce uncertainties, improve the efficiency of emergency measures, and strengthen security-specific requirements for gas companies. Problem Area III: Network planning Problem Area III considers options regarding integrated network planning. The preferred option for Problem Area III is Option 2 ‘National Planning based on European Scenarios’. The option allows for national planning but requires that it is based on joint scenarios for gas and electricity, aligned with the TYNDP and linked to the relevant National Energy and Climate Plan. It includes all relevant actors (DSOs) and enables the identification of pipelines that can be used for repurposing from methane to H2 on a level of detail that would not be easily achievable on the European level. Establish National Planning based on European Scenarios: The key benefit is that this will eliminate risks that electricity and gas TSOs plan the evolution of their systems based on incompatible assumptions. It enables sector integration and a conceptual system plan while keeping the benefits of more detailed sector-specific network development plans. It ensures a common vision of the different stakeholders implying that network planning takes into account the decarbonisation strategies at the national and EU levels, reducing the risk of potential lock-ins or stranded assets. Problem Area IV: Low level of customer engagement and protection in the green gas retail market Problem Area IV contains options that postulate for a non-regulatory approach in tackling competition and consumers’ engagement or instead require addressing the problem drivers through new legislation, mostly mirroring what was already established in the electricity sector. In light of the analysis, the preferred option is Option 2 ‘Flexible legislation’, which mirrors the electricity market consumer protection and also the empowerment provisions. EN 11 EN This option is most likely to be the most effective, efficient, and consistent with other Problem Areas. The key benefit is that it will offer significant savings potential, help new suppliers and service providers to enter the market, develop innovative products, resulting in increased competition, consumer engagement and economic benefit. It would also enable citizens and communities to increase social acceptance, mobilise private capital and facilitate the deployment of renewable and low-carbon gases. Reducing the risk of over-investments will have a positive environmental impact. • Regulatory fitness and simplification The proposals for amending the existing legislation are designed in accordance with the most cost-effective policy options scrutinised in the Impact Assessment. It is expected from some of the preferred options to increase administrative, implementation and enforcement costs for regulatory bodies and market operators. For example, higher administrative exchanges between NRAs and natural gas shippers, increased coordination efforts between DSOs and TSOs, and further regulatory and implementation efforts for Member States and national authorities might stem from the proposed measures. However, lower and more efficient regulatory costs are also expected from the amended framework. Furthermore, the Impact Assessment shows that the proposed measures offer the most cost- effective regulatory options to achieve the overarching objective of the initiative, namely the establishment of rules for the transmission, distribution, supply and storage of methane and hydrogen gases that can support the decarbonisation of the energy system while ensuring secure and affordable energy. The short-term regulatory costs entailed in some of the preferred measures must be assessed against the costs and efforts that a late integration and decarbonisation of the energy system would require in the long term. The benefits that the options are expected to produce in terms of support for renewable sources, energy system integration, consumer protection and energy security will largely outweigh the immediate administrative and implementation costs. The proposal further contributes to simplifying the current regulatory framework by harmonising the provisions on gas infrastructure and market with the new regulatory architecture conceived by the Clean Energy Package for the electricity sector. Higher alignment between sectors is expected to benefit many regulatory areas, notably consumer empowerment and protection, governance and regulatory oversight. Similar contributions are also foreseen in the early introduction of a regulatory framework for hydrogen infrastructures and markets. Whilst these rules will likely increase the immediate administrative costs and regulatory burdens for national authorities and market operators, an early harmonisation of regulatory principles for hydrogen is expected to significantly lower future compliance costs and prevent the risk of major regulatory divergences and implementation costs. • Fundamental rights Safeguarding EU values and citizens’ fundamental rights and security in a developing green, digital energy environment, is of paramount importance. The proposed policy measures on data management were developed with this in mind, aiming at ensuring widespread access and use of digital technologies and data-driven services while at the same time guaranteeing a high level of the right to private life and to the protection of personal data, as enshrined in Articles 7 and 8 of the Charter of Fundamental Rights of the EU, and the General Data Protection Regulation. EN 12 EN 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The budgetary impact on the EU budget associated to the proposal under this package concerns the human resources of the Agency for the Cooperation of Energy Regulators (ACER) and of the European Commission’s Directorate-General (DG) for Energy which are described in the Legislative Financial Statement accompanying the Commission proposal for a recast of the [Gas Regulation]. Essentially, the new tasks to be carried out by ACER, notably as regards rules facilitating the development of a competitive hydrogen sector, but also the increasing complexity of gas markets due to an increasing share of other gases than natural gas, require a phasing in of 21 additional FTE in ACER from 2023 onwards. For implementing the proposed new rules for a new and growing sector, for integrating new types of gases into the gas market and infrastructure as well as for enforcing the strengthened consumer provisions, also the human resources of DG Energy need to be reinforced by 5 additional FTE. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements Progress monitoring will consist of a two-tier approach of annual reporting by ACER and an evaluation by the Commission. ACER's mandate of annual monitoring and reporting of market performance in its annual market monitoring report (obligation in Regulation (EC) No. 715/2009) will be retained, with its scope extended to hydrogen. Within one year of the adoption of the proposals, the Commission will invite ACER to review and update its current monitoring indicators (with the involvement of affected stakeholders) to ensure their continuing relevance for monitoring progress towards the objectives underlying the present proposals. ACER will continue relying on the already established data sources used for the preparation of the market monitoring report, extended with relevant data on hydrogen. ACER's annual reporting will replace the Commission's reporting obligations that are currently still existing under the Gas Directive. The detailed proposals will ensure that ACER’s monitoring is complementary to other monitoring exercises (especially monitoring under the Governance of the Energy Union and Climate Action) avoiding any overlaps. The Commission will carry out a fully-fledged evaluation of the impact of the proposed initiatives, including the effectiveness, efficiency, continuing coherence and relevance of the proposals, within a given timeline after the entry into force of the adopted measures (indicatively, five years). By 31 December 2030, the Commission shall review this Directive and shall submit a report to the European Parliament and to the Council. • Explanatory documents (for directives) Following the ruling of the European Court of Justice in Commission vs Belgium (case C- 543/17), Member States must accompany their notifications of national transposition measures with sufficiently clear and precise information, indicating which provisions of national law transpose which provisions of a directive. This must be provided for each obligation, not only at ‘article level’. If Member States comply with this obligation, they would not need, in principle, to send explanatory documents on the transposition to the Commission. The Regulation will be directly and uniformly implemented in the Member States, and hence not requiring an Explanatory Document. EN 13 EN • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal The proposed revised directive consists of ten chapters comprising 90 articles. Chapter 1 – Subject matter, scope and definitions This chapter sets out the subject matter and scope of the rules for the transmission, distribution, supply, and storage of gases using the natural gas system as well as the rules for the transport, supply and storage of hydrogen using the hydrogen system. It also defines the main terms used in the proposed directive. Chapter 2 – General rules for the organisation of the markets This chapter lays down the rules to ensure competitive, consumer-centred, flexible and non- discriminatory markets for gas. It contains provisions on market access such as the free choice of supplier, market-based supply prices, public service obligations, sustainability, certification of renewable and low-carbon gases, promotion of regional cooperation, and technical rules. Chapter 3 – Consumer empowerment and protection and retail markets This chapter provides in particular a set of rights for the consumer: It elaborates on basic contractual rights, switching rights and fees, and rules on comparison tools, active customers, and citizen energy communities. It also contains provisions on billing, smart and conventional metering, and data management. It also contains provisions on single points of contact, right to out-of-court dispute settlement, vulnerable customers, and retail markets. Chapter 4 – Third party access to infrastructure This chapter is divided into 3 sections to cover the following: access to natural gas infrastructure, access to hydrogen infrastructure, and refusal of access and connection. Chapter 5 – Rules applicable to transmission, storage and system operators of natural gas This chapter elaborates on tasks of transmission, storage and LNG system operators, confidentiality and decision-making powers. Chapter 6 – Distribution system operators of natural gas This chapter sets the designation of distribution system operators, their tasks, the decision- making powers regarding the connection of the new production facilities for renewable and low-carbon gases to the distribution system, the unbundling of distribution system operators, the confidentiality obligations of distribution system operators, provisions on closed distribution systems, and combined operator. Chapter 7 – Rules applicable to the dedicated hydrogen networks This chapter provides in particular tasks of hydrogen network, storage and terminal operators, provision on existing hydrogen networks, geographically confined hydrogen networks, interconnectors with third countries, and confidentiality for operators. Chapter 8 – Integrated network planning This chapter elaborates on network development and powers to make investment decisions, on hydrogen network development reporting, as well as on financing cross-border hydrogen infrastructure. Chapter 9 – Unbundling of transmission system operators EN 14 EN This chapter is divided into six sections to cover the following: ownership unbundling, independent system operators, independent transmission operators, the unbundling of dedicated hydrogen network operators and the designation, the certification of natural gas and hydrogen system operators, and unbundling and transparency of accounts. Chapter 10 – Regulatory authorities This chapter focuses on the designation and independence of regulatory authorities, on general objectives of the regulatory authority, on their duties and powers, on the regulatory regime for cross-border issues, on compliance with the network codes and guidelines, and on record keeping. Chapter 11 – Final provisions The last chapter focuses on final provisions and includes articles notably on safeguard measures, level playing field, technical agreements, derogations, empowerment procedure, the exercise of delegation, committee procedure, reporting, repeal, transposition, entry into force, Addressees. Annex 1 is about the minimum requirements for billing and billing information. Annex 2 deals with smart metering in natural gas. Annex 3 contains a correlation table. The proposed revised regulation consists of five chapters comprising 69 articles. Chapter 1 – Subject matter, scope and definitions This chapter sets out the subject matter and scope of the rules regarding the objectives of the Energy Union, climate and energy framework as well as consumers. It also defines the main terms used in the proposed regulation. Chapter 2 – General rules for the organisation of the markets and infrastructure access This chapter lays down the general principles as well as the separation of regulated asset bases, third party access services, market assessment for renewable and low carbon gases, principles of capacity-allocation mechanisms and congestion-management procedure, trading of capacity rights, balancing rules and imbalance charges, certification, and cooperation of transmission system operators. Chapter 3 – Network access This chapter elaborates on tariffs for access to networks, and discounts. Chapter 4 – Transmission, storage, LNG, and hydrogen terminal system operation This chapter sets out provisions on firm capacity for renewable and low-carbon gases, cross border coordination on gas quality, hydrogen blends, the European network of transmission system operators for gas, monitoring by ACER, regulatory authorities, consultations, costs, regional cooperation, TYNDP, transparency requirements, and record-keeping. Chapter 5 – Distribution system operation This chapter lays down the rules on firm capacity for renewable and low carbon gases, cooperation between DSOs and TSOs, transparency requirement, the European entity for distribution system operators. It includes procedures and tasks. Chapter 6 – Access to dedicated hydrogen networks EN 15 EN This chapter focuses on cross-border coordination on hydrogen quality, the European Network of Network Operators for Hydrogen, its tasks, TYNDP for hydrogen, costs, and consultation, the monitoring by ACER, regional cooperation, and transparency requirements. Chapter 7 – Network codes and guidelines This chapter sets out provisions for the adoption of network codes and guidelines, the establishment of network codes, amendments of network codes and guidelines, the right of Member States to provide for more detailed measures, provision of information and confidentiality, and penalties. All three rules are adapted to hydrogen. Chapter 8 – Final provisions This chapter focuses on final provisions and includes articles notably on new natural gas and hydrogen infrastructure, committee procedure, exemptions, derogations, the exercise of delegation, amendments to regulations, amendment to extend the Regulation on security of gas supply to RES&LC gases and to include measures on cybersecurity, solidarity and storage, repeal, and entry into force. Annex 1 contains guidelines. Annex 2 contains a correlation table. EN 16 EN  2009/73/EC (adapted) 2021/0425 (COD) Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL concerning  on  common rules for the internal markets in renewable and natural gases and in hydrogen  and repealing Directive 2003/55/EC THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty establishing the European Community  on the Functioning of the European Union  , and in particular Article 47(2) and Articles 55 and 95  Article 194(2)  thereof, Having regard to the proposal from the  European  Commission,  After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,  Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee 2, Having regard to the opinion of the Committee of the Regions 3, Acting in accordance with the procedure laid down in Article 251 of the Treaty 4  the ordinary legislative procedure  , Whereas:  new (1) Directive 2009/73/EC of the European Parliament and of the Council 5 has been substantially amended several times 6. Since further amendments are to be made, that Directive should be recast in the interests of clarity.  2009/72/EC Recital 1 (adapted) (2) The internal market in natural gas, which has been progressively implemented throughout the Community  Union  since 1999, aims to deliver real choice for 2 OJ C 211, 19.8.2008, p. 23. 3 OJ C 172, 5.7.2008, p. 55. 4 Opinion of the European Parliament of 9 July 2008 (not yet published in the Official Journal), Council Common Position of 9 January 2009 (OJ C 70 E, 24.3.2009, p. 37) and Position of the European Parliament of 22 April 2009 (not yet published in the Official Journal). Council Decision of 25 June 2009. 5 Directive 2009/73/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 concerning common rules for the internal market in natural gas and repealing Directive 2003/55/EC (OJ L 211, 14.8.2009, p. 94). 6 See Annex III, Part A. EN 17 EN all consumers of the European Union, be they citizens or businesses, new business opportunities and more cross-border trade, so as to achieve efficiency gains, competitive prices, and higher standards of service, and to contribute to security of supply and sustainability.  2009/73/EC Recital 2 (adapted)  new (3) Directive 2003/55/EC of the European Parliament and of the Council of 26 June 2003 concerning common rules for the internal market in natural gas 7  and Directive 2009/73/EC of the European Parliament and of the Council  havehas made a significant contribution towards the creation of such an internal market in natural gas.  new (4) As part of the Package “Clean Energy for all Europeans” proposed by the Commission on 30 November 2016, Regulation (EU) 2019/943 8 and Directive (EU) 2019/944 9 brought about a further step in the development of the internal market for electricity with citizens at its core and contributing to the Union’s objectives of transition to a clean energy system and reducing greenhouse gas emissions. The internal market in natural gas should be built on those same principles and, in particular, ensure an equal level of consumer protection. (5) The Union has aims to cut greenhouse gas emissions. It has therefore adopted a set of initiatives to reach that goal, including the energy system integration strategy and the hydrogen strategy published by the Commission in July 2020, which set out how to update the energy markets, including the decarbonisation of gas markets as well as Regulation (EU) 2018/1999 and Regulation (EU) 2021/1119. This Directive should contribute to achieving these goals, ensuring security of supply and a well-functioning internal market for gases, including for hydrogen. (6) This Directive aims to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases into the energy system enabling a shift from fossil gas and to allow these new gases to play an important role towards achieving the EU’s 2030 climate objectives and climate neutrality in 2050. The Directive aims also to set up a regulatory framework which enables and incentivises all market participants to take the transitional role of fossil gas into account while planning their activities to avoid lock-in effects and ensure gradual and timely phase-out of fossil gas notably in all relevant industrial sectors and for heating purposes. (7) The EU hydrogen strategy recognises that, as EU Member States have different potential for the production of renewable hydrogen, an open and competitive EU market with unhindered cross-border trade has important benefits for competition, 7 OJ L 176, 15.7.2003, p. 57. 8 Regulation (EU) 2019/943 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on the internal market for electricity (OJ L 158, 14.6.2019, p. 54). 9 Directive (EU) 2019/944 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on common rules for the internal market for electricity and amending Directive 2012/27/EU (OJ L 158, 14.6.2019, p. 125). EN 18 EN affordability, and security of supply. Moreover, it stresses that moving towards a liquid market with commodity-based hydrogen trading would facilitate entry of new producers and be beneficial for deeper integration with other energy carriers. It would create viable price signals for investments and operational decisions. The rules laid down in this Directive should thus be conducive for hydrogen markets, commodity- based hydrogen trading and liquid trading hubs to emerge and any undue barriers in this regard should be eliminated by Member States. Whilst recognising the inherent differences, existing rules that enabled efficient commercial operations developed for the electricity and gas markets and trading should be rendered applicable to Union hydrogen markets to the extent appropriate and within a suitable time frame. (8) In line with the EU Hydrogen Strategy, renewable hydrogen is expected to be deployed on a large-scale from 2030 onwards for the purpose of decarbonising certain sectors, ranging from aviation and shipping to hard-to-decarbonise industrial sectors. All final customers connected to hydrogen systems will benefit from basic consumer rights applicable to final customers connected to the natural gas system such as the right to switch supplier and accurate billing information. In those instances where customers are connected to the hydrogen network, e.g. industrial customers, they will benefit from the same consumer protection rights applicable to natural gas customers. However, consumer provisions designed to encourage household participation on the market such as price comparison tools, active customers and citizen energy communities do not apply to the hydrogen system. (9) In line with the EU Hydrogen Strategy, the priority for the EU is to develop renewable hydrogen produced using mainly wind and solar energy. Renewable hydrogen is the most compatible option with the EU’s climate neutrality and zero pollution goal in the long term and the most coherent with an integrated energy system. However, low- carbon fuels (LCFs) such as low-carbon hydrogen (LCH) may play a role in the energy transition, particularly in the short and medium term to rapidly reduce emissions of existing fuels, and support the uptake of renewable fuels such as renewable hydrogen. In order to support the transition, it is necessary to establish a threshold for greenhouse gas emission reductions for low-carbon hydrogen and synthetic gaseous fuels. Such threshold should become more stringent for hydrogen produced in installations starting operations from 1 January 2031 to take into account technological developments and better stimulate the dynamic progress towards the reduction of greenhouse gas emissions from hydrogen production. The EU Energy System Integration strategy highlighted the need to deploy an EU–wide certification system to also cover low-carbon fuels with the aim to enable Member States to compare them with other decarbonisation options and consider them in their energy mix as a viable solution. In order to ensure that LCF have the same decarbonisation impact as compared to other renewable alternatives it is important that they are certified by applying a similar methodological approach based on a life cycle assessment of their total greenhouse gas (‘GHG’) emissions. This would allow deploying a comprehensive EU-wide certification system, covering the whole Union energy mix. Taking into consideration that LCF and LCH are not renewable fuels, their terminology and certification could not be included in the proposal for the revision of Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council 10. Therefore, their inclusion in this Directive fills in this gap. 10 Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the promotion of the use of energy from renewable sources (OJ L 328, 21.12.2018, p. 82). EN 19 EN  2009/73/EC Recital 3 (10) The freedoms which the Treaty guarantees the citizens of the Union — inter alia, the free movement of goods, the freedom of establishment and the freedom to provide services — are achievable only in a fully open market, which enables all consumers freely to choose their suppliers and all suppliers freely to deliver to their customers.  2009/73/EC Recital 4 (4) However, at present, there are obstacles to the sale of gas on equal terms and without discrimination or disadvantages in the Community. In particular, non-discriminatory network access and an equally effective level of regulatory supervision in each Member State do not yet exist.  2009/73/EC Recital 5 (5) The Communication of the Commission of 10 January 2007 entitled ‘An Energy Policy for Europe’ highlighted the importance of completing the internal market in natural gas and of creating a level playing field for all natural gas undertakings established in the Community. The Communications of the Commission of 10 January 2007 entitled ‘Prospects for the internal gas and electricity market’ and ‘Inquiry pursuant to Article 17 of Regulation (EC) No 1/2003 into the European gas and electricity sectors (Final Report)’ showed that the present rules and measures do not provide the necessary framework for achieving the objective of a well-functioning internal market.  2009/73/EC recital 48 (adapted)  new (11) Consumer interests should be at the heart of this Directive and quality of service should be a central responsibility of natural gas undertakings. Existing rights of consumers  and rights for access to essential services, including energy, and safeguarding against energy poverty, as stated in the European Pillar of Social Rights communication  need to be strengthened and guaranteed, and should include greater transparency. Consumer protection should ensure that all consumers in the wider remit of the Community  Union  benefit from a competitive  gas  market. Consumer rights should be enforced by Member States or, where a Member State has so provided, the regulatory authorities.  new (12) The European Pillar of Social Rights places energy among the essential services everyone shall have access to and calls for support measures for those in need (principle 20). UN Sustainable Development Goal number 7 (SDG7) also calls for ensuring access to affordable, reliable, sustainable and modern energy for all. EN 20 EN  2009/73/EC recital 47 (adapted) (13) The Ppublic service requirements and the common minimum standards that follow from them need to be further strengthened to make sure that all consumers, especially vulnerable ones, can benefit from competition and fair prices. The public service requirements should be defined at national level, taking into account national circumstances; Community  Union  law should, however, be respected by the Member States. The citizens of the Union and, where Member States deem it to be appropriate, small enterprises, should be able to enjoy public service obligations, in particular with regard to security of supply and reasonable tariffs.  new (14) Member States should have a wide discretion to impose public service obligations on gas undertakings in pursuing objectives of general economic interest. However, public service obligations in the form of price setting for the supply of natural gas constitute a fundamentally distortive measure that often leads to the accumulation of tariff deficits, the limitation of consumer choice, poorer incentives for energy saving and energy efficiency investments, lower standards of service, lower levels of consumer engagement and satisfaction, and the restriction of competition, as well as to there being fewer innovative products and services on the market. Consequently, Member States should apply other policy tools, in particular targeted social policy measures, to safeguard the affordability of natural gas supply to their citizens. Public interventions in price setting for the supply of natural gas should be carried out only as public service obligations and should be subject to specific conditions. A fully liberalised, well-functioning retail natural gas market would stimulate price and non-price competition among existing suppliers and provide incentives to new market entrants, thereby improving consumer choice and satisfaction. (15) Public service obligations in the form of price setting for the supply of natural gas should be used without overriding the principle of open markets in clearly defined circumstances and beneficiaries and should be limited in duration. In order to mitigate the distortive effects of public service obligations in price setting for the supply of natural gas, Member States applying such interventions should put in place additional measures, including measures to prevent distortions of price setting in the wholesale market. Member States should ensure that all beneficiaries of regulated prices are able to benefit fully from the offers available on the competitive market when they choose to do so. To that end, they should be directly and regularly informed of the offers and savings available on the competitive market, and should be provided with assistance to respond to and benefit from market-based offers. (16) Public interventions in price setting for the supply of natural gas should not lead to direct cross-subsidisation between different categories of customer. According to that principle, price systems must not explicitly make certain categories of customer bear the cost of price interventions that affect other categories of customer. EN 21 EN  2009/73/EC recital 49 (adapted)  new (17) Clear and comprehensible information should be made available to consumers concerning their rights in relation to the energy sector. The Commission should establish  has established  , after consulting relevant stakeholders including Member States, national regulatory authorities, consumer organisations and natural gas undertakings, an accessible, user-friendly energy consumer checklist providing consumers with practical information about their rights. That energy consumer checklist should be  maintained to date,  provided to all consumers and should be made publicly available.  new (18) Member States should take into account the fact that the successful transition requires enhanced investment in education and skills for workers in the gas industry, including in relation to infrastructure development. Such mention would be in line with the proposal for a revision of EED (2021/0203 (COD). (19) Market rules should protect and empower customers to make low carbon choices, in order for new renewable and low carbon gases to be fully embedded in the energy transition. (20) Natural gas still plays a key role in energy supply, as household energy consumption from natural gas is still higher than from electricity. Although electrification is a key element of the green transition, in the future there will still be household natural gas consumption including increasing volumes of renewable gas. (21) As the natural gas sector, including the natural gas retail market was not part of the Clean Energy for all Europeans Package, the related provisions on consumer engagement and protection have not been adapted to the needs of the energy transition, which corresponds instead to the situation of over a decade ago when the Third Energy Package was adopted. (22) The natural gas market witnesses poor customer satisfaction and engagement as well as slow uptake of new renewable and low-carbon gases, which all reflect limited competition in many Member States. Unlike falling prices in wholesale markets, natural gas prices for household customers rose in the last decade resulting in household consumers paying two or three times more for their natural gas consumption than industrial customers. (23) As in the electricity sector, market flexibilities and an adequate Union consumer rights’ legal framework in the natural gas sector are essential to ensure that consumers can participate in the energy transition and benefit from affordable prices, good standards of service, and effective choice of offers mirroring technological developments. (24) The switch from fossil gas to renewable alternatives will concretise if energy from renewable sources becomes an attractive, non-discriminatory choice for consumers based on truly transparent information where the transition costs are fairly distributed among different groups of consumers and market players. EN 22 EN (25) To address the current gaps in the retail gas market, it is necessary to tackle the existing competition and technical barriers to the emergence of new services, better levels of service, and lower consumer prices, whilst ensuring the protection of energy poor and vulnerable consumers. (26) In order to ensure a high level of consumer protection and empowerment consistently across energy sectors, the legislative framework in the decarbonised gas market legislation should reflect the electricity market customer protection and where relevant its empowerment provisions. (27) To be coherent and effective, this mirroring approach should be encompass all consumer protection and empowerment provisions, whenever feasible and adaptable to the gas market. This should go from basic contractual rights to rules for billing information, switching energy provider, having at disposal reliable comparison tools, protecting vulnerable and energy poor consumers, ensuring adequate data protection for smart meters and data management, and efficient alternative dispute resolution rules. (28) In pursuing the consistency of provisions across sectors, burdens for national administrations and businesses should be limited and proportionate by also building on the experience with the Clean Energy for All Europeans Package. (29) The modernisation of the gas sector is expected to lead to substantial economic benefits in terms of both improved retail competition and its social and distributional benefits and customer empowerment, including strengthened contractual rights and better available information on consumption and energy sources leading to greener choices. Energy communities-of-interest should contribute to the uptake of renewable gas. (30) Switching is an important indicator of consumer engagement as well as in important tool to boost competition on the natural gas market. Switching rates remain inconsistent among Member States and consumers are discouraged from switching by exit and termination fees. Although removing such fees might limit consumer choice by eliminating products based on rewarding consumer loyalty, restricting their use further should improve consumer welfare, consumer engagement and competition in the market. (31) Shorter switching times are likely to encourage customers to search for better energy deals and switch supplier. With the increased deployment of information technology, by the year 2026, the technical switching process of registering a new supplier in a metering point at the market operator should typically be possible to complete within 24 hours on any working day. Ensuring that it is possible by that date for the technical process of switching to take place within 24 hours would minimise switching times, helping to increase consumer engagement and retail competition. (32) Several factors impede consumers from accessing, understanding and acting upon the various sources of market information available to them. It follows that the comparability of offers should be improved and barriers to switching should be minimised to the greatest practicable extent without unduly limiting consumer choice. (33) Independent comparison tools, including websites, are an effective means for smaller customers to assess the merits of the different energy offers that are available on the market. They should aim to include the broadest possible range of available offers, and to cover the market as completely as is feasible so as to give the customer a representative overview. It is crucial that smaller customers have access to at least one EN 23 EN comparison tool and that the information given on such tools be trustworthy, impartial and transparent. To that end, Member States could provide for a comparison tool that is operated by a national authority or a private company. (34) Final customers should also be able to consume, to store and to sell self-generated renewable gas and participate in all natural gas markets by providing ancillary services to the system, for instance through energy storage. Member States should be able to have different provisions in their national law with respect to taxes and levies for individual and jointly-acting active customers. (35) Recognising the role they can play in decarbonizing the energy system, certain categories of citizen energy initiatives should be recognised in the natural gas market at the Union level as ‘citizen energy communities’. These communities should facilitate the use of renewable gas in the natural gas system. In order to provide them with an enabling framework, fair treatment, a level playing field and a well-defined catalogue of rights and obligations should be laid down which generally reflects the membership structure, governance requirements and purpose of citizen energy communities in Directive (EU) 2019/944. (36) The provisions on citizen energy communities do not preclude the existence of other citizen initiatives such as Renewable Energy Communities in Directive (EU) 2018/2001 or those stemming from private law agreements. Membership of citizen energy communities should be open to all categories of entities. However, the decision-making powers within a citizen energy community should be limited to those members or shareholders that are not engaged in large-scale commercial activity and for which the energy sector does not constitute a primary area of economic activity. This means that citizen energy communities and individual members or shareholders need to be financially and economically independent from entities engaged in such activities, notwithstanding the possibility for citizen energy communities to delegate the management of the installations required for their activities, including installation, operation, data handling and maintenance. (37) Bills and billing information are an important means to inform and empower final customers. Energy bills remain the most common consumer concern and source of consumer complaints, a factor that contributes to the persistently low levels of consumer satisfaction and engagement in the gas sector. Provisions for billing information in the gas sector also lag behind rights granted to consumers in the electricity sector. It is therefore necessary to align them and to set minimum requirements for bills and billing information in the gas sector, so that consumers have access to transparent, easy to understand information. Bills should convey information to the final consumers on their consumption and costs, thus facilitating comparison between offers and switching supplier, as well as information on their consumer rights (such as on alternative dispute resolution). In addition, bills should be a tool to actively engage consumers in the market, so that consumers can manage their consumption patterns and make greener choices. (38) The regular provision of accurate billing information based on actual gas consumption, facilitated by smart metering, is important to help customers to control their gas consumption and costs. Nevertheless, customers, in particular household customers, should have access to flexible arrangements for the actual payment of their bills. EN 24 EN  2009/73/EC recital 47 (adapted)  new (39) A key aspect in supplying customers is access to objective and transparent consumption data. Thus, consumers should have access to their consumption data and associated prices and services costs so that they can invite competitors to make an offer based on those data  that information  . Consumers should also have the right to be properly informed about their energy consumption. Prepayments should  not place a disproportionate disadvantage on their users, while  reflect the likely consumption of natural gas and different payment systems should be non- discriminatory. Information on energy costs provided to consumers frequently enough will  should  create incentives for energy savings because it will give customers direct feedback on the effects of investment in energy efficiency and change of behaviour.  2009/73/EC recital 52 (adapted)  new (40)  When deciding at national level on the deployment of natural gas smart metering systems,  Iit should be possible to base  such decision  the introduction of intelligent metering systems on an economic assessment.  That economic assessment should take into account the long-term benefits of the deployment of smart metering systems to consumers and the whole value chain.  Should that assessment conclude that the introduction of such metering systems is economically reasonable and cost-effective only for consumers with a certain amount of  natural  gas consumption, Member States should be able to take this into account when implementing intelligent metering systems  proceeding with deployment .  However, such assessments should be reviewed regularly in response to significant changes in the underlying assumptions, or at least every four years, given the fast pace of technological developments.   new (41) In order to assist final customers’ active participation in the market, the smart metering systems to be deployed should have due regard to the use of relevant available standards, including those enabling interoperability on the level of the data model and the application layer, to best practices and the importance of the development of data exchange, to future and innovative energy services. Moreover, the smart metering systems that are deployed should not represent a barrier to switching supplier in the case of natural gas consumers, and should be equipped with fit-for-purpose functionalities that allow final customers to have timely access to their consumption data, to modulate their energy behaviour, be rewarded for it, and obtain savings in their bills. (42) Member States that do not systematically deploy smart metering in the natural gas system should allow consumers to benefit from the installation of a smart meter, upon request and under fair and reasonable conditions, and should provide them with all the relevant information. EN 25 EN (43) Currently, different models for the management of data have been developed or are under development in Member States following deployment of smart metering systems. Independently of the data management model it is important that Member States put in place transparent rules that data can be accessed under non- discriminatory conditions and ensure the highest level of cybersecurity and data protection as well as the impartiality of the entities which process data.  2009/73/EC recital 51 (adapted) (44) Greater consumer protection is guaranteed by the availability of effective means of dispute settlement for all consumers. Member States should introduce  provide for  speedy and effective complaint handling procedures.  2009/73/EC recital 50 (adapted) (50) Energy poverty is a growing problem in the Community. Member States which are affected and which have not yet done so should, therefore, develop national action plans or other appropriate frameworks to tackle energy poverty, aiming at decreasing the number of people suffering such situation. In any event, Member States should ensure the necessary energy supply for vulnerable customers. In doing so, an integrated approach, such as in the framework of social policy, could be used and measures could include social policies or energy efficiency improvements for housing. At the very least, this Directive should allow national policies in favour of vulnerable customers.  new (45) Member States should take appropriate measures, such as providing benefits by means of their social security systems, to ensure the necessary supply to vulnerable customers, or providing for support for energy efficiency improvements, to address energy poverty where identified pursuant to Article 3(3), point (d) of Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council 11, including in the broader context of poverty. Such measures could differ according to the particular circumstances in the Member States in question and could include social or energy policy measures relating to the payment of gas bills, to investment in the energy efficiency of residential buildings, or to consumer protection such as disconnection safeguards. 11 Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the Governance of the Energy Union and Climate Action, amending Regulations (EC) No 663/2009 and (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council, Directives 94/22/EC, 98/70/EC, 2009/31/EC, 2009/73/EC, 2010/31/EU, 2012/27/EU and 2013/30/EU of the European Parliament and of the Council, Council Directives 2009/119/EC and (EU) 2015/652 and repealing Regulation (EU) No 525/2013 of the European Parliament and of the Council (OJ L 328, 21.12.2018, p. 1). EN 26 EN (46) Pursuant to Regulation (EU) 2018/1999 and Directive (EU) 2019/944 of the European Parliament and of the Council 12, the Commission provided indicative guidance 13 on appropriate indicators for measuring energy poverty and defining a ‘significant number of households in energy poverty’. (47) The simplification and streamlining of administrative permit granting processes and clear time limits for decisions to be taken by the authorities competent for issuing an authorisation should ensure that the deployment of hydrogen production facilities and hydrogen system infrastructure can occur at an adequate pace. Member States should be requested to report on progress made. Grandfathering of authorisations (such as licences, permissions, concessions or approvals), granted under national law for the construction and operation of existing natural gas pipelines and other network assets, is needed once the transported gaseous energy carrier in a gas pipeline changes from natural gas to (pure) hydrogen. This should prevent undue delay in repurposing existing natural gas pipelines and other networks assets for hydrogen transport. It should be avoided that conditions for granting authorisations for hydrogen system infrastructure are materially different unless sufficiently justified. Technical safety considerations might justify a differentiated approach in grandfathering existing or issuing new authorisations. The provisions on authorisation procedures should apply without prejudice to international and Union law, including provisions to protect the environment and human health. Where duly justified on the grounds of extraordinary circumstances, it should be possible to extend the time limits for authorisation procedures by up to one year. (48) Providing guidance to applicants throughout their administrative permit application and granting processes by means of an administrative contact point is intended to reduce complexity for project developers and increase efficiency and transparency. The availability for applicants to submit relevant documents in digital form and the availability of a manual of procedures for applicants could contribute to efficiency. Member States should ensure that the authorities implementing authorisation procedures are actively involved in the tackling of remaining barriers, including non- financial ones such as insufficient knowledge, digital and human resources that hinder their processing of a growing number of authorisation procedures.  2009/73/EC Recital 6 (49) Without effective separation of networks from activities of production and supply (effective unbundling), there is a risk of discrimination not only in the operation of the network but also in the incentives for vertically integrated undertakings to invest adequately in their networks.  2009/73/EC Recital 7 (50) The rules on legal and functional unbundling as provided for in Directive 2003/55/EC have not, however, led to effective unbundling of the transmission system operators. 12 Directive (EU) 2019/944 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on common rules for the internal market for electricity and amending Directive 2012/27/EU (OJ L 158, 14.6.2019, p. 125). 13 Commission Recommendation of 14.10.2020 on energy poverty, C(2020) 9600 final EN 27 EN At its meeting on 8 and 9 March 2007, the European Council therefore invited the Commission to develop legislative proposals for the ‘effective separation of supply and production activities from network operations’.  2009/73/EC Recital 8 (adapted) (51) Only the removal of the incentive for vertically integrated undertakings to discriminate against competitors as regards network access and investment can ensure effective unbundling. Ownership unbundling, which implies the appointment of the network owner as the system operator and its independence from any supply and production interests, is clearly an effective and stable way to solve the inherent conflict of interests and to ensure security of supply. For that reason, the European Parliament, in its resolution of 10 July 2007 on prospects for the internal gas and electricity market 14 referred to ownership unbundling at transmission level as the most effective tool by which to promote investments in infrastructure in a non-discriminatory way, fair access to the network for new entrants and transparency in the market. Under ownership unbundling, Member States should therefore be required to ensure that the same person or persons are not entitled to exercise control over a production or supply undertaking and, at the same time, exercise control or any right over a transmission system operator or transmission system. Conversely, control over a transmission system or transmission system operator should preclude the possibility of exercising control or any right over a production or supply undertaking. Within those limits, a production or supply undertaking should be able to have a minority shareholding in a transmission system operator or transmission system.  2009/73/EC Recital 9 (52) Any system for unbundling should be effective in removing any conflict of interests between producers, suppliers and transmission system operators, in order to create incentives for the necessary investments and guarantee the access of new market entrants under a transparent and efficient regulatory regime and should not create an overly onerous regulatory regime for national regulatory authorities.  2009/73/EC Recital 10 (53) The definition of the term ‘control’ is taken from Council Regulation (EC) No 139/2004 of 20 January 2004 on the control of concentrations between undertakings (the EC Merger Regulation) 15.  2009/73/EC Recital 11 (54) Since ownership unbundling requires, in some instances, the restructuring of undertakings, Member States that decide to implement ownership unbundling should be granted additional time to apply the relevant provisions. In view of the vertical 14 OJ C 175 E, 10.7.2008, p. 206. 15 OJ L 24, 29.1.2004, p. 1. EN 28 EN links between the electricity and gas sectors, the unbundling provisions should apply across the two sectors.  new (55) In contrast, with regard to the hydrogen sector, the emergence of vertically integrated undertakings could be avoided in the first place by setting clear up-front rules. This is preferable over costly ex-post unbundling requirements that would take time to implement.  2009/73/EC Recital 12 (56) Under ownership unbundling, to ensure full independence of network operation from supply and production interests and to prevent exchanges of any confidential information, the same person should not be a member of the managing boards of both a transmission system operator or a transmission system and an undertaking performing any of the functions of production or supply. For the same reason, the same person should not be entitled to appoint members of the managing boards of a transmission system operator or a transmission system and to exercise control or any right over a production or supply undertaking.  2009/73/EC Recital 13 (57) The setting up of a system operator or a transmission operator that is independent from supply and production interests should enable a vertically integrated undertaking to maintain its ownership of network assets whilst ensuring an effective separation of interests, provided that such independent system operator or such independent transmission operator performs all the functions of a system operator and detailed regulation and extensive regulatory control mechanisms are put in place.  2009/73/EC Recital 14 (adapted) (58) Where, on 3 September 2009, an undertaking owning a transmission system is  was  part of a vertically integrated undertaking, Member States should therefore be given a choice between ownership unbundling and setting up a system operator or transmission operator which is independent from supply and production interests.  2009/73/EC Recital 15 (adapted) (59) To  fully  preserve fully the interests of the shareholders of vertically integrated undertakings, Member States should have the choice of implementing ownership unbundling either by direct divestiture or by splitting the shares of the integrated EN 29 EN undertaking into shares of the network undertaking and shares of the remaining supply and production undertaking, provided that the requirements resulting from ownership unbundling are complied with.  2009/73/EC Recital 16 (adapted) (60) The full effectiveness of the independent system operator or independent transmission operator solutions should be ensured by way of specific additional rules. The rules on the independent transmission operator provide an appropriate regulatory framework to guarantee fair competition, sufficient investment, access for new market entrants and the integration of gas markets. Effective unbundling through the independent transmission operator provisions should be based on a pillar of organisational measures and measures relating to the governance of transmission system operators and on a pillar of measures relating to investment, connecting new production capacities to the network and market integration through regional cooperation. The independence of the transmission operator should also, inter alia, be ensured through certain ‘cooling-off’ periods during which no management or other relevant activity giving access to the same information as could have been obtained in a managerial position is exercised in the vertically integrated undertaking. The independent transmission operator model of effective unbundling is in line with the requirements laid down by the European Council at its meeting on 8 and 9 March 2007.  2009/73/EC Recital 17  new (61) In order to develop competition in the internal market in gas, large non-household customers  , engaged in large-scale commercial activities,  should be able to choose their suppliers and enter into contracts with several suppliers to secure their gas requirements. Such customers should be protected against exclusivity clauses, the effect of which is to exclude competing or complementary offers.  2009/73/EC recital 18 (adapted) (62) A Member State  should have  has the right to opt for full ownership unbundling in its territory. Where a Member State has exercised that right, an undertaking  should  not have the right to set up an independent system operator or an independent transmission operator. Furthermore, an undertaking performing any of the functions of production or supply cannot  should not  directly or indirectly exercise control or any right over a transmission system operator from a Member State that has opted for full ownership unbundling.  2009/73/EC recital 19 (adapted) (63) Under this Directive dDifferent types of market organisation will exist in the internal market in natural gas. The measures that Member States could take in order to ensure a EN 30 EN level playing field should be based on overriding requirements of general interest. The Commission should be consulted on the compatibility of the measures with the Treaty  TFEU  and Community  Union  law.  2009/73/EC recital 20 (64) The implementation of effective unbundling should respect the principle of non- discrimination between the public and private sectors. To that end, the same person should not be able to exercise control or any right, in violation of the rules of ownership unbundling or the independent system operator option, solely or jointly, over the composition, voting or decision of the bodies of both the transmission system operators or the transmission systems and the production or supply undertakings. With regard to ownership unbundling and the independent system operator solution, provided that the Member State in question is able to demonstrate that the requirement is complied with, two separate public bodies should be able to control production and supply activities on the one hand and transmission activities on the other.  2009/73/EC recital 21(adapted) (adapted) (65) Fully effective separation of network activities from supply and production activities should apply throughout the Community  Union  to both Community  Union  and non-Community  non-Union  undertakings. To ensure that network activities and supply and production activities throughout the Community  Union  remain independent from each other, regulatory authorities should be empowered to refuse certification to transmission system operators that do not comply with the unbundling rules. To ensure the consistent application of those rules across the Community  Union , the regulatory authorities should take utmost account of the Commission’s opinion when the former take decisions on certification. To ensure, in addition, respect for the international obligations of the Community  Union  and solidarity and energy security within the Community  Union , the Commission should have the right to give an opinion on certification in relation to a transmission system owner or a transmission system operator which is controlled by a person or persons from a third country or third countries.  new (66) Pipeline networks for hydrogen should constitute an important means of efficient and sustainable transport for hydrogen, both onshore and offshore. As a result of the high capital expenditure required for their construction, hydrogen pipeline networks could constitute natural monopolies. Experience with the regulation of natural gas markets has shown the importance of ensuring open and non-discriminatory access to pipeline networks with a view to safeguarding competition on commodity markets. Therefore, well-established principles of network operation, such as third-party access, should be applicable to onshore and offshore hydrogen networks in the Union. (67) The operation of hydrogen networks should be separated from activities of energy production and supply in order to avoid the risk of conflicts of interest on behalf of the EN 31 EN network operators. The structural separation of ownership of hydrogen networks and participations in energy production and supply guarantees the absence of such conflicts of interest. Member States should be able to rely on the alternative unbundling model of “integrated hydrogen network operator” until 2030 to provide a transitional period for existing vertically integrated hydrogen networks. Member States should also be able to allow the use of the “independent hydrogen network operator” model to allow vertically integrated owners of hydrogen networks to retain ownership of their networks while ensuring the non-discriminatory operation of such networks after 2030. (68) Whereas the joint operation of hydrogen networks and gas or electricity grids can create synergies and should thus be allowed, activities of hydrogen network operation should be organised in a separate legal entity in order to ensure transparency regarding financing and the use of access tariffs. (69) The operation of hydrogen networks should be separated from the activities of energy production and supply in order to avoid the risk of conflicts of interest on behalf of the network operators. The structural separation of ownership of hydrogen networks and participation in energy production and supplies should guarantee the absence of such conflicts of interest. Member States should be able to rely on the alternative unbundling model of integrated hydrogen network operator until 2030 to provide a transitional period for existing vertically integrated hydrogen networks. Member States should also be able to offer the use of an independent hydrogen network operator to allow vertically integrated owners of hydrogen networks to retain ownership of their networks while ensuring the non-discriminatory operation of such networks after 2030. (70) In order to ensure transparency with regard to the costs and financing of regulated activities, activities of hydrogen network operation should be separated from other network operation activities for other energy carriers at least in relation to the legal form and accounts of network operators. (71) Hydrogen networks should be subject to third-party access in order to ensure competition and a level playing field in the market for hydrogen supply. Regulated third-party access on the basis of regulated access tariffs should be the default rule in the long-term. In order to ensure the necessary flexibility for operators and to reduce administrative costs during the ramp-up phase of the hydrogen market, Member States should have the option to allow the use of negotiated third-party access until 2030. (72) The availability of large-scale underground hydrogen storage facilities is limited and distributed unevenly across Member States. In view of the potentially beneficial role for the functioning of hydrogen transport and markets, the access to such large-scale underground storages should be subject to regulated third party access in order to ensure a level playing field for market participants. (73) Terminals for the conversion of liquid hydrogen or liquid ammonia into gaseous hydrogen constitute a means of hydrogen import, but they compete with other means of hydrogen transport. While third-party access to such terminals should be ensured, Member States should have the choice of imposing a system of negotiated third-party access with a view to reducing administrative costs for operators and regulatory authorities. (74) Existing vertically integrated hydrogen networks should be integrated into the regulatory framework following a transition period. EN 32 EN (75) Localised hydrogen clusters should be an important building block of the European hydrogen economy. Such clusters could benefit from simplified regulatory requirements during the ramp-up phase of the hydrogen market. (76) Pipeline interconnectors with third countries can serve as a means of transport for imports or exports of hydrogen. The operating rules for such hydrogen interconnectors with third countries and rules on the certification of renewable and low-carbon hydrogen, should be enshrined in an intergovernmental agreement to ensure a coherent regulatory framework and its consistent application for the entire infrastructure. (77) To ensure the efficient operation of the European hydrogen networks, hydrogen network operators should be responsible for the operation, maintenance and development of the hydrogen transport network in close cooperation with other hydrogen network operators as well as with other system operators to which their networks are or can be connected with, including to facilitate energy system integration. (78) Hydrogen network operators should be tasked with building sufficient cross-border capacity for the transportation of hydrogen accommodating all economically reasonable and technically feasible demands for such capacity, thereby enabling market integration. (79) In some cases, depending among others on the topography of hydrogen networks and the population of end-users connected to the hydrogen networks, hydrogen quality management by hydrogen network operators could become necessary (e.g. purification). Therefore, regulatory authorities can task hydrogen network operators with ensuring efficient hydrogen quality management in their networks where necessary for system management. When undertaking such activities, hydrogen network operators should comply with applicable hydrogen quality standards. (80) Where system operators for natural gas or hydrogen network operators refuse requests for access or connection due to a lack of capacity, should refusals should be duly substantiated, and operators should be required to enhance their system in order to enable the requested connections or access where it is economic to do so.  (EU) 2019/692 recital 3 (adapted) (81) This Directive seeks to address Oobstacles to the completion of the internal market in natural gas which result from the non-application of Union market rules to gas transmission lines to and from third countries  should also be adressed  . The amendments introduced by this Directive  It is necessary  are intended to ensure that the rules applicable to gas transmission lines connecting two or more Member States are also applicable, within the Union, to gas transmission lines to and from third countries. This will  should  establish consistency of the legal framework within the Union while avoiding distortion of competition in the internal energy market in the Union and negative impacts on the security of supply. It will  should  also enhance transparency and provide legal certainty to market participants, in particular investors in gas infrastructure and system users, as regards the applicable legal regime. EN 33 EN  new (82) Member States and the Contracting Parties to the Treaty establishing the Energy Community 16 should cooperate closely on all matters concerning the development of an integrated gas market and its decarbonisation and should take no measures that endanger the further integration of gas markets or the security of supply of Member States and Contracting Parties. This could include cooperation on storage capacities and invitation of experts to relevant regional gas risk groups.  (EU) 2019/692 recital 5 (83) Pipelines connecting a third-country oil or gas production project to a processing plant or to a final coastal landing terminal within a Member State should be considered to be upstream pipeline networks. Pipelines connecting an oil or gas production project in a Member State to a processing plant or to a final coastal landing terminal within a third country should not be considered to be upstream pipeline networks for the purpose of this Directive, since such pipelines are unlikely to have a significant impact on the internal energy market.  (EU) 2019/692 recital 6 (84) Transmission system operators should be free to conclude technical agreements with transmission system operators or other entities in third countries on issues concerning the operation and interconnection of transmission systems, provided that the content of such agreements is compatible with Union law.  (EU) 2019/692 recital 7 (85) Technical agreements regarding the operation of transmission lines between transmission system operators or other entities should remain in force provided that they comply with Union law and the relevant decisions of the national regulatory authority.  (EU) 2019/692 recital 8 (86) When such technical agreements are in place, the conclusion of an international agreement between a Member State and a third country or of an agreement between the Union and a third country regarding the operation of the gas transmission line concerned is not required by this Directive. 16 OJ L 198, 20.7.2006, p. 18. EN 34 EN  (EU) 2019/692 recital 9 (adapted) (87) The applicability of Directive 2009/73/EC  this Directive  to gas transmission lines to and from third countries remains  should be  confined to the territory of the Member States. As regards offshore gas transmission lines, Directive 2009/73/EC this Directive  should be applicable in the territorial sea of the Member State where the first interconnection point with the Member States' network is located.  (EU) 2019/692 recital 10 (88) It should be possible for existing agreements concluded between a Member State and a third country on the operation of transmission lines to remain in force, in accordance with this Directive.  (EU) 2019/692 recital 11 (89) With regard to agreements or parts of agreements with third countries which may affect common rules of the Union, a coherent and transparent procedure should be established by which to authorise a Member State, upon its request, to amend, extend, adapt, renew or conclude an agreement with a third country on the operation of a transmission line or an upstream pipeline network between the Member State and a third country. The procedure should not delay the implementation of this Directive, should be without prejudice to the allocation of competence between the Union and the Member States, and should apply to existing and new agreements.  (EU) 2019/692 recital 12 (90) Where it is apparent that the subject matter of an agreement falls partly within the competence of the Union and partly within that of a Member State, it is essential to ensure close cooperation between that Member State and the Union institutions.  (EU) 2019/692 recital 14 (adapted) (91) In order to  ensure uniform conditions for the implementation of this Directive, implementing powers should be conferred on the Commission to  adopt decisions authorising or refusing to authorise a Member State to amend, extend, adapt, renew or conclude an agreement with a third country, implementing powers should be conferred EN 35 EN on the Commission. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council 17.  2009/73/EC recital 22 (adapted)  new (92) The security of energy supply is an essential element of public security and is therefore inherently connected to the efficient functioning of the internal market in gas and the integration of the isolated gas markets of Member States. Gas can reach the citizens of the Union only through the network. Functioning open gas markets and, in particular, the networks and other assets associated with gas supply are essential for public security, for the competitiveness of the economy and for the well-being of the citizens of the Union. Persons from third countries should therefore only be allowed to control a transmission system or a transmission system operator if they comply with the requirements of effective separation that apply inside the Community  Union . Without prejudice to the international obligations of the Community  Union , the Community  Union  considers that the gas transmission system sector is of high importance to the Community  Union  and therefore additional safeguards are necessary regarding the preservation of the security of supply of energy to the Community  Union  to avoid any threats to public order and public security in the Community  Union  and the welfare of the citizens of the Union. The security of supply of energy to the Community  Union  requires, in particular, an assessment of the independence of network operation, the level of the Community  Union ’s and individual Member States’ dependence on energy supply from third countries, and the treatment of both domestic and foreign trade and investment in energy in a particular third country. Security of supply should therefore be assessed in the light of the factual circumstances of each case as well as the rights and obligations arising under international law, in particular the international agreements between the Community  Union  and the third country concerned. Where appropriate the Commission should is encouraged to submit recommendations to negotiate relevant agreements with third countries addressing the security of supply of energy to the Community  Union  or to include the necessary issues in other negotiations with those third countries.  2009/73/EC recital 23 (93) Further measures should be taken in order to ensure transparent and non- discriminatory tariffs for access to transport. Those tariffs should be applicable to all users on a non-discriminatory basis. Where a storage facility, linepack or ancillary service operates in a sufficiently competitive market, access could be allowed on the basis of transparent and non-discriminatory market-based mechanisms. 17 Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011 laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of the Commission's exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13). EN 36 EN  2009/73/EC recital 24 (adapted) (94) It is necessary to ensure the independence of storage system operators in order to improve third-party access to storage facilities that are technically and/or economically necessary for providing efficient access to the system for the supply of customers. It is therefore appropriate that storage facilities are operated through legally separate entities that have effective decision-making rights with respect to assets necessary to maintain, operate and develop storage facilities. It is also necessary to increase transparency in respect of the storage capacity that is offered to third parties, by obliging Member States to define and publish a non-discriminatory, clear framework that determines the appropriate regulatory regime applicable to storage facilities. That obligation should not require a new decision on access regimes but should improve the transparency regarding the access regime to storage. Confidentiality requirements for commercially sensitive information are particularly important where data of a strategic nature are concerned or where there is only a single user of a storage facility.  2009/73/EC recital 25 (adapted) (95) Non-discriminatory access to the distribution network determines downstream access to customers at retail level. The scope for discrimination as regards third party access and investment, however, is less significant at distribution level than at transmission level where congestion and the influence of production interests are generally greater than at distribution level. Moreover, legal and functional unbundling of distribution system operators was required, pursuant to Directive 2003/55/EC, only from 1 July 2007 and its effects on the internal market in natural gas still need to be evaluated. The rules on legal and functional unbundling currently in place can lead to effective unbundling provided they are more clearly defined, properly implemented and closely monitored. To create  lay down  a level playing field at retail level, the activities of distribution system operators should therefore be monitored so that they are prevented from taking advantage of their vertical integration as regards their competitive position on the market, in particular in relation to household and small non-household customers..  2009/73/EC recital 26 (96) Member States should take concrete measures to assist the wider use of biogas and gas from biomass, the producers of which should be granted non-discriminatory access to the gas system, provided that such access is compatible with the relevant technical rules and safety standards on an ongoing basis.  new (97) Producers of renewable and low-carbon gases are often connected to the distribution grid. To facilitate their uptake and market integration, it is essential that they obtain unhindered access to the wholesale market and the relevant virtual trading points. EN 37 EN Participation in the wholesale market is determined by the way in which the entry-exit systems are defined. In several Member States, producers connected to the distribution grid are not part of the entry-exit system. Therefore, the access of renewable and low- carbon gases to the wholesale market should be facilitated by providing a definition of an entry-exit system and ultimately ensuring that production facilities connected to the distribution system are part of it. In addition, Regulation [the recast Gas regulation as proposed in COM(2021)xxx] provides that distribution system operators and transmission system operates are to work together to enable reverse flows from the distribution to the transmission network or alternative means to facilitate the market integration of renewable and low carbon gases.  2009/73/EC recital 27 (adapted) (98) To avoid imposing a disproportionate financial and administrative burden on small distribution system operators, Member States should be able, where necessary, to exempt the undertakings concerned from the legal distribution unbundling requirements.  2009/73/EC recital 28 (adapted) (99) Where a closed distribution system is used to ensure the optimal efficiency of an integrated energy supply requiring specific operational standards, or a closed distribution system is maintained primarily for the use of the owner of the system, it should be possible to exempt the distribution system operator from obligations which would constitute an unnecessary administrative burden because of the particular nature of the relationship between the distribution system operator and the users of the system. Industrial, commercial or shared services sites such as train station buildings, airports, hospitals, large camping sites with integrated facilities or chemical industry sites can  could  include closed distribution systems because of the specialised nature of their operations. (100) With the integration of growing volumes of renewable and low-carbon gases in the natural gas system, the quality of gases transported and consumed in Europea will change. To ensure the efficient operation of the natural gas system, transmission system operators should be responsible for gas quality management in their facilities. Where the injection of renewable and low-carbon gases takes place at distribution level and where necessary to manage their impact on gas quality, regulatory authorities can task distribution system operators with ensuring the efficient gas quality management in their facilities. When undertaking gas quality management tasks, transmission and distribution system operators should comply with applicable gas quality standards.  2009/73/EC recital 29 (new) (29) Directive 2003/55/EC introduced a requirement for Member States to establish regulators with specific competences. However, experience shows that the effectiveness of regulation is frequently hampered through a lack of independence of EN 38 EN regulators from government, and insufficient powers and discretion. For that reason, at its meeting on 8 and 9 March 2007, the European Council invited the Commission to develop legislative proposals providing for further harmonisation of the powers and strengthening of the independence of national energy regulators. It should be possible for those national regulatory authorities to cover both the electricity and the gas sectors.  2009/73/EC recital 30 (adapted) (101) Energy regulators need to be able to take decisions in relation to all relevant regulatory issues if the internal market in natural gas is to function properly, and to be fully independent from any other public or private interests. This precludes neither judicial review nor parliamentary supervision in accordance with the constitutional law of the Member States. In addition, approval of the budget of the regulator by the national legislator does not constitute an obstacle to budgetary autonomy. The provisions relating to autonomy in the implementation of the allocated budget of the regulatory authority should be implemented within the framework defined by national budgetary law and rules. While contributing to the independence of the national regulatory authority from any political or economic interest through an appropriate rotation scheme, it should be possible for Member States to take due account of the availability of human resources and of the size of the board.  2009/73/EC recital 31 (102) In order to ensure effective market access for all market players, including new entrants, non-discriminatory and cost-reflective balancing mechanisms are necessary. This should be achieved through the setting up of transparent market-based mechanisms for the supply and purchase of gas, needed in the framework of balancing requirements. National rRegulatory authorities should play an active role to ensure that balancing pricestariffs are non-discriminatory and cost-reflective. At the same time, appropriate incentives should be provided to balance the in-put and off-take of gas and not to endanger the system.  2009/73/EC recital 32 (adapted) (103) National rRegulatory authorities should be able to fix or approve tariffs, or the methodologies underlying the calculation of the tariffs, on the basis of a proposal by the transmission system operator or distribution system operator(s) or liquefied natural gas (LNG) system operator, or on the basis of a proposal agreed between those operator(s) and the users of the network. In carrying out those tasks, national regulatory authorities should ensure that transmission and distribution tariffs are non- discriminatory and cost-reflective, and should take account of the long-term, marginal, avoided network costs from demand-side management measures. EN 39 EN  new (104) Regulatory authorities should promote, in close cooperation with the Agency for the Cooperation of Energy Regulators (ACER), established by Regulation (EC) No 713/2009 of the European Parliament and of the Council 18, an open, competitive, secure and environmentally sustainable internal market in hydrogen with unhindered cross-border flows. Regulatory authorities need to be able to take decisions in relation to all relevant regulatory issues if the internal market in hydrogen is to function properly.  2009/73/EC recital 33  new (105) Energy regulators should have the power to issue binding decisions in relation to natural gas  or hydrogen  undertakings and to impose effective, proportionate and dissuasive penalties on natural gas  or hydrogen undertakings which fail to comply with their obligations or to propose that a competent court impose such penalties on them. Energy regulators should also be granted the power to decide, irrespective of the application of competition rules, on appropriate measures ensuring customer benefits through the promotion of effective competition necessary for the proper functioning of the internal market in natural gas  and in hydrogen .The establishment of gas-release programmes is one of the possible measures that can be used to promote effective competition and ensure the proper functioning of the market. Energy regulators should also be granted the powers to contribute to ensuring high standards of public service in compliance with market opening, to the protection of vulnerable customers, and to the full effectiveness of consumer protection measures. Those provisions should be without prejudice to both the Commission’s powers concerning the application of competition rules including the examination of mergers with a Community dimension, and the rules on the internal market such as the free movement of capital. The independent body to which a party affected by the decision of a national regulator has a right to appeal could be a court or other tribunal empowered to conduct a judicial review.  2009/73/EC recital 33 (adapted) (106) Energy regulators should also be granted the powers to contribute to ensuring high standards of public service in compliance with market opening, to the protection of vulnerable customers, and to the full effectiveness of consumer protection measures. Those provisions should be without prejudice to both the Commission’s powers concerning the application of competition rules including the examination of mergers with a Community  Union  dimension, and the rules on the internal market such as the free movement of capital. The independent body to which a party affected by the decision of a national regulatory authority has a right to appeal could be a court or other tribunal empowered to conduct a judicial review. 18 See page 1 of this Official Journal. EN 40 EN  2009/73/EC recital 34 (107) Any harmonisation of the powers of national regulatory authorities should include the powers to provide incentives to natural gas undertakings and to impose effective, proportionate and dissuasive penalties on natural gas gas undertakings or to propose that a competent court impose such penalties. Moreover, regulatory authorities should have the power to request relevant information from natural gas undertakings, make appropriate and sufficient investigations and settle disputes.  new (108) The regulatory authorities and ACER should provide information on the hydrogen market to ensure transparency, including aspects such as supply and demand, transport infrastructure, quality of service, cross-border trade, investments, consumer prices, market liquidity. (109) Transmission system operators play an important role in ensuring cost effective investments in gas networks. For an optimised planning across energy carriers and to bridge the gap between the diverse national and EU-wide network planning approaches, additional requirements for consistent planning are introduced. The network planning should also take account of the increased interlinkages between natural gas and electricity, as well as hydrogen. (110) When developing the network development plan, it is important that infrastructure operators take the energy efficiency first principle 19 into account, in particular, the expected consumption used for the joint scenario development. (111) The energy system integration strategy points out the importance of the coordinated planning and operation of the energy system in achieving the decarbonisation objectives. Therefore it is necessary to draw up a network development plan based on a joint scenario developed on a cross-sectoral basis. While still keeping separate sectorial plans, infrastructure operators should work towards a higher level of integration taking into account system needs beyond specific energy carriers. (112) Network development plans are an important element to identify infrastructure gaps and provide information on infrastructure that either needs to be built or that can be decommissioned and could be used for other purposes, such as hydrogen transport. This is true irrespective of the unbundling model chosen for the network operators. (113) Providing information on infrastructure that can be decommissioned within the network development plan may mean either leaving the infrastructure unused, dismantling it or using it for other purposes, such as hydrogen transport. The objective of this increased transparency on infrastructure takes into account that repurposed infrastructure is comparatively cheaper than newly built infrastructure and hence should enable a cost effective transition. (114) In Member States where a hydrogen network will be developed, reporting on the development of hydrogen infrastructure should ensure that the construction of a 19 Commission Recommendation of 28.9/2021 on Energy Efficiency First: from principles to practice. Guidelines and examples for its implementation in decision-making in the energy sector and beyond, COM (2021) 7014 final EN 41 EN hydrogen system is based on a realistic and forward-looking demand projections including potential needs from the perspective of the electricity system. If Member States decide to allow for dedicated charges as a means of co-funding new hydrogen infrastructure, the report should support the regulatory authority in its assessment of these charges. The report should be submitted to the regulatory authority on a regular basis to be decided by the regulatory authority. In light of the ramp-up character of the hydrogen market, a disproportionate and continuous sequencing of the reporting obligation should however be avoided. (115) Information contained in the network development plan should enable a forecast on the impacts on tariffs based on planning and decommissioning affecting the regulated asset base as mentioned in Article 51 of this Directive. (116) Instead of providing a national network development plan on individual Member State level, Member States should be allowed to choose to draw up a network development plan on regional level including more than one Member State and in line with voluntary regional gas market integration. (117) In contrast to electricity, the role of natural gas is expected to decrease, which also affects the demand for infrastructure investments. The network development plan therefore needs to balance competition concerns and avoid stranded assets. Consequently, ownership unbundled transmission system operators should not be covered by Article 51 (7).  2009/73/EC recital 35 (adapted)  new (118) Investments in major new infrastructure should be strongly promoted while ensuring the proper functioning of the internal market  of gases  in natural gas. In order to enhance the positive effect of exempted infrastructure projects on competition and security of supply, market interest during the project planning phase should be tested and congestion management rules should be implemented. Where an infrastructure is located in the territory of more than one Member State, ACER should handle as a last resort the exemption request in order to take better account of its cross-border implications and to facilitate its administrative handling. Moreover, given the exceptional risk profile of constructing those exempted major infrastructure projects, it should be possible temporarily to grant partial  or full  derogations to undertakings with supply and production interests in respect of the unbundling rules for the projects concerned. The possibility of temporary derogations should apply, for security of supply reasons, in particular, to new pipelines within the Community  Union  transporting gas from third countries into the Community  Union . Exemptions  and derogations  granted under Directive 2003/55/EC and 2009/73/EC with amendments  should  continue to apply until the scheduled expiry date as decided in the granted exemption decision  or derogation  .  new (119) It is necessary to progress towards interconnected hydrogen markets in the Union and thereby facilitate investments in cross-border hydrogen infrastructure. Under the EN 42 EN regulated third-party access regime, in the absence of cross-border transportation tariffs after 31 December 2030 a system of financial compensation should provide financial incentives for market participants to develop cross-border interconnectors.  2009/73/EC recital 36 (adapted) (120) The internal market in natural gas suffers from a lack of liquidity and transparency hindering the efficient allocation of resources, risk hedging and new entry. Trust in the market, its liquidity and the number of market participants needs to increase, and, therefore, regulatory oversight of undertakings active in the supply of gas needs to be increased. Such requirements should be without prejudice to, and compatible with, existing Community Union  law in relation to the financial markets. Energy regulators and financial market regulators need to cooperate in order to enable each other to have an overview of the markets concerned.  2009/73/EC recital 37 (adapted) (121) Natural gas is mainly, and increasingly, imported into the Community  Union  from third countries. Community  Union  law should take account of the characteristics of natural gas, such as certain structural rigidities arising from the concentration of suppliers, the long-term contracts or the lack of downstream liquidity. Therefore, more transparency is needed, including in regard to the formation of prices.  2009/73/EC recital 38 (adapted) (122) Prior to the adoption by the Commission of Gguidelines defining further the record- keeping requirements, ACER and the Committee of European Securities Regulators (the ‘CESR’), established by Commission Decision 2009/77/EC 20, should confer and advise the Commission in regard to their content. ACERand the CESR should also cooperate to investigate further and advise on whether transactions in gas supply contracts and gas derivatives should be subject to pre- and/or post-trade transparency requirements and, if so, what the content of those requirements should be.  2009/73/EC recital 39 (123) Member States or, where a Member State has so provided, the regulatory authority, should encourage the development of interruptible supply contracts. 20 OJ L 25, 29.1.2009, p. 18. EN 43 EN  2009/73/EC recital 40 (adapted) (40) In the interests of security of supply, the balance between supply and demand in individual Member States should be monitored, and such monitoring should be followed by a report on the situation at Community level, taking account of interconnection capacity between areas. Such monitoring should be carried out sufficiently early to enable appropriate measures to be taken if security of supply is compromised. The construction and maintenance of the necessary network infrastructure, including interconnection capacity, should contribute to ensuring a stable gas supply.  2009/73/EC recital 41 (adapted) (124) Member States should ensure that, taking into account the necessary quality requirements, biogas and gas from biomass, in particular biomethane, or other types of gas are granted non-discriminatory access to the gas system, provided  that  such access is permanently compatible with the relevant technical rules and safety standards. Those rules and standards should ensure that those gases can technically and safely be injected into, and transported through the natural gas system and should also address their chemical characteristics.  2009/73/EC recital 42 (adapted)  new (125) Long-term contracts will continue to be  are  an important part of the gas supply of Member States  . However, they should not constitute a barrier to the entry of renewable and low carbon gases, which is why the duration of contracts for the supply of fossil gas will not be able to run beyond 2049. Such contracts shall always be in line with  and should be maintained as an option for gas supply undertakings in so far as they do not undermine the objective of this Directive and are compatible with the Treaty  TFEU , including the competition rules. It is therefore necessary to take into account long-term contracts in the planning of supply and transport capacity of natural gas undertakings.  2009/73/EC recital 43 (adapted) (126) In order to ensure the maintenance of high standards of public service in the  Union  Community, all measures taken by Member States to achieve the objectives of this Directive should be regularly notified to the Commission. The Commission should regularly publish a report analysing measures taken at national level to achieve public service objectives and comparing their effectiveness, with a view to making recommendations as regards measures to be taken at national level to achieve high public service standards. EN 44 EN  2009/73/EC recital 44 (adapted) (127) Respect for the public service requirements is a fundamental requirement of this Directive, and it is important that common minimum standards, respected by all Member States, are specified in this Directive, which take into account the objectives of common protection, security of supply, environmental protection and equivalent levels of competition in all Member States. It is important that the public service requirements can be interpreted on a national basis, taking into account national circumstances and subject to the respect of Community  Union  law.  2009/73/EC recital 45 (adapted) (128) It should be possible for measures implemented by Member States to achieve the objectives of social and economic cohesion to include, in particular, the provision of adequate economic incentives, using, where appropriate, all existing national and Community  Union  tools. It should be possible for such tools to include liability mechanisms to guarantee the necessary investment.  2009/73/EC recital 46 (adapted) (129) To the extent to which measures taken by Member States to fulfil public service obligations constitute State aid under Article 87(1)  107(1)  of the Treaty, there is an obligation under Article 88(3)  108(3)  of the Treaty to notify them to the Commission.  2009/73/EC recital 53 (130) Market prices should give the right incentives for the development of the network.  2009/73/EC recital 54 (131) Promoting fair competition and easy access for different suppliers should be of the utmost importance for Member States in order to allow consumers to take full advantage of the opportunities of a liberalised internal market in natural gases.  2009/73/EC recital 55 (adapted) (132) In order to contribute to security of supply whilst maintaining a spirit of solidarity between Member States, notably in the event of an energy supply crisis, it is important to provide  for  a framework for regional cooperation in a spirit of solidarity. Such cooperation may rely, if Member States so decide, first and foremost on market- EN 45 EN based mechanisms. Cooperation for the promotion of regional and bilateral solidarity should not impose a disproportionate burden on or discriminate between market participants.  2009/73/EC recital 56 (adapted) (133) With a view to creating an internal market in natural gas, Member States should foster the integration of their national markets and the cooperation of system operators at Community  Union  and regional level, also incorporating the isolated systems forming gas islands that persist in the Community  Union .  new (134) Voluntary regional markets integration, notably market mergers, can provide various benefits, depending on the specificities of the markets. Market integration may be an opportunity to make best use of infrastructure provided it does not negatively impact neighbouring markets, for instance by increased cross-border tariffs. It is also a chance to increase competition, liquidity and trade to the benefit of the end-consumers in the region, by attracting suppliers which otherwise would not come due to the small market size. Market integration allows also to create bigger zones accessing more supply sources. Such diversification might have an impact on the wholesale market prices, thanks to an improved competition between sources, but may also improve security of supply if there is no remaining internal congestion in the new merged zone. Market integration could be a basis to further support the transformation of the natural gas market, including the deployment of renewable and low-carbon gases. Member States, regulatory authorities and transmission should cooperate to facilitate regional integration.  2009/73/EC recital 57 (adapted) (135) The development of a true internal market in natural gas, through a network connected across the Community Union , should be one of the main goals of this Directive and regulatory issues on cross border interconnections and regional markets should, therefore, be one of the main tasks of the regulatory authorities, in close cooperation with  ACER  the Agency where relevant.  2009/73/EC recital 58  new (136) Securing common rules for a true internal market and a broad supply of gas should also be one of the main goals of this Directive. To that end, undistorted market prices would provide an incentive for cross-border  trade  interconnections while leading, in the long term, to price convergence. EN 46 EN  2009/73/EC recital 59 (137) The regulatory authorities should also provide information on the market to permit the Commission to exercise its role of observing and monitoring the internal market in natural gas and its short, medium and long-term evolution, including aspects such as supply and demand, transmission and distribution infrastructure, quality of service, cross-border trade, congestion management, investments, wholesale and consumer prices, market liquidity and environmental and efficiency improvements. National rRegulatory authorities should report to the competition authorities and the Commission those Member States in which prices impair competition and proper functioning of the market.  2009/73/EC recital 60 (adapted)  new (138) Since the objective of this Directive, namely the creation of a fully operational internal market in natural gas  and in hydrogen  , cannot be sufficiently achieved by the Member States and  but  can therefore  rather, by reason of the scale or effects of such an action,  be better achieved at Community  Union  level, the Community  Union  may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty  on European Union  . In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Directive does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective.  2009/73/EC recital 61 (adapted)  new (139) Under Regulation (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council 21 of 13 July 2009 on conditions for access to the natural gas transmission networks 22, the Commission may adopt Gguidelines  or network codes  to achieve the necessary degree of harmonisation. Such Gguidelines or network codes , which constitute binding implementing measures  rules adopted as Commission Regulations  , are, also with regard to certain provisions of this Directive, a useful tool which can be adapted quickly where necessary.  2009/73/EC recital 62 The measures necessary for the implementation of this Directive should be adopted in accordance with Council Decision 1999/468/EC of 28 June 1999 laying down the procedures for the exercise of implementing powers conferred on the Commission 23. 21 Regulation (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on conditions for access to the natural gas transmission networks and repealing Regulation (EC) No 1775/2005 (OJ L 211, 14.8.2009, p. 36). 22 See page 36 of this Official Journal. 23 OJ L 184, 17.7.1999, p. 23. EN 47 EN  2009/73/EC recital 63 (140) In particular, the Commission should be empowered to adopt the gGuidelines necessary for providing the minimum degree of harmonisation required to achieve the aim of this Directive. Since those measures are of general scope and are designed to amend non-essential elements of this Directive, by supplementing it with new non- essential elements, they must be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny provided for in Article 5a of Decision 1999/468/EC.  2009/73/EC recital 64 (adapted) In accordance with point 34 of the Interinstitutional Agreement on better law-making 24 and the case law, Member States are encouraged to draw up, for themselves and in the interest of the Community, their own tables, illustrating, as far as possible, the correlation between this Directive and the transposition measures, and to make them public. (141) In accordance with the Joint Political Declaration of 28 September 2011 of Member States and the Commission on explanatory documents, Member States have undertaken to accompany, in justified cases, the notification of their transposition measures with one or more documents explaining the relationship between the components of a directive and the corresponding parts of national transposition instruments. With regard to this Directive, the legislator considers the transmission of such documents to be justified, in particular following the judgment of the European Court of Justice in Case Commission vs Belgium (case C-543/17).  2009/73/EC recital 65 (adapted) (65) Given the scope of the amendments made to Directive 2003/55/EC herein, it is desirable, for reasons of clarity and rationalisation, that the provisions in question should be recast by bringing them all together in a single text in a new Directive.  2009/73/EC recital  new (142) This Directive respects the fundamental rights, and observes the principles, recognised in particular by the Charter of Fundamental Rights of the European Union,.  Accordingly, this Directive should be interpreted and applied in accordance with those rights and principles, in particular the right to the protection of personal data guaranteed by Article 8 of the Charter. It is essential that any processing of personal data under this Directive comply with Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council 25.  24 OJ C 321, 31.12.2003, p. 1. 25 OJ L 119, 4.5.2016, p. 1. EN 48 EN  new (143) In order to provide the minimum degree of harmonisation required to achieve the aim of this Directive, the power to adopt acts in accordance with Article 290 TFEU should be delegated to the Commission in respect of non-essential elements of certain specific areas which are fundamental for achieving the objectives of this Directive. It is of particular importance that the Commission carries out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making 26. In particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council receive all documents at the same time as Member States' experts, and their experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of the delegated acts. (144) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Directive, implementing powers should be conferred on the Commission to determine interoperability requirements and non-discriminatory and transparent procedures for access to data. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011. (145) The obligation to transpose this Directive into national law should be confined to those provisions which represent a substantive amendment as compared to the earlier Directive. The obligation to transpose the provisions which are unchanged arises under the earlier Directive. (146) In order to ensure a smooth and effective implementation of the provisions laid down in this Directive, the Commission supports Member States through the Technical Support Instrument 27providing tailor-made technical expertise to design and implement reforms, including those promoting a competitive internal market in natural gas and in hydrogen, enabling the integration of renewables and low carbon gases, and increasing cooperation and coordination among transmission and distribution system operators. The technical support, for example, involves strengthening of administrative capacity, harmonising the legislative frameworks, and sharing of relevant best practices. (147) This Directive should be without prejudice to the obligations of the Member States relating to the time-limits for the transposition into national law and the date of application of the Directives set out in Annex III, Part B. 26 OJ L 123, 12.5.2016, p. 1. 27 Regulation (EU) 2021/240 of the European Parliament and of the Council of 10 February 2021 establishing a Technical Support Instrument. EN 49 EN  2009/73/EC (adapted)  new HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE: Chapter I Subject matter, scope and definitions Article 1 Subject matter and scope 1. This Directive establishes common rules for the transmission, distribution, supply and storage of  gases within the meaning of Article 2, point (2) using the natural gas system defined in point (3) of that Article  natural gas. It lays down the rules relating to the organisation and functioning of  that  the natural gas sector, access to the market, the criteria and procedures applicable to the granting of authorisations for transmission, distribution, supply and storage of natural gas  gases using the natural gas system and the operation of systems. 2. The rules established by this Directive for natural gas, including LNG, shall also apply in a non-discriminatory way to biogas and gas from biomass or other types of gas in so far as such gases can technically and safely be injected into, and transported through, the natural gas system.  new 2. This Directive establishes rules for the transport, supply and storage of natural gas and the transition of the natural gas system to a system based on renewable and low- carbon gases. 3. This Directive establishes common rules for the transport, supply and storage of hydrogen using the hydrogen system. It lays down the rules relating to the organisation and functioning of this sector, access to the market, the criteria and procedures applicable to the granting of authorisations for networks, supply and storage of hydrogen and the operation of systems. 4. This Directive establishes rules for the progressive establishment of a Union-wide interconnected hydrogen system contributing to the reduction of net greenhouse gas emissions of difficult to decarbonise sectors and thereby supporting to the decarbonisation of the EU energy system.  2009/73/EC Article 2 Definitions For the purposes of this Directive, the following definitions apply: EN 50 EN  new (1) ‘natural gas’ means all gases that primarily consist of methane, including biogas and gas from biomass, in particular biomethane, or other types of gas, that can technically and safely be injected into, and transported through, the natural gas system; (2) ‘renewable gas’ means biogas as defined in Article 2, point (28) of Directive 2018/2001, including biomethane, and renewable gaseous fuels part of fuels of non- biological origins (‘RFNBOs’) as defined in Article 2, point (36) of that Directive’; (3) ‘gases’ mean natural gas and hydrogen; (4) ‘natural gas system’ means a system of infrastructures, including pipelines, LNG terminals and storage facilities, which transports gases, that primarily consist of methane and include biogas and gas from biomass, in particular biomethane, or other types of gas that can technically and safely be injected into, and transported through the natural gas pipeline system. (5) ‘hydrogen system’ means a system of infrastructure, including hydrogen networks, hydrogen storage, and hydrogen terminals, which contains hydrogen of a high grade of purity; (6) ‘hydrogen storage facility’ means a facility used for the stocking of hydrogen of a high grade of purity: (a) including the part of an hydrogen terminal used for storage but excluding the portion used for production operations, and facilities reserved exclusively for hydrogen network operators in carrying out their functions; (b) including large, in particular underground, hydrogen storage but excluding smaller, easily replicable smaller hydrogen storage installations; (7) ‘hydrogen linepack’ means the storage of hydrogen of a high grade of purity by compression in hydrogen networks, excluding facilities reserved for hydrogen network operators carrying out their functions; (8) ‘hydrogen terminal’ means an installation used for the transformation of liquid hydrogen or liquid ammonia into gaseous hydrogen for injection into the hydrogen network or the liquefaction of gaseous hydrogen, including ancillary services and temporary storage necessary for the transformation process and subsequent injection into the hydrogen network, but not any part of the hydrogen terminal used for storage; (9) ‘hydrogen quality’ means hydrogen purity and contaminants in line with applicable hydrogen quality standards for the hydrogen system; (10) ‘low-carbon hydrogen’ means hydrogen the energy content of which is derived from non-renewable sources, which meets a greenhouse gas emission reduction threshold of 70%; (11) ‘low-carbon gas’ means the part of gaseous fuels in recycled carbon fuels as defined in Article 2, point (35) of Directive (EU) 2018/2001, low-carbon hydrogen and synthetic gaseous fuels the energy content of which is derived from low-carbon hydrogen, which meet the greenhouse gas emission reduction threshold of 70%. EN 51 EN (12) ‘low-carbon fuels’ means recycled carbon fuels as defined in Article 2 of Directive (EU) 2018/2001, low-carbon hydrogen and synthetic gaseous and liquid fuels the energy content of which is derived from low-carbon hydrogen, which meet the greenhouse gas emission reduction threshold of 70%. (13) ‘hydrogen undertaking’ means a natural or legal person carrying out at least one of the following functions: hydrogen production, hydrogen transport, supply, purchase or storage of hydrogen, or operating a hydrogen terminal, and which is responsible for the commercial, technical or maintenance tasks related to those functions, but not including final customers;  2009/73/EC (adapted)  new (141) ‘natural gas undertaking’ means a natural or legal person carrying out at least one of the following functions: production, transmission, distribution, supply, purchase or storage of natural gas, including LNG,  and  which is responsible for the commercial, technical and/or maintenance tasks related to those functions, but shall not include  including  final customers; (152) ‘upstream pipeline network’ means any pipeline or network of pipelines operated and/or constructed as part of an oil or  natural  gas production project, or used to convey natural gas from one or more such projects to a processing plant or terminal or final coastal landing terminal; (163) ‘transmission’ means the transport of natural gas through a network, which mainly contains high-pressure pipelines, other than an upstream pipeline network and other than the part of high-pressure pipelines primarily used in the context of local distribution of natural gas, with a view to its delivery to customers, but not including supply; (174) ‘transmission system operator’ means a natural or legal person who carries out the function of transmission and is responsible for operating, ensuring the maintenance of, and, if necessary, developing the transmission system in a given area and, where applicable, its interconnections with other systems, and for ensuring the long-term ability of the system to meet reasonable demands for the transport of  natural  gas; (185) ‘distribution’ means the transport of natural gas through local or regional pipeline networks with a view to its delivery to customers, but not including supply; (196) ‘distribution system operator’ means a natural or legal person who carries out the function of distribution and is responsible for operating, ensuring the maintenance of, and, if necessary, developing the distribution system in a given area and, where applicable, its interconnections with other systems, and for ensuring the long-term ability of the system to meet reasonable demands for the distribution of  natural  gas; EN 52 EN  new (20) ‘hydrogen network’ means a network of pipelines used for the transport of hydrogen of a high grade of purity with a view to its delivery to customers, but not including supply; (21) ‘hydrogen transport’ means the transport of hydrogen through a hydrogen network with a view to its delivery to customers, but not including supply, irrespective of the pressure, the geographic coverage or the connected customer group of the network; (22) ‘hydrogen network operator’ means a natural or legal person who carries out the function of hydrogen transport and is responsible for operating, ensuring the maintenance of, and, if necessary, developing the hydrogen network in a given area and, where applicable, its interconnections with other hydrogen networks, and for ensuring the long-term ability of the system to meet reasonable demands for the transport of hydrogen;  2009/73/EC (adapted)  new (237) ‘supply’ means the sale, including resale, of natural gas, including LNG,  or hydrogen, including liquid hydrogen  , to customers; (248) ‘supply undertaking’ means any natural or legal person who carries out the function of supply; (259) ‘storage facility’ means a facility used for the stocking of natural gas and owned and/or operated by a natural gas undertaking, including the part of LNG facilities used for storage but excluding the portion used for production operations, and excluding facilities reserved exclusively for transmission system operators in carrying out their functions; (2610) ‘storage system operator’ means a natural or legal person who carries out the function of storage  of natural gas  and is responsible for operating a storage facility; (2711) ‘LNG facility’ means a terminal which is used for the liquefaction of natural gas or the importation, offloading, and re-gasification of LNG, and includes  including  ancillary services and temporary storage necessary for the re- gasification process and subsequent delivery to the transmission system, but does not include  including  any part of LNG terminals used for storage; (2812) ‘LNG system operator’ means a natural or legal person who carries out the function of liquefaction of natural gas, or the importation, offloading, and re-gasification of LNG and is responsible for operating a LNG facility; (2913) ‘system’ means any transmission networks, distribution networks, LNG facilities and/or storage facilities owned and/or operated by a natural gas undertaking, including linepack and its facilities supplying ancillary services and those of related undertakings necessary for providing access to transmission, distribution and LNG; (3014) ‘ancillary services’ means all services necessary for access to and the operation of transmission networks, distribution networks, LNG facilities, and/or storage EN 53 EN facilities, including load balancing, blending and injection of inert gases, but not including facilities reserved exclusively for transmission system operators carrying out their functions; (3115) ‘  natural gas  linepack’ means the storage of  natural  gas by compression in gas transmission and distribution systems, but not including facilities reserved for transmission system operators carrying out their functions; (3216) ‘interconnected system’ means a number of systems which are linked with each other;  2019/692 Art. 1.1 (3317) ‘interconnector’ means a transmission line which crosses or spans a border between Member States for the purpose of connecting the national transmission system of those Member States or a transmission line between a Member State and a third country up to the territory of the Member States or the territorial sea of that Member State;  new (34) ‘hydrogen interconnector’ means a hydrogen network which crosses or spans a border between Member States, or between a Member State and a third country up to the territory of the Member States or the territorial sea of that Member State;  2009/73/EC (adapted)  new (3518) ‘direct line’ means a natural gas pipeline complementary to the interconnected system; (3619) ‘integrated natural gas undertaking’ means a vertically or horizontally integrated undertaking; (3720) ‘vertically integrated undertaking’ means a natural gas undertaking or a group of natural gas undertakings  or a hydrogen undertaking or group of hydrogen undertakings  where the same person or the same persons are entitled, directly or indirectly, to exercise control, and where the undertaking or group of undertakings perform at least one of the functions of transmission, distribution,  hydrogen transport, hydrogen terminal operation,  LNG or  natural gas or hydrogen  storage, and at least one of the functions of production or supply of natural gas or of hydrogen . (3821) ‘horizontally integrated undertaking’ means an undertaking performing at least one of the functions of production, transmission, distribution, supply or storage of natural gas, and a non-  natural  gas activity; (3922) ‘related undertaking’ means an affiliated undertaking, within the meaning of Article 41 of Seventh Council Directive 83/349/EEC of 13 June 1983 based on the EN 54 EN Article 44(2)(g) 28 of the Treaty on consolidated accounts 29 and/or an associated undertaking, within the meaning of Article 33(1) of that Directive  as defined in point (12) of Article 2 of Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council 30,  and/or an undertaking which belong  belongs  to the same shareholders; (4023) ‘system user’ means a natural or legal person supplying to, or being supplied by, the system; (4124) ‘customer’ means a wholesale or final customer of natural gas  gases  or a natural gas  or hydrogen  undertaking which purchases natural gas  gases ; (4225) ‘household customer’ means a customer purchasing natural gas  gases  for his own household consumption; (4326) ‘non-household customer’ means a customer purchasing natural gas  gases  which isare not for his own household use; (4427) ‘final customer’ means a customer purchasing natural gas  gases  for his own use; (28) ‘eligible customer’ means a customer who is free to purchase gas from the supplier of his choice, within the meaning of Article 37; (4529) ‘wholesale customer’ means a natural or legal person other than a transmission system operator or distribution system operator who purchases natural gas  gases  for the purpose of resale inside or outside the system where he is established;  new (46) ‘microenterprise’ means an enterprise which employs fewer than 10 persons and whose annual turnover and/or annual balance sheet total does not exceed EUR 2 million; (47) ‘small enterprise’ means an enterprise which employs fewer than 50 persons and whose annual turnover and/or annual balance sheet total does not exceed EUR 10 million;  2009/73/EC (adapted) (30) ‘long-term planning’ means the planning of supply and transport capacity of natural gas undertakings on a long-term basis with a view to meeting the demand for natural gas of the system, diversification of sources and securing supplies to customers; 28 The title of Directive 83/349/EEC has been adjusted to take account of the renumbering of the Articles of the Treaty establishing the European Community in accordance with Article 12 of the Treaty of Amsterdam; the original reference was to Article 54(3)(g). 29 OJ L 193, 18.7.1983, p. 1. 30 Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on the annual financial statements, consolidated financial statements and related reports of certain types of undertakings, amending Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of the Council and repealing Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC (OJ L 182, 29.6.2013, p. 19). EN 55 EN (31) ‘emergent market’ means a Member State in which the first commercial supply of its first long-term natural gas supply contract was made not more than 10 years earlier; (4832) ‘security’ means both security of supply of natural gas and technical safety; (33) ‘new infrastructure’ means an infrastructure not completed by 4 August 2003; (4934) ‘gas supply contract’ means a contract for the supply of natural gases, but does not include a gas derivative; (5035) ‘gas derivative’ means a financial instrument specified in points 5, 6 or 7 of Section C of Annex I to Directive 2004/39/EC of the European Parliament and of the Council of 21 April 2004 on markets in financial instruments  Section C of Annex I to Directive 2014/65/EU on market financial instruments 31  , where that instrument relates to natural gas; (5136) ‘control’ means any rights, contracts or any other means which, either separately or in combination and having regard to the considerations of fact or law involved, confer the possibility of exercising decisive influence on an undertaking, in particular by: (a) ownership or the right to use all or part of the assets of an undertaking; (b) rights or contracts which confer decisive influence on the composition, voting or decisions of the organs of an undertaking;.;  new (52) ‘long-term contract’ means a supply contract exceeding one year. (53) ‘entry-exit system’ means the aggregation of all transmission and distribution systems to which one specific balancing regime applies; (54) ‘balancing zone’ means an entry-exit system to which a specific balancing regime applies; (55) ‘virtual trading point’ means a non-physical commercial point within an entry-exit system where gases are exchanged between a seller and a buyer without the need to book transmission or distribution capacity. (56) ‘entry point’ means a point subject to booking procedures by network users or producers providing access to an entry-exit system. (57) ‘exit point’ means a point subject to booking procedures by network users or final customers enabling gas flows out of the entry exit system . (58) ‘interconnection point’ means a physical or virtual point connecting adjacent entry- exit systems or connecting an entry-exit system with an interconnector, in so far as these points are subject to booking procedures by network users; (59) ‘virtual interconnection point’ means two or more interconnection points which connect the same two adjacent entry-exit systems, integrated together for the purposes of providing a single capacity service; 31 OJ L 145, 30.4.2004, p. 1  173, 12.6.2014, p. 349–496 . EN 56 EN (60) ‘market participant’ means a natural or legal person who buys, sells or produces gases or who is an operator of storage services including through the placing of orders to trade in one or more gas markets including balancing markets; (61) ‘contract termination fee’ means a charge or penalty imposed on customers by suppliers or market participants, for terminating a gas supply or service contract; (62) ‘switching-related fee’ means a charge or penalty for changing suppliers or market participants, including contract termination fees, that is directly or indirectly imposed on customers by suppliers, market participants or system operators; (63) ‘billing information’ means the information provided on a final customer's bill, apart from a request for payment; (64) ‘conventional meter’ means an analogue or electronic meter with no capability to both transmit and receive data; (65) ‘smart metering system’ means an electronic system that is capable of measuring gas fed into the grid or gas consumed from the grid, providing more information than a conventional meter, and that is capable of transmitting and receiving data for information, monitoring and control purposes, using a form of electronic communication; (66) ‘interoperability’ means, in the context of smart metering, the ability of two or more energy or communication networks, systems, devices, applications or components to interwork to exchange and use information in order to perform required functions; (67) ‘most recent available’ means, in the context of smart metering data, that it is provided within a period matching the shortest settlement period in the national market; (68) ‘best available techniques’ means, in the context of data protection and security in a smart metering environment, the most effective, advanced and practically suitable techniques for providing, in principle, the basis for complying with the Union data protection and security rules; (69) ‘energy poverty’ means energy poverty as defined in point (49) of Article 2 of Directive (EU) 2021/0203 COD of the European Parliament and of the Council. (70) ‘citizen energy community’ means a legal entity that: (a) is based on voluntary and open participation and is effectively controlled by members or shareholders that are natural persons, local authorities, including municipalities, or small enterprises; (b) has for its primary purpose to provide environmental, economic or social community benefits to its members or shareholders or to the local areas where it operates rather than to generate financial profits; and (c) engages in production, distribution, supply, consumption, or storage of renewable gas in the natural gas system, or provides energy efficiency services or maintenance services to its members or shareholders; (71) ‘active customer’ means a final natural gas customer, or a group of jointly acting final natural gas customers, who consumes or stores renewable gas, produced within its premises located within confined boundaries or, where permitted by a Member State, within other premises, or who sells self-produced renewable gas using the EN 57 EN natural gas system, or participates in energy efficiency schemes, provided that those activities do not constitute its primary commercial or professional activity;  2009/73/EC (adapted)  new Chapter II General rules for the organisation of the sector  market  and infrastructure access Article 337 Market opening and reciprocity  Competitive, consumer-centred, flexible and non- discriminatory markets for gases  1. Member States shall ensure that the eligible customers comprise:  all customers are free to purchase gases from the supplier of their choice and shall ensure that all customers are free to have more than one supply contract for natural gas or hydrogen at the same time, provided that the required connection and metering points are established.   new 2. Member States shall ensure that their national law does not unduly hamper cross- border trade in gases, the functioning and emergence of liquid trading for gases, consumer participation, investments into, in particular, renewable and low carbon gases, or energy storage between Member States, and shall ensure that prices for gases reflect actual demand and supply. 3. Member States shall ensure that no undue barriers exist within the internal market for gases as regards market entry and exit, trading and operation. 4. Member States shall ensure that energy undertakings are subject to transparent, proportionate and non-discriminatory rules, fees and treatment, in particular with respect to access to wholesale markets, access to data, switching processes and billing regimes and, where applicable, licensing. 5. Member States shall ensure that market participants from third countries, when operating within the internal market for gases, comply with applicable Union and national law.  2009/73/EC Article 37 (a) until 1 July 2004, eligible customers as specified in Article 18 of Directive 98/30/EC of the European Parliament and of the Council of 22 June 1998 concerning EN 58 EN common rules for the internal market in natural gas 32. Member States shall publish, by 31 January each year, the criteria for the definition of those eligible customers; (b) from 1 July 2004, all non-household customers; (c) from 1 July 2007, all customers. 2. To avoid imbalance in the opening of the gas markets: (a) contracts for the supply with an eligible customer in the system of another Member State shall not be prohibited if the customer is eligible in both systems involved; and (b) where transactions as described in point (a) are refused because the customer is eligible in only one of the two systems, the Commission may, taking into account the situation in the market and the common interest, oblige the refusing party to execute the requested supply, at the request of one of the Member States of the two systems.  new Article 4 Market based supply prices 1. Suppliers shall be free to determine the price at which they supply gases to customers. Member States shall take appropriate actions to ensure effective competition between suppliers. 2. Member States shall ensure the protection of energy poor and vulnerable household customers pursuant to Articles 25 by social policy or by other means than public interventions in the price setting for the supply of gases. 3. By way of derogation from paragraphs 1 and 2, Member States may apply public interventions in the price setting for the supply of natural gas to energy poor or vulnerable household customers. Such public interventions shall be subject to the conditions set out in paragraphs 4 and 5. 4. Public interventions in the price setting for the supply of natural gas shall: (a) pursue a general economic interest and not go beyond what is necessary to achieve that general economic interest; (b) be clearly defined, transparent, non-discriminatory and verifiable; (c) guarantee equal access for Union natural gas undertakings to customers; (d) be limited in time and proportionate as regards their beneficiaries; (e) not result in additional costs for market participants in a discriminatory way. 5. Any Member State applying public interventions in the price setting for the supply of natural gas in accordance with paragraph 3 of this Article shall also comply with of Article 3(3), point (d) and with Article 24 of Regulation (EU) 2018/1999, regardless of whether the Member State concerned has a significant number of households in energy poverty. 32 OJ L 204, 21.7.1998, p. 1. EN 59 EN 6. For the purpose of a transition period to establish effective competition for natural gas supply contracts between suppliers, and to achieve fully effective market-based retail pricing of gas in accordance with paragraph 1, Member States may apply public interventions in the price setting for the supply of natural gas to household customers and to microenterprises that do not benefit from public interventions pursuant to paragraph 3. 7. Public interventions pursuant to paragraph 6 shall comply with the criteria set out in paragraph 4 and shall: (a) be accompanied by a set of measures to achieve effective competition and a methodology for assessing progress with regard to those measures; (b) be set using a methodology that ensures non-discriminatory treatment of suppliers; (c) be set at a price that is above cost, at a level where effective price competition can occur; (d) be designed to minimise any negative impact on the wholesale natural gas market; (e) ensure that all beneficiaries of such public interventions have the possibility to choose competitive market offers and are directly informed at least every quarter of the availability of offers and savings in the competitive market, and shall ensure that they are provided with assistance to switch to a market-based offer; (f) ensure that, pursuant to Articles 18 and 19, all beneficiaries of such public interventions are entitled to, and are offered to, have smart meters installed at no extra upfront cost to the customer, are directly informed of the possibility of installing smart meters and are provided with necessary assistance; (g) not lead to direct cross-subsidisation between customers supplied at free market prices and those supplied at regulated supply prices. 8. Member States shall notify the measures taken in accordance with paragraphs 3 and 6 to the Commission within one month after their adoption and may apply them immediately. The notification shall be accompanied by an explanation of why other instruments were not sufficient to achieve the objective pursued, of how the requirements set out in paragraphs 4 and 7 are fulfilled and of the effects of the notified measures on competition. The notification shall describe the scope of the beneficiaries, the duration of the measures and the number of household customers affected by the measures, and shall explain how the regulated prices have been determined. 9. From 15 March 2025, and every two years thereafter, as part of the integrated national energy and climate progress reports, Member States shall submit reports to the Commission on the implementation of this Article, the necessity and proportionality of public interventions under this Article, and an assessment of the progress towards achieving effective competition between suppliers and the transition to market-based prices. Member States that apply regulated prices in accordance with paragraph 6 shall report on the compliance with the conditions set out in paragraph 7, including on compliance by suppliers that are required to apply such interventions, as well as on the impact of regulated prices on the finances of those suppliers. EN 60 EN 10. The Commission shall review and submit a report to the European Parliament and to the Council on the implementation of this Article for the purpose of achieving market-based retail pricing of natural gas, together with or followed by a legislative proposal, if appropriate. This report may be combined with the report on the implementation of Article 5 of Directive (EU) 2019/944. That legislative proposal may include an end date for regulated prices.  2009/73/EC (adapted)  new Article 53 Public service obligations and customer protection 1. Member States shall ensure, on the basis of their institutional organisation and with due regard to the principle of subsidiarity, that, without prejudice to paragraph 2, natural gas  and hydrogen  undertakings are operated in accordance with the principles of this Directive with a view to achieving a competitive, secure and environmentally sustainable market in natural gas  gases  , and shall not discriminate between those undertakings as regards their rights or obligations. 2. Having full regard to the relevant provisions of the  TFEU Treaty, in particular Article 86  Article 106  thereof, Member States may impose  on natural gas and hydrogen  undertakings operating in the gas sector, in the general economic interest, public service obligations which may relate to security, including security of supply, regularity,  and  quality and price of supplies, and environmental protection, including energy efficiency, energy from renewable sources and climate protection. Such obligations shall be clearly defined, transparent, non-discriminatory, verifiable and shall guarantee equality of access for natural gas  undertakings and hydrogen  undertakings of the Community  Union  to national consumers. In relation to security of supply, energy efficiency/demand-side management and for the fulfilment of environmental goals and goals for energy from renewable sources, as referred to in this paragraph, Member States may introduce the implementation of long-term planning, taking into account the possibility of third parties seeking access to the system.  new 3. Public service obligations related to the security of gas supply shall not go beyond what is necessary to ensure compliance with the gas supply standards pursuant to Article 6 of Regulation (EU) 2017/1938 and shall be coherent with the results of the national risk assessments carried out pursuant to Article 7(3), as detailed in the Preventive Action Plans prepared pursuant to Article 9(1), points (c),(d) and (k) of the same Regulation. 4. Where financial compensation or other forms of compensation are granted by a Member State for the fulfilment of the obligations set out in this Article, it shall be done in a non-discriminatory and transparent way. EN 61 EN  2009/73/EC (adapted)  new 3. Member States shall take appropriate measures to protect final customers, and shall, in particular, ensure that there are adequate safeguards to protect vulnerable customers. In this context, each Member State shall define the concept of vulnerable customers which may refer to energy poverty and, inter alia, to the prohibition of disconnection of gas to such customers in critical times. Member States shall ensure that rights and obligations linked to vulnerable customers are applied. In particular, they shall take appropriate measures to protect final customers in remote areas who are connected to the gas system. Member States may appoint a supplier of last resort for customers connected to the gas system. They shall ensure high levels of consumer protection, particularly with respect to transparency regarding contractual terms and conditions, general information and dispute settlement mechanisms. Member States shall ensure that the eligible customer is in fact able easily to switch to a new supplier. As regards at least household customers those measures shall include those set out in Annex I. 4. Member States shall take appropriate measures, such as formulating national energy action plans, providing social security benefits to ensure the necessary gas supply to vulnerable customers, or providing for support for energy efficiency improvements, to address energy poverty where identified, including in the broader context of poverty. Such measures shall not impede the effective opening of the market set out in Article 37 and market functioning and shall be notified to the Commission, where relevant, in accordance with paragraph 11 of this Article. Such notification shall not include measures taken within the general social security system. 5. Member States shall ensure that all customers connected to the gas network are entitled to have their gas provided by a supplier, subject to the supplier's agreement, regardless of the Member State in which the supplier is registered, as long as the supplier follows the applicable trading and balancing rules and subject to security of supply requirements. In this regard, Member States shall take all measures necessary to ensure that administrative procedures do not constitute a barrier for supply undertakings already registered in another Member State. 6. Member States shall ensure that: (a) where a customer, while respecting the contractual conditions, wishes to change supplier, the change is effected by the operator(s) concerned within three weeks; and (b) customers are entitled to receive all relevant consumption data. Member States shall ensure that the rights referred to in points (a) and (b) of the first subparagraph are granted to customers in a non-discriminatory manner as regards cost, effort or time. 7. Member States shall implement appropriate measures to achieve the objectives of social and economic cohesion and environmental protection, which may include means to combat climate change, and security of supply. Such measures may include, in particular, the provision of adequate economic incentives, using, where appropriate, all existing national and Community tools, for the maintenance and construction of necessary network infrastructure, including interconnection capacity. EN 62 EN 8. In order to promote energy efficiency, Member States or, where a Member State has so provided, the regulatory authority shall strongly recommend that natural gas undertakings optimise the use of gas, for example by providing energy management services, developing innovative pricing formulas or introducing intelligent metering systems or smart grids where appropriate. 9. Member States shall ensure the provision of single points of contact to provide consumers with all necessary information concerning their rights, current legislation and the means of dispute settlement available to them in the event of a dispute. Such contact points may be part of general consumer information points. Member States shall ensure that an independent mechanism such as an energy ombudsman or a consumer body is in place in order to ensure efficient treatment of complaints and out-of-court dispute settlements. 10. Member States may decide not to apply the provisions of Article 4 with respect to distribution insofar as their application would obstruct, in law or in fact, the performance of the obligations imposed on natural gas undertakings in the general economic interest and insofar as the development of trade would not be affected to such an extent as would be contrary to the interests of the Community. The interests of the Community include, inter alia, competition with regard to eligible customers in accordance with this Directive and Article 86 of the Treaty. 511. Member States shall, upon implementation of this Directive, inform the Commission of all measures adopted to fulfil public service obligations, including consumer and environmental protection, and their possible effect on national and international competition, whether or not such measures require a derogation from the provisions of this Directive. They shall notify the Commission subsequently every two years of any changes to such measures, whether or not they require a derogation from this Directive. 12. The Commission shall establish, in consultation with relevant stakeholders, including Member States, the national regulatory authorities, consumer organisations and natural gas undertakings, a clear and concise energy consumer checklist of practical information relating to energy consumer rights. Member States shall ensure that gas suppliers or distribution system operators, in cooperation with the regulatory authority, take the necessary steps to provide their consumers with a copy of the energy consumer checklist and ensure that it is made publicly available. Article 67 Promotion of regional cooperation  and integration  1. Member States as well as the regulatory authorities shall cooperate with each other for the purpose of integrating their national markets at one and more regional levels, as a first step towards  the creation of regional markets, where Member States as well regulatory authorities so decided, and further towards the creation of a fully liberalised internal market. In particular, the regulatory authorities where Member States have so provided or Member States shall promote and facilitate the cooperation of  natural gas  transmission system operators  and hydrogen network operators  at a regional level, including on cross-border issues ,  with the aim of creating a competitive internal market  for gases  in natural gass, foster the consistency of their legal, regulatory and technical framework and facilitate integration of the isolated systems forming gas islands that persist in the EN 63 EN Community  Union . The geographical areas covered by such regional cooperation shall include cooperation in geographical areas defined in accordance with Article 2812(3) of Regulation (EC) No 715/2009. Such cooperation may cover other geographical areas.  Where the Commission considers that the rules at Union levelare relevant for the regional integration of markets for gases, it shall provide appropriate guidance taking into account the specificities of these markets and the impact on neighbouring markets.  2. The  Agency for the Cooperation of Energy Regulators (‘ACER  Agency  ’)  shall cooperate with national regulatory authorities and transmission system operators to ensure the compatibility of regulatory frameworks between  and within  the regions with the aim of creating a competitive internal market in natural gas  gases . Where  ACER  the Agency considers that binding rules on such cooperation are required, it shall make appropriate recommendations. 3. Member States shall ensure, through the implementation of this Directive, that transmission system operators have one or more integrated system(s) at regional level covering two or more Member States for capacity allocation and for checking the security of the network. 34. Where vertically integrated transmission system operators participate in a joint undertaking established for implementing such cooperation, the joint undertaking shall establish and implement a compliance programme which sets out the measures to be taken to ensure that discriminatory and anticompetitive conduct is excluded. That compliance programme shall set out the specific obligations of employees to meet the objective of excluding discriminatory and anticompetitive conduct. It shall be subject to the approval of  ACER  the Agency. Compliance with the programme shall be independently monitored by the compliance officers of the vertically integrated transmission system operators. Article 74 Authorisation procedure 1. In circumstances where an authorisation (for example, a licence, permission, concession, consent or approval) is required for the construction or operation of natural gas facilities , hydrogen production facilities and hydrogen system infrastructure  , the Member States or any competent authority they designate shall grant authorisations to build and/or operate such facilities,  infrastructure,  pipelines and associated equipment on their territory, in accordance with paragraphs 2 to 114. Member States or any competent authority they designate may also grant authorisations on the same basis for the supply of natural gas  gases  and for wholesale customers. 2. Where Member States have a system of authorisation, they shall lay down objective and non-discriminatory criteria which shall be met by an undertaking applying for an authorisation to  supply gases or to construct and/or operate  build natural gas facilities  , hydrogen production facilities or hydrogen system infrastructure  or applying for an authorisation to supply natural gas. The non-discriminatory criteria and procedures for the granting of authorisations shall be made public. Member States shall ensure that authorisation procedures for  such  facilities,  infrastructure,  pipelines and associated equipment take into account the importance of the project for the internal market in natural gas  for gases  where appropriate. EN 64 EN  new 3. The authorisation procedures for the activities referred to in paragraph 1 shall not exceed two years, including all relevant procedures of competent authorities. Where duly justified on the grounds of extraordinary circumstances, that two-year period may be extended by up to one year 4. Member States shall assess which legislative and non-legislative measures are necessary to streamline authorisation procedures, including any procedural steps related to environmental impact assessment procedures. Member States shall report to the European Commission on the results of such an assessment as part of their integrated national energy and climate plans as referred to in, and in accordance with, the procedure set out in Article 3 and Articles 7 to 12 of Regulation (EU) 2018/1999, and as part of their integrated national energy and climate progress reports pursuant to Article 17 of Regulation (EU) 2018/1999. 5. The deadlines established in paragraph 3 shall apply without prejudice to obligations under applicable Union environmental law, to judicial appeals, remedies and other proceedings before a court or tribunal, and to alternative dispute resolution mechanisms, including complaints procedures, non-judicial appeals and remedies, and may be extended for the duration of such procedures. 6. Member States shall set up or designate one or more contact points. Those contact points shall, upon request by the applicant, and free of charge, guide through and facilitate the entire authorisation procedure for the activities referred to in paragraph 1 up to the delivery by the responsible authorities at the end of the procedure. The applicant shall not be required to contact more than one contact point for the entire process. 7. Member States shall ensure that authorisations under national law for the construction and operation of natural gas pipelines and other network assets used for the transport of natural gas shall apply also to pipelines and network assets for the transport of hydrogen. 8. Member States shall ensure that existing contractual land-use rights for the construction and operation of natural gas pipelines and other network assets shall be understood as encompassing also pipelines and other network assets for the transport of hydrogen.  2009/73/EC  new 93. Member States shall ensure that the reasons for any refusal to grant an authorisation are objective and non-discriminatory and that they are given to the applicant. Reasons for such refusals shall be notified to the Commission for information. Member States shall establish a procedure enabling the applicant to appeal against such refusals. 104. For the development of newly supplied areas and efficient operation generally, and without prejudice to Article 3038, Member States may decline to grant a further authorisation to build and operate distribution pipeline systems  for natural gas  in any particular area once such pipeline systems have been or are proposed  are EN 65 EN authorised  to be built in that area and if existing or proposed capacity is not saturated.  new Article 8 Certification of renewable and low carbon fuels 1. Renewable gases shall be certified in accordance with Article 29 and 30 of Directive (EU) 2018/2001. 2. In order to ensure that the greenhouse gas emissions savings from the use of low carbon fuels and low carbon hydrogen are at least 70% in accordance with the definitions in Article 2, points (10) and (12) under Article 2, Member States shall require economic operators to show that this threshold and the requirements established in the methodology referred to in paragraph 5 of this Article have been complied with. For those purposes, they shall require economic operators to use a mass balance system in line with Article 30 (1) and (2) of Directive (EU) 2018/2001. 3. Member States shall ensure that economic operators submit reliable information regarding the compliance with the 70% greenhouse gas emissions savings threshold set in paragraph 2 and with the greenhouse gas emissions saving methodology referred to in paragraph 5, and that economic operators make available to the relevant Member State, upon request, the data that were used to develop the information. Member States shall require economic operators to put in place an adequate standard of independent auditing of the information submitted, and to provide evidence that this has been done. The auditing shall verify that the systems used by economic operators are accurate, reliable and protected against fraud. 4. The obligations laid down in paragraph 2 shall apply regardless of whether low carbon fuels are produced within the Union or are imported. Information about the geographic origin and feedstock type of low carbon fuels or low carbon hydrogen per fuel supplier shall be made available to consumers on the websites of operators, suppliers or the relevant competent authorities and shall be updated on an annual basis. 5. By 31 December 2024, the Commission shall adopt delegated acts in accordance with Article 83 to supplement this Directive by specifying the methodology for assessing greenhouse gas emissions savings from low carbon fuels. The methodology shall ensure that credit for avoided emissions is not given for carbon dioxide the capture of which has already received an emission credit under other provisions of law. 6. The Commission may decide that voluntary national or international schemes setting standards for the production of low carbon fuels or low carbon hydrogen provide accurate data on greenhouse gas emission savings for the purposes of this Article and demonstrate compliance with the methodology referred to in paragraph 5 of this Article. 7. Where an economic operator provides evidence or data obtained in accordance with a scheme that has been the subject of a recognition pursuant to paragraph 6, a Member State shall not require the economic operator to provide further evidence of EN 66 EN compliance with the criteria for which the scheme has been recognised by the Commission. 8. Competent authorities of the Member States shall supervise the operation of certification bodies that are conducting independent auditing under a voluntary scheme. Certification bodies shall submit, upon the request of competent authorities, all relevant information necessary to supervise the auditing, including the exact date, time and location of audits. Where Member States find issues of non-conformity, they shall inform the voluntary scheme without delay. 9. At the request of a Member State, which may be based on the request of an economic operator, the Commission shall, on the basis of all available evidence, examine whether the greenhouse gas emissions saving criteria laid down in this Article, the methodology developed in line with paragraph 5 of this Article, and the greenhouse gas emissions savings thresholds set in Article 2, points (9) and (10) have been met. Within six months of receipt of such a request, the Commission shall decide whether the Member State concerned may: (a) accept the evidence already provided to show compliance with the greenhouse gas emissions saving criteria for low carbon fuels; or (b) by way of derogation from paragraph 7, require suppliers of the source of low carbon fuels to provide further evidence of their compliance with the greenhouse gas emissions saving criteria and the 70% greenhouse gas emissions savings threshold. 10. Member States shall also require the relevant economic operators to enter into the Union database information on the transactions made and the sustainability characteristics of low carbon fuels in line with the requirements established in Article 28 of Directive (EU) 2018/2001.  2009/73/EC (adapted)  new Article 98 Technical rules The regulatory authorities where Member States have so provided or Member States shall ensure that technical safety criteria are defined and that technical rules establishing the minimum technical design and operational requirements for the connection to the system of LNG facilities, storage facilities, other transmission or distribution systems, and direct lines,  as well as to the hydrogen system,  are developed and made public. Those technical rules shall ensure the interoperability of systems and shall be objective and non-discriminatory.  ACER  the Agency may make appropriate recommendations towards achieving compatibility of those rules, where appropriate. Those rules shall be notified to the Commission in accordance with Article 58 of Directive (EU) 2015/153598/34/EC of the European Parliament and of the Council 33 of 22 June 1998 laying down a procedure for the 33 Directive (EU) 2015/1535 of the European Parliament and of the Council of 9 September 2015 laying down a procedure for the provision of information in the field of technical regulations and of rules on Information Society services (OJ L 241, 17.9.2015, p. 1). EN 67 EN provision of information in the field of technical standards and regulations and of rules on Information Society services 34.  new Where relevant, Member States shall require transmission system operators, distribution system operators and hydrogen network operators in their territory to publish technical rules in accordance with Article 9, in particular regarding network connection rules that include gas quality, gas odourisation and gas pressure requirements. Member States shall also require transmission and distribution system operators to publish the connection tariffs to connect gas from renewable sources based on objective, transparent and non-discriminatory criteria. CHAPTER III CONSUMER EMPOWERMENT AND PROTECTION AND RETAIL MARKETS Article 10 Basic contractual rights 1. Member States shall ensure that all final customers are entitled to have gases provided by a supplier, subject to the supplier's agreement, regardless of the Member State in which the supplier is registered, provided that the supplier follows the applicable trading and balancing rules. In that regard, Member States shall take all measures necessary to ensure that administrative procedures do not discriminate against suppliers already registered in another Member State. 2. Without prejudice to Union rules on consumer protection, in particular Directive 2011/83/EU of the European Parliament and of the Council and Council Directive 93/13/EEC, Member States shall ensure that final customers have the rights provided for in paragraphs 3 to 12 of this Article. 3. Final customers shall have the right to a contract with their supplier that specifies: (a) the identity and address of the supplier; (b) the services provided, the service quality levels offered, as well as the time for the initial connection; (c) the types of maintenance service offered; (d) the means by which up-to-date information on all applicable tariffs, maintenance charges and bundled products or services may be obtained; (e) the duration of the contract, the conditions for renewal and termination of the contract and services, including products or services that are bundled with those services, and whether terminating the contract without charge is permitted; (f) any compensation and the refund arrangements which apply if contracted service quality levels are not met, including inaccurate or delayed billing; 34 OJ L 204, 21.7.1998, p. 37. EN 68 EN (g) the method of initiating an out-of-court dispute settlement procedure in accordance with Article 24; (h) information relating to consumer rights, including information on complaint handling and all the information referred to in this paragraph, clearly communicated on the bill or the hydrogen or natural gas undertaking's web site. Conditions shall be fair and well known in advance. In any case, the information shall be provided prior to the conclusion or confirmation of the contract. Where contracts are concluded through intermediaries, the information referred to points (a) to (f) shall also be provided prior to the conclusion of the contract. Final customers shall be provided with a summary of the key contractual conditions in a prominent manner and in concise and simple language. 4. Final customers shall be given adequate notice of any intention to modify contractual conditions and shall be informed about their right to terminate the contract when the notice is given. Suppliers shall notify their final customer directly and in a transparent and comprehensible manner, of any adjustment in the supply price and of the reasons and preconditions for the adjustment and its scope, no later than two weeks, or no later than one month in the case of household customers, before the adjustment comes into effect. Member States shall ensure that final customers are free to terminate contracts if they do not accept the new contractual conditions or adjustments in the supply price notified to them by their supplier. 5. Suppliers shall provide final customers with transparent information on applicable prices and tariffs and on standard terms and conditions, in respect of access to and use of gases services. 6. Suppliers shall offer final customers a wide choice of payment methods. Such payment methods shall not unduly discriminate between customers. Any difference in charges related to payment methods or prepayment systems shall be objective, non-discriminatory and proportionate and shall not exceed the direct costs borne by the payee for the use of a specific payment method or a prepayment system, in accordance with Article 62 of Directive (EU) 2015/2366 of the European Parliament and of the Council 35. 7. Household customers who have access to prepayment systems shall not be placed at a disadvantage by the prepayment systems. 8. Suppliers shall offer final customers fair and transparent general terms and conditions, which shall be provided in plain and unambiguous language and shall not include non-contractual barriers to the exercise of customers' rights, such as excessive contractual documentation. Customers shall be protected against unfair or misleading selling methods. 9. Final customers shall have the right to a good standard of service and complaint handling by their suppliers. Suppliers shall handle complaints in a simple, fair and prompt manner. 10. Suppliers shall provide natural gas household customers with adequate information on alternative measures to disconnection sufficiently in advance of any planned 35 Directive (EU) 2015/2366 of the European Parliament and of the Council of 25 November 2015 on payment services in the internal market, amending Directives 2002/65/EC, 2009/110/EC and 2013/36/EU and Regulation (EU) No 1093/2010, and repealing Directive 2007/64/EC (OJ L 337, 23.12.2015). EN 69 EN disconnection. Such alternative measures may incluse information about sources of support to avoid disconnection, prepayment systems, energy audits, energy consultancy services, alternative payment plans, debt management advice or disconnection moratoria and shall not entail an extra cost to the customers facing disconnection. 11. Suppliers shall provide final customers with a final closure account after any switch of supplier no later than six weeks after such a switch has taken place Article 11 Right to switch and rules on switching-related fees 1. Customers shall have the right to switch gases suppliers or market participants. Member States shall ensure that a customer wishing to switch suppliers or market participants, while respecting contractual conditions, is entitled to such a switch within a maximum of three weeks from the date of the request. By 2026 at the latest, the technical process of switching supplier or market participant shall take no longer than 24 hours and shall be possible on any working day. 2. Member States shall ensure that the right to switch supplier or market participant is granted to customers in a non-discriminatory manner as regards cost, effort and time. 3. Member States shall ensure that at least household customers and small enterprises are not charged any switching-related fees for gases. However Member States may allow suppliers or market participants to charge customers contract termination fees where those customers voluntarily terminate fixed-term, fixed-price supply contracts before their maturity, provided that such fees: (a) are part of a contract that the customer has voluntarily entered into; and (b) are clearly communicated to the customer before the contract is entered into. Such fees shall be proportionate and shall not exceed the direct economic loss to the supplier or the market participant resulting from the customer's termination of the contract, including the costs of any bundled investments or services that have already been provided to the customer as part of the contract. The burden of proving the direct economic loss shall be on the supplier or market participant. The permissibility of contract termination fees shall be monitored by the regulatory authority, or by another competent national authority. 4. Household customers for gases shall be entitled to participate in collective switching schemes. Member States shall remove all regulatory or administrative barriers for collective switching, and provide a framework that ensures the consumer protection to avoid any abusive practices. Article 12 Comparison tools 1. Member States shall ensure that at least natural gas household customers, and microenterprises, have access, free of charge, to at least one tool comparing the offers of suppliers, including bundled offers. Customers shall be informed of the availability of such tools in or together with their bills or by other means. The tools shall meet at least the following requirements: EN 70 EN (a) they shall be independent from market participants and ensure that gas undertakings are given equal treatment in search results; (b) they shall clearly disclose their owners and the natural or legal person operating and controlling the tools, as well as information on how the tools are financed; (c) they shall set out clear and objective criteria on which the comparison is to be based, including services, and disclose them; (d) they shall use plain and unambiguous language; (e) they shall provide accurate and up-to-date information and state the time of the last update on the information; (f) they shall be accessible to persons with disabilities, by being perceivable, operable, understandable and robust; (g) they shall provide an effective procedure for reporting incorrect information on published offers; (h) they shall perform comparisons, while limiting the personal data requested to that strictly necessary for the comparison. Member States shall ensure that at least one tool covers the entire natural gas market. Where multiple tools cover the market, those tools shall include, as complete as practicable, a range of gas offers covering a significant part of the market and, where those tools do not completely cover the market, a clear statement to that effect, before displaying results. 2. The tools may be operated by any entity, including private companies and public authorities or bodies. 3. Member States may require comparison tools referred to in paragraph 1 to include comparative criteria relating to the nature of the services offered by the suppliers. 4. Member States shall appoint a competent authority to be responsible for issuing trust marks for comparison tools that meet the requirements set out in paragraph 1, and for ensuring that comparison tools bearing a trust mark continue to meetthose requirements. That authority shall be independent of any market participants and comparison tool operators. 5. Any tool comparing the offers of market participants shall be eligible to apply for a trust mark in accordance with this Article on a voluntary and non-discriminatory basis. 6. By way of derogation from paragraphs 4 and 5, Member States may choose not to provide for the issuance of trust marks to comparison tools if a public authority or body provides a comparison tool that meets the requirements set out in paragraph 1. Article 13 Active customers 1. Member States shall ensure that final customers are entitled to act as active customers without being subject to disproportionate or discriminatory technical requirements, administrative requirements, procedures and charges, and to network charges that are not cost-reflective. EN 71 EN 2. Member States shall ensure that active customers are: (a) entitled to operate directly; (b) entitled to sell self-produced renewable natural gases using the natural gas system, (c) entitled to participate in energy efficiency schemes; (d) entitled to delegate to a third party the management of the installations required for their activities, including installation, operation, data handling and maintenance, without that third party being considered to be an active customer; (e) subject to cost-reflective, transparent and non-discriminatory network charges, ensuring that they contribute in an adequate and balanced way to the overall cost sharing of the system; (f) are financially responsible for the imbalances they cause in the natural gas system or shall delegate their balancing responsibility in accordance with Article 3 (e) of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx]. 3. Member States may have different provisions applicable to individual and jointly- acting active customers in their national law, provided that all rights and obligations under this Article apply to all active customers. Any difference in the treatment of jointly-acting active customers shall be proportionate and duly justified. 4. Member States shall ensure that active customers that own facilities that store renewable gas: (a) have the right to a grid connection within a reasonable time after they made a request to that effect, provided that all necessary conditions, such as balancing responsibility, are fulfilled; (b) are not subject to any double charges, including network charges, for stored renewable gas remaining within their premises; (c) are not subject to disproportionate licensing requirements or fees; (d) are allowed to provide several services simultaneously, if technically feasible. Article 14 Citizen energy communities 1. Member States shall provide an enabling regulatory framework for citizen energy communities ensuring that: (a) participation in a citizen energy community is open and voluntary; (b) members or shareholders of a citizen energy community are entitled to leave the community, in which case Article 11 applies; (c) members or shareholders of a citizen energy community do not lose their rights and obligations as household customers or active customers; (d) subject to fair compensation as assessed by the regulatory authority, relevant distribution system operators cooperate with citizen energy communities to facilitate transfers of renewable natural gases within citizen energy communities; EN 72 EN (e) citizen energy communities are subject to non-discriminatory, fair, proportionate and transparent procedures and charges, including with respect to grid connection, registration and licensing, and to transparent, non- discriminatory and cost-reflective network charges, ensuring that they contribute in an adequate and balanced way to the overall cost sharing of the natural gas system. 2. Member States may provide in the enabling regulatory framework that citizen energy communities: (a) are open to cross-border participation; (b) are entitled to own, establish, purchase or lease distribution networks and to autonomously manage them subject to conditions set out in paragraph 4 of this Article; (c) are subject to the exemptions provided for in Article 28(2); 3. Member States shall ensure that citizen energy communities: (a) are able to access all natural gas markets in a non-discriminatory manner; (b) are treated in a non-discriminatory and proportionate manner with regard to their activities, rights and obligations as final customers, producers, suppliers or distribution system operators or market participants; (c) are financially responsible for the imbalances they cause in the natural gas system or shall delegate their balancing responsibility in line with Article 3 (e) of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx]; (d) are treated like active customers in accordance with point (e) of paragraph 2 and points (a)(c) and (d) of Paragraph 4 of Article 13 [Active Customers]; (e) are entitled to arrange within the citizen energy community the sharing of renewable gas that are produced by the production units owned by the community, subject to other requirements laid down in this Article and subject to the community members retaining their rights and obligations as final customers. For the purposes of the first subparagraph, point (e), where renewable natural gases are shared, this shall be without prejudice to applicable network charges, tariffs and levies, in accordance with a transparent cost-benefit analysis of distributed energy resources developed by the competent national authority. 4. Member States may decide to grant citizen energy communities the right to manage distribution networks in their area of operation and establish the relevant procedures, without prejudice to Chapter VI or to other rules and regulations applying to distribution system operators. Where such a right is granted, Member States shall ensure that citizen energy communities: (a) are allowed to transport non-renewable gas where such gas is for a natural gas customer who is not a member of the citizen energy community or is necessary for secure system operation; (b) are entitled to conclude an agreement on the operation of their network with the relevant distribution system operator or transmission system operator to which their network is connected; EN 73 EN (c) are subject to appropriate network charges at the connection points between their network and the distribution network outside the citizen energy community; (d) do not discriminate or harm customers who remain connected to the distribution system. Article 15 Bills and billing information 1. Member States shall ensure that bills and billing information are accurate, easy to understand, clear, concise, user-friendly and presented in a manner that facilitates comparison by final customers and that they fulfil the minimum requirements set out in Annex I. On request, final customers shall receive a clear and understandable explanation of how their bill was derived, especially where bills are not based on actual consumption. 2. Member States shall ensure that final customers receive all their bills and billing information free of charge. 3. Member States shall ensure that final customers are offered the option of electronic bills and billing information and are offered flexible arrangements for the actual payment of the bills. 4. Where the contract provides for a future change of the product or price, or a discount, this shall be indicated on the bill together with the date on which the change takes place. 5. Member States shall consult consumer organisations when they consider changes to the requirements for the content of bills. Article 16 Smart metering systems in the natural gas system 1. In order to promote energy efficiency and to empower final customers, Member States or, where a Member State has so provided, the regulatory authority shall strongly recommend that natural gas undertakings optimise the use of natural gas, inter alia, by providing energy management services, and introducing smart metering systems that are interoperable, in particular with consumer energy management systems and with smart grids, in accordance with the applicable Union data protection rules. 2. Member States shall ensure the deployment in their territories of smart metering systems. Such deployment may be subject to a cost-benefit assessment which shall be undertaken in accordance with the principles laid down in Annex II. 3. Member States that proceed with the deployment of smart metering systems shall adopt and publish the minimum functional and technical requirements for the smart metering systems to be deployed in their territories, in accordance with Article 18 and Annex II. Member States shall ensure the interoperability of those smart metering systems, as well as their ability to provide output for consumer energy management systems. In that respect, Member States shall have due regard to the use of the relevant available standards, including those enabling interoperability, to best EN 74 EN practices and to the importance of the development of smart grids and the development of the internal market for natural gas. 4. Member States that proceed with the deployment of smart metering systems shall ensure that final customers contribute to the associated costs of the deployment in a transparent and non-discriminatory manner, while taking into account the long-term benefits to the whole value chain. Member States or, where a Member State has so provided, the designated competent authorities, shall regularly monitor such deployment in their territories to track the delivery of benefits to consumers. 5. Where the deployment of smart metering systems has been negatively assessed as a result of the cost-benefit assessment referred to in paragraph 2, Member States shall ensure that the assessment is revised at least every four years in response to significant changes in the underlying assumptions and in response to technological and market developments. Member States shall notify to the Commission the outcome of their updated cost-benefit assessment as it becomes available. 6. The provisions in this Directive concerning smart metering systems shall apply to future installations and to installations that replace older smart meters. Smart metering systems that have already been installed, or for which the ‘start of works’ began, before [date of entry into force], may remain in operation over their lifetime. However, smart metering systems that do not meet the requirements of Article 20 and Annex II, shall not remain in operation after [12 years after entering into force of this Directive]. 7. For the purpose of paragraph 6, ‘start of works’ means either the start of construction works on the investment or the first firm commitment to order equipment or other commitment that makes the investment irreversible, whichever is the first in time. Buying of land and preparatory works such as obtaining permits and conducting preliminary feasibility studies shall not considered as start of works. For take-overs, ‘start of works’ means the moment of acquiring the assets directly linked to the acquired establishment. Article 17 Smart metering systems in the hydrogen system 1. Member States shall ensure the deployment of smart metering systems that can accurately measure consumption, provide information on actual time of use, and are capable to transmit and receive data for information, monitoring and control purposes, using a form of electronic communication. 2. Member States shall ensure the security of the metering systems and respective data communication, and the privacy of final customers, in compliance with relevant Union data protection and privacy legislation, as well as their interoperability and having regard to the use of appropriate standards. 3. The Commission shall adopt, by means of implementing acts, interoperability requirements for smart metering and procedures to ensure, for those eligible, access to data coming from those metering systems. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 4 of Regulation (EU) No 182/2011. EN 75 EN Article 18 Functionalities of smart metering systems in the natural gas system Where the deployment of smart metering systems is positively assessed as a result of the cost- benefit assessment referred to in Article 16(2), or where smart metering systems are systematically deployed after [date of entry into force], Member States shall deploy those systems in accordance with European standards, the following requirements, and Annex II: (a) the smart metering systems shall accurately measure actual natural gas consumption and shall be capable of providing to final customers information on actual time of use, including validated historical consumption data which shall be made easily and securely available and visualised to final customers on request and at no additional cost, and non -validated most recent available consumption data which shall also be made easily and securely available to final customers at no additional cost, through a standardised interface or through remote access, in order to support automated energy efficiency programmes, and other services; (b) the security of the smart metering systems and data communication shall comply with relevant Union security rules, having due regard to the best available techniques for ensuring the highest level of cybersecurity protection while bearing in mind the costs and the principle of proportionality; (c) the privacy of final customers and the protection of their data shall comply with relevant Union data protection and privacy rules; (d) if final customers request it, their natural gas consumption data shall be made available to them, in accordance with the implementing acts adopted pursuant to Article 23, through a standardised communication interface or through remote access, or to a third party acting on their behalf, in an easily understandable format allowing them to compare offers on a like-for-like basis; (e) appropriate advice and information shall be given to final customers prior to or at the time of installation of smart meters, in particular concerning their full potential with regard to the management of meter reading and the monitoring of energy consumption, and concerning the collection and processing of personal data in accordance with the applicable Union data protection rules; (f) smart metering systems shall enable final customers to be metered and settled at the same time resolution as the shortest settlement period in the national market. For the purposes of point (d) of the first subparagraph, it shall be possible for final customers to retrieve their metering data or transmit them to another party at no additional cost and in accordance with their right to data portability under Union data protection rules. Article 19 Entitlement to a smart meter for natural gas 1. Where the deployment of smart metering systems has been negatively assessed as a result of the cost-benefit assessment referred to in Article 16(2) and where smart metering systems are not systematically deployed, Member States shall ensure that every final customer is entitled on request, while bearing the associated costs, to have installed or, where applicable, to have upgraded, under fair, reasonable and cost- effective conditions, a smart meter that: EN 76 EN (a) is equipped, where technically feasible, with the functionalities referred to in Article 18, or with a minimum set of functionalities to be defined and published by Member States at national level in accordance with Annex II; (b) is interoperable and able to deliver the desired connectivity of the metering infrastructure with consumer energy management systems. 2. Where a customer requests a smart meter pursuant to paragraph 1, Member States or, where a Member State has so provided, the designated competent authorities shall: (a) ensure that the offer to the final customer requesting the installation of a smart meter explicitly states and clearly describes: (i) the functions and interoperability that can be supported by the smart meter and the services that can be provided as well as the benefits that can be realistically attained by having that smart meter at that moment in time; (ii) any associated costs to be borne by the final customer; (b) ensure that the smart meter is installed within a reasonable time, and in any case no later than four months after the customer's request; (c) regularly, and at least every two years, review and make publicly available the associated costs, and trace the evolution of those costs as a result of technology developments and potential metering system upgrades. Article 20 Conventional meters for natural gas 1. Where final natural gas customers do not have smart meters, Member States shall ensure that final customers are provided with individual conventional meters that accurately measure their actual consumption. 2. Member States shall ensure that final natural gas customers are able to easily read their conventional meters, either directly or indirectly through an online interface or through another appropriate interface. Article 21 Data management 1. When laying down the rules regarding the management and exchange of data, Member States or, where a Member State has so provided, the designated competent authorities shall specify the rules on the access to data of the final customer by eligible parties in accordance with this Article and the applicable Union legal framework. For the purpose of this Directive, data shall be understood to include metering and consumption data as well as data required for customer switching, and other services. 2. Member States shall organise the management of data in order to ensure efficient and secure data access and exchange, as well as data protection and data security. Independently of the data management model applied in each Member State, the parties responsible for data management shall provide access to the data of the final customer to any eligible party, in accordance with paragraph 1. Eligible parties shall have the requested data at their disposal in a non-discriminatory manner and EN 77 EN simultaneously. Access to data shall be easy and the relevant procedures for obtaining access to data shall be made publicly available. 3. The rules on access to data and data storage for the purpose of this Directive shall comply with the relevant Union law. The processing of personal data within the framework of this Directive shall be carried out in accordance with Regulation (EU) 2016/679. 4. Member States or, where a Member State has so provided, the designated competent authorities, shall authorise and certify or, where applicable, supervise the parties responsible for the data management, in order to ensure that they comply with the requirements of this Directive. Without prejudice to the tasks of the data protection officers under Regulation (EU) 2016/679, Member States may decide to require that parties responsible for the data management appoint compliance officers who shall be responsible for monitoring the implementation of measures taken by those parties to ensure non-discriminatory access to data and compliance with the requirements of this Directive. Member States may appoint compliance officers or bodies referred to in point (d) of Article 44(2) of this Directive to fulfil the obligations under this paragraph. 5. No additional costs shall be charged to final customers for access to their data or for a request to make their data available. Member States shall be responsible for setting the relevant charges for access to data by eligible parties. Member States or, where a Member State has so provided, the designated competent authorities shall ensure that any charges imposed by regulated entities that provide data services are reasonable and duly justified. Article 22 Interoperability requirements and procedures for access to data 1. In order to promote competition in the natural gas retail market and to avoid excessive administrative costs for the eligible parties, Member States shall facilitate the full interoperability of energy services within the Union. 2. The Commission shall adopt, by means of implementing acts, interoperability requirements and non-discriminatory and transparent procedures for access to data referred to in Article 21(1). Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 4 of Regulation (EU) No 182/2011. 3. Member States shall ensure that natural gas undertakings apply the interoperability requirements and procedures for access to data referred to in paragraph 2. Those requirements and procedures shall be based on existing national practices. Article 23 Single points of contact Member States shall ensure that single points of contact are established to provide customers with all necessary information concerning their rights, the applicable law and dispute settlement mechanisms available to them in the event of a dispute. Such single points of contact may be part of general consumer information points and may be the same entities as EN 78 EN the single contact points for electricity referred to in Article 26 of Directive 2019/944/EU [on common rules for the internal market in electricity. Article 24 Right to out-of-court dispute settlement 1. Member States shall ensure that final customers have access to simple, fair, transparent, independent, effective and efficient out-of-court mechanisms for the settlement of disputes concerning rights and obligations established under this Directive, through an independent mechanism such as an energy ombudsman or a consumer body, or through a regulatory authority. Where the final customer is a consumer within the meaning of Directive 2013/11/EU of the European Parliament and of the Council(23), such out-of-court dispute settlement mechanisms shall comply with the quality requirements of that Directive and shall provide, where warranted, for systems of reimbursement and compensation. 2. Where necessary, Member States shall ensure that alternative dispute resolution entities cooperate to provide simple, fair, transparent, independent, effective and efficient out-of-court dispute settlement mechanisms for any dispute that arises from products or services that are tied to, or bundled with, any product or service falling under the scope of this Directive. 3. The participation of gas undertakings in out-of-court dispute settlement mechanisms for household customers shall be mandatory unless the Member State concerned demonstrates to the Commission that other mechanisms are equally effective. Article 25 Vulnerable customers Member States shall take appropriate measures to protect final customers, and shall, in particular, ensure that there are adequate safeguards to protect vulnerable customers. In this context, each Member State shall define the concept of vulnerable customers which may refer to energy poverty. Measures to protect vulnerable consumers may include, inter alia, to the prohibition of disconnection to such customers in critical times. In particular, Member States shall take appropriate measures to protect final customers in remote areas who are connected to the natural gas or hydrogen systems. Member States may appoint a supplier of last resort for household customers, and, where Member States deem it to be appropriate, small enterprises considered to be vulnerable customers connected to the gas system.. They shall ensure high levels of consumer protection, particularly with respect to transparency regarding contractual terms and conditions, general information and dispute settlement mechanisms.  2009/73/EC Article 45 Retail markets In order to facilitate the emergence of well functioning and transparent retail markets in the Community, Member States shall ensure that the roles and responsibilities of transmission EN 79 EN system operators, distribution system operators, supply undertakings and customers and if necessary other market parties are defined with respect to contractual arrangements, commitment to customers, data exchange and settlement rules, data ownership and metering responsibility. Those rules shall be made public, be designed with the aim to facilitate customers’ and suppliers’ access to networks and they shall be subject to review by the regulatory authorities or other relevant national authorities.  new Chapter IV Third party access to infrastructure SECTION I ACCESS TO NATURAL GAS INFRASTRUCTURE Article 26 Market access for renewable and low carbon gases Member States shall enable the access of renewable and low carbon gases to the market and infrastructure regardless whether the renewable and low carbon gases production facilities are connected to distribution or transmission networks.  2009/73/EC (adapted)  new Article 2732 Third-party access  to natural gas distribution and transmission and LNG terminals  1. Member States shall ensure the implementation of a system of third party access to the transmission and distribution system, and LNG facilities based on published tariffs, applicable to all eligible customers, including supply undertakings, and applied objectively and without discrimination between system users. Member States shall ensure that those tariffs, or the methodologies underlying their calculation, are approved prior to their entry into force in accordance with Article 7241 by a regulatory authority referred to in Article 7039(1) and that those tariffs — and the methodologies, where only methodologies are approved — are published prior to their entry into force.  Tariff discounts can be granted only if so provided by Union legislation.  2. Transmission system operators shall, if necessary for the purpose of carrying out their functions including in relation to cross-border transmission, have access to the network of other transmission system operators. EN 80 EN 23 The provisions of this Directive shall not prevent the conclusion of long-term contracts  for renewable and low carbon gases  in so far as they comply with Community  Union  competition rules  and contribute to decarbonisation. No long-term contracts for supply of unabated fossil gas shall be concluded with a duration beyond the end of year 2049 .  new 3. This Article shall also apply to citizen energy communities that manage distribution networks.  2009/73/EC (adapted)  new Article 2834 Access to upstream  natural gas  pipeline networks 1. Member States shall take the necessary measures to ensure that natural gas undertakings and eligible customers, wherever they are located, are able to obtain access to upstream pipeline networks, including facilities supplying technical services incidental to such access, in accordance with this Article, except for the parts of such networks and facilities which are used for local production operations at the site of a field where the gas is produced. The measures shall be notified to the Commission in accordance with the provisions of Article 8854. 2. The access referred to in paragraph 1 shall be provided in a manner determined by the Member State in accordance with the relevant legal instruments. Member States shall apply the objectives of fair and open access, achieving a competitive market in natural gas and avoiding any abuse of a dominant position, taking into account security and regularity of supplies, capacity which is or can reasonably be made available, and environmental protection. The following matters  needs  may be taken into account: (a) the need to refuse access where there is an incompatibility of technical specifications which cannot reasonably be overcome; (b) the need to avoid difficulties which cannot reasonably be overcome and could prejudice the efficient, current and planned future production of hydrocarbons, including that from fields of marginal economic viability; (c) the need to respect the duly substantiated reasonable needs of the owner or operator of the upstream pipeline network for the transport and processing of gas and the interests of all other users of the upstream pipeline network or relevant processing or handling facilities who may be affected; and (d) the need to apply their laws and administrative procedures, in conformity with Community  Union  law, for the grant of authorisation for production or upstream development. 3. Member States shall ensure that they have in place dispute-settlement arrangements, including an authority independent of the parties with access to all relevant EN 81 EN information, to enable disputes relating to access to upstream pipeline networks to be settled expeditiously, taking into account the criteria in paragraph 2 and the number of parties which may be involved in negotiating access to such networks.  2019/692 Art. 1.4 4. In the event of cross-border disputes, the dispute-settlement arrangements for the Member State having jurisdiction over the upstream pipeline network which refuses access shall be applied. Where, in cross-border disputes, more than one Member State covers the network concerned, the Member States concerned shall consult each other with a view to ensuring that the provisions of this Directive are applied consistently. Where the upstream pipeline network originates from a third country and connects to at least one Member State, the Member States concerned shall consult each other and the Member State where the first entry point to the Member States' network is located shall consult the third country concerned where the upstream pipeline network originates, with a view to ensuring, as regards the network concerned, that this Directive is applied consistently in the territory of the Member States.  2009/73/EC (adapted) Article 2933 Access to storage  of natural gas  1. For the organisation of access to storage facilities and linepack when technically and/or economically necessary for providing efficient access to the system for the supply of customers, as well as for the organisation of access to ancillary services, Member States may choose either or both of the procedures referred to in paragraphs 3 and 4. Those procedures shall operate in accordance with objective, transparent and non-discriminatory criteria.  new When choosing the procedure for access to storage under this Article, Member States shall take into account the results of the common and national risk assessments carried out under Article 7 of Regulation (EU) 2017/1938.  2009/73/EC (adapted) The regulatory authorities where Member States have so provided or Member States shall define and publish criteria according to which the access regime applicable to storage facilities and linepack may be determined. They shall make public, or oblige storage and transmission system operators to make public, which storage facilities, or which parts of those storage facilities, and which linepack is offered under the different procedures referred to in paragraphs 3 and 4. EN 82 EN The obligation referred to in the second sentence of the second subparagraph shall be without prejudice to the right of choice granted to Member States in the first subparagraph. 2. The provisions of Pparagraph 1 shall not apply to ancillary services and temporary storage that are related to LNG facilities and are necessary for the re-gasification process and subsequent delivery to the transmission system. 3. In the case of negotiated access, Member States or, where Member States have so provided, the regulatory authorities shall take the necessary measures for natural gas undertakings and eligible customers either inside or outside the territory covered by the interconnected system to be able to negotiate access to storage facilities and linepack, when technically and/or economically necessary for providing efficient access to the system, as well as for the organisation of access to other ancillary services. The parties shall be obliged to negotiate access to storage, linepack and other ancillary services in good faith. Contracts for access to storage, linepack and other ancillary services shall be negotiated with the relevant storage system operator or natural gas undertakings. The regulatory authorities where Member States have so provided or Member States shall require storage system operators and natural gas undertakings to publish their main commercial conditions for the use of storage, linepack and other ancillary services by 1 January 2005 and on an annual basis every year thereafter. When developing  those  the conditions referred to in the second subparagraph, storage operators and natural gas undertakings shall consult system users. 4. In the case of regulated access, the regulatory authorities where Member States have so provided or Member States shall take the necessary measures to give natural gas undertakings and eligible customers either inside or outside the territory covered by the interconnected system a right to access to storage, linepack and other ancillary services, on the basis of published tariffs and/or other terms and obligations for use of that storage and linepack, when technically and/or economically necessary for providing efficient access to the system, as well as for the organisation of access to other ancillary services. The regulatory authorities where Member States have so provided or Member States shall consult system users when developing those tariffs or the methodologies for those tariffs. The right of access for eligible customers may be given by enabling them to enter into supply contracts with competing natural gas undertakings other than the owner and/or operator of the system or a related undertaking.  2009/73/EC (adapted)  new Article 3038 Direct lines  for natural gas  1. Member States shall take the necessary measures to enable: (a) natural gas undertakings established within their territory to supply the eligible customers through a direct line; and EN 83 EN (b) any such eligible customer within their territory to be supplied through a direct line by natural gas undertakings. 2. In circumstances where an authorisation (for example, licence, permission, concession, consent or approval) is required for the construction or operation of direct lines, the Member States or any competent authority they designate shall lay down the criteria for the grant of authorisations for the construction or operation of such lines in their territory. Those criteria shall be objective, transparent and non- discriminatory. 3. Member States may issue an authorisation to construct a direct line subject either to the refusal of system access on the basis of Article 3435 or to the opening of a dispute-settlement procedure under Article 7341.  new SECTION II ACCESS TO HYDROGEN INFRASTRUCTURE Article 31 Third-party access to hydrogen networks 1. Member States shall ensure the implementation of a system of regulated third party access to hydrogen networks based on published tariffs and applied objectively and without discrimination between any hydrogen network users. 1. Member States shall ensure that those tariffs, or the methodologies underlying their calculation, are approved prior to their entry into force in accordance with Article 72 by a regulatory authority referred to in Article 70 and that those tariffs — and the methodologies, where only methodologies are approved — are published prior to their entry into force. 3. Hydrogen network operators shall, where necessary for the purpose of carrying out their functions, including in relation to cross-border network transport of hydrogen, have access to the network of other hydrogen network operators. 4. Until 31 December 2030, a Member State may decide not to apply paragraph 1. In such case, the Member State shall ensure the implementation of a system of negotiated third party access to hydrogen networks in accordance with objective, transparent and non-discriminatory criteria. The regulatory authorities shall take the necessary measures for hydrogen network users to be able to negotiate access to hydrogen networks. The parties shall be obliged to negotiate access to hydrogen networks in good faith. 5. Where negotiated access is used, regulatory authorities shall provide guidance to hydrogen network users on how negotiated tariffs will be affected when regulated third party access is introduced. Article 32 Third-party access to hydrogen terminals EN 84 EN 1. Member States shall ensure the implementation of a system of third party access to hydrogen terminals based on negotiated access in an objective, transparent and non- discriminatory manner, whereby the regulatory authorities shall take the necessary measures for hydrogen terminal users to be able to negotiate access to such terminals. The parties shall be obliged to negotiate access in good faith. 2. Regulatory authorities shall monitor conditions for third party access to hydrogen terminals and their impact on hydrogen markets and, where necessary in order to safeguard competition, take measures to improve access in line with the criteria set out in paragraph 1. Article 33 Access to hydrogen storage Member States shall ensure the implementation of a system of regulated third party access to hydrogen storage, and line pack when technically and/or economically necessary for providing efficient access to the system for the supply of customers, as well as for the organisation of access to ancillary services, based on published tariffs and applied objectively and without discrimination between any hydrogen system users. Member States shall ensure that those tariffs, or the methodologies underlying their calculation, are approved prior to their entry into force in accordance with Article 72 by the regulatory authority. SECTION III REFUSAL OF ACCESS AND CONNECTION  2009/73/EC (adapted)  new Article 3435 Refusal of access  and connection  1. Natural gas  and hydrogen  undertakings may refuse access  or connection  to the system natural gas or hydrogen system  on the basis of lack of capacity or where the access to the system would prevent them from carrying out the public service obligations referred to in Article 3(2) which are assigned to them or on the basis of serious economic and financial difficulties with take-or-pay contracts having regard to the criteria and procedures set out in Article 48 and the alternative chosen by the Member State in accordance with paragraph 1 of that Article. Duly substantiated reasons shall be given for any such a refusal. 2.  Taking into account national and Union decarbonisation objectives,  Member States  shall  may take the  appropriate  measures necessary to ensure that the natural gas  or hydrogen  undertaking refusing access  or connection  to the  natural gas  system  or hydrogen system  on the basis of lack of capacity or a lack of connection makes the necessary enhancements as far as it is economic to do so or when a potential customer is willing to pay for them. In circumstances where Member States apply Article 4(4), Member States shall take such measures. EN 85 EN  new 3. Access to the system for renewable and low carbon gases may only be refused subject to the provisions of Article 18 and 33 of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx].  2009/73/EC Article 36 New infrastructure 1. Major new gas infrastructure, i.e. interconnectors, LNG and storage facilities, may, upon request, be exempted, for a defined period of time, from the provisions of Articles 9, 32, 33 and 34 and Article 41(6), (8) and (10) under the following conditions: (a) the investment must enhance competition in gas supply and enhance security of supply; (b) the level of risk attached to the investment must be such that the investment would not take place unless an exemption was granted; (c) the infrastructure must be owned by a natural or legal person which is separate at least in terms of its legal form from the system operators in whose systems that infrastructure will be built; (d) charges must be levied on users of that infrastructure; and  2019/692 Art. 1.5(a) (e) the exemption must not be detrimental to competition in the relevant markets which are likely to be affected by the investment, to the effective functioning of the internal market in natural gas, the efficient functioning of the regulated systems concerned, or to security of supply of natural gas in the Union.  2009/73/EC 2. Paragraph 1 shall also apply to significant increases of capacity in existing infrastructure and to modifications of such infrastructure which enable the development of new sources of gas supply.  2019/692 Art. 1.5(b) 3. The regulatory authority referred to in Chapter VIII may, on a case-by-case basis, decide on the exemption referred to in paragraphs 1 and 2. Before the adoption of the decision on the exemption, the national regulatory authority, or where appropriate another competent authority of that Member State, shall consult: EN 86 EN (a) the national regulatory authorities of the Member States the markets of which are likely to be affected by the new infrastructure; and (b) the relevant authorities of the third countries, where the infrastructure in question is connected with the Union network under the jurisdiction of a Member State, and originates from or ends in one or more third countries. Where the third-country authorities consulted do not respond to the consultation within a reasonable time frame or within a set deadline not exceeding three months, the national regulatory authority concerned may adopt the necessary decision.  2009/73/EC 4. Where the infrastructure in question is located in the territory of more than one Member State, the Agency may submit an advisory opinion to the regulatory authorities of the Member States concerned, which may be used as a basis for their decision, within two months from the date on which the request for exemption was received by the last of those regulatory authorities.  2019/692 Art. 1.5(c) Where all the regulatory authorities concerned agree on the request for exemption within six months of the date on which it was received by the last of the regulatory authorities, they shall inform the Agency of their decision. Where the infrastructure concerned is a transmission line between a Member State and a third country, before the adoption of the decision on the exemption, the national regulatory authority, or where appropriate another competent authority of the Member State where the first interconnection point with the Member States' network is located, may consult the relevant authority of that third country with a view to ensuring, as regards the infrastructure concerned, that this Directive is applied consistently in the territory and, where applicable, in the territorial sea of that Member State. Where the third country authority consulted does not respond to the consultation within a reasonable time or within a set deadline not exceeding three months, the national regulatory authority concerned may adopt the necessary decision.  2009/73/EC The Agency shall exercise the tasks conferred on the regulatory authorities of the Member States concerned by the present Article: (a) where all regulatory authorities concerned have not been able to reach an agreement within a period of six months from the date on which the request for exemption was received by the last of those regulatory authorities; or (b) upon a joint request from the regulatory authorities concerned. All regulatory authorities concerned may, jointly, request that the period referred to in point (a) of the third subparagraph is extended by up to three months. 5. Before taking a decision, the Agency shall consult the relevant regulatory authorities and the applicants. EN 87 EN 6. An exemption may cover all or part of the capacity of the new infrastructure, or of the existing infrastructure with significantly increased capacity. In deciding to grant an exemption, consideration shall be given, on a case-by-case basis, to the need to impose conditions regarding the duration of the exemption and non-discriminatory access to the infrastructure. When deciding on those conditions, account shall, in particular, be taken of the additional capacity to be built or the modification of existing capacity, the time horizon of the project and national circumstances. Before granting an exemption, the regulatory authority shall decide upon the rules and mechanisms for management and allocation of capacity. The rules shall require that all potential users of the infrastructure are invited to indicate their interest in contracting capacity before capacity allocation in the new infrastructure, including for own use, takes place. The regulatory authority shall require congestion management rules to include the obligation to offer unused capacity on the market, and shall require users of the infrastructure to be entitled to trade their contracted capacities on the secondary market. In its assessment of the criteria referred to in points (a), (b) and (e) of paragraph 1, the regulatory authority shall take into account the results of that capacity allocation procedure. The exemption decision, including any conditions referred to in the second subparagraph of this paragraph, shall be duly reasoned and published. 7. Notwithstanding paragraph 3, Member States may provide that their regulatory authority or the Agency, as the case may be, shall submit, for the purposes of the formal decision, to the relevant body in the Member State its opinion on the request for an exemption. That opinion shall be published together with the decision. 8. The regulatory authority shall transmit to the Commission, without delay, a copy of every request for exemption as of its receipt. The decision shall be notified, without delay, by the competent authority to the Commission, together with all the relevant information with respect to the decision. That information may be submitted to the Commission in aggregate form, enabling the Commission to reach a well-founded decision. In particular, the information shall contain: (a) the detailed reasons on the basis of which the regulatory authority, or Member State, granted or refused the exemption together with a reference to paragraph 1 including the relevant point or points of that paragraph on which such decision is based, including the financial information justifying the need for the exemption; (b) the analysis undertaken of the effect on competition and the effective functioning of the internal market in natural gas resulting from the grant of the exemption; (c) the reasons for the time period and the share of the total capacity of the gas infrastructure in question for which the exemption is granted; (d) in case the exemption relates to an interconnector, the result of the consultation with the regulatory authorities concerned; and (e) the contribution of the infrastructure to the diversification of gas supply. 9. Within a period of two months from the day following the receipt of a notification, the Commission may take a decision requiring the regulatory authority to amend or withdraw the decision to grant an exemption. That two-month period may be extended by an additional period of two months where further information is sought by the Commission. That additional period shall begin on the day following the receipt of the complete information. The initial EN 88 EN two-month period may also be extended with the consent of both the Commission and the regulatory authority. Where the requested information is not provided within the period set out in the request, the notification shall be deemed to be withdrawn unless, before the expiry of that period, either the period has been extended with the consent of both the Commission and the regulatory authority, or the regulatory authority, in a duly reasoned statement, has informed the Commission that it considers the notification to be complete. The regulatory authority shall comply with the Commission decision to amend or withdraw the exemption decision within a period of one month and shall inform the Commission accordingly. The Commission shall preserve the confidentiality of commercially sensitive information. The Commission’s approval of an exemption decision shall lose its effect two years from its adoption in the event that construction of the infrastructure has not yet started, and five years from its adoption in the event that the infrastructure has not become operational unless the Commission decides that any delay is due to major obstacles beyond control of the person to whom the exemption has been granted. 10. The Commission may adopt Guidelines for the application of the conditions laid down in paragraph 1 of this Article and to set out the procedure to be followed for the application of paragraphs 3, 6, 8 and 9 of this Article. Those measures, designed to amend non-essential elements of this Directive by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 51(3).  new Chapter V Rules applicable to transmission, storage and system operators of natural gas  2009/73/EC (adapted)  new Article 3513 Tasks of transmission, storage and/or LNG system operators 1. Each transmission, storage and/or LNG system operator shall: (a) operate, maintain and develop under economic conditions secure, reliable and efficient transmission, storage and/or LNG facilities to secure an open market, with due regard to the environment,  the obligations laid down in [Regulation (EU) 2022/ … (Methane Regulation)]  ensure adequate means to meet service obligations; (b) refrain from discriminatingnot discriminate between system users or classes of system users, particularlyspecifically in favour of its related undertakings; EN 89 EN (c) provide  to any other transmission system operator, any other storage system operator, any other LNG system operator and/or any distribution system operator, sufficient information to ensure that the transport and storage of natural gas may take place in a manner compatible with the secure and efficient operation of the interconnected system; and (d) provide system users with the information they need for efficient access to the system. 2. Each transmission system operator shall build sufficient cross-border capacity to integrate European transmission infrastructure accommodating all economically reasonable and technically feasible demands for capacity and taking into account security of gas supply.  new 3. Transmission system operators shall cooperate with distribution system operators to ensure the effective participation of market participants connected to the grid in retail, wholesale and balancing market. 4. Transmission system operators shall ensure efficient gas quality management in their facilities in line with applicable gas quality standards.  2009/73/EC 53. Rules adopted by transmission system operators for balancing the gas transmission system shall be objective, transparent and non-discriminatory, including rules for the charging of system users of their networks for energy imbalance. Terms and conditions, including rules and tariffs, for the provision of such services by transmission system operators shall be established pursuant to a methodology compatible with Article 7241 (7) in a non-discriminatory and cost-reflective way and shall be published. 64. The regulatory authorities where Member States have so provided or Member States may require transmission system operators to comply with minimum standards for the maintenance and development of the transmission system, including interconnection capacity.  new 7. Member States may provide that one or several responsibilities listed in paragraph 1 are assigned to a transmission system operator other than the one which owns the transmission system to which the responsibilities concerned would otherwise be applicable. The transmission system operator to which the tasks are assigned shall be certified under the ownership unbundling, the independent system operator or the independent transmission system operator model and fulfil the requirements provided for in Article 54, but shall not be required to own the transmission system it is responsible for. EN 90 EN 8. The transmission system operator shall fulfil the requirements provided for in Chapter IX and be certified in accordance with Article 57. This shall be without prejudice to the possibility for transmission system operators which are certified under the ownership unbundling, the independent system operator or the independent transmission system operator model to delegate, on their own initiative and under their supervision, certain tasks to other transmission system operators which are certified under the ownership unbundling, the independent system operator or the independent transmission system operator model, where the delegation of tasks does not endanger the effective and independent decision-making rights of the delegating transmission system operator. 9. LNG and storage system operators shall cooperate, within one Member State and regionally, to ensure the most efficient use of facilities capacities and synergies between these facilities, taking into account system integrity and operation.  2009/73/EC (adapted) 105. Transmission system operators shall procure the energy they use for the carrying out of their functions according to transparent, non-discriminatory and market based procedures. Article 3616 Confidentiality for transmission system operators and transmission system owners 1. Without prejudice to Article 6830 or any other legal duty to disclose information, each transmission, storage and/or LNG system operator, and each transmission system owner, shall preserve the confidentiality of commercially sensitive information obtained in the course of carrying out its activities, and shall prevent information about its own activities which may be commercially advantageous from being disclosed in a discriminatory manner. In particular, it shall not disclose any commercially sensitive information to the remaining parts of the undertaking, unless this is necessary for carrying out a business transaction. In order to ensure the full respect of the rules on information unbundling, Member States shall ensure that the transmission system owner including, in the case of a combined operator, the distribution system operator, and the remaining part of the undertaking do not use joint services, such as joint legal services, apart from purely administrative or IT functions. 2. Transmission, storage and/or LNG system operators shall not, in the context of sales or purchases of natural gas by related undertakings, misuse commercially sensitive information obtained from third parties in the context of providing or negotiating access to the system. 3. Information necessary for effective competition and the efficient functioning of the market shall be made public. That obligation shall be without prejudice to protecting commercially sensitive information. EN 91 EN  new Article 37 Decision-making powers regarding the connection of new production facilities for renewable and low carbon gases to the transmission system 1. The transmission system operator shall establish and publish transparent and efficient procedures for non-discriminatory connection of new production installations of renewable and low carbon gases. Those procedures shall be subject to approval by the regulatory authorities. 2. The transmission system operators shall not be entitled to refuse economically reasonable and technically feasable connection requests of a new production facility installation for renewable and low carbon gases.  2009/73/EC (adapted)  new Article 3823 Decision-making powers regarding the connection of storage facilities, LNG regasification facilities and industrial customers to the transmission system  and the hydrogen network  1. The transmission system operator  and the hydrogen network operator  shall establish and publish transparent and efficient procedures and tariffs for non- discriminatory connection of  natural gas and hydrogen  storage facilities, LNG regasification facilities  , hydrogen terminals  and industrial customers to the transmission system  and the hydrogen network . Those procedures shall be subject to approval by the regulatory authority. 2. The transmission system operator  and the hydrogen network operator  shall not be entitled to refuse the connection of a new  natural gas or hydrogen  storage facility, LNG regasification facility , hydrogen terminal  or industrial customer on the grounds of possible future limitations to available network capacities or additional costs linked with necessary capacity increase. The transmission system operator  and hydrogen network operator  shall ensure sufficient entry and exit capacity for the new connection. Article 6 Regional solidarity 1. In order to safeguard a secure supply on the internal market in natural gas, Member States shall cooperate in order to promote regional and bilateral solidarity. 2. Such cooperation shall cover situations resulting or likely to result in the short term in a severe disruption of supply affecting a Member State. It shall include: EN 92 EN (a) coordination of national emergency measures referred to in Article 8 of Council Directive 2004/67/EC of 26 April 2004 concerning measures to safeguard security of natural gas supply 36; (b) identification and, where necessary, development or upgrading of electricity and natural gas interconnections; and (c) conditions and practical modalities for mutual assistance. 3. The Commission and the other Member States shall be kept informed of such cooperation. 4. The Commission may adopt Guidelines for regional cooperation in a spirit of solidarity. Those measures, designed to amend non-essential elements of this Directive by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 51(3). Chapter VI Distribution and supply  system operation of natural gas  Article 3924 Designation of distribution system operators Member States shall designate, or shall require undertakings which own or are responsible for distribution systems to designate, for a period of time to be determined by Member States, having regard to considerations of efficiency and economic balance, one or more distribution system operators and shall ensure that those operators act in accordance with Articles 4025, 4226 and 4327. Article 4025 Tasks of distribution system operators 1. Each distribution system operator shall be responsible for ensuring the long-term ability of the system to meet reasonable demands for the distribution of gas, and for operating, maintaining and developing under economic conditions a secure, reliable and efficient system in its area, with due regard for the environment  , the obligations laid down in [Regulation (EU) 2022/ … (Methane Regulation)]  and energy efficiency.  new 2. When so decided by regulatory authorities, distribution system operators may be responsible for ensuring efficient gas quality management in their facilities in line with applicable gas quality standards, where necessary for system management due to the injection of renewable and low-carbon gases. 36 OJ L 127, 29.4.2004, p. 92. EN 93 EN  2009/73/EC 32. In any event, the distribution system operator shall not discriminate between system users or classes of system users, particularly in favour of its related undertakings. 43. Each distribution system operator shall provide any other distribution, transmission, LNG, and/or storage system operator with sufficient information to ensure that the transport and storage of natural gas takes place in a manner compatible with the secure and efficient operation of the interconnected system. 54. Each distribution system operator shall provide system users with the information they need for efficient access to, including use of, the system. 65. Where a distribution system operator is responsible for balancing the distribution system, rules adopted by it for that purpose shall be objective, transparent and non- discriminatory, including rules for the charging of system users for energy imbalance. Terms and conditions, including rules and tariffs, for the provision of such services by distribution system operators shall be established pursuant to a methodology compatible with Article 7241(7) in a non-discriminatory and cost- reflective way and shall be published.  new 7. Distribution system operators shall cooperate with transmission system operators to ensure the effective participation of market participants connected to their grid in retail, wholesale and balancing market in the entry-exit system to which the distribution system belongs to. 8. The distribution system operators shall establish and publish transparent and efficient procedures for non-discriminatory connection of new production installations of renewable and low carbon gases. Those procedures shall be subject to approval by the regulatory authorities. 9. The distribution system operators shall not be entitled to refuse economically reasonable and technically feasible connection requests of a new production facility for renewable and low carbon gases. Article 41 Decision-making powers regarding the connection of new production facilities for renewable and low carbon gases to the distribution system Regulatory authorities shall oblige the distribution system operator to publish transparent and efficient procedures for non-discriminatory connection of new production installations of renewable and low carbon gases. Those procedures shall be subject to approval by the regulatory authorities. EN 94 EN  2009/73/EC (adapted)  new Article 4226 Unbundling of distribution system operators 1. Where the distribution system operator is part of a vertically integrated undertaking, it shall be independent at least in terms of its legal form, organisation and decision making from other activities not relating to distribution. Those rules shall not create an obligation to separate the ownership of assets of the distribution system from the vertically integrated undertaking. 2. In addition to the requirements under paragraph 1, where the distribution system operator is part of a vertically integrated undertaking, it shall be independent in terms of its organisation and decision-making from the other activities not related to distribution. In order to achieve this, the following minimum criteria shall apply: (a) those the  persons responsible for the management of the distribution system operator must  shall  not participate in company structures of the integrated natural gas undertaking responsible, directly or indirectly, for the day-to-day operation of the production, transmission , transportation  and supply of  gases  natural gas; (b) appropriate measures must  shall  be taken to ensure that the professional interests of persons responsible for the management of the distribution system operator are taken into account in a manner that ensures that they are capable of acting independently; (c) the distribution system operator must  shall  have effective decision- making rights, independent from the integrated natural gas undertaking, with respect to assets necessary to operate, maintain or develop the network;. iIn order to fulfil those tasks, the distribution system operator shall have at its disposal the necessary resources including human, technical, financial and physical resources;. tThis should  shall  not prevent the existence of appropriate coordination mechanisms to ensure that the economic and management supervision rights of the parent company in respect of return on assets, regulated indirectly in accordance with Article 7241(7) in a subsidiary are protected;. iIn particular, this shall enable the parent company to approve the annual financial plan, or any equivalent instrument, of the distribution system operator and to set global limits on the levels of indebtedness of its subsidiary;. iIt shall not permit the parent company to give instructions regarding day-to-day operations, nor with respect to individual decisions concerning the construction or upgrading of distribution lines, that do not exceed the terms of the approved financial plan, or any equivalent instrument; and (d) the distribution system operator must  shall  establish a compliance programme, which sets out measures taken to ensure that discriminatory conduct is excluded, and ensure that observance of it is adequately monitored;. tThe compliance programme shall set out the specific obligations of employees to meet that objective;. aAn annual report, setting out the measures taken, shall EN 95 EN be submitted by the person or body responsible for monitoring the compliance programme, the compliance officer of the distribution system operator, to the regulatory authority referred to in Article 7039(1) and shall be published;. tThe compliance officer of the distribution system operator shall be fully independent and shall have access to all the necessary information of the distribution system operator and any affiliated undertaking to fulfil his task. 3. Where the distribution system operator is part of a vertically integrated undertaking, the Member States shall ensure that the activities of the distribution system operator are monitored by regulatory authorities or other competent bodies so that it cannot take advantage of its vertical integration to distort competition. In particular, vertically integrated distribution system operators shall not, in their communication and branding, create confusion in respect of the separate identity of the supply branch of the vertically integrated undertaking. 4. Member States may decide not to apply paragraphs 1, 2 and 3 to integrated natural gas undertakings serving less than 100000100 000 connected customers. Article 4327 Confidentiality obligations of distribution system operators 1. Without prejudice to Article 6830 or any other legal duty to disclose information, each distribution system operator shall preserve the confidentiality of commercially sensitive information obtained in the course of carrying out its business, and shall prevent information about its own activities which may be commercially advantageous from being disclosed in a discriminatory manner. 2. Distribution system operators shall not, in the context of sales or purchases of natural gas by related undertakings, abuse commercially sensitive information obtained from third parties in the context of providing or negotiating access to the system. Article 4428 Closed distribution systems  of natural gas  1. Member States may provide for national regulatory authorities or other competent authorities to classify a system which distributes  natural  gas within a geographically confined industrial, commercial or shared services site and does not, without prejudice to paragraph 4, supply household customers, as a closed distribution system if: (a) for specific technical or safety reasons, the operations or the production process of the users of that system are integrated; or (b) that system distributes  natural  gas primarily to the owner or operator of the system or to their related undertakings. 2. Member States may provide for national regulatory authorities to exempt the operator of a closed  natural gas distribution system from the requirement under Article 2732(1) that tariffs, or the methodologies underlying their calculation, are approved prior to their entry into force in accordance with Article 7241. 3. Where an exemption is granted under paragraph 2, the applicable tariffs, or the methodologies underlying their calculation, shall be reviewed and approved in EN 96 EN accordance with Article 7241 upon request by a user of the closed  natural gas  distribution system. 4. Incidental use by a small number of households with employment or similar associations with the owner of the distribution system and located within the area served by a closed distribution system shall not preclude an exemption under paragraph 2 being granted.  new 5. Closed distribution systems shall be considered as distribution systems for the purposes of this Directive.  2009/73/EC (adapted)  new Article 4529 Combined operator Article 2644 (1) shall not prevent the operation of a combined transmission, LNG, storage and distribution system operator provided that the operator complies with Article 549 (1), or  Articles  5514 and 5615, or Chapter IXIV or falls under Article 4982(6).  new ChapterVII Rules applicable to the dedicated hydrogen networks Article 46 Tasks of hydrogen network, storage and terminal operators 1. Each operator of hydrogen networks, storage or terminal shall be responsible for: (a) operating, maintaining and developing under economic conditions a secure and reliable infrastructure for hydrogen transport or storage with due regard to the environment, in close cooperation with connected and neighbouring hydrogen network operators; (b) ensuring the long-term ability of the hydrogen system to meet reasonable demands for the transport and storage of hydrogen; (c) ensuring adequate means to meets its obligations; (d) providing to the operator of other networks or systems with which its system is interconnected sufficient information to ensure the secure and efficient EN 97 EN operation, coordinated development and interoperability of the interconnected system; (e) not discriminating between system users or classes of infrastructure users, specifically in favour of its related undertakings; and (f) providing system users with the information they need for efficient access to the infrastructure; (g) taking all reasonable measures available to prevent and minimise hydrogen emissions in their operations and carrying out, at regular intervals, a hydrogen leak detection and repair survey of all relevant components under the operator responsibility; (h) submitting a hydrogen leak detection report and, where necessary, a repair or replacement programme to the competent authorities; 2. Each hydrogen network operator shall build sufficient cross-border capacity to integrate European hydrogen infrastructure accommodating all economically reasonable and technically feasible demands for capacity and taking into account security of hydrogen supply. 3. Hydrogen network operators may be responsible for ensuring efficient hydrogen quality management in their networks in line with applicable hydrogen quality standards, where necessary for system management and subject to the approval of the regulatory authority. Article 47 Existing hydrogen networks 1. Member States may decide to grant a derogation from the requirements of Articles 31, 62, 63 and 64 of this Directive, and Articles 6 and 47 of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] to hydrogen networks that belonged to a vertically integrated undertaking on [date of entry into force]. The derogation shall be limited in scope to the network capacity in operation on [date of entry into force]. 2. The derogation shall be limited in time and shall expire: (a) where the vertically integrated undertaking submits a request to the regulatory authority to end the derogation and such request is approved by the regulatory authority; (b) where the hydrogen network benefitting from the derogation is connected to another hydrogen network; (c) where the hydrogen network benefitting from the derogation or its capacity is expanded; (d) at the latest on 31 December 2030. Article 48 Geographically confined hydrogen networks 1. Member States may provide for regulatory authorities to grant a derogation from Article 62 for hydrogen networks which transport hydrogen from one entry point to a EN 98 EN limited number of exit points within a geographically confined, industrial or commercial area.. 2. The derogations under paragraph 1 shall apply at least until 31 December 2030. As from 1 January 2031, the derogation shall expire when one of the conditions below is fulfilled: (a) where a competing renewable hydrogen producer wants to get access to the network; (b) where the exempted hydrogen network becomes connected to another hydrogen network. Member States shall take the necessary measures to ensure that access requests referred to in point (a) of this paragraph are notified to the regulatory authority. Article 49 Hydrogen interconnectors with third countries 1. Hydrogen interconnectors between Member States and third countries shall be subject to the rules applicable to hydrogen networks as set out in this Directive and in [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx]. Member States shall ensure that the enforcement of these rules takes into account their effective application on Union territory and the integrated nature of the interconnector. 2. For the purpose of implementing the requirements set out in paragraph 1, the Union shall, for each hydrogen interconnector, conclude prior to its operation an intergovernmental agreement with the connected third country, or third countries, setting out the operating rules for the hydrogen interconnector concerned where the Commission has determined that such an agreement is necessary to ensure compliance with the rules referred to in paragraph 1. 3. Such intergovernmental agreement may contain, as appropriate, rules specifying the implementation of the requirements of third-party access, tariff regulation and on the unbundling of the operator of the hydrogen interconnector, as well as rules on the certification of renewable and low-carbon hydrogen, including rules ensuring the collection of required data and the application of the criteria for accounting hydrogen produced from electricity as renewable hydrogen. Article 50 Confidentiality for operators of hydrogen networks, hydrogen storage facilities and hydrogen terminals 1. Without prejudice to legal duties to disclose information, each operator of a hydrogen network, hydrogen storage facility or hydrogen terminal, and each owner of a hydrogen network, shall preserve the confidentiality of commercially sensitive information obtained in the course of carrying out its activities, and shall prevent information about its own activities which may be commercially advantageous from being disclosed in a discriminatory manner. In particular, if the operator of a hydrogen network, hydrogen storage facility or hydrogen terminal, or the owner of a hydrogen network is part of a vertically integrated undertaking, it shall not disclose any commercially sensitive information to the remaining parts of the undertaking, unless this is necessary for carrying out a business transaction. EN 99 EN 2. The operator of a hydrogen network, hydrogen storage facility or hydrogen terminal shall not, in the context of sales or purchases of hydrogen by related undertakings, misuse commercially sensitive information obtained from third parties in the context of providing or negotiating access to the system. 3. Information necessary for effective competition and the efficient functioning of the market shall be made public. That obligation shall be without prejudice to protecting commercially sensitive information. Chapter VIII Integrated network planning  2009/73/EC (adapted)  new Article 5122 Network development and powers to make investment decisions 1.  At least  eEvery year  two years  ,  all  transmission system operators shall submit to the relevant regulatory authority a ten-year network development plan based on existing and forecast supply and demand after having consulted all the relevant stakeholders.  There shall be at least one single network development plan per Member State. Infrastructure operators, including LNG terminal operators, storage operators, distribution system operators as well as hydrogen, district heating infrastructure and electricity operators shall be required to provide and exchange all relevant information to the transmission system operators required for developing the single plan. That network development plan shall contain efficient measures in order to guarantee the adequacy of the  natural gas  system and the security of supply , in particular the compliance with the infrastructure standards under Regulation (EU) 2017/1938. The ten-year network development plan shall be published and accessible on a website . 2. The ten-year network development plan shall, in particular: (a) indicate to market participants  contain  the main transmission infrastructure that needs to be built or upgraded over the next ten years; (b) contain all the investments already decided and identify new investments which have to be executed in the next three years; and  new (c) include information on infrastructure that can or will be decommissioned; and  2009/73/EC  new (dc) provide for a time frame for all investment  and decommissioning  projects;. EN 100 EN  new (e) be based on a joint scenario framework developed between the relevant infrastructure operators, including relevant distribution system operators, of at least gas and electricity; (f) be consistent with the results of the common and national risk assessments under Article 7 of Regulation 2017/1938; (g) be in line with the integrated national energy and climate plan and its updates, and with the integrated national energy climate reports submitted in accordance with Regulation (EU) 2018/1999 and support the climate-neutrality objective set out in Article 2(1), of Regulation (EU) 2021/1119.  2009/73/EC (adapted)  new 3. When elaborating the ten-year network development plan,  the transmission system operator shall fully take into account the potential for alternatives to system expansion, for instance the use of demand response, as well as expected consumption following the application of the energy efficiency first principle, trade with other countries and the Union-wide network development plan. The transmission system operator shall assess how to address, where possible, a need across electricity and gases systems including information on the optimal location and size of energy storage and power to gas assets the transmission system operator shall make reasonable assumptions about the evolution of the production, supply, consumption and exchanges with other countries, taking into account investment plans for regional and Community-wide networks, as well as investment plans for storage and LNG regasification facilities. 4. The regulatory authority shall consult all actual or potential system users on the ten- year network development plan in an open and transparent manner. Persons or undertakings claiming to be potential system users may be required to substantiate such claims. The regulatory authority shall publish the result of the consultation process, in particular possible needs for investments. 5. The regulatory authority shall examine whether the ten-year network development plan covers all investment needs identified during the consultation process, and whether it is consistent with  the most recent Union wide simulation of disruption scenarios carried out by the ENTSO for Gas under Article 7 of Regulation (EU) 2017/1938, with the regional and national risk assessments and  the non-binding Community  Union  -wide ten-year network development plan (Community  Union -wide network development plan) referred to  in Article 30(1), point (b), of Regulation (EU) 2019/943  Article 8(3)(b) of Regulation (EC) No 715/2009. If any doubt arises as to the consistency with the Community  Union -wide network development plan, the regulatory authority shall consult  ACER  the Agency. The regulatory authority may require the transmission system operator to amend its ten-year network development plan. EN 101 EN  new The competent national authorities shall examine the consistency of the ten-year network development plan with the national energy and climate plan and its updates and with the integrated national energy climate reports submitted in accordance with Regulation (EU) 2018/1999.  2009/73/EC  new 6. The regulatory authority shall monitor and evaluate the implementation of the ten- year network development plan. 7. In circumstances where the transmission system operator  independent system operator or independent transmission operator , other than for overriding reasons beyond its control, does not execute an investment, which, under the ten-year network development plan, was to be executed in the following three years, Member States shall ensure that the regulatory authority is required to take at least one of the following measures to ensure that the investment in question is made if such investment is still relevant on the basis of the most recent ten-year network development plan: (a) to require the transmission system operator to execute the investments in question; (b) to organise a tender procedure open to any investors for the investment in question; or (c) to oblige the transmission system operator to accept a capital increase to finance the necessary investments and allow independent investors to participate in the capital. Where the regulatory authority has made use of its powers under point (b) the first subparagraph, it may oblige the transmission system operator to agree to one or more of the following: (a) financing by any third party; (b) construction by any third party; (c) building the new assets concerned itself; (d) operating the new assets concerned itself. The transmission system operator shall provide the investors with all information needed to realise the investment, shall connect new assets to the transmission network and shall generally make its best efforts to facilitate the implementation of the investment project. The relevant financial arrangements shall be subject to approval by the regulatory authority. 8. Where the regulatory authority has made use of its powers under the first subparagraph of paragraph 7, the relevant tariff regulations shall cover the costs of the investments in question. EN 102 EN  new Article 52 Hydrogen network development reporting 1. Hydrogen network operators shall submit to the regulatory authority, at regular intervals as determined by that authority, an overview of the hydrogen network infrastructure they aim to develop. That overview shall in particular: (a) include information on capacity needs, both in volume and duration, as negotiated between network users and hydrogen network operators; (b) include information on the extent to which repurposed natural gas pipelines will be used for the transport of hydrogen; (c) be in line with the integrated national energy and climate plan and its updates, and with the integrated national energy and climate reports submitted in accordance with Regulation (EU) 2018/1999 and support the climate-neutrality objective set out in Article 2(1) of Regulation (EU) 2021/1119. 2. Hydrogen storage and terminal operators shall provide and exchange all relevant information required for developing the overview with the hydrogen network operators. 3. The regulatory authority shall examine the overview. It shall take the overall energy- economic necessity of the hydrogen network into account in this examination as well as the joint scenario framework developed under Article 51 (2), point e). 4. The regulatory authority shall take the examination of the overview into account in its approval of dedicated charges within the meaning of Article 4 of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021)xxx]. 5. Hydrogen network operators shall publish on a regular basis a joint report on the development of the hydrogen system based on the overview submitted to the regulatory authority. They shall take the examination of the regulatory authority under paragraph 4 into account. 6. Member States may decide to apply the requirements pursuant to Article 51 to hydrogen network operators. Article 53 Financing cross-border hydrogen infrastructure 1. Where a hydrogen interconnector project is included in the EU-wide ten-year network development plan as referred to in Article 29 of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021)xxx] and is not a project of common interest as referred to in [Chapter II and Annex I point 3 of Regulation xxx on Guidelines for trans-European energy infrastructure], adjacent and affected hydrogen network operators shall design a project plan, including a request for cross-border cost allocation, and submit it jointly to the concerned regulatory authorities for a joint approval. 2. The project plan and request for cross-border cost allocation shall be accompanied by a project-specific cost-benefit analysis, taking into account benefits beyond the borders of Member States concerned, and by a business plan evaluating the financial EN 103 EN viability of the project, which shall include a financing solution and specify whether the hydrogen network operators involved agree on a substantiated proposal for a cross-border cost allocation. 3. The concerned regulatory authorities shall, after consulting the hydrogen network operators, take coordinated decisions on the allocation of investment costs to be borne by each network operator for the project. 4. Where the concerned regulatory authorities cannot reach an agreement on the request within six months, ACER shall take a decision, following the process pursuant to Article 6(10) in Regulation (EU) 2019/942. 5. After 31 December 2030, all affected hydrogen network operators shall negotiate a system of financial compensation to ensure financing for cross-border hydrogen infrastructure. While developing that, hydrogen network operators shall conduct an extensive consultation process involving all relevant market participants. 6. The hydrogen network operators concerned shall agree on the system of financial compensation within 3 years and by 31 December 2033. If no agreement is reached within that period, the involved regulatory authorities shall decide jointly within 2 years. Where the relevant regulatory authorities cannot reach a joint agreement within 2 years, ACER shall take a decision, following the process pursuant to Article 6(10) in Regulation (EU) 2019/942. 7. The system of financial compensation shall be implemented in line with Article 72(1), point (b). 8. For the transition to a system of financial compensation mechanism, existing capacity contracts shall not be affected by the established financial compensation mechanism. 9. Further details required to implement the process set out in this Article, including required processes and time frames, process for reviewing and if necessary amending the compensation mechanism allowing taking into account tariff evolution and the development of the hydrogen networks, shall be set in a network code established on the basis of Article 54 of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021)xxx].  2009/73/EC (adapted)  new Chapter IX  Unbundling of transmission system operators SECTION 1  OWNERSHIP UNBUNDLING  Article 549 Unbundling of transmission systems and transmission system operators 1. Member States shall ensure that from 3 March 2012: EN 104 EN (a) each undertaking which owns a transmission system acts as a transmission system operator; (b) the same person or persons are entitled neither: (i) directly or indirectly to exercise control over an undertaking performing any of the functions of production or supply, and directly or indirectly to exercise control or exercise any right over a transmission system operator or over a transmission system; nor (ii) directly or indirectly to exercise control over a transmission system operator or over a transmission system, and directly or indirectly to exercise control or exercise any right over an undertaking performing any of the functions of production or supply; (c) the same person or persons are not entitled to appoint members of the supervisory board, the administrative board or bodies legally representing the undertaking, of a transmission system operator or a transmission system, and directly or indirectly to exercise control or exercise any right over an undertaking performing any of the functions of production or supply; and (d) the same person is not entitled to be a member of the supervisory board, the administrative board or bodies legally representing the undertaking, of both an undertaking performing any of the functions of production or supply and a transmission system operator or a transmission system. 2. The rights referred to in points (b) and (c) of paragraph 1, points (b) and (c), shall include, in particular: (a) the power to exercise voting rights; (b) the power to appoint members of the supervisory board, the administrative board or bodies legally representing the undertaking; or (c) the holding of a majority share. 3. For the purpose of paragraph 1, point (b), the notion  term  ‘undertaking performing any of the functions of production or supply’ shall include  be understood as including  ‘undertaking performing any of the functions of generation and supply’ within the meaning of Directive 2009/72/EC  (EU) 2019/944  of the European Parliament and of the Council 37 38 of 13 July 2009 concerning common rules for the internal market in electricity 39, and the terms ‘transmission system operator’ and ‘transmission system’ shall  be understood as including  include ‘transmission system operator’ and ‘transmission system’ within the meaning of that Directive. 4. Member States may allow for derogations from points (b) and (c) of paragraphs 1, points (b) and (c) until 3 March 2013, provided that transmission system operators are not part of a vertically integrated undertaking. 37 Directive (EU) 2019/944 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on common rules for the internal market for electricity and amending Directive 2012/27/EU (OJ L 158, 14.6.2019, p. 125). 38 Directive 2009/72/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 concerning common rules for the internal market in electricity (OJ L 211, 14.8.2009, p. 55) 39 See page 55 of this Official Journal. EN 105 EN 5. The obligation set out in paragraph 1, point (a), of this Article shall be deemed to be fulfilled in a situation where two or more undertakings which own transmission systems have created a joint venture which acts as a transmission system operator in two or more Member States for the transmission systems concerned. No other undertaking may be part of the joint venture, unless it has been approved under Article 5514 as an independent system operator or as an independent transmission operator for the purposes of Section 3Chapter IV. 6. For the implementation of this Article, where the person referred to in points (b), (c) and (d) of paragraph 1 is the Member State or another public body, two separate public bodies exercising control over a transmission system operator or over a transmission system on the one hand, and over an undertaking performing any of the functions of production or supply on the other, shall be deemed not to be the same person or persons. 7. Member States shall ensure that neither commercially sensitive information referred to in Article 3616 held by a transmission system operator which was part of a vertically integrated undertaking, nor the staff of such a transmission system operator, is transferred to undertakings performing any of the functions of production and supply.  2019/692 Art. 1.2(a) 8. Where on 3 September 2009 the transmission system belonged to a vertically integrated undertaking, a Member State may decide not to apply paragraph 1. As regards the part of the transmission system connecting a Member State with a third country between the border of that Member State and the first connection point with that Member State's network, where on 23 May 2019 the transmission system belongs to a vertically integrated undertaking, a Member State may decide not to apply paragraph 1.  2009/73/EC In such case, the Member State concerned shall either: (a) designate an independent system operator in accordance with Article 5514, or (b) comply with the provisions of Section 3Chapter IV.  2019/692 Art. 1.2(b) 9. Where on 3 September 2009 the transmission system belonged to a vertically integrated undertaking and arrangements are in place which guarantee more effective independence of the transmission system operator than the provisions of Section 3Chapter IV., a Member State may decide not to apply paragraph 1 of this Article. As regards the part of the transmission system connecting a Member State with a third country between the border of that Member State and the first connection point with that Member State's network, where on 23 May 2019 the transmission system belongs to a vertically integrated undertaking and arrangements are in place which EN 106 EN guarantee more effective independence of the transmission system operator than the provisions of Section 3Chapter IV., that Member State may decide not to apply paragraph 1 of this Article.  2009/73/EC (adapted) 10. Before an undertaking is approved and designated as a transmission system operator under paragraph 9 of this Article, it shall be certified  in accordance with  according to the procedures laid down in Article 6510(4), (5) and (6) of this Directive and in Article 3 of Regulation (EC) No 715/2009, pursuant to which  After that,  the Commission shall verify that the arrangements in place clearly guarantee more effective independence of the transmission system operator than the provisions of Section 3Chapter IV. 11. Vertically integrated undertakings which own a transmission system shall not in any event be prevented from taking steps to comply with paragraph 1. 12. Undertakings performing any of the functions of production or supply shall not in any event be able to directly or indirectly take control over or exercise any right over unbundled transmission system operators in Member States which apply paragraph 1. SECTION 2  INDEPENDENT SYSTEM OPERATORS  Article 5514 Independent system operators  2019/692 Art. 1.3 (adapted)  new 1. Where on 3 September 2009 the transmission system belonged to a vertically integrated undertaking, a Member State may decide not to apply Article 569 (1) and to designate an independent system operator upon a proposal from the transmission system owner. As regards the part of the transmission system connecting a Member State with a third country between the border of that Member State and the first connection point with that Member State's network, where on 23 May 2019 the transmission system belongs  belonged  to a vertically integrated undertaking, that Member State may decide not to apply Article 599(1) and to designate an independent system operator upon a proposal from the transmission system owner. The designation of an independent system operator shall be subject to approval by the Commission. 2. The Member State may approve and designate an independent system operator only where: EN 107 EN (a) the candidate operator has demonstrated that it complies with the requirements of Article 549 (1), points (b), (c) and (d); (b) the candidate operator has demonstrated that it has at its disposal the required financial, technical, physical and human resources to carry out its tasks under Article 3513; (c) the candidate operator has undertaken to comply with a ten-year network development plan monitored by the regulatory authority; (d) the transmission system owner has demonstrated its ability to comply with its obligations under paragraph 5.,. tTo  which  end, , it shall provide all the draft contractual arrangements with the candidate undertaking and any other relevant entity; and (e) the candidate operator has demonstrated its ability to comply with its obligations under Regulation (EC) No 715/2009  [recast Gas regulation as proposed in COM(2021) xxx]  including the cooperation of transmission system operators at European and regional level. 3. Undertakings which have been certified by the regulatory authority as having complied with the requirements of Article 6611 and of paragraph 2 of this Article shall be approved and designated as independent system operators by Member States. The certification procedure in either Article 6510 of this Directive and Article 3 of Regulation (EC) No 715/2009 or in Article 6611 of this Directive shall be applicable. 4. Each independent system operator shall be responsible for granting and managing third-party access, including the collection of access charges and congestion charges, for operating, maintaining and developing the transmission system, as well as for ensuring the long-term ability of the system to meet reasonable demand through investment planning. When developing the transmission system the independent system operator shall be responsible for planning (including the authorisation procedure), construction and commissioning of the new infrastructure. For this purpose, the independent system operator shall act as a transmission system operator in accordance with this Chapter. The transmission system owner shall not be responsible for granting and managing third-party access, nor for investment planning. 5. Where an independent system operator has been designated, the transmission system owner shall: (a) provide all the relevant cooperation and support to the independent system operator for the fulfilment of its tasks, including in particular all relevant information; (b) finance the investments decided by the independent system operator and approved by the regulatory authority, or give its agreement to financing by any interested party including the independent system operator;. tThe. The relevant financing arrangements shall be subject to approval by the regulatory authority;. pPrior. Prior to such approval, the regulatory authority shall consult the transmission system owner together with other interested parties; (c) provide for the coverage of liability relating to the network assets, excluding the liability relating to the tasks of the independent system operator; and EN 108 EN (d) provide guarantees to facilitate financing any network expansions with the exception of those investments where, pursuant to point (b), it has given its agreement to financing by any interested party including the independent system operator. 6. In close cooperation with the regulatory authority, the relevant national competition authority shall be granted all relevant powers to effectively monitor compliance of the transmission system owner with its obligations under paragraph 5.  2009/73/EC (adapted)  new Article 5615 Unbundling of transmission system owners, and storage system  and hydrogen storage  operators A transmission system  and hydrogen network  owners, where an independent system operator  or an independent hydrogen network  has been appointed, and a storage system operators  or hydrogen storage facility operators  which are part of vertically integrated undertakings shall be independent at least in terms of their legal form, organisation and decision making from other activities not relating to transmission, distribution  , transport  and storage  of gases  . This Article shall apply only to  natural gas  storage facilities that are technically and/or economically necessary for providing efficient access to the system for the supply of customers pursuant to Article 2933. In order to ensure the independence of the transmission system  or hydrogen network  owner and storage system  or hydrogen storage operator  referred to in paragraph 1, the following minimum criteria shall apply: (a) persons responsible for the management of the transmission system  or hydrogen network  owner and storage system  or hydrogen storage  operator shall not participate in company structures of the integrated natural gas undertaking responsible, directly or indirectly, for the day-to-day operation of the production and supply of natural gas  gases ; (b) appropriate measures shall be taken to ensure that the professional interests of persons responsible for the management of the transmission system  or hydrogen network  owner and storage system  or hydrogen storage  operator are taken into account in a manner that ensures that they are capable of acting independently; (c) the storage system or hydrogen storage  operator shall have effective decision- making rights, independent from the integrated natural gas undertaking, with respect to assets necessary to operate, maintain or develop the storage facilities. T; this shall not preclude the existence of appropriate coordination mechanisms to ensure that the economic and management supervision rights of the parent company in respect of return on assets regulated indirectly in accordance with Article 7241(7) in a subsidiary are protected. In particular, this  ; it  shall enable  in particular  the parent company to approve the annual financial plan, or any equivalent instrument, of the storage system  or hydrogen storage  operator and to set global limits on the levels of indebtedness of its subsidiary;. iIt shall not permit EN 109 EN the parent company to give instructions regarding day-to-day operations, nor with respect to individual decisions concerning the construction or upgrading of storage facilities, that do not exceed the terms of the approved financial plan, or any equivalent instrument; nd (d) the transmission system  or hydrogen network  owner and the storage system  or hydrogen storage  operator shall establish a compliance programme, which sets  shall set  out measures taken to ensure that discriminatory conduct is excluded, and ensure that observance of it is adequately monitored. The compliance programme  ; it  shall  also  set out the specific obligations of employees to meet those objectives;. aAn annual report, setting out the measures taken, shall be submitted by the person or body responsible for monitoring the compliance programme to the regulatory authority and shall be published. The Commission may  is empowered  to adopt  delegated acts in accordance with Article 83 supplementing this Directive in order to set  Gguidelines to ensure full and effective compliance of the transmission system  or hydrogen network  owner and of the storage system  or hydrogen storage  operator with paragraph 2 of this Article . Those measures, designed to amend non-essential elements of this Directive by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 51(3). CHAPTER IV SECTION 3 INDEPENDENT TRANSMISSION OPERATOR  OPERATORS  Article 5717 Assets, equipment, staff and identity 1. Transmission system operators shall be equipped with all human, technical, physical and financial resources necessary for fulfilling their obligations under this Directive and carrying out the activity of gas transmission, in particular: (a) assets that are necessary for the activity of gas transmission, including the transmission system, shall be owned by the transmission system operator; (b) personnel necessary for the activity of gas transmission, including the performance of all corporate tasks, shall be employed by the transmission system operator; (c) leasing of personnel and rendering of services, to and from any other parts of the vertically integrated undertaking shall be prohibited. A transmission system operator may, however, render services to the vertically integrated undertaking as long as: (i) the provision of those services does not discriminate between system users, is available to all system users on the same terms and conditions and does not restrict, distort or prevent competition in production or supply; and (ii) the terms and conditions of the provision of those services are approved by the regulatory authority; EN 110 EN (d) without prejudice to the decisions of the Supervisory Body under Article 6020, appropriate financial resources for future investment projects and/or for the replacement of existing assets shall be made available to the transmission system operator in due time by the vertically integrated undertaking following an appropriate request from the transmission system operator. 2. The activity of gas transmission shall include at least the following tasks in addition to those listed in Article 3513: (a) the representation of the transmission system operator and contacts to third parties and the regulatory authorities; (b) the representation of the transmission system operator within the European Network of Transmission System Operators for Gas (ENTSO for Gas); (c) granting and managing third-party access on a non-discriminatory basis between system users or classes of system users; (d) the collection of all the transmission system related charges including access charges, balancing charges for ancillary services such as gas treatment, purchasing of services (balancing costs, energy for losses); (e) the operation, maintenance and development of a secure, efficient and economic transmission system; (f) investment planning ensuring the long-term ability of the system to meet reasonable demand and guaranteeing security of supply; (g) the setting up of appropriate joint ventures, including with one or more transmission system operators, gas exchanges, and the other relevant actors pursuing the objective to develop the creation of regional markets or to facilitate the liberalisation process; and (h) all corporate services, including legal services, accountancy and IT services. 3. Transmission system operators shall be organised in a legal form as referred to in Article 1 of Directive 2009/101/EC of the European Parliament and of the Council 40Council Directive 68/151/EEC 41. 4. The transmission system operator shall not, in its corporate identity, communication, branding and premises, create confusion in respect of the separate identity of the vertically integrated undertaking or any part thereof. 5. The transmission system operator shall not share IT systems or equipment, physical premises and security access systems with any part of the vertically integrated undertaking, nor use the same consultants or external contractors for IT systems or equipment, and security access systems. 6. The accounts of transmission system operators shall be audited by an auditor other than the one auditing the vertically integrated undertaking or any part thereof. 40 Directive 2009/101/EC of the European Parliament and of the Council of 16 September 2009 on coordination of safeguards which, for the protection of the interests of members and third parties, are required by Member States of companies within the meaning of the second paragraph of Article 48 of the Treaty, with a view to making such safeguards equivalent (OJ L 258, 1.10.2009, p. 11). 41 First Council Directive 68/151/EEC of 9 March 1968 on coordination of safeguards which, for the protection of the interests of members and others, are required by Member States of companies within the meaning of the second paragraph of Article 58 of the Treaty, with a view to making such safeguards equivalent throughout the Community (OJ L 65, 14.3.1968, p. 8). EN 111 EN Article 5818 Independence of the transmission system operator 1. Without prejudice to the decisions of the Supervisory Body under Article 6020, the transmission system operator shall have: (a) effective decision-making rights, independent from the vertically integrated undertaking, with respect to assets necessary to operate, maintain or develop the transmission system; and (b) the power to raise money on the capital market in particular through borrowing and capital increase. 2. The transmission system operator shall at all times act so as to ensure it has the resources it needs in order to carry out the activity of transmission properly and efficiently and develop and maintain an efficient, secure and economic transmission system. 3. Subsidiaries of the vertically integrated undertaking performing functions of production or supply shall not have any direct or indirect shareholding in the transmission system operator. The transmission system operator shall neither have any direct or indirect shareholding in any subsidiary of the vertically integrated undertaking performing functions of production or supply, nor receive dividends or any other financial benefit from that subsidiary. 4. The overall management structure and the corporate statutes of the transmission system operator shall ensure effective independence of the transmission system operator in compliance with this Chapter. The vertically integrated undertaking shall not determine, directly or indirectly, the competitive behaviour of the transmission system operator in relation to the day to day activities of the transmission system operator and management of the network, or in relation to activities necessary for the preparation of the ten-year network development plan developed pursuant to Article 5122. 5. In fulfilling their tasks  listed  in Article 3513 and Article 5717(2) of this Directive, and in complying with Article 1513(1), Article 514(1)(a), Article 916(2), (3) and (5), Article 3018(6) and Article 1221(1) of Regulation (EC) No 715/2009  [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx]  , transmission system operators shall not discriminate against different persons or entities and shall not restrict, distort or prevent competition in production or supply. 6. Any commercial and financial relations between the vertically integrated undertaking and the transmission system operator, including loans from the transmission system operator to the vertically integrated undertaking, shall comply with market conditions. The transmission system operator shall keep detailed records of such commercial and financial relations and make them available to the regulatory authority upon request. 7. The transmission system operator shall submit for approval by the regulatory authority all commercial and financial agreements with the vertically integrated undertaking. EN 112 EN 8. The transmission system operator shall inform the regulatory authority of the financial resources, referred to in Article 5717(1), point (d), available for future investment projects and/or for the replacement of existing assets. 9. The vertically integrated undertaking shall refrain from any action impeding or prejudicing the transmission system operator from complying with its obligations in this Chapter and shall not require the transmission system operator to seek permission from the vertically integrated undertaking in fulfilling those obligations. 10. An undertaking which has been certified by the regulatory authority as being in compliance with the requirements of this Chapter shall be approved and designated as a transmission system operator by the Member State concerned. The certification procedure in either Article 6510 of this Directive and Article 133 of Regulation (EC) No 715/2009 or in Article 6611 of this Directive shall apply.  new 11. The transmission system operator shall make public detailed information regarding the quality of the gases transported in its networks, based on Articles 16 and 17 of Regulation (EU) 2015/703  2009/73/EC (adapted) Article 5919 Independence of the staff and the management of the transmission system operator 1. Decisions regarding the appointment and renewal, working conditions including remuneration, and termination of the term of office, of the persons responsible for the management and/or members of the administrative bodies of the transmission system operator shall be taken by the Supervisory Body of the transmission system operator appointed in accordance with Article 6020. 2. The identity of, and the conditions governing the term, the duration and the termination of office of, the persons nominated by the Supervisory Body for appointment or renewal as persons responsible for the executive management and/or as members of the administrative bodies of the transmission system operator, and the reasons for any proposed decision terminating such term of office, shall be notified to the regulatory authority. Those conditions and the decisions referred to in paragraph 1 shall become binding only if the regulatory authority has raised no objections within three weeks of  the notification. The regulatory authority may object to the decisions referred to in paragraph 1 where: (a) doubts arise as to the professional independence of a nominated person responsible for the management and/or member of the administrative bodies; or (b) in the case of premature termination of a term of office, doubts exist regarding the justification of such premature termination. 3. No professional position or responsibility, interest or business relationship, directly or indirectly, with the vertically integrated undertaking or any part of it or its EN 113 EN controlling shareholders other than the transmission system operator shall be exercised for a period of three years before the appointment of the persons responsible for the management and/or members of the administrative bodies of the transmission system operator who are subject to this paragraph. 4. The persons responsible for the management and/or members of the administrative bodies, and employees of the transmission system operator shall have no other professional position or responsibility, interest or business relationship, directly or indirectly, with any other part of the vertically integrated undertaking or with its controlling shareholders. 5. The persons responsible for the management and/or members of the administrative bodies, and employees of the transmission system operator shall hold no interest in or receive any financial benefit, directly or indirectly, from any part of the vertically integrated undertaking other than the transmission system operator. Their remuneration shall not depend on activities or results of the vertically integrated undertaking other than those of the transmission system operator. 6. Effective rights of appeal to the regulatory authority shall be guaranteed for any complaints by the persons responsible for the management and/or members of the administrative bodies of the transmission system operator against premature terminations of their term of office. 7. After termination of their term of office in the transmission system operator, the persons responsible for its management and/or members of its administrative bodies shall have no professional position or responsibility, interest or business relationship with any part of the vertically integrated undertaking other than the transmission system operator, or with its controlling shareholders for a period of not less than four years. 8. Paragraph 3 shall apply to the majority of the persons responsible for the management and/or members of the administrative bodies of the transmission system operator. The persons responsible for the management and/or members of the administrative bodies of the transmission system operator who are not subject to paragraph 3 shall have exercised no management or other relevant activity in the vertically integrated undertaking for a period of at least six months before their appointment. The first subparagraph of this paragraph and paragraphs 4 to 7 shall be applicable to all the persons belonging to the executive management and to those directly reporting to them on matters related to the operation, maintenance or development of the network. Article 6020 Supervisory Body 1. The transmission system operator shall have a Supervisory Body which shall be in charge of taking decisions which may have a significant impact on the value of the assets of the shareholders within the transmission system operator, in particular decisions regarding the approval of the annual and longer-term financial plans, the level of indebtedness of the transmission system operator and the amount of dividends distributed to shareholders. The decisions falling under the remit of the Supervisory Body shall exclude those that are related to the day to day activities of EN 114 EN the transmission system operator and management of the network, and in relation to activities necessary for the preparation of the ten-year network development plan developed pursuant to Article 5122. 2. The Supervisory Body shall be composed of members representing the vertically integrated undertaking, members representing third party shareholders and, where the relevant legislation of a Member State so provides, members representing other interested parties such as employees of the transmission system operator. 3. The first subparagraph of Article 5919(2), first subparagraph, and Article 5919 (3) to (7) shall apply to at least half of the members of the Supervisory Body minus one. Article 5919(2), second subparagraph, point (b), shall apply to all the members of the Supervisory Body. Article 6121 Compliance programme and compliance officer 1. Member States shall ensure that transmission system operators establish and implement a compliance programme which sets out the measures taken in order to ensure that discriminatory conduct is excluded, and ensure that the compliance with that programme is adequately monitored. The compliance programme shall set out the specific obligations of employees to meet those objectives. It shall be subject to approval by the regulatory authority. Without prejudice to the powers of the national regulator, compliance with the program shall be independently monitored by a compliance officer. 2. The compliance officer shall be appointed by the Supervisory Body, subject to the approval by the regulatory authority. The regulatory authority may refuse the approval of the compliance officer only for reasons of lack of independence or professional capacity. The compliance officer may be a natural or legal person. Article 5919(2) to (8) shall apply to the compliance officer. 3. The compliance officer shall be in charge of: (a) monitoring the implementation of the compliance programme; (b) elaborating an annual report, setting out the measures taken in order to implement the compliance programme and submitting it to the regulatory authority; (c) reporting to the Supervisory Body and issuing recommendations on the compliance programme and its implementation; (d) notifying the regulatory authority on any substantial breaches with regard to the implementation of the compliance programme; and (e) reporting to the regulatory authority on any commercial and financial relations between the vertically integrated undertaking and the transmission system operator. 4. The compliance officer shall submit the proposed decisions on the investment plan or on individual investments in the network to the regulatory authority. This shall occur at the latest when the management and/or the competent administrative body of the transmission system operator submits them to the Supervisory Body. EN 115 EN 5. Where the vertically integrated undertaking, in the general assembly or through the vote of the members of the Supervisory Body it has appointed, has prevented the adoption of a decision with the effect of preventing or delaying investments, which under the ten-year network development plan, was to be executed in the following three years, the compliance officer shall report this to the regulatory authority, which then shall act in accordance with Article 5122. 6. The conditions governing the mandate or the employment conditions of the compliance officer, including the duration of  its  his mandate, shall be subject to approval by the regulatory authority. Those conditions shall ensure the independence of the compliance officer, including by providing it with all the resources necessary for fulfilling  its  his duties. During his  its  mandate, the compliance officer shall have no other professional position, responsibility or interest, directly or indirectly, in or with any part of the vertically integrated undertaking or with its controlling shareholders. 7. The compliance officer shall report regularly, either orally or in writing, to the regulatory authority and shall have the right to report regularly, either orally or in writing, to the Supervisory Body of the transmission system operator. 8. The compliance officer may attend all meetings of the management or administrative bodies of the transmission system operator, and those of the Supervisory Body and the general assembly. The compliance officer shall attend all meetings that address the following matters: (a) conditions for access to the network, as defined in Regulation (EC) No 715/2009  [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021)xxx]  , in particular regarding tariffs, third party access services, capacity allocation and congestion management, transparency, balancing and secondary markets; (b) projects undertaken in order to operate, maintain and develop the transmission system, including investments in new transport connections, in expansion of capacity and in optimisation of existing capacity; (c) energy purchases or sales necessary for the operation of the transmission system. 9. The compliance officer shall monitor the compliance of the transmission system operator with Article 3616. 10. The compliance officer shall have access to all relevant data and to the offices of the transmission system operator and to all the information necessary for the fulfilment of his task. 11. After prior approval by the regulatory authority, the Supervisory Body may dismiss the compliance officer. It shall dismiss the compliance officer for reasons of lack of independence or professional capacity upon request of the regulatory authority. 12. The compliance officer shall have access to the offices of the transmission system operator without prior announcement. EN 116 EN  new SECTION 4 UNBUNDLING OF DEDICATED HYDROGEN NETWORK OPERATORS Article 62 Unbundling of hydrogen network operators 1. Member States shall ensure that from [entry of transposition period+1year] hydrogen network operators are unbundled in accordance with the rules for natural gas transmission system operators set out in Article 56(1) to (3). 2. For the purpose of this Article, of Articles 42 and 54, and of Articles 35 and 43 of Directive (EU) 2019/944, ‘production or supply’ shall include production and supply of hydrogen, and ‘transmission’ shall include transport of hydrogen. 3. Where on [entry into force] the hydrogen network belonged to a vertically integrated undertaking, a Member State may decide not to apply paragraph 1. In such case, the Member State concerned shall designate an independent hydrogen network operator unbundled in accordance with the rules on independent system operators for natural gas set out Article 55. Hydrogen network operators and transmission system operators for gas unbundled in accordance with Article 54(1) can act as independent hydrogen network operator, subject to the requirements pursuant to Article 63. 4. Until 31 December 2030, Member State may designate an integrated hydrogen network operator unbundled in accordance with the rules on independent transmission operators for natural gas set out in Section 3 of Chapter IX. Such designation shall expire by 31 December 2030 at the latest. 5. The rules applicable to transmission system operators set out in Article 66 shall apply to hydrogen network operators. Article 63 Horizontal unbundling of hydrogen network operators Where a hydrogen network operator is part of an undertaking active in transmission or distribution of natural gas or electricity, it shall be independent at least in terms of its legal form. Article 64 Unbundling of accounts for hydrogen system operators Member States shall ensure that the accounts of hydrogen system operators are kept in accordance with Article 69. EN 117 EN  2009/73/EC (adapted)  new SECTION 5 DESIGNATION AND CERTIFICATION OF NATURAL GAS AND HYDROGEN NETWORK OPERATORS  Article 6510 Designation and certification of transmission system operators  and hydrogen network operators  1. Before an undertaking is approved and designated as transmission system operator  or hydrogen network operator  , it shall be certified according to the procedures laid down in paragraphs 4, 5 and 6 of this Article and in Article 133 of Regulation (EC) No 715/2009  [recast Gas Regulation proposed by COM(2021) xxx]  . 2. Undertakings which own a transmission system and which have been certified by the national regulatory authority as having complied with the requirements of Article 549  or 62  , pursuant to the certification procedure, shall be approved and designated as transmission system operators  or hydrogen network operators  by Member States. The designation of transmission system operators  and hydrogen network operators  shall be notified to the Commission and published in the Official Journal of the European Union. 3. Transmission system operators  Certified undertakings  shall notify to the regulatory authority any planned transaction which may require a reassessment of their compliance with the requirements of Article 549  or Article 62  . 4. The regulatory authorities shall monitor the continuing compliance of transmission system operators  certified undertakings  with the requirements of Article 549  or Article 62 . They shall open a certification procedure to ensure such compliance: (a) upon notification by the of transmission system operators  certified undertaking  pursuant to paragraph 3; (b) on their own initiative where they have knowledge that a planned change in rights or influence over transmission system owners or of transmission system operators  certified undertakings or transmission system owners may lead to an infringement of Article 549  or Article 62  or where they have reason to believe that such an infringement may have occurred; or (c) upon a reasoned request from the Commission. 5. The regulatory authorities shall adopt a decision on the certification of a  natural gas  transmission system operator  or a hydrogen network operator  within a period of four months  100 working days from the date of the notification by  the natural gas  transmission system operator  or the hydrogen network operator  or from the date of the Commission request. After expiry of that period, the certification shall be deemed to be granted. The explicit or tacit decision of the EN 118 EN regulatory authority shall become effective only after the conclusion of the procedure set out in paragraph 6. 6. The explicit or tacit decision on the certification of a transmission system operator shall be notified without delay to the Commission by the regulatory authority, together with all the relevant information with respect to that decision. The Commission shall act in accordance with the procedure laid down in Article 133 of Regulation (EC) No 715/2009  [recast Gas Regulation proposed by COM(2021) xxx] . 7. The regulatory authorities and the Commission may request from transmission system operators,  hydrogen network operators  and undertakings performing any of the functions of production or supply any information relevant for the fulfilment of their tasks under this Article. 8. The regulatory authorities and the Commission shall preserve the confidentiality of commercially sensitive information. Article 6611 Certification in relation to third countries 1. Where certification is requested by a transmission system owner, or a transmission system operator,  a hydrogen network operator or a hydrogen network owner  which is controlled by a person or persons from a third country or third countries, the regulatory authority shall notify the Commission. The regulatory authority shall also notify to the Commission without delay any circumstances that would result in a person or persons from a third country or third countries acquiring control of a transmission system, or a transmission system operator  , a hydrogen network operator or a hydrogen network owner . 2. The transmission system operator  or hydrogen network operator  shall notify to the regulatory authority any circumstances that would result in a person or persons from a third country or third countries acquiring control of the transmission system or the transmission system operator. 3. The regulatory authority shall adopt a draft decision on the certification of a transmission system operator  or hydrogen network operator  within four months  100 working days  from the date of notification by the transmission system operator. It shall refuse the certification if it has not been demonstrated: (a) that the entity concerned complies with the requirements of Article 549  or Article 62  ; and (b) to the regulatory authority or to another competent authority designated by the Member State that granting certification will not put at risk the security of energy supply of the Member State and the Community  Union . In considering that question the regulatory authority or other competent authority so designated shall take into account: (i) the rights and obligations of the Community  Union  with respect to that third country arising under international law, including any agreement concluded with one or more third countries to which the Community  Union  is a party and which addresses the issues of security of energy supply; EN 119 EN (ii) the rights and obligations of the Member State with respect to that third country arising under agreements concluded with it, insofar as they are in compliance with Community  Union  law; and (iii) other specific facts and circumstances of the case and the third country concerned. 4. The regulatory authority shall notify the decision to the Commission without delay, together with all the relevant information with respect to that decision. 5. Member States shall provide for the regulatory authority or the designated competent authority referred to in paragraph 3, point (b), before the regulatory authority adopts a decision on the certification, to request an opinion from the Commission on whether: (a) the entity concerned complies with the requirements of Article 549  or Article 62  ; and (b) granting certification will not put at risk the security of energy supply to the Community  Union . 6. The Commission shall examine the request referred to in paragraph 5 as soon as it is received. Within a period of  50 working days  two months after receiving the request, it shall deliver its opinion to the national regulatory authority or, if the request was made by the designated competent authority, to that authority. In preparing the opinion, the Commission may request the views of  ACER  the Agency, the Member State concerned, and interested parties. In the event that the Commission makes such a request, the two-month  50 working days  period shall be extended by  further 50 working days  two months. In the absence of an opinion by the Commission within the period referred to in the first and second subparagraphs, the Commission is deemed not to raise objections to the decision of the regulatory authority. 7. When assessing whether the control by a person or persons from a third country or third countries will put at risk the security of energy supply to the Community  Union , the Commission shall take into account: (a) the specific facts of the case and the third country or third countries concerned; and (b) the rights and obligations of the Community  Union  with respect to that third country or third countries arising under international law, including an agreement concluded with one or more third countries to which the Community  Union  is a party and which addresses the issues of security of supply. 8. The national regulatory authority shall, within a period of  50 working days  two months after the expiry of the period referred to in paragraph 6, adopt its final decision on the certification. In adopting its final decision the national regulatory authority shall take utmost account of the Commission’s opinion. In any event Member States shall have the right to refuse certification where granting certification puts at risk the Member State’s security of energy supply or the security of energy supply of another Member State. Where the Member State has designated another competent authority to assess paragraph 3, point (b), it may require the national regulatory authority to adopt its final decision in accordance with the assessment of EN 120 EN that competent authority. The regulatory authority’s final decision and the Commission’s opinion shall be published together. Where the final decision diverges from the Commission’s opinion, the Member State concerned shall provide and publish, together with that decision, the reasoning underlying such decision. 9. Nothing in this Article shall affect the right of Member States to exercise, in compliance with Community  Union  law, national legal controls to protect legitimate public security interests. 10. The Commission may  is empowered to  adopt  delegated acts in accordance with Article 83 in order to provide  gGuidelines setting out the details of the procedure to be followed for the application of this Article. Those measures, designed to amend non-essential elements of this Directive by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 51(3). 11. This Article, with exception of paragraph 3(a), shall also apply to Member States which are subject to a derogation under Article 49 Article 6712 Designation of  operators of natural gas  storage  , hydrogen storage,  and  LNG facilities and hydrogen terminals  system operators Member States shall designate, or shall require natural gas undertakings which own  natural gas  storage  , hydrogen storage,  or LNG facilities  and hydrogen terminals  to designate, for a period of time to be determined by Member States, having regard to considerations of efficiency and economic balance, one or more storage and LNG system operators  for these infrastructure . CHAPTER VI SECTION 6 UNBUNDLING AND TRANSPARENCY OF ACCOUNTS Article 6830 Right of access to accounts 1. Member States or any competent authority they designate, including the regulatory authorities referred to in Article 7039(1) and the dispute settlement authorities referred to in Article 2434(3), shall, insofar as necessary to carry out their functions, have right of access to the accounts of natural gas and  hydrogen undertakings as set out in Article 7131. 2. Member States and any designated competent authority, including the regulatory authorities referred to in Article 7039(1) and the dispute settlement authorities, shall preserve the confidentiality of commercially sensitive information. Member States may provide for the disclosure of such information where this is necessary in order for the competent authorities to carry out their functions. EN 121 EN Article 6931 Unbundling of accounts 1. Member States shall take the necessary steps to ensure that the accounts of natural gas  and hydrogen  undertakings are kept in accordance with paragraphs 2 to 5 of this Article. Where natural gas undertakings benefit from a derogation from this provision on the basis of Article 49(2) and (4), they shall at least keep their internal accounts in accordance with this Article. 2. Natural gas  and hydrogen  undertakings, whatever their system of ownership or legal form, shall draw up, submit to audit and publish their annual accounts in accordance with the rules of national law concerning the annual accounts of limited liability companies adopted pursuant to  Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council 42  the Fourth Council Directive 78/660/EEC of 25 July 1978 based on Article 44(2)(g) 43 of the Treaty on the annual accounts of certain types of companies 44. Undertakings which are not legally obliged to publish their annual accounts shall keep a copy thereof at the disposal of the public at their head office. 3. Natural gas Uundertakings shall, in their internal accounting, keep separate accounts for each of their transmission, distribution, LNG , hydrogen terminal, natural gas and hydrogen  and storage  and hydrogen transport  activities as they would be required to do if the activities in question were carried out by separate undertakings, with a view to avoiding discrimination, cross-subsidisation and distortion of competition. They shall also keep accounts, which may be consolidated, for other gas activities not relating to transmission, distribution, LNG  . hydrogen terminal, natural gas and hydrogen  and storage  and hydrogen transport activities  . Until 1 July 2007, they shall keep separate accounts for supply activities for eligible customers and supply activities for non-eligible customers. Revenue from ownership of the transmission ,or distribution  or hydrogen  network shall be specified in the accounts. Where appropriate, they shall keep consolidated accounts for other, non-gas activities. The internal accounts shall include a balance sheet and a profit and loss account for each activity. 4. The audit, referred to in paragraph 2, shall, in particular, verify that the obligation to avoid discrimination and cross-subsidies referred to in paragraph 3 is respected. 5. Undertakings shall specify in their internal accounting the rules for the allocation of assets and liabilities, expenditure and income as well as for depreciation, without prejudice to nationally applicable accounting rules, which they follow in drawing up the separate accounts referred to in paragraph 3. Those internal rules may be amended only in exceptional cases. Such amendments shall be mentioned and duly substantiated. 42 Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on the annual financial statements, consolidated financial statements and related reports of certain types of undertakings, amending Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of the Council and repealing Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC (OJ L 182, 29.6.2013, p. 19). 43 The title of Directive 78/660/EEC has been adjusted to take account of the renumbering of the Articles of the Treaty establishing the European Community in accordance with Article 12 of the Treaty of Amsterdam; the original reference was to Article 54(3)(g). 44 OJ L 222, 14.8.1978, p. 11. EN 122 EN 6. The annual accounts shall indicate in notes any transaction of a certain size conducted with related undertakings. Chapter VIIIX National Regulatory Authorities Article 7039 Designation and independence of regulatory authorities 1. Each Member State shall designate a single national regulatory authority at national level. 2. Paragraph 1 of this Article shall be without prejudice to the designation of other regulatory authorities at regional level within Member States, provided that there is one senior representative for representation and contact purposes at Community  Union  level within the Board of Regulators of the Agency  ACER  in accordance with Article 714(1) of Regulation (EC) No 713/2009  Regulation (EU) 2019/942 . 3. By way of derogation from paragraph 1 of this Article, a Member State may designate regulatory authorities for small systems in a geographically separate region whose consumption, in 2008, accounted for less than 3 % of the total consumption of the Member State of which it is part. That derogation shall be without prejudice to the appointment of one senior representative for representation and contact purposes at Community  Union  level within the Board of Regulators of the Agency  ACER  in compliance with Article 714(1) of Regulation (EC) No 713/2009  Regulation (EU) 2019/942  . 4. Member States shall guarantee the independence of the regulatory authority and shall ensure that it exercises its powers impartially and transparently. For this purpose, Member States shall ensure that, when carrying out the regulatory tasks conferred upon it by this Directive and related legislation, the regulatory authority: (a) is legally distinct and functionally independent from any other public or private entity; (b) ensures that its staff and the persons responsible for its management: (i) act independently from any market interest; and (ii) do not seek or take direct instructions from any government or other public or private entity when carrying out the regulatory tasks. That requirement is without prejudice to close cooperation, as appropriate, with other relevant national authorities or to general policy guidelines issued by the government  and  not related to the regulatory powers and duties under Article 7241. 5. In order to protect the independence of the regulatory authority, Member States shall in particular ensure that: (a) the regulatory authority can take autonomous decisions, independently from any political body, and has separate annual budget allocations, with autonomy EN 123 EN in the implementation of the allocated budget, and adequate human and financial resources to carry out its duties; and  new (b) the regulatory authority has all the necessary human and financial resources it needs to carry out its duties and exercise its powers in an effective and efficient manner; (c) the regulatory authority has a separate annual budget allocation and autonomy in the implementation of the allocated budget; (d) the members of the board of the regulatory authority or, in the absence of a board, the regulatory authority’s top management are appointed for a fixed term of five up to seven years, renewable once.  2009/73/EC  new (eb) the members of the board of the regulatory authority or, in the absence of a board, the regulatory authority’s top management are appointed  based on objective, transparent and published criteria, in an independent and impartial procedure, which ensures that the candidates have the necessary skills and experience for any relevant position in the regulatory authority;  for a fixed term of five up to seven years, renewable once;  new (f) provisions on conflict of interest are in place and confidentiality obligations extend beyond the end of the mandate of the members of the board of the regulatory authority or, in the absence of a board, the regulatory authority's top management; (g) the members of the board of the regulatory authority or, in the absence of a board, the regulatory authority's top management may be dismissed only based on transparent criteria in place; (h) Member States may provide for the ex-post control of the regulatory authorities’ annual accounts by an independent auditor.  2009/73/EC In regard to point (b) of the first subparagraph, point (d), Member States shall ensure an appropriate rotation scheme for the board or the top management. The members of the board or, in the absence of a board, members of the top management may be relieved from office during their term only if they no longer fulfil the conditions set out in this Article or have been guilty of misconduct under national law. EN 124 EN  new 6. By 5 July 2022 and every four years thereafter, the Commission shall submit a report to the European Parliament and the Council on the compliance of national authorities with the principle of independence set out in this Article.  2009/73/EC (adapted)  new Article 7140 General objectives of the regulatory authority In carrying out the regulatory tasks specified in this Directive, the regulatory authority shall take all reasonable measures in pursuit of the following objectives within the framework of their duties and powers as laid down in Article 7241, in close consultation with other relevant national authorities, including competition authorities  and authorities from neighbouring countries, including third countries,  as appropriate, and without prejudice to their competencies: (a) promoting, in close cooperation with the Agency, regulatory authorities of other Member States, and the Commission and ACER, a competitive,  flexible,  secure and environmentally sustainable internal market in natural gas  , renewable and low-carbon gases and hydrogen  within the Community  Union  , and effective market opening for all customers and suppliers in the Community, and ensuring appropriate conditions for the effective and reliable operation of  natural  gas  and hydrogen  networks, taking into account long-term objectives  , thus contributing to the consistent, efficient and effective application of Union law in order to achieve the Union’s climate and energy goals  ; (b) developing competitive and properly functioning regional  cross-border  markets within the Community  Union  in view of the achievement of the objectives referred to in point (a); (c) eliminating restrictions on trade in natural gas  and hydrogen  between Member States, including  eliminating restrictions due to differences in the quality of gases or differences in the volume of hydrogen blended into the natural gas system or to differences in the quality of hydrogen in the hydrogen system,  developing appropriate cross-border transmission  and/or transport  capacities to meet demand and enhancing the integration of national markets  ensuring the interoperability of the interconnected EU natural gas system or Union hydrogen system,  which may facilitate natural gas flow across the Community  Union ; (d) helping to achieve, in the most cost-effective way, the development of secure, reliable and efficient non-discriminatory systems that are consumer oriented, and promoting system adequacy and, in line  accordance  with general energy  and climate  policy objectives, energy efficiency as well as the integration of large and small scale production of gas from renewable energy sources and distributed production in both transmission and distribution networks  and EN 125 EN facilitating their operation in relation to other energy networks of electricity and heat  ; (e) facilitating access to the network for new production capacity, in particular removing barriers that could prevent access for new market entrants and of gas  and hydrogen  from renewable energy sources; (f) ensuring that system operators and system users are granted appropriate incentives, in both the short and the long term, to increase efficiencies  , especially energy efficiency,  in system performance and foster market integration; (g) ensuring that customers benefit through the efficient functioning of their national market, promoting effective competition and helping to ensure consumer protection  in close cooperation with relevant consumer protection authorities  ; (h) helping to achieve high standards of public service for natural gas, contributing to the protection of vulnerable customers and contributing to the compatibility of necessary data exchange processes for customer switching. Article 7241 Duties and powers of the regulatory authority 1. The regulatory authority shall have the following duties: (a) fixing or approving, in accordance with transparent criteria, transmission or distribution tariffs or their methodologies  , or both  ;  new (b) as of 1 January 2031 or as from the date of applying Article 31(1) of this Directive, fixing or approving, in accordance with transparent criteria, tariffs for hydrogen network access or their methodologies, or both; (c) fixing or approving, in accordance with transparent criteria (i) the size and duration of the dedicated charge referred in Article 4 of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] or their methodologies or both (ii) the value of transferred assets and the destination of any profits and losses that may occur as a result and (iii) the allocating contributions to the dedicated charge;  2009/73/EC (adapted)  new (db) ensuring compliance of transmission  system operators  and distribution system operators, and where relevant, system owners,  hydrogen network operators  as well as of any natural gas  and hydrogen  undertakings  and other market participants, including citizen energy communities  , with their obligations under this Directive  , [the recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx],the network codes and guidelines adopted pursuant Article 52 and 53 of Gas Regulation, Regulation (EU) 2017/1938 and other relevant Community  Union  legislation, including as regards cross-border issues  , as well as ACER’s decisions  ; EN 126 EN  new (e) in close coordination with the other regulatory authorities, ensuring the compliance of the ENTSO for Gas, the EU DSO entity and the ENNOH with their obligations under this Directive [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx], the network codes and guidelines adopted pursuant to Articles 52 to 56 of [the recast Gas Regulation proposed in COM(2021) xxx], and other relevant Union law, including as regards cross-border issues, as well as with ACER's decisions, and jointly identifying non-compliance of the ENTSO for Gas, the EU DSO entity and the ENNOH with their respective obligations; where the regulatory authorities have not been able to reach an agreement within a period of four months after the start of consultations for the purpose of jointly identifying non-compliance, the matter shall be referred to the ACER for a decision, pursuant to Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942; (f) monitoring the development of gas qualities and gas quality management by transmission system operators and where relevant by distribution system operators, including monitoring the development of costs related to the management of gas quality by system operators and the developments related to the blending of hydrogen into the natural gas system. (g) monitoring the development of hydrogen quality and hydrogen quality management by hydrogen network operators where relevant as referred to in Article 46, including monitoring the development of costs related to the management of hydrogen quality. (h) examining and providing an assessment of the overview submitted by hydrogen network operators on the development of hydrogen transport infrastructure in accordance with Article 52, taking the overall energy- economic necessity of the hydrogen network into account in this examination as well as the joint scenario framework under the Article 51 (2), point (e) on network development planning; (i) taking the examination and assessment of the overview of the development of the hydrogen transport infrastructure as requested under point (g) into account in its approval of dedicated charges within the meaning of Article 4 of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx].  2019/692 Art. 1.6 (adapted)  new (jc) cooperating with regard to cross-border issues with the regulatory authority or authorities of the Member States concerned and with the the Agency  ACER   , in particular through participation in the work of ACER’s Board of Regulators pursuant to Article 21 of Regulation (EU) 2019/942  In respect of infrastructure to and from a third country, the regulatory authority of the Member State where the first interconnection point with the Member States' network is located may cooperate with the relevant authorities of the third country, including those of the Energy Community Contracting Parties, after consulting the regulatory authorities of other Member States concerned, aiming EN 127 EN at, as regards this  that  infrastructure, consistent application of this Directive in the territory of the Member States;  2009/73/EC (adapted)  new (kd) complying with, and implementing, any relevant legally binding decisions of  ACER  the Agency and of the Commission; (le) reporting annually on its activity and the fulfilment of its duties to the relevant authorities of the Member States,  ACER  the Agency and the Commission. Such reports shall cover the steps taken and the results obtained as regards each of the tasks listed in this Article; (mf) ensuring that there are no cross-subsidies between transmission, distribution,  hydrogen transport, natural gas and hydrogen  storage, LNG  and hydrogen terminals  and  natural gas and hydrogen  supply activities; (ng) monitoring investment plans of the transmission system operators, and providing in its annual report an assessment of the investment plans of the transmission system operators as regards their consistency with the Community  Union -wide network development plan referred to  in point (x) of Article 29 of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx]  in Article 8(3)(b) of Regulation (EC) No 715/2009; such assessment may include recommendations to amend those investment plans; (oh) monitoring compliance with and reviewing the past performance of network security and reliability rules and setting or approving standards and requirements for quality of service and supply or contributing thereto together with other competent authorities; (pi) monitoring the level of transparency, including of wholesale prices, and ensuring compliance of natural gas  and hydrogen  undertakings with transparency obligations; (qj) monitoring the level and effectiveness of market opening and competition at wholesale and retail levels, including on natural gas  and hydrogen  exchanges, prices for household customers including prepayment systems, switching rates, disconnection rates, charges for and the execution of maintenance services and complaints by household customers, as well as any distortion or restriction of competition, including providing any relevant information, and bringing any relevant cases to the relevant competition authorities; (rk) monitoring the occurrence of restrictive contractual practices, including exclusivity clauses which may prevent large non-household customers from contracting simultaneously with more than one supplier or restrict their choice to do so, and, where appropriate, informing the national competition authorities of such practices; (sl) respecting contractual freedom with regard to interruptible supply contracts as well as with regard to long-term contracts provided that they are compatible with Community  Union  law and consistent with Community  Union  policies  and provided they contribute to decarbonisation EN 128 EN objectives. No long-term contracts for supply of unabated fossil gas shall be concluded with a duration beyond the end of year 2049  ; (tm) monitoring the time taken by  natural gas  transmission and distribution system operators  or hydrogen network operators  to make connections and repairs; (un) monitoring and reviewing the access conditions to storage, linepack and other ancillary services as provided for in Article 2933  or Article 33  . In the event that the access regime to  natural gas  storage is defined according to Article 2933 (3), that task shall exclude the reviewing of tariffs; (yo) helping to ensure, together with other relevant authorities, that the consumer protection measures, including those set out in Annex I, are effective and enforced; (wp) publishing recommendations, at least annually, in relation to compliance of supply prices with Article 63, and providing those to the competition authorities, where appropriate; (xq) ensuring  non-discriminatory  access to customer consumption data, the provision for optional use, of an easily understandable harmonised format at national level for consumption data and prompt access for all customers to such data  pursuant Articles 22 and 23  under point (h) of Annex I; (yr) monitoring the implementation of rules relating to the roles and responsibilities of transmission system operators, distribution system operators,  hydrogen network operators,  suppliers and customers and other market parties pursuant to Regulation (EC) No 715/2009  [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx]  ; (zs) monitoring the correct application of the criteria that determine whether a  natural gas  storage facility falls under Article 2933 (3) or (4); and (aat) monitoring the implementation of safeguards measures as referred to in Article 7746; (bbu) contributing to the compatibility of data exchanges processes for the most important market processes at regional level;.  new (cc) implementing the network codes and guidelines adopted pursuant Article 52 through national measures or, where so required, coordinated regional or Union-wide measures; (dd) ensuring a transparent and efficient process for the setting up of the national network development plan in line with the requirements set out in Articles 51 and 52; (ee) approving and amending the network development plan; (ff) monitoring gas quality control and management by transmission system operators, distribution system operators, storage system operators and LNG facility operators; EN 129 EN (gg) monitoring the implementation of the measures taken in emergency state, as provided for in Regulation (EU) 2017/1938 and laid down in the national emergency plan, including solidarity measures under its Article 13; (hh) monitoring the availability of comparison websites, including comparison tools that fulfil the criteria in Article 12; (ii) monitoring the removal of unjustified obstacles to and restrictions on the development of consumption of self-generated renewable natural gas and citizen energy communities.  2009/73/EC (adapted)  new 2. Where a Member State has so provided, the monitoring duties set out in paragraph 1 may be carried out by other authorities than the regulatory authority. In such a case, the information resulting from such monitoring shall be made available to the regulatory authority as soon as possible. While preserving their independence, without prejudice to their own specific competencies and consistent with the principles of better regulation, the regulatory authority shall, as appropriate, consult  natural gas  transmission system  and hydrogen network  operators and, as appropriate, closely cooperate with other relevant national authorities when carrying out the duties set out in paragraph 1. Any approvals given by a regulatory authority or the the Agency  ACER  under this Directive are without prejudice to any duly justified future use of its powers by the regulatory authority under this Article or to any penalties imposed by other relevant authorities or the Commission. 3. In addition to the duties conferred upon it under paragraph 1 of this Article, when an independent system operator  or an independent hydrogen network operator  has been designated under Article 5514  or Article 62  , the regulatory authority shall: (a) monitor the transmission system owner’s and the independent system operator’s  and hydrogen network owner’s and independent hydrogen network operator’s  compliance with their obligations under this Article, and issue penalties for non compliance in accordance with paragraph 4, point (d); (b) monitor the relations and communications between the independent system operator and the transmission system owner  or the hydrogen network owner and the independent hydrogen network operator  , so as to ensure compliance of the independent system operator  or the independent hydrogen network operator  with its obligations, and in particular approve contracts and act as a dispute settlement authority between the independent system operator and the transmission system owner  or the hydrogen network owner and the independent hydrogen network operator  in respect of any complaint submitted by either party pursuant to paragraph 11; (c) without prejudice to the procedure under Article 5514(2), point (c), for the first ten-year network development plan, approve the investments planning and the multi-annual network development plan presented annually by the independent system operator  or the independent hydrogen network operator  ; EN 130 EN (d) ensure that network access tariffs collected by the independent system operator  or the independent hydrogen network operator  include remuneration for the network owner or network owners, which provides for adequate remuneration of the network assets and of any new investments made therein, provided they are economically and efficiently incurred; and (e) have the powers to carry out inspections, including unannounced inspections, at the premises of transmission system owner and independent system operator,  or of the hydrogen network owner and the independent hydrogen network operator  . 4. Member States shall ensure that regulatory authorities are granted the powers enabling them to carry out the duties referred to in paragraphs 1, 3 and 6 in an efficient and expeditious manner. For this purpose, the regulatory authority shall have at least the following powers: (a) to issue binding decisions on natural gas  and hydrogen  undertakings; (b) to carry out investigations into the functioning of the gas markets  for gases , and to decide upon and impose any necessary and proportionate measures to promote effective competition and ensure the proper functioning of the gas markets  for gases  and ,. wWhere appropriate, the regulatory authority shall also have the power to cooperate with the national competition authority and the financial market regulators or the Commission in conducting an investigation relating to competition law; (c) to require any information from natural gas  and hydrogen  undertakings relevant for the fulfilment of its tasks, including the justification for any refusal to grant third-party access, and any information on measures necessary to reinforce the network; (d) to impose effective, proportionate and dissuasive penalties on natural gas  and hydrogen  undertakings not complying with their obligations under this Directive or any relevant legally binding decisions of the regulatory authority or of  ACER  the Agency, or to propose to a competent court to impose such penalties. This shall include  , including the power to impose or propose the imposition of penalties of up to 10 % of the annual turnover of the transmission system operator  or hydrogen network operator  or of up to 10 % of the annual turnover of the vertically integrated undertaking on the transmission system operator  or hydrogen network operator  or on the vertically integrated undertaking, as the case may be, for non compliance with their respective obligations pursuant to this Directive; and (e) appropriate rights of investigations and relevant powers of instructions for dispute settlement under paragraphs 11 and 12.  new 5. The regulatory authority located in the Member State in which the ENTSO for Gas, the European Network of Network Operators for Hydrogen or the EU DSO entity has its seat shall have the power to impose effective, proportionate and dissuasive penalties on those entities where they do not comply with their obligations under this Directive, [the recast Gas Regulation proposed in COM(2021) xxx] or any relevant EN 131 EN legally binding decisions of the regulatory authority or of ACER, or to propose that a competent court impose such penalties.  2009/73/EC (adapted)  new 65. In addition to the duties and powers conferred on it under paragraphs 1 and 4 of this Article, when a  an independent  transmission system operator  or an integrated hydrogen network operator  has been designated in accordance with Chapter IXIV, Section 3, the regulatory authority shall be granted at least the following duties and powers: (a) to issue penalties in accordance with paragraph 4, point (d) for discriminatory behaviour in favour of the vertically integrated undertaking; (b) to monitor communications between the transmission system operator  or an integrated hydrogen network operator  and the vertically integrated undertaking so as to ensure compliance of the transmission system operator  or the integrated hydrogen network operator  with its obligations; (c) to act as dispute settlement authority between the vertically integrated undertaking and the transmission system operator  or the integrated hydrogen network operator  in respect of any complaint submitted pursuant to paragraph 11; (d) to monitor commercial and financial relations including loans between the vertically integrated undertaking and the transmission system operator  or the integrated hydrogen network operator  ; (e) to approve all commercial and financial agreements between the vertically integrated undertaking and the transmission system operator  or the integrated hydrogen network operator  , on the condition that they comply with market conditions; (f) to request justification from the vertically integrated undertaking when notified by the compliance officer in accordance with Article 6421(4),. Such justification shall in particular include  including  evidence to the end that no discriminatory behaviour to the advantage of the vertically integrated undertaking has occurred; (g) to carry out inspections, including unannounced inspections, on the premises of the vertically integrated undertaking and the transmission system operator  or the integrated hydrogen network operator  ; and (h) to assign all or specific tasks of the transmission system operator  or the integrated hydrogen network operator  to an independent system operator  or an independent hydrogen network operator,  appointed in accordance with Article 6414 in case of a persistent breach by the transmission system operator  or the integrated hydrogen network operator  of its obligations under this Directive, in particular in case of repeated discriminatory behaviour to the benefit of the vertically integrated undertaking. 76. The regulatory authorities shall be responsible for fixing or approving sufficiently in advance of their entry into force at least the methodologies used to calculate or establish the terms and conditions for: EN 132 EN (a) connection and access to national  natural gas  networks, including transmission and distribution tariffs, and terms, conditions and tariffs for access to LNG facilities  , whereby  . Those tariffs or methodologies shall allow the necessary investments in the networks and LNG facilities to be carried out in a manner allowing those investments to ensure the viability of the networks and LNG facilities;  new (b) connection and access to national hydrogen networks, including, as from 1 January 2031, the hydrogen network tariffs, and terms and conditons and tariffs for access to for hydrogen storage and hydrogen terminals, including tariffs were applicable;  2009/73/EC (adapted) (cb) the provision of balancing services which shall be performed in the most economic manner and provide appropriate incentives for network users to balance their input and off-takes. The balancing services shall be provided in a fair and non-discriminatory manner and be based on objective criteria; and  new (d) approving and monitoring dedicated charges in accordance with Article 4 of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx].  2009/73/EC (adapted)  new (e) access to cross-border infrastructures, including the procedures for the allocation of capacity and congestion management. 87. The methodologies or the terms and conditions referred to in paragraph 7 shall be published. 98. In fixing or approving the tariffs or methodologies and the balancing services, the regulatory authorities shall ensure that transmission and distribution system operators  and, as from 1 January 2031, hydrogen network operators  are granted appropriate incentive, over both the short and long term, to increase efficiencies, foster market integration and security of supply and support the related research activities. 109. The regulatory authorities shall monitor congestion management of national gas transmission networks  and hydrogen networks  including interconnectors, and the implementation of congestion management rules. To that end, transmission system operators  , hydrogen network operators  or market operators shall submit their congestion management rules, including capacity allocation, to the national EN 133 EN regulatory authorities. National rRegulatory authorities may request amendments to those rules. Article 73  Decisions and complaints  110. Regulatory authorities shall have the authority to require  natural gas  transmission, storage, LNG and distribution system operators,  hydrogen storage and terminal operators, and, as from 1 January 2031, hydrogen network if necessary, to modify the terms and conditions, including tariffs and methodologies referred to in this Article, to ensure that they are proportionate and applied in a non- discriminatory manner. In the event that the access regime to storage is defined according to Article 2933(3), that task shall exclude the modification of tariffs. In the event of delay in the fixing of  natural gas  transmission and distribution tariffs  and, where appropriate, hydrogen network tariffs,  regulatory authorities shall have the power to fix or approve provisional transmission and distribution tariffs or methodologies  and hydrogen network tariffs and methodologies  and to decide on the appropriate compensatory measures if the final tariffs or methodologies deviate from those provisional tariffs or methodologies. 211 Any party having a complaint against a  natural gas  transmission, storage, LNG or distribution system operator  or a hydrogen network, storage or terminal operator  in relation to that operator’s obligations under this Directive may refer the complaint to the regulatory authority which, acting as dispute settlement authority, shall issue a decision within a period of two months after receipt of the complaint. That period may be extended by two months where additional information is sought by the regulatory authorities. That extended period may be further extended with the agreement of the complainant. The regulatory authority’s decision shall have binding effect unless and until overruled on appeal. 312. Any party who is affected and who has a right to complain concerning a decision on methodologies taken pursuant to this Article or, where the regulatory authority has a duty to consult, concerning the proposed tariffs or methodologies, may, at the latest within two months, or a shorter time period as provided by Member States, following publication of the decision or proposal for a decision, submit a complaint for review. Such a complaint shall not have suspensive effect. 413. Member States shall create appropriate and efficient mechanisms for regulation, control and transparency so as to avoid any abuse of a dominant position, in particular to the detriment of consumers, and any predatory behaviour. Those mechanisms shall take account of the provisions of the Treaty  TFEU  , and in particular Article 82  102  thereof. 514. Member States shall ensure that the appropriate measures are taken, including administrative action or criminal proceedings in conformity with their national law, against the natural or legal persons responsible where confidentiality rules imposed by this Directive have not been respected. 615, Complaints referred to in paragraphs 211 and 312 shall be without prejudice to the exercise of rights of appeal under Community  Union  or national law. 716. Decisions taken by regulatory authorities shall be fully reasoned and justified to allow for judicial review. The decisions shall be available to the public while preserving the confidentiality of commercially sensitive information. EN 134 EN 817. Member States shall ensure that suitable mechanisms exist at national level under which a party affected by a decision of a regulatory authority has a right of appeal to a body independent of the parties involved and of any government. Article 7442 Regulatory regime for  Regional cooperation between regulatory authorities  on cross-border issues 1. Regulatory authorities shall closely consult and cooperate with each other  , and in particular within ACER,  and shall provide each other and the Agency  ACER  with any information necessary for the fulfilment of their tasks under this Directive. In respect of the information exchanged, the receiving authority shall ensure the same level of confidentiality as that required of the originating authority. 2. Regulatory authorities shall cooperate at least at a regional level to: (a) foster the creation of operational arrangements in order to enable an optimal management of the network, promote joint gas  and hydrogen  exchanges and the allocation of cross-border capacity, and to enable an adequate level of interconnection capacity, including through new interconnections, within the region and between regions to allow for development of effective competition and improvement of security of supply without discriminating between supply undertakings in different Member States; (b) coordinate the development of all network codes for the relevant transmission system operators  , hydrogen network operators  and other market actors; and (c) coordinate the development of the rules governing the management of congestion;.  new (d) to ensure regulatory compliance of legal entities fulfilling transmission operators’ and network operators’ tasks at cross-border or regional level.  2009/73/EC  new 3. National rRegulatory authorities shall have the right to enter into cooperative arrangements with each other to foster regulatory cooperation. 4. The actions referred to in paragraph 2 shall be carried out, as appropriate, in close consultation with other relevant national authorities and without prejudice to their specific competencies. 5. The Commission may adopt Guidelines on the extent of the duties of the regulatory authorities to cooperate with each other and with the Agency. Those measures, designed to amend non-essential elements of this Directive by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 51(3). EN 135 EN  new 5. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 83 in order to supplement this Directive by establishing guidelines on the extent of the duties of the regulatory authorities to cooperate with each other and with ACER.  2019/692 Art. 1.7  new 6. Regulatory authorities, or where appropriate other competent authorities, may consult and cooperate with the relevant authorities of third countries  , including Energy Community Contracting Parties,  in relation to the operation of gas  and hydrogen  infrastructure to and from third countries with a view to ensuring, as regards the infrastructure concerned, that this Directive is applied consistently in the territory and territorial sea of a Member State.  2009/73/EC (adapted)  new Article 7543 Compliance with the  network codes and  Gguidelines 1. Any regulatory authority and the Commission may request the opinion of the Agency  ACER  on the compliance of a decision taken by a regulatory authority with  the network codes and  the Gguidelines referred to in this Directive or in Regulation (EC) No 715/2009  [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx]  . 2. The Agency  ACER  shall provide its opinion to the regulatory authority which has requested it or to the Commission, respectively, and to the regulatory authority which has taken the decision in question within three months from the date of receipt of the request. 3. Where the regulatory authority which has taken the decision does not comply with  ACER  the Agency’s opinion within four months from the date of receipt of that opinion,  ACER  the Agency shall inform the Commission accordingly. 4. Any regulatory authority may inform the Commission where it considers that a decision relevant for cross border-trade taken by another regulatory authority does not comply with the Gguidelines referred to in this Directive or in Regulation (EC) No 715/2009  [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx]  within two months from the date of that decision. 5. Where the Commission, within two months of having been informed by  ACER  the Agency in accordance with paragraph 3, or by a regulatory authority in accordance with paragraph 4, or on its own initiative within three months from the date of the decision, finds that the decision of a regulatory authority raises serious doubts as to its compatibility with  the network codes and  the Gguidelines referred to in this Directive or in Regulation (EC) No 715/2009 EN 136 EN  [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] , the Commission may decide to examine the case further. In such a case, it shall invite the regulatory authority and the parties to the proceedings before the regulatory authority to submit observations. 6. Where the Commission takes a decision to examine the case further, it shall, within four months of the date of such decision, issue a final decision: (a) not to raise objections against the decision of the regulatory authority; or (b) to require the regulatory authority concerned to withdraw its decision on the basis that  the network codes and  the Gguidelines have not been complied with. 7. Where the Commission has not taken a decision to examine the case further or a final decision within the time-limits set in paragraphs 5 and 6 respectively, it shall be deemed not to have raised objections to the decision of the regulatory authority. 8. The regulatory authority shall comply with the Commission decision to withdraw its decision within a period of two months and shall inform the Commission accordingly. 9. The Commission may adopt Guidelines setting out the details of the procedure to be followed by the regulatory authorities, the Agency and the Commission as regards the compliance of decisions taken by regulatory authorities with the Guidelines referred to in this Article. Those measures, designed to amend non-essential elements of this Directive by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 51(3).  is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 83 supplementing this Directive by establishing guidelines setting out the details of the procedure to be followed for the application of this Article.  Article 7644 Record keeping 1. Member States shall require supply undertakings to keep at the disposal of the national authorities, including the regulatory authority, the national competition authorities and the Commission, for the fulfilment of their tasks, for at least five years, the relevant data relating to all transactions in  natural  gas and  hydrogen  supply contracts and  natural  gas  and hydrogen  derivatives with wholesale customers and transmission system operators, as well as storage and LNG operators  as well as hydrogen network, storage and terminal operators . 2. The data shall include details on the characteristics of the relevant transactions such as duration, delivery and settlement rules, the quantity, the dates and times of execution and the transaction prices and means of identifying the wholesale customer concerned, as well as specified details of all unsettled  natural  gas  and hydrogen  supply contracts and  natural  gas  and hydrogen  derivatives. 3. The regulatory authority may decide to make available to market participants elements of this information provided that commercially sensitive information on individual market players or individual transactions is not released. This paragraph shall not apply to information about financial instruments which fall within the scope of Directive  2014/65/EU  2004/39/EC. EN 137 EN 4. To ensure the uniform application of this Article, Tthe Commission may  is empowered to  adopt  delegated acts supplementing this Directive in accordance with Article 83, by establishing  gGuidelines which define the methods and arrangements for record keeping as well as the form and content of the data that shall be kept. Those measures, designed to amend non-essential elements of this Directive by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 51(3). 5. With respect to transactions in  natural  gas  and hydrogen  derivatives of supply undertakings with wholesale customers and  natural gas  transmission system operators , as well as storage and LNG operators  as well as hydrogen network, storage and terminal operators , this Article shall apply only once the Commission has adopted the gGuidelines referred to in paragraph 4. 6. The provisions of this Article shall not create additional obligations towards the authorities referred to in paragraph 1 for entities falling within the scope of Directive 2014/65/EU 2004/39/EC. 7. In the event that the authorities referred to in paragraph 1 need access to data kept by entities falling within the scope of Directive 2014/65/EU2004/39/EC, the authorities responsible under that Directive shall provide them with the required data. Chapter XXI Final provisions Article 7746 Safeguard measures 1. In the event of a sudden crisis in the energy market or where the physical safety or security of persons, apparatus or installations or system integrity is threatened, a Member State may temporarily take the necessary safeguard measures  declare an emergency state pursuant to Article 11 of Regulation (EU 2017/1938 and take the measures foreseen in the national emergency plan  . 2. Such measures shall cause the least possible disturbance to the functioning of the internal market and shall be no wider in scope than is strictly necessary to remedy the sudden difficulties which have arisen. 3. The Member State concerned shall, without delay, notify those measures to the other Member States, and to the Commission, which may decide that the Member State concerned must amend or abolish such measures, insofar as they distort competition and adversely affect trade in a manner which is at variance with the common interest.  2009/73/EC (adapted) Article 7847 Level playing field EN 138 EN 1. Measures that the Member States may take pursuant to this Directive in order to ensure a level playing field shall be compatible with the  TFEU  Treaty, notably Article 30  36  thereof, and with the legislation of the Community  Union  . 2. The measures referred to in paragraph 1 shall be proportionate, non-discriminatory and transparent. Those measures may be put into effect only following the notification to and approval by the Commission. 3. The Commission shall act on the notification referred to in paragraph 2 within two months of the receipt of the notification. That period shall begin on the day following receipt of the complete information. In the event that the Commission has not acted within that two-month period, it shall be deemed not to have raised objections to the notified measures. Article 48 Derogations in relation to take-or-pay commitments 1. If a natural gas undertaking encounters, or considers it would encounter, serious economic and financial difficulties because of its take-or-pay commitments accepted in one or more gas-purchase contracts, it may send an application for a temporary derogation from Article 32 to the Member State concerned or the designated competent authority. Applications shall, in accordance with the choice of Member States, be presented on a case-by-case basis either before or after refusal of access to the system. Member States may also give the natural gas undertaking the choice of presenting an application either before or after refusal of access to the system. Where a natural gas undertaking has refused access, the application shall be presented without delay. The applications shall be accompanied by all relevant information on the nature and extent of the problem and on the efforts undertaken by the natural gas undertaking to solve the problem. If alternative solutions are not reasonably available, and taking into account paragraph 3, the Member State or the designated competent authority may decide to grant a derogation. 2. The Member State, or the designated competent authority, shall notify the Commission without delay of its decision to grant a derogation, together with all the relevant information with respect to the derogation. That information may be submitted to the Commission in an aggregated form, enabling the Commission to reach a well-founded decision. Within eight weeks of receipt of that notification, the Commission may request that the Member State or the designated competent authority concerned amend or withdraw the decision to grant a derogation. If the Member State or the designated competent authority concerned does not comply with that request within a period of four weeks, a final decision shall be taken expeditiously in accordance with the advisory procedure referred to in Article 51(2). The Commission shall preserve the confidentiality of commercially sensitive information. 3. When deciding on the derogations referred to in paragraph 1, the Member State, or the designated competent authority, and the Commission shall take into account, in particular, the following criteria: EN 139 EN (a) the objective of achieving a competitive gas market; (b) the need to fulfil public-service obligations and to ensure security of supply; (c) the position of the natural gas undertaking in the gas market and the actual state of competition in that market; (d) the seriousness of the economic and financial difficulties encountered by natural gas undertakings and transmission undertakings or eligible customers; (e) the dates of signature and terms of the contract or contracts in question, including the extent to which they allow for market changes; (f) the efforts made to find a solution to the problem; (g) the extent to which, when accepting the take-or-pay commitments in question, the undertaking could reasonably have foreseen, having regard to the provisions of this Directive, that serious difficulties were likely to arise; (h) the level of connection of the system with other systems and the degree of interoperability of those systems; and (i) the effects the granting of a derogation would have on the correct application of this Directive as regards the smooth functioning of the internal market in natural gas. A decision on a request for a derogation concerning take-or-pay contracts concluded before 4 August 2003 should not lead to a situation in which it is impossible to find economically viable alternative outlets. Serious difficulties shall in any case be deemed not to exist when the sales of natural gas do not fall below the level of minimum offtake guarantees contained in gas-purchase take-or-pay contracts or in so far as the relevant gas-purchase take-or-pay contract can be adapted or the natural gas undertaking is able to find alternative outlets. 4. Natural gas undertakings which have not been granted a derogation as referred to in paragraph 1 of this Article shall not refuse, or shall no longer refuse, access to the system because of take-or-pay commitments accepted in a gas purchase contract. Member States shall ensure that the relevant provisions of Articles 32 to 44 are complied with. 5. Any derogation granted under the above provisions shall be duly substantiated. The Commission shall publish the decision in the Official Journal of the European Union. 6. The Commission shall, within 4 August 2008, submit a review report on the experience gained from the application of this Article, so as to allow the European Parliament and the Council to consider, in due course, the need to adjust it.  2019/692 Art. 1.8 (adapted)  new Article 7948a Technical agreements regarding the operation of  natural gas and hydrogen pipeline lines with third countries  transmission lines This Directive does not affect the freedom of transmission system operators  , hydrogen network operators  or other economic operators to maintain in force or to conclude EN 140 EN technical agreements on issues concerning the operation of transmission lines  pipelines  between a Member State and a third country, insofar as those agreements are compatible with Union law and relevant decisions of the national regulatory authorities of the Member States concerned. Such agreements shall be notified to the regulatory authorities of the Member States concerned.  2009/73/EC Article 49 Emergent and isolated markets 1. Member States not directly connected to the interconnected system of any other Member State and having only one main external supplier may derogate from Articles 4, 9, 37 and/or 38. A supply undertaking having a market share of more than 75 % shall be considered to be a main supplier. Any such derogation shall automatically expire where at least one of the conditions referred to in this subparagraph no longer applies. Any such derogation shall be notified to the Commission. Cyprus may derogate from Articles 4, 9, 37 and/or 38. Such derogation shall expire from the moment when Cyprus is not qualifying as an isolated market. Articles 4, 9, 37 and/or 38 shall not apply to Estonia, Latvia and/or Finland until any of those Member States is directly connected to the interconnected system of any Member State other than Estonia, Latvia, Lithuania and Finland. This subparagraph is without prejudice to derogations under the first subparagraph of this paragraph. 2. A Member State, qualifying as an emergent market, which, because of the implementation of this Directive, would experience substantial problems may derogate from Articles 4 and 9, Article 13(1) and (3), Articles 14 and 24, Article 25(5), Articles 26, 31 and 32, Article 37(1) and/or Article 38. Such derogation shall automatically expire from the moment when the Member State no longer qualifies as an emergent market. Any such derogation shall be notified to the Commission. Cyprus may derogate from Articles 4 and 9, Article 13(1) and (3), Articles 14 and 24, Article 25(5), Articles 26, 31 and 32, Article 37(1) and/or Article 38. Such derogation shall expire from the moment when Cyprus is not qualifying as an emergent market. 3. On the date at which the derogation referred to in the first subparagraph of paragraph 2 expires, the definition of eligible customers shall result in an opening of the market equal to at least 33 % of the total annual gas consumption of the national gas market. Two years thereafter, Article 37(1)(b) shall apply, and three years thereafter, Article 37(1)(c) shall apply. Until Article 37(1)(b) applies the Member State referred to in paragraph 2 of this Article may decide not to apply Article 32 as far as ancillary services and temporary storage for the re-gasification process and its subsequent delivery to the transmission system are concerned. 4. Where the implementation of this Directive would cause substantial problems in a geographically limited area of a Member State, in particular concerning the development of the transmission and major distribution infrastructure, and with a EN 141 EN view to encouraging investments, the Member State may apply to the Commission for a temporary derogation from Articles 4 and 9, Article 13(1) and (3), Articles 14 and 24, Article 25(5), Articles 26, 31 and 32, Article 37(1) and/or Article 38 for developments within that area. 5. The Commission may grant the derogation referred to in paragraph 4, taking into account, in particular, the following criteria: – a) the need for infrastructure investments, which would not be economic to operate in a competitive market environment, – b) the level and pay-back prospects of investments required, – c) the size and maturity of the gas system in the area concerned, – d) the prospects for the gas market concerned, – e) the geographical size and characteristics of the area or region concerned, and socioeconomic and demographic factors, For gas infrastructure other than distribution infrastructure, a derogation may be granted only if no gas infrastructure has been established in the area or if gas infrastructure has been established for less than 10 years. The temporary derogation shall not exceed 10 years from the time gas is first supplied in the area. For distribution infrastructure a derogation may be granted for a period not exceeding 20 years from when gas is first supplied through the said infrastructure in the area. 6. Article 9 shall not apply to Cyprus, Luxembourg and/or Malta. 7. The Commission shall inform the Member States of applications made under paragraph 4 prior to taking a decision pursuant to paragraph 5, taking into account respect for confidentiality. That decision, as well as the derogations referred to in paragraphs 1 and 2, shall be published in the Official Journal of the European Union. 8. Greece may derogate from Articles 4, 24, 25, 26, 32, 37 and/or 38 of this Directive for the geographical areas and time periods specified in the licences issued by it, prior to 15 March 2002 and in accordance with Directive 98/30/EC, for the development and exclusive exploitation of distribution networks in certain geographical areas.  new Article 80 Derogations for natural gas system 1. Member States which are not directly connected to the interconnected system of any other Member State may apply to the Commission for derogations from Articles 3, 7, 54 or 27. Any such derogation shall expire from the moment when the first interconnector to the Member State is completed. 2. Member States may apply to the Commission for derogations from applying Articles 3, 7, 54 or 27 to outermost regions within the meaning of Article 349 TFEU or to other geographically isolated areas. Any such derogation shall expire from the EN 142 EN moment a connection from the region or area to a Member State with an interconnected system is completed. 3. The Commission shall inform the Member States of applications for derogations referred to in paragraphs 1 and 2 before taking a decision, taking into account justified requests for confidentiality of commercially sensitive information. 4. Derogations granted by the Commission shall be limited in time and subject to conditions that aim to increase competition in and the integration of the internal market and to ensure that the derogations do not hamper the transition towards renewable energy or the application of the energy efficiency first principle within the meaning of Article 2, point (18) of Regulation (EU) 2018/1999. 5. Derogations pursuant to Directive 2009/73/EC without an expiry date shall expire on 31 December 2025. Member States that at the time of entry into force of this Directive are still benefitting from these derogations may apply to the Commission for a new derogation in accordance with the conditions established in this Article. 6. Decisions to grant derogations shall be published in the Official Journal of the European Union.  2019/692 Art. 1.9 (adapted)  new Article 8149a Derogations in relation to  natural gas  transmission lines to and from third countries 1. In respect of gas transmission lines between a Member State and a third country completed before 23 May 2019, the Member State where the first connection point of such a transmission line with a Member State's network is located may decide to derogate from Articles 549, 6510, 6611 and 2732 and Article 7241(7), (9) and 73 (1) for the sections of such gas transmission line located in its territory and territorial sea, for objective reasons such as to enable the recovery of the investment made or for reasons of security of supply, provided that the derogation would  is  not be detrimental to competition on or the effective functioning of the internal market in natural gas, or to security of supply in the Union. The derogation shall be limited in time up to 20 years based on objective justification, renewable if justified and may be subject to conditions which contribute to the achievement of the above conditions  in the first subparagraph . Such derogations shall not apply to transmission lines between a Member State and a third country which has the obligation to transpose this Directive and which effectively implements this Directive in its legal order under an agreement concluded with the Union. 2. Where the transmission line concerned is located in the territory of more than one Member State, the Member State in the territory of which the first connection point with the Member States' network is located shall decide whether to grant a derogation for that transmission line after consulting all the Member States concerned. EN 143 EN Upon request by the Member States concerned, the Commission may decide to act as an observer in the consultation between the Member State in the territory of which the first connection point is located and the third country concerning the consistent application of this Directive in the territory and territorial sea of the Member State where the first interconnection point is located, including the granting of derogations for such transmission lines. 3. Decisions pursuant to paragraphs 1 and 2 shall be adopted by 24 May 2020. Member States shall notify any such decisions to the Commission and shall publish them. Article 8249b Empowerment procedure 1. Without prejudice to other obligations under Union law, and to the allocation of competence between the Union and the Member States, existing agreements between a Member State and a third country on the operation of a transmission line or an upstream pipeline network may be maintained in force until the entry into force of a subsequent agreement between the Union and the same third country or until the procedure under paragraphs 2 to 15 of this Article applies. 2. Without prejudice to the allocation of competence between the Union and the Member States, where a Member State intends to enter into negotiations with a third country in order to amend, extend, adapt, renew or conclude an agreement on the operation of a transmission line with a third country concerning matters falling, entirely or partly, within the scope of this Directive, it shall notify the Commission of its intention in writing. Such a notification shall include the relevant documentation and an indication of the provisions to be addressed in the negotiations or to be renegotiated, the objectives of the negotiations and any other relevant information, and shall be transmitted to the Commission at least five months before the intended start of the negotiations. 3. Further to any notification pursuant to paragraph 2, the Commission shall authorise the Member State concerned to enter into formal negotiations with a third country for the part which may affect Union common rules unless it considers that the opening of such negotiations would: (a) be in conflict with Union law other than the incompatibilities arising from the allocation of competence between the Union and the Member States; (b) be detrimental to the functioning of the internal market in natural gas, competition or security of supply in a Member State or in the Union; (c) undermine the objectives of pending negotiations of intergovernmental agreements by the Union with a third country; (d) be discriminatory. 4. When carrying out the assessment under paragraph 3, the Commission shall take into account whether the intended agreement concerns a transmission line or an upstream pipeline that contributes to the diversification of natural gas supplies and suppliers by means of new natural gas sources. 5. Within 90 days of receipt of the notification referred to in paragraph 2, the Commission shall adopt a decision authorising or refusing to authorise a Member State to enter into negotiations in order to amend, extend, adapt, renew or conclude EN 144 EN an agreement with a third country. Where additional information is needed to adopt a decision, the 90-day period shall run from the date of receipt of such additional information. 6. In the event that the Commission adopts a decision refusing to authorise a Member State to enter into negotiations in order to amend, extend, adapt, renew or conclude an agreement with a third country, it shall inform the Member State concerned accordingly and shall give the reasons therefor. 7. Decisions authorising or refusing to authorise a Member State to enter into negotiations in order to amend, extend, adapt, renew or conclude an agreement with a third country shall be adopted, by means of implementing acts, in accordance with the procedure referred to in Article 8351(2). 8. The Commission may provide guidance and may request the inclusion of particular clauses in the agreement envisaged, in order to ensure compatibility with Union law in accordance with Decision (EU) 2017/684 of the European Parliament and of the Council 45. 9. The Commission shall be kept informed of the progress and results of the negotiations to amend, extend, adapt, renew or to conclude an agreement throughout the different stages of such negotiations and may request to participate in such negotiations between the Member State and the third country in accordance with Decision (EU) 2017/684. 10. The Commission shall inform the European Parliament and the Council of the decisions adopted pursuant to paragraph 5. 11. Before signing an agreement with a third country, the Member State concerned shall notify the Commission of the outcome of negotiations and shall transmit the text of the negotiated agreement to the Commission. 12. Upon notification pursuant to paragraph 11, the Commission shall assess the negotiated agreement pursuant to paragraph 3. Where the Commission finds that the negotiations have resulted in an agreement which complies with paragraph 3, it shall authorise the Member State to sign and conclude the agreement. 13. Within 90 days of receipt of the notification referred to in paragraph 11, the Commission shall adopt a decision authorising or refusing to authorise a Member State to sign and conclude the agreement with a third country. Where additional information is needed to adopt a decision, the 90-day period shall run from the date of receipt of such additional information. 14. Where the Commission adopts a decision pursuant to paragraph 13, authorising a Member State to sign and conclude the agreement with a third country, the Member State concerned shall notify the Commission of the conclusion and entry into force of the agreement, and of any subsequent changes to the status of that agreement. 15. In the event that the Commission adopts a decision refusing to authorise a Member State to sign and conclude the agreement with a third country pursuant to paragraph 13, it shall inform the Member State concerned accordingly and shall give the reasons therefor. 45 Decision (EU) 2017/684 of the European Parliament and of the Council of 5 April 2017 on establishing an information exchange mechanism with regard to intergovernmental agreements and non-binding instruments between Member States and third countries in the field of energy, and repealing Decision No 994/2012/EU (OJ L 99, 12.4.2017, p. 1). EN 145 EN  2009/73/EC Article 50 Review procedure In the event that in the report referred to in Article 52(6), the Commission reaches the conclusion that, given the effective manner in which network access has been carried out in a Member State — which gives rise to fully effective, non-discriminatory and unhindered network access — certain obligations imposed by this Directive on undertakings (including those with respect to legal unbundling for distribution system operators) are not proportionate to the objective pursued, the Member State in question may submit a request to the Commission for exemption from the requirement in question. Such request shall be notified, without delay, by the Member State to the Commission, together with all the relevant information necessary to demonstrate that the conclusion reached in the report on effective network access being ensured will be maintained. Within three months of its receipt of a notification, the Commission shall adopt an opinion with respect to the request by the Member State concerned, and where appropriate, submit proposals to the European Parliament and to the Council to amend the relevant provisions of this Directive. The Commission may propose, in the proposals to amend this Directive, to exempt the Member State concerned from specific requirements subject to that Member State implementing equally effective measures as appropriate. Article 51 Committee 1. The Commission shall be assisted by a committee. 2. Where reference is made to this paragraph, Articles 3 and 7 of Decision 1999/468/EC shall apply, having regard to the provisions of Article 8 thereof. 3. Where reference is made to this paragraph, Article 5a(1) to (4), and Article 7 of Decision 1999/468/EC shall apply, having regard to the provisions of Article 8 thereof.  2018/1999 Art. 51.2 Article 52 Reporting The Commission shall monitor and review the application of this Directive and submit an overall progress report to the European Parliament and to the Council as an annex to the State of the Energy Union Report referred to in Article 35 of Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council 46. 46 Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the Governance of the Energy Union and Climate Action, amending Regulations (EC) No 663/2009 and (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council, Directives 94/22/EC, 98/70/EC, EN 146 EN  new Article 83 Exercise of the delegation 1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article. 2. The power to adopt delegated acts referred to in Articles 8, 56, 66, 74, 75 and 76 shall be conferred on the Commission for an indeterminate period of time from [date of entry into force]. 3. The delegation of power referred to in Articles 8, 56, 66, 74, 75 and 76 may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of power specified in that decision. It shall take effect on the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated act already in force. 4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making. 5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council. 6. A delegated act adopted pursuant to Articles 8, 56, 66, 74, 75 and 76 shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or by the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or of the Council. Article 84 Committee procedure 1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011. 2. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. 3. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. Article 85 Review and reporting 2009/31/EC, 2009/73/EC, 2010/31/EU, 2012/27/EU and 2013/30/EU of the European Parliament and of the Council, Council Directives 2009/119/EC and (EU) 2015/652 and repealing Regulation (EU) No 525/2013 of the European Parliament and of the Council (OJ L 328, 21.12.2018, p. 1). EN 147 EN By 31 December 2030 the Commission shall review this Directive and shall submit a report to the European Parliament and to the Council. The review shall in particular examine the application of Article 8, and related definitions in Article 2, to assess whether facilities that begin operation from 1 January 2031 should demonstrate higher greenhouse gas emission savings from the use of low carbon fuels and low carbon hydrogen to receive certification pursuant to that Article. . Article 86 Amendments to Directive 2012/27/EU Directive 2012/27/EU is amended as follows: (1) Articles 9, 10 and 11 are deleted; (2) Annex VII is deleted.  2009/73/EC (adapted)  new Article 8754 Transposition 1. Member States shall bring into force the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive  Article 51  by  31 December 2023  3 March 2011. They shall forthwith inform  immediately communicate the text of those measures to  the Commission thereof. They shall apply those measures from 3 March 2011 with the exception of Article 11, which they shall apply from 3 March 2013. Where  When  Member States adopt those measures, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. The methods of making such reference shall be laid down by Member States  shall determine how such reference is to be made and how that statement is to be formulated  . 2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions of national law which they adopt in the field covered by this Directive.  2009/73/EC (adapted)  new Article 8853 Repeal Directive 2003/55/EC  2009/73/EC, as amended by the acts listed in Annex III, Part A,  is repealed  with effect  from 3 March 2011  1 January 2023,  without prejudice to EN 148 EN the obligations of Member States concerning  relating to  the deadlines  time- limits  for  the  transposition  into national law  and  the date of  application of the said Directive  Directives set out in Annex III, Part B  . References to the repealed Directive shall be construed as references to this Directive and shall be read in accordance with the correlation table in Annex IVII.  2009/73/EC (adapted) Article 8955 Entry into force This Directive shall enter into force on the 20th  twentieth  day following  that of  its publication in the Official Journal of the European Union. Article 9056 Addressees This Directive is addressed to the Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President EN 149 EN LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative 1.2. Policy area(s) concerned 1.3. The proposal/initiative relates to: 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective(s) 1.4.2. Specific objective(s) 1.4.3. Expected result(s) and impact 1.4.4. Indicators of performance 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative 1.7. Management mode(s) planned 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE EN 150 EN 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected 3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations 3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations 3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations 3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework 3.2.5. Third-party contributions 3.3. Estimated impact on revenue EN 151 EN LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 'AGENCIES' 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on common rules for the internal markets in renewable and natural gases and in hydrogen (recast). Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on conditions the internal markets for renewable and natural gases and for hydrogen (recast) 1.2. Policy area(s) concerned Policy area: Energy Activity: European Green Deal 1.3. The proposal relates to X a new action  a new action following a pilot project/preparatory action 47  the extension of an existing action  a merger of one or more actions towards another/a new action 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective(s) The European Green Deal and the Climate law set the target for the EU to become climate neutral by 2050 in a manner that contributes to European competitiveness, growth and jobs. The greenhouse gas emissions reduction target of 55% is assessed to lead to a share of renewables of between 38% and 40 %. Gaseous fuels will continue to provide an important share of the energy mix by 2050, requiring the decarbonisation of the gas sector via a forward- looking design for competitive decarbonised gas markets. The present initiative is part of the Fit-for-55 package. It covers the market design for gases, including hydrogen. Whilst it will not deliver decarbonisation by itself, it will remove existing regulatory barriers and create the conditions for this to take place in a cost effective manner. 1.4.2. Specific objective(s) The following specific objectives focus on those which are addressed by provisions which require additional resources for ACER and DG Energy. Specific objective No 1: Create a regulatory framework for a market-based development of the hydrogen sector and hydrogen networks. Specific objective No 2: 47 As referred to in Article 58(2)(a) or (b) of the Financial Regulation. EN 152 EN Improving the conditions for cross-border trade in natural gas, taking into account the increasing role of renewable and low-carbon gases, and more rights for consumers. Specific objective No 3: Ensure that pan-European entities of network operators comply with EU legislation. 1.4.3. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. The additional resources will allow ACER and DG Energy to carry out the tasks necessary to fulfil their mandate under EU legislation as per the requirements under this proposal. 1.4.4. Indicators of performance Specify the indicators for monitoring progress and achievements. Specific objective No 1: Hydrogen infrastructure development and its joint utilisation by different market participants. Specific objective No 2: Level of trade and access of renewable and low-carbon gases to markets (e.g. volumes and number of traders, utilisation rates of LNG terminals and volumes of those gases received). Specific objective No 3: Timely establishment of the European Network of Network Operators for Hydrogen and timely inclusion of natural gas DSOs in the EU DSO entity. 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative The following assessment, to the extent that it concerns ACER, takes into account the estimates of resources needs for current tasks of the recent study undertaken by an independent consultant to establish the resource need for similar but additional tasks, with adjustment to avoid overestimation. Quoted FTE numbers for existing tasks are rounded estimates of required staff in 2023, but with an across-the-board reduction of 20% to take into account that the methodology applied by the consultant was prone to over-estimation as explained in Commission Opinion C(2021)7024 of 5.10.2021 ‘on the draft programming document of the European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators for the period 2022 – 2024 and on the sufficiency of the financial and human resources available to ACER. This LFS hence applies a more conservative estimate of required staff than the consultant did. While volumes of natural gas supplied to EU customers will gradually decline, this will not lead to a reduction of workload for existing tasks of ACER for the foreseeable future: For EN 153 EN example, the implementation of natural gas network codes continues regardless the volumes transported by the network. Complexity will even increase given the increasing role of blending of renewable and low-carbon gases. Furthermore, with a network and market for hydrogen, the regulation of a new sector will be added to ACER’s list of tasks. Specific objective No 1: Create a regulatory framework for a market-based development of hydrogen sector and hydrogen networks - As for electricity and for natural gas, the development of a market-based hydrogen sector requires more detailed rules in the form of network codes or guidelines. The proposal includes 9 empowerments to adopt new network codes or guidelines related to hydrogen in the form of Commission Regulations. Currently there are 6 network codes or guidelines adopted as Commission Regulations under Gas Regulation (EC) No 715/2009 or included as annexes to this Regulation. The consultant estimated that ACER requires 7 FTE for implementing them. Experience gained in the development and implementation of natural gas network codes and guidelines can be used when developing similar network codes and guidelines in hydrogen (e.g. capacity allocation, interoperability). It is therefore estimated that 5 FTEs are required for developing and then implementing the new network codes and guidelines related to hydrogen. Given the gradual development of the hydrogen sector, the additional FTEs should be phased in gradually: 1 FTE per year from 2023 onwards. - ACER shall also take decisions on distributing costs for new cross-border hydrogen infrastructure and for solutions removing restrictions due to differing quality of hydrogen or of other gases. The consultant estimated that for an ACER decision on cross border cost allocation under the TEN-E Regulation 347/2013 in case Member States’ regulatory authorities cannot agree, around 3 FTE are needed for 6 months and in case a decision is appealed further human resources are needed. Assuming a decision once every second year, this would require additional 1 FTE at a time when, with the increasing importance of hydrogen and other gases than natural gas, this decision power is likely to be triggered (i.e. 2026). - A 4th volume (next to electricity wholesale, natural gas wholesale and retail/consumers) on hydrogen is to be added to ACER’s Market Monitoring Report, extending the scope of ACER’s market monitoring activities. Currently 7-8 FTE work on those existing three volumes. Since hydrogen will be a new area for ACER for which in-house exertise needs to be established, it is estimated that additional 1 FTE is needed from entry into force of the proposals and 1 further FTE once the hydrogen sector is expected to start developing into a pan-European market (i.e. around 2027). - Given the increasing importance of hydrogen and other gases than fossil gas, the scope of REMIT needs to be extended. This will require in total 5 additional FTE, 2 from 2024 onwards and additional 3 FTE once a hydrogen market starts developing, hence from 2027 onwards. Those 5 FTE will be eligible for funding by fees. Specific objective No 2: Improving the conditions for cross-border trade in natural gas, taking into account the increasing role of renewable and low-carbon gases, and more rights for consumers EN 154 EN - A new Commission Regulation on cybersecurity is planned, equivalent to the one for the electricity sector. In line with the experience that ACER needs, on average, 1 FTE per network code or guideline, additional 1 FTE is required for cybersecurity from entry into force of the proposal. - A new provision is to be introduced requiring network operators to have separate regulated asset bases for natural gas, hydrogen and/or electricity networks to avoid cross- subsidisation. ACER will be tasked with issuing recommendations to network operators and Member States’ regulatory authorities on determining the value of the assets and calculating the charges for network users and to update them every second year. ACER will also be tasked with publishing every 4 years a study comparing the efficiency of EU transmission system operators’ costs. For the existing best practice report on transmission and distribution tariffs pursuant to Article 18(9) of Electricity Regulation 2019/943 the consultant estimated 0.4 FTE per year, a little bit more than for the existing report on congestion at gas interconnection points. The proposal reduces the frequency of the latter report from yearly to, in principle, every two years. In consequence additional 0.5 FTE from 2024 onwards should be sufficient to cover both new reporting tasks. - Mirroring the provisions in the recast Electricity Directive (EU) 2019/944, this proposal will strengthen provisions also for gas consumers. Those provisions should be matched by ACER’s capacity to monitor consumer rights and retail markets and hence ACER’s team working on its yearly Market Monitoring Report should be reinforced by 0.5 FTE from the time onwards when the provisions will need to be transposed by Member States (i.e. 2024). Specific objective No 3: Ensuring that pan-European entities of network operators comply with EU legislation - The proposal improves oversight of ENTSO-G (mirroring the provisions related to ENTSO-E), extends the scope of the EU DSO entity to distribution system operators for natural gas and creates a new European Network of Network Operators for Hydrogen. The setting up of the European Network of Network Operators for Hydrogen and the extension of the scope of the EU DSO entity creates peak workload for ACER in the first year after entry into force of the proposal followed by the regular monitoring tasks and possible, although rare, enforcement actions. 1 FTE should be sufficient who, after the first year, will also work on the main monitoring task over the new European Network of Network Operators for Hydrogen: the assessment of the new Union-wide network development plan. Those additional FTE as described above do not include overhead. Applying an overhead ratio of around 25% (less than currently) mean that additional 5 FTE are required. Previous Commission Opinions on ACER’s Programming Documents have questionned that ACER’s establishment plan does not include provisions for staff doing clerical or secretarial tasks and ACER indeed relies on interim staff for such tasks. Those overhead FTE should therefore be AST/SCs to remedy this situation, without additional burden on the EU budget, since they would replace interim staff. Of the total of 21 FTE, up to 7 would be eligible for funding by fees (2 TA ADs, 3 CAs FG IV and 2 TA AST/SC as secretarial support for the heads of the two REMIT departments). EN 155 EN While most of the additional workload for EU bodies will be within ACER, a hydrogen sector which will progressively develop into a pan-European market as well as the increased complexity of the network and market for natural gas due to the increasing supply of other gases than fossil gas will also increase the workload for DG Energy. A conservative estimate is that 1 additional FTE is needed to ensure proper implementation of the strengthened provisions for consumer protection. On wholesale aspect, currently 8 FTE work on markets in gases (including network planning and gas quality). The addition of hydrogen related rules and the increasing complexity of the sector for natural gas requires the multiplication of the workforce by factor 1.5, hence 4 additional FTE, staggered over the coming years in line with the development of the hydrogen sector and the increasing market share of other gases than fossil gas. 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. Currently, there are no rules at EU-level regulating dedicated hydrogen networks or markets. In view of the current efforts at EU and national levels to promote the use of renewable hydrogen as a replacement for fossil fuels, Member States would be incentivised to adopt rules on the transport of hydrogen dedicated infrastructure at national level. This creates the risk of a fragmented regulatory landscape across the EU, which could hamper the integration of national hydrogen networks and markets, thereby preventing or deterring cross-border trade in hydrogen. Harmonising rules for hydrogen infrastructure at a later stage (i.e. after national legislation is in place) would lead to increased administrative burdens for Member States and higher regulatory costs and uncertainty for companies, especially where long-term investments in hydrogen production and transport infrastructure are concerned. The creation of a regulatory framework at EU-level for dedicated hydrogen networks and markets would foster the integration and interconnection of national hydrogen markets and networks. EU-level rules on the planning, financing and operation of such dedicated hydrogen networks would create long-term predictability for potential investors in this type of long-term infrastructure, in particular for cross-border interconnections (which might otherwise be subject to different and potentially divergent national laws). When it comes to biomethane, without an initiative at EU level, it is likely that by 2030 a regulatory patchwork would still exist regarding access to wholesale markets, connection obligations and TSO-DSO coordination measures. Likewise, without some harmonisation at the EU level, renewable and low-carbon gas producers will be facing vastly different connection and injection costs across the EU, resulting in an unequal playing field. Without further legislation at the EU level Member States would continue to apply different gas quality standards and rules on hydrogen blending levels, risking cross-border flow restrictions and market segmentation. Gas quality standards would continue to be mainly defined by the quality parameters of natural gas, limiting the integration of renewable gases in the network. EN 156 EN All these aspects are likely to lower cross-border trade with renewable gases that might be compensated by higher fossil gas imports. The utilisation of the LNG terminals and imports could remain restricted to fossil gas, despite that no adaptation of LNG terminals would be necessary in case competitive biomethane or synthetic methane from non-EU sources were available. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past The experience with previous legislative proposals has shown that staffing needs of ACER are easily underestimated. This is especially the case if legislation includes empowerment provisions for the adoption of more detailed technical rules like the network codes and guidelines under the Electricity Regulation (EU) 2019/943. In order to avoid a repeat of the experience with the third internal market package of 2009, where underestimating the staffing needs resulted in structural understaffing (only comprehensively solved starting with the EU budget for 2022), for this proposal staffing needs are estimated for several years into the future and take into account likely future developments like the use of empowerments. 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments This initiative is included in the Commission work programme for 2021 (COM(2020) 690 final) as part of the European Green Deal and the ‘Fit For 55’ Package’ and will contribute to the greenhouse gas emissions reduction targets of at least 55% by 2030 compared to 1990 as set out by the European Climate Law Regulation and to the EU’s objective of achieving climate neutrality by 2050. 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment The FTE are needed for new tasks while existing tasks will not decrease in the foreseeable future: a hydrogen sector will develop in parallel to the continued use of the natural gas system, the latter even becoming more complex due to the increasing use of other sources of methane than fossil gas. Hence redeployment would not solve the additional staffing needs. To the extent legally possible, additional FTE will be financed by the existing fee scheme for ACER’s tasks under REMIT. EN 157 EN 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative  limited duration –  Proposal/initiative in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY –  Financial impact from YYYY to YYYY X unlimited duration – Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY, – followed by full-scale operation. 1.7. Management mode(s) planned 48 X Direct management by the Commission through –  executive agencies  Shared management with the Member States X Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:  international organisations and their agencies (to be specified); the EIB and the European Investment Fund; X bodies referred to in Articles 70 and 71;  public law bodies;  bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they provide adequate financial guarantees;  bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that provide adequate financial guarantees;  persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. Comments 48 Details of management modes and references to the Financial Regulation may be found on the BudgWeb site: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx. EN 158 EN 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. According to its financial regulation, ACER has to provide, in the context of its Programming Document, an annual Work Programme including details on resources, both financial and human, per each of the activities carried out. ACER reports monthly to DG ENER on budget execution, including commitments, and payments by budget title, and vacancy rates by type of staff. In addition, DG ENER is directly represented in the governance bodies of ACER. Through its representatives in the Administrative Board, DG ENER will be informed of the use of the budget and the establishment plan at each of its meetings during the year. Finally, also in line with financial rules, ACER is subject to annual requirements for reporting on activities and the use of resources through the Administrative Board and its Annual Activity Report. The tasks directly implemented by DG ENER will follow the annual cycle of planning and monitoring, as implemented in the Commission and the executive agencies, including reporting the results through the Annual Activity Report of DG ENER. 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed While ACER will have to develop new expertise, it is nevertheless most cost-effective to allocate the new tasks under this proposal to an existing agency which already works on similar tasks. DG ENER established a control strategy for managing its relations with ACER, part of the 2017 Internal Control Framework of the Commission. ACER revised and adopted its own Internal Control Framework in December 2018. 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them Main risk are wrong estimates as regards the workload created by this proposal, given that it aims at providing a facilitating regulatory framework ex-ante, not ex-post after the establishment of national approaches and the appearance of new actors and new fuels (hydrogen and other “alternative gases”) in the energy sector. This risk needs to be accepted, since, as experience has shown, if additional resources needs are not included in the initial proposal, it is very difficult to remedy this situation later on. That the proposal includes several new tasks mitigates this risk, since while the workload of some future tasks may be underestimated, others may be overestimated, providing scope for possible future redeployment. EN 159 EN 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) The allocation of additional tasks for the existing mandate of ACER is not expected to generate specific additional controls at ACER, therefore, the ratio of control costs over value of funds managed will remain unaltered. Similarly, the tasks assigned for DG ENER will not result in additional controls or change in the ratio of control costs. EN 160 EN 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy. ACER applies the anti-fraud principles of decentralised EU Agencies, in line with the Commission approach. In March 2019 ACER adopted a new Anti-Fraud Strategy, repealing Decision 13/2014 of the Administrative Board of ACER. The new strategy, spanning over a three-year period, is based on the following elements: an annual risks assessment, the prevention and management of conflicts of interest, internal rules on whistleblowing, the policy and procedure for the management of sensitive functions, as well as measures related to ethics and integrity. DG ENER also adopted a revised Anti-fraud Strategy (AFS) in 2020. The ENER AFS is based on the Comission Anti-fraud Strategy and a specific risk assessment carried out internally to identify the areas most vulnerable to fraud, the controls already in place and the actions necessary to improve DG ENER’s capacity to prevent, detect and correct fraud. Both the ACER Regulation and the contractual provisions applicable to public procurement ensure that audits and on-the-spot checks can be carried out by the Commission services, including OLAF, using the standard provisions recommended by OLAF. 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected • Existing budget lines In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Type of Budget line expenditure Contribution Heading of multiannual from from within the meaning financial Number Diff./Non- EFTA from third of Article 21(2)(b) framework countries candidate diff. 49 countries of the Financial 50 countries 51 Regulation 02 02 10 06 and 02 03 02 Diff./ YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO • New budget lines requested In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Type of Heading of Budget line expenditure Contribution multiannual financial Diff./non- from third framework from from within the meaning Number diff. EFTA candidate countries of Article 21(2)(b) 49 Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations. 50 EFTA: European Free Trade Association. 51 Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans. EN 161 EN countries countries of the Financial Regulation [XX.YY.YY.YY] YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO EN 162 EN 3.2. Estimated impact on expenditure 3.2.1. Summary of estimated impact on expenditure EUR million (to three decimal places) Heading of multiannual financial European Strategic Investments – Agency for the Cooperation of Energy 2 framework Regulators (ACER) Year Year Year Year Year ACER TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 Commitments (1) 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596 Title 1: Payments (2) 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596 Commitments (1a) Title 2: Payments (2a) Title 3: Commitments (3a) Payments (3b) =1+1a Commitments +3a 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596 TOTAL appropriations for ACER =2+2a Payments 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596 +3b EN 163 E Heading of multiannual financial 7 ‘Administrative expenditure’ framework EUR million (to three decimal places) Year Year Year Year Year TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 DG: ENER  Human Resources 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 1.976  Other administrative expenditure TOTAL DG ENER Appropriations TOTAL appropriations (Total commitments = under HEADING 7 Total payments) 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 1.976 of the multiannual financial framework EUR million (to three decimal places) Year Year Year Year Year TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 TOTAL appropriations Commitments 0.842 1.298 1.684 2.070 2.678 8.572 under HEADINGS 1 to 7 of the multiannual financial framework Payments 0.842 1.298 1.684 2.070 2.678 8.572 EN 164 E 3.2.2. Estimated impact on ACER's appropriations – X The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations –  The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below: Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places) Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show the TOTAL N N+1 N+2 N+3 duration of the impact (see point 1.6) Indicate objectives and OUTPUTS outputs Avera Total Total Type 52 ge Cost Cost Cost Cost Cost Cost Cost No No No No No No No  No cost cost SPECIFIC OBJECTIVE No 1 53… - Output - Output - Output Subtotal for specific objective No 1 SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ... - Output Subtotal for specific objective No 2 TOTAL COST 52 Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.). 53 As described in point 1.4.2. ‘Specific objective(s)…’ EN 165 EN 3.2.3. Estimated impact on ACER's human resources 3.2.3.1. Summary –  The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature – X The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below: EUR million (to three decimal places) Year Year Year Year Year TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 Temporary agents (AD Grades) 0,456 0,760 0,912 1,064 1,216 4.408 Temporary agents (AST grades) Temporary agents 0.152 0.152 0.304 0.304 0.456 1.368 (AST/SC grades) Contract staff 0.082 0.082 0.164 0.246 0.246 0.820 Seconded National Experts TOTAL 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596 EN 166 EN Staff requirements (FTE): Year Year Year Year Year TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 Temporary agents (AD Grades) 3 6 7 8 10 10 Temporary agents (AST grades) Temporary agents 1 2 3 4 5 5 (AST/SC grades) Contract staff (FG 1 2 3 3 6 6 IV) Seconded National Experts TOTAL 5 10 13 15 21 21 EN 167 EN Of which are funded by the EU contribution 54: Year Year Year Year Year TOTAL 2023 2024 2025 2026 2027 Temporary agents (AD Grades) 3 5 6 7 8 8 Temporary agents (AST grades) Temporary agents 1 1 2 2 3 3 (AST/SC grades) Contract staff (FG 1 1 2 3 3 3 IV) Seconded National Experts TOTAL 5 7 10 12 14 14 Planned recruitment date for the FTEs is the 1 January of the respective year. 54 Each year, in accordance with Article 3(1) of Commission Decision (EU) 2020/2152, ACER will identify those costs, including staff costs, which are eligible for funding by fees and present the result in its draft programming document. In accordance with Article 20 of Regulation (EU) 2019/942, the Commission provides an opinion on ACER’s draft programming document, including the Agency’s proposals as regards which costs are considered as eligible for funding by fees and the scope for thereby reducing the burden on the EU budget. EN 168 EN 3.2.3.2. Estimated requirements of human resources for the parent DG –  The proposal/initiative does not require the use of human resources. – X The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: Estimate to be expressed in full amounts (or at most to one decimal place) Year Year Year Year Year 2023 2024 2025 2026 2027 • Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 02 01 and 20 01 02 02 (Headquarters and 1 2 2 3 5 Commission’s Representation Offices) 20 01 02 03 (Delegations) 01 01 01 01 (Indirect research) 10 01 05 01 (Direct research)  External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE) 55 20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) 20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the Delegations) - at Budget Headquarters 57 line(s) (specify ) 56 - in Delegations 01 01 01 02 (AC, END, INT – Indirect research) 10 01 05 02 (AC, END, INT – Direct research) Other budget lines (specify) TOTAL 1 2 2 3 5 These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. 55 AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT = agency staff; JPD = Junior Professionals in Delegations. 56 Sub-ceiling for external staff covered by operational appropriations (former ‘BA’ lines). 57 Mainly for the EU Cohesion Policy Funds, the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) and the European Maritime Fisheries and Aquaculture Fund (EMFAF). EN 169 EN EN 170 EN 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework –  The proposal/initiative is compatible the current multiannual financial framework. – X The proposal/initiative will entail reprogramming of the relevant heading in the multiannual financial framework. Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding amounts. – The ‘Fit for 55’ initiatives were not factored in when the MFF headings were calculated. This specific initiative being new, it will require reprogramming both for the line of the contribution to ACER and the line that will support additional work within DG ENER. To the extent that the budgetary impact of the additional human resources for ACER cannot be met from fees or from the current EU contribution, it will be covered by redeployment from other budget lines managed by DG ENER as regards non-fee financed additional FTE, in particular from CEF Energy Programme budget line 02 03 02), however without creating a precedent for the use of CEF funds. –  The proposal/initiative requires application of the flexibility instrument or revision of the multiannual financial framework 58. Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts. 3.2.5. Third-party contributions – The proposal/initiative does not provide for co-financing by third parties. – The proposal/initiative provides for the co-financing estimated below: EUR million (to three decimal places) Enter as many years as necessary Year Year Year Year to show the duration of the Total N N+1 N+2 N+3 impact (see point 1.6) Specify the co-financing body TOTAL appropriations co-financed 58 See Articles 12 and 13 of Council Regulation (EU, Euratom) No 2093/2020 of 17 December 2020 laying down the multiannual financial framework for the years 2021 to 2027. EN 1 EN 3.3. Estimated impact on revenue – X The proposal/initiative has no financial impact on revenue. –  The proposal/initiative has the following financial impact: –  on own resources –  on other revenue –  please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines EUR million (to three decimal places) Appropriation Impact of the proposal/initiative 59 s available for Budget revenue line: the current Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show financial year N N+1 N+2 N+3 the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For miscellaneous ‘assigned’ revenue, specify the budget expenditure line(s) affected. Specify the method for calculating the impact on revenue. 59 As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20 % for collection costs. EN 2 EN ANNEX to the LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT Name of the proposal/initiative: Gas Directive 1. NUMBER AND COST OF HUMAN RESOURCES CONSIDERED NECESSARY 2. COST OF OTHER ADMINISTRATIVE EXPENDITURE 3. TOTAL ADMINISTRATIVE COSTS 4. METHODS OF CALCULATION USED FOR ESTIMATING COSTS 4.1.HUMAN RESOURCES 4.2.OTHER ADMINISTRATIVE EXPENDITURE This annex must accompany the legislative financial statement when the inter-services consultation is launched. The data tables are used as a source for the tables contained in the legislative financial statement. They are strictly for internal use within the Commission. EN 3 EN 1. Cost of human resources considered necessary  The proposal/initiative does not require the use of human resources X The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: EUR million (to three decimal places) HEADING 7 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 of the multiannual financial FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations framework  Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 02 01 - AD 1 0.152 2 0.304 2 0.304 3 0.456 5 0.760 Headquarters and Representation offices AST AD 20 01 02 03 - Union Delegations AST  External staff 60 AC 20 02 01 and 20 02 02 – External personnel – END Headquarters and Representation offices INT AC 20 02 03 – External personnel - Union AL Delegations END 60 AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT= agency staff; JPD= Junior Professionals in Delegations. EN 4 E INT JPD Other HR related budget lines (specify) Subtotal HR – 1 0.152 2 0.304 2 0.304 3 0.456 5 0.760 HEADING 7 These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Outside HEADING 7 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 of the multiannual financial FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations framework  Establishment plan posts (officials and temporary staff) 01 01 01 01 Indirect AD Research 61 01 01 01 11 Direct Research AST Other (please specify)  External staff 62 AC External staff from - at operational END Headquarters appropriations (former ‘BA’ INT 61 Please choose the relevant budget line, or specify another if necessary; in case more budget lines are concerned, staff should be differentiated by each budget line concerned 62 AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT= agency staff; JPD= Junior Professionals in Delegations. EN 5 E lines). AC AL - in Union END delegations INT JPD AC 01 01 01 02 Indirect Research 01 01 01 12 Direct research END Other (please specify) 63 INT Other budget lines HR related (specify) Subtotal HR – Outside HEADING 7 Total HR (all MFF 1 2 2 3 5 0.760 Headings) 0.152 0.304 0.304 0.456 These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. 63 Please choose the relevant budget line, or specify another if necessary; in case more budget lines are concerned, staff should be differentiated by each budget line concerned EN 6 E 2. Cost of other administrative expenditure X The proposal/initiative does not require the use of administrative appropriations  The proposal/initiative requires the use of administrative appropriations, as explained below: EUR million (to three decimal places) HEADING 7 Year N 64 Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 Year N+7 Total of the multiannual financial framework At headquarters or within EU territory: 20 02 06 01 - Mission and representation expenses 20 02 06 02 - Conference and meeting costs 20 02 06 03 - Committees 65 20 02 06 04 Studies and consultations 20 04 – IT expenditure (corporate) 66 Other budget lines non-HR related (specify where necessary) In Union delegations 20 02 07 01 - Missions, conferences and representation expenses 64 Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the following years 65 Specify the type of committee and the group to which it belongs. 66 The opinion of DG DIGIT – IT Investments Team is required (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of 10.9.2020, page 7) EN 7 E 20 02 07 02 - Further training of staff 20 03 05 – Infrastructure and logistics Other budget lines non-HR related (specify where necessary) Subtotal Other - HEADING 7 of the multiannual financial framework EUR million (to three decimal places) Outside HEADING 7 Year N 67 Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 Year N+7 Total of the multiannual financial framework Expenditure on technical and administrative assistance (not including external staff) from operational appropriations (former 'BA' lines): - at Headquarters - in Union delegations Other management expenditure for research Policy IT expenditure on operational programmes 68 67 Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the following years 68 The opinion of DG DIGIT – IT Investments Team is required (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of 10.9.2020, page 7) EN 8 E Corporate IT expenditure on operational programmes 69 Other budget lines non-HR related (specify where necessary) Sub-total Other – Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework Total Other admin expenditure (all MFFHeadings) 69 This item includes local administrative systems and contributions to the co-financing of corporate IT systems (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of 10.9.2020) EN 9 E 3. Total administrative costs (all Headings MFF) EUR million (to three decimal places) Summary 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Heading 7 - Human Resources 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 Heading 7 – Other administrative expenditure Sub-total Heading 7 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 Outside Heading 7 – Human Resources Outside Heading 7 – Other administrative expenditure Sub-total Other Headings TOTAL 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 HEADING 7 and Outside HEADING 7 These are entirely new tasks. The administrative appropriations required might be met by budget that might be redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. 4. EN 10 E 4. Methods of calculation used to estimate costs 4.1 Human resources This part sets out the method of calculation used to estimate the human resources considered necessary (workload assumptions, including specific jobs (Sysper 2 work profiles), staff categories and the corresponding average costs) HEADING 7 of the multiannual financial framework NB: The average costs for each category of staff at Headquarters are available on BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx  Officials and temporary staff From 1 to 5 AD posts to monitor the implementation of the Regulation: - Supervision of and coordination with ACER - Develop a regulatory framework for a market-based development of hydrogen sector and hydrogen networks - Develop the necessary legal framework to improve conditions for cross-border trade in gas, taking into account the increasing role of renewable and low-carbon gases, and more rights for consumers - Ensure that pan-European entities of network operators comply with EU legislation The average costs come from the note Ares(2020)7207955.  External staff Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework  Only posts financed from the research budget  External staff 4.2 Other administrative expenditure Give details of the method of calculation used for each budget line and in particular the underlying assumptions (e.g. number of meetings per year, average costs, etc.) HEADING 7 of the multiannual financial framework EN 11 EN Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework EN 12 EN Saatja: Ketli Lindus <[email protected]> Saadetud: 21.02.2022 16:37 Adressaat: Ketli Lindus <[email protected]> Koopia: Liis Kilk <[email protected]> Teema: Eesti seisukohad - vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimise paketi (määrus ja direktiiv) läbivaatuse ettepanek Lugupeetud turuosalised! Euroopa Komisjon on algatanud Gaasivõrgud turulepääsu käsitlevate ELi eeskirjade direktiivi ja määruse läbivaatuse arutelu. Eesmärgiks on luua EL maagaasiturul õiged tingimused taastuvatest ja dekarboniseeritud allikatest gaaside osakaalu suurendamiseks gaasisüsteemis. Suure tähelepanu all on vesinikuturu arendamine Euroopas, millele luuakse maagaasile sarnane õiguslik raamistik. Paketi raames vaadatakse üle maagaasivõrkude määrus ja maagaasi siseturu direktiiv ning lisaks muudetakse sätteid gaasi varustuskindluse määruses. Suured tänud kõigile kes edastasid oma kommentaarid mille alusel saime koostada paketi läbivaatuse ettepanekule seletuskirja koos seisukohtadega! Jätkuks minu poolt 20.12.21 saadetud sisendipalvele saadan Teile tutvumiseks esialgse hetkeseisu seletuskirjast koos Eesti seisukohtadega vesiniku- maagaasituru dekarboniseerimise direktiivi ja määruse läbivaatuse ettepanekule, mis avaldati Euroopa Komisjoni poolt 15.12.21. Lisan kirjale kaasa ka lingi Komisjoni poolt tõlgitud eestikeelsele direktiivi ja määruse dokumendile (kus hetkel on võimalus eesti keeles alla laadida nii doc kui ka pdf faili kujul): ja . Samuti leiate nii eestikeelsed kui ka inglisekeelsed direktiivi puudutavad PDF failid kirja manusest. Palun vaadake kirjaga kaasas olevat seletuskirja (Wordi fail) ja soovi korral avaldage oma arvamust. Palume kõigil turuosalistel esitada oma kommentaarid ja ettepanekud seletuskirjale ja EE seisukohtadele aadressile . Selleks, et jõuaksime läbida seisukohtade ametlikuks esitamiseks vajalikud kooskõlastused, palume ettepanekud esitada mitte hiljem kui 25.02.2022 tööpäeva lõpuks. Täpsustavad küsimused on igati tervitatavad. Lugupidamisega Ketli Lindus Ketli Lindus Nõunik EL ja rahvusvahelise koostöö osakond +372 53 32 00 66 | +372 639 76 10 | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EUROPEAN COMMISSION Brussels, 15.12.2021 COM(2021) 803 final ANNEXES 1 to 4 ANNEXES to the Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on common rules for the internal markets in renewable and natural gases and in hydrogen {SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} - {SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final} EN EN  2009/73 ANNEX I MEASURES ON CONSUMER PROTECTION 1. Without prejudice to Community rules on consumer protection, in particular Directive 97/7/EC of the European Parliament and of the Council of 20 May 1997 on the protection of consumers in respect of distance contracts1 and Council Directive 93/13/EEC of 5 April 1993 on unfair terms in consumer contracts2, the measures referred to in Article 3 are to ensure that customers: (a) have a right to a contract with their gas service provider that specifies: – the identity and address of the supplier, – the services provided, the service quality levels offered, as well as the time for the initial connection, – the types of maintenance service offered, – the means by which up-to-date information on all applicable tariffs and maintenance charges may be obtained, – the duration of the contract, the conditions for renewal and termination of services and of the contract, and whether withdrawal from the contract without charge is permitted, – any compensation and the refund arrangements which apply if contracted service quality levels are not met including inaccurate and delayed billing, – the method of initiating procedures for settlement of disputes in accordance with point (f); and, – information relating to consumer rights, including on the complaint handling and all of the information referred to in this point, clearly communicated through billing or the natural gas undertaking’s web site, Conditions shall be fair and well-known in advance. In any event, that information should be provided prior to the conclusion or confirmation of the contract. Where contracts are concluded through intermediaries, the information relating to the matters set out in this point shall also be provided prior to the conclusion of the contract; (b) are given adequate notice of any intention to modify contractual conditions and are informed about their right of withdrawal when the notice is given. Service providers shall notify their subscribers directly of any increase in charges, at an appropriate time no later than one normal billing period after the increase comes into effect in a transparent and comprehensible manner. Member States shall ensure that customers are free to withdraw from contracts if they do not accept the new conditions notified to them by their gas service provider; (c) receive transparent information on applicable prices and tariffs and on standard terms and conditions, in respect of access to and use of gas services; 1 OJ L 144, 4.6.1997, p. 19. 2 OJ L 95, 21.4.1993, p. 29. EN 1 EN (d) are offered a wide choice of payment methods, which do not unduly discriminate between customers. Prepayment systems shall be fair and adequately reflect likely consumption. Any difference in terms and conditions shall reflect the costs to the supplier of the different payment systems. General terms and conditions shall be fair and transparent. They shall be given in clear and comprehensible language and shall not include non-contractual barriers to the exercise of customers’ rights, for example excessive contractual documentation. Customers shall be protected against unfair or misleading selling methods; (e) are not charged for changing supplier; (f) benefit from transparent, simple and inexpensive procedures for dealing with their complaints. In particular, all consumers shall have the right to a good standard of service and complaint handling by their gas service provider. Such out-of-court dispute settlements procedures shall enable disputes to be settled fairly and promptly, preferably within three months, with provision, where warranted, for a system of reimbursement and/or compensation. They should, wherever possible, be in line with the principles set out in Commission Recommendation 98/257/EC of 30 March 1998 on the principles applicable to the bodies responsible for out-of-court settlement of consumer disputes3; (g) connected to the gas system are informed about their rights to be supplied, under the national legislation applicable, with natural gas of a specified quality at reasonable prices; (h) have at their disposal their consumption data, and shall be able to, by explicit agreement and free of charge, give any registered supply undertaking access to its metering data. The party responsible for data management shall be obliged to give those data to the undertaking. Member States shall define a format for the data and a procedure for suppliers and consumers to have access to the data. No additional costs shall be charged to the consumer for that service; (i) are properly informed of actual gas consumption and costs frequently enough to enable them to regulate their own gas consumption. That information shall be given by using a sufficient time frame, which takes account of the capability of customer’s metering equipment. Due account shall be taken of the cost-efficiency of such measures. No additional costs shall be charged to the consumer for that service; (j) receive a final closure account following any change of natural gas supplier no later than six weeks after the change of supplier has taken place.  new MINIMUM REQUIREMENTS FOR BILLING AND BILLING INFORMATION FOR GASES 3 OJ L 115, 17.4.1998, p. 31. EN 2 EN 1. MINIMUM INFORMATION TO BE CONTAINED ON THE BILL AND IN THE BILLING INFORMATION FOR GASES 1.1. The following key information shall be prominently displayed to final customers in their bills, distinctly separate from other parts of the bill: (a) the price to be paid and a breakdown of the price where possible, together with a clear statement that all energy sources may also benefit from incentives that were not financed through the levies indicated in the breakdown of the price; (b) the date on which payment is due. 1.2. The following key information shall be prominently displayed to final customers in their bills and billing information, distinctly separate from other parts of the bill and billing information: (a) consumption of gases for the billing period; (b) the name and contact details of the supplier, including a consumer support hotline and email address; (c) the tariff name; (d) the end date of the contract, if applicable; (e) the information on the availability and benefits of switching; (f) the final customer's switching code or unique identification code for the final customer's supply point; (g) information on final customers' rights as regards out-of-court dispute settlement, including the contact details of the entity responsible pursuant to Article 26; (h) the single point of contact referred to in Article 25; (i) for natural gas only, a link or reference to where comparison tools referred to in Article 14 can be found. 1.3. Where bills are based on actual consumption or remote reading by the operator, the following information shall be made available to final customers in, with or signposted to within their bills and periodic settlement bills: (a) comparisons of the final customer's current consumption of gases with the final customer's consumption for the same period in the previous year in graphic form; (b) contact information for consumer organisations, energy agencies or similar bodies, including website addresses, from which information may be obtained on available energy efficiency improvement measures for energy-using equipment; (c) comparisons with an average normalised or benchmarked final customer in the same user category. 2. FREQUENCY OF BILLING AND THE PROVISION OF BILLING INFORMATION: (a) billing on the basis of actual consumption shall take place at least once a year; (b) where the final customer does not have a meter that allows remote reading by the operator, or where the final customer has actively chosen to disable remote reading EN 3 EN in accordance with national law, accurate billing information based on actual consumption shall be made available to the final customer at least every six months, or once every three months, if requested or where the final customer has opted to receive electronic billing; (c) where the final customer does not have a meter that allows remote reading by the operator, or where the final customer has actively chosen to disable remote reading in accordance with national law, the obligations in points (a) and (b) may be fulfilled by means of a system of regular self-reading by the final customer, whereby the final customer communicates readings from the meter to the operator; billing or billing information may be based on estimated consumption or a flat rate only where the final customer has not provided a meter reading for a given billing interval; (d) where the final customer has a meter that allows remote reading by the operator, accurate billing information based on actual consumption shall be provided at least every month; such information may also be made available via the internet, and shall be updated as frequently as allowed by the measurement devices and systems used. 3. BREAKDOWN OF THE FINAL CUSTOMER'S PRICE The customer's price is the sum of the following three components: the energy and supply component, the network component (transmission, distribution, transport) and the component comprising taxes, levies, fees and charges. Where a breakdown of the final customer's price is presented in bills, the common definitions of the three components in that breakdown established under Regulation (EU) 2016/1952 of the European Parliament and of the Council shall be used throughout the Union. 4. ACCESS TO COMPLEMENTARY INFORMATION ON HISTORICAL CONSUMPTION Member States shall require that, to the extent that complementary information on historical consumption is available, such information is made available, at the request of the final customer, to the supplier or service provider designated by the final customer. Where the final customer has a meter that allows remote reading by the operator installed, the final customer shall have easy access to complementary information on historical consumption allowing detailed self-checks. Complementary information on historical consumption shall include: (a) cumulative data for at least the three previous years or the period since the start of the electricity supply contract, if that period is shorter. The data shall correspond to the intervals for which frequent billing information has been produced; and (b) detailed data according to the time of use for any day, week, month and year, which is made available to the final customer without undue delay via the internet or the meter interface, covering the period of at least the previous 24 months or the period since the start of the electricity supply contract, if that period is shorter 5. DISCLOSURE OF ENERGY SOURCES Suppliers shall specify in bills the share of renewable and separately low carbon gas purchased by the final customer in accordance with the supply contract for gases (product level disclosure). In case of a mixture the supplier shall provide the same information separately for different categories of gases, including renewable or low-carbon gas. EN 4 EN The following information shall be made available to final customers in, with, or signposted to within their bills and billing information: (a) the share of renewable and low carbon gases in the mix of the supplier (at national level, namely in the Member State in which the supply contract for gases has been concluded, as well as at the level of the supplier if the supplier is active in several Member States) over the preceding year in a comprehensible and clearly comparable manner; (b) information on the environmental impact, in at least terms of CO2 emissions resulting from the gases supplied by the supplier over the preceding year. As regards point (a) of the second subparagraph, with respect to gases obtained via a gas exchange or imported from an undertaking situated outside the Union, aggregate figures provided by the exchange or the undertaking in question over the preceding year may be used. The disclosure of the share of renewable gas purchased by the final customers shall be done by using guarantees of origin. The regulatory authority or another competent national authority shall take the necessary steps to ensure that the information provided by suppliers to final customers pursuant to this point is reliable and is provided at a national level in a clearly comparable manner. EN 5 EN  2009/73 (adapted)  new ANNEX II  SMART METERING SYSTEMS IN NATURAL GAS  2.1. Member States shall ensure the implementation  deployment  of intelligent  smart  metering systems  in their territories  that shall assist the active participation of consumers in the gas supply market. The implementation of those metering systems may be subject to an economic assessment of all the long-term costs and benefits to the market and the individual consumer or which form of intelligent  smart  metering is economically reasonable and cost-effective and which timeframe is feasible for their distribution. Such assessment shall take place by 3 September 2012.  new 2. Such assessment shall take into consideration the methodology for the cost-benefit analysis and the minimum functionalities for smart metering systems provided for in Commission Recommendation 2012/148/EU1 to the extent that they are applicable for natural gas, as well as the best available techniques for ensuring the highest level of cybersecurity and data protection. Such assessment shall also duly consider potential synergies with an already rolled-out electricity smart metering infrastructure, or options for selective rollouts to cases that can quickly return net benefits to keep costs in check.  2009/73 (adapted)  new 3. Subject to that assessment, Member States or any competent authority they designate, shall prepare a timetable  with a target of up to ten years  for the implementation  deployment  of intelligent  smart  metering systems.  Where the deployment of smart metering systems is assessed positively, at least 80 % of final customers shall be equipped with smart meters within seven years of the date of the positive assessment.  The Member States or any competent authority they designate, shall ensure the interoperability of those metering systems to be implemented within their territories and shall have due regard to the use of appropriate standards and best practice and the importance of the development of the internal market in natural gas. 1 Commission Recommendation 2012/148/EU of 9 March 2012 on preparations for the roll-out of smart metering systems (OJ L 73, 13.3.2012, p. 9). EN 6 EN  ANNEX III Part A Repealed Directive with list of the successive amendments thereto (referred to in Article 90) Directive 2009/73/EC of the European Parliament and of the Council (OJ L 211, 14.8.2009, p. 94) Regulation (EU) 2018/1999 of the Only Article 51 European Parliament and of the Council (OJ L 328, 21.12.2018, p. 1) Directive (EU) 2019/692 of the European Parliament and of the Council (OJ L 117, 3.5.2019, p. 1) Part B Time-limits for transposition into national law and date of application (referred to in Article 90) Directive Time-limit for transposition Date of application Directive 2009/73/EC 3 March 2011 3 March 2011, except as regards Article 11 3 March 2013 as regards Article 11 Directive (EU) 2019/692 24 February 2020 EN 7 EN  2009/73 Annex II (adapted) ANNEX IVII CORRELATION TABLE Directive 2003/55/EC This Directive Article 1 Article 1 Article 2 Article 2 Article 3 Article 3 Article 4 Article 4 Article 5 Article 5 — Article 6 — Article 7 Article 6 Article 8 Article 9 Article 9 Article 7 Article 10 — Article 11 Article 7 Article 12 Article 8 Article 13 — Article 14 — Article 15 Article 10 Article 16 — Article 17 — Article 18 — Article 19 — Article 20 — Article 21 — Article 22 EN 8 EN — Article 23 Article 11 Article 24 Article 12 Article 25 Article 13 Article 26 Article 14 Article 27 Article 15 Article 29 Article 16 Article 30 Article 17 Article 31 Article 18 Article 32 Article 19 Article 33 Article 20 Article 34 Article 21 Article 35 Article 22 Article 36 Article 23 Article 37 Article 24 Article 38 Article 25(1) (first Article 39 and second sentence) — Article 40 Article 25 (rest) Article 41 — Article 42 — Article 43 — Article 44 — Article 45 Article 26 Article 46 — Article 47 Article 27 Article 48 Article 28 Article 49 EN 9 EN Article 29 Article 50 Article 30 Article 51 Article 31 Article 52 Article 32 Article 53 Article 33 Article 54 Article 34 Article 55 Article 35 Article 56 Annex A Annex I Directive 2009/73/EC This Directive Article 1(1) Article 1(1) Article 1(2) - - Article 1(2), (3) and (4) Article 2, introductory Article 2, introductory wording wording - Article 2, points 1 to 13 Article 2, point 1 Article 2, point 14 Article 2, point 2 Article 2, point 15 Article 2, point 3 Article 2, point 16 Article 2, point 4 Article 2, point 17 Article 2, point 5 Article 2, point 18 Article 2, point 6 Article 2, point 19 - Article 2, point 20 to 22 Article 2, point 7 Article 2, point 23 Article 2, point 8 Article 2, point 24 EN 10 EN Article 2, point 9 Article 2, point 252 Article 2, point 10 Article 2, point 26 Article 2, point 11 Article 2, point 27 Article 2, point 12 Article 2, point 28 Article 2, point 13 Article 2, point 29 Article 2, point 14 Article 2, point 30 Article 2, point 15 Article 2, point 31 Article 2, point 16 Article 2, point 32 Article 2, point 17 Article 2, point 33 - Article 2, point 34 Article 2, point 18 Article 2, point 35 Article 2, point 19 Article 2, point 36 Article 2, point 20 Article 2, point 37 Article 2, point 21 Article 2, point 38 Article 2, point 22 Article 2, point 39 Article 2, point 23 Article 2, point 40 Article 2, point 24 Article 2, point 41 Article 2, point 25 Article 2, point 42 Article 2, point 26 Article 2, point 43 Article 2, point 27 Article 2, point 44 Article 2, point 28 Article 2, point 45 - Article 2, point 46 to 47 Article 2, point 32 Article 2, point 48 Article 2, point 34 Article 2, point 49 EN 11 EN Article 2, point 35 Article 2, point 50 Article 2, point 36 Article 2, point 51 - Article 2, point 52 to 71 Article 37 Article 3 - Article 4 Article 3 Article 5 (1) and (2) - Article 5 (3) and (4) Article 5 (11) Article 5 (5) Article 7 Article 6 Article 4 (1) Article 7 (1) - Article 7 (2) Article 4 (2) Article 7 (3) - Article 7 (4) - Article 7 (5) to (9) Article 4 (3) Article 7 (10) Article 4 (4) Article 7 (11) - Article 8 Article 8 Article 9 - Article 10 - Article 11 - Article 12 - Article 13 - Article 14 - Article 15 EN 12 EN - Article 16 - Article 17 - Article 18 - Article 19 - Article 20 - Article 21 - Article 22 - Article 23 - Article 24 - Article 25 - Article 26 Article 32 Article 27 - Article 27(3) Article 34 Article 28 Article 33 Article 29 Article 38 Article 30 - Article 31 - Article 32 - Article 33 Article 35 Article 34 - Article 34 (3) Article 13 (1) to (2) Article 35 (1) to (2) - Article 35 (3) to (4) Article 13 (3) Article 35 (5) EN 13 EN - Article 35 (7) to (9) Article 13 (5) Article 35 (10) Article 16 Article 36 - Article 37 Article 23 Article 38 Article 24 Article 39 Article 25(1) Article 40 (1) - Article 40 (2) Article 25(2) Article 40 (3) Article 25(3) Article 40 (4) Article 25(4) Article 40 (5) Article 25(5) Article 40 (6) - Article 40 (7) to (9) - Article 41 Article 26 Article 42 Article 27 Article 43 Article 28 (1) to (4) Article 44 (1) to (4) - Article 44 (5) Article 29 Article 45 - Article 46 - Article 47 - Article 48 - Article 49 - Article 50 EN 14 EN Article 22 Article 51 - Article 52 - Article 53 Article 9 Article 54 Article 14 Article 55 Article 15 Article 56 Article 17 Article 57 Article 18 (1) to (10) Article 58 (1) to (10) - Article 58 (11) Article 19 Article 59 Article 20 Article 60 Article 21 Article 61 - Article 62 - Article 63 - Article 64 Article 10 Article 65 Article 11 Article 66 Article 12 Article 67 Article 30 Article 68 Article 31 Article 69 Article 39 Article 70 (1) to (5) - Article 70 (6) Article 40 Article 71 Article 41 Article 72 EN 15 EN - Article 72(5) Article 41(5) to (9) Article 72 (6) to (10) Article 41 (10) to (17) Article 73 (1) to (8) Article 42 (1) to (4) Article 74 (1) to (4) - Article 74 (5) Article 42 (6) Article 74 (6) Article 43 Article 75 Article 44 Article 76 Article 46 Article 77 Article 47 Article 78 Article 48a Article 79 - Article 80 Article 49a Article 81 Article 49b Article 82 - Article 83 - Article 84 - Article 85 - Article 86 Article 54 Article 87 Article 53 Article 88 Article 55 Article 89 Article 56 Article 90 Annex I Annex I - Annex II EN 16 EN - Annex III Annex II Annex IV EN 17 EN SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ja määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimist Sissejuhatus 2019. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) teatise Euroopa roheline kokkulep e , milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. 2020. a septembris avaldas komisjon 2030. aasta kliimaeesmärgi kava teatis e , milles tegi ettepaneku sätestada uus 2030. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55% võrra, et saavutada 2050. aastaks ELis kliimaneutraalsus tasakaalustatud, õiglasel, realistlikul ja mõistlikul viisil. See uus eesmärk kiideti ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt heaks 10.-11. detsembril 2020. a toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Energia tootmine ja kasutamine kõigis majandussektorites põhjustab üle 75% ELi KHG heitest. Energiasüsteemi süsinikuheite edasine vähendamine on seega võtmetähtsusega 2030. ja 2050. aasta eesmärkide saavutamisel. 2020. a juulis avaldatud energiasüsteemi integreerimise strateegia s ja vesinikustrateegia s tõi komisjon esile vajaduse vaadata läbi EL gaasiturgu reguleeriv õigusraamistik, et hõlbustada taastuvallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu ja suurendada tarbijate mõjuvõimu, tagades ELis samal ajal lõimitud, likviidne ja koostalitlusvõimeline gaasisiseturg. Komisjon peab õigusraamistiku muutmist vajalikuks gaasisektori kulutõhusa dekarboniseerimise võimaldamiseks, et soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside (sh vesiniku) turuletoomist ning hõlbustada nende juhtimist, edastamist, jaotamist ja nendega kauplemist olemasolevas gaasivõrgus laiemas energiasüsteemi integreerimise kontekstis. Samuti leiab komisjon, et tuleks ka kaaluda taastuvallikatest toodetud gaaside hajutatud tootmise ühendamist taristuga ja turulepääsu , muu hulgas jaotustasandil, mis täiendaks taastuvallikatest toodetud gaaside kasutamist suurema kohaliku mõõtmega ringmajanduse kontekstis (nt põllumajandusettevõttes kasutatav biogaas ). Kui taastuvallikatest toodetud gaasid suunataks gaasivõrku ja tarneallikad oleksid mitmekesisemad, muutuksid ELis tarbitava ja siia transporditava gaasi kvaliteedi näitajad. Selleks, et see ei viiks turu killustumise ja kaubanduspiiranguteni, tuleb uurida, kuidas tagada gaasisüsteemide koostalitlus ja takistamatu gaasivoog üle liikmesriikide piiride. Sellest tulenevalt on komisjon algatanud gaasidirektiivi 2009/73/E Ü ja gaasimääruse (EÜ) nr 715/200 9 läbivaatamise ja muutmise. Gaasidirektiiv ja -määrus võeti vastu osana ELi kolmandast energiapaketist, mis jõustus 2009. aasta septembris. Gaasidirektiivis kehtestati ühised reeglid gaasi ülekandmiseks, jaotamiseks, tarnimiseks, hoiustamiseks ja turule ligipääsemiseks. Gaasimäärusega kehtestati gaasivõrkudele juurdepääsu käsitlevad õiglased ja mittediskrimineerivad eeskirjad piiriüleses kaubanduses, mis nägi ette ka erinevates valdkondades detailsete võrgueeskirjade loomise. Gaasitarbimine Eestis on langustrendis ja viimase kümnendi jooksul on maagaasi tarbimine vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra, gaas moodustab energiabilansis ca 6%. Tarbimine on langenud nii soojuse tootmises, elektrienergia tootmises, tööstussektoris nii soojuseks kui ka tooraineks kasutamises. Ülekaalukalt kõige rohkem kasutatakse maagaasi Eestis soojuse tootmiseks nii kaugküttes kui lokaalses tootmises. Aastast 2008 on näha gaasitarbimise languse trendi soojuse tootmiseks. Languse peamiseks põhjuseks on energiasäästumeetmete rakendamine kaugküttepiirkondades ning üleminek kohalikele kütustele ( puiduhake ja turvas), aga ka vähese konkurentsi tõttu toimunud maagaasi hinna kasv. Kasvutrendi on olnud näha ja oodatakse maagaasi tarbimises transpordisektoris. See on seotud ELi eesmärgiga katta 10% transpordisektori energiatarbest taastuvenergiaga, kus Eestis nähakse suurt rolli biometaani kasutamisel. 2020. aastal toodeti ja tarbiti transpordisektoris Eestis biometaani 97,4 GW h . Aastaks 2030 on riik võtnud eesmärgiks suurendada biometaani tootmismahte 380 GWh-ni aasta s. Lisaks oodatakse väiksemat tarbimise kasvutrendi kodumajapidamistes ning äri ja avaliku teeninduse sektoris. Joonis 1. Aastase gaasitarbimise statistika ja prognoos kuni aastani 2029 (Allikas: Elering AS) Gaasi direktiivi ja määruse muutmise eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 194(2), mis on energiavaldkonna meetmete õiguslik alus ning artiklil 114(1). Kavandatud meetmete eesmärkideks on ka üldiselt tagada energiaturu toimimine, tagada energiaga varustamise kindlus liidus, edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning edendada energiavõrkude sidumist. Kavandatavad meetmed on samuti panustamas Euroopa Liidu majanduse dekarboniseerimisse . Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu energia töörühmas. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks ( [email protected] ), taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo ( [email protected] ), energeetikaosakonna rahvusvahelise koostöö nõunik Liis Kilk ( [email protected] ) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ketli Lindus ( [email protected] ). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ( [email protected] ). Sisu ja võrdlev analüüs Järgnevalt on välja toodud ettepaneku peamised eesmärgid ja sätted, millega kehtivat gaasi direktiivi ja määrust oluliselt muudetakse või sellesse uusi elemente lisatakse. Lisaks tehakse muudatusi gaasi varustuskindluse määrusesse (direktiivi art. 67, kohanemine energia üleminekuga, kohanemine uute ohtudega nt. küberjulgeolek, gaasihoidla efektiivsem kasutamine, solidaarsusmehhanismid, ühishangete korraldamine) ning ACER (määruse art. 4, 39, 42, 65, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet) ja REMIT (direktiivi art. 72 ja määruse art. 16, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta) määrustesse. Paketi eesmärgiks on olemasoleva energiasüsteemi transformeerimine aastaks 2050. See kujutab endast tõhusamat ja ringselt toimivat energiasüsteemi; sügavat elektrifitseerimist mis põhineb taastuvenergial; taastuvate ja vähese süsinikusisaldusega kütuste kasutamine sektorites kus dekarboniseerimist on keerulisem teha. Aastaks 2050 peaksid gaasilised kütused hõlmama enda alla umbes 20% energia lõpptarbimisest ning peab olema toimunud liikumine fossiilselt gaasilt taastuvatele ja süsinikuvaestele gaasidele. Selleks ajaks peavad gaasilised kütused koosnema peamiselt biogaasist , biometaanist , taastuvast ja süsinikuvaesest vesinikust kui ka sünteetilisest metaanist. Kõige suurema muutusena on nii gaasi direktiivi kui määrusesse lisatud vesiniku regulatsioon. Komisjoni hinnangul sobib gaasi seadusandlus suures osas ka vesinikuturu reguleerimiseks. Viis strateegilist põhimõtet gaasi/vesinikuturu paketis sisalduvatel ettepanekutel: Olemasolevasse infrastruktuuri võimaldada (paremini) sisestada taastuvaid ja vähese süsinikusisaldusega gaase – ehk piiriüleste tariifide eemaldamine, et soodustada selliste gaaside integreerimist gaasisüsteemi; pikaajaliste fossiilsete gaaside lepingute keelustamine 2049. aastaks (lepingud, mis on kehtivusega alla ühe aasta või olulised varustuskindlusele on lubatud), gaasihoidlate ja LNG terminalide vastuvõtuvõimekuse parandamine, vesiniku segamiskohustuse asendamine vabatahtlikkusega ehk 5% vesiniku ülempiiri kehtestamine liikmesriikide piiride ühenduspunktides ning suurema läbipaistvuse tagamine gaasihoidlates ja LNG terminalides. Võimaldada vesinikule pühendatud infrastruktuuri ja turu arengut (kuna seni on olnud kõikjal dokumentatsiooni skoobist vesinik väljas ehk uue turu tekke võimaldamine) – vertikaalne (direktiivi art. 62) ja horisontaalne (direktiivi art. 64) „ unbundling “ ehk vesiniku tootmine ja kauplemine peavad transpordist olema lahutatud ja samal ajal ka maagaasi ja vesinikuvõrgu haldurid peavad olema seaduslikult erinevad üksused, teatud lühiajaliste erandite võimaldamine esialgu, paindlikkus tariifide rakendamisel. Vesinikuvõrkude arendamiseks luuakse eraldiseisev Euroopa ülene vesinikuvõrkude operaatorite organisatsioon ENNOH ( European Network of Network Operators for Hydrogen , ENTSO-E ja ENTSO-G kõrvale). On ette nähtud teatav regulatiivne paindlikkus üleminekuajaks kuni 2030 ja alates 2030 edasi on ette nähtud selged regulatiivsed raamid (vesiniku tootmine ja transport tuleb omandiliselt eraldada, seada tuleb tariifisüsteem ja kolmanda osapoole juurdepääs võrkudele ja hoidlatele). Erand tehakse geograafiliselt piiratud vesinikusüsteemidele (nn hydrogen valleys ), millele unbundling reegel ei rakendu seni kuni need pole ühendatud suurema vesinikuvõrguga. Oluline on ka vesiniku kvaliteedi säilitamine võrgus. Kvaliteet sõltub suuresti tootmistehnoloogiast ja transpordist. Keeruliseks ja kulukaks võib muutuda kvaliteeti säilitamine ühendatud võrkude puhul. Ettepanek sisaldab kolme elementi: liikmesriikide poolt harmoniseeritud lähenemine vesiniku kvaliteedile; rahvusvaheline koordinatsioon probleemide tekkimisel; vesiniku kvaliteedi standardiseerimine. Tervikliku võrguplaneerimise edendamine, et elektri-, gaasi- ja vesinikuvõrkude plaanid arvestaksid üksteisega. – ehk holistiline lähenemine, mitte niivõrd üks plaan kõigi kolme sektori jaoks, kuid vähemalt joondatud ja omavahel seotud stsenaariumid. Arvestamine riiklike REKKide (riiklik energia- ja kliimakava) ja TYNDP ( Ten- Year Network Development Plan ) eesmärkidega, vähemalt riiklikul tasandil ühtne plaan kõigi võrguhaldurite tarbeks ja eraldi vesinikuvõrguarengu raport, et tagada, et vesinikutaristu ehitus põhineb realistlikel ja tulevikku suunatud tarbimiskõvera analüüsidel. Soosida tarbijakaitset ja tarbijate kaasamist nüüd ka taastuvate- ja vähese süsinikusisaldusega gaasi turgudel (tarbijakeskne dekarboniseerimine ) – eesmärgiga peegeldada neid tingimusi, mis juba kehtivad elektri- ja gaasitarbijatele. Põhilised tarbijakaitsepõhimõtted peavad rakenduma, energiavaesuse ja haavatavate tarbijatega peab tegelema ning tarbijatel peab olema võimalik valida tarbimiseks nimelt taastuvaid ja vähese süsinikusisaldusega gaase. Parandada turgude elastsust ja varustuskindlust – esmalt tuleb adapteeruda loomulikult energiapöördega kaasnevate uute riskidega (nt. küberjulgeolek), tuleb solidaarsust liikmesriikidega operatiivselt ka tagada ja gaasivarusid efektiivsemalt tagada, sh. vabatahtlikke strateegiliste varude ühishankeid võimaldada. Alles seejärel saab liikuda varustuskindluse tagamiselt edasi ka elastsuse suurendamisele. Gaasihoidlad lisatakse regionaalsete riskihindamiste skoopi ning üheks võimaluseks on riikidel ühiselt hoida regiooni gaasihoidlas gaasi miinimumtaset ning sellesse ka ühiselt panustada. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Kavandatavad meetmed võetakse vastu ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 ja artikli 114 lõike 1 alusel. Energiavaldkonnas on Euroopa Liidul jagatud pädevus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punktile i. Käesoleva algatuse eesmärke ei ole võimalik saavutada riiklikul tasandil. Algatuse eesmärk on muuta kehtivaid ELi õigusakte ja luua uus raamistik vesiniku siseturu jaoks, mis on võtmetähtsusega, et saavutada kulutõhus ja puhas vesinikumajandus. Üksikud liikmesriigid ei saa lahendada probleeme nii tõhusalt, sest tõhusama ja integreerituma ELi gaasituru edendamine nõuab kõigi liikmesriikide ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemisviisi, mida on võimalik saavutada ainult ELi meetmete abil. Algatuse eesmärk on ka vältida kooskõlastamata ja killustatud poliitiliste algatuste moonutavat mõju, kuna paljud liikmesriigid töötavad välja riiklikke lähenemisviise, nt vesiniku kasutuselevõtu osas. ELi meetmetel on märkimisväärne lisaväärtus, kuna nendega tagatakse ühtne lähenemisviis kõigis liikmesriikides ja kolmandate riikide suhtes, sest ELi süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärkide saavutamine võib nõuda taastuvate ja vähese süsinikdioksiidiheitega gaaside importi kolmandatest riikidest. Vähese süsinikusisaldusega gaaside algatus aitab kaasa ka siduvate ELi tasandi eesmärkide saavutamisele. EL on juba võtnud endale kohustuse saavutada 2030. aastaks vähemalt 32% taastuvate energiaallikate osakaal kogu energiatarbimises ning on välja andnud ambitsioonika strateegia vesiniku kasutuselevõtuks, et saavutada 2030. aastaks 40 GW paigaldatud elektrolüüsivõimsus. Euroopa Komisjon tegi hiljuti ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside netoheitmeid 2030. aastaks veelgi rohkem, vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, võrreldes praeguse eesmärgiga, mis on 2030. aastaks vähemalt 40%. Kasvuhoonegaaside heitkoguste 55%- line vähendamise eesmärk toob hinnanguliselt kaasa taastuvate energiaallikate osakaalu 38-40%. Gaasikütused moodustavad ka 2050. aastaks jätkuvalt olulise osa energialiikidest, mis nõuab gaasisektori dekarboniseerimist konkurentsivõimeliste dekarboniseeritud gaasiturgude kavandamise kaudu. Ettepanek ei lähe proportsionaalsuse aspektist kaugemale, mis on vajalik üldise eesmärgi saavutamiseks, milleks on gaasiliste kütuste süsinikdioksiidiheite vähendamise hõlbustamine konkurentsivõimelisel viisil ja võimalikult väikeste majanduskuludega, tagades samal ajal energiajulgeoleku ja asetades tarbijad energiaturgude keskmesse. Kohustuste vahelist tasakaalu ning liikmesriikide ja eraõiguslike üksuste erineva tegutsemisvõime arvestamist peetakse asjakohaseks, võttes arvesse vajadust saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju majandusele Gaasidirektiivi ja -määruse läbivaatamisel on tõenäoliselt positiivne mõju majanduskasvule ja investeeringutele, et vähendada ELi kliimaeesmärkide saavutamise kulusid ning tuua seega kasu tarbijatele ja ettevõtetele. Taastuva ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tootmise võimalused on liikmesriigiti erinevad, mis tähendab, et ELi turg toob olulist kasu varustuskindlusele. Tugevad turusignaalid ja eeskirjad vesiniku kohta aitavad turuosalistel teha teadlikumaid valikuid millal ja kuidas vesinikku kasutada või sellesse investeerida, ning loob prognoositavuse , mis on vajalik investeeringuteks tootmisse, tootmisrajatiste, infrastruktuuri ja lõpprakenduste jaoks. See toob kaasa kulude vähenemise ja sellega seotud tehtud investeeringute vähenemise. Samuti võimaldavad need vähendada energiasüsteemi üldisi kulusid, võimaldades tootjatel otsustada, kas ja millal vesinikku toota, parandades seeläbi süsteemi üldist paindlikkust. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvatest energiaallikatest ja süsinikdioksiidivaba gaasist, sealhulgas puhtast vesinikust toodetud energia suurem kasutamine tooks kaasa heitkoguste vähenemise, kuna välditakse fossiilkütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside teket. Lühemad metaani tarneahelad ja nende asendamine vesinikuga vähendavad metaani heitkoguseid. Fossiilkütuste asendamine taastuvate ja vähese süsinikdioksiidiheitega energiaallikatega vähendab samuti saasteaineid ja avaldab soodsat mõju tervisele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Energiajulgeolekule ja varustuskindlusele on kindlasti positiivne vähendades sõltuvust imporditud gaasidest, mis pärinevad kolmandatest riikidest. Välissuhete poolelt edendab riikidevahelist koostööd. Mõju regionaalarengule Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju halduskoormusele Ettepanekus kaalutakse meetmeid turuosaliste halduskoormuse vähendamiseks, näiteks hulgimüügiturgudele juurdepääsu tõkete vähendamine. Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale Gaasituru dekarboniseerimine vähendab KHG hulka, mis omakorda mõjub positiivselt ka inimeste tervisele. Gaasi dekarboniseerimine ja vesinikuturu loomine loob ELis uusi töövõimalusi seda eriti energiasektoris. Tuleb täiendavalt analüüsida gaasi hinna arengut lõpptarbija jaoks, eelkõige mõistmaks selle mõju energiavaesusele ja haavatavatele tarbijatele kelle jaoks võib esineda barjääre investeerimaks energiatõhususesse. Direktiivi ettepanekuga tuuakse tähelepanu eraldi ka tarbijakaitse teemale. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Eesti toetab gaasidirektiivi ja gaasimääruse muutmist viisil, mis soodustab Euroopa Liidu ühise gaasituru tekkimise eeldusena ühiste reeglitega regionaalsete gaasiturgude teket ja toimimist Euroopa Liidu. Pooldame täiendavate regulatsioonide kehtestamist taastuvgaaside konkurentsivõimeliseks integreerimiseks gaasiturul , pidades muuhulgas oluliseks rakendada taastuvgaaside gaasisüsteemi sisestamisele hinnasoodustust hinnatsooniüleselt . Muudatuste tegemisel on oluline keskenduda Euroopa Liidu sisesele taastuvgaaside tootmisele nii ülekandesüsteemi, kohalike jaotusvõrkude kui ka kohapealse tarbimise tasandil vähendamaks liidu energiatoodete importsõltuvust ning parandamaks energiasüsteemide varustuskindlust. Taastuvgaaside kasutuselevõttu peavad liikmesriigid saama panustada vastavalt oma võimetele, mistõttu Eesti ei pea vajalikuks seada liikmesriikidele kohustust saavutada gaasisüsteemis taastuvgaaside tarbimises kindlat osakaalu. Selgitus : Praegune regulatiivne raamistik toetab gaasivõrgu tsentraliseeritud varustamist, mis tähendab, et taastuvate gaaside kaubeldavus ning juurdepääs turgudele ja nende gaasivõrku sisestamine ei ole fossiilse maagaasiga võrdsel tasemel. Sellel on oluline negatiivne mõju taastuvate gaaside tootjate turule lisandumisel. Samuti ei pruugi olemasolevad veeldatud maagaasi terminalid sobida taastuvate gaaside vastuvõtmiseks. Nimetatud barjääride eemaldamiseks ning fossiilsete gaaside eelisseisundi kaotamiseks on oluline gaasitaristu terviklik kavandamine, mis arvestaks taastuvate gaaside vajadustega. Euroopa Liidu siseselt on hulgaliselt killustatud gaasiturge, mis takistab tõhusal konkurentsil tekkimast. Lisaks on siseturul hulgaliselt liikmesriike, kus ei ole gaasiturg liberaliseeritud ning kus kehtivad teatud tarbijagruppidele endiselt reguleeritud hinnad (nt Leedu gaasiturul on kodutarbijatel jätkuvalt reguleeritud lõpphinnad). Selline turumudel ei aita kaasa gaasituru arenemisele ega taastuvgaaside kasutuselevõtule. Eesti, Läti ja Soome on aastast 2020 kujundanud välja ühiste reeglitega gaasituru, mille raames on lahendatud nii bilansi tagamise, kolmanda osapoole võrku ühendamise jms reeglid kui ka loodud ühine tariifitsoon. Gaasipakett peab motiveerima selliste ühisreeglitega turgude teket, ideaalis võiks taoliselt toimida kogu liidu gaasiturg. See võimaldab suurendada ka kohaliku gaasitootmise konkurentsi naaberriikides ning aitab kaasa taastuvgaaside turu arendamisele. Siiski ei tohiks gaasipaketi muutmisega seada liikmesriikidele kohustust saavutada gaasisüsteemis taastuvgaaside tarbimises teatud osakaalu. Iga liikmesriik peab oma võimete järgi leidma parimad viisid süsinikneutraalse energiamajanduse suunas liikumiseks. E uroopa Liit sõltub energiasüsteemide dekarboniseerimise teel järjest enam gaaskütustest. Tuumajaamade ja fossiilkütustel töötavate tootmisseadmete sulgemine toob kaasa maagaasi kui üleminekukütuse kasutuse suurenemise. Enamus kasutatavast gaasist imporditakse, suurendades seeläbi liidu impordisõltuvust gaasilistest kütustest. Euroopa Liidu siseselt toodetud taastuvgaaside turule toomine vähendab impordisõltuvust ning kasvatab Euroopa Liidu sisemajandust ning toetab kasvuhoonegaaside (KHG) heidete vähendamist jäätme- ja põllumajandussektoris. Siiski on taastuvgaaside tootmine kapitalimahukas ning ei konkureeri seetõttu veel edukalt maagaasiga. Seetõttu tuleb kaaluda taastuvgaaside konkurentsipositsiooni parandamiseks näiteks taastuvgaasi võrgule ligipääsu parendamist võrgu sisendtariifile täiemahulise soodustuse tegemise kaudu. Taastuvgaaside tootmine on olemuselt hajutatud, mis suurendab riikide ja Euroopa Liidu gaasisüsteemide varustuskindlust. Seejuures ei peaks piirama toodetud taastuvgaasi sisestuskohta gaasisüsteemi – taastuvgaasi peab saama sisestada nii ülekandesüsteemi, kohalikku jaotusvõrku või tarbida seda kohapeal. Mõlemal juhul on taastuvgaaside tootmisel ja kasutamisel positiivne mõju gaasi varustuskindlusele. Gaasiseadusandlus peab käsitlema gaasisüsteemi digitaliseerimist, gaasisüsteemi arengu planeerimisel peab lähtuma energiasüsteemide integreerimise potentsiaalist ja selle rakendamisest. Taastuvgaaside kasutamise tõendamiseks peab olema kasutusel kindel ja usaldusväärne sertifitseerimissüsteem . Gaasi- ja elektrituru regulatsioon peab olema võimalikult sarnane, sh tagama, et gaasisüsteemi võrguettevõtja ei tohi samaaegselt tegeleda taastuvgaasi tootmise või salvestamisega. Selgitus : Digitaliseeritud energiasüsteem on paindliku turukorralduse ja energiaturgude integreerituse alus. Kaugloetavad arvestid tootmises ja tarbimises tagavad võimaluse kaasata tootjaid ja tarbijaid kõigist energiaturgudest ning on oluline eeldus energiasüsteemide integreerituse loomiseks. Lisaks võimaldab gaasisüsteemi digitaliseerimine tarbijatel osaleda tõhusalt tarbimise juhtimises. Järjest suurem taastuvenergia osakaal gaasisüsteemis nõuab ka kindlat ja selget taastuvgaaside kasutuse tuvastussüsteemi. Senine päritolutunnistustest sõltuv tõendamissüsteem toimib hästi, kuid annab liiga suure ebamäärasuse tegelikult toodetud gaasi ja lõpptarbimisse jõudnud gaasi päritolu kohta. Tagamaks tõendussüsteemile suuremat läbipaistvust ja usaldusväärtust, on vajalik senist päritolutunnistuste väljastamise ja kustutamise süsteemi parandada, sihiga lühendada päritolutunnistuste kehtivust ja tõhustada taastuvgaaside tootmise ja tarbimise tõendamist. Energiasüsteemid on omavahel järjest rohkem põimumas. Gaasisüsteemi saab kasutada edukalt näiteks elektrisüsteemi salvestuselemendina (elektrienergia salvestus taastuvgaasidesse), gaasisüsteemi salvestatud energiat saab omakorda kasutada soojuse ja jahutuse tootmisel jne. Taastuvenergia tootmine elektriturul on sõltuv ilmastikuoludest, mistõttu ei pruugi alati tootmine olla tasakaalus tarbimisega. Siinkohal on igasugune salvestusmeetod teretulnud abivahend turgude paremaks toimimiseks, gaasi tootmine elektrienergiast ajal, mil elektrienergia tootmist on turul rohkem kui tarbimist, tagab hea sümbioosi elektri- ja gaasiturul. Tarbijad kasutavad sõltuvalt oma tarbijapaigaldistest lõpptarbijatena ennekõike energiat. Seejuures ei ole tarbijate lõikes oluline, kas majapidamises või tööstuses kasutatav energia saadakse gaasist, elektrienergiast või soojusest. Seetõttu on enamus jae- ja hulgituru tarnijaid keskendunud korraga nii elektri- kui gaasitarnetele. Ühelaadne regulatsioon gaasi- ja elektriturul tagab tarnijatele ja ka tarbijatele lihtsuse ja suurendab seeläbi ka konkurentsi nii jae- kui hulgiturul . Ühtlasi peab tulevane gaasipaketi regulatsioon tagama, et jaotusvõrguettevõtjad oleksid sarnaselt elektripaketile sõltumatud energia tootmisest (nt elektriturul ei tohi jaotusvõrguettevõtja tegeleda elektrienergia tootmise või salvestusseadmete haldamisega). Energiaturgude integreerumise vaatest on oluline, et gaasisüsteemi arengu planeerimine käib käsikäes elektrisüsteemi (s.h jaotusvõrkude) ning kaugkütte ja -jahutuse planeerimisega. See tagab, et erinevad energiakandjad ja kütused konkureerivad. Taastuvgaaside, s.h biometaani ja vesiniku arendamine peab toimuma võimalikult turupõhiselt ning eeldab gaasi tootmisest sõltumatut võrguettevõtjat. Vertikaalselt integreeritud ettevõtjate mudelid peaks pigem jääma erandiks ning olema põhjendatud vaid äärmuslikel juhtudel. Jaotusvõrkude ja süsteemihaldurite neutraalsus gaasisüsteemi integreeritud taastuvgaaside tootjate omandisuhtes peab tagama, et taastuvgaaside tootjatel on tõhus koostöö neutraalsete võrguettevõtjatega. Sarnane põhimõte kehtib ka elektriturul, kus näiteks jaotusvõrguettevõtja ei tohi omada, käitada ja hallata elektrienergia salvestuse seadmeid või elektriautode laadimistaristut. Selleks, et vabaturul toimuks võimalikult tõhus konkurents taastuvgaaside tootmisel (s.h. elektrolüüserite abil vesiniku tootmine) või salvestamisel (gaasi salvestus mahutites), ei tohi võrgu arengu eest vastutav võrguettevõtja tegeleda samaaegselt ka gaasi tootmise või salvestusega. Vastasel korral oleks keeruline tagada läbipaistvat ja kõigile turuosalistele võrdset turukeskkonda, mis võib omakorda pärssida konkurentsi ja tarbijatele pakutava gaasiteenuse kulutõhusust. Gaasituru elavdamiseks peab olema tagatud, et müüja vahetamine toimub võimalikult kiiresti, eelduslikult mitte kauem kui ühe päeva jooksul. Seejuures ei tohi regulatsioon piirata tähtajaliste lepingute pakkumist ning tagama kaitsetute tarbijate kaitse. Regulatsioon peab lähtuma võimalikult vähesest halduskoormusest nii tarbija kui müüja vaatest ning tarbija teavitus energiatarbimisest ja muudest õigustest peab olema tõhus. Selgitus: Tarbijal peab olema võimalik vahetada oma müüjat vähemalt ühe päeva möödudes. Üha digitaliseeruval turul, kus lisandub pakettidesse järjest rohkem taastuvgaaside müüjaid, on vaja tagada müüjavahetus võimalikult kiirelt. Eesti toetab direktiivi eelnõus toodud lähenemist, mille järgi peab gaasi müüja vahetus toimuma hiljemalt 2026. aastaks ühe tööpäeva jooksul. Siiski tuleb direktiivis tuua selgelt välja, et selline tähtaeg ei kehti tähtajaliste lepingute lõpetamise kohta. Tähtajalisi lepinguid ei tohiks ennetähtaegselt tasuta üles öelda, see kahjustab nii tarbija kui müüja huve. Tähtajaliste lepingute järgi on võimalik tarbijal fikseerida gaasi hind pikemaajaliselt stabiilselt ära, kannatamata seejuures 2021/2022. a hinnakriisile sarnaseid hinnatippe. Regulatsiooni põhimõtted peavad tagama, et turukorraldus on nii müüja kui tarbija vaatest võimalikult vähese halduskoormusega. Nii näiteks ei ole müüjatel võimalik oma infobaasides selgelt tuua välja, milline tarbija on väikeettevõte, keskmine ettevõte või suur ettevõte. See töö nõuaks nii müüjalt kui tarbijalt endalt ebaproportsionaalselt palju andmete edastust ning oleks seeläbi liiga koormav ja ebaproportsionaalne toodud eesmärgiga. Sellise lahenduse rakendamiseks tuleb kasutada liikmesriikide avalikke registreid, kuhu on ettevõtjad eelnevalt juba suuruse järgi klassifitseeritud. See vähendaks iga-aastast aruandlust tarbijate poolelt ning müüjate halduskoormust sellise info töötlemiseks. Direktiivi lisade järgi peab müüja näitama oma gaasiarvel hulgaliselt tarbimisega seotud informatsiooni. Reeglina ei ole aga arve kõige parem koht sellise info jagamiseks. Tihti tarbijad ei keskendu arvel toodud lisainfole, mistõttu on selline info edastamine ebatõhus. Parema tulemuse tagaks see, kui asjakohane info on edastatud konkreetse veebilehe või rakenduse kaudu. See võimaldaks tarbijal teavet reaalajas jälgida. Oluline on ka tagada, et selline infoedastus on printsiibis müüja kohustus. Ka see peab direktiivist selgelt välja tulema. Eesti pooldab pikas vaates turvalise, jätkusuutliku ning süsiniku vaba vesiniku kasutuselevõtu soodustamiseks gaasisüsteemi kõrvale üle- euroopalise vesinikutaristu loomist nii vesinikutrasside, mahutite kui terminalide näol, kasutades seejuures taristu rajamisel võimalikult suures ulatuses olemasolevat gaasitaristut. Vesinikutaristu halduril peavad olema sarnased kohustused ja õigused nagu maagaasi süsteemihalduril ning taristu kasutamisel peaks piiriüleste tariifide asemel kasutama kogu taristut hõlmavat ühist sisend- ja väljundhinnasüsteemi . Enne sellist regulatsiooni tuleks aga leida võimalused vesinikuturu elavdamiseks ning näha üleminekuperiood rangelt eraldatud taristu halduri nõuete rakendamiseks. Üleminekuperiood peab olema piisav, et tärkav turg saaks vajalikud ettevalmistused ära teha. Selgitus : Gaasisüsteemis ei ole mõistlik maagaasi ja rohelist vesinikku omavahel segada. Esiteks ei saa gaasi lõpptarbijad suure vesinikusisaldusega gaasi tarbida, see ei sobi tarbijapaigaldiste tänase spetsifikatsiooniga. Teiseks on vesiniku tootmine suhteliselt kallis, selle segamine maagaasiga ei ole majanduslikult mõistlik. Vesiniku tootmine on olemuselt energia salvestamine. Kõige tõhusam on kasutada vesinikku puhtal kujul konkreetselt selles sektoris, mis on vesiniku kasutusele sellel alal spetsialiseerunud, kus see on kulutõhus ning kus muid taastuvenergia allikaid kasutada ei saa või ei ole mõistilk. Selle tagamiseks on vajalik arendada välja eraldi vesinikutaristu, mille ülesandeks on transportida vesiniku selle tootmise kohast tarbimise juurde. Näiteks edukalt on võimalik toota vesinikku taastuvelektri tootmisseadmete juures (avameretuuleparkides), sisestada toodetud vesinik vesinikutaristusse ning transportida vesinik tarbijani läbi gaasitorustiku või veeldada vesinik ning tarnida see läbi vastava terminali lõpptarbijani. Siiski tuleb pidada silmas, et pikemas perspektiivis on vajalik lähtuda ainult rohelise või teatud tingimustel süsinikuvaba (nt tuumaenergia baasil toodetud) vesiniku tootmisest ja tarbimisest – kivisöest või maagaasist toodetud vesiniku kasutuses ei ole kliimaambitsioone silmas pidades kasu. Tagamaks, et vesinikutaristu funktsioneeriks sõltumatult, aitaks kaasa vesinikuturu funktsioneerimisele ja uute tootmisseadmete turule tulemisele, peab vesinikutaristu haldurile kehtima samasugune regulatsioon nagu täna kehtib direktiivi 2009/73/EÜ 10 kohaselt süsteemihaldurile (nt kolmanda osapoole ligipääsukohustus, tariifi kooskõlastamise kohustus, keeld tegeleda tootmise ja salvestusega või terminalide opereerimisega jne). Kuigi hetkel Eestis vesinikutaristu puudub, mistõttu on täpseid mõjusid raske hinnata, võib maagaasituru kogemuse põhjal eeldada, et selline lahendus tagaks võrdsed võimalused kõigile turuosalistele, oleks läbipaistev ja kulutõhus ning võimaldaks nii ka tarbijatel saada parimat teenust. Vesinikutaristu loomisel tuleb vältida riigipiiridel kogutavaid tariife, selle asemel peaks lähtuma põhimõttest, et võrgukasutuse tariifi peab maksma ainult vesiniku sisestamisel vesinikuvõrku ning väljumisel vesinikuvõrgust. Vastasel juhul tekib olukord, kus piiriülesed tariifid kuhjuvad ning muudavad vesiniku kasutuse trassi lõpp-punktis majanduslikult ebamõistlikuks. On loogiline, et vesinikutaristu kasutamisel maksavad kõik taristu kasutajad solidaarselt ühesugust sisend- ja väljundtariifi. Ühtlasi on oluline lähtuda vesinikutaristu rajamisel maksimaalselt olemasolevast gaasitaristust – olemasoleva taristu ümberkujundamine vesiniku transportimiseks on majanduslikult mõistlik ning vähendab ressursikasutust. 2030. aasta vaates on paketi kohaselt vaja selgepiirilisi nõudeid vesinikutaristu halduritele. Selline nõue on põhimõtteliselt mõis tlik , kuid nõude rakendamise ajakava on selgelt liiga ambitsioonikas. Selleks, et vesinikuturg hakkaks tööle, on vaja arendada rohelise vesiniku nõudlust ja selle tootmist. Kui see turg on edukalt käima lükatud, saab rakendada arenenud turu nõudeid ka vesinikutaristu halduritele. Võrgugaasil peab olema ühtne kvaliteedinorm üle Euroopa Liidu, mis võtab arvesse ka taastuvgaaside mõju gaasisüsteemile. Gaasituru dekarboniseerimise tagamiseks on oluline sätestada ühised nõuded gaasisüsteemi tehnilistele parameetritele, mille täitmine võimaldab gaasisüsteemis taastuvgaasi tehniliste raskusteta transportida. Vesiniku segamine olemasolevasse gaasisüsteemi peab olema praktikas teostatav ning ohutu kõigile turuosalistele. Selgitus : Taastuvgaaside järjest suuremale osakaalule gaasisüsteemis seab tugevad piirid gaasisüsteemi tehniline valmisolek selliseid gaase vastu võtta, edastada ja jaotada. Tagamaks gaasisüsteemi tehniline valmisolek näiteks biometaani vastu võtta, edastada ja jaotada, ei tohi täna biometaani hapnikusisaldus olla gaasisüsteemi sisestades kõrgem kui 0,5 moolprotsenti 11 . Vastasel juhul valitseb oht gaasisüsteemi tehnilisele terviklikkusele. Taastuvgaasid on viisil või teisel maagaasist teistsuguse tehniliste parameetritega, mistõttu ei saa sellised gaasid gaasisüsteemis suurtes kontsentratsioonides ringelda. Sellised piirangud ei võimalda taastuvgaasidel Euroopa Liidu gaasisüsteemis konkureerida. Gaasisüsteemi tuleb arendada selliselt, et need oleksid pikemas perspektiivis taastuvgaaside kasutuselevõtuks sobilikud. Siia hulka ei kuulu ainult kompressorjaamad, gaasijaotlad ja gaasitrassid, vaid ka näiteks maa-alused gaasihoidlad. Pikemas perspektiivis on oluline, et Euroopa Liidu ühes punktis sisestatud taastuvgaas ei põhjustaks teises punktis gaasisüsteemi toimimisele ohtu. Määruse eelnõu kohaselt peab liikmesriik tagama, et alates 1. oktoobrist 2025 on gaasisüsteem valmis võtma vastu kuni 5% vesinikku. See tähtaeg on väga ambitsioonikas, arvestades kui palju eeltööd, uuringuid ja võimalike süsteemi modifikatsioone on vaja gaasisüsteemis tervikuna teha, et aru saada ja tagada, et 5% sisestamise määr oleks kõigile seadmetele ja lõpptarbijale ohutu. Peamised piirangud siinjuures tulenevad lõpptarbija seadmetest ja lõpptarbija gaasipaigaldise seisukorrast, mis hetkel võib olla piisav maagaasi jaoks, kuid ei pruugi olla piisav tagamaks vesiniku-maagaasi segu ohutut kasutamist. Liikmesriigile peaks andma piisava aja selgitamaks välja, et kuni 5% vesinikusisaldus kogu süsteemis on ohutu kõigile turuosalistele. Gaasi varustuskindluse tagamise regulatsioon peab tõhustama regiooniülest reageerimist varustuse häirele. Varustuskindluse tagamisel peab suurendama liidu gaasimahutite kasutamist. Selgitus: Kehtiv varustuskindluse süsteem seab naaberriikidele kohustuse sõlmida omavahel varustuskindluse tagamise lepinguid. Lepingute raames on naaberriikidel kohustus aidata teineteist gaasi varustusraskustega toimetulekul. Regiooni gaasiturud on järjest rohkem integreeritud, mistõttu peavad ka teineteise abistamise meetmed olema regiooniülesed mitte piirduma vaid naaberriikidevahelise kokkuleppega. Euroopa Liit on gaasi netoimportiga, sõltudes seejuures tugevalt ennekõike Venemaa päritolu gaasist. Liidus on ka olulises mahus gaasimahuteid ning LNG võimekust. 2021/2022 kütteperiood on näidanud, et puhtalt tururegulatsioonile lootma jäädes ei ole võimalik keerukate torugaasi tarnetingimuste juures tagada korralikku varustuskindlust torugaasi tarnete katkemisel. Seetõttu tuleb kaaluda vähemalt suurematele gaasi tarnijatele kohustuslikku varu imporditava torugaasi kõrvale. Nii on võimalik tagada, et torugaasi varustuse piiramise või katkemise korral on võimalik tagada liidusiseste tarnetega kindel gaasivarustus. Gaasivõrgu dekarboniseerimine taastuvgaasidega peab panustama mitte ainult keskkonnasäästu vaid ka majanduse konkurentsivõimesse, see nõuab täiendavat teadus-, arendus-, ja innovatioonitegevust sh mahukaid investeeringuid sektorisse, mis peaks põhinema Euroopa Liidu rahastul. Selgitus: Süsinikuneutraalse majandusmudeli suunas liikumiseks on oluline integreerida taastuvenergialahendusi sektorit üleselt. Gaasivõrgu järk-järguline üleviimine taastuvgaasidele peab põhinema teadmistepõhistel otsusustel, seega võib tekkida vajadus täiendavate teadusuuringute järele, et toetada poliitika kujundamist ning et hinnata vajalike tegevuste tervikliku mõju näiteks erinevate tehnoloogiate ja nende väärtusahelate mõju keskkonnale ning sotsiaal- ja majandusvaldkonnale, sh hinnates kogu olelusringi jooksul tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Taastuvgaaside tootmisest kuni tarbimise ergutamiseks tuleks rakendada Euroopa Liidu rahastuid. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Sisendit küsiti Keskkonnaministeeriumilt ja Rahandus ministeeriumilt. Eelnõude ettepanekud saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2 esitatud kaasamise tabelis. EUROOPA KOMISJON Brüssel, 15.12.2021 COM(2021) 804 final ANNEXES 1 to 4 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta {SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} - {SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final} ET ET I LISA SUUNISED  uus 1. TEAVE, MIS AVALDATAKSE ÜLEKANDESÜSTEEMI HALDURI REGULEERITUD TULU KINDLAKSMÄÄRAMISEKS KASUTATAVA METOODIKA KOHTA Enne tariifiperioodi avaldab reguleeriv asutus järgmise teabe või teeb seda reguleeriva asutuse otsuse alusel ülekandesüsteemi haldur. Kui ülekandesüsteemi haldur on suurema äriüksuse või valdusühingu osa, esitatakse see teave ülekandetoiminguid käsitlevast teabest eraldi. 1. Metoodika eri komponentide arvutamise, määramise ja heakskiitmise eest vastutav üksus. 2. Metoodika kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmist: a) üldmetoodika, näiteks tulude ülempiiri arvestav, hübriidne, kulupõhine või tariife võrdlev; b) regulatiivse varabaasi (RAB) määramise metoodika, sealhulgas: i) metoodika, mille alusel määratakse varade algväärtus, mida kohaldatakse reguleerimise alguses ja uute varade lisamisel regulatiivsesse varabaasi; ii) varade ümberhindamise metoodika; iii) varade väärtuse muutumise selgitused; iv) kasutusest kõrvaldatud varade käsitlemine; v) amortiseerimise metoodika, mida kohaldatakse regulatiivse varabaasi suhtes, sealhulgas kõik väärtuste muudatused; c) kapitalikulu määramise metoodika; d) kogukulude (TOTEX) või vajaduse korral tegevuskulude (OPEX) ja investeeringukulude (CAPEX) kindlaksmääramise metoodika; e) vajaduse korral kulutõhususe kindlaksmääramise metoodika; f) inflatsiooni määramiseks kasutatud metoodika; g) vajaduse korral toetuste ja stiimulite kindlaksmääramise metoodika; h) kontrollimatud kulud; i) vajaduse korral valdusühingu siseselt osutatavad teenused. 3. Metoodikas kasutatavate näitajate väärtused: a) Nende näitajate üksikasjalikud väärtused protsentides, mis on osa omakapitali hinnast ja võlakapitali hinnast või kapitali kaalutud keskmisest hinnast; b) torustike ja kompressorite suhtes eraldi kohaldatavad amortisatsiooniperioodid aastates; ET 1 ET c) varade amortisatsiooniperioodi või varade amortisatsiooni kiirendamise muudatused; d) tõhususeesmärgid protsentides; e) inflatsiooniindeksid; f) toetused ja stiimulid. 4. Nende kulude väärtused kohalikus vääringus ja eurodes, mida kasutatakse lubatud või sihttulu kindlaksmääramiseks ja mis on seotud järgmisega: a) regulatiivne varabaas varaliikide kaupa aastas kuni selle täieliku amortiseerumiseni, sealhulgas: b) regulatiivsesse varabaasi lisatud investeeringud varaliikide kaupa; c) amortisatsioon varaliikide kaupa kuni varade täieliku amortiseerimiseni; d) kapitalikulu, sealhulgas omakapitali hind ja võlakapitali hind; e) tegevuskulud; f) toetused ja stiimulid üksuse kaupa eraldatuna. 5. Ülekandesüsteemi halduri kohta esitatavad finantsnäitajad. Kui ülekandesüsteemi haldur on suurema äriüksuse või valdusühingu osa, esitatakse need väärtused ülekandesüsteemi halduri kohta eraldi, sealhulgas: a) intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA); b) intressi- ja maksueelne kasum (EBIT); c) varade tootlus I (ROA) = EBITDA/RAB; d) varade tootlus II (ROA) = EBIT/RAB; e) omakapitali tootlus (ROE) = omakapital/kasum; aa) kasutatava kapitali tootlus (RoCE); bb) finantsvõimenduse määr; cc) netovõlg / (netovõlg + omakapital); dd) netovõlg/EBITDA. Reguleeriv asutus või ülekandesüsteemi haldur esitab lihtsustatud tariifimudeli, mis sisaldab metoodika liigendatud parameetreid ja väärtusi ning võimaldab ülekandesüsteemi halduri lubatud või sihttulu arvutamist korrata.  715/2019 (kohandatud) Ülekandesüsteemi halduritega seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele 1. Ülekandesüsteemi haldurid pakuvad kindlaid ja katkestatavaid teenuseid minimaalse kestusega kuni üks päev. 2. Ühtlustatud ülekandelepingud ja ühtsed võrgueeskirjad peavad olema koostatud sellisel viisil, et need hõlbustaksid võrgu kasutajate lepingulise võimsusega kauplemist ja selle võimsuse taaskasutamist ilma võimsuse eraldamist takistamata. 3. Ülekandesüsteemi haldurid töötavad pärast põhjalikku konsulteerimist võrgu kasutajatega välja võrgueeskirjad ja ühtlustatud lepingud. ET 2 ET 4. Ülekandesüsteemi haldurid rakendavad standardiseeritud registreerimise ja taasregistreerimise korda. Nad arendavad välja teavitamissüsteemid ning elektroonilised sidevahendid, et tagada piisava teabe edastamine võrgu kasutajatele ning lihtsustada tehinguid, nagu näiteks registreerimist, võimsusega seotud lepingute sõlmimist ja võimsusega seotud õiguste üleminekut võrgu kasutajate vahel. 5. Ülekandesüsteemi haldurid ühtlustavad ametlikud protseduurid ja vastamise ajad kooskõlas valdkonnas kehtiva parima tavaga, eesmärgiga saavutada võimalikult lühikesed vastamise ajad. Nad pakuvad reaalajas kuvatavat võimsuse reserveerimise ja kinnitamise süsteemi ning registreerimise ja taasregistreerimise protseduure mitte hiljem kui 1. juulil 2006, pärast konsulteerimist asjaomaste võrgu kasutajatega. 6. Ülekandesüsteemi haldurid ei tohi võrgu kasutajatelt nõuda eraldi tasu teabenõuete ja tehingute eest, mis on seotud nende ülekandelepingutega ja mida täidetakse standardsete eeskirjade ja protseduuride kohaselt. 7. Teabenõuete eest, mis eeldavad erakorralisi või ülemääraseid kulusid, nagu näiteks teostatavusuuringud, võib nõuda eraldi tasu, eeldusel et tasud on kohaselt põhjendatud. 8. Ülekandesüsteemi haldurid teevad koostööd teiste ülekandesüsteemi halduritega nende vastavate võrkude hoolduse koordineerimise osas, et võimalikult vähendada häireid ülekandeteenuste osutamisel võrgu kasutajatele ja teiste piirkondade ülekandesüsteemi halduritele ning tagada võrdne kasu varustuse kindluse osas, kaasa arvatud seoses transiidiga. 9. Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad vähemalt kord aastas eelnevalt kindlaksmääratud tähtpäeval kõik kavandatud hooldusperioodid, mis võivad mõjutada võrgu kasutajate ülekandelepingutest tulenevaid õigusi, ja asjakohase operatiivteabe piisava etteteatamisega. See hõlmab kavandatud hooldusperioodide muudatuste kohest ja mittediskrimineerivat avaldamist ja ettekavandamata hooldustest teavitamist niipea, kui vastav teave saab ülekandesüsteemi haldurile kättesaadavaks. Hooldusperioodide jooksul avaldab ülekandesüsteemi haldur regulaarselt ajakohastatud teavet hooldustööde üksikasjade, eeldatava kestuse ja mõju kohta. 611. Ülekandesüsteemi haldurid peavad tegelike hooldustööde ja esinenud vooluhäirete kohta päevaraamatut ja teevad selle nõudmise korral pädevale asutusele kättesaadavaks. Teave tehakse nõudmise korral samuti kättesaadavaks mis tahes häiretest mõjutatuile. 2. ÜLEKANDESÜSTEEMI HALDURITEGA SEOTUD VÕIMSUSE JAOTAMISE MEHHANISMIDE JA ÜLEKOORMUSEGA TEGELEMISE KORRA PÕHIMÕTTED NING NENDE KOHALDAMINE LEPINGUTEGA ÜLEKOORMAMISE KORRAL 2.1. Ülekandesüsteemi halduritega seotud võimsuse jaotamise mehhanismide ja ülekoormusega tegelemise korra põhimõtted 1. Võimsuse jaotamise mehhanismid ja ülekoormusega tegelemise kord hõlbustavad konkurentsi arendamist ja sujuvat kauplemist võimsusega ning on kooskõlas turumehhanismidega, kaasa arvatud kiirtehingute turud ja kauplemiskeskused. Need on paindlikud ja võimelised kohanduma arenevate turutingimustega. 2. Need mehhanismid ja kord võtavad arvesse asjaomase süsteemi terviklikkust ning samuti varustuskindlust. 3. Need mehhanismid ja kord ei tohi takistada uute turule tulijate sisenemist turule ega luua lubamatuid tõkkeid turuletulekule. Need ei tohi takistada turulolijatel, kaasa arvatud uutel turule tulijatel ja väikese turuosaga ettevõtetel, tõhusalt konkureerida. ET 3 ET 4. Need mehhanismid ja kord annavad asjaomaseid majanduslikke signaale tehnilise võimsuse efektiivse ja maksimaalse kasutamise kohta ning hõlbustavad investeeringute tegemist uude infrastruktuuri. 5. Võrgu kasutajatele tehakse teatavaks olukorra laad, mis võib mõjutada lepingulise võimsuse kättesaadavust. Teave katkestuse kohta peaks kajastama ülekandevõrgu  süsteemi  haldurile kättesaadava teabe määra. 6. Juhul kui lepingust tulenevate tarnekohustuste täitmisel tekivad takistused süsteemi terviklikkuse tõttu, peaksid ülekandesüsteemi haldurid teavitama sellest võrgu kasutajaid ja püüdma viivitamatult leida mittediskrimineeriva lahenduse. Ülekandesüsteemi haldurid konsulteerivad võrgu kasutajatega korra osas enne selle rakendamist ja lepivad selle kokku reguleeriva asutusega. 2.2. Lepingutega ülekoormamise puhul kohaldatav ülekoormusega tegelemise kord 2.2.1. Üldsätted 1. Punkti 2.2 sätteid kohaldatakse kõrvutiasuvate piirkondade sisse-välja-süsteemide  sisend-väljundsüsteemide  vaheliste ühenduspunktide suhtes, mille võimsust saavad kasutajad reserveerida, ja olenemata sellest, kas tegemist on kahe või enama liikmesriigi vahel või samas liikmesriigis asuvate füüsiliste või virtuaalsete ühenduspunktidega. Sätteid võidakse kohaldada ka kolmandate riikide sisenemis- ja väljumispunktide  sisse- ja väljavoolupunktid  e suhtes, kui asjaomase riigi reguleeriv asutus niimoodi otsustab. Punkti 2.2 sätteid ei kohaldata lõpptarbija või jaotusvõrguga seotud väljavoolupunkti, veeldatud maagaasi terminalist või tootmiskäitisest sissevoolu punkti ega gaasihoidla sisse- ja väljavoolupunkti suhtes. 2. Ülekandesüsteemi haldurite poolt vastavalt käesoleva lisa punktile 3 avaldatud ja vajaduse korral riigi reguleeriva ameti  asutuse  poolt kontrollitud teabe alusel avaldab amet  ACER  2015. aastast alates iga aasta 1. juuniks seirearuande, milles käsitleb ühenduspunktide ülekoormamist seoses eelneval aastal müüdud kindla võimsuse toodetega, võttes võimalikult täpselt arvesse võimsusega kauplemise ulatust järelturul ja katkestatava võimsuse kasutamist.  uus Seirearuanne avaldatakse iga kahe aasta möödudes. ACER avaldab komisjoni põhjendatud taotluse alusel täiendavaid aruandeid kuni üks kord aastas.  715/2019 (kohandatud)  uus 3. Lisavõimsust, mis tehakse kättesaadavaks punktides 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 ja 2.2.5 ette nähtud ülekoormusega tegelemise meetmete rakendamisega, pakuvad asjaomased ülekandesüsteemi haldurid korrapärase jaotamisprotsessi käigus. 3. Punktides 2.2.2, 2.2.4 ja 2.2.5 ettenähtud meetmeid rakendatakse alates 1. oktoobrist 2013. Punkti 2.2.3 alapunkte 1 kuni 5 kohaldatakse alates 1. juulist 2016. ET 4 ET 2.2.2. Võimsuse suurendamine ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi abil 1. Ülekandesüsteemi haldurid esitavad kindla lisavõimsuse pakkumiseks stiimulitepõhise ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi ettepaneku ning rakendavad selle skeemi pärast riigi reguleerivalt asutuselt heakskiidu saamist. Enne rakendamist peab riigi reguleeriv asutus nõu naaberliikmesriikide reguleerivate asutustega ja võtab arvesse nende arvamust. Lisavõimsus on määratletud kui kindel võimsus, mida pakutakse lisaks ühenduspunkti tehnilisele võimsusele, mis on arvutatud käesoleva määruse artikli 516 lõike 1 alusel. 2. Ülemärkimis- ja tagasiostuskeemiga pakutakse ülekandesüsteemide halduritele stiimul, et nad pakuksid kindlat lisavõimsust, võttes arvesse tehnilisi tingimusi, nagu kütteväärtus, temperatuur ning asjakohase sisse-välja-süsteemi  sisend- väljundsüsteemi  ja kõrvutiasuvate piirkondade võrkude võimsus. Ülekandesüsteemi haldurid kohaldavad sisse-välja-süsteemi  sisend- väljundsüsteemi  tehnilise või täiendava võimsuse ümberarvutamisel dünaamilist lähenemisviisi. 3. Ülemärkimis- ja tagasiostuskeem põhineb stiimulite süsteemil, mis kajastab ülekandesüsteemi haldurite riske tehnilist võimsust ületava lisavõimsuse pakkumisel. Skeem peab olema korraldatud nii, et lisavõimsuse müügist saadav tulu ning alapunkti 6 kohaselt rakendatud tagasiostuskeemi või -meetmetega seotud kulud jagatakse ülekandesüsteemi haldurite ja võrgu kasutajate vahel. Riigi reguleeriv asutus otsustab sissetulekute  tulude  ja kulude jaotamise ülekandesüsteemi halduri ja võrgu kasutaja vahel. 4. Ülekandesüsteemi halduri sissetuleku  tulude  kindlaksmääramise puhul käsitatakse tehnilist võimsust, eelkõige tagastatud võimsust, samuti kindla võimsuse üks päev ette pakkumisest kohustusliku kasutamise põhimõttel ja pikaajalise kohustusliku kasutamise põhimõtte rakendamisest tulenevat võimsust, kus see on asjakohane, jaotatuna enne lisavõimsust. 5. Lisavõimsuse kindlaksmääramisel võtab ülekandesüsteemi haldur arvesse statistilisi stsenaariume selle kohta, milline osa võimsusest võib ühenduspunktis igal ajahetkel tõenäoliselt olla füüsiliselt kasutamata. Samuti võtab ta arvesse riskiprofiili, mille puhul ei kaasne lisavõimsuse pakkumisega ülemäära suurt tagasiostukohustust. Samuti tuleb ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi puhul hinnata võimsuse turul tagasiostmise tõenäosust ja kulusid ning võtta seda arvesse pakutava lisavõimsuse mahu arvutamisel. 6. Kui see on süsteemi terviklikkuse säilitamiseks vajalik, kohaldab ülekandesüsteemi haldur turupõhist tagasiostukorda, mis võimaldab kasutajatel võimsust pakkuda. Kohaldatavast tagasiostukorrast teavitatakse kõiki võrgu kasutajaid. Tagasiostukorra kohaldamine ei piira kohaldatavate erakorraliste meetmete rakendamist. 7. Ülekandesüsteemi haldur kontrollib enne tagasiostukorra kohaldamist, kas muud tehnilised või kaubanduslikud meetmed ei suuda tagada süsteemi korralikku toimimist kulutõhusamal teel. 8. Ülekandesüsteemi haldur esitab ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi kohta ettepanekut tehes riigi reguleerivale asutusele kõik skeemi hindamiseks vajalikud asjakohased andmed, hinnangud ja mudelid. Ülekandesüsteemi haldur annab riigi reguleerivale asutusele korrapäraselt aru skeemi toimimisest ja esitab riigi reguleeriva asutuse nõudmisel kõik asjakohased andmed. Riigi reguleeriv asutus võib nõuda, et ülekandesüsteemi haldur skeemi muudaks. ET 5 ET 2.2.3. Kindla võimsuse üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel pakkumise mehhanism 1. Riigi reguleeriv asutus nõuab, et ülekandesüsteemi operaator  haldur  kohaldaks algselt registreeritud võimsuse muutmisel vähemalt alapunktis 3 esitatud põhimõtteid võrgu kasutaja kohta ühenduspunktis, kui punkti 2.2.1 alapunkti 2 kohasest ameti  ACERi  iga-aastasest seirearuandest ilmneb, et asjaomases ühenduspunktis on võimsuse jaotamise käigus nõudlus ületanud pakkumist, oksjonite kasutamisel baashinna juures, seirearuandega hõlmatud aasta jooksul või ühel järgnevast kahest aastast kasutatavate toodete puhul: a) vähemalt kolme ühekuulise kestusega kindla võimsuse toote puhul või b) vähemalt kahe kvartalilise kestusega kindla võimsuse toote puhul või c) vähemalt üheaastase või pikema kestusega kindla võimsuse toote puhul või d) selliselt, et  vähemalt kuue kuu jooksul  ei ole pakutud ühtki vähemalt ühekuulise kestusega kindla võimsuse toodet. 2. Kui iga-aastasest seirearuandest ilmneb, et alapunktis 1 kirjeldatud olukord tõenäoliselt ei kordu järgmise kolme aasta jooksul, näiteks kuna võimsus tehakse võrgu füüsilise laiendamise või pikaajaliste lepingute lõpetamise tulemusena kättesaadavaks, võib asjaomane riigi reguleeriv asutus otsustada lõpetada kindla võimsuse pakkumise üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel. 3. Võrgu kasutaja võib kindla võimsuse taasregistreerida 10–90 % ulatuses ühenduspunktis lepinguga reserveeritud võimsusest. Kuid kui registreeritud võimsus moodustab üle 80 % lepinguga reserveeritud võimsusest, võib taasregistreerida poole registreerimata võimsusest (suurendades registreeritud võimsust). Kui lepinguga registreeritud võimsus moodustab kuni 20 % reserveeritud võimsusest, võib taasregistreerida poole registreeritud võimsusest (vähendades registreeritud võimsust). Käesoleva alapunkti kohaldamine ei piira kohaldatavate erakorraliste meetmete rakendamist. 4. Lepinguga reserveeritud võimsuse algne valdaja võib reserveeritud kindla võimsuse allesjäänud osa katkestatava võimsuse põhimõtte alusel taas lepinguga registreerida. 5. Alapunkti 3 ei kohaldata võrgu kasutajate, see tähendab isikute või ettevõtjate ja vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 3 nende kontrolli all olevate ettevõtjate suhtes, kelle valduses eelnenud aastal oli vähem kui 10 % ühenduspunkti tehnilisest võimsusest. 6. Riigi reguleeriv asutus hindab ühenduspunktis, kus kohaldatakse alapunkti 3 kohast kindla võimsuse pakkumist üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel, seost punktis 2.2.2 kirjeldatud ülemärkimis- ja tagasiostuskeemiga, mille tulemusel reguleeriv asutus võib otsustada mitte kohaldada punkti 2.2.2 sätteid sellises ühenduspunktis. Sellisest otsusest teatatakse viivitamatult ametile ACERile  ja komisjonile. 7. Riigi reguleeriv asutus võib otsustada rakendada ühenduspunktis alapunkti 3 kohast kindla võimsuse pakkumist üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel. Enne sellise otsuse tegemist peab riigi reguleeriv asutus nõu naaberliikmesriikide reguleerivate asutustega. Otsuse tegemisel võtab riigi reguleeriv asutus arvesse naaberliikmesriikide reguleerivate asutuste arvamust. ET 6 ET 2.2.4. Lepinguga reserveeritud võimsuse tagastamine Ülekandesüsteemi haldur võtab vastu tagastatava kindla võimsuse, mille võrgu kasutaja on ühenduspunktis lepinguga reserveerinud, välja arvatud võimsustooted, mille kestus on üks päev või lühem. Võrgu kasutajal säilivad võimsusega seotud lepingust tulenevad õigused ja kohustused seni, kuni ülekandesüsteemi haldur jaotab võimsuse ümber, ja selles ulatuses, milles ülekandesüsteemi haldur ei ole võimsust ümber jaotanud. Tagastatud võimsust käsitatakse ümberjaotatuna alles pärast kogu olemasoleva võimsuse jaotamist. Ülekandesüsteemi haldur teavitab võrgu kasutajat viivitamata tema tagastatud võimsuse ümberjaotamisest. Riigi reguleeriv asutus peab võimsuse tagastamise konkreetsed tingimused, eelkõige siis, kui mitu võrgukasutajat tagastavad oma võimsuse, heaks kiitma. 2.2.5. Pikaajaline kohustusliku kasutamise mehhanismi rakendamine 1. Riigi reguleeriv asutus nõuab, et ülekandesüsteemi haldur võtaks osaliselt või täielikult tagasi võrgu kasutaja poolt ühenduspunktis süstemaatiliselt alakasutatud lepingulise võimsuse, kui asjaomane kasutaja ei ole realistlikel tingimustel müünud või pakkunud oma kasutamata võimsust ja kui muud võrgukasutajad nõuavad kindlat võimsust. Lepinguga reserveeritud võimsust peetakse süstemaatiliselt alakasutatuks eelkõige siis, kui: a) võrgu kasutaja kasutab – seda nõuetekohaselt põhjendamata – vähem kui keskmiselt 80 % oma lepingulisest võimsusest, mis on kehtiva lepingu alusel jaotatud enam kui aastaks, nii 1. aprillist kuni 30. septembrini kui ka 1. oktoobrist kuni 31. märtsini, või b) võrgu kasutaja registreerib süstemaatiliselt ligikaudu 100 % oma lepingulisest võimsusest ja vähendab siis oma registreeritud võimsust, et hiilida mööda punkti 2.2.3 alapunktis 3 esitatud eeskirjadest. 2. Kindla võimsuse üks päev ette pakkumise ja kohustusliku kasutamise põhimõtte kohaldamist ei käsitata põhjendusena, mis välistab alapunkti 1 kohaldamise. 3. Võrgu kasutaja kaotab võimsuse äravõtmise tulemusena osaliselt või täielikult oma lepingulise võimsuse teatavaks ajavahemikuks või lepingu tähtaja lõpuni. Võrgu kasutajal säilivad võimsusega seotud lepingust tulenevad õigused ja kohustused seni, kuni ülekandesüsteemi haldur jaotab võimsuse ümber, ja selles ulatuses, milles ülekandesüsteemi haldur ei ole võimsust ümber jaotanud. 4. Ülekandesüsteemi haldur esitab riigi reguleerivale asutusele korrapäraselt kõik andmed, mis on vajalikud selleks, et jälgida, millisel määral kasutatakse lepingulist võimsust, mis on lepingu alusel jaotatud enam kui aastaks või korduvalt mitmeks kvartaliks, mis kokku moodustavad vähemalt kaks aastat. ET 7 ET 3. VÕRGU KASUTAJATE JAOKS  MAAGAASI  SÜSTEEMILE TÕHUSA JUURDEPÄÄSU SAAMISEKS VAJALIKE TEHNILISTE ANDMETE MÄÄRATLUS, KÕIGI LÄBIPAISTVUSNÕUETE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE PUNKTIDE MÄÄRATLUS JA TEAVE, MIS TULEB AVALDADA KÕIGI ASJAKOHASTE PUNKTIDE KOHTA, NING AJAKAVA, MILLE KOHASELT KÕNEALUNE TEAVE TULEB AVALDADA 3.1. Võrgu kasutajatele võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste andmete määratlus 3.1.1. Teabe avaldamise viis 1. Edastusvõrgu  Ülekandesüsteemi  haldurid esitavad kogu punktides 3.1.2 ja 3.3.1–3.3.5 nimetatud teabe järgmiselt: a) avalikul veebisaidil tasuta ja registreerumisnõudeta või  ülekandesüsteemi  haldurit muul viisil teavitamise vajaduseta; b) korrapäraselt ja jooksvalt; teabe esitamise sagedus sõltub aset leidvatest muudatustest ja teenuse pakkumise ajalisest kestusest; c) kasutajasõbralikult; d) selgelt, koguseliselt määratavalt, kergesti kättesaadavalt ja kedagi diskrimineerimata; e) allalaaditavas vormis  vormingus  , mille ülekandesüsteemi haldurid ja riigi reguleeriv asutus on kokku leppinud, võttes arvesse arvamust ühtlustatud vormi  vormingu  kohta, mille esitab amet ACER , ning mis võimaldab teha kvantitatiivset analüüsi; f) kasutades samu mõõtühikuid – kWh (põlemise võrdlustemperatuuriga 298,15 K) energiasisalduse ja m3 (273,15 K ja 1,01325 baari juures) mahu tähistamiseks. Lisatakse püsiv koefitsient, mille abil on võimalik välja arvutada energiasisaldus. Lisaks kirjeldatud vormile  vormingule  võib teabe avaldada ka muudes ühikutes; g) liikmesriigi ametlikus keeles / ametlikes keeltes ja inglise keeles; h) kõik andmed tehakse kättesaadavaks alates 1. oktoobrist 2013 ühel kogu ELi hõlmaval  liiduülesel  kesksel platvormil, mille ENTSOG seab sisse kulutõhusal alusel. 2. Edastusvõrgu  Ülekandesüsteemi  haldurid esitavad õigeaegselt üksikasjalikud andmed kogu punktides 3.1.2 ja 3.3.1–3.3.5 nimetatud teabe tegelike muutuste kohta niipea, kui nad muutustest teada saavad. 3.1.2. Avaldatava teabe sisu 1. Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad oma süsteemide ja teenuste kohta vähemalt järgmise teabe: a) erinevate pakutavate teenuste üksikasjalik ja kõikehõlmav kirjeldus ning hinnakiri; b) osutatavate teenuste puhul kasutatavate edastus  ülekande  lepingute tüübid; c) võrgu kasutamise eeskirjad ja/või tüüptingimused, milles piiritletakse kõigi võrgu kasutajate õigused ja kohustused, sealhulgas: ET 8 ET ühtlustatud edastus  ülekande  lepingud ja muud asjakohased dokumendid; kui see on võrgule juurdepääsu seisukohast vajalik, siis kõigi käesoleva lisa punktis 3.2 määratletud asjakohaste punktide puhul gaasi asjakohaste kvaliteediparameetrite  näitajate  kirjeldus, sealhulgas vähemalt ülemine kütteväärtus, ja Wobbe indeks ja hapnikusisaldus ning muundamisega seotud õiguslikud tagajärjed või kulud võrgu kasutajatele juhul, kui gaas ei vasta kirjeldatud parameetritele  näitajatele  ; iii) kui see on võrgule juurdepääsu seisukohast vajalik, siis kõigi asjakohaste punktide puhul teave rõhunõuete kohta; iv) menetlus katkestatava võimsuse katkestamise korral, sealhulgas vajaduse korral konkreetse katkestuse aeg, ulatus ja põhimõte (nt proportsionaalne varustamine või esimesena liitunul katkestatakse võimsus viimases järjekorras); d) ühtlustatud meetmed, mida kohaldatakse ülekandesüsteemi kasutamisel, kaasa arvatud peamiste mõistete määratlus; e) võimsuse jaotamist, ülekoormuse kõrvaldamist ja juurdepääsu piiramise vastu võitlemist käsitlevad sätted ning taaskasutamisega seotud meetmed; f) järelturul ülekandesüsteemi halduriga võimsusega kauplemisel kohaldatavad eeskirjad; g) tasakaalustamist käsitlevad eeskirjad ja tasakaalustamatuse eest määratavate tasude arvutamise meetodid; h) vajaduse korral edastus  ülekande  - ja muude teenuste hulgas hõlmatud eritasuta paindlikkus ja piirnormid ning samuti paindlikkus, mida lisaks sellele pakutakse, ning vastavad tasud; i) edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  halduri gaasisüsteemi üksikasjalik kirjeldus, milles on näidatud kõik asjakohased võrgupunktid  ühenduspunktid  vastavalt käesoleva lisa punktile 3.2, ning ühendatud võrkude ja rajatiste haldurite nimed; j) ülekandesüsteemi halduri hallatava süsteemiga ühendamiseks kohaldatavad eeskirjad; k) teave edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  halduri vastutusel olevate hädaolukorrale reageerimise mehhanismide kohta, nt meetmed, mis võivad viia kliendirühmade lahtiühendamiseni võrgust, ja muud vastutuseeskirjad, mida kohaldatakse edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  halduri suhtes; l) menetlused, mille edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurid on heaks kiitnud seoses ühenduspunktidega ja mis on olulised seoses võrgu kasutajate juurdepääsuga asjaomastele edastus  ülekande  võrkudele ja mis on seotud võrgu koostalitlusvõimega, kokkulepitud registreerimis- ja kooskõlastamismenetlused ning muud kokkulepitud menetlused seoses gaasivoogude jaotamise ja tasakaalustamisega, sealhulgas kasutatavad meetodid; m) edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurid avaldavad üksikasjalikult ja igakülgselt võrgu tehnilise võimsuse arvutamiseks kasutatud meetodid ja ET 9 ET protsessid, sealhulgas teabe kasutatud parameetrite  näitajate  ja peamiste eelduste kohta. 3.2. Läbipaistvusnõuete seisukohast kõigi asjaomaste asjakohaste punktide määratlusmääratlemine 1. Asjaomased punktid hõlmavadAsjakohaste punktide hulka kuuluvad vähemalt järgmistjärgmised: a) kõik edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  halduri hallatava edastus  ülekande  võrgu sisse- ja väljavoolupunktid, välja arvatud üksiku lõpptarbijaga ühendatud väljavoolupunktid ning välja arvatud sissevoolupunktid, mis on vahetult seotud ELis asuva üksiku tootja tootmisüksusega; b) kõik sisse- ja väljavoolupunktid, mis ühendavad edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurite tasakaalustavaid tsoone  tasakaalustusalasid  ; c) kõik punktid, mis ühendavad edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  halduri võrku veeldatud maagaasi terminali, gaasi jaotuskeskuste ning ladustamis- , hoidlate  ja tootmisrajatistega, v.a juhul kui kõnealuste tootmisrajatiste suhtes kehtib punkti a kohane erand; d) kõik punktid, mis ühendavad teatava edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  halduri võrku direktiivi 2009/73/EÜ  [dokumendis COM(2021)xxx kavandatud uuesti sõnastatud gaasidirektiivi]  artikli 2 punktis 3014 määratletud abiteenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuriga  taristuga  . 2. Teave üksikutele lõpptarbijatele ja tootmisüksustele, mille suhtes ei kohaldata punkti 3.2.1 alapunktis a kirjeldatud asjakohase punkti määratlust, tuleb avaldada koondandmetena vähemalt tasakaalustava tsooni  iga tasakaalustusala  kohta. Üksikute lõpptarbijate ja tootmisüksuste rühma, mille suhtes ei kohaldata punkti 3.2.1 alapunktis a kirjeldatud asjakohase punkti määratlust, käsitatakse käesoleva lisa kohaldamisel ühe asjakohase punktina. 3. Kui kahe või enama edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  halduri vahelisi punkte haldavad üksnes asjaomased võrgu  süsteemi  haldurid ja võrgu kasutajad ei ole lepingu- või käitamispõhiselt ühelgi viisil kaasatud või kui punktide kaudu on edastus  ülekande  võrk ühendatud jaotusvõrguga ja kõnealused punktid ei ole lepingutega ülekoormatud, on selliste punktide edastusvõrgu  puhul ülekandesüsteemi  haldurid vabastatud kohustusest avaldada nõuded vastavalt käesoleva lisa punktile 3.3. Riiklik reguleeriv asutus võib nõuda edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  halduritelt käesoleva lisa punkti 3.3 kohaste nõuete avaldamist avaldamiskohustusega hõlmamata punktide rühmade või kõigi avaldamiskohustusega hõlmamata punktide kohta. Sel juhul avaldatakse teave, kui see on edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurile kättesaadav, koondandmetena otstarbekohasel tasandil vähemalt tasakaalustava tsooni  iga tasakaalustusala  kohta. Nimetatud punktide rühma käsitatakse käesoleva lisa kohaldamisel ühe asjakohase punktina. ET 10 ET 3.3. Teave, mis tuleb avaldada kõigi asjakohaste punktide kohta, ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avaldada 1. Kõigi asjakohaste punktidega seoses avaldavad edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurid alapunktides a–g loetletud teabe kõigi pakutavate teenuste ja abiteenuste kohta (eelkõige segamise, ballastgaasi lisamise ja muundamise kohta). Nimetatud teave avaldatakse arvuliselt tunni ja päeva kaupa, vastavalt lühimale kasutatavale võimsuse reserveerimise ja (taas)registreerimise ajavahemikule ning lühimale arveldusajavahemikule, mille kohta arvutatakse tasakaalustamatuse eest määratavad tasud. Kui lühim võrdlusajavahemik ei ole päev, tuleb alapunktide a–g kohane teave avaldada ka päeva kohta. Kõnealune teave ja selle ajakohastused avaldatakse kohe, kui need on teatavaks saanud edastusvõrgu  süsteemi  haldurile (peaaegu reaalajas). a) Kummaski suunas kulgeva vooluga seotud tehniline võimsus; b) lepingujärgne kindel ja katkestatav koguvõimsus mõlemal suunal; c) registreerimised ja taasregistreerimised mõlemal suunal; d) saadaolev kindel ja katkestatav võimsus mõlemal suunal; e) tegelik füüsiline gaasivool; f) katkestatava võimsuse kavandatud ja tegelik katkestus; g) kavandatud ja kavandamata katkestused kindlate teenuste puhul, samuti teave võimsuse taastamise kohta kindlate teenuste puhul (muu hulgas süsteemi hooldustööd ja sellest tulenev tõenäoline katkestuse kestus). Kavandatud katkestustest tuleb teatada vähemalt 42 päeva ette; h) juriidiliselt kehtivad, vähemalt ühekuulise kestusega rahuldamata taotlused kindla võimsuse toodete saamiseks, sealhulgas selliste rahuldamata taotluste arv ja maht, ning i) enampakkumiste puhul teave selle kohta, kus ja millal on vähemalt ühekuulise kestusega kindla võimsuse tooteid müüdud baashinnast kõrgema hinnaga, j) kus ja millal ei ole korrapärases jaotamisprotsessis pakutud ühtegi vähemalt ühekuulise kestusega kindla võimsuse toodet, k) punktides 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 ja 2.2.5 esitatud ülekoormusega tegelemise meetmete kohaldamise tulemusena kättesaadavaks tehtud koguvõimsus iga kohaldatud meetme kohta., 2. punkte h kuni k kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2013. 2. Kõigi asjakohaste võrgupunktide kohta avaldatakse käesoleva lisa punkti 3.3 alapunkti 1 alapunktide a, b ja d kohane teave vähemalt 24 kuud ette. 3. Kõigi asjakohaste võrgupunktide kohta avaldavad edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurid käesoleva lisa punkti 3.3 alapunkti 1 alapunktide a–g kohaste nõuetega seotud teabe jooksvalt viimase viie aasta kohta. 4. Edastusvõrgu  Ülekandesüsteemi  haldurid avaldavad kõigis asjakohastes punktides mõõdetud ülemise kütteväärtuse, või Wobbe indeksi,  maagaasisüsteemi segatud vesiniku sisalduse, metaanisisalduse ja hapnikusisalduse  väärtused iga päev. Esialgsed andmed avaldatakse hiljemalt kolmandal päeval pärast asjaomast gaasipäeva. Lõplikud andmed avaldatakse kolme kuu jooksul pärast asjaomase kuu lõppu. ET 11 ET 5. Edastusvõrgu  Ülekandesüsteemi  haldurid avaldavad kõigi asjakohaste võrgupunktide puhul teabe olemasoleva võimsuse ning reserveeritud ja tehnilise võimsuse kohta igal aastal kõigi lepinguga hõlmatud aastate ja veel ühe aasta kohta ning vähemalt järgmise kümne aasta kohta. Kõnealust teavet ajakohastatakse iga kuu või uute andmete kättesaadavaks muutumisel sagedamini. Avaldatav teave kajastab ajavahemikku, mille jooksul võimsust turule pakutakse. 3.4. Teave, mis tuleb avaldada edastus  ülekande  süsteemi kohta, ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avaldada 1. Edastusvõrgu  Ülekandesüsteemi  haldurid tagavad, et teave järelturul pakutava ja lepingute kohaselt müüdava (st ühelt edastusvõrgu kasutajalt teisele müüdava) koguvõimsuse kohta, kui see on edastus  ülekande  võrgu halduritele kättesaadav, avaldatakse ja ajakohastatakse iga päev. Esitatakse järgmine teave: a) ühenduspunkt, kus võimsust müüakse; b) võimsuse liik, s.o sisenev, väljuv, kindel, katkestatav; c) võimsuse kasutusõiguste ulatus ja kestus; d) tehingu liik, nt õiguste üleminek või ülekandmine; e) tehingute koguarv; f) muud edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurile teadaolevad tingimused vastavalt punktile 3.3. Kui nimetatud teabe esitab kolmas osaline  isik  , on edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurid sellest kohustusest vabastatud. 2. Edastusvõrgu  Ülekandesüsteemi  haldurid avaldavad ühtlustatud tingimused, mille alusel nad võimsusega seotud tehingud (nt õiguste üleminekud ja ülekandmised) heaks kiidavad. Nimetatud tingimused peavad hõlmama vähemalt järgmist: a) selliste standardtoodangustandardtoodete kirjeldus, mida võib müüa järelturul; b) järelturutehingute käivitamiseks/heakskiitmiseks/registreerimiseks vajalik aeg. Viivituste puhul avaldatakse põhjused; c) müüja või punktis 3.4 alapunktis 1 osutatud osaline  kolmas isik  teatab edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurile nii müüja kui ka ostja nimed ning edastab punktis 3.4 alapunktis 1 täpsustatud teabe võimsuse kohta. Kui nimetatud teabe esitab kolmas osaline  isik  , on edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurid sellest kohustusest vabastatud. 3. Oma süsteemi tasakaalustamisega seoses teatab edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldur kõigile võrgu kasutajatele iga tasakaalustusperioodi kohta eelneva tasakaalustamatuse taseme ja iga võrgukasutaja kuluandmed hiljemalt kuu aja jooksul pärast tasakaalustusperioodi lõppu. Lõplikud andmed standardsete koormusnäitajatega seotud tarbijate kohta võib edastada kuni 14 kuud hiljem. Kui nimetatud teabe esitab kolmas osaline  isik  , on edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurid sellest kohustusest vabastatud. Kõnealuse teabe edastamisel arvestatakse tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse põhimõttega. 4. Kui kolmanda osalise  isiku  juurdepääsuks pakutakse muud paindlikkusteenust kui tolerantsid, avaldavad edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurid iga päev järgmise päeva prognoosi maksimaalse paindlikkusvõimsuse, ET 12 ET reserveeritud paindlikkusvõimsuse ja järgmisel  gaasi  päeval gaasituru jaoks olemasoleva paindlikkusvõimsuse kohta. Edastusvõrgu  Ülekandesüsteemi  haldurid avaldavad iga päev ka järelteabe paindlikkusteenuse kogukasutuse kohta  gaasi  päeva lõpu seisuga. Kui riiklik reguleeriv asutus on arvamusel, et selline teave võib soodustada võrgu kasutajate poolseid võimalikke kuritarvitamisi, võib ta edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  halduri nimetatud kohustusest vabastada. 5. Edastusvõrgu  Ülekandesüsteemi  haldurid avaldavad iga tasakaalustamistsooni  usala  kohta edastus  ülekande  süsteemis oleva gaasi kogused iga gaasipäeva alguse seisuga ning prognoositavad edastus  ülekande  süsteemis oleva gaasi kogused iga gaasipäeva lõpu seisuga. Gaasipäeva lõpu prognoositavaid gaasikoguseid ajakohastatakse iga tunni järel kogu gaasipäeva jooksul. Kui tasakaalustamatuse eest määratavad tasud arvutatakse tunnipõhiselt, avaldab edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldur ka teabe edastus  ülekande  süsteemis oleva gaasi koguste kohta tunnipõhiselt. Teise võimalusena avaldavad edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  haldurid iga tasakaalustustsooni  usala  puhul kõigi kasutajate tasakaalustamatuse koondpositsiooni iga tasakaalustusperioodi alguse seisuga ning kõigi kasutajate tasakaalustamatuse prognoositava koondpositsiooni iga gaasipäeva lõpu seisuga. Kui riiklik reguleeriv asutus on arvamusel, et selline teave võib soodustada võrgu kasutajate poolseid võimalikke kuritarvitamisi, võib ta edastusvõrgu  ülekandesüsteemi  halduri nimetatud kohustusest vabastada. 6. Edastusvõrgu  Ülekandesüsteemi  haldurid näevad tariifide arvutamiseks ette kasutajasõbralikud vahendid. 7. Edastusvõrgu  Ülekandesüsteemi  haldurid hoiavad vähemalt viie aasta jooksul asjaomaste riigiasutuste jaoks kättesaadavana tegelikud andmed kõigi võimsuslepingute kohta ning kogu muu asjakohase teabe, mis on seotud olemasolevatele võimsustele juurdepääsu arvutamise ja tagamisega, eelkõige registreerimiste ja katkestustega. Edastusvõrgu  Ülekandesüsteemi  halduritel tuleb kogu punkti 3.3 alapunktides 4 ja 5 nimetatud teabega seotud dokumente säilitada vähemalt viis aastat ning teha need taotluse korral reguleerivale asutusele kättesaadavaks. Mõlemad pooled arvestavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse põhimõttega. 89. Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad vähemalt kord aastas eelnevalt kindlaksmääratud tähtpäeval kõik kavandatud hooldusperioodid, mis võivad mõjutada võrgu kasutajate ülekandelepingutest tulenevaid õigusi, ja asjakohase operatiivteabe piisava etteteatamisega. See hõlmab kavandatud hooldusperioodide muudatuste kohest ja mittediskrimineerivat avaldamist ja ettekavandamata hooldustest teavitamist niipea, kui vastav teave saab ülekandesüsteemi haldurile kättesaadavaks. Hooldusperioodide jooksul avaldab ülekandesüsteemi haldur regulaarselt ajakohastatud teavet hooldustööde üksikasjade, eeldatava kestuse ja mõju kohta. ET 13 ET  uus 4. VESINIKUVÕRGU HALDURITE POOLT VÕRGULE JUURDEPÄÄSU KOHTA AVALDATAVA TEHNILISE TEABE VORMING JA SISU NING TEAVE, MIS TULEB AVALDADA KÕIGI ASJAKOHASTE PUNKTIDE KOHTA, JA AJAKAVA 4.1. Võrgule juurdepääsu käsitleva tehnilise teabe avaldamise vorming 1. Vesinikuvõrgu haldurid esitavad kogu teabe, mida võrgu kasutajad vajavad tõhusaks juurdepääsuks punktides 4.2 ja 4.3 osutatud võrgule, järgmisel viisil: a) avalikul veebisaidil tasuta ja registreerumisnõudeta või vesinikuvõrgu haldurit muul viisil teavitamise vajaduseta; b) korrapäraselt ja jooksvalt; teabe esitamise sagedus sõltub aset leidvatest muudatustest ja teenuse pakkumise ajalisest kestusest; c) kasutajasõbralikult; d) selgelt, koguseliselt määratavalt, kergesti kättesaadavalt ja kedagi diskrimineerimata; e) allalaaditavas vormingus, mille vesinikuvõrgu haldurid ja riigi reguleeriv asutus on kokku leppinud, võttes arvesse arvamust ühtlustatud vormingu kohta, mille esitab ACER, ning mis võimaldab teha kvantitatiivset analüüsi; f) kasutades samu mõõtühikuid – kWh energiasisalduse ja m3 mahu tähistamiseks. Lisatakse püsiv koefitsient, mille abil on võimalik välja arvutada energiasisaldus. Lisaks kirjeldatud vormingule võib teabe avaldada ka muudes ühikutes; g) liikmesriigi ametlikus keeles / ametlikes keeltes ja inglise keeles; h) kõik andmed tehakse kättesaadavaks alates [1. oktoobrist 2025] ühel liiduülesel kesksel platvormil, mille vesinikuvõrgu haldurite Euroopa võrgustik seab sisse kulutõhusal alusel. 2. Vesinikuvõrgu haldurid esitavad õigeaegselt üksikasjalikud andmed kogu punktides 4.2 ja 4.3 osutatud teabe tegelike muutuste kohta niipea, kui nad muutustest teada saavad. 4.2. Võrgule juurdepääsu kohta avaldatava tehnilise teabe sisu 1. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad oma süsteemide ja teenuste kohta vähemalt järgmise teabe: a) erinevate pakutavate teenuste üksikasjalik ja kõikehõlmav kirjeldus ning hinnakiri; b) osutatavate teenuste puhul kasutatavate ülekandelepingute tüübid; c) võrgueeskirjad ja/või tüüptingimused, milles piiritletakse kõigi võrgu kasutajate õigused ja kohustused, sealhulgas: 1) ühtlustatud ülekandelepingud ja muud asjakohased dokumendid; 2) kui see on võrgule juurdepääsu seisukohast vajalik, siis kõigi asjakohaste punktide puhul vesiniku asjakohaste kvaliteedinäitajate kirjeldus ning ET 14 ET muundamisega seotud õiguslikud tagajärjed või kulud võrgu kasutajatele juhul, kui vesinik ei vasta kirjeldatud näitajatele; 3) kui see on võrgule juurdepääsu seisukohast vajalik, siis kõigi asjakohaste punktide puhul teave rõhunõuete kohta; d) ühtlustatud meetmed, mida kohaldatakse vesinikuvõrgu kasutamisel, kaasa arvatud peamiste mõistete määratlus; e) vajaduse korral ülekande- ja muude teenuste hulgas hõlmatud eritasuta paindlikkus ja piirnormid ning samuti paindlikkus, mida lisaks sellele pakutakse, ning vastavad tasud; f) vesinikuvõrgu halduri vesinikuvõrgu üksikasjalik kirjeldus, milles on näidatud kõik asjakohased ühenduspunktid vastavalt punktile 2, ning ühendatud võrkude ja rajatiste haldurite nimed; g) vesinikuvõrgu halduri hallatava vesinikuvõrguga ühendamiseks kohaldatavad eeskirjad; h) teave vesinikuvõrgu halduri vastutusel olevate hädaolukorrale reageerimise mehhanismide kohta, nt meetmed, mis võivad viia kliendirühmade lahtiühendamiseni võrgust, ja muud vastutuseeskirjad, mida kohaldatakse vesinikuvõrgu halduri suhtes; i) menetlused, mille vesinikuvõrgu haldurid on heaks kiitnud seoses ühenduspunktidega ja mis on olulised seoses võrgu kasutajate juurdepääsuga asjaomastele vesinikuvõrkudele ja mis on seotud võrgu koostalitlusvõimega. 2. Asjakohaste punktide hulka kuuluvad vähemalt järgmised: a) kõik vesinikuvõrgu halduri hallatava vesinikuvõrgu sisse- ja väljavoolupunktid, välja arvatud üksiku lõpptarbijaga ühendatud väljavoolupunktid ning välja arvatud sissevoolupunktid, mis on vahetult seotud ELis asuva üksiku tootja tootmisüksusega; b) kõik sisse- ja väljavoolupunktid, mis ühendavad vesinikuvõrgu haldurite tasakaalustusalasid; c) kõik punktid, mis ühendavad vesinikuvõrgu halduri võrku veeldatud maagaasi terminali, vesinikuterminalide, gaasi jaotuskeskuste, hoidlate ja tootmisrajatistega, v.a juhul kui kõnealuste tootmisrajatiste suhtes kehtib punkti a kohane erand; d) kõik punktid, mis ühendavad teatava vesinikuvõrgu halduri võrku abiteenuste osutamiseks vajaliku taristuga. 3. Teave üksikutele lõpptarbijatele ja tootmisüksustele, mille suhtes ei kohaldata käesoleva punkti alapunkti 2 alapunktis a kirjeldatud asjakohase punkti määratlust, tuleb avaldada koondandmetena ning seda tuleb käsitada ühe asjakohase punktina. 4.3. Teave, mis tuleb avaldada kõigi asjakohaste punktide kohta, ja ajakava 1. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad kõigi asjakohaste punktide kohta alapunktides a–g loetletud teabe kõigi pakutavate teenuste kohta arvandmetena tunni ja päeva kaupa. Teave ja selle ajakohastused avaldatakse kohe, kui need on teatavaks saanud vesinikuvõrgu haldurile (peaaegu reaalajas): a) kummaski suunas kulgeva vooluga seotud tehniline võimsus; ET 15 ET b) lepingujärgne koguvõimsus mõlemal suunal; c) registreerimised ja taasregistreerimised mõlemal suunal; d) saadaolev võimsus mõlemal suunal; e) tegelik füüsiline gaasivool; f) võimsuse kavandatud ja tegelik katkestus; g) teenuste kavandatud ja kavandamata katkestused. Kavandatud katkestustest tuleb teatada vähemalt 42 päeva ette; 2. Kõigi asjakohaste võrgupunktide kohta avaldatakse käesoleva punkti alapunkti 1 alapunktide a, b ja d kohane teave vähemalt 24 kuud ette. 3. Kõigi asjakohaste võrgupunktide kohta avaldavad vesinikuvõrgu haldurid käesoleva punkti alapunkti 1 alapunktide a–f kohaste nõuetega seotud teabe jooksvalt viimase viie aasta kohta. 4. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad kõigis asjakohastes punktides mõõdetud vesiniku puhtuse ja lisandite sisalduse väärtused iga päev. Esialgsed andmed avaldatakse hiljemalt kolmandal päeval. Lõplikud andmed avaldatakse kolme kuu jooksul pärast asjaomase kuu lõppu. 5. Punktide 4.1, 4.2 ja 4.3 rakendamiseks vajalikud täiendavad üksikasjad, nt võrgu kasutajatele võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajaliku teabe vormingu ja sisu üksikasjad, asjakohaste punktidega seoses avaldatava teabe üksikasjad või ajakavade üksikasjad sätestatakse käesoleva määruse artikli 52 alusel kehtestatud võrgueeskirjas. ET 16 ET  uus II LISA MÄÄRUSE (EL) 2017/1938 ARTIKLI 13 LÕIKE 14 KOHANE VAIKIMISI TEHNILINE, ÕIGUS- JA FINANTSKORD Käesolev lisa sisaldab menetlust (kohustuslike vormidena) artikli 13 kohase solidaarsusmeetme rakendamiseks, mida tuleb järgida juhul, kui solidaarsust taotlev liikmesriik (edaspidi „taotlev liikmesriik“) ja liikmesriik, kes artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohaselt on kohustatud solidaarsusmeedet võtma (edaspidi „pakkuv liikmesriik“), ei suuda artikli 13 lõike 10 kohases tehnilises, õigus- ja finantskorras kokku leppida. Kui pakkuvaid liikmesriike on mitu ja neist ühe või mitmega on sõlmitud kahepoolsed solidaarsuskokkulepped, peaks need kokkulepped olema kahepoolselt kokku leppinud liikmesriikide vahel ülimuslikud. Vaikekorda kohaldatakse ainult ülejäänud pakkuva liikmesriigi suhtes. Taotleva ja pakkuva liikmesriigi vaheline teabevahetus toimub peamiselt e-posti teel; kui see ei ole võimalik, siis telefonitsi või muude saadaolevate vahendite abil, mida täpsustatakse solidaarsustaotluses ja kinnitatakse taotluse kättesaamise kinnituses. Järgmised täidetud vormid saadetakse e-postiga teiste liikmesriikide vastavatele asjaomastele isikutele (peamine adressaat, meetmete võtmiseks) ja komisjoni gaasikriiside ohjamise kontaktpunkti (koopiana, teadmiseks). 1. Solidaarsustaotlus (täita inglise keeles) Juhised Saata hiljemalt 20 tundi enne tarnepäeva algust (välja arvatud vääramatu jõu korral). Kui pakkuvaid liikmesriike on mitu, saadetakse solidaarsustaotlus neile samal ajal, eelistatavalt sama e-kirjaga. Solidaarsusmeetmeid tuleb taotleda järgmiseks gaasipäevaks, nagu määratletud määruse (EL) nr 984/2013 artikli 3 punktis 7. Vajaduse korral korratakse taotlust täiendavate gaasipäevade jaoks. Kuupäev: _______________________ Aeg: _______________________ 1. Taotlen (taotlev liikmesriik) nimel (pakkuv liikmesriik) solidaarsusmeetmete rakendamist vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja artikli 13 lõikele 2 (kui viimane pole asjakohane, siis kustutada see). Kinnitan, et artikli 13 lõike 3 nõuded on täidetud. 2. (Taotleva liikmesriigi) rakendatud meetmete lühikirjeldus (nagu on ette nähtud artikli 13 lõike 2 punktis c): ______________________________________________________________ ET 17 ET 3. (Taotlev liikmesriik) kohustub maksma (pakkuvale liikmesriigile) solidaarsusmeetmete eest õiglast ja viivitamatu hüvitist kooskõlas artikli 13 lõikega 8. Hüvitis makstakse eurodes 30 päeva jooksul alates arve kättesaamisest. 4. Taotleva liikmesriigi pädev asutus: ______________________________________________________________ Kontaktisik: E-post: ________________________________ Telefon: +________________________________ varutelefon: _____________________ Alternatiivne kiirsõnumite saatmine: +________________________________ 5. Pakkuva liikmesriigi pädev asutus (palun kinnitage seda kättesaamise kinnituses): ______________________________________________________________ Kontaktisik: E-post: ________________________________ Telefon: +________________________________ varutelefon: _____________________ Alternatiivne kiirsõnumite saatmine: +________________________________ 3. Taotleva liikmesriigi vastutav ülekandesüsteemi haldur: _____________________________________________________________ Kontaktisik:______________________ Telefon +_________________________ 4. Taotleva liikmesriigi vastutav turupiirkonna haldur (kui see on asjakohane): _____________________________________________________________ Kontaktisik:______________________ Telefon +_________________________ 6. Vabatahtlike (turupõhiste) solidaarsusmeetmete korral sõlmib gaasitarnelepingud pakkuva liikmesriigi turuosalistega □ taotlev liikmesriik või □ taotleva liikmesriigi nimel tegutsev esindaja (riigigarantii alusel). Nimi:_______________________________. Kontaktisik:________________________. ET 18 ET Telefon: +______________________________. 7. Taotluse tehnilised üksikasjad a) Vajaliku gaasi maht (kokku): ______________________________________ kWh, millest: kõrge kütteväärtusega gaasi: _____________________ kWh; madala kütteväärtusega gaasi: _____________________ kWh. b) Tarnepunktid (ühendused): ________________________; ________________________; ________________________; ________________________. Tarnepunktide suhtes kehtivad piirangud: □ Ei □ Jah Kui jah, siis palun märkige täpsed tarnepunktid ja gaasi vajalikud mahud: Tarnepunkt: Gaasi maht: _________________________ ____________________ kWh _________________________ ____________________ kWh _________________________ ____________________ kWh _________________________ ____________________ kWh Allkiri: ___________________________ ET 19 ET 2. Kättesaamise kinnitus / täiendava teabe taotlus (täita inglise keeles) Juhised Saata hiljemalt 30 minutit pärast taotluse kättesaamist. Järgmisele asutusele: (taotleva liikmesriigi pädev asutus): Kinnitan (pakkuv liikmesriik)nimel, et oleme saanud Teie taotluse solidaarsusmeetmete rakendamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja artikli 13 lõikele 2 (kui viimane pole asjakohane, siis kustutada see). Kinnitan/parandan kontaktandmeid, mida kasutatakse järgmistes etappides: Kontaktisik: E-post: ________________________________ Telefon: +________________________________ varutelefon: _____________________ Alternatiivne kiirsõnumite saatmine: +________________________________ (Kui taotlus ei ole täielik / sisaldab vigu või väljajätmisi) Pärast kontrollimist näib, et Teie taotlus ei ole täielik / sisaldab järgmisi vigu / ei sisalda järgmist teavet: ………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………. Kui võimalik, saatke meile 30 minuti jooksul muudetud taotlus, mis sisaldab puuduvaid/parandatud andmeid. Koostatud (kuupäev) ……….. (kellaaeg) ……………. Allkiri: ……………………………….. ET 20 ET 3. Solidaarsuse pakkumine (täita inglise keeles) Juhised 1) Saata hiljemalt 11 tundi enne tarnepäeva algust (välja arvatud vääramatu jõu korral). 2) Solidaarsuse pakkumine hõlmab peamiselt vabatahtlikel meetmetel põhinevaid gaasipakkumisi (edaspidi „esmased pakkumised“). Kui esmastest pakkumistest ei piisa solidaarsustaotluses märgitud mahu katmiseks, lisatakse solidaarsuse pakkumisse täiendavaid gaasipakkumisi (edaspidi „teisesed pakkumised“), mis põhinevad kohustuslikel meetmetel. Kui pakkuvate liikmesriikide (kui see on asjakohane) esmased pakkumised ei ole solidaarsustaotluse rahuldamiseks piisavad, peab (pakkuva liikmesriigi pädev asutus) olema valmis käivitama mitte-turupõhised meetmeid ja tarnima puuduva mahu. 3) Artikli 13 lõike 8 kohane hüvitis vabatahtlikel meetmetel põhineva solidaarsuse alusel tarnitava gaasi eest hõlmab gaasi hinda (mis tuleneb kohaldatavatest lepingutingimustest, pakkumustest või muust turupõhisest mehhanismist) ning tarnepunkti suunatud ülekande kulusid. Selle hüvitise maksab taotlev liikmesriik otse pakkuva poole gaasitarnija(te)le. 4) Artikli 13 lõike 8 kohane (pakkuvale liikmesriigile makstav) hüvitis solidaarsusest tuleneva gaasi tarnimise eest, kui selle aluseks on kohustuslikud meetmed, hõlmab järgmist: a) gaasi hind, mis vastab asjaomase kvaliteediga gaasi viimasele kättesaadavale hetketuruhinnale pakkuva liikmesriigi börsil solidaarsusmeetme rakendamise kuupäeval; kui pakkuva liikmesriigi territooriumil on mitu börsi, vastab see kõigi börside viimaste kättesaadavate hetketuruhindade aritmeetilisele keskmisele; kui pakkuva liikmesriigi territooriumil gaasibörsi ei ole, vastab see kõigi liidu territooriumil asuvate börside viimaste kättesaadavate hetketuruhindade aritmeetilisele keskmisele; b) kõik hüvitised, mille pakkuv liikmesriik asjakohaste õigusaktide alusel maksab mõjutatud kolmandatele isikutele kohustusliku meetme tulemusena, sealhulgas vajaduse korral igasugused kohtuvälised ja kohtumenetlusega seotud kulud, ning c) tarnepunkti suunatud ülekande kulud. 4) Pakkuv liikmesriik kannab ülekanderiski tarnepunkti suunatud ülekande tegemisel. 5) Taotlev liikmesriik tagab, et kokkulepitud tarnepunktis pakutav gaasikogus juhitakse sealt edasi. Solidaarsusmeetmete eest tuleb hüvitist maksta olenemata sellest, kas lepingu kohaselt tarnitud gaasikogus tegelikult edasi juhitakse. Kuupäev ……………….. Kellaaeg………………………….. Järgmisele asutusele: (taotleva liikmesriigi pädev asutus): 1. Vastuseks Teie solidaarsustaotlusele kooskõlas artikli 13 lõikega 1 ja artikli 13 lõikega 2 (kui viimane pole asjakohane, siis kustutada see), mis saabus (kuupäev) kell (kellaaeg), edastab (pakkuva liikmesriigi pädev asutus) Teile järgmise(d) pakkumise(d): 2. Teave gaasi tarniva poole kohta a) Lepingu allkirjastav gaasitarnija/turuosaline (vabatahtlike meetmete puhul/kui see on asjakohane) Kontaktisik: _____________________________ ET 21 ET Telefon: +___________________________________ b) Lepingut sõlmiv pädev asutus: Kontaktisik: _____________________________ Telefon: +___________________________________ c) Vastutav ülekandesüsteemi haldur: ____________________________________ Kontaktisik: _____________________________ Telefon: +___________________________________ d) Vastutav turupiirkonna haldur (kui see on asjakohane): __________________________________________ Kontaktisik: _____________________________ Telefon: +___________________________________ 3. Esmased pakkumised – vabatahtlike meetmete alusel („turupõhised“) a) Gaasi maht (kokku): __________________________________________ kWh, millest kõrge kütteväärtusega gaasi: ____________________________ kWh, madala kütteväärtusega gaasi: _____________________________kWh. b) Tarneperiood: __________________________________________ c) Maksimaalne ülekandevõimsus: __________________________________________ kWh/h, millest kindel võimsus:___________________ kWh/h; katkestatav võimsus:___________________ kWh/h. d) Tarnepunktid (ühendused): Tarnepunkt Kindel ülekandevõimsus Katkestatav ülekandevõimsus ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h e) Viide võimsuse reserveerimisplatvormile: _________________________________________ f) Hinnanguline hüvitis vabatahtliku meetme eest: gaasi hind: eurot; muud kulud: eurot (palun täpsustage) ET 22 ET g) makse andmed: Saaja: ___________________________ Pangarekvisiidid: ________________________ 4. Teisesed pakkumised – kohustuslike meetmete alusel („mitte-turupõhised“) a) Gaasi maht (kokku): __________________________________________ kWh, millest kõrge kütteväärtusega gaasi: ____________________________ kWh, madala kütteväärtusega gaasi: _____________________________kWh. b) Tarneperiood: __________________________________________ c) Maksimaalne ülekandevõimsus: __________________________________________ kWh/h, millest kindel võimsus:___________________ kWh/h; katkestatav võimsus:___________________ kWh/h. d) Tarnepunktid (ühendused): Tarnepunkt Kindel ülekandevõimsus Katkestatav ülekandevõimsus ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h ________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h e) Viide võimsuse reserveerimisplatvormile: _________________________________________ f) Kohustuslike meetmetega seotud tõenäolised kulud: gaasi hinnanguline hind kWh kohta: _____________________ eurot; tõenäolised ülekandekulud: _____________________ eurot; hinnanguline summa, mis kulub hüvitiste maksmiseks pakkuva liikmesriigi majandussektorites, mida tarne vähendamine mõjutab: _____________________________ eurot. g) makse andmed: Saaja: ___________________________ Pangarekvisiidid: ________________________ Koostatud (kuupäev) ……….. (kellaaeg) ……………. Allkiri: ……………………………….. ET 23 ET 4. Solidaarsuspakkumise kättesaamise kinnitus (täita inglise keeles) Juhised Saata hiljemalt 30 minutit pärast solidaarsuspakkumise kättesaamist. Järgmisele asutusele: (pakkuva liikmesriigi pädev asutus): (Taotlev liikmesriik) nimel kinnitan, et Teie solidaarsuspakkumine on kätte saadud (kuupäev) ……, kell …. (kellaaeg). (Taotleva poole pädev asutus) Kontaktisik: …………….. Telefon: + ………… Koostatud (kuupäev) ……….. (kellaaeg) ……………. Allkiri: ……………………………….. 5. Vabatahtlikel meetmetel põhinevate solidaarsuspakkumiste vastuvõtmine/tagasilükkamine (täita inglise keeles) Juhised (1) Saata hiljemalt 2 tundi pärast pakkumise kättesaamist. (2) Kui pakkumine võetakse täielikult vastu, korratakse vastuvõtmise kinnituses pakkumise täpseid tingimusi, nagu need esitas pakkuv liikmesriik. Pakkumist saab osaliselt vastu võtta ainult seoses tarnitava mahuga. Kuupäev ……………………… Kellaaeg ………………………….. 1. (Taotlev liikmesriik)nimel võtan (täielikult/osaliselt) vastu / lükkan tagasi (pakkuv liikmesriik) (pakkumise kuupäev) (pakkumise kellaaeg) esitatud pakkumise solidaarsusmeetmete rakendamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja artikli 13 lõikele 2(kui viimane pole asjakohane, siis kustutada see). 2. Taotleva liikmesriigi pädev asutus: ______________________________________________________________ Kontaktisik: ET 24 ET Telefon: +________________________________ 3. Taotleva liikmesriigi vastutav ülekandesüsteemi haldur: _____________________________________________________________ Kontaktisik: ___________________________ Telefon: +_________________________________ 4. Taotleva liikmesriigi vastutav turupiirkonna haldur (kui see on asjakohane): _____________________________________________________________ Kontaktisik:______________________ Telefon +_________________________ 5. Vastu võetud esmane pakkumine / esmased pakkumised, mis põhinevad vabatahtlikel meetmetel(palun korrake vastuvõetud esmase pakkumise / esmaste pakkumiste täpseid tingimusi): …………………………………………………………………………………………………. Koostatud (kuupäev) ……….. (kellaaeg) ……………. Allkiri: ……………………………….. 6. Kohustuslikel meetmetel põhinevate solidaarsuspakkumiste vastuvõtmine (täita inglise keeles) Juhised (1) Saata hiljemalt 3 tundi pärast solidaarsuspakkumise kättesaamist. (2) Kui pakkumine võetakse täielikult vastu, korratakse vastuvõtmise kinnituses pakkumise täpseid tingimusi, nagu need esitas pakkuv liikmesriik. Pakkumist saab osaliselt vastu võtta ainult seoses tarnepunkti tarnitava mahuga. (3) Kohustuslikel meetmetel põhinevate pakkumiste vastuvõtmine hõlmab järgmist: a) teistelt pakkuvatelt liikmesriikidelt saadud, vabatahtlikel meetmetel põhinevate pakkumiste lühikirjeldus; b) vajaduse korral põhjused, miks neid pakkumisi vastu ei võetud (ei pea olema seotud hinnaga); c) teistelt pakkuvatelt liikmesriikidelt saadud, kohustuslikel meetmetel põhinevate pakkumiste lühikirjeldus; d) märge selle kohta, kas need pakkumised on vastu võetud, ja kui mitte, siis nende tagasilükkamise põhjused. (4) Komisjon võib algatada konverentsikõne taotleva liikmesriigi ja kõigi pakkuvate liikmesriikide vahel; see algatatakse mõne liikmesriigi taotlusel. Telefonikõne peetakse kohustuslikel meetmetel põhinevate solidaarsuspakkumiste vastuvõtmisele (kui komisjon teeb seda omal algatusel) või liikmesriigi esitatud konverentsikõne taotluse saamisel järgneva kuni 30 minuti jooksul. Kuupäev ……………………… Kellaaeg ………………………….. ET 25 ET 1. (Taotlev liikmesriik)nimel võtan (täielikult/osaliselt) vastu / lükkan tagasi (pakkuv liikmesriik) (pakkumise kuupäev) (pakkumise kellaaeg) esitatud pakkumise solidaarsusmeetmete rakendamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja artikli 13 lõikele 2(kui viimane pole asjakohane, siis kustutada see). 2. Taotleva liikmesriigi pädev asutus: ______________________________________________________________ Kontaktisik: Telefon: +________________________________ 3. Taotleva liikmesriigi vastutav ülekandesüsteemi haldur: _____________________________________________________________ Kontaktisik: ___________________________ Telefon: +_________________________________ 4. Taotleva liikmesriigi vastutav turupiirkonna haldur (kui see on asjakohane): _____________________________________________________________ Kontaktisik:______________________ Telefon +_________________________ 5. Vastu võetud, kohustuslikel meetmetel põhinev teisene pakkumine (palun korrake pakkuva liikmesriigi esitatud teisese pakkumise täpset sõnastust). ………………………………………………………………………………………………. 6. Lisateave teiseste pakkumiste vastuvõtmise kohta: a) teistelt pakkuvatelt liikmesriikidelt saadud, vabatahtlikel meetmetel põhinevate pakkumiste lühikirjeldus: ………………………………………………………………………………………… b) kas need pakkumised on vastu võetud? Kui ei, siis esitage põhjused: ………………………………………………………………………………………… c) teistelt pakkuvatelt liikmesriikidelt saadud, kohustuslikel meetmetel põhinevate pakkumiste lühikirjeldus; ………………………………………………………………………………………… (a) kas need pakkumised on vastu võetud? Kui ei, siis esitage põhjused: ………………………………………………………………………………………… Koostatud (kuupäev) ……….. (kellaaeg) ……………. Allkiri  715/2009 (kohandatud) II LISA VASTAVUSTABEL ET 26 ET Määrus (EÜ) nr 1775/2005 Käesolev määrus Artikkel 1 Artikkel 1 Artikkel 2 Artikkel 2 — Artikkel 3 — Artikkel 4 — Artikkel 5 — Artikkel 6 — Artikkel 7 — Artikkel 8 — Artikkel 9 — Artikkel 10 — Artikkel 11 — Artikkel 12 Artikkel 3 Artikkel 13 Artikkel 4 Artikkel 14 — Artikkel 15 Artikkel 5 Artikkel 16 — Artikkel 17 Artikkel 6 Artikkel 18 — Artikkel 19 — Artikkel 20 Artikkel 7 Artikkel 21 Artikkel 8 Artikkel 22 Artikkel 9 Artikkel 23 Artikkel 10 Artikkel 24 Artikkel 11 Artikkel 25 Artikkel 12 Artikkel 26 ET 27 ET Artikkel 13 Artikkel 27 Artikkel 14 Artikkel 28 Artikkel 15 Artikkel 29 Artikkel 16 Artikkel 30 — Artikkel 31 Artikkel 17 Artikkel 32 Lisa I lisa ET 28 ET  III LISA Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatuste loeteluga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36) Komisjoni otsus 2010/685/EL (ELT L 293, 11.11.2010, lk 67) Komisjoni otsus 2012/490/EL (ELT L 231, 28.8.2012, lk 16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 347/2013 (ainult artikkel 22) (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39) Komisjoni otsus (EL) 2015/715 (ELT L 114, 5.5.2015, lk 9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999 (ainult artikkel 50) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1) _____________ ET 29 ET  uus IV LISA VASTAVUSTABEL Määrus (EL) nr 715/2009 Käesolev määrus Artikli 1 esimene lõik (sissejuhatav osa) Artikli 1 esimene lõik (sissejuhatav osa) Artikli 1 punkt a Artikli 1 punkt a Artikli 1 punkt b - Artikli 1 punkt c Artikli 1 punkt b Artikli 1 teine, kolmas ja neljas lõik Artikli 1 teine, kolmas ja neljas lõik Artikli 2 lõige 1 (sissejuhatav osa) Artikli 2 lõige 1 (sissejuhatav osa) - Artikli 2 lõike 1 punkt 1 Artikli 2 lõike 1 punkt 1 Artikli 2 lõike 1 punkt 2 Artikli 2 lõike 1 punkt 2 Artikli 2 lõike 1 punkt 3 Artikli 2 lõike 1 punkt 3 Artikli 2 lõike 1 punkt 4 Artikli 2 lõike 1 punkt 4 Artikli 2 lõike 1 punkt 5 Artikli 2 lõike 1 punkt 5 Artikli 2 lõike 1 punkt 6 Artikli 2 lõike 1 punkt 6 Artikli 2 lõike 1 punkt 7 Artikli 2 lõike 1 punkt 7 Artikli 2 lõike 1 punkt 8 Artikli 2 lõike 1 punkt 8 Artikli 2 lõike 1 punkt 9 Artikli 2 lõike 1 punkt 9 Artikli 2 lõike 1 punkt 10 Artikli 2 lõike 1 punkt 10 Artikli 2 lõike 1 punkt 11 Artikli 2 lõike 1 punkt 11 Artikli 2 lõike 1 punkt 12 Artikli 2 lõike 1 punkt 12 Artikli 2 lõike 1 punkt 13 Artikli 2 lõike 1 punkt 13 Artikli 2 lõike 1 punkt 14 ET 30 ET Artikli 2 lõike 1 punkt 14 Artikli 2 lõike 1 punkt 15 Artikli 2 lõike 1 punkt 15 Artikli 2 lõike 1 punkt 16 Artikli 2 lõike 1 punkt 16 Artikli 2 lõike 1 punkt 17 Artikli 2 lõike 1 punkt 17 Artikli 2 lõike 1 punkt 18 Artikli 2 lõike 1 punkt 18 Artikli 2 lõike 1 punkt 19 Artikli 2 lõike 1 punkt 19 Artikli 2 lõike 1 punkt 20 Artikli 2 lõike 1 punkt 20 Artikli 2 lõike 1 punkt 21 Artikli 2 lõike 1 punkt 21 Artikli 2 lõike 1 punkt 22 Artikli 2 lõike 1 punkt 22 Artikli 2 lõike 1 punkt 23 Artikli 2 lõike 1 punkt 23 Artikli 2 lõike 1 punkt 24 Artikli 2 lõike 1 punkt 24 Artikli 2 lõike 1 punkt 25 Artikli 2 lõike 1 punkt 25 Artikli 2 lõike 1 punkt 26 Artikli 2 lõike 1 punkt 26 Artikli 2 lõike 1 punkt 27 Artikli 2 lõike 1 punkt 27 Artikli 2 lõike 1 punkt 28 Artikli 2 lõike 1 punkt 28 Artikli 2 lõike 1 punkt 29 - Artikli 2 lõike 1 punkt 30 - Artikli 2 lõike 1 punkt 31 - Artikli 2 lõike 1 punkt 32 - Artikli 2 lõike 1 punkt 33 - Artikli 2 lõike 1 punkt 34 - Artikli 2 lõike 1 punkt 35 - Artikli 2 lõike 1 punkt 36 - Artikli 2 lõike 1 punkt 37 - Artikli 2 lõike 1 punkt 38 Artikli 2 lõige 2 Artikli 2 lõige 2 ET 31 ET - Artikkel 3 - Artikkel 4 Artikkel 14 Artikkel 5 Artikli 14 lõige 1 Artikli 5 lõiked 1 kuni 2 - Artikli 5 lõige 3 Artikli 14 lõige 3 Artikli 5 lõige 4 Artikli 14 lõige 2 Artikli 5 lõige 5 - Artikkel 6 Artikkel 15 Artikkel 7 Artikli 7 lõiked 1 kuni 2 Artikli 7 lõiked 1 kuni 2 - Artikli 7 lõige 3 Artikli 7 lõige 3 Artikli 7 lõige 4 - Artikli 7 lõike 4 teine lõik Artikli 7 lõige 4 Artikli 7 lõige 5 Artikli 7 lõige 5 Artikli 7 lõige 6 - Artikkel 8 Artikkel 16 Artikkel 9 Artikli 16 lõiked 1 kuni 3 Artikli 9 lõiked 1 kuni 3 - Artikli 9 lõige 4 Artikli 9 lõige 4 - Artikli 9 lõige 5 - Artikkel 17 Artikkel 10 Artikkel 22 Artikkel 11 Artikkel 21 Artikkel 12 Artikkel 3 Artikkel 13 ET 32 ET - Artikkel 14 Artikkel 13 Artikkel 15 - Artikkel 16 - Artikkel 17 - Artikkel 18 - Artikkel 19 - Artikkel 20 Artikkel 4 Artikkel 21 Artikkel 5 Artikkel 22 Artikli 5 lõiked 1 kuni 4 Artikli 22 lõiked 1 kuni 4 Artikkel 8 Artikkel 23 Artikli 8 lõige 1 kuni lõike 3 punkt f Artikli 23 lõige 1 kuni lõike 3 punkt f - Artikli 23 lõike 3 punkt g - Artikli 23 lõike 3 teine lõik Artikli 8 lõige 4 Artikli 23 lõige 4 - Artikli 23 lõike 4 teine lõik Artikli 8 lõige 5 kuni lõike 6 punkt l Artikli 23 lõige 5 kuni lõike 6 punkt l - Artikli 23 lõike 6 punkt m Artikli 8 lõiked 7 kuni 11 Artikli 23 lõiked 7 kuni 11 Artikli 8 lõige 11 Artikli 23 lõige 10 Artikli 8 lõige 12 Artikli 23 lõige 11 Artikkel 9 Artikkel 24 Artikkel 24 Artikkel 25 Artikkel 10 Artikkel 26 Artikkel 11 Artikkel 27 ET 33 ET Artikkel 12 Artikkel 28 Artikkel 29 Artikkel 29 - Artikli 29 punkt a Artikli 29 punktid b ja c Artikli 29 punktid b ja c Artikkel 18 Artikkel 30 Artikli 18 lõiked 1 kuni 6 Artikli 30 lõiked 1 kuni 6 - Artikli 30 lõige 7 Artikkel 19 Artikkel 31 Artikli 19 lõige 1 Artikli 31 lõige 1 - Artikli 31 lõige 2 Artikli 19 lõige 2 Artikli 31 lõige 3 Artikli 19 lõige 3 Artikli 31 lõige 4 Artikli 19 lõige 4 Artikli 31 lõige 5 Artikli 19 lõige 5 Artikli 31 lõige 6 - Artikli 31 lõike 6 teine lõik Artikkel 20 Artikkel 32 - Artikkel 33 - Artikkel 34 - Artikkel 35 - Artikkel 36 - Artikkel 37 - Artikkel 38 - Artikkel 39 - Artikkel 40 - Artikkel 41 ET 34 ET - Artikkel 42 - Artikkel 43 - Artikkel 44 - Artikkel 45 - Artikkel 46 - Artikkel 47 - Artikkel 48 - Artikkel 49 - Artikkel 50 - Artikkel 51 Artikkel 52 Artikkel 6 Artikkel 53 Artikli 53 lõiked 1 kuni 15 Artikli 6 lõiked 1 kuni 12 - - Artikkel 54 Artikkel 55 Artikkel 7 Artikli 55 lõiked 1 kuni 3 Artikli 7 lõiked 1 kuni 4 - Artikkel 23 Artikkel 56 Artikli 23 lõige 1 - - Artikli 56 lõiked 1 kuni 5 Artikli 23 lõiked 6 ja 7 - Artikkel 25 - Artikkel 23 Artikkel 57 Artikli 58 lõiked 1 ja 2 Artikli 58 lõiked 1 ja 2 Artikli 58 lõiked 3 kuni 7 ET 35 ET Artikkel 27 Artikkel 59 - Artikli 59 lõiked 1 kuni 3 Artikli 27 lõiked 1 ja 2 - - Artikkel 60 Artikkel 28 Artikkel 61 Artikli 28 lõige 1 Artikli 61 lõige 1 - Artikli 61 lõiked 2 ja 3 Artikli 28 lõige 2 - Artikkel 30 Artikkel 62 Artikli 30 punkt a - Artikli 30 punkt b - Artikli 30 punkt c - Artikli 30 teine lõik - - Artikkel 63 - Artikkel 64 - Artikkel 65 - Artikkel 66 - Artikkel 67 Artikkel 31 Artikkel 68 Artikkel 32 Artikkel 69 I lisa I lisa - II lisa - III lisa III lisa IV lisa ET 36 ET
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
  • 📎Seletuskiri ja EE seisukohad vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimine (21.02.22).docx136 KB