EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 15.12.2021
COM(2021) 803 final
ANNEXES 1 to 4
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku
siseturgude ühiseeskirju
{SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} -
{SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final}
ET ET
2009/73
I LISA
TARBIJAKAITSEMEETMED
1. Ilma et see piiraks tarbijakaitset käsitlevaid ühenduse eeskirju, eelkõige Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivi 97/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta
sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral)1 ning nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi
93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes),2 võetakse artiklis 3 osutatud
meetmeid selleks, et tagada tarbijatele:
a) õigus sõlmida gaasiteenuse osutajaga leping, milles tuuakse välja:
– tarnija nimi ja aadress;
– osutatavad teenused, pakutava teenuse kvaliteedi tase ja ühenduse esmakordse
sisseseadmise aeg;
– pakutavate hooldusteenuste liigid;
– ajakohase teabe saamise viisid kõigi kohaldatavate tariifide ja hooldustasu
liikide kohta;
– lepingu kestus, teenuste ja lepingu pikendamise ja lõpetamise tingimused,
lepingust tasuta taganemise lubatavus;
– võimalikud hüvitised ja tagasimakse kord juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta
kokkulepitule, sealhulgas ebatäpne arve ja arve hilinenud esitamine;
– punkti f kohase vaidlusküsimuste lahendamise menetluse algatamise kord;
ning,
– tarbijaõigusi käsitlev teave, sealhulgas kaebuste käsitlemine ja kogu käesolevas
punktis osutatud teave, mis edastatakse selgelt arvetel ja maagaasiettevõtja
veebilehel.
Tingimused peavad olema õiglased ja eelnevalt hästi teada. Igal juhul peaks see teave
olema tarbijale kättesaadav enne lepingu sõlmimist või kinnitamist. Kui leping
sõlmitakse vahendaja kaudu, peab teave käesolevas punktis sätestatud küsimuste
kohta samuti olema kättesaadav enne lepingu sõlmimist;
b) õigeaegne teavitamine lepingutingimuste kõigist kavandatavatest muudatustest
ning taganemisõiguse teatavakstegemine teate saamisel. Teenuse osutajad peavad
läbipaistval ja arusaadaval viisil nendega liitunud tarbijatele ise õigeaegselt teatama
kõigist tasu suurendamistest hiljemalt ühe arve esitamise normaaltähtaja jooksul
pärast suurenemise jõustumist. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel oleks vabadus
lepingutest taganeda, kui nad ei nõustu neile gaasiteenuse osutaja poolt teatatud uute
tingimustega;
c) läbipaistva teabe saamine gaasiteenustele juurepääsu ja kasutamise suhtes
kohaldatavate hindade, tariifide ja üldtingimuste kohta;
d) tasumisviiside lai valik, mis ei diskrimineeri asjakohatult tarbijaid. Ettemaksu
süsteemid on õiglased ja kajastavad asjakohaselt eeldatavat tarbimist. Iga muudatus
1
EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19.
2
EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29.
ET 1 ET
tingimustes peab kajastama erinevatest maksesüsteemidest tarnijale tulenevaid
kulusid. Üldtingimused peavad olema õiglased ja läbipaistvad. Need peavad olema
selged ja arusaadavad ning need ei tohi hõlmata lepinguväliseid tõkkeid
tarbijaõigustele, näiteks ülemäärast lepingulist dokumentatsiooni. Tarbijaid tuleb
kaitsta ebaõiglaste või eksitavate müügiviiside eest;
e) tasuta tarnijavahetus;
f) läbipaistvad, lihtsad ja odavad kaebuste lahendamise menetlused. Kõikidel
tarbijatel on eelkõige õigus oma gaasiteenuse osutaja heatasemelistele teenustele ja
esitatud kaebuste käsitlemisele. Selline kohtuväline vaidluste lahendamine peab
võimaldama õiglast ja kiiret vaidluste lahendamist eelistatavalt kolme kuu jooksul
ning kui olukord seda tingib, rakendama kulude ja/või kahju hüvitamise süsteemi.
Võimaluse korral peaksid nad järgima komisjoni 30. märtsi 1998. aasta soovituses
98/257/EÜ (kohtuväliste tarbijakaitsevaidluste lahendamise eest vastutavate asutuste
suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta)3 sätestatud põhimõtteid;
g) kes on gaasivõrku ühendatud, teave nende õiguse kohta saada siseriiklikult
kohaldatavate õigusaktide kohaselt kindla kvaliteediga maagaasi mõistliku hinna
eest;
h) nende tarbimisandmete kättesaadavus ning võimalus anda igale registreeritud
tarnijale konkreetse kokkuleppe alusel tasuta juurdepääs oma mõõteandmetele.
Andmehalduse eest vastutav isik on kohustatud need andmed kõnealusele ettevõtjale
andma. Liikmesriigid määravad kindlaks andmete vormingu ning korra, mille alusel
tarnijad ja tarbijad andmetele juurde pääsevad. Selle teenuse eest tarbijalt lisatasu ei
võeta;
i) nõuetekohane teavitamine tegelikust gaasitarbimisest ja kuludest, mis toimub
piisava sagedusega, et võimaldada tarbijal oma gaasitarbimist reguleerida. Teave
peab olema esitatud piisavalt varakult, et võtta arvesse tarbija mõõteseadmete
võimalusi. Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta selliste meetmete kulutõhusust. Selle
teenuse eest tarbijalt lisatasu ei võeta;
j) maagaasitarnija vahetuse korral lõpparve saamine hiljemalt kuue nädala
jooksul pärast tarnija vahetust.
uus
GAASIARVETE ESITAMISE JA GAASIARVEL ESITATAVA TEABE
MIINIMUMNÕUDED
1. GAASIARVEL ESITATAVAS TEABES JA GAASIARVEL ESITATAVAD MIINIMUMANDMED
1.1. Järgmine põhiteave esitatakse lõpptarbija arvel hästi märgatavalt ning muudest arve
osadest selgelt eraldi:
(a) lõpphind ja hinna jaotus komponentideks, kui see on võimalik, koos selge
teabega selle kohta, et kõigi energiaallikate puhul võidakse ühtlasi kohaldada
stiimuleid, mida ei rahastatud komponentideks jaotatud hinnas esitatud
lõivudest;
3
EÜT L 115, 17.4.1998, lk 31.
ET 2 ET
(b) makse tähtaeg.
1.2. Järgmine põhiteave esitatakse lõpptarbija arvel ja neile esitatavas teabes hästi
märgatavalt ning muudest arve ja esitatava teabe osadest selgelt eraldi:
(a) arveldusperioodil tarbitud gaas;
(b) tarnija nimi ja kontaktandmed, sealhulgas tarbijateeninduse abitelefon ja e-
posti aadress;
(c) tasu nimetus;
(d) lepingu lõppkuupäev, kui see on kohaldatav;
(e) teave teenuseosutaja vahetamise võimaluste ja kasutegurite kohta;
(f) lõpptarbija vahetamise viitenumber või lõpptarbija tarnimiskoha kordumatu
tunnuskood;
(g) teave lõpptarbija selliste õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise
lahendamisega, sealhulgas vaidluste lahendamise eest artikli 26 kohaselt
vastutava üksuse kontaktandmed;
(h) artiklis 25 osutatud ühtne kontaktpunkt;
(i) üksnes maagaasi puhul, link või viide artiklis 14 osutatud võrdlusvahendi
leidmiseks.
1.3. Kui arved põhinevad tegelikul tarbimisel või kauglugemisel, tehakse lõpptarbijale
tema arvetel ja perioodi tasaarveldusarvetel, koos selliste arvetega või neil arvetel
viidatud kohas kättesaadavaks järgmine teave:
(a) lõpptarbija jooksva gaasitarbimise võrdlus lõpptarbija eelmise aasta sama
perioodi tarbimisega graafiku kujul;
(b) tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või sarnaste asutuste
kontaktandmed, sealhulgas veebisaidid, kust on võimalik saada teavet selle
kohta, milliste võtetega on võimalik energiat tarbivate seadmete
energiatõhusust parandada;
(c) võrdlus samasse kasutajakategooriasse kuuluva keskmise norm- või
võrdluslõpptarbijaga.
2. ARVEL ESITATAVA TEABE JA ARVETE ESITAMISE SAGEDUS
(a) Arveid esitatakse tegelikust tarbimisest lähtuvalt vähemalt üks kord aastas;
(b) kui lõpptarbijal ei ole ettevõtjapoolset kauglugemist võimaldavat arvestit või kui
lõpptarbija on teadlikult lülitanud kauglugemise vastavalt liikmesriigi õigusele välja,
tehakse arvel esitatav täpne ja tegelikul tarbimisel põhinev teave lõpptarbijale
kättesaadavaks vähemalt iga kuue kuu tagant, või iga kolme kuu tagant taotluse
korral või kui lõpptarbija on valinud elektroonilised arved;
(c) kui lõpptarbijal ei ole ettevõtjapoolset kauglugemist võimaldavat arvestit või kui
lõpptarbija on teadlikult lülitanud kauglugemise vastavalt liikmesriigi õigusele välja,
võib punktides a ja b sätestatud kohustusi täita süsteemi kaudu, mille puhul
lõpptarbija loeb arvesti näite korrapäraselt ise ja edastab need ettevõtjale; arve või
arvel esitatav teave võivad põhineda hinnangulisel tarbimisel või üksnes ühtsel
määral, kui lõpptarbija ei ole teatava arveperioodi kohta arvesti näitu teatanud;
ET 3 ET
(d) kui lõpptarbijal on ettevõtjapoolset kauglugemist võimaldav arvesti, esitatakse
lõpptarbijale arvel esitatav täpne ja tegelikul tarbimisel põhinev teave vähemalt kord
kuus; kõnealuse teabe võib teha kättesaadavaks ka interneti kaudu ja seda
ajakohastatakse nii sageli, kui kasutatavad mõõtmisseadmed ja -süsteemid
võimaldavad.
3. LÕPPTARBIJALE KOHALDATAVA HINNA KOMPONENDID
Tarbijahind koosneb kolmest komponendist: energia- ja tarnekomponent, võrgukomponent
(ülekandmine, jaotamine, transport) ning lisanduvad maksud, tasud ja lõivud.
Kui lõpptarbijale kohaldatav hind on arvetel komponentideks jaotatud, kasutatakse kogu
liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1952 kohase kolme komponendi
ühtseid määratlusi.
4. JUURDEPÄÄS LISATEABELE VARASEMA TARBIMISE KOHTA
Liikmesriigid nõuavad, et sel määral, kui lisateave varasema tarbimise kohta on kättesaadav,
tehtaks see lõpptarbija taotluse alusel kättesaadavaks lõpptarbija määratud tarnijale või
teenuseosutajale.
Kui lõpptarbijal on arvesti, mis võimaldab ettevõtjapoolset kauglugemist, peab lõpptarbijal
olema kerge juurde pääseda lisateabele varasema tarbimise kohta, et ta saaks neid andmeid ise
üksikasjalikult kontrollida.
Varasemat tarbimist käsitlev täiendav teave sisaldab:
(a) koondandmeid vähemalt eelneva kolme aasta kohta või ajavahemiku kohta alates
elektrivarustuslepingu algusest, kui see on lühem. Andmed on vastavuses
ajavahemikega, mille kohta on arvete esitamisega seotud teavet sagedasti koostatud;
ning
(b) üksikasjalikke andmeid kasutamise aja järgi päeva, nädala, kuu ja aasta kohta, mis
tehakse lõpptarbijale põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks interneti või arvesti
liidese kaudu vähemalt eelneva 24 kuu kohta või ajavahemiku kohta alates
elektrivarustuslepingu algusest, kui see on lühem.
5. ENERGIAALLIKATE AVALIKUSTAMINE
Tarnijad avalikustavad arvetel lõpptarbija ostetud, taastuvatest energiaallikatest toodetud
gaasi ja eraldi vähese CO2 heitega gaasi osakaalu kooskõlas gaaside tarnimise lepinguga
(avalikustamine toote tasandil). Segu korral esitab tarnija eraldi sama teabe eri gaaside
kategooriate kaupa, sh taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja eraldi vähese CO2
heitega gaasi kohta.
Lõpptarbijatele tehakse arvel ja arvel esitatavas teabes, nendega koos või neis viidatud kohas
kättesaadavaks järgmine teave:
(a) taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi iga
energiaallika osa tarnija üldises energiaallikate jaotuses eelneval aastal (riigi tasandil,
nimelt selles liikmesriigis, kus gaasidega varustamise leping on sõlmitud, ning tarnija
tasandil, kui tarnija tegutseb mitmes liikmesriigis) mõistetaval ja selgelt võrreldaval
viisil;
(b) teave keskkonnamõju kohta, vähemalt CO2 heide, mis tuleneb tarnija poolt eelneval
aastal tarnitud gaasidest.
ET 4 ET
Teise lõigu punkti a kohaldamisel gaasibörsilt või väljaspool liitu asuva ettevõtja käest
imporditud gaaside puhul võib kasutada gaasibörsilt või kõnealuselt ettevõtjalt eelneva aasta
kohta saadud koondandmeid.
Lõpptarbija poolt ostetud, taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi osakaalu
avalikustamisel kasutatakse päritolutunnistusi.
Reguleeriv asutus või muu pädev ametiasutus võtab vajalikud meetmed tagamaks, et tarnijad
esitavad käesoleva punkti alusel lõpptarbijatele riigi tasandil usaldusväärset teavet, tehes seda
selgelt ja võrreldaval viisil.
ET 5 ET
2009/73 (kohandatud)
uus
II LISA
MAAGAASI NUTIARVESTISÜSTEEMID
2.1. Liikmesriigid tagavad arukate nuti arvestisüsteemide rakendamise
kasutuselevõtu oma territooriumil , mis aitavad kaasa tarbijate aktiivsele osalemisele
gaasitarneturul. Nimetatud arvestisüsteemide rakendamine võib sõltuda turu ja kodutarbija
kõikide pikaajaliste kulude ja tulude majanduslikust hindamisest või sellest, milline arukas
nuti arvesti on majanduslikult mõistlik ja kulutõhus ning milline ajavahemik on nende
jagamiseks teostatav.
Selline hindamine toimub enne 3. septembrit 2012.
uus
2. Sellise hindamise puhul võetakse arvesse kulude-tulude analüüsi meetodit ja
nutiarvestisüsteemide miinimumfunktsioone, mis on esitatud komisjoni soovituses
2012/148/EL,1 kuivõrd need on kohaldatavad maagaasi suhtes; ka võetakse arvesse parimat
võimalikku tehnikat, et tagada küberturvalisuse ja andmekaitse kõrgeim tase.
Kõnealuse hindamise puhul võetakse ka nõuetekohaselt arvesse võimalikku sünergiat juba
kasutusele võetud nutiarvestitaristuga või valikulise kasutuselevõtu võimalustega juhul, kui
oleks võimalik saada netokasu, et kulusid kontrolli all hoida.
2009/73 (kohandatud)
uus
3. Hindamise alusel valmistavad liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused ette
arukate nuti arvestisüsteemide rakendamise kasutuselevõtu ajakava kuni
kümneks aastaks. Kui nutiarvestisüsteemi kasutuselevõtule antakse positiivne hinnang,
paigaldatakse vähemalt 80 %-le lõpptarbijatest nutiarvestid seitsme aasta jooksul alates
positiivsest hinnangust.
Liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused tagavad nende territooriumitel
rakendatavate kõnealuste arvestisüsteemide koostalitlusvõime ning võtavad nõuetekohaselt
arvesse asjakohaste normide ja parimate tavade kasutamist ning maagaasi siseturu arengu
olulisust.
1
Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta soovitus 2012/148/EL arukate mõõtmissüsteemide arendamiseks
ettevalmistumise kohta (ELT L 73, 13.3.2012, lk 9).
ET 6 ET
II LISA
A osa
Kehtetuks tunnistatud direktiiv
koos hilisemate muudatustega
(osutatud artiklis 90)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2009/73/EÜ
(EÜT L 211, 14.8.2009, lk 94)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu Üksnes artikkel 51
määrus (EL) 2018/1999
(ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2019/692
(ELT L 117, 3.5.2019, lk 1.)
B osa
Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäev
(osutatud artiklis 90)
Direktiiv Ülevõtmise tähtpäev Kohaldamise alguskuupäev
Direktiiv 2009/73/EÜ 3. märts 2011 3. märts 2011, välja arvatud
artikkel 11
3. märts 2013 artikli 11 puhul
Direktiiv (EL) 2019/692 24. veebruar 2020
2009/73 II lisa (kohandatud)
IIIV LISA
ET 7 ET
VASTAVUSTABEL
Direktiiv 2003/55/EÜ Käesolev
direktiiv
Artikkel 1 Artikkel 1
Artikkel 2 Artikkel 2
Artikkel 3 Artikkel 3
Artikkel 4 Artikkel 4
Artikkel 5 Artikkel 5
— Artikkel 6
— Artikkel 7
Artikkel 6 Artikkel 8
Artikkel 9 Artikkel 9
Artikkel 7 Artikkel 10
— Artikkel 11
Artikkel 7 Artikkel 12
Artikkel 8 Artikkel 13
— Artikkel 14
— Artikkel 15
Artikkel 10 Artikkel 16
— Artikkel 17
— Artikkel 18
— Artikkel 19
— Artikkel 20
— Artikkel 21
— Artikkel 22
— Artikkel 23
Artikkel 11 Artikkel 24
ET 8 ET
Artikkel 12 Artikkel 25
Artikkel 13 Artikkel 26
Artikkel 14 Artikkel 27
Artikkel 15 Artikkel 29
Artikkel 16 Artikkel 30
Artikkel 17 Artikkel 31
Artikkel 18 Artikkel 32
Artikkel 19 Artikkel 33
Artikkel 20 Artikkel 34
Artikkel 21 Artikkel 35
Artikkel 22 Artikkel 36
Artikkel 23 Artikkel 37
Artikkel 24 Artikkel 38
Artikli 25 lõike 1 Artikkel 39
(esimene ja teine
lause)
— Artikkel 40
Artikkel 25 Artikkel 41
(ülejäänud)
— Artikkel 42
— Artikkel 43
— Artikkel 44
— Artikkel 45
Artikkel 26 Artikkel 46
— Artikkel 47
Artikkel 27 Artikkel 48
Artikkel 28 Artikkel 49
Artikkel 29 Artikkel 50
ET 9 ET
Artikkel 30 Artikkel 51
Artikkel 31 Artikkel 52
Artikkel 32 Artikkel 53
Artikkel 33 Artikkel 54
Artikkel 34 Artikkel 55
Artikkel 35 Artikkel 56
A Lisa I Lisa
Direktiiv 2009/73/EÜ Käesolev direktiiv
Artikkel 1, lõige 1 Artikkel 1, lõige 1
Artikkel 1, lõige 2 —
Artikkel 1, lõiked 2, 3
—
ja 4
Artikkel 2,sissejuhatav Artikkel 2, sissejuhatav
osa osa
Artikkel 2, punktid 1–
—
13
Artikkel 2, punkt 1 Artikkel 2, punkt 14
Artikkel 2, punkt 2 Artikkel 2, punkt 15
Artikkel 2, punkt 3 Artikkel 2, punkt 16
Artikkel 2, punkt 4 Artikkel 2, punkt 17
Artikkel 2, punkt 5 Artikkel 2, punkt 18
Artikkel 2, punkt 6 Artikkel 2, punkt 19
Artikkel 2, punktid 20–
—
22
Artikkel 2, punkt 7 Artikkel 2, punkt 23
Artikkel 2, punkt 8 Artikkel 2, punkt 24
ET 10 ET
Artikkel 2, punkt 9 Artikkel 2, punkt 252
Artikkel 2, punkt 10 Artikkel 2, punkt 26
Artikkel 2, punkt 11 Artikkel 2, punkt 27
Artikkel 2, punkt 12 Artikkel 2, punkt 28
Artikkel 2, punkt 13 Artikkel 2, punkt 29
Artikkel 2, punkt 14 Artikkel 2, punkt 30
Artikkel 2, punkt 15 Artikkel 2, punkt 31
Artikkel 2, punkt 16 Artikkel 2, punkt 32
Artikkel 2, punkt 17 Artikkel 2, punkt 33
— Artikkel 2, punkt 34
Artikkel 2, punkt 18 Artikkel 2, punkt 35
Artikkel 2, punkt 19 Artikkel 2, punkt 36
Artikkel 2, punkt 20 Artikkel 2, punkt 37
Artikkel 2, punkt 21 Artikkel 2, punkt 38
Artikkel 2, punkt 22 Artikkel 2, punkt 39
Artikkel 2, punkt 23 Artikkel 2, punkt 40
Artikkel 2, punkt 24 Artikkel 2, punkt 41
Artikkel 2, punkt 25 Artikkel 2, punkt 42
Artikkel 2, punkt 26 Artikkel 2, punkt 43
Artikkel 2, punkt 27 Artikkel 2, punkt 44
Artikkel 2, punkt 28 Artikkel 2, punkt 45
Artikkel 2, punktid 46–
—
47
Artikkel 2, punkt 32 Artikkel 2, punkt 48
Artikkel 2, punkt 34 Artikkel 2, punkt 49
ET 11 ET
Artikkel 2, punkt 35 Artikkel 2, punkt 50
Artikkel 2, punkt 36 Artikkel 2, punkt 51
Artikkel 2, punktid 52–
—
71
Artikkel 37 Artikkel 3
— Artikkel 4
Artikkel 3 Artikkel 5, lõiked 1 ja 2
— Artikkel 5, lõiked 3 ja 4
Artikkel 5, lõige 11 Artikkel 5, lõige 5
Artikkel 7 Artikkel 6
Artikkel 4, lõige 1 Artikkel 7, lõige 1
— Artikkel 7, lõige 2
Artikkel 4, lõige 2 Artikkel 7, lõige 3
— Artikkel 7, lõige 4
— Artikkel 7, lõiked 5–9
Artikkel 4, lõige 3 Artikkel 7, lõige 10
Artikkel 4, lõige 4 Artikkel 7, lõige 11
— Artikkel 8
Artikkel 8 Artikkel 9
— Artikkel 10
— Artikkel 11
— Artikkel 12
— Artikkel 13
— Artikkel 14
— Artikkel 15
ET 12 ET
— Artikkel 16
— Artikkel 17
— Artikkel 18
— Artikkel 19
— Artikkel 20
— Artikkel 21
— Artikkel 22
— Artikkel 23
— Artikkel 24
— Artikkel 25
— Artikkel 26
Artikkel 32 Artikkel 27
— Artikkel 27, lõige 3
Artikkel 34 Artikkel 28
Artikkel 33 Artikkel 29
Artikkel 38 Artikkel 30
— Artikkel 31
— Artikkel 32
— Artikkel 33
Artikkel 35 Artikkel 34
— Artikkel 34, lõige 3
Artikkel 13, lõiked 1–2 Artikkel 35, lõiked 1–2
— Artikkel 35, lõiked 3–4
Artikkel 13, lõige 3 Artikkel 35, lõige 5
ET 13 ET
— Artikkel 35, lõiked 7–9
Artikkel 13, lõige 5 Artikkel 35, lõige 10
Artikkel 16 Artikkel 36
— Artikkel 37
Artikkel 23 Artikkel 38
Artikkel 24 Artikkel 39
Artikkel 25, lõige 1 Artikkel 40, lõige 1
— Artikkel 40, lõige 2
Artikkel 25, lõige 2 Artikkel 40, lõige 3
Artikkel 25, lõige 3 Artikkel 40, lõige 4
Artikkel 25, lõige 4 Artikkel 40, lõige 5
Artikkel 25, lõige 5 Artikkel 40, lõige 6
— Artikkel 40, lõiked 7–9
— Artikkel 41
Artikkel 26 Artikkel 42
Artikkel 27 Artikkel 43
Artikkel 28, lõiked 1–4 Artikkel 44, lõiked 1–4
— Artikkel 44, lõige 5
Artikkel 29 Artikkel 45
— Artikkel 46
— Artikkel 47
— Artikkel 48
— Artikkel 49
— Artikkel 50
ET 14 ET
Artikkel 22 Artikkel 51
— Artikkel 52
— Artikkel 53
Artikkel 9 Artikkel 54
Artikkel 14 Artikkel 55
Artikkel 15 Artikkel 56
Artikkel 17 Artikkel 57
Artikkel 18, lõiked 1– Artikkel 58, lõiked 1–
10 10
— Artikkel 58, lõige 11
Artikkel 19 Artikkel 59
Artikkel 20 Artikkel 60
Artikkel 21 Artikkel 61
— Artikkel 62
— Artikkel 63
— Artikkel 64
Artikkel 10 Artikkel 65
Artikkel 11 Artikkel 66
Artikkel 12 Artikkel 67
Artikkel 30 Artikkel 68
Artikkel 31 Artikkel 69
Artikkel 39 Artikkel 70, lõiked 1–5
— Artikkel 70, lõige 6
Artikkel 40 Artikkel 71
Artikkel 41 Artikkel 72
ET 15 ET
— Artikkel 72, lõige 5
Artikkel 72, lõiked 6–
Artikkel 41, lõiked 5–9
10
Artikkel 41, lõiked 10–
Artikkel 73, lõiked 1–8
17
Artikkel 42, lõiked 1–4 Artikkel 74, lõiked 1–4
— Artikkel 74, lõige 5
Artikkel 42, lõige 6 Artikkel 74, lõige 6
Artikkel 43 Artikkel 75
Artikkel 44 Artikkel 76
Artikkel 46 Artikkel 77
Artikkel 47 Artikkel 78
Artikkel 48a Artikkel 79
— Artikkel 80
Artikkel 49 a Artikkel 81
Artikkel 49b Artikkel 82
— Artikkel 83
— Artikkel 84
— Artikkel 85
— Artikkel 86
Artikkel 54 Artikkel 87
Artikkel 53 Artikkel 88
Artikkel 55 Artikkel 89
Artikkel 56 Artikkel 90
I Lisa I Lisa
ET 16 ET
— II lisa
— III lisa
II lisa IV lisa
ET 17 ET
LISA […]
ET 18 ET
LISA […]
ET 19 ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 15.12.2021
COM(2021) 803 final
2021/0425 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku
siseturgude ühiseeskirju
{SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} -
{SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
1.1 Sissejuhatus
Euroopa Liit on seadnud auahne eesmärgi olla 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne
maailmajagu. Selle saavutamiseks on liikmesriigid ja Euroopa Parlament leppinud Euroopa
kliimamääruses kokku, et 2030. aastaks vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt
55 %. Nende eesmärkide saavutamiseks ning selleks, et samal ajal suurendada
konkurentsivõimet, edendada majanduskasvu ja luua töökohti, peab energiasüsteemis
toimuma süsteemne muutus: tuleb vähendada fossiilkütuste, sealhulgas fossiilse gaasi
kasutamist ja suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Järelikult peame kohe
kavandama auahne plaani, kuidas gaasisektoris toimuks üleminek vähese CO2 heitega gaaside
ja taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside kasutamisele.
Fossiilsed gaasid moodustavad praegu ELis tarbitavatest gaaskütustest umbes 95 %.
Gaaskütused moodustavad praegu ligikaudu 22 % ELi kogu energiatarbimisest, sealhulgas
umbes 20 % ELi elektrienergia tootmisest ja 39 % soojusenergia tootmisest. Kliimaeesmärgi
kava mõjuhinnangus kasutatud asjakohaste stsenaariumide kohaselt moodustaksid gaasilised
kütused 2050. aastal ELi kogu energiatarbimisest umbes 20 %. Gaasilised kütused on
2050. aastaks energiaallikate jaotuses olulisel kohal ja seetõttu tuleb konkurentsivõimeliste
vähese CO2 heitega gaasiturgude tulevikku suunatud korralduse abil gaasisektori CO2 heidet
vähendada. Hoolimata sellest, et biogaas, biometaan, taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega vesinik ning sünteetiline metaan (kõik on taastuvatest energiaallikatest toodetud
ja vähese CO2 heitega gaasid) ei ole ELi praeguses energiaallikate jaotuses tugevalt esindatud,
moodustaksid need 2050. aasta energiaallikate jaotuses gaasilistest kütustest umbes 2/3,
kusjuures ülejäänu moodustaks fossiilne gaas, mille puhul toimub süsinikdioksiidi kogumine,
utiliseerimine ja säilitamine. Käesolev algatus on ka paketi „Eesmärk 55“ osa. Selles
kavandatakse turud gaaside, sealhulgas vesiniku jaoks. Algatusega eemaldatakse
olemasolevad regulatiivsed tõkked ja luuakse tingimused, et see saaks toimuda kulutõhusal
viisil. See on oluline üleminekul integreeritud energiasüsteemile, mille abil minimeeritakse
kliimaneutraalsusele ülemineku kulud eelkõige tarbijate jaoks ning leitakse uued võimalused,
et vähendada nende energiaarveid ja võimaldada neil turul aktiivselt osaleda.
Eeldatavasti kasutatakse vesinikku peamiselt valdkondades, kus elektrifitseerimine ei ole
võimalik, sealhulgas praegused energiamahukad tööstusharud (nt rafineerimistehased, väetiste
tootmine, terase tootmine) ja teatavad suure jõudlusega sõidukeid kasutavad
transpordisektorid (meretransport, lennundus, raskeveokitega pikamaatransport). Vesiniku
jaoks tuleb ehitada spetsiaalne taristu, et konkreetsetes lõppkasutusrakendustes saaks ära
kasutada selle energiakandja kogu potentsiaali. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega gaaside edendamise eesmärk on nende sektorite süsinikuheite
vähendamine, elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamine Power-to-X tehnoloogiate abil,
energiavarustuskindluse tugevdamine sõltuvuse vähendamise abil maagaasi impordist ning
elektrienergia salvestamise (ja tootmise) võimaldamine. See võimaldab koos muude
salvestamise ja paindlikkuse vormidega, nagu patareid ja akud ning tarbimiskaja, ühendada
eri majandussektoreid. Samuti toetab see isetootmist ja jaotatud energia arukat kasutamist
ning aitab suurendada tarbijate mõjuvõimu. Samuti vajavad tarbijad energiatarbimise
harjumuste muutmiseks ning taastuvenergial põhinevatele ja vähese CO2 heitega lahendustele
üleminekuks (sarnaselt sellega, mida nad saavad teha elektriturul) selget ja kergesti
kättesaadavat teavet.
ET 0 ET
Samal ajal kui eesmärk on alates 2030. aastast maksimaalselt kasutada taastuvallikatest
toodetud vesinikku, võib lühiajalises ja keskpikas perspektiivis olla oma osa muudel vähese
CO2 heitega gaasidel, eelkõige vähese CO2 heitega vesinikul, eelkõige selleks, et kiiresti
vähendada olemasolevast vesinikutootmisest tulenevat heidet ning toetada taastuvallikatest
toodetud vesiniku samaaegset ja tulevast kasutuselevõttu. Taastuvallikatest toodetud vesiniku
tootmismaht peaks ELis kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga jõudma 2024. aastaks 1 miljoni
tonnini ja 2030. aastaks 10 miljoni tonnini. Sellest ajast alates tuleks taastuvallikatest toodetud
vesinik laialdaselt kasutusele võtta ja vähese CO2 heitega vesinik sellega asendada.
Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside ning vesiniku turu
tõhusaks ja kestlikuks arenguks tuleb kohandada tururaamistikku. Seda seetõttu, et praegu
esinevad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turule ja
võrgule juurdepääsu puhul regulatiivsed tõkked, mis asetavad need gaasid võrreldes
maagaasiga ebasoodsasse olukorda. Peale selle on vähese süsinikuheitega gaasituru loomiseks
ja energiasüsteemi ümberkujundamisele kaasa aitamiseks vaja, et olemas oleks integreeritud
energiasüsteem, kus taastuvate energiaallikate osakaal oleks tunduvalt suurem, ja et tarbijad
osaleksid aktiivselt konkurentsiturgudel. See peaks võimaldama tarbijatel saada kasu
taskukohastest hindadest, headest teenusestandarditest ja tehnoloogia arengut peegeldavate
pakkumiste tõhusast valikust.
Mitmesuguste taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
kasutuselevõtt toimub tõenäoliselt samal ajal ja eeldatavasti areneb see ELis erinevas tempos:
vesinikupõhine taristu täiendab järk-järgult maagaasivõrku;
gaasitaristu, kus fossiilne gaas asendatakse järk-järgult muude metaaniallikatega.
Lisaks on energiahindade tõusuga seotud sündmused meile meelde tuletanud, et Euroopa
energiasüsteemi vastupanuvõime on üha olulisem, kuna ELi energiasüsteemi integreeritakse
detsentraliseeritumat taastuvenergiat ja järk-järgult kaotatakse fossiilkütused. Gaasisektori
varustuskindluse tagamise ja ohuvalmiduse kord peab olema puhtale energiale üleminekuks
sobilik. Komisjoni teatises „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“1
rõhutatakse energiavarustuskindluse, salvestusvõimsuse optimaalse kasutamise ja
energiahindade kõikumise vastastikust mõju.
1.2 Ettepaneku eesmärgid
Käesoleva algatuse eesmärk on hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega gaaside kaasamist energiasüsteemi, võimaldades üleminekut maagaasilt, ning
võimaldada neil uutel gaasidel täita oma vajalikku rolli 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse
eesmärgi saavutamisel.
Sellega seoses käsitletakse selles järgmisi valdkondi:
Vähene tarbijate kaasamine ja kaitse rohelise gaasi jaemüügiturul. Selleks et uutel
gaasidel oleks energiasüsteemi ümberkujundamisel täisväärtuslik roll, peaksid jaeturu
eeskirjad õigustama tarbijate valikuid, mis tehakse taastuvatest energiaallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega energia kasuks. Praegu see nii ei ole. Peale selle puudub vähese
CO2 heitega kütuste ja gaaside jaoks ELi ühine terminoloogia ja sertifitseerimissüsteem.
Lisaks iseloomustab gaasi jaemüügiturge turu kontsentratsioon ning uute turuletulijate ja
uuenduste vähesus. See ei võimalda klientidel konkurentsist kasu saada vähese CO2 heitega
valikute tegemise teel.
1
COM(2021) 660 final.
ET 1 ET
Säästvate energiavalikute tegemiseks vajavad tarbijad piisavalt teavet oma energiatarbimise ja
energia päritolu kohta ning tõhusaid vahendeid turul osalemiseks. Lisaks peaksid liikmesriigid
võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta kaitsetuid ja energiaostuvõimetuid tarbijaid. Vähese
CO2 heitega gaasi turgu ei tohiks arendada, ilma et nemad sellest täit kasu saaksid.
Vesinikutaristu ja vesinikuturud. Kehtivas gaasiliste energiakandjate õigusraamistikus ei
käsitleta vesiniku kasutuselevõttu sõltumatu energiakandjana spetsiaalsete vesinikuvõrkude
kaudu. ELi tasandil puuduvad eeskirjad tariifidel põhinevate võrguinvesteeringute kohta ning
spetsiaalsete vesinikuvõrkude omandiõiguse ja haldamise kohta. Lisaks puuduvad ühtlustatud
eeskirjad (puhta) vesiniku kvaliteedi kohta. Sellest tulenevad tõkked kulutõhusa ja piiriülese
vesinikutaristu ning konkurentsivõimelise vesinikuturu väljaarendamisele, mis on vesiniku
tootmise ja tarbimise alustamise eeltingimus. Käesoleva ettepaneku eesmärk on need
puudused kõrvaldada. See sisaldab ettepanekut vähese CO2 heitega vesiniku ja vähese
CO2 heitega kütuste terminoloogia ja sertifitseerimise süsteemi kohta.
Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid olemasolevas
gaasitaristus ja olemasolevatel gaasiturgudel ning energiajulgeolek. Praegu moodustavad
taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid ELi energiaallikate
jaotuses väikese osa. Peamine eeldus nende potentsiaali ärakasutamiseks on juurdepääs gaasi
hulgimüügiturule, st virtuaalsetele kauplemispunktidele. Äritegevust edendab ka nende
gaaside piiriülese kaubanduse kulude kaotamine ja tootmisrajatiste ühendamise hõlbustamine.
Gaasi kvaliteedi parameetrite ja maagaasisüsteemi segatud vesiniku mahu erinevused võivad
mõjutada gaasitaristu projekteerimist, lõppkasutaja rakendusi ja süsteemi piiriülest
koostalitlusvõimet ning seetõttu võib siseturg killustuda. Praegused gaasi kvaliteedi eeskirjad
ei sobi siiski tulevaste arengusuundadega toimetulekuks. Veeldatud maagaasi puhul võiks
veeldatud maagaasi terminalidele juurdepääsuga seotud allesjäänud tõkete kõrvaldamine
avada tee taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside importimiseks
välismaalt, mis toetaks ELi gaasituru CO2 heite vähendamist. Lisaks nõuab vastupanuvõime
säilitamine ja tugevdamine üleminekul asjakohast varustuskindluse korraldust.
Võrgu planeerimine. Nagu on märgitud komisjoni ELi energiasüsteemi lõimimise
strateegias, on 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamise eeltingimus kogu ELi
energiasüsteemi koordineeritud kavandamine ja haldamine, mis hõlmab paljusid
energiakandjaid, taristuid ja tarbimissektoreid. Praegused võrgu planeerimise kavad ja tavad
on puudulikud, kuna kogu ELi hõlmava kümneaastase võrgu arengukava ja riiklike võrgu
arengukavade vahel on lahknevusi. Kümneaastase võrgu arengukava ja riiklike võrgu
arengukavade parem seos võimaldaks riikidevahelist teabevahetust põhivõrkude kasutamise
kohta.
Energiavarustuskindlus ja hoiustamine. Vastuseks energiahinna märkimisväärsele ja kogu
ELi hõlmavale tõusule 2021. aasta sügisel kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles kiiresti
kaaluma keskmise kestusega ja pikaajalisi meetmeid, mis suurendavad ELi energiasüsteemi
vastupanuvõimet, sealhulgas energiavarustuskindlust suurendavaid meetmeid. Selleks et
aidata liidu tasandil sellele kriisile ja võimalikule uuele kriisile õigel ajal reageerida, sisaldab
käesolev ettepanek erimeetmeid koostöö ja vastupanuvõime parandamiseks, eelkõige selleks,
et tagada tõhusam ja koordineeritum hoiustamise ja operatiivse solidaarsuse kord. Meetmete
eesmärk on aegsasti tugevdada ELi energiasüsteemi vastupanuvõimet tulevastele šokkidele.
Need hõlmavad käesolevas määruses ja määruses (EL) 2017/1938 (gaasivarustuskindluse
kohta) sätestatud meetmeid. Selleks et tagada ühtne reageerimine, on varustuskindlust
käsitlevad meetmed osa käesolevast seadusandlikust ettepanekust ja neid ei esitata eraldi
seadusandliku ettepanekuna. Nagu on märgitud 13. oktoobri 2021. aasta teatises
energiahindade kohta „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“, on
ET 2 ET
varustuskindluse piiriülene koordineerimine äärmiselt oluline, et tagada vastupidavus
tulevastele šokkidele.
Kavandatud meetmetega nõutakse, et liikmesriigid muudaksid hoiustamise sõnaselgelt oma
varustuskindluse riskihindamise osaks nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, sealhulgas
riskid, mis on seotud kolmandatest riikidest pärit üksuste poolt kontrollitava hoiustamisega.
Kui tegemist on riskidega, millega ei ole tegeletud, peaksid liikmesriigid kaaluma
hoiustamismeetmeid piirkondliku koostöö kaudu. Ettepanekus määratakse kindlaks
eeltingimused hädaolukorras kasutatavate strateegiliste gaasivarude vabatahtliku ühishanke
kasutuselevõtuks. Samuti võetakse meetmeid, et parandada läbipaistvust ja juurdepääsu
hoidlatele, tegeleda gaasi küberturvalisuse riskidega ja hõlbustada kriisiolukorras
liikmesriikidevahelisi kahepoolseid solidaarsuskokkuleppeid. Komisjon julgustab liikmesriike
rakendama solidaarsusmeetmeid viivitamata, et isegi suure kriisi korral saaksid
kodumajapidamised vajalikku gaasi.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Kavandatud algatus on tihedalt seotud seadusandlike ettepanekutega, mis on esitatud paketi
„Eesmärk 55“ raames Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks, ja täiendab neid,
sealhulgas järgmised.
Läbivaadatud taastuvenergia direktiiv (edaspidi „II taastuvenergia direktiiv“), mis on
peamine taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamist käsitlev ELi õigusakt.
Selle eesmärk on kiirendada taastuvenergia, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud
gaaside kasutuselevõttu energiasüsteemis. Selle kavandatud muudatusettepanekuga
suurendatakse taastuvate energiaallikate kasutamise eesmärki ELi energiaallikate jaotuses
40 %ni ning edendatakse taastuvkütuste, näiteks taastuvallikatest toodetud vesiniku
kasutuselevõttu tööstuses ja transpordis, kehtestades lisaeesmärgid. Seoses selle algatusega on
II taastuvenergia direktiivis taastuvallikatest toodetud vesinik määratletud kui „muu kui
bioloogilise päritoluga taastuvkütus“ ja „biomasskütus“, mille kasvuhoonegaaside heide on
võrreldes fossiilkütustega 70 % väiksem, ning taastuvallikatest toodetud vesiniku tarbimisele
on seatud konkreetsed alleesmärgid (50 % vesiniku kogutarbimisest energia ja lähteainena
tööstuses 2030. aastaks ning 2,6 % transpordisektorile tarnitud energiast).
Energiatõhususe direktiiv ja sellega seotud hoonete energiatõhususe direktiiv, sealhulgas
nende muutmise ettepanekud, on käesoleva algatusega vastastikmõjus, kuna need mõjutavad
gaasinõudluse taset ja struktuuri. Energiatõhususe meetmed võivad leevendada
energiaostuvõimetust ja vähendada tarbijate haavatavust. Kuna Euroopa kütte- ja
jahutussüsteemides ning koostootmisjaamades domineerivad praegu gaaskütused, jääb nende
tõhus kasutamine energiatõhususe meetmete keskmesse. Gaasidirektiiv ja gaasimäärus on
kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega: avatud ja konkurentsivõimeline
ELi turg, kus hinnad kajastavad energiakandjate tootmiskulusid, CO2-ga seotud kulusid ning
väliskulusid ja saadavat tulu, tagaks tõhusalt saastevaba ja ohutu vesiniku lõppkasutajatele,
kes seda kõige rohkem väärtustavad.
Komisjoni 2020. aasta detsembris esitatud üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E)
käsitleva määruse eesmärk on paremini toetada Euroopa piiriülese energiataristu
ajakohastamist Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks. Sellega kehtestatakse vesinikutaristu
Euroopa võrgu arendamise uue taristukategooriana. Käesolev algatus täiendab kavandatavat
üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevat määrust, kuna selles keskendutakse riiklike
kavade kooskõlastamisele üleeuroopalise kümneaastase võrgu arengukava nõuetega.
Nagu on teatatud ELi metaaniheite vähendamise strateegias, esitab komisjon õigusakti
ettepaneku energiasektori metaaniheite vähendamiseks. Algatuse eesmärk on parandada
ET 3 ET
teavet kogu energiaga seotud metaaniheite kohta. Käesolev algatus on täiendav, kuna selle
eesmärk on hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
kasutuselevõttu ning võimaldada sellega üleminekut maagaasilt.
• Kooskõla liidu muude poliitikameetmetega
Heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) tõstab fossiilkütuste kasutamise hinda võrreldes
taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidega ning soodustab seega
nõudlust selliste gaaside järele ja investeeringuid nendega seotud tootmistehnoloogiasse.
Komisjon on teinud ettepaneku tugevdada ja laiendada lennundussektorit, mere- ja
maanteetransporti ning hoonesektorit. Kava hõlmab kõiki vesinikutootmisrajatisi ja
elektrolüüsiseadmeid tootmisvõimsusega üle 25 tonni päevas. Innovatsioonifond, mis loodi
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiiviga aastateks 2021–2030, on üks
rahastamisvahenditest, millega toetatakse 2050. aastaks kliimaneutraalsele Euroopale
üleminekut. Innovatsioonifond, mis loodi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS)
direktiiviga aastateks 2021–2030, on üks rahastamisvahenditest, millega toetatakse
2050. aastaks kliimaneutraalsele Euroopale üleminekut.
Energia maksustamise direktiivi läbivaatamise eesmärk on viia energiatoodete
maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga, edendada puhtaid tehnoloogiaid
ning kaotada aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad
fossiilkütuste kasutamist. Muudetud direktiivi kohaselt on direktiiviga hõlmatud tooted
rühmitatud ja järjestatud nende keskkonnatoime järgi. Selle kohaselt kehtestatakse
läbivaatamisega mootorikütusena kasutatavate taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega vesinikkütuste maksustamise soodus-miinimumtasemeks 0,15 €/GJ
(fossiilkütuste puhul 10,75 €/GJ). Kütteainena kasutatavate taastuvallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega vesinikkütuste maksustamise soodus-miinimumtasemeks kehtestatakse
sellega 0,15 €/GJ (maagaasi puhul 0,6 €/GJ).
Muudetud alternatiivkütuste taristu määruse (AFIR) puhul, millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (AFID) ja mille
kohta komisjon tegi ettepaneku 2021. aasta juulis, on eesmärk vähendada maanteetranspordi
suurenevat heidet, et toetada 2050. aastaks peaaegu heitevabale autopargile üleminekut.
Määruses nõutakse, et liikmesriigid laiendaksid oma laadimis- ja tankimistaristu võrku
kooskõlas heiteta autode müügiga ning paigaldaksid suurtele maanteedele korrapäraste
vahemaade järel laadimis- ja tankimispunktid. Muudetud alternatiivkütuste taristu määruse
järgi on TEN-T põhivõrgus ja igas linnatranspordisõlmes 2030. aastaks vaja iga 150 km järel
ühte tanklat (vähemalt 2 tonni päevas, 700 baari); selle tulemusena oleks transpordisõlmedes
umbes 700 vesinikutanklat ja linnatranspordisõlmedes 88 vesinikutanklat.
Sõiduautode ja kaubikute CO2 heite norme kehtestava määruse muudatuse eesmärk on
tagada alates 2025. aastast selge suund heitevabale transpordile. Määruses määratletakse
heiteta sõidukid akutoitega elektrisõidukite, kütuseelemendiga sõidukite ja muude
vesinikkütusega sõidukitena ning seatakse eesmärgiks, et 2030. aastaks peaks uute
sõidukiparkide keskmine heitkogus olema null.
Ettepaneku „FuelEU Maritime“ eesmärk on suurendada rahvusvahelises meretranspordis
vähese CO2 heitega ja heiteta säästvate alternatiivkütuste osakaalu, sealhulgas vedelad
biokütused, e-vedelikud, vähese CO2 heitega gaas (sealhulgas bio-LNG ja e-gaas), vähese
CO2 heitega vesinik ja vähese CO2 heitega vesinikust saadud kütused (sealhulgas metaan ja
ammoniaak). Kütustele ja energiatehnoloogiatele keskendumine peaks võimaldama
heitkoguseid märkimisväärselt ja kiiresti vähendada, kasutades täiel määral olemasolevaid
tehnoloogiaid ja taristut koos stiimulitega, mida pakuvad muud kavandatavad meetmed.
Samuti hõlbustab see kogu merendusklastri CO2 heite vähendamise viiside määratlemist.
ET 4 ET
ELi lennundust käsitlev ettepanek „The REFuel EU Aviation“, mille eesmärk on edendada
lennunduse kasvuhoonegaaside jalajälje vähendamiseks säästvate lennukikütuste potentsiaali,
on veel suures osas kasutamata. Heitkoguste märkimisväärseks vähendamiseks peab
lennundussektor vähendama oma praegust sõltuvust fossiilsetest reaktiivkütustest ja toetuma
lähiaastatel üha enam säästvate lennukikütuste kasutamisele. Ettepanekus sätestatakse, et
õhusõiduki käitajatele tarnitud „sünteetiliste lennukikütuste“ minimaalne osakaal
lennukikütustes on 0,7 % ning „sünteetilised lennukikütused“ on muud kui bioloogilise
päritoluga taastuvkütused, nagu on määratletud taastuvenergia direktiivis.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Käesoleva algatuse eesmärke ei ole võimalik saavutada riiklikul tasandil. Käesoleva algatuse
raames kavandatud meetmete eesmärk on edendada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi
toimimise leping) artiklis 194 sätestatud nelja eesmärki, aidates samal ajal kaasa ELi
majanduse CO2 heite vähendamisele. Kavandatud meetmed tuleb vastu võtta ELi toimimise
lepingu artikli 194 lõike 2 ja artikli 114 lõike 1 alusel. ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2
punkti i kohaselt on ELil energeetikavaldkonnas jagatud pädevus.
Käesolev algatus tugineb ka viimase kahe aastakümne jooksul vastuvõetud ja ajakohastatud
õigusaktide ulatuslikule kogumile. Energia siseturu loomise eesmärgil võttis EL
ajavahemikus 1996–2019 vastu neli järjestikust õigusaktide paketti, mille üldeesmärk on
lõimida turud ning liberaliseerida riiklikud elektri- ja gaasiturud. Nimetatud sätted hõlmavad
mitmesuguseid aspekte alates turulepääsust kuni läbipaistvuse, tarbijaõiguste, gaasiturgude
likviidsuse suurendamise ja reguleerivate asutuste sõltumatuseni.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Praegu puuduvad ELi tasandil eeskirjad, millega reguleeritakse spetsiaalseid vesinikuvõrke
või -turge ning vähese CO2 heitega vesinikku ja vähese CO2 heitega kütuseid. Pidades silmas
praegu ELi ja liikmesriikide tasandil tehtavaid pingutusi, et edendada taastuvallikatest
toodetud vesiniku kasutamist fossiilkütuste asendajana, oleks liikmesriikidel stiimul võtta
riiklikul tasandil vastu eeskirjad vesiniku transportimiseks mõeldud spetsiaalse taristu kohta.
See tekitab ELis killustunud õiguskeskkonna ohu, mis võib takistada riiklike vesinikuvõrkude
ja -turgude integreerimist, pärssides või takistades seeläbi piiriülest vesinikukaubandust.
Vesinikutaristut käsitlevate eeskirjade ühtlustamine hilisemas etapis (st pärast riiklike
õigusaktide kehtestamist) suurendaks liikmesriikide halduskoormust ning ettevõtjate
regulatiivseid kulusid ja ebakindlust, eriti kui tegemist on pikaajaliste investeeringutega
vesiniku tootmisse ja transporditaristusse.
Spetsiaalsete vesinikuvõrkude ja -turgude ELi tasandi õigusraamistiku loomine edendaks
riiklike vesinikuturgude ja -võrkude lõimimist ning omavahelist ühendamist. Selliste
spetsiaalsete vesinikuvõrkude kavandamist, rahastamist ja haldamist käsitlevad ELi tasandi
eeskirjad looksid seda liiki pikaajalise taristu potentsiaalsete investorite jaoks pikaajalise
prognoositavuse, eelkõige piiriüleste ühenduste puhul (mille suhtes võivad muidu kehtida
erinevad ja võimalik et erineva sisuga riigisisesed õigusaktid).
Biometaani puhul on tõenäoline, et ilma ELi tasandi algatuseta oleks õigusraamistik seoses
juurdepääsuga hulgimüügiturgudele, ühenduskohustustega ning ülekandesüsteemi haldurite ja
jaotussüsteemi haldurite koordineerimismeetmetega 2030. aastaks endiselt ebaühtlane. Samuti
seisavad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjad ilma
mõningase ELi tasandil toimuva ühtlustamiseta silmitsi väga erinevate ühendus- ja võrku
suunamise kuludega kogu ELis, mis toob kaasa ebavõrdsed tingimused.
ET 5 ET
Ilma täiendavate ELi tasandi õigusaktideta kohaldaksid liikmesriigid jätkuvalt erinevaid gaasi
kvaliteedistandardeid ja vesiniku segamise tasemeid käsitlevaid eeskirju, mis võivad kaasa
tuua piiriüleste voogude piiramise ja turu killustumise. Gaasi kvaliteedistandardid
määratletaks jätkuvalt peamiselt maagaasi kvaliteediparameetrite alusel, mis piiraks
taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside võrku integreerimist.
Kõik need aspektid vähendavad tõenäoliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega gaaside piiriülest kaubandust, mida võib kompenseerida maagaasi suurem
import. Veeldatud maagaasi terminalide kasutamine ja import võib jääda piirduma
maagaasiga hoolimata sellest, et veeldatud maagaasi terminale ei oleks vaja kohandada, kui
väljastpoolt ELi pärit allikatest oleks kättesaadav konkurentsivõimeline biometaan või
sünteetiline metaan.
Riiklik võrguplaneerimine tuleb välja töötada ainult liikmesriikides, kus tegutsevad
sertifitseeritud sõltumatud põhivõrguettevõtjad ja sõltumatud süsteemihaldurid. Kuigi
enamikul liikmesriikidel on üks riiklik gaasi arengukava, mille raames gaasiettevõtjad
koostööd teevad, on valdkondadevaheline koostöö endiselt piiratud.
ELi koordineeritud valmisolek hädaolukorraks on praeguses gaasisektoris osutunud
tõhusamaks kui ainult riiklikul tasandil võetavad meetmed.
• Proportsionaalsus
Algatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. See kuulub Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 194 kohaldamisalasse. Sekkumine on proportsionaalne määratletud
probleemide ulatuse ja olemusega ning seatud eesmärkide saavutamisega.
Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada üldeesmärk, mis on
gaaskütuste CO2 heite vähendamise hõlbustamine konkurentsivõimelisel viisil vähimate
majanduslike kuludega, tagades samal ajal energiajulgeoleku ja asetades tarbijad
energiaturgude keskmesse. Eelistatud variantide kogumit peetakse proportsionaalseks ja see
põhineb võimalikult suurel määral olemasolevatel lähenemisviisidel. Arvestades vajadust
saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, peetakse asjakohaseks tasakaalu kohustuste ning
liikmesriikide ja erasektori üksuste erineva tegutsemisvõime arvessevõtmise vahel.
• Vahendi valik
Gaasituru praeguse õigusraamistiku üldhinnangule tuginedes on valitud vahenditeks direktiiv,
et sõnastada uuesti direktiiv 2009/73/EÜ, ja määrus, et sõnastada uuesti määrus nr 715/2009.
Nimetatud õigusaktide uuesti sõnastatud versioon parandab õigusselgust. Muutmisaktile
tuginemisest ei pruugi suure hulga uute sätetega tegelemiseks piisata. Seetõttu tingib
vahendite valik olemasolevate õigusaktide loomuliku arenguna juba vastu võetud ja
rakendatud eeskirjade läbivaatamise, võttes arvesse neid muudatusi. Gaasimäärusega tuleb
muuta ka muid õigusakte, näiteks varustuskindluse määrust (EL) 2017/1938, ACERi määrust
(EL) 2019/942 ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust (EL)
nr 1227/2011.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuskontroll
Kolmanda energiapaketi jõustumine on aidanud kaasa energia siseturu konkurentsile ja
toimimisele. Sellest hoolimata keskendutakse praeguses gaasivaldkonna õigusraamistikus
fossiilsetel allikatel põhinevale maagaasile ega prognoosita täielikult, et metaanil põhinevatele
gaasidele (sealhulgas maagaasile ja biometaanile) tekivad alternatiivid, näiteks vesinik.
ET 6 ET
Vaja on läbi vaadata praegune gaasituru õigusraamistik ning see on juba välja kuulutatud
Euroopa Komisjoni teatises „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“. Arvestades ELi
liikmesriikide erinevat potentsiaali taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku
tootmisel, võiks vesiniku energiakandjana ja energiasüsteemi lõimimise võimaldajana
kasutamisele kaasa aidata sobiv tururaamistik.
Selle põhjal on mõjuhinnangu esimese probleemse valdkonna raames kindlaks tehtud
probleemide neli peamist põhjust: i) CO2 heite vähendamise tulemusena tekib piiriülesest
vesinikuturust sõltuv Euroopa vesiniku väärtusahel; ii) vesinikutaristu investeeringute
puudumine takistab turu arengut; iii) vesinikutaristu kujutab endast tõenäoliselt loomulikku
monopoli, mis toob kaasa konkurentsil mittepõhinevad turustruktuurid; iv) erinevad vesiniku
kvaliteedinõuded võivad takistada piiriüleseid vooge ja tekitada lisakulusid.
Kehtivates gaasieeskirjades, milles keskendutakse peamiselt väljastpoolt ELi imporditud
fossiilsetel allikatel põhinevale maagaasile, ei käsitleta taastuvatest energiaallikatest toodetud
ega vähese CO2 heitega gaaside detsentraliseeritud tootmise eriomadusi ELis. Lisaks
mõjutavad suurenevad biometaani, vesiniku, aga ka veeldatud maagaasi mahud gaasi
kvaliteeti ning seetõttu gaasitaristu ja lõppkasutaja seadmete projekteerimist. Eelkõige
tunnistatakse mõjuhinnangus selle probleemse valdkonnaga seotud probleemide viit peamist
põhjust: i) jaotusvõrguga ühendatud biometaani kohalike tootjate piiratud juurdepääs turule ja
võrgule, taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside võrku
ühendamise kohustust ja võrguühenduse kulusid käsitlevate eeskirjade lahknevus ning ELi-
sisesed sisenemis- ja väljumistariifid takistavad täielikult integreeritud, likviidse ja
koostalitlusvõimelise ELi gaasi siseturu loomist; ii) erinevused gaasi kvaliteedis ja vesiniku
segamise tasemes võivad avaldada negatiivset mõju piiriülestele gaasivoogudele ja
lõppkasutajatele, samal ajal kui kehtivad gaasi kvaliteeti käsitlevad eeskirjad ei sobi tulevaste
arengusuundadega toimetulekuks; iii) veeldatud maagaasi terminalid on varustatud peamiselt
maagaasi vastuvõtmiseks, uute gaaside juurdepääs veeldatud maagaasi terminalidele on
piiratud; iv) pikaajalised lepingud sellise fossiilgaasi tarnimiseks, mida kasutatakse ilma
kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata, võivad tuua kaasa sõltuvuse maagaasist
ja takistada 2050. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside tarnimist; v)
praeguse energiajulgeoleku korra raames käsitletakse üksnes riske, mis on seotud maagaasi,
mitte taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tarnimisega.
Võrgu planeerimisel tuleb ülekandesüsteemi haldurite ja reguleerivate asutuste vahelist
koostööd edasi arendada. Katkendlike energiaallikate üha laialdasem kasutuselevõtt nõuab
kogu energiasüsteemi paremat integreerimist ja taristu suuremat ühendatust, tuginedes
terviklikumale ja kaasavamale lähenemisviisile. Mõjuhinnangus tuuakse selle probleemse
valdkonnaga seoses välja probleemide kolm peamist põhjust: i) võrgu planeerimine erineb
liikmesriikide ja ülekandesüsteemi haldurite vahel, elektri ja gaasi planeerimine toimub eraldi;
ii) puudub läbipaistvus olemasoleva taristu kasutusotstarbe muutmise või kasutuselt
kõrvaldamise potentsiaali kohta; iii) jaotussüsteemi haldurid ei ole ülekandesüsteemi haldurite
planeerimisse sõnaselgelt kaasatud. Lisaks suurendaks ühtlustatum süsteemiarendusstrateegia
elektri- ja gaasisüsteemide (sealhulgas vesinikusüsteem) omavahelisi seoseid.
Hindamine näitas, et konkurentsi tuleb parandada, et kogu turuintegratsioonist saadav kasu
kanduks üle ELi tarbijatele. Lisaks pole tarbijatel endiselt vajalikke vahendeid, et turul
aktiivselt osaleda. Analüüsitud õigusaktide tarbijakaitset käsitlevad sätted sobivad selleks vaid
osaliselt. Eelkõige kaitstakse liikmesriigiti endiselt ebaühtlaselt kaitsetumaid tarbijaid ja
energiaostuvõimetus on kogu ELis endiselt märkimisväärne. Samal ajal tuvastati IV
probleemses valdkonnas kolm probleemide põhjust: i) kasutamata konkurentsipotentsiaal
jaeturgudel; ii) tarbijate mõjuvõimu ebapiisav suurendamine teenuseosutaja vahetamise,
hinnavõrdlusvahendite, arvetel esitatava teabe, energiakogukondade ja andmetele juurdepääsu
ET 7 ET
vallas ning iii) ebapiisav tarbijakaitse, eelkõige kaitsetumate ja energiaostuvõimetute tarbijate
puhul.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Kooskõlas parema õigusloome suunistega korraldas komisjon sidusrühmadega põhjaliku ja
kaasava konsultatsiooni, mis põhines mitmesuguseid meetodeid ja vahendeid hõlmanud
konsultatsioonistrateegial. Strateegia eesmärk oli tagada, et arvesse võetaks kõiki
asjakohaseid tõendusmaterjale, sealhulgas andmeid kulude, ühiskondliku mõju ja algatuse
kasu kohta. Kasutati mitut konsulteerimisvahendit: konsulteerimine esialgse mõjuhinnangu
(tegevuskava) üle, küsimustikul põhinev veebipõhine avalik konsultatsioon, komisjoni
ettekanne ja sidusrühmadelt, sealhulgas gaasivaldkonna reguleerimise foorumilt saadud
tagasiside, arutelud liikmesriikide, Euroopa Parlamendi liikmete ja riikide reguleerivate
asutustega ning arutelud sidusrühmadega suure sidusrühmade seminari raames.
Komisjon sai avalikule konsultatsioonile 263 vastust. Üldiselt kinnitasid vastajad, et nende
arvates on gaasidirektiiv ja gaasimäärus vaja läbi vaadata, et aidata saavutada CO2 heite
vähendamise eesmärke. Lisaks eeldab üle 60 % vastajatest, et gaasituru CO2 heite
vähendamiseks vajalikud tehnoloogilised ja regulatiivsed muudatused võivad 2030. aastaks
luua uusi töökohti.
Seoses vesinikutaristu ja -turgude arendamisega toetab enamik vastajatest määruse
kehtestamist varases etapis, et edendada hästi toimivat ning konkurentsivõimelist
vesinikuturgu ja -taristut. Vastajad pooldasid ELi õigusraamistikku, milles määratletakse
peamised reguleerimispõhimõtted ja kasutatakse järkjärgulist lähenemisviisi. Valdav osa
toetab näiteks kolmandate isikute juurdepääsu, eeskirju vesinikutorustikele,
imporditerminalidele ja hoidlatele juurdepääsu kohta ning pooldab võrgutegevuste eraldamist.
Enamik vastajaid pidas oluliseks määratleda varakult eraõiguslike isikute roll vesinikutaristu
arendamisel. Valdav osa vastajatest leiab ka, et olemasolevad ja tulevased eravõrgud võivad
olla teatavatest regulatiivsetest nõuetest (ajutiselt) vabastatud, kuid tagada tuleb ühtsele
õigusraamistikule lähenemine. Valdav osa vastanutest on seisukohal, et uue vesinikutaristu
õigusi ja lubade andmist käsitlevad nõuded peaksid olema sarnased nendega, mida praegu
kohaldatakse metaangaasi torujuhtmete suhtes.
Mis puudutab taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
juurdepääsu edendamist olemasolevale gaasiturule ja -taristule, nõustuvad sidusrühmad
vajadusega vaadata läbi kehtiv õigusraamistik, et aidata saavutada CO2 heite vähendamise
eesmärke. Enamik sidusrühmi peab oluliseks tagada täielik turulepääs ning hõlbustada
taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside gaasivõrku suunamist.
Paljud vastajad pooldavad võrguhaldurite kohustust ühendada taastuvatest energiaallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjad ning vähendada võrku suunamise maksu.
Enamik vastajaid toetab ka veeldatud maagaasi terminalide läbipaistvusraamistiku
parandamist. Samuti on tugev toetus gaasi kvaliteedistandardite ühtlustatud kohaldamisele
kogu ELis, tugevdatud piiriülesele koordineerimisele ja suuremale läbipaistvusele. Vastajad
on vesiniku segamise küsimuses eriarvamusel, kuid enamik nõustub, et see võib hoolimata
suurtest tehnilistest kuludest olla kulutõhus ja kiire esimene samm energiasüsteemi CO2 heite
vähendamiseks. ELi-siseste piiriüleste tariifide kaotamist toetab vähe sidusrühmi. Enamik
vastajatest peab gaasiga seotud julgeolekuohte ja küberjulgeoleku meetmeid oluliseks.
Võrgu planeerimise integreerimise küsimuses toetab enamik sidusrühmi võrgu arengukava
ajakava vastavusse viimist kümneaastase võrgu arengukavaga ning ühtset gaasikava,
olenemata valitud eraldamismudelist. Enamik vastajatest väljendas veelgi suuremat toetust
ühisele elektri- ja gaasistsenaariumile. Suur hulk sidusrühmi soovib vesinikuprojektide
lisamist võrgu arengukavasse. Enamik sidusrühmi nõustub, et jaotussüsteemi haldurite roll on
ET 8 ET
esitada ja jagada teavet, kusjuures mitu vastajat toetasid ka seda, et jaotussüsteemi haldurid
esitavad oma kava, mis hõlmab süsteemi optimeerimist eri sektorites. Vastajad eelistasid ka
eraldi kavadega ühistele stsenaariumidele ühist gaasi- ja elektrikava. Mitu sidusrühma juhtis
tähelepanu sellele, et eelistatud variant oleks ühine metaani- ja vesinikukava koos eraldi
elektrikavaga.
Mis puudutab tarbijate kaasamist ja kaitset rohelise gaasi jaemüügiturul, kutsus enamik
sidusrühmi üles seadma kodanike ja tarbijatega seotud sätetes suuremaid eesmärke,
peegeldades elektrituru omasid. Samuti peaksid energiaostuvõimetust käsitlevad sätted aitama
tagada, et saastevabale gaasile ülemineku kulusid ei maksa tarbijad. Erasektori esindajad
toetavad reguleeritud hindade järkjärgulise kaotamise plaani, samal ajal kui mõned
tarbijaorganisatsioonid valiksid nende säilitamise, et kaitsta energiaostuvõimetuid ja
kaitsetumaid tarbijaid. Peaaegu pooled kõigist vastajatest soovivad tugevdada sätteid, mis
käsitlevad pakkumiste võrreldavust ja andmete kättesaadavust, läbipaistvust, arukaid
arvestisüsteeme ning teenuseosutaja vahetamist. Mitteregulatiivset lähenemisviisi ei toetanud
ükski vastaja.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Kavandatud algatus ja selle aluseks olev mõjuhinnang tuginevad sel teemal korraldatud
ulatuslike konsultatsioonide käigus sidusrühmadelt saadud teabele, samuti kirjanduse
ülevaatele ja modelleerimisele. Kirjanduse ülevaade sisaldas mõjuhinnangu jaoks tehtud või
selle ulatusele kaasa aidanud päevakajaliste uuringute tulemusi, milles käsitleti selliseid
põhielemente nagu vesiniku ja vähese CO2 heitega gaasi taristu, turu ja tootmise roll, samuti
muude asjakohaste komisjoni algatuste puhul tehtud hindamisi. Analüüsis võeti arvesse ka
järeldusi, mis võeti vastu mitme sidusrühmade foorumi raames, eelkõige gaasivaldkonna
reguleerimist (Madridi foorum) ja elektrivaldkonna reguleerimist käsitleva foorumi (Firenze
foorum) raames. Samuti kaaluti arutelusid liikmesriikide, Euroopa Parlamendi liikmete,
riikide reguleerivate asutuste, Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste
Koostöö Ameti ja teiste sidusrühmadega.
• Mõjuhinnang
Parema õigusloome suuniseid järgides tegi komisjon mitme poliitikavariandi mõjuhinnangu.
Seda tööd toetas komisjonisisene konsulteerimine talitustevahelise juhtrühma kaudu.
Mõjuhinnang esitati arutamiseks õiguskontrollikomiteele. Õiguskontrollikomitee esitas
reservatsioonidega positiivse arvamuse. Reservatsioone käsitleti eelkõige järgmistes
valdkondades: i) hindamise järelduste lisamine probleemi kirjeldusse, ii) algatuse rolli
täpsustamine paketi „Eesmärk 55“ tugiraamistiku osana, iii) poliitikavariantide mõju
lähtetaseme selgitamine, iv) eri osalejate, eelkõige maagaasi ja vesiniku tootjate ning tarbijate
suurem eristamine, v) hinnangu andmine selle kohta, kuidas algatus võib avaldada erinevat
mõju VKEdele võrreldes teiste (suuremate) ettevõtetega, vi) aruandes, sealhulgas probleemi
määratluses, variantide koostamises, mõjuanalüüsis ja eelistatud variandi valikus,
eriarvamuste ja vähemuse seisukohtade parem kajastamine, vii) aruande narratiivi
parandamine ning viii) kulude ja tulude tabelite täitmine asjakohases vormis.
Mõju hindamise käigus kaaluti neljas probleemses valdkonnas mitmesuguseid meetmeid, et
tegeleda tuvastatud probleemide ja probleemide põhjustega, et saavutada algatuse eesmärgid:
Pärast nende mõjususe, tõhususe, sidususe ja proportsionaalsuse hindamist leiti seatud
eesmärkide saavutamiseks kõige sobivam eelistatud variantide pakett.
I probleemne valdkond: vesinikutaristu ja vesinikuturud
I probleemse valdkonna puhul kaalutakse järgmisi poliitikavariante: korraldada vesinikuvõrgu
haldamise õiguste andmiseks hange (1. variant); võtta kasutusele peamised regulatiivsed
ET 9 ET
põhimõtted, mille puhul on eeskuju võetud praegu maagaasiturul kohaldatavatest
põhimõtetest, kuid mis on kohandatud vesinikuturgude arenguetapile (2. variant), ning
kehtestada vesiniku jaoks täielikult välja töötatud regulatiivne kord (sarnane praegu
maagaasisektoris kohaldatava korraga), ilma et oleks vaja üle minna arenenumale
vesinikuturule (3. variant). Eelistatud variant on võtta algusest peale kasutusele peamised
regulatiivsed põhimõtted, tagades samal ajal selguse lõpliku (tulevase) regulatiivse korra
kohta. (Variant 2b „Põhilised regulatiivsed põhimõtted koos visiooniga“). Selle variandi
peamine eelis on, et see soodustab turgude integreerimist, pakub investoritele selgust, väldib
konkurentsil mittepõhinevate turustruktuuride tekkimist ja eeskirjade tagantjärele
kohandamise kulusid pärast turu väljakujunemist, kuid säilitab paindlikkuse, et kohandada
määrust vesinikusektori järkjärgulise kasvu alusel.
II probleemne valdkond: taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaasid olemasolevas gaasitaristus ja -turgudel ning energiajulgeolek
II probleemne valdkond sisaldab variante, millega edendatakse taastuvatest energiaallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu olemasolevale gaasiturule ja -taristule.
Kõik variandid hõlmavad ka sekkumise järkjärgulist suurendamist, et lahendada
energiajulgeolekuga seotud probleemid, eelkõige olemasolevate vahendite, standardite ja
menetluste laiendamist taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaasidele, tõhusat solidaarsust ja gaasisektori küberturvalisusega seotud riskide käsitlemist.
3. variant „Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside täieliku
turulepääsu võimaldamine ja edendamine“ on eelistatud variant II probleemses valdkonnas.
See variant sisaldab meetmeid, millega toetatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu hulgimüügiturule, veeldatud maagaasi terminalidele
ja ülekandevõrgule (olenemata ühenduskohast), sealhulgas tariifide soodustusi võrku
suunamise ja piiriülese transpordi puhul. Gaasi kvaliteeti reguleeriks ELi ühtlustatud
lähenemisviis piiriülestele ühenduspunktidele, jättes samas liikmesriikidele paindlikkuse.
Vesinikusegude lubatud ülempiiriks on kõigis piiriülestes punktides kehtestatud 5 % – see on
kliimamuutustega kohanemise ja heitkoguste vähendamise kulude seisukohalt kulutõhus tase.
Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside täieliku turulepääsu
võimaldamine ja edendamine: kavandatud meetmed on kooskõlas liidu pingutustega võidelda
kliimamuutuste vastu ja on vajalikud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide
saavutamiseks. Peamine kasu seisneb selles, et meetmetega vähendatakse taastuvatest
energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjate tootmiskulusid,
suurendatakse konkurentsi, likviidsust ja taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasidega
kauplemist ning soodustatakse samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Nii
saavad tarbijad ja maksumaksjad kasu, samal ajal kui toetust saaks vähendada. Samuti
vähendab see energiajulgeolekuga seotud riske ning säästab aega ja ressursse, vähendab
ebakindlust, parandab kiireloomuliste meetmete tõhusust ning tugevdab gaasiettevõtjatele
esitatavaid julgeolekunõudeid.
III probleemne valdkond: võrgu planeerimine
III probleemses valdkonnas kaalutakse integreeritud võrgu planeerimise variante.
III probleemse valdkonna puhul on eelistatud 2. variant „Euroopa stsenaariumidel põhinev
riiklik planeerimine“. See variant võimaldab riiklikku planeerimist, kuid eeldab, et see
põhineb gaasi ja elektri ühistel stsenaariumidel, mis on kooskõlas kümneaastase võrgu
arengukavaga ning seotud asjaomase riikliku energia- ja kliimakavaga. See hõlmab kõiki
asjaomaseid osalejaid (jaotussüsteemi haldureid) ja võimaldab kindlaks teha torujuhtmed,
mille kasutusotstarvet saaks muuta metaani transportimiselt vesiniku transportimisele sellise
üksikasjalikkusega, mida ei oleks Euroopa tasandil lihtne saavutada.
ET 10 ET
Euroopa stsenaariumidel põhineva riikliku planeerimise loomine: peamine kasu seisneb
selles, et sellega kõrvaldatakse riskid, et elektri- ja gaasi ülekandesüsteemi haldurid
kavandavad oma süsteemide arendamist kokkusobimatute eelduste alusel. See võimaldab
sektorite integreerimist ja kontseptuaalset süsteemikava, säilitades samal ajal
üksikasjalikumate sektoripõhiste võrgu arengukavade eelised. Sellega tagatakse eri
sidusrühmade ühine visioon, mis tähendab, et võrgu planeerimisel võetakse riiklikul ja ELi
tasandil arvesse CO2 heite vähendamise strateegiaid, tänu millele vähendatakse võimaliku
sõltuvuse või varade kasutuskõlbmatuks muutumise riski.
IV probleemne valdkond: vähene tarbijate kaasamine ja kaitse rohelise gaasi
jaemüügiturul
IV probleemne valdkond sisaldab variante, milles viidatakse konkurentsiga ja tarbijate
kaasamisega tegelemisel mitteregulatiivsele lähenemisviisile või nõutakse selle asemel
probleemide põhjustega tegelemist uute õigusaktide abil, mis kajastaksid peamiselt
elektrisektoris juba kehtestatud lähenemisviisi. Analüüsi põhjal on eelistatud 2. variant
„Paindlikud õigusaktid“, milles kajastatakse elektrituru tarbijakaitset ja mõjuvõimu
suurendamise sätteid. See variant on tõenäoliselt kõige tulemuslikum, tõhusam ja kooskõlas
teiste probleemsete valdkondadega.
Peamine kasu seisneb selles, et see pakub märkimisväärset säästupotentsiaali, aitab uutel
tarnijatel ja teenuseosutajatel turule siseneda, arendada uuenduslikke tooteid, mis suurendab
konkurentsi, tarbijate kaasatust ja majanduslikku kasu. Samuti võimaldaks see kodanikel ja
kogukondadel suurendada ühiskondlikku heakskiitu, kaasata erakapitali ning hõlbustada
taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõttu.
Üleinvesteerimise riski vähendamisel on positiivne keskkonnamõju.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Kehtivate õigusaktide muutmise ettepanekud on kavandatud kooskõlas mõjuhinnangus
uuritud kõige kulutõhusamate poliitikavariantidega. Mõne eelistatud variandi puhul
eeldatakse, et see suurendab reguleerivate asutuste ning turuosaliste haldus-, rakendus- ja
täitmise tagamise kulusid. Kavandatavatest meetmetest võivad tuleneda näiteks riikide
reguleerivate asutuste ja maagaasitarnijate vaheline suurem haldusalane teabevahetus,
jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi haldurite vaheline suurem koordineerimine ning
liikmesriikide ja riikide ametiasutuste täiendavad regulatiivsed ja rakenduslikud
jõupingutused. Siiski eeldatakse, et muudetud raamistik toob kaasa väiksemad ja tõhusamad
regulatiivsed kulud.
Lisaks näitab mõjuhinnang, et kavandatud meetmed pakuvad kõige kulutõhusamaid
regulatiivseid võimalusi, et saavutada algatuse üldeesmärk, milleks on ülekandmise,
jaotamise, tarnimise ja hoiustamise eeskirjade kehtestamine metaan- ja vesinikgaasi jaoks,
mis võivad toetada energiasüsteemi CO2 heite vähendamist, tagades samal ajal turvalise ja
taskukohase energia.
Mõne eelistatud meetmega kaasnevaid lühiajalisi regulatiivseid kulusid tuleb hinnata kulude
ja pingutuste alusel, mida energiasüsteemi hiline integreerimine ja CO2 heite vähendamine
pikas perspektiivis nõuaksid. Kasu, mida variantidelt oodatakse taastuvate energiaallikate
toetamise, energiasüsteemi lõimimise, tarbijakaitse ja energiajulgeoleku kujul, kaalub suuresti
üles vahetud haldus- ja rakenduskulud.
Tänu sellele, et gaasitaristut ja -turgu käsitlevad sätted ühtlustatakse uue regulatiivse
struktuuriga, mis loodi elektrisektori jaoks puhta energia paketiga, aitab ettepanek kehtivat
õigusraamistikku veelgi enam lihtsustada. Suurem kooskõla sektorite vahel peaks tooma kasu
paljudele reguleerimisvaldkondadele, eelkõige tarbijate mõjuvõimu suurendamisele ja
ET 11 ET
tarbijakaitsele, valitsemisele ning regulatiivsele järelevalvele. Samalaadsed panused on ette
nähtud ka vesinikutaristute ja -turgude õigusraamistiku varajases kasutuselevõtus. Kuigi need
eeskirjad suurendavad tõenäoliselt riikide ametiasutuste ja turuosaliste otseseid halduskulusid
ja regulatiivset koormust, peaks vesinikku käsitlevate reguleerimispõhimõtete varane
ühtlustamine märkimisväärselt vähendama tulevasi nõuete täitmisega seotud kulusid ning
vältima suurte regulatiivsete erinevuste ja rakendamiskulude ohtu.
• Põhiõigused
Arenevas rohelises ja digitaalses energiakeskkonnas on äärmiselt oluline kaitsta ELi väärtusi
ja kodanike põhiõigusi ning julgeolekut. Seda silmas pidades töötati välja andmehaldust
käsitlevad kavandatud poliitikameetmed, mille eesmärk on tagada laialdane juurdepääs
digitehnoloogiale ja andmepõhistele teenustele ning nende kasutamine, tagades samal ajal
kõrgetasemelise õiguse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 ning isikuandmete kaitse üldmääruses.
4. MÕJU EELARVELE
Käesoleva paketi kohase ettepanekuga seotud mõju ELi eelarvele puudutab
Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) ja Euroopa Komisjoni
energeetika peadirektoraadi inimressursse, mida on kirjeldatud komisjoni [gaasimääruse]
uuesti sõnastamise ettepanekule lisatud finantsselgituses. Energeetikasektorit Reguleerivate
Asutuste Koostööameti uued ülesanded, eelkõige seoses konkurentsivõimelise vesinikusektori
arengut hõlbustavate eeskirjadega, aga ka gaasiturgude üha keerukamaks muutumine muude
gaaside kui maagaasi osakaalu suurenemise tõttu nõuavad ACERis alates 2023. aastast
21 täiendava täistööajale taandatud töötaja järkjärgulist rakendamist. Uue ja kasvava sektori
jaoks kavandatud uute eeskirjade rakendamiseks, uut liiki gaaside gaasiturule ja -taristusse
integreerimiseks ning tugevdatud tarbijakaitsesätete jõustamiseks tuleb ka energeetika
peadirektoraadi inimressursse suurendada veel 5 täistööajale taandatud töötaja võrra.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Edusammude järelevalve koosneb kaheastmelisest lähenemisviisist, mis hõlmab iga-aastast
aruandlust ACERi poolt ja komisjonipoolset hindamist.
ACERi volitused turu toimimise iga-aastaseks järelevalveks ja aruandluseks iga-aastases
turujärelevalve aruandes (määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud kohustus) säilitatakse ning
nende ulatust laiendatakse vesinikule. Ühe aasta jooksul alates ettepanekute vastuvõtmisest
kutsub komisjon ACERit üles oma praeguseid seirenäitajaid läbi vaatama ja ajakohastama
(kaasates mõjutatud sidusrühmad), et tagada nende jätkuv asjakohasus käesolevate
ettepanekute aluseks olevate eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalves.
ACER tugineb jätkuvalt juba olemasolevatele andmeallikatele, mida kasutatakse
turujärelevalve aruande koostamiseks ja mida on laiendatud asjakohaste andmetega vesiniku
kohta.
ACERi iga-aastane aruandlus asendab komisjoni aruandluskohustused, mis praegu
gaasidirektiivi kohaselt veel kehtivad. Üksikasjalike ettepanekutega tagatakse, et ACERi
järelevalve täiendaks muid järelevalvetoiminguid (eelkõige energialiidu ja kliimameetmete
juhtimise kohane järelevalve), vältides kattuvusi.
Komisjon hindab ettenähtud aja jooksul pärast vastuvõetud meetmete jõustumist
(soovituslikult viis aastat) täielikult kavandatud algatuste mõju, sealhulgas ettepanekute
ET 12 ET
mõjusust, tõhusust, jätkuvat sidusust ja asjakohasust. Komisjon vaatab selle direktiivi
31. detsembriks 2030. aastaks läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Lähtudes Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas komisjon vs. Belgia (C-543/17), peavad
liikmesriigid riigisisestest ülevõtmismeetmetest teatamisel esitama piisavalt selge ja täpse
teabe selle kohta, millised direktiivi sätted võetakse üle milliste riigisiseste õigusnormidega.
Teave tuleb esitada iga kohustuse kohta, mitte ainult artikli tasandil. Kui liikmesriigid seda
kohustust täidavad, ei ole neil põhimõtteliselt vaja komisjonile ülevõtmise kohta selgitavaid
dokumente edastada.
Määrust rakendatakse liikmesriikides otse ja ühetaoliselt, mistõttu selgitavat dokumenti ei
nõuta.
• Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus
Kavandatud läbivaadatud direktiiv koosneb kümnest peatükist, mis sisaldavad 90 artiklit.
1. peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Selles peatükis sätestatakse maagaasisüsteemi kasutavate gaaside ülekandmise, jaotamise,
tarnimise ja hoiustamise eeskirjade reguleerimisese ja kohaldamisala ning vesinikusüsteemi
kasutava vesiniku transpordi, tarnimise ja hoiustamise eeskirjad. Samuti määratletakse
kavandatavas direktiivis kasutatavad põhimõisted.
2. peatükk. Turukorralduse üldeeskirjad
Selles peatükis sätestatakse eeskirjad konkurentsivõimeliste, tarbijakesksete, paindlike ja
mittediskrimineerivate gaasiturgude tagamiseks. See sisaldab sätteid turulepääsu kohta, nagu
vabadus valida tarnija, turupõhised tarnehinnad, avalike teenuste osutamise kohustused,
jätkusuutlikkus, taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
sertifitseerimine, piirkondliku koostöö edendamine ning tehnilised eeskirjad.
3. peatükk. Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja tarbijakaitse ning jaeturud
Selles peatükis sätestatakse eelkõige tarbija õigused: selles käsitletakse põhilisi lepingulisi
õigusi, teenuseosutaja vahetamise õigusi ja tasusid ning võrdlusvahendeid, aktiivseid tarbijaid
ja kodanike energiakogukondi käsitlevaid eeskirju. Samuti sisaldab see sätteid arvete
esitamise, arukate ja tavapäraste arvestisüsteemide ning andmehalduse kohta.
Samuti sisaldab see sätteid ühtsete kontaktpunktide, vaidluste kohtuvälise lahendamise
õiguse, kaitsetumate tarbijate ja jaeturgude kohta.
4. peatükk. Kolmandate isikute juurdepääs taristule
See peatükk on jagatud kolmeks osaks, mis hõlmavad järgmist: juurdepääs maagaasitaristule,
juurdepääs vesinikutaristule ning juurdepääsu ja ühenduse võimaldamisest keeldumine.
5. peatükk. Maagaasi ülekandesüsteemi haldurite, hoidlate haldurite ja
süsteemihaldurite suhtes kohaldatavad eeskirjad
Selles peatükis käsitletakse üksikasjalikult ülekandesüsteemi, hoidlate ja maagaasi
veeldusjaamade haldurite ülesandeid, konfidentsiaalsust ja otsustusõigust.
6. peatükk. Maagaasi jaotussüsteemi haldurid
Selles peatükis sätestatakse jaotussüsteemi haldurite määramine, nende ülesanded,
otsustusõigus taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside uute
tootmisrajatiste jaotussüsteemiga ühendamisel, jaotussüsteemi haldurite sõltumatuse
ET 13 ET
tagamine, jaotussüsteemi haldurite konfidentsiaalsuskohustused, suletud jaotusvõrke ja
ühendhaldureid käsitlevad sätted.
7. peatükk. Spetsiaalsete vesinikuvõrkude suhtes kohaldatavad eeskirjad
Selles peatükis sätestatakse eelkõige vesinikuvõrgu, hoidlate ja terminalide haldajate
ülesanded, olemasolevate vesinikuvõrkude, geograafiliselt piiratud vesinikuvõrkude,
kolmandate riikidega loodud võrkudevaheliste ühenduste ja haldajate konfidentsiaalsuse
sätted.
8. peatükk. Integreeritud võrgu planeerimine
Selles peatükis käsitletakse võrgu arendamist ja investeerimisotsuste tegemise volitusi,
vesinikuvõrgu arendamise aruandlust ning piiriülese vesinikutaristu rahastamist.
9. peatükk. Ülekandesüsteemi haldurite sõltumatuse tagamine
See peatükk on jagatud kuueks osaks, mis hõlmavad järgmist: omandisuhete eraldamine,
sõltumatud süsteemihaldurid, sõltumatud ülekandesüsteemi haldurid, spetsiaalsete
vesinikuvõrkude haldurite sõltumatuse tagamine, maagaasi- ja vesinikusüsteemi haldurite
määramine, sertifitseerimine ning raamatupidamisarvestuse eristamine ja läbipaistvus.
10. peatükk. Reguleerivad asutused
Selles peatükis keskendutakse reguleerivate asutuste määramisele ja sõltumatusele,
reguleerivate asutuste üldistele eesmärkidele, nende kohustustele ja volitustele, piiriüleste
küsimuste reguleerimise korrale, võrgueeskirjade ja suuniste järgimisele ning arvestuse
pidamisele.
11. peatükk. Lõppsätted
Viimases peatükis keskendutakse lõppsätetele ja see sisaldab eelkõige kaitsemeetmeid,
võrdseid tingimusi, tehnilisi kokkuleppeid, erandeid, volitamiskorda, delegeerimist,
komiteemenetlust, aruandlust, kehtetuks tunnistamist, ülevõtmist, jõustumist ja adressaate
käsitlevaid artikleid.
I lisas käsitletakse arvete esitamise ja arvetel esitatava teabe miinimumnõudeid.
II lisas käsitletakse arukate arvestisüsteemide kasutamist maagaasi puhul.
III lisas on esitatud vastavustabel.
Kavandatud läbivaadatud määrus koosneb viiest peatükist, milles on kokku 69 artiklit.
1. peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Selles peatükis sätestatakse energialiidu, kliima- ja energiaraamistiku ning tarbijate eesmärke
käsitlevate eeskirjade reguleerimisese ja kohaldamisala. Samuti määratletakse kavandatavas
määruses kasutatavad põhimõisted.
2. peatükk. Turukorralduse ja taristule juurdepääsu üldeeskirjad
Selles peatükis sätestatakse üldpõhimõtted, samuti reguleeritud varabaasi eraldamine,
juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele, taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega gaaside turu hindamine, võimsuse jaotamise mehhanismide ja ülekoormuse
juhtimise korra põhimõtted, võimsusega seotud õigustega kauplemine,
tasakaalustamiseeskirjad ja tasakaalustamatuse eest määratavad tasud, sertifitseerimine ning
ülekandesüsteemi haldurite koostöö.
3. peatükk. Juurdepääs võrgule
Selles peatükis käsitletakse võrkudele juurdepääsu tariife ja allahindlusi.
ET 14 ET
4. peatükk. Ülekandesüsteemi, hoidlate, maagaasi veeldusjaamade ja
vesinikuterminalide haldamine
Selles peatükis esitatakse sätted, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega gaaside kindlat võimsust, gaasi kvaliteedi piiriülest koordineerimist,
vesinikusegusid, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikku, ACERi tehtavat
järelevalvet, reguleerivaid asutusi, konsultatsioone, kulusid, piirkondlikku koostööd,
kümneaastast võrgu arengukava, läbipaistvusnõudeid ja arvestuse pidamist.
5. peatükk. Jaotussüsteemi haldamine
Selles peatükis sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega gaaside kindlat võimsust, jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi
haldurite vahelist koostööd, läbipaistvusnõuet, Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksust. See
sisaldab menetlusi ja ülesandeid.
6. peatükk. Juurdepääs spetsiaalsetele vesinikuvõrkudele
Selles peatükis keskendutakse vesiniku kvaliteedi piiriülesele koordineerimisele, Euroopa
vesinikuvõrgu haldurite võrgustikule, selle ülesannetele, kümneaastasele vesinikuvõrgu
arengukavale, kuludele ja konsulteerimisele, ACERi tehtavale järelevalvele, piirkondlikule
koostööle ja läbipaistvusnõuetele.
7. peatükk. Võrgueeskirjad ja suunised
See peatükk sisaldab sätteid võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmise, võrgueeskirjade
kehtestamise, võrgueeskirjade ja suuniste muutmise, liikmesriikide õiguse kohta kehtestada
üksikasjalikumaid meetmeid, teabe esitamise ja konfidentsiaalsuse ning karistuste kohta. Kõik
kolm eeskirja on kohandatud vesinikule.
8. peatükk. Lõppsätted
Selles peatükis keskendutakse lõppsätetele ning see sisaldab artikleid, mis käsitlevad eelkõige
uut maagaasi- ja vesinikutaristut, komiteemenetlust, erandeid, mööndusi, delegeerimist,
määruste muudatusettepanekuid, muudatusettepanekut, millega laiendatakse
gaasivarustuskindluse määrust taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaasidele ning lisatakse meetmed küberturvalisuse, solidaarsuse ja hoiustamise kohta,
kehtetuks tunnistamist ja jõustumist.
Suunised on esitatud 1. lisas.
2. lisas on esitatud vastavustabel.
ET 15 ET
2009/73/EÜ (kohandatud)
2021/0425 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku
siseturgude ühiseeskirju
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Euroopa Liidu toimimise lepingut ,
eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95 artikli 194 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras4 seadusandliku tavamenetluse
kohaselt ,
ning arvestades järgmist:
uus
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ5 on oluliselt muudetud mitu
korda6. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse
huvides uuesti sõnastada.
2009/72/EÜ põhjendus 1
(kohandatud)
2) Ühenduses Liidus alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud maagaasi
siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele Euroopa Liidu tarbijatele – nii kodanikele kui
2
ELT C 211, 19.8.2008, lk 23.
3
ELT C 172, 5.7.2008, lk 55.
4
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu
9. jaanuari 2009. aasta ühine seisukoht (ELT C 70 E, 24.3.2009, lk 37) ja Euroopa Parlamendi
22. aprilli 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 25. juuni 2009.
aasta otsus.
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi
siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009,
lk 94).
6
Vt III lisa A osa.
ET 16 ET
ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest
kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad
teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.
2009/73/EÜ põhjendus 2
(kohandatud)
uus
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ (maagaasi
siseturu ühiseeskirjade kohta)7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2009/73/EÜ on andnud sellise maagaasi siseturu rajamisse olulise panuse.
uus
4) 30. novembril 2016 esitatud paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ osana
aitasid määrus (EL) 2019/9438 ja direktiiv (EU) 2019/9449 liikuda veelgi lähemale
sellise elektrienergia siseturu arendamisele, mille keskmes on kodanikud ja mis aitab
saavutada liidu eesmärki minna üle puhtale energiasüsteemile ja vähendada
kasvuhoonegaaside heidet. Maagaasi siseturg peaks põhinema nendel samadel
põhimõtetel ja eelkõige tagama tarbijate samaväärse kaitse.
5) Liidu eesmärk on kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Ta on selle eesmärgi
saavutamiseks vastu võtnud mitu algatust, sh energiasüsteemi lõimimise strateegia ja
vesinikustrateegia, mille komisjon avaldas 2020. aasta juulis ja milles oli kirjeldatud,
kuidas ajakohastada energiaturge ja sh vähendada gaasiturgudega seotud
süsinikuheidet, ning ka määruse (EL) 2018/1999 ja määruse (EL) 2021/1119.
Käesolev direktiiv peaks aitame neid eesmärke saavutada, tagama varustuskindluse ja
gaaside, sh vesiniku siseturu tõrgeteta toimimise.
6) Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega gaaside lõimimist energiasüsteemi, võimaldades kaugeneda
fossiilgaasi kasutamisest ja andes nendele uutele gaasidele olulise rolli ELi 2030. aasta
kliimaeesmärkide saavutamisel ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmisel.
Direktiivi eesmärk on ka luua õigusraamistik, millega võimaldatakse kõigil
turuosalistel võtta oma tegevuse kavandamisel arvesse fossiilgaasi rolli
üleminekuetapis ja antakse vastavaid stiimuleid, et vältida seotuse mõju ja tagada
fossiilgaasi kasutamise järkjärguline ja õigeaegne lõpetamine, eelkõige kõigis
asjakohastes tööstussektorites ja kütte puhul.
7) ELi vesinikustrateegias tunnistati, et kuna taastuvallikatest vesiniku tootmise
potentsiaal on ELi liikmesriikides erinev, on avatud, konkurentsivõimelisel ja tõrgeteta
piiriülest kauplemist võimaldaval ELi turul olulised eelised konkurentsi,
taskukohasuse ja varustuskindluse seisukohast. Lisaks rõhutati selles, et liikumine
likviidse turu suunas, kus vesinikuga kaubeldakse kaubapõhiselt, hõlbustaks uute
tootjate turule sisenemist ja aitaks kaasa süsteemi tihedamale lõimimisele teiste
7
ELT L 176, 15.7.2003, lk 57.
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse
elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54).
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu
ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).
ET 17 ET
energiakandjatega. See annaks usaldusväärseid hinnasignaale investeeringuteks ja
käitamisotsusteks. Käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjad peaksid seega
soodustama vesinikuturgude, vesinikuga kaubapõhise kauplemise ja likviidsete
kauplemiskohtade tekkimist ning liikmesriigid peaksid kõrvaldama mis tahes liigsed
tõkked. Tunnistades olemuslikke erinevusi, tuleks kehtivaid eeskirju, mis võimaldasid
elektri- ja gaasiturgudel tõhusaid äritehinguid ja kauplemist, kohaldada liidu
vesinikuturu suhtes asjakohases ulatuses ja sobiva ajakava raames.
8) Kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud
vesinik eelduste kohaselt laiaulatuslikult kasutusele alates 2030. aastast, et vähendada
CO2 heidet teatavates sektorites alates lennundusest ja laevandusest kuni selliste
tööstussektoriteni, kus on CO2 heidet raske vähendada. Kõigi vesinikusüsteemiga
ühendatud lõpptarbijate suhtes hakatakse kohaldama neid samu peamisi tarbijaõigusi,
mida kohaldatakse maagaasisüsteemiga ühendatud lõpptarbijate suhtes, nt õigus
tarnijat vahetada ja täpne arvel esitatav teave. Juhul, kui tarbijad on ühendatud
vesinikuvõrguga, nt tööstustarbijad, hakatakse nende suhtes kohaldama samu
tarbijakaitseõigusi nagu maagaasi tarbijate suhtes. Tarbijakaitse sätteid, mis on
kavandatud kodumajapidamiste turul osalemise innustamiseks ja mis hõlmavad nt
hinnavõrdlusvahendeid, aktiivseid tarbijaid ja kodanike energiakogukondi,
vesinikusüsteemi puhul siiski ei kohaldata.
9) Kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga on ELi prioriteet arendada vesiniku tootmist
peamiselt sellistest taastuvatest energiaallikatest nagu tuule- ja päikeseenergia. Pikas
perspektiivis on taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik parim lahendus ELi
kliimaneutraalsus- ja nullsaaste-eesmärgi saavutamiseks ning sidusaim võimalus
energiasüsteeme lõimida. Siiski võib vähese CO2 heitega kütustel, nt vähese CO2
heitega vesinikul olla energiapöördes oluline roll eriti lühikeses ja keskpikas perioodis,
aidates olemasolevate kütuste heidet kiiresti vähendada ja toetades taastuvatest
energiaallikatest toodetud kütuste, nt taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku
kasutuselevõttu. Sellise ülemineku toetamiseks on vaja kehtestada kasvuhoonegaaside
heite vähendamise künnis vähese CO2 heitega vesiniku ja sünteetiliste gaasiliste
kütuste jaoks. See künnis peaks olema rangem vesiniku puhul, mida toodetakse
rajatistest, mis alustavad tegevust alates 1. jaanuarist 2031, et võtta arvesse
tehnoloogia arengut ja paremini stimuleerida vesiniku tootmisel tekkivate
kasvuhoonegaaside heite vähendamise suunas liikumise dünaamilist protsessi. ELi
energiasüsteemi lõimimise strateegias rõhutati vajadust võtta kasutusele kogu ELi
hõlmav sertifitseerimissüsteem, mis hõlmaks ka vähese CO2 heitega kütuseid, et
liikmesriigid saaksid neid muude CO2 heite vähendamise võimalustega võrrelda ja
neid oma energiaallikate kogumis toimiva lahendusena arvesse võtta. Tagamaks, et
vähese CO2 heitega kütustel on muude alternatiivsete taastuvate energiaallikatega
võrreldes sama mõju CO2 heite vähendamisele, on oluline, et nende sertifitseerimisel
kasutatakse sarnast meetodit, mis põhineb nende olelusringi jooksul tekkival
kasvuhoonegaaside koguheitel. See võimaldaks võtta kasutusele kogu ELi hõlmav
sertifitseerimissüsteem, mis hõlmab kogu liidu energiaallikate kogumit. Arvestades et
vähese CO2 heitega kütused ja vähese CO2 heitega vesinik ei ole taastuvatest
energiaallikatest toodetud kütused, ei saa nendega seotud mõisteid ja sertifitseerimist
lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/200110 läbivaatamise
ettepanekusse. Seepärast täidetakse see lünk nende lisamisega käesolevasse direktiivi.
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
ET 18 ET
2009/73/EÜ põhjendus 3
10) Liidu kodanikele asutamislepinguga tagatud vabadused – muu hulgas kaupade vaba
liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus – on saavutatavad üksnes
täiesti avatud turul, kus kõik tarbijad saavad vabalt valida tarnijaid ja kõik tarnijad
saavad vabalt teenindada oma tarbijaid.
2009/73/EÜ põhjendus 4
4) Sellegipoolest on praegu võrdsetel tingimustel ja diskrimineerimisvaba gaasimüük,
millega ei seataks kedagi ebasoodsasse olukorda, ühenduses takistatud. Eelkõige ei ole
veel seni igas liikmesriigis olemas diskrimineerimiseta juurdepääsu võrgule ega
võrdselt tõhusa tasemega ametlikku järelevalvet.
2009/73/EÜ põhjendus 5
5) Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika”
rõhutati, et oluline on viia lõpule maagaasi siseturu rajamine ning kehtestada võrdsed
tingimused kõikidele ühenduse maagaasiettevõtjatele. Komisjoni 10. jaanuari 2007.
aasta teatistest pealkirjadega „Gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta” ning
„Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 kohase Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitleva
uurimise kohta (lõpparuanne)” ilmnes, et olemasolevad eeskirjad ja meetmed ei
moodusta hästi toimiva siseturu saavutamiseks vajalikku raamistikku.
2009/73/EÜ põhjendus 48
(kohandatud)
uus
11) Direktiivi keskmes peaksid olema tarbijate huvid ning maagaasiettevõtjate keskseks
kohustuseks peaks olema teenuse kvaliteet. Kehtivaid tarbijaõigusi ja õigusi
pääseda ligi esmatähtsatele teenustele ja sh energiale ning energiaostuvõimetute kaitse,
nagu on märgitud Euroopa sotsiaalõiguste samba teatises, on vaja tugevdada, need
õigused tuleb tagada ja nad peaksid olema läbipaistvamad. Tarbijakaitse peaks tagama,
et kõik tarbijad laiemas ühenduse liidu mastaabis saavad kasu konkurentsile
rajatud gaasi turust. Tarbijaõiguste järgimist peaksid tagama liikmesriigid või
reguleerivad asutused, kui liikmesriik on nii sätestanud.
uus
12) Euroopa sotsiaalõiguste samba kohaselt on energia esmatähtis teenus, millele kõigil
peaks olema juurdepääs, ning selles on kutsutud üles võtma abivajajate aitamiseks
toetusmeetmeid (põhimõte 20). ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 7 siht on tagada
kõigile juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, säästvale ja kaasaegsele energiale.
ET 19 ET
2009/73/EÜ põhjendus 47
(kohandatud)
13) Avaliku teenusega seotud nõudeid ja neist tulenevaid ühiseid miinimumstandardeid on
vaja veelgi tugevdada, et tagada kõikidele tarbijatele, eelkõige kaitsetumatele
tarbijatele võimalus konkurentsist ja õiglastest hindadest kasu saada. Avaliku teenuse
nõuded tuleks määratleda riigi tasandil, võttes arvesse siseriiklikke tingimusi;
liikmesriigid peaksid siiski austama ühenduse liidu õigust. Liidu kodanikud ja,
juhul kui liikmesriigid seda kohaseks peavad, väikeettevõtjad peaksid saama kasu
avalike teenuste osutamise kohustusest eelkõige seoses varustuskindluse ja mõistlike
tariifidega.
uus
14) Liikmesriikidel peaks olema laialdane kaalutlusõigus gaasiettevõtjatele üldistest
majandushuvidest lähtuvate avaliku teenuse osutamise kohustuse kehtestamisel. Siiski
tähendab avaliku teenuse osutamise kohustus tarnitava maagaasi hinnakujundusse
sekkumise vormis turgu olemuslikult moonutavat meedet, mis toob sageli kaasa
tasupuudujääkide kuhjumise, tarbijate valikuvõimaluste piiramise, nõrgemad stiimulid
energia säästmiseks ja energiatõhususe suurendamiseks, madalama teenuste kvaliteedi,
tarbijate vähesema kaasamise ja rahulolu, konkurentsi piiramise ning innovaatiliste
toodete ja teenuste osakaalu vähenemise turul. Järelikult peaksid liikmesriigid oma
kodanike jaoks taskukohaste maagaasitarnete säilitamiseks kasutama muid
poliitikavahendeid, eelkõige suunatud sotsiaalpoliitika meetmeid. Riiklikku sekkumist
tarnitava maagaasi hinnakujundusse tuleks kasutada üksnes avaliku teenuse osutamise
kohustuse täitmiseks ning see peaks toimuma eritingimusi järgides. Täielikult
liberaliseeritud, hästitoimiv maagaasi jaemüügiturg stimuleerib hinnapõhist ja muud
konkurentsi olemasolevate tarnijate vahel ja meelitab uusi turuletulijaid, suurendades
nii tarbijate valikuvõimalusi ja rahulolu.
15) Avaliku teenuse osutamise kohustust tarnitava maagaasi hinnakujundusse sekkumise
vormis tuleks kasutada ilma, et rikutakse avatud turgude põhimõtet, sekkumise
asjaolud ja sellest kasusaajad peaksid olema selgelt määratletud ning selle kestus
peaks olema piiratud. Selleks, et vähendada avaliku teenuse osutamise kohustuse
moonutavat mõju tarnitava maagaasi hinnakujundusse, peaksid sellist sekkumist
rakendavad liikmesriigid võtma lisameetmeid, sealhulgas meetmeid hulgimüügituru
hinnakujunduse moonutuste vältimiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil
reguleeritud hindadest kasu saajatel oleks soovi korral võimalik täiel määral kasutada
vabaturu pakkumisi. Selleks tuleks neid otse ja korrapäraselt teavitada vabaturu
pakkumistest ja säästuvõimalustest ning neil tuleks aidata turupõhiseid pakkumisi
kasutada ja neist kasu saada.
16) Riiklik sekkumine tarnitava maagaasi hinnakujundusse ei tohiks põhjustada tarbijate
eri kategooriate vahelist otsest ristsubsideerimist. See tähendab, et hinnasüsteemid ei
või panna teatavaid tarbijate kategooriaid selgelt kandma teisi tarbijate kategooriaid
mõjutava hinnasekkumise kulusid.
ET 20 ET
2009/73/EÜ põhjendus 49
(kohandatud)
uus
17) Tarbijad peaksid saama selget ja arusaadavat teavet oma õiguste kohta seoses
energiasektoriga. Komisjon peaks on pärast konsulteerimist asjaomaste
sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikidega, riiklike reguleerivate asutustega,
tarbijaorganisatsioonidega ja maagaasiettevõtjatega koostabnud kättesaadava ja
kasutajasõbraliku energiatarbija kontrollnimekirja, milles antakse tarbijatele praktilist
teavet nende õiguste kohta. See energiatarbija kontrollnimekiri tuleks hoida
ajakohasena, edastada kõigile tarbijatele ja teha avalikult kättesaadavaks.
uus
18) Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et edukaks üleminekuks on vaja
täiendavalt investeerida gaasisektoris töötavate inimeste haridusse ja oskustesse, sh
seoses taristu arendamisega. Sellekohane märge oleks energiatõhususe direktiivi
läbivaatamise ettepanekuga (2021/0203 (COD) kooskõlas.
19) Turueeskirjad peaksid vähese CO2 heitega lahenduste kasuks otsustavaid tarbijaid
kaitsma ja nende mõjuvõimu suurendama, et uusi taastuvatest energiaallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega gaase saaks energiapöördesse täielikult lõimida.
20) Maagaasil on energiavarustuses endiselt keskne roll, kuna kodumajapidamised
tarbivad ikka veel rohkem maagaasi kui elektrienergiat. Kuigi elektrifitseerimine on
rohepöörde keskne element, tarbivad kodumajapidamised tulevikus ikkagi maagaasi,
sh üha rohkem taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi.
21) Kuna maagaasisektorit ja sh maagaasi jaemüügiturgu ei käsitletud paketi „Puhas
energia kõikidele eurooplastele“ raames, ei ole vastavaid tarbijate mõjuvõimu
suurendamist ja kaitset käsitlevaid sätteid energiapöörde vajadustele vastavalt
kohandatud ja olukord vastab rohkem kui kümne aasta tagusele ajale, mil võeti vastu
kolmas energiapakett.
22) Tarbijad ei ole maagaasituruga rahul ja nende mõjuvõim ei ole suur ning uute
taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõtt on
aeglane, mis kõik kajastab piiratud konkurentsi paljudes liikmesriikides. Erinevalt
hulgimüügituru langevatest hindadest on maagaasihinnad viimasel kümnel aastal
kodutarbijate jaoks suurenenud ja kodutarbijad maksavad kaks-kolm korda rohkem
maagaasi eest kui tööstustarbijad.
23) Nagu elektrisektoris, on ka gaasisektoris turu paindlikkusmeetmed ja sobiv liidu
tarbijaõiguste raamistik olulised tagamaks, et tarbijad saavad energiapöördes osaleda
ja kasu taskukohastest hindadest, kõrgetest teenusestandarditest ning pakkumiste laiast
valikust, mis kajastavad tehnika arengut.
24) Üleminek fossiilgaasilt alternatiivsele taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale
leiab aset, kui taastuvatest energiaallikatest toodetud energia muutub tarbijate jaoks
huvipakkuvaks, mittediskrimineerivaks valikuks, mis põhineb täiesti läbipaistval
teabel ja mille puhul üleminekuga seotud kulud jaotuvad õiglaselt eri tarbijarühmade
ja turuosaliste vahel.
ET 21 ET
25) Praeguste jaemüügituru lünkade täitmiseks on vaja kõrvaldada olemasolevad
konkurentsi- ja tehnoloogilised tõkked, mis takistavad uute teenuste, teenuste parema
taseme ja odavamate tarbijahindade kujunemist, tagades samal ajal
energiaostuvõimetute ja kaitsetumate tarbijate kaitse.
26) Selleks et tagada kogu energiasektoris ühtlane kõrge tarbijakaitse tase ja suur
mõjuvõim, peaks gaasiturgude CO2 heite vähendamist käsitlevate õigusaktide
õigusraamistik kajastama elektrituru sätteid, milles käsitletakse tarbijakaitset ja
vajaduse korral mõjuvõimu suurendamist.
27) Sidususe ja tõhususe tagamiseks peaks selline kajastamine hõlmama kõiki
tarbijakaitset ja mõjuvõimu suurendamist käsitlevaid sätteid, kui see on võimalik ja
kui neid saab gaasituru vajadustele vastavalt kohandada. See peaks hõlmama nii
põhilisi lepingulisi õigusi kui ka eeskirju, milles käsitletakse arvel esitatavat teavet,
energiateenuseosutaja vahetamist, usaldusväärsete võrdlemisvahendite tagamist,
kaitsetumaid ja energiaostuvõimetuid tarbijaid, piisavat andmekaitset nutiarvestite
puhul ja andmehaldust ning tõhusat vaidluste kohtuvälist lahendamist.
28) Sätete sektoriülese ühtsuse tagamisel peaks riiklike haldusasutuste ja ettevõtjate
koormus olema piiratud ja proportsionaalne, võttes aluseks paketi „Puhas energia
kõikidele eurooplastele“ raames saadud kogemusi.
29) Gaasisektori ajakohastamisega peaks kaasnema märkimisväärne majanduslik kasu,
kuna suurenevad nii jaemüügituru konkurentsivõime kui ka ühiskondlik kasu, jaotuslik
mõju ning tarbijate mõjuvõim, sh tugevnevad lepingupõhised õigused, teave tarbimise
ja energiaallikate kohta muutub paremini kättesaadavaks, mis võimaldab teha
keskkonnasõbralikumaid valikuid. Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi
kasutuselevõtule peaksid kaasa aitama energiahuvikogukonnad.
30) Tarbijate kaasatuse oluline näitaja ja maagaasituru konkurentsivõime suurendamise
oluline vahend on teenuseosutaja vahetamine. Teenuseosutaja vahetamise määr on
liikmesriikides jätkuvalt ebaühtlane ning teenuseosutaja vahetamist ei soodusta
tarbijatel maksta tulevad väljumis- ja lõpetamistasud. Kuigi selliste tasude kaotamine
võib piirata tarbija valikuid, kuna jäetakse välja tarbija lojaalsust premeerivad
teenused, peaks nende kasutamise edasine piiramine suurendama tarbijate heaolu ja
kaasamist ning turukonkurentsi.
31) Lühemad teenuseosutaja vahetamise tähtajad võivad innustada tarbijaid otsima
paremaid energiapakkumisi ja vahetama tarnijat. Infotehnoloogia ulatuslikum
kasutuselevõtt tähendab, et hiljemalt 2026. aastal peaks tehniliselt olema võimalik
vahetusprotsess, mille puhul uue tarnija registreerimine turukorraldaja mõõtmispunktis
peaks üldjuhul olema võimalik igal tööpäeval 24 tunni jooksul. Kõnealuseks
kuupäevaks selle tagamine, et teenuseosutajat on tehniliselt võimalik 24 tunni jooksul
vahetada, aitaks minimeerida teenuseosutaja vahetamiseks kuluvat aega ning see aiaks
tõsta tarbijate kaasatust ja konkurentsi jaemüügiturul.
32) Mitmed tegurid takistavad tarbijatel nende jaoks eri allikatest kättesaadavale
turuteabele juurdepääsemist, selle mõistmist ja selle põhjal tegutsemist. Sellepärast
tuleks muuta pakkumised paremini võrreldavaks ja võimalikult vähendada
teenuseosutaja vahetamist segavaid takistusi, piiramata seejuures asjatult tarbija
valikuid.
33) Sõltumatud võrdlemisvahendid, sealhulgas veebisaidid, on väiksemate tarbijate jaoks
tõhus vahend turul tehtavate energiapakkumiste eeliste hindamiseks.
Võrdlemisvahendite puhul tuleks eesmärgiks seada olemasolevate pakkumiste
ET 22 ET
võimalikult laia spektri hõlmamine ja turu võimalikult täielik katmine, et anda tarbijale
esinduslik ülevaade. On väga tähtis, et väiksematel tarbijatel oleks juurdepääs
vähemalt ühele võrdlemisvahendile ning et selliste vahenditega antav teave oleks
usaldusväärne, erapooletu ja läbipaistev. Liikmesriigid võivad selleks ette näha kas
ametiasutuse või eraettevõtja käitatava võrdlemisvahendi.
34) Lõpptarbijad peaksid saama taastuvatest energiaallikatest ise toodetud gaasi tarbida,
salvestada ja müüa ning osaleda kõigil maagaasiturgudel, osutades süsteemile
abiteenuseid, nt energia salvestamise kaudu. Liikmesriikidel peaks olema õigus
kehtestada oma õiguses erinevad sätted üksikult ja ühiselt tegutsevate aktiivsete
tarbijate maksude ja lõivude kohta.
35) Tunnistades teatavate energiaga seotud kodanikualgatuste võimalikku rolli
energiasüsteemi CO2 heite vähendamisel, tuleks neid maagaasiturul liidu tasandil
tunnustada kodanike energiakogukondadena. Need kogukonnad peaksid hõlbustama
maagaasisüsteemis taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kasutamist. Selleks et
tagada neile toetav raamistik, õiglane kohtlemine, ja võrdsed tingimused, tuleks
sätestada täpselt määratletud õigused ja kohustused, mis põhimõtteliselt kajastaksid
direktiivi (EL) 2019/944 kohaste kodanike energiakogukondade liikmeskonna
struktuuri, juhtimisnõudeid ja eesmärki.
36) Sätted kodanike energiakogukonna kohta ei välista teisi selliseid kodanikualgatusi
nagu näiteks direktiivi (EL) 2018/2001 kohased taastuvenergiakogukonnad või
eraõiguslikest lepingutest tulenevad kodanikualgatused. Kodanike energiakogukonna
liikmeskond peaks olema avatud kõikidele üksuste kategooriatele. Otsustamisõigus
peaks aga kodanike energiakogukonnas olema üksnes nendel liikmetel, aktsionäridel
või osanikel, kes ei tegele suuremahulise ettevõtlusega ja kelle jaoks energeetika ei ole
peamine majandustegevuse valdkond. See tähendab, et kodanike energiakogukonnad
ja üksikliikmed või aktsionärid peavad olema sellise tegevusega tegelevatest üksustest
rahaliselt ja majanduslikult sõltumatud, olenemata sellest, et kodanike
energiakogukonnad võivad delegeerida oma tegevuseks vajalike rajatiste haldamise, sh
paigaldamise, käitamise, andmehalduse ja -hoolduse kellelegi teisele.
37) Arved ja arvetel esitatav teave on oluline vahend lõpptarbijate teavitamiseks ja nende
mõjuvõimu suurendamiseks. Siiski valmistavad arved endiselt tarbijatele kõige
rohkem muret ja on üks peamisi kaebuste allikaid, mis aitab kaasa tarbijate püsivale
rahulolematusele ja vähesele kaasatusele elektrisektoris. Arvel esitatavat teavet
käsitlevad gaasisektori sätted jäävad maha elektrienergiasektoris tarbijatele antud
õigustest. Seepärast on vaja need sätted kooskõlla viia ja näha gaasisektoris ette
miinimumnõuded arvete ja arvetel esitatava teabe jaoks, et tarbijatel oleks juurdepääs
läbipaistvale ja hõlpsasti mõistetavale teabele. Arvetel tuleks lõpptarbijatele esitada
teavet nende tarbimise ja kulude kohta, hõlbustades seega pakkumiste võrdlemist ja
tarnija vahetamist, ja ka teavet nende tarbijaõiguste (nagu nt vaidluste kohtuvälise
lahendamise) kohta. Lisaks peaksid arved olema vahendiks, millega tarbijaid aktiivselt
turule kaasata, et tarbijad saaksid hallata oma tarbimist ja teha keskkonnasõbralikuma
valiku.
38) Tegelikul gaasitarbimisel põhineva arvetel esitatava täpse teabe korrapärane esitamine,
mida hõlbustab nutiarvestuse kasutamine, on oluline, et aidata tarbijatel kontrollida
oma gaasitarbimist ja kulusid. Siiski peaks tarbijatel, eriti kodutarbijatel, olema
võimalik kasutada tegelike maksete tegemiseks paindlikke võimalusi.
ET 23 ET
2009/73/EÜ põhjendus 47
(kohandatud)
uus
39) Tarbijate varustamisel on üheks võtmeteguriks juurdepääs objektiivsetele ja
läbipaistvatele tarbimisandmetele. Seetõttu peaks tarbijatel olema juurdepääs oma
tarbimisandmetele ja nendega seotud hindadele ja teenuste maksumusele, et nad
saaksid kutsuda konkurente nende andmete selle teabe alusel pakkumisi
tegema. Tarbijatel peaks olema ka õigus saada nõuetekohast teavet oma
energiatarbimise kohta. Ettemaksed ei tohiks panna nende kasutajaid
ebaproportsionaalselt ebasoodsasse olukorda, sest peaksid kajastama maagaasi
eeldatavat tarbimist ning erinevad maksesüsteemid peaksid olema
mittediskrimineerivad. Piisava sagedusega tarbijatele esitatavad andmed energiakulude
kohta peaksid motiveerima motiveerivad energiat kokku hoidma, kuna need
annavad tarbijatele vahetut tagasisidet energiatõhususse tehtud investeeringute ja
käitumismuudatuste mõju kohta.
2009/73/EÜ põhjendus 52
(kohandatud)
uus
40) Kui riiklikul tasandil otsustatakse maagaasi nutiarvestisüsteemi kasutuselevõttu,
Ppeaks olema võimalik, et arukate arvestisüsteemide kasutuselevõtt selline
otsus põhineks majanduslikul hinnangul. Majanduslikus hinnangus tuleks võtta
arvesse pikaajalist kasu, mida nutiarvestisüsteemi kasutamine annab tarbijatele ja kogu
väärtusahelale. Kui nimetatud hinnangust nähtub, et selliste arvestisüsteemide
kasutuselevõtt on majanduslikult mõistlik ja kulutõhus ainult tarbijatele, kes tarbivad
teatava hulga maa gaasi, siis peaks liikmesriikidel olema võimalik seda arukate
arvestisüsteemide rakendamisel kasutuselevõtu puhul arvesse võtta. Siiski
tuleks tehnoloogia kiire arengu tõttu majanduslik hinnang korrapäraselt läbi vaadata
selle lähte-eelduste olulise muutumise korral või vähemalt iga nelja aasta tagant.
uus
41) Selleks et aidata lõpptarbijatel aktiivselt turul osaleda, tuleks kasutuselevõetavate
nutiarvestisüsteemide puhul nõuetekohaselt arvesse võtta asjakohasete olemasolevate
standardite kasutust, sh neid, mis võimaldavad andmemudeli ja rakenduskihi tasandi
koostalitlust, ning parimaid tavasid ja andmevahetuse arendamise tähtsust ning
tulevasi ja uuenduslikke energiateenuseid. Peale selle ei tohiks kasutuselevõetavad
nutiarvestisüsteemid takistada tarnija vahetamist, need peaksid olema varustatud
asjakohaste funktsioonidega, mis võimaldavad tarbijal saada õigel ajal juurdepääsu
oma tarbimisandmetele, need peaksid võimaldama muuta oma energiatarbimist ja
saada sellest kasu ning vähendada oma kulusid.
42) Liikmesriik, kes maagaasisüsteemi puhul nutiarvestisüsteemi süstemaatiliselt
kasutusele ei võta, peaks tarbijatel võimaldama saada kasu nutiarvesti paigaldamisest,
kui tarbija seda nõuab, tagama talle õiglased ja mõistlikud tingimused ning kogu
asjakohase teabe.
ET 24 ET
43) Pärast nutiarvestisüsteemide kasutuselevõttu on liikmesriikides praeguseks juba välja
töötatud või arendatakse erinevaid andmehalduse mudeleid. Olenemata andmehalduse
mudelist on oluline, et liikmesriigid kehtestaksid läbipaistvad normid, mille järgi
oleksid andmed mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavad, ning et nad
tagaksid kõrgeimal tasemel küberturvalisuse ja andmekaitse ning andmekäitlejate
erapooletuse.
2009/73/EÜ põhjendus 51
(kohandatud)
(44) Parem tarbijakaitse tagatakse seeläbi, et kõikidele tarbijatele on kättesaadavad tõhusad
vaidluste lahendamise võimalused. Liikmesriigid peaksid kehtestama nägema
ette kaebuste käsitlemise kiire ja tõhusa korra.
2009/73/EÜ põhjendus 50
(kohandatud)
50) Kütteostuvõimetus on ühenduses üha suurenev probleem. Liikmesriigid, keda see
mõjutab ja kes seda veel teinud ei ole, peaksid seetõttu välja töötama
kütteostuvõimetusega võitlemiseks riikliku tegevuskava või muud sobiva raamistiku,
mille eesmärk on vähendada sellise olukorra all kannatavate isikute arvu. Igal juhul
peaksid liikmesriigid tagama kaitsetumatele tarbijatele vajaliku energiavarustuse.
Selleks võiks kasutada integreeritud lähenemisviisi, näiteks sotsiaalpoliitika raames,
ning meetmed võiksid hõlmata sotsiaalpoliitikat või elamute energiatõhususe
parandamist. Direktiiv peaks vähemalt võimaldama siseriiklike poliitikameetmete
rakendamist kaitsetumate tarbijate huvides.
uus
45) Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, näiteks
sotsiaalkindlustussüsteemis toetuste pakkumine, et tagada vajalik tarnimine
kaitsetumatele tarbijatele, või energiatõhususe parandamise toetuse ettenägemine, et
lahendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199911 artikli 3 lõike 3
punkti d kohaselt kindlaks tehtud energiaostuvõimetuse probleemid, sealhulgas
vaesuse laiemas kontekstis. Kõnealused meetmed võiksid erineda olenevalt
liikmesriikides valitsevatest asjaoludest ning hõlmata gaasiarvete tasumisega seotud
sotsiaal- või energiapoliitika meetmeid, investeerimist eluasemega seotud
energiatõhususe meetmetesse või tarbijakaitset, näiteks kaitsemeetmeid
lahtiühendamise vastu.
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,
98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu
direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
ET 25 ET
46) Kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga (EL) 2019/94412 andis komisjon soovituslikke juhiseid13 selle kohta,
millised on energiaostuvõimetuse mõõtmise asjakohased indikaatorid ja kuidas
määratleda märkimisväärne arv kodumajapidamisi, millel on raskusi energia eest
tasumisega.
47) Halduslubade andmise protsessi lihtsustamine ja täiustamine ning lube välja andvate
pädevate asutuste otsuste tegemise selge ajapiirang peaks tagama, et vesiniku toomise
rajatised ja vesinikusüsteemi taristut saab asjakohases tempos kasutusele võtta.
Liikmesriikidel tuleks paluda esitada eduaruanne. Selliste lubade (nt litsentsid, load,
kontsessioonid või heakskiidud) säilitamine, mis on riigi õiguse kohaselt antud
olemasolevate maagaasitorujuhtmete ja muude võrguvarade ehitamiseks, muutub
vajalikuks siis, kui gaasitorujuhtmetes transporditav gaasiline energiakandja muutub
maagaasist puhtaks vesinikuks. See peaks hoidma ära liigsed viivitused
olemasolevatele maagaasitorujuhtmetele ja muudele võrguvaradele uue otstarbe
andmisel, et vesinikku transportida. Tuleks vältida seda, et vesinikusüsteemi taristu
lubade andmise tingimused oleksid oluliselt erinevad, v.a, kui see on piisavalt
põhjendatud. Tehnilised ohutuskaalutlused õigustaksid olemasolevate lubade
säilitamise või uute andmise puhul diferentseeritud lähenemisviisi kasutamist. Lubade
väljastamise korda käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada ilma et see piiraks liidu ja
rahvusvahelist õigust, sh keskkonna ja inimeste kaitset käsitlevaid sätteid. Kui see on
põhjendatud erakorraliste asjaoludega, peaks lubade väljastamise korra tähtaegu olema
võimalik pikendada ühe aasta võrra.
48) Taotlejatele haldusliku kontaktpunkti kaudu juhiste andmine kogu loa taotlemise ja
andmise haldusmenetluse jooksul on mõeldud vähendama keerukust
projektiarendajate jaoks ning suurendama tõhusust ja läbipaistvust. Tõhusust peaks
aitama suurendada ka see, et taotlejad saavad asjakohaseid dokumente digitaalselt
esitada ja taotlejate jaoks on koostatud käsiraamat. Liikmesriigid peaksid tagama, et
lubade väljastamise korda rakendavad ametiasutused aitavad aktiivselt kõrvaldada
allesjäänud tõkkeid, sealhulgas selliseid mitterahalisi tõkkeid nagu ametiasutuste
ebapiisavad digitaalsed ja inimressursid üha suureneva arvu loataotluste menetlemisel.
2009/73/EÜ põhjendus 6
49) Kui võrke ei eraldata tegelikult tootmis- ja tarnetegevustest („tegelik eraldamine”), on
oht, et võrke mitte üksnes ei kasutata diskrimineerival viisil, vaid vertikaalselt
integreeritud ettevõtjatel puudub ka stiimul oma võrkudesse piisavalt investeerida.
2009/73/EÜ põhjendus 7
50) Olemasolevad õiguslikud ja funktsionaalsed eraldamiseeskirjad, mis on sätestatud
direktiivis 2003/55/EÜ, ei ole aga tegelikkuses viinud ülekandesüsteemi haldurite
eraldamiseni. Seetõttu kutsus Euroopa Ülemkogu oma 8. ja 9. märtsi 2007. aasta
kohtumisel komisjoni üles välja töötama õigusaktide eelnõud, et tagada tarne- ja
tootmistegevuse tegelik eraldamine võrkude haldamisest.
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu
ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).
13
Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta soovitus, mis käsitleb energiaostuvõimetust, C(2020) 9600 final.
ET 26 ET
2009/73/EÜ põhjendus 8
(kohandatud)
51) Tõhusa eraldamise tagab üksnes see, kui kaotatakse vertikaalselt integreeritud
ettevõtjate motivatsioon diskrimineerida konkurente võrgule juurdepääsul ja
investeerimisel. Omandisuhete eraldamine ehk võrgu omaniku määramine
võrguhalduriks ja tema sõltumatus ükskõik millistest tarne- ja tootmishuvidest, on
tõhus ja kindel viis lahendada huvide konflikti ja tagada varustuskindlus. Seetõttu
märkis Euroopa Parlament oma 10. juuli 2007. aasta resolutsioonis gaasi ja elektri
siseturu väljavaadete kohta,14 et ülekande omandisuhete eraldamine on kõige tõhusam
vahend, et edendada investeeringuid infrastruktuuri taristusse
mittediskrimineerival viisil, uute turulesisenejate õiglast juurdepääsu võrgule ning turu
läbipaistvust. Omandisuhete eraldamise tingimustes peaksid liikmesriigid seoses
sellega tagama, et samal isikul või samadel isikutel ei ole õigust kontrollida tootmise
või tarnimisega tegelevaid ettevõtjaid ning kontrollida samal ajal mõnd
ülekandesüsteemi haldurit või ülekandesüsteemi või teostada selle suhtes mis tahes
õigusi. Ülekandesüsteemi või ülekandesüsteemi halduri kontrollimise õigus peaks,
vastupidi, välistama võimaluse kontrollida tootmise või tarnimisega tegelevaid
ettevõtjaid või teostada nende suhtes mis tahes õigusi. Nendes piirides peaks tootmise
või tarnimisega tegeleval ettevõtjal olema võimalik omada vähemusosalust
ülekandesüsteemi halduris või ülekandesüsteemis.
2009/73/EÜ põhjendus 9
52) Igasugune eraldamissüsteem peaks tõhusalt kõrvaldama mis tahes huvide konflikti
tootjate, tarnijate ja ülekandesüsteemi haldurite vahel, et luua stiimuleid vajalikeks
investeeringuteks ning tagada uutele turulesisenejatele juurdepääs läbipaistva ja tõhusa
reguleerimiskorra alusel, ega tohiks luua riikide reguleerivate asutuste jaoks liigselt
koormavat reguleerimiskorda.
2009/73/EÜ põhjendus 10
53) „Kontrolli” mõiste määratlus peaks käesoleva direktiivi tähenduses olema sama kui
nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruses (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise
kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus))15.
2009/73/EÜ põhjendus 11
54) Kuna omandisuhete eraldamine nõuab mõnel juhul ettevõtjate ümberstruktureerimist,
tuleks liikmesriikidele, kes otsustavad omandisuhete eraldamist rakendada, anda
asjakohaste sätete ülevõtmiseks lisaaega. Võttes arvesse vertikaalseid seoseid elektri-
ja gaasisektori vahel, tuleks eraldamist käsitlevaid sätteid kohaldada mõlema sektori
suhtes.
14
ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 206.
15
ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
ET 27 ET
uus
55) Erinevalt vesinikusektorist saaks vertikaalselt integreeritud ettevõtjate tekkimist ära
hoida nii, et esmajärjekorras sätestatakse eelnevalt selged eeskirjad. See on soovitatav
võrreldes kulukate tagantjärgi kehtestatavate eraldamisnõuetega, mille rakendamine
võtaks aega.
2009/73/EÜ põhjendus 12
56) Omandisuhete eraldamise tingimustes ei tohiks võrgu haldamise täieliku sõltumatuse
tagamiseks tarne- ja tootmishuvidest ning mis tahes konfidentsiaalse teabe vahetamise
vältimiseks sama isik olla ühel ajal nii ülekandesüsteemi halduri või ülekandesüsteemi
kui ka mis tahes tootmis- või tarnefunktsiooni täitva ettevõtja juhatuse liige. Samal
põhjusel ei tohiks sama isik nimetada ametisse ülekandesüsteemi halduri või
ülekandesüsteemi juhatuste liikmeid ja kontrollida tootmis- või tarneettevõtjat või
teostada tema suhtes mis tahes õigusi.
2009/73/EÜ põhjendus 13
57) Tarne- ja tootmishuvidest sõltumatute süsteemihaldurite või sõltumatute
ülekandesüsteemi haldurite loomine võimaldab vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel
säilitada võrguvarade omandi ja tagada samal ajal huvide tegelik eraldamine,
tingimusel et sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu ülekandesüsteemi haldur täidab
kõiki süsteemihalduri ülesandeid ning et kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja
ulatuslikud regulatiivsed kontrollimehhanismid.
2009/73/EÜ põhjendus 14
(kohandatud)
58) Seepärast tuleks juhul, kui seisuga 3. september 2009 on oli ülekandesüsteemi
omav ettevõtja vertikaalselt integreeritud ettevõtja osa, anda liikmesriikidele võimalus
valida, kas eraldada omandisuhted või luua tarne- ja tootmishuvidest sõltumatud
süsteemihaldurid või ülekandesüsteemi haldurid.
2009/73/EÜ põhjendus 15
59) Vertikaalselt integreeritud ettevõtjate aktsionäride huvide täielikuks tagamiseks peaks
liikmesriikidel olema võimalik valida, kas teostada omandisuhete eraldamine otsese
loovutamise teel või jagada integreeritud äriühingu aktsiad võrgu omaniku aktsiateks
ja allesjääva tarne- ja tootmisettevõtja aktsiateks, tingimusel et omandisuhete
eraldamisest tulenevad nõuded on täidetud.
ET 28 ET
2009/73/EÜ põhjendus 16
(kohandatud)
60) Sõltumatute süsteemihaldurite või sõltumatute ülekandesüsteemi haldurite puhul
tuleks lahenduste täielik tõhusus tagada konkreetsete lisaeeskirjadega. Sõltumatuid
ülekandesüsteemi haldureid käsitlevad eeskirjad loovad asjakohase reguleeriva
raamistiku, ausa konkurentsi, piisavate investeeringute, uute turulesisenejate
juurdepääsu ja gaasiturgude integreerimise tagamiseks. Tegelik eraldamine
sõltumatuid ülekandesüsteemi haldureid käsitlevate sätete alusel peaks põhinema
kahel sambal, millest esimese alla kuuluvad organisatsioonilised meetmed ja
ülekandesüsteemi haldurite juhtimisega seotud meetmed ning teine hõlmab
investeeringuid, uute tootmisvõimsuste võrku ühendamist ja piirkondliku koostöö
kaudu turgude integreerimist. Muu hulgas tuleks ülekandesüsteemi halduri sõltumatus
tagada teatavate „järelemõtlemisaegade” kaudu, mille jooksul vertikaalselt
integreeritud ettevõtja ei täida ühtegi juhtimis- või muud olulist funktsiooni, mis
võimaldab juurdepääsu samale teabele, millele oleks juurdepääs juhtival ametikohal.
Sõltumatu ülekandesüsteemi halduri tegeliku eraldamise mudel on kooskõlas Euroopa
Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumisel sätestatud nõuetega.
2009/73/EÜ põhjendus 17
(kohandatud)
uus
61) Konkurentsi arendamiseks maagaasi siseturul peaks suurtel mitte-kodutarbijatel ,
kes tegelevad suuremahulise ettevõtlusega, olema võimalik valida endale tarnijad ja
sõlmida lepingud mitme tarnijaga, et tagada oma varustatus gaasiga. Selliseid tarbijaid
tuleks kaitsta ainuõiguse klausli eest, mille mõju seisneb konkureerivate ja/või
täiendavate pakkumiste välistamises.
2009/73/EÜ põhjendus 18
(kohandatud)
62) Liikmesriigil peaks olema on õigus valida omandisuhete täielik eraldamine
oma territooriumil. Kui liikmesriik on seda õigust kasutanud, ei ole peaks
olema ettevõtjal õigust valida sõltumatu süsteemihalduri või sõltumatu
ülekandesüsteemi halduri loomist. Lisaks ei tohi tohiks tootmise või
tarnimisega seotud ülesandeid täitvad ettevõtjad otseselt ega kaudselt kontrollida
täieliku omandisuhete eraldamise valinud liikmesriigi ülekandesüsteemi haldurit ega
teostada tema üle mingeid õigusi.
2009/73/EÜ põhjendus 19
(kohandatud)
63) Käesolev direktiiv sätestab Mmaagaasi siseturul eksisteerivad erinevad
turukorralduse vormid. Meetmed, mida liikmesriigid võivad võrdsete võimaluste
tagamiseks võtta, peaksid põhinema ülekaalukal üldisel huvil. Komisjoniga tuleks
ET 29 ET
konsulteerida seoses meetmete kooskõla tagamisega asutamislepingu ELi
toimimise lepingu ja ühenduse liidu õigusaktidega.
2009/73/EÜ põhjendus 20
(kohandatud)
64) Tegeliku eraldamise käigus tuleks järgida avaliku ja erasektori vahelise
mittediskrimineerimise põhimõtet. Seetõttu ei tohiks samal isikul olla võimalik üksi
või koos teistega kontrollida nii ülekandesüsteemi haldurite või ülekandesüsteemide
kui ka tarne- või tootmisettevõtjate organite koosseisu, hääletamist ega otsuseid ega
teostada nende suhtes mis tahes õigusi, rikkudes eeskirju, mis käsitlevad omandisuhete
eraldamist või sõltumatu süsteemihalduri olemasolu. Tingimusel et asjaomane
liikmesriik suudab tõendada käesolevas põhjenduses esitatud nõude täitmist, peaks
kahel eraldiseisval riigiasutusel ametiasutusel olema võimalik kontrollida ühelt
poolt tootmis- ja tarnetegevust ning teiselt poolt ülekandeid.
2009/73/EÜ põhjendus 21
(kohandatud)
65) Tarne- ja tootmistegevuse täielik tegelik eraldamine võrgu haldamisest peaks kehtima
kogu liidus nii ühenduse liidu äriühingute kui ka ühenduse väliste
liiduväliste äriühingute suhtes. Selle tagamiseks, et võrgu haldamine ning
tootmis- ja tarnetegevused oleksid kogu ühenduses liidus üksteisest
sõltumatud, tuleks anda reguleerivatele asutustele volitus keelduda
eraldamiseeskirjadele mittevastavate ülekandesüsteemi haldurite sertifitseerimisest.
Omandisuhete eraldamise eeskirjade järjekindla täitmise tagamiseks kogu ühenduses
liidus peaksid reguleerivad asutused sertifitseerimisotsuste langetamisel võtma
komisjoni arvamust täiel määral arvesse. Lisaks peaks komisjon selleks et tagada
ühenduse liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine ning solidaarsus ja
energiajulgeolek kogu ühenduses liidus , esitama arvamuse kolmandast riigist
või kolmandatest riikidest pärit isiku või isikute poolt kontrollitava ülekandesüsteemi
omaniku või ülekandesüsteemi halduri suhtes tehtud sertifitseerimisotsuste kohta.
uus
66) Vesiniku torustikud peaksid olema olulised vahendid vesiniku tõhusaks
transportimiseks nii maismaal kui ka avamerel. Tulenevalt nende ehitamisega
kaasnevatest suurtest kapitalikuludest, võivad vesinikutorustikud kujutada endast
loomulikke monopole. Maagaasiturgude reguleerimisel saadud kogemused on
näidanud seda, kui oluline on tagada avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs
torustikele, et säilitada konkurents kaubaturul. Seepärast tuleks liidus vesiniku
maismaa- ja avamerevõrkude suhtes kohaldada selliseid võrkude käitamise
väljakujunenud põhimõtteid nagu kolmandate isikute juurdepääs.
67) Vesinikuvõrkude käitamine peaks olema eraldatud energia toomise ja tarnimisega
seotud tegevusest, et vältida võrguettevõtjate huvide konflikti riski. Vesinikuvõrkude
omandiõiguse ning energia tootmise ja tarnimise osaluste struktuurne eraldamine
tagab selliste huvide konflikti puudumise. Liikmesriigid peaksid saama tugineda
ET 30 ET
alternatiivsele vesinikuvõrgu haldurite eraldamise mudelile kuni 2030. aastani, et näha
olemasolevate vertikaalselt integreeritud vesinikuvõrkude jaoks ette
üleminekuperiood. Liikmesriigid peaksid ka lubama kasutada sõltumatu vesinikuvõrgu
halduri mudelit, et vesinikuvõrkude vertikaalselt integreeritud omanikud saaksid
säilitada oma võrkude omandiõiguse, tagades samal ajal selliste võrkude
mittediskrimineeriva käitamise pärast 2030. aastat.
68) Kuigi vesiniku- ja gaasi- või elektrivõrkude ühine käitamine võib luua sünergiat ja
peaks seega lubatud olema, peaks vesinikuvõrgu käitamisega seotud tegevus olema
korraldatud eraldiseisva õigussubjekti raames, et tagada läbipaistvus rahastamise ja
juurdepääsutariifide kasutamise osas.
69) Vesinikuvõrkude käitamine peaks olema eraldatud energia toomise ja tarnimisega
seotud tegevusest, et vältida võrguettevõtjate huvide konflikti riski. Vesinikuvõrkude
omandiõiguse ning energia tootmise ja tarnimise osaluste struktuurne eraldamine
peaks tagama selliste huvide konflikti puudumise. Liikmesriigid peaksid saama
tugineda alternatiivsele vesinikuvõrgu haldurite eraldamise mudelile kuni 2030.
aastani, et näha olemasolevate vertikaalselt integreeritud vesinikuvõrkude jaoks ette
üleminekuperiood. Liikmesriigid peaksid ka pakkuma sõltumatu vesinikuvõrgu
halduri kasutamist, et vesinikuvõrkude vertikaalselt integreeritud omanikud saaksid
säilitada oma võrkude omandiõiguse, tagades samal ajal selliste võrkude
mittediskrimineeriva käitamise pärast 2030. aastat.
70) Selleks et tagada reguleeritud tegevusega seotud kulude ja rahaliste vahendite
läbipaistvus, peaks vesinikuvõrgu käitamisega seotud tegevus olema muudest võrgu
käitamisega seotud tegevustest teiste energiakandjate puhul eraldatud, vähemalt
õigusliku vormi ja võrguettevõtjate raamatupidamisarvestuse osas.
71) Kolmandatele isikutele tuleks anda juurdepääs vesinikuvõrkudele , et tagada
vesinikutarnete turul konkurents ja võrdsed tingimused. Kolmandate isikute
reguleeritud juurdepääs reguleeritud juurdepääsu tariifide alusel peaks pikas perioodis
olema vaikimisi norm. Selleks et tagada ettevõtjate jaoks vajalik paindlikkus ja
vähendada vesinikuturu käivitusetapis halduskulusid, peaks liikmesriikidel olema
võimalus lubada läbirääkimistel põhinevat kolmandate isikute juurdepääsu kuni 2030.
aastani.
72) Suuremahuliste maa-aluste vesinikuhoidlate kättesaadavus on piiratud ja need
paiknevad liikmesriigiti ebaühtlaselt. Võttes arvesse nende võimalikku positiivset
mõju vesinikutranspordile ja -turgude toimimisele, peaks juurdepääs sellistele
suuremahulistele maa-alustele vesinikuhoidlatele olema tagatud kolmandate isikute
reguleeritud juurdepääsuna, et tagada turuosalistele võrdsed tingimused.
73) Vedela vesiniku või vedela ammoniaagi gaasiliseks vesinikuks muundamise
terminalid kujutavad endast vesinikuimporti, kuid nad konkureerivad muude vesiniku
transportimise viisidega. Kuigi juurdepääs sellistele terminalidele tuleks tagada, peaks
liikmesriikidel olema võimalus kehtestada läbirääkimistel põhinevat kolmandate
isikute juurdepääsu süsteemi, et vähendada ettevõtjate ja reguleerivate asutuste
halduskulusid.
74) Pärast üleminekuperioodi tuleks olemasolevad vertikaalselt integreeritud
vesinikuvõrgud õigusraamistikku lõimida.
75) Kohalikud vesinikuklastrid peaksid olema Euroopa vesinikumajanduse olulised osad.
Selliste klastrite suhtes võiks vesinikuturu käivitamisetapis kohaldada lihtsustatud
õigusnõudeid.
ET 31 ET
76) Kolmandaid riike hõlmavaid ühendustorusid saaks kasutada vesiniku importimiseks
või eksportimiseks. Kolmandaid riike hõlmavate vesinikuühendustorude käitamise
eeskirjad ja taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku
sertifitseerimise eeskirjad tuleks sätestada valitsustevahelises lepingus, et tagada sidus
õigusraamistik ja selle järjepidev rakendamine kogu taristus.
77) Selleks et tagada Euroopa vesinikuvõrkude tõhus käitamine, peaksid vesinikuvõrgu
haldurid vastutama vesiniku transportimise võrgu käitamise, hoolduse ja arendamise
eest, tehes tihedat koostööd teiste vesinikuvõrgu halduritega ja ka teiste
süsteemihalduritega, kellega nende võrgud on ühendatud või kellega nende võrke
ühendada saab, sh selleks, et hõlbustada energiasüsteemi integreerimist.
78) Vesinikuvõrgu halduritele tuleks teha ülesanne luua piisavalt piiriülest suutlikkust
vesiniku transportimiseks, et rahuldada kogu majanduslikult mõistlik ja tehniliselt
võimalik nõudlus sellise suutlikkuse järele, võimaldades seega turu integreerimist.
79) Mõnel juhul (nt puhastamine) võib olla sõltuvalt muu hulgas vesinikuvõrkude
topograafilistest näitajatest ja vesinikuvõrkudega ühendatud lõppkasutajate arvust olla
vajalik, et vesinikuvõrgu haldurid juhivad vesiniku kvaliteeti. Seepärast võivad
reguleerivad asutused teha vesinikvõrgu halduritele ülesandeks tagada oma võrgus
vesiniku kvaliteedi tõhus juhtimine, kui see on süsteemi juhtimiseks vajalik. Sellise
tegevuse elluviimisel peaksid vesinikuvõrgu haldurid järgima kohaldatavaid vesiniku
kvaliteedi standardeid.
80) Kui maagaasi süsteemihaldurid või vesinikuvõrgu haldurid keelduvad juurdepääsu
saamise või ühendamise taotlustest ebapiisava suutlikkuse tõttu, tuleks keeldumist
nõuetekohaselt põhjendada ja ettevõtjatel peab olema kohustus oma süsteemi
täiustada, et võimaldada taotletud ühendusi või juurdepääsu, kui see on majanduslikult
kasulik.
(EL) 2019/692 põhjendus 3
(kohandatud)
81) Käesoleva direktiivi eesmärk on Tuleks kõrvaldada maagaasi siseturu
väljakujundamise takistused, mis tulenevad sellest, et liidu turueeskirju ei kohaldata
kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi ülekandetorudele.
Käesoleva direktiiviga tehtavate muudatuste eesmärkon On vaja tagada, et
vähemalt kahte liikmesriiki ühendavatele gaasi ülekandetorudele kohaldatavaid
õigusnorme kohaldatakse liidu piires ka kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt
tulevatele gaasi ülekandetorudele. See tagab peaks tagama õigusraamistiku
ühtsuse liidus, vältides samas konkurentsi moonutamist liidu energia siseturul ja
negatiivset mõju varustuskindlusele. See suurendab peaks suurendama ka
läbipaistvust ja tagabma õiguskindluse turuosalistele, eelkõige gaasi taristusse
infrastruktuuri investeerijatele ja võrgukasutajatele kohaldatavate õigusnormide
suhtes.
ET 32 ET
uus
82) Liikmesriigid ja energiaühenduse asutamislepingu16 lepinguosalised peaksid tegema
tihedat koostööd kõikides küsimustes, mis on seotud integreeritud gaasituru
väljaarendamise ja selle CO2 heite vähendamisega, ega tohiks võtta meetmeid, mis
seavad ohtu gaasiturgude edasise integreerimise või liikmesriikide ja lepinguosaliste
varustuskindluse. Siia hulka võiks kuuluda koostöö, mida tehakse hoiustamisvõimsuse
valdkonnas ja ekspertide kutsumiseks asjakohastesse piirkondlikesse
gaasivarustusriske käsitlevatesse töörühmadesse.
(EL) 2019/692 põhjendus 5
83) Torujuhtmeid, mis ühendavad kolmandas riigis asuva nafta või maagaasi tootmise
paika liikmesriigis asuva töötlusettevõttega või lõpliku maabumisterminaliga, tuleks
käsitada tootmisetapi torustikuna. Torujuhtmeid, mis ühendavad liikmesriigis asuva
nafta või maagaasi tootmise paika kolmandas riigis asuva töötlusettevõttega või
lõpliku maabumisterminaliga, ei tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitada
tootmisetapi torustikuna, kuna sellised torujuhtmed tõenäoliselt ei mõjuta
märkimisväärselt energia siseturgu.
(EL) 2019/692 põhjendus 6
84) Ülekandesüsteemi halduritel peaks olema õigus sõlmida kolmanda riigi
ülekandesüsteemi haldurite või muude isikutega tehnilisi kokkuleppeid, mis käsitlevad
ülekandesüsteemide käitamist ja nendevahelisi ühendusi, tingimusel et selliste
kokkulepete sisu on kooskõlas liidu õigusega.
(EL) 2019/692 põhjendus 7
85) Ülekandesüsteemi haldurite või muude isikute vahelised tehnilised kokkulepped
ülekandetorude käitamise kohta peaksid jääma jõusse, tingimusel et need on kooskõlas
liidu õiguse ja riiklike reguleerivate asutuste asjakohaste otsustega.
(EL) 2019/692 põhjendus 8
86) Tehnilise kokkuleppe olemasolu korral ei nõua käesolev direktiiv liikmesriigi ja
kolmanda riigi vahel rahvusvahelise lepingu või liidu ja kolmanda riigi vahel lepingu
sõlmimist gaasi asjaomase ülekandetoru käitamise kohta.
16
ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.
ET 33 ET
(EL) 2019/692 põhjendus 9
(kohandatud)
87) Direktiivi 2009/73/EÜ Käesoleva direktiivi kohaldamine kolmandatesse
riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi ülekandetorudele piirdub peaks
piirduma liikmesriikide territooriumiga. Gaasi avamere ülekandetorude suhtes
tuleks direktiivi 2009/73/EÜ käesolevat direktiivi kohaldada selle liikmesriigi
territoriaalmeres, kus asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt.
(EL) 2019/692 põhjendus 10
88) Käesoleva direktiivi kohaselt peaks olema võimalik, et ülekandetorude käitamist
käsitlevad liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelised kehtivad lepingud jäävad jõusse.
(EL) 2019/692 põhjendus 11
89) Mis puudutab selliseid kolmandate riikidega sõlmitud lepinguid või nende osasid, mis
võivad mõjutada liidu ühiseeskirju, siis tuleks kehtestada sidus ja läbipaistev kord,
mille kohaselt antakse liikmesriigile tema taotluse korral luba sõlmida kolmanda
riigiga leping, mis käsitleb selle liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise ülekandetoru
või tootmisetapi torustiku käitamist, või luba seda lepingut muuta, laiendada,
kohandada või pikendada. See kord ei tohiks lükata edasi käesoleva direktiivi
rakendamist ega mõjutada liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ning seda
tuleks kohaldada kehtivate ja uute lepingute suhtes.
(EL) 2019/692 põhjendus 12
90) Kui on ilmne, et lepingu sisu kuulub osaliselt liidu ja osaliselt liikmesriigi pädevusse,
on oluline tagada tihe koostöö kõnealuse liikmesriigi ja liidu institutsioonide vahel.
(EL) 2019/692 põhjendus 14
(kohandatud)
91) Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu otsused, millega antakse
liikmesriigile luba sõlmida kolmanda riigiga leping, seda lepingut muuta, laiendada,
kohandada või pikendada, või keeldutakse seda luba andmast, tuleks komisjonile anda
rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) nr 182/201117.
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13).
ET 34 ET
2009/73/EÜ põhjendus 22
(kohandatud)
uus
92) Energiavarustuse kindlus on avaliku julgeoleku oluline osa ning seega tihedalt seotud
gaasi siseturu tõhusa toimimisega ja liikmesriikide isoleeritud gaasiturgude
integratsiooniga. Gaas võib saab liidu kodanikeni jõuda üksnes võrgu kaudu.
Toimivad avatud gaasiturud ning eelkõige gaasivõrgud ning muud gaasiga
varustamisega seotud varad on avaliku julgeoleku, majanduse konkurentsivõime ja
liidu kodanike heaolu seisukohalt võtmetähtsusega. Seetõttu tuleks kolmandatest
riikidest pärit isikutel lubada omada kontrolli ülekandesüsteemi või ülekandesüsteemi
halduri üle üksnes siis, kui nad täidavad ühenduses liidus kohaldatavaid
tegeliku eristamise nõudeid. Ilma et see piiraks ühenduse liidu rahvusvaheliste
kohustuste täitmist, leiab ühendus liit , et gaasi ülekandesüsteemide sektor on
ühenduse liidu jaoks väga oluline ning seepärast on vaja täiendavaid
kaitsemeetmeid seoses ühenduse liidu energiavarustuse kindluse tagamisega, et
hoida ära ohtu ühenduse avalikule korrale ja julgeolekule ühenduses liidus ning
liidu kodanike heaolule. Ühenduse Liidu energiavarustuse kindluse tagamine
nõuab eelkõige võrgu haldamise sõltumatuse hindamist, ühenduse liidu ja
üksikute liikmesriikide sõltuvuse hindamist kolmandatest riikidest pärit energiatarnest
ning konkreetse kolmanda riigi sise- ja väliskaubanduse ning energiasektori
investeeringute käsitlemist. Seetõttu tuleks varustuskindlust hinnata vastavalt iga
konkreetse juhtumi tegelikele asjaoludele ning samuti rahvusvahelisest õigusest,
eelkõige ühenduse liidu ja asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud
rahvusvahelistest lepingutest tulenevatele õigustele ja kohustustele. Vajaduse korral
peaks julgustatakse komisjoni esitama ühenduse liidu energiavarustuse
kindlust puudutavaid soovitusi kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamiseks
asjaomaste lepingute üle või lisama vajalikud küsimused kõnealuste kolmandate
riikidega peetavate muude läbirääkimiste päevakorda.
2009/73/EÜ põhjendus 23
93) Tuleks võtta täiendavad meetmed, et tagada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad
tariifid juurdepääsul transpordile. Tariifid peaksid olema võrdsetel alustel
kohaldatavad kõigile kasutajatele. Kui gaasihoidla, torujuhtmete pakett või abiteenus
on saadaval piisavalt tiheda konkurentsiga turul, võiks juurdepääs sellele olla rajatud
läbipaistvale ja mittediskrimineerivale turupõhisele mehhanismile.
2009/73/EÜ põhjendus 24
(kohandatud)
94) On vaja tagada hoidlatevõrgu haldurite sõltumatus, et parandada kolmandate isikute
juurdepääsu gaasihoidlatele, mis on tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et tagada
tarbijate varustamiseks tõhus võrgule juurdepääs. Seepärast on vajalik, et
gaasihoidlaid haldaksid eraldi juriidilised isikud, kellel on gaasihoidlate haldamiseks,
kasutamiseks ja arendamiseks vajalike varade suhtes tegelik otsustusõigus. Tuleb
tagada ka kolmandatele isikutele pakutavate hoiustamismahtude suurem läbipaistvus,
ET 35 ET
seades liikmesriikidele kohustuse kehtestada ja avalikustada mittediskrimineeriv ja
selge raamistik, mis määrab kindlaks gaasihoidlatele kohaldatava asjakohase
reguleeriva korra. See kohustus ei tohiks nõuda uut otsust juurdepääsukorra kohta,
vaid peaks parandama gaasihoidlatele juurdepääsu korra läbipaistvust. Tundliku
äriteabe konfidentsiaalsuse nõuded on eriti olulised strateegiliste andmete puhul või
siis, kui gaasihoidlal on vaid üks kasutaja.
2009/73/EÜ põhjendus 25
(kohandatud)
95) Mittediskrimineeriv juurdepääs jaotusvõrgule määrab edaspidi tarbijatele juurdepääsu
jaemüügi tasandil. Kolmandate isikute juurdepääsu ja investeeringutega seotud
diskrimineerimise ulatus on aga jaotusvõrgu tasandil vähem oluline kui
ülekandesüsteemi tasandil, kus ülekoormus ja tootmishuvide mõju on üldiselt suurem
kui jaotusvõrgu tasandil. Lisaks sellele muutus jaotussüsteemi haldurite juriidiline ja
funktsionaalne eraldamine vastavalt direktiivile 2003/55/EÜ kohustuslikuks alles
alates 1. juulist 2007 ja selle mõju maagaasi siseturule tuleb veel hinnata. Seega
võivad olemasolevad õiguslikud ja funktsionaalsed eraldamiseeskirjad viia tõhusa
eraldamiseni, kui need selgemalt määratleda, neid nõuetekohaselt rakendada ja nende
suhtes ranget järelevalvet teostada. Et luua näha ette jaemüügi tasandil võrdsed
tingimused, tuleks jaotussüsteemi haldurite tegevust jälgida, et takistada neid ära
kasutamast nende vertikaalset integratsiooni seoses nende konkurentsiseisundiga turul,
eelkõige väikeste kodu- ja mittekodutarbijate suhtes.
2009/73/EÜ põhjendus 26
96) Liikmesriigid peaksid võtma konkreetseid meetmeid, et aidata kaasa biogaasi ja
biomassist saadud gaasi laiemale levikule, nende tootjatele tuleks tagada
mittediskrimineeriv juurdepääs gaasivõrgule, tingimusel et see juurdepääs on pidevalt
vastavuses asjakohaste tehniliste eeskirjade ja ohutusnõuetega.
uus
97) Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjad on tihti
ühendatud jaotusvõrku. Selleks et hõlbustada nende gaaside kasutuselevõttu ja turule
integreerimist, on oluline saada takistusteta juurdepääs hulgimüügiturule ja
asjaomastele virtuaalsetele kauplemiskohtadele. Hulgimüügiturul osalemise määrab
sisend-väljundsüsteemide määratlemise viis. Mitmes liikmesriigis ei kuulu
jaotusvõrguga ühendatud tootjad sisend-väljundsüsteemi. Seepärast tuleks taastuvatest
energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu
hulgimüügiturule hõlbustada, nähes ette sisend-väljundsüsteemi määratluse ja tagades,
et jaotusvõrku ühendatud tootmisrajatised on selle osa. Peale selle on määrusega
[uuesti sõnastatud gaasimäärus (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] ette nähtud,
et jaotussüsteemi haldurid ja ülekandesüsteemi haldurid peavad koostööd tegema, et
võimaldada vastassuunavoogusid jaotusvõrgust ülekandevõrku või alternatiivseid
viise, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaaside turule integreerimist.
ET 36 ET
2009/73/EÜ põhjendus 27
98) Vältimaks väikeste jaotussüsteemi haldurite liigset rahalist ja halduskoormust, peaksid
liikmesriigid vajalikel juhtudel suutma vabastada asjaomased ettevõtjad juriidilisest
eraldumisnõudest.
2009/73/EÜ põhjendus 28
(kohandatud)
99) Kui suletud jaotussüsteemi kasutatakse selleks, et tagada spetsiifilisi talitusnorme
nõudvate integreeritud energiatarnete optimaalne tõhusus, või suletud jaotussüsteemi
säilitatakse peamiselt süsteemi omaniku kasutuseks, peaks jaotussüsteemi halduri ja
süsteemi kasutajate vahelise suhte erilise iseloomu tõttu olema võimalik vabastada
jaotussüsteemi haldur kohustustest, mis kujutaksid endast tarbetut halduskoormust.
Tööstus-, äri- või ühisteenuste kompleksid, nagu rongijaamad, lennujaamad, haiglad,
suured kämpingud integreeritud rajatistega või keemiatööstuse kompleksid võivad
võiksid oma tegevuse eripära tõttu hõlmata suletud jaotussüsteeme.
100) Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside suuremas mahus
integreerimine maagaasisüsteemi hakkab mõju avaldama Euroopas transporditava ja
tarbitava gaasi kvaliteedile. Selleks et tagada maagaasisüsteemi tõhus toimimine,
peaksid ülekandesüsteemi haldurid oma rajatistes vastutama gaasi kvaliteedi juhtimise
eest. Kui taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside võrku
juhtimine toimub jaotustasandil ja on vaja juhtida nende mõju gaasi kvaliteedile,
võivad reguleerivad asutused teha ülekandesüsteemi haldurid oma rajatistes
vastutavaks gaasi kvaliteedi juhtimise eest. Gaasi kvaliteedi juhtimise ülesannete
täitmisel peaksid ülekande- ja jaotussüsteemi haldurid järgima kohaldatavaid gaasi
kvaliteedi standardeid.
2009/73/EÜ põhjendus 29 (uus)
29) Direktiiviga 2003/55/EÜ kehtestati liikmesriikidele nõue asutada eripädevusega
reguleerivad asutused. Kogemus näitab aga, et sageli takistab reguleerimise tõhusust
reguleerivate asutuste sõltuvus valitsusest ning ebapiisavad volitused ja otsustusõigus.
Seepärast kutsus Euroopa Ülemkogu oma 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumisel
komisjoni üles välja töötama õigusaktide eelnõud, milles sätestataks
energeetikasektorit reguleerivate riigiasutuste volituste edasine ühtlustamine ja nende
sõltumatuse tugevdamine. Nimetatud riiklikel reguleerivatel asutustel peaks olema
võimalik hõlmata nii elektri kui ka gaasi sektorit.
2009/73/EÜ põhjendus 30
(kohandatud)
101) Energeetikasektori reguleerivatel asutustel peaks maagaasi siseturu nõuetekohaseks
toimimiseks olema võimalik teha otsuseid kõikides reguleerimisküsimustes ning nad
peaksid olema muudest avalikest ja erahuvidest täiesti sõltumatud. See ei takista
kohtuliku kontrolli ega parlamentaarse järelevalve teostamist liikmesriikide riigiõiguse
ET 37 ET
kohaselt. Lisaks sellele ei takista reguleeriva asutuse eelarve heakskiitmine siseriiklike
seadusandjate eelarveautonoomiat. Reguleerivale asutusele eraldatud eelarve
kasutamise sõltumatusega seotud sätteid tuleks rakendada raamistikus, mille määravad
eelarvet käsitlevad siseriiklikud õigusaktid ja eeskirjad. Liikmesriigid aitavad kohase
rotatsioonisüsteemiga kaasa riikliku reguleeriva asutuse sõltumatusele mis tahes
poliitilistest ja majanduslikest huvidest, ent seejuures peaks liikmesriikidel olema
lubatud võtta arvesse inimressursside olemasolu ja nõukogu suurust.
2009/73/EÜ põhjendus 31
102) Selleks et tagada tegelik turulepääs kõigile turuosalistele, sealhulgas uutele tulijatele,
on vaja mittediskrimineerivaid ja kulusid kajastavaid tasakaalustusmehhanisme. Selle
saavutamiseks tuleks kehtestada tasakaalustusnõuetega seoses vajalikud läbipaistvad
turupõhised gaasi tarnimise ja ostmise mehhanismid. RiiklikudRreguleerivad asutused
peaksid aktiivselt tagama, et tasakaalustavad tariifid hinnad oleksid
mittediskrimineerivad ja kajastaksid kulusid. Samal ajal tuleks tagada sobivad
stiimulid, et süsteemi ohustamata tasakaalustada gaasi sisse- ja väljavoolu.
2009/73/EÜ põhjendus 32
(kohandatud)
103) RiiklikudRreguleerivad asutused peaksid saama kindlaks määrata ja heaks kiita tariife
või tariifide arvestamise aluseks olevat metoodikat kas ülekandesüsteemi halduri,
jaotussüsteemi halduri(te) või maagaasi veeldusjaamade halduri ettepaneku alusel, või
nende võrguhaldurite ja võrgu kasutajate kooskõlastatud ettepaneku alusel. Nende
ülesannete täitmisel peaksid riiklikud reguleerivad asutused tagama, et ülekande ja
jaotamise tariifid oleksid mittediskrimineerivad ja kajastaksid kulusid, ning võtma
arvesse nõudluse juhtimise abil säästetud võrgu pikaajalisi piirkulusid.
uus
104) Reguleerivad asutused peaksid tihedas koostöös Energeetikasektorit Reguleerivate
Asutuste Koostööametiga (ACER), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EÜ) nr 713/2009,18 edendama avatud, konkurentsivõimelist, turvalist ja
keskkonnakestlikku vesinikusiseturgu, kus piiriüleseid vooge ei takistata.
Reguleerivatel asutustel peaks vesinikusiseturu nõuetekohaseks toimimiseks olema
võimalik teha otsuseid kõikides asjakohastes reguleerimisküsimustes.
2009/73/EÜ põhjendus 33
uus
105) Energeetikasektori reguleerivatel asutustel peaks olema õigus teha maagaasiettevõtjate
või vesinikuettevõtjate suhtes siduvaid otsuseid ning määrata
maagaasiettevõtjatele või vesinikuettevõtjate , kes oma kohustusi ei täida,
18
Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.
ET 38 ET
tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või taotleda pädevalt kohtult
nimetatud ettevõtjatele selliste karistuste määramist. Energeetikasektori reguleerivatele
asutustele peaks samuti konkurentsieeskirjade kohaldamisest olenemata andma õiguse
teha otsuseid asjakohaste meetmete kohta, millega tagatakse kasu tarbijatele seeläbi, et
tõhustatakse maagaasi ja vesiniku siseturu nõuetekohaseks toimimiseks
vajalikku konkurentsi. Gaasituru vabastamisprogrammide loomine on üheks
võimalikuks meetmeks, millega edendada tõhusat konkurentsi ja tagada turu
nõuetekohane toimimine. Energeetikasektori reguleerivatele asutustele peaks samuti
andma volitused aidata tagada avaliku teenuse kõrge tase vastavalt turu avamisele, et
kaitsta kaitsetumaid tarbijaid ja saavutada tarbijakaitsemeetmete täielik tõhusus. Need
sätted ei tohiks piirata komisjoni õigusi konkurentsieeskirjade kohaldamisel,
sealhulgas ühenduse mõõtmega ühinemiste läbivaatamisel, ega siseturgu käsitlevate
eeskirjade kohaldamisel, nagu näiteks kapitali vaba liikumine. Sõltumatu asutus,
kellele riikliku reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud isik võib otsuse edasi kaevata,
võiks olla kohus või muu kohtuliku kontrolli pädevusega asutus.
2009/73/EÜ põhjendus 33
(kohandatud)
106) Energeetikasektori reguleerivatele asutustele peaks samuti andma volitused aidata
tagada avaliku teenuse kõrge tase vastavalt turu avamisele, et kaitsta kaitsetumaid
tarbijaid ja saavutada tarbijakaitsemeetmete täielik tõhusus. Need sätted ei tohiks
piirata komisjoni õigusi konkurentsieeskirjade kohaldamisel, sealhulgas ühenduse
liidu mõõtmega ühinemiste läbivaatamisel, ega siseturgu käsitlevate eeskirjade
kohaldamisel, nagu näiteks kapitali vaba liikumine. Sõltumatu asutus, kellele riikliku
reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud isik võib otsuse edasi kaevata, võiks olla kohus
või muu kohtuliku kontrolli pädevusega asutus.
2009/73/EÜ põhjendus 34
107) RiiklikeRreguleerivate asutuste volituste ühtlustamine peaks hõlmama võimet
pakkuda maagaasiettevõtjatele stiimuleid ning määrata neile ettevõtjatele tõhusaid,
proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või taotleda pädevalt kohtult selliste
karistuste määramist. Lisaks peaksid reguleerivatel asutustel olema volitused nõuda
maagaasiettevõtjatelt vajalikku teavet, teostada asjakohaseid ja piisavaid uurimisi ning
lahendada vaidlusi.
uus
108) Reguleerivad asutused ja ACER peaksid läbipaistvuse tagamiseks andma vesinikuturu
kohta teavet, sh selliste aspektide kohta nagu pakkumine ja nõudlus, transporditaristu,
teenuse kvaliteet, piiriülene kauplemine, investeeringud, tarbijahinnad, turu likviidsus.
109) Ülekandesüsteemi halduritel on oluline roll gaasivõrkudesse tehtavate kulutõhusate
investeeringute tagamisel. Selleks et optimeerida kavandamist kõigi energiakandjate
lõikes ja ületada eri riikides ja ELi üleselt võrgu kavandamisel kasutatavate
lähenemisviiside erisused, kehtestatakse täiendavad järjepideva kavandamise
ET 39 ET
meetmed. Võrgu kavandamisel peaks arvesse võtma ka maagaasi ja elektri ning
vesiniku üha suuremat omavahelist seotust.
110) Võrgu arengukava arendamisel on oluline, et taristuettevõtjad võtaksid arvesse
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet,19 eriti stsenaariumide ühise
kavandamise puhul kasutatavat eeldatavat tarbimist.
111) Energiasüsteemi integreerimise strateegias rõhutatakse seda, kui oluline on
energiasüsteemi kooskõlastatud kavandamine ja toimimine CO2 heite vähendamise
eesmärkide saavutamisel. Seepärast on vaja koostada võrgu arengukava, mis põhineb
sektoriüleselt koostatud ühisel stsenaariumil. Säilitades ikka veel eraldi valdkondlikud
kavad, peaksid taristuettevõtjad tegema tööd integreerituse suurendamiseks, võttes
arvesse süsteemi vajadusi, mis lähevad konkreetsetest energiakandjatest kaugemale.
112) Võrgu arengukavad on taristu puuduste kindlakstegemisel olulised ning need annavad
teavet selle kohta, millist taristut on vaja ehitada või kasutuselt kõrvaldada, ja selle
kohta, millist saaks kasutada muul otstarbel, nt vesiniku transportimiseks. See kehtib
võrguettevõtjate valitud eraldamismudelist olenemata.
113) Võrgu arengukavas teabe esitamine sellise taristu kohta, mille saab kasutuselt
kõrvaldada, võib tähendada kas seda, et taristut ei kasutata enam, see demonteeritakse
või seda kasutatakse muul otstarbel, nt vesiniku transportimiseks. Sellise taristut
hõlmava suurema läbipaistvuse puhul võetakse arvesse, et taristule uue otstarbe
andmine on suhteliselt odavam kui uue taristu ehitamine ja see peaks võimaldama
kulutõhusat üleminekut.
114) Liikmesriikides, kus arendatakse vesinikuvõrku, peaks vesinikutaristu arendamise
kohta aruannete esitamine tagama, et vesinikusüsteemi ehitamine põhineb realistlikel
ja tulevikku suunatud nõudlusprognoosidel, sh elektrisüsteemi seisukohast vajalikel
võimalikel vajadustel. Kui liikmesriigid otsustavad lubada vastavaid teenustasusid kui
uue vesinikutaristu kaasrahastamise viise, peaks aruanne toetama reguleerivat asutust
nende tasude hindamisel. Aruanne tuleks esitada reguleerivale asutusele korrapäraselt,
nagu reguleeriv asutus otsustab. Võttes arvesse, et vesinikuturg on käivitusetapis,
tuleks siiski vältida, et aruandekohustus on ebaproportsionaalne ja pidevalt muutuv.
115) Võrgu arengukavas sisalduv teave peaks võimaldama prognoosida tariifidele
avalduvat mõju, võttes aluseks reguleeritavate varade kavandamise ja kasutuselt
kõrvaldamise, nagu on märgitud käesoleva direktiivi artiklis 51.
116) Liikmesriigi tasandil riikliku võrgu arengukava esitamise asemel peaks liikmesriikidel
olema lubatud koostada piirkondlik võrgu arengukava, mis hõlmab rohkem kui üht
liikmesriiki ja mis on kooskõlas gaasituru vabatahtliku piirkondliku integreerimisega.
117) Erinevalt elektrist peaks maagaasi osatähtsus vähenema, mis mõjutab ka nõudlust
taristuinvesteeringute järele. Seepärast tuleb võrgu arengukavaga tasakaalustada
konkurentsiprobleeme ja hoida ära varade kasutuskõlbmatuks muutumist. Järelikult ei
peaks omandiõiguse alusel eraldatud ülekandesüsteemi haldurid olema hõlmatud
artikli 51 lõikega 7.
19
Komisjoni 28. septembri 2021. aasta soovitus „Energiatõhususe esikohale seadmine – põhimõtete
rakendamine. Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis
energiasektoris ja mujal“, COM (2021) 7014 final.
ET 40 ET
2009/73/EÜ põhjendus 35
(kohandatud)
Uus
118) Tuleks tugevalt toetada investeeringuid uude olulisse infrastruktuuri taristusse ,
tagades samas maagaasi gaaside siseturu nõuetekohase toimimise. Et tugevdada
nõuete täitmisest vabastatud infrastruktuuriprojektide taristuprojektide
positiivset mõju konkurentsile ja varustuskindlusele, tuleks kontrollida turu huvi
projektide kavandamisetapil ning rakendada ülekoormuse juhtimise eeskirju. Kui
infrastruktuur taristu asub mitme liikmesriigi territooriumil, peaks ACER
menetlema viimase instantsina nõuete täitmisest vabastamise taotlust, et võtta
paremini arvesse selle piiriülest mõju ja hõlbustada selle haldamist. Nende nõuete
täitmisest vabastatud suurte infrastruktuuriprojektide taristuprojektide
ehitamise erandlikku riskiprofiili silmas pidades peaks olema võimalik tarne- ja
tootmishuve omavatel ettevõtjatel nende projektide puhul teha ajutiselt osadest või
kõigist eraldamiseeskirjadest erandeid. Ajutiste erandite tegemise võimalust tuleb
varustuskindlusega seotud põhjustel võimaldada eelkõige ühenduses liidus
asuvate uute torujuhtmete puhul, millega transporditakse gaasi kolmandatest riikidest
ühendusse liitu . Direktiivi 2003/55/EÜ ja direktiivi 2009/73/EÜ (koos
muudatustega) kohaselt antud vabastused ja erandid peaksid kehtivadma
kuni määratud tähtaja lõpuni, nagu on otsustatud antud vabastusotsuses või
erandiotsuses.
uus
119) Liidus on vaja liikuda ühendatud vesinikuturgude suunas ja hõlbustada seega
piiriülesesse vesinikutaristusse investeerimist. Kui pärast 31. detsembrit 2030
puuduvad piiriülesed transporditariifid, peaks kolmandate isikute reguleeritud
juurdepääsu korra kohane rahaliste hüvitiste süsteem andma turuosalistele stiimuleid
piiriüleste ühenduste arendamiseks.
2009/73/EÜ põhjendus 36
(kohandatud)
120) Maagaasi siseturgu iseloomustab puudulik likviidsus ja läbipaistvus, mis omakorda
takistab vahendite tõhusat jaotamist, riskide hajutamist ja turule sisenemist. Turu
usaldusväärsust, selle likviidsust ja turuosaliste arvu on vaja suurendada ning seepärast
tuleb tugevdada regulatiivset järelevalvet gaasivarustusega tegelevate ettevõtjate üle.
Sellised nõuded ei tohiks piirata finantsturge käsitleva ühenduse liidu õiguse
kohaldamist, vaid peaksid olema sellega kooskõlas. Asjaomastel turgudel toimuvast
parema ülevaate saamiseks on vajalik energeetikasektori ja finantsturgude
reguleerivate asutuste koostöö.
ET 41 ET
2009/73/EÜ põhjendus 37
(kohandatud)
121) Maagaasi imporditakse ühendusse liitu peamiselt ja üha enam kolmandatest
riikidest. Ühenduse Liidu õigusaktid peaksid arvesse võtma maagaasi omadusi,
nagu teatud struktuuriline jäikus, mis tuleneb tarnijate kontsentratsioonist,
pikaajalistest lepingutest või järgmise etapi likviidsuse puudumisest. Seepärast on vaja
rohkem läbipaistvust, sealhulgas hinnakujunduses.
2009/73/EÜ põhjendus 38
(kohandatud)
122) Enne kui komisjon võtab vastu suunised, milles määratletakse täpsemalt
raamatupidamisnõuded, peaksid amet ACER ja komisjoni otsusega 2009/77/EÜ20
loodud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee nõu pidama ja komisjoni selles
osas nõustama. Samuti peaksid ACER ja Euroopa väärtpaberituru reguleerijate
komitee tegema koostööd seoses täpsema uurimise ja nõustamisega küsimuses, kas
gaasitarnelepingute alusel ja maagaasi tuletisinstrumentidega tehtud tehingute suhtes
tuleks kohaldada kauplemiseelseid ja/või -järgseid läbipaistvusnõudeid ning
missugused peaksid need nõuded kohaldamise korral olema.
2009/73/EÜ põhjendus 39
123) Liikmesriik või reguleeriv asutus, kui liikmesriik on nii sätestanud, peaks julgustama
katkestatavate tarnelepingute väljatöötamist.
2009/73/EÜ põhjendus 40
(kohandatud)
40) Varustuskindluse huvides tuleks jälgida eri liikmesriikide pakkumise ja nõudluse
tasakaalu ning selle põhjal tuleks koostada aruanne olukorra kohta ühenduse tasandil,
võttes arvesse piirkondade gaasivõrkude vastastikuse ühendamise võimsust.
Nimetatud jälgimist tuleks teostada piisavalt vara, et oleks võimalik võtta asjakohaseid
meetmeid, kui varustuskindlus on ohustatud. Võrgu juurde vajaliku infrastruktuuri
ehitamine ja selle hooldamine, sealhulgas gaasivõrkude vastastikuse ühendamise
võimsus, peaks aitama tagada stabiilse gaasivarustuse.
2009/73/EÜ põhjendus 41
(kohandatud)
124) Liikmesriigid peaksid tagama, et vajalikke kvaliteedinõudeid arvesse võttes oleks
gaasivõrgule mittediskrimineeriv juurdepääs ka biogaasil, biomassist saadud gaasil,
eriti biometaanil , ja teistel gaasiliikidel, tingimusel et see juurdepääs on
20
ELT L 25, 29.1.2009, lk 18.
ET 42 ET
jätkuvalt vastavuses tehniliste eeskirjade ja ohutusnõuetega. Need eeskirjad ja nõuded
peaksid tagama, et nimetatud gaase saab tehniliselt ohutult sisestada maagaasivõrku ja
transportida selle kaudu, ning et need käsitleksid ka nimetatud gaaside keemilisi
omadusi.
2009/73/EÜ põhjendus 42
(kohandatud)
uus
125) Pikaajalised lepingud on jätkuvalt on liikmesriikide gaasivarustuses olulisel
kohal . Siiski ei peaks need takistama taastuvatest energiaallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega gaaside turule sisenemist, mistõttu ei saa fossiilgaasi tarnimise
lepingud kesta pärast 2049. aastat. Sellised lepingud peaksid alati olema kooskõlas
ning peaksid jääma gaasitarneettevõtjate ühe tarneviisina kasutusele, kui nad ei
kahjusta käesoleva direktiivi eesmärkeidega ning on kooskõlas asutamislepingu
ELi toimimise lepingu ja konkurentsieeskirjadega. Seepärast tuleb Ppikaajalisi
lepinguid tuleb arvestada maagaasiettevõtjate tarne- ja transpordimahu planeerimisel.
2009/73/EÜ põhjendus 43
(kohandatud)
126) Ühenduse Liidu avalike teenuste osutamise kõrgete standardite säilitamiseks
tuleks komisjoni korrapäraselt teavitada kõikidest meetmetest, mida liikmesriigid
võtavad käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Komisjon peaks korrapäraselt
avaldama aruande, milles analüüsitakse avalike teenuste eesmärkide saavutamiseks
liikmesriigi tasandil võetud meetmeid ning võrreldakse nende tõhusust, et anda
soovitusi siseriiklikul tasandil võetavate meetmete kohta saavutamaks avalike teenuste
kõrgeid standardeid.
2009/73/EÜ põhjendus 44
(kohandatud)
127) Käesoleva direktiivi põhinõue on arvestada avaliku teenuse osutamise nõuetega ning
seetõttu on tähtis, et käesolevas direktiivis käsitletaks kõigis liikmesriikides järgitavaid
ühiseid miinimumstandardeid, milles arvestatakse üldise kaitse, varustuskindluse,
keskkonnakaitse ja samaväärse konkurentsitaseme eesmärke kõigis liikmesriikides. On
oluline, et avalike teenustega seotud nõudeid saaks tõlgendada siseriiklikul tasandil,
võttes arvesse siseriiklikke tingimusi ja järgides ühenduse liidu õigust.
2009/73/EÜ põhjendus 45
(kohandatud)
128) Peaks olema võimalik, et liikmesriikide sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse
saavutamiseks võetavad meetmed sisaldaksid eelkõige piisavaid majanduslikke
stiimuleid, mille puhul vajaduse korral kasutataks kõiki olemasolevaid siseriiklikke ja
ET 43 ET
ühenduse liidu vahendeid. Peaks olema võimalik, et need vahendid hõlmaksid
vastutusmehhanisme, mis tagaksid vajaliku investeeringu.
2009/73/EÜ põhjendus 46
(kohandatud)
129) Kui liikmesriikide võetavad meetmed avalike teenuste osutamise kohustuse täitmiseks
on asutamislepingu aluslepingu artikli 87 lõike 1 107 lõike 1 kohaselt
tõlgendatavad riigiabina, siis tuleb vastavalt asutamislepingu aluslepingu
artikli 88 lõikele 3 108 lõikele 3 teavitada neist komisjoni.
2009/73/EÜ põhjendus 53
130) Turuhindadega tuleks anda õigeid stiimuleid võrgu arendamiseks.
2009/73/EÜ põhjendus 54
131) Liikmesriikidele peaks olema ülitähtis edendada ausat konkurentsi ja eri tarnijate
lihtsat turulepääsu, et võimaldada tarbijatel saada maagaaside liberaliseeritud siseturu
võimalustest täielikult kasu.
2009/73/EÜ põhjendus 55
132) Et toetada varustuskindlust ja säilitada samal ajal liikmesriikidevahelist solidaarsust,
eelkõige energiavarustuskriisi korral, on oluline sätestada piirkondliku koostöö
raamistik solidaarsuse vaimus. Selline koostöö võib tugineda eelkõige turupõhistel
mehhanismidel, kui liikmesriik nii otsustab. Selline koostöö piirkondliku ja
kahepoolse solidaarsuse edendamiseks ei tohiks panna turuosalistele
ebaproportsionaalselt suurt koormust või tekitada nende vahel diskrimineerimist.
2009/73/EÜ põhjendus 56
(kohandatud)
133) Maagaasi siseturu rajamiseks peaksid liikmesriigid toetama oma riigisiseste turgude
integratsiooni ning süsteemihaldurite vahelist ühenduse liidu tasandi ja
piirkondliku tasandi koostööd, mis hõlmab ka ühenduses liidus veel ikka
eksisteerivad isoleeritud gaasivõrgud.
uus
134) Vabatahtlikul piirkondlikul turuintegratsioonil, eriti turgude ühinemistel, võib olla
mitmesuguseid eeliseid, sõltuvalt turgude iseärasustest. Turgude integreerimine võib
anda võimaluse taristu parimaks kasutamiseks, tingimusel et see ei mõjuta negatiivselt
naaberturge, nt piiriüleste tariifide suurenemise näol. Samuti on see konkurentsivõime,
ET 44 ET
likviidsuse ja kauplemiste suurendamise võimalus, millest saavad kasu piirkonna
lõpptarbijad, kuna see pakuks huvi tarnijatele, kes turu väiksuse tõttu ei oleks muidu
huvitatud. Turgude integreerimine võimaldab ka luua suuremaid piirkondi, millel on
juurdepääs rohkematele tarneallikatele. Selline mitmekesistumine võiks mõjutada
hulgimüügituru hindu tänu allikatevahelisele suuremale konkurentsile ja see võiks ka
suurendada varustuskindlust, kui uues ühinenud piirkonnas puudub sisemine võimsuse
piiratus. Turgude integreerimine võiks veelgi toetada maagaasituru üleminekut, sh
taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõttu.
Liikmesriigid, reguleerivad asutused ja ülekandesüsteem peaksid tegema piirkondliku
integratsiooni hõlbustamiseks koostööd.
2009/73/EÜ põhjendus 57
(kohandatud)
135) Tõelise maagaasi siseturu arendamine ühenduse liidu ühendatud võrgu kaudu
peaks olema selle direktiivi üks peamisi eesmärke ning seetõttu peaksid piiriüleseid
ühendusi ja piirkondlikke turge käsitlevad reguleerimisküsimused olema reguleerivate
asutuste üks peamisi ülesandeid, mida nad vajaduse korral täidavad tihedas koostöös
ametiga ACERiga .
2009/73/EÜ põhjendus 58
uus
136) Käesoleva direktiivi üks põhieesmärk peaks olema ka tõelise siseturu ühise korra
tagamine ja laialdane gaasiga varustatus. Moonutamata turuhinnad annaksid sellega
seoses stiimuli piiriülesteeks kaubanduseks võrguühenduste rajamiseks, viies
samas pikas perspektiivis hindade lähenemiseni.
2009/73/EÜ põhjendus 59
(kohandatud)
137) Reguleerivad asutused peaksid teavitama turgu ka selleks, et komisjon saaks täita oma
ülesannet jälgida ja kontrollida maagaasi siseturgu ning selle lühikese, keskmise ja
pika aja arengut, sealhulgas selliseid aspekte nagu pakkumine ja nõudlus, edastamise
ja jaotamise infrastruktuur taristu , teenuse kvaliteet, piiriülene kaubandus,
ülekoormuse juhtimine, investeeringud, hulgimüük ja tarbijahinnad, turu likviidsus,
edusammud keskkonnakaitse ja tõhususe alal. Riiklikud Rreguleerivad asutused
peaksid teatama konkurentsiasutustele ja komisjonile nendest liikmesriikidest, kus
hinnad takistavad konkurentsi ja turu nõuetekohast toimimist.
2009/73/EÜ põhjendus 60
(kohandatud)
uus
138) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt hästitoimiva maagaasi ja vesiniku
siseturu rajamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid pigem saab
ET 45 ET
ning seetõttu on seda selle ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ühenduse
liidu tasandil, võib ühendus liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa
Liidu lepingu asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.
Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev
direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
2009/73/EÜ põhjendus 61
(kohandatud)
uus
139) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 715/20092122
alusel võib komisjon vastu võtta suuniseid või võrgueeskirju vajaliku
ühtlustamistaseme saavutamiseks. Sellised suunised või võrgueeskirjad , mis on
siduvad rakendusmeetmed ja mis võetakse vastu komisjoni määrustena ,
kujutavad endast ka käesoleva direktiivi teatavate sätete puhul kasulikku vahendit,
kuna neid saab vajaduse korral kiiresti kohandada.
2009/73/EÜ põhjendus 62
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu
28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni
rakendusvolituste kasutamise menetlused23.
2009/73/EÜ põhjendus 63
140) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus vastu võtta vajalikud suunised, et tagada
käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase. Kuna
need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi
sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt
otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
2009/73/EÜ põhjendus 64
(kohandatud)
Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe24 punktiga 34
julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides
vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva
direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.
141) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise
deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud
21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi
ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).
22
Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 36.
23
EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
24
ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
ET 46 ET
juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles
selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate
osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide
esitamine on põhjendatud, eriti pärast Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-543/17
(komisjon vs. Belgia).
2009/73/EÜ põhjendus 65
(kohandatud)
(65) Lähtuvalt direktiivi 2003/55/EÜ muudatuste kohaldamisalast on selguse ja
otstarbekohasuse huvides soovitav asjaomased sätted uuesti sõnastada esitades nad
ühtse tekstina uues direktiivis.
2009/73/EÜ põhjendus
uus
142) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu
põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi
tõlgendada ja kohaldada kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega, ning eelkõige
harta artiklis 8 tagatud õigusega isikuandmete kaitsele. On oluline, et isikuandmete
töötlemine käesoleva direktiivi alusel toimuks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) 2016/67925.
uus
143) Selleks et tagada käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne
ühtlustamise tase, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise
lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses teatavate konkreetsete
valdkondade mitteolemuslike osadega, mis on käesoleva direktiivi eesmärkide
saavutamise seisukohast olulise tähtsusega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma
ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide
tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes26 sätestatud
põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises
võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid
liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs
komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide
ettevalmistamist.
144) Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks koostalitlusvõime nõuded
ning kehtestada mittediskrimineeriv ja läbipaistev andmetele juurdepääsu kord. Neid
volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.
25
ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
26
ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
ET 47 ET
145) Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on
võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise
kohustus tuleneb varasemast direktiivist.
146) Selleks et tagada käesoleva direktiivi sätete sujuv ja tõhus rakendamine, toetab
komisjon liikmesriike tehnilise toe instrumendiga,27 millega antakse vajaduspõhiseid
tehnilisi eksperditeadmisi, et kavandada ja rakendada reforme, sh selliseid, millega
edendatakse konkurentsivõimelist maagaasi ja vesiniku siseturgu, võimaldatakse
taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turule
integreerimist ning tihendatakse ülekandesüsteemi ja jaotussüsteemi haldurite vahelist
koostööd ja kooskõlastamist. Selline tehniline tugi hõlmab näiteks haldussuutlikkuse
suurendamist, õigusraamistike ühtlustamist ja asjakohaste parimate tavade jagamist.
147) Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas
osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I peatükk
Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesolevas direktiivis kehtestatakse ühiseeskirjad selliste artikli 2 punkti 2
kohaste gaaside, mida kasutatakse kõnealuse artikli punktis 3 määratletud
maagasisüsteemis, maagaasi ülekande, jaotamise, tarnimise ja hoiustamise kohta.
Selles sätestatakse eeskirjad, mis on seotud kõnealuse maagaasisektori
korraldamise ja toimimisega, juurdepääsuga turule, maagaasi maagaasisüsteemis
kasutatavate gaaside ülekande-, jaotus, tarne- ja hoiustamislubade väljastamise
ning võrkude kasutamise nõuete ja korraga.
2. Käesolevas direktiivis kehtestatavad eeskirjad maagaasi, sealhulgas veeldatud
maagaasi kohta kehtivad ka mittediskrimineerival viisil biogaasile, biomassist
saadavale gaasile ja muud liiki gaasile sel määral, kui neid gaase saab tehniliselt ja
ohutult juhtida maagaasivõrku ja selle kaudu transportida.
uus
2. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse maagaasi transportimise, tarnimise ja
hoiustamise eeskirjad ning eeskirjad maagaasisüsteemi muutmiseks taastuvatest
energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidel põhinevaks süsteemiks.
27
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse
tehnilise toe instrument.
ET 48 ET
3. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse vesinikusüsteemis kasutatava vesiniku
transportimise, tarnimise ja hoiustamise eeskirjad. Selles sätestatakse eeskirjad, mis
on seotud kõnealuse sektori korraldamise ja toimimisega, juurdepääsuga turule,
võrgulubade ning vesiniku tarnimise ja hoiustamise lubade väljastamise ning
süsteemide käitamise nõuete ja korraga.
4. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mille alusel järk-järgult arendada
liiduülest ühendatud vesinikusüsteemi, mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside
netoheidet sektorites, kus CO2 heite vähendamine on keeruline, ja aitab seega ELi
energiasüsteemi CO2 heidet vähendada.
2009/73/EÜ
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
uus
1) „maagaas“ – kõik peamiselt metaanist koosnevad gaasid, sh biogaas ja biomassist
saadud gaas, eelkõige biometaan, või muud liiki gaasid, mida saab tehniliselt ja
ohutult juhtida maagaasisüsteemi ja selle kaudu transportida;
2) „taastuvatest energiaallikatest toodetud gaas“ – biogaas, nagu on määratletud
direktiivi 2018/2001 artikli 2 punktis 28, sh biometaan, ning muust kui bioloogilise
päritoluga taastuvtoorainest toodetud gaasilised kütused, nagu on määratletud
kõnealuse direktiivi artikli 2 punktis 36;
3) „gaasid“ – maagaas ja vesinik;
4) „maagaasisüsteem“ või „maagaasivõrk“ – taristusüsteem, sh torujuhtmed, veeldatud
maagaasi terminalid ja gaasihoidlad, mille kaudu transporditakse gaase, mis
koosnevad peamiselt metaanist ja mille hulka kuuluvad biogaas ja biomassist saadud
gaas, eelkõige biometaan, või muud liiki gaase, mida saab tehniliselt ja ohutult
juhtida maagaasitorujuhtmete süsteemi ja selle kaudu transportida;
5) „vesinikusüsteem“ – taristusüsteem, sh vesinikuvõrgud, vesinikuhoidlad ja
vesinikuterminalid, mis sisaldab kõrge puhtusastmega vesinikku;
6) „vesinikuhoidla“ – kõrge puhtusastmega vesiniku hoidmiseks kasutatav rajatis:
a) kaasa arvatud vesinikuterminali see osa, mida kasutatakse vesiniku
hoiustamiseks, kuid välja arvatud selle tootmistegevuseks kasutatav osa ja
eranditult vesinikuvõrgu haldurite poolt nende ülesannete täitmisel kasutatavad
hoidlad;
b) kaasa arvatud suured, eelkõige maa-alused, vesinikuhoidlad, kuid välja arvatud
väiksemad, hõlpsalt jäljendatavad vesinikuhoidlad;
7) „vesinikutorujuhtmete pakett“ – kõrge puhtusastmega vesiniku hoiustamine
survestamise teel vesinikuvõrkudes, välja arvatud vesinikuvõrgu haldurite poolt
nende ülesannete täitmisel kasutatavad hoidlad;
ET 49 ET
8) „vesinikuterminal“ – rajatis, mida kasutatakse vedela vesiniku või vedela
ammoniaagi muundamiseks gaasiliseks vesinikuks, et juhtida see vesinikuvõrku, või
gaasilise vesiniku vedelaks vesinikuks muundamiseks, sh abiteenused ja ajutine
hoiustamine, mis on vajalikud muundamisprotsessiks ja seejärel vesinikuvõrku
juhtimiseks, kuid välja arvatud hoiustamiseks kasutatav vesinikuterminali osa;
9) „vesiniku kvaliteet“ – vesiniku puhtus ja saasteained kooskõlas vesinikusüsteemi
vesiniku kvaliteedi standarditega;
10) „vähese CO2 heitega vesinik“ – vesinik, mille energiasisaldus tuleneb muudest kui
taastuvatest energiaallikatest ja mis vastab kasvuhoonegaaside heite vähendamise
70 % künnisele;
11) „vähese CO2 heitega gaas“ – gaasilised kütused, mis on direktiivi (EL) 2018/2001
artikli 2 punktis 35 määratletud ringlussevõetud süsinikupõhised kütused, vähese
CO2 heitega vesinik ja sünteetilised gaasilised kütused, mille energiasisaldus tuleneb
vähese CO2 heitega vesinikust ja mis vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise
70 % künnisele;
12) „vähese CO2 heitega kütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 2 määratletud
ringlussevõetud süsinikupõhised kütused, vähese CO2 heitega vesinik ja sünteetilised
gaasilised kütused, mille energiasisaldus tuleneb vähese CO2 heitega vesinikust ja
mis vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise 70 % künnisele;
13) „vesinikuettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab vähemalt üht järgmistest
ülesannetest: vesiniku tootmine, transportimine, tarnimine, ostmine või hoiustamine
või vesinikuterminali käitamine ning kes vastutab nende ülesannetega seotud
kaubanduslike, tehniliste ja/või hooldusküsimuste eest, välja arvatud lõpptarbijaid;
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
141) „maagaasiettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle vähemalt üks ülesanne on
maagaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi tootmine, ülekandmine, jaotamine,
tarnimine, ostmine või hoiustamine, ning kes vastutab nende ülesannetega seotud
kaubanduslike, tehniliste ja/või hooldusküsimuste eest, välja arvatud v.a
lõpptarbijaid;
152) „tootmisetapi torustik“ – torujuhe või torustik, mida kasutatakse ja/või ehitatakse
osana nafta või maagaasi tootmisest või mida kasutatakse maagaasi edastamiseks
ühest või mitmest sellise tootmise paigast töötlusettevõttesse, terminali või lõplikku
maabumisterminali;
163) „ülekanne“ – maagaasi transportimine, välja arvatud tarnimine, torustiku kaudu, mis
koosneb peamiselt kõrgsurvetorudest, mis ei ole tootmisetapi torustik ega
kõrgsurvetorustiku osa, mida kasutatakse maagaasi kohalikuks jaotamiseks
tarbijatele;
174) „ülekandesüsteemi haldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab ülekande
ülesannet ja vastutab ülekandesüsteemi kasutamise eest, tagades selle hoolduse ja
vajadusel ülekandesüsteemi ehitamise teatud paikkonnas, ning vajadusel
gaasivõrkude vastastikuse ühendamise teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu
pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust maa gaasi transportimise
järele;
ET 50 ET
185) „jaotamine“ – maagaasi transportimine kohalike või piirkondlike torustike kaudu
tarbijatele, välja arvatud tarnimine;
196) „jaotussüsteemi haldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab gaasi jaotamise
ülesannet ja vastutab jaotussüsteemi kasutamise eest, tagades selle hoolduse ja
vajadusel jaotussüsteemi ehitamise teatud paikkonnas, ning vajadusel gaasivõrgu
vastastikuse ühendamise teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu pikaajalise võime
rahuldada mõistlikku nõudlust maa gaasi jaotamise järele;
uus
20) „vesinikuvõrk“ – torustik, mida kasutatakse kõrge puhtusastmega vesiniku
transportimiseks, et seda tarbijatele edastada, välja arvatud tarnimine;
21) „vesiniku transportimine“ – vesiniku transportimine vesinikuvõrgu kaudu, et seda
tarbijatele edastada, välja arvatud tarnimine, olenemata survest, geograafilisest
katvusest või võrku ühendatud tarbijate rühmast;
22) „vesinikuvõrgu haldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab vesiniku
transportimise ülesannet ja vastutab vesinikuvõrgu kasutamise eest, tagades selle
hoolduse ja vajaduse korral vesinikuvõrgu ehitamise teatavas paikkonnas, ning
vajaduse korral vesinikuvõrkude vastastikuse ühendamise teiste võrkudega, ning kes
tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust vesiniku transportimise
järele;
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
237) „tarnimine“ – maagaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi, või vesiniku, sh veeldatud
vesiniku, müük, kaasa arvatud edasimüük tarbijale;
248) „tarneettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab tarneülesannet;
259) „gaasihoidla“ – maagaasi hoidmiseks kasutatav rajatis, mis kuulub ja/või mida
kasutab maagaasiettevõtja, kaasa arvatud selle veeldatud maagaasi hoidmiseks
kasutatav osa, kuid välja arvatud selle tootmistegevuseks kasutatav osa ja välja
arvatud ka eranditult ülekandesüsteemi halduri poolt nende ülesannete täitmisel
kasutatav osa;
2610) „hoidlatevõrgu haldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab maa gaasi
hoiustamise ülesannet ja vastutab gaasihoidla kasutamise eest;
2711) „maagaasi veeldusjaam“ – terminal, mida kasutatakse maagaasi veeldamiseks või
veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks ja taasgaasistamiseks, kaasa arvatud
k.a taasgaasistamiseks ja selle järel ülekandesüsteemi toimetamiseks
vajalikud abiteenused ja ajutised hoidlad, kuid v.a välja arvatud kõik
hoidlatena kasutatavad veeldatud maagaasi terminalide osad;
2812) „maagaasi veeldusjaamade haldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab
maagaasi veeldamise või impordi, mahalaadimise ja taasgaasistamise ülesannet ning
vastutab maagaasi veeldusjaama kasutamise eest;
ET 51 ET
2913) „võrk“ – ülekandevõrk, jaotusvõrk, maagaasi veeldusjaamad ja/või gaasihoidlad, mis
kuuluvad ja/või mida kasutab maagaasiettevõtja, sealhulgas torujuhtmete pakett ja
selle abiteenuste rajatised ning sidusettevõtjate rajatised, mida vajatakse
juurdepääsuks ülekandele, jaotamisele ja veeldatud maagaasi käsitlemisele;
3014) „abiteenused“ – kõik teenused, mida on vaja juurdepääsuks ülekandevõrkudele,
jaotusvõrkudele, maagaasi veeldusjaamadele ja/või gaasihoidlatele ning nende
haldamiseks, kaasa arvatud koormuse tasakaalustus-, segamis- ja väärisgaaside
lisamisseadmed, mis ei hõlma eranditult ülekandesüsteemi haldurite poolt nende
ülesannete täitmisel kasutatavaid rajatisi;
3115) „ maagaasi torujuhtmete pakett“ – maa gaasi hoiustamine survestamise teel
gaasi ülekande- ja jaotussüsteemides, mis ei hõlma ülekandesüsteemi haldurite
ülesannete täitmisel kasutatavaid rajatisi;
(3216) „ühendatud võrk“ – mitu omavahel ühendatud võrku;
2019/692 artikli 1 lõige 1
(3317) „ühendustoru“ – ülekandetoru, mis ületab kas maa või õhu kaudu liikmesriikide
vahelist piiri ja mille otstarve on ühendada kõnealuste liikmesriikide siseriiklikke
ülekandevõrke, või liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline ülekandetoru kuni
liikmesriikide territooriumini või kõnealuse liikmesriigi territoriaalmereni;
uus
34) „vesiniku ühendustoru“ – vesinikuvõrk, mis ületab kas maa või õhu kaudu
liikmesriikide vahelist piiri või liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline ülekandetoru
kuni liikmesriikide territooriumini või kõnealuse liikmesriigi territoriaalmereni;
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
3518) „otsetoru“ – ühendatud võrku täiendav maagaasitorujuhe;
3619) „integreeritud maagaasiettevõtja“ – vertikaalselt või horisontaalselt integreeritud
ettevõtja;
3720) „vertikaalselt integreeritud ettevõtja“ – maagaasiettevõtja või maagaasiettevõtjate
rühm või vesinikuettevõtja või vesinikuettevõtjate rühm , mille üle samal isikul
või samadel isikutel on otsene või kaudne kontroll ja kus asjaomase ettevõtja või
ettevõtjate kontserni vähemalt üks ülesanne on maagaasi ülekandmine, jaotamine,
vesiniku transportimine, vesinikuterminali käitamine, maagaasi veeldamine või
maagaasi või vesiniku hoiustamine ning teine ülesanne maagaasi või vesiniku
tootmine või tarnimine;
3821) „horisontaalselt integreeritud ettevõtja“ – ettevõtja, kelle vähemalt üks ülesanne on
maagaasi tootmine, ülekanne, jaotamine, tarnimine või hoiustamine, ja teatav
ülesanne väljaspool maagaasisektorit;
ET 52 ET
3922) „sidusettevõtja“ – sidusettevõtja nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi
83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 44 lõike 2 punktil g28 ja käsitleb
konsolideeritud aastaaruandeid)29 artikli 41 tähenduses, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2013/34/EL30 artikli 2 punkti 12 tähenduses sidusettevõtja
selle direktiivi artikli 33 lõike 1 tähenduses ja/või samale aktsionärile kuuluvad
kuuluv ettevõte;
(4023) „võrgukasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib maagaasi võrku või kellele
võrgust maagaasi tarnitakse;
4124) „tarbija“ – maagaasi gaaside hulgimüüja või lõpptarbija ja maagaasi gaase
ostev maagaasi- või vesinikuettevõtja;
4225) „kodutarbija“ – tarbija, kes ostab maagaasi gaase oma majapidamise tarbeks;
4326) „mitte-kodutarbija“ – tarbija, kes ostab maagaasi gaase , et tarvitada seda neid
väljaspool oma majapidamist;
4427) „lõpptarbija“ – tarbija, kes ostab maagaasi gaase oma tarbeks;
28) „vabatarbija” – tarbija, kes saab vabalt osta gaasi oma valitud tarnijatelt artikli 37
tähenduses;
4529) „hulgimüüja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab maagaasi gaase selle
nende edasimüügiks kas oma asukohavõrgust või väljastpoolt seda, välja arvatud
ülekande- ja jaotussüsteemi haldurid;
uus
46) „mikroettevõtja“ – äriühing, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive
ja/või aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot;
47) „väikeettevõtja“ – äriühing, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive
ja/või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot;
2009/73/EÜ (kohandatud)
30) „pikaajaline planeerimine” – maagaasiettevõtjate tarne- ja transpordimahu
pikaajaline planeerimine, et rahuldada nõudlust maagaasi järele võrgus,
mitmekesistada allikaid ja tagada tarned tarbijatele;
31) „tekkiv turg” –liikmesriik, kus esimese pikaajalise maagaasi tarnelepingu esimene
kaubanduslik tarne tehti maksimaalselt kümme aastat tagasi;
4832) „turvalisus“ – nii maagaasi varustuskindlus kui ka tehniline töökindlus;
28
Direktiivi 83/349/EMÜ pealkirja on kohandatud, et võtta arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu
artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12; algselt viidati artikli 54
lõike 3 punktile g.
29
EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.
30
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate
aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
ET 53 ET
33) „uus infrastruktuur” – infrastruktuur, mille ehitamine ei ole 4. augustiks 2003
lõpetatud;
4934) „gaasitarneleping“ – maagaasidega varustamist käsitlev leping, kuid mitte maagaasi
tuletisinstrument;
5035) „maagaasi tuletisinstrument“ – finantsinstrumentide turge käsitleva Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao
finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi 2014/65/EL31 I lisa C jao
punktides 5, 6 või 7 nimetatud finantsinstrument, mis on seotud maagaasiga;
5136) „kontroll“ – õigused, lepingud või muud vahendid, mis kas eraldi või ühiselt ning
vastavaid asjaolusid või õigusnorme arvestades annavad võimaluse ettevõtjat
otsustavalt mõjutada, eelkõige tulenevalt:
a) omandiõigusest või õigusest osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara;
b) õigustest või lepingutest, mis võimaldavad otsustavalt mõjutada ettevõtja
organite koosseisu, hääletamist või otsuseid;.;
uus
52) „pikaajaline leping“ – tarneleping, mis kestab kauem kui aasta.
53) „sisend-väljundsüsteem“ – kõigi ülekande- ja jaotusvõrkude või kõigi
vesinikuvõrkude kogum, millele kohaldatakse ühte konkreetset tasakaalustusrežiimi;
54) „tasakaalustusala“ – sisend-väljundsüsteem, mille suhtes on kohaldatav konkreetne
tasakaalustusrežiim;
55) „virtuaalne kauplemispunkt“ – mittefüüsiline kauplemispunkt sisend-
väljundsüsteemis, kus gaasi omanik vahetub, ilma et oleks vaja reserveerida
ülekande- või jaotusvõimsust.
56) „sissevoolupunkt“ – punkt, mille võimsust saavad reserveerida võrgu kasutajad või
sisend-väljundsüsteemile juurdepääsu pakkuvad tootjad;
57) „väljavoolupunkt“ – punkt, mille võimsust saavad reserveerida võrgu kasutajad või
lõpptarbijad, kes lasevad gaasid sisend-väljundsüsteemist välja voolata;
58) „ühenduspunkt“ – füüsiline või virtuaalne punkt, milles on ühendatud kõrvuti
asuvate piirkondade sisend-väljundsüsteemid või milles on sisend-väljundsüsteem
ühendatud võrkudevahelise ühendusega, eeldusel et võrgukasutajad saavad
reserveerida ühenduspunktide võimsust;
59) „virtuaalne ühenduspunkt“ ühtse võimsusteenuse pakkumise eesmärgil ühtseks
tervikuks liidetud kaks või mitu ühenduspunkti, mis ühendavad kõrvuti asuvate
piirkondade ühtesid ja samu sisend-väljundsüsteeme;
60) „turuosaline“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab, ostab või müüb gaase või
pakub hoiustamisteenuseid, sh annab kauplemiskorraldusi ühel või mitmel
gaasiturul, sealhulgas tasakaalustamisenergia turgudel;
61) „lepingu lõpetamise tasu“ – tasu või trahv, mille tarnija või turuosaline määrab
tarbijale gaasivarustus- või teeninduslepingu lõpetamise eest;
31
ELT L 145, 30.4.2004, lk 1 173, 12.6.2014, lk 349–496 .
ET 54 ET
62) „vahetustasu“ – tasu või trahv, mille tarnija, turuosaline või võrguettevõtja otse või
kaudselt määrab tarbijale tarnija või turuosalise vahetamise eest, sealhulgas lepingu
lõpetamise tasud;
63) „arvel esitatav teave“ – lõpptarbija arvel esitatud teave, välja arvatud maksenõue;
64) „tavaarvesti“ – analoogarvesti või elektrooniline arvesti, mis ei suuda samal ajal
andmeid edastada ja vastu võtta;
65) „nutiarvestisüsteem“ – elektrooniline süsteem, mis on võimeline mõõtma võrku
saadetud gaasi ja võrgust tarbitud gaasi ja mis annab rohkem teavet kui tavaarvesti
ning suudab elektroonilist sidet kasutades edastada ja vastu võtta andmeid
teavitamise, seire ja kontrolli eesmärgil;
66) „koostalitlusvõime“ – nutiarvestuse puhul kahe või enama energia- või
kommunikatsioonivõrgu, -süsteemi, -seadme, -rakenduse või -komponendi võime
töötada koos ning vahetada ja kasutada teavet, et täita vajalikke funktsioone;
67) „uusimad kättesaadavad“ – nutiarvestuse puhul andmed, mis esitatakse
ajavahemikus, mis vastab riigi turu lühimale tasakaaluarvelduse ajavahemikule;
68) „parim võimalik tehnika“ – nutiarvestuse puhul seoses andmekaitse ja -turvalisusega
kõige tõhusamad, paremini väljaarendatud ja praktiliselt sobivad meetodid, mis
põhimõtteliselt loovad aluse andmekaitset ja -turvalisust käsitlevate liidu
õigusnormide järgimisele;
69) „energiaostuvõimetus“ – energiaostuvõimetus, nagu see on määratletud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/0203 COD artikli 2 punktis 49;
70) „kodanike energiakogukond“ – juriidiline isik,
a) kelles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning keda tegelikult kontrollivad
liikmed, aktsionärid või osanikud, kes on füüsilised isikud, kohalikud
ametiasutused, sealhulgas omavalitsused, või väikeettevõtjad;
b) kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel pigem anda keskkonnaalast,
majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele,
aktsionäridele, osanikele või neile kohalikele piirkondadele, kus ta tegutseb;
ning
c) kes tegeleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise, jaotamise,
tarnimise, tarbimise või hoiustamisega maagaasisüsteemi raames või osutab
energiatõhususe või hooldusteenuseid oma liikmetele või aktsionäridele;
71) „aktiivne tarbija“ – lõpptarbija või ühiselt toimiv lõpptarbijate rühm, kes tarbib või
salvestab taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, mis on toodetud tema
kindlaksmääratud piirides asuvates valdustes või muudes valdustes, kui see on
liikmesriigis lubatud, või kes müüb omatoodetud taastuvatest energiaallikatest
toodetud gaasi maagasisüsteemi raames või osaleb energiatõhususkavades,
tingimusel et selline tegevus ei kujuta endast tema peamist äri- või kutsetegevust;
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
ET 55 ET
II peatükk
Sektori Turu korralduse üldeeskirjad ja juurdepääs
infrastruktuurile
Artikkel 337
Turu avanemine ja vastastikkus Konkurentsivõimelised, tarbijakesksed, paindlikud
ja mittediskrimineerivad gaaside turud
1. Liikmesriigid tagavad, et vabatarbijad on: kõik tarbijad võivad vabalt osta gaase
oma valitud tarnijalt ja tarbijatel võib olla korraga rohkem kui üks maagaasi- või
vesinikuvarustusleping, tingimusel et nõutavad ühendused ja mõõtmispunktid on
olemas.
uus
2. Liikmesriigid tagavad, et nende õiguses ei takistata tarbetult piiriülest gaasidega
kauplemist, gaasidega kauplemise likviidsust, tarbijate osalemist, investeerimist,
eelkõige investeerimist taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaasidesse või, energia salvestamist liikmesriikide vahel ning tagavad, et gaaside
hinnad kajastaksid tegelikku nõudlust ja pakkumist.
3. Liikmesriigid peavad tagama, et gaaside siseturul ei oleks tarbetuid takistusi turule
sisenemisel ja sealt väljumisel, turul kauplemisel ja tegutsemisel.
4. Liikmesriigid tagavad, et energiaettevõtjate suhtes kohaldatakse läbipaistvaid,
proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid õigusnorme, tasusid ja kohtlemist,
eelkõige hulgiturgudele juurdepääsu, andmetele juurdepääsu, vahetamisprotsessi ja
arvete esitamise korra ning kui see on kohaldatav, lubade osas.
5. Liikmesriigid tagavad, et gaaside siseturul tegutsevad kolmandate riikide
turuosalised järgiksid kohaldatavat liidu ja liikmesriikide õigust.
2009/73/EÜ artikkel 37
a) kuni 1. juulini 2004 vabatarbijad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni
1998. aasta direktiivi 98/30/EÜ (maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta) artikli 18
tähenduses32. Liikmesriigid avaldavad iga aasta 31. jaanuariks vabatarbija määratluse
kriteeriumid;
b) alates 1. juulist 2004 kõik mitte-kodutarbijad;
c) alates 1. juulist 2007 kõik tarbijad.
2. Tasakaalustamatuse vältimiseks gaasiturgude avanemisel:
a) ei tohi keelata tarnelepinguid teise liikmesriigi vabatarbijaga, kui tarbija vastab
mõlema asjaomase võrgu tingimustele, ja
32
EÜT L 204, 21.7.1998, lk 1.
ET 56 ET
b) juhul kui punktis a kirjeldatud tehingust keeldutakse seetõttu, et tarbija vastab
vaid ühe võrgu tingimustele, võib komisjon turuolukorda ja üldisi huve arvesse
võttes kohustada keelduvat osalist soovitud gaasitarnet täitma, kui seda taotleb üks
kahest asjaomase võrgu asukoha-liikmesriigist.
uus
Artikkel 4
Turupõhised tarnehinnad
1. Tarnijad võivad vabalt määrata hinna, millega nad tarnivad gaase tarbijatele.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada tarnijate vahel tõhus konkurents.
2. Liikmesriigid tagavad energiaostuvõimetute ja kaitsetumate kodutarbijate kaitse
artikli 25 kohaselt sotsiaalpoliitika või muude meetmetega kui riiklik sekkumine
tarnitavate gaaside hinnakujundusse.
3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kasutada riiklikku sekkumist
energiaostuvõimetutele ja kaitsetumatele kodutarbijatele tarnitava maagaasi
hinnakujunduse puhul. Riiklikule sekkumisele kehtivad lõigetes 4 ja 5 sätestatud
tingimused.
4. Riiklik sekkumine tarnitava maagaasi hinnakujundusse peab vastama järgmistele
tingimustele:
a) sekkumine taotleb üldist majanduslikku kasu ega lähe kaugemale sellest, mis
on vajalik sellega taotletava üldise majandusliku kasu saamiseks;
b) sekkumine on selgelt määratletud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja
kontrollitav;
c) sekkumine tagab kõikidele liidu maagaasiettevõtjatele võrdse juurdepääsu
tarbijatele;
d) sekkumine on ajaliselt piiratud ja sellest kasu saavate isikute suhtes
proportsionaalne;
e) sekkumine ei too turuosalistele diskrimineerival viisil kaasa lisakulusid.
5. Liikmesriik, kes kasutab käesoleva artikli lõike 3 kohaselt riiklikku sekkumist
tarnitava maagaasi hinnakujundusse, peab järgima ka määruse (EL) 2018/1999
artikli 3 lõike 3 punkti d ja artiklit 24 sõltumata sellest, kas asjaomases liikmesriigis
on märkimisväärne arv energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi.
6. Üleminekuperioodil, mille eesmärk on luua tarnijate vahel
maagaasivarustuslepingute alane tõhus konkurents ning saavutada täielikult toimiv
turupõhine maagaasi jaehinnakujundus kooskõlas lõikega 1, võivad liikmesriigid
kasutada riiklikku sekkumist nendele kodutarbijatele ja mikroettevõtjatele tarnitava
maagaasi hinnakujundusse, kelle suhtes ei kohaldata lõike 3 kohast riiklikku
sekkumist.
7. Lõike 6 kohane riiklik sekkumine peab vastama lõikes 4 esitatud kriteeriumidele
ning
ET 57 ET
a) sellele peavad lisanduma meetmed, mille eesmärk on saavutada tõhus
konkurents, ning nende meetmetega saavutatud edusammude hindamise
metoodika;
b) see tuleb määrata kindlaks metoodika abil, millega tagatakse tarnijate
mittediskrimineeriv kohtlemine;
c) see peab olema kehtestatud kulusid ületaval hinnatasemel, mis võimaldab
tõhusat hinnakonkurentsi;
d) see peab olema korraldatud selliselt, et see vähendaks võimalikult palju
negatiivset mõju maagaasi hulgimüügiturule;
e) sellega tuleb tagada, et kõigil riiklikust sekkumisest kasu saavatel isikutel on
võimalik valida vabaturu pakkumisi ja neid teavitatakse otse vähemalt kord
kvartalis vabaturu pakkumistest ja säästuvõimalustest ning et neile pakutakse
abi, et üle minna turupõhisele pakkumisele;
f) sellega tuleb tagada, et kõigil riiklikust sekkumisest kasu saavatel isikutel on
õigus saada ja neile pakutakse artiklite 18 ja 19 kohaselt nutiarvesteid, mille
paigaldamisega ei kaasne tarbijate jaoks lisanduvaid algkulusid, ning et neid
teavitatakse otse nutiarvestite paigaldamise võimalusest ja neile antakse
vajalikku abi;
g) see ei tohi tuua kaasa otsest ristsubsideerimist tarbijate vahel, kellele tarnitakse
vabaturuhindade alusel, ja nende vahel, kellele tarnitakse reguleeritud
tarnehindade alusel.
8. Liikmesriigid teatavad lõigete 3 ja 6 kohaselt võetud meetmetest komisjonile ühe kuu
jooksul pärast nende vastuvõtmist ja nad võivad hakata neid viivitamatult
kohaldama. Teatamisel tuleb lisada selgitus, miks muude vahenditega ei olnud
võimalik taotletavat eesmärki rahuldavalt saavutada, kuidas on täidetud lõigetes 4
ja 7 sätestatud nõuded ning kuidas mõjutavad teavitatud meetmed konkurentsi.
Teates kirjeldatakse meetmest kasusaajaid, meetme kestust ja sellest mõjutatud
kodutarbijate arvu ning selgitatakse, kuidas reguleeritud hind kindlaks määrati.
9. Liikmesriigid esitavad 15. märtsiks 2025 ja pärast seda iga kahe aasta tagant
komisjonile lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannearuannete osana
aruandeid käesoleva artikli rakendamise kohta ning käesoleva artikli kohase riikliku
sekkumise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta ning hinnangu edusammude
kohta, mida on tehtud tarnijate vahel tõhusa konkurentsi saavutamisel ja
turupõhistele hindadele üleminekul. Liikmesriigid, kes kohaldavad kooskõlas
lõikega 6 reguleeritud hindu, annavad aru lõikes 7 sätestatud tingimuste täitmisest,
sealhulgas tingimuste täitmisest tarnijate poolt, kes peavad riiklikku sekkumist
kohaldama, ning reguleeritud hindade mõjust kõnealuste tarnijate rahalisele
olukorrale.
10. Komisjon vaatab maagaasi turupõhise jaehinnakujunduse saavutamise eesmärgil
käesoleva artikli rakendamise läbi ning esitab sellekohase aruande Euroopa
Parlamendile ja nõukogule, esitades asjakohasel juhul koos sellega või hiljem ka
seadusandliku ettepaneku. Kõnealuse aruande võib esitada direktiivi (EL) 2019/944
artikli 5 rakendamise aruandega koos. Seadusandlik ettepanek võib sisaldada
reguleeritud hindade kasutamise lõppkuupäeva.
ET 58 ET
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 53
Avaliku teenuse osutamise kohustus ja tarbijakaitse
1. Liikmesriigid tagavad oma institutsioonilise korra alusel ja võttes asjakohaselt
arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, kuid ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, et
maagaasiettevõtjad ja vesinikuettevõtjad tegutseksid käesoleva direktiivi
põhimõtteid järgides konkurentsivõimelise, turvalise ja looduskeskkonda säästva
maagaasi gaaside turu rajamise nimel ning et ettevõtjate vahel ei tehtaks vahet
seoses nende õiguste ja kohustustega.
2. Liikmesriigid võivad ELi toimimise lepingu asutamislepingu asjakohaseid
sätteid, eelkõige artiklit 86 artiklit 106 täielikult arvesse võttes ja üldist
majandushuvi silmas pidades kehtestada maagaasisektori maagaasi- ja
vesiniku ettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustused, mis on seotud
turvalisusega, sealhulgas varustuskindlusega, tarnete korrapärasuse, ja
kvaliteediga ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhususe,
taastuvenergia ja kliimakaitsega. Need kohustused peavad olema selgelt sõnastatud,
läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning tagama ühenduse
liidu maagaasiettevõtjatele ja vesinikuettevõtjatele võrdse juurepääsu
liikmesriikide tarbijatele. Seoses käesolevas lõikes nimetatud varustuskindluse,
energiatõhusust edendava nõudluse juhtimise ning keskkonnakaitse ja taastuvenergia
eesmärkide täitmisega võivad liikmesriigid rakendada pikaajalist planeerimist, võttes
arvesse kolmandate isikute võimalusi võrgule juurde pääseda.
uus
3. Gaasivarustuskindlusega seotud avaliku teenuse osutamise kohustus ei lähe
kaugemale sellest, mida on vaja, et tagada määruse (EL) 2017/1938 artikli 6 kohase
gaasivarustuskindluse normi järgimine, ning see peab olema sidus kõnealuse
määruse artikli 7 lõike 3 kohase riikliku riskihindamisega, nagu on esitatud
kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktide c, d ja k kohaselt koostatavates
ennetavates tegevuskavades.
4. Kui liikmesriik annab tasuks käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmise eest
rahalist või muud liiki hüvitisi, tehakse seda mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta lõpptarbijaid, ning tagavad
eelkõige kaitsetumate tarbijate piisava kaitse. Sellega seoses määratleb iga
liikmesriik kaitsetumate tarbijate mõiste, mis võib osutada kütteostuvõimetusele ning
muu hulgas keelule selliseid tarbijaid kriitilistel aegadel gaasivõrgust välja lülitada.
Liikmesriigid tagavad kaitsetumate tarbijatega seotud õiguste ja kohustuste täitmise.
Eelkõige võtavad nad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta gaasivõrguga ühendatud
ET 59 ET
ääremaade lõpptarbijaid. Liikmesriigid võivad gaasivõrguga ühendatud tarbijatele
määrata viimasena vastutava taseme tarnija. Neil tuleb tagada tarbijakaitse kõrge
tase, eriti seoses lepingutingimuste läbipaistvuse, üldise teabe ning vaidluste
lahendamise mehhanismidega. Liikmesriigid tagavad vabatarbijatele reaalse
võimaluse hõlpsasti tarnijat vahetada. Vähemalt kodutarbijate puhul peaksid need
meetmed sisaldama I lisas sätestatud meetmeid.
4. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, näiteks koostades riiklikud
energeetika tegevuskavad, pakkudes sotsiaaltoetusi, et tagada kaitsetumatele
tarbijatele vajalik energiavarustus või pakkudes toetust energiatõhususe
parandamiseks, et võidelda tuvastatud kütteostuvõimetusega, sealhulgas vaesuse
laiemas kontekstis. Need meetmed ei tohi takistada artiklis 37 sätestatud turu tõhusat
avanemist ja turu toimimist ning neist teavitatakse vajaduse korral komisjoni
vastavalt käesoleva artikli lõikele 11. Selline teavitamine ei hõlma üldise
sotsiaaltoetuste süsteemi raames võetavaid meetmeid.
5. Liikmesriigid tagavad, et kõikidel gaasivõrguga ühendatud tarbijatel on õigus saada
tarnijalt gaasivarustust tarnija nõusolekul, olenemata sellest, millises liikmesriigis
tarnija on registreeritud, kui tarnija täidab kohaldatavaid kauplemis- ja
tasakaalustuseeskirju ning varustuskindluse nõudeid. Liikmesriigid võtavad sellega
seoses kõik vajalikud meetmed tagamaks, et haldusmenetlused ei saaks takistuseks
tarneettevõtjatele, kes on juba teises liikmesriigis registreeritud.
6. Liikmesriigid tagavad, et:
a) kui tarbija, kes järgib lepingu tingimusi, soovib vahetada tarnijat, teostavad
asjassepuutuvad haldurid muutmistoimingu kolme nädala jooksul, ning
b) tarbijatel on õigus saada kõik asjakohased tarbimisandmed.
Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktides a ja b osutatud õigused oleksid
tarbijatele tagatud mittediskrimineerival viisil hinna, töömahu ja ajakulu osas.
7. Liikmesriigid rakendavad sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse ja
keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid, mis võivad hõlmata
kliimamuutustega võitlemise vahendeid ja varustuskindlust. Need meetmed võivad
eelkõige ja vajadusel kõiki olemasolevaid siseriiklikke ja ühenduse vahendeid
kasutades anda majanduslikke stiimuleid vajaliku võrgu-infrastruktuuri, sealhulgas
gaasivõrkude vastastikuse ühendamise võimsus, hooldamiseks ja ehitamiseks.
8. Energiatõhususe edendamiseks soovitab liikmesriik või reguleeriv asutus, kui
liikmesriik on nii sätestanud, tungivalt, et maagaasiettevõtjad optimeeriksid
gaasikasutust, näiteks pakkudes energiajuhtimise teenuseid, töötades välja
uuendusliku hinnakujunduse või võttes vajaduse korral kasutusele arukad
arvestisüsteemid või arukad võrgud.
9. Liikmesriigid tagavad, et luuakse ühtsed kontaktpunktid, kust tarbijad saavad kogu
vajaliku teabe oma õiguste, kehtivate õigusaktide ja vaidluse korral nende käsutuses
olevate vaidluse lahendamise võimaluste kohta. Sellised kontaktpunktid võivad
kuuluda üldiste tarbijainfopunktide alla.
Liikmesriigid tagavad, et kaebuste tõhusaks käsitlemiseks ja vaidluste kohtuväliseks
lahendamiseks luuakse sõltumatu mehhanism, näiteks energeetika ombudsman või
tarbijakaitseorgan.
10. Liikmesriigid võivad otsustada, et gaasi jaotamise suhtes ei kohaldata artikli 4
sätteid, kui see takistaks juriidiliselt või faktiliselt maagaasiettevõtjatele pandud
ET 60 ET
üldist majandushuvi esindavate kohustuste täitmist, tingimusel et see otsus ei mõjuta
kaubanduse arengut sellisel määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega.
Kooskõlas käesoleva direktiivi ja asutamislepingu artikliga 86 hõlmavad ühenduse
huvid muu hulgas ka konkurentsi vabatarbijate leidmiseks.
511. Käesoleva direktiivi jõustumisel teavitavad liikmesriigid komisjoni kõigist avaliku
teenuse osutamise kohustuste täitmisega seoses võetud meetmetest, sealhulgas
tarbija- ja keskkonnakaitse meetmed, ning nende võimalikust mõjust riigisisesele ja
rahvusvahelisele konkurentsile, olenemata sellest, kas need meetmed nõuavad või ei
nõua erandi tegemist käesolevast direktiivist. Seejärel teavitatakse komisjoni iga
kahe aasta tagant kõigist nende meetmete muutustest, olenemata sellest, kas need
nõuavad või ei nõua erandi tegemist käesolevast direktiivist.
12. Konsulteerides asjaomaste sidusrühmadega, kelle hulka kuuluvad liikmesriigid,
riiklikud reguleerivad asutused, tarbijaorganisatsioonid ja maagaasiettevõtjad,
koostab komisjon selge ja kompaktse energiatarbija kontrollnimekirja energiatarbija
õigusi käsitleva praktilise teabe kohta. Liikmesriigid tagavad, et gaasitarnijad või
jaotussüsteemi haldurid võtavad koostöös reguleeriva asutusega vajalikke meetmeid,
et esitada kõikidele oma tarbijatele energiatarbija kontrollnimekirja eksemplar, ning
tagavad selle avaliku kättesaadavuse.
Artikkel 67
Piirkondliku koostöö ja integratsiooni edendamine
1. Liikmesriigid ja reguleerivad asutused teevad omavahel koostööd, et integreerida
oma siseriiklikud turud ühel või mitmel piirkondlikul tasandil, mis on esimene samm
, et liikuda piirkondlike turgude suunas, kui liikmesriigid ja reguleerivad asutused
nii otsustavad, ja liikuda veelgi täielikult liberaliseeritud siseturu rajamise suunas.
Eelkõige edendab ja hõlbustab reguleeriv asutus, kui liikmesriik on nii sätestanud,
või liikmesriik maagaasi ülekandesüsteemi haldurite ja vesinikuvõrgu
haldurite, piirkondliku tasandi koostööd, sealhulgas piiriülestes küsimustes, et
rajada konkurentsivõimeline gaaside maagaasi siseturg, ning tugevdavad oma
õigusliku, reguleeriva ja tehnilise raamistiku järjepidevust ning soodustavad
ühenduses liidus veel eksisteerivate isoleeritud gaasivõrkude integreerimist.
Sellise piirkondliku koostööga hõlmatud geograafilised piirkonnad sisaldavad
koostööd geograafilistes piirkondades, mis on määratud kindlaks vastavalt määruse
(EÜ) nr 715/2009 artikli 12 28 lõikele 3. Selline koostöö võib hõlmata teisi
geograafilisi piirkondi. Kui komisjon leiab, et liidu tasandi eeskirjad on olulised,
et lõimida gaaside turge piirkondlikult, annab ta asjakohaseid suuniseid, võttes
arvesse nende turgude iseärasusi ja mõju naaberturgudele.
2. Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) Amet teeb
koostööd riiklike reguleerivate asutuste ja ülekandesüsteemi halduritega, et tagada
piirkondlike reguleerivate raamistike õigusraamistike omavaheline ja
piirkondlik kooskõla eesmärgiga rajada konkurentsivõimeline maagaasi
gaaside siseturg. Kui amet ACER on seisukohal, et kõnealuseks
koostööks on vaja siduvaid eeskirju, teeb ta asjakohased soovitused.
3. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi rakendamisega, et ülekandesüsteemi
halduritel on võimsuse jaotamiseks ja võrgu turvalisuse kontrollimiseks piirkondlikul
tasandil üks või mitu integreeritud süsteemi, mis hõlmavad kahte või rohkemat
liikmesriiki.
ET 61 ET
34. Kui vertikaalselt integreeritud ülekandesüsteemi haldurid osalevad sellise koostöö
rakendamiseks loodud ühisettevõttes, siis kehtestab ja rakendab nimetatud
ühisettevõte nõuetele vastavuse programmi, milles sätestatakse meetmed
diskrimineeriva ja konkurentsivastase käitumise vältimiseks. Nõuetele vastavuse
programmis sätestatakse töötajate konkreetsed kohustused diskrimineeriva ja
konkurentsivastase käitumise vältimise eesmärgi saavutamiseks. Programm
esitatakse heakskiitmiseks ACERile ametile. Programmi nõuetele vastavust
jälgivad sõltumatult vertikaalselt integreeritud ülekandesüsteemi halduri
järelevalveametnikud.
Artikkel 74
Lubade väljastamise kord
1. Kui maagaasirajatiste , vesinikutootmisrajatiste ja vesinikusüsteemi taristu
ehitamiseks ja kasutamiseks on vaja luba (näiteks tegevusluba, luba, kontsessioon,
nõusolek või heakskiit), annavad liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused
vastavalt lõigetele 2 kuni 11 4 loa selliste rajatiste, taristu, torustike ja nende
juurde kuuluvate seadmete ehitamiseks ja/või kasutamiseks oma territooriumil.
Liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused võivad samadel alustel anda loa
maagaasi gaaside tarnijatele ja hulgimüüjatele.
2. Kui liikmesriikides kehtib lubade andmise kord, tuleb neil sätestada objektiivsed ja
mittediskrimineerivad nõuded, mida peavad täitma gaaside tarnimiseks
või maagaasirajatiste, vesinikutootmisrajatiste või vesinikutaristu ehitamiseks
ja/või kasutamiseks või maagaasi tarnimiseks luba taotlevad ettevõtjad. Lubade
andmise mittediskrimineerivad nõuded ja kord avalikustatakse. Liikmesriigid
tagavad, et selliste rajatiste, taristu, torujuhtmete ja nende juurde
kuuluvate seadmete jaoks lubade andmise menetluse käigus võetaks vajaduse korral
arvesse antud projekti tähtsust maagaasi gaaside siseturu jaoks.
uus
3. Lõikes 1 osutatud tegevuseks lubade andmise menetluste ja sh pädevate asutuste
kõigi asjaomaste menetluste kestus ei ületa kaht aastat. Kui see on põhjendatud
erakorraliste asjaoludega, võib nimetatud kaheaastast tähtaega ühe aasta võrra
pikendada.
4. Liikmesriigid hindavad, milliseid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke
meetmeid on vaja lubade väljastamise korra täiustamiseks, sh keskkonnamõju
hindamise menetlustega seotud mis tahes protseduurilised sammud. Liikmesriigid
esitavad Euroopa Komisjonile sellise hindamise tulemuste aruande oma lõimitud
riikliku energia- ja kliimakava osana, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999
artiklis 3 ning artiklites 7–12 ja kooskõlas seal esitatud korraga, ning lõimitud
riikliku energia- ja kliimaalase eduaruande osana vastavalt määruse (EL) 2018/1999
artiklile 17.
5. Lõikes 3 sätestatud tähtaegu kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu keskkonnaõiguse
kohaseid kohustusi, kohtulikku edasikaebamist, õiguskaitsevahendeid ega muid
kohtumenetlusi ning alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, sh
kaebemenetlusi, kohtuvälist edasikaebamist ja õiguskaitsevahendeid, ning neid
tähtaegu võib pikendada selliste menetluste kestuse võrra.
ET 62 ET
6. Liikmesriigid loovad või määravad ühe või mitu kontaktpunkti. Need kontaktpunktid
annavad taotluse korral taotlejale lõikes 1 osutatud tegevuse alaseid juhiseid ja
annavad abi kogu loa taotlemise ja andmise haldusmenetluse jooksul seni, kuni
pädevad asutused menetluse lõpus loa väljastavad. Taotlejal ei ole kogu menetluse
kestel vaja võtta ühendust rohkem kui ühe kontaktpunktiga.
7. Liikmesriigid tagavad, et riigi õiguse kohaselt antud maagaasitorujuhtmete ja muude
maagaasi transportimiseks kasutatavate võrguvarade ehitamiseks antavad load
kehtivad ka vesiniku transportimiseks kasutatavate torujuhtmete ja võrguvarade
puhul.
8. Liikmesriigid tagavad, et maagaasitorujuhtmete ehitamist ja käitamist käsitlevad
olemasolevad lepingulised maakasutusõigused hõlmavad ka vesiniku
transportimiseks kasutatavaid torujuhtmeid ja võrguvarasid.
2009/73/EÜ
uus
93. Liikmesriigid tagavad, et loa andmisest keeldutakse objektiivsetel ja
mittediskrimineerivatel põhjustel, millest taotlejale teatatakse. Keeldumise põhjustest
teatatakse ka komisjonile. Liikmesriigid kehtestavad korra, mille alusel taotleja saab
keeldumise peale edasi kaevata.
104. Ilma et see piiraks artikli 38 30 kohaldamist, võivad liikmesriigid selliste piirkondade
arendamiseks, kuhu on alles hakatud maagaasi tarnima, ja võrgu üldise toimimise
tõhustamiseks keelduda uute lubade andmisest maagaasi jaotustorustike
ehitamiseks ja kasutamiseks teatavas piirkonnas, kui selliseid torustikke on sinna
juba ehitatud või hakatakse lubatakse ehitamada ja kui olemasolevat või
kavandatud mahtu ei ole veel täiel määral kasutusele võetud.
uus
Artikkel 8
Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega kütuste sertifitseerimine
1. Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaase sertifitseeritakse kookõlas direktiivi
(EL) 2018/2001 artiklitega 29 ja 30.
2. Tagamaks, et kasvuhoonegaaside heite vähenemine, mis tuleneb taastuvatest
energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamisest, on vähemalt
70 % kooskõlas artikli 2 punktide 10 ja 12 kohaste määratlustega, nõuavad
liikmesriigid, et ettevõtjad peavad näitama sellest künnisest ja käesoleva artikli lõikes
5 osutatud meetodi alusel kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Sel eesmärgil nõuavad
nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi kooskõlas direktiivi (EL)
2018/2001 artikli 30 lõigetega 1 ja 2.
3. Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtjad esitavad usaldusväärset teavet lõike 2
kohase kasvuhoonegaaside heite 70 % künnise ja lõike 5 kohase kasvuhoonegaaside
heite vähendamise meetodi järgmise kohta ning et ettevõtjad teevad asjaomasele
liikmesriigile taotluse korral kättesaadavaks teabe aluseks olevad andmed.
ET 63 ET
Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile
vastava sõltumatu auditeerimise ning esitaksid tõendid auditi tegemise kohta. Auditi
käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed,
usaldusväärsed ja pettusekindlad.
4. Lõikes 2 sätestatud kohustusi kohaldatakse sellest olenemata, kas vähese CO2 heitega
kütused on toodetud liidus või on imporditud. Vähese CO2 heitega kütuste või vähese
CO2 heitega vesiniku geograafilist päritolu ja lähteaineid käsitlev teave iga
kütusetarnija puhul tehakse käitajate, tarnijate või asjaomaste pädevate asutuste
veebisaitidel tarbijale kättesaadavaks ning seda ajakohastatakse igal aastal.
5. 31. detsembriks 2024 võtab komisjon kooskõlas artikliga 83 vastu delegeeritud akte,
millega täiendatakse käesolevat direktiivi, täpsustades vähese CO2 heitega kütuste
kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamise hindamise meetodi.
Selle meetodi puhul tagatakse, et ära hoitud heitkogustele vastavaid arvestusühikuid
ei anta CO2 eest, mille kogumise eest on juba saadud arvestusühikuid mõne muu
õigusnormi alusel.
6. Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad,
millega kehtestatakse vähese CO2 heitega kütuste või vähese CO2 heitega vesiniku
tootmise standardid, annavad täpset teavet CO2 heite vähendamise kohta käesoleva
artikli kohaldamise eesmärgil ja annavad tunnistust käesoleva artikli lõikes 5
osutatud meetodi järgmisest.
7. Kui ettevõtja esitab tõendid või andmed, mis on saadud vastavalt kavale, mida on
lõike 6 kohaselt tunnustatud, ei nõua liikmesriik temalt täiendavaid tõendeid
vastavuse kohta nendele kavaga hõlmatud nõuete kohta, millega seoses komisjon on
seda kava tunnustanud.
8. Liikmesriikide pädevad asutused teevad järelevalvet selliste sertifitseerimisasutuste
üle, kes teevad sõltumatut auditit vabatahtliku kava alusel. Sertifitseerimisasutused
esitavad pädevate asutuste taotluse korral kogu asjakohase teabe, mis on vajalik
auditi järelevalve tegemiseks, sealhulgas auditite täpse kuupäeva, kellaaja ja koha.
Kui liikmesriigid leiavad nõuetele mittevastavusi, teavitavad nad sellest viivitamata
vabatahtlikku kava.
9. Liikmesriigi taotlusel, mis võib tugineda ettevõtja taotlusele, uurib komisjon
olemasolevate tõendite alusel, kas käesolevas artiklis sätestatud kasvuhoonegaaside
heite vähendamise nõudeid, käesoleva artikli lõike 5 kohaselt loodud meetodit ning
artikli 2 punktides 9 ja 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise
künniseid on järgitud. Kuue kuu jooksul alates sellise taotluse saamisest, otsustab
komisjon, kas asjaomased liikmesriigid:
a) võivad vähese CO2 heitega kütuste puhul kasvuhoonegaaside heite
vähendamise nõude järgimist tunnistavaid juba esitatud tõendeid aktsepteerida;
või
b) erandina lõikest 7 nõuavad vähese CO2 heitega kütuste allika tarnijatelt
lisatõendeid kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõuete ja
kasvuhoonegaaside heite 70 % künnise järgmise kohta.
10. Samuti nõuavad liikmesriigid, et asjaomased ettevõtjad sisestaksid liidu andmebaasi
teavet tehtud tehingute ja vähese CO2 heitega kütuste säästlikkuse näitajate kohta
kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 28 sätestatud nõuetega.
ET 64 ET
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 98
Tehnilised eeskirjad
Reguleerivad asutused, kui liikmesriigid on nii sätestanud, või liikmesriigid tagavad, et
määratletakse tehnilised ohutusnõuded ning koostatakse ja tehakse üldkättesaadavaks
tehnilised eeskirjad, mis kehtestavad maagaasi veeldusjaamade, gaasihoidlate ning muude
ülekande- ja jaotussüsteemidega , otsetorude ja ka vesinikusüsteemiga ühendamise
projekteerimise ja kasutamise tehnilised miinimumnõuded. Need tehnilised eeskirjad peavad
tagama võrkude koostalitlusvõime ning olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad.
ACER Amet võib teha vajaduse korral asjakohaseid soovitusi nende eeskirjade
kooskõla saavutamiseks. Neist eeskirjadest teatatakse komisjonile vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi (EL) 2015/15353398/34/EÜ (millega
nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest
teatamise kord)34 artiklile 5 8.
uus
Kui see on kohane, nõuavad liikmesriigid, et nende territooriumil asuvad ülekande- ja
jaotussüsteemi haldurid ning vesinikuvõrgu haldurid avaldaksid tehnilised normid kooskõlas
artikliga 9, eelkõige seoses võrguühenduste normidega, mis sisaldavad nõudeid gaasi
kvaliteedi, lõhnastamise ja surve kohta. Liikmesriigid nõuavad samuti, et ülekande- ja
jaotussüsteemi haldurid avaldaksid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi võrguga
liitumise tariifid, mis põhinevad objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel
kriteeriumidel.
III PEATÜKK
TARBIJATE MÕJUVÕIMU SUURENDAMINE JA TARBIJAKAITSE
NING JAEMÜÜGITURUD
Artikkel 10
Põhilised lepingulised õigused
1. Liikmesriigid tagavad, et kõikidel lõpptarbijatel on õigus saada tarnijalt gaase
tarnijaga sõlmitud lepingu kohaselt, olenemata sellest, millises liikmesriigis on
tarnija registreeritud, tingimusel et tarnija järgib kohaldatavaid kauplemis- ja
tasakaalustuseeskirju. Liikmesriigid võtavad sellega seoses kõik vajalikud meetmed
tagamaks, et haldusmenetlustega ei diskrimineerita tarnijaid, kes on teises
liikmesriigis juba registreeritud.
33
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse
ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241,
17.9.2015, lk 1).
34
EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
ET 65 ET
2. Ilma et see piiraks tarbijakaitset käsitlevate liidu õigusnormide, eelkõige Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ
kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et lõpptarbijatel on käesoleva artikli lõigetes 3–
12 sätestatud õigused.
3. Lõpptarbijatel on õigus sõlmida tarnijaga leping, milles esitatakse:
a) tarnija nimi ja aadress;
b) osutatavad teenused, pakutava teenuse kvaliteedi tase ja ühenduse esmakordse
sisseseadmise aeg;
c) pakutavate hooldusteenuste liigid;
d) ajakohase teabe saamise viisid kõigi kohaldatavate tasude, hooldustasude ning
seotud toodete ja teenuste kohta;
e) lepingu kestus, lepingu ja teenuste osutamise, sealhulgas seotud toodete ja
teenuste, pikendamise ja lõpetamise tingimused ning teave selle kohta, kas
lepingu tasuta lõpetamine on lubatud;
f) võimalikud hüvitised ja tagasimakse kord juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta
kokkulepitule, sealhulgas ebatäpne arve või arve hilinenud esitamine;
g) artikli 24 kohase vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse algatamise kord;
h) tarbijaõigusi käsitlev teave, sealhulgas kaebuste käsitlemine ja kogu käesolevas
lõigus osutatud teave, mis edastatakse selgelt arvel või vesiniku- või
maagaasiettevõtja veebilehel.
Tingimused peavad olema õiglased ja eelnevalt hästi teada. Igal juhul tuleb see teave
esitada enne lepingu sõlmimist või kinnitamist. Kui leping sõlmitakse vahendaja
kaudu, peab punktides a–f nimetatud teave samuti olema kättesaadav enne lepingu
sõlmimist;
Peamiste lepingutingimuste kokkuvõte esitatakse lõpptarbijatele hästi märgatavalt
ning täpses ja selges sõnastuses.
4. Lõpptarbijaid teavitatakse õigel ajal kõigist kavandatavatest lepingutingimuste
muudatustest ning õigusest teate saamisel leping lõpetada. Tarnijad teatavad nende
lõpptarbijatele läbipaistval ja arusaadaval viisil otse kõigist tarnehinna
kohandamistest, samuti kohandamise põhjustest ja eeltingimustest ning selle
ulatusest hiljemalt kaks nädalat ja kodutarbijate puhul üks kuu enne kohandamise
jõustumist. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel oleks vabadus lepingud lõpetada,
kui nad ei nõustu neile tarnija poolt teatatud uute lepingutingimustega või tarnehinna
kohandamistega.
5. Tarnijad annavad lõpptarbijatele läbipaistvat teavet gaasidega seotud teenustele
juurdepääsu ja nende kasutamise suhtes kohaldatavate hindade, tasude ja
üldtingimuste kohta.
6. Tarnijad pakuvad lõpptarbijatele laia makseviiside valikut. Makseviisid ei tohi olla
tarbijate suhtes asjatult diskrimineerivad. Erinevused tasudes, mis on seotud
makseviisi või ettemaksusüsteemiga, peavad olema objektiivsed,
mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega tohi ületada otseseid kulusid, mida
makse saaja seoses konkreetse makseviisi või ettemaksusüsteemi kasutamisega
ET 66 ET
kandis, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/236635
artikliga 62.
7. Kodutarbijaid, kes saavad kasutada ettemaksusüsteemi, ei seata ettemaksusüsteemi
kohaldamise korral ebasoodsamasse olukorda.
8. Tarnijad pakuvad lõpptarbijatele õiglasi ja läbipaistvaid üldtingimusi, mis peavad
olema selged ja üheselt mõistetavad ega tohi hõlmata mittelepingulisi tõkkeid
tarbijaõiguste teostamisele, näiteks ülemäärase lepingulise dokumentatsiooni
kasutamist. Tarbijaid tuleb kaitsta ebaõiglaste või eksitavate müügiviiside eest.
9. Lõpptarbijatel on õigus sellele, et tarnijad osutavad teenuseid ja käsitlevad kaebusi
heal tasemel. Tarnijad käsitlevad kaebuseid lihtsal, õiglasel ja kiirel viisil.
10. Tarnijad annavad maagaasi kodutarbijatele piisavalt varakult enne lahtiühendamist
asjakohast teavet muude võimaluste kohta kui lahtiühendamine. Selliste muude
võimaluste hulka võib kuuluda teabe andmine lahtiühendamise vältimiseks pakutava
toetuse, ettemaksesüsteemide, energiaauditite, energiakonsultandi teenuste,
alternatiivsete maksekavade, võlanõustamise või lahtiühendamise moratooriumide
kohta ning need võimalused ei tohi tuua lahtiühendamisega silmitsi seisva tarbija
jaoks kaasa lisakulusid.
11. Tarnijad annavad lõpptarbijale tarnija vahetuse korral lõpparve hiljemalt kuue nädala
jooksul pärast vahetuse toimumist.
Artikkel 11
Vahetamisõigus ja õigusnormid vahetamisega seotud tasude kohta
1. Tarbijatel on õigus vahetada gaasitarnijaid või turuosalisi. Liikmesriigid tagavad, et
tarbijal, kes täidab lepingulisi kohustusi ja soovib vahetada tarnijat või turuosalist, on
õigus seda teha maksimaalselt kolme nädala jooksul alates taotluse esitamise
kuupäevast. Hiljemalt 2026. aastal ei tohi tarnija või turuosalise vahetamise tehniline
protsess kesta kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal
tööpäeval.
2. Liikmesriigid tagavad, et õigus vahetada tarnijat või turuosalist oleks tarbijatele
tagatud hinna, töömahu ja ajakulu poolest mittediskrimineerival viisil.
3. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kodutarbijatelt ning väikeettevõtjatelt ei nõuta
gaaside puhul vahetamistasu. Siiski võivad liikmesriigid lubada tarnijal või
turuosalisel nõuda lepingu lõpetamise tasu tarbijalt, kes tahtlikult lõpetab
kindlaksmääratud tähtaja ja kindlaksmääratud hinnaga elektrivarustuslepingu enne
tähtaja saabumist, tingimusel et selline tasu on:
a) osa lepingust, mille tarbija on vabatahtlikult sõlminud; ning
b) tarbijale selgelt esitatud enne lepingu sõlmimist.
Kõnealused tasud peavad olema proportsionaalsed ega tohi olla suuremad kui otsene
majanduslik kahju, mida tarnija või turuosaline kannab tulenevalt sellest, et
lõpptarbija lõpetab lepingu, kaasa arvatud seotud investeeringute või selliste teenuste
kulud, mida lepingu raames tarbijale juba osutati. Otsese majandusliku kahju
35
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste
kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ, 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010
muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015).
ET 67 ET
tõendamise koormis lasub tarnijal või turuosalisel. Lepingu lõpetamise tasu
lubatavust jälgib reguleeriv asutus või muu pädev ametiasutus.
4. Gaaside kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades.
Liikmesriigid eemaldavad kõik kollektiivsete vahetamiskavade regulatiivsed ja
haldustõkked ning loovad tarbijakaitset tagava raamistiku, et vältida kuritarvitusi.
Artikkel 12
Võrdlemisvahendid
1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt maagaasi kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel on
tasuta juurdepääs vähemalt ühele vahendile, millega saab tarnijate pakkumisi ja sh
teenuspakette võrrelda. Tarbijaid teavitatakse selliste vahendite kättesaadavusest
nende arvetel või koos arvetega või muul viisil. Need vahendid peavad vastama
vähemalt järgmistele nõuetele:
a) need on turuosalistest sõltumatud ning tagavad, et gaasiettevõtjaid koheldakse
otsingutulemustes võrdselt;
b) selgelt on märgitud, kes on nende omanikud ning kes on füüsilised või
juriidilised isikud, kes vahendit käitavad ja kontrollivad, samuti teave
vahendite rahastamise kohta;
c) nendes esitatakse selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel võrdlus põhineb,
sh teenused, ja need kriteeriumid avaldatakse;
d) need on selge ja üheselt mõistetava sõnastusega;
e) nendes antakse täpset ja ajakohastatud teavet ning esitatakse teabe viimase
ajakohastamise aeg;
f) need on kättesaadavad puuetega inimestele, olles tajutavad, kasutatavad,
mõistetavad ja töökindlad;
g) need tagavad tõhusa meetodi avaldatud pakkumistes esitatud ebaõigest teabest
teatamiseks;
h) nad teevad võrdlusi, piirdudes isikuandmete küsimisel andmetega, mis on
võrdluseks hädavajalikud.
Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks vahend annab ülevaate kogu maagaasi turust.
Juhul kui turust annavad ülevaate mitu vahendit, peavad need vahendid sisaldama
võimalikult mitmesuguseid gaasipakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa
turust, ning juhul kui need vahendid ei anna ülevaadet kogu turust, antakse
vahendites selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet.
2. Vahendeid võib käitada mis tahes üksus, sealhulgas eraettevõtja ning ametiasutus või
-organ.
3. Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud võrdlemisvahendid hõlmaksid
võrreldavaid kriteeriume, mis on seotud tarnijate pakutavate teenustega.
4. Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab usaldusmärgi väljastamise eest
võrdlemisvahenditele, mis vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele, ning kes tagab, et
usaldusmärgi saanud võrdlemisvahendid vastaksid jätkuvalt nendele nõuetele.
Kõnealune asutus peab olema turuosalistest ja võrdlemisvahendite käitajatest
sõltumatu.
ET 68 ET
5. Igale turuosaliste pakkumiste võrdlemise vahendile on võimalik taotleda
usaldusmärki vastavalt käesolevale artiklile vabatahtlikul ja mittediskrimineerival
alusel.
6. Erandina lõigetest 4 ja 5 võib liikmesriik otsustada võrdlemisvahenditele
usaldusmärgi väljastamist mitte ette näha, kui lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat
võrdlemisvahendit pakub ametiasutus või -organ.
Artikkel 13
Aktiivsed tarbijad
1. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad võivad tegutseda aktiivse tarbijana, ilma et
nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid tehnilisi
nõudeid, haldusnõudeid, -menetlusi ja -tasusid ning võrgutasusid, mis ei ole
kulupõhised.
2. Liikmesriigid tagavad, et:
a) aktiivsetel tarbijatel on õigus tegutseda otse;
b) aktiivsetel tarbijatel on õigus müüa taastuvatest energiaallikatest ise toodetud
maagaase maagaasisüsteemi kasutades;
c) aktiivsetel tarbijatel on õigus osaleda paindlikkuse süsteemides ja
energiatõhususe süsteemides;
d) aktiivsetel tarbijatel on õigus delegeerida nende tegevuseks vajalike seadmete
haldamine, sealhulgas paigaldamine, käitamine, andmete töötlemine ja hooldus
kolmandale isikule, ilma et seda kolmandat isikut käsitataks aktiivse tarbijana;
e) aktiivsed tarbijad maksavad kulupõhiseid, läbipaistvaid ja
mittediskrimineerivaid võrgutasusid, millega tagatakse, et nad panustavad
süsteemi üldkulude jagamisse piisavalt ja tasakaalustatud viisil;
f) aktiivsed tarbijad vastutavad rahaliselt sellise tasakaalustamatuse eest, mille
nad maagaasisüsteemis põhjustavad, või delegeerivad oma
tasakaalustamiskohustuse vastavalt [uuesti sõnastatud gaasimäärus (ettepanek
dokumendis COM(2021) xxx)] artikli 3 punktile e.
3. Liikmesriigid võivad oma õiguses kohaldada erinevaid õigusnorme üksikult ja
ühiselt tegutsevate aktiivsete tarbijate suhtes, tingimusel et kõiki käesoleva artikli
kohaseid õigusi ja kohustusi kohaldatakse kõikide aktiivsete tarbijate suhtes. Ühiselt
tegutsevate aktiivsete tarbijate erinev kohtlemine peab olema proportsionaalne ja
põhjendatud.
4. Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi hoidlaid
omavate aktiivsete tarbijate suhtes kehtib järgmine:
a) neil on õigus võrguühendusele mõistliku aja jooksul pärast sellekohase taotluse
esitamist, kui on täidetud kõik vajalikud tingimused, näiteks
tasakaalustamiskohustus;
b) nende suhtes ei kohaldata topelttasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende
valdusesse jääva taastuvatest energiaallikatest toodetud hoiustatava gaasi eest;
c) nende suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid litsentsimisnõudeid ega -
tasusid;
ET 69 ET
d) neil on lubatud osutada mitut teenust korraga, kui see on tehniliselt teostatav.
Artikkel 14
Kodanike energiakogukonnad
1. Liikmesriigid kehtestavad kodanike energiakogukondi toetava õigusraamistiku,
millega tagatakse, et
a) osalemine kodanike energiakogukonnas on avatud ja vabatahtlik;
b) kodanike energiakogukonna liikmetel, aktsionäridel ja osanikel on lubatud
kogukonnast välja astuda, mispuhul kohaldatakse artiklit 11;
c) kodanike energiakogukonna liikmed, aktsionärid ja osanikud ei kaota
kodutarbija või aktiivse tarbija õigusi ja kohustusi;
d) asjaomane jaotusvõrguettevõtja teeb reguleeriva asutuse hinnangul õiglase
hüvitise eest koostööd kodanike energiakogukondadega, et hõlbustada
taastuvatest energiaallikatest toodetud maagaaside ülekandeid kodanike
energiakogukondades;
e) kodanike energiakogukondade suhtes kohaldatakse mittediskrimineerivaid,
õiglasi, proportsionaalseid ja läbipaistvaid menetlusi ja tasusid, sealhulgas
võrguühendus-, registreerimis- ja litsentsitasusid, samuti läbipaistvaid,
mittediskrimineerivaid ja kulupõhiseid võrgutasusid, mis tagavad, et
kogukonnad panustavad piisavalt ja tasakaalustatud viisil maagaasisüsteemi
üldkulude jagamisse.
2. Liikmesriigid võivad toetavas õigusraamistikus sätestada, et:
a) kodanike energiakogukonnad on avatud piiriüleseks osalemiseks;
b) kodanike energiakogukondadel on õigus käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud
tingimustel omada, luua, osta või rentida jaotusvõrke ja neid iseseisvalt hallata;
c) kodanike energiakogukondade suhtes kohaldatakse artikli 28 lõikes 2
sätestatud erandeid.
3. Liikmesriigid tagavad, et:
a) kodanike energiakogukondadel on võimalik pääseda mittediskrimineerival
viisil juurde kõikidele maagaasiturgudele;
b) kodanike energiakogukondi koheldakse mittediskrimineerivalt ja
proportsionaalselt seoses nende tegevusega, õiguste ja kohustustega
lõpptarbijana, tootjana või tarnijana, jaotusvõrguettevõtjana või turuosalisena;
c) kodanike energiakogukonnad vastutavad rahaliselt sellise tasakaalustamatuse
eest, mille nad maagaasisüsteemis põhjustavad, või delegeerivad oma
tasakaalustamiskohustuse vastavalt [uuesti sõnastatud gaasimäärus (ettepanek
dokumendis COM(2021) xxx)] artikli 3 punktile e.
d) kodanike energiakogukondi koheldakse samamoodi nagu aktiivseid tarbijaid
vastavalt artikli 13 lõike 2 punktile e ja lõike 4 punktidele a, c ja d [aktiivsed
tarbijad];
e) kodanike energiakogukondadel on võimalik korraldada kodanike
energiakogukonna omandis olevates tootmisüksustes taastuvatest
energiaallikatest toodetud gaaside kogukonnasisest jagamist kooskõlas
ET 70 ET
käesolevas artiklis sätestatud muude nõuetega ja tingimusel, et kogukonna
liikmed säilitavad oma õigused ja kohustused lõpptarbijatena.
Esimese lõigu punkti e kohaldamise eesmärgil, kui taastuvatest energiaallikatest
toodetud maagaase jagatakse, ei tohi see mõjutada kohaldatavaid võrgutasusid, tariife
ja lõive kooskõlas pädeva ametiasutuse välja töötatud hajaenergia ressursside
läbipaistva kulude-tulude analüüsiga.
4. Liikmesriigid võivad otsustada anda kodanike energiakogukondadele õiguse hallata
jaotusvõrke oma tegevuspiirkonnas ja kehtestada asjakohased menetlused, ilma et
see piiraks VI peatüki ning teiste jaotussüsteemi haldurite kohaldatavate
õigusnormide ja eeskirjade kohaldamist.
Kui kõnealune õigus on antud, tagavad liikmesriigid, et:
a) kodanike energiakogukondadel on lubatud transportida muud kui taastuvatest
energiaallikatest toodetud gaasi, kui selline gaas on ette nähtud maagaasi
tarbijale, kes ei ole kodanike energiakogukonna liige, või kui see on vajalik
süsteemi käitamise tagamiseks;
b) kodanike energiakogukondadel on õigus sõlmida oma võrgu käitamiseks leping
asjaomase jaotussüsteemi halduri või ülekandesüsteemi halduriga, kelle võrku
nad on ühendatud;
c) kodanike energiakogukondade suhtes kohaldatakse nende võrgu ja väljaspool
kodanike energiakogukonda asuva jaotusvõrgu ühenduspunktides asjakohaseid
võrgutasusid;
d) kodanike energiakogukonnad ei diskrimineeri ega kahjusta jaotusvõrku jäänud
tarbijaid.
Artikkel 15
Arved ja arvel esitatav teave
1. Liikmesriigid tagavad, et arved ja arvel esitatav teave on täpsed, kergesti
mõistetavad, selged, kokkuvõtlikud ja kasutajasõbralikud ning need esitatakse nii, et
lõpptarbijatel oleks neid kerge võrrelda, ning need vastavad I lisas esitatud
miinimumnõuetele. Lõpptarbijad saavad taotluse korral selge ja mõistetava selgituse
selle kohta, kuidas nende arve on koostatud, eelkõige juhul, kui arved ei põhine
tegelikul tarbimisel.
2. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad saavad kõik arved ja arvetel esitatava teabe
tasuta.
3. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatele pakutakse võimalust saada arveid ja arvetel
esitatavat teavet elektrooniliselt ning võimalust kasutada arvete maksmiseks
paindlikku korda.
4. Kui leping näeb ette toote või hinna muutmist või allahindlust tulevikus, tuleb see
märkida arvel koos muudatuse toimumise kuupäevaga.
5. Liikmesriigid konsulteerivad tarbijaorganisatsioonidega, kui nad kaaluvad arve sisu
puudutavate nõuete muutmist.
Artikkel 16
Maagaasisüsteemi nutiarvestisüsteemid
ET 71 ET
1. Energiatõhususe edendamiseks ning lõpptarbijate mõjuvõimu suurendamiseks
soovitab liikmesriik, või reguleeriv asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud,
tungivalt, et maagaasiettevõtjad optimeeriksid maagaasi tarbimist, muu hulgas
energiajuhtimisteenuste pakkumisega, ning selliste nutiarvestisüsteemide
kasutuselevõtmisega, mis on võimelised talitlema eelkõige koos tarbija
energiajuhtimissüsteemi ja tarkvõrkudega, järgides liidus kohaldatavaid
andmekaitsealaseid õigusnorme.
2. Liikmesriigid tagavad oma territooriumil nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtu.
Kasutuselevõtu suhtes võidakse kohaldada tasuvusanalüüsi II lisas sätestatud
põhimõtetel.
3. Nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtuga tegelevad liikmesriigid võtavad vastu ja
avaldavad funktsionaalsed ja tehnilised miinimumnõuded nende territooriumil
kasutusele võetavate nutiarvestisüsteemide kohta kooskõlas artikliga 18 ja II lisaga.
Liikmesriigid tagavad, et nutiarvestisüsteemid on koostalitlusvõimelised ja
võimelised andma väljundit tarbijate energiajuhtimissüsteemidesse. Sellega seoses
võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid olemasolevaid
standardeid, sealhulgas koostalitlusvõime kohta, parimaid tavasid ning tarkvõrkude
ja maagaasi siseturu arengu olulisust.
4. Nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtuga tegelevad liikmesriigid tagavad, et
lõpptarbijad osalevad kasutuselevõtuga seotud kulude hüvitamises läbipaistval ja
mittediskrimineerival viisil, võttes samal ajal arvesse pikaajalist kasu kogu
väärtusahelale. Liikmesriigid või määratud pädevad asutused, kui liikmesriigid on nii
ette näinud, jälgivad korrapäraselt, kuidas kulgeb nutiarvestuse kasutuselevõtt nende
territooriumil, et jälgida tarbijate saadavat kasu.
5. Kui nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtule on lõikes 2 osutatud tasuvusanalüüsi
põhjal antud negatiivne hinnang, tagavad liikmesriigid, et hinnang vaadatakse läbi
vähemalt iga nelja aasta järel, vastuseks hinnangu aluseks olevates eeldustes
toimuvatele suurtele muutustele ning sõltuvalt tehnika ja turu arengust. Liikmesriigid
teatavad komisjonile pärast ajakohastatud tasuvusanalüüsi koostamist selle tulemuse.
6. Käesoleva direktiivi sätteid nutiarvestisüsteemide kohta kohaldatakse tulevaste
paigaldiste ja vanemaid nutiarvesteid asendavate paigaldiste
suhtes. Nutiarvestisüsteemid, mis on juba paigaldatud või mille „tööde algus“ leidis
aset juba enne [jõustumiskuupäev], võivad jääda kasutusse kogu nende elutsükli
ajaks. Siiski nutiarvestisüsteemid, mis ei vasta artikli 20 ja II lisa nõuetele, ei tohi
olla enam kasutuses pärast [12 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
7. Lõike 6 kohaldamisel tähendab „tööde algus“ kas investeeringuga seotud ehitustööde
alustamist või esimest kindlat kohustust tellida seadmeid või muud kohustust, mis
teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, milline neist on varajasem. Maa
ostmist ja ettevalmistustöid, nagu lubade saamist ja esialgseid teostatavusuuringuid,
tööde alustamiseks ei peeta. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde algus“ omandatud
ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke.
Artikkel 17
Vesinikusüsteemi nutiarvestisüsteemid
1. Liikmesriigid tagavad selliste nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtu, mis suudavad
tarbimist täpselt mõõta, annavad teavet tegeliku kasutusaja kohta ning suudavad
ET 72 ET
elektroonilist sidet kasutades edastada ja vastu võtta andmeid teavitamise, seire ja
kontrolli eesmärgil.
2. Liikmesriigid tagavad nutiarvestisüsteemide ja vastava andmeedastuse turvalisuse
ning lõpptarbijate privaatsuse kooskõlas asjakohaste andmekaitset ja eraelu
puutumatust käsitlevate liidu õigusaktidega ning nende süsteemide koostalitlusvõime
ja võtavad arvesse asjakohaste standardite kasutamist.
3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu nutiarvestisüsteemide koostalitlusvõime
nõuded ning korra, millega tagatakse õigustatud isikutele juurdepääs sellistest
nutiarvestussüsteemidest tulevatele andmetele. Nimetatud rakendusaktid võetakse
vastu kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 4 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 18
Maagaasisüsteemi nutiarvestisüsteemide funktsioonid
Kui artikli 16 lõikes 2 osutatud tasuvusanalüüsi tulemusel antakse nutiarvestisüsteemide
kasutuselevõtmisele positiivne hinnang või kui nutiarvestisüsteeme võetakse süsteemselt
kasutusele pärast [jõustumiskuupäev], võtavad liikmesriigid neid süsteeme kasutusele
kooskõlas Euroopa standardite, ning järgmiste nõuete ja II lisaga:
a) nutiarvestisüsteemid mõõdavad täpselt tegelikku maagaasi tarbimist ja suudavad
anda lõpptarbijatele teavet tegeliku tarbimisaja kohta, sh kontrollitud varasemad
tarbimisandmed, mis on lõpptarbijatele taotluse alusel ja lisakuluta kergesti ja
turvaliselt kättesaadavad ning nähtavad, ning uusimad kontrollimata tarbimisandmed,
mis samuti tehakse lõpptarbijatele lisakuluta kergesti ja turvaliselt kättesaadavaks
standardse liidese või kaugjuurdepääsu kaudu, et toetada automaatseid
energiatõhususe programme ja muid teenuseid;
b) nutiarvestisüsteemide ja andmevahetuse turvalisus vastab asjakohastele turvalisust
käsitlevatele liidu õigusnormidele, võttes nõuetekohaselt arvesse parimat võimalikku
tehnikat, et tagada küberturvalisuse kaitse kõrgeim tase, pidades samal ajal silmas
kulusid ja proportsionaalsuse põhimõtet;
c) lõpptarbijate eraelu puutumatus ja andmekaitse vastab asjakohastele andmekaitset ja
eraelu puutumatust käsitlevatele liidu õigusnormidele;
d) kui lõpptarbija seda taotleb, tehakse talle või tema nimel tegutsevale kolmandale
isikule kättesaadavaks tema maagaasi tarbimise andmed vastavalt artikli 23 alusel
vastu võetud rakendusaktide kohaselt kergesti mõistetavas vormis standardse
teabevahetusliidese või kaugjuurdepääsu kaudu, võimaldades lõpptarbijal pakkumisi
võrdsel alusel võrrelda;
e) lõpptarbija asjakohane nõustamine ja teavitamine toimub enne nutiarvestite
paigaldamist või nutiarvestite paigaldamise ajal; eelkõige selgitatakse lõpptarbijale
kõiki lugemi võtmise ja energiatarbimise jälgimise võimalusi ning talle antakse
teavet isikuandmete kogumise ja töötlemise kohta kooskõlas kohaldatavate
andmekaitsealaste liidu õigusnormidega;
f) nutiarvestisüsteemid võimaldavad lõpptarbijate puhul mõõtmist ja arveldamist
ajavahemikus, mis vastab riigi energiaturu kõige lühemale arveldusperioodile.
Esimese lõigu punkti d kohaldamisel peab lõpptarbijale olema tagatud võimalus teha oma
mõõtmisandmetest väljavõtteid või edastada need kolmandale isikule ilma lisakuludeta ning
kooskõlas andmete ülekandmise õigusega vastavalt andmekaitsealastele liidu õigusnormidele.
ET 73 ET
Artikkel 19
Õigus maagaasi nutiarvestile
1. Kui artikli 16 lõikes 2 osutatud tasuvusanalüüsi tulemusel antakse
nutiarvestisüsteemi kasutuselevõtmisele negatiivne hinnang ning kui
nutiarvestussüsteeme ei võeta süsteemselt kasutusele, tagab liikmesriik, et
lõpptarbijal oleks taotluse alusel ja seotud kulude kandmise korral õigus nutiarvesti
paigaldamisele või asjakohasel juhul ajakohastamisele õiglastel, mõistlikel ja
kulutõhusatel tingimustel ning et nutiarvesti:
a) kui see on tehniliselt teostatav, omaks artiklis 18 osutatud funktsioone või
vähemalt selliseid funktsioone, mille on kindlaks määranud ja avalikustanud
liikmesriik riigi tasandil kooskõlas II lisaga;
b) oleks koostalitlusvõimeline ja suudaks tagada arvestitaristu soovitava ühenduse
tarbija energiajuhtimissüsteemidega.
2. Kui tarbija esitab lõike 1 kohaselt nutiarvesti, siis liikmesriik, või määratud pädev
asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud:
a) tagab, et pakkumises, mis esitatakse lõpptarbijale, kes taotleb nutiarvesti
paigaldamist, väljendatakse selgelt ja täpselt:
i) milliseid funktsioone nutiarvesti täidab ja milline on selle
koostalitlusvõime, milliseid teenuseid see võimaldab ning milliseid
tegelikke eeliseid vastaval ajahetkel sellise nutiarvesti olemasolu annab;
ii) milliseid nutiarvestiga seotud kulusid peab kandma lõpptarbija;
b) tagab, et nutiarvesti paigaldatakse mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul mitte
hiljem kui neli kuud pärast tarbija taotluse esitamist;
c) vaatab korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel läbi ja teeb avalikkusele
kättesaadavaks nutiarvestiga seotud kulud ning jälgib nende kulude muutumist
seoses tehnika arenguga ja arvestisüsteemi võimaliku ajakohastamise
vajadusega.
Artikkel 20
Maagaasi tavaarvestid
1. Kui maagaasi lõpptarbijal ei ole nutiarvestit, tagab liikmesriik, et lõpptarbija
varustatakse individuaalse tavaarvestiga, mis mõõdab täpselt tema tegelikku
tarbimist.
2. Liikmesriik tagab, et tavaarvestit kasutaval maagaasi lõpptarbijal on kerge võtta
arvesti lugemit kas otse või kaudselt võrguliidese või muu sobiva liidese kaudu.
Artikkel 21
Andmehaldus
1. Andmehalduse ja andmevahetuse alaste õigusnormide sätestamisel määrab
liikmesriik, või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, kindlaks
õigustatud isikute poolset lõpptarbija andmetele juurdepääsu käsitlevad õigusnormid
vastavalt käesolevale artiklile ja kohaldatavale liidu õigusraamistikule. Käesoleva
direktiivi kohaldamisel hõlmavad andmed mõõtmise ja tarbimise andmeid ning
ET 74 ET
andmeid, mida on vaja, et tarbija saaks teenuseosutajat vahetada, ja muudeks
teenusteks.
2. Liikmesriigid korraldavad andmehaldust, et tagada tõhus ja turvaline juurdepääs
andmetele ja andmevahetus, samuti andmekaitse ja andmeturve.
Sõltumata liikmesriigis kasutatavast andmete haldamise mudelist annab
andmehalduse eest vastutav isik igale õigustatud isikule lõike 1 kohaselt juurdepääsu
lõpptarbija andmetele. Õigustatud isikutel peab olema nõutud andmetele
mittediskrimineeriv ja üheaegne juurdepääs. Andmed peavad olema lihtsalt
kättesaadavad ning asjaomane andmetele juurdepääsu kord peab olema üldsusele
kättesaadav.
3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel andmetele juurdepääsu ja andmete säilitamist
käsitlevad normid peavad olema kooskõlas liidu asjaomase õigusega.
Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemine peab toimuma kooskõlas
määrusega (EL) 2016/679.
4. Liikmesriik, või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, volitab ja
sertifitseerib andmehalduse eest vastutavaid isikuid või asjakohasel juhul teeb nende
üle järelevalvet, tagamaks, et kõnealused isikud täidavad käesoleva direktiivi
nõudeid.
Ilma et see piiraks andmekaitseametnike ülesandeid määruse (EL) 2016/679 alusel,
võivad liikmesriigid otsustada nõuda andmehalduse eest vastutavatelt isikutelt, et nad
määraksid järelevalveametnikud, kes vastutavad nende meetmete jälgimise eest,
mida andmehaldusega tegelevad isikud võtavad selleks, et tagada
mittediskrimineeriv juurdepääs andmetele ja käesoleva direktiivi nõuete järgimine.
Liikmesriik võib nimetada käesoleva direktiivi artikli 44 lõike 2 punkti d osutatud
järelevalveametniku või -asutused, kes täidavad käesolevas lõikes sätestatud
kohustusi.
5. Lõpptarbijalt ei võeta lisatasu tema andmetele juurdepääsu eest ega tema andmete
kättesaadavaks tegemise taotluse eest.
Liikmesriikide ülesanne on kehtestada asjakohased tasud õigustatud isikute
juurdepääsuks andmetele.
Liikmesriik, või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, tagab, et
andmeteenuseid osutavate reguleeritud üksuste nõutavad tasud on mõistlikud ja
põhjendatud.
Artikkel 22
Koostalitlusvõime nõuded ja teabele juurdepääsu kord
1. Et edendada maagaasi jaemüügiturul konkurentsi ja mitte tekitada õigustatud
isikutele liigseid halduskulusid, aitavad liikmesriigid saavutada liidus
energiateenuste täielikku koostalitlusvõimet.
2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu koostalitlusvõime nõuded ning artikli 21
lõikes 1 osutatud andmetele mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsu korra.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011
artiklis 4 osutatud nõuandemenetlusega.
ET 75 ET
3. Liikmesriigid tagavad, et maagaasiettevõtjad kohaldaksid lõikes 2 osutatud
koostalitlusvõime nõudeid ja andmetele juurdepääsu korda. Nimetatud nõuded ja
kord peavad tuginema liikmesriikide olemasolevatele tavadele.
Artikkel 23
Ühtsed kontaktpunktid
Liikmesriigid tagavad ühtsete kontaktpunktide loomise, et tarbijad saaksid kogu vajaliku
teabe oma õiguste, kohalduva õiguse ja nende käsutuses olevate vaidluste lahendamise
mehhanismide kohta. Ühtsed kontaktpunktid võivad kuuluda üldiste tarbijainfopunktide alla
ja võivad olla sama üksused nagu elektrienergia ühtsed kontaktpunktid, millele on osutatud
direktiivi 2019/944/EL [elektrienergia siseturu ühiste normide kohta] artiklis 26.
Artikkel 24
Õigus vaidluste kohtuvälisele lahendamisele
1. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel on käesolevas direktiivis sätestatud õiguste ja
kohustustega seotud vaidluste lahendamiseks juurdepääs lihtsale, õiglasele,
läbipaistvale, sõltumatule, tõhusale ja tulemuslikule vaidluste kohtuvälisele
lahendamisele sõltumatu mehhanismi kaudu, näiteks energiaombudsman või
tarbijakaitseorgan, või reguleeriva asutuse kaudu. Kui lõpptarbija on tarbija Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL(23) tähenduses, peab vaidluste
kohtuväline lahendamise mehhanism vastama kõnealuses direktiivis sätestatud
kvaliteedinõuetele ja nägema ette, kui olukord seda tingib, kulude ja kahju
hüvitamise süsteemi.
2. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused
teevad koostööd, et võimaldada lihtsat, õiglast, läbipaistvat, sõltumatut, tõhusat ja
tulemuslikku vaidluste kohtuvälist lahendamist kõikide vaidluste korral, mis on
tingitud toodetest või teenustest, mis on seotud või kuuluvad ühte paketti käesoleva
direktiivi kohaldamisalasse kuuluva toote või teenusega.
3. Gaasiettevõtjate osalemine kodutarbijatele suunatud vaidluste kohtuvälise
lahendamise mehhanismis on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik
tõendab komisjonile, et muud mehhanismid on sama tulemuslikud.
Artikkel 25
Kaitsetumad tarbijad
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta lõpptarbijaid, ning tagavad eelkõige
kaitsetumate tarbijate piisava kaitse. Selles kontekstis määratleb iga liikmesriik kaitsetumate
tarbijate mõiste, milles võidakse osutada energiaostuvõimetusele. Kaitsetumate tarbijate
kaitsmise meetmed võivad muu hulgas sisaldada keeldu selliseid tarbijaid kriitilistel aegadel
gaasivõrgust välja lülitada.
Eelkõige võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et kaitsta maagaasi- või
vesinikuvõrguga ühendatud ääremaade lõpptarbijaid. Liikmesriigid määravad viimasena
vastutava tarnija ja, kui liikmesriigid peavad seda asjakohaseks, väiksed ettevõtjad, keda
peetakse gaasivõrku ühendatud kaitsetumatuteks tarbijateks. Neil tuleb tagada tarbijakaitse
kõrge tase, eriti seoses lepingutingimuste läbipaistvuse, üldise teabe ning vaidluste
lahendamise mehhanismidega.
ET 76 ET
2009/73/EÜ
Artikkel 45
Jaemüügiturud
Et soodustada hästi toimivate ja läbipaistvate jaemüügiturgude teket ühenduses, tagavad
liikmesriigid, et ülekandesüsteemi haldurite, jaotussüsteemi haldurite, tarneettevõtjate ja
tarbijate ning vajaduse korral ka teiste turuosaliste rollid ja kohustused määratakse kindlaks
lepinguliste suhete, tarbijate ees võetavate kohustuste, andmevahetuse ja arvelduseeskirjade,
andmete omandiõiguse ja mõõtmiskohustuse osas.
Need eeskirjad avalikustatakse, kusjuures nende koostamise eesmärk on hõlbustada tarbijatele
ja tarnijatele juurdepääsu võrkudele, ning need vaadatakse läbi reguleerivate asutuste või
liikmesriigi teiste asjaomaste ametiasutuste poolt.
uus
IV peatükk
Kolmandate isikute juurdepääs taristule
I JAGU
JUURDEPÄÄS MAAGAASITARISTULE
Artikkel 26
Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turulepääs
Liikmesriigid võimaldavad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaaside juurdepääsu turule ja taristule, olenemata sellest, kas taastuvatest energiaallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisrajatised on ühendatud jaotus- või
ülekandevõrku.
2009/73/EC (kohandatud)
uus
Artikkel 2732
Kolmandate isikute juurdepääs maagaasi jaotus- ja ülekandevõrgule ning veeldatud
maagaasi terminalidele
1. Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse ülekande- ja jaotussüsteemidele ning
maagaasi veeldusjaamadele kolmandate isikute juurepääsu süsteemi, mis põhineb
kõigile vaba tarbijatele, sealhulgas tarneettevõtjatele kohaldatavatel avaldatud
tariifidel ning mida kohaldatakse objektiivselt ja võrgukasutajate vahel vahet
tegemata. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 70artikli 39 lõikes 1 osutatud reguleeriv
asutus kiidab nimetatud tariifid või nende arvutamise aluseks oleva metoodika heaks
ET 77 ET
enne nende jõustumist vastavalt artiklile 7241 ning et need tariifid ja metoodika, kui
heaks kiidetakse üksnes metoodika, avaldatakse enne nende jõustumist. Tariifseid
allahindlusi võib teha ainult juhul, kui see on ette nähtud liidu õigusaktidega.
2. Ülekandesüsteemi halduritel peab olema juurdepääs teiste ülekandesüsteemi
haldurite võrkudele, kui see on vajalik nende ülesannete, sealhulgas piiriülese
gaasiülekandega seotud ülesannete täitmiseks.
23 Käesoleva direktiivi sätted ei takista taastuvatest energiaallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega gaaside pikaajaliste lepingute sõlmimist niivõrd, kuivõrd need
ei ole vastuolus ühenduse liidu konkurentsiõigusega ning aitavad kaasa
süsinikuheite vähendamisele. Pikaajalisi lepinguid sellise fossiilgaasi tarnimiseks,
mida kasutatakse ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata, ei sõlmita
kauemaks kui 2049. aasta lõpuni. .
uus
3. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka jaotusvõrke haldavate kodanike
energiakogukondade suhtes.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 2834
Juurdepääs maagaasi tootmisetapi torustikule
1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, tagamaks et maagaasiettevõtjatel ja
vabatarbijatel oleks käesoleva artikli kohaselt nende asukohast olenemata juurdepääs
tootmisetapi torustikule, sealhulgas juurdepääsuga seotud tehnilisi teenuseid
osutavatele rajatistele, välja arvatud need võrgu osad ja rajatised, mida kasutatakse
gaasimaardlates kohapeal toimuvas tootmises. Meetmetest teatatakse komisjonile
artiklis 8854 sätestatud korras.
2. Liikmesriigid otsustavad lõikes 1 nimetatud juurdepääsu tingimused kooskõlas
asjakohaste õigusaktidega. Liikmesriigid püüavad tagada õiglase ja avatud
juurdepääsu, saavutada konkurentsivõimelise maagaasituru rajamise ja vältida turgu
valitseva seisundi kuritarvitamist, võttes arvesse varustuskindlust ja tarnete
korrapärasust, olemasolevat või reaalselt saavutatavat tootmisvõimsust ning
keskkonnakaitset. Arvesse võib võtta järgmisi asjaolusid vajadusi :
a) vajadus keelata juurdepääs, kui tehnilisi nõudeid ei ole võimalik mõistlikul
viisil täita;
b) vajadus vältida raskusi, mida ei ole võimalik mõistlikul viisil ületada ning mis
võivad ohustada süsivesinike praeguse ja planeeritava tootmise tõhusust,
sealhulgas vähese rentaablusega maardlates;
c) vajadus arvestada tootmisetapi torustiku omaniku või halduri nõuetekohaselt
põhjendatud mõistliku vajadusega gaasi transportimiseks ja töötlemiseks ning
kõigi teiste tootmisetapi torustiku või sellega seotud töötlus- või käitlusrajatiste
kasutajate huvidega, keda see võib mõjutada, ning
ET 78 ET
d) vajadus kohaldada tootmiseks ja tootmisetappide arendamiseks lubade
andmisel liikmesriigi seadusi ja haldusmenetlusi kooskõlas ühenduse
liidu õigusega.
3. Liikmesriigid tagavad vaidluste lahendamise korra ja osalistest sõltumatu asutuse,
kellel on juurdepääs asjakohasele teabele, et lahendada kiiresti tootmisetapi
torustikule juurdepääsuga seotud vaidlused, võttes arvesse lõikes 2 esitatud
kriteeriume ja nende võrkude kasutamist käsitlevatel läbirääkimistel osalejate
võimalikku arvu.
2019/692 artikli 1 lõige 4
4. Piiriülesed vaidlused lahendatakse selles liikmesriigis kehtiva vaidluste lahendamise
korra kohaselt, kelle jurisdiktsiooni jääb tootmisetapi torustik, millele ei võimaldata
juurdepääsu. Kui piiriüleste vaidluste korral jääb asjaomane torustik rohkem kui ühe
liikmesriigi jurisdiktsiooni, konsulteerivad need liikmesriigid omavahel, et tagada
käesoleva direktiivi järjekindel kohaldamine. Kui tootmisetapi torustik saab alguse
kolmandast riigist ja on ühendatud vähemalt ühe liikmesriigiga, siis asjaomased
liikmesriigid konsulteerivad üksteisega ning liikmesriik, kus asub liikmesriikide
võrgu esimene ühenduspunkt, konsulteerib asjaomase kolmanda riigiga, kust
tootmisetapi torustik alguse saab, et tagada asjaomase võrgu suhtes käesoleva
direktiivi järjekindel kohaldamine liikmesriikide territooriumil.
2009/73/EÜ (kohandatud)
Artikkel 2933
Juurdepääs maagaasi hoiustamisele
1. Selleks et korraldada juurdepääsu gaasihoidlatele ja torujuhtmete paketile, kui see on
tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et võimaldada tarbijate varustamisel tõhusat
juurdepääsu võrgule, ning samuti selleks, et korraldada juurdepääsu abiteenustele,
võivad liikmesriigid toimida kas ühe või mõlema lõigetes 3 ja 4 käsitletud menetluse
kohaselt. Neid menetlusi rakendatakse objektiivsete, läbipaistvate ja
mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.
uus
Käesoleva artikli kohasele hoiustamisele juurdepääsu menetluse valimisel võtavad
liikmesriigid arvesse määruse (EL) 2017/1938 artikli 7 kohaselt tehtud ühiste ja
riiklike riskihindamiste tulemusi.
2009/73/EÜ (kohandatud)
Reguleerivad asutused , kui liikmesriigid on nii sätestanud, või liikmesriigid
sõnastavad ja avaldavad kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks
gaasihoidlatele ja torujuhtmete paketile kohaldatav juurdepääsu kord. Nad
ET 79 ET
avalikustavad või kohustavad gaasihoidlate ja ülekandesüsteemide haldureid
avalikustama, milliseid gaasihoidlaid või nende osi või torujuhtmete pakette
lõigetes 3 ja 4 osutatud erinevate menetluste kohaselt pakutakse.
Teise lõigu teises lauses märgitud kohustus ei piira liikmesriikidele esimeses lõigus
antud valikuõigust..
2. Lõikeget 1 sätteid ei kohaldata abiteenuste ja ajutise hoiustamise suhtes, mis on
seotud maagaasi veeldusjaamadega ning on vajalikud taasgaasistamisel ja seejärel
gaasi ülekandesüsteemi toimetamisel.
3. Läbirääkimistel põhineva juurdepääsu korral võtavad reguleerivad asutused
liikmesriigid või reguleerivad asutused, kui liikmesriik on nii sätestanud, vajalikud
meetmed, et ühendatud võrgu territooriumil või sellest väljaspool paiknevad
maagaasiettevõtjad ja vabatarbijad võiksid pidada läbirääkimisi gaasihoidlatele ja
torujuhtmete paketile juurdepääsu saamiseks, kui see on tehniliselt ja/või
majanduslikult vajalik, et võimaldada tõhusat juurdepääsu võrgule ning samuti
selleks, et korraldada juurdepääsu muudele abiteenustele. Läbirääkimiste pidamisel
gaasihoidlatele, torujuhtmete paketile ja teistele abiteenustele juurdepääsu saamiseks
peavad osalised toimima heauskselt.
Gaasihoidlate, torujuhtmete paketi ja muude abiteenuste kasutamise lepingute üle
peetakse läbirääkimisi asjaomase hoidlatevõrgu halduri või maagaasiettevõtjatega.
Reguleerivad asutused , kui liikmesriigid on nii sätestanud, või liikmesriigid
nõuavad, et hoidlatevõrgu haldurid ja maagaasiettevõtjad avaldaksid oma põhilised
gaasihoidlate, torujuhtmete paketi ja abiteenuste kasutamist käsitlevad
kaubandustingimused 1. jaanuariks 2005 ning seejärel kord aastas.
Kõnealuste Teises lõigus osutatud tingimuste väljatöötamisel konsulteerivad
hoidlatevõrgu haldurid ja maagaasiettevõtjad võrgu kasutajatega.
4. Reguleeritud juurdepääsu korral võtavad reguleerivad asutused , kui liikmesriigid on
nii sätestanud, või liikmesriigid vajalikke meetmeid, et anda ühendatud võrgu
territooriumil või sellest väljaspool paiknevatele maagaasiettevõtjatele ja
vabatarbijatele niisugune juurdepääsuõigus gaasihoidlatele, torujuhtmete paketile ja
muudele abiteenustele, mis põhineb avaldatud tariifidel ja/või muudel nende
gaasihoidlate ja torujuhtmete kasutamise tingimustel ja kohustustel, kui see on
tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et võimaldada tõhusat juurdepääsu võrgule
ning samuti selleks, et korraldada juurdepääsu muudele abiteenustele. Reguleerivad
asutused, kui liikmesriigid on nii sätestanud, või liikmesriigid konsulteerivad võrgu
kasutajatega kõnealuste tariifide või tariifide arvestamise metoodika väljatöötamisel.
Vabatarbijatele võib anda juurdepääsuõiguse selle kaudu, et neil võimaldatakse
sõlmida tarnelepinguid konkureerivate maagaasiettevõtjatega, kes ei ole võrgu või
sidusettevõtte omanikud ja/või haldurid.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 3038
Maagaasi otsetorud
1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et:
ET 80 ET
a) vabatarbija territooriumil asutatud maagaasiettevõtja tarniks neile gaasi
otsetoru kaudu ja
b) kõik sellised oma territooriumil asuvad vabatarbijad saaksid
maagaasiettevõtjalt gaasi vastu võtta otsetoru kaudu.
2. Kui otsetorude ehitamiseks ja kasutamiseks on vaja luba, ( näiteks tegevusluba, luba,
kontsessioon, nõusolek või heakskiit ), sätestavad liikmesriigid või nende määratud
pädevad asutused kriteeriumid, mille alusel antakse luba selliste otsetorude
ehitamiseks või kasutamiseks nende territooriumil. Need kriteeriumid peavad olema
objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.
3. Liikmesriigid võivad otsetoru ehitamiseks anda loa, mis sõltub kas võrgule
juurdepääsust keeldumisest artikli 3435 alusel või vaidluste lahendamise menetluse
algatamisest vastavalt artiklile 7341.
uus
II JAGU
JUURDEPÄÄS VESINIKUTARISTULE
Artikkel 31
Kolmandate isikute juurdepääs vesinikuvõrkudele
1. Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse süsteemi kolmandate isikute reguleeritud
juurdepääsuks vesinikuvõrkudele; selline süsteem põhineb avaldatud tariifidel ning
seda kohaldatakse objektiivselt ja vesinikuvõrgu kasutajate vahel vahet tegemata.
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 70 osutatud reguleeriv asutus kiidab nimetatud
tariifid või nende arvutamise aluseks oleva metoodika heaks enne nende jõustumist
vastavalt artiklile 72 ning et need tariifid ja metoodika, kui heaks kiidetakse üksnes
metoodika, avaldatakse enne nende jõustumist.
3. Vesinikuvõrgu halduritel peab olema juurdepääs teiste vesinikuvõrgu haldurite
võrkudele, kui see on vajalik nende ülesannete, sealhulgas vesiniku piiriülese
transpordivõrguga seotud ülesannete täitmiseks.
4. Kuni 31. detsembrini 2030 võivad liikmesriigid otsustada lõiget 1 mitte kohaldada.
Sellisel juhul tagab liikmesriik, et süsteemi kolmandate isikute läbiräägitud
juurdepääsuks vesinikuvõrkudele rakendatakse vastavalt objektiivsetele,
läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Reguleerivad asutused
võtavad vajalikud meetmed, et vesinikuvõrgu kasutajad saaksid pidada läbirääkimisi
vesinikuvõrkudele juurdepääsu üle. Lepinguosalised on kohustatud pidama
läbirääkimisi vesinikuvõrkudele juurdepääsu üle heas usus.
5. Läbirääkimistel põhineva juurdepääsu korral annavad reguleerivad asutused
vesinikuvõrgu kasutajatele suuniseid selle kohta, kuidas kolmandate isikute
reguleeritud juurdepääsu kehtestamine mõjutab kokkulepitud tariife.
Artikkel 32
Kolmandate isikute juurdepääs vesinikuterminalidele
ET 81 ET
1. Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse süsteemi kolmandate isikute läbiräägitud
juurdepääsuks vesinikuterminalidele; sellist süsteemi kohaldatakse objektiivselt,
läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning reguleerivad asutused võtavad vajalikud
meetmed, et vesinikuterminalide kasutajad saaksid pidada läbirääkimisi sellistele
terminalidele juurdepääsu üle. Lepinguosalised on kohustatud pidama läbirääkimisi
juurdepääsu üle heas usus.
2. Reguleerivad asutused jälgivad kolmandate isikute juurdepääsu tingimusi
vesinikuterminalidele ja nende mõju vesinikuturgudele ning võtavad vajaduse korral
konkurentsi kaitsmiseks meetmeid juurdepääsu parandamiseks kooskõlas lõikes 1
sätestatud kriteeriumidega.
Artikkel 33
Juurdepääs vesinikuhoidlale
Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse süsteemi kolmandate isikute reguleerutud
juurdepääsuks vesinikuhoidlale ja torujuhtmete paketile, kui see on tehniliselt ja/või
majanduslikult vajalik, et pakkuda tarbijatele tõhusat juurdepääsu võrgule ning korraldada
juurdepääsu abiteenustele; selline süsteem põhineb avaldatud tariifidel ning seda kohaldatakse
objektiivselt ja vesinikuvõrgu kasutajate vahel vahet tegemata. Liikmesriigid tagavad, et
kõnealused tariifid või nende arvutamise aluseks olev metoodika on enne nende jõustumist
kiidetud heaks reguleeriva asutuse poolt vastavalt artiklile 72.
III JAGU
JUURDEPÄÄSU VÕIMALDAMISEST JA ÜHENDAMISEST
KEELDUMINE
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 3435
Juurdepääsu võimaldamisest ja ühendamisest keeldumine
1. Maagaasi- ja vesinikuettevõtjad võivad võrgule maagaasi- või
vesinikuvõrgule juurdepääsu võimaldamisest või sellesse ühendamisest
keelduda, kui neil puudub vajalik võimsus või kui taotleja juurdepääs võrgule
takistaks neid täitmast neile pandud artikli 3 lõikes 2 nimetatud avaliku teenuse
osutamise kohustusi või kui neil on tõsiseid majanduslikke ja rahalisi raskusi seoses
võta-või-maksa lepingutega, võttes arvesse artiklis 48 sätestatud kriteeriume ja
menetlusi ning liikmesriigi poolt vastavalt kõnealuse artikli lõike 1 kohaselt tehtud
valikut. Sellist keeldumist tuleb nõuetekohaselt põhjendada.
2. Võttes arvesse liikmesriikide ja liidu CO2 heite vähendamise eesmärke,
peavad liikmesriigid võivad võtma võtta asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et
maagaasi- või vesiniku ettevõtja, kes on võimsuse või ühenduse puudumise
tõttu maagaasi- või vesinikusüsteemile võrgule juurdepääsust või
sellesse ühendamisest keeldunud, teeks vajalikud parandused, kui need on
ET 82 ET
majanduslikult otstarbekad või kui võimalik tarbija on nõus nende eest maksma.
Liikmesriigid peavad võtma nimetatud meetmed juhul, kui nad kohaldavad artikli 4
lõiget 4.
uus
3. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside süsteemile
juurdepääsu võimaldamisest võib keelduda üksnes vastavalt [uuesti sõnastatud
gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artiklitele 18 ja 33.
2009/73/EÜ
Artikkel 36
Uus infrastruktuur
1. Maagaasi uue olulise infrastruktuuri, st ühendustorude, maagaasi veeldusjaamade ja
gaasihoidlate suhtes võidakse vastava taotluse korral määratud aja jooksul jätta kohaldamata
artiklid 9, 32, 33 ja 34 ning artikli 41 lõiked 6, 8 ja 10, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) investeering suurendab gaasivarustuse konkurentsi ning parandab
varustuskindlust;
b) investeeringul on niisugune riskitase, et seda ei tehtaks, kui nimetatud vabastus
ei kehtiks;
c) infrastruktuuri omanik peab olema füüsiline või juriidiline isik, kes on
vähemalt õigusliku vormi poolest eraldatud nendest süsteemihalduritest, kelle võrgus
seda infrastruktuuri ehitatakse;
d) infrastruktuuri kasutajatelt võetakse tasu; ja
2019/692 artikli 1 lõike 5 punkt
a
e) vabastus ei tohi kahjustada konkurentsi asjaomastel turgudel, mida
investeering tõenäoliselt mõjutab, maagaasi siseturu tõhusat toimimist, asjaomaste
reguleeritud võrkude tõhusat toimimist ega liidu maagaasi varustuskindlust.
2009/73/EÜ
2. Lõiget 1 kohaldatakse ka olemasoleva infrastruktuuri võimsuse olulise suurenemise
korral ning sellise infrastruktuuri ümberehituse korral, mis võimaldab uute gaasi tarneallikate
kasutuselevõttu.
ET 83 ET
2019/692 artikli 1 lõike 5 punkt
b
3. VIII peatükis osutatud reguleeriv asutus võib teha igal üksikjuhul eraldi otsuse
lõigetes 1 ja 2 osutatud vabastuse kohta.
Enne vabastust käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib riiklik reguleeriv asutus või kohasel
juhul kõnealuse liikmesriigi muu pädev asutus
a) nende liikmesriikide riiklike reguleerivate asutustega, kelle turge uus
infrastruktuur tõenäoliselt mõjutab, ning
b) kolmandate riikide asjakohaste asutustega, kui asjaomane infrastruktuur on
ühendatud liidu võrguga liikmesriigi jurisdiktsiooni alusel ning see saab alguse ühest
või mitmest kolmandast riigist või lõpeb ühes või mitmes kolmandas riigis.
Kui konsulteeritavad kolmanda riigi asutused konsulteerimiskutsele mõistliku aja või
ettenähtud kuni kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul ei vasta, võib asjaomane riiklik reguleeriv
asutus vajaliku otsuse vastu võtta.
2009/73/EÜ
4. Kui kõnealune infrastruktuur asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, võib
amet esitada asjaomaste liikmesriikide reguleerivatele asutustele nõuandva arvamuse, mida
võib kasutada nende otsuse alusena, kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil saadi
vabastustaotlus viimaselt nimetatud reguleerivalt asutuselt.
2019/692 artikli 1 lõike 5 punkt
c
Kui kõik asjaomased reguleerivad asutused jõuavad kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil
saadi vabastustaotlus viimaselt nimetatud reguleerivalt asutuselt, vabastustaotluse osas
kokkuleppele, teavitavad nad ametit oma otsusest. Kui asjaomane infrastruktuur on
liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline ülekandetoru, võib riiklik reguleeriv asutus või kohasel
juhul selle liikmesriigi, kus asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt, muu pädev
asutus konsulteerida enne vabastusotsuse vastuvõtmist kõnealuse kolmanda riigi asjakohase
asutusega, et tagada asjaomase infrastruktuuri suhtes käesoleva direktiivi järjekindel
kohaldamine kõnealuse liikmesriigi territooriumil ja kui see on kohaldatav, kõnealuse
liikmesriigi territoriaalmeres. Kui konsulteeritav kolmanda riigi asutus konsulteerimiskutsele
mõistliku aja või ettenähtud kuni kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul ei vasta, võib asjaomane
riiklik reguleeriv asutus vajaliku otsuse vastu võtta.
2009/73/EÜ
Amet täidab käesoleva artikliga asjaomaste liikmesriikide reguleerivatele asutustele pandud
ülesandeid:
ET 84 ET
a) siis kui kõik reguleerivad asutused ei ole jõudnud kokkuleppele kuue kuu
jooksul alates kuupäevast, mil saadi vabastuse saamise taotlus viimase nimetatud
reguleeriva asutuse poolt või
b) asjaomaste reguleerivate asutuste ühise taotluse alusel.
Kõik reguleerivad asutused võivad taotleda ühiselt, et kolmanda lõigu punktis a viidatud
ajavahemikku pikendataks kõige rohkem kolme kuu võrra.
5. Enne otsuse tegemist konsulteerib amet asjaomaste reguleerivate asutuste ja
taotlejatega.
6. Vabastus võib kehtida uue infrastruktuuri või märkimisväärselt suurendatud
võimsusega olemasoleva infrastruktuuri kogu võimsuse või selle osa suhtes.
Vabastusotsuse tegemisel kaalutakse iga juhu puhul eraldi, kas on vaja kehtestada vabastuse
kestuse ja infrastruktuurile mittediskrimineeriva juurdepääsu tingimused. Kõnealuste
tingimuste üle otsustamisel võetakse eelkõige arvesse ehitatavat lisavõimsust ja olemasoleva
võimsuse muutmist, projekti tähtaega ja liikmesriigis valitsevaid tingimusi.
Enne vabastuse andmist teeb reguleeriv asutus otsuse võimsuse juhtimise ja jaotamise
eeskirjade ja mehhanismide kohta. Nende eeskirjadega nähakse ette, et kõiki potentsiaalseid
infrastruktuuri kasutajaid kutsutakse üles teatama enne uue infrastruktuuri võimsuse jaotamist
oma huvist võimsust omandada, sealhulgas oma tarbeks. Reguleeriv asutus nõuab, et
ülekoormuse juhtimise eeskirjades sätestataks kohustus pakkuda kasutamata võimsust turul
ning et infrastruktuuri kasutajatel oleks õigus omandatud võimsusega järelturul kaubelda.
Käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja e osutatud kriteeriumide hindamisel võtab
reguleeriv asutus arvesse võimsuse jaotamise menetluse tulemusi.
Vabastusotsust, sealhulgas kõigi käesoleva lõike teises lõigus nimetatud tingimuste
kehtestamist tuleb nõuetekohaselt põhjendada ning otsus tuleb avaldada.
7. Liikmesriigid võivad lõikest 3 hoolimata sätestada, et vastavalt olukorrale esitab
reguleeriv asutus või amet ametliku otsuse tegemiseks liikmesriigi asjaomasele asutusele oma
arvamuse vabastustaotluse kohta. See arvamus avaldatakse koos otsusega.
8. Reguleeriv asutus edastab komisjonile kõikide vabastustaotluste koopiad kohe pärast
nende saamist. Pädev asutus teatab otsusest viivitamata komisjonile, lisades kogu otsust
käsitleva asjakohase teabe. Selle teabe võib komisjonile esitada kokkuvõtlikul kujul, et
komisjon saaks teha põhjendatud otsuse. Eelkõige peab teave sisaldama järgmist:
a) üksikasjalikud põhjendused, millele tuginedes reguleeriv asutus või liikmesriik
andis vabastuse või ei andnud vabastust, koos viitega lõikele 1, kaasa arvatud selle
lõike asjakohasele punktile või asjakohastele punktidele, millel selline otsus põhineb,
sealhulgas finantsteave, mis põhjendab vabastust;
b) analüüs, mis on tehtud vabastuse andmise mõju kohta konkurentsile ja
maagaasi siseturu tõhusale toimimisele;
c) vabastuse tähtaja põhjendus ja vabastuse saanud maagaasi infrastruktuuri
tervikvõimsuses osalemise ulatus;
d) ühendustoruga seotud vabastuse puhul asjaomaste reguleerivate asutustega
konsulteerimise tulemused; ning
e) infrastruktuuri panus gaasivarustuse mitmekesistamisse.
9. Kahe kuu jooksul alates teatise saamisele järgnevast päevast, võib komisjon võtta
vastu otsuse, millega nõutakse, et reguleeriv asutus muudaks või tühistaks vabastusotsuse.
ET 85 ET
Seda kahekuulist ajavahemikku võib pikendada veel kahe kuu võrra, kui komisjon soovib
lisateavet. See täiendav ajavahemik algab lõpliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast.
Algset kahekuulist ajavahemikku võib pikendada komisjoni ja reguleeriva asutuse ühisel
nõusolekul.
Kui taotletud teavet ei esitata taotluses ettenähtud aja jooksul, loetakse teatis tagasivõetuks,
välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppu on seda tähtaega komisjoni ja
reguleeriva asutuse ühisel nõusolekul pikendatud või kui reguleeriv asutus on komisjonile
teatanud nõuetekohaselt põhjendatud teadaandes, et ta käsitleb teatist lõplikuna.
Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsuse vabastusotsuse muutmise või tühistamise kohta ühe
kuu jooksul ja teatab sellest komisjonile.
Komisjon säilitab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
Komisjoni heakskiit vabastusotsusele lõpeb kaks aastat pärast otsuse vastuvõtmist, kui selleks
ajaks ei ole infrastruktuuri ehitamist alustatud, ja viis aastat pärast otsuse vastuvõtmist, kui
selleks ajaks ei ole infrastruktuuri kasutusele võetud, välja arvatud juhul, kui komisjon
otsustab, et mis tahes viivitus on tingitud olulistest takistustest, mis ei allu vabastuse saanud
isiku kontrollile.
10. Komisjon võib võtta vastu suunised käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimuste
kohaldamiseks ja sätestada menetluse, mida tuleb järgida käesoleva artikli lõigete 3, 6, 8 ja 9
kohaldamisel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi
vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 51 lõikes 3 osutatud
kontrolliga regulatiivmenetlusele.
uus
V peatükk
Maagaasi ülekandesüsteemi haldurite, hoidlate haldurite ja
süsteemihaldurite suhtes kohaldatavad eeskirjad
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 3513
Ülekandesüsteemi, hoidlatevõrgu ja/või maagaasi veeldusjaamade haldurite ülesanded
1. Iga ülekandesüsteemi, hoidlatevõrgu ja/või maagaasi veeldusjaamade haldur peab:
a) kasutama, hooldama ja arendama majandustingimustele vastavalt turvalist,
töökindlat ja tõhusat ülekande võrku - ja/või hoidlatevõrku ja/või
maagaasi veeldusjaamu, et kindlustada avatud turg, võttes nõuetekohaselt
arvesse keskkonnakaitset, [määruses (EL) 2022/ … (metaanimäärus)]
sätestatud kohustusi ning tagama piisavad vahendid teenuse osutamise
kohustuse täitmiseks;
b) hoiduma vahetegemisestkindlasti vältima vahetegemist võrgukasutajate või
kasutajarühmade vahel, ja eriti sidusettevõtjate eelistamist;
ET 86 ET
c) andma kõigile teistele ülekandesüsteemi halduritele, hoidlatevõrgu halduritele,
maagaasi veeldusjaamade halduritele ja/või jaotussüsteemi halduritele
küllaldast teavet, et tagada maagaasi transport ja hoiustamine kooskõlas
ühendatud võrkude turvalise ja tõhusa kasutamisega; ja
d) andma võrgukasutajatele võrgule tõhusaks juurepääsuks vajalikku teavet.
2. Iga ülekandesüsteemi haldur loob piisava piiriülese võimsuse, et integreerida
üleeuroopaline ülekandetaristuinfrastruktuur, mis rahuldab kõik majanduslikult
mõistlikud ja tehniliselt teostatavad võimsusvajadused ning võtab arvesse gaasi
varustuskindlust.
uus
3. Ülekandesüsteemi haldurid teevad koostööd jaotussüsteemi halduritega nende võrku
ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks jae- ja hulgimüügiturgudel ning
tasakaalustamisturul.
4. Ülekandesüsteemi haldurid tagavad oma rajatistes gaasi kvaliteedi tõhusa juhtimise
kooskõlas kehtivate gaasi kvaliteedi standarditega.
2009/73/EÜ
53. Ülekandesüsteemi haldurite vastuvõetavad gaasiülekandesüsteemi tasakaalustamise
eeskirjad peavad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning
sisaldama eeskirju, mis maksustavad nende võrkude kasutajaid energia
tasakaalustamata tarvitamise eest. Ülekandesüsteemi haldurite teenuste osutamise
tingimused, sealhulgas eeskirjad ja tariifid, kehtestatakse artikli 7241 lõike 7 kohase
metoodika alusel mittediskrimineerival ja kulusid kajastaval viisil, ning need
avaldatakse.
64. Reguleerivad asutused, kui liikmesriigid on nii sätestanud, või liikmesriigid võivad
nõuda ülekandesüsteemi halduritelt ülekandesüsteemi hooldamise ja arendamise,
sealhulgas gaasivõrkude vastastikuse ühendamise võimsuse miinimumstandardite
järgimist.
uus
7. Liikmesriigid võivad ette näha, et üks või mitu lõikes 1 loetletud ülesannetest
määratakse täitmiseks ülekandesüsteemi haldurile, kelle oma ei ole ülekandevõrk,
mille suhtes tuleks asjaomaseid kohustusi muidu kohaldada. Ülekandesüsteemi
haldur, kellele on ülesanded määratud, peab olema sertifitseeritud kas omandisuhte
poolest eraldatud, sõltumatu süsteemihalduri või sõltumatu ülekandesüsteemi halduri
mudeli kohaselt, ning ta peab vastama artiklis 54 sätestatud nõuetele, kuid ta ei pea
olema selle ülekandevõrgu omanik, mille eest ta vastutab.
8. Ülekandesüsteemi haldur peab vastama IX peatükis sätestatud nõuetele ja olema
sertifitseeritud vastavalt artiklile 57. See ei piira selliste ülekandesüsteemi haldurite,
kes on sertifitseeritud kas omandisuhte poolest eraldatud, sõltumatu süsteemihalduri
või sõltumatu ülekandesüsteemi halduri kohaselt, võimalust omal algatusel ja oma
ET 87 ET
järelevalve all delegeerida teatavaid ülesandeid teistele ülekandesüsteemi halduritele,
kes on sertifitseeritud kas omandisuhte poolest eraldatud, sõltumatu süsteemihalduri
või sõltumatu ülekandesüsteemi halduri mudeli kohaselt, kui kõnealune ülesannete
delegeerimine ei ohusta delegeeriva ülekandesüsteemi halduri tegeliku ja sõltumatu
otsustamise õigusi.
9. Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid teevad ühe liikmesriigi piires ja
piirkondlikult koostööd, et tagada rajatiste võimsuse kõige tõhusam kasutamine ja
koostoime nende rajatiste vahel, võttes arvesse süsteemi terviklikkust ja toimimist.
2009/73/EÜ (kohandatud)
105. Ülekandesüsteemi haldurid hangivad oma ülesannete täitmiseks vajalikke
energiakandjaid läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel.
Artikkel 3616
Ülekandesüsteemi omanike ja ülekandesüsteemi haldurite konfidentsiaalsusnõuded
1. Ilma et see piiraks artikli 6830 kohaldamist või muude teabe avalikustamist nõudvate
seaduslike kohustuste täitmist, peab iga ülekandevõrgu, hoidlatevõrgu ja/või
maagaasi veeldusjaamade haldur ning ülekandesüsteemi omanik säilitama oma
äritegevuse käigus saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse ja takistama oma
tegevuse kohta käiva, äriliselt kasuliku teabe diskrimineerivat avalikustamist.
Eelkõige mitte avalikustama mis tahes tundlikku äriteavet äriühingu ülejäänud
osalistele, kui see ei ole vajalik äritehingu tegemiseks. Selleks et tagada teabe
eristamise eeskirjade täielik järgimine, tagavad liikmesriigid, et ülekandesüsteemi
omanik, sealhulgas jaotussüsteemi haldur ühendhalduri puhul, ja äriühingu ülejäänud
osad ei kasuta ühisteenuseid, nt ühiseid õigusteenuseid, välja arvatud üksnes haldus-
või infotehnoloogiaalased teenused.
2. Ülekandesüsteemi, hoidlatevõrgu ja/või maagaasi veeldusjaamade haldurid ei tohi
sidusettevõtjate kaudu maagaasi müümisel ega ostmisel kuritarvitada tundlikku
äriteavet, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt võrgule juurdepääsu
korraldamisel või pidades läbirääkimisi selle saamiseks.
3. Tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajalik teave avalikustatakse.
See kohustus ei piira tundliku äriteabe kaitset.
uus
Artikkel 37
Õigus teha otsuseid uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO 2 heitega
gaaside tootmisrajatiste ülekandesüsteemi ühendamise kohta
1. Ülekandesüsteemi haldurid peavad kehtestama ja avaldama selged ja tõhusad
menetlused uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaaside tootmisrajatiste mittediskrimineerivaks ülekandesüsteemi ühendamiseks.
Nimetatud menetlused esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.
ET 88 ET
2. Ülekandesüsteemi halduritel ei ole õigust lükata tagasi majanduslikult mõistlikke ja
tehniliselt teostatavaid ühendustaotlusi uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega gaaside tootmisrajatiste kohta.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 3823
Volitused teha otsuseid gaasihoidlate, veeldatud maagaasi taasgaasistamisrajatiste ja
tööstustarbijate ülekandesüsteemi ja vesinikuvõrku ühendamise kohta
1. Ülekandesüsteemi haldurid ja vesinikuvõrgu haldurid peavad kehtestama ja
avaldama selged ja tõhusad menetlused maagaasi- ja vesinikuhoidlate ,
veeldatud maagaasi taasgaasistamisrajatiste , vesinikuterminalide ja
tööstustarbijate mittediskrimineerivaks ülekandesüsteemi ja vesinikuvõrku
ühendamiseks ning asjaomased tariifid. Menetlused esitatakse heakskiitmiseks
reguleerivale asutusele.
2. Ülekandesüsteemi haldurid ja vesinikuvõrgu haldurid ei tohi keelduda uue
maagaasi- või vesinikuhoidla , veeldatud maagaasi taasgaasistamisrajatise
, vesinikuterminali või tööstustarbija võrku ühendamisest põhjendusega, et
tulevikus võivad võrgu kasutatavad võimsused olla piiratud või et vajaliku võimsuse
suurendamisega seoses tekivad lisakulud. Ülekandesüsteemi haldur ja
vesinikuvõrgu haldur peavad uue ühenduse jaoks tagama piisava sisse- ja
väljavooluvõimsuse.
Artikkel 6
Piirkondlik solidaarsus
1. Maagaasi siseturul varustuskindluse tagamiseks teevad liikmesriigid koostööd, et
edendada piirkondlikku ja kahepoolset solidaarsust.
2. Selline koostöö hõlmab olukordi, mis lühiajaliselt tulenevad või võivad tuleneda
liikmesriigi tõsisest varustushäirest. See peab sisaldama järgmist:
a) nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/67/EÜ, mis käsitleb
maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid,36 artiklis 8 osutatud riiklike
eriolukorra meetmete kooskõlastamine;
b) vastastikuste elektri- ja maagaasiühenduste määratlemine ja vajaduse korral
väljaarendamine või ajakohastamine ja
c) vastastikuse abi andmise tingimused ja praktiline kord.
3. Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse sellest koostööst.
4. Komisjon võib piirkondliku solidaarsuse vaimus koostöö kohta vastu võtta suunised.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi
sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolliga
regulatiivmenetluse kohaselt.
36
ELT L 127, 29.4.2004, lk 92.
ET 89 ET
VI peatükk
Jaotamine ja tarnimine Maagaasi jaotussüsteemi haldurid
Artikkel 3924
Jaotussüsteemi haldurite määramine
Liikmesriigid määravad või nõuavad, et maagaasiettevõtjad, kellele kuuluvad
jaotussüsteemid, määraksid kas ühe või mitu jaotussüsteemi haldurit ajavahemikuks, mille
liikmesriigid kehtestavad olenevalt tõhususest ja majandusliku tasakaalu näitajatest, ning
tagavad, et need haldurid tegutseksid vastavalt artiklitele 4025, 4226 ja 4327.
Artikkel 4025
Jaotussüsteemi haldurite ülesanded
1. Iga jaotussüsteemi haldur peab vastutama selle eest, et tagatakse süsteemi pikaajaline
võime rahuldada mõistlikku nõudlust gaasi jaotamise järele ning et tema piirkonnas
kasutatakse, hooldatakse ja arendatakse majandustingimustele vastavalt turvalist,
töökindlat ja tõhusat võrku, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnakaitset ,
[määruses (EL) 2022/ … (metaanimäärus)] sätestatud kohustusi ja
energiatõhusust.
uus
2. Kui reguleerivad asutused nii otsustavad, võivad jaotussüsteemi haldurid vastutada
tõhusa gaasikvaliteedi juhtimise tagamise eest oma rajatistes kooskõlas kehtivate
gaasi kvaliteedi standarditega, kui see on vajalik süsteemi haldamiseks seoses
taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside võrku
juhtimisega.
2009/73/EÜ (kohandatud)
32 Jaotussüsteemi haldur ei tohi kunagi teha vahet võrgukasutajate või kasutajarühmade
vahel ega eelistada sidusettevõtjaid.
43. Iga jaotussüsteemi haldur annab mis tahes teisele jaotussüsteemi ja/või
ülekandesüsteemi ja/või maagaasi veeldusjaama ja/või hoidlatevõrgu haldurile
küllaldast teavet, et tagada maagaasi transport ja hoiustamine kooskõlas ühendatud
võrgu turvalise ja tõhusa kasutamisega.
54. Iga jaotussüsteemi haldur annab võrgukasutajatele võrgule tõhusaks juurdepääsuks,
sealhulgas kasutamiseks vajalikku teavet.
65. Kui jaotussüsteemi haldur vastutab gaasi jaotussüsteemi tasakaalustamise eest,
peavad tema vastuvõetud sellealased eeskirjad olema objektiivsed, läbipaistvad ja
mittediskrimineerivad ning sisaldama eeskirju, mis maksustavad võrgu kasutajaid
energia tasakaalustamata tarvitamise eest. Jaotussüsteemi haldurite teenuste
osutamise tingimused, sealhulgas eeskirjad ja tariifid, kehtestatakse artikli 7241 lõike
7 kohase metoodika alusel mittediskrimineerival ja kulusid kajastaval viisil, ning
need avaldatakse.
ET 90 ET
uus
7. Jaotussüsteemi haldurid teevad koostööd ülekandesüsteemi halduritega, et tagada
nende võrku ühendatud turuosaliste tõhus osalemine jae-, hulgi- ja
tasakaalustamisturul sisend-väljundsüsteemis, kuhu jaotusvõrk kuulub.
8. Jaotussüsteemi haldurid peavad kehtestama ja avaldama selged ja tõhusad
menetlused uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaaside tootmisrajatiste mittediskrimineerivaks ülekandesüsteemi ühendamiseks.
Nimetatud menetlused esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.
9. Jaotussüsteemi halduritel ei ole õigust lükata tagasi majanduslikult mõistlikke ja
tehniliselt teostatavaid ühendustaotlusi uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega gaaside tootmisrajatiste kohta.
Artikkel 41
Õigus teha otsuseid uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaaside tootmisrajatiste jaotussüsteemi ühendamise kohta
Reguleerivad asutused kohustavad jaotussüsteemi haldurit avaldama läbipaistvad ja tõhusad
menetlused uute taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
tootmisrajatiste mittediskrimineerivaks ühendamiseks. Nimetatud menetlused esitatakse
heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 4226
Jaotussüsteemi haldurite sõltumatuse tagamine
1. Kui jaotussüsteemi haldur moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, peab
ta olema vähemalt õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises
sõltumatu muust gaasijaotusega mitteseotud tegevusest. See nõue ei tähenda
kohustust eraldada jaotussüsteemi vara vertikaalselt integreeritud ettevõtja omandist.
2. Lisaks lõikes 1 nimetatud nõuetele peab vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks
olev jaotussüsteemi haldur olema sõltumatu nii organisatsiooniliselt kui ka otsuste
tegemises muust gaasijaotusega mitteseotud tegevusest. Selleks peab ta vastama
järgmistele miinimumnõuetele:
a) jaotussüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad isikud ei tohi olla tegevad
vertikaalselt integreeritud maagaasiettevõtja äriühingustruktuuris, mis kas
otseselt või kaudselt vastutabmaa gaasi gaaside tootmise, ülekande
, transportimise ja tarnimise igapäevase juhtimise eest;
b) tuleb võtta vajalikud meetmed jaotussüsteemi halduri juhtimise eest vastutavate
isikute kutsehuvidega arvestamiseks nii, et neil oleks võimalik tegutseda
iseseisvalt;
c) jaotussüsteemi halduril peavad olema tõhusad otsuste tegemise õigused, mis on
sõltumatud integreeritud maagaasiettevõtjast nii hallatavate ja hooldatavate
ET 91 ET
varade kui ka võrgu arendamise suhtes;. nNende ülesannete täitmiseks peavad
jaotussüsteemi halduri käsutuses olema vajalikud ressursid, sealhulgas inim-,
tehnilised, rahalised ja füüsilised ressursid;. sSee ei tohiks tohi takistada
selliste asjakohaste koordineerimismehhanismide olemasolu, mis tagavad
emaettevõtja õiguste kaitse seoses majandusliku ja juhtimisalase järelevalvega
tütarettevõtja varalise tasuvuse üle, mida tehakse kaudselt vastavalt artikli 7241
lõikele 7;. eEelkõige peab see võimaldama emaettevõtjal kiita heaks
jaotussüsteemi halduri iga-aastast eelarvet või mis tahes samaväärset
dokumenti ning määrata kindlaks oma tütarettevõtja võlgade ülempiiri;. sSee ei
tohi võimaldada emaettevõtjal sekkuda tütarettevõtja igapäevategevusse ega
konkreetsetesse jaotusliinide ehitamise ega uuendamisega seotud otsustesse,
mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava ega muude samaväärsete
dokumentide tingimusi, ja
d) jaotussüsteemi haldur peab kehtestama nõuetele vastavuse programmi, milles
sätestatakse meetmed diskrimineeriva käitumise vältimiseks, ning tagab, et
järelevalve selle täitmise üle oleks piisavalt range;. nNõuetele vastavuse
programmis sätestatakse kõnealuse eesmärgi saavutamiseks töötajatele
konkreetsed kohustused;. nNõuetele vastavuse programmi eest vastutav isik
või organ (jaotussüsteemi halduri järelevalveametnik) esitab võetud meetmete
aastaaruande artikli 7039 lõikes 1 osutatud reguleerivale asutusele ning see
avaldatakse;. jJaotussüsteemi halduri järelevalveametnik on täiesti sõltumatu
ning tal on juurdepääs kõikidele oma ülesande täitmiseks vajalikele
jaotussüsteemi halduri ja tema sidusettevõtjate andmetele.
3. Kui jaotussüsteemi haldur moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, tagab
liikmesriik, et tema tegevust jälgiksid reguleerivad asutused või muud pädevad
organid, et ta ei kasutaks oma vertikaalset integreeritust konkurentsi moonutamiseks.
Eelkõige ei tohi vertikaalselt integreeritud jaotussüsteemi haldurid oma suhtlemise ja
kaubamärkidega tekitada segadust seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja
tarneharu eraldiseisvusega.
4. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata integreeritud
maagaasiettevõtjate suhtes, kes teenindavad vähem kui 100000100 000 võrku
ühendatud tarbijat.
Artikkel 4327
Jaotussüsteemi halduritele esitatavad konfidentsiaalsusnõuded
1. Ilma et see piiraks artikli 6830 kohaldamist või muude teabe avalikustamist nõudvate
seaduslike kohustuste täitmist, peab iga jaotussüsteemi haldur säilitama oma
äritegevuse käigus saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse ja takistama oma
tegevuse kohta käiva, äriliselt kasuliku teabe diskrimineerivat kasutamist.
2. Jaotussüsteemi haldurid ei tohi maagaasi müümisel ega ostmisel sidusettevõtjate
poolt kuritarvitada tundlikku äriteavet, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt
võrgule juurdepääsu korraldamisel või pidades läbirääkimisi selle saamiseks.
Artikkel 4428
Maagaasi suletud jaotusvõrgud
ET 92 ET
1. Piiramata lõike 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid sätestada, et riiklikud
reguleerivad asutused või teised pädevad asutused liigitavad võrgu, mis jaotab
maa gaasi geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha
piires ega varusta kodutarbijaid, suletud jaotusvõrguks, kui:
a) konkreetsetel tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel on selle võrgu
kasutajate tegevus või tootmisprotsess ühendatud või
b) kõnealune võrk jagab maa gaasi peamiselt võrgu omanikule või haldurile
või nende sidusettevõtjatele.
2. Liikmesriigid võivad sätestada, et riiklikud reguleerivad asutused annavad
maagaasi suletud jaotusvõrgu haldurile vabastuse artikli 2732 lõikest 1 tulenevast
nõudest saada tariifidele või nende arvestamise aluseks olevale metoodikale enne
nende jõustumist heakskiit vastavalt artiklile 7241.
3. Lõike 2 alusel vabastuse andmise korral vaadatakse kohaldatavad tariifid või nende
arvutamise aluseks olev metoodika läbi ja kiidetakse artikli 7241 kohaselt heaks
maagaasi suletud jaotusvõrgu kasutaja taotluse alusel.
4. Kui võrku kasutavad aeg-ajalt vähesed kodumajapidamised, kes on jaotusvõrgu
omanikuga töösuhtes või sarnases suhtes ning kes asuvad suletud jaotusvõrgu
teeninduspiirkonnas, ei välista see lõike 2 alusel vabastuse andmist.
uus
5. Suletud jaotusvõrke käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses jaotusvõrkudena.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 4529
Ühendatud ettevõtja
Artikli 2644 lõige 1 ei takista ülekandesüsteemi, jaotussüsteemi, gaasihoidla ja veeldusjaama
ühendhalduri tegevust tingimusel, et kõnealune haldur vastab artikli 549 lõikes 1
või artiklites 5514 ja 5615 või IXIV peatükis IX sätestatud nõuetele või tema suhtes
kohaldatakse artikli 4982 lõiget 6.
ET 93 ET
uus
VII PEATÜKK
Spetsiaalsete vesinikuvõrkude suhtes kohaldatavad eeskirjad
Artikkel 46
Vesinikuvõrgu, -hoidla ja -terminali halduri ülesanded
1. Kõik vesinikuvõrgu, -hoidla ja -terminali haldurid peavad vastutama selle eest, et:
a) kasutatakse, hooldatakse ja arendatakse majandustingimustele vastavalt
turvalist ja töökindlat vesiniku transportimise või hoiustamise taristut, võttes
nõuetekohaselt arvesse keskkonda ning tehes tihedat koostööd ühendatud ja
naabruses asuvate vesinikuvõrkude halduritega;
b) tagatakse vesinikusüsteemi pikaajaline võime rahuldada mõistlikku nõudlust
vesiniku transpordi ja hoiustamise järele;
c) tagatakse oma kohustuste täitmiseks kohased vahendid;
d) antakse võrguga ühendatud kõikide teiste võrkude või süsteemide halduritele
piisavat teavet, et tagada turvaline ja tõhus toimimine, kooskõlastatud areng
ning ühendatud võrgu koostalitlusvõime;
e) ei tehta vahet võrgukasutajate või kasutajarühmade vahel ega eelistata
sidusettevõtjaid; ja
f) antakse võrgukasutajatele taristule tõhusaks juurdepääsuks vajalikku teavet;
g) võetakse kõik mõistlikud meetmed, et oma tegevuses vesinikuheidet vältida ja
minimeerida, ning viiakse korrapäraste ajavahemike järel läbi kõigi halduri
vastutusalasse kuuluvate asjakohaste komponentide kontroll vesinikulekke
avastamiseks ja kõrvaldamiseks;
h) pädevatele asutustele esitatakse vesinikulekke avastamise aruanne ja vajaduse
korral parandus- või asendusprogramm.
2. Kõik vesinikuvõrgu haldurid loovad piisava piiriülese võimsuse, et integreerida
üleeuroopaline vesinikutaristu, mis rahuldab kõik majanduslikult mõistlikud ja
tehniliselt teostatavad võimsusvajadused ning võtab arvesse vesiniku
varustuskindlust.
3. Vesinikuvõrgu haldurid võivad olla vastutavad tõhusa vesiniku kvaliteedijuhtimise
tagamise eest oma võrkudes kooskõlas kehtivate vesiniku kvaliteedi standarditega,
kui see on süsteemi haldamiseks vajalik ja reguleeriva asutuse heakskiidul.
Artikkel 47
Olemasolevad vesinikuvõrgud
1. Liikmesriigid võivad otsustada teha erandi käesoleva direktiivi artiklite 31, 62, 63 ja
64 ning [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]
artiklite 6 ja 47 nõuetest vesinikuvõrkudele, mis kuulusid vertikaalselt integreeritud
ET 94 ET
ettevõtjale [jõustumise kuupäev]. Erandi kohaldamisala piirdub võrgu
läbilaskevõimega, mis on kasutuses [jõustumise kuupäev].
2. Erand peab olema ajaliselt piiratud ja see kaotab kehtivuse:
a) kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja esitab reguleerivale asutusele taotluse
erandi lõpetamiseks ja reguleeriv asutus kiidab sellise taotluse heaks;
b) kui erandist kasu saav vesinikuvõrk on ühendatud teise vesinikuvõrku;
c) kui erandist kasu saavat vesinikuvõrku või selle võimsust suurendatakse;
d) hiljemalt 31. detsembril 2030.
Artikkel 48
Geograafiliselt piiratud vesinikuvõrgud
1. Liikmesriigid võivad ette näha, et reguleerivad asutused võivad teha erandi artiklist
62 vesinikuvõrkude puhul, mis transpordivad vesinikku ühest sisendpunktist piiratud
arvu väljundpunktideni geograafiliselt piiratud alal, tööstus- või
kaubanduspiirkonnas.
2. Lõike 1 kohaseid erandeid kohaldatakse vähemalt kuni 31. detsembrini 2030. Alates
1. jaanuarist 2031 kaotab erand kehtivuse, kui on täidetud üks järgmistest
tingimustest:
a) kui konkureeriv taastuvallikatest toodetud vesiniku tootja soovib juurdepääsu
võrgule;
b) kui erandiga hõlmatud vesinikuvõrk ühendatakse teise vesinikuvõrku.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva lõike punktis a
osutatud juurdepääsutaotlustest teatatakse reguleerivale asutusele.
Artikkel 49
Vesiniku ühendustorud kolmandate riikidega
1. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste vesiniku ühendustorude suhtes
kohaldatakse vesinikuvõrkudele kehtivaid eeskirju, mis on sätestatud käesolevas
direktiivis ja [uuesti sõnastatud gaasimääruses, ettepanek dokumendis COM(2021)
xxx]. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste eeskirjade jõustamisel võetakse arvesse
nende tõhusat kohaldamist liidu territooriumil ja ühendustorude integreeritud
olemust.
2. Lõikes 1 sätestatud nõuete rakendamiseks sõlmib liit iga vesinikuühendustoru kohta
enne selle käitamist valitsustevahelise kokkuleppe ühendatud kolmanda riigiga või
kolmandate riikidega; selles kokkuleppes sätestatakse asjaomase
vesinikuühendustoru käitamiseeskirjad, kui komisjon on kindlaks teinud, et selline
kokkulepe on vajalik lõikes 1 osutatud eeskirjade järgimise tagamiseks.
3. Selline valitsustevaheline kokkulepe võib vajaduse korral sisaldada eeskirju, millega
täpsustatakse kolmandate isikute juurdepääsu, tariifikorralduse ja vesiniku
ühendustoru halduri eraldamise nõuete rakendamist, samuti taastuvallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku sertifitseerimise eeskirju, sealhulgas
eeskirju, millega tagatakse nõutavate andmete kogumine ja elektrist toodetud
ET 95 ET
vesiniku kui taastuvallikatest toodetud vesiniku arvestamise kriteeriumide
kohaldamine.
Artikkel 50
Vesinikuvõrkude, -hoidlate ja -terminalide haldurite konfidentsiaalsusnõuded
1. Ilma et see piiraks teabe avalikustamist nõudvate seadusest tulenevate kohustuste
täitmist, peavad kõik vesinikuvõrgu, hoidlate või vesinikuterminali haldurid ning
vesinikuvõrgu omanikud säilitama oma äritegevuse käigus saadud tundliku äriteabe
konfidentsiaalsuse ja takistama oma tegevuse kohta käiva, äriliselt kasuliku teabe
diskrimineerivat avalikustamist. Eelkõige juhul, kui vesinikuvõrgu, -hoidla või -
terminali haldur või vesinikuvõrgu omanik moodustab osa vertikaalselt integreeritud
ettevõtjast, ei avalda ta tundlikku äriteavet äriühingu ülejäänud osadele, välja arvatud
juhtudel, kui sellise teabe avaldamine on vajalik äritehingu sooritamiseks.
2. Vesinikuvõrgu, -hoidla või -terminali haldur ei tohi sidusettevõtjate kaudu vesiniku
müümisel ega ostmisel kuritarvitada tundlikku äriteavet, mida nad on saanud
kolmandatelt isikutelt võrgule juurdepääsu korraldamisel või pidades läbirääkimisi
selle saamiseks.
3. Tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajalik teave avalikustatakse.
See kohustus ei piira tundliku äriteabe kaitset.
VIII peatükk
Võrgu integreeritud kavandamine
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 5122
Võrkude arendamine ja volitused teha investeerimisotsuseid
1. Hiljemalt pPärast konsulteerimist kõikide asjaomaste sidusrühmadega esitavad
kõik ülekandesüsteemi haldurid igal aastal iga kahe aasta järel
asjaomasele reguleerivale asutusele võrgu kümneaastase arengukava, mis
põhineb olemasoleval ja prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel. Iga liikmesriigi
kohta peab olema vähemalt üks võrgu arengukava. Taristuettevõtjad, sealhulgas
maagaasi veeldusjaamade haldurid, hoidlate haldurid, jaotussüsteemi haldurid ning
vesinikuettevõtjad, kaugküttetaristu käitajad ja elektriettevõtjad peavad
jaotussüsteemi halduritele esitama ja vahetama kogu asjakohast teavet, mis on vajalik
ühtse kava väljatöötamiseks. Võrgu arengukava sisaldab tõhusaid meetmeid, et
tagada maagaasi süsteemi piisav võimsus ja tarnekindlus. , eelkõige määruse
(EL) 2017/1938 kohaste taristustandardite järgimine. Kümneaastane võrgu
arengukava avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks veebisaidil .
2. Võrgu kümneaastane arengukava eelkõige:
a) esitleb turuosalistele sisaldab peamist ülekandeinfrastruktuuri taristut,
mida tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või uuendada;
ET 96 ET
b) loetleb kõik otsustatud investeeringud ja määrab kindlaks uued investeeringud,
mida tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul, ja
uus
c) sisaldab teavet taristu kohta, mida saab või kavatsetakse kasutusest
kõrvaldada; ja
2009/73/EÜ
uus
dc) esitab investeerimis - ja dekomisjoneerimis projektide ajakava;.
uus
e) põhineb asjaomaste taristuettevõtjate, sealhulgas asjaomaste jaotussüsteemi
haldurite vahel välja töötatud, vähemalt gaasi ja elektrit hõlmava ühise
stsenaariumi alusel;
f) peab olema kooskõlas määruse 2017/1938 artikli 7 kohaste ühiste ja riiklike
riskihindamiste tulemustega;
g) peab olema kooskõlas lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ja selle
ajakohastatud versioonidega ning määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud
lõimitud riiklike energia- ja kliimaaruannetega ning toetama määruse (EL)
2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärki.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
3. Võrgu kümneaastase arengukava väljatöötamisel võtab ülekandesüsteemi haldur
täielikult arvesse süsteemi laiendamise alternatiivide potentsiaali, näiteks
tarbimiskaja kasutamist, samuti eeldatavat tarbimist pärast energiatõhususe esikohale
seadmise põhimõtte kohaldamist, kaubandust teiste riikidega ja liiduülest võrgu
arengukava. Ülekandesüsteemi haldur hindab, kuidas tegeleda võimaluse korral
elektri- ja gaasisüsteemides esineva vajadusega, sealhulgas teabega energia
salvestamise optimaalse asukoha ja suuruse ning elektri jõul gaasi tootmise kohta.
kasutab ülekandesüsteemi haldur tootmise, tarnimise ja tarbimise ning teiste
riikidega toimuva kaubanduse mõistlikke prognoose, võttes arvesse piirkondlikesse
ja ühenduseülestesse võrkudesse, samuti gaasihoidlatesse ja veeldatud maagaasi
taasgaasistamisrajatistesse tehtavate investeeringute kavasid..
4. Reguleeriv asutus konsulteerib võrgu kümneaastase arengukava osas selgel ja
läbipaistval viisil kõikide tegelike või võimalike süsteemi kasutajatega. Isikutelt või
ettevõtetelt, kes väidavad enda olevat võimalikud võrgu kasutajad, võib nõuda oma
väite põhjendamist. Reguleeriv asutus avaldab konsulteerimise tulemused, eelkõige
võimalikud investeerimisvajadused.
ET 97 ET
5. Reguleeriv asutus analüüsib, kas võrgu kümneaastane arengukava hõlmab kõiki
konsultatsioonide käigus tuvastatud investeerimisvajadusi ja kas see on kooskõlas
kõige hiljutisemate Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku
(ENTSOG) poolt määruse (EL) 2017/1938 artikli 7 kohaselt tehtud tarne- ja
taristuhäirete stsenaariumide liiduüleste simulatsioonide tulemustega ning
piirkondlike ja riiklike riskihindamistega ning mittesiduva ühenduse
liidu ülese võrgu kümneaastase arengukavaga (ühenduse liidu ülese
võrgu arengukava), millele osutatakse määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1
punktis b määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõike 3 punktis b. Kui tekib kahtlus
kooskõla suhtes mittesiduva ühenduse liidu ülese võrgu kümneaastase
arengukavaga, konsulteerib reguleeriv asutus ACERiga ametiga. Reguleeriv
asutus või nõuda ülekandesüsteemi haldurilt võrgu kümneaastase arengukava
muutmist.
uus
Pädevad ametiasutused analüüsivad, kas võrgu kümneaastane arengukava on
kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud riikliku energia- ja
kliimakavaga ning selle ajakohastatud versioonidega ja lõimitud riiklike energia- ja
kliimaalaste aruannetega.
2009/73/EÜ
uus
6. Reguleeriv asutus jälgib ja hindab kümneaastase võrgu arengukava rakendamist.
7. Kui ülekandesüsteemi haldur sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu
ülekandesüsteemi haldur ei tee võrgu kümneaastases arengukavas ettenähtud
investeeringut, mis oleks tulnud teha järgneva kolme aasta jooksul, muudel kui
väljaspool tema kontrolli olevatel ülekaalukatel põhjustel, tagavad liikmesriigid, et
reguleeriv asutus peab võtma vähemalt ühe järgmistest meetmetest, et tagada
kõnealuse investeeringu tegemine, kui kõnealune investeering on endiselt oluline
viimase võrgu kümneaastase arengukava kohaselt:
a) nõudma ülekandesüsteemi haldurilt kõnealuse investeeringu tegemist;
b) korraldama kõnealuse investeeringu tegemiseks kõigile investoritele avatud
pakkumismenetluse või
c) kohustama ülekandesüsteemi haldurit suurendama kapitali vajaliku
investeeringu rahastamiseks ja lubama sõltumatutel investoritel kapitalis
osaleda.
Kui reguleeriv asutus on oma volitusi esimese lõigu punkti b alusel kasutanud, võib
ta kohustada ülekandesüsteemi haldurit nõustuma ühe või mitme järgmise
tingimusega:
a) rahastajaks on kolmas isik,
b) ehitajaks on kolmas isik,
c) vastavad uued varad hangitakse ise; või
ET 98 ET
d) vastavat uut vara kasutatakse ise.
Ülekandesüsteemi haldur annab investoritele kogu vajaliku teabe investeeringu
tegemiseks, ühendab uued varad ülekandevõrku ja teeb oma parima
investeerimisprojekti elluviimise hõlbustamiseks.
Asjakohase rahastamiskorra kiidab heaks reguleeriv asutus.
8. Kui reguleeriv asutus on oma volitusi lõike 7 esimese lõigu alusel kasutanud, katab
asjaomane tariifikorraldus kõnealuse investeeringu kulud.
uus
Artikkel 52
Vesinikuvõrgu arendamise aruanded
1. Vesinikuvõrgu haldurid esitavad reguleerivale asutusele selle asutuse määratud
korrapäraste ajavahemike järel ülevaate vesinikuvõrgu taristust, mida nad kavatsevad
arendada. Kõnealune ülevaade
a) sisaldab teavet võimsusvajaduste kohta nii mahu kui ka kestuse osas, nagu
võrgukasutajad ja vesinikuvõrgu haldurid on kokku leppinud.
b) sisaldab teavet selle kohta, mil määral kasutatakse vesiniku transportimiseks
kohandatud maagaasitorustikke;
c) on kooskõlas lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ja selle ajakohastatud
versioonidega ning määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud lõimitud riiklike
energia- ja kliimaaruannetega ning toetab määruse (EL) 2021/1119 artikli 2
lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärki.
2. Vesinikuhoidlate ja -terminalide haldurid esitavad vesinikuvõrgu halduritele ülevaate
koostamiseks vajaliku asjakohase teabe ja vahetavad seda üksteisega.
3. Reguleeriv asutus vaatab ülevaate läbi. Seejuures võetakse arvesse vesinikuvõrgu
üldist energiamajanduslikku vajadust ning artikli 51 lõike 2 punkti e alusel välja
töötatud ühise stsenaariumi raamistikku.
4. Reguleeriv asutus võtab ülevaate läbivaatamist arvesse sihtotstarbeliste tasude
heakskiitmisel [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021)
xxx] artikli 4 tähenduses.
5. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad korrapäraselt ühisaruande vesinikusüsteemi
arendamise kohta, mis põhineb reguleerivale asutusele esitatud ülevaatel. Nad
võtavad arvesse reguleeriva asutuse kontrolli vastavalt lõikele 4.
6. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada artiklis 51 sätestatud nõudeid
vesinikuvõrgu haldurite suhtes.
Artikkel 53
Piiriülese vesinikutaristu rahastamine
1. Kui vesiniku ühendustoru projekt on lisatud kogu ELi hõlmavasse kümneaastasesse
võrgu arengukavasse, millele on osutatud [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek
dokumendis COM(2021) xxx] artiklis 29, ja kui kõnealune projekt ei ole ühist huvi
ET 99 ET
pakkuv projekt, nagu on osutatud [määruse xxx (üleeuroopalise energiataristu
suuniste kohta)] II peatükis ja I lisa punktis 3, koostavad külgnevate ja mõjutatud
vesinikuvõrkude haldurid projektikava, sealhulgas taotluse kulude piiriüleseks
jaotamiseks, ning esitavad selle ühiselt asjaomastele reguleerivatele asutustele
ühiseks heakskiitmiseks.
2. Projektikavale ja kulude piiriülese jaotamise taotlusele lisatakse projektipõhine
kulude-tulude analüüs, milles võetakse arvesse kasu väljaspool asjaomaste
liikmesriikide piire, ning äriplaan, milles on hinnatud projekti rahalist elujõulisust,
mis sisaldab rahastamislahendust ja milles täpsustatakse, kas asjaomased
vesinikuvõrgu haldurid lepivad kokku põhjendatud ettepanekus kulude piiriülese
jaotamise kohta.
3. Asjaomased reguleerivad asutused võtavad pärast vesinikuvõrgu halduritega
konsulteerimist vastu kooskõlastatud otsused projekti iga võrguhalduri kantavate
investeerimiskulude jaotamise kohta.
4. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei jõua kuue kuu jooksul taotluse osas
kokkuleppele, teeb ACER otsuse määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõike 10 kohast
menetlust järgides.
5. Pärast 31. detsembrit 2030 peavad kõik mõjutatud vesinikuvõrkude haldurid pidama
läbirääkimisi rahalise hüvitise süsteemi üle, et tagada piiriülese vesinikutaristu
rahastamine. Selle väljatöötamisel viivad vesinikuvõrgu haldurid läbi ulatusliku
konsulteerimise, millesse on kaasatud kõik asjaomased turuosalised.
6. Asjaomased vesinikuvõrgu haldurid lepivad rahalise hüvitamise süsteemis kokku
kolme aasta jooksul ja 31. detsembriks 2033. Kui selle aja jooksul kokkuleppele ei
jõuta, teevad asjaomased reguleerivad asutused kahe aasta jooksul ühise otsuse. Kui
asjaomased reguleerivad asutused ei jõua kahe aasta jooksul ühisele kokkuleppele,
teeb ACER otsuse määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõike 10 kohast menetlust
järgides.
7. Rahalise hüvitamise süsteemi rakendatakse kooskõlas artikli 72 lõike 1 punktiga b.
8. Rahalise hüvitamise mehhanismile üleminekul ei mõjuta kehtestatud rahalise
hüvitamise mehhanism olemasolevaid lepinguid seoses võimsusega.
9. Käesolevas artiklis sätestatud protsessi rakendamiseks vajalikud täiendavad
üksikasjad, sealhulgas nõutavad protsessid ja tähtajad ning hüvitamismehhanismi
läbivaatamise ja vajaduse korral muutmise protsess, mis võimaldab võtta arvesse
tariifide muutumist ja vesinikuvõrkude arengut, sätestatakse võrgueeskirjas, mis on
koostatud [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]
artikli 54 alusel.
ET 100 ET
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
IX peatükk
Ülekandesüsteemi haldurite eraldamine
1. JAGU
OMANDISUHETE ERALDAMINE
Artikkel 549
Ülekandesüsteemide ja ülekandesüsteemi haldurite eraldamine
1. Liikmesriigid tagavad, et alates 3. märtsist 2012:
a) kõik ülekandesüsteemi omavad ettevõtjad tegutsevad ülekandesüsteemi
halduritena;
b) sama isik või samad isikud ei või:
i) otseselt ega kaudselt kontrollida tootmise või tarnimisega seotud
ülesandeid täitvat ettevõtjat ning otseselt ega kaudset kontrollida
ülekandesüsteemi haldurit või ülekandesüsteemi, või teostada nende üle
mis tahes õigusi, ega
ii) otseselt ega kaudselt kontrollida ülekandesüsteemi haldurit või
ülekandesüsteemi ning otseselt või kaudset kontrollida tootmise või
tarnimisega seotud ülesandeid täitvat ettevõtjat, või teostada selle üle mis
tahes õigusi;
c) ei tohi samal isikul või samadel isikutel olla samaaegselt õigust määrata
tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitva ettevõtja kui ka
ülekandesüsteemi halduri või ülekandesüsteemi nõukogu, juhatuse või
ettevõtjat seadusejärgselt esindava organi liikmeid ega otseselt ega kaudselt
kontrollida tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvat ettevõtjat või
teostada selle üle mis tahes õigusi; ja
d) ei ole samal isikul õigust olla nii tootmis- või tarneülesandeid täitva ettevõtja
kui ka ülekandesüsteemi haldurit või ülekandesüsteemi nõukogu, juhatuse või
ettevõtjat seadusejärgselt esindava organi liige.
2. Lõike 1 punktides b ja c osutatud õigused on eelkõige järgmised:
a) hääleõigus;
b) õigus nimetada ametisse nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusejärgselt
esindava organi liikmeid; või
c) enamusosaluse omamine.
3. Lõike 1 punkti b kohaldamisel hõlmab tähendab väljend mõiste
„tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitev ettevõtja“ väljendit „tootmis- või
tarneülesandeid täitev ettevõtja“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
ET 101 ET
2009/72/EÜ (EL) 2019/944 37 38 (13. juuli 2009. aasta direktiivi, mis käsitleb
elektrienergia siseturu ühiseeskirju) 39 tähenduses ning terminid „ülekandesüsteemi
haldur“ ja „ülekandesüsteem“ hõlmavad tähendavad ka termineid
„edastusvõrgu haldur“ ja „edastusvõrk“ selle direktiivi tähenduses.
4. Liikmesriikidel on lubatud teha lõike 1 punktidest b ja c erandeid kuni 3. märtsini
2013, tingimusel, et ülekandesüsteemi haldurid ei moodusta osa vertikaalselt
integreeritud ettevõtjast.
5. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui kaks
või rohkem ülekandesüsteemi omavat ettevõtjat on loonud ühisettevõtte, mis
tegutseb asjaomaste ülekandesüsteemide haldurina kahes või rohkemas liikmesriigis.
Mitte ükski teine ettevõtja ei tohi ühisettevõttesse kuuluda, välja arvatud juhul, kui
ettevõtja on artikli 5515 alusel heaks kiidetud sõltumatu süsteemihaldurina või
sõltumatu ülekandesüsteemi haldurina 3. jaopeatüki IV tähenduses.
6. Käesoleva artikli rakendamisel, juhul kui lõike 1 punktis b, c ja d osutatud isik on
liikmesriik või avalik-õiguslik asutus, ei tohi kaks erinevat avalik-õiguslikku asutust,
kes teostavad kontrolli ühelt poolt ülekandesüsteemi halduri või ülekandesüsteemi
üle ja teiselt poolt tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitva ettevõtja üle,
olla sama isik või samad isikud.
7. Liikmesriigid tagavad, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olnud
ülekandesüsteemi halduri käsutuses olevat artiklis 3616 osutatud tundlikku äriteavet
ei edastata tootmis- ja tarneülesandeid täitvatele ettevõtjatele ning sellise
ülekandesüsteemi halduri töötajaid ei viida üle tootmis- ja tarneülesandeid täitvasse
ettevõttesse.
2019/692 artikli 1 lõike 2 punkt
a
8. Kui 3. septembril 2009 kuulus ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud
ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada. Kui tegemist on
liikmesriiki ja kolmandat riiki ühendava ülekandesüsteemi osaga, mis asub kõnealuse
liikmesriigi piiri ja kõnealuse liikmesriigi võrgu esimese ühenduspunkti vahel ning
kui 23. mail 2019 kuulub ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud ettevõtjale,
võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada.
2009/73/EÜ
Sellisel juhul asjaomane liikmesriik kas
a) määrab sõltumatu süsteemihalduri vastavalt artiklile 5514 või
b) järgib 3. jaoIV peatüki sätteid.
37
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu
ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).
38
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia
siseturu ühiseeskirju (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
39
Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 55.
ET 102 ET
2019/692 artikli 1 lõike 2 punkt
b
9. Kui 3. septembril 2009 kuulus ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud ettevõtjale
ning on olemas kord, mis tagab ülekandesüsteemi halduritele suurema sõltumatuse
kui 3. jaoIV peatüki sätted, võib liikmesriik otsustada käesoleva artikli lõiget 1 mitte
kohaldada.
Kui tegemist on liikmesriiki ja kolmandat riiki ühendava ülekandesüsteemi osaga,
mis asub kõnealuse liikmesriigi piiri ja kõnealuse liikmesriigi võrgu esimese
ühenduspunkti vahel ning kui 23. mail 2019 kuulub ülekandesüsteem vertikaalselt
integreeritud ettevõtjale ning on olemas kord, mis tagab ülekandesüsteemi halduritele
suurema sõltumatuse kui 3. jaoIV peatüki sätted, võib kõnealune liikmesriik
otsustada käesoleva artikli lõiget 1 mitte kohaldada.
2009/73/EÜ (kohandatud)
10. Enne ettevõtja heakskiitmist ja ülekandesüsteemi halduriks määramist vastavalt
lõikele 9 kohaselt, peab ta olema sertifitseeritud käesoleva direktiivi artikli 6510
lõigetes 4, 5 ja 6 ning määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 3 sätestatud korras., mille
kohaselt Pärast seda komisjon kontrollib, et olemasolev kord tagab
ülekandesüsteemi haldurile selgelt suurema sõltumatuse kui 3. jaoIV peatüki sätted.
11. Igal juhul ei takistata vertikaalselt integreeritud ettevõtjaid, kes omavad
ülekandesüsteemi, võtmast lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks vajalikke meetmeid.
12. Tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvatel ettevõtjatel ei tohi mingil juhul
olla võimalik otseselt või kaudselt kontrollida eraldatud ülekandesüsteemi haldureid
või teostada nende üle mis tahes kontrolli lõiget 1 kohaldavates liikmesriikides.
2. JAGU
SÕLTUMATUD SÜSTEEMIHALDURID
Artikkel 5514
Sõltumatud süsteemihaldurid
2019/692 artikli 1 lõige 3
(kohandatud)
uus
1. Kui ülekandesüsteem kuulus 3. septembril 2009 vertikaalselt integreeritud
ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada artikli 569 lõiget 1 mitte kohaldada ja määrata
ülekandesüsteemi omaniku ettepaneku alusel sõltumatu süsteemihalduri.
Kui tegemist on liikmesriiki ja kolmandat riiki ühendava ülekandesüsteemi osaga,
mis asub kõnealuse liikmesriigi piiri ja kõnealuse liikmesriigi võrgu esimese
ühenduspunkti vahel ning kui 23. mail 2019 kuulub kuulus ülekandesüsteem
ET 103 ET
vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib kõnealune liikmesriik otsustada artikli 599
lõiget 1 mitte kohaldada ja määrata ülekandesüsteemi omaniku ettepaneku alusel
sõltumatu süsteemihalduri.
Sõltumatu süsteemihalduri määramine esitatakse heakskiitmiseks komisjonile.
2. Liikmesriik võib sõltumatu süsteemihalduri heaks kiita ja määrata ainult järgmistel
juhtudel:
a) haldurikandidaat on tõendanud, et ta vastab artikli 549 lõike 1 punktides b, c ja
d sätestatud nõuetele;
b) haldurikandidaat on tõendanud, et tema käsutuses on artiklis 3513 sätestatud
ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, tehnilised, füüsilised ja inimressursid;
c) haldurikandidaat kohustub järgima võrgu kümneaastast arengukava, mille üle
teostab järelevalvet reguleeriv asutus;
d) ülekandesüsteemi omanik on tõendanud, et ta suudab täita käesoleva artikli
lõikes 5 sätestatud kohustused,. sSelleks esitab ta kõik kandideeriva ettevõtja
ning teiste asjaomaste isikutega sõlmitavate kokkulepete projektid; ja
e) haldurikandidaat on tõendanud, et ta suudab täita määrusest (EÜ) nr 715/2009
[uuesti sõnastatud gaasimäärus, ettepanek dokumendis COM(2021)
xxx] tulenevaid kohustusi, sealhulgas kohustusi seoses ülekandesüsteemi
haldurite koostööga Euroopas ja piirkondlikul tasandil.
3. Liikmesriigid kiidavad heaks ja määravad sõltumatuteks süsteemihalduriteks
ettevõtjad, kelle reguleeriv asutus on sertifitseerinud artiklis 6611 ja käesoleva artikli
lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavana. Kohaldatakse kas käesoleva direktiivi
artikli 6510 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 3 sätestatud
sertifitseerimismenetlust või käesoleva direktiivi artiklis 6611 sätestatud
sertifitseerimismenetlust.
4. Iga sõltumatu süsteemihaldur vastutab kolmandatele isikutele võrgule juurdepääsu
võimaldamise ja haldamise eest, sealhulgas juurdepääsutasude ja ülekoormustasude
kogumise eest, ülekandesüsteemi haldamise, hooldamise ja arendamise eest, samuti
selle eest, et investeerimiskavade abil tagatakse võrgu pikaajaline võime rahuldada
mõistlikku nõudlust. Sõltumatu süsteemihaldur vastutab ülekandesüsteemi
arendamisel uue taristu infrastruktuuri kavandamise (sh vastavate lubade
väljastamise korra väljatöötamise), väljaehitamise ja kasutuselevõtmise eest. Selleks
tegutseb sõltumatu süsteemihaldur käesoleva peatüki kohaselt ülekandesüsteemi
haldurina. Ülekandesüsteemi omanik ei vastuta kolmandatele isikutele juurdepääsu
võimaldamise ja haldamise ega investeeringute kavandamise eest.
5. Kui sõltumatu süsteemihaldur on määratud, peab ülekandesüsteemi omanik täitma
järgmisi ülesandeid:
a) pakkuma sõltumatule süsteemihaldurile tema ülesannete täitmiseks vajalikku
koostööd ja tuge, sealhulgas eelkõige kogu vajalikku teavet;
b) rahastama investeeringuid, mille tegemise on otsustanud sõltumatu
süsteemihaldur ja heaks kiitnud reguleeriv asutus, või andma nõusoleku nende
rahastamiseks mõne huvitatud isiku poolt, kelleks võib olla ka sõltumatu
süsteemihaldur;. rR ahastamiskorra peab heaks kiitma reguleeriv asutus;.
eEnne sellist heakskiitmist konsulteerib reguleeriv asutus ülekandesüsteemi
omanikuga ja teiste huvitatud isikutega;
ET 104 ET
c) tagama katte kohustustele, mis on seotud võrgu varadega, välja arvatud sellele
osale kohustustest, mis on seotud sõltumatu süsteemihalduri ülesannetega, ja
d) tagama, et lihtsustatakse võrgu laiendamise rahastamist, v.a need
investeeringud, mille puhul ta on vastavalt punktile b andnud nõusoleku
rahastamise kohta huvitatud isiku, sealhulgas sõltumatu süsteemihalduri poolt.
6. Asjakohase liikmesriigi konkurentsiasutusele antakse tihedas koostöös reguleeriva
asutusega kõik vajalikud volitused, et ta saaks tõhusalt jälgida lõikes 5 sätestatud
kohustuste täitmist ülekandesüsteemi omaniku poolt.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 5615
Ülekandesüsteemi omanike, ja hoidlatevõrgu ja vesinikuhoidlate haldurite
eraldamine
Kui sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu vesinikuvõrgu haldur on määratud, peavad
ülekandesüsteemi ja vesinikuvõrgu omanikud, hoidlatevõrgu haldurid või
vesinikuhoidla haldurid, kes moodustavad osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjatest,
olema vähemalt õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatud
muudest gaaside ülekande, jaotamise , transportimise ja hoiustamisega mitteseotud
tegevustest.
Käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes maa gaasihoidlatele, mis on tehniliselt ja/või
majanduslikult vajalikud, et tagada tarbijate varustamiseks tõhus võrgule juurdepääs vastavalt
artiklile 2933.
Et tagada ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu omaniku ja hoidlatevõrgu või
vesinikuhoidla halduri lõikes 1 osutatud sõltumatus, peavad täidetud olema järgmised
miinimumnõuded:
a) ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu omaniku ja hoidlatevõrgu või
vesinikuhoidla halduri juhtimise eest vastutavad isikud ei ole tegevad vertikaalselt
integreeritud maagaasiettevõtja äriühingustruktuuris, mis kas otseselt või kaudselt
vastutab maagaasi gaaside tootmise ja tarnimise igapäevase korraldamise eest;
b) võetakse vajalikud meetmed ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu omaniku ja
hoidlatevõrgu või vesinikuhoidla halduri juhtimise eest vastutavate isikute
kutsehuvidega arvestamiseks selliselt, et neil oleks võimalik tegutseda iseseisvalt,
c) hoidlatevõrgu või vesinikuhoidla halduril peavad olema tõhusad otsuste
tegemise õigused, mis on sõltumatud integreeritud maagaasiettevõtjast nii hallatavate
ja hooldatavate varade kui ka võrgu arendamise osas. S; see ei tohi takistada vajalike
kooskõlastusmehhanismide toimimist, mis tagavad emaettevõtja õiguste kaitse
seoses majandusliku ja juhtimisalase järelevalvega tütarettevõtja rentaabluse üle,
mida teostatakse kaudselt vastavalt artikli 7241 lõikele 7. Eelkõige ; see peab
eelkõige võimaldama emaettevõtjal kiita heaks hoidlatevõrgu või
vesinikuhoidla halduri iga-aastase eelarve või mis tahes samaväärne dokumendi
ning määrata kindlaks oma tütarettevõtja võlgade ülempiir;. sSee ei tohi lubada
emaettevõtjal sekkuda tütarettevõtja igapäevategevusse ega konkreetsetesse
ET 105 ET
gaasihoidlate ehitamise ja ajakohastamisega seotud otsustesse, mis ei ületa
heakskiidetud rahastamiskava ega muude samaväärsete dokumentide tingimusi, ja
d) ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu omanik ja hoidlatevõrgu või
vesinikuhoidla haldur kehtestavad nõuetele vastavuse programmi, milles
sätestatakse tuleb sätestada meetmed diskrimineeriva käitumise vältimiseks,
ning tagavad, et järelevalve selle täitmise üle oleks piisavalt range. Programmis ;
selles sätestatakse ka töötajate konkreetsed kohustused nende eesmärkide
saavutamiseks;. nNõuetele vastavuse programmi eest vastutav isik või asutus esitab
võetud meetmete aastaaruande reguleerivale asutusele ning see avaldatakse.
Komisjonil võib on õigus võtta kooskõlas artikliga 83 vastu delegeeritud õigusakte
käesoleva direktiivi täiendamiseks, millega kehtestatakse vastu suunised, et tagada
käesoleva artikli lõike 2 täielik ja tõhus järgimine ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu
omaniku ja hoidlatevõrgu või vesinikuhoidla halduri poolt. Kõnealused meetmed, mille
eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu
artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.
IV PEATÜKK
3. JAGU
SÕLTUMATUD ÜLEKANDESÜSTEEMI HALDUR HALDURID
Artikkel 5717
Varad, seadmed, töötajad ja identiteet
1. Ülekandesüsteemi halduritel on käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste
täitmiseks ja gaasi ülekandega seotud äritegevuseks vajalikud inim-, tehnilised,
füüsilised ja rahalised ressursid, eelkõige:
a) gaasi ülekandega seotud äritegevuseks vajalikud varad, sh ülekandevõrk,
kuuluvad ülekandesüsteemi haldurile;
b) gaasi ülekandega seotud äritegevuseks, sh organisatsiooniliste ülesannete
täitmiseks vajalikud töötajad on ülekandesüsteemi halduri teenistuses;
c) töötajate rentimine ning teenuste osutamine ja tarbimine vertikaalselt
integreeritud ettevõtja mõnelt muult osalt või mõnele muule osale on keelatud.
Ülekandesüsteemi haldur võib siiski osutada teenuseid vertikaalselt
integreeritud ettevõtjale, kui
i) kõnealuste teenuste osutamisel ei tehta süsteemi kasutajatel vahet,
teenuste osutamine on kättesaadav kõigile süsteemi kasutajatele samadel
tingimustel ning sellega ei piirata, moonutata ega takistata konkurentsi
gaasi tootmisel ja tarnimisel, ning
ii) kõnealuste teenuste osutamise tingimused on kiitnud heaks
reguleeriv asutus;
d) ilma et see piiraks artikli 6020 kohaselt nõukogul otsuste tegemist, tehakse
rahalised ressursid tulevaste investeerimisprojektide jaoks ja/või olemasolevate
varade asendamiseks vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolt
ülekandesüsteemi halduri asjakohase taotluse alusel ülekandesüsteemi haldurile
õigeaegselt kättesaadavaks.
ET 106 ET
2. Gaasi ülekandega seotud äritegevus hõlmab lisaks artiklis 3513 loetletud
ülesannetele vähemalt järgmist:
a) ülekandesüsteemi halduri esindamine ning kolmandate osaliste ja reguleerivate
asutustega ühenduse pidamine;
b) ülekandesüsteemi halduri esindamine Euroopa ülekandesüsteemi haldurite
võrgustikus;
c) kolmandatele isikutele võrgule juurdepääsu võimaldamine ja haldamine,
tegemata vahet võrgukasutajate või kasutajarühmade vahel;
d) ülekandesüsteemiga seotud kõikide tasude kogumine, sh juurdepääsutasud,
kõrvalteenuste eest võetavad tasakaalustavad tasud, näiteks gaasi töötlemine ja
teenuste ostmine (tasakaalustuskulud, kadude energia);
e) turvalise, tõhusa ja ökonoomse ülekandesüsteemi haldamine, hooldamine ja
arendamine;
f) investeeringute planeerimine, et tagada süsteemi pikaajaline võime rahuldada
mõistlikku nõudlust ja tagada tarnekindlus;
g) asjakohaste ühisettevõtete asutamine, sh koos ühe või mitme ülekandesüsteemi
halduritega, gaasibörsiga ning muud asjakohased näitajad, et saavutada
eesmärk toetada piirkondlike turgude rajamist või hõlbustada liberaliseerimise
protsessi, ja
h) kõik korporatiivteenused, sh õigusabi-, raamatupidamis- ja IT teenused.
3. Ülekandesüsteemi halduritel on õiguslik vorm, nagu on osutatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/101/EÜ40nõukogu direktiivi 68/151/EMÜ41
artiklis 1.
4. Ülekandesüsteemi haldur ei tohi oma äriidentiteedi, suhtlemise, kaubamärkide ja
ruumidega seotult tekitada segadust seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja või
mis tahes selle osa eraldiseisvusega.
5. Ülekandesüsteemi haldur ei jaga IT süsteeme ega seadmeid, hooneid ja
turvasüsteeme ühegi vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaga ega kasuta samu
konsultante ega välistöövõtjaid IT süsteemide või seadmete ning turvasüsteemide
jaoks.
6. Ülekandesüsteemi halduri aruandeid auditeerib audiitor, kes ei auditeeri vertikaalselt
integreeritud ettevõtjat ega tema ükskõik millist osa.
Artikkel 5818
Ülekandesüsteemi halduri sõltumatus
40
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste
kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks
asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised
võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).
41
Nõukogu 9. märtsi 1968. aasta esimene direktiiv 68/151/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida
liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58
teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades
võrdväärseteks (EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8).
ET 107 ET
1. Ilma et see piiraks järelevalveasutuse liikmete otsuseid vastavalt artiklile 6020, on
ülekandesüsteemi halduril:
a) tõhusad otsuste tegemise õigused, mis on sõltumatud vertikaalselt integreeritud
ettevõtjast nii hallatavate ja hooldatavate varade kui ka ülekandesüsteemi
arendamise osas, ja
b) volitused hankida raha kapitaliturult, eelkõige laenamise ja kapitali
suurendamise teel.
2. Ülekandesüsteemi haldur peab tegutsema kogu aeg selliselt, et ta tagab selliste
vahendite olemasolu, mida ta vajab, et teostada ülekandeid nõuetekohaselt ja tõhusalt
ning arendada ja hooldada tõhusat, turvalist ja ökonoomset ülekandesüsteemi.
3. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja tütarettevõtetel, mis täidavad tootmise või
tarnimise ülesandeid, ei tohi olla otseseid ega kaudseid osalusi ülekandesüsteemi
halduri aktsiakapitalis. Ülekandesüsteemi halduril ei tohi olla otsest ega kaudset
osalust vertikaalselt integreeritud ettevõtja ühegi sellise tütarettevõtte aktsiakapitalis,
mis täidab tootmise või tarnimise ülesandeid, ning ta ei saa selliselt tütarettevõttelt
dividende ega mingit rahalist kasu.
4. Ülekandesüsteemi halduri üldine juhtimisstruktuur ja organisatsiooniline kord tagab
ülekandesüsteemi halduri tõhusa sõltumatuse kooskõlas käesoleva peatükiga.
Vertikaalselt integreeritud ettevõtja ei määra otseselt ega kaudselt ülekandesüsteemi
halduri konkurentsikäitumist seoses ülekandesüsteemi halduri igapäevase tegevuse ja
võrgu juhtimisega ega seoses artikli 5122 kohaselt arendatava võrgu kümneaastase
arengukava ettevalmistamiseks vajalike tegevustega.
5. Ülekandesüsteemi haldurid ei tee oma käesoleva direktiivi artiklis 3513 ja
artikli 5717 lõikes 2 loetletud ülesannete täitmisel ning määruse (EÜ) nr
715/2009 [uuesti sõnastatud gaasimäärus, ettepanek dokumendis COM(2021)
xxx] artikli 1513 lõike 1, artikli 514 lõike 1 punkti a, artikli 916 lõigete 2, 3 ja 5,
artikli 3018 lõike 6 ja artikli 1221 lõike 1 järgimisel vahet eri isikutel ja üksustel ning
ei piira, moonuta ega takista konkurentsi maagaasi tootmisel ja tarnimisel.
6. Kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja ülekandesüsteemi halduri vahelised äri- ja
finantssuhted, sh ülekandesüsteemi halduri laenud vertikaalselt integreeritud
ettevõtjale peavad vastama turutingimustele. Ülekandesüsteemi haldur peab
üksikasjalikku dokumentatsiooni selliste äri- ja finantssuhete kohta ja teeb selle
reguleerivale asutusele taotluse korral kättesaadavaks.
7. Ülekandesüsteemi haldur esitab reguleerivale asutusele heakskiitmiseks kõik
vertikaalselt integreeritud ettevõtjaga sõlmitud kaubandus- ja finantslepingud.
8. Ülekandesüsteemi haldur teatab reguleerivale asutusele artikli 5717 lõike 1 punktis d
osutatud rahalised vahendid, mis on kättesaadavad tulevaste investeerimisprojektide
jaoks ja/või olemasolevate varade asendamiseks.
9. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja hoidub mis tahes tegevusest, mis tõkestaks või
takistaks ülekandesüsteemi halduril oma käesoleva peatüki kohaste kohustuste
täitmist, ning ei nõua, et ülekandesüsteemi haldur taotleks kõnealuste kohustuste
täitmiseks luba vertikaalselt integreeritud ettevõtjalt.
10. Asjaomane liikmesriik kiidab heaks ja määrab ülekandesüsteemi halduriks ettevõtja,
kelle reguleeriv asutus on sertifitseerinud käesolevas peatükis sätestatud nõuetele
vastavana. Kohaldatakse kas käesoleva direktiivi artikli 6510 ja määruse (EÜ) nr
ET 108 ET
715/2009 artiklis 133 sätestatud sertifitseerimismenetlust või käesoleva direktiivi
artiklis 6611 sätestatud sertifitseerimismenetlust.
uus
11. Ülekandesüsteemi haldur avalikustab määruse (EL) 2015/703 artiklite 16 ja 17 alusel
üksikasjaliku teabe oma võrkudes transporditavate gaaside kvaliteedi kohta.
2009/73/EÜ (kohandatud)
Artikkel 5919
Ülekandesüsteemi halduri töötajate ja juhtkonna sõltumatus
1. Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavate isikute ja/ või haldusorganite
liikmete ametisse nimetamist ja selle pikendamist, töötingimusi, sh ette nähtud tasu
ja ametist vabastamist käsitlevad otsused teeb ülekandesüsteemi halduri nõukogu,
mis nimetatakse ametisse kooskõlas artikliga 6020.
2. Ülekandesüsteemi halduri tegevjuhtimise eest vastutavate isikute ja/või
haldusorganite liikmete ametisse nimetamise ja selle pikendamise eest vastutava
nõukogu poolt ametisse nimetatud isikute nimed ja nende ametiajal kehtivad
tingimused, ametiaja kestus ja ametist vabastamine ning iga sellise kavandatava
ametist vabastamise põhjused teatatakse reguleerivale asutusele. Lõikes 1 osutatud
tingimused ja otsused on siduvad ainult siis, kui reguleeriv asutus ei ole kolme
nädala jooksul pärast teavitamist vastuväiteid esitanud.
Reguleeriv asutus võib esitada lõikes 1 osutatud otsustele vastuväited, kui:
a) ametisse nimetatud juhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite
liikmete ametialane sõltumatus tekitab kahtlusi või
b) ennetähtaegse ametist vabastamise puhul on kahtlusi selle põhjendatuses.
3. Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite
liikmed, kelle suhtes käesolevat lõiget kohaldatakse, ei tohi kolme aasta jooksul enne
ametisse nimetamist omada ametikohta või ametialast vastutust, huvisid või
ärisuhteid, otseselt või kaudselt, vertikaalselt integreeritud ettevõtjas või selle osas
või seda kontrollivas aktsionäris, välja arvatud nimetatud ülekandesüsteemi halduris.
4. Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite
liikmed ja töötajad ei tohi omada mingeid muid ametikohti või ametialast vastutust,
huvisid või ärisuhteid, otseselt või kaudselt, muus vertikaalselt integreeritud ettevõtja
osas või seda kontrollivas aktsionäris.
5. Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite
liikmed ja töötajad ei tohi omada mingeid huvisid, otseselt või kaudselt, vertikaalselt
integreeritud ettevõtja osas (v.a kõnealune ülekandesüsteemi haldur) või saada sellest
rahalist kasu. Nende töötasu ei sõltu vertikaalselt integreeritud ettevõtja (v.a
kõnealune ülekandesüsteemi haldur) tegevusest ja tulemustest.
ET 109 ET
6. Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite
liikmete kaebuste suhtes, mis käsitlevad nende ennetähtaegset ametist vabastamist,
tagatakse tõhus reguleerivale asutusele kaebamise õigus.
7. Pärast ametist vabastamist ei tohi ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad
isikud ja/või haldusorganite liikmed vähemalt nelja aasta jooksul omada mingeid
ametikohti või ametialast vastutust, huvisid või ärisuhteid vertikaalselt integreeritud
ettevõtja osas (v.a kõnealune ülekandesüsteemi haldur) või seda kontrollivas
aktsionäris.
8. Lõiget 3 kohaldatakse enamiku ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavate
isikute ja/või haldusorganite liikmete suhtes.
Ülekandesüsteemi halduri juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite
liikmed, kelle suhtes lõiget 3 ei kohaldata, ei tohi vähemalt kuue kuu jooksul enne
nende ametisse nimetamist olla täitnud juhtimisfunktsiooni või muud olulist
funktsiooni vertikaalselt integreeritud ettevõtjas.
Käesoleva lõike esimest lõiku ja lõikeid 4 kuni 7 kohaldatakse kõikide
tegevjuhtkonda kuuluvate isikute ning neile otseselt alluvate selliste isikute suhtes,
kes vastutavad võrgu haldamise, hooldamise ja arendamise eest.
Artikkel 6020
Nõukogu
1. Ülekandesüsteemi halduril on nõukogu, mis vastutab otsuste eest, millel on oluline
mõju ülekandesüsteemi halduri aktsionäride vara väärtusele, eriti otsuste eest, mis
käsitlevad iga-aastaste ja pikemaajaliste eelarvete või finantsplaanide heakskiitmist,
ülekandesüsteemi halduri võlgnevuse taset ja aktsionäridele jaotatavat
dividendisummat. Nõukogu pädevusse kuuluvate otsuste hulka ei kuulu need, mis on
seotud ülekandesüsteemi halduri igapäevase tegevuse ja võrgu juhtimisega ning
artikli 5122 kohaselt arendatava võrgu kümneaastase arengukava ettevalmistamiseks
vajalike tegevustega.
2. Nõukogu koosneb vertikaalselt integreeritud ettevõtjat esindavatest liikmetest,
kolmanda poole aktsionäre esindavatest liikmetest, ja juhul kui liikmesriigi
õigusaktides on sätestatud, teisi huvitatud pooli, näiteks ülekandesüsteemi halduri
töötajaid esindavatest liikmetest.
3. Artikli 5919 lõike 2 esimest lõiku ja artikli 5919 lõikeid 3 kuni 7 kohaldatakse
vähemalt poolte nõukogu liikmete, miinus üks, suhtes.
Artikli 5919 lõike 2 teise lõigu punkti b kohaldatakse kõigi nõukogu liikmete suhtes.
Artikkel 6121
Nõuetele vastavuse programm ja järelevalveametnik
1. Liikmesriigid tagavad, et ülekandesüsteemi haldurid kehtestavad ja rakendavad
nõuetele vastavuse programmi, milles sätestatakse meetmed diskrimineeriva
käitumise vältimiseks, ja tagatakse, et järelevalve selle programmi üle oleks piisavalt
range. Nõuetele vastavuse programmis sätestatakse töötajate konkreetsed kohustused
nende eesmärkide saavutamiseks. See esitatakse heakskiitmiseks reguleerivale
asutusele. Ilma et see piiraks riikliku reguleeriva asutuse volitusi, jälgib
järelevalveametnik programmi nõuetele vastavust sõltumatult.
ET 110 ET
2. Järelevalveametniku nimetab ametisse nõukogu reguleeriva asutuse heakskiidul.
Reguleeriv asutus võib järelevalveametniku heakskiitmisest keelduda ainult
sõltumatuse või kutsealase suutlikkuse puudumise tõttu. Järelevalveametnik võib olla
füüsiline või juriidiline isik. Järelevalveametniku suhtes kohaldatakse artikli 5919
lõikeid 2 kuni 8.
3. Järelevalveametnik vastutab
a) nõuetele vastavuse programmi järelevalve eest;
b) aastaaruande, milles esitatakse nõuetele vastavuse programmi rakendamiseks
võetud meetmed, koostamise ja esitamise eest reguleerivale asutusele;
c) nõukogule aruandmise eest ning nõuetele vastavuse programmi ja selle
rakendamise kohta soovituste andmise eest;
d) reguleeriva asutuse teavitamise eest nõuetele vastavuse programmi
rakendamisega seotud olulistest rikkumistest; ja
e) reguleeriva asutuse teavitamise eest kõikidest vertikaalselt integreeritud
ettevõtja ja ülekandesüsteemi halduri vahelistest rahalistest ja ärisuhetest.
4. Järelevalveametnik esitab reguleerivale asutusele kavandatavad otsused võrkudesse
tehtavate investeeringute kava või üksikinvesteeringute kohta. See toimub hiljemalt
siis, kui ülekandesüsteemi halduri juhatus ja/või pädev haldusorgan esitab need
nõukogule.
5. Kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja üldkoosolekul või selle poolt ametisse
nimetatud nõukogu liikmete hääletusel takistatakse otsuse vastuvõtmist, mille
tulemusena takistatakse või lükatakse edasi võrkudesse investeerimist, mis võrgu
kümneaastase arengukava kohaselt oleks tulnud teostada järgneva kolme aasta
jooksul, teatab järelevalveametnik sellest reguleerivale asutusele, mis tegutseb
seejärel artikli 5122 kohaselt.
6. Järelevalveametniku volitusi või töötingimusi reguleerivad tingimused, sealhulgas
tema ametiaja kestus tuleb esitada heakskiitmiseks reguleerivale asutusele. Need
tingimused tagavad järelevalveametniku sõltumatuse, sealhulgas näevad talle ette
kõik vajalikud vahendid tema kohustuste täitmiseks. Oma volituste täitmise ajal ei
oma järelevalveametnik otseselt või kaudselt muud ametikohta või ametialast
vastutust või huvisid vertikaalselt integreeritud ettevõtjas või selle osas või seda
kontrollivas aktsionäris.
7. Järelevalveametnik annab korrapäraselt, kas suuliselt või kirjalikult aru reguleerivale
asutusele ning tal on õigus anda korrapäraselt, kas suuliselt või kirjalikult aru
ülekandesüsteemi halduri nõukogule.
8. Järelevalveametnik võib osaleda ülekandesüsteemi halduri juhatuse või
haldusorganite kõikidel koosolekutel, nõukogu koosolekutel ja üldkoosolekul.
Järelevalveametnik võib osaleda kõikidel koosolekutel, millel käsitletakse järgmisi
küsimusi:
a) võrkudele juurdepääsu tingimused, nagu on sätestatud määruses määruses (EÜ)
nr 715/2009 [uuesti sõnastatud gaasimäärus, ettepanek dokumendis
COM(2021) xxx] , eelkõige seoses tariifide, kolmandatele isikutele
juurdepääsu teenuste, võimsuse jaotamise, ülekoormuse juhtimise,
läbipaistvuse, tasakaalustamise ja järelturuga;
ET 111 ET
b) ülekandesüsteemi juhtimise, hooldamise ja arendamise eesmärgil algatatud
projektid, sh investeeringud uutesse transpordiühendustesse, võimsuse
laiendamisse ja olemasoleva võimsuse optimeerimisse;
c) ülekandesüsteemi juhtimiseks vajalikud energia müügi- või ostutehingud.
9. Järelevalveametnik jälgib ülekandesüsteemi halduri vastavust artiklis 3616 esitatud
nõuetele.
10. Järelevalveametnikul on juurdepääs ülekandesüsteemi halduri kogu asjakohasele
teabele ja ruumidele ja kogu teabele, mis on talle vajalik oma ülesannete täitmiseks.
11. Nõukogu võib järelevalveametniku ametist vabastada, kui reguleeriv asutus on selle
eelnevalt heaks kiitnud. Nõukogu vabastab järelevalveametniku reguleeriva asutuse
nõudel sõltumatuse või ametialase suutlikkuse puudumise tõttu.
12. Järelevalveametniku juurdepääs ülekandesüsteemi halduri ametiruumidele tagatakse
etteteatamiseta.
uus
4. JAGU
SPETSIAALSETE VESINIKUVÕRKUDE HALDURITE ERALDAMINE
Artikkel 62
Vesinikuvõrgu haldurite eraldamine
1. Liikmesriigid tagavad, et alates [ülevõtmisperioodi algus + 1 aasta] eraldatakse
vesinikuvõrgu haldurid artikli 56 lõigetes 1–3 sätestatud maagaasi ülekandesüsteemi
haldurite eeskirjade kohaselt.
2. Käesoleva artikli, käesoleva direktiivi artiklite 42 ja 54 ning direktiivi (EL) 2019/944
artiklite 35 ja 43 kohaldamisel hõlmab mõiste „tootmine või tarnimine“ vesiniku
tootmist ja tarnimist ning „ülekandmine“ vesiniku transporti.
3. Kui [jõustumiskuupäeval] kuulus vesinikuvõrk vertikaalselt integreeritud ettevõtjale,
võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada. Sellisel juhul määrab asjaomane
liikmesriik sõltumatu vesinikuvõrgu halduri, kes on eraldatud vastavalt artiklis 55
sätestatud maagaasi sõltumatuid süsteemihaldureid käsitlevatele eeskirjadele.
Vesinikuvõrgu haldurid ja artikli 54 lõike 1 kohaselt eraldatud maagaasi
ülekandesüsteemi haldurid võivad tegutseda sõltumatu vesinikuvõrgu haldurina, kui
artiklis 63 sätestatud nõuetest ei tulene teisiti.
4. Kuni 31. detsembrini 2030 võivad liikmesriigid määrata integreeritud vesinikuvõrgu
halduri, kes on eraldatud vastavalt IX peatüki 3. jaos sätestatud maagaasi sõltumatuid
ülekandesüsteemi haldureid käsitlevatele eeskirjadele. Selline määramine kaotab
kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2030.
5. Vesinikuvõrgu haldurite suhtes kohaldatakse artiklis 66 sätestatud ülekandesüsteemi
haldurite suhtes kohaldatavaid eeskirju.
Artikkel 63
Vesinikuvõrgu haldurite horisontaalne eraldamine
ET 112 ET
Kui vesinikuvõrgu haldur on osa ettevõtjast, kes tegeleb maagaasi või elektrienergia
ülekandmise või jaotamisega, peab ta olema vähemalt õigusliku vormi poolest sõltumatu.
Artikkel 64
Vesinikusüsteemi haldurite raamatupidamisarvestuste eristamine
Liikmesriigid tagavad, et vesinikusüsteemi haldurite raamatupidamisarvestust peetakse
kooskõlas artikliga 69.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
5. JAGU
MAAGAASI- JA VESINIKUVÕRGU HALDURITE MÄÄRAMINE JA
SERTIFITSEERIMINE
Artikkel 6510
Ülekandesüsteemi haldurite ja vesinikuvõrgu haldurite määramine ja
sertifitseerimine
1. Enne ettevõtja heakskiitmist ja ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu halduriks
määramist peab ta olema sertifitseeritud käesoleva artikli lõigetes 4, 5 ja 6 ning
määruse (EÜ) nr 715/2009 [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek
dokumendis COM(2021) xxx] artiklis 133 sätestatud korras.
2. Liikmesriigid tunnistavad ja määravad ülekandesüsteemi halduriks või
vesinikuvõrgu halduriks ettevõtjad, kes omavad ülekandesüsteeme ja kelle riiklik
reguleeriv asutus on kooskõlas sertifitseerimismenetlusega artiklis 549 või 62
sätestatud nõuetele vastavana sertifitseerinud. Ülekandesüsteemi ja
vesinikuvõrgu haldurite määramine tehakse teatavaks komisjonile ning
avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
3. Ülekandesüsteemi haldurid Sertifitseeritud ettevõtjad teavitavad reguleerivat
asutust igast kavandatavast tehingust, mille puhul võib tekkida vajadus üle vaadata
selle ettevõtja vastavus artiklis 549 või artiklis 62 sätestatud nõuetele.
4. Reguleerivad asutused jälgivad pidevalt ülekandesüsteemi haldurite
sertifitseeritud ettevõtjate vastavust artiklis 549 või artiklis 62 sätestatud
nõuetele. Nad algatavad sellise vastavuse tagamiseks sertifitseerimismenetluse:
a) ülekandesüsteemi halduri sertifitseeritud ettevõtja poolt lõike 3 kohaselt
esitatud teate alusel;
b) omal algatusel, kui neile on teada, et õigustega seotud kavandatud muudatus
või mõju ülekandesüsteemi omanikule või ülekandesüsteemi halduritele
sertifitseeritud ettevõtjatele või ülekandesüsteemi omanikele võib kaasa
tuua artikli 549 või artikli 62 rikkumise, või kui tal on alust uskuda, et
selline rikkumine on toimunud, või
c) komisjoni põhjendatud taotluse alusel.
ET 113 ET
5. Reguleerivad asutused võtavad vastu otsuse maagaasi ülekandesüsteemi halduri
või vesinikuvõrgu halduri sertifitseerimise kohta nelja kuu 100
tööpäeva jooksul pärast seda, kui maagaasi ülekandesüsteemi haldur või
vesinikuvõrgu haldur on teda teavitanud või komisjon taotluse esitanud. Pärast
selle tähtaja möödumist loetakse sertifikaat väljaantuks. Reguleeriva asutuse otsene
või kaudne otsus jõustub alles pärast lõikes 6 sätestatud menetluse lõpetamist.
6. Reguleeriv asutus edastab selgesõnalise või vaikiva otsuse ülekandesüsteemi halduri
sertifitseerimise kohta koos nimetatud otsusega seotud asjakohase teabega
viivitamata komisjonile. Komisjon tegutseb määruse (EÜ) nr 715/2009 [uuesti
sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artiklis 133
sätestatud korras.
7. Reguleerivad asutused ja komisjon võivad taotleda ülekandesüsteemi halduritelt ,
vesinikuvõrgu halduritelt ja tootmis- või tarneülesandeid täitvatelt ettevõtjatelt mis
tahes teavet, mis on vajalik nende käesolevas artiklis sätestatud ülesannete
täitmiseks.
8. Reguleerivad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
Artikkel 6611
Sertifitseerimine seoses kolmandate riikidega
1. Kui kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isiku või isikute poolt
kontrollitav ülekandesüsteemi omanik, või ülekandesüsteemi haldur
, vesinikuvõrgu haldur või vesinikuvõrgu omanik taotleb sertifitseerimist,
teavitab reguleeriv asutus sellest komisjoni.
Reguleeriv asutus teavitab samuti viivitamatult komisjoni mis tahes asjaoludest, mis
võivad tuua kaasa selle, et kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isik või
isikud omandaksid kontrolli ülekandesüsteemi, või ülekandesüsteemi halduri ,
vesinikuvõrgu halduri või vesinikuvõrgu omaniku üle.
2. Ülekandesüsteemi haldur või vesinikuvõrgu haldur teavitab reguleerivat asutust
mis tahes asjaoludest, mis võivad tuua kaasa selle, et kolmandast riigist või
kolmandatest riikidest pärit isik või isikud omandaksid kontrolli ülekandesüsteemi
või ülekandesüsteemi halduri üle.
3. Reguleeriv asutus võtab ülekandesüsteemi halduri või vesinikuvõrgu halduri
sertifitseerimise otsuse eelnõu vastu nelja kuu 100 tööpäeva jooksul alates
ülekandesüsteemi halduri teatise kuupäevast. Reguleeriv asutus keeldub
sertifitseerimisest, kui ei ole tõendatud:
a) et asjaomane isik täidab artiklis 549 või artiklis 62 sätestatud nõudeid
ning
b) reguleerivale asutusele või muule liikmesriigi määratud pädevale asutusele, et
sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu liikmesriigi ja ühenduse liidu
energiavarustuse kindlust. Kõnealuse küsimuse kaalumisel võtab reguleeriv
asutus või muu määratud pädev asutus arvesse:
i) neid õigusi ja kohustusi, mis ühendusel liidul on kõnealuste
kolmandate riikide suhtes ja mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest,
sealhulgas ühe või rohkema kolmanda riigiga sõlmitud lepingust, mille
ET 114 ET
osaline on ühendus liit ning mis puudutab energiavarustuse
kindluse küsimust;
ii) neid õigusi ja kohustusi, mis liikmesriigil on kõnealuste
kolmandate riikide suhtes ja mis tulenevad kõnealuste kolmandate
riikidega sõlmitud lepingutest, niivõrd kui need on kooskõlas ühenduse
liidu õigusega, ning
iii) muid konkreetse juhtumi või asjaomase kolmanda riigiga seotud
fakte ja asjaolusid.
4. Reguleeriv asutus teavitab otsusest viivitamata komisjoni, lisades kogu otsusega
seotud asjakohase teabe.
5. Liikmesriigid näevad ette, et reguleeriv asutus ja/või lõike 3 punktis b osutatud
määratud pädev asutus esitab enne reguleeriva asutuse poolt sertifitseerimisotsuse
vastuvõtmist taotluse komisjoni arvamuse saamiseks seoses järgnevaga, kas:
a) et asjaomane isik täidab artiklis 549 või artiklis 62 sätestatud nõudeid
ning
b) sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu ühenduse liidu
energiavarustuse kindlust.
6. Komisjon vaatab lõikes 5 osutatud taotluse läbi kohe pärast selle kättesaamist.
Komisjon esitab oma arvamuse 50 tööpäeva kahe kuu jooksul taotluse
kättesaamisest riiklikule reguleerivale asutusele või määratud pädevale asutusele, kui
taotluse esitas kõnealune asutus.
Arvamuse koostamisel võib komisjon taotleda ACERi ameti, asjaomase
liikmesriigi ja huvitatud poolte seisukohti. Juhul kui komisjon teeb sellise taotluse,
pikendatakse kahekuulist 50 tööpäeva pikkust ajavahemikku veel 50
tööpäeva kahe kuu võrra.
Kui komisjon ei ole esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtaja jooksul arvamust
esitanud, siis loetakse, et komisjon ei esita reguleeriva asutuse otsuse kohta
vastuväiteid.
7. Selle hindamisel, kas kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isiku või
isikute poolne kontroll seab ohtu ühenduse liidu energiavarustuse kindluse,
võtab komisjon arvesse:
a) konkreetseid asjaolusid ja asjaomast kolmandat riiki või kolmandaid riike ning
b) kõnealuse kolmanda riigiga või kõnealuste kolmandate riikidega seotud
ühenduse liidu õigusi ja kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest
õigusest, sealhulgas ühe või rohkema kolmanda riigiga sõlmitud lepingust,
mille osaline on ühendus liit ning mis puudutab varustuskindluse
küsimust.
8. Riiklik reguleeriv asutus võtab 50 tööpäeva kahe kuu jooksul pärast lõikes 6
osutatud ajavahemiku lõppu vastu oma lõpliku otsuse sertifitseerimise kohta. Riiklik
reguleeriv asutus arvestab oma lõpliku otsuse vastuvõtmisel võimalikult suurel
määral komisjoni arvamusega. Igal juhul jääb liikmesriikidele õigus
sertifitseerimisest keelduda, kui sertifitseerimise võimaldamine seab ohtu liikmesriigi
energiavarustuse kindluse või mõne teise liikmesriigi energiavarustuse kindluse. Kui
liikmesriik on määranud muu pädeva asutuse teostama hindamist lõike 3 punkti b
kohaselt, võib ta taotleda, et riiklik reguleeriv asutus võtaks oma lõpliku otsuse vastu
ET 115 ET
vastavalt kõnealuse pädeva asutuse hinnangule. Reguleeriva asutuse lõplik otsus ja
komisjoni arvamus avaldatakse koos. Kui lõplik otsus erineb komisjoni arvamusest,
siis peab asjaomane liikmesriik koos otsusega esitama ja avaldama sellise otsuse
põhjenduse.
9. Käesolev artikkel ei mõjuta kuidagi liikmesriikide õigust teostada riigisiseseid
seaduslikke kontrolle, et kaitsta avaliku julgeoleku õigustatud huve, vastavalt
ühenduse liidu õigusele.
10. Komisjonil võib on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas
artikliga 83, et anda suuniseid, milles sätestatakse käesoleva artikli rakendamise
korra üksikasjad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi
vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud
kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.
11. Käesolevat artiklit, v.a lõike 3 punkti a, kohaldatakse ka nende liikmesriikide suhtes,
kellele kohaldatakse erandit vastavalt artiklile 49.
Artikkel 6712
Hoidlahaldurite ja maagaasi veeldusjaama Maagaasi hoidlate ,
vesinikuhoidlate, ja maagaasi veeldusjaamade ja vesinikuterminalide
haldurite määramine
Liikmesriigid määravad või nõuavad, et maagaasiettevõtjad, kellele kuuluvad
maa gaasihoidlad , vesinikuhoidlad, või maagaasi veeldusjaamad ja vesiniku
terminalid , määraksid sellistele taristutele kas ühe või mitu süsteemihaldurit
ajavahemikuks, mille liikmesriigid kehtestavad olenevalt tõhususest ja majandusliku tasakaalu
näitajatest.
VI PEATÜKK
6. JAGU
ERISTAMINE JA RAAMATUPIDAMISE LÄBIPAISTVUS
Artikkel 6830
Raamatupidamisele juurdepääsu õigus
1. Liikmesriikidel või kõigil nende määratud pädevatel asutustel, sealhulgas
artikli 7039 lõikes 1 osutatud reguleerivatel asutustel ja artikli 2434 lõikes 3 osutatud
vaidlusi lahendavatel asutustel on oma ülesannete täitmise piires õigus tutvuda
maagaasi- ja vesinikuettevõtjate artikli 7131 kohaselt korraldatud
raamatupidamisega.
2. Liikmesriigid ja kõik määratud pädevad asutused, sealhulgas artikli 7039 lõikes 1
osutatud reguleerivad asutused ja vaidlusi lahendavad asutused säilitavad tundliku
äriteabe konfidentsiaalsuse. Liikmesriigid võivad sätestada erandeid nimetatud teabe
avalikustamiseks, kui seda on vaja pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.
Artikkel 6931
Raamatupidamisarvestuste eristamine
ET 116 ET
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada maagaasiettevõtjate ja
vesinikuettevõtjate raamatupidamise vastavus käesoleva artikli lõigetele 2 kuni 5.
Kui maagaasiettevõtjatele tehakse artikli 49 lõigete 2 ja 4 alusel erand nimetatud
sättest, peab vähemalt nende sisemine raamatupidamine vastama käesolevale
artiklile.
2. Maagaasi- ja vesiniku ettevõtjad, olenemata nende omandivormist või
õiguslikust vormist, koostavad, esitavad auditeerimiseks ja avaldavad oma
raamatupidamise aastaaruanded vastavalt siseriiklikele õigusnormidele piiratud
vastutusega äriühingu raamatupidamise aastaaruannete kohta, mis on vastu võetud
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL42 nõukogu
25. juuli 1978. aasta neljandale direktiivile 78/660/EMÜ,43 mis põhineb
asutamislepingu artikli 44 lõike 2 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute
raamatupidamise aastaaruandeid44.
Ettevõtjad, kellel ei ole seaduslikku kohustust avaldada oma raamatupidamise
aastaaruandeid, hoiavad ühe aruandeeksemplari oma peakontoris avalikkusele
kättesaadavana.
3. MaagaasiEettevõtjad peavad oma sisemises raamatupidamises eraldi arvestust
tegevuste kohta, mis on seotud ülekandega, jaotamisega, veeldatud maagaasiga
, vesinikuterminaliga, maagaasi ja vesiniku hoiustamisega seotud ja
hoiustamistegevuse ning vesiniku transpordiga , nagu seda nõutakse eri
ettevõtjate tegevuse puhul, et vältida diskrimineerimist, ristsubsideerimist ja
konkurentsi moonutamist. Nad peavad arvestust ka teiste gaasialaste tegevuste kohta,
mis ei ole seotud ülekande, jaotamise, veeldatud maagaasi , vesinikuterminali,
maagaasi ja vesiniku ega hoiustamisega ega vesiniku transpordiga , mis võib
olla konsolideeritud. Kuni 1. juulini 2007 peavad nad eraldi arvestust tarnete kohta
vabatarbijatele ja tarnete kohta väiketarbijatele. Ülekande-,või jaotus- või
vesiniku võrgu omanikutulu peab olema raamatupidamises eraldi kajastatud.
Vajadusel peavad nad konsolideeritud arvestust muu, gaasiga mitteseotud tegevuse
kohta. Sisemises raamatupidamises koostatakse kõigi tegevuste puhul bilanss ja
kasumiaruanne.
4. Lõikes 2 nimetatud auditeerimise käigus tuleb eelkõige kindlaks teha, kas lõikes 3
nimetatud diskrimineerimise ja ristsubsideerimise vältimise kohustus on täidetud.
5. Ilma et see piiraks liikmesriigis kohaldatavaid raamatupidamiseeskirju, kehtestavad
ettevõtjad oma raamatupidamise sise-eeskirjad varade ja kohustuste ning kulude ja
tulude jaotamise ning amortisatsiooni kajastamise kohta, mida nad järgivad lõikes 3
nimetatud eraldi raamatupidamisarvestuses. Neid sise-eeskirju võib muuta ainult
erandjuhul. Muudatused tuleb ära märkida ja nõuetekohaselt põhjendada.
6. Aastaaruande lisas tuleb esitada kõik teatava suurusega tehingud sidusettevõtjatega.
42
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate
aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
43
Direktiivi 78/660/EMÜ pealkirja on kohandatud, et võtta arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu
artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12; algselt viidati artikli 54
lõike 3 punktile g.
44
EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.
ET 117 ET
VIIIX peatükk
Riiklikudeguleerivad asutused
Artikkel 7039
Reguleerivate asutuste määramine ja sõltumatus
1. Iga liikmesriik määrab siseriiklikul tasandil ühe riikliku reguleeriva asutuse.
2. Käesoleva artikli Lõige 1 ei piira teiste reguleerivate asutuste nimetamist
piirkondlikul tasandil mõningates liikmesriikides, tingimusel et on olemas üks
staažikas esindaja esindusfunktsioonide täitmiseks ja ühenduse liidu tasandil
ühenduse pidamiseks ACERi reguleerivate asutuste nõukogus kooskõlas
määruse (EÜ) nr 713/2009 määruse (EL) 2019/942 artikli 714 lõikega 1.
3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib liikmesriik määrata reguleerivad asutused
väikeste gaasisüsteemide jaoks, mis paiknevad geograafiliselt eraldi aladel, mille
tarbimine moodustab 2008. aastal alla 3 % asjaomase liikmesriigi kogu tarbimisest.
Nimetatud erand ei piira ühe staažika esindaja nimetamist esindusfunktsioonide
täitmiseks ja ühenduse pidamiseks ühenduse liidu tasandil ACERi
reguleerivate asutuste nõukogus kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009 määruse
(EL) 2019/942 artikli 714 lõikega 1.
4. Liikmesriigid tagavad reguleeriva asutuse sõltumatuse ning kannavad hoolt, et ta
teostab oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt. Selleks peavad liikmesriigid
tagama, et reguleeriv asutus, täites käesoleva direktiiviga ja sellega seonduvate
õigusaktidega talle määratud reguleerimisvolitusi ja -ülesandeid:
a) on õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõikidest teistest
avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest isikutest,
b) tagab, et tema töötajad ja juhtimise eest vastutavad isikud
i) tegutsevad turuhuvidest sõltumatult ning
ii) reguleerimisülesandeid täites ei küsi ega võta vastu otseseid juhiseid
üheltki riigiasutuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult.
Nimetatud nõue ei piira vajadusel tihedat koostööd teiste asjaomaste
riigiasutustega ega valitsuse poliitilisi üldsuuniseid, mis ei ole seotud
artikli 7241 kohaste regulatiivülesannetega.
5. Reguleeriva asutuse sõltumatuse kaitsmiseks tagavad liikmesriigid eelkõige, et:
a) reguleeriv asutus saab vastu võtta kõikidest poliitilistest organitest sõltumatuid
otsuseid ja tal on eraldiseisvad eraldised aastaeelarves ja iseseisvus eraldatud
eelarve täitmisel ning oma ülesannete täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised
ressursid; ning
uus
b) reguleerival asutusel on kõik oma ülesannete ja volituste tulemuslikuks ja
tõhusaks täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid;
ET 118 ET
c) reguleerivale asutusele eraldatakse igal aastal omaette eelarveeraldised ja ta on
eraldatud eelarve täitmisel iseseisev;
d) reguleeriva asutuse juhatuse liikmed või juhul, kui juhatus puudub, siis
reguleeriva asutuse tippjuhtkond nimetatakse ametisse tähtajaliselt, viieks kuni
seitsmeks aastaks, mida võib pikendada üks kord.
2009/73/EÜ
uus
(eb) reguleeriva asutuse juhatuse liikmed või juhul, kui juhatus puudub, siis
reguleeriva asutuse tippjuhtkond nimetatakse ametisse objektiivsete,
läbipaistvate ja avalikustatud kriteeriumide alusel ning sõltumatus ja
erapooletus menetluses, millega tagatakse, et kandidaatidel on vajalikud
oskused ja kogemused reguleeriva asutuse asjakohasel ametikohal
tegutsemiseks; viieks kuni seitsmeks aastaks, mida võib pikendada üks kord;
uus
f) on kehtestatud huvide konflikti käsitlevad normid ja
konfidentsiaalsuskohustused, mis kehtivad kauem kui kõnealuste reguleeriva
asutuse juhatuse liikmete ametiaeg või juhul, kui juhatus puudub, siis
reguleeriva asutuse tippjuhtkonna ametiaeg;
g) reguleeriva asutuse juhatuse liikmed või juhul, kui juhatus puudub, reguleeriva
asutuse tippjuhtkonna võib ametist vabastada üksnes kindlaks määratud
läbipaistvate kriteeriumide alusel;
h) liikmesriigid võivad ette näha, et reguleeriva asutuse raamatupidamise
aastaaruande järelkontrolli teeb sõltumatu audiitor.
2009/73/EÜ
Seoses esimese lõigu punktiga b punktiga d tagavad liikmesriigid juhatuse või
tippjuhtkonna asjakohase rotatsiooni korra. Juhatuse liikmeid või juhul, kui juhatus
puudub, siis tippjuhtkonna liikmeid tohib selle aja jooksul ametist vabastada ainult
juhul, kui nad enam ei vasta käesolevas artiklis sätestatud tingimustele või on
vastavalt siseriiklikule õigusele süüdi üleastumises.
uus
6. Hiljemalt 5. juuliks 2022 ja seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa
Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kuidas on riigiasutused järginud
käesolevas artiklis sätestatud sõltumatuse põhimõtet.
ET 119 ET
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 7140
Reguleeriva asutuse üldeesmärgid
Käesolevas direktiivis täpsustatud reguleerimisülesannete täitmisel võtab reguleeriv asutus
kõik mõistlikud meetmed, et tihedas koostöös teiste asjaomaste riiklike ametiasutustega,
kaasa arvatud konkurentsiasutustega ja naaberriikide, sh kolmandate riikide
ametiasutustega, ning piiramata nende pädevust, saavutada artiklis 7241 sätestatud
ülesannete ja volituste raames järgmised eesmärgid:
a) edendada tihedas koostöös ameti, teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste, ning
komisjoni ja ACERiga konkurentsivõimelist, paindlikku, turvalist ja
keskkonnasäästlikku maagaasi , taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega gaaside ja vesiniku siseturgu ühenduses liidus ning turu
tõhusat avamist kõikidele tarbijatele ja tarnijatele ühenduses ning tagada asjakohased
tingimused maa gaasi - ja vesiniku võrkude tulemuslikuks ja
usaldusväärseks toimimiseks, võttes arvesse pikaajalisi eesmärke , aitades seega
kaasa liidu õiguse järjepidevale, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele, et
saavutada liidu kliima- ja energiaeesmärgid ;
b) arendada ühenduses liidus konkurentsivõimelisi ja nõuetekohaselt toimivaid
piirkondlikke piiriüleseid turge, et saavutada punktis a nimetatud eesmärgid;
c) kaotada liikmesriikidevahelised maagaasiga ja vesinikuga kauplemise
piirangud, sealhulgas kõrvaldada piirangud, mis tulenevad gaaside kvaliteedi
erinevustest või maagaasisüsteemi segatud vesiniku mahu erinevusest või vesiniku
kvaliteedi erinevustest vesinikusüsteemis, arendada nõudluse rahuldamiseks ja
siseriiklike turgude integratsiooni tugevdamiseks vajalikke piiriüleseid ülekande -
ja/või transpordi võimsusi, et tagada ELi maagaasisüsteemi või liidu
vesinikusüsteemi ühendatud võrgu koostalitlusvõime, mis võib hõlbustada
maagaasivoogude kulgemist kogu ühenduses liidus ;
d) aidata saavutada kõige kulutõhusamal viisil turvaliste, usaldusväärsete ja tõhusate
mittediskrimineerivate võrkude arendamist, mis on tarbijale orienteeritud, ning
edendada võrgu piisavust ja vastavalt energia - ja kliima poliitika
üldeesmärkidele energiatõhusust, nagu ka taastuvatest energiaallikatest saadava gaasi
väikese ja suure ulatusega tootmist ning hajutatud tootmist nii ülekande- kui ka
jaotusvõrkudes ning hõlbustada nende võrkude toimimist koos gaasi- ja
soojusvõrkudega ;
e) soodustada juurdepääsu võrgule uute tootmisvõimsuste jaoks, eelkõige kõrvaldades
tõkked, mis takistavad uusi turulesisenejaid ja taastuvatest energiaallikatest saadavat
gaasi ja vesinikku ;
f) tagada, et süsteemi halduritele ja süsteemi kasutajatele pakutakse nii lühikeses kui ka
pikas perspektiivis asjakohaseid stiimuleid süsteemi jõudluse, , eeskätt
energiatõhususe tõhustamiseks ja turgude integreerimise soodustamiseks;
g) tagada kasu tarbijatele oma riigi turu tõhusa toimimise abil, edendades tõhusat
konkurentsi ja aidates tagada tarbijakaitset tihedas koostöös asjaomaste
tarbijakaitseasutustega ;
ET 120 ET
h) aidata kaasa avalike maagaasiteenuste kõrge taseme saavutamisele, kaitsetumate
tarbijate kaitsele ja tarbijatele tarnija vahetuseks vajalike andmesideprotsesside
ühilduvusele.
Artikkel 7241
Reguleeriva asutuse ülesanded ja volitused
1. Reguleerivatel asutustel on järgmised ülesanded:
a) läbipaistvate kriteeriumide alusel kehtestada või kinnitada reguleeritud
ülekande ja jaotamise tariifid või nende arvestamise metoodika või
mõlemad ;
uus
b) alates 1. jaanuarist 2031 või käesoleva direktiivi artikli 31 lõike 1 kohaldamise
kuupäevast läbipaistvate kriteeriumide alusel kehtestada või kinnitada
vesinikuvõrkudele juurdepääsu tariifid või nende arvestamise metoodika või
mõlemad;
c) läbipaistvate kriteeriumide alusel kehtestada või kinnitada i) [uuesti sõnastatud
gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artiklis 4 osutatud
sihtotstarbelise tasu suurus ja kestus või nende metoodika või mõlemad; ii)
ülekantud varade väärtus ja selle tulemusel tekkida võiva kasumi ja kahjumi
sihtkoht ning iii) osamaksete eraldamine sihtotstarbelise tasu jaoks;
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
(db) tagada, et ülekandesüsteemi haldurid ja jaotussüsteemi haldurid ning
vajaduse korral süsteemiomanikud vesinikuvõrgu haldurid ja samuti
maagaasi - ja vesiniku ettevõtjad ning teised turuosalised, sealhulgas
kodanike energiakogukonnad täidaksid oma käesolevast direktiivist ,
[uuesti sõnastatud gaasimäärusest, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx],
võrgueeskirjadest ja gaasimääruse artiklite 52 ja 53 kohaselt vastuvõetud
suunistest, määrusest (EL) 2017/1938 ja muudest ühenduse liidu
õigusaktidest tulenevaid kohustusi, sealhulgas seoses piiriüleste küsimustega
ning ACERi otsustega ;
uus
e) tagada tihedas koostöös teiste reguleerivate asutustega, et Euroopa maagaasi
ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ja
Euroopa vesinikuvõrguettevõtjate võrgustik (ENNOH) täidavad käesolevas
direktiivis [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021)
xxx], [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021)
xxx] artiklite 52 kuni 56 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjades ja suunistes
ning asjakohases liidu õiguses, sealhulgas piiriüleseid küsimusi käsitlevas
ET 121 ET
õiguses sätestatud kohustusi ja ACERi otsuseid, ning selgitada üheskoos välja
juhtumid, mil Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksus ja Euroopa vesinikuvõrguettevõtjate võrgustik ei
täida oma kohustusi; kui reguleerivad asutused ei ole suutnud nelja kuu jooksul
pärast kohustuste täitmata jätmise väljaselgitamiseks läbiviidavate
konsultatsioonide alustamist kokkuleppele jõuda, pöördutakse otsuse
tegemiseks kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikega 10 ACERi
poole.
f) jälgida gaasi kvaliteedi arengut ja gaasi kvaliteedi juhtimist ülekandesüsteemi
haldurite ja vajaduse korral jaotussüsteemi haldurite poolt, sealhulgas jälgida
süsteemihaldurite poolt kantud kulude arengut seoses gaasi kvaliteedi
juhtimisega ja vesiniku maagaasivõrku segamisega seotud arenguga;
g) jälgida vesiniku kvaliteedi arengut ja vesiniku kvaliteedijuhtimist
vesinikuvõrgu haldurite poolt, kui see on asjakohane, nagu on osutatud artiklis
46, sealhulgas vesiniku kvaliteedi juhtimisega seotud kulude arengu jälgimine;
h) vaadata läbi ja hinnata vesinikuvõrgu haldurite poolt kooskõlas artikliga 52
esitatud ülevaadet vesinikutransporditaristu arendamise kohta, võttes arvesse
vesinikuvõrgu üldist energia-majanduslikku vajadust ning artikli 51 lõike 2
punkti e kohast võrguarenduse kavandamist käsitlevat ühisstsenaariumi
raamistikku;
i) võtta [uuesti sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]
artikli 4 kohaste sihtotstarbeliste tasude heakskiitmisel arvesse punktis g
nõutud vesinikutransporditaristu arendamise ülevaate läbivaatamist ja
hindamist.
2019/692 artikli 1 lõige 6
(kohandatud)
uus
jc) teha piiriülestes küsimustes koostööd asjaomase liikmesriigi reguleeriva
asutuse või reguleerivate asutustega ja ametiga ACERiga , eelkõige
osaledes ACERi reguleerivate asutuste nõukogu töös vastavalt määruse
(EL) 2019/942 artiklile 21 . Kui tegemist on kolmandasse riiki viiva ja sealt
tuleva taristuga infrastruktuuriga, võib selle liikmesriigi, kus asub
liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt, reguleeriv asutus pärast
konsulteerimist teiste asjaomaste liikmesriikide reguleerivate asutustega teha
kolmanda riigi, sealhulgas energiaühenduse lepinguosaliste asjakohaste
asutustega koostööd, et kohaldada kõnealuse taristu infrastruktuuri suhtes
liikmesriikide territooriumil järjekindlalt käesolevat direktiivi;
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
kd) täita ja rakendada ACERi ameti ja komisjoni kõiki asjakohaseid
õiguslikult siduvaid otsuseid;
ET 122 ET
le) esitada igal aastal aruanne oma tegevuse ja ülesannete täitmise kohta
liikmesriikide asjaomastele asutustele, ACERile ametile ja komisjonile.
Sellised aruanded hõlmavad iga käesolevas artiklis loetletud ülesande osas
võetud meetmeid ja saavutatud tulemusi;
mf) tagada, et ülekande, jaotamise ja vesiniku transportimise, maagaasi ja
vesiniku hoiustamise ning veeldatud maagaasi ja vesinikuterminalide
puhul ning maagaasi ja vesiniku tarnetegevuse puhul ei esine
ristsubsideerimist;
ng) jälgida ülekandesüsteemi haldurite investeerimiskavasid ning esitada oma
aastaaruandes ülekandesüsteemi haldurite investeerimiskavade hinnang,
pidades silmas nende vastavust üleeuroopalisele võrgu arengukavale, millele
viidatakse [uuesti sõnastatud gaasimääruses, ettepanek dokumendis
COM(2021) xxx] artikli 29 punktis x määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8
lõike 3 punktis b; hinnang võib hõlmata soovitusi nende investeerimiskavade
muutmiseks;
oh) jälgida võrgu turvalisust ja usaldusväärsust käsitlevate eeskirjade täitmist ja
varasema toimimise läbivaatamist ning kehtestada ja kinnitada teenuse ja tarne
kvaliteedi standardeid ja nõudeid või aidata sellele kaasa koos teiste pädevate
asutustega;
pi) jälgida läbipaistvuse taset, sealhulgas hulgihindade puhul, ning tagada, et
maagaasiettevõtjad ja vesinikuettevõtjad täidaksid läbipaistvuskohustusi;
qj) jälgida turu avamise ja konkurentsi taset ning tulemuslikkust hulgi- ja
jaemüügitasandil, sealhulgas maagaasibörse ja vesinikubörse , hindu
kodutarbijatele, sealhulgas ettemaksu süsteeme, liitumis- ja eraldustasusid,
hooldusteenuste teostamist ja nende tasusid ning kodutarbijate kaebusi, ning
mis tahes konkurentsimoonutusi või -piiranguid, andes muu hulgas kogu
vajaliku teabe asjaomastele konkurentsiasutustele ja andes asjaomased
juhtumid üle asjaomastele konkurentsiasutustele;
rk) jälgida lepingulise piirava tegevuse esinemist, sealhulgas ainuõiguse klauslite
kasutamist, mis võib takistada või piirata suuri mitte-kodutarbijaid sõlmimast
samal ajal lepinguid enam kui ühe tarnijaga ning vajaduse korral teavitada
sellisest tegevusest liikmesriikide konkurentsiasutusi;
sl) austada lepingulist vabadust seoses katkestatavate tarnelepingutega ja
pikaajaliste lepingutega, tingimusel et need on kooskõlas ühenduse liidu
õigusega ja ühenduse liidu poliitikaga ning aitaks saavutada ELi
eesmärke vähendada CO2 heidet. Pikaajalisi lepinguid sellise fossiilgaasi
tarnimiseks, mida kasutatakse ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava
tehnoloogiata, ei sõlmita kauemaks kui 2049. aasta lõpuni ;
tm) jälgida aega, mis maagaasi ülekande- ja jaotussüsteemi halduritel või
vesinikuvõrgu halduritel kulub ühenduste rajamiseks ja parandustöödeks;
un) jälgida artiklis 2933 või artiklis 33 sätestatud juurdepääsutingimusi
gaasihoidlatele, torujuhtmete paketile ja muudele abiteenustele ning vaadata
need läbi. Kui maa gaasihoidlatele juurdepääsu kord määratakse kindlaks
artikli 2933 lõike 3 kohaselt, ei sisalda käesolev ülesanne tariifide
läbivaatamist;
ET 123 ET
yo) aidata koos teiste asjakohaste asutustega tagada, et tarbijakaitsemeetmed, kaasa
arvatud need, mis on sätestatud I lisas, oleksid tulemuslikud ja jõustatud;
wp) avaldada vähemalt kord aastas soovitusi tarnehindade vastavuse kohta
artiklile 63 ning esitada need vajaduse korral konkurentsiasutustele;
xq) tagada mittediskrimineeriv juurdepääs tarbijate tarbimisandmetele,
siseriiklikul tasandil vabatahtlikuks kasutamiseks tarbimisandmete kergesti
arusaadava ühtlustatud vormi sätestamine ning kõikidele tarbijatele kiire
juurdepääs sellistele andmetele vastavalt artiklitele 22 ja 23 I lisa punkti h
kohaselt;
yr) jälgida ülekandesüsteemi haldurite, jaotussüsteemi haldurite, vesinikuvõrgu
haldurite, tarnijate ja tarbijate ning teiste turuosaliste rollide ja vastutusega
seotud eeskirjade rakendamist vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2009
[uuesti sõnastatud gaasimäärusele, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx]
;
zs) jälgida nende kriteeriumide õiget kohaldamist, millega määratakse kindlaks,
kas maa gaasihoidla kuulub artikli 2933 lõike 3 või 4 alla, ja
aat) jälgida kaitsemeetmete rakendamist artiklis 7746 sätestatud korras;
bbu) aidata kaasa tähtsaimaid turuprotsesse käsitlevate andmesideprotsesside
ühilduvusele piirkondlikul tasandil;.
uus
cc) rakendada määruse artikli 52 kohaselt vastu võetud võrgueeskirju ja suuniseid
riiklike meetmete abil või, kui see on nii sätestatud, koordineeritud piirkondlike
või liidu meetmete abil;
dd) tagada läbipaistev ja tõhus menetlus riikliku võrguarenduskava koostamiseks
kooskõlas artiklites 51 ja 52 sätestatud nõuetega;
ee) kiita heaks ja muuta võrgu arengukava;
ff) jälgida gaasi kvaliteedi kontrollimist ja juhtimist ülekandesüsteemi haldurite,
jaotussüsteemi haldurite, hoidlate haldurite ja maagaasi veeldusjaamade
haldurite poolt;
gg) jälgida, kuidas rakendatakse hädaolukorras võetud meetmeid, mis on sätestatud
määruses (EL) 2017/1938, sealhulgas selle artikli 13 kohaseid
solidaarsusmeetmeid, ja riiklikus hädaolukorra lahendamise kavas sätestatud
meetmeid;
hh) jälgida võrdlusveebisaitide, sealhulgas artiklis 12 sätestatud kriteeriumidele
vastavate võrdlusvahendite kättesaadavust;
ii) jälgida taastuvatest energiaallikatest ise toodetud maagaasi tarbimise ja
kodanike energiakogukondade arendamise tarbetute takistuste ja piirangute
kõrvaldamist.
ET 124 ET
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
2. Juhul kui liikmesriigis on nii sätestatud, võivad lõikes 1 nimetatud
jälgimisülesandeid täita ka muud asutused, kui reguleeriv asutus. Sellisel juhul
tehakse nimetatud jälgimise käigus saadud teave reguleerivale asutusele
kättesaadavaks niipea kui võimalik.
Säilitades oma iseseisvuse, ilma et see piiraks tema enda eripädevust ning kooskõlas
parema õigusliku reguleerimise põhimõtetega, konsulteerib reguleeriv asutus lõikes 1
sätestatud ülesannete täitmisel vajaduse korral maagaasi ülekandesüsteemi ja
vesinikuvõrgu halduritega ja teeb vajaduse korral tihedat koostööd liikmesriikide
teiste asjaomaste ametiasutustega.
Mis tahes heakskiit, mille reguleeriv asutus või amet ACER annab käesoleva
direktiivi kohaselt, ei piira reguleeriva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud volituste
kasutamist tulevikus vastavalt käesolevale artiklile või karistuste määramist teiste
asjaomaste asutuste või komisjoni poolt.
3. Kui artikli 5514 või artikli 62 alusel on määratud sõltumatu süsteemihaldur
või sõltumatu vesinikuvõrguhaldur , peab reguleeriv asutus lisaks talle käesoleva
artikli lõikega 1 määratud ülesannetele:
a) jälgima käesoleva artikli kohaste kohustuste täitmist ülekandesüsteemi
omaniku ja sõltumatu süsteemihalduri ning vesinikuvõrgu omaniku ja
sõltumatu vesinikuvõrguhalduri poolt ning määrama mittetäitmise eest
karistusi vastavalt lõike 4 punktile d;
b) jälgima sõltumatu süsteemihalduri ja ülekandesüsteemi omaniku või
vesinikuvõrgu omaniku ja sõltumatu vesinikuvõrguhalduri vahelisi suhteid
ja teabevahetust, tagamaks, et sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu
vesinikuvõrguhaldur täidab oma kohustusi, ning eelkõige kiitma heaks
lepingud ja tegutsema sõltumatu süsteemihalduri ja ülekandesüsteemi omaniku
või vesinikuvõrgu omaniku ja sõltumatu vesinikuvõrguhalduri vahelisi
vaidlusi lahendava asutusena nende poolt lõike 11 kohaselt esitatud kaebuste
korral;
c) ilma et see piiraks artikli 5514 lõike 2 punktis c sätestatud menetluse
kohaldamist, kiitma võrgu esimese kümneaastase arengukava osas heaks
investeerimiskava ja võrgu mitmeaastase arengukava, mille sõltumatu
süsteemihaldur või sõltumatu vesinikuvõrguhaldur igal aastal esitab;
d) tagama, et sõltumatute süsteemihaldurite või sõltumatute
vesinikuvõrguhaldurite kogutavad võrgule juurdepääsu tariifid sisaldavad
võrgu omanikule või omanikele ette nähtud tasu, mille suurus on piisav võrgu
vara ning neisse tehtavate igasuguste uute investeeringute eest tasumiseks,
tingimusel, et need tariifid on majanduslikult põhjendatud ja tõhusalt
koostatud, ja
e) omama volitusi teostada kontrolli, sealhulgas ette teatamata kontrolli
ülekandesüsteemi omaniku ja sõltumatu süsteemihalduri või vesinikuvõrgu
omaniku ja sõltumatu vesinikuvõrguhalduri valdustes.
ET 125 ET
4. Liikmesriigid tagavad, et reguleerivatele asutustele antakse volitused, mis
võimaldavad neil lõigetes 1, 3 ja 6 osutatud ülesandeid tõhusalt ja kiiresti täita.
Selleks peavad reguleerival asutusel olema vähemalt järgmised volitused:
a) teha otsuseid, mis on maagaasi- ja vesiniku ettevõtjatele siduvad;
b) uurida gaasi gaaside turgude toimimist ja otsustada milliseid vajalikke ja
proportsionaalseid meetmeid on vaja võtta tõhusa konkurentsi toetamiseks ja
gaaside turu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning kõnealuseid
meetmeid kehtestada ja ,. vVajaduse korral on reguleerival asutusel
samuti volitus teha konkurentsiõiguse uurimismenetluses koostööd liikmesriigi
konkurentsiasutusega ja finantsturgude reguleerivate asutustega või
komisjoniga;
c) nõuda maagaasi- ja vesiniku ettevõtjatelt mis tahes andmeid, mis on talle
tema ülesannete täitmiseks vajalikud, kaasa arvatud põhjendust kolmandale
osapoolele juurdepääsu andmata jätmise kohta ning teavet võrgu
tugevdamiseks vajalike meetmete kohta;
d) määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi maagaasi- ja
vesiniku ettevõtjatele, kes ei täida käesolevast direktiivist ega reguleeriva
asutuse või ameti ACERi asjakohasest õiguslikult siduvast otsustest
tulenevaid kohustusi, või taotleda pädevalt kohtult selliste karistuste
määramist. See hõlmab , sealhulgas volitust määrata käesolevast
direktiivist tulenevate kohustuste mittetäitmise eest ülekandesüsteemi haldurile
või vesinikuvõrgu haldurile karistusi, mille suurus on kuni 10 %
ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu halduri aastakäibest, või
vertikaalselt integreeritud ettevõtjale karistusi, mille suurus on kuni 10 % tema
aastakäibest, või taotleda selliste karistuste määramist, ja
e) vajalikud õigused viia läbi uurimisi ja asjakohased õigused korraldada
vaidluste lahendamisi vastavalt lõigetele 11 ja 12.
uus
5. Selle liikmesriigi reguleerival asutusel, kus on Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi
haldurite võrgustiku, vesinikuvõrguettevõtjate Euroopa võrgustiku või ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksuse asukoht, on õigus määrata neile üksustele, kes ei täida
käesolevast direktiivist, [uuesti sõnastatud gaasimäärusest, ettepanek dokumendis
COM(2021) xxx] või reguleeriva asutuse või ACERi asjakohasest õiguslikult
siduvast otsustest tulenevaid kohustusi, tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid
karistusi või taotleda selliste karistuste määramist pädevalt kohtult.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
65. Lisaks lõigete 1 ja 4 alusel antud ülesannetele ja volitustele, kui sõltumatu
ülekandesüsteemi haldur või integreeritud vesinikuvõrgu haldur on nimetatud
kooskõlas IX peatükiIV peatükiga, 3. jaoga, antakse reguleerivale asutusele vähemalt
järgmised ülesanded ja volitused:
ET 126 ET
a) määrata karistusi kooskõlas lõike 4 punktiga d diskrimineeriva käitumise eest
vertikaalselt integreeritud ettevõtja huvides;
b) jälgida ülekandesüsteemi halduri või integreeritud vesinikuvõrgu halduri
ja vertikaalselt integreeritud ettevõtja vahelist teabevahetust tagamaks, et
ülekandesüsteemi haldur või integreeritud vesinikuvõrgu haldur täidab
oma kohustusi;
c) tegutseda vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja ülekandesüsteemi halduri
või integreeritud vesinikuvõrgu halduri vaheliste lõike 11 kohaselt
esitatud vaidluste lahendajana;
d) jälgida vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja ülekandesüsteemi halduri või
integreeritud vesinikuvõrgu halduri vahelisi äri- ja rahandussuhteid,
sealhulgas laenutegevust;
e) kiita heaks kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja ülekandesüsteemi
halduri või integreeritud vesinikuvõrgu halduri vahelised kaubandus- ja
rahanduslepingud, tingimusel, et need on kooskõlas turutingimustega;
f) taotleda vertikaalselt integreeritud ettevõtjalt põhjendust, kui
järelevalveametnik on seda märkinud kooskõlas artikli 6421 lõikega 4,.
Nimetatud põhjendus peab sisaldama nõudes eelkõige tõendeid, et
vertikaalselt integreeritud ettevõtja huvides ei ole toimunud diskrimineerivat
käitumist;
g) teha kontrolle, sealhulgas ette teatamata kontrolle vertikaalselt integreeritud
ettevõtja ja ülekandesüsteemi halduri või integreeritud vesinikuvõrgu
halduri ruumides, ja
h) määrata ülekandesüsteemi halduri või integreeritud vesinikuvõrgu halduri
kõik või konkreetsed ülesanded artikli 6414 kohaselt nimetatud sõltumatule
süsteemihaldurile või sõltumatule vesinikuvõrgu haldurile , kui
ülekandesüsteemi haldur või integreeritud vesinikuvõrgu haldur ei täida
süstemaatiliselt temale käesoleva direktiiviga antud kohustusi, eelkõige
korduva diskrimineeriva käitumise korral vertikaalselt integreeritud ettevõtja
huvides.
76. Reguleerivad asutused vastutavad tingimuste või vähemalt nende arvestamise või
kehtestamise aluseks oleva metoodika määramise või heakskiitmise eest piisavalt
vara enne tingimuste jõustumist järgmistel juhtudel:
a) siseriiklike maagaasi võrkudega ühendamine ja juurdepääs neile,
sealhulgas ülekande ja jaotamise tariifid, ning maagaasi veeldusjaamadele
juurdepääsu tingimused ja tariifid , kusjuures Kõnealused tariifid või
kõnealune metoodika peavad võimaldama teha võrkudesse ja maagaasi
veeldusjaamadesse vajalikke investeeringuid nii, et need investeeringud
tagaksid võrkude ja maagaasi veeldusjaamade rentaabluse;
uus
b) siseriiklike vesinikuvõrkudega ühendamine ja neile juurdepääs, sealhulgas
alates 1. jaanuarist 2031 vesinikuvõrgu tariifid ning vesinikuhoidlatele ja -
terminalidele juurdepääsu tingimused, sealhulgas tariifid, kui see on
asjakohane;
ET 127 ET
2009/73/EÜ (kohandatud)
cb) tasakaalustamisteenuste osutamine, mida tuleb osutada kõige ökonoomsemal
viisil ja mis peavad pakkuma võrgukasutajatele sobivaid stiimuleid nende gaasi
sisse- ja väljavoolu tasakaalustamiseks. Tasakaalustamisteenuseid pakutakse
õiglaselt ja mittediskrimineerivalt ning objektiivsete kriteeriumide alusel; ja
uus
d) sihtotstarbeliste tasude heakskiitmine ja järelevalve kooskõlas [uuesti
sõnastatud gaasimääruse, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] artikliga 4.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
e) piiriülesele taristule juurdepääs, sealhulgas võimsuse jaotamise ja
ülekandevõime piiratuse juhtimise menetlused.
87. Lõikes 7 osutatud metoodikad või tingimused avaldatakse.
98. Tariifide või metoodika ja tasakaalustamisteenuste kehtestamisel või heaks kiitmisel
tagavad reguleerivad asutused, et ülekandesüsteemi haldureid ja võrguhaldureid
ning alates 1. jaanuarist 2031 vesinikuvõrgu haldureid stimuleeritakse nii
lühikeses kui ka pikas perspektiivis asjakohaselt, et tõhustada jõudlust, soodustada
turgude integreerimist ja varustuskindlust ning toetada seonduvaid teadusuuringuid.
109. Reguleerivad asutused teostavad järelevalvet ülekoormusega tegelemise üle riigi
tasandi gaasi ülekandevõrkudes ja vesinikuvõrkudes , sealhulgas
võrkudevahelistes ühendustes, ja ülekoormusega tegelemise eeskirjade rakendamise
üle. Sel eesmärgil esitavad ülekandesüsteemi haldurid , vesinikuvõrgu haldurid
või turul osalejad riiklikele reguleerivatele asutustele oma ülekoormusega tegelemise
eeskirjad, kaasa arvatud võimsuse jaotamine. Riiklikud rReguleerivad asutused
võivad taotleda kõnealuste eeskirjade muutmist.
Artikkel 73
Otsused ja kaebused
110. Vajaduse korral on reguleerivatel asutustel õigus taotleda maagaasi
ülekandesüsteemi, gaasihoidla, maagaasi veeldusjaamade ja jaotussüsteemi
halduritelt , vesinikuhoidlate ja -terminalide halduritelt ning alates 1. jaanuarist
2031 vesinikuvõrgu halduritelt tingimuste, sealhulgas käesolevas artiklis osutatud
tariifide ja metoodika muutmist, et tagada nende proportsionaalsus ja
mittediskrimineeriv kohaldamine. Kui gaasihoidlatele juurdepääsu kord määratakse
kindlaks artikli 2933 lõike 3 kohaselt, ei sisalda käesolev ülesanne tariifide muutmist.
Maagaasi ülekande ja jaotamise tariifide ning vajaduse korral vesinikuvõrgu
tariifide kindlaksmääramisega viivitamise korral on reguleerivatel asutustel
volitus kehtestada või heaks kiita esialgsed ülekande ja jaotamise tariifid või nende
arvestamise metoodika ning vesinikuvõrgu tariifide ja metoodika ning juhul,
ET 128 ET
kui lõpptariifid või metoodika erinevad kõnealustest ajutistest tariifidest või
metoodikast, teha otsus kompenseerivate meetmete kohta.
211 Iga osaline, kes soovib esitada kaebuse maagaasi ülekande-, jaotussüsteemi,
gaasihoidla või maagaasi veeldusjaama halduri või vesinikuvõrgu, -hoidla või -
terminali halduri kohta seoses käesolevast direktiivist kõnealusele haldurile
tulenevate kohustustega, võib saata kaebuse reguleerivale asutusele, mis vaidlusi
lahendava asutusena väljastab otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist. Seda
tähtaega võib pikendada kahe kuu võrra, kui reguleeriv asutus nõuab lisateavet.
Pikendatud ajavahemikku võib veel kord pikendada kaebuse esitaja nõusolekul.
Reguleeriva asutuse otsus on siduv, kui ja kuni see ei kaota kehtivust seoses
edasikaebamisega.
312. Kõik mõjutatud isikud ja isikud, kellel on õigus esitada kaebusi käesoleva artikli
alusel rakendatud meetoditega seotud otsuse kohta, või kui reguleerival asutusel on
kohustus tutvustada soovitatavaid tariife või meetodeid, võivad kahe kuu või
liikmesriikide sätestatud lühema aja jooksul alates otsuse või otsuseettepaneku
avaldamisest esitada läbivaatamiseks kaebuse. Kõnealune kaebus ei peata otsuse
täitmist.
413. Liikmesriigid kehtestavad reguleerimiseks, kontrollimiseks ning läbipaistvuse
tagamiseks sobivad ja tõhusad mehhanismid, et vältida turgu valitseva seisundi
kuritarvitamist, mis kahjustab eelkõige tarbijaid, ja turuvallutuslikku käitumist.
Nende mehhanismide puhul tuleb arvesse võtta asutamislepingu ELi toimimise
lepingu sätteid ja eelkõige selle artiklit 82 102 .
514. Liikmesriigid tagavad kohaste meetmete võtmise, sealhulgas liikmesriigi õiguse
kohaselt haldus- või kriminaalmenetluse algatamise füüsilise või juriidilise isiku
suhtes käesolevas direktiivis kehtestatud konfidentsiaalsusnormide rikkumise korral.
615, Lõigetes 211 ja 312 nimetatud kaebuste esitamine ei tohi piirata edasikaebamise
õigust ühenduse liidu ja/või liikmesriigi õiguse alusel.
716. Reguleerivate asutuste otsused peavad olema täielikult põhjendatud, et oleks
võimalik rakendada kohtulikku läbivaatamist. Otsused peavad olema avalikkusele
kättesaadavad, tagades samas tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
817. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi tasandil on olemas sobivad mehhanismid, mille
kohaselt on reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud isikul õigus otsus edasi kaevata
asjaosalistest ja valitsusest sõltumatule organile.
Artikkel 7442
Reguleerivate asutuste vaheline koostöö piiriülestes küsimustes Piiriüleseid
küsimusi reguleeriv kord
1. Reguleerivad asutused peavad üksteisega , ja eeskätt ACERis, tihedaid
läbirääkimisi ja teevad omavahel koostööd ning annavad üksteisele ja ametile
ACERile teavet, mis on vajalik nende käesolevast direktiivist tulenevate
ülesannete täitmiseks. Vahetatava teabe puhul peab teavet vastu võttev asutus tagama
sama konfidentsiaalsustaseme kui asutus, kust teave pärit on.
2. Reguleerivad asutused teevad koostööd vähemalt piirkondlikul tasandil, et:
a) toetada sellise töökorra väljakujundamist, mis võimaldab võrgu optimaalse
haldamise, edendab ühiseid gaasi - ja vesiniku börse ja piiriüleste
ET 129 ET
võimsuste jaotamist ning võimaldab saavutada piirkonnas ja piirkondade vahel
vastastikuse ühendamise võimsuse piisava taseme, sealhulgas võrkude uute
vastastikuste ühendamiste abil, et võimaldada tõhusa konkurentsi arengut ja
varustuskindluse paranemist, vältides diskrimineerimist varustusettevõtjate
vahel eri liikmesriikides;
b) koordineerida kõikide võrgureeglite väljatöötamist asjaomaste
ülekandesüsteemi haldurite , vesinikuvõrgu haldurite ja teiste turuosaliste
jaoks; ja
c) koordineerida ülekoormuse juhtimise reeglite väljatöötamist;.
uus
d) tagada ülekandesüsteemi haldurite ja võrguhaldurite ülesandeid piiriülesel või
piirkondlikul tasandil täitvate juriidiliste isikute vastavus õigusnormidele.
2009/73/EÜ
uus
3. Riiklikel rReguleerivatel asutustel on õigus sõlmida vastastikuseid koostöölepinguid,
et tugevdada reguleerimisalast koostööd.
4. Lõikes 2 nimetatud tegevus toimub vajaduse korral tihedates läbirääkimistes
liikmesriikide teiste asjaomaste ametiasutustega ning ilma et see piiraks nende
eripädevust.
5. Komisjon võib võtta vastu suunised reguleerivate asutuste kohustuste ulatuse kohta
seoses nende omavahelise ja ametiga tehtava koostööga. Kõnealused meetmed, mille
eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda,
võetakse vastu vastavalt artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolliga
regulatiivmenetlusele.
uus
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 83 vastu delegeeritud õigusakte
käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada suunised selle kohta, millises
ulatuses on reguleerivad asutused kohustatud omavahel ja ACERiga koostööd
tegema.
2019/692 artikli 1 lõige 7
uus
6. Reguleerivad asutused või kohasel juhul muud pädevad asutused võivad
konsulteerida ja teha koostööd kolmandate riikide , sealhulgas energiaühenduse
lepinguosaliste asjakohaste asutustega seoses kolmandatesse riikidesse viiva ja
sealt tuleva gaasi - ja vesiniku taristu infrastruktuuri käitamisega, et tagada
käesoleva direktiivi järjekindel kohaldamine asjaomase taristu infrastruktuuri suhtes
liikmesriigi territooriumil ja territoriaalmeres.
ET 130 ET
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 7543
Kooskõla võrgueeskirjade ja suunistega Suunistele vastavus
1. Reguleeriv asutus ja komisjon võivad taotleda ameti ACERi arvamust selle
kohta, kas reguleeriva asutuse tehtud otsus on vastavuses võrgueeskirjadega
ja käesolevas direktiivis või määruses (EÜ) nr 715/2009 [uuesti sõnastatud
gaasimäärus, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] osutatud suunistega.
2. Amet ACER esitab oma arvamuse vastavalt arvamust küsinud reguleerivale
asutusele või komisjonile ja kõnealuse otsuse vastu võtnud reguleerivale asutusele
kolme kuu jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.
3. Kui otsuse teinud reguleeriv asutus ei täida ACERi ameti ettekirjutusi nelja
kuu jooksul alates nimetatud arvamuse kättesaamisest, teavitab ACER amet
sellest komisjoni.
4. Kui reguleeriva asutuse poolt vastu võetud otsus piiriülese kaubanduse suhtes ei
vasta käesolevas direktiivis või määruses (EÜ) nr 715/2009 [uuesti sõnastatud
gaasimäärus, ettepanek dokumendis COM(2021) xxx] osutatud suunistele, on
mis tahes reguleerival asutusel õigus teavitada sellest komisjoni kahe kuu jooksul
alates otsuse vastuvõtmisest.
5. Kui komisjonil tekivad tõsised kahtlused seoses reguleeriva asutuse otsuse
vastavusega võrgueeskirjadele ja käesolevas direktiivis või määruses (EÜ) nr
715/2009 [uuesti sõnastatud gaasimäärus, ettepanek dokumendis COM(2021)
xxx] sätestatud suunistele, on komisjonil õigus teha otsus juhtumit täiendavalt
uurida ametilt ACERilt lõike 3 alusel või reguleerivalt asutuselt lõike 4 alusel
saadud teabe kättesaamisest kahe kuu ning omal algatusel kolme kuu jooksul alates
otsuse tegemise kuupäevast. Sel juhul kutsub ta reguleerivat asutust ja reguleerivale
asutusele esitatud menetluse osalisi üles esitama märkusi.
6. Kui komisjon teeb otsuse juhtumit täiendavalt uurida, teeb ta nelja kuu jooksul alates
vastava otsuse tegemisest teatavaks lõpliku otsuse
a) mitte esitada vastuväiteid reguleeriva asutuse otsuse kohta või
b) nõuda asjaomaselt reguleerivalt asutuselt otsuse tühistamist, kui komisjon
leiab, et otsus ei vasta võrgueeskirjadele ega suunistele.
7. Kui komisjon ei ole otsustanud juhtumit põhjalikumalt uurida ega ole kas vastavalt
lõikes 5 või 6 sätestatud tähtaja jooksul lõplikku otsust teinud, tähendab see seda, et
komisjon pole reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväidet esitanud.
8. Reguleeriv asutus täidab komisjoni nõude otsuse tühistamise kohta kahe kuu jooksul
ja teatab sellest komisjonile.
9. Komisjonile võib vastu võtta suunised, milles sätestatakse reguleerivate asutuste,
ameti ja komisjoni järgitava menetluse üksikasjad seoses reguleerivate asutuste poolt
võetud otsuste vastavusega käesolevas artiklis viidatud suunistele. Kõnealused
meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid,
täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolliga
ET 131 ET
regulatiivmenetlusele. antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 83 vastu
delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, millega kehtestatakse
suunised käesoleva artikli kohaldamise korra üksikasjade kohta.
Artikkel 7644
Andmete säilitamine
1. Liikmesriigid nõuavad tarneettevõtjatelt, et nad hoiaksid riiklike ametiasutuste,
sealhulgas reguleeriva asutuse, liikmesriigi konkurentsiasutuse ja komisjoni jaoks
nende ülesannete täitmise eesmärgil vähemalt viis aastat kättesaadavana kogu
asjakohase teabe, mis on seotud kõikide tehingutega maa gaasi ja vesiniku
tarnelepingute ja maa gaasi ja vesiniku tuletisinstrumentide osas
hulgimüüjatega ja ülekandesüsteemi halduritega, ning samuti gaasihoidlate ja
maagaasi veeldusjaamade halduritega ning vesinikuvõrgu, -hoidlate ja -terminali
halduritega .
2. See teave hõlmab tehingute üksikasjalikke andmeid, nagu tähtaeg, tarne- ja
maksetingimused, maht, täitmise kuupäevad ja kellaajad, tehinguhinnad ja asjaomase
hulgimüüja andmed, ning üksikasjalikke andmeid kõikide lõpule viimata
maa gaasi - ja vesiniku tarnelepingute ja maagaasi ja vesiniku
tuletisinstrumentide kohta.
3. Reguleeriv asutus võib otsustada need andmed osaliselt turuosalistele kättesaadavaks
teha, kui ei avaldata konkreetsete turuosaliste või konkreetsete tehingutega seotud
tundlikku äriteavet. Seda lõiget ei kohaldata teabe suhtes, mis käsitleb direktiivi
2014/65/EL 2004/39/EÜ reguleerimiskohaldamisalasse jäävaid
finantsinstrumente.
4. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks võib Kkomisjonile antakse
õigus võtta kooskõlas artikliga 83 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva
direktiivi täiendamiseks, millega kehtestatakse vastu võtta suunised, milles
määratakse kindlaks andmete säilitamise meetodid ja kord, samuti säilitatavate
andmete vorm ja sisu. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva
direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 51
lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
5. Tarneettevõtjate ning hulgimüüjate ja maagaasi ülekandesüsteemi haldurite,
ning samuti gaasihoidlate ja maagaasi veeldusjaamade haldurite ning
vesinikuvõrgu, -hoidlate ja -terminali haldurite vaheliste maagaasi ja
vesiniku tuletisinstrumentide tehingute suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit
alles siis, kui komisjon on vastu võtnud lõikes 4 osutatud suunised.
6. Käesoleva artikli sätted ei tekita lisakohustusi lõikes 1 osutatud asutuste ees üksuste
jaoks, mis jäävad direktiivi 2014/65/EL 2004/39/EÜ reguleerimiskohaldamisalasse.
7. Kui lõikes 1 osutatud asutused vajavad juurdepääsu andmetele, mida säilitavad
direktiivi 2014/65/EL2004/39/EÜ reguleerimiskohaldamisalasse jäävad üksused,
esitavad kõnealuse direktiivi alusel vastutavad asutused neile vajalikud andmed.
ET 132 ET
XXI peatükk
Lõppsätted
Artikkel 7746
Kaitsemeetmed
1. Kui energiaturul tekib ootamatu kriis või kui seatakse ohtu isikute, seadmete või
rajatiste turvalisus või võrgu puutumatus, võib liikmesriik võtta asjakohaseid ajutisi
kaitsemeetmeid kuulutada välja hädaolukorra vastavalt määruse (EL) 2017/1938
artiklile 11 ja võtta riiklikus hädaolukorra lahendamise kavas ette nähtud
meetmeid .
2. Need meetmed peavad võimalikult vähe häirima siseturu toimimist ega tohi olla
laiema ulatusega, kui on vältimatult vajalik ootamatute raskuste kõrvaldamiseks.
3. Asjaomane liikmesriik teatab nendest meetmetest viivitamata teistele liikmesriikidele
ja komisjonile, kes võib otsustada, et see liikmesriik peab meetmeid muutma või
need tühistama, kui need moonutavad konkurentsi ja mõjutavad kaubandust ühishuve
kahjustaval viisil.
2009/73/EÜ (kohandatud)
Artikkel 7847
Võrdsed võimalused
1. Meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta käesoleva direktiivi kohaselt võrdsete
võimaluste tagamiseks, peavad olema kooskõlas ELi toimimise lepinguga EÜ
asutamislepinguga, eelkõige selle artikliga 30 36 , ning ühenduse liidu
õigusaktidega.
2. Lõikes 1 osutatud meetmed peavad olema proportsionaalsed, mittediskrimineerivad
ja läbipaistvad. Kõnealuseid meetmeid võib võtta üksnes pärast komisjoni
teavitamist ja komisjoni heakskiitu.
3. Komisjon reageerib lõikes 2 osutatud teavitamisele kahe kuu jooksul alates
kõnealuse teate kättesaamisest. Nimetatud ajavahemik algab täieliku teabe
kättesaamisele järgnevast päevast. Kui komisjon ei ole kõnealuse kahe kuu jooksul
reageerinud, siis loetakse, et komisjon ei ole teada antud meetmete kohta vastuväiteid
esitanud.
Artikkel 48
Võta-või-maksa kohustustega seotud erandid
1. Kui maagaasiettevõtjal on tekkinud või tõenäoliselt tekivad tõsised majanduslikud
või rahalised raskused seoses ühe või mitme gaasitarnelepingu raames võetud võta-
või-maksa kohustusega, võib ta asjaomasele liikmesriigile või selleks määratud
pädevale asutusele esitada taotluse ajutise erandi tegemiseks artiklist 32. Taotlused
esitatakse üksikjuhtumite kaupa vastavalt liikmesriigi valikule kas enne või pärast
võrgule juurdepääsu keelamist. Liikmesriigid võivad lasta ka maagaasiettevõtjal
ET 133 ET
valida, kas esitada avaldus enne või pärast võrgule juurdepääsu keelamist. Kui
maagaasiettevõtja on võrgule juurdepääsu võimaldamisest keeldunud, esitatakse
avaldus viivitamata. Avaldusele lisatakse kogu vajalik teave probleemi olemuse ja
ulatuse kohta ning maagaasiettevõtja jõupingutuste kohta selle lahendamisel.
Kui teisi mõistlikke lahendusi ei leita, võib liikmesriik või määratud pädev asutus
lõiget 3 arvestades otsustada erandit lubada.
2. Liikmesriik või määratud pädev asutus teatab komisjonile erandi lubamise otsusest
viivitamata ja lisab kogu erandit käsitleva vajaliku teabe. Selle teabe võib
komisjonile esitada kokkuvõtlikul kujul, et komisjon saaks teha põhjendatud otsuse.
Komisjon võib kaheksa nädala jooksul pärast teate saamist nõuda liikmesriigilt või
määratud pädevalt asutuselt erandi lubamise otsuse muutmist või tühistamist.
Kui liikmesriik või määratud pädev asutus ei täida nõudmist nelja nädala jooksul,
tehakse lõplik otsus viivitamata vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud
nõuandemenetlusele.
Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
3. Otsuse tegemisel lõikes 1 osutatud erandite lubamise kohta võtab liikmesriik või
määratud pädev asutus eelkõige arvesse järgmisi kriteeriume:
a) konkurentsivõimelise gaasituru rajamise eesmärk;
b) vajadus täita avalike teenuste osutamise kohustusi ja tagada varustuskindlus;
c) maagaasiettevõtja seisund gaasiturul ja tegelik konkurents sellel turul;
d) maagaasiettevõtjate ja ülekandeettevõtjate või vabatarbijate majanduslike ja
rahaliste raskuste tõsidus;
e) kõnealuse lepingu või kõnealuste lepingute tingimused ja allkirjastamise
kuupäev või kuupäevad, sealhulgas selles või nendes arvesse võetud
turumuudatuste ulatus;
f) probleemi lahendamiseks tehtud jõupingutused;
g) millisel määral oleks ettevõtja võinud käesoleva direktiivi sätteid arvestades
eeldada tõsiste raskuste tekkimist võta-või-maksa kohustuste võtmisel;
h) võrku ühendatuse tase teiste võrkudega ja nende võrkude koostalitlusvõime
ning
i) erandi lubamise oletatav mõju käesoleva direktiivi korrektsele kohaldamisele,
pidades silmas maagaasi siseturu tõrgeteta toimimist.
Enne 4. augustit 2003 võta-või-maksa-lepingutega seotud eranditaotluste kohta
tehtud otsus ei tohi põhjustada olukorda, kus ei ole võimalik leida teisi rentaableid
turustusvõimalusi. Tõsisteks raskusteks ei peeta mingil juhul olukorda, mille puhul
maagaasi müük ei lange allapoole võta-või-maksa gaasitarnelepingutes sisalduvat
tarbimise garanteeritud miinimummäära või kui kõnealust võta-või-maksa
gaasitarnelepingut saab kohandada või kui maagaasiettevõtja suudab leida teisi
turustusvõimalusi.
4. Maagaasiettevõtjad, kelle suhtes ei lubata teha käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud
erandit, ei tohi gaasitarnelepinguga võetud võta-või-maksa kohustuste tõttu võrgule
juurdepääsu keelata ega jätkata selle keelamist. Liikmesriigid tagavad asjakohaste
sätete, nimelt artiklite 32–44 kohaldamise.
ET 134 ET
5. Kõiki eespool esitatud sätete alusel lubatud erandeid tuleb nõuetekohaselt
põhjendada. Komisjon avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas.
6. Komisjon esitab 4. augustiks 2008 aruande käesoleva artikli kohaldamisel saadud
kogemuste kohta, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid õigeaegselt kaaluda
vajadust seda kohandada.
2019/692 artikli 1 lõige 8
(kohandatud)
uus
Artikkel 7948a
Tehnilised kokkulepped ülekandetorude kolmandate riikidega maagaasi- ja
vesinikutorujuhtmete käitamise kohta
Käesolev direktiiv ei mõjuta ülekandesüsteemi haldurite , vesinikuvõrgu haldurite või
teiste ettevõtjate õigust jätta jõusse või sõlmida tehnilisi kokkuleppeid liikmesriigi ja
kolmanda riigi vaheliste ülekandetorude torujuhtmete käitamise kohta, tingimusel et
sellised kokkulepped on kooskõlas liidu õiguse ja asjaomaste liikmesriikide
riiklikereguleerivate asutuste asjakohaste otsustega. Nendest kokkulepetest teavitatakse
asjaomaste liikmesriikide reguleerivaid asutusi.
2009/73/EÜ
Artikkel 49
Tekkivad ja isoleeritud turud
1. Liikmesriigid, kes ei ole otseselt seotud mõne teise liikmesriigi ühendatud võrguga ja
kellel on ainult üks põhiline välistarnija, võivad teha erandeid artiklitest 4, 9, 37
ja/või 38. Põhitarnijaks peetakse tarneettevõtjat, kelle turuosa ületab 75 %. Kõik
sellised erandid kaotavad automaatselt kehtivuse siis, kui vähemalt üks käesolevas
lõigus osutatud tingimus ei ole enam täidetud. Kõigist sellistest eranditest teatatakse
komisjonile.
Küprosele võib teha erandeid artiklitest 4, 9, 37 ja/või 38. Selline erand kaotab
kehtivuse kohe, kui Küprost ei käsitleta enam isoleeritud turuna.
Artikleid 4, 9, 37 ja/või 38 ei kohaldata Eesti, Läti ja/või Soome suhtes, kuni mis
tahes kõnealustest liikmesriikidest on otseselt ühendatud muu liikmesriigi kui Eesti,
Läti, Leedu ja Soome ühendatud võrku. Käesoleva lõigu kohaldamine ei piira
käesoleva lõike esimese lõigu kohaste erandite kohaldamist.
2. Tekkiva turuna käsitatav liikmesriik, kellele käesoleva direktiivi rakendamine
põhjustaks olulisi probleeme, võib teha erandeid artiklitest 4 ja 9, artikli 13
lõigetest 1 ja 3, artiklitest 14 ja 24, artikli 25 lõikest 5, artiklitest 26, 31 ja 32,
artikli 37 lõikest 1 ja/või artiklist 38. Selline erand kaotab automaatselt kehtivuse
siis, kui liikmesriiki ei käsitata enam tekkiva turuna. Kõigist sellistest eranditest
teatatakse komisjonile.
ET 135 ET
Küprosele võib teha erandeid artiklitest 4 ja 9, artikli 13 lõigetest 1 ja 3, artiklitest 14
ja 24, artikli 25 lõikest 5, artiklitest 26, 31 ja 32, artikli 37 lõikest 1 ja/või artiklist 38.
Selline erand kaotab kehtivuse kohe, kui Küprost ei käsitleta enam tekkiva turuna.
3. Lõike 2 esimese lõigus nimetatud erandite kehtetuks muutumise kuupäeval tuleb turg
vabatarbija määratlusest tingituna avada vähemalt 33 % ulatuses siseriikliku
gaasituru aastasest gaasi kogutarbimisest. Sellele järgneva kahe aasta jooksul
kohaldatakse artikli 37 lõike 1 punkti b ja kolme järgneva aasta jooksul artikli 37
lõike 1 punkti c. Artikli 37 lõike 1 punkti b kohaldamise ajal võivad käesoleva artikli
lõikes 2 nimetatud liikmesriigid otsustada mitte kohaldada artikli 32 kohaseid
taasgaasistamise abiteenuseid ja ajutist hoiustamist ning sellele järgnevat
ülekandesüsteemi toimetamist käsitlevaid sätteid.
4. Kui käesoleva direktiivi rakendamine põhjustaks olulisi, eelkõige ülekande- ja
tähtsama jaotusinfrastruktuuri arendamisega seotud probleeme liikmesriigi
geograafiliselt piiratud alal, võib liikmesriik investeeringute soodustamiseks ja selle
piirkonna arendamiseks taotleda komisjonilt ajutist erandit artiklitest 4 ja 9, artikli 13
lõigetest 1 ja 3, artiklitest 14 ja 24, artikli 25 lõikest 5, artiklitest 26, 31 ja 32,
artikli 37 lõikest 1 ja/või artiklist 38.
5. Komisjon võib lubada lõikes 4 nimetatud erandite tegemist, võttes arvesse eelkõige
järgmisi kriteeriume:
– a) vajadus selliste infrastruktuuriinvesteeringute järele, mis ei oleks
konkurentsile rajatud turukeskkonnas majanduslikult tasuvad;
– b) vajalike investeeringute maht ja tasuvuse väljavaated;
– c) asjaomase piirkonna gaasivõrgu suurus ja arengutase;
– d) asjaomase gaasituru tulevikuväljavaated;
– e) asjaomase ala või piirkonna geograafiline suurus ja omadused ning
sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised tegurid.
Muu gaasiinfrastruktuuri kui jaotusinfrastruktuuri puhul võib erandeid lubada üksnes
juhul, kui sellel alal ei ole veel asutatud gaasiinfrastruktuuri või see on seal olnud
vähem kui 10 aastat. Ajutine erand ei tohi kehtida kauem kui 10 aastat pärast
esmakordset gaasi tarnimist sellele alale.
Jaotusinfrastruktuuri kohta tohib lubada erandit ajavahemikuks, mis ei ületa 20 aastat
nimetatud infrastruktuuri kaudu gaasi esmakordsest tarnimisest sellele alale.
6. Artikli 9 lõike 1 punkti b ei kohaldata Küprose, Luksemburgi ja/või Malta suhtes.
7. Komisjon teatab liikmesriikidele taotlustest, mis on tehtud vastavalt lõikele 4, enne
lõike 5 kohase otsuse tegemist, võttes arvesse konfidentsiaalsuse säilitamist. See
otsus ning lõigetes 1 ja 2 nimetatud erandid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
8. Kreeka võib teha erandeid käesoleva direktiivi artiklitest 4, 24, 25, 26, 32, 37 ja/või
38 nende geograafiliste alade suhtes ja tähtaegadega, mis on märgitud vastavalt
direktiivile 98/30/EÜ enne 15. märtsi 2002 väljastatud riigi tegevuslubades teatavate
geograafiliste alade arendamiseks ja jaotusvõrkude eksklusiivseks kasutamiseks.
ET 136 ET
uus
Artikkel 80
Maagaasisüsteemi erandid
1. Liikmesriigid, kes ei ole otseselt seotud mõne teise liikmesriigi ühendatud võrguga,
võivad taotleda komisjonilt erandeid artiklitest 3, 7, 54 või 27. Kõik sellised erandid
kaotavad kehtivuse hetkest, mil esimene ühendustoru liikmesriigiga on valmis.
2. Liikmesriigid võivad taotleda komisjonilt erandeid artiklite 3, 7, 54 või 27
kohaldamisest äärepoolseimate piirkondade suhtes ELi toimimise lepingu artikli 349
tähenduses või muude geograafiliselt eraldatud piirkondade suhtes. Iga selline erand
kaotab kehtivuse, kui ühendus piirkonnast või alalt liikmesriigi ühendatud võrku on
lõpule viidud.
3. Komisjon teavitab liikmesriike lõigetes 1 ja 2 osutatud eranditaotlustest enne otsuse
tegemist, võttes arvesse põhjendatud taotlusi tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse
kohta.
4. Komisjoni tehtud erandid on ajaliselt piiratud ja nende suhtes kohaldatakse
tingimusi, mille eesmärk on suurendada konkurentsi siseturul ja siseturu
integratsiooni ning tagada, et erandid ei takistaks üleminekut taastuvenergiale ega
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist määruse (EL) 2018/1999
artikli 2 punkti 18 tähenduses.
5. Direktiivi 2009/73/EÜ kohased erandid, millel puudub kehtivusaeg, kaotavad
kehtivuse 31. detsembril 2025. Liikmesriigid, kes käesoleva direktiivi jõustumise ajal
neid erandeid ikka veel kasutavad, võivad taotleda komisjonilt uut erandit vastavalt
käesolevas artiklis kehtestatud tingimustele.
6. Erandi tegemise otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
2019/692 artikli 1 lõige 9
(kohandatud)
uus
Artikkel 8149 a
Erandid kolmandasse riiki viivate ja sealt tulevate maagaasi ülekandetorude
suhtes
1. Kui tegemist on liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheliste gaasi ülekandetorudega,
mille ehitamine on lõpetatud enne 23. maid 2019, võib liikmesriik, kus asub
ülekandetoru esimene liikmesriikide võrgus olev ühenduspunkt, otsustada teha erandi
artiklitest 549, 6510, 6611 ja 2732 ning artikli 72 41 lõigetest 7, 9 ja artikli 73 lõikest
1 tema territooriumil ja territoriaalmeres asuva gaasi ülekandetoru lõikude osas
objektiivsetel põhjustel, näiteks tehtud investeeringu tagasiteenimise võimaldamiseks
või varustuskindluse kaalutlustel, tingimusel et erand ei kahjusta konkurentsi,
maagaasi siseturu tõhusat toimimist ega gaasi varustuskindlust liidus.
ET 137 ET
Erand peab olema ajaliselt piiratud, kestusega kuni 20 aastat, objektiivselt
põhjendatud, pikendatav, kui see on õigustatud, ning võib olla seotud tingimustega,
mis aitavad kaasa eespool esimeses lõigus nimetatud tingimuste
saavutamisele.
Erandit ei kohaldata ülekandetorudele liikmesriigi ja sellise kolmanda riigi vahel, kes
on kohustatud käesoleva direktiivi oma õigusesse üle võtma ja kes kohaldab seda
tõhusalt oma õiguskorras vastavalt liiduga sõlmitud kokkuleppele.
2. Kui asjaomane ülekandetoru asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil,
otsustab kõnealuse ülekandetoru suhtes erandi tegemise üle pärast konsulteerimist
kõigi asjaomaste liikmesriikidega see liikmesriik, kelle territooriumil asub
liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt.
Asjaomaste liikmesriikide taotluse korral võib komisjon otsustada osaleda vaatlejana
selle liikmesriigi, kelle territooriumil asub esimene ühenduspunkt, ja kolmanda riigi
vahelistel konsultatsioonidel, millel käsitletakse käesoleva direktiivi järjekindlat
kohaldamist selle liikmesriigi territooriumil ja territoriaalmeres, kelle territooriumil
asub esimene ühenduspunkt, sealhulgas erandite tegemist selliste ülekandetorude
suhtes.
3. Lõigete 1 ja 2 kohased otsused tuleb võtta vastu hiljemalt 24. maiks 2020.
Liikmesriigid teavitavad igast sellisest otsusest komisjoni ja avaldavad need.
Artikkel 8249b
Volitamine
1. Ilma et see piiraks liidu õiguses sätestatud muude kohustuste täitmist ning
mõjutamata liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust, võivad ülekandetoru või
tootmisetapi torustiku käitamist käsitlevad liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelised
kehtivad lepingud jääda jõusse seni, kuni liidu ja sama kolmanda riigi vahel jõustub
uus leping või kohaldatakse käesoleva artikli lõigete 2–15 kohast menetlust.
2. Ilma et see mõjutaks liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust, juhul kui
liikmesriik kavatseb alustada kolmanda riigiga läbirääkimisi, et sõlmida ülekandetoru
käitamist käsitlev leping kolmanda riigiga küsimustes, mis kuuluvad täielikult või
osaliselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, või seda lepingut muuta, laiendada,
kohandada või pikendada, teavitab ta oma kavatsusest kirjalikult komisjoni.
Teatele lisatakse asjakohased dokumendid ja märge sätete kohta, mille üle
läbirääkimisi peetakse või mida uuesti läbi räägitakse, läbirääkimiste eesmärk ja muu
asjakohane teave ning see teade edastatakse komisjonile vähemalt viis kuud enne
kavandatud läbirääkimiste algust.
3. Lõike 2 kohase teate esitamise järel annab komisjon asjaomasele liikmesriigile loa
alustada kolmanda riigiga ametlikke läbirääkimisi selles osas, mis võivad mõjutada
liidu ühiseeskirju, välja arvatud juhul, kui ta on seisukohal, et selliste läbirääkimiste
alustamine:
a) oleks vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad liidu ja
liikmesriikide vahelisest pädevuse jaotusest;
b) kahjustaks maagaasi siseturu toimimist, konkurentsi või varustuskindlust
liikmesriigis või liidus;
ET 138 ET
c) takistaks liidul kolmanda riigiga valitsustevaheliste kokkulepete üle peetavate
läbirääkimiste eesmärkide saavutamist;
d) oleks diskrimineeriv.
4. Lõike 3 kohasel hindamisel võtab komisjon arvesse, kas kavandatud leping käsitleb
ülekandetoru või tootmisetapi torustikku, mis aitab uute maagaasiallikate kaudu
maagaasitarneid ja tarnijaid mitmekesistada.
5. 90 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud teate kättesaamist võtab komisjon vastu
otsuse, millega ta annab liikmesriigile loa alustada läbirääkimisi, et sõlmida
kolmanda riigiga leping või seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või
pikendada, või millega ta keeldub sellist luba andmast. Kui otsuse vastuvõtmiseks on
vaja lisateavet, hakkab 90-päevane tähtaeg kulgema lisateabe laekumise kuupäevast.
6. Kui komisjon võtab vastu otsuse, millega ta keeldub andmast liikmesriigile luba, et
sõlmida kolmanda riigiga leping või seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või
pikendada, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja põhjendab oma otsust.
7. Otsus, millega antakse liikmesriigile luba alustada läbirääkimisi, et sõlmida
kolmanda riigiga leping või seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või
pikendada, või millega keeldutakse sellist luba andmast, võetakse vastu
rakendusaktiga kooskõlas artikli 8351 lõikes 2 osutatud menetlusega.
8. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2017/68445 võib komisjon
anda suuniseid ja nõuda kavandatavasse lepingusse teatavate tingimuste lisamist, et
tagada kooskõla liidu õigusega.
9. Komisjoni hoitakse lepingu sõlmimise, muutmise, laiendamise, kohandamise või
pikendamise üle peetavate läbirääkimiste eri etappide jooksul kursis läbirääkimiste
edenemise ja tulemustega ning komisjon võib taotleda osalemist liikmesriigi ja
kolmanda riigi vahelistel läbirääkimistel kooskõlas otsusega (EL) 2017/684.
10. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõike 5 kohaselt vastu võetud
otsustest.
11. Enne kolmanda riigiga lepingu allkirjastamist teatab asjaomane liikmesriik
komisjonile läbirääkimiste tulemustest ning edastab komisjonile läbirääkimiste
tulemusel koostatud lepingu teksti.
12. Lõike 11 kohase teate saamisel hindab komisjon läbirääkimiste tulemusel koostatud
lepingut vastavalt lõikele 3. Kui komisjon leiab, et läbirääkimiste tulemusel
koostatud leping on kooskõlas lõikega 3, annab ta liikmesriigile loa leping
allkirjastada ja sõlmida.
13. 90 päeva jooksul pärast lõikes 11 osutatud teate kättesaamist võtab komisjon vastu
otsuse, millega ta annab liikmesriigile loa allkirjastada ja sõlmida kolmanda riigiga
leping või millega ta keeldub sellist luba andmast. Kui otsuse vastuvõtmiseks on vaja
lisateavet, hakkab 90-päevane tähtaeg kulgema lisateabe laekumise kuupäevast.
14. Kui komisjon võtab lõike 13 kohaselt vastu otsuse, millega ta annab liikmesriigile
loa allkirjastada ja sõlmida kolmanda riigiga leping, teavitab asjaomane liikmesriik
45
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta otsus (EL) 2017/684, millega luuakse
liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid leppeid
käsitlev teabevahetusmehhanism ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/EL (ELT L 99,
12.4.2017, lk 1).
ET 139 ET
komisjoni lepingu sõlmimisest ja jõustumisest ning kõnealuse lepingu staatuse
hilisematest muudatustest.
15. Kui komisjon võtab lõike 13 kohaselt vastu otsuse, millega ta keeldub andmast
liikmesriigile luba allkirjastada ja sõlmida kolmanda riigiga leping, teavitab ta sellest
asjaomast liikmesriiki ja põhjendab oma otsust.
2009/73/EÜ
Artikkel 50
Läbivaatamise kord
Kui komisjon jõuab artikli 52 lõikes 6 nimetatud aruandes järeldusele, et arvestades võrkudele
juurdepääsu läbiviimise tulemuslikkust liikmesriigis, mis on võrkudele täieliku,
mittediskrimineeriva ja takistusteta juurdepääsu aluseks, ei ole teatavad käesoleva direktiiviga
ettevõtjatele pandavad kohustused (sealhulgas jaotussüsteemi haldurite juriidilise
eraldamisega seonduv) püstitatud eesmärgiga kooskõlas, võib asjaomane liikmesriik esitada
komisjonile taotluse kõnealusest kohustusest vabastuse saamiseks.
Taotlusest teatab liikmesriik viivitamata komisjonile, lisades kogu asjakohase teabe, mis on
vajalik tõestamaks, et aruande järeldus tulemuslikust võrgule juurdepääsu tagamisest kehtib
ka edaspidi.
Kolme kuu jooksul pärast teate saamist võtab komisjon vastu otsuse asjaomase liikmesriigi
taotluse kohta ning teeb vajadusel ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi
vastavate sätete muutmiseks. Käesoleva direktiivi muutmise ettepanekute hulgas võib
komisjon teha ettepaneku vabastada asjaomane liikmesriik teatavatest nõuetest, kui kõnealune
liikmesriik rakendab vajadusel teisi sama tulemuslikke meetmeid.
Artikkel 51
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7,
võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1
kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
2018/1999 artikli 51 lõige 2
Artikkel 52
Aruandlus
ET 140 ET
Komisjon jälgib ja kontrollib käesoleva direktiivi kohaldamist ning esitab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199946 artiklis 35 osutatud energialiidu olukorda
käsitleva aruande lisana üldise eduaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
uus
Artikkel 83
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel.
2. Artiklites 8, 56, 66, 74, 75 ja 76 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte
antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 56, 66, 74, 75 ja 76 osutatud
volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse
otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast
selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval.
See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artiklite 8, 56, 66, 74, 75 ja 76 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub
üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast
õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes
vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist
komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu
algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 84
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
46
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,
98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu
direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
ET 141 ET
Artikkel 85
Läbivaatamine ja aruandlus
Komisjon vaatab käesoleva direktiivi 31. detsembriks 2030 läbi ning esitab Euroopa
Parlamendile ja nõukogule aruande. Läbivaatamise käigus uuritakse eelkõige artikli 8 ja
artiklis 2 esitatud vastavate määratluste kohaldamist, et hinnata, kas 1. jaanuaril 2031 tegevust
alustavad rajatised peaksid kõnealuse artikli kohase sertifitseerimise saamiseks tõendama, et
vähese CO2 heitega kütuste ja vähese CO2 heitega vesiniku kasutamisega saavutatakse suurem
kasvuhoonegaaside heite vähenemine.
Artikkel 86
Direktiivi 2012/27/EL muutmine
Direktiivi 2012/27/EL muudetakse järgmiselt:
1) artiklid 9, 10 ja 11 jäetakse välja;
2) VII lisa jäetakse välja.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 8754
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artikli 51 täitmiseks vajalikud
õigus- ja haldusnormid hiljemalt 3. märtsiks 2011 31. detsembriks 2023 . Nad
edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi
vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates 3. märtsist 2011, välja
arvatud artiklit 11, mida hakatakse kohaldama alates 3. märtsist 2013.
Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või
nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile.
Viitamise viisi näevad ette Sellise viitamise viisi ning sellise märkuse sõnastuse
näevad ette liikmesriigid .
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas
valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
2009/73/EÜ (kohandatud)
uus
Artikkel 8853
Kehtetuks tunnistamine
ET 142 ET
Direktiiv 2003/55/EÜ 2009/73/EÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud
õigusaktidega, tunnistatakse alates 3. märtsist2011 1. jaanuarist 2023 kehtetuks, ilma
et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud nimetatud direktiivi III lisa B osas
loetletud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega ja kohaldamise
alguskuupäevaga tähtaegadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja
loetakse vastavalt IVII lisa vastavustabelile.
2009/73/EÜ (kohandatud)
Artikkel 8955
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub järgmisel kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas.
Artikkel 9056
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 143 ET
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
1.4.2. Erieesmärgid
1.4.3. Oodatav(ad) tulemus(ed) ja mõju
1.4.4. Tulemusnäitajad
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu
kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune
täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“
väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid
oleksid muidu üksi loonud.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjaomaste meetmetega
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viis(id)
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete
tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite
väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise
ja sulgemise ajal)
2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
ET 144 ET
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele
mõju avaldub
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
ET 145 ET
FINANTSSELGITUS – AMETID
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud
gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturu ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taastuvatest energiaallikatest toodetud
gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturu tingimuste kohta (uuesti sõnastatud).
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Poliitikavaldkond: energeetika
Tegevusvaldkond: Euroopa roheline kokkulepe
1.3. Ettepanek käsitleb
X uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest47
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
Euroopa rohelises kokkuleppes ja kliimamääruses seati eesmärk, et EL muutuks 2050. aastaks
kliimaneutraalseks viisil, mis aitab kaasa Euroopa konkurentsivõimele, majanduskasvule ja
töökohtade loomisele. Kasvuhoonegaaside heite 55 % vähendamise eesmärk viib
hinnanguliselt taastuvate energiaallikate 38–40 % osakaaluni. Gaaskütused moodustavad
2050. aastaks energiaallikate jaotusest jätkuvalt olulise osa ja seetõttu tuleb
konkurentsivõimeliste vähese süsinikuheitega gaasiturgude tulevikku suunatud korralduse abil
gaasisektori süsinikuheidet vähendada. Käesolev algatus on ka paketi „Eesmärk 55“ osa. See
hõlmab gaaside, sealhulgas vesiniku turu kujundamist. Kuigi selle abil ei vähendata otseselt
CO2 heidet, kõrvaldatakse sellega olemasolevad regulatiivsed tõkked ja luuakse tingimused, et
see saaks toimuda kulutõhusal viisil.
1.4.2. Erieesmärgid
Järgmised erieesmärgid keskenduvad nendele, mida käsitletakse sätetes, mis nõuavad
lisavahendeid ACERile ja energeetika peadirektoraadile.
Erieesmärk nr 1
Luua õigusraamistik vesinikusektori ja vesinikuvõrkude turupõhiseks arendamiseks.
Erieesmärk nr 2
47
Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 146 ET
Parandada piiriülese maagaasikaubanduse tingimusi, võttes arvesse taastuvatest
energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavat rolli, ning suurendada
tarbijate õigusi.
Erieesmärk nr 3
Tagada, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgiksid ELi õigusakte.
1.4.3. Oodatav(ad) tulemus(ed) ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Lisavahendid võimaldavad ACERil ja energeetika peadirektoraadil täita ülesandeid, mis on
vajalikud neile ELi õigusaktidega antud volituste täitmiseks kooskõlas käesoleva ettepaneku
nõuetega.
1.4.4. Tulemusnäitajad
Täpsustage, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Erieesmärk nr 1
Vesinikutaristu arendamine ja selle ühine kasutamine eri turuosaliste poolt.
Erieesmärk nr 2
Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidega kauplemise tase ja
nende turulepääs (nt kauplejate mahud ja arv, veeldatud maagaasi terminalide kasutamise
määr ja saadud gaaside mahud).
Erieesmärk nr 3
Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku õigeaegne loomine ja maagaasi jaotussüsteemi
haldurite õigeaegne kaasamine Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksusesse.
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise
üksikasjalik ajakava
Järgnevas hinnangus, niivõrd kui see puudutab ACERit, võetakse arvesse sõltumatu
konsultandi hiljutises uuringus esitatud hinnanguid praeguste ülesannete jaoks vajalike
ressursside kohta, et määrata kindlaks sarnaste, kuid lisaülesannete jaoks vajalikud ressursid,
kohandades neid, et vältida ülehindamist. Olemasolevate ülesannete puhul esitatud täistööajale
taandatud töötajate arvud on 2023. aastal vajalike töötajate arvu ümardatud hinnangud, kuid
neid on üldiselt vähendatud 20 %, võtmaks arvesse, et konsultandi kasutatud metoodika võis
tingida ülehindamist, nagu on selgitatud komisjoni 5. oktoobri 2021. aasta arvamuses
C(2021)7024 Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti
programmdokumendi kavandi kohta aastateks 2022–2024 ning ACERi käsutuses olevate
rahaliste ja inimressursside piisavuse kohta. Käesolevas tööjõu-uuringus kasutatakse vajalike
töötajate arvu kohta seega konsultandi kasutatud hinnangust konservatiivsemat hinnangut.
ET 147 ET
Kuigi ELi tarbijatele tarnitava maagaasi maht järk-järgult väheneb, ei vähenda see
lähitulevikus ACERi töökoormust praeguste ülesannete täitmisel: näiteks jätkub maagaasi
võrgueeskirjade rakendamine olenemata võrgu transpordimahust. Keerukus isegi suureneb,
arvestades taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside segamise
kasvavat rolli. Peale selle lisandub koos vesiniku võrgu ja turu loomisega ACERi ülesannete
hulka uue sektori reguleerimine.
Erieesmärk nr 1 Luua õigusraamistik vesinikusektori ja vesinikuvõrkude
turupõhiseks arendamiseks
- Nii nagu elektri ja maagaasi puhul, on ka turupõhise vesinikusektori arendamiseks vaja
üksikasjalikumaid eeskirju võrgueeskirjade või suuniste kujul. Ettepanek sisaldab üheksat
volitust võtta komisjoni määruste kujul vastu uued vesiniku võrgueeskirjad või suunised.
Praegu on olemas kuus võrgueeskirja või suunist, mis on võetud gaasimääruse (EÜ)
nr 715/2009 alusel vastu komisjoni määrustena või lisatud sellele määrusele lisadena.
Konsultandi hinnangul vajab ACER nende rakendamiseks seitset täistööajale taandatud
töötajat. Maagaasi võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamisel ja rakendamisel saadud
kogemusi saab kasutada sarnaste vesiniku võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamisel (nt
võimsuse jaotamine, koostalitlusvõime).
Seetõttu on vesinikuga seotud uute võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamiseks ja seejärel
rakendamiseks vaja hinnanguliselt viit täistööajale taandatud töötajat. Arvestades
vesinikusektori järkjärgulist arengut, tuleks täiendavad täistööajale taandatud töötajad tööle
võtta järk-järgult: alates 2023. aastast üks täistööajale taandatud töötaja aastas.
- ACER teeb ka otsuseid selle kohta, kuidas jaotada uue piiriülese vesinikutaristu ja vesiniku
või muude gaaside erinevast kvaliteedist tulenevate piirangute kõrvaldamise lahendustest
tulenevad kulud. Konsultandi hinnangul on selleks, et ACER saaks teha otsuse kulude
piiriülese jaotamise kohta TEN-E määruse (EL) nr 347/2013 alusel juhul, kui liikmesriikide
reguleerivad asutused ei jõua kokkuleppele, vaja umbes kolme täistööajale taandatud
töötajat kuueks kuuks ning kui otsus edasi kaevatakse, on vaja lisapersonali. Eeldades, et
otsus tehakse kord kahe aasta tagant, oleks ajal, mil see otsustusõigus vesiniku ja muude
gaaside kui maagaasi tähtsuse suurenemise tõttu tõenäoliselt tekib (s.o 2026. aastal), selleks
vaja täiendavalt ühte täistööajale taandatud töötajat.
- ACERi turuseire aruandele lisatakse 4. köide (lisaks elektrienergia hulgimüügile, maagaasi
hulgimüügile ja jaemüügile/tarbijatele) vesiniku kohta, mille tulemusena laieneb ACERi
turujärelevalvealaste tegevuste ulatus. Praegu töötab nende kolme olemasoleva köitega
seitse kuni kaheksa täistööajale taandatud töötajat. Kuna vesinik on ACERi jaoks uus
valdkond, mille jaoks tuleb luua ettevõttesisene kompetents, on ettepanekute jõustumisest
alates vaja lisaks ühte täistööajale taandatud töötajat ja veel ühte täistööajale taandatud
töötajat, kui vesinikusektor hakkab eeldatavasti kujunema üleeuroopaliseks turuks (s.o
2027. aasta paiku).
- Arvestades vesiniku ja muude gaaside kui fossiilse gaasi kasvavat tähtsust, tuleb energia
hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaldamisala laiendada. Selleks on
vaja viit täiendavat täistööajale taandatud töötajat: kahte alates 2024. aastast ja veel kolme,
kui vesinikuturg hakkab arenema, seega alates 2027. aastast. Neid viit täistööajale
taandatud töötajat on võimalik rahastada tasudest.
ET 148 ET
Erieesmärk nr 2 Parandada piiriülese maagaasikaubanduse tingimusi, võttes arvesse
taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaaside kasvavat rolli, ning suurendada tarbijate õigusi
- Kavas on võtta vastu uus komisjoni määrus küberturvalisuse kohta, mis on samaväärne
elektrisektori jaoks vastu võetud määrusega. Lähtudes kogemusest, et ACER vajab
keskmiselt ühte täistööajale taandatud töötajat võrgueeskirja või suunise kohta, on alates
ettepaneku jõustumisest vaja ühte täiendavat täistööajale taandatud töötajat ka
küberturvalisuse jaoks.
- Lisatakse uus säte, mille kohaselt peavad võrguhalduritel olema eraldi reguleeritud
varabaasid maagaasi-, vesiniku- ja/või elektrivõrkude jaoks, et vältida ristsubsideerimist.
ACERile tehakse ülesandeks anda võrguhalduritele ja liikmesriikide reguleerivatele
asutustele soovitusi varade väärtuse kindlaksmääramise ja võrgu kasutajatele
kehtestatavate tasude arvutamise kohta ning ajakohastada neid igal teisel aastal.
ACERile tehakse samuti ülesandeks avaldada iga nelja aasta järel uuring, milles
võrreldakse ELi ülekandesüsteemi haldurite kulude tõhusust. Praegu elektrimääruse
(EL) 2019/943 artikli 18 lõike 9 kohaselt esitatava ülekande- ja jaotustariife käsitleva
parimate tavade aruande jaoks hindas konsultant vajalikuks 0,4 täistööajale taandatud
töötajat aastas, mis on veidi rohkem, kui on vaja praegu esitatava gaasi ühenduspunktide
ülekoormuse aruande jaoks. Ettepanekuga vähendatakse viimati nimetatud aruande
esitamise sagedust igalt aastalt põhimõtteliselt iga kahe aasta tagant esitamisele. Selle
tulemusena peaks mõlema uue aruandlusülesande täitmiseks piisama alates 2024. aastast
0,5 täiendavast täistööajale taandatud töötajast.
- Võttes arvesse uuesti sõnastatud elektridirektiivi (EL) 2019/944 sätteid, tugevdatakse
käesoleva ettepanekuga ka gaasitarbijate kohta käivaid sätteid. Nende sätetega peaks
kaasnema ACERi suutlikkus jälgida tarbija õigusi ja jaeturge ning seega peaks ACERi iga-
aastase turuseire aruandega tegelevat meeskonda suurendama 0,5 täistööajale taandatud
töötaja võrra alates ajast, mil liikmesriigid peavad need sätted üle võtma (st 2024. aastal).
Erieesmärk nr 3 Tagada, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgivad ELi
õigusakte
- Ettepanekuga parandatakse järelevalvet Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustiku üle (võttes arvesse Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga seotud
sätteid), laiendatakse ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusulatust maagaasi
jaotussüsteemi halduritele ja luuakse uus Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik.
Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku loomine ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse
tegevusulatuse laiendamine tekitab ACERile esimesel aastal pärast ettepaneku jõustumist
tippkoormuse, millele järgnevad korrapärased järelevalveülesanded ja võimalikud, kuigi
harvad jõustamismeetmed. Piisama peaks ühest täistööajale taandatud töötajast, kes pärast
esimest aastat tegeleks ka uue Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku peamise
järelevalveülesandega: kogu liitu hõlmava uue võrgu arengukava hindamisega.
Eespool kirjeldatud täiendavate täistööajale taandatud töötajate arvud ei sisalda
halduspersonali. Umbes 25 % halduspersonali suhtarvu (vähem kui praegu) kohaldamine
tähendab, et vaja on veel viit täistööajale taandatud töötajat. See, et ACERi ametikohtade
loetelu ei sisalda sätteid kantselei- või sekretäriülesandeid täitvate töötajate kohta ning et
ET 149 ET
ACER tugineb selliste ülesannete täitmisel tõepoolest ajutistele töötajatele, on komisjoni
varasemates arvamustes ACERi programmidokumentide kohta kahtluse alla seatud. Selleks et
seda olukorda parandada ilma lisakoormuseta ELi eelarvele, peaksid need halduspersonali
hulka kuuluvad täistööajale taandatud töötajad seega kuuluma AST/SC-kategooriasse, sest nad
asendaksid ajutisi töötajaid.
Kokku 21 täistööajale taandatud töötajast kuni seitse rahastataks tasudest (kaks ajutist
teenistujat AD ametikohal, kolm lepingulist töötajat IV tegevusüksuses ja kaks ajutist
teenistujat AST/SC ametikohal sekretariaadiabidena kahe energia hulgimüügituru
terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse alusel tegutseva osakonna juhatajatele).
Kuigi suurem osa ELi asutuste täiendavast töökoormusest jääb ACERi kanda, suurendavad
vesinikusektor, mis areneb järk-järgult üleeuroopaliseks turuks, ning maagaasivõrgu ja -turu
üha keerukamaks muutumine, mis on tingitud muude gaaside kui fossiilse gaasi suurenevast
tarnest, ka energeetika peadirektoraadi töökoormust. Konservatiivse hinnangu kohaselt on
tugevdatud tarbijakaitsesätete nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja veel ühte
täistööajale taandatud töötajat. Hulgimüügi valdkonnas töötab praegu kaheksa täistööajale
taandatud töötajat gaasiturgudega (sealhulgas võrgu planeerimine ja gaasi kvaliteet).
Vesinikuga seotud eeskirjade lisandumine ja maagaasisektori kasvav keerukus nõuavad
personali 1,5-kordset suurendamist, seega nelja täiendavat täistööajale taandatud töötajat, kelle
palkamine jaotatakse lähiaastatele kooskõlas vesinikusektori arenguga ja muude gaaside kui
fossiilse gaasi turuosa suurenemisega.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu,
õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel
tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub
väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Praegu puuduvad ELi tasandil eeskirjad, millega reguleeritakse spetsiaalseid vesinikuvõrke
või -turge. Pidades silmas praegu ELi ja liikmesriikide tasandil tehtavaid pingutusi, et
edendada taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamist fossiilkütuste asendajana, oleks
liikmesriikidel stiimul võtta riiklikul tasandil vastu eeskirjad vesiniku transportimiseks
mõeldud spetsiaalse taristu kohta. See tekitab ELis killustunud õiguskeskkonna ohu, mis võib
takistada riiklike vesinikuvõrkude ja -turgude integreerimist, pärssides või takistades seeläbi
piiriülest vesinikukaubandust.
Vesinikutaristut käsitlevate eeskirjade ühtlustamine hilisemas etapis (st pärast riiklike
õigusaktide kehtestamist) suurendaks liikmesriikide halduskoormust ning ettevõtjate
regulatiivseid kulusid ja ebakindlust, eriti kui tegemist on pikaajaliste investeeringutega
vesiniku tootmisse ja transporditaristusse.
Spetsiaalsete vesinikuvõrkude ja -turgude ELi tasandi õigusraamistiku loomine edendaks
riiklike vesinikuturgude ja -võrkude lõimimist ning omavahelist ühendamist. Selliste
spetsiaalsete vesinikuvõrkude kavandamist, rahastamist ja haldamist käsitlevad ELi tasandi
eeskirjad looksid seda liiki pikaajalise taristu potentsiaalsete investorite jaoks pikaajalise
prognoositavuse, eelkõige piiriüleste ühenduste puhul (mille suhtes võivad muidu kehtida
erinevad ja võimalik et erineva sisuga riigisisesed õigusaktid).
ET 150 ET
Biometaani puhul on tõenäoline, et ilma ELi tasandi algatuseta oleks õigusraamistik
2030. aastaks hulgimüügiturgudele juurdepääsu, ühenduskohustuste ning ülekandesüsteemi
haldurite ja jaotussüsteemi haldurite koordineerimismeetmete vallas endiselt ebaühtlane.
Samuti seisavad taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasi tootjad
ilma mõningase ELi tasandil toimuva ühtlustamiseta ELi eri osades silmitsi väga erinevate
ühendus- ja võrku suunamise kuludega, mis toob kaasa ebavõrdsed tingimused.
Ilma täiendavate ELi tasandi õigusaktideta kohaldaksid liikmesriigid jätkuvalt erinevaid gaasi
kvaliteedistandardeid ja vesiniku segamise tasemeid käsitlevaid eeskirju, mis võivad kaasa
tuua piiriüleste voogude piiramise ja turu killustumise. Gaasi kvaliteedistandardid
määratletaks jätkuvalt peamiselt maagaasi kvaliteediparameetrite alusel, mis piiraks
taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside võrku integreerimist.
Kõik need aspektid vähendavad tõenäoliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside
piiriülest kaubandust, mida võib kompenseerida fossiilse gaasi suurem import. Veeldatud
maagaasi terminalide kasutamine ja import võib jääda piirduma fossiilse gaasiga hoolimata
sellest, et veeldatud maagaasi terminale ei oleks vaja kohandada, kui väljastpoolt ELi pärit
allikatest oleks kättesaadav konkurentsivõimeline biometaan või sünteetiline metaan.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Varasemate seadusandlike ettepanekutega saadud kogemused on näidanud, et ACERi
personalivajadusi on lihtne alahinnata. See kehtib eriti juhul, kui õigusaktid sisaldavad sätteid,
mis annavad volitused üksikasjalikumate tehniliste eeskirjade, näiteks elektrimääruse
(EL) 2019/943 kohaste võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmiseks. Selleks et vältida
2009. aastal vastu võetud kolmanda energiapaketiga saadud kogemuste kordumist, kui
personalivajaduse alahindamine tõi kaasa struktuurse personalipuuduse (mida lahendatakse
põhjalikult alles alates ELi 2022. aasta eelarvest), hinnatakse käesoleva ettepaneku puhul
personalivajadust mitme tulevase aasta puhul ja võetakse arvesse tõenäolist tulevast arengut,
nagu volituste kasutamine.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste
meetmetega
See algatus on Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketi „Eesmärk 55“ osana lisatud komisjoni
2021. aasta tööprogrammi (COM(2020) 690 final) ning see aitab saavutada eesmärki
vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt
55 %, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses, ning ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks
kliimaneutraalsus.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise
võimaluste hinnang
Täistööajale taandatud töötajaid on vaja uute ülesannete täitmiseks, samal ajal kui
olemasolevad ülesanded lähitulevikus ei vähene: vesinikusektor areneb paralleelselt sellega, et
jätkuvalt kasutatakse maagaasisüsteemi, mis muutub veelgi keerulisemaks muude
metaaniallikate kui fossiilse gaasi suureneva kasutamise tõttu. Seega ümberpaigutamine
vajadust lisapersonali järele ei rahuldaks.
ET 151 ET
Niivõrd, kui see on õiguslikult võimalik, rahastatakse täiendavate täistööajale taandatud
töötajate palkamist olemasoleva energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse
kohase tasusüsteemi kaudu, millega rahastatakse ACERi ülesannete täitmist.
ET 152 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
Piiratud kestusega
– Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA
X Piiramatu kestusega
– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viis(id)48
X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
– rakendusametite kaudu
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
X Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded delegeeritakse
järgmistele üksustele:
rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);
Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);
X artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
avalik-õiguslikele asutustele;
avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad
finantstagatised;
liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja
erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja
julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases
alusaktis.
Märkused
48
Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil
https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx.
ET 153 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage tingimused ja sagedus.
Kooskõlas oma finantsmäärusega peab ACER oma programmidokumendi raames esitama iga-
aastase tööprogrammi, mis sisaldab iga tegevuse kohta nii rahaliste vahendite kui ka
inimressurssidega seotud üksikasju.
ACER esitab energeetika peadirektoraadile kuuaruande eelarve täitmise kohta, sealhulgas
kulukohustuste ja maksete kohta eelarvejaotiste kaupa ning vabade ametikohtade määra kohta
töötajate liikide kaupa.
Lisaks on energeetika peadirektoraat otseselt esindatud ACERi juhtorganites. Haldusnõukogus
olevate esindajate kaudu teavitatakse energeetika peadirektoraati eelarve kasutamisest ja
ametikohtade loetelust selle igal aasta jooksul toimuval koosolekul.
Kooskõlas finantseeskirjadega kohaldatakse ACERi suhtes haldusnõukogu ja iga-aastase
tegevusaruande kaudu ka iga-aastaseid nõudeid esitada aruanded tegevuse ja vahendite
kasutamise kohta.
Energeetika peadirektoraadi poolt otse täidetavate ülesannete puhul järgitakse komisjonis ja
rakendusametites rakendatavat iga-aastast kavandamise ja järelevalve tsüklit, sealhulgas
esitatakse tulemused energeetika peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra
ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Kuigi ACER peab arendama uusi eksperditeadmisi, on siiski kõige kulutõhusam määrata
käesoleva ettepaneku kohased uued ülesanded olemasolevale ametile, mis juba täidab
sarnaseid ülesandeid.
Energeetika peadirektoraat töötas oma suhete haldamiseks ACERiga välja kontrollistrateegia,
mis on osa komisjoni 2017. aasta sisekontrolliraamistikust. ACER vaatas oma
sisekontrolliraamistiku läbi ja võttis selle vastu 2018. aasta detsembris.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Peamine oht on valed hinnangud käesoleva ettepanekuga kaasneva töökoormuse kohta, kuna
ettepaneku eesmärk on luua hõlbustav õigusraamistik enne, mitte tagantjärele pärast riiklike
lähenemisviiside kehtestamist ning uute osalejate ja uute kütuste (vesinik ja muud nn
alternatiivsed gaasid) energiasektorisse ilmumist. Selle ohuga tuleb tegeleda, sest nagu
kogemused on näidanud, on juhul, kui esialgses ettepanekus ei ole lisavahendite vajadust
arvesse võetud, väga raske seda olukorda hiljem parandada.
Seda ohtu leevendab see, et ettepanek sisaldab mitut uut ülesannet, sest kuigi mõne tulevase
ülesande töökoormust võidakse alahinnata, võidakse teisi ülehinnata, mis võimaldab
võimalikke tulevasi ümberpaigutusi.
ET 154 ET
2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja
põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)
Eeldatakse, et ACERi olemasolevatele volitustele lisaülesannete määramine ei too ACERis kaasa
täiendavaid erikontrolle, mistõttu kontrollikulude ja hallatavate vahendite väärtuse suhe jääb
muutumatuks.
Samuti ei too lisakontrolle ega kontrollikulude suhte muutumist kaasa energeetika peadirektoraadile
antud ülesanded.
ET 155 ET
2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias
esitatud meetmed.
ACER kohaldab kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga ELi detsentraliseeritud asutuste
pettustevastaseid põhimõtteid.
2019. aasta märtsis võttis ACER vastu uue pettustevastase strateegia, millega tunnistati
kehtetuks ACERi haldusnõukogu otsus 13/2014. Uus kolmeaastane strateegia põhineb
järgmistel elementidel: iga-aastane riskihindamine, huvide konfliktide ennetamine ja
haldamine, rikkumisest teatamise sise-eeskirjad, tundlike ülesannete haldamise põhimõtted ja
kord ning eetika ja ausameelsusega seotud meetmed.
Energeetika peadirektoraat võttis samuti 2020. aastal vastu läbivaadatud pettustevastase
võitluse strateegia. Energeetika peadirektoraadi pettustevastase võitluse strateegia põhineb
komisjoni pettustevastase võitluse strateegial ja spetsiifilisel riskihindamisel, mis tehti asutuse
sees, et selgitada välja pettuste suhtes kõige haavatavamad valdkonnad, juba kehtestatud
kontrollid ja meetmed, mis on vajalikud, et parandada energeetika peadirektoraadi suutlikkust
pettusi ennetada, avastada ja kõrvaldada.
Nii ACERi määrus kui ka riigihangete suhtes kohaldatavad lepingusätted tagavad, et auditeid
ja kohapealseid kontrolle saavad teha komisjoni talitused, sealhulgas Euroopa Pettustevastane
Amet (OLAF), kasutades Pettustevastase Ameti soovitatud standardsätteid.
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.
Kulu
Mitmeaasta Eelarverida liik
Rahaline osalus
se
finantsraam Liigendatu finantsmääruse
istiku Nr EFTA kandidaatrii kolmanda
d/liigendam artikli 21 lõike 2
rubriik riigid50 gid51 d riigid
ata49 punkti b tähenduses
Liigendatu
02 02 10 06 ja 02 03 02 d
JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.
Mitmeaasta Kulu
se
Eelarverida liik
Rahaline osalus
finantsraam
istiku Nr Liigendatu EFTA kandidaatrii kolmanda finantsmääruse
49
Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
50
EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
51
Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
ET 156 ET
rubriik d/liigendam riigid gid d riigid artikli 21 lõike 2
ata punkti b tähenduses
[XX.YY.YY.YY]
JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
ET 157 ET
3.2. Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku
2 Euroopa strateegilised investeeringud – ACER
rubriik
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
ACER KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Kulukohustused 1) 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596
Jaotis 1
Maksed 2) 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596
Kulukohustused 1a)
Jaotis 2
Maksed 2a)
Jaotis 3 Kulukohustused 3a)
Maksed 3b)
=1+
Kulukohustused 1a + 3 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596
a
ACERi
assigneeringud KOKKU =2+
2a
Maksed 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596
+3b
ET 158 E
Mitmeaastase finantsraamistiku
7 „Halduskulud“
rubriik
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Energeetika peadirektoraat
Personalikulud 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 1,976
Muud halduskulud
Energeetika peadirektoraat KOKKU Assigneeringud
Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste
RUBRIIK 7 kogusumma = maksete 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 1,976
KOKKU kogusumma)
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 0,842 1,298 1,684 2,070 2,678 8,572
RUBRIIKIDE 1–7
assigneeringud KOKKU Maksed 0,842 1,298 1,684 2,070 2,678 8,572
ET 159 E
3.2.2. Hinnanguline mõju ACERi assigneeringutele
– X Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu
KOKKU
N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Märkige
eesmärgid ja VÄLJUNDID
väljundid
Väljun
Kesk
dite Kulud
Liik52
Ei
Ei
Ei
Ei
Ei
Ei
Ei
mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu
arv kokku
kulu
kokku
ERIEESMÄRK nr 153…
– Väljund
– Väljund
– Väljund
Erieesmärk nr 1 kokku
ERIEESMÄRK nr 2 …
– Väljund
Erieesmärk nr 2 kokku
KULUD KOKKU
52
Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
53
Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“
ET 160 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju ACERi inimressurssidele
3.2.3.1. Kokkuvõte
– Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
– X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Ajutised teenistujad
(AD palgaastmed)
0,456 0,760 0,912 1,064 1,216 4,408
Ajutised teenistujad
(AST palgaastmed)
Ajutised teenistujad
(AST/SC 0,152 0,152 0,304 0,304 0,456 1,368
palgaastmed)
Lepingulised
0,082 0,082 0,164 0,246 0,246 0,820
töötajad
Riikide lähetatud
eksperdid
KOKKU 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596
ET 161 ET
Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajad):
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Ajutised teenistujad
(AD palgaastmed)
3 6 7 8 10 10
Ajutised teenistujad
(AST palgaastmed)
Ajutised teenistujad
(AST/SC 1 2 3 4 5 5
palgaastmed)
Lepingulised
töötajad 1 2 3 3 6 6
(IV tegevusüksus)
Riikide lähetatud
eksperdid
KOKKU 5 10 13 15 21 21
ET 162 ET
Millest rahastatakse ELi toetusest54:
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Ajutised teenistujad
(AD palgaastmed)
3 5 6 7 8 8
Ajutised teenistujad
(AST palgaastmed)
Ajutised teenistujad
(AST/SC 1 1 2 2 3 3
palgaastmed)
Lepingulised
töötajad 1 1 2 3 3 3
(IV tegevusüksus)
Riikide lähetatud
eksperdid
54
Igal aastal määrab ACER kooskõlas komisjoni otsuse (EL) 2020/2152 artikli 3 lõikega 1 kindlaks need kulud, sealhulgas personalikulud, mis on rahastamiskõlblikud tasude
kaudu, ning esitab tulemused oma programmidokumendi kavandis. Kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikliga 20 esitab komisjon arvamuse ACERi programmdokumendi
kavandi kohta, sealhulgas ameti ettepanekute kohta, milliseid kulusid käsitatakse tasude kaudu rahastamiskõlblike kuludena ja mil määral on võimalik seeläbi vähendada
koormust ELi eelarvele.
ET 163 ET
KOKKU 5 7 10 12 14 14
Täistööajale taandatud töötajate kavandatav töölevõtmise kuupäev on vastava aasta 1. jaanuar.
ET 164 ET
3.2.3.2. Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.
– X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täisarvuna (või kuni ühe komakohaga)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
2023 2024 2025 2026 2027
Ametikohtade loetelus sisalduvad
ametikohad (ametnikud ja ajutised
teenistujad)
20 01 02 01 ja 20 01 02 02
(peakorteris ja komisjoni 1 2 2 3 5
esindustes)
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne
teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene
teadustegevus)
Koosseisuväline personal (täistööajale
taandatud töötajad)55
20 02 01 (üldvahenditest
rahastatavad lepingulised
töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad,
kohalikud töötajad, riikide
lähetatud eksperdid,
renditööjõud ja noored
spetsialistid delegatsioonides)
–
Eelarver peakorteris57
ead
(täpsust –
ada) 56 delegatsioon
ides
01 01 01 02 (lepingulised
töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja renditööjõud
kaudse teadustegevuse
valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised
55
AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT –
renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides.
56
Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA
read).
57
Peamiselt ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).
ET 165 ET
töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja renditööjõud otsese
teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU 1 2 2 3 5
Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole.
Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral
võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate
eelarvepiirangutega.
ET 166 ET
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
– Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.
– X Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi
ümberplaneerimine.
Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.
– Paketi „Eesmärk 55“ algatusi ei võetud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide arvutamisel
arvesse. Kuna see konkreetne algatus on uus, tuleb ümber planeerida nii ACERile antava
toetuse eelarverida kui ka eelarverida, millega toetatakse energeetika peadirektoraadis
tehtavat lisatööd. Niivõrd kui ACERi täiendavate inimressursside mõju eelarvele ei ole
võimalik katta tasudest või ELi praegusest toetusest, kaetakse see juhul, kui tegemist on
tasudest mitterahastatavate täiendavate täistööajale taandatud töötajatega, ümberjaotamisega
teistelt energeetika peadirektoraadi hallatavatelt eelarveridadelt, eelkõige Euroopa
ühendamise rahastu energeetikaprogrammi eelarverealt 02 03 02, ilma et loodaks pretsedenti
Euroopa ühendamise rahastu vahendite kasutamiseks.
– Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase
finantsraamistiku muutmist58.
Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.
– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Lisage vajalik arv aastaid, et
Aasta Aasta Aasta Aasta
kajastada kogu finantsmõju Kokku
N N+1 N+2 N+3
kestust (vt punkt 1.6)
Täpsustage kaasrahastav
asutus
Kaasrahastatavad
assigneeringud KOKKU
58
Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2093/2020 (millega määratakse kindlaks
mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artiklid 12 ja 13.
ET 1 ET
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muudele tuludele
– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Jooksva aasta Ettepaneku/algatuse mõju59
eelarves
Tulude eelarverida: kättesaadavad
assigneeringu Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada
d N N+1 N+2 N+3 kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ………….
Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.
59
Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma
pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 2 ET
LISA
FINANTSSELGITUSELE
Ettepaneku/algatuse nimetus:
Gaasidirektiiv
1. VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD
2. MUUD HALDUSKULUD
3. HALDUSKULUD KOKKU
4. KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID
4.1. INIMRESSURSID
4.2. MUUD HALDUSKULUD
Käesolev lisa tuleb lisada finantsselgitusele pärast talitustevahelise konsulteerimise algatamist.
Andmetabeleid kasutatakse finantsselgituses sisalduvate tabelite allikana. Need on rangelt komisjonisiseseks
kasutamiseks.
ET 3 ET
1. Vajalikuks peetavad personalikulud
Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.
X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
finantsraamistik
Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö
u aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri
ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud
RUBRIIK 7 ent ent ent ent ent ent ent ent
Ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)
20 01 02 01
AD 1 2 2 3 5 0,760
– 0,152 0,304 0,304 0,456
Peakorteris
ja AS
esindustes T
20 01 02 03
AD
– ELi
delegatsioon
AS
ides T
Koosseisuvälised töötajad 60
20 02 01 ja AC
20 02 02 –
Koosseisuvä EN
lised D
töötajad
peakorteris
IN
ja T
esindustes
60
AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides.
ET 4 E
AC
AL
20 02 03 –
Koosseisuvä EN
lised D
töötajad ELi
delegatsioon IN
ides T
JP
D
Muud
personaliga
seotud
eelarveread
(täpsustage)
Personalik
ulud
1 2 2 3 5 0,760
kokku – 0,152 0,304 0,304 0,456
RUBRIIK 7
Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole. Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise
teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Mitmeaastase
finantsraamistiku Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö
öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee
RUBRIIK 7 ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud
lent lent lent lent lent lent lent lent
Ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)
A
01 01 01 01 kaudne D
ET 5 E
teadustegevus61
01 01 01 11 otsene AS
teadustegevus T
Muu (täpsustage)
Koosseisuvälised töötajad62
A
C
– E
peakorteri N
s D
IN
T
Tegevusassigne
eringutest
A
rahastatavad C
koosseisuväliste
töötajate kulud AL
(endised BA
read).
– liidu E
N
delegatsio
D
onides
IN
T
JP
D
A
01 01 01 02 kaudne C
teadustegevus
01 01 01 12 otsene E
teadustegevus N
D
61
Valida asjakohane eelarverida või märkida vajaduse korral teine; kui asjakohaseid eelarveridu on rohkem, tuleks eraldi esitada iga asjakohase eelarverea töötajad.
62
AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides.
ET 6 E
Muu (täpsustage)63
IN
T
Muud personaliga seotud
eelarveread (täpsustage)
Personalikulud kokku –
RUBRIIGIST 7 välja
jäävad kulud
Personalikulud kokku 1 2 2 3 5 0,760
(kõik mitmeaastase 0,152 0,304 0,304 0,456
finantsraamistiku
rubriigid)
Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole. Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise
teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
63
Valida asjakohane eelarverida või märkida vajaduse korral teine; kui asjakohaseid eelarveridu on rohkem, tuleks eraldi esitada iga asjakohase eelarverea töötajad.
ET 7 E
2. Muud halduskulud
X Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku
Aasta N64 Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Aasta N + 4 Aasta N + 5 Aasta N + 7 Kokku
RUBRIIK 7
Peakorteris või ELi territooriumil:
20 02 06 01 – Lähetus- ja esinduskulud
20 02 06 02 – Konverentside ja koosolekutega seotud
kulud
20 02 06 03 – Komiteed65
20 02 06 04 – Uuringud ja konsultatsioonid
20 04 – IT-kulud (ettevõtjad)66
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse
korral täpsustage)
Liidu delegatsioonides
20 02 07 01 – Lähetused, konverentsid ja esinduskulud
64
Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka
järgnevate aastate puhul.
65
Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.
66
Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).
ET 8 E
20 02 07 02 – Töötajate täiendkoolitus
20 03 05 – Taristu ja logistika
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse
korral täpsustage)
Muu kokku – mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIK 7
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku
Aasta N67 Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Aasta N + 4 Aasta N + 5 Aasta N + 7 Kokku
RUBRIIK 7
Tegevusassigneeringutest (endised BA read) kaetavad
tehnilise ja haldusabi kulud (v.a koosseisuvälised
töötajad):
– peakorteris
– liidu delegatsioonides
Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele68
67
Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka
järgnevate aastate puhul.
68
Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).
ET 9 E
Ettevõtjatega seotud IT-kulud rakenduskavadele69
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse
korral täpsustage)
Muu kokku – mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7
RUBRIIK 7
Muud halduskulud kokku (kõik mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid)
69
See punkt hõlmab kohalikke haldussüsteeme ja makseid ettevõtjate IT-süsteemide kaasrahastamiseks (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020).
ET 10 E
3. Halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid)
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Kokkuvõte 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Rubriik 7 – personalikulud 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760
Rubriik 7 – muud halduskulud
Rubriik 7 kokku 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760
Rubriigist 7 välja jäävad kulud – personalikulud
Rubriigist 7 välja jäävad kulud – muud halduskulud
Muud rubriigid kokku
KOKKU
RUBRIIKI 7 kuuluvad ja RUBRIIGIST 7 välja 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760
jäävad kulud
Need on täiesti uued ülesanded. Haldusassigneeringute vajadused võidakse katta eelarvest, mida võidakse peadirektoraadi sees ümber jaotada. Vajaduse korral võidakse
haldusassigneeringuid täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
4.
ET 11 E
4. Kulude arvutamiseks kasutatud meetodid
4.1 Personalikulud
Selles osas kirjeldatakse vajalikuks peetava personali arvutamise meetodit (töökoormuse prognoosid, sealhulgas
konkreetsete töökohtade puhul (süsteemi Sysper 2 kohased töökohtade profiilid), töötajate liigid ja vastavad
keskmised kulud).
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
NB! Keskmised kulud peakorteri iga töötajaliigi kohta on esitatud veebisaidil BudgWeb:
https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx
Ametnikud ja ajutised teenistujad
1–5 AD ametikohta määruse rakendamise jälgimiseks:
– järelevalve ACERi üle ja temaga kooskõlastamine;
– õigusraamistiku väljatöötamine vesinikusektori ja vesinikuvõrkude turupõhiseks arendamiseks;
– vajaliku õigusraamistiku väljatöötamine, et parandada piiriülese gaasikaubanduse tingimusi, võttes arvesse taastuvatest
energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavat rolli, ning suurendada tarbija õigusi;
– selle tagamine, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgiksid ELi õigusakte.
Keskmised kulud tulenevad märgukirjast Ares(2020)7207955.
Koosseisuvälised töötajad
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Ainult ametikohad, mida rahastatakse teadusuuringute eelarvest
Koosseisuvälised töötajad
4.2 Muud halduskulud
Täpsustage arvutusmeetodit, mida iga eelarverea puhul kasutati,
ja eelkõige aluseks võetud eeldusi (nt kohtumiste arv aastas, keskmised kulud jne).
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
ET 12 ET
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
ET 13 ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 15.12.2021
COM(2021) 804 final
2021/0424 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta
(uuesti sõnastatud)
{SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} -
{SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
1.1 Sissejuhatus
Euroopa Liit on seadnud auahne eesmärgi olla 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne
maailmajagu. Selle saavutamiseks on liikmesriigid ja Euroopa Parlament leppinud Euroopa
kliimamääruses kokku, et 2030. aastaks vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt
55 %. Nende eesmärkide saavutamiseks ning selleks, et samal ajal suurendada
konkurentsivõimet, edendada majanduskasvu ja luua töökohti, peab energiasüsteemis
toimuma süsteemne muutus: tuleb vähendada fossiilkütuste, sealhulgas fossiilse gaasi
kasutamist ja suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Järelikult peame kohe
kavandama auahne plaani, kuidas gaasisektoris toimuks üleminek vähese CO2 heitega gaaside
ja taastuvallikatest toodetud gaaside kasutamisele.
Fossiilsed gaasid moodustavad praegu ELis tarbitavatest gaaskütustest umbes 95 %.
Gaaskütused moodustavad praegu ligikaudu 22 % ELi kogu energiatarbimisest, sealhulgas
umbes 20 % ELi elektrienergia tootmisest ja 39 % soojusenergia tootmisest. Kliimaeesmärgi
kava mõjuhinnangus kasutatud asjakohaste stsenaariumide kohaselt moodustaksid gaasilised
kütused 2050. aastal ELi kogu energiatarbimisest umbes 20 %. Gaasilised kütused on
2050. aastaks energiaallikate jaotuses olulisel kohal ja seetõttu tuleb konkurentsivõimeliste
vähese CO2 heitega gaasiturgude tulevikku suunatud korralduse abil gaasisektori CO2 heidet
vähendada. Hoolimata sellest, et biogaas, biometaan, taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega vesinik ning sünteetiline metaan (kõik on taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega gaasid) ei ole ELi praeguses energiaallikate jaotuses tugevalt esindatud,
moodustaksid need 2050. aasta energiaallikate jaotuses gaasilistest kütustest umbes 2/3,
kusjuures ülejäänu moodustaks fossiilne gaas, mille puhul toimub süsinikdioksiidi kogumine,
utiliseerimine ja säilitamine. Käesolev algatus on ka paketi „Eesmärk 55“ osa. See hõlmab
gaaside, sealhulgas vesiniku turu kujundamist. Algatusega eemaldatakse olemasolevad
regulatiivsed tõkked ja luuakse tingimused, et see saaks toimuda kulutõhusal viisil. See on
oluline üleminekul lõimitud energiasüsteemile, mille abil minimeeritakse kliimaneutraalsusele
ülemineku kulud eelkõige tarbijate jaoks ning leitakse uued võimalused, et vähendada nende
energiaarveid ja võimaldada neil turul aktiivselt osaleda.
Eeldatavasti kasutatakse vesinikku peamiselt valdkondades, kus elektrifitseerimine ei ole
võimalik, sealhulgas praegused energiamahukad tööstusharud (nt rafineerimistehased, väetiste
tootmine, terase tootmine) ja teatavad suure jõudlusega sõidukeid kasutavad
transpordisektorid (meretransport, lennundus, raskeveokitega pikamaatransport). Vesiniku
jaoks tuleb ehitada spetsiaalne taristu, et konkreetsetes lõppkasutusrakendustes saaks ära
kasutada selle energiakandja kogu potentsiaali. Taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega gaaside edendamise eesmärk on nende sektorite süsinikuheite vähendamine,
elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamine Power-to-X tehnoloogiate abil,
energiavarustuskindluse tugevdamine sõltuvuse vähendamise abil maagaasi impordist ning
elektrienergia salvestamise (ja tootmise) võimaldamine. See võimaldab koos muude
salvestamise ja paindlikkuse vormidega, nagu patareid ja akud ning tarbimiskaja, ühendada
eri majandussektoreid. Samuti toetab see isetootmist ja jaotatud energia arukat kasutamist
ning aitab suurendada tarbijate mõjuvõimu. Samuti vajavad tarbijad energiatarbimise
harjumuste muutmiseks ning taastuvenergial põhinevatele ja vähese CO2 heitega lahendustele
üleminekuks (sarnaselt sellega, mida nad saavad teha elektriturul) selget ja kergesti
kättesaadavat teavet.
ET 1 ET
Samal ajal kui eesmärk on alates 2030. aastast maksimaalselt kasutada taastuvallikatest
toodetud vesinikku, võib lühiajalises ja keskpikas perspektiivis olla oma osa muudel vähese
CO2 heitega gaasidel, eelkõige vähese CO2 heitega vesinikul, eelkõige selleks, et kiiresti
vähendada olemasolevast vesinikutootmisest tulenevat heidet ning toetada taastuvallikatest
toodetud vesiniku samaaegset ja tulevast kasutuselevõttu. Taastuvallikatest toodetud vesiniku
tootmismaht peaks ELis kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga jõudma 2024. aastaks 1 miljoni
tonnini ja 2030. aastaks 10 miljoni tonnini. Sellest ajast alates tuleks taastuvallikatest toodetud
vesinik laialdaselt kasutusele võtta ja vähese CO2 heitega vesinik sellega asendada.
Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside ning vesiniku turu tõhusaks ja
kestlikuks arenguks tuleb kohandada tururaamistikku. Seda seetõttu, et praegu esinevad
taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turule ja võrgule juurdepääsu puhul
regulatiivsed tõkked, mis asetavad need gaasid võrreldes maagaasiga ebasoodsasse olukorda.
Peale selle on vähese süsinikuheitega gaasituru loomiseks ja energiasüsteemi
ümberkujundamisele kaasa aitamiseks vaja, et olemas oleks lõimitud energiasüsteem, kus
taastuvate energiaallikate osakaal oleks tunduvalt suurem, ja et tarbijad osaleksid aktiivselt
konkurentsiturgudel. See peaks võimaldama tarbijatel saada kasu taskukohastest hindadest,
headest teenusestandarditest ja tehnoloogia arengut peegeldavate pakkumiste tõhusast
valikust.
Erinevate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõtt toimub
tõenäoliselt samal ajal ja eeldatavasti areneb see ELis erinevas tempos:
vesinikupõhine taristu täiendab järk-järgult maagaasivõrku;
gaasitaristu, kus fossiilne gaas asendatakse järk-järgult muude metaaniallikatega.
Lisaks on energiahindade tõusuga seotud sündmused meile meelde tuletanud, et Euroopa
energiasüsteemi vastupanuvõime on üha olulisem, kuna ELi energiasüsteemi lõimitakse
detsentraliseeritumat taastuvenergiat ja järk-järgult kaotatakse fossiilkütused. Gaasisektori
varustuskindluse tagamise ja ohuvalmiduse kord peab olema puhtale energiale üleminekuks
sobilik. Komisjoni teatises „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“1
rõhutatakse energiavarustuskindluse, salvestusvõimsuse optimaalse kasutamise ja
energiahindade kõikumise vastastikust mõju.
1.2 Ettepaneku eesmärgid
Käesoleva algatuse eesmärk on hõlbustada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaaside kaasamist energiasüsteemi, võimaldades üleminekut maagaasilt, ning võimaldada neil
uutel gaasidel täita oma vajalikku rolli 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi
saavutamisel.
Sellega seoses käsitletakse selles järgmisi valdkondi.
Vähene tarbijate kaasamine ja kaitse rohelise gaasi jaemüügiturul. Selleks et uutel
gaasidel oleks energiasüsteemi ümberkujundamisel täisväärtuslik roll, peaksid jaeturu
eeskirjad õigustama tarbijate valikuid, mis tehakse taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega energia kasuks. Praegu see nii ei ole. Peale selle puudub vähese CO2 heitega
kütuste ja gaaside jaoks ELi ühine terminoloogia ja sertifitseerimissüsteem. Lisaks
iseloomustab gaasi jaemüügiturge turu kontsentratsioon ning uute turuletulijate ja uuenduste
vähesus. See ei võimalda klientidel konkurentsist kasu saada vähese CO2 heitega valikute
tegemise teel.
1
COM(2021) 660 final.
ET 2 ET
Kestlike energiavalikute tegemiseks vajavad tarbijad piisavalt teavet oma energiatarbimise ja
energia päritolu kohta ning tõhusaid vahendeid turul osalemiseks. Lisaks peaksid liikmesriigid
võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta kaitsetuid ja energiaostuvõimetuid tarbijaid. Vähese CO2
heitega gaasi turgu ei tohiks arendada, ilma et nad saaksid sellest täit kasu ja rahuldaksid kõigi
põlvkondade vajadusi alates noortest kuni eakateni.
Vesinikutaristu ja vesinikuturud. Kehtivas gaasiliste energiakandjate õigusraamistikus ei
käsitleta vesiniku kasutuselevõttu sõltumatu energiakandjana spetsiaalsete vesinikuvõrkude
kaudu. ELi tasandil puuduvad eeskirjad tariifidel põhinevate võrguinvesteeringute kohta ning
spetsiaalsete vesinikuvõrkude omandiõiguse ja haldamise kohta. Lisaks puuduvad ühtlustatud
eeskirjad (puhta) vesiniku kvaliteedi kohta. Sellest tulenevad tõkked kulutõhusa ja piiriülese
vesinikutaristu ning konkurentsivõimelise vesinikuturu väljaarendamisele, mis on vesiniku
tootmise ja tarbimise alustamise eeltingimus. Käesoleva ettepaneku eesmärk on need
puudused kõrvaldada. See sisaldab ettepanekut vähese CO2 heitega vesiniku ja vähese
CO2 heitega kütuste terminoloogia ja sertifitseerimise süsteemi kohta.
Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid olemasolevas gaasitaristus ja -
turgudel ning energiajulgeolek. Praegu moodustavad taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega gaasid ELi energiaallikate jaotuses väikese osa. Peamine eeldus nende
potentsiaali ärakasutamiseks on juurdepääs gaasi hulgimüügiturule, st virtuaalsetele
kauplemispunktidele. Äritegevust edendab ka nende gaaside piiriülese kaubanduse kulude
kaotamine ja tootmisrajatiste ühendamise hõlbustamine. Gaasi kvaliteedinäitajate ja
maagaasisüsteemi segatud vesiniku mahu erinevused võivad mõjutada gaasitaristu
projekteerimist, lõppkasutaja rakendusi ja süsteemi piiriülest koostalitlusvõimet ning seetõttu
võib siseturg killustuda. Praegused gaasi kvaliteedi eeskirjad ei sobi siiski tulevaste
arengusuundadega toimetulekuks. Veeldatud maagaasi puhul võiks veeldatud maagaasi
terminalidele juurdepääsuga seotud allesjäänud tõkete kõrvaldamine avada tee
taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside importimiseks välismaalt, mis
toetaks ELi gaasituru CO2 heite vähendamist. Lisaks nõuab vastupanuvõime säilitamine ja
tugevdamine üleminekul asjakohast varustuskindluse korraldust.
Võrgu planeerimine. Nagu on märgitud komisjoni ELi energiasüsteemi lõimimise
strateegias, on 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamise eeltingimus kogu ELi
energiasüsteemi koordineeritud kavandamine ja haldamine, mis hõlmab paljusid
energiakandjaid, taristuid ja tarbimissektoreid. Praegused võrgu planeerimise kavad ja tavad
on puudulikud, kuna kümneaastase liiduülese võrgu arengukava ja riiklike võrgu
arengukavade vahel on lahknevusi. Kümneaastase võrgu arengukava ja riiklike võrgu
arengukavade parem seos võimaldaks riikidevahelist teabevahetust põhivõrkude kasutamise
kohta.
Energiavarustuskindlus ja hoiustamine. Vastuseks energiahinna märkimisväärsele ja kogu
ELi hõlmavale tõusule 2021. aasta sügisel kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles kiiresti
kaaluma keskmise kestusega ja pikaajalisi meetmeid, mis suurendavad ELi energiasüsteemi
vastupanuvõimet, sealhulgas energiavarustuskindlust suurendavaid meetmeid. Selleks et
aidata liidu tasandil sellele kriisile ja võimalikule uuele kriisile õigel ajal reageerida, sisaldab
käesolev ettepanek erimeetmeid koostöö ja vastupanuvõime parandamiseks, eelkõige selleks,
et tagada tõhusam ja koordineeritum hoiustamise ja operatiivse solidaarsuse kord. Meetmete
eesmärk on aegsasti tugevdada ELi energiasüsteemi vastupanuvõimet tulevastele šokkidele.
Need hõlmavad käesolevas määruses ja määruses (EL) 2017/1938 (gaasivarustuskindluse
kohta) sätestatud meetmeid. Selleks et tagada ühtne reageerimine, on varustuskindlust
käsitlevad meetmed osa käesolevast seadusandlikust ettepanekust ja neid ei esitata eraldi
seadusandliku ettepanekuna. Nagu on märgitud 13. oktoobri 2021. aasta teatises
energiahindade kohta „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“, on
ET 3 ET
varustuskindluse piiriülene koordineerimine äärmiselt oluline, et tagada vastupidavus
tulevastele šokkidele.
Kavandatud meetmetega nõutakse, et liikmesriigid muudaksid hoiustamise sõnaselgelt oma
varustuskindluse riskihindamise osaks piirkondlikul tasandil, sealhulgas riskid, mis on seotud
kolmandatest riikidest pärit üksuste poolt kontrollitava hoiustamisega. Kui tegemist on
riskidega, millega ei ole tegeletud, peaksid liikmesriigid kaaluma hoiustamismeetmeid
piirkondliku koostöö kaudu. Ettepanekus määratakse kindlaks eeltingimused hädaolukorras
kasutatavate strateegiliste gaasivarude vabatahtliku ühishanke kasutuselevõtuks. Samuti
võetakse meetmeid, et parandada läbipaistvust ja juurdepääsu hoidlatele, tegeleda gaasi
küberturvalisuse riskidega ja hõlbustada kriisiolukorras liikmesriikidevahelisi kahepoolseid
solidaarsuskokkuleppeid. Komisjon julgustab liikmesriike rakendama solidaarsusmeetmeid
viivitamata, et isegi suure kriisi korral saaksid kodumajapidamised vajalikku gaasi.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Kavandatud algatus on tihedalt seotud seadusandlike ettepanekutega, mis on esitatud paketi
„Eesmärk 55“ raames Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks, ja täiendab neid,
sealhulgas järgmised.
Läbivaadatud taastuvenergia direktiiv (edaspidi „II taastuvenergia direktiiv“), mis on
peamine taastuvallikatest toodetud energia edendamist käsitlev ELi õigusakt. Selle eesmärk
on kiirendada taastuvenergia, sealhulgas taastuvallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu
energiasüsteemis. Selle kavandatud muudatusettepanekuga suurendatakse taastuvate
energiaallikate kasutamise eesmärki ELi energiaallikate jaotuses 40 %ni ning edendatakse
taastuvkütuste, näiteks taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõttu tööstuses ja
transpordis, kehtestades lisaeesmärgid. Seoses selle algatusega on II taastuvenergia direktiivis
taastuvallikatest toodetud vesinik määratletud kui „muu kui bioloogilise päritoluga
taastuvkütus“ ja „biomasskütus“, mille kasvuhoonegaaside heide on võrreldes fossiilkütustega
70 % väiksem, ning taastuvallikatest toodetud vesiniku tarbimisele on seatud konkreetsed
alleesmärgid (50 % vesiniku kogutarbimisest energia ja lähteainena tööstuses 2030. aastaks
ning 2,6 % transpordisektorile tarnitud energiast).
Energiatõhususe direktiiv ja sellega seotud hoonete energiatõhususe direktiiv, sealhulgas
nende muutmise ettepanekud, on käesoleva algatusega vastastikmõjus, kuna need mõjutavad
gaasinõudluse taset ja struktuuri. Energiatõhususe meetmed võivad leevendada
energiaostuvõimetust ja vähendada tarbijate haavatavust. Kuna Euroopa kütte- ja
jahutussüsteemides ning koostootmisjaamades domineerivad praegu gaaskütused, jääb nende
tõhus kasutamine energiatõhususe meetmete keskmesse. Gaasidirektiiv ja gaasimäärus on
kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega: avatud ja konkurentsivõimeline
ELi turg, kus hinnad kajastavad energiakandjate tootmiskulusid, CO2-ga seotud kulusid ning
väliskulusid ja saadavat tulu, tagaks tõhusalt saastevaba ja ohutu vesiniku lõppkasutajatele,
kes seda kõige rohkem väärtustavad.
Komisjoni 2020. aasta detsembris esitatud üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E)
käsitleva määruse eesmärk on paremini toetada Euroopa piiriülese energiataristu
ajakohastamist Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks. Sellega kehtestatakse vesinikutaristu
Euroopa võrgu arendamise uue taristukategooriana. Käesolev algatus täiendab kavandatavat
üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevat määrust, kuna selles keskendutakse riiklike
kavade kooskõlastamisele üleeuroopalise kümneaastase võrgu arengukava nõuetega.
Nagu on teatatud ELi metaaniheite vähendamise strateegias, esitab komisjon õigusakti
ettepaneku energiasektori metaaniheite vähendamiseks. Algatuse eesmärk on parandada
teavet kogu energiaga seotud metaaniheite kohta. Käesolev algatus on täiendav, kuna selle
ET 4 ET
eesmärk on hõlbustada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
kasutuselevõttu ning võimaldada sellega üleminekut maagaasilt.
• Kooskõla liidu muude poliitikameetmetega
Heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) tõstab fossiilkütuste kasutamise hinda võrreldes
taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidega ning soodustab seega nõudlust
selliste gaaside järele ja investeeringuid nende tootmistehnoloogiasse. Komisjon on teinud
ettepaneku tugevdada ja laiendada lennundussektorit, mere- ja maanteetransporti ning
hoonesektorit. Kava hõlmab kõiki vesinikutootmisrajatisi ja elektrolüüsiseadmeid
tootmisvõimsusega üle 25 tonni päevas. Innovatsioonifond, mis loodi ELi heitkogustega
kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiiviga aastateks 2021–2030, on üks
rahastamisvahenditest, millega toetatakse 2050. aastaks kliimaneutraalsele Euroopale
üleminekut. Innovatsioonifond, mis loodi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS)
direktiiviga aastateks 2021–2030, on üks rahastamisvahenditest, millega toetatakse
2050. aastaks kliimaneutraalsele Euroopale üleminekut.
Energia maksustamise direktiivi läbivaatamise eesmärk on viia energiatoodete
maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga, edendada puhtaid tehnoloogiaid
ning kaotada aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad
fossiilkütuste kasutamist. Muudetud direktiivi kohaselt on direktiiviga hõlmatud tooted
rühmitatud ja järjestatud nende keskkonnatoime järgi. Selle kohaselt kehtestatakse
läbivaatamisega mootorikütusena kasutatavate taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega vesinikkütuste maksustamise soodus-miinimumtasemeks 0,15 €/GJ
(fossiilkütuste puhul 10,75 €/GJ). Kütteainena kasutatavate taastuvallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega vesinikkütuste maksustamise soodus-miinimumtasemeks kehtestatakse
sellega 0,15 €/GJ (maagaasi puhul 0,6 €/GJ).
Muudetud alternatiivkütuste taristu määruse puhul, millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta ja mille kohta komisjon
tegi ettepaneku 2021. aasta juulis, on eesmärk vähendada maanteetranspordi suurenevat
heidet, et toetada 2050. aastaks peaaegu heitevabale autopargile üleminekut. Määruses
nõutakse, et liikmesriigid laiendaksid oma laadimis- ja tankimistaristu võrku kooskõlas heiteta
autode müügiga ning paigaldaksid suurtele maanteedele korrapäraste vahemaade järel
laadimis- ja tankimispunktid. Muudetud alternatiivkütuste taristu määruse järgi on TEN-T
põhivõrgus ja igas linnatranspordisõlmes 2030. aastaks vaja iga 150 km järel ühte tanklat
(vähemalt 2 tonni päevas, 700 baari); selle tulemusena oleks transpordisõlmedes umbes
700 vesinikutanklat ja linnatranspordisõlmedes 88 vesinikutanklat.
Sõiduautode ja kaubikute CO2 heite norme kehtestava määruse muudatuse eesmärk on
tagada alates 2025. aastast selge suund heitevabale transpordile. Määruses määratletakse
heiteta sõidukid akutoitega elektrisõidukite, kütuseelemendiga sõidukite ja muude
vesinikkütusega sõidukitena ning seatakse eesmärgiks, et 2030. aastaks peaks uute
sõidukiparkide keskmine heitkogus olema null.
Ettepaneku „FuelEU Maritime“ eesmärk on suurendada rahvusvahelises meretranspordis
vähese CO2 heitega ja heiteta keskkonnahoidlike alternatiivkütuste osakaalu, sealhulgas
vedelad biokütused, e-vedelikud, vähese CO2 heitega gaas (sealhulgas veeldatud biometaan ja
e-gaas), vähese CO2 heitega vesinik ja vähese CO2 heitega vesinikust saadud kütused
(sealhulgas metaan ja ammoniaak). Kütustele ja energiatehnoloogiatele keskendumine peaks
võimaldama heitkoguseid märkimisväärselt ja kiiresti vähendada, kasutades täiel määral
olemasolevaid tehnoloogiaid ja taristut koos stiimulitega, mida pakuvad muud kavandatavad
meetmed. Samuti hõlbustab see kogu merendusklastri CO2 heite vähendamise viiside
määratlemist.
ET 5 ET
ELi lennundust käsitlev ettepanek „The REFuel EU Aviation“, mille eesmärk on edendada
lennunduse kasvuhoonegaaside jalajälje vähendamiseks keskkonnahoidlike lennukikütuste
potentsiaali, on veel suures osas kasutamata. Heitkoguste märkimisväärseks vähendamiseks
peab lennundussektor vähendama oma praegust sõltuvust fossiilsetest reaktiivkütustest ja
toetuma lähiaastatel üha enam keskkonnahoidlike lennukikütuste kasutamisele. Ettepanekus
sätestatakse, et õhusõiduki käitajatele tarnitud „sünteetiliste lennukikütuste“ minimaalne
osakaal lennukikütustes on 0,7 % ning „sünteetilised lennukikütused“ on muud kui
bioloogilise päritoluga taastuvkütused, nagu on määratletud taastuvenergia direktiivis.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Käesoleva algatuse eesmärke ei ole võimalik saavutada riiklikul tasandil. Käesoleva algatuse
raames kavandatud meetmete eesmärk on edendada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi
toimimise leping) artiklis 194 sätestatud nelja eesmärki, aidates samal ajal kaasa ELi
majanduse CO2 heite vähendamisele. Kavandatud meetmed tuleb vastu võtta ELi toimimise
lepingu artikli 194 lõike 2 ja artikli 114 lõike 1 alusel. ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2
punkti i kohaselt on ELil energeetikavaldkonnas jagatud pädevus.
Käesolev algatus tugineb ka viimase kahe aastakümne jooksul vastuvõetud ja ajakohastatud
õigusaktide ulatuslikule kogumile. Energia siseturu loomise eesmärgil võttis EL
ajavahemikus 1996–2019 vastu neli järjestikust õigusaktide paketti, mille üldeesmärk on
lõimida turud ning liberaliseerida riiklikud elektri- ja gaasiturud. Nimetatud sätted hõlmavad
mitmesuguseid aspekte alates turulepääsust kuni läbipaistvuse, tarbijaõiguste, gaasiturgude
likviidsuse suurendamise ja reguleerivate asutuste sõltumatuseni.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Praegu puuduvad ELi tasandil eeskirjad, millega reguleeritakse spetsiaalseid vesinikuvõrke
või -turge ning vähese CO2 heitega vesinikku ja vähese CO2 heitega kütuseid. Pidades silmas
praegu ELi ja liikmesriikide tasandil tehtavaid pingutusi, et edendada taastuvallikatest
toodetud vesiniku kasutamist fossiilkütuste asendajana, oleks liikmesriikidel stiimul võtta
riiklikul tasandil vastu eeskirjad vesiniku transportimiseks mõeldud spetsiaalse taristu kohta.
See tekitab ELis killustunud õiguskeskkonna ohu, mis võib takistada riiklike vesinikuvõrkude
ja -turgude lõimimist, pärssides või takistades seeläbi piiriülest vesinikukaubandust.
Vesinikutaristut käsitlevate eeskirjade ühtlustamine hilisemas etapis (st pärast riiklike
õigusaktide kehtestamist) suurendaks liikmesriikide halduskoormust ning ettevõtjate
regulatiivseid kulusid ja ebakindlust, eriti kui tegemist on pikaajaliste investeeringutega
vesiniku tootmisse ja transporditaristusse.
Spetsiaalsete vesinikuvõrkude ja -turgude ELi tasandi õigusraamistiku loomine edendaks
riiklike vesinikuturgude ja -võrkude lõimimist ning omavahelist ühendamist. Selliste
spetsiaalsete vesinikuvõrkude kavandamist, rahastamist ja haldamist käsitlevad ELi tasandi
eeskirjad looksid seda liiki pikaajalise taristu potentsiaalsete investorite jaoks pikaajalise
prognoositavuse, eelkõige piiriüleste ühenduste puhul (mille suhtes võivad muidu kehtida
erinevad ja võimalik et erineva sisuga riigisisesed õigusaktid).
Biometaani puhul on tõenäoline, et ilma ELi tasandi algatuseta oleks õigusraamistik seoses
juurdepääsuga hulgimüügiturgudele, ühenduskohustustega ning ülekandesüsteemi haldurite ja
jaotussüsteemi haldurite koordineerimismeetmetega 2030. aastaks endiselt ebaühtlane. Samuti
seisavad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjad ilma mõningase ELi
tasandil toimuva ühtlustamiseta silmitsi väga erinevate ühendus- ja võrku suunamise kuludega
kogu ELis, mis toob kaasa ebavõrdsed tingimused.
ET 6 ET
Ilma täiendavate ELi tasandi õigusaktideta kohaldaksid liikmesriigid jätkuvalt erinevaid gaasi
kvaliteedistandardeid ja vesiniku segamise tasemeid käsitlevaid eeskirju, mis võivad kaasa
tuua piiriüleste voogude piiramise ja turu killustumise. Gaasi kvaliteedistandardid
määratletaks jätkuvalt peamiselt maagaasi kvaliteedinäitajate alusel, mis piiraks
taastuvallikatest toodetud gaaside võrku lõimimist.
Kõik need aspektid vähendavad tõenäoliselt taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaaside piiriülest kaubandust, mida võib kompenseerida maagaasi suurem import. Veeldatud
maagaasi terminalide kasutamine ja import võib jääda piirduma maagaasiga hoolimata sellest,
et veeldatud maagaasi terminale ei oleks vaja kohandada, kui väljastpoolt ELi pärit allikatest
oleks kättesaadav konkurentsivõimeline biometaan või sünteetiline metaan.
Riiklik võrguplaneerimine tuleb välja töötada ainult liikmesriikides, kus tegutsevad
sertifitseeritud sõltumatud põhivõrguettevõtjad ja sõltumatud süsteemihaldurid. Kuigi
enamikul liikmesriikidel on üks riiklik gaasi arengukava, mille raames gaasiettevõtjad
koostööd teevad, on valdkondadevaheline koostöö endiselt piiratud.
ELi koordineeritud valmisolek hädaolukorraks on praeguses gaasisektoris osutunud
tõhusamaks kui ainult riiklikul tasandil võetavad meetmed.
• Proportsionaalsus
Algatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. See kuulub Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 194 reguleerimisalasse. Sekkumine on proportsionaalne määratletud
probleemide ulatuse ja olemusega ning seatud eesmärkide saavutamisega.
Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada üldeesmärk, mis on
gaaskütuste CO2 heite vähendamise hõlbustamine konkurentsivõimelisel viisil vähimate
majanduslike kuludega, tagades samal ajal energiajulgeoleku ja asetades tarbijad
energiaturgude keskmesse. Eelistatud variantide kogumit peetakse proportsionaalseks ja see
põhineb võimalikult suurel määral olemasolevatel lähenemisviisidel. Arvestades vajadust
saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, peetakse asjakohaseks tasakaalu kohustuste ning
liikmesriikide ja erasektori üksuste erineva tegutsemisvõime arvessevõtmise vahel.
• Vahendi valik
Gaasituru praeguse õigusraamistiku üldhinnangule tuginedes on valitud vahenditeks direktiiv,
et sõnastada uuesti direktiiv 2009/73/EÜ, ja määrus, et sõnastada uuesti määrus nr 715/2009.
Nimetatud õigusaktide uuesti sõnastatud versioon parandab õigusselgust. Muutmisaktile
tuginemisest ei pruugi suure hulga uute sätetega tegelemiseks piisata. Seetõttu tingib
vahendite valik olemasolevate õigusaktide loomuliku arenguna juba vastu võetud ja
rakendatud eeskirjade läbivaatamise, võttes arvesse neid muudatusi. Gaasimäärusega tuleb
muuta ka muid õigusakte, näiteks varustuskindluse määrust (EL) 2017/1938, ACERi määrust
(EL) 2019/942 ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust (EL)
nr 1227/2011.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuskontroll
Kolmanda energiapaketi jõustumine on aidanud kaasa energia siseturu konkurentsile ja
toimimisele. Sellest hoolimata keskendutakse praeguses gaasivaldkonna õigusraamistikus
fossiilsetel allikatel põhinevale maagaasile ega prognoosita täielikult, et metaanil põhinevatele
gaasidele (sealhulgas maagaasile ja biometaanile) tekivad alternatiivid, näiteks vesinik.
ET 7 ET
Vaja on läbi vaadata praegune gaasituru õigusraamistik ning see on juba välja kuulutatud
Euroopa Komisjoni teatises „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“. Arvestades ELi
liikmesriikide erinevat potentsiaali taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku
tootmisel, võiks vesiniku energiakandjana ja energiasüsteemi lõimimise võimaldajana
kasutamisele kaasa aidata sobiv tururaamistik.
Selle põhjal on mõjuhinnangu esimese probleemse valdkonna raames kindlaks tehtud
probleemide neli peamist põhjust: i) CO2 heite vähendamise tulemusena tekib piiriülesest
vesinikuturust sõltuv Euroopa vesiniku väärtusahel; ii) vesinikutaristu investeeringute
puudumine takistab turu arengut; iii) vesinikutaristu kujutab endast tõenäoliselt loomulikku
monopoli, mis toob kaasa konkurentsil mittepõhinevad turustruktuurid; iv) erinevad vesiniku
kvaliteedinõuded võivad takistada piiriüleseid vooge ja tekitada lisakulusid.
Kehtivates gaasieeskirjades, milles keskendutakse peamiselt väljastpoolt ELi imporditud
fossiilsetel allikatel põhinevale maagaasile, ei käsitleta taastuvallikatest toodetud ega vähese
CO2 heitega gaaside detsentraliseeritud tootmise eriomadusi ELis. Lisaks mõjutavad
suurenevad biometaani, vesiniku, aga ka veeldatud maagaasi mahud gaasi kvaliteeti ning
seetõttu gaasitaristu ja lõppkasutaja seadmete projekteerimist. Eelkõige tunnistatakse
mõjuhinnangus selle probleemse valdkonnaga seotud probleemide viit peamist põhjust: i)
jaotusvõrguga ühendatud biometaani kohalike tootjate piiratud juurdepääs turule ja võrgule,
taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside võrku ühendamise kohustust ja
võrguühenduse kulusid käsitlevate eeskirjade lahknevus ning ELi-sisesed sisenemis- ja
väljumistariifid takistavad täielikult lõimitud, likviidse ja koostalitlusvõimelise ELi gaasi
siseturu loomist; ii) erinevused gaasi kvaliteedis ja vesiniku segamise tasemes võivad
avaldada negatiivset mõju piiriülestele gaasivoogudele ja lõppkasutajatele, samal ajal kui
kehtivad gaasi kvaliteeti käsitlevad eeskirjad ei sobi tulevaste arengusuundadega
toimetulekuks; iii) veeldatud maagaasi terminalid on varustatud peamiselt maagaasi
vastuvõtmiseks, uute gaaside juurdepääs veeldatud maagaasi terminalidele on piiratud; iv)
pikaajalised lepingud sellise fossiilgaasi tarnimiseks, mida kasutatakse ilma kasvuhoonegaase
oluliselt vähendava tehnoloogiata, võivad tuua kaasa sõltuvuse maagaasist ja takistada
2050. aastaks taastuvallikatest toodetud gaaside tarnimist; v) praeguse energiajulgeoleku
korra raames käsitletakse üksnes riske, mis on seotud maagaasi, mitte taastuvallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tarnimisega.
Võrgu planeerimisel tuleb ülekandesüsteemi haldurite ja reguleerivate asutuste vahelist
koostööd edasi arendada. Katkendlike energiaallikate üha laialdasem kasutuselevõtt nõuab
kogu energiasüsteemi paremat lõimimist ja taristu suuremat ühendatust, tuginedes
terviklikumale ja kaasavamale lähenemisviisile. Mõjuhinnangus esitatakse probleemse
valdkonnaga seotud probleemide kolm peamist põhjust: i) võrgu planeerimine erineb
liikmesriikide ja ülekandesüsteemi haldurite vahel, elektri ja gaasi planeerimine toimub eraldi;
ii) puudub läbipaistvus olemasoleva taristu kasutusotstarbe muutmise või kasutuselt
kõrvaldamise potentsiaali kohta; iii) jaotussüsteemi haldurid ei ole ülekandesüsteemi haldurite
planeerimisse sõnaselgelt kaasatud. Lisaks suurendaks ühtlustatum süsteemiarendusstrateegia
elektri- ja gaasisüsteemide (sealhulgas vesinikusüsteem) omavahelisi seoseid.
Hindamine näitas, et konkurentsi tuleb parandada, et kogu turgude lõimimisest saadav kasu
kanduks üle ELi tarbijatele. Lisaks pole tarbijatel endiselt vajalikke vahendeid, et turul
aktiivselt osaleda. Analüüsitud õigusaktide tarbijakaitset käsitlevad sätted sobivad selleks vaid
osaliselt. Eelkõige kaitstakse liikmesriigiti endiselt ebaühtlaselt kaitsetumaid tarbijaid ja
energiaostuvõimetus on kogu ELis endiselt märkimisväärne. Samal ajal tuvastati IV
probleemses valdkonnas kolm probleemide põhjust: i) kasutamata konkurentsipotentsiaal
jaeturgudel; ii) tarbijate mõjuvõimu ebapiisav suurendamine teenuseosutaja vahetamise,
hinnavõrdlusvahendite, arvetel esitatava teabe, energiakogukondade ja andmetele juurdepääsu
ET 8 ET
vallas ning iii) ebapiisav tarbijakaitse, eelkõige kaitsetumate ja energiaostuvõimetute tarbijate
puhul.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Kooskõlas parema õigusloome suunistega korraldas komisjon sidusrühmadega põhjaliku ja
kaasava konsultatsiooni, mis põhines mitmesuguseid meetodeid ja vahendeid hõlmanud
konsultatsioonistrateegial. Strateegia eesmärk oli tagada, et arvesse võetaks kõiki
asjakohaseid tõendusmaterjale, sealhulgas andmeid kulude, ühiskondliku mõju ja algatuse
kasu kohta. Kasutati mitut konsulteerimisvahendit: konsulteerimine esialgse mõjuhinnangu
(tegevuskava) üle, küsimustikul põhinev veebipõhine avalik konsultatsioon, komisjoni
ettekanne ja sidusrühmadelt, sealhulgas gaasivaldkonna reguleerimise foorumilt saadud
tagasiside, arutelud liikmesriikide, Euroopa Parlamendi liikmete ja riikide reguleerivate
asutustega ning arutelud sidusrühmadega suure sidusrühmade seminari raames.
Komisjon sai avalikule konsultatsioonile 263 vastust. Üldiselt kinnitasid vastajad, et nende
arvates on gaasidirektiiv ja gaasimäärus vaja läbi vaadata, et aidata saavutada CO2 heite
vähendamise eesmärke. Lisaks eeldab üle 60 % vastajatest, et gaasituru CO2 heite
vähendamiseks vajalikud tehnoloogilised ja regulatiivsed muudatused võivad 2030. aastaks
luua uusi töökohti.
Seoses vesinikutaristu ja -turgude arendamisega toetab enamik vastajatest määruse
kehtestamist varases etapis, et edendada hästi toimivat ning konkurentsivõimelist
vesinikuturgu ja -taristut. Vastajad pooldasid ELi õigusraamistikku, milles määratletakse
peamised reguleerimispõhimõtted ja kasutatakse järkjärgulist lähenemisviisi. Valdav osa
toetab näiteks kolmandate isikute juurdepääsu, eeskirju vesinikutorustikele,
imporditerminalidele ja hoidlatele juurdepääsu kohta ning pooldab võrgutegevuste eraldamist.
Enamik vastajaid pidas oluliseks määratleda varakult eraõiguslike isikute roll vesinikutaristu
arendamisel. Valdav osa vastajatest leiab ka, et olemasolevad ja tulevased eravõrgud võivad
olla teatavatest regulatiivsetest nõuetest (ajutiselt) vabastatud, kuid tagada tuleb ühtsele
õigusraamistikule lähenemine. Valdav osa vastanutest on seisukohal, et uue vesinikutaristu
õigusi ja lubade andmist käsitlevad nõuded peaksid olema sarnased nendega, mida praegu
kohaldatakse metaangaasi torujuhtmete suhtes.
Mis puudutab taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu
edendamist olemasolevale gaasiturule ja -taristule, nõustuvad sidusrühmad vajadusega
vaadata läbi kehtiv õigusraamistik, et aidata saavutada CO2 heite vähendamise eesmärke.
Enamik sidusrühmi peab oluliseks tagada täielik turulepääs ning hõlbustada taastuvallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside suunamist gaasivõrku. Paljud vastajad pooldavad
võrguhaldurite kohustust ühendada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
tootjad ning vähendada võrku suunamise maksu. Enamik vastajaid toetab ka veeldatud
maagaasi terminalide läbipaistvusraamistiku parandamist. Samuti on tugev toetus gaasi
kvaliteedistandardite ühtlustatud kohaldamisele kogu ELis, tugevdatud piiriülesele
koordineerimisele ja suuremale läbipaistvusele. Vastajad on vesiniku segamise küsimuses
eriarvamusel, kuid enamik nõustub, et see võib hoolimata suurtest tehnilistest kuludest olla
kulutõhus ja kiire esimene samm energiasüsteemi CO2 heite vähendamiseks. ELi-siseste
piiriüleste tariifide kaotamist toetab vähe sidusrühmi. Enamik vastajatest peab gaasiga seotud
julgeolekuohte ja küberjulgeoleku meetmeid oluliseks.
Lõimitud võrgu planeerimise küsimuses toetab enamik sidusrühmi võrgu arengukava
ajakava vastavusse viimist kümneaastase võrgu arengukavaga ning ühtset gaasikava,
olenemata valitud eraldamismudelist. Enamik vastajatest väljendas veelgi suuremat toetust
ühisele elektri- ja gaasistsenaariumile. Suur hulk sidusrühmi soovib vesinikuprojektide
lisamist võrgu arengukavasse. Enamik sidusrühmi nõustub, et jaotussüsteemi haldurite roll on
ET 9 ET
esitada ja jagada teavet, kusjuures mitu vastajat toetasid ka seda, et jaotussüsteemi haldurid
esitavad oma kava, mis hõlmab süsteemi optimeerimist eri sektorites. Vastajad eelistasid ka
eraldi kavadega ühistele stsenaariumidele ühist gaasi- ja elektrikava. Mitu sidusrühma juhtis
tähelepanu sellele, et eelistatud variant oleks ühine metaani- ja vesinikukava koos eraldi
elektrikavaga.
Mis puudutab tarbijate kaasamist ja kaitset rohelise gaasi jaemüügiturul, kutsus enamik
sidusrühmi üles seadma kodanike ja tarbijatega seotud sätetes suuremaid eesmärke,
peegeldades elektrituru omasid. Samuti peaksid energiaostuvõimetust käsitlevad sätted aitama
tagada, et saastevabale gaasile ülemineku kulusid ei maksa tarbijad. Erasektori esindajad
toetavad reguleeritud hindade järkjärgulise kaotamise plaani, samal ajal kui mõned
tarbijaorganisatsioonid valiksid nende säilitamise, et kaitsta energiaostuvõimetuid ja
kaitsetumaid tarbijaid. Peaaegu pooled kõigist vastajatest soovivad tugevdada sätteid, mis
käsitlevad pakkumiste võrreldavust ja andmete kättesaadavust, läbipaistvust, arukaid
arvestisüsteeme ning teenuseosutaja vahetamist. Mitteregulatiivset lähenemisviisi ei toetanud
ükski vastaja.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Kavandatud algatus ja selle aluseks olev mõjuhinnang tuginevad sel teemal korraldatud
ulatuslike konsultatsioonide käigus sidusrühmadelt saadud teabele, samuti kirjanduse
ülevaatele ja modelleerimisele. Kirjanduse ülevaade sisaldas mõjuhinnangu jaoks tehtud või
selle ulatusele kaasa aidanud päevakajaliste uuringute tulemusi, milles käsitleti selliseid
põhielemente nagu vesiniku ja vähese CO2 heitega gaasi taristu, turu ja tootmise roll, samuti
muude asjakohaste komisjoni algatuste puhul tehtud hindamisi. Analüüsis võeti arvesse ka
järeldusi, mis võeti vastu mitme sidusrühmade foorumi raames, eelkõige gaasivaldkonna
reguleerimist (Madridi foorum) ja elektrivaldkonna reguleerimist käsitleva foorumi (Firenze
foorum) raames. Samuti kaaluti arutelusid liikmesriikide, Euroopa Parlamendi liikmete,
riikide reguleerivate asutuste, Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste
Koostöö Ameti ja teiste sidusrühmadega.
• Mõjuhinnang
Parema õigusloome suuniseid järgides tegi komisjon mitme poliitikavariandi mõjuhinnangu.
Seda tööd toetas komisjonisisene konsulteerimine talitustevahelise juhtrühma kaudu.
Mõjuhinnang esitati arutamiseks õiguskontrollikomiteele. Õiguskontrollikomitee andis
reservatsioonidega positiivse arvamuse. Reservatsioone käsitleti eelkõige järgmiselt: i)
hindamise järelduste lisamine probleemi kirjeldusse, ii) algatuse rolli täpsustamine paketi
„Eesmärk 55“ tugiraamistiku osana, iii) poliitikavariantide mõju lähtetaseme selgitamine, iv)
eri osalejate, eelkõige maagaasi ja vesiniku tootjate ning tarbijate suurem eristamine, v)
hinnangu andmine selle kohta, kuidas algatus võib avaldada erinevat mõju VKEdele võrreldes
teiste (suuremate) ettevõtetega, vi) aruandes, sealhulgas probleemi määratluses, variantide
koostamises, mõjuanalüüsis ja eelistatud variandi valikus, eriarvamuste ja vähemuse
seisukohtade parem kajastamine, vii) aruande narratiivi parandamine ning viii) kulude ja
tulude tabelite täitmine asjakohases vormis.
Mõju hindamise käigus kaaluti neljas probleemses valdkonnas mitmesuguseid meetmeid, et
tegeleda tuvastatud probleemide ja probleemide põhjustega, et saavutada algatuse eesmärgid:
Pärast nende mõjususe, tõhususe, sidususe ja proportsionaalsuse hindamist leiti seatud
eesmärkide saavutamiseks kõige sobivam eelistatud variantide pakett.
I probleemne valdkond: vesinikutaristu ja vesinikuturud
I probleemse valdkonna puhul kaalutakse järgmisi poliitikavariante: korraldada vesinikuvõrgu
haldamise õiguste andmiseks hange (1. variant); võtta kasutusele peamised regulatiivsed
ET 10 ET
põhimõtted, mille puhul on eeskuju võetud praegu maagaasiturul kohaldatavatest
põhimõtetest, kuid mis on kohandatud vesinikuturgude arenguetapile (2. variant), ning
kehtestada vesiniku jaoks täielikult välja töötatud regulatiivne kord (sarnane praegu
maagaasisektoris kohaldatava korraga), ilma et oleks vaja üle minna arenenumale
vesinikuturule (3. variant). Eelistatud variant on võtta algusest peale kasutusele peamised
regulatiivsed põhimõtted, tagades samal ajal selguse lõpliku (tulevase) regulatiivse korra
kohta. (Variant 2b „Põhilised regulatiivsed põhimõtted koos visiooniga“). Selle variandi
peamine eelis on, et see soodustab turgude lõimimist, pakub investoritele selgust, väldib
konkurentsil mittepõhinevate turustruktuuride tekkimist ja eeskirjade tagantjärele
kohandamise kulusid pärast turu väljakujunemist, kuid säilitab paindlikkuse, et kohandada
määrust vesinikusektori järkjärgulise kasvu alusel.
II probleemne valdkond: taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid
olemasolevas gaasitaristus ja -turgudel ning energiajulgeolek
II probleemne valdkond sisaldab variante, millega edendatakse taastuvallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu olemasolevale gaasiturule ja -taristule. Kõik
variandid hõlmavad ka sekkumise järkjärgulist suurendamist, et lahendada
energiajulgeolekuga seotud probleemid, eelkõige olemasolevate vahendite, standardite ja
menetluste laiendamist taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidele, tõhusat
solidaarsust ja gaasisektori küberturvalisusega seotud riskide käsitlemist. 3. variant
„Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside täieliku turulepääsu võimaldamine
ja edendamine“ on eelistatud variant II probleemses valdkonnas. See variant sisaldab
meetmeid, millega toetatakse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
juurdepääsu hulgiturule, veeldatud maagaasi terminalidele ja ülekandevõrgule (olenemata
ühenduskohast), sealhulgas tariifide soodustusi võrku suunamise ja piiriülese transpordi
puhul. Gaasi kvaliteeti reguleeriks ELi ühtlustatud lähenemisviis piiriülestele
ühenduspunktidele, jättes samas liikmesriikidele paindlikkuse. Vesinikusegude lubatud
ülempiiriks on kõigis piiriülestes punktides kehtestatud 5 % – see on kliimamuutustega
kohanemise ja heitkoguste vähendamise kulude seisukohalt kulutõhus tase.
Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside täieliku turulepääsu võimaldamine
ja edendamine: kavandatud meetmed on kooskõlas liidu pingutustega võidelda
kliimamuutuste vastu ja on vajalikud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide
saavutamiseks. Peamine kasu seisneb selles, et meetmetega vähendatakse taastuvallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootjate tootmiskulusid, suurendatakse konkurentsi,
likviidsust ja taastuvallikatest toodetud gaasidega kauplemist ning soodustatakse samal ajal
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Nii saavad tarbijad ja maksumaksjad kasu,
samal ajal kui toetust saaks vähendada. Samuti vähendab see energiajulgeolekuga seotud riske
ning säästab aega ja ressursse, vähendab ebakindlust, parandab kiireloomuliste meetmete
tõhusust ning tugevdab gaasiettevõtjatele esitatavaid julgeolekunõudeid.
III probleemne valdkond: võrgu planeerimine
III probleemses valdkonnas kaalutakse lõimitud võrgu planeerimise variante. III probleemse
valdkonna puhul on eelistatud 2. variant „Euroopa stsenaariumidel põhinev riiklik
planeerimine“. See variant võimaldab riiklikku planeerimist, kuid eeldab, et see põhineb gaasi
ja elektri ühistel stsenaariumidel, mis on kooskõlas kümneaastase võrgu arengukavaga ning
seotud asjaomase riikliku energia- ja kliimakavaga. See hõlmab kõiki asjaomaseid osalejaid
(jaotussüsteemi haldureid) ja võimaldab kindlaks teha torujuhtmed, mille kasutusotstarvet
saaks muuta metaani transportimiselt vesiniku transportimisele sellise üksikasjalikkusega,
mida ei oleks Euroopa tasandil lihtne saavutada.
ET 11 ET
Euroopa stsenaariumidel põhineva riikliku planeerimise loomine: peamine kasu seisneb
selles, et sellega kõrvaldatakse riskid, et elektri- ja gaasi ülekandesüsteemi haldurid
kavandavad oma süsteemide arendamist kokkusobimatute eelduste alusel. See võimaldab
sektorite lõimimist ja kontseptuaalset süsteemikava, säilitades samal ajal üksikasjalikumate
sektoripõhiste võrgu arengukavade eelised. Sellega tagatakse eri sidusrühmade ühine visioon,
mis tähendab, et võrgu planeerimisel võetakse riiklikul ja ELi tasandil arvesse CO2 heite
vähendamise strateegiaid, tänu millele vähendatakse võimaliku sõltuvuse või varade
kasutuskõlbmatuks muutumise riski.
IV probleemne valdkond: vähene tarbijate kaasamine ja kaitse rohelise gaasi
jaemüügiturul
IV probleemne valdkond sisaldab variante, milles viidatakse konkurentsiga ja tarbijate
kaasamisega tegelemisel mitteregulatiivsele lähenemisviisile või nõutakse selle asemel
probleemide põhjustega tegelemist uute õigusaktide abil, mis kajastaksid peamiselt
elektrisektoris juba kehtestatud lähenemisviisi. Analüüsi põhjal on eelistatud 2. variant
„Paindlikud õigusaktid“, milles kajastatakse elektrituru tarbijakaitset ja mõjuvõimu
suurendamise sätteid. See variant on tõenäoliselt kõige tulemuslikum, tõhusam ja kooskõlas
teiste probleemsete valdkondadega.
Peamine kasu seisneb selles, et see pakub märkimisväärset säästupotentsiaali, aitab uutel
tarnijatel ja teenuseosutajatel turule siseneda, arendada uuenduslikke tooteid, mis suurendab
konkurentsi, tarbijate kaasatust ja majanduslikku kasu. Samuti võimaldaks see kodanikel ja
kogukondadel suurendada ühiskondlikku heakskiitu, kaasata erakapitali ning hõlbustada
taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasutuselevõttu. Üleinvesteerimise
riski vähendamisel on positiivne keskkonnamõju.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Kehtivate õigusaktide muutmise ettepanekud on kavandatud kooskõlas mõjuhinnangus
uuritud kõige kulutõhusamate poliitikavariantidega. Mõne eelistatud variandi puhul
eeldatakse, et see suurendab reguleerivate asutuste ning turuosaliste haldus-, rakendus- ja
täitmise tagamise kulusid. Kavandatavatest meetmetest võivad tuleneda näiteks riikide
reguleerivate asutuste ja maagaasitarnijate vaheline suurem haldusalane teabevahetus,
jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi haldurite vaheline suurem koordineerimine ning
liikmesriikide ja riikide ametiasutuste täiendavad regulatiivsed ja rakenduslikud
jõupingutused. Siiski eeldatakse, et muudetud raamistik toob kaasa väiksemad ja tõhusamad
regulatiivsed kulud.
Lisaks näitab mõjuhinnang, et kavandatud meetmed pakuvad kõige kulutõhusamaid
regulatiivseid võimalusi, et saavutada algatuse üldeesmärk, milleks on ülekandmise,
jaotamise, tarnimise ja hoiustamise eeskirjade kehtestamine metaan- ja vesinikgaasi jaoks,
mis võivad toetada energiasüsteemi CO2 heite vähendamist, tagades samal ajal turvalise ja
taskukohase energia.
Mõne eelistatud meetmega kaasnevaid lühiajalisi regulatiivseid kulusid tuleb hinnata kulude
ja pingutuste alusel, mida energiasüsteemi hiline lõimimine ja CO2 heite vähendamine pikas
perspektiivis nõuaksid. Kasu, mida variantidelt oodatakse taastuvate energiaallikate toetamise,
energiasüsteemi lõimimise, tarbijakaitse ja energiajulgeoleku kujul, kaalub suuresti üles
vahetud haldus- ja rakenduskulud.
Tänu sellele, et gaasitaristut ja -turgu käsitlevad sätted ühtlustatakse uue regulatiivse
struktuuriga, mis loodi elektrisektori jaoks puhta energia paketiga, aitab ettepanek kehtivat
õigusraamistikku veelgi enam lihtsustada. Suurem kooskõla sektorite vahel peaks tooma kasu
paljudele reguleerimisvaldkondadele, eelkõige tarbijate mõjuvõimu suurendamisele ja
ET 12 ET
tarbijakaitsele, valitsemisele ning regulatiivsele järelevalvele. Samalaadsed panused on ette
nähtud ka vesinikutaristute ja -turgude õigusraamistiku varajases kasutuselevõtus. Kuigi need
eeskirjad suurendavad tõenäoliselt riikide ametiasutuste ja turuosaliste otseseid halduskulusid
ja regulatiivset koormust, peaks vesinikku käsitlevate reguleerimispõhimõtete varane
ühtlustamine märkimisväärselt vähendama tulevasi nõuete täitmisega seotud kulusid ning
vältima suurte regulatiivsete erinevuste ja rakendamiskulude ohtu.
• Põhiõigused
Arenevas rohelises ja digitaalses energiakeskkonnas on äärmiselt oluline kaitsta ELi väärtusi
ja kodanike põhiõigusi ning julgeolekut. Seda silmas pidades töötati välja andmehaldust
käsitlevad kavandatud poliitikameetmed, mille eesmärk on tagada laialdane juurdepääs
digitehnoloogiale ja andmepõhistele teenustele ning nende kasutamine, tagades samal ajal
kõrgetasemelise õiguse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 ning isikuandmete kaitse üldmääruses.
4. MÕJU EELARVELE
Käesoleva paketi kohase ettepanekuga seotud mõju ELi eelarvele puudutab
Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) ja Euroopa Komisjoni
energeetika peadirektoraadi inimressursse, mida on kirjeldatud komisjoni [gaasimääruse]
uuesti sõnastamise ettepanekule lisatud finantsselgituses. Energeetikasektorit Reguleerivate
Asutuste Koostööameti uued ülesanded, eelkõige seoses konkurentsivõimelise vesinikusektori
arengut hõlbustavate eeskirjadega, aga ka gaasiturgude üha keerukamaks muutumine muude
gaaside kui maagaasi osakaalu suurenemise tõttu nõuavad ACERis alates 2023. aastast
21 täiendava täistööajale taandatud töötaja järkjärgulist rakendamist. Uue ja kasvava sektori
jaoks kavandatud uute eeskirjade rakendamiseks, uut liiki gaaside gaasiturule ja -taristusse
lõimimiseks ning tugevdatud tarbijakaitsesätete jõustamiseks tuleb ka energeetika
peadirektoraadi inimressursse suurendada veel 5 täistööajale taandatud töötaja võrra.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Edusammude järelevalve koosneb kaheastmelisest lähenemisviisist, mis hõlmab iga-aastast
aruandlust ACERi poolt ja komisjonipoolset hindamist.
ACERi volitused turu toimimise iga-aastaseks järelevalveks ja aruandluseks iga-aastases
turujärelevalve aruandes (määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud kohustus) säilitatakse ning
need laiendatakse vesinikule. Ühe aasta jooksul alates ettepanekute vastuvõtmisest kutsub
komisjon ACERit üles oma praeguseid seirenäitajaid läbi vaatama ja ajakohastama (kaasates
mõjutatud sidusrühmad), et tagada nende jätkuv asjakohasus käesolevate ettepanekute aluseks
olevate eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalves. ACER tugineb jätkuvalt
juba olemasolevatele andmeallikatele, mida kasutatakse turujärelevalve aruande koostamiseks
ja mida on laiendatud asjakohaste andmetega vesiniku kohta.
ACERi iga-aastane aruandlus asendab komisjoni aruandluskohustused, mis praegu
gaasidirektiivi kohaselt veel kehtivad. Üksikasjalike ettepanekutega tagatakse, et ACERi
järelevalve täiendab muid järelevalvetoiminguid (eelkõige energialiidu ja kliimameetmete
juhtimise kohane järelevalve), vältides kattuvusi.
Komisjon hindab ettenähtud aja jooksul pärast vastuvõetud meetmete jõustumist
(soovituslikult viis aastat) täielikult kavandatud algatuste mõju, sealhulgas ettepanekute
ET 13 ET
mõjusust, tõhusust, jätkuvat sidusust ja asjakohasust. Komisjon vaatab direktiivi
31. detsembriks 2030 läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Lähtudes Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas komisjon vs. Belgia (C-543/17), peavad
liikmesriigid riigisisestest ülevõtmismeetmetest teatamisel esitama piisavalt selge ja täpse
teabe selle kohta, millised direktiivi sätted võetakse üle milliste riigisiseste õigusnormidega.
Teave tuleb esitada iga kohustuse kohta, mitte ainult artikli tasandil. Kui liikmesriigid seda
kohustust täidavad, ei ole neil põhimõtteliselt vaja komisjonile ülevõtmise kohta selgitavaid
dokumente edastada.
Määrust rakendatakse liikmesriikides otse ja ühetaoliselt, mistõttu selgitavat dokumenti ei
nõuta.
• Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus
Kavandatud läbivaadatud direktiiv koosneb kümnest peatükist, mis sisaldavad 91 artiklit.
1. peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Selles peatükis sätestatakse maagaasisüsteemi kasutavate gaaside ülekandmise, jaotamise,
tarnimise ja hoiustamise eeskirjade reguleerimisese ja kohaldamisala ning vesinikusüsteemi
kasutava vesiniku transpordi, tarnimise ja hoiustamise eeskirjad. Samuti määratletakse
kavandatavas direktiivis kasutatavad põhimõisted.
2. peatükk. Turukorralduse üldeeskirjad
Selles peatükis sätestatakse eeskirjad konkurentsivõimeliste, tarbijakesksete, paindlike ja
mittediskrimineerivate gaasiturgude tagamiseks. See sisaldab sätteid turulepääsu kohta, nagu
tarnija vaba valik, turupõhised tarnehinnad, avalike teenuste osutamise kohustused,
jätkusuutlikkus, taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside sertifitseerimine,
piirkondliku koostöö edendamine ning tehnilised ja menetluseeskirjad.
3. peatükk. Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja tarbijakaitse ning jaeturud
Selles peatükis sätestatakse eelkõige tarbija õigused: selles käsitletakse põhilisi lepingulisi
õigusi, teenuseosutaja vahetamise õigusi ja tasusid ning võrdlusvahendeid, aktiivseid tarbijaid
ja kodanike energiakogukondi käsitlevaid eeskirju. Samuti sisaldab see sätteid arvete
esitamise, arukate ja tavapäraste arvestisüsteemide ning andmehalduse kohta.
Samuti sisaldab see sätteid ühtsete kontaktpunktide, vaidluste kohtuvälise lahendamise
õiguse, kaitsetumate tarbijate ja jaeturgude kohta.
4. peatükk. Kolmandate isikute juurdepääs taristule
See peatükk on jagatud kolmeks osaks, mis hõlmavad järgmist: juurdepääs maagaasitaristule,
juurdepääs vesinikutaristule ning juurdepääsu ja ühenduse võimaldamisest keeldumine.
5. peatükk. Maagaasi ülekandesüsteemi haldurite, hoidlate haldurite ja
süsteemihaldurite suhtes kohaldatavad eeskirjad
Selles peatükis käsitletakse üksikasjalikult ülekandesüsteemi, hoidlate ja maagaasi
veeldusjaamade haldurite ülesandeid, konfidentsiaalsust ja otsustusõigust.
6. peatükk. Maagaasi jaotussüsteemi haldurid
Selles peatükis sätestatakse jaotussüsteemi haldurite määramine, nende ülesanded,
otsustusõigus taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside uute tootmisrajatiste
jaotussüsteemiga ühendamisel, jaotussüsteemi haldurite sõltumatuse tagamine, jaotussüsteemi
ET 14 ET
haldurite konfidentsiaalsuskohustused, suletud jaotusvõrke ja ühendhaldureid käsitlevad
sätted.
7. peatükk. Spetsiaalsete vesinikuvõrkude suhtes kohaldatavad eeskirjad
Selles peatükis sätestatakse eelkõige vesinikuvõrgu, hoidlate ja terminalide käitajate
ülesanded, olemasolevate vesinikuvõrkude, geograafiliselt piiratud vesinikuvõrkude, suletud
vesinikusüsteemide, kolmandate riikidega võrkudevaheliste ühenduste sätted ja käitajate
konfidentsiaalsuse tagamine.
8. peatükk. Lõimitud võrgu planeerimine
Selles peatükis käsitletakse võrgu arendamist ja investeerimisotsuste tegemise volitusi,
vesinikuvõrgu arendamise aruandlust ning uue piiriülese vesinikutaristu rahastamist.
9. peatükk. Ülekandesüsteemi haldurite sõltumatuse tagamine
See peatükk on jagatud kuueks osaks, mis hõlmavad järgmist: omandisuhete sõltumatuse
tagamine, sõltumatud süsteemihaldurid, sõltumatud põhivõrguettevõtjad, spetsiaalsete
vesinikuvõrkude haldurite sõltumatuse tagamine ning maagaasi- ja vesinikusüsteemi haldurite
määramine, sertifitseerimine ning raamatupidamisarvestuse lahtisidumine ja läbipaistvus.
10. peatükk. Reguleerivad asutused
Selles peatükis keskendutakse reguleerivate asutuste määramisele ja sõltumatusele,
reguleerivate asutuste üldistele eesmärkidele, nende kohustustele ja volitustele, piiriüleste
küsimuste reguleerimise korrale, võrgueeskirjade suuniste järgimisele ning arvestuse
pidamisele.
11. peatükk. Lõppsätted
Viimases peatükis keskendutakse lõppsätetele ja see sisaldab eelkõige kaitsemeetmeid,
võrdseid tingimusi, tehnilisi kokkuleppeid, erandeid, volitamiskorda, delegeerimist,
komiteemenetlust, aruandlust, kehtetuks tunnistamist, ülevõtmist, jõustumist ja adressaate
käsitlevaid artikleid.
I lisas käsitletakse arvete esitamise ja arvetel esitatava teabe miinimumnõudeid.
II lisas käsitletakse arukate arvestisüsteemide kasutamist maagaasi puhul.
III lisas on loetletud kehtetuks tunnistatud direktiivi ja selle muudatuste kohaldamise kuupäev
ning ülevõtmise tähtajad.
IV lisa sisaldab vastavustabelit.
Kavandatud läbivaadatud määrus koosneb kaheksast peatükist, mis koosnevad 69 artiklist.
1. peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Selles peatükis sätestatakse energialiidu, kliima- ja energiaraamistiku ning tarbijate eesmärke
käsitlevate eeskirjade reguleerimisese ja kohaldamisala. Samuti määratletakse kavandatavas
määruses kasutatavad põhimõisted.
2. peatükk. Turukorralduse ja taristule juurdepääsu üldeeskirjad
Selles peatükis sätestatakse üldpõhimõtted, samuti reguleeritud varabaasi eraldamine,
juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele, taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaaside turu hindamine, võimsuse jaotamise mehhanismide ja ülekoormuse juhtimise korra
põhimõtted, võimsusega seotud õigustega kauplemine, tasakaalustamiseeskirjad ja
tasakaalustamatuse eest määratavad tasud, sertifitseerimine ning ülekandesüsteemi haldurite
koostöö.
ET 15 ET
3. peatükk. Juurdepääs võrgule
Selles peatükis käsitletakse võrkudele juurdepääsu tariife ja allahindlusi.
4. peatükk. Ülekandesüsteemi, hoidlate, maagaasi veeldusjaamade ja
vesinikuterminalide haldamine
Selles peatükis esitatakse sätted, mis käsitlevad taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega gaaside kindlat võimsust, gaasi kvaliteedi piiriülest koordineerimist,
vesinikusegusid, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikku, ACERi tehtavat
järelevalvet, reguleerivaid asutusi, konsultatsioone, kulusid, piirkondlikku koostööd,
kümneaastast võrgu arengukava, läbipaistvusnõudeid ja arvestuse pidamist.
5. peatükk. Jaotussüsteemi haldamine
Selles peatükis sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega gaaside kindlat võimsust, jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi haldurite
vahelist koostööd, läbipaistvusnõuet, Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksust. See sisaldab
menetlusi ja ülesandeid.
6. peatükk. Juurdepääs spetsiaalsetele vesinikuvõrkudele
Selles peatükis keskendutakse vesiniku kvaliteedi piiriülesele koordineerimisele, Euroopa
vesinikuvõrgu haldurite võrgustikule, selle ülesannetele, kümneaastasele vesinikuvõrgu
arengukavale, kuludele ja konsulteerimisele, ACERi tehtavale järelevalvele, piirkondlikule
koostööle ja läbipaistvusnõuetele.
7. peatükk. Võrgueeskirjad ja suunised
Selles peatükis sätestatakse sätted võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmise, võrgueeskirjade
kehtestamise, võrgueeskirjade muutmise, suuniste, liikmesriikide õiguse kohta näha ette
üksikasjalikumaid meetmeid, teabe esitamise ja konfidentsiaalsuse kohta ning karistuste
kohta. Kõik kolm eeskirja on kohandatud vesinikule.
8. peatükk. Lõppsätted
Selles peatükis keskendutakse lõppsätetele ning see sisaldab artikleid, mis käsitlevad eelkõige
uut maagaasi- ja vesinikutaristut, komiteemenetlust, erandeid, mööndusi, delegeerimist,
määruste muudatusettepanekuid, muudatusettepanekut, millega laiendatakse
gaasivarustuskindluse määrust taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidele ning
lisatakse meetmed küberturvalisuse, solidaarsuse ja hoiustamise kohta, kehtetuks tunnistamist
ja jõustumist.
I lisa sisaldab suuniseid.
II lisa sisaldab määrusesse 2017/1938 lisatud IX lisa.
III lisa sisaldab teavet kehtetuks tunnistatud määruse kohta koos hilisemate muudatuste
loeteluga.
IV lisa sisaldab vastavustabelit.
ET 16 ET
715/2009 (kohandatud)
2021/0424 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta
(uuesti sõnastatud)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Euroopa Liidu toimimise lepingut ,
eriti selle artikli t 95 194 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,2,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
uus
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 715/20094 on mitu korda oluliselt
muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see
selguse huvides uuesti sõnastada.
715/2009 põhjendus 1
(kohandatud)
(2) Alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud maagaasi siseturu eesmärk on
pakkuda kõikidele ühenduse liidu tarbijatele – nii eratarbijatele kui ka
ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest
kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad, kõrgemad
teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust kestlikkust .
2
ELT C 211, 19.8.2008, lk 23.
3
ELT C 172, 5.7.2008, lk 55.
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi
ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).
ET 17 ET
uus
(3) Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimamäärusega seati ELile eesmärk saavutada
2050. aastaks kliimaneutraalsus viisil, mis aitab kaasa Euroopa konkurentsivõimele,
majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Selleks, et luua vähese CO2 heitega gaaside
turud ja et need aitaksid kaasa energiasüsteemi ümberkujundamisele, on vaja, et
taastuvallikate osakaal lõimitud energiasüsteemis oleks märkimisväärselt suurem ning
et tarbijad osaleksid aktiivselt konkurentsiturgudel.
(4) Käesoleva määruse eesmärk on hõlbustada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2
heitega gaaside jõudmist energiasüsteemi, mille tulemusena saab maagaasi tarbimist
vähendada, ning anda neile uutele gaasidele oluline roll ELi 2030. aasta
kliimaeesmärkide täitmisel ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisel. Samuti
on määruse eesmärk luua õigusraamistik, mis võimaldab kõigil turuosalistel võtta oma
tegevust kavandades arvesse maagaasi üleminekurolli ning julgustab neid seda
tegema, et vältida seotuse efekti ning tagada, et maagaasi kasutamine lõpetatakse järk-
järgult ja õigeaegselt nii kõigis asjaomastes tööstussektorites kui ka kütmise eesmärgil.
(5) ELi vesinikustrateegias tunnistatakse, et kuna ELi liikmesriikide võimalused
taastuvallikatest vesinikku toota on erinevad, on avatud ja konkurentsivõimelisel ELi
turul koos takistusteta piiriülese kaubandusega olulisi eeliseid konkurentsivõime,
taskukohasuse ja varustuskindluse seisukohast. Lisaks rõhutatakse selles, et liikumine
likviidse turu suunas, kus vesinikuga kaubeldakse kaubapõhiselt, hõlbustaks uute
tootjate turuletulekut ja aitaks kaasa süsteemi tihedamale lõimimisele teiste
energiakandjatega. See annaks usaldusväärseid hinnasignaale investeeringute ja
käitamisotsuste tegemiseks. Käesolevas määruses sätestatud õigusnormid peaksid
seega soodustama vesinikuturgude, kaubapõhise vesinikukaubanduse ja likviidse
kauplemise keskuste esilekerkimist ning liikmesriigid peaksid kõrvaldama kõik seda
takistavad põhjendamatud tõkked. Kuigi tuleb tunnistada olemuslike erinevuste
olemasolu, tuleks vesinikuturu jaoks kaaluda olemasolevaid õigusnorme, mis on
võimaldanud tõhusat äritegevust elektri- ja gaasiturgudel ning elektri ja gaasiga
kauplemisel.
715/2009 põhjendus 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ (maagaasi
siseturu ühiseeskirjade kohta)5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri
2005. aasta määrus (EÜ) nr 1775/2005 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste
kohta)6 on andnud sellise maagaasi siseturu loomisse olulise panuse.
715/2009 põhjendus 3
Gaasi valdkonna reguleerimise Euroopa foorumil („Madridi foorum”) 2002. aastal vastu
võetud hea tava suuniste esimese seeria rakendamisel ja järelevalve teostamisel saadud
kogemus näitab, et nimetatud suunistes sätestatud eeskirjade täieliku rakendamise tagamiseks
kõigis liikmesriikides ja võrdsete turule juurdepääsu tingimuste minimaalse garantii
saavutamiseks tegelikkuses on vaja need eeskirjad õiguslikult täitmisele pöörata.
5
ELT L 176, 15.7.2003, lk 57.
6
ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.
ET 18 ET
715/2019 põhjendus 4
Ühiste eeskirjade teine seeria nimetusega „Teised hea tava suunised” võeti vastu 24. ja
25. septembril 2003. aastal Madridi foorumil toimunud koosolekul; käesoleva määruse
eesmärgiks on nimetatud suuniste põhjal peamiste põhimõtete ja eeskirjade sätestamine
seoses võrkudele juurdepääsu ja juurdepääsuteenustega kolmandatele isikutele,
ülekoormusega tegelemisega, läbipaistvusega, võimsusega seotud õiguste tasakaalustamise ja
nende õigustega kauplemisega.
715/2009 põhjendus 5
(kohandatud)
(6) [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, (mis
käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)7 sätestab võimaluse tegutseda ülekande- ja
jaotussüsteemi ühendhalduril. Käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega ei nõuta
seetõttu nimetatud direktiivi asjakohastele sätetele vastavate riiklike ülekande- ja
jaotussüsteemide korralduse muutmist.
715/2019 põhjendus 6
Käesoleva määruse reguleerimisala hõlmab kohalikke turustajaid gaasivõrguga ühendavaid
kõrgsurvetorustikke, mida kohalikul turustamisel üldiselt ei kasutata.
715/2009 põhjendus 7
uus
(7) Tuleb sätestada kriteeriumid, mille kohaselt määratakse kindlaks gaasivõrgule
juurdepääsu tariifid, tagamaks et need vastavad täielikult mittediskrimineerimise
põhimõttele ja hästitoimiva siseturu vajadustele, et nendes võetakse täielikult arvesse
tervikliku süsteemi rajamise vajadust ja kajastatakse tegelikke tekkinud kulusid,
niivõrd kui need kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga süsteemihalduri
kuludele ning on läbipaistvad, hõlmates samas asjaomast investeeringutasuvust
ning võimaldades taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
lõimimist ning võttes vajaduse korral arvesse reguleerivate asutuste tehtavat
tariifide võrdlust. Käesolevas määruses sätestatud, võrgule juurdepääsu tariife
käsitlevaid eeskirju täiendavad lisaeeskirjad võrgule juurdepääsu tariifide kohta,
eelkõige sellised, mis on sätestatud käesoleva määruse alusel vastu võetud
võrgueeskirjades ja -suunistes ning järgmistes õigusaktides: [dokumendis COM(2020)
824 final kavandatud TEN-E määrus], [dokumendis COM(2021) xxx kavandatud
metaanimäärus], direktiiv (EL) 2018/2001 ja [dokumendis COM(2021) 558 final
kavandatud energiatõhususe direktiiv].
7
Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 94.
ET 19 ET
uus
(8) Üldiselt on kõige tõhusam rahastada taristut selle kasutajatelt saadavatest tuludest ja
vältida ristsubsideerimist. Peale selle oleks ristsubsideerimine reguleeritud varade
puhul vastuolus kulupõhiste tariifide üldpõhimõttega. Erandjuhtudel võib selline
ristsubsideerimine siiski tuua ühiskondlikku kasu, eelkõige võrgu arendamise
varasemates etappides, kui lepinguline võimsus on tehnilise võimsusega võrreldes
väike ja on märkimisväärne ebakindlus selle suhtes, millal tulevane nõudlus võimsuse
järele realiseerub. Seega võiks ristsubsideerimine kaasa aidata mõistlike ja
prognoositavate tariifide kehtestamisele võrgu varajastele kasutajatele ning vähendada
võrguhaldurite investeeringute riske. Niisiis võiks ristsubsideerimine aidata luua
investeerimiskliimat, mis toetab liidu CO2-heite vähendamise eesmärke.
Ristsubsideerimist ei tohiks otseselt ega kaudselt rahastada teistes liikmesriikides
asuvad võrgu kasutajad. Seepärast on asjakohane koguda ristsubsideerimiseks rahalisi
vahendeid ainult väljavoolupunktidest kuni lõpptarbijani samas liikmesriigis. Kuna
ristsubsideerimine on erandlik, tuleks peale selle tagada, et ristsubsiidiumid oleksid
proportsionaalsed, läbipaistvad, ajaliselt piiratud ja regulatiivse järelevalve all.
715/2009 põhjendus 8
Tariifide arvestamisel on oluline võtta arvesse tegelikke tekkinud kulusid, niivõrd kui need
kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga süsteemihalduri kuludele ning on
läbipaistvad, ning samuti vajadust tagada sobiv investeeringutasuvus ja stiimul uue
infrastruktuuri ehitamiseks, sealhulgas erieeskirjad uute investeeringute kohta, nagu on
sätestatud direktiivis 2009/73/EÜ. Sellega seoses ja eelkõige juhul, kui eksisteerib tõhus
konkurents gaasijuhtmete vahel, on vajalik rakendada reguleerivate asutuste tariifide võrdlust.
715/2009 põhjendus 9
(kohandatud)
uus
(9) Turupõhiste meetmete, näiteks enampakkumiste kasutamine tariifide
kindlaksmääramiseks peab olema kooskõlas uuesti sõnastatud gaasidirektiivi
(ettepanek dokumendis COM(2021) xxx) direktiivi 2009/73/EÜ ja komisjoni
määruse (EL) 2017/459 sätetega.
715/2009 põhjendus 10
(kohandatud)
(10) Kolmandatele isikutele osutatavate juurdepääsuteenuste ühine miinimumhulk on
vajalik, et määrata kindlaks kogu ühenduses liidus reaalselt kehtiv ühine
juurdepääsu miinimumstandard ja kindlustada, et juurdepääsuteenused kolmandatele
isikutele ühilduksid piisavalt, ning võimaldada saada kasu hästitoimivast maagaasi
siseturust.
ET 20 ET
715/2009 põhjendus 11
(kohandatud)
Praegu on aga takistatud gaasi müük ühenduses võrdsetel tingimustel ilma diskrimineerimise
ja ebasoodsate teguriteta. Seni ei ole igas liikmesriigis veel eelkõige mittediskrimineerivat
võrgule juurdepääsu ega võrdselt tõhusa tasemega regulatiivset järelevalvet, samuti on veel
isoleeritud turgusid.
uus
(11) Kolmandate isikute juurdepääsu korraldus peaks põhinema käesolevas määruses
sätestatud põhimõtetel. Kindla võimsuse alusel gaasi vaba jaotamist võimaldavate
sisend-väljundsüsteemide korraldus sai heakskiidu juba 2013. aasta oktoobris
24. Madridi foorumil. Seepärast tuleks kasutusele võtta sisend-väljundsüsteemi mõiste
ning tagada jaotussüsteemi tasandi lõimimine tasakaalustusalas, mis aitaks saavutada
võrdsed tingimused taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidele nii
ülekande- kui ka jaotustasandil. Jaotussüsteemi haldurite tariifide kindlaksmääramine
ning võimsuse jaotamise korraldamine ülekande- ja jaotussüsteemi vahel tuleks jätta
reguleerivate asutuste ülesandeks vastavalt [uuesti sõnastatud gaasidirektiivis
(ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] sätestatud põhimõtetele.
(12) Juurdepääs sisend-väljundsüsteemile peaks üldjuhul põhinema kindlal võimsusel.
Võrguhaldurilt tuleks nõuda niisugust koostööd, mis tagab suurima kindla võimsuse
pakkumise, mis omakorda võimaldab võrgu kasutajatel jaotada vabalt gaasi, mis
kindla võimsuse alusel siseneb mis tahes sissevoolupunkti või väljub mis tahes
väljavoolupunktist ühe ja sama sisend-väljundsüsteemi piires.
(13) Tingimuslikku võimsust tuleks pakkuda ainult juhul, kui võrguhaldurid ei suuda
kindlat võimsust pakkuda. Võrguhaldurid peaksid tingimusliku võimsuse tingimused
käitamispiirangute alusel läbipaistval ja selgel viisil kindlaks määrama. Reguleeriv
asutus peaks tagama, et tingimuslike võimsustoodete arv on piiratud, millega
välditakse turu killustumist ja tagatakse kolmandatele isikutele tõhusa juurdepääsu
pakkumise põhimõtte järgimine.
715/2009 põhjendus 12
(14) Maagaasi siseturu väljakujundamiseks tuleks saavutada piisav gaasivõrkude piiriülese
ühendusvõimsuse tase ja edendada turgude integreerimistlõimimist.
715/2009 põhjendus 13
Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” rõhutati, et
oluline on viia lõpule maagaasi siseturu loomine ning kehtestada võrdsed tingimused
kõikidele ühenduse maagaasiettevõtjatele. Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatistest
pealkirjadega „Gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta” ning „Määruse (EÜ) nr 1/2003
artikli 17 kohase Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitleva uurimise kohta (lõpparuanne)”
näitas, et olemasolevad eeskirjad ja meetmed ei moodusta hästi toimiva, tõhusa ja avatud
siseturu saavutamiseks vajalikku raamistikku ega sätesta sel eesmärgil võrkudevahelise
ühendusvõimsuse loomist.
ET 21 ET
715/2009 põhjendus 14
Lisaks olemasoleva õigusliku raamistiku põhjalikule rakendamisele tuleks kohandada
määrusega (EÜ) nr 1775/2005 ette nähtud maagaasi siseturu õiguslikku raamistikku vastavalt
neile teatistele.
715/2009 põhjendus 15
(kohandatud)
uus
(15) Eelkõige on vaja paremat koostööd ja kooskõlastamist ülekandesüsteemi haldurite
vahelSelleks, et luua tõhusa ja läbipaistva piiriülese ülekandesüsteemidele juurdepääsu
pakkumiseks ja haldamiseks vajalikud võrgueeskirjad ning tagada ühenduse liidu
ülekande maagaasisüsteemide kooskõlastatud ja piisavalt tulevikkuvaatav
kavandamine ja hea tehniline areng, sealhulgas võrkudevahelise ühendusvõimsuse
loomine, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnakaitset, on vaja paremat koostööd ja
kooskõlastamist ülekande- ja vajaduse korral jaotussüsteemi haldurite vahel.
Võrgueeskirjad peaksid järgima kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli
2009. aasta määrusega (EL) 2019/942 89 (EÜ) nr 713/2009, (millega luuakse
energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet)10 loodud Euroopa Liidu
Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (edaspidi „amet”) poolt
(ACER) välja töötatud raamsuuniseid, mis on oma olemuselt mittesiduvad.
ACER Amet peaks osalema võrgueeskirjade kavandite faktilistest asjaoludest
lähtuval läbivaatamisel, sealhulgas tuleks vaadata läbi kavandite vastavus
raamsuunistele, ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu
võtta. ACER Samuti peaks amet hindama võrgueeskirjade muutmiseks tehtud
ettepanekuid ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu
võtta. Ülekandesüsteemi haldurid peaksid haldama oma võrku kooskõlas kõnealuste
võrgueeskirjadega.
715/2009 põhjendus 16
(kohandatud)
(16) Selleks et tagada Ühenduse liidu maagaasi ülekandesüsteemi optimaalne
juhtimine, tuleks ette näha luua Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustik. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik peaks oma
ülesandeid täitma kooskõlas ühenduse liidu konkurentsieeskirjadega, mida
jätkuvalt kohaldatakse ka Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku
otsuste suhtes. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ülesanded
peaksid olema täpselt määratletud ja tema töömeetod peaks tagama Euroopa maagaasi
ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku tõhususe, esindusliku loomuse ja läbipaistvuse.
Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku poolt koostatavate
võrgueeskirjade eesmärk ei ole asendada riigisiseste küsimuste jaoks vajalikke
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse
Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet.
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse
Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).
10
Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.
ET 22 ET
siseriiklikke võrgueeskirju. Kuna tõhusamaid edusamme on võimalik saavutada
piirkondliku lähenemisviisi kaudu, peaksid ülekandesüsteemi haldurid looma üldise
koostööstruktuuri raames piirkondlikud struktuurid, tagades samas piirkondliku
tasandi tulemuste kokkusobivuse liidu ühenduse tasandi võrgueeskirjade ja
kümneaastase mittesiduva võrkude arengukavaga. Koostöö sellistes piirkondlikes
struktuurides eeldab võrguga seotud toimingute tõhusat eraldamist tootmisest ja
tarnetegevusest. Sellise eraldamise puudumisel kaasneb ülekandesüsteemi haldurite
vahelise piirkondliku koostööga konkurentsivastase käitumise oht. Liikmesriigid
peaksid edendama koostööd ja kontrollima võrguga seotud toimingute tõhusust
piirkondlikul tasandil. Piirkondliku tasandi koostöö peaks olema kooskõlas
edusammudega konkurentsivõimelise ja tõhusa gaasi siseturu suunas.
715/2009 põhjendus 17 (uus)
Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku kavandatava töö tulemustest on
huvitatud kõik turuosalised. Seepärast on tingimata vaja tõhusat
konsulteerimisprotsessi ning olemasolevad konsulteerimise soodustamiseks ja
ühtlustamiseks loodud struktuurid nagu Euroopa Energiakaubanduse Soodustamise
Assotsiatsioon, riiklikud reguleerivad asutused või amet peaksid etendama olulist rolli.
715/2009 põhjendus 18
(kohandatud)
uus
(17) Selleks et tagada ühenduse liidu maagaasi ülekandevõrgu arendamisel suurem
läbipaistvus, peaks Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik koostama
ühise stsenaariumi ja vatastikku ühendatud mudeli alusel kümneaastase
mittesiduva ühenduseülese liiduülese võrgu arengukava (edaspidi
„ühenduseülene liiduülene võrgu arengukava”), selle avaldama ja seda
korrapäraselt ajakohastama. Kõnealune võrgu arengukava peaks hõlmama
rakendatavaid maagaasi ülekandevõrke ja vajalikke piirkondlikke ühendusi, mis on
olulised kaubanduslikust või varustuskindluse seisukohast.
715/2009 põhjendus 19
uus
(18) Et tugevdada konkurentsi likviidsete gaasi hulgimüügiturgude abil, on oluline, et
gaasiga saaks kaubelda, olenemata selle asukohast võrgus. Ainus viis selle
saavutamiseks on anda võrgu kasutajatele vabadus reserveerida eraldi sisse- ja
väljavooluvõimsusi, nii et lepinguliste marsruutide asemel tekib gaasi transport
tsoonist tsooni. Selleks, et tagada vabadus sissevoolu- ja väljavoolupunktides
sõltumatult võimsust reserveerida, ei tohiks sisse- ja väljavoolupunktide jaoks eraldi
pakutavate tariifide korral ühe sissevoolupunkti jaoks kehtestatud tariif olla seotud ühe
väljavoolupunkti jaoks kehtestatud tariifiga ega vastupidi ning tariif ei tohiks
koondada sissevoolu- ja väljavoolutasu ühte hinda. Sisse-välja süsteemide sobivuse
eelistamist konkurentsi arengu soodustamiseks mainis enamik sidusrühmi juba
kuuendal Madridi foorumil 30.–31. oktoobril 2002. Tariifid ei tohiks sõltuda
marsruudist. Ühe või mitme sissevoolupunkti jaoks määratud tariif ei tohiks seetõttu
olla seotud ühe või mitme väljavoolupunkti jaoks määratud tariifiga ega vastupidi.
ET 23 ET
uus
(19) Komisjoni määruses (EL) nr 312/2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides
gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri, on sätestatud normid tasakaalustuskorra
moodustavate tehniliste eeskirjade kehtestamiseks, kuid jäetud mitmesuguseid
valikuid iga sellise tasakaalustuskorra ülesehitamiseks, mida kohaldatakse konkreetses
sisend-väljundsüsteemis. Tehtud valikute kombinatsioon annab tulemuseks konkreetse
tasakaalustuskorra, mis on kohaldatav konkreetses sisend-väljundsüsteemis, mis
praegu kajastavad peamiselt liikmesriikide territooriume.
(20) Võrgu kasutajad peavad vastutama oma sisse- ja väljavoolu tasakaalustamise eest
kauplemisplatvormidel, mis on loodud selleks, et edendada gaasiga kauplemist võrgu
kasutajate vahel. Selleks, et taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaase
sisend-väljundsüsteemis paremini lõimida, peaks tasakaalustusala hõlmama ka
jaotussüsteemi tasandit. Gaasi vahetamiseks võrgu kasutajate tasakaalustamiskontode
vahel tuleks kasutada virtuaalset kauplemispunkti.
715/2019 põhjendus 20
(21) Viited ühtlustatud transpordilepingutele ülekandesüsteemi haldurite
mittediskrimineeriva juurdepääsu kontekstis ei tähenda seda, et teatava
süsteemihalduri transpordilepingute tingimused peavad olema samad mis teistel
ülekandesüsteemi halduritel samas või mõnes muus liikmesriigis, välja arvatud juhul,
kui on sätestatud miinimumnõuded, millele peavad vastama kõik transpordilepingud.
715/2009 põhjendus 21
Gaasivõrkudes esineb märkimisväärne lepingutega ülekoormamine. Seepärast on uute või
uuesti läbiräägitud lepingute puhul ülekoormusega tegelemise ja võimsuse jaotamise
põhimõtete aluseks kasutamata võimsuse vabastamine, millega võimaldatakse võrgu
kasutajatel oma kasutamata lepingujärgset võimsust edasi müüa või edasi rentida, ja
ülekandesüsteemi haldurite kohustus pakkuda kasutamata võimsust turul vähemalt üks päev
ette ja katkestatava võimsuse põhimõtte alusel. Võttes arvesse olemasolevate lepingute suurt
arvu ja vajadust kehtestada tõelised võrdsed võimalused uue ja olemasoleva võimsuse
kasutajatele, tuleks neid põhimõtteid kohaldada kogu lepingujärgse võimsuse suhtes, kaasa
arvatud olemasolevad lepingud.
715/2019 põhjendus 22
Kuigi võrkude füüsiline ülekoormamine on hetkel ühenduses harva esinev probleem, võib see
muutuda probleemiks tulevikus. Seetõttu on oluline luua aluspõhimõte ülekoormatud
võimsuse eraldamise kohta sellistel juhtudel.
715/2009 põhjendus 23
Riiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni viimaste aastate turujärelevalve on näidanud, et
olemasolevad läbipaistvusnõuded ja infrastruktuurile juurdepääsu eeskirjad ei ole piisavad, et
tagada tõeline, hästi toimiv, avatud ja tõhus gaasi siseturg.
ET 24 ET
715/2019 põhjendus 24
(22) Tuleb tagada võrdne juurdepääs võrgu füüsilise seisundi ja tõhususega seotud
andmetele, et kõik turuosalised saaksid hinnata nõudluse ja pakkumise üldist olukorda
ning teha kindlaks hulgimüügihinna muudatuste põhjused. Need andmed hõlmavad ka
täpsemat teavet pakkumise ja nõudluse, võrgu läbilaskevõime, voogude ja
käigushoidmise, tasakaalustamise ning hoidlate olemasolu ja kasutamise kohta. Kuna
see teave on turu toimimiseks oluline, on vaja vähendada konfidentsiaalsusnõuete tõttu
avalikustamisele seatud piiranguid.
715/2009 põhjendus 25
(23) Tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse nõuded on aga eriti olulised ettevõtja jaoks
strateegiliste äriandmete puhul, kui gaasihoidlal on vaid üks kasutaja, või selliste
andmete puhul, mis puudutavad ülekande- või jaotussüsteemiga ühendamata süsteemi
või alamsüsteemi väljavoolupunkte, mis on ühendatud üksiku tööstustarbijaga, kui
selliste andmete avaldamine võib anda konfidentsiaalset teavet kõnealuse tarbija
tootmisprotsessi kohta.
715/2009 põhjendus 26
(24) Selleks, et suurendada usaldust turu vastu, peavad turuosalised olema kindlad, et
kuritarvitamise eest on võimalik määrata tõhus, proportsionaalne ja hoiatav karistus.
Pädevatele asutustele tuleks anda volitus uurida tõhusalt turgude kuritarvitamist.
Seetõttu on vajalik, et pädevatel asutustel oleks juurdepääs andmetele, mis sisaldavad
teavet tarneettevõtja tehtud tegevuslike otsuste kohta. Gaasiturul edastatakse kõik
sellised otsused süsteemihalduritele võimsuste reserveerimise, registreerimise ja
tegelike voogudena. Süsteemihaldurid peaksid selle teabe hoidma pädevate asutuste
jaoks kättesaadavana ja kergesti juurdepääsetavana teatava kindlaksmääratud aja
jooksul. Pädevad asutused peaksid ühtlasi regulaarselt jälgima, kas ülekandesüsteemi
haldurid järgivad eeskirju.
715/2009 põhjendus 27
uus
(25) Juurdepääs maa gaasihoidlatele ja maagaasi veeldusjaamadele on mõnes
liikmesriigis ebapiisav, mistõttu on vaja parandada kehtivate eeskirjade rakendamist
ja seda ka läbipaistvuse osas. Sellise parandamise puhul tuleks arvesse võtta nendes
rajatistes hoitavate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
potentsiaali ja kasutuselevõttu siseturul. Elektri- ja gaasisektori Euroopa
reguleerivate asutuste töörühma järelevalvest ilmnes, et Madridi foorumil kõikide
sidusrühmade vahel kokku lepitud vabatahtlikke suuniseid, mis käsitlevad kolmandate
isikute juurdepääsu head tava hoidlate haldurite jaoks, ei kohaldata piisavalt ning
seetõttu tuleb need muuta siduvaks.
ET 25 ET
715/2019 põhjendus 28
uus
(26) Ülekandesüsteemi haldurite juhitud mittediskrimineerivad ja läbipaistvad maa
gaasisektori tasakaalustussüsteemid on olulised mehhanismid, eelkõige uute turule
tulijate jaoks, kellel võib esineda rohkem raskusi oma müügiportfelli
tasakaalustamisega kui ettevõtetel, kes on end vastaval turul juba sisse seadnud.
Seetõttu on vaja sätestada eeskirjad tagamaks, et ülekandesüsteemi haldurid
rakendavad selliseid mehhanisme viisil, mis vastab mittediskrimineerivatele,
läbipaistvatele ja tõhusatele võrgule juurdepääsu tingimustele.
715/2009 põhjendus 29
Võimsusega seotud esmaste õigustega kauplemisel on oluline osa konkurentsivõimelise turu
väljaarendamisel ja likviidsuse loomisel. Käesolev määrus peaks sätestama nimetatud
kauplemise põhieeskirjad.
715/2019 põhjendus 30
uus
(27) Riiklikud rReguleerivad asutused peaksid tagama käesolevas määruses sisalduvate
eeskirjade ja võrgueeskirjade ning määruse põhjal vastu võetud suuniste
järgimise.
715/2009 põhjendus 31
(kohandatud)
uus
(28) Käesoleva määruse lisas toodud suunistes on teiste hea tava suuniste põhjal
määratletud spetsiaalsed üksikasjalikumad rakenduseeskirjad. Vajaduse korral
arendatakse tuleks neid eeskirju aja jooksul edasi arendada, võttes arvesse
riiklike gaasisüsteemide erinevusi ja arengut .
715/2009 põhjendus 32
(29) Tehes ettepaneku käesolevale määrusele lisatud suuniste muutmiseks, peaks komisjon
tagama Madridi foorumi raames eelnevate konsultatsioonide läbiviimise suunistega
seotud kõigi asjaomaste osapooltega, keda esindavad kutseorganisatsioonid, ja
liikmesriikidega.
715/2009 põhjendus 33
(30) Liikmesriigid ja pädevad riiklikud ametiasutused peaksid komisjonile edastama
asjakohast teavet. Komisjon peaks sellist teavet käsitlema konfidentsiaalsena.
ET 26 ET
715/2019 põhjendus 34
(kohandatud)
uus
(31) Käesolev määrus ja võrgueeskirjad ning käesoleva määrusega kooskõlas vastu
võetud suunised ei piira ühenduse liidu konkurentsieeskirjade kohaldamist.
715/2009 põhjendus 35 (uus)
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu
28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni
rakendusvolituste kasutamise menetlused)11.
715/2009 põhjendus 36 (uus)
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kehtestada või vastu võtta vajalikud suunised, et
tagada käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne
ühtlustamistase. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva
määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega,
tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga
regulatiivmenetlusele.
uus
(32) Liikmesriigid ja energiaühenduse lepinguosalised peaksid tegema tihedat koostööd
kõigis lõimitud gaasikaubanduspiirkonna arendamisega seotud küsimustes ning ei
tohiks võtta meetmeid, mis seaksid ohtu maagaasiturgude edasise lõimimise või
liikmesriikide ja lepinguosaliste varustuskindluse.
(33) Ülekandesüsteemi halduritel tuleks lubada maagaasihoidlaid reserveerida üksnes oma
ülesannete täitmiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Neid strateegilisi varusid võiks
koguda ühisostu teel, kasutades komisjoni määruse (EL) nr 312/2014 artiklis 10
osutatud kauplemisplatvormi, ilma et see piiraks liidu konkurentsieeskirjade
kohaldamist. Ülekandesüsteemi haldurid peaksid saama maagaasi välja võtta üksnes
oma ülesannete täitmiseks või väljakuulutatud hädaolukorras, nagu on nimetatud
kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 1, et mitte häirida turu korrapärast toimimist.
(34) Kui võetakse ette piirkondlike turgude lõimimine, peaksid asjaomased
ülekandesüsteemi haldurid ja reguleerivad asutused tegelema piiriülese mõjuga
küsimustega, nagu tariifistruktuurid, tasakaalustuskord, järelejäänud piiriüleste
punktide võimsused, investeerimiskavad ning ülekandesüsteemi haldurite ja
reguleerivate asutuste ülesannete täitmine.
(35) Energiasüsteemi ümberkujundamine ja gaasituru jätkuv lõimimine nõuavad rohkem
läbipaistvust seoses ülekandesüsteemi haldurile lubatud või tema sihttulu osas. Sellel
teabel põhinevad mitmed maagaasivõrkudega seotud otsused. Näiteks vajavad
praegusest rohkem läbipaistvust ülekandevarade üleviimine maagaasivõrgust
vesinikuvõrku või ülekandesüsteemi haldurite vahelise hüvitusmehhanismi
11
EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
ET 27 ET
rakendamine. Peale selle nõuab tariifide muutumise hindamine pikas perspektiivis
selgust nii maagaasi nõudluse kui ka kulude prognoosimisega seoses. Viimast peaks
võimaldama läbipaistvus lubatud tulu osas. Eelkõige peaksid reguleerivad asutused
esitama teabe, mis käsitleb ülekandesüsteemi haldurite tulu arvutamiseks kasutatud
metoodikat, nende regulatiivse varabaasi väärtust ja selle amortiseerumist,
tegevuskulude väärtust, ülekandesüsteemi operaatorite kasutatud kapitali kulusid ning
kasutatud stiimuleid ja lisatasusid.
(36) Ülekandesüsteemi haldurite kulud on peamiselt püsikulud. Nende ärimudel ja praegu
kehtivad riiklikud õigusraamistikud tuginevad eeldusele, et nende võrkude pikaajaline
kasutamine hõlmab pikki amortisatsiooniperioode (30–60 aastat). Energiasüsteemi
ümberkujundamise kontekstis peaksid reguleerivad asutused seepärast suutma
prognoosida gaasinõudluse vähenemist, et õigeaegselt muuta õigusaktidest tulenevat
korda ning vältida olukorda, kus ülekandesüsteemi haldurite kulude katmine tariifide
abil ohustab tarbijate jaoks taskukohasust püsikulude ja gaasinõudluse suureneva
suhtarvu tõttu. Vajaduse korral võib näiteks muuta ülekandevarade
amortisatsiooniprofiili või tasuvust.
(37) Ülekandesüsteemi operaatoritele lubatud või nende sihttulu läbipaistvust tuleks
suurendada, et võrgu kasutajad saaksid teha võrdlusi ja anda hinnanguid. Suurem
läbipaistvus peaks hõlbustama ka piiriülest koostööd ja ülekandesüsteemi haldurite
vaheliste hüvitusmehhanismide loomist kas piirkondlikuks lõimumiseks või
tariifisoodustuste rakendamiseks taastuvallikatest ja vähese CO2 heitega gaaside
puhul, nagu on sätestatud käesolevas määruses.
(38) Selleks, et kasutada ära kõige ökonoomsemaid asukohti taastuvallikatest ja vähese
CO2 heitega gaaside tootmiseks, peaksid võrgu kasutajad saama kasu võimsuspõhistest
ülekande soodustariifidest. Need peaksid hõlmama soodustust taastuvallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juhtimise eest tootmisrajatistest võrku,
hoidlate sisse- ja väljavoolupunktides kohaldatavate tariifide soodustusi ning piiriülese
tariifi soodustust ja soodustust maagaasi veeldusjaamade sissevoolupunktides. Kui
muude kui piiriüleste soodustuste väärtus muutub, peab reguleeriv asutus
tasakaalustama võrgu kasutajate ja võrgu haldurite huvid, võttes arvesse stabiilseid
finantsraamistikke, mis on loodud spetsiaalselt olemasolevate investeeringutega,
eelkõige taastuvallikatest gaaside tootmise rajatistega seoses. Kui võimalik, tuleks
soodustuste muutmise aluseks olevad näitajad või tingimused esitada piisavalt aegsasti
enne soodustuste muutmist puudutava otsuse tegemist. Soodustus ei tohiks mõjutada
tariifide kehtestamise üldist metoodikat, kuid see tuleks asjaomase tariifi kohta esitada
tagantjärele. Selleks, et soodustusest kasu saada, peaksid võrgu kasutajad esitama
nõutud teabe ülekandesüsteemi haldurile sertifikaadi alusel, mis oleks seotud liidu
andmebaasiga.
(39) Soodustuste kohaldamisest tulenevat tulude vähenemist käsitletakse üldtulude
vähenemisena (nagu näiteks võimsuse vähenenud müügi puhul) ning see tuleb
õigeaegselt tariifidest katta, näiteks eritariifide tõstmise teel vastavalt käesoleva
määruse artiklis 15 sätestatud üldeeskirjadele. Komisjonil peaks olema õigus
delegeeritud aktidega muuta soodustuste taset, et leevendada ülekandesüsteemi
haldurite tulude struktuurset tasakaalustamatust.
(40) Selleks, et suurendada liidu maagaasi jaotusvõrkude tõhusust ja tagada tihe koostöö
ülekandesüsteemi haldurite ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustiku (ENTSOG) vahel, tuleks ette näha ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, mis
hõlmab ka maagaasi jaotussüsteemi haldureid. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse
ET 28 ET
ülesanded peaksid olema täpselt määratletud ja selle töömeetod peaks tagama liidu
jaotussüsteemi haldurite jaoks tõhususe, esindusliku loomuse ja läbipaistvuse. ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksus peaks võimaluse korral tegema tihedat koostööd
ENTSOGiga võrgueeskirjade ettevalmistamisel ja rakendamisel ning peaks muu
hulgas andma suuniseid hajatootmise lõimimise kohta ja muudes küsimustes, mis on
seotud jaotusvõrkude haldamisega.
(41) Jaotussüsteemi halduritel on oluline roll taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2
heitega gaaside lõimimisel süsteemi; näiteks on jaotusvõrguga ühendatud ligikaudu
pool biometaani tootmisvõimsusest. Selleks, et hõlbustada nende gaasidega turul
osalemist, peaks kõigis liikmesriikides jaotusvõrku ühendatud tootmisrajatistel olema
juurdepääs virtuaalsele kauplemispunktile. Peale selle peaksid jaotussüsteemi haldurid
ja ülekandesüsteemi haldurid tegema käesoleva määruse kohaselt koostööd, et
võimaldada vastassuunavooge jaotusvõrgust ülekandevõrku või tagada jaotussüsteemi
lõimimine alternatiivsete ja samaväärsete vahendite abil ning hõlbustada seega
taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside lõimimist turule.
(42) Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavate koguste
lõimimine Euroopa maagaasisüsteemi muudab Euroopas transporditava ja tarbitava
maagaasi kvaliteeti. Selleks, et tagada takistamatu piiriülene maagaasivoog, säilitada
turgude koostalitlusvõime ja võimaldada turgude lõimumist, on vaja suurendada gaasi
kvaliteedi ja selle juhtimise kulude läbipaistvust, näha ette ühtlustatud lähenemisviis
reguleerivate asutuste ja süsteemi haldurite rollidele ja kohustustele ning tugevdada
piiriülest koordineerimist. Samaaegselt ühtlustatud lähenemisviisi tagamisega gaasi
kvaliteedile piiriülestes ühenduspunktides, tuleks säilitada liikmesriikide paindlikkus
seoses gaasi kvaliteedinormide kohaldamisega oma siseriiklikes maagaasisüsteemides.
(43) Vesiniku segamine maagaasisüsteemi on vähem tõhus kui puhta vesiniku kasutamine
ja vähendab vesiniku väärtust. Samuti mõjutab see gaasitaristu toimimist,
lõppkasutajarakendusi ja piiriüleste süsteemide koostalitlusvõimet. Kehtima peaks
liikmesriikide otsus selle kohta, kas segada vesinikku oma riiklikesse
maagaasisüsteemidesse või mitte. Samas piiraks turu killustumise ohtu
maagaasisüsteemi vesiniku segamist käsitlev ühtlustatud lähenemisviis lubatud
liiduülese piirmäärana liidu nende liikmesriikide vahelistes piiriülestes
ühenduspunktides, kus ülekandesüsteemi haldurid peavad võtma vastu maagaasi,
millesse segatud vesiniku sisaldus jääb alla piirmäära. Kõrvutiasuvatel
ülekandesüsteemidel peaks olema vabadus leppida piiriüleste ühenduspunktide jaoks
kokku segatud vesiniku suuremas sisalduses.
(44) Tõhus piiriülene koordineerimine ning ülekandesüsteemi haldurite vaheliste gaasi,
sealhulgas biometaani ja vesinikusegude kvaliteedi teemaliste vaidluste lahendamise
protsess on olulised, et hõlbustada maagaasi tõhusat transporti maagaasisüsteemide
vahel liidu piires ja seega suurendada turu lõimumist. Gaasi kvaliteedinäitajate,
sealhulgas ülemise kütteväärtuse, Wobbe indeksi ja hapnikusisalduse ning
vesinikusegude ja nende ajas muutumise tõhustatud läbipaistvusnõuded koos seire- ja
aruandluskohustustega peaksid kaasa aitama kaasa avatud ja tõhusa maagaasi siseturu
heale toimivusele.
(45) Selleks, et muuta käesoleva määruse mitteolemuslikke osi ning täiendada käesolevat
määrust seoses teatavate konkreetsete valdkondade mitteolemuslike osadega, mis on
turgude lõimimise seisukohast olulised, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti
oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid
ET 29 ET
konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid
viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema
õigusloome kokkuleppes12 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada
delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa
Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal
ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade
koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(46) Komisjoni määruses (EL) 2015/70313 on sätestatud maagaasisüsteemi
koostalitlusvõime ja andmevahetuse eeskirjad, eelkõige seoses ühenduslepingutega,
sealhulgas voo juhtimise eeskirjad, gaasi koguse ja kvaliteedi mõõtmise põhimõtted,
sobitamismenetluse ja gaasikoguste jaotamise eeskirjad, teabevahetuse kord
erakorraliste sündmuste korral; ühtne mõõtühikute süsteem, gaasi kvaliteet, sealhulgas
gaasi kvaliteedi ja lõhnastamise tavade erinevustest tulenevate piiriülese kaubanduse
piirangute haldamise eeskirjad, gaasi kvaliteedi lühi- ja pikaajaline seire ning teabe
esitamine; andmevahetus ja aruandlus gaasi kvaliteedi kohta; läbipaistvus,
teabevahetus, teabe esitamine ja koostöö asjaomaste turuosaliste vahel.
(47) Selleks, et tagada liidu vesinikuvõrgu optimaalne haldamine ning võimaldada
piiriülest vesinikuga kauplemist ja selle tarnimist liidus, tuleks luua Euroopa
vesinikuvõrgu haldurite võrgustik (ENNOH). ENNOHi ülesandeid tuleks täita
kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega. ENNOHi ülesanded peaksid olema täpselt
määratletud ja tema töömeetod peaks tagama Euroopa vesinikuvõrgu haldurite
võrgustiku tõhususe, esindusliku loomuse ja läbipaistvuse. ENNOHi koostatavad
võrgueeskirjad ei tohiks asendada riigisiseste küsimuste jaoks vajalikke siseriiklikke
võrgueeskirju.
(48) Kuni ENNOHi loomiseni tuleks komisjoni juhtimisel ning koostöös ACERi ja kõigi
asjaomaste turuosalistega, sealhulgas ENTSOGi, ENTSO-E ja ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksusega luua ajutine platvorm. See platvorm peaks toetama
varajast tööd vesinikuvõrgu ja turgude ülesehitamiseks oluliste analüüsi- ja
arendusküsimuste kallal ilma ametliku otsustusõiguseta. Kui ENNOH on loodud,
tuleks platvorm laiali saata. ENNOHi loomiseni vastutab liiduüleste
võrguarenduskavade, sealhulgas vesinikuvõrkude väljatöötamise kavade koostamise
eest ENTSOG.
(49) Selleks, et tagada liidu vesinikuvõrgu väljatöötamise läbipaistvus, peaks ENNOH
koostama ja avaldama mittesiduva liiduülese kümneaastase vesinikuvõrgu arengukava,
mis on suunatud arenevate vesinikuturgude vajadustele. Kõnealune võrgu arengukava
peaks hõlmama rakendatavaid vesiniku transpordivõrke ja vajalikke ühendusi, mis on
olulised kaubanduslikust seisukohast. ENNOH peaks osalema [dokumendis
COM(2020) 824 final kavandatud TEN-E määruse] artiklites 11, 12 ja 13 sätestatud
kogu energiasüsteemi hõlmava kulude ja tulude analüüsi (sealhulgas vastastikku
ühendatud energiaturu ja võrgu mudel, mis hõlmab nii elektri, gaasi ja vesiniku
transporditaristuid kui ka hoidlaid ja maagaasi veeldusjaamu ning
elektrolüüsiseadmeid), kümneaastaste võrgu arengukavade stsenaariumide ning taristu
puuduste tuvastamise aruannete koostamisel, et välja töötada ühishuviprojektide
loetelud. Selleks peaks ENNOH tegema tihedat koostööd ENTSO-E ja ENTSOGiga,
12
ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
13
Komisjoni 30. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/703, millega kehtestatakse võrgueeskiri
koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta (ELT L 113, 1.5.2015, lk 13).
ET 30 ET
et hõlbustada süsteemi lõimimist. Esimest korda peaks ENNOH neid ülesandeid
täitma ühishuviprojektide kaheksanda loetelu väljatöötamisel, tingimusel et võrgustik
on toimiv ja suudab 2026. aastaks anda vajaliku panuse kümneaastasesse võrgu
arengukavasse.
(50) ENNOHi kavandatava töö tulemustest on huvitatud kõik turuosalised. Seepärast on
tingimata vaja tõhusat konsulteerimisprotsessi. Üldiselt peaks ENNOH koostöös teiste
asjaomaste turuosaliste ja nende ühendustega hankima taristu planeerimise,
arendamise ja käitamise kogemusi ning need oma töösse lõimima ja nendele toetuma.
(51) Kuna tõhusamaid edusamme on võimalik saavutada piirkondliku lähenemisviisi
kaudu, peaksid vesinikuvõrgu haldurid looma üldise koostööstruktuuri raames
piirkondlikud struktuurid, tagades samas piirkondliku tasandi tulemuste
kokkusobivuse võrgueeskirjade ja kümneaastaste mittesiduvate liiduüleste võrgu
arengukavadega. Liikmesriigid peaksid edendama koostööd ja kontrollima võrgu
tõhusust piirkondlikul tasandil.
(52) Selleks, et turuosaliste usaldus liidus tekkivate vesinikuturgude vastu kasvaks, on vaja
läbipaistvusnõudeid. Tuleb tagada võrdne juurdepääs vesinikusüsteemi füüsilise
seisundi ja toimimisega seotud andmetele, et kõik turuosalised saaksid hinnata
nõudluse ja pakkumise üldist olukorda ning teha kindlaks turuhinna muutumise
põhjused. Teavet tuleks alati avaldada arukal ja kergesti kättesaadaval viisil ning
mittediskrimineerivalt.
(53) ENNOH loob keskse veebipõhise platvormi, et teha turuosalistele kättesaadavaks kõik
andmed, mis on olulised võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks.
(54) Vesinikuvõrgule juurdepääsu tingimused turu varases arengujärgus peaksid tagama
võrgu kasutajatele tõhusa toimimise, mittediskrimineerivuse ja läbipaistvuse, jättes
ühtlasi halduritele piisava paindlikkuse. Võimsuslepingute maksimaalse kestuse
piiramine peaks vähendama lepingutega ülekoormamist ja liigse võimsuse soetamist.
(55) Tuleks sätestada üldtingimused, mis käsitlevad kolmandate isikute juurdepääsu
vesinikuhoidlatele ja vesinikuterminalidele, et tagada võrgu kasutajatele
mittediskrimineeriv juurdepääs ja läbipaistvus.
(56) Vesinikuvõrgu haldurid peaksid tegema koostööd, et koostada eeskirjad läbipaistva ja
mittediskrimineeriva piiriülese võrkudele juurdepääsu pakkumise ja haldamise kohta
ning tagada võrgu kooskõlastatud arendamine liidus, sealhulgas ühendusvõimsuste
loomine. Võrgueeskirjad peaksid järgima ACERi välja töötatud raamsuuniseid, mis ei
ole siduvad. ACER peaks osalema võrgueeskirjade kavandite faktilistest asjaoludest
lähtuval läbivaatamisel, sealhulgas tuleks vaadata läbi kavandite vastavus
raamsuunistele, ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu
võtta. ACER peaks hindama võrgueeskirjade muutmiseks tehtud ettepanekuid ning tal
peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. Vesinikuvõrgu
haldurid peaksid haldama oma võrku kooskõlas kõnealuste võrgueeskirjadega.
(57) Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku koostatavate võrgueeskirjade eesmärk ei
ole asendada riigisiseste küsimuste jaoks vajalikke siseriiklikke õigusakte.
(58) Euroopas transporditava ja tarbitava vesiniku kvaliteet võib varieeruda sõltuvalt
tootmistehnoloogiast ja transpordi eripäradest. Seepärast peaks liidu tasandil
ühtlustatud lähenemisviis vesiniku kvaliteedi juhtimisele piiriülestes ühendustorudes
kaasa tooma vesiniku piiriülese voo ja turu lõimumise.
ET 31 ET
(59) Kui reguleeriv asutus peab seda vajalikuks, tuleks vesinikuvõrgu operaatoritele panna
vastutus nende võrkudes oleva vesiniku kvaliteedi juhtimise eest kohaldatavate
vesiniku kvaliteedistandardite raames, millega tagatakse lõpptarbijale vesiniku
usaldusväärne ja stabiilne kvaliteet.
(60) Tõhus piiriülene koordineerimine ning vesinikusüsteemi haldurite vaheliste vaidluste
lahendamise protsess on olulised, et hõlbustada vesiniku transporti vesinikuvõrkude
vahel liidu piires ja seega suurendada turu lõimumist. Vesiniku kvaliteedinäitajate ja
nende ajas muutumise tõhustatud läbipaistvusnõuded koos seire- ja
aruandluskohustustega peaksid kaasa aitama kaasa avatud ja tõhusa vesiniku siseturu
heale toimivusele.
(61) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291.
Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EL) nr 182/201114.
(62) Selleks, et tagada Euroopa vesinikuvõrkude tõhus toimimine ja hõlbustada
energiasüsteemi lõimimist, peaksid vesinikuvõrgu haldurid vastutama
vesinikutranspordivõrgu toimimise, hooldamise ja arendamise eest tihedas koostöös
teiste vesinikuvõrgu halduritega ning muude niisuguste süsteemide halduritega, mille
nende võrgud on ühendatud.
(63) Liidu tasandil ühtlustatud standardid parandavad siseturu toimimist. Niipea kui viide
ühtlustatud standardile on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tuleks eeldada, et sellele
standardile vastavuse korral on täidetud käesoleva määruse alusel vastu võetud
rakendusmeetme asjaomased nõuded, seda ka siis, kui lubatud peaksid olema ka muud
vastavuse tõendamise viisid. Kooskõlas määruse 1025/2012 artikliga 10 võib Euroopa
Komisjon taotleda, et Euroopa standardiorganisatsioonid töötaksid välja tehnilised
spetsifikatsioonid, Euroopa standardid ja harmoneeritud Euroopa standardid. Üks
harmoneeritud standardite peamisi ülesandeid peaks olema aidata halduritel kohaldada
käesoleva määruse ja uuesti sõnastatud gaasidirektiiviga (ettepanek dokumendis
COM(2021) xxx) vastu võetud rakendusmeetmeid.
(64) Selleks, et võtta täielikult arvesse vesiniku lõppkasutajate kvaliteedinõudeid, peab
vesinikuvõrgus oleva vesiniku kvaliteedi spetsifikatsioonide ja standardite koostamisel
võtma arvesse juba kehtivaid standardeid, milles on esitatud sellised lõppkasutajate
nõuded (näiteks standard EN 17124).
(65) Vesinikusüsteemi haldurid peaksid vesiniku transportimiseks looma piisava piiriülese
võimsuse, mis rahuldab kõik majanduslikult mõistlikud ja tehniliselt teostatavad
võimsusvajadused, soodustades seega turu lõimimist.
(66) ACER peaks avaldama ülekoormuse olukorra seire aruande.
(67) Võttes arvesse vesiniku potentsiaali energiakandjana ning võimalust, et liikmesriigid
kauplevad vesinikuga kolmandate riikidega, on vaja selgitada, et niisugused
valitsustevahelised kokkulepped gaasiga seotud energia kohta, millega on otsuse (EL)
2017/684 kohaselt seotud teatamiskohustus, hõlmavad valitsustevahelisi kokkuleppeid
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13).
ET 32 ET
vesiniku kohta, sealhulgas vesinikuühendite, näiteks ammoniaagi ja vedelate
orgaaniliste vesinikukandjate kohta.
(68) Vastuseks 2021. aasta sügisel toimunud märkimisväärsele ja kogu ELi hõlmavale
energiahindade tõusule ja selle negatiivsele mõjule rõhutati komisjoni 13. oktoobri
2021. aasta teatises „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“
tõhusa ja hästitoimiva energia siseturu ning gaasihoidlate tõhusa kasutamise olulisust
kogu Euroopa ühtsel turul. Teatises rõhutati ka, et varustuskindluse parem piiriülene
koordineerimine on edasistele vapustustele vastupanuvõime seisukohast äärmiselt
oluline. 20. ja 21. oktoobril 2021 võttis Euroopa Ülemkogu vastu järeldused, milles
kutsuti komisjoni üles kiiresti kaaluma meetmeid, millega suurendada ELi
energiasüsteemi ja energia siseturu vastupanuvõimet, sealhulgas varustuskindlust
suurendavaid meetmeid. Selleks, et aidata sellele kriisile ja võimalikule uuele kriisile
liidu tasandil ühtselt ja õigeaegselt reageerida, tuleks käesolevasse määrusesse ja
määrusesse (EL) 2017/1938 lisada erisätted, millega parandatakse koostööd ja
vastupanuvõimet mis käsitlevad eelkõige paremini kooskõlastatud hoiustamiseeskirju
ja solidaarsusreegleid.
(69) Piirkondlikes ühistes riskihindamistes sisalduv hoiustamisvõimsuste toimimise
analüüs peaks põhinema varustuskindluse vajaduste objektiivsetel hinnangutel ja
võtma nõuetekohaselt arvesse piiriülest koostööd ja käesoleva määruse kohast
solidaarsuskohustust. Samuti tuleks selles arvesse võtta seda, kui oluline on puhtale
energiale üleminekul vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist, ja eesmärki
vähendada liidu sõltuvust välistest fossiilkütuste tarnijatest. Analüüs peaks hõlmama
kolmandate riikide üksuste tehtava hoiustamistaristute seirega seotud riskide
hindamist. Analüüsis tuleks arvesse võtta võimalust kasutada teistes liikmesriikides
asuvaid hoidlaid ja ülekandesüsteemi haldurite võimalust korraldada hädaolukordade
jaoks strateegiliste varude ühishange tingimusel, et järgitakse käesolevas määruses
sätestatud tingimusi. Piirkondlikud ühised riskihindamised ja riiklikud riskihindamised
peaksid olema omavahel kooskõlas, et käesoleva määruse kohaselt teha kindlaks
riiklike ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade meetmed ja
tagada, et ükski võetav meede ei kahjusta teiste liikmesriikide varustuskindlust ega
takista põhjendamatult gaasituru tõhusat toimimist. Näiteks ei tohiks need takistada
ega piirata piiriülese transpordivõimsuse kasutamist.
(70) Liikmesriikide koostöö energiaühenduse asutamislepingu15 osalistega, kellel on suur
hoiustamisvõimsus, võib meetmeid toetada, kui hoiustamine liidus ei ole teostatav või
kulutõhus. Sellega võib kaasneda võimalus võtta asjakohases ühises riskihindamises
arvesse väljaspool liitu olevat hoiustamisvõimsust. Liikmesriigid võivad paluda
asjaomastel piirkondlikel riskirühmadel kutsuda oma teemakohastele istungitele
kolmanda riigi eksperte, loomata pretsedenti regulaarseks ja täielikuks osalemiseks.
(71) Strateegiliste varude ühishanked, milles osaleb mitu ülekandevõrgu haldurit eri
liikmesriikidest, tuleks kavandada nii, et neid saaks kasutada kogu liitu hõlmavas või
piirkondlikus hädaolukorras osana meetmetest, mida määruse (EL) 2017/1938 artikli
12 lõike 3 kohaselt koordineerib komisjon. Strateegiliste varude ühishankes osalevad
ülekandesüsteemi haldurid tagavad, et kõik ühisostukokkulepped on kooskõlas ELi
konkurentsieeskirjadega ja eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 101 nõuetega.
Käesolevale määrusele vastavuse hindamiseks koostatud teade ei piira vajaduse korral
riikide antud abist teatamist ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 alusel.
15
ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.
ET 33 ET
(72) Euroopa energeetikasektoris toimub oluline muutus vähese CO2 heitega majanduse
suunas, kus on tagatud ka varustuskindlus ja konkurentsivõime. Kuigi elektri
allsektoris küberturvalisus juba edeneb koos piiriülese võimsusvoo võrgueeskirjaga,
on Euroopa energiasüsteemi turvalisuse tagamiseks vaja sektoripõhiseid kohustuslikke
eeskirju gaasi allsektori jaoks.
(73) Nagu nähtub liiduülesest stsenaariumide matkimisest 2017. ja 2021. aastal, on
piirkondlik koostöö ja solidaarsusmeetmed olulised, et tagada liidu vastupanuvõime
tarneolukorra tõsise halvenemise korral. Solidaarsusmeetmed peaksid tagama
solidaarsuse alusel kaitstud tarbijate, nt majapidamiste piiriülese varustamise kõigis
olukordades. Liikmesriigid peaksid võtma vastu solidaarsusmehhanismi käsitlevate
sätete rakendamiseks vajalikud meetmed, mis hõlmavad muu hulgas seda, et
asjaomased liikmesriigid lepivad kokku tehnilises, õigus- ja finantskorras.
Liikmesriigid peaksid kirjeldama kõnealuste kokkulepete üksikasju oma hädaolukorra
lahendamise kavades. Liikmesriikide suhtes, kes ei ole vajalikku kahepoolset
kokkulepet sõlminud, tuleks sellise tõhusa solidaarsuse tagamiseks kohaldada
käesolevas määruses esitatud standardvormi.
(74) Sellised meetmed võivad seega tekitada liikmesriigi jaoks kohustuse maksta hüvitist
neile, keda liikmesriigi meetmed mõjutavad. Tagamaks, et hüvitis, mille solidaarsust
taotlev liikmesriik maksab solidaarsust pakkuvale liikmesriigile, on õiglane ja
mõistlik, peaks riiklikul energeetikasektorit reguleerival asutusel või riiklikul
konkurentsiasutusel olema sõltumatu asutusena õigus auditeerida taotletud ja makstud
hüvitise summat ning vajaduse korral taotleda selle korrigeerimist.
715/2009 põhjendus 37
(kohandatud)
(75) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt maagaasi ülekandevõrkudele, hoidlatele ja
maagaasi veeldusjaamadele juurdepääsu tingimusi reguleerivate õiglaste eeskirjade
kehtestamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning kuid seetõttu
sellise meetme ulatuse või toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse
liidu tasandil, võib ühendus liit võtta meetmeid kooskõlas asutamis
Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.
Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev
määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
715/2009 põhjendus 38
(kohandatud)
Lähtuvalt määruse (EÜ) nr 1775/2005 muudatuste kohaldamisalast on selguse ja otstarbekuse
huvides soovitav kõnealused sätted uuesti sõnastada, esitades need ühtse tekstina uues
määruses,
ET 34 ET
715/2009 (kohandatud)
uus
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I peatükk
Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesoleva määrusega eesmärk on:
a) kehtestada kehtestataksemittediskrimineerivad eeskirjad maagaasi- ja
vesinikusüsteemidele ülekandesüsteemile juurdepääsutingimuste kohta,
võttes arvesse siseriiklike ja piirkondlike turgude konkreetset eripära, et tagada
gaaside gaasi siseturu tõhus toimimine, ja
b) kehtestada mittediskrimineerivad eeskirjad maagaasi veeldusjaamadele ja
gaasihoidlatele juurdepääsutingimuste kohta, võttes arvesse siseriiklike ja
piirkondlike turgude eripära;
c) soodustada soodustatakse sellise hästi toimiva ja läbipaistva
hulgimüügituru teket, mida iseloomustaks kõrgetasemeline
gaasivarustuskindlus gaasi tarnekindlus, ning sätestada
sätestatakse piiriülese gaasikaubanduse jaoks võrgule juurdepääsu
eeskirjade ühtlustamise mehhanismid.
Esimeses lõigus osutatud eesmärgid hõlmavad ka maagaasi võrgule, kuid mitte
gaasihoidlatele, juurdepääsuga seotud tariifide ühtlustatud põhimõtete või nende arvestamise
aluseks oleva metoodika sätestamist, juurdepääsuteenuste kehtestamist kolmandatele
isikutele, võimsuse jaotamise ja võrkude ülekoormusega tegelemise ühtlustatud põhimõtete
määratlemist, läbipaistvusnõuete, tasakaalustuseeskirjade ja tasakaalustamatuse eest
määratavate tasude kindlaksmääramist ning võimsusega kauplemise hõlbustamist.
Käesolevat määrust, välja arvatud artikli 3119 lõiget 54, kohaldatakse üksnes direktiivi
2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)
xxx) artikli 2933 lõigete 3 või 4 kohaste maagaasi- ja vesinikuhoidlate gaasihoidlate
suhtes.
Liikmesriigid võivad asutada üksuse või asutuse kooskõlas direktiiviga 2009/73/EÜ uuesti
sõnastatud gaasidirektiiviga (ettepanek dokumendis COM xxx) , et täita üht või mitut
harilikult ülekandesüsteemi või vesinikusüsteemi haldurile omistatavat ülesannet,
kohaldades sellele üksusele või asutusele käesolevas määruses esitatud nõudeid. Kõnealune
üksus või asutus sertifitseeritakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 133 ning määratakse
vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021) xxx) artiklile 6510.
Artikkel 2
Mõisted
ET 35 ET
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
uus
(1) „regulatiivne varabaas“ – võrguettevõtja kogu võrguvara, mida kasutatakse
reguleeritud võrguteenuste osutamiseks ja mida võetakse arvesse võrguga seotud
teenustest saadud tulude arvutamisel;
715/2009 (kohandatud)
uus
(2) (1) „ülekanne“ – maagaasi transportimine, välja arvatud tarnimine, torustiku
kaudu, mis koosneb peamiselt kõrgsurvetorudest, mis ei ole tootmisetapi torustik ega
kõrgsurvetorustiku osa, mida kasutatakse maagaasi kohaliku turustamise kontekstis
selle tarnimiseks tarbijatele;
(3) (2) „ülekandeleping“ – leping, mille ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu
haldur on sõlminud võrgu kasutajaga gaasi ülekandeteenuse osutamiseks
ülekande teostamiseks;
(4) (3) „võimsus“ – maksimaalne voog väljendatuna normaalkuupmeetrites ajaühiku
kohta või energiaühikus ajaühiku kohta, millele võrgu kasutaja omab õigust vastavalt
ülekandelepingu sätetele;
(5) (4) „kasutamata võimsus“ – kindel võimsus, mille võrgu kasutaja on
ülekandelepingu alusel omandanud, kuid mida nimetatud kasutaja ei ole lepingus
täpsustatud tähtpäevaks kasutamiseks registreerinud;
(6) (5) „ülekoormusega tegelemine“ – ülekandevõrgu halduri võimsusportfelli
haldamine tehnilise võimsuse optimaalseks ja maksimaalseks ärakasutamiseks ning
tulevikus tekkivate ülekoormamiste ja küllastuspunktide õigeaegseks tuvastamiseks;
(7) (6) „järelturg“ – turg, kus võimsusega kauplemine toimub teisiti kui esmasel turul;
(8) (7) „registreerimine“ – võrgu kasutaja eelnev ülekandesüsteemi halduri
teavitamine tegelikust voost, mida võrgu kasutaja soovib süsteemi sisestada või
sellest saada;
(9) (8) „taasregistreerimine“ – hilisem teavitamine korrigeeritud registreerimisest;
(10) (9) „süsteemi terviklikkus” – mis tahes olukord ülekandevõrgus, kaasa arvatud
vajalikud ülekanderajatised, mille korral maagaasi või vesiniku rõhk ja
kvaliteet jääb ülekandesüsteemi halduri poolt sätestatud minimaalse ja maksimaalse
piiri vahele, nii et maagaasi või vesiniku transport ülekanne on tehnilisest
seisukohast tagatud;
(11) (10) „tasakaalustusperiood“ – ajavahemik, mil teatava gaasikoguse maagaasi
teatud koguse väljavoolu, mida väljendatakse energiaühikutes, peavad
kompenseerima kõik võrgu kasutajad sama gaasikoguse sissevoolu abil koguse
maagasi sissevoolu abil ülekandevõrku kooskõlas ülekandelepingu või
võrgueeskirjaga;
(12) (11) „võrgu kasutaja“ – ülekandesüsteemihalduri klient või potentsiaalne klient
ning ülekandesüsteemihaldurid ise, kuivõrd neil on tarvis täita oma funktsioone
maagaasi ja vesiniku transpordil ülekandmisel;
ET 36 ET
(13) (12) „katkestatavad teenused“ – ülekandesüsteemi halduri poolt või
vesinikuvõrgu halduri pakutavad teenused, mis on seotud katkestatava
võimsusega;
(14) (13) „katkestatav võimsus“ – maagaasi ülekandevõimsus, mille kasutamise võib
ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu haldur katkestada vastavalt
ülekandelepingus sätestatud tingimustele;
(15) (14) „pikaajalised teenused“ – ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu halduri
poolt pakutavad teenused kestusega üks aasta ja rohkem;
(16) (15) „lühiajalised teenused“ – ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu halduri
poolt pakutavad teenused kestusega vähem kui üks aasta;
(17) (16) „kindel võimsus“ – ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu halduri poolt
lepingu kohaselt katkestamatuna tagatav maagaasi ülekandevõimsus;
(18) (17) „kindlad teenused“ – ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu halduri poolt
pakutavad teenused, mis on seotud kindla võimsusega;
(19) (18) „tehniline võimsus“ – maksimaalne kindel võimsus, mida ülekandesüsteemi
haldur saab pakkuda võrgu kasutajatele saab pakkuda , võttes arvesse
ülekandevõrgu süsteemi ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu terviklikkust ja
kasutamise nõudeid;
(20) (19) „lepinguline võimsus“ – võimsus, mis ülekandesüsteemi haldur on
ülekandelepingu alusel võrgu kasutajale jaotanud jaotatud ;
(21) (20) „olemasolev võimsus“ – tehnilise võimsuse osa, mida ei ole välja jaotatud ja
mis on antud hetkel veel süsteemis kasutamiseks saadaval;
(22) (21) „lepingutega ülekoormamine“ – olukord, kus kindla võimsuse nõudluse tase
ületab tehnilist võimsust;
(23) (22) „esmane turg“ – turg, kus ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu haldurid
kauplevad võimsusega otse;
(24) (23) „füüsiline ülekoormamine“ – olukord, kus tegelike tarnete nõudluse tase ületab
teatud hetkel tehnilise võimsuse;
(25) (24) „maagaasi veeldusjaama võimsus“ – sellise veeldatud maagaasi (LNG)
terminali võimsus, mida kasutatakse maagaasi veeldamiseks või veeldatud maagaasi
impordiks, mahalaadimiseks, abiteenusteks, ajutiseks hoiustamiseks ja
taasgaasistamiseks;
(26) (25) „ruum“ – gaasi maht, mida hoidla kasutajal on õigus gaasi hoiustamiseks
kasutada;
(27) (26) „väljundvõimsus“ – voolukiirus, millega hoidla kasutajal on õigus hoidlast
gaasi välja võtta;
(28) (27) „sisendvõimsus“ – voolukiirus, millega hoidla kasutajal on õigus gaasi
hoidlasse panna;
(29) (28) „hoiustamisvõimsus“ – ruumi, sisendvõimsuse ja väljundvõimsuse
kombinatsioon;.
ET 37 ET
uus
(30) „sisend-väljundsüsteem“ – kõigi ülekande- ja jaotusvõrkude või kõigi
vesinikuvõrkude kogum, millele kohaldatakse ühte konkreetset tasakaalustuskorda;
(31) „tasakaalustusala“ – sisend-väljundsüsteem, mille suhtes on kohaldatav konkreetne
tasakaalustuskord;
(32) „virtuaalne kauplemispunkt“ – mittefüüsiline kauplemispunkt sisend-
väljundsüsteemis, kus gaas vahetab omanikku, ilma et oleks vaja reserveerida
ülekande- või jaotusvõimsust;
(33) „sissevoolupunkt“ – punkt, mille võimsust saavad reserveerida võrgu kasutajad või
sisend-väljundsüsteemile juurdepääsu pakkuvad tootjad;
(34) „väljavoolupunkt“ – punkt, mille võimsust saavad reserveerida võrgu kasutajad või
lõpptarbijad, kes lasevad gaasil sisend-väljundsüsteemist välja voolata;
(35) „tingimuslik võimsus“ – kindel võimsus, millega kaasnevad läbipaistvad ja eelnevalt
kindlaks määratud tingimused kas pääsu pakkumise kohta virtuaalsesse
kauplemispunkti või sealt välja või piiratud jaotatavuse kohta;
(36) „jaotatavus“ – ükskõik millise sissevooluvõimsuse vabalt valitud kombinatsioon
ükskõik millise väljavooluvõimsusega ja vastupidi;
(37) „lubatud tulu“ – sellise ülekandeteenustega seotud tulu ja ülekandeteenusega
mitteseotud tulu summa, mida ülekandesüsteemi haldur saab mingi konkreetse
reguleerimisperioodi teataval ajavahemikul teenuste osutamise eest ja mida on
ülekandesüsteemi halduril õigus saada hinnalaeta reguleerimiskorra alusel ja
direktiivi 2009/73/EÜ artikli 75 lõike 6 punkti a järgi;
(38) „uus taristu“– taristu, mille ehitamine ei olnud 4. augustiks 2003 lõppenud.
715/2009 (kohandatud)
2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mõistete kasutamist,
kasutatakse ka uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021) xxx) direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid, mis on
käesoleva määruse kohaldamisel asjakohased, välja arvatud kõnealuse artikli
punktis 3 määratletud ülekande mõiste.
Käesoleva artikli l Lõikes 1 ülekandega seoses esitatud mõisteid 43 kuni 2423
kohaldatakse analoogia alusel ka gaasihoidlatele ja maagaasi veeldusjaamadele.
ET 38 ET
uus
II PEATÜKK
MAAGAASI- JA VESINIKUSÜSTEEMIDE SUHTES
KOHALDATAVAD ÜLDEESKIRJAD
1. JAGU
TURUKORRALDUSE JA TARISTULE JUURDEPÄÄSU ÜLDEESKIRJAD
Artikkel 3
Üldpõhimõtted
Liikmesriigid, reguleerivad asutused, ülekandesüsteemi haldurid, jaotussüsteemi haldurid,
hoidlate haldurid, maagaasi veeldusjaamade haldurid, vesinikusüsteemi haldurid ja volitatud
ettevõtjad, nt turupiirkonna korraldajad või reserveerimisplatvormi haldurid tagavad, et
gaasiturge hallatakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
a) gaaside hinnad kujunevad nõudluse ja pakkumise alusel;
b) ülekande- ja jaotussüsteemi haldurid teevad koostööd, et anda võrgu kasutajatele
vabadus sõltumatult reserveerida sisse- ja väljavooluvõimsust. Gaasi transporditakse
lepingujärgsete marsruutide asemel sisend-väljundsüsteemi kaudu;
c) sisse- ja väljavoolupunktides kohaldatavad tariifid peavad olema struktureeritud nii,
et see aitaks kaasa turgude lõimimisele, varustuskindluse suurendamisele ja
gaasivõrkude vahelise ühendamise edendamisele;
d) samas sisend-väljundsüsteemis tegutsevad ettevõtjad vahetavad gaasi virtuaalses
kauplemispunktis;
e) võrgu kasutajad vastutavad oma bilansiportfellide tasakaalustamise eest, et
minimeerida ülekandesüsteemi haldurite vajadust teha tasakaalustamistoiminguid;
f) tasakaalustamistoimingud tehakse standardtoodete põhjal ja need toimuvad
kauplemisplatvormil;
g) turueeskirjadega hoitakse ära tegevus, mis takistab hindade kujunemist gaaside
nõudluse ja pakkumise alusel;
h) turueeskirjadega soodustatakse likviidse gaasidega kauplemise tekkimist ja
toimimist, soodustades hinnakujundust ja hindade läbipaistvust;
i) turueeskirjadega soodustatakse maagaasi- ja vesinikusüsteemide CO2 heite
vähendamist, sealhulgas võimaldatakse turule lõimida taastuvallikatest toodetud
gaase ja luuakse energiatõhususe stiimuleid;
j) turueeskirjadega pakutakse sobivaid stiimuleid investeerimiseks, eelkõige
pikaajaliste investeeringute tegemiseks vähese CO2 heitega ja kestlikku
gaasisüsteemi, energia salvestamisse, energiatõhususse ja tarbimiskajasse turu
vajaduste rahuldamiseks, ning edendatakse ausat konkurentsi ja varustuskindlust;
ET 39 ET
k) eemaldatakse sisend-väljundsüsteemide vaheliste piiriüleste gaasivoogude tõkked,
kui need on olemas;
l) turueeskirjadega hõlbustatakse piirkondlikku koostööd ja lõimumist.
Artikkel 4
Regulatiivse varabaasi eraldamine
1. Kui ülekande- või muu võrgu haldur osutab reguleeritud teenuseid gaasi, vesiniku
ja/või elektri valdkonnas, peab ta täitma [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek
dokumendis COM(2021) xxx)] artiklis 69 ja direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 56
sätestatud raamatupidamisarvestuse eraldatuse nõuet ning tal peab gaasi, elektri ja
vesiniku valdkondades olema eraldatud regulatiivne varabaas. Eraldatud regulatiivne
varabaas tagab, et:
a) konkreetsete reguleeritud teenuste osutamisest saadud tulusid võib kasutada
üksnes nende varadega seotud investeeringukulude ja tegevuskulude
katmiseks, mis kuuluvad selle reguleeritava põhivara hulka, mille abil
reguleeritud teenuseid osutati;
b) kui varad kantakse üle muusse regulatiivsesse varabaasi, määratakse kindlaks
nende väärtus. Ülekantud vara määratud väärtuse peab auditeerima ja heaks
kiitma pädev reguleeriv asutus. Kindlaksmääratud väärtus peab olema selline,
et ristsubsideerimist ei toimu.
2. Liikmesriik võib lubada rahaülekandeid reguleeritud teenuste vahel, mis on esimese
lõigu kohaselt eraldatud, tingimusel et:
a) kõik raha ülekandmiseks vajalikud tulud kogutakse eritasuna;
b) eritasu kogutakse ainult lõpptarbijateni viivatest väljavoolupunktides, mis
asuvad samas liikmesriigis kui rahaülekande saaja;
c) eritasu ja rahaülekande või nende arvutamise aluseks oleva metoodika on enne
nende jõustumist heaks kiitnud artiklis 70 osutatud reguleeriv asutus;
d) heakskiidetud eritasud ja rahaülekanne ning metoodikad, kui need heaks
kiidetakse, tehakse avalikuks.
3. Reguleeriv asutus võib lõikes 2 osutatud rahaülekande ja eritasu heaks kiita üksnes
tingimusel, et:
a) võrgule juurdepääsu tariife kohaldatakse selle regulatiivse varabaasi kasutajate
suhtes, kuhu rahaülekanne on suunatud;
b) rahaülekannete ja võrgule juurdepääsu tariifide kaudu kogutud, teenuste
osutamisest saadud tulude summa ei tohi olla suurem kui lubatud tulud;
c) rahaülekanne kiidetakse heaks piiratud ajavahemikuks, mis ei tohi olla pikem
kui üks kolmandik asjaomase taristu amortisatsiooniperioodist.
4. [vastuvõtmise kuupäev = 1 aasta] esitab ACER ülekande- või muu võrgu halduritele
ja reguleerivatele asutustele soovitused meetodite kohta, mis käsitlevad järgmist:
a) teise regulatiivsesse varabaasi ülekantud varade väärtuse kindlaksmääramine
ning selle tulemusena tekkida võiva kasumi ja kahjumi saaja;
b) rahaülekande ja eritasu suuruse ja maksimaalse kestuse arvutamine;
ET 40 ET
c) kriteeriumid eritasu osade jaotamiseks regulatiivse varabaasiga ühendatud
lõpptarbijate vahel.
ACER ajakohastab soovitusi vähemalt kord iga kahe aasta tagant.
715/2009 (kohandatud)
uus
Artikkel 514
Ülekandesüsteemi halduritega seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele
1. Ülekandesüsteemi haldurid:
a) tagavad, et nende pakutavad võimsus ja teenused oleksid kõigi võrgu
kasutajate jaoks mittediskrimineerivad;
b) pakuvadvõimaldavad nii kindlaidtt kui ka katkestatavaid võimsust
juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele. Juurdepääsu hind peab kajastama
katkestamise tõenäosust;
c) pakuvad võrgu kasutajatele nii pika- kui ka lühiajalisit võimsust
teenuseid.
Seoses esimese lõigu punktiga a, kui ülekandesüsteemi haldur pakub samu teenuseid
erinevatele klientidele, teeb ta seda samaväärsete lepingutingimuste alusel, kasutades
kas ühtlustatud ülekandelepinguid või ühtset võrgueeskirja, millepädeva asutuse
poolt kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi
(ettepanek dokumendis COM(2021) xxx) artikliga 7241 või 73 heaks
kiidetud on heaks kiitnud pädev asutusühtlustatud ülekandelepinguid või ühtset
võrgueeskirja.
2. Kooskõlas artikli 1513 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega ei tulene mittestandardsete
alguskuupäevadega või standardsest aastasest ülekandelepingust lühema kestusega
sõlmitud ülekandelepingute korral suvaliselt kõrgemad või madalamad tariifid, mis
ei kajasta teenuse turuväärtust.
uus
3. Kui kaks või rohkem ühenduspunkti ühendavad sama kaht kõrvuti asuvat sisend-
väljundsüsteemi, pakuvad asjaomased kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemi
haldurid nendes ühenduspunktides saadaolevaid võimsusi ühes virtuaalses
ühenduspunktis. Igasugune ühenduspunktis saadaolev lepinguline võimsus kantakse
lepingu sõlmimise kuupäevast olenemata üle virtuaalsesse ühenduspunkti.
Virtuaalne ühenduspunkt luuakse vaid juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) tehniline koguvõimsus virtuaalsetes ühenduspunktides on võrdne tehnilise
koguvõimsusega igas virtuaalseid ühenduspunkte toetavas ühenduspunktis või
sellest suurem;
b) virtuaalne ühenduspunkt aitab kaasa süsteemi ökonoomsele ja tõhusale
kasutamisele, sealhulgas käesoleva määruse artiklites 9 ja 10 sätestatud
eeskirjade rakendamisele.
ET 41 ET
715/2009
43. Vajaduse korral võib juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele osutada
tingimusel, et võrgu kasutajad esitavad asjaomased tagatised oma maksejõulisuse
kohta. Sellised tagatised ei tohi põhjendamatult takistada turulepääsu ning peavad
olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja proportsionaalsed.
2009/73/EÜ Artikkel 32 lõige 2
52. Ülekandesüsteemi halduritel peab olema juurdepääs teiste ülekandesüsteemi
haldurite võrkudele, kui see on vajalik nende ülesannete, sealhulgas piiriülese
gaasiülekandega seotud ülesannete täitmiseks.
uus
Artikkel 6
Vesinikuvõrgu halduritega seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele
1. Vesinikuvõrgu haldurid pakuvad oma teenuseid kõigile võrgu kasutajatele
mittediskrimineerivalt. Kui sama teenust pakutakse erinevatele klientidele, tuleb seda
pakkuda samaväärsete lepingutingimuste alusel. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad
oma veebisaidil võrgule juurdepääsu lepingu tingimused ja selle eest nõutavad
tariifid ning vajaduse korral tasakaalustamistasud.
2. Turuosalistele tehakse kättesaadavaks suurim võimalik vesinikuvõrgu võimsus,
pidades silmas süsteemi terviklikkust ja võrgu tõhusat toimimist.
3. Võimsuslepingute maksimaalne kestus on hiljemalt [jõustumise kuupäev] valminud
taristu puhul 20 aastat ja pärast seda kuupäeva valminud taristu puhul 15 aastat.
Reguleerivatel asutustel on õigus kehtestada lühem maksimaalne kestus, kui see on
vajalik, et tagada turu toimimine, kaitsta konkurentsi ja tagada edaspidine piiriülene
lõimumine.
4. Vesinikuvõrgu haldurid rakendavad ja avaldavad mittediskrimineeriva ja läbipaistva
ülekoormusega tegelemise korra, mis hõlbustab piiriülest vesinikukaubandust
mittediskrimineerivatel alustel.
5. Vesinikuvõrgu haldurid hindavad korrapäraselt turu nõudlust uute investeeringute
järele, võttes arvesse varustuskindlust ja vesiniku lõppkasutuse tõhusust.
6. Alates 1. jaanuarist 2031 korraldatakse vesinikuvõrgud sisend-väljundsüsteemidena.
7. Alates 1. jaanuarist 2031 kohaldatakse artiklit 15 ka vesinikuvõrkudele juurdepääsu
tariifide suhtes. Liikmesriikide vahelistes ühenduspunktides vesinikuvõrkudele
juurdepääsu eest artikli 15 kohaseid tariife ei nõuta. Kui liikmesriik otsustab
kooskõlas [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi] artikliga 31 kohaldada reguleeritavat
kolmandate isikute juurdepääsu vesinikuvõrkudele enne 1. jaanuari 2031,
kohaldatakse selles riigis vesinikuvõrkudele juurdepääsu tariifi suhtes artikli 15
lõiget 1.
8. Alates 1. jaanuarist 2031 peavad vesinikuvõrgu haldurid oma teenuseid pakkudes
täitma artiklite 5, 9 ja 12 kohaselt ülekandesüsteemi halduritele esitatavaid nõudeid
ning avaldama ENNOHi hallataval digiplatvormil igas võrgupunktis kohaldatavad
ET 42 ET
tariifid. Kuni artikli 54 lõike 2 punkti d kohase vesinikuvõrkude võimsuse jaotamise
võrgueeskirja vastuvõtmiseni ja jõustumiseni võib selline avaldamine toimuda
linkide kaudu vesinikuvõrgu haldurite veebisaitidel avaldatud tariifidele.
715/2009 (kohandatud)
uus
Artikkel 715
Maagaasi hoidlate , vesinikuterminalide , maagaasi veeldusjaamade ja
vesinikuhoidlatega seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele
1. Maagaasi veeldusjaamade, vesinikuterminalide, vesinikuhoidlate ja
maagaasihoidlate hoidlate haldurid:
a) pakuvad teenuseid, mis vastavad turu nõudlusele, kõigi võrgu kasutajate jaoks
mittediskrimineerival viisil; eelkõige juhul, kui maagaasi veeldusjaama
, vesinikuterminali, vesinikuhoidla või maagaasihoidla hoidlahaldur
pakub eri tarbijatele sama teenust, peab ta seda pakkuma samaväärsetel
lepingutingimustel;
b) pakuvad vastastikku seotud maa gaasi ja vesiniku transpordivõrkude
kasutamiseks sobivaid teenuseid ning hõlbustavad võrkudele juurdepääsu,
tehes selleks koostööd ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu halduriga, ja
c) avalikustavad vajaliku teabe, eelkõige andmed teenuste kasutamise ja
kättesaadavuse kohta, maagaasi veeldusjaamade, hoidlate ,
vesinikuterminalide või vesinikuhoidlate kasutajate mõistlikele
ärivajadustele vastaval ajal, seejuures jälgib avalikustamist riiklik reguleeriv
asutus.
2. Hoidlate haldurid:
a) võimaldavad nii kindlaid kui ka katkestatavaid juurdepääsuteenuseid
kolmandatele isikutele; katkestatava võimsuse hind kajastab katkestamise
tõenäosust;
b) pakuvad hoidla kasutajatele nii pika- kui ka lühiajalisi teenuseid; ja
c) pakuvad hoidla kasutajatele nii eraldatud kui ka ühendteenuseid ruumi,
sisendvõimsuse ja väljundvõimsuse vallas.
uus
3. Maagaasi veeldusjaamade haldurid pakuvad maagaasi veeldusjaama kasutajatele
veeldusjaama piires nii eraldatud kui ka ühendteenuseid olenevalt maagaasi
veeldusjaama kasutajate väljendatud vajadustest.
715/2009
uus
43. Maagaasi veeldusjaama- ja hoidlalepingud ei tohi kaasa tuua meelevaldselt
kõrgemaid tariife, kui need on sõlmitud:
a) väljaspool maagaasiaastat ebastandardsete algusaegadega või
ET 43 ET
b) lühemaks ajaks kui tavapärased maagaasi veeldusjaama- ja hoidlalepingud.
uus
Vesinikuhoidla ja vesinikuterminaliga seotud lepingute korral, mille kestus on lühem
kui standardsel aastasel veeldusjaama- ja hoidlalepingul, ei tulene suvaliselt
kõrgemad tariifid.
715/2009
uus
54. Vajaduse korral võib juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele osutada
tingimusel, et võrgu kasutajad esitavad asjaomased tagatised oma maksejõulisuse
kohta. Sellised tagatised ei tohi põhjendamatult takistada turulepääsu ning peavad
olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja proportsionaalsed.
65. Veeldusjaama või vesinikuterminali võimsuse ja maagaasi- või
vesinikuhoidla hoiustamisvõimsuse lepingulised miinimummäärad peavad
põhinema tehnilistel piirangutel ning peavad võimaldama väiksemate
hoidlakasutajate juurdepääsu hoidlateenustele.
uus
Artikkel 8
Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside turu hindamine maagaasi
veeldusjaamade ja hoidlate haldurite poolt
Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid hindavad vähemalt iga kahe aasta järel turu
nõudlust uute investeeringute järele, mis võimaldavad rajatistes kasutada taastuvallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega gaase. Uusi investeeringuid kavandades hindavad maagaasi
veeldusjaamade ja hoidlate haldurid turu nõudlust ja võtavad arvesse varustuskindlust.
Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid teevad üldsusele kättesaadavaks kõik kavad
uute investeeringute kohta, mis võimaldavad nende rajatistes kasutada taastuvallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega gaase.
715/2009
Artikkel 916
Ülekandesüsteemi halduritega seotud võimsuse jaotamise mehhanismide ja
ülekoormusega tegelemise korra põhimõtted
1. Turuosalistele peab olema kättesaadav maksimaalne võimsus artikli 3018 lõikes 3
osutatud kõigis asjaomastes punktides, võttes arvesse süsteemi terviklikkust ja võrgu
tõhusat toimimist.
2. Ülekandesüsteemi haldurid rakendavad ja avaldavad mittediskrimineerivad ja
läbipaistvad võimsuse jaotamise mehhanismid, mis:
ET 44 ET
a) annavad asjakohaseid majanduslikke signaale tehnilise võimsuse efektiivse ja
maksimaalse kasutamise kohta, hõlbustavad investeeringute tegemist uude
infrastruktuuri ja hõlbustavad piiriülest maagaasikaubandust;
b) sobivad kokku turumehhanismidega, sealhulgas kiirtehingute turu ja
kauplemiskeskustega, olles samal ajal paindlikud ja võimelised kohanduma
arenevate turutingimustega; ja
c) sobivad kokku liikmesriikide võrkudele juurdepääsusüsteemidega.
3. Ülekandesüsteemi haldurid rakendavad ja avaldavad ülekoormusega tegelemise
mittediskrimineeriva ja läbipaistva korra, mis hõlbustab piiriülest maagaasi
kaubandust mittediskrimineerivatel alustel ja mis põhineb järgmistel põhimõtetel:
a) lepingutega ülekoormamise korral pakub ülekandesüsteemi haldur esmasel
turul kasutamata võimsust vähemalt eeloleva ööpäeva ning katkestatava
võimsuse alusel ja
b) võrgu kasutajatel on soovi korral võimalik oma kasutamata lepingujärgset
võimsust järelturul edasi müüa või edasi rentida.
Seoses esimese lõigu punktiga ba võivad liikmesriigid nõuda, et võrgu kasutajad
ülekandesüsteemi haldurit sellest teavitaksid või selle kohta teavet annaksid.
uus
4. Ülekandesüsteemi haldurid hindavad korrapäraselt turu nõudlust uute investeeringute
järele, võttes arvesse [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021) xxx)] artiklil 51 põhinevat lõimitud võrgu arengukava jaoks välja
töötatud ühist stsenaariumi ning varustuskindlust.
715/2009 (kohandatud)
uus
4. Füüsilise ülekoormuse korral peavad ülekandesüsteemi haldurid või vajaduse korral
reguleerivad asutused kohaldama mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid võimsuse
jaotamise mehhanisme.
5. Ülekandesüsteemi haldurid hindavad korrapäraselt turu nõudlust uute investeeringute
järele. Uusi investeeringuid kavandades hindavad ülekandesüsteemide haldurid turu
nõudlust ja võtavad arvesse varustuskindlust.
Artikkel1017
Maagaasi hoidlate , vesinikuterminalide, vesinikuhoidlate ja maagaasi
veeldusjaamade võimsuse jaotamise mehhanismide ja ülekoormusega tegelemise korra
põhimõtted
1. Turuosalistele tehakse kättesaadavaks suurim võimalik maagaasi hoidla ja
maagaasi veeldusjaama või vesinikuhoidla, samuti vesinikuterminalide
võimsus, pidades silmas võrgu terviklikkust ja toimimist.
2. Maagaasi veeldusjaamade, vesinikuhoidlate, vesinikuterminali ja
maagaasi hoidlate haldurid rakendavad ja avaldavad mittediskrimineerivaid ja
läbipaistvaid võimsuse jaotamise mehhanisme, mis:
ET 45 ET
a) annavad asjakohaseid majanduslikke signaale võimsuse efektiivse ja
maksimaalse kasutamise kohta ning hõlbustavad investeeringute tegemist uude
infrastruktuuri taristusse ;
b) sobivad kokku turumehhanismidega, sealhulgas kiirtehingute turu ja
kauplemiskeskustega, olles samal ajal paindlikud ja võimelised kohanduma
arenevate turutingimustega; ja
c) sobivad kokku ühendatud võrkudele juurdepääsu süsteemidega.
3. Maagaasi veeldusjaamade, vesinikuterminalide ning vesiniku- ja maagaasi ja
hoidla hoidlate lepingud peavad sisaldama liigse varuvõimsuse soetamist
vältivaid meetmeid, võttes arvesse järgmisi lepingutega ülekoormamise puhul
kohaldatavaid põhimõtteid:
a) süsteemihaldur peavad pakub viivitamata pakkuma maagaasi
veeldusjaama , vesinikuterminali ja hoidla kasutamata võimsust esmasel
turul; hoidlate puhul pakutakse seda vähemalt üks päev ette ning katkestatava
võimsuse põhimõtte alusel;
b) maagaasi veeldusjaama , vesinikuterminali ja hoidla võimsuse kasutajatel
peab olema on õigus müüa oma kasutamata lepingujärgset võimsust
järelturul edasi.; maagaasi veeldusjaama, vesinikuterminali ja hoidlate
haldurid tagavad eraldi või piirkondlikult mitte hiljem kui 18 kuud pärast
[käesoleva määruse jõustumist] maagaasi veeldusjaama, vesinikuterminali ja
hoidla kasutajate jaoks läbipaistva ja mittediskrimineeriva
reserveerimisplatvormi, et kasutajad saaksid oma lepingujärgset võimsust
järelturul edasi müüa.
Artikkel1122
Võimsusega seotud õigustega kauplemine
Iga ülekandesüsteemi, hoidla, ja maagaasi veeldusjaama ja vesinikusüsteemi haldur
võtab mõistlikud meetmed, et võimaldada vaba kauplemist võimsusega seotud õigustega ja
hõlbustada sellist kauplemist läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Iga selline haldur
töötab välja transpordi, maagaasi veeldusjaama, vesinikuterminalide ning maagaasi-
ja vesinikuhoidlate hoiustamise ühtlustatud lepingud ja menetlused esmasel turul, et
hõlbustada järelkauplemist võimsusega seotud õigustega, ning tunnustab võimsusega seotud
esmaste õiguste üleminekut, kui võrgu kasutajad sellest teavitavad.
Transpordi, maagaasi veeldusjaama ja hoiustamiseÜhtlustatud lepingutest ja menetlustest
tuleb teavitada reguleerivaid asutusi.
715/2009 (kohandatud)
uus
Artikkel 1221
Tasakaalustuseeskirjad ja tasakaalustamatuse eest määratavad tasud
1. Tasakaalustuseeskirjad koostatakse õiglasel, mittediskrimineerival ja läbipaistval
viisil ning need põhinevad objektiivsetel kriteeriumitel. Tasakaalustuseeskirjad
kajastavad süsteemi tõelisi vajadusi, võttes arvesse ülekandesüsteemi halduri
käsutuses olevaid vahendeid. Tasakaalustuseeskirjad on turupõhised.
ET 46 ET
2. Selleks, et võimaldada võrgu kasutajatel võtta õigeaegselt parandusmeetmeid,
edastavad ülekandesüsteemi haldurid reaalaja olukorda kajastava piisava, õigeaegse
ja usaldusväärse teabe võrgu kasutajate tasakaalustusprotsessi seisundi kohta.
Esitatud teave peab kajastama ülekandesüsteemi haldurile kättesaadava teabe seisu
ning arveldusperioodi, mille kohta tasakaalustamatuse eest määratavad tasud
arvutatakse.
Käesoleva lõike kohase teabe eest ei tohi tasu võtta.
3. Tasakaalustamatuse eest määratavad tasud kajastavad võimalikult suurel määral
kulusid, samal ajal tagades sobivad stiimulid võrgu kasutajatele maagaasi sisse- ja
väljavoolu tasakaalustamiseks. Need peavad vältima ristsubsideerimist võrgu
kasutajate vahel ja ei tohi takistada uute turuletulijate sisenemist turule.
Pädevad asutused või vajaduse korral ülekandesüsteemi haldur avalikustavad
tasakaalustamatuse eest määratavate tasude arvestamisel kasutatavad meetodid ning
samuti lõplikud väärtused tariifid.
4. Liikmesriigid tagavad, et ülekandesüsteemi haldurid püüavad ühtlustada
tasakaalustamise korda ja lihtsustada tasakaalustusega seotud tasude struktuuri ja
tasemeid, et hõlbustada virtuaalses kauplemispunktis gaasiga kauplemist.
Artikkel 133
Ülekandesüsteemi haldurite ja vesinikuvõrgu haldurite sertifitseerimine
1. Komisjon vaatab läbi iga teatise ülekandesüsteemi või vesinikuvõrgu halduri
sertifitseerimise otsuse kohta kohe pärast selle kättesaamist vastavalt [uuesti
sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] direktiivi
2009/73/EÜ artikli 6510 lõikele 6. Kahe kuu jooksul teatise saamise päevast esitab
komisjon oma arvamuse asjaomasele reguleerivale asutusele seoses selle vastavusega
direktiivi 2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi artikli 6510 lõikele 2
või artiklile 6611 ja artiklile 549 ülekandesüsteemi haldurite puhul ning kõnealuse
direktiivi artiklile 65 vesinikuvõrgu haldurite puhul .
Komisjon võib esimeses lõigus osutatud arvamuse koostamisel taotleda
ACERi ameti arvamust riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohta. Sellisel
juhul pikendatakse esimeses lõigus osutatud kahekuulist ajavahemikku veel kahe kuu
võrra.
Kui komisjon ei ole esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtaegade jooksul arvamust
esitanud, siis loetakse, et komisjon ei esita reguleeriva asutuse otsuse kohta
vastuväiteid.
2. Kahe kuu jooksul pärast komisjoni arvamuse saamist võtab riiklik reguleeriv asutus
vastu oma lõpliku otsuse ülekandesüsteemi halduri või vesinikuvõrgu halduri
sertifitseerimise kohta, arvestades võimalikult suurel määral komisjoni arvamust.
Reguleeriva asutuse otsus ja komisjoni arvamus avaldatakse koos.
3. Kogu menetluse jooksul võivad reguleerivad asutused ja/või komisjon
ülekandesüsteemi haldurilt, vesinikuvõrgu haldurilt ja/või tootmis- või
tarneülesandeid täitvalt ettevõtjalt taotleda mis tahes teavet, mis on vajalik nende
käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks.
4. Reguleeriv asutus ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
ET 47 ET
5. Komisjonile võib võtta vastu on antud õigus kooskõlas artikliga 63 võtta vastu
delegeeritud õigusakte, millega antakse suunised, milles sätestatakse käesoleva
artikli lõigete 1 ja 2 rakendusmenetluse üksikasjad. Kõnealused meetmed, mille
eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse
vastu vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
6. Kui komisjon on saanud teatise ülekandesüsteemi halduri sertifitseerimise kohta
vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek
dokumendis COM(2021) xxx) artikli 549 lõikele 10, teeb ta sertifitseerimise
kohta otsuse. Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsust.
uus
Artikkel 14
Ülekandesüsteemi haldurite koostöö
1. Ülekandesüsteemi haldurid teevad koostööd teiste ülekandesüsteemi ja taristu
halduritega nende vastavate võrkude hoolduse koordineerimise osas, et võimalikult
vähendada häireid ülekandeteenuste osutamisel võrgu kasutajatele ja teiste
piirkondade ülekandesüsteemi halduritele.
2. Ülekandesüsteemi haldurid teevad üksteisega ja teiste taristu halduritega koostööd, et
maksimeerida sisend-väljundsüsteemi tehnilist võimsust ning võimalikult suures
ulatuses minimeerida küttegaasi kasutamist.
2. JAGU
JUURDEPÄÄS VÕRGULE
715/2009 (kohandatud)
uus
Artikkel 1513
Võrkudele juurdepääsu tariifid
1. Ülekandesüsteemi haldurite kohaldatavad tariifid või nende arvestamiseks
kasutatavad metoodikad, mille reguleerivad asutused on direktiivi
2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi artikli 7241 lõike 67 alusel heaks
kiitnud, ning samuti tariifid, mis on avaldatud kõnealuse direktiivi artikli 2732
lõike 1 alusel, peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse süsteemi terviklikkuse ja
selle edasiarendamise vajadust ning peegeldama tegelikke kulusid, niivõrd kuivõrd
sellised kulud vastavad tõhusa ja struktuuriliselt võrreldava võrguhalduri kuludele
ning on läbipaistvad, tagades samas asjaomase investeeringutasuvuse, ja võttes
vajaduse korral arvesse reguleerivate asutuste tariifide võrdlust. Tariife või nende
arvestamiseks kasutatavaid metoodikaid tuleb kohaldada mittediskrimineerival viisil.
Liikmesriigid võivad otsustada, et tTariife võib määrata ka turupõhiste meetmetega,
näiteks enampakkumistega, eeldusel et reguleeriv asutus kiidab sellised meetmed ja
nendest tulenevad tulud heaks.
ET 48 ET
Tariifid või nende arvestamiseks kasutatavad metoodikad peavad aitama kaasa
tõhusale gaasiga kauplemisele ja konkurentsile, samal ajal vältides ristsubsideerimist
võrgu kasutajate vahel ja luues stiimuleid investeeringuteks ning säilitades või luues
ülekandevõrkude koostalitlusvõime.
Tariifid on mittediskrimineerivad ja määratakse võrgu kasutajatele eraldi iga
ülekandesüsteemi iga sissevoolupunkti või väljavoolupunkti kohta. Riiklikud
rReguleerivad asutused kiidavad heaks kulude jagamise mehhanismid ja määrade
kehtestamise metoodika seoses sisse- ja väljavoolupunktidega. Hiljemalt
3. septembriks 2011 tagavad Liikmesriigid tagavad, et pärast üleminekuperioodi
lõppu ei arvutata võrgutasusid ei arvutata lepinguliste marsruutide alusel.
2. Võrkudele juurdepääsu tariifid ei tohi piirata turu likviidsust ega moonutada
piiriülest kaubandust erinevate ülekandesüsteemide vahel. Kui erinevused
tariifistruktuurides või tasakaalustusmehhanismides takistavad kaubandust
ülekandesüsteemide vahel, olenemata direktiivi 2009/73/EÜ uuesti sõnastatud
gaasidirektiivi artikli 7241 lõikest 67, peavad ülekandesüsteemide haldurid
tihedas koostöös asjaomaste riiklike asutustega püüdma aktiivselt lähendada
tariifistruktuure ja maksustamise põhimõtteid, kaasa arvatud tasakaalustamisega
seotud põhimõtteid.
uus
Artikkel 16
Tariifisoodustused taastuvallikatest ja vähese CO2 heitega gaaside puhul
1. Tariifide kehtestamisel kohaldatakse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega
gaaside suhtes puhul soodustusi:
a) taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega tootmisrajatiste
sissevoolupunktides. Vastavatele võimsuspõhistele tariifidele kohaldatakse
75 % soodustust, et suurendada taastuvallikatest toodetud gaaside ja vähese
CO2 heitega gaaside sissejuhtimist;
b) võimsuspõhistele ülekandetariifidele hoidlate sissevoolu- ja
väljavoolupunktides, välja arvatud juhul, kui hoidla on ühendatud rohkem kui
ühe ülekande- või jaotusvõrguga ja seda kasutatakse ühenduspunktiga
konkureerimiseks. Sellise soodustuse määraks kehtestatakse 75 %
liikmesriikides, kus taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaas
esimesena süsteemi juhiti.
2. Reguleerivad asutused võivad kehtestada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatust
madalamad soodustusmäärad, tingimusel et soodustus on kooskõlas artiklis 15
sätestatud tariifide kehtestamise üldpõhimõtetega ja eriti kulude kajastamise
põhimõttega, võttes vajaduse korral arvesse vajadust stabiilsete finantsraamistike
järele olemasolevate investeeringute jaoks ning taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega gaaside kasutuselevõtu edendamist asjaomases liikmesriigis.
3. Lõike 1 kohaselt tehtud soodustuse üksikasjad võib sätestada artikli 52 lõike 1
punktis e osutatud, tariifistruktuure käsitlevas võrgueeskirjas.
4. Komisjon vaatab lõike 1 kohased tariifivähendused läbi [5 aastat pärast käesoleva
määruse jõustumist]. Ta esitab aruande, milles antakse ülevaade nende rakendamisest
ja hinnatakse, kas lõikes 1 sätestatud vähendamismäär on uusimaid turusuundumusi
ET 49 ET
silmas pidades endiselt asjakohane. Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 63
võtma vastu delegeeritud akte, et muuta lõikes 1 sätestatud soodustusmäära.
5. Vastuvõtmisele järgneva aasta 1. jaanuarist saavad võrgu kasutajad taastuvallikatest
toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside korral ülekandesüsteemi haldurilt
reguleeritud tariifilt 100 % soodustust kõigis ühenduspunktides, sealhulgas
kolmandate riikide sisse- ja väljavoolupunktides ning veeldatud maagaasi
terminalide sissevoolupunktides, kui nad on tõendanud asjaomasele
ülekandesüsteemi haldurile säästlikkust [Termin on muutunud. Uus termin on
„keskkonnahoidlik“] näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2018/200116 artiklite 29 ja 30 kohase kehtiva keskkonnahoidlikkuse tõendiga, mis on
registreeritud liidu andmebaasis.
Kõnealuse soodustusega seoses:
a) nõutakse ülekandesüsteemi halduritelt soodustuse andmist üksnes lühima
võimaliku marsruudi puhul piiriületustega selle koha, kus konkreetne
keskkonnahoidlikkuse tõendil põhinev keskkonnahoidlikkuse kinnitus
esmakordselt liidu andmebaasis registreeriti, ja selle koha vahel, kus kinnitus
lõpetati ja loeti ära kasutatuks. Võimalikku enampakkumistasu soodustusega ei
kaeta;
b) esitavad ülekandesüsteemi haldurid vastavale reguleerivale asutusele teabe
taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tegelike ja eeldatavate
koguste kohta ning tariifisoodustuse rakendamise mõju nende tuludele.
Reguleerivad asutused jälgivad ja hindavad soodustuse mõju tariifide
stabiilsusele;
c) nõutakse juhul, kui tulu, mida ülekandesüsteemi haldur nendest konkreetsetest
tariifidest saab, väheneb soodustuse rakendamise tulemusena 10 %, et nii
mõjutatud haldur kui ka kõrvutiasuvate ülekandesüsteemide haldurid räägiksid
läbi ülekandesüsteemi haldurite vahelise hüvitamismehhanismi suhtes.
Asjaomased süsteemihaldurid peavad kokkuleppele jõudma kolme aasta
jooksul. Kui selle aja jooksul kokkuleppele ei jõuta, teevad asjaomased
reguleerivad asutused kahe aasta jooksul ühiselt otsuse ülekandesüsteemi
haldurite vahelise asjakohase hüvitamismehhanismi kohta. Kui reguleerivad
asutused ei jõua kokkuleppele, kohaldatakse ACERi määruse artiklit 6. Kui
reguleerivad asutused ei ole suutnud kahe aasta jooksul kokkuleppele jõuda või
kui nad esitavad ühise taotluse, teeb määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõike 10
teise lõigu kohaselt otsuse ACER;
d) sätestatakse taastuvallikatest ja vähese CO2 heitega gaaside puhul soodustuse
rakendamiseks vajalikud täiendavad üksikasjad, näiteks soodustuse
rakendamiseks kõlbliku võimsuse arvutamine ja nõutavad protsessid, käesoleva
määruse artikli 53 kohaselt kehtestatud võrgueeskirjas.
Artikkel 17
Gaasiülekandesüsteemi haldurite tulu
16
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
ET 50 ET
1. [1 aasta pärast ülevõtmist] tagab asjaomane reguleeriv asutus ülekandesüsteemi
haldurite lubatud või sihttulu määramiseks kasutatavate metoodikate, näitajate ja
väärtuste läbipaistvuse. Reguleeriv asutus avaldab I lisas osutatud teabe või nõuab
avaldamist asjaomaselt ülekandesüsteemi haldurilt. See teave tehakse kättesaadavaks
kasutajasõbralikus vormingus ja võimaluste piires ühes või mitmes arusaadavas
keeles.
2. Ülekandesüsteemi halduri kuludega tehakse tõhususvõrdlus liidu ülekandesüsteemi
haldurite lõikes, need haldurid määrab nõuetekohaselt kindlaks ACER. [3 aastat
pärast ülevõtmist] ja seejärel iga nelja aasta järel avaldab ACER uuringu, milles
võrreldakse liidu ülekandesüsteemi haldurite kulusid. Asjaomase reguleerivad
asutused ja ülekandesüsteemi haldurid peavad esitama ACERile selliseks
võrdlemiseks vajalikud andmed. Selle võrdlemise tulemusi koos riigi oludega võtab
arvesse asjaomane reguleeriv asutus ülekandesüsteemi haldurite lubatud või sihttulu
perioodilisel kindlaksmääramisel.
3. Asjaomased reguleerivad asutused hindavad ülekandetariifide pikaajalist arengut,
lähtudes lubatud või sihttulu ja gaasinõudluse eeldatavatest muutustest kuni
2050. aastani. Sellise hindamise juures peab reguleeriv asutus võtma arvesse ka
teavet asjaomase liikmesriigi riiklikes energia- ja kliimakavades kirjeldatud
strateegia kohta ning [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021)xxx)] artikli 51 kohaselt välja töötatud lõimitud võrgu arengukava
aluseks olevaid stsenaariume.
3. JAGU
ÜLEKANDESÜSTEEMI, HOIDLATE, MAAGAASI VEELDUSJAAMADE JA
VESINIKUTERMINALIDE HALDAMINE
Artikkel 18
Ülekandevõrku suunatavate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
kindel võimsus
1. Ülekandesüsteemi haldurid tagavad nende võrku ühendatud, taastuvallikatest
toodetud gaaside ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisüksustele juurdepääsuks
kindla võimsuse. Selleks töötavad ülekandesüsteemi haldurid koostöös
jaotussüsteemi halduritega välja menetlused ja korra, kavandades sealhulgas
investeeringud, et tagada vastassuunavoog jaotusvõrgust ülekandevõrku.
2. Lõige 1 ei piira ülekandesüsteemi haldurite võimalust välja töötada alternatiive
vastassuunavoo investeeringutele, näiteks arukaid võrgulahendusi või ühendusi teiste
võrguhalduritega. Selleks et tagada majanduslik tõhusus, võib kindel juurdepääs
piirduda üksnes kasutuspiirangutega võimsuste pakkumisega. Reguleeriv asutus
tagab, et kindla võimsuse piirangud ja kasutuspiirangud kehtestatakse läbipaistva ja
mittediskrimineeriva menetluse alusel ning et nendega ei looda tarbetuid takistusi
turule sisenemisele. Piiranguid ei kohaldata juhul, kui kindla võimsuse tagamisega
seotud kulud kannab tootmisüksus.
Artikkel 19
Gaasi kvaliteedi piiriülene koordineerimine
ET 51 ET
1. Ülekandesüsteemi haldurid teevad koostööd, et vältida piiriülese kaubanduse
piiranguid, mis tulenevad gaasi kvaliteedierinevustest liikmesriikide vahelistes
ühenduspunktides.
2. Kui asjaomased ülekandesüsteemi haldurid ei saa oma standardtoimingutes vältida
piiriülese vooluhulga piiramist gaasi kvaliteedierinevuste tõttu, teavitavad nad sellest
viivitamata asjaomaseid reguleerivaid asutusi. Teave peab sisaldama
ülekandesüsteemi haldurite poolt juba võetud meetmete kirjeldust ja põhjendusi.
3. Asjaomased reguleerivad asutused lepivad kuue kuu jooksul ühiselt kokku piirangu
teatavaks võtmises.
4. Kui asjaomased reguleerivad asutused piirangu teatavaks võtavad, nõuavad nad, et
asjaomased ülekandesüsteemi haldurid teeksid 12 kuu jooksul alates teatavaks
võtmisest järgmised järjestikused toimingud:
a) teeksid koostööd ja töötaksid välja tehniliselt teostatavad alternatiivsed
lahendused, millega ei muudetaks gaasi kvaliteedispetsifikatsioone ning mille
seas võivad olla vookohustused ja gaasi töötlemine, et kõrvaldada teatavaks
võetud piirang;
b) teeksid ühiselt tehniliselt teostatavate alternatiivsete lahenduste kulude ja
tulude analüüsi, et selgitada välja, milline neist on majanduslikult tõhus, ning
leida kulude ja tulude jaotus mõjutatud osaliste kategooriate kaupa;
c) koostaksid prognoosi iga alternatiivse lahenduse rakendusaja kohta;
d) korraldaksid väljaselgitatud teostatavate lahenduste üle avaliku arutelu ning
võtaksid selle tulemusi arvesse;
e) esitaksid vastavatele riiklikele reguleerivatele ametiasutustele heakskiitmiseks
ja iga asjakohase liikmesriigi muudele pädevatele asutustele teavitamiseks
teatavaks võetud piirangu kõrvaldamise lahenduse ühisettepaneku, mis sisaldab
selle rakendamise ajakava, lähtudes kulude ja tulude analüüsist ning avaliku
arutelu tulemustest.
5. Kui asjaomased ülekandesüsteemi haldurid lahenduse suhtes kokkuleppele ei jõua,
teavitab iga ülekandesüsteemi haldur sellest viivitamata oma reguleerivat asutust.
6. Asjaomased reguleerivad asutused võtavad teatavaks võetud piirangu
kõrvaldamiseks vastu ühise kooskõlastatud otsuse, võttes arvesse asjaomaste
ülekandesüsteemi haldurite koostatud kulude ja tulude analüüsi ja avaliku arutelu
tulemusi, otsus tuleb vastu võtta kuue kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EL)
2019/942 artikli 6 lõikes 10.
7. Asjaomaste reguleerivate asutuste ühine kooskõlastatud otsus käsitleb nende
investeerimiskulude jaotust, mida iga ülekandesüsteemi haldur peab kandma
kokkulepitud lahenduse rakendamisel, samuti nende arvestamist tariifide
kehtestamisel, võttes arvesse lahenduse majanduslikke, sotsiaalseid ja
keskkonnaalaseid kulusid ja kasu asjaomastes liikmesriikides.
8. ACER võib anda reguleerivatele asutustele soovitusi näiteks lõikes 7 osutatud kulude
jaotamise otsuste üksikasjade kohta.
9. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei suuda lõikes 3 osutatud kokkuleppele jõuda,
teeb piirangu kohta otsuse ACER, järgides määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikes 10
sätestatud menetlust. Kui ACER võtab piirangu teatavaks, nõuab ta, et asjaomased
ET 52 ET
ülekandesüsteemi haldurid teeksid 12 kuu jooksul järjest lõike 4 punktides a–e
osutatud toimingud.
10. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei suuda vastu võtta lõigetes 6 ja 7 osutatud
ühiseid kooskõlastatud otsuseid, otsustab ACER, järgides määruse (EL) 2019/942
artikli 6 lõikes 10 sätestatud menetlust, teatavaks võetud piirangu kõrvaldamise
lahenduse ning nende investeerimiskulude jaotuse, mida iga ülekandesüsteemi haldur
peab kandma kokkulepitud lahenduse rakendamisel.
11. Käesoleva artikli elementide rakendamiseks vajalikud täiendavad, sealhulgas kulude
ja tulude analüüsi käsitlevad üksikasjad sätestatakse käesoleva määruse artikli 53
kohaselt kehtestatud võrgueeskirjas.
Artikkel 20
Vesinikusegud liidu liikmesriikide vahelistes maagaasisüsteemi ühenduspunktides
1. Alates 1. oktoobrist 2025 peavad ülekandesüsteemi haldurid liidu liikmesriikide
vahelistes maagaasisüsteemi ühenduspunktides vastu võtma gaasivooge, mis
sisaldavad kuni 5 mahuprotsenti vesinikku, vastavalt käesoleva määruse artiklis 19
kirjeldatud korrale.
2. Kui maagaasisüsteemi segatud vesiniku sisaldus ületab 5 mahuprotsenti, ei
kohaldada käesoleva määruse artiklis 19 kirjeldatud korda.
3. Liikmesriigid ei tohi kasutada vesiniku segamist maagaasisüsteemi, et piirata
piiriüleseid gaasivooge.
715/2009 (kohandatud)
uus
Artikkel214
Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik
Kõik ülekandesüsteemi haldurid teevad Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustiku (ENTSOG) kaudu liidu ühenduse tasandil koostööd, et edendada maagaasi
siseturu väljakujundamist ja toimimist ning piiriülest kaubandust ning tagada maagaasi
ülekandevõrgu optimaalne juhtimine, kooskõlastatud haldus ja hea tehniline areng.
Artikkel225
Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi loomine
toimimine
1. Hiljemalt 3. märtsiks 2011 esitavad Maagaasi ülekandesüsteemi haldurid ENTSOG
esitab komisjonile ja ACERile ametile tulevase Euroopa maagaasi
ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi põhikirja, liikmete loetelu ja
töökorra kavandid, sealhulgas teiste sidusrühmadega konsulteerimise korra kavandi,
kui neid dokumente on muudetud või komisjoni või ACERi põhjendatud taotluse
korral .
2. Nelja kuu jooksul alates kõnealuste dokumentide kättesaamise päevast esitab
ACER amet pärast kõiki sidusrühmi, eelkõige süsteemi kasutajaid, sealhulgas
ET 53 ET
kliente, esindavate organisatsioonidega ametlikku konsulteerimist komisjonile
arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite kohta.
3. Komisjon esitab arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite kohta,
võttes arvesse lõikes 2 sätestatud osutatud ACERi ameti arvamust,
kolme kuu jooksul pärast ACERilt ametilt arvamuse saamise kuupäeva.
4. Ülekandesüsteemi haldurid loovad ENTSOG võtab kolme kuu jooksul
pärast komisjonilt arvamuse saamise kuupäeva vastu Euroopa maagaasi
ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi, võtavad vastu ja avaldavad selle
muudetud põhikirja ja töökorra ning avaldavad selle.
715/2009 (kohandatud)
Artikkel238
Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi ülesanded
1. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG töötab
võrgueeskirju välja käesoleva artikli lõikes 6 nimetatud valdkondades pärast
komisjonilt taotluse saamist vastavalt artikli 53 lõikele 9artikli 6 lõikele 6.
2. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG võib töötada
võrgueeskirju välja lõikes 6 nimetatud valdkondades, et saavutada artiklis 214
sätestatud eesmärgid, ka siis, kui kõnealused võrgueeskirjad ei ole seotud komisjoni
poolt Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuleENTSOGile
saadetud taotluses hõlmatud valdkondadega. Kõnealused võrgueeskirjad esitatakse
arvamuse saamiseks ACERile ametile. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi
haldurite võrgustikENTSOG võtab nimetatud arvamust nõuetekohaselt arvesse.
3. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG võtab vastu:
a) võrguhalduse ühised vahendid, et tagada kooskõlastatud võrguhaldus nii tava-
kui hädaolukorras, sealhulgas ühine juhtumite liigitusskaala, ja teadusuuringute
kavad;
b) iga kahe aasta järel 10-aastase mittesiduva ühenduseülese liiduülese
võrgu arengukava („ühenduseülese edaspidi „liiduülene võrgu
arengukava“), sealhulgas Euroopa piisava tarnimise varustamise
prognoosi;
c) soovitused, mis on seotud ühenduse ja kolmandate riikide ülekandesüsteemi
haldurite vahelise tehnilise koostöö koordineerimisega;
d) iga-aastase tööprogrammi;
e) aastaaruande;
f) iga-aastase suvise ja talvise tarnimise prognoosi. ; ja
uus
g) hiljemalt 15. maiks 2024 ja seejärel iga kahe aasta järel gaasi kvaliteediseire
aruande, mis hõlmab gaasi kvaliteedinäitajate arengut, maagaasivõrku segatud
vesiniku sisalduse ja koguse muutusi, gaasi kvaliteedinäitajate ja
maagaasivõrku segatud vesiniku koguse eeldatava muutumise prognoosi,
ET 54 ET
vesinikuga segamise mõju piiriülestele voogudele ning teavet gaasi
kvaliteedispetsifikatsioonide või segatud gaasi sisaldusele esitavate nõuete
erinevusega seotud juhtumite ja nende lahendamise viisi kohta.
g) Gaasi kvaliteediseire aruanne hõlmab asjakohasel määral ka punktis g loetletud
valdkondade arengut jaotusvõrkudes, lähtudes ELi jaotusvõrguettevõtjate
üksuse esitatud teabest.
715/2009 (kohandatud)
4. Lõike 3 punktis b osutatud Euroopa piisava tarnimise varustamise prognoos
hõlmab seda, kui piisav on maagaasi süsteem üldiselt gaasi tarnimiseks ning kui suur
on prognoositav nõudlus maagaasi järele järgneva viie aasta jooksul ning samuti 5.–
10. aastani alates aruande kuupäevast. Kõnealune Euroopa piisava tarnimise
varustamise prognoos tugineb riikide tarneprognoosidele, mille koostavad
ülekandesüsteemi haldurid.
uus
Lõike 3 punktis b osutatud liiduülene võrgu arengukava sisaldab lõimitud võrgu
mudelit, sh vesinikuvõrke, stsenaariumide arendamist, Euroopa piisava varustamise
prognoosimist ning süsteemi paindlikkuse hinnangut.
715/2009
5. Lõike 3 punktis d osutatud iga-aastane tööprogramm sisaldab koostatavate
võrgueeskirjade loendit ja kirjeldust, võrgu toimimise koordineerimise kava ning
kõnealusel aastal läbiviidavat teadus- ja arendustegevust ning soovituslikku ajakava.
6. Lõigetes 1 ja 2 osutatud võrgueeskirjad, millega seoses võetakse vajaduse korral
arvesse piirkondlikku eripära, hõlmavad järgmisi valdkondi:
a) võrgu turvalisus- ja töökindluseeskirjad;
b) võrguühenduste eeskirjad;
c) juurdepääsueeskirjad kolmandatele isikutele;
d) andmevahetus- ja arvelduseeskirjad;
e) koostalitlusvõime eeskirjad;
f) tegevuskord hädaolukordades;
g) võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise eeskirjad;
h) kauplemiseeskirjad, mis on seotud võrgule juurdepääsu teenuste osutamise
tehniliste ja operatiivaspektidega ning võrgu tasakaalustamisega;
i) läbipaistvuseeskirjad;
j) tasakaalustuseeskirjad, sealhulgas võrguga seotud registreerimise protseduuri
eeskirjad, tasakaalu rikkumise tasakaalustamatuse eest määratavate tasude
eeskirjad ja ülekandesüsteemi haldurite süsteemide vahelise
operatiivtasakaalustamise eeskirjad;
k) ülekande ühtlustatud tariifistruktuure käsitlevad eeskirjad; ja
ET 55 ET
l) maagaasivõrkude energiatõhusus;
uus
m) gaasivõrkude küberturvalisus.
715/2009 (kohandatud)
uus
7. Võrgueeskirjad töötatakse välja piiriüleste võrgu- ja turu integratsiooni
lõimimise küsimuste jaoks ning nende kohaldamine ei piira liikmesriikide
õigust kehtestada siseriiklikke võrgueeskirju, mis ei mõjuta piiriülest kaubandust.
8. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG jälgib ning
analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt artikli 53 lõike 136 lõike 11 või
artikli 56 kohaselt vastuvõetud suuniste rakendamist ning nende mõju
kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude
integreerimist lõimimist . Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustikENTSOG teeb oma järeldustest ametile kokkuvõtte ning esitab analüüsi
tulemused käesoleva artikli lõike 3 punktis e osutatud aastaaruandes.
9. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG teeb
kättesaadavaks kogu teabe, mida ACER amet vajab oma ülesannete
täitmiseks vastavalt artikli 249 lõikele 1.
10. 11. ACER Amet vaatab riiklikud kümneaastased võrgu arengukavad läbi,
et hinnata nende kokkusobivust mittesiduva ühenduseülese liiduülese
kümneaastase võrgu arengukavaga. Kui ACER amet tuvastab ebakõlasid
riikliku kümneaastase võrgu arengukava ja mittesiduva ühenduseülese
liiduülese kümneaastase võrgu arengukava vahel, soovitab ta vastavalt
vajadusele muuta riiklikku võrgu arengukava või mittesiduvat ühenduseülest
liiduülest kümneaastast võrgu arengukava. Kui riiklik võrgu arengukava
töötatakse välja vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ [uuesti sõnastatud direktiivi
(ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artiklile 5123, soovitab ACER
amet pädeval riiklikul reguleerival asutusel muuta riiklikku kümneaastast võrgu
arengukava vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5122 lõikele 57 ja teavitab sellest
komisjoni.
11. 12. Komisoni taotlusel annab Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustikENTSOG komisjonile oma arvamuse artiklis 5623 sätestatud suuniste
vastuvõtmise kohta.
Artikkel249
ACERi Ametiteostatav järelevalve
1. ACER Amet jälgib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustikuENTSOGi nende ülesannete täitmist, millele osutatakse artikli 238
lõigetes 1, 2 ja 3, ning esitab vastava aruande komisjonile.
ACER Amet jälgib ning analüüsib artikli 238 lõike 2 kohaselt välja töötatud
võrgueeskirjade ja artikli 536 lõigete 1 kuni 1210 kohaselt kehtestatud, kuid
komisjoni poolt artikli 536 lõike 1311 kohaselt vastu võtmata võrgueeskirjade
rakendamist Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi
ET 56 ET
poolt. Kui Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG ei ole
rakendanud mõnda võrgueeskirja, palub ACER amet Euroopa maagaasi
ülekandesüsteemi haldurite võrgustikulENTSOGil esitada nõuetekohaselt
põhjendatud selgituse, miks ta seda ei teinud. ACER Amet teavitab
selgitusest komisjoni ja esitab selle kohta oma arvamuse.
ACER Amet jälgib ning analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt
artiklite 526 lõike 111 , 53, 55 ja 56 kohaselt vastuvõetud suuniste
rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk
on soodustada turgude integreerimist lõimimist ning saavutada
mittediskrimineerimine, tõhus konkurents ja turu tõhus toimimine, ning esitab
vastava aruande komisjonile.
2. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG esitab
ACERile ametile arvamuse saamiseks ühenduseülese liiduülese võrgu
arengukava kavandi, iga-aastase tööprogrammi kavandi, sealhulgas
konsulteerimisprotsessi käsitleva teabe ja teised artikli 238 lõikes 3 osutatud
dokumendid.
Kahe kuu jooksul alates arvamuse saamise kuupäevast esitab ACER amet
komisjonile ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustikuleENTSOGile nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse koos soovitustega,
juhul kui amet leiab, et Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustikuENTSOGi esitatud iga-aastase tööprogrammi kavand või ühenduseülese
liiduülese võrgu arengukava kavand ei soodusta mittediskrimineerimist,
tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist või ei võimalda kolmandatele
osapooltele isikutele piisavat piiriülese ühenduse taset.
Artikkel2524
Reguleerivad asutused
Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel tagavad reguleerivad asutused
vastavuse käesolevale määrusele , võrgueeskirjadele ja artiklite 52–56artikli 23 kohaselt
vastu võetud suunistele.
Vajaduse korral teevad nad omavahel, komisjoni ja ACERiga ametiga koostööd
vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ uuesti sõnastatud gaasidirektiivi VIII peatükile.
Artikkel 2610
Konsultatsioonid
1. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG algatab artikli 238
lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud võrgueeskirjade, ühenduseülese liiduülese võrgu
arengukava ning iga-aastase tööprogrammi koostamisel ulatusliku
konsultatsioonimenetluse, tehes seda aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil artikli
225 lõikes 1 sätestatud korras kõikide asjakohaste turuosalistega, eelkõige kõiki
sidusrühmi esindavate organisatsioonidega. Konsulteerimisse on kaasatud riiklikud
reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad,
võrgu kasutajad, sealhulgas tarbijad, jaotussüsteemi haldurid, sealhulgas asjaomased
tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on
määrata kindlaks kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja
ettepanekud.
ET 57 ET
2. Kõik lõikes 1 osutatud konsulteerimistega seotud dokumendid ja kohtumiste
protokollid avalikustatakse.
3. Enne artikli 238 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud iga-aastase tööprogrammi ning
võrgueeskirjade vastuvõtmist teeb Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustikENTSOG teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning
mil viisil neid märkusi on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud,
põhjendab ta seda.
347/2013 artikkel 22 lõige 2
(kohandatud)
uus
Artikkel 2711
Kulud
Käesoleva määruse artiklites 214–2312 , 52 ja 53 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 347/201317 artiklis 11 nimetatud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi
haldurite võrgustikuENTSOGi tegevusega seotud kulud kannavad ülekandesüsteemi haldurid
ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused
kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja asjakohased.
715/2009 (kohandatud)
uus
Artikkel2812
Ülekandesüsteemi haldurite piirkondlik koostöö
1. Ülekandesüsteemi haldurid teevad piirkondlikku koostööd Euroopa maagaasi
ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuENTSOGi raames, et aidata kaasa artikli 238
lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud toimingute teostamisele. Eelkõige avaldavad nad iga
kahe aasta järel piirkondliku investeerimiskava ning võivad teha sellel piirkondlikul
investeerimiskaval põhinevaid investeerimisotsuseid.
2. Ülekandesüsteemi haldurid parandavad töökorraldust, et tagada võrgu optimaalne
haldamine, ning edendavad energiabörside arengut ja piiriülese võimsuse
koordineeritud jaotamist mittediskrimineerivate turupõhiste vahendite abil, pöörates
nõuetekohaselt tähelepanu lühiajaliste jaotamiste ilmutamata oksjonite ning
tasakaalustusmehhanismide integreerimise lõimimise konkreetsetele eelistele.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on komisjonile antud õigus
võtta kooskõlas artikliga 63 vastu delegeeritud õigusakte võib komisjon
määratleda iga piirkondliku koostööstruktuuriga hõlmatud geograafilise piirkonna
määratlemiseks , võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke
koostööstruktuure. Igal liikmesriigil võimaldatakse edendada koostööd rohkem kui
ühes geograafilises piirkonnas. Esimeses lauses osutatud meede, mille eesmärk on
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise
energiataristu suuniste kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).
ET 58 ET
muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu
vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Komisjon konsulteerib sel eesmärgil ACERi ameti ja Euroopa maagaasi
ülekandesüsteemi haldurite võrgustikugaENTSOGiga.
Artikkel 29
Kümneaastane võrgu arengukava
715/2009 (kohandatud)
Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikENTSOG võtab iga kahe aasta järel
vastu ühenduseülese liiduülese võrgu arengukava, millele on viidatud artikli 23
lõike 3 punktis b, ning avaldab selle. Ühenduseülese Liiduülene võrgu arengukava
sisaldab integreeritud lõimitud võrgu mudelit, võimalikke stsenaariume, Euroopa
piisava tarnimise varustamise prognoosi ning süsteemi paindlikkuse hinnangut.
Ühenduseülese Liiduüleses võrgu arengukavas eelkõige:
347/2013 artikli 22 lõige 1
uus
a) tuginetakse eelkõige liikmesriikide investeerimiskavadele ja määruse (EL)
347/2013 IV peatükile , võttes arvesse artikli 12 lõikes 1 osutatud piirkondlikke
investeerimiskavasid ning asjakohasel juhul võrgu planeerimise liidu tasandi aspekte,
nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määruses
(EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta18; sellele tehakse
kulude-tulude analüüs, kasutades nimetatud määruse artikli 11 kohaselt koostatud
metoodikat;
715/2009 artikkel (kohandatud)
uus
b) tuginetakse piiriüleste ühenduste osas eelkõige ka erinevate võrgu kasutajate
mõistlikele vajadustele ning sellesse integreeritakse direktiivi 2009/73/EÜ [uuesti
sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artiklites
5614 ja 5222 osutatud investorite pikaajalised kohustused; ja
c) määratakse kindlaks investeerimislüngad, eelkõige seoses piiriülese võimsusega.
Seoses teise lõigu punktiga c võib ühenduse liidu ülese võrgu arengukavale lisada
ülevaate võrgu piiriülese võimsuse suurendamise tõketest, mis tulenevad eri
heakskiitmismenetlustest või -tavadest.
Artikkel 3018
Ülekandesüsteemi halduritega seotud läbipaistvusnõuded
18
ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.
ET 59 ET
1. Ülekandesüsteemi haldurid avalikustavad üksikasjaliku teabe enda poolt pakutavate
võimsuste ning teenuste ja vastavate tingimuste kohta koos tehniliste
andmetega, et võrgu kasutajatele oleks võimaldatud tõhus juurdepääs võrgule.
2. Läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate tariifide tagamiseks ning
gaasivõrgu tõhusa kasutamise hõlbustamiseks avaldavad ülekandesüsteemi haldurid
või asjaomased riiklikud asutused mõistlikul ja piisaval hulgal üksikasjalikku teavet
tariifide tuletamise, arvestamise metoodika ja struktuuri kohta.
3. Iga ülekandesüsteemi haldur avaldab regulaarselt ja jooksvalt ning kasutajasõbralikul
standardsel viisil pakutavate teenuste kohta arvandmed tehniliste, lepinguliste ja
olemasolevate võimsuste kohta kõigi asjaomaste punktide, sealhulgas sisse- ja
väljavoolupunktide suhtes vastavalt I lisale .
4. Pädevad asutused kiidavad pärast võrgu kasutajatega konsulteerimist heaks
ülekandesüsteemi asjaomased punktid, mille kohta tuleb teavet avaldada.
5. Ülekandesüsteemi haldurid avalikustavad käesoleva määrusega nõutava teabe alati
arukal, koguseliselt selgel ja kergesti kättesaadaval viisil ning mittediskrimineerivalt.
6. Ülekandesüsteemi haldurid avalikustavad nõudluse ja pakkumise kohta eel- ja
järelandmed, mis põhinevad registreerimisel ja jaotamistel , prognoosidel ja
tegelikult võrku sisse ja sealt välja liikunud voogudel. Riiklik reguleeriv asutus
tagab, et kogu selline teave avalikustatakse. Avalikustatava teabe üksikasjalikkus
peab vastama ülekandesüsteemi halduri käsutuses olevatele andmetele.
Ülekandesüsteemi haldurid avalikustavad võrgu tasakaalustamiseks võetud meetmed
ning sellega kaasnevad kulud ja tulud.
Asjaomased turuosalised esitavad ülekandesüsteemi halduritele käesolevas artiklis
osutatud andmed.
uus
7. Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad komisjoni määruse (EL) 2015/703 artiklite 16
ja 17 alusel üksikasjalikud andmed oma võrgus transporditavate gaaside kvaliteedi
kohta, mis võib võrgu kasutajaid mõjutada.
715/2009 (kohandatud)
uus
Artikkel 3119
Maagaasi- ja vesiniku Hhoidlate, ja maagaasi veeldusjaamade ning
vesinikuterminalide läbipaistvusnõuded
1. Maagaasi veeldusjaamade ja vesiniku- ning maagaasi hoidlate haldurid ja
vesinikuterminalide haldurid avalikustavad üksikasjaliku teabe kõigi enda
poolt nende pakutavate teenuste ja vastavate tingimuste kohta koos tehniliste
andmetega, et veeldusjaamade, vesiniku hoidlate ja vesinikuterminalide
kasutajatele oleks võimaldatud tõhus juurdepääs veeldusjaamadele, vesiniku
hoidlatele ja vesinikuterminalidele . Reguleerivad asutused võivad nõuda, et
kõnealused haldurid avalikustaksid süsteemi kasutajatele vajaliku lisateabe.
ET 60 ET
uus
2. Maagaasi veeldusjaamade haldurid näevad osutatavate teenuste tariifide
arvutamiseks ette kasutajasõbralikud vahendid.
715/2009 (kohandatud)
uus
3. 2. Maagaasi veeldusjaamade, vesiniku- ning maagaasi hoidlate haldurid
avalikustavad osutatud teenuste puhul arvandmed lepingutega kaetud ja vaba
hoiustamisvõimsuse ja maagaasi veeldusjaama, vesinikuhoidla ning
vesinikuterminali võimsuse kohta, tehes seda korrapäraselt ja jooksvalt ning
kasutajasõbralikul standarditud viisil.
4. 3. Maagaasi veeldusjaamade, vesiniku- ning maagaasi hoidlate haldurid
avalikustavad alati käesoleva määrusega nõutava teabe arukal, koguseliselt selgel ja
kergesti kättesaadaval viisil ning mittediskrimineerivalt.
5. 4. Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate ning vesinikuhoidlate ja -terminalide
haldurid avalikustavad igas hoidlas ja veeldusjaamas ning vesinikuterminalis ,
või kui süsteemi kasutajatele pakutakse juurdepääsu gaasihoidlate grupi kaudu, siis
sellises grupis oleva gaasi hulga, sissetulevad ja väljaminevad vood ning maagaasi
ja vesiniku vaba hoiustamisvõimsuse ja maagaasi veeldusjaama ning
vesinikuterminali võimsuse, kaasa arvatud nende hoidlate ja veeldusjaamade
puhul, millele kolmandatel isikutel juurdepääs puudub. See teave saadetakse ka
ülekandesüsteemi haldurile või vesinikuhoidlate ja -terminalide puhul
vesinikuvõrgu haldurile , kes avalikustab selle kokkuvõtlikult iga süsteemi või
alamsüsteemi kohta, mis on määratletud vastavate punktidega. Seda teavet
ajakohastatakse vähemalt kord päevas.
Juhul kui maagaasi- või vesiniku hoidlate kasutaja on ainus maagaasi- või
vesiniku hoidla kasutaja, võib maagaasi- või vesiniku hoidlate kasutaja
esitada riiklikule reguleerivale asutusele põhjendatud taotluse, et esimeses lõigus
nimetatud andmed kuulutataks konfidentsiaalseteks. Kui riiklik reguleeriv asutus
otsustab, et selline taotlus on põhjendatud, võttes eelkõige arvesse vajadust saavutada
tasakaal selliste ärisaladuste õigustatud kaitse, mille avalikustamine mõjutaks
negatiivselt hoidla kasutaja üldist äristrateegiat, ning konkurentsivõimelise maagaasi
siseturu loomise eesmärgi vahel, võib ta lubada hoidlate halduril esimeses lõigus
nimetatud andmeid kuni ühe aasta jooksul mitte avalikustada.
Teise lõigu kohaldamine ei piira esimeses lõigus nimetatud kohustust saata andmed
ülekandesüsteemi haldurile ja viimase kohustust need avaldada, välja arvatud siis,
kui koondandmed on identsed üksikute maagaasi- või vesiniku hoidlate
andmetega, mis riiklik reguleeriv asutus on tunnistanud avalikustamisele
mittekuuluvateks.
6. 5. Selleks, et tagada läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad tariifid ning
hõlbustada taristu tõhusat kasutamist, avalikustavad maagaasi veeldusjaamade ja
maagaasi- või vesiniku hoidlate haldurid või asjaomased reguleerivad asutused
piisavalt üksikasjaliku teabe kolmandatele isikutele eeskirjade alusel kättesaadavaks
tehtava infrastruktuuri taristu tariifide päritolu, metoodika ja struktuuri
kohta.; Maagaasi veeldusjaamad, millele on tehtud erand vastavalt direktiivi
ET 61 ET
2003/55/EÜ artiklile 22 ja direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 36 ning käesoleva määruse
artiklile 60, ning maagaasihoidlate haldurid, kelle suhtes kohaldatakse kolmandate
isikute juurdepääsu läbiräägitud korda, avaldavad taristu tariifid, et tagada piisav
läbipaistvus.
uus
Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid loovad 18 kuu jooksul alates [määruse
jõustumise kuupäev] ühe ühtse Euroopa platvormi, et avaldada käesolevas artiklis
nõutud teave läbipaistval ja kasutajasõbralikul viisil.
715/2009
Artikkel 3220
Süsteemihaldurite andmete säilitamine
Ülekandesüsteemi haldurid, gaasihoidlate haldurid ja maagaasi veeldusjaamade haldurid
hoiavad riiklike ametiasutuste, sealhulgas riikliku reguleeriva asutuse, riikliku
konkurentsiasutuse ja komisjoni jaoks viie aasta jooksul kättesaadavana kõik artiklites 3018 ja
3119 ning I lisa 3. osas osutatud andmed.
uus
4. JAGU
JAOTUSSÜSTEEMI HALDAMINE
Artikkel 33
Jaotussüsteemi suunatavate taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside
kindel võimsus
1. Jaotussüsteemi haldurid tagavad nende võrku ühendatud, taastuvallikatest toodetud
gaaside ja vähese CO2 heitega gaaside tootmisüksustele juurdepääsuks kindla
võimsuse. Selleks töötavad jaotussüsteemi haldurid koostöös ülekandesüsteemi
halduritega välja menetlused ja korra, kavandades sealhulgas investeeringud, et
tagada vastassuunavoog jaotusvõrgust ülekandevõrku.
2. Lõige 1 ei piira jaotussüsteemi haldurite võimalust välja töötada alternatiive
vastassuunavoo investeeringutele, näiteks arukaid võrgulahendusi või ühendusi teiste
võrguhalduritega. Selleks et tagada majanduslik tõhusus, võib kindel juurdepääs
piirduda üksnes kasutuspiirangutega võimsuste pakkumisega. Reguleeriv asutus
tagab, et kindla võimsuse piirangud ja kasutuspiirangud kehtestatakse läbipaistva ja
mittediskrimineeriva menetluse alusel ning et nendega ei looda tarbetuid takistusi
turule sisenemisele. Piiranguid ei kohaldata juhul, kui kindla võimsuse tagamisega
seotud kulud kannab tootmisüksus.
Artikkel 34
Jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi haldurite koostöö
ET 62 ET
Jaotussüsteemi haldurid teevad koostööd teiste jaotussüsteemi haldurite ja ülekandesüsteemi
halduritega, et kooskõlastada hooldustöid, süsteemi arendamist, uusi ühendusi ja süsteemi
käitamist, eesmärgiga tagada süsteemi terviklikkus, võimalikult suur võimsus ja küttegaasi
võimalikult vähene kasutamine.
Artikkel 35
Läbipaistvusnõuded jaotussüsteemi halduritele
Kui jaotussüsteemi haldurid vastutavad oma võrkude gaasi kvaliteedi juhtimise eest,
avaldavad nad komisjoni määruse (EL) 2015/703 artiklite 16 ja 17 alusel üksikasjalikud
andmed nende võrkudes transporditavate gaaside kvaliteedi kohta, mis võib võrgu kasutajaid
mõjutada.
Artikkel 36
ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus
Maagaasisüsteemi käitavad jaotussüsteemi haldurid teevad liidu tasandil koostööd Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/94319 artiklite 52–57 alusel moodustatud ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksuse vahendusel, et edendada maagaasi siseturu väljakujundamist ja
toimimist ning jaotus- ja ülekandevõrkude optimaalset juhtimist ja kooskõlastatud haldust.
Registreeritud liikmed võivad osaleda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses kas otse või neid
võib esindada liikmesriigi määratud või liidu tasandi ühendus.
ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusega seotud kulud kannavad jaotussüsteemi haldurid,
kes on üksuse registreeritud liikmed, ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel.
Reguleerivad asutused kinnitavad üksnes kulud, mis on mõistlikud ja proportsionaalsed.
Artikkel 37
ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse peamiste reeglite ja menetluste muutmine
1. Eeskirju ja menetlusi, mis käsitlevad jaotusvõrguettevõtjate osalemist ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksuses vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 54,
kohaldatakse ka maagaasivõrku käitavate jaotussüsteemi haldurite suhtes.
2. Määruse (EL) 2019/942 artikli 54 lõike 2 punkti f kohasesse strateegilisse
nõuanderühma kuuluvad ka üksnes maagaasivõrku käitavaid Euroopa jaotussüsteemi
haldureid esindavate ühenduste esindajad.
3. Hiljemalt [üks aasta pärast jõustumist] esitab ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus
komisjonile ja ACERile üksuse põhikirja ajakohastatud kavandi, sealhulgas
käitumisjuhendi, registreeritud liikmete loetelu, töökorra ajakohastatud kavandi,
sealhulgas ENTSO-E, ENTSOGi ja muude sidusrühmadega konsulteerimise korra
ning rahastamiseeskirja ajakohastatud kavandi.
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse
elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54).
ET 63 ET
ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse töökorra ajakohastatud kavandiga tagatakse kõigi
osalevate jaotusvõrguettevõtjate, sealhulgas üksnes maagaasivõrke omavate või
käitavate jaotussüsteemi haldurite tasakaalustatud esindatus.
4. Kahe kuu jooksul alates lõike 3 kohaste dokumentide kättesaamisest esitab ACER
komisjonile oma arvamuse, olles eelnevalt konsulteerinud kõikide sidusrühmadega,
eelkõige jaotusvõrgu kasutajaid esindavate organisatsioonidega.
5. Kolme kuu jooksul alates ACERi arvamuse saamisest esitab komisjon arvamuse
lõike 3 kohaselt esitatud dokumentide kohta, võttes arvesse lõike 3 kohast ACERi
arvamust.
6. Kolme kuu jooksul alates komisjonilt positiivse arvamuse saamisest võtavad
jaotussüsteemi haldurid vastu ja avaldavad oma ajakohastatud põhikirja, töökorra ja
rahastamiseeskirjad.
7. Lõikes 3 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise
korral või kui komisjon või ACER esitab selleks põhjendatud taotluse. Komisjon ja
ACER võivad esitada arvamuse vastavalt lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud menetlusele.
Artikkel 38
ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse täiendavad ülesanded
1. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus täidab määruse (EL) 2019/943 artikli 55 lõike 1
punktides a–e loetletud ülesandeid ja teostab kõnealuse määruse artikli 55 lõike 2
punktides c–e loetletud tegevusi ka maagaasivõrku kuuluvate jaotusvõrkude puhul.
2. Lisaks määruse (EL) 2019/943 artikli 55 lõikes 1 loetletud ülesannetele osaleb ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksus selliste võrgueeskirjade väljatöötamises, mis on olulised
jaotusvõrkude käitamiseks ja kavandamiseks ning ülekande- ja jaotusvõrkude
koordineeritud käitamiseks vastavalt käesolevale määrusele, ning aitab vähendada
maagaasivõrgust pärit metaani kontrollimatut heidet.
Artikli 53 kohases uute võrgueeskirjade väljatöötamises osalemisel järgib ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksus määruse (EL) 2019/943 artiklis 56 sätestatud
konsulteerimisnõudeid.
3. Lisaks määruse (EL) 2019/943 artikli 55 lõikes 2 loetletud tegevustele on ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksusel järgmised ülesanded:
(a) teha koostööd ENTSOGiga selliste käesoleva määruse kohaselt vastu võetud
võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise järelevalve alal, mis on seotud
jaotusvõrkude käitamise ja kavandamisega ning ülekande- ja jaotusvõrkude
koordineeritud käitamisega;
(b) teha koostööd ENTSOGiga ning võtta vastu ülekandesüsteemide ja
jaotusvõrkude koordineeritud käitamise ja kavandamise parimad tavad,
sealhulgas sellistes küsimustes nagu ettevõtjate vaheline andmevahetus ning
hajaenergia ressursside koordineerimine;
(c) selgitada välja [REDIII ettepaneku] artikli 23 lõike 1a ja [läbivaadatud
energiatõhususe direktiivi ettepaneku] artikli 23 kohaste hindamiste tulemuste
rakendamise ning elektri jaotusvõrguettevõtjate, maagaasi jaotusvõrgu
haldurite ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajate vahelise koostöö,
sh [REDIII ettepaneku] artikli 24 lõike 8 kohase hindamise parimad tavad.
ET 64 ET
4. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus annab teavet ENTSOGile, et viimane saaks täita
gaasi kvaliteediga seotud aruandluskohustust jaotusvõrkude puhul, kus jaotusvõrgu
haldurid vastutavad gaasi kvaliteedi juhtimise eest, nagu on osutatud artikli 23 lõikes
3.
III peatükk
SPETSIAALSETE VESINIKUVÕRKUDE SUHTES
KOHALDATAVAD EESKIRJAD
Artikkel 39
Vesiniku kvaliteedi piiriülene koordineerimine
1. Vesinikuvõrgu haldurid teevad koostööd, et vältida vesiniku kvaliteedi erinevustest
tulenevaid vesiniku piiriüleste voogude piiranguid.
2. Kui asjaomased vesinikuvõrgu haldurid ei saa oma standardtoimingutes vältida
piiriülese vooluhulga piiramist vesiniku kvaliteedi erinevuste tõttu, teavitavad nad
sellest viivitamata asjaomaseid reguleerivaid asutusi. Teave peab sisaldama
vesinikuvõrgu haldurite poolt juba võetud meetmete kirjeldust ja põhjendusi.
3. Asjaomased reguleerivad asutused lepivad kuue kuu jooksul ühiselt kokku piirangu
teatavaks võtmises.
4. Kui asjaomased reguleerivad asutused piirangu teatavaks võtavad, nõuavad nad, et
asjaomased vesinikuvõrgu haldurid teeksid 12 kuu jooksul järgmised järjestikused
toimingud:
(a) teeksid koostööd ja töötaksid välja tehniliselt teostatavad alternatiivsed
lahendused, et kõrvaldada teatavaks võetud piirang;
(b) teeksid ühiselt tehniliselt teostatavate alternatiivsete lahenduste kulude ja
tulude analüüsi, et selgitada välja, milline neist on majanduslikult tõhus, ning
leida kulude ja tulude jaotus mõjutatud osaliste kategooriate kaupa;
(c) koostaksid prognoosi iga alternatiivse lahenduse rakendusaja kohta;
(d) korraldaksid väljaselgitatud teostatavate lahenduste üle avaliku arutelu ning
võtaksid selle tulemusi arvesse;
(e) esitaksid vastavatele reguleerivatele asutustele heakskiitmiseks ja iga
asjakohase liikmesriigi muudele pädevatele asutustele teavitamiseks teatavaks
võetud piirangu kõrvaldamise lahenduse ühisettepaneku, mis sisaldab selle
rakendamise ajakava, lähtudes kulude ja tulude analüüsist ning avaliku arutelu
tulemustest.
5. Kui asjaomased vesinikuvõrgu haldurid ei jõua lahenduse suhtes kokkuleppele 12
kuu jooksul, teavitab iga vesinikusüsteemi haldur sellest viivitamata oma
reguleerivat asutust.
6. Asjaomased reguleerivad asutused võtavad teatavaks võetud piirangu
kõrvaldamiseks vastu ühise kooskõlastatud otsuse, võttes arvesse asjaomaste
ülekandesüsteemi haldurite koostatud kulude ja tulude analüüsi ja avaliku arutelu
tulemusi; otsus tuleb vastu võtta kuue kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EL)
2019/942 artikli 6 lõikes 10.
ET 65 ET
7. Asjaomaste reguleerivate asutuste ühine kooskõlastatud otsus sisaldab otsust nende
investeerimiskulude jaotamise kohta, mida iga vesinikuvõrgu haldur peab kandma
kokkulepitud lahenduse rakendamisel, samuti nende arvessevõtu kohta tariifides
pärast 1. jaanuari 2031, võttes arvesse lahenduse majanduslikke, sotsiaalseid ja
keskkonnaalaseid kulusid ja tulusid asjaomastes liikmesriikides.
8. ACER võib anda selliste lõikes 7 osutatud kulude jaotamise otsuste üksikasjade
kohta soovitusi reguleerivatele asutustele.
9. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei jõua käesoleva artikli lõikes 3 osutatud
kokkuleppele, teeb piirangu kohta otsuse ACER, järgides määruse (EL) 2019/942
artikli 6 lõikes 10 sätestatud menetlust. Kui ACER võtab piirangu teatavaks, nõuab
ta, et asjaomased vesinikuvõrgu haldurid teeksid 12 kuu jooksul lõike 4 punktides a–
e osutatud järjestikused toimingud.
10. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei saa teha käesoleva artikli lõigetes 6 ja 7
osutatud ühiseid kooskõlastatud otsuseid, otsustab ACER, järgides määruse (EL)
2019/942 artikli 6 lõikes 10 sätestatud menetlust, teatavaks võetud piirangu
kõrvaldamise lahenduse ja nende investeerimiskulude jaotuse, mida iga võrguhaldur
peab kokkulepitud lahenduse rakendamiseks kandma.
11. Täiendavad üksikasjad, mis on vajalikud käesoleva artikli rakendamiseks, sealhulgas
piiriüleste vesiniku ühendustorude ühiste siduvate vesinikukvaliteedi
spetsifikatsioonide üksikasjad, kulude-tulude analüüs vesiniku kvaliteedierinevustest
tulenevate piiriüleste voopiirangute kõrvaldamiseks, piiriülese vesinikutaristu
koostalitlusvõime eeskirjad, sealhulgas seoses ühenduslepingute, ühikute,
andmevahetuse, teabevahetuse ja teabe edastamisega asjaomaste turuosaliste vahel,
määratakse kindlaks artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt kehtestatud võrgueeskirjas.
Artikkel 40
Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik
1. Vesinikuvõrgu haldurid teevad liidu tasandil Euroopa vesinikuvõrgu haldurite
võrgustiku (ENNOH) vahendusel koostööd, et edendada vesiniku siseturu
väljakujundamist ja toimimist ning piiriülest kauplemist ning tagada Euroopa
vesinikuvõrgu optimaalne juhtimine, kooskõlastatud haldamine ja hea tehniline
areng.
2. ENNOH tegutseb liidu õigusest tulenevaid ülesandeid täites eesmärgiga luua hästi
toimiv ja lõimitud vesiniku siseturg ning annab panuse kliima- ja energiapoliitika
raamistikus sätestatud eesmärkide tõhusasse ja jätkusuutlikku saavutamisse, aidates
eelkõige taastuvallikatest toodetud vesinikku tõhusalt kasutusse võtta ning
energiatõhusust suurendada ja tagades samal ajal süsteemi turvalisuse. ENNOHil
peavad olema oma ülesannete täitmiseks piisavad inim- ja rahalised ressursid.
3. Hiljemalt 1. septembriks 2024 esitavad vesinikuvõrgu haldurid komisjonile ja
ACERile tulevase ENNOHi põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandid,
sealhulgas sidusrühmadega konsulteerimise korra kavandi.
4. Vesinikuvõrgu haldurid esitavad komisjonile ja ACERile ENNOHi põhikirja,
liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandid.
5. Nelja kuu jooksul alates põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite ja
muudatuste kavandi kättesaamise päevast esitab ACER pärast konsulteerimist kõiki
sidusrühmi, eelkõige süsteemi kasutajaid (sealhulgas tarbijaid) esindavate
ET 66 ET
organisatsioonidega, komisjonile arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra
kavandite või muudatuste kavandite kohta.
6. Komisjon esitab arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite või
muudatuste kavandite kohta, võttes arvesse lõikes 5 sätestatud ACERi arvamust,
kolme kuu jooksul pärast ACERilt arvamuse saamist.
7. Vesinikuvõrgu haldurid võtavad kolme kuu jooksul pärast komisjonilt heakskiitva
arvamuse saamist vastu põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra ning avaldavad need.
8. Lõikes 3 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise
korral või kui komisjon või ACER esitab selleks põhjendatud taotluse. Komisjon ja
ACER esitavad arvamuse kooskõlas lõigetega 5, 6 ja 7.
Artikkel 41
Üleminek ENNOHile
1. Kuni ENNOHi loomiseni kooskõlas artikliga 40 loob komisjon ajutise platvormi,
kuhu on kaasatud ACER ja kõik asjaomased turuosalised, sealhulgas ENTSOG,
ENTSO-E ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ning tagab selle haldustoe. See
platvorm edendab tööd vesinikuvõrgu ja -turgude loomise seisukohast oluliste
küsimuste ulatuse kindlaksmääramiseks ja lahendamiseks. Platvorm suletakse pärast
ENNOHi loomist.
2. Kuni ENNOHi loomiseni vastutab liiduüleste gaasi- ja vesinikuvõrkude
arengukavade väljatöötamise eest ENTSOG. Selle ülesande täitmisel tagab ENTSOG
tõhusa konsulteerimise ja kõigi turuosaliste, sealhulgas vesinikuturu osaliste
kaasamise.
Artikkel 42
ENNOHi ülesanded
1. ENNOH:
(a) koostab võrgueeskirju artiklis 54 nimetatud valdkondades, et saavutada
artiklis 40 sätestatud eesmärgid;
(b) võtab iga kahe aasta järel vastu kümneaastase mittesiduva liiduülese võrgu
arengukava, sh Euroopa piisava varustamise prognoosi, ja avaldab selle;
(c) teeb koostööd ENTSO-E ja ENTSOGiga;
(d) koostab soovitused ühelt poolt gaasi ülekande- ja jaotussüsteemi haldurite ning
teiselt poolt vesinikuvõrgu haldurite vahelise tehnilise koostöö koordineerimise
kohta liidus;
(e) koostab soovitused liidu ja kolmandatest isikutest võrguhaldurite vahelise
tehnilise koostöö koordineerimise kohta;
(f) võtab vastu iga-aastase tööprogrammi;
(g) võtab vastu aastaaruande;
(h) võtab vastu vesinikuga varustamise iga-aastase prognoosi, mis hõlmab
liikmesriike, kus vesinikku kasutatakse elektri tootmiseks või
kodumajapidamiste varustamiseks;
ET 67 ET
(i) võtab hiljemalt 15. maiks 2026 ja seejärel iga kahe aasta tagant vastu vesiniku
kvaliteedi seire aruande, mis sisaldab vesiniku kvaliteedinäitajate muutusi ja
prognoose eeldatavate muutuste kohta, samuti teavet vesiniku kvaliteedinõuete
erinevustega seotud juhtumite ja nende lahendamise kohta;
(j) edendab koostöös asjaomaste asutuste ja reguleeritud üksustega
küberturvalisust ja andmekaitset.
2. ENNOH jälgib ning analüüsib, kuidas rakendatakse võrgueeskirjade ja komisjoni
poolt artiklite 54, 55 ja 56 kohaselt vastuvõetud suuniseid ning milline on nende
mõju selliste kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada
turgude arendamist ja lõimimist. Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik teeb
oma järeldustest ACERile kokkuvõtte ning esitab analüüsi tulemused käesoleva
artikli lõike 1 punktis f osutatud aastaaruandes.
3. ENNOH avaldab oma täiskogu, nõukogu ja komiteede koosolekute protokollid ja
esitab üldsusele regulaarselt teavet oma otsuste vastuvõtmise ja tegevuse kohta.
4. Lõike 1 punktis f osutatud iga-aastane tööprogramm sisaldab koostatavate
võrgueeskirjade loendit ja kirjeldust, võrgu toimimise koordineerimise kava,
kõnealusel aastal läbiviidava teadus- ja arendustegevuse loetelu ning soovituslikku
ajakava.
5. ENNOH annab ACERile kogu teabe, mida ACER vajab oma ülesannete täitmiseks
vastavalt artiklile 46. Selleks et ENNOH saaks seda nõuet täita, esitavad
vesinikuvõrgu haldurid ENNOHile nõutud teabe.
6. Komisjoni taotluse alusel esitab ENNOH komisjonile oma seisukohad artiklis 56
sätestatud suuniste vastuvõtmise kohta.
Artikkel 43
Vesinikuvõrgu kümneaastane arengukava
1. Kümneaastane liiduülene võrgu arengukava, millele osutatakse artiklis 42, sisaldab
lõimitud võrgu mudelit, võimalikke stsenaariume ning süsteemi paindlikkuse
hinnangut.
Kümneaastases liiduüleses võrgu arengukavas:
(a) tuginetakse võimaluse korral eelkõige riiklikule vesinikuvõrgu arendamise
aruandlusele, nagu on sätestatud uuesti sõnastatud gaasidirektiivi artiklis 52 ja
määruse (EL) xxx [TEN-E määrus] IV peatükis;
(b) tuginetakse piiriüleste ühenduste osas eelkõige ka erinevate võrgu kasutajate
mõistlikele vajadustele ning sellesse integreeritakse ümber sõnastatud
gaasidirektiivi artiklis 55 ja IX peatüki 3. jaos osutatud investorite pikaajalised
kohustused;
(c) määratakse kindlaks investeerimislüngad, eelkõige seoses piiriülese
võimsusega.
Seoses teise lõigu punktiga c võib liiduülesele võrgu arengukavale lisada ülevaate
võrgu piiriülese võimsuse suurendamise tõketest, mis tulenevad eri
heakskiitmismenetlustest või -tavadest.
2. ACER esitab riiklike vesinikuvõrgu arenguaruannete kohta vajaduse korral
arvamuse, et hinnata nende kokkusobivust mittesiduva liiduülese võrgu
ET 68 ET
arengukavaga. Kui ACER tuvastab ebakõlasid riikliku vesinikuvõrgu arenguaruande
ning mittesiduva liiduülese võrgu arengukava vahel, soovitab ta vastavalt vajadusele
muuta riiklikku vesinikuvõrgu arenguaruannet või mittesiduvat liiduülest võrgu
arengukava.
3. Artiklis 42 osutatud kümneaastase liiduülese võrgu arengukava väljatöötamisel teeb
ENNOH koostööd ENTSO-E ja ENTSOGiga, eelkõige järgnevas: kogu
energiasüsteemi hõlmava kulude ja tulude analüüsi ning vastastikku ühendatud
energiaturu ja võrgu mudeli väljatöötamine, hõlmates elektri-, gaasi- ja
vesinikutranspordi taristu ning [läbivaadatud TEN-E] artiklis 11 osutatud hoidlad,
veeldatud maagaasi ja vesinikuterminalid ning elektrolüüsiseadmed, samuti
[läbivaadatud TEN-E] artiklis 12 osutatud kümneaastaste võrgu arengukavade
stsenaariumide väljatöötamine ning [läbivaadatud TEN-E] artiklis 13 osutatud taristu
puuduste kindlakstegemine.
Artikkel 44
Kulud
Käesoleva määruse artiklis 42 osutatud ENNOHi tegevusega seotud kulud kannavad
vesinikuvõrgu haldurid ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad
asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja asjakohased.
Artikkel 45
Konsulteerimine
1. ENNOH algatab artiklis 42 osutatud ülesannetega seonduvate ettepanekute
koostamisel ulatusliku konsultatsioonimenetluse, tehes seda aegsasti ning avatud ja
läbipaistval viisil käesoleva määruse artiklis 40 sätestatud korras kõikide asjakohaste
turuosalistega, eelkõige kõiki sidusrühmi esindavate organisatsioonidega.
Konsulteerimisel võetakse enne ettepaneku lõplikku vastuvõtmist arvesse
sidusrühmade märkusi, et teha otsustusprotsessi käigus kindlaks kõigi asjaomaste
osaliste seisukohad ja ettepanekud. Konsulteerimisse peavad olema kaasatud
reguleerivad asutused ja muud riiklikud asutused, tootjad, võrgu kasutajad,
sealhulgas tarbijad, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid.
2. Kõik konsulteerimisega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid
avalikustatakse.
3. Enne artiklis 42 osutatud ettepanekute vastuvõtmist teeb ENNOH teatavaks,
milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil on neid märkusi
arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.
Artikkel 46
ACERi teostatav järelevalve
1. ACER jälgib artiklis 42 osutatud ENNOHi ülesannete täitmist ning annab
tulemustest aru komisjonile.
2. ACER jälgib, kuidas ENNOH rakendab artiklites 54, 55 ja 56 sätestatud, komisjoni
vastu võetud võrgueeskirju ja suuniseid. Kui ENNOH ei ole selliseid võrgueeskirju
või suuniseid rakendanud, nõuab ACER ENNOHilt nõuetekohaselt põhjendatud
ET 69 ET
selgitust, miks ta ei ole seda teinud. ACER teavitab nimetatud selgitusest komisjoni
ning esitab selle kohta oma arvamuse.
3. ENNOH esitab ACERile arvamuse saamiseks liiduülese võrgu arengukava kavandi,
iga-aastase tööprogrammi kavandi, sealhulgas konsulteerimisprotsessi käsitleva teabe
ja teised artiklis 42 osutatud dokumendid.
Kui ACER leiab, et ENNOHi esitatud iga-aastase tööprogrammi kavand või
liiduülese võrgu arengukava kavand ei aita kaasa mittediskrimineerimisele, tõhusale
konkurentsile, turu tõhusale toimimisele ega piisavale piiriülesele ühendatusele,
esitab ACER ENNOHile ja komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse ning
soovitused kahe kuu jooksul alates programmi või kava esitamisest.
Artikkel 47
Vesinikuvõrgu haldurite piirkondlik koostöö
1. Vesinikuvõrgu haldurid teevad piirkondlikku koostööd ENNOHi raames, et aidata
kaasa artiklis 42 osutatud ülesannete täitmisele.
2. Vesinikuvõrgu haldurid parandavad töökorraldust, et tagada võrgu optimaalne
haldamine, ning tagavad liidu ühendatud vesinikusüsteemi koostalitlusvõime, et
hõlbustada kõrvutiasuvate vesinikuvõrkude haldurite vahelist äri- ja käitamisalast
koostööd.
Artikkel 48
Läbipaistvusnõuded vesinikuvõrgu halduritele
1. Vesinikuvõrgu haldurid avalikustavad üksikasjaliku teabe nende pakutavate teenuste
ja vastavate tingimuste kohta koos tehniliste andmetega, et vesinikuvõrgu
kasutajatele oleks võimaldatud tõhus juurdepääs võrgule.
2. Selleks, et tagada läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad tariifid ning
hõlbustada vesinikuvõrgu tõhusat kasutamist, avaldavad vesinikuvõrgu haldurid või
asjaomased asutused alates 1. jaanuarist 2031 täieliku teabe tariifide tuletamise,
arvestamise metoodika ja struktuuri kohta.
3. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad üksikasjalikud andmed nende võrkudes
transporditava vesiniku kvaliteedi kohta, mis võib võrgu kasutajaid mõjutada.
4. Pädevad asutused kiidavad pärast vesinikuvõrgu kasutajatega konsulteerimist heaks
vesinikuvõrgu asjaomased punktid, mille kohta tuleb teavet avaldada.
5. Vesinikuvõrgu haldurid avalikustavad käesoleva määrusega nõutava teabe alati
arukal, koguseliselt selgel ja kergesti kättesaadaval viisil ning mittediskrimineerivalt.
6. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad pakkumise ja nõudluse eel- ja järelteabe,
sealhulgas perioodilise prognoosi ja dokumenteeritud teabe. Reguleeriv asutus tagab,
et kogu selline teave avalikustatakse. Avalikustatava teabe üksikasjalikkus peab
vastama vesinikuvõrgu halduri käsutuses olevatele andmetele.
7. Asjaomased turuosalised esitavad vesinikuvõrgu halduritele käesolevas artiklis
osutatud andmed.
8. Täiendavad üksikasjad, mida on vaja, et rakendada vesinikuvõrgu haldurite
esitatavaid läbipaistvusnõudeid, sealhulgas täiendavad üksikasjad vesinikuvõrgu
ET 70 ET
haldurite esitatava teabe sisu, esitamissageduse ja vormi kohta, sätestatakse
käesoleva määruse artikli 54 lõike 1 kohaselt kehtestatud võrgueeskirjas.
Artikkel 49
Vesinikusüsteemi käsitlevate andmete säilitamine
Vesinikuvõrgu haldurid, vesinikuhoidlate haldurid ja vesinikuterminalide haldurid hoiavad
riiklike ametiasutuste, sealhulgas reguleeriva asutuse, riikliku konkurentsiasutuse ja komisjoni
jaoks viie aasta jooksul kättesaadavana kõik artiklites 31 ja 48 ning I lisa osas 4 osutatud
andmed.
Artikkel 50
Harmoneeritud standarditele vastavuse eeldus
1. Harmoneeritudstandardid või nende osad, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu
Teatajas, loetakse vastavaks nõuetele, millele on osutatud käesoleva määruse artikli
54 lõike 2 punkti b alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides või artikli 51
kohaselt välja antud rakendusaktides.
2. Komisjon teavitab sellest asjaomast Euroopa standardiorganisatsiooni ja esitab
vajaduse korral taotluse asjaomase harmoneeritud standardi ülevaatamiseks.
Artikkel 51
Ühtsed kirjeldused
Komisjonil on õigus vastu võtta rakendusakte, milles sätestatakse [uuesti sõnastatud
gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artiklis 46 sätestatud nõuete ühtsed
kirjeldused või võib need kirjeldused sätestada võrgueeskirjas vastavalt käesoleva määruse
artikli 54 lõike 2 punktile b, kui:
(a) kõnealused nõuded ei ole hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega,
mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või
(b) komisjon täheldab põhjendamatuid viivitusi taotletud harmoneeritud standardite
vastuvõtmisel või leiab, et asjakohased harmoneeritud standardid ei ole piisavad, või
(c) komisjon on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 11 lõikes 5 osutatud
menetlusega otsustanud säilitada piirangutega või kõrvaldada viited nendele
harmoneeritud standarditele või nende osadele, mis kõnealuseid nõudeid hõlmavad.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.
IV peatükk
VÕRGUEESKIRJAD JA SUUNISED
Artikkel 52
Võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmine
ET 71 ET
1. Komisjon võib artiklite 53–56 kohase volituse alusel vastu võtta rakendusakte või
delegeeritud õigusakte. Kõnealused aktid võidakse vastu võtta võrgueeskirjadena,
mis põhinevad ENTSOGi või ENNOHi väljatöötatud sõnastusettepanekutel või, kui
see on ette nähtud artikli 53 lõike 3 kohases prioriteetide nimekirjas, ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksuse ettepanekutel, mis on asjakohasel juhul välja töötatud
koostöös ENTSOGi, ENNOHi ja ACERiga artiklites 52–55 sätestatud menetluses,
või artiklis 56 sätestatud menetlusel põhinevate suunistena.
2. Võrgueeskirjade ja suunistega:
(a) tagatakse käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik minimaalne
ühtlustamistase;
(b) võetakse arvesse piirkondlikke eripärasid, kui see on asjakohane;
(c) ei minda kaugemale punktis a sätestatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust
ning
(d) neid kohaldatakse kõigi liidu ühenduspunktide ning kolmandatest riikidest
sissevoolu punktide ja neisse väljavoolu punktide suhtes.
715/2009
Artikkel 536
Võrgueeskirjade kehtestamine
uus
1. Komisjonil on õigus vastu võtta rakendusakte, et kehtestada võrgueeskirjad
järgmistes valdkondades:
(a) andmevahetus- ja arvelduseeskirjad, millega rakendatakse [uuesti sõnastatud
gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artikleid 21 ja 22
seoses koostalitlusvõime ja andmevahetusega ning siseturu toimimise
seisukohast oluliste gaasi ülekandesüsteemide, võimsuse reserveerimise
platvormide ja IT-protsesside käitamise ühtlustatud eeskirjadega;
(b) maagaasisüsteemi koostalitlusvõime eeskirjad, millega rakendatakse [uuesti
sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artikleid 9
ja 46, sealhulgas käsitletakse ühenduslepinguid, voo juhtimise eeskirju ning
gaasi koguse ja kvaliteedi mõõtmise põhimõtteid, jaotamis- ja
sobitamiseeskirju, ühtset mõõtühikute süsteemi, andmevahetust, gaasi
kvaliteeti, sealhulgas eeskirju piiriüleste piirangute haldamiseks, mis tulenevad
gaasi kvaliteedi, lõhnastamise tavade või maagaasisüsteemi segatud vesiniku
koguse erinevustest; kulude ja tulude analüüsi piiriüleste voopiirangute
kõrvaldamiseks, Wobbe indeksi järgi klassifitseerimist, leevendusmeetmeid,
biometaani takistamatu piiriülese voo tagamiseks asjakohaste gaasi
kvaliteedinäitajate minimaalseid vastuvõetavaid väärtusi (nt hapnikusisaldust),
gaasi kvaliteedi lühi- ja pikaajalist seiret, teabe esitamist ja asjaomaste
turuosaliste vahelist koostööd, aruandlust gaasi kvaliteedi kohta, läbipaistvust,
teabevahetuskorda, sealhulgas erakorraliste sündmuste korral;
ET 72 ET
(c) võimsuse jaotamise ja ülekoormusega tegelemise eeskirjad, millega
rakendatakse [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021) xxx)] artiklit 29 ja käesoleva määruse artikleid 7–10, sealhulgas
võimsuse jaotamist mõjutavate hooldustööde alase koostöö ja
võimsusarvutuste eeskirjad, võimsustoodete ja -ühikute standardimine,
sealhulgas toodete ühendamine, jaotamismetoodika, sealhulgas
enampakkumisalgoritmid, järjekord ja menetlus olemasoleva, täiendava, kindla
ja katkestatava võimsuse korral, võimsuse reserveerimise platvormid,
ülemärkimis- ja tagasiostuskeemid, lühi- ja pikaajalised kohustusliku
kasutamise põhimõtte kohased skeemid või mis tahes muu ülekoormuse
juhtimise süsteem, mis takistab liigse varuvõimsuse soetamist;
(d) tasakaalustuseeskirjad, sealhulgas võrguga seotud eeskirjad registreerimiskorra
kohta, tasakaalustamatuse eest määratavate tasude eeskirjad ja
ülekandesüsteemi haldurite süsteemide vahelise operatiivtasakaalustamise
eeskirjad, millega rakendatakse [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek
dokumendis COM(2021) xxx)] artikli 35 lõiget 5 ja käesoleva määruse
artikleid 7–10, sealhulgas võrguga seotud eeskirjad registreerimiskorra,
tasakaalustamatuse eest määratavate tasude, igapäevase tasakaalustamatuse
eest määratava tasuga seotud arveldusprotsesside ja ülekandesüsteemi haldurite
võrkude vahelise operatiivtasakaalustamise kohta;
(e) ülekande ühtlustatud tariifistruktuure käsitlevad eeskirjad, millega
rakendatakse [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021)xxx)] artikli 72 lõiget 7 ja käesoleva määruse artikleid 15–16,
gaasiülekande ühtlustatud tariifistruktuure käsitlevad eeskirjad, sealhulgas
eeskirjad võrdlushinna metoodika kohaldamise kohta, sellega seotud
konsulteerimis- ja avalikustamisnõuded ning standardvõimsustoodete
baashindade arvutamine, soodustused maagaasi veeldusjaamadele ja hoidlatele,
lubatud tulud, taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside korral
soodustuse rakendamise kord, sealhulgas ülekandesüsteemide haldurite
vaheliste hüvitamismehhanismide ühised põhimõtted.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu delegeeritud õigusakte, et
kehtestada võrgueeskirjad, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:
(a) võrgu turvalisuse ja töökindluse eeskirjad, sealhulgas võrgu talitluskindluse
eeskirjad ja töökindluse eeskirjad, millega tagatakse võrguteenuse kvaliteet;
(b) võrguühenduse eeskirjad, sealhulgas eeskirjad taastuvallikatest toodetud ja
vähese CO2 heitega gaasi tootmisüksuste ühendamise kohta, ühendustaotluste
esitamise kord;
(c) tegevuskord hädaolukordades, sealhulgas süsteemi kaitsekavad,
taastamiskavad, mõju turule, teabevahetus ja kommunikatsioon ning vahendid
ja seadmed;
(d) kauplemiseeskirjad, mis on seotud võrgule juurdepääsu teenuste osutamise
tehniliste ja operatiivaspektidega ning võrgu tasakaalustamisega;
(e) gaasivõrkude ja komponentide energiatõhusus ning energiatõhusus seoses
võrgu planeerimise ja investeeringutega, mis võimaldavad süsteemi
seisukohast kõige energiatõhusamat lahendust;
ET 73 ET
(f) piiriüleste maagaasivoogude küberturvalisuse aspektid, sealhulgas eeskirjad
ühiste miinimumnõuete, kavandamise, järelevalve, aruandluse ja kriisiohje
kohta.
3. Pärast ACERi, ENTSOGi, ENNOHi, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja teiste
asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist koostab komisjon iga kolme aasta tagant
prioriteetide nimekirja, milles esitatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkonnad, mis
kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse. Kui võrgueeskirja reguleerimisese on
otseselt seotud jaotusvõrgu käitamisega ega ole eeskätt seotud ülekandesüsteemiga,
võib komisjon kohustada ELi jaotusvõrguettevõtjate üksust koostöös ENTSOGiga
kutsuma kokku redaktsioonikomitee ning esitama ACERile võrgueeskirja
ettepaneku.
4. Komisjon palub ACERil esitada komisjonile mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei
ületa kuut kuud komisjoni taotluse saamisest, mittesiduvad raamsuunised, milles
sätestatakse selged ja objektiivsed põhimõtted, et töötada välja iga võrgueeskiri, mis
on seotud prioriteetide nimekirjas kindlaksmääratud valdkondadega. Komisjoni
taotlus võib hõlmata tingimusi, millega raamsuuniste koostamisel tuleb arvestada.
Raamsuunised peavad soodustama turgude lõimimist, mittediskrimineerimist,
tõhusat konkurentsi ja turu tõhusat toimimist. Komisjon võib suuniste esitamise
tähtaega ACERi põhjendatud taotluse alusel pikendada.
5. ACER konsulteerib ENTSOGi, ENNOHi ja teiste asjaomaste sidusrühmadega
raamsuuniste osas vähemalt kahe kuu jooksul avatud ja läbipaistval viisil.
6. ACER esitab komisjonile mittesiduvad raamsuunised, kui esitatakse asjaomane
taotlus kooskõlas lõikega 4.
7. Kui komisjon leiab, et raamsuunised ei soodusta turgude lõimimist,
mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist, võib ta
taotleda, et ACER vaataks kõnealused raamsuunised mõistliku ajavahemiku jooksul
läbi ja esitaks komisjonile uuesti.
8. Kui ACER ei esita või ei esita uuesti raamsuuniseid komisjoni poolt lõike 4 või 7
kohaselt määratud aja jooksul, koostab kõnealused raamsuunised komisjon.
9. Komisjon palub ENTSOGil või, kui see on ette nähtud lõikes 3 osutatud prioriteetide
nimekirjas, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusel koostöös ENTSOGiga esitada
ACERile mõistliku aja jooksul, mis ei ületa 12 kuud komisjoni taotluse saamisest,
ettepaneku võrgueeskirja kohta kooskõlas asjakohaste raamsuunistega.
10. ENTSOG või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koostöös ENTSOGiga, kui lõikes 3
osutatud prioriteetide nimekirjas on nii sätestatud, kutsub kokku
redaktsioonikomitee, kes osutab võrgustikule või üksusele abi võrgueeskirjade
väljatöötamise käigus. Redaktsioonikomiteesse kuuluvad ACERi, ENTSOGi,
ENNOHi ja vajaduse korral ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse esindajad ning
piiratud arv peamiste mõjutatud sidusrühmade esindajaid. ENTSOG või ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksus koostöös ENTSOGiga, kui lõike 3 kohases prioriteetide
nimekirjas on nii sätestatud, töötab välja võrgueeskirju käsitlevad ettepanekud
lõikes 1 ja 2 osutatud valdkondades, kui komisjon on esitanud taotluse vastavalt
lõikele 9.
11. ACER vaatab kavandatud võrgueeskirja läbi, et oleks tagatud, et see järgib
asjaomaseid raamsuuniseid ning aitab kaasa turgude lõimimisele,
mittediskrimineerimisele, tulemuslikule konkurentsile ja turu tõhusale toimimisele,
ning esitab läbivaadatud võrgueeskirja komisjonile kuue kuu jooksul alates
ET 74 ET
ettepaneku kättesaamise päevast. Komisjonile esitatava ettepaneku puhul võtab
ACER arvesse kõiki seisukohti, mis asjaomased osalised esitasid ettepaneku
koostamisel, mida korraldas ENTSOG või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ning
konsulteerib asjaomaste osalistega seoses komisjonile esitatava võrgueeskirja
versiooniga.
12. Kui ENTSOG või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole töötanud välja
võrgueeskirja komisjoni poolt lõike 9 kohaselt määratud ajavahemiku jooksul, võib
komisjon esitada ACERile taotluse koostada võrgueeskirja kavand asjaomase
raamsuunise alusel. ACER võib algatada täiendava konsulteerimise. ACER esitab
käesoleva lõike kohaselt koostatud võrgueeskirja kavandi komisjonile ning võib
soovitada selle vastuvõtmist.
13. Kui ENTSOG või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole võrgueeskirja välja
töötanud või kui ACER ei ole sellist lõikes 12 osutatud kavandit välja töötanud, või
lõike 11 kohaselt esitatud ACERi ettepaneku alusel võib komisjon lõikes 1 ja 2
loetletud valdkondades omal algatusel vastu võtta ühe või mitu võrgueeskirja.
14. Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks,
konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ACERi, ENTSOGi ja teiste
asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul.
15. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira komisjoni õigust võtta vastu artiklis 56
sätestatud suunised ja neid muuta. Selle kohaldamine ei piira ENTSOG võimalusi
töötada välja mittesiduvaid suuniseid, mis käsitlevad lõikes 1 ja 2 sätestatud
valdkondi, kui suunised ei ole seotud valdkonnaga, mis on hõlmatud komisjoni poolt
ENTSOGile esitatud taotlusega. ENTSOG esitab kõnealused suunised arvamuse
saamiseks ACERile ja arvestab ACERi arvamusega võimalikult suures ulatuses.
715/2009 (uus)
1. Pärast ameti, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ja teiste
asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon aasta prioriteetide
nimekirja, milles määratakse kindlaks artikli 8 lõikes 6 sätestatud valdkonnad, mis
kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse.
2. Komisjon palub ametil esitada komisjonile mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei
ületa kuut kuud, mittesiduvad raamsuunised („raamsuunised”), milles sätestatakse
selged ja objektiivsed põhimõtted artikli 8 lõike 7 kohaselt, et töötada välja iga
võrgueeskiri, mis on seotud prioriteetide nimekirjas kindlaksmääratud
valdkondadega. Kõik raamsuunised soodustavad mittediskrimineerimist, tõhusat
konkurentsi ja turu tõhusat toimimist. Komisjon võib seda ajavahemikku ameti
põhjendatud taotluse alusel pikendada.
3. Amet konsulteerib ametlikult Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega raamsuuniste osas vähemalt kahe
kuu jooksul avatud ja läbipaistval viisil.
4. Kui komisjon leiab, et raamsuunised ei soodusta mittediskrimineerimist, tõhusat
konkurentsi ega turu tõhusat toimimist, võib ta paluda, et amet vaataks raamsuunised
mõistliku ajavahemiku jooksul läbi ja esitaks need komisjonile uuesti.
5. Kui amet ei esita või ei esita uuesti komisjoni poolt lõigetes 2 või 4 määratud aja
jooksul raamsuuniseid, töötab kõnealused raamsuunised välja komisjon.
ET 75 ET
6. Komisjon palub Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikul esitada
ametile võrgueeskiri, milles järgitakse asjaomast raamsuunist, mõistliku ajavahemiku
jooksul, mis ei ületa 12 kuud.
7. Kolme kuu jooksul pärast võrgueeskirja kättesaamise päeva esitab amet Euroopa
maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule võrgueeskirja kohta põhjendatud
arvamuse; kõnealuse ajavahemiku jooksul võib amet konsulteerida ametlikult
asjaomaste sidusrühmadega.
8. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik võib võrgueeskirja ameti
arvamusest tulenevalt muuta ning esitada selle uuesti ametile.
9. Pärast seda, kui amet on veendunud, et võrgueeskiri järgib asjaomaseid
raamsuuniseid, esitab amet võrgueeskirja komisjonile ning võib soovitada selle
vastuvõtmist mõistliku ajavahemiku jooksul. Kui komisjon võrgueeskirja vastu ei
võta, põhjendab ta seda.
10. Kui Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik ei ole töötanud välja
võrgueeskirja komisjoni poolt lõikes 6 määratud ajavahemiku jooksul, võib komisjon
paluda ametil koostada võrgueeskirja kavand asjaomase raamsuunise alusel.
Võrgueeskirja kavandi koostamise käigus käesoleva lõike kohaselt võib amet
algatada täiendava konsulteerimise. Amet esitab käesoleva lõike kohaselt koostatud
võrgueeskirja kavandi komisjonile ning võib soovitada selle vastuvõtmist.
11. Komisjon võib omal algatusel, kui Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite
võrgustik või amet ei ole käesoleva artikli lõike 10 kohaselt töötanud välja
võrgueeskirja või amet ei ole käesoleva artikli lõike 10 kohaselt töötanud välja
võrgueeskirja kavandit, või käesoleva artikli lõike 9 kohaselt esitatud ameti
soovitusel võtta vastu ühe või mitu võrgueeskirja artikli 8 lõikes 6 loetletud
valdkondades.
Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks,
konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ameti, Euroopa maagaasi
ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt
kahe kuu jooksul. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse
vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 2
osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
12. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira komisjoni õigust võtta vastu artiklis 23
sätestatud suunised ja neid muuta.
uus
Artikkel 54
Vesinikuvõrgu eeskirjade kehtestamine
1. Komisjonil on õigus vastu võtta rakendusakte, et tagada ühetaolised tingimused
käesoleva määruse rakendamiseks, kehtestades läbipaistvuseeskirjade valdkonnas
võrgueeskirjad, millega rakendatakse käesoleva määruse artiklit 48, sealhulgas
täiendavad üksikasjad vesinikuvõrgu haldurite esitatava teabe sisu, esitamissageduse
ja vormi kohta, ning rakendatakse käesoleva määruse I lisa punkti 4, sealhulgas
võrgu kasutajatele võrgule tõhusaks juurdepääsuks vajaliku teabe vormi ja sisu
üksikasjad, asjakohastes punktides avaldatav teave ja ajakava üksikasjad.
ET 76 ET
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 2 osutatud
nõuandemenetlusega.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu käesolevat määrust
täiendavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestada võrgueeskirjad, mis hõlmavad
järgmisi valdkondi:
(a) vesinikuvõrkude ja komponentide energiatõhusus ning energiatõhusus seoses
võrgu planeerimise ja investeeringutega, mis võimaldavad süsteemi
seisukohast kõige energiatõhusamat lahendust;
(b) vesinikuvõrgu koostalitlusvõime eeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas
ühenduslepinguid, ühikuid, andmevahetust, läbipaistvust, teabevahetust,
teabesätteid ja koostööd asjaomaste turuosaliste vahel ning vesiniku kvaliteeti,
sealhulgas ühised spetsifikatsioonid ja standardimine, lõhnastamine, kulude ja
tulude analüüs vesiniku kvaliteedierinevustest tulenevate piiriüleste
voopiirangute kõrvaldamiseks ja aruandlus vesiniku kvaliteedi kohta;
(c) rahalise hüvitamise süsteemi eeskirjad piiriülese vesinikutaristu korral;
(d) võimsuse jaotamise ja ülekoormusega tegelemise eeskirjad, sealhulgas
võimsuse jaotamist mõjutavate hooldustööde alase koostöö ja
võimsusarvutuste eeskirjad, võimsustoodete ja -ühikute standardimine,
sealhulgas toodete ühendamine, jaotamismetoodika, sealhulgas
enampakkumisalgoritmid, järjekord ja menetlus olemasoleva, täiendava, kindla
ja katkestatava võimsuse korral, võimsuse reserveerimise platvormid,
ülemärkimis- ja tagasiostuskeemid, lühi- ja pikaajalised kohustusliku
kasutamise põhimõtte kohased skeemid või mis tahes muu ülekoormuse
juhtimise süsteem, mis takistab liigse varuvõimsuse soetamist;
(e) vesinikuvõrgule juurdepääsu ühtlustatud tariifistruktuuride eeskirjad,
sealhulgas võrdlushinna metoodika kohaldamise eeskirjad, sellega seotud
konsulteerimis- ja avaldamisnõuded ning standardvõimsustoodete baashindade
ja lubatud tulude arvutamine;
(f) ülekantud varade väärtuse ja eritasu kindlaksmääramise eeskirjad;
(g) tasakaalustuseeskirjad, sealhulgas võrguga seotud eeskirjad registreerimiskorra
kohta, tasakaalustamatuse eest määratavate tasude eeskirjad ja vesinikuvõrgu
haldurite võrkude vahelise operatiivtasakaalustamise eeskirjad, sealhulgas
võrguga seotud eeskirjad registreerimiskorra, tasakaalustamatuse eest
määratavate tasude, igapäevase tasakaalustamatuse eest määratava tasuga
seotud arveldusprotsesside ja ülekandesüsteemi haldurite võrkude vahelise
operatiivtasakaalustamise kohta;
(h) piiriüleste vesinikuvoogude küberturvalisuse aspektid, sealhulgas eeskirjad
ühiste miinimumnõuete, kavandamise, järelevalve, aruandluse ja kriisiohje
kohta.
3. Pärast ACERi, ENNOHi, ENTSOGi, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja teiste
asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist koostab komisjon iga kolme aasta tagant
prioriteetide nimekirja, milles esitatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkonnad, mis
kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse.
4. Komisjon palub ACERil esitada komisjonile mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei
ületa kuut kuud komisjoni taotluse saamisest, mittesiduvad raamsuunised, milles
sätestatakse selged ja objektiivsed põhimõtted, et töötada välja iga võrgueeskiri, mis
ET 77 ET
on seotud prioriteetide nimekirjas kindlaksmääratud valdkondadega. Komisjoni
taotlus võib hõlmata tingimusi, millega raamsuuniste koostamisel tuleb arvestada.
Raamsuunised peavad soodustama turgude lõimimist, mittediskrimineerimist,
tõhusat konkurentsi ja turu tõhusat toimimist. Komisjon võib suuniste esitamise
tähtaega ACERi põhjendatud taotluse alusel pikendada.
5. ACER konsulteerib ENNOHi, ENTSOGi ja teiste asjaomaste sidusrühmadega
raamsuuniste osas vähemalt kahe kuu jooksul avatud ja läbipaistval viisil.
6. ACER esitab komisjonile mittesiduvad raamsuunised, kui esitatakse asjaomane
taotlus kooskõlas lõikega 4.
7. Kui komisjon leiab, et raamsuunised ei soodusta turgude lõimimist,
mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist, võib ta
taotleda, et ACER vaataks kõnealused raamsuunised mõistliku ajavahemiku jooksul
läbi ja esitaks komisjonile uuesti.
8. Kui ACER ei esita või ei esita uuesti raamsuuniseid komisjoni poolt lõike 4 või 6
kohaselt määratud aja jooksul, koostab kõnealused raamsuunised komisjon.
9. Komisjon palub ENNOHil ACERile esitada mõistliku aja jooksul, mis ei ületa 12
kuud alates komisjoni taotluse saamisest, ettepaneku võrgueeskirja kohta kooskõlas
asjakohaste raamsuunistega.
10. ENNOH kutsub kokku redaktsioonikomitee, mis toetab teda võrgueeskirjade
koostamisel. Redaktsioonikomiteesse kuuluvad ACERi, ENTSOGi, ENTSO-E ja
vajaduse korral ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse esindajad ning piiratud arv
peamiste mõjutatud sidusrühmade esindajaid. ENNOH töötab lõigetes 1 ja 2 osutatud
valdkondades välja võrgueeskirjade ettepanekud.
11. ACER vaatab kavandatud võrgueeskirja läbi, et oleks tagatud, et see järgib
asjaomaseid raamsuuniseid ning aitab kaasa turgude lõimimisele,
mittediskrimineerimisele, tulemuslikule konkurentsile ja turu tõhusale toimimisele,
ning esitab läbivaadatud võrgueeskirja komisjonile kuue kuu jooksul alates
ettepaneku kättesaamise päevast. Läbivaadatud võrgueeskirja puhul võtab ACER
arvesse kõiki seisukohti, mis asjaomased osalised esitasid ettepaneku koostamisel,
mida korraldas ENNOH, ning konsulteerib asjaomaste osalistega seoses komisjonile
esitatava läbivaadatud versiooniga.
12. Kui ENNOH ei ole töötanud välja võrgueeskirja komisjoni poolt lõike 9 kohaselt
määratud ajavahemiku jooksul, võib komisjon esitada ACERile taotluse koostada
võrgueeskirja kavand asjaomase raamsuunise alusel. Võrgueeskirja kavandi
koostamise käigus käesoleva lõike kohaselt võib ACER algatada täiendava
konsulteerimise. ACER esitab käesoleva lõike kohaselt koostatud võrgueeskirja
kavandi komisjonile ning võib soovitada selle vastuvõtmist.
13. Kui ENNOH ei ole töötanud välja võrgueeskirja või ACER ei ole välja töötanud
lõikes 12 osutatud võrgueeskirja kavandit, võib komisjon omal algatusel või ACERi
ettepanekul vastavalt lõikele 11 lõigetes 1 ja 2 loetletud valdkondades vastu võtta
ühe või mitu võrgueeskirja.
14. Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks,
konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ACERi, ENNOHi, ENTSOGi ja
teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul.
15. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira komisjoni õigust võtta vastu artiklis 56
sätestatud suunised ja neid muuta. Selle kohaldamine ei piira ENNOHi võimalusi
ET 78 ET
töötada välja mittesiduvaid suuniseid, mis käsitlevad lõikes 1 ja 2 sätestatud
valdkondi, kui suunised ei ole seotud valdkonnaga, mis on hõlmatud komisjoni poolt
ENNOHile esitatud taotlusega. ENNOH esitab kõnealused suunised arvamuse
saamiseks ACERile ja arvestab ACERi arvamusega võimalikult suures ulatuses.
715/2009 (uus)
Artikkel 557
Võrgueeskirjade muutmine
1. Artikli 6 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade muudatusettepanekuid võivad
ametile esitada isikud, kes on tõenäoliselt kõnealusest võrgueeskirjast huvitatud,
sealhulgas Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik,
ülekandesüsteemi haldurid, võrgu kasutajad ja tarbijad. Amet võib
muudatusettepanekuid esitada ka omal algatusel.
2. Amet konsulteerib kõikide sidusrühmadega vastavalt määruse (EÜ) nr 713/2009
artiklile 10. Nimetatud menetlust järgides võib amet esitada komisjonile põhjendatud
muudatusettepanekuid, selgitades, kuidas kõik ettepanekud on kooskõlas käesoleva
määruse artikli 6 lõikes 2 sätestatud võrgueeskirjade eesmärkidega.
3. Komisjon võib ameti ettepanekuid arvestades võtta vastu artikli 6 kohaselt
vastuvõetud ükskõik millise võrgueeskirja muudatusi. Kõnealused meetmed, mille
eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse
vastu vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
4. Tehtud muudatusettepanekute kaalumine artikli 28 lõikes 2 sätestatud korras piirdub
üksnes kavandatud muudatusega seotud aspektide kaalumisega. Kõnealused
muudatusettepanekud ei piira muude komisjoni poolt kavandatavate muudatuste
tegemist.
uus
1. Komisjonil on õigus muuta võrgueeskirju artikli 53 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 54
lõigetes 1 ja 2 loetletud valdkondades ning vastavalt nimetatud artiklites sätestatud
asjakohasele menetlusele.
2. Võrgueeskirjade muutmiseks võivad ACERile muudatusettepanekuid esitada isikud,
kes on tõenäoliselt huvitatud artiklite 52–55 alusel vastu võetud võrgueeskirjast,
sealhulgas ENTSOG, ENNOH, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, reguleerivad
asutused, ülekandesüsteemi haldurid, jaotussüsteemi haldurid, võrgu kasutajad ja
tarbijad. ACER võib muudatusettepanekuid esitada ka omal algatusel.
3. ACER võib esitada komisjonile põhjendatuid muudatusettepanekuid, selgitades,
kuidas on ettepanekud kooskõlas käesoleva määruse artiklis 52 sätestatud
võrgueeskirjade eesmärkidega. Kui ACERi hinnangul on muudatusettepanek
vastuvõetav või kui tegu on ACERi enda muudatusettepanekuga, siis konsulteerib ta
kõikide sidusrühmadega vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 14.
ET 79 ET
715/2009
Artikkel 5623
Suunised
1. Vajaduse korral täpsustatakse suunistes, millega tagatakse käesoleva määruse
eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase, ka järgmised asjaolud:
uus
1. Komisjonil on õigus vastu võtta käesolevas artiklis loetletud valdkondi käsitlevaid
siduvaid suuniseid.
2. Komisjonil on õigus võtta vastu suuniseid nendes valdkondades, kus sellise õigusakti
väljatöötamine võiks põhineda ka artikli 53 ja 54 kohasel võrgueeskirjade
menetlusel. Kõnealused suunised võetakse vastu kas delegeeritud õigusaktidena või
rakendusaktidena sõltuvalt sellest, millised õigused on komisjonile käesoleva
määrusega selleks ette nähtud.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu käesolevat määrust
täiendavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestada suunised, mis hõlmavad järgmisi
valdkondi:
715/2009 (kohandatud)
uus
(a) kolmandate isikute juurdepääsu teenuseid käsitlevad üksikasjad, kaasa arvatud
kõnealuste teenuste olemus, kestus ja muud nõuded, kooskõlas artiklitega
5–7 14 ja 15;
(b) võimsuse jaotamise mehhanismi ja lepingutega ülekoormamise korral
kohaldatava ülekoormusega tegelemise korra aluspõhimõtete üksikasjad
kooskõlas artiklitega 916 ja 1017;
(c) võrgu kasutajate jaoks võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajaliku teabe
edastamise üksikasjad ning vajalike tehniliste andmete määratluse ja
läbipaistvusnõuete kõigi asjaomaste punktide määratluse üksikasjad, kaasa
arvatud teave, mis tuleb avaldada kõigi asjaomaste punktide kohta, ning
kõnealuse teabe avalikustamise ajakava kooskõlas artiklitega 3018 ja 3119;
(d) maagaasi piiriülese kauplemisega seotud tariifimetoodika üksikasjad kooskõlas
käesoleva määruse artiklitega 15 ja 1613;
(e) üksikasjad artikli 238 lõikes 6 loetletud valdkondade kohta.
uus
4. Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 63 vastu võtta delegeeritud õigusakte, et
muuta käesoleva määruse I lisas sätestatud suuniseid.
ET 80 ET
5. Kui komisjon suunised vastu võtab või neid muudab, konsulteerib ta ACERi,
ENTSOGi, ENNOHi, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja kui see on asjakohane,
muude sidusrühmadega.
715/2009
Komisjon konsulteerib sel eesmärgil ameti ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi
haldurite võrgustikuga.
6. Suunised lõike 1 punktides a, b ja c loetletud küsimuste kohta on sätestatud I lisas
seoses ülekandesüsteemi halduritega.
Komisjon võib vastu võtta suuniseid käesoleva artikli lõikes 1 loetletud küsimuste
kohta ja muuta selle punktides a, b ja c osutatud suuniseid. Kõnealused meetmed,
mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda,
võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrolliga
regulatiivmenetlusele.
7. Käesoleva määruse alusel vastu võetud suuniste kohaldamisel ja muutmisel võetakse
arvesse erinevusi riiklike gaasisüsteemide vahel ja seetõttu ei tohi nõuda ühenduse
tasemel ühtseid üksikasjalikke tingimusi kolmandate isikute juurdepääsu kohta. Need
võivad siiski määratleda miinimumnõuded, mis tuleb täita selleks, et saavutada
maagaasi siseturu jaoks vajalikud mittediskrimineerivad ja läbipaistvad
juurdepääsutingimused võrgule, mida võib seejärel kohaldada riiklike gaasivõrkude
vahel esinevaid erinevusi arvestades.
715/2009 (kohandatud)
uus
Artikkel 25
Teabe esitamine
Liikmesriigid ja reguleerivad asutused esitavad taotluse korral komisjonile kogu teabe, mis on
vajalik artikli 23 täitmiseks.
Komisjon määrab mõistliku tähtaja, mille jooksul teave tuleb edastada, võttes arvesse nõutava
teabe keerukust ja teabevajaduse kiireloomulisust.
Artikkel 5726
Liikmesriikide õigus sätestada üksikasjalikumad meetmed
Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust säilitada või kehtestada meetmeid, mis
sisaldavad üksikasjalikumaid sätteid, kui käesolevas määruses , artiklis 56 osutatud
suunistes või artiklites 52–55 osutatud võrgueeskirjades esitatud sätted, kui kõnealused
meetmed on kooskõlas liidu õigusega või artiklis 23 osutatud suunistes esitatud sätted.
Artikkel 58
Teabe esitamine ja konfidentsiaalsus
ET 81 ET
1. Liikmesriigid ja reguleerivad asutused esitavad taotluse korral komisjonile teabe, mis
on vajalik , et tagada käesoleva määruse, sealhulgas selle alusel vastu võetud
suuniste ja võrgueeskirjade täitmine artikli 23 täitmiseks .
2. Komisjon määrab mõistliku tähtaja, mille jooksul teave tuleb edastada, võttes arvesse
nõutava teabe keerukust ja kiireloomulisust ja teabevajaduse kiireloomulisust.
uus
3. Kui asjaomane liikmesriik või reguleeriv asutus ei esita teavet komisjoni kehtestatud
tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda kogu käesoleva määruse täitmise tagamiseks
vajalikku teavet vahetult asjaomastelt ettevõtjatelt.
Ettevõtjale teabenõude saatmisega samal ajal edastab komisjon nõude koopia selle
liikmesriigi reguleerivatele asutustele, mille territooriumil on ettevõtja asukoht.
4. Teabenõudes märgib komisjon nõude õigusliku aluse, teabe esitamise tähtaja, nõude
eesmärgi, samuti artikli 59 lõikes 2 ettenähtud karistused ebaõige, ebatäieliku või
eksitava teabe esitamise eest.
5. Nõutava teabe esitajateks on ettevõtjate omanikud või omanike esindajad ning
juriidiliste isikute puhul neid seaduse või põhikirja alusel esindama volitatud
füüsilised isikud. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma
kliendi nimel, klient jääb täielikult vastutavaks selle eest, et ei esitataks ebatäielikku,
ebaõiget või eksitavat teavet.
6. Kui ettevõtja ei esita nõutud teavet komisjoni määratud tähtaja jooksul või annab
puudulikku teavet, nõuab komisjon teabe esitamist oma otsusega. Otsuses
täpsustatakse, mis teavet nõutakse, ja määratakse kindlaks asjakohane tähtaeg, mille
jooksul see tuleb esitada. Selles märgitakse artikli 59 lõikega 2 ettenähtud karistused.
Otsuses teavitatakse ka õigusest anda otsus läbivaatamiseks Euroopa Liidu Kohtule.
Samal ajal saadab komisjon koopia oma otsusest selle liikmesriigi reguleerivatele
asutustele, kelle territooriumil on isiku elukoht või ettevõtja asukoht.
7. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet kasutatakse üksnes käesoleva määruse täitmise
tagamiseks.
Komisjon ei avalikusta käesoleva määruse alusel saadud teavet, mille suhtes
kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust.
715/2009
Artikkel 5927
Karistused
uus
1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva
määruse, artiklite 52–56 kohaselt vastuvõetud võrgueeskirjade ja suuniste ning
käesoleva määruse I lisas sätestatud suuniste rikkumise korral, ning võtavad kõik
nende rakendamise tagamiseks vajalikud meetmed. Kehtestatud karistused peavad
olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni
ET 82 ET
viivitamata nimetatud eeskirjadest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata
nende hilisematest muudatustest.
2. Komisjon võib oma otsusega määrata ettevõtjatele trahve, mis ei ületa 1 % eelmise
majandusaasta kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu annavad
ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet, vastates artikli 58 lõike 4 alusel esitatud
nõudele, või ei esita teavet tähtaja jooksul, mis on ette nähtud artikli 58 lõike 6
esimese lõigu alusel vastuvõetud otsusega. Trahvisumma määramisel võtab komisjon
arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete täitmata jätmisega seotud
rikkumise raskust.
3. Lõike 1 alusel määratud karistused ja lõike 2 alusel tehtud otsused ei ole oma
olemuselt kriminaalõiguslikud.
715/2009
1 Parandus, ELT L 309,
24.11.2009, lk 87
1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva
määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete
kohaldamise tagamiseks. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad määruse (EÜ) nr 1775/2005
sätetele vastavatest eeskirjadest komisjonile 1. juuliks 2006 ja teavitavad viivitamata
komisjoni nende edaspidistest muudatustest. è1 Nad teatavad komisjonile sätetest,
mis ei vasta määruse (EÜ) nr 1775/2005 sätetele, hiljemalt 3. märtsiks 2011 ja
teavitavad viivitamata nende edaspidistest muudatustest. ç
2. Lõike 1 alusel määratud karistused ei ole oma olemuselt kriminaalõiguslikud.
V peatükk
Lõppsätted
uus
Artikkel 60
Uus maagaasi- ja vesinikutaristu
1. Olulise uue maagaasitaristu, st ühendustorud, maagaasi veeldusjaamad ja hoidlad
võib taotluse korral kindlaksmääratud ajaks vabastada käesoleva määruse ning
[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi] artiklite 28, 27, 29 ja 54 ning artikli 72 lõigete 7 ja
9 ning artikli 73 lõike 1 sätete kohaldamisest. Olulise uue vesinikutaristu, st
ühendustorud, vesinikuterminalid ja maa-alused vesinikuhoidlad võib taotluse korral
kindlaksmääratud ajaks vabastada [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi] artiklite 62, 31,
32 ja 33 ning käesoleva määruse artikli 15 sätete kohaldamisest. Kehtivad järgmised
tingimused:
(a) investeeringuga suurendatakse gaasi- või vesinikuvarustuse konkurentsi ning
parandatakse varustuskindlust;
(b) investeeringuga aidatakse kaasa CO2 heite vähendamisele;
ET 83 ET
(c) investeeringul on niisugune riskitase, et seda ei tehtaks, kui nimetatud vabastus
ei kehtiks;
(d) taristu omanik on füüsiline või juriidiline isik, kes on vähemalt õigusliku vormi
poolest eraldatud nendest süsteemihalduritest, kelle võrgus seda taristut
ehitatakse;
(e) selle taristu kasutajatelt võetakse tasu ning
(f) vabastus ei kahjusta konkurentsi asjaomastel turgudel, mida investeering
tõenäoliselt mõjutab, gaasi siseturu tõhusat toimimist, asjaomaste reguleeritud
võrkude tõhusat toimimist, CO2 heite vähendamist ega liidu varustuskindlust.
Nende tingimuste hindamisel tuleks arvesse võtta energiasolidaarsuse põhimõtet.
Riiklikud ametiasutused peaksid arvesse võtma olukorda teises mõjutatud
liikmesriigis ning kaaluma võimalikku negatiivset mõju ja kasulikku mõju riigi
territooriumil.
2. Lõike 1 kohast vabastust kohaldatakse ka olemasoleva taristu võimsuse olulise
suurenemise korral ning sellise taristu ümberehituse korral, mis võimaldab uute
taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tarneallikate
kasutuselevõttu.
3. Reguleeriv asutus võib teha igal üksikjuhul eraldi otsuse lõigetes 1 ja 2 nimetatud
vabastuse kohta.
Enne vabastust käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib reguleeriv asutus või
kohasel juhul kõnealuse liikmesriigi muu pädev asutus
(a) nende liikmesriikide reguleerivate asutustega, kelle turge uus taristu
tõenäoliselt mõjutab, ning
(b) kolmandate riikide asjakohaste asutustega, kui asjaomane taristu on ühendatud
liidu võrguga liikmesriigi jurisdiktsiooni alusel ning see saab alguse ühest või
mitmest kolmandast riigist või lõpeb ühes või mitmes kolmandas riigis.
Kui konsulteeritavad kolmanda riigi asutused konsulteerimiskutsele mõistliku aja või
ettenähtud kuni kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul ei vasta, võib asjaomane
reguleeriv asutus vajaliku otsuse vastu võtta.
4. Kui kõnealune taristu asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, võib ACER
esitada asjaomaste liikmesriikide reguleerivatele asutustele nõuandva arvamuse kahe
kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane nimetatud reguleeriva asutuse
vabastustaotluse kätte sai. Seda arvamust võib kasutada nende otsuse alusena.
Kui kõik asjaomased reguleerivad asutused jõuavad vabastustaotluse osas
kokkuleppele kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane nimetatud reguleeriva
asutus vabastustaotluse kätte sai, teavitavad nad ACERit oma otsusest. Kui
asjaomane taristu on liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline ülekandetoru, võib riiklik
reguleeriv asutus või kohasel juhul selle liikmesriigi muu pädev asutus, kus asub
liikmesriikide võrkude esimene ühenduspunkt, enne vabastusotsuse vastuvõtmist
konsulteerida kõnealuse kolmanda riigi asjakohase asutusega, et tagada asjaomase
taristu suhtes käesoleva määruse järjekindel kohaldamine kõnealuse liikmesriigi
territooriumil ja kui see on asjakohane, kõnealuse liikmesriigi territoriaalmeres. Kui
konsulteeritav kolmanda riigi asutus konsulteerimiskutsele mõistliku aja või
ettenähtud kuni kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul ei vasta, võib asjaomane
reguleeriv asutus vajaliku otsuse vastu võtta.
ET 84 ET
ACER täidab käesoleva artikliga liikmesriikide asjaomastele reguleerivatele
asutustele pandud ülesandeid:
(a) juhul, kui kõik asjaomased reguleerivad asutused ei ole jõudnud kokkuleppele
kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane nimetatud reguleeriv asutuse
vabastustaotluse kätte sai või
(b) asjaomaste reguleerivate asutuste ühise taotluse alusel.
Kõik reguleerivad asutused võivad taotleda ühiselt, et kolmanda lõigu punktis a
viidatud ajavahemikku pikendataks kõige rohkem kolme kuu võrra.
5. Enne otsuse tegemist konsulteerib ACER asjaomaste reguleerivate asutuste ja
taotlejatega.
6. Vabastus võib kehtida uue taristu või märkimisväärselt suurendatud võimsusega
olemasoleva taristu kogu võimsuse või selle osa suhtes.
Vabastusotsuse tegemisel kaalutakse igal üksikjuhul eraldi, kas on vaja kehtestada
vabastuse kestuse ja taristule mittediskrimineeriva juurdepääsu tingimused.
Kõnealuste tingimuste üle otsustamisel võetakse eelkõige arvesse ehitusega saadavat
lisavõimsust ja olemasoleva võimsuse muutmist, projekti tähtaega ja liikmesriigis
valitsevaid tingimusi.
Enne vabastuse andmist teeb reguleeriv asutus otsuse võimsuse juhtimise ja
jaotamise eeskirjade ja mehhanismide kohta. Nende eeskirjadega nähakse ette, et
kõiki potentsiaalseid taristu kasutajaid kutsutakse üles teatama enne uue taristu
võimsuse jaotamist oma huvist võimsust omandada, sealhulgas oma tarbeks.
Reguleeriv asutus nõuab, et ülekoormuse juhtimise eeskirjades sätestataks kohustus
pakkuda kasutamata võimsust turul ning et taristu kasutajatel oleks õigus omandatud
võimsusega järelturul kaubelda. Lõike 1 punktides a, b ja e osutatud kriteeriumide
hindamisel võtab reguleeriv asutus arvesse võimsuse jaotamise tulemusi.
Vabastusotsus ja sealhulgas kõik käesoleva lõike teises lõigus osutatud tingimused
peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja need avaldatakse.
7. Analüüsides, kas oluline uus taristu peaks lõike 1 punkti a kohaselt parandama
varustuskindlust, kaalub asjaomane asutus, mil määral peaks uus taristu eeldatavasti
parandama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1938 20 tulenevate
kohustuste täitmist liikmesriikide poolt nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil.
8. Liikmesriigid võivad sätestada, et vastavalt olukorrale esitab reguleeriv asutus või
ACER ametliku otsuse tegemiseks liikmesriigi asjaomasele asutusele oma arvamuse
vabastustaotluse kohta. See arvamus avaldatakse koos otsusega.
9. Reguleeriv asutus edastab komisjonile kõikide vabastustaotluste koopiad kohe pärast
nende saamist. Pädev asutus saadab vabastusotsuse teate koos otsusega seotud
asjakohase teabega kohe komisjonile. Komisjonile võib teabe esitada koondkujul,
mis võimaldab tal vabastusotsust hinnata. Eelkõige peab teave sisaldama järgmist:
(a) üksikasjalikud põhjendused, millele tuginedes reguleeriv asutus või liikmesriik
andis vabastuse või ei andnud vabastust, koos viitega lõike 1 asjakohasele
20
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb
gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010
(ELT L 280, 28.10.2017, lk 1).
ET 85 ET
punktile või asjakohastele punktidele, millel selline otsus põhineb, sealhulgas
finantsteave, mis põhjendab vabastust;
(b) analüüs, mis on tehtud vabastuse andmise mõju kohta konkurentsile ja siseturu
tõhusale toimimisele;
(c) põhjendused seoses vabastuse kestusega ja taristu koguvõimsuse osaga, mille
osas vabastus antakse;
(d) ühendustoruga seotud vabastuse puhul asjaomaste reguleerivate asutustega
konsulteerimise tulemused;
(e) taristu panus tarneallikate mitmekesistamisse.
10. Komisjon võib 50 tööpäeva jooksul alates lõikes 7 nimetatud teatise saamise päevast
otsustada taotleda teavitavatelt asutustelt vabastuse andmise otsuse muutmist või
tühistamist. 50 tööpäeva pikkust ajavahemikku võib pikendada veel täiendavalt
50 tööpäeva võrra, kui komisjon taotleb lisateavet. Kõnealune lisatähtaeg algab
täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Esialgset tähtaega võib ka
pikendada, kui sellega nõustuvad nii komisjon kui ka teavitavad asutused.
Kui taotletud teavet ei esitata taotluses ettenähtud aja jooksul, loetakse teatis
tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppu on seda tähtaega
komisjoni ja reguleeriva asutuse ühisel nõusolekul pikendatud või kui reguleeriv
asutus on komisjonile teatanud nõuetekohaselt põhjendatud teadaandes, et ta käsitleb
teatist lõplikuna.
Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsuse vabastusotsuse muutmise või tühistamise
kohta ühe kuu jooksul ja teatab sellest komisjonile.
Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
Kui komisjon kiidab vabastusotsuse heaks, kaotab see vabastus mõju:
(a) kaks aastat pärast otsuse vastuvõtmist, kui taristu ehitamist ei ole veel
alustatud,
(b) viis aastat pärast otsuse vastuvõtmist, kui taristut ei ole selle aja jooksul
kasutusele võetud, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab, et viivitus on
tingitud olulistest takistustest, mis ei ole selle isiku kontrolli all, kellele
vabastus on antud.
11. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu delegeeritud õigusakte, et
kehtestada suuniseid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmiseks ning
käesoleva artikli lõigete 3, 6, 8 ja 9 kohaldamise korra kohta.
715/2009 (kohandatud)
uus
Artikkel 6128
Komiteemenetlus
1. 1. Komisjoni abistab direktiivi 2009/73/EÜ [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi
(ettepanek dokumendis COM(2021) xxx)] artikli artikli 8451 alusel loodud
komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
ET 86 ET
uus
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
715/2009
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1
kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
1999/2018 artikkel 50
---
715/2009 (kohandatud)
uus
Artikkel 6230
Erandid ja vabastused
Käesolevat määrust ei kohaldata:
(a) liikmesriikides asuvatele maagaasi ülekandesüsteemidele [uue
gaasidirektiivi] artiklis 80 direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 49 kehtestatud erandite
kehtivusaja jooksul;
(b) peamise uue infrastruktuuri, nimelt ühendustorude, maagaasi veeldusjaamade
ja hoidlate ning olemasoleva infrastruktuuri märkimisväärse võimsuse suurenemise
ning infrastruktuuri sellise ümberehituste suhtes, mis võimaldab uute gaasi
tarneallikate kasutuselevõttu direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõigete 1 ja 2 kohaselt
ning mille suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi artiklite 9, 14, 32, 33, 34 või
artikli 41 lõigete 6, 8 ja 10 sätteid, tingimusel et nende suhtes ei kohaldata käesolevas
lõigus osutatud sätteid, välja arvatud käesoleva määruse artikli 19 lõiget 4, või
(c) maagaasi ülekandesüsteemidele, mille suhtes on direktiivi 2009/73/EÜ artikli
48 kohaselt kehtestatud erand.
Seoses esimese lõigu punktiga a, võivad direktiivi 2009/73/EÜ artikli 49 alusel erandi saanud
liikmesriigid taotleda komisjonilt ajutise erandi kehtestamist käesoleva määruse kohaldamise
vabastuse saamiseks kuni kaheaastaseks perioodiks alates kuupäevast, mil käesolevas punktis
osutatud erandi kehtivus lõpeb.
uus
Artikkel 63
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel.
ET 87 ET
2. Artiklites 16, 28, 53, 54, 56 ja 60 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte
antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 16, 28, 53, 54, 56 ja 60 osutatud
volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse
otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast
selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval.
See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artiklite 16, 28, 53, 54, 56 ja 60 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub
üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast
õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes
vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist
komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu
algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 64
Otsuse (EL) 2017/684 muudatus
Otsuses (EL) 2017/684 sätestatud kohustust teatada valitsustevahelistest kokkulepetest
gaasiga seotud energiavaldkonnas tõlgendatakse selliselt, et see hõlmab valitsustevahelisi
kokkuleppeid, mis käsitlevad vesinikku, sealhulgas vesinikuühendeid nagu ammoniaak ja
vedelad orgaanilised vesinikukandjad.
Artikkel 65
Määruse (EL) 2019/942 muudatused
Määrust (EL) 2019/942 muudetakse järgmiselt.
(1) Artikli 2 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) esitab põhivõrguettevõtjatele ja ülekandesüsteemihalduritele, ENTSO-E-le,
ENTSOGile, Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustikule (ENNOH), ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksusele, piirkondlikele koordineerimiskeskustele, määratud
elektriturukorraldajatele ning maagaasi ülekandesüsteemi haldurite, maagaasi
veeldusjaamade haldurite, gaasi- või vesinikuhoidlate haldurite või
vesinikuvõrgu haldurite asutatud üksustele adresseeritud arvamusi ja soovitusi;“
(2) Artikli 3 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„ACERi taotluse korral teevad reguleerivad asutused, ENTSO-E, ENTSOG,
ENNOH, piirkondlikud koordineerimiskeskused, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus,
põhivõrguettevõtjad, vesinikuvõrgu haldurid, määratud elektriturukorraldajad ning
maagaasi ülekandesüsteemi haldurite, maagaasi veeldusjaamade haldurite,
gaasi- või vesinikuhoidlate haldurite või vesinikuterminalide haldurite asutatud
üksused ACERile kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik ACERi käesolevast
määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, välja arvatud juhul, kui ACER on seda
teavet juba küsinud ja selle saanud.“
ET 88 ET
(3) Artikli 4 lõiked 1 ja 2 ning lõike 3 punktid a ja b asendatakse järgmisega:
˜„1. ACER esitab komisjonile arvamuse vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 29
lõikele 2 ENTSO-E, vastavalt [gaasimääruse] artikli 22 lõikele 2 ENTSOGi,
vastavalt [gaasimääruse] artikli 40 lõikele 5 ENNOHi ning vastavalt määruse
(EL) 2019/943 artikli 53 lõikele 3 ja [gaasimääruse] artikli 37 lõikele 4 ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirja kavandi, liikmete nimekirja ja töökorra
kavandi kohta.“
„2. ACER jälgib vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 32 ENTSO-E ülesannete
täitmist, vastavalt [gaasimääruse] artiklile 24 ENTSOGi ülesannete täitmist ,
vastavalt [gaasimääruse] artiklile 46 ENNOHi ülesannete täitmist] ning määruse
(EL) 2019/943 artiklis 55 ja [gaasimääruse] artiklis 38 sätestatud ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesannete täitmist.“
˜„3. ACER võib esitada arvamuse
a) võrgueeskirja kavandi kohta ENTSO-E-le vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli
30 lõike 1 punktile a, ENTSOGile vastavalt [gaasimääruse (ettepanek dokumendis
COM(2021) xxx)] artikli 23 lõikele 2 ja ENNOHile vastavalt [gaasimäärus] artiklile
XX;“
„b) ENTSO-E-le vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 32 lõikele 2, ENTSOGile
vastavalt [uuesti sõnastatud gaasimääruse (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]
artikli 24 lõikele 2 ja ENNOHile vastavalt [uuesti sõnastatud gaasimääruse
(ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 43 lõikele 2 liiduülese võrgu
arengukava projekti ja muude asjakohaste dokumentide kohta, millele on osutatud
määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõikes 1, [uuesti sõnastatud gaasimääruse
(ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 23 lõikes 3 ja artikli 42 lõikes 1,
võttes seejuures arvesse mittediskrimineerimise, tõhusa konkurentsi ning
elektrienergia ja maagaasi siseturgude tõhusa ja turvalise toimimise eesmärke;“
(4) Artikli 4 lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:
„6. Asjaomased reguleerivad asutused teevad koostööd eesmärgiga selgitada ühiselt
välja juhtumid, kus ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ENTSO-E, ENTSOG,
ENNOH, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ja piirkondlikud
koordineerimiskeskused ei täida liidu õigusest tulenevaid kohustusi, ning võtavad
vajalikke meetmeid, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1
punktis c ja artikli 62 lõike 1 punktis f või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi
(ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 72 lõike 1 punktis e.
ACER avaldab ühe või mitme reguleeriva asutuse taotlusel või omal algatusel
põhjendatud arvamuse ning samuti soovituse ENTSO-E-le, ENTSOGile, Euroopa
vesinikuvõrgu haldurite võrgustikule, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusele või
piirkondlikele koordineerimiskeskustele nende kohustuste täitmise kohta.“;
„7. Kui ACERi põhjendatud arvamuses leitakse, et on võimalik, et ENTSO-E,
ENTSOG, Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik, ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksus või piirkondlik koordineerimiskeskus on oma
kohustused täitmata jätnud, võtavad asjaomased reguleerivad asutused ühehäälselt
vastu kooskõlastatud otsuse, määrates kindlaks, kas asjaomased kohustused on
täitmata jäetud, ning määrata asjakohasel juhul kindlaks meetmed, mida ENTSO-E,
ENTSOG, ENNOH, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus või piirkondlik
koordineerimiskeskus peab täitmata jätmise heastamiseks võtma. Kui reguleerivad
asutused jätavad kooskõlastatud otsuse nelja kuu jooksul ACERi põhjendatud
ET 89 ET
arvamuse saamise kuupäevast ühehäälselt vastu võtmata, saadetakse asi ACERile
otsuse tegemiseks vastavalt artikli 6 lõikele 10.“;
„8. Kui ENTSO-E, ENTSOG, ENNOH, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus või
piirkondlik koordineerimiskeskus ei ole kolme kuu jooksul heastanud oma
kohustuste täitmata jätmist, mis tuvastati vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6 või 7,
või kui üksuse asukohariigi reguleeriv asutus ei ole kohustuste täitmise tagamiseks
meetmeid võtnud, esitab ACER kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1
punktiga c ja artikli 62 lõike 1 punktiga f või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi
(ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 74 lõike 1 punktiga d
reguleerivale asutusele soovituse meetmete võtmiseks, et tagada ENTSO-E,
ENTSOGi, ENNOHi, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse või piirkondliku
koordineerimiskeskuse kohustuste täitmine, ning teavitab komisjoni.“;
(5) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1. ACER osaleb võrgueeskirjade väljatöötamises vastavalt määruse (EL) 2019/943
artiklile 59 ja määruse (EÜ) nr 715/2009[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi
(ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artiklitele 53 ja 54 6 ning suuniste
väljatöötamises vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 61 lõikele 6 ja [uuesti
sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 56
lõikele 5. ACER teeb eelkõige järgmist:
a) esitab komisjonile mittesiduvad raamsuunised, kui seda temalt taotletakse
määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõike 4 alusel või määruse (EÜ)
nr 715/2009[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021)xxx)] artikli 6 lõike 253 lõike 4 või artikli 54 lõike 4 alusel.
ACER vaatab mittesiduvad raamsuunised läbi ning esitab need uuesti
komisjonile, kui seda taotletakse määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõike 7 või
määruse (EÜ) nr 715/2009[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek
dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 6 lõike 453 lõike 7 või artikli 54 lõike 7
kohaselt;
(b) esitab ENTSOG-le põhjendatud arvamuse võrgueeskirja kohta määruse (EÜ)
nr 715/2009 artikli 6 lõike 7 kohaselt;
bc) vaatab võrgueeskirja läbi vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõikele 11
või ja[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 53 lõikele 11 või artikli 54
lõikele 11 6 lõikele 9. Komisjonile esitatavas ettepanekus võtab ACER arvesse
kõikide osaliste seisukohti läbivaadatud võrgueeskirja ettepaneku koostamise
käigus, mida korraldas ENTSO-E, ENTSOG, ENNOH või ELi
jaotusvõrguettevõtjate üksus, ning konsulteerib komisjonile esitatava versiooni
üle ametlikult asjaomaste sidusrühmadega. Selleks võib ACER kasutada
vajaduse korral komiteed, mis on loodud võrgueeskirjade alusel. ACER annab
konsultatsioonide tulemustest komisjonile aru. Seejärel esitab ACER
läbivaadatud võrgueeskirja komisjonile vastavalt määruse (EL) 2019/943
artikli 59 lõikele 11 või ja[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek
dokumendis COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 53 lõikele 11
või artikli 54 lõikele 11 6 lõikele 9. Kui ENTSO-E, ENTSOG, ENNOH või
ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole võrgueeskirja välja töötanud, koostab
ACER võrgueeskirja kavandi ja esitab selle komisjonile, kui seda temalt
ET 90 ET
taotletakse määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõike 12 või määruse (EÜ) nr
715/2009[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021)xxx)] artikli 6 lõike 10 53 lõike 12 või artikli 54 lõike 12 alusel;
cd) esitab komisjonile põhjendatud arvamuse kooskõlas määruse (EL) 2019/943
artikli 32 lõikega 1 või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek
dokumendis COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 9 lõikega
124 lõikega 1 või artikli 46 lõikega 2, kui ENTSO-E, ENTSOG, ENNOH või
ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole rakendanud võrgueeskirja, mis on välja
töötatud määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1punkti a või [uuesti
sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõike 223 lõike 1 või
artikli 42 lõike1 punkti a kohaselt, või võrgueeskirja, mis on kehtestatud
vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõigetele 3–12 võija [uuesti
sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 53 lõigetes 3–12 või
artikli 54 lõigetes 3–12) artikli 6 lõigetele 1–10, kuid mida komisjon ei ole
vastu võtnud vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõikele 13 võija
[uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 53 lõikele 13 või artikli
54 lõikele 13) artikli 6 lõikele 11;
de) jälgib ning analüüsib komisjoni poolt vastavalt määruse (EL) 2019/943
artiklile 59 ja vastavalt [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek
dokumendis COM(2021)xxx)]määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklileartiklitele
53 ja 54 6 vastu võetud võrgueeskirjade ja vastavalt määruse (EL) 2019/943
artiklile 61 ning [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021)xxx)] artiklile 56 vastu võetud suuniste rakendamist ning nende
mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada
turgude lõimimist ning saavutada mittediskrimineerimine, tõhus konkurents ja
turu tõhus toimimine, ning esitab asjakohase aruande komisjonile.
(6) Artikli 6 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„3. Hiljemalt 5. juuliks 2022 ja edaspidi iga nelja aasta järel esitab komisjon Euroopa
Parlamendile ja nõukogule aruande reguleerivate asutuste sõltumatuse kohta
vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 57 lõikele 7 ja [uuesti sõnastatud
gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 70 lõikele 6.“
(7) Artiklile 6 lisatakse lõiked 9a, 9b, 9c ja 9d:
9a. ACER annab reguleerivatele asutustele, võrguettevõtjatele ja võrguhalduritele
soovitusi regulatiivsete varabaaside kohta vastavalt [gaasimääruse] artikli 4 lõikele 4.
9b. ACER võib anda reguleerivatele asutustele soovitusi gaasi kvaliteedierinevustest
tingitud piiriüleste voogude piiramise lahenduste kulude jaotamise kohta vastavalt
[gaasimääruse] artikli 19 lõikele 8.
9c. ACER võib anda reguleerivatele asutustele soovitusi vesiniku
kvaliteedierinevustest tingitud piiriüleste voogude piiramise lahenduste kulude
jaotamise kohta vastavalt [gaasimääruse] artikli 39 lõikele 8.
9d. ACER avaldab seirearuanded ühenduspunktide ülekoormamise kohta vastavalt
[gaasimääruse] I lisa punkti 2.2.1 alapunktile 2.
ET 91 ET
(8) Artikli 6 lõike 10 esimeses lõigus asendatakse punktid b ja c järgmisega:
„b) määruse (EL) 2019/943 artiklites 59–61 osutatud võrgueeskirjad ja suunised,
mis on vastu võetud enne 4. juulit 2019, ja nende hilisemad versioonid; või“
„c) määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 kohaselt rakendusaktidena vastu võetud
võrgueeskirjad ja suunised, millele on osutatud määruse (EL) 2019/943 artiklites
59–61., või“
(9) Artikli 6 lõike 10 esimesse lõiku lisatakse järgmised punktid:
d) [gaasimääruse] I lisa kohased suunised, või
e) [gaasimääruse] artiklites 53–56 osutatud võrgueeskirjad ja suunised.
(10) Artikli 6 lõike 10 teise lõigu punkt a asendatakse järgmisega:
„a) pädevad reguleerivad asutused ei ole jõudnud kokkuleppele kuue kuu jooksul
pärast seda, kui juhtum edastati kõnealustest reguleerivatest asutustest viimasele, või
nelja kuu jooksul käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 või direktiivi (EL) 2019/944
artikli 59 lõike 1 punktis c või artikli 62 lõike 1 punktis f või [uuesti sõnastatud
gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 72 lõike 1
punktis e sätestatud juhtudel, või“.;
(11) Artikli 6 lõike 10 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Pädevad reguleerivad asutused võivad ühiselt taotleda käesoleva lõike teise lõigu
punktis a osutatud ajavahemiku pikendamist kuni kuue kuu võrra, välja arvatud
käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 või direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1
punktis c või artikli 62 lõike 1 punktis f või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi
(ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikli 72 lõike 1 punktis e sätestatud
juhtudel.“
(12) Artikli 6 lõike 10 neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Kui määruse (EL) 2019/943 artiklites 59–61 osutatud uute võrgueeskirjade ja
suunistega, mis on vastu võetud delegeeritud õigusaktidena pärast 4. juulit 2019, on
käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud pädevus antud reguleerivatele asutustele,
on ACERil õigus otsuseid vastavalt käesoleva lõike esimese lõigu punktile b
omaalgatuslikult vastu võtta üksnes juhul, kui seda taotleb vähemalt 60 % pädevatest
reguleerivatest asutustest. Kui juhtum puudutab ainult kaht reguleerivat asutust, võib
neist üks paluda ACERil juhtumit käsitleda.“
(13) Artikli 6 lõike 12 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) teeb oma otsuse hiljemalt kuue kuu möödumisel juhtumi esitamise päevast või
nelja kuu jooksul, kui juhtum on seotud käesoleva määruse artikli 4 lõikega 7 või
direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punktiga c või artikli 62 lõike 1 punktiga f
või [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]
artikli 72 lõike 1 punktiga e, ja“
(14) Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„Oma ülesannete täitmisel, eelkõige vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 59 või
vastavalt [uuesti sõnastatud gaasimääruse (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)]
artiklitele 53 ja 54 raamsuuniste väljatöötamisel, aga ka vastavalt määruse
(EL) 2019/943 artiklile 60 või [uuesti sõnastatud gaasimääruse (ettepanek
dokumendis COM(2021)xxx)] artiklile 55 võrgueeskirjade muudatusi soovitades,
konsulteerib ACER varases staadiumis põhjalikult turuosaliste, põhivõrguettevõtjate,
ET 92 ET
ülekandesüsteemi haldurite, vesinikuvõrgu haldurite, tarbijate, lõppkasutajate ja
vajaduse korral konkurentsiasutustega ning teeb seda viisil, mis ei kahjusta nimetatud
osaliste pädevust, ning avatud ja läbipaistval viisil, eelkõige kui ülesanded
seonduvad põhivõrguettevõtjate, ülekandesüsteemi haldurite ja vesinikuvõrgu
halduritega.“
(15) Artiklisse 15 lisatakse lõiked 6 ja 7:
„6. ACER teeb uuringud, milles võrreldakse ELi ülekandesüsteemi haldurite kulude
tõhusust vastavalt [gaasimääruse] artikli 17 lõikele 2.“
„7. ACER esitab arvamused, millega nähakse ette vesinikuvõrkudele juurdepääsu
käsitleva tehnilise teabe avaldamise ühtlustatud vorm vastavalt käesoleva määruse
I lisale.“
(16) Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„ACER kontrollib tihedas koostöös komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste riiklike
asutustega, k.a reguleerivad asutused, – ning piiramata konkurentsiasutuste pädevust
– elektrienergia ja maagaasi hulgi- ja jaemüügiturgude toimimist, eelkõige elektri ja
maagaasi jaehindu, direktiivis (EL) 2019/944 ja [gaasidirektiivis] tarbijate õiguste
kohta sätestatu järgimist, turu arengusuundade mõju kodutarbijatele, juurdepääsu
võrgule, sh taastuvallikatest toodetud elektrienergiale, edasiminekut
võrkudevaheliste ühenduste ja ühendustorude väljaarendamises, võimalikke
piiriülese kaubanduse tõkkeid, sh vesiniku maagaasisüsteemi segamise mõju ja
biometaani piiriülese voo tõkkeid, regulatiivseid tõkkeid uutele turule sisenejatele
ja väikestele turuosalistele, sh energiakogukondadele, riigi sekkumist, et hind ei
kajastaks tegelikku puudust, nagu sätestatud määruse (EL) 2019/943 artikli 10
lõikes 4, liikmesriikide elektrivarustuskindluse olukorda kõnealuse määruse
artiklis 23 osutatud Euroopa piisavuse hinnangu põhjal, eelkõige määruse
(EL) 2019/941 artiklis 17 osutatud järelhindamist arvesse võttes.“
(17) Artikli 15 lõikesse 2 lisatakse järgmine teine lõik:
„ACER kontrollib tihedas koostöös komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste riiklike
asutustega, k.a reguleerivad asutused, – ning piiramata konkurentsiasutuste pädevust
– vesinikuturge, eelkõige turu arengusuundade mõju vesinikutarbijatele, juurdepääsu
vesinikuvõrgule, sealhulgas juurdepääsu taastuvallikatest toodetud vesiniku võrgule,
ühendustorude osas tehtud edusamme ning võimalikke takistusi piiriülesele
kaubandusele.“
(18) Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„ACER avaldab lõikes 1 osutatud kontrollitegevuse tulemuste aruande igal aastal.
Selles aruandes määrab amet kindlaks elektrienergia, jamaagaasi ja vesiniku
siseturgude lõpuleviimist takistavad tõkked.“
Artikkel 66
Määruse (EL) nr 1227/2011 muutmine
Määrust (EL) nr 1227/2011 muudetakse järgmiselt.
a) Artiklis 2, artikli 3 lõigetes 3 ja 4, artikli 4 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 5 asendatakse
mõiste „elekter või maagaas“ mõistetega „elekter, vesinik või maagaas“;
b) Artikli 6 lõikes 2 asendatakse mõiste „elektri- ja gaasiturud“ mõistega „elektri-,
vesiniku- ja maagaasiturud“.
ET 93 ET
Artikkel 67
Määruse (EL) 2017/1938 muudatused
Määrust (EL) 2017/1938 muudetakse järgmiselt.
(1) Artikli 1 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted gaasivarustuskindluse tagamiseks liidus,
kindlustades maagaasi ning taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasi
(edaspidi „gaas“) siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise, võimaldades
erakorraliste meetmete rakendamist juhul, kui turg ei suuda enam vajalikku
gaasikogust tarnida, sealhulgas viimase abinõuna solidaarsusmeetme rakendamist,
ning selgelt määratledes maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu kohustused
seoses ennetusmeetmete ja konkreetsete gaasitarnehäirete korral võetavate
vastumeetmetega ja sätestades kõnealuste kohustuste selge jaotuse
maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu vahel.“
(2) Artiklisse 2 lisatakse järgmised mõisted:
„27) „gaas“ – maagaas [uuesti sõnastatud gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis
COM(2021)xxx)] artikli 2 punkti 1 tähenduses;“
28) „strateegiline varu“ – gaas, mida ülekandesüsteemi haldurid ostavad, haldavad ja
hoiustavad eranditult oma ülesannete täitmiseks ja varustuskindluse tagamiseks.
Strateegilise varu osana hoiustatud gaasi jaotatakse üksnes juhul, kui see on vajalik
süsteemi töökindlaks ja usaldusväärseks käitamiseks kooskõlas [uuesti sõnastatud
gaasidirektiivi (ettepanek dokumendis COM(2021)xxx)] artikliga 35 või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 kohaselt välja kuulutatud
kriisiolukorraga ning seda ei saa gaasi hulgimüügiturgudel muul viisil müüa;“
29) „hoidla kasutaja“ – hoidla halduri klient või potentsiaalne klient.“
(3) Artiklile 2 lisatakse järgmine lõik:
„Viiteid maagaasile käsitatakse viidetena punktis 27 määratletud gaasile.“
(4) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
˜„1. Matkimine hõlmab hädaolukorra gaasitarnekoridoride kindlaksmääramist
ja hindamist ja selle käigus määratakse samuti kindlaks liikmesriigid, kes on
suutelised käsitlema kindlakstehtud riske, sealhulgas hoidlate ja veeldatud
maagaasi osas.
(5) Lõike 4 punkt e asendatakse järgmisega:
„e) võttes arvesse riske, mis on seotud gaasivarustuskindluse seisukohalt olulise
taristu kontrolliga, niivõrd, kuivõrd need riskid võivad endas kätkeda muu hulgas
investeeringute nappuse, mitmekesistamispüüdluste nurjamise, olemasolevate
taristute väärkasutamise, sealhulgas liigse hoiustamisvõimsuse soetamise, või liidu
õiguse rikkumise riske;“.
(6) Lisatakse artikkel 7a:
Artikkel 7a
Ennetavad ja erakorralised meetmed
ET 94 ET
Liikmesriigid võtavad asjakohaseid ennetavaid ja erakorralisi meetmeid. Nende
meetmete puhul tuleb arvesse võtta artiklis 7 ette nähtud kogu liitu hõlmava kõige
hiljutisema häirestsenaariumide matkimise tulemusi ning need meetmed peavad
olema asjakohased, et käsitleda ühistes ja riiklikes riskihindamistes kindlaks tehtud
riske.“
(7) Artikli 8 lõige 1 ja artikli 9 lõiked 3–10 viiakse üle artikli 7a lõigeteks 2–12.
(8) Lisatakse artiklid 7b, 7c ja 7d:
Artikkel 7b
Taristu ja gaasihoidlate tõhus ja ühine kasutamine
1. Varustuskindluse huvides tagavad liikmesriigid olemasoleva taristu tõhusa
kasutamise riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Eelkõige võimaldavad liikmesriigid
piiriülest gaasivahetust ning piiriülest juurdepääsu hoidlatele ja veeldatud maagaasile.
2. Ühised riskihindamised ja kõik edasised ajakohastamised hõlmavad analüüsi
piirkonnas olemasolevate hoidlate võimsuse piisavuse, hoiustamisvõimsuse toimivuse
ja nende panuse kohta liidu varustuskindlusse, sealhulgas riskide kohta, mis on seotud
gaasivarustuskindluse seisukohast olulise hoidlataristu kontrollimisega kolmandate
riikide üksuste poolt. Analüüsis võrreldakse gaasihoidlate ja alternatiivsete meetmete,
näiteks energiatõhususse ja taastuvallikatesse tehtavate investeeringute rolli.
3. Kui ühise riskihindamise või selle ajakohastatud versiooni raames tehtud analüüsi
tulemused näitavad, et piirkondlikul tasandil esineb risk, mis võib kujutada ohtu ühele
või mitmele samasse riskirühma kuuluvale liikmesriigile ja mida ei saa muul viisil
leevendada, kaaluvad liikmesriigid üht või mitut järgmist meedet:
a) kohustada gaasihoidlate kasutajaid hoidma maa-aluses hoidlas gaasi
miinimumkogust;
b) pakkumismenetlused, enampakkumised või samaväärsed mehhanismid,
millega stimuleeritakse hoiustamisvõimsuste reserveerimist, et katta kulude
võimalikud puudujäägid;
c) kohustada ülekandesüsteemi haldureid ostma ja haldama strateegilisi
gaasivarusid;
d) anda võimalus lõimida hoidlad täielikult ülekandesüsteemi halduri võrku,
kui hoidla peataks muidu tegevuse ja selline tegevuse peatamine seaks ohtu
ülekandesüsteemi turvalise ja usaldusväärse toimimise.
Selliste meetmete üle konsulteeritakse asjaomases riskirühmas, eelkõige
konsulteeritakse selle üle, kuidas meetmetega vähendatakse ühises riskihindamises
kindlaks tehtud riske.
4. Artikli 7a ja käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud meetmed peavad olema
vajalikud, selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad
ja kontrollitavad ning need ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi ega gaasi
siseturu tõhusat toimimist ega ohustada teiste liikmesriikide ega liidu
gaasivarustuskindlust. Meetmed ei tohi takistada ega piirata piiriülest võimsust, mis on
jaotatud kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2017/459 sätetega.
5. Piirkondlike riskide tuvastamisel püüavad asjaomasesse riskirühma kuuluvad
liikmesriigid piirkondlikus riskirühmas kokku leppida piirkonna varude sihtkoguses, et
tagada kindlakstehtud varustuskindluse riski katmine vastavalt ühisele riskianalüüsile.
ET 95 ET
Asjaomasesse riskirühma kuuluvad liikmesriigid püüavad kokku leppida ühise
riskihindamise alusel valitud, lõike 3 kohaselt võetud meetmete ühistes
rahastamiskavades. Kulude jaotus liikmesriikide vahel peab olema õiglane ja
põhinema lõike 2 kohaselt tehtud analüüsil. Kui meedet rahastatakse lõivust, ei koguta
seda piiriüleste ühenduspunktide puhul. Kui liikmesriigid ei suuda ühistes
rahastamiskavades kokku leppida, võib komisjon vastu võtta õiguslikult mittesiduvad
suunised põhielementide kohta, mis tuleb lisada.
6. Asjaomasesse riskirühma kuuluvad liikmesriigid lepivad kokku ühise
kooskõlastatud menetluse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud hoidlas hoitava gaasi
väljavõtmiseks hädaolukorras, nagu on määratletud artikli 11 lõikes 1. Ühine
kooskõlastatud menetlus hõlmab gaasi väljavõtmise korda osana komisjoni
koordineeritavatest meetmetest piirkondlikus või liidu hädaolukorras, nagu on
osutatud artikli 12 lõikes 3.
7. Pärast lõikes 3 osutatud sisekonsultatsiooni asjaomases riskirühmas konsulteerivad
liikmesriigid gaasikoordineerimisrühmaga. Liikmesriigid teavitavad
gaasikoordineerimisrühma lõigetes 5 ja 6 osutatud ühistest rahastamiskavadest ja gaasi
väljavõtmise korrast.
8. Lõikest 3 tulenevad meetmed lisatakse riskihindamisele ning vajaduse korral
ennetavasse tegevuskavasse ja hädaolukorra lahendamise kavasse, mis vastab antud
ajavahemikule.
Artikkel 7c
Kogu ELi hõlmav riskihindamine
Üleminekusättena viivad kõik liikmesriigid kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse
jõustumisest lõpule käimasolevad ühised ja riiklikud riskihindamised ning võtavad
vajaduse korral vastu ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava artikli
7b lõigete 2–6 järgimiseks vajaliku addendum'iga. Need ajakohastatud kavad
avalikustatakse ja neist teatatakse komisjonile vastavalt artikli 8 lõikes 7 sätestatud
menetlusele ning komisjon esitab artikli 8 lõikes 8 määratletud tingimustel soovituse,
mida asjaomane pädev asutus võtab arvesse vastavalt artikli 8 lõikes 9 kirjeldatud
menetlusele.
Artikkel 7d
Strateegiliste varude ühishanked
1. Liikmesriigid võivad varustuskindluse tagamiseks võetavate ennetavate meetmete
osana luua ülekandesüsteemi haldurite poolt strateegiliste varude ühishanke
mehhanismi.
Mehhanism töötatakse välja kooskõlas ELi õiguse ja konkurentsieeskirjadega ning nii,
et strateegilisi varusid saaks kasutada osana komisjoni koordineeritavatest meetmetest
piirkondlikus või liidu hädaolukorras, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 3.
Mehhanismis võivad osaleda kõik liidu ülekandesüsteemi haldurid, kes soovivad
ühineda pärast selle loomist.
2. Osalevad liikmesriigid teatavad komisjonile oma kavatsusest selline mehhanism
luua. Teade sisaldab teavet, mida on vaja, et hinnata vastavust käesolevale määrusele,
näiteks ostetava gaasi maht, meetme kestus, osalevad ülekandesüsteemi haldurid,
ET 96 ET
halduskord, töökord ja hädaolukorras aktiveerimise tingimused. Samuti täpsustatakse
selles eeldatavad kulud ja tulud.
3. Komisjon võib kolme kuu jooksul esitada arvamuse kavandatava mehhanismi
käesolevale määrusele vastavuse kohta. Komisjon teatab saadud teatest
gaasikoordineerimisrühmale ja vajaduse korral ACERile. Osalevad liikmesriigid
võtavad komisjoni arvamust täiel määral arvesse.
Artikkel 7e
Strateegiliste varude hoidmise ja ühishangete aruanne
Komisjon esitab kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest aruande
artiklite 7b, 7c ja 7d kohaldamise ning strateegiliste varude ühishanke võimaluse
kasutamisel saadud kogemuste, selle tulude, kulude ja takistuste kohta.
(9) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 1 jäetakse välja;
(b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Piirkondlikud peatükid sisaldavad asjakohaseid ja tõhusaid piiriüleseid meetmeid,
sealhulgas seoses hoidlate ja veeldatud maagaasiga, mille puhul on nõutav ühe sama
või mitme erineva riskirühma meedet rakendavate liikmesriikide (keda meetmed
puudutavad) kokkulepe, võttes aluseks artikli 7 lõikes 1 osutatud matkimise ning
ühise riskihindamise.“
(10) Lõikesse 6 lisatakse järgmine lause:
„Koostööettepanek võib hõlmata vabatahtlikku osalemist strateegiliste varude
ühishangetes, nagu on osutatud artiklis 7c.“
(11) Lisatakse uus artikkel 8a:
„Artikkel 8a
Küberturvalisuse meetmed
1. Ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel
kaaluvad liikmesriigid asjakohaseid küberturvalisuse meetmeid.
2. Komisjon võib kooskõlas artikliga 19 vastu võtta delegeeritud õigusakti, millega
kehtestatakse gaasisektoripõhised eeskirjad piiriüleste gaasivoogude küberturvalisuse
aspektide kohta, sealhulgas eeskirjad ühiste miinimumnõuete, kavandamise, seire,
aruandluse ja kriisiohje kohta.
3. Kõnealuse delegeeritud õigusakti väljatöötamiseks teeb komisjon tihedat koostööd
Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametiga
(ACER), Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA), Euroopa maagaasi
ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuga (ENTSOG) ja piiratud arvu peamiste
mõjutatud sidusrühmadega, samuti nende volituste piires küberturvalisuse
valdkonnas olemasoleva pädevusega üksustega, nagu küberturbekeskused ja
küberturbeintsidentide lahendamise üksused (CSIRT), nagu on osutatud
küberturvalisuse direktiivis (NIS 2.0).“
ET 97 ET
(12) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
(a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
(i) punkt e asendatakse järgmisega:
„e) artikli 7a lõikes 1 osutatud riskihindamisel väljaselgitatud riskide
kõrvaldamiseks ettenähtud muud ennetavad meetmed (näiteks meetmed,
mis on seotud vajadusega tõhustada ühendusi naaberliikmesriikide
võrkude vahel, parandada veelgi energiatõhusust, vältida liigse
varuvõimsuse soetamist ja vähendada gaasinõudlust ning võimalusega
mitmekesistada vajaduse korral gaasitarneteid ja -allikaid ning
piirkondlikult kasutada olemasolevaid gaasireserve ja veeldatud
maagaasi võimsusi), et säilitada gaasivarustus kõikidele tarbijatele
võimalikult suures ulatuses;“
(ii) punkt k asendatakse järgmisega:
„k) teave kõikide gaasivarustuskindlusega seotud avaliku
teenindamise kohustuste kohta, sh kohustusliku hoiustamisvõimsuse ja
strateegiliste varude kohta;“
(iii) lisatakse punkt i:
i) teave artiklis 8a osutatud küberturvalisuse meetmete kohta.“
(13) Artikli 12 lõikesse 3 lisatakse punkt d:
„d) koordineerib meetmeid, mis on seotud artiklis 7c osutatud strateegiliste varude
ühishangetega.“
(14) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:
(a) lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:
„3. Solidaarsusmeede on viimase abinõuna võetav meede, mida kohaldatakse ainult
siis, kui taotlev liikmesriik:
a) on välja kuulutanud hädaolukorra vastavalt artiklile 11;
b) ei ole suutnud täita tema solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele suunatud
gaasitarnete puudujääki, kuigi on kohaldanud artikli 11 lõikes 3 osutatud
meedet;
c) on ammendanud kõik turupõhised meetmed („vabatahtlikud meetmed“),
kõik mitteturupõhised meetmed („kohustuslikud meetmed“) ja oma
hädaolukorra lahendamise kavas ette nähtud muud meetmed;
d) on komisjonile ja kõikide liikmesriigiga kas otse ühendatud või lõike 2
kohaselt kolmanda riigi kaudu ühendatud liikmesriikide pädevatele asutustele
esitanud selgesõnalise taotluse, millele on lisatud käesoleva lõike punktis b
osutatud rakendatud meetmete kirjeldus ja selgesõnaline kohustus maksta
solidaarsust pakkuvale liikmesriigile lõike 8 kohaselt õiglast ja viivitamatut
hüvitist.
4. Liikmesriigid , kes saavad solidaarsusmeetme taotluse, lähtuvad pakkumiste
esitamisel võimalikult suures ulatuses ja nii kaua kui võimalik vabatahtlikest
nõudlusega seotud meetmetest, enne kui võetakse kasutusele mitteturupõhised
meetmed.
ET 98 ET
Kui turupõhised meetmed osutuvad ebapiisavateks, et täita solidaarsust pakkuva
liikmesriigi solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele suunatud gaasitarnete puudujääk
taotlevas liikmesriigis, võib solidaarsust pakkuv liikmesriik võtta mitteturupõhiseid
meetmeid lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmiseks.
5. Kui solidaarsust taotlevale liikmesriigile võiks solidaarsust pakkuda rohkem kui
üks liikmesriik, püüab solidaarsust taotlev liikmesriik pärast konsulteerimist kõigi
liikmesriikidega, kes on kohustatud solidaarsust pakkuma, leida pakkumiste seast
kõige soodsama pakkumise, lähtudes kuludest ning gaasitarnete kiirusest, kindlusest
ja mitmekesistamisest. Kui taotluse esitanud liikmesriigi solidaarsuse alusel
kaitstud tarbijate gaasitarne puudujäägi katmiseks ei piisa olemasolevatest
turupõhistest pakkumistest, on solidaarsust pakkuvad liikmesriigid kohustatud
võtma mitteturupõhiseid meetmeid.“
(b) lõikesse 10 lisatakse järgmine lõik:
„Kui solidaarsusmeedet on pakutud lõigete 1 ja 2 kohaselt, viib pakkuva
liikmesriigi reguleeriv asutus ja/või konkurentsiamet kolme kuu jooksul pärast
hädaolukorra lõpetamist läbi taotluse esitanud liikmesriigi makstud hüvitise
lõppsumma järelkontrolli. Taotluse esitanud liikmesriigiga konsulteeritakse ja
ta esitab järelkontrolli kokkuvõtte kohta oma arvamuse. Pärast taotluse
esitanud liikmesriigiga konsulteerimist on seda järelkontrolli teostaval asutusel
õigus nõuda hüvitise summa parandamist, võttes arvesse taotluse esitanud
liikmesriigi arvamust. Järelkontrolli kokkuvõte edastatakse Euroopa
Komisjonile, kes võtab seda arvesse oma aruandes hädaolukorra kohta
vastavalt artikli 14 lõikele 3.“;
(c) lõige 14 asendatakse järgmisega:
„14. Käesoleva artikli kohaldatavust ei mõjuta see, kui liikmesriigid ei suuda
oma tehnilises ning õigus- ja finantskorras kokku leppida või seda viimistleda.
Sellises olukorras, kus solidaarsuse alusel kaitstud tarbijate gaasivarustuse
tagamiseks on vaja solidaarsusmeedet, kohaldatakse asjaomase gaasi
nõudmise ja tarnimise suhtes vaikimisi (uues) IX lisas sätestatud korda.“
(15) Artikli 14 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Pärast hädaolukorda esitab lõikes 1 osutatud pädev asutus võimalikult kiiresti ja
hiljemalt kuus nädalat pärast hädaolukorra lõppenuks kuulutamist komisjonile
üksikasjaliku hinnangu hädaolukorra ja rakendatud meetmete tulemuslikkuse kohta,
sh hinnangu hädaolukorra majandusliku mõju, elektrisektorile avalduva mõju ning
liidule ja selle liikmesriikidele antud või neilt saadud abi kohta. Vajaduse korral
sisaldab hinnang artiklis 13 sätestatud mehhanismi käivitamiseni viinud
asjaolude üksikasjalikku kirjeldust ja puuduvate gaasitarnete vastuvõtmise
tingimusi, sealhulgas makstud hinda ja rahalist hüvitist, ning vajaduse korral
põhjuseid, miks solidaarsuspakkumisi vastu ei võetud ja/või gaasi ei tarnitud.
Niisugune hinnang tehakse kättesaadavaks gaasikoordineerimisrühmale ja seda
võetakse arvesse ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade
ajakohastamisel.“
(16) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
(a) lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:
ET 99 ET
„Õigus võtta vastu artikli 3 lõikes 8, artikli 7 lõikes 5, artikli 8 lõikes 5 ja
artikli 8a lõikes 2 (küberturvalisus) osutatud delegeeritud õigusakte antakse
komisjonile viieks aastaks alates 1. novembrist 2017.“;
(b) lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:
„3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 3 lõikes 8, artikli 7
lõikes 5, artikli 8 lõikes 5 ja artikli 8a lõikes 2 (küberturvalisus) osutatud
volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.“;
(c) lõike 6 esimene lause asendatakse järgmisega:
„6. Artikli 3 lõike 8, artikli 7 lõike 5, artikli 8 lõike 5 ja artikli 8a lõikes 2
(küberturvalisus) alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes
juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast
õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle
suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja
möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet.“
(17) VI lisa muudetakse järgmiselt:
a) punkti 5 alapunkti a teise lõigu teise taande „gaasi transiiditeede ja tarneallikate
mitmekesistamise meetmed“ järele lisatakse järgmine taane:
„— liigse varuvõimsuse soetamist vältivad meetmed,“;
b) punkti 11.3. alapunkti a teise lõigu teise taande „gaasi transiiditeede ja
tarneallikate mitmekesistamise meetmed“ järele lisatakse järgmine taane:
„— liigse varuvõimsuse soetamist vältivad meetmed,“
(18) Käesoleva määruse II lisas sätestatud tekst lisatakse määrusesse (EL) 2017/1938
IX lisana.
715/2009 (kohandatud)
Artikkel 6831
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 715/2009 1775/2005 tunnistatakse kehtetuks alates 3. märtsist 2011.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja
loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 6932
Jõustumine
Parandus, ELT L 229, 1.9.2009,
lk 29 (kohandatud)
uus
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Seda kohaldatakse alates jaanuarist 2023 3. märtsist 2011.
ET 100 ET
715/2009
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 101 ET
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
1.4.2. Erieesmärgid
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
1.4.4. Tulemusnäitajad
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu
kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune
täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“
väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid
oleksid muidu üksi loonud.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjaomaste meetmetega
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete
tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite
väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise
ja sulgemise ajal).
2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
ET 102 ET
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele
mõju avaldub
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
ET 103 ET
FINANTSSELGITUS – ASUTUSED
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvallikatest toodetud gaaside ja
maagaasi ning vesiniku siseturu ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taastuvallikatest toodetud gaaside ja
maagaasi ning vesiniku siseturu ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud).
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Poliitikavaldkond: energeetika
Tegevusvaldkond: Euroopa roheline kokkulepe
1.3. Ettepanek käsitleb
X uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 21
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimamäärusega seati ELile eesmärk saavutada 2050. aastaks
kliimaneutraalsus viisil, mis aitab kaasa Euroopa konkurentsivõimele, majanduskasvule ja
töökohtade loomisele. Kasvuhoonegaaside heite 55 % vähendamise eesmärk viib
hinnanguliselt taastuvallikate 38–40 % osakaaluni. Gaaskütused moodustavad 2050. aastaks
energiaallikate jaotusest jätkuvalt olulise osa ja seetõttu tuleb konkurentsivõimeliste vähese
süsinikuheitega gaasiturgude tulevikku suunatud korralduse abil gaasisektori süsinikuheidet
vähendada. Käesolev algatus on ka paketi „Eesmärk 55“ osa. See hõlmab gaaside, sealhulgas
vesiniku turu kujundamist. Kuigi selle abil ei vähendata otseselt CO2 heidet, kõrvaldatakse
sellega olemasolevad regulatiivsed tõkked ja luuakse tingimused, et see saaks toimuda
kulutõhusal viisil.
1.4.2. Erieesmärgid
Järgmised erieesmärgid keskenduvad nendele, mida käsitletakse sätetes, mis nõuavad
lisavahendeid ACERile ja energeetika peadirektoraadile.
Erieesmärk nr. 1:
Luua õigusraamistik vesinikusektori ja vesinikuvõrkude turupõhiseks arendamiseks.
Erieesmärk nr. 2:
21
Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 104 ET
Parandada piiriülese maagaasikaubanduse tingimusi, võttes arvesse taastuvallikatest toodetud
ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavat rolli, ning suurendada tarbijate õigusi.
Erieesmärk nr. 3:
Tagada, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgiksid ELi õigusakte.
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Lisavahendid võimaldavad ACERil ja energeetika peadirektoraadil täita ülesandeid, mis on
vajalikud neile ELi õigusaktidega antud volituste täitmiseks kooskõlas käesoleva ettepaneku
nõuetega.
1.4.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Erieesmärk nr. 1:
Vesinikutaristu arendamine ja selle ühine kasutamine eri turuosaliste poolt.
Erieesmärk nr. 2:
Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidega kauplemise tase ja nende
turulepääs (nt kauplejate mahud ja arv, veeldatud maagaasi terminalide kasutamise määr ja
saadud gaaside mahud).
Erieesmärk nr. 3:
Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku õigeaegne loomine ja maagaasi jaotussüsteemi
haldurite õigeaegne kaasamine Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksusesse.
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise
üksikasjalik ajakava
Järgnevas hinnangus, niivõrd kui see puudutab ACERit, võetakse arvesse sõltumatu
konsultandi hiljutises uuringus esitatud hinnanguid praeguste ülesannete jaoks vajalike
ressursside kohta, et määrata kindlaks sarnaste, kuid lisaülesannete jaoks vajalikud ressursid,
kohandades neid, et vältida ülehindamist. Olemasolevate ülesannete puhul esitatud täistööajale
taandatud töötajate arvud on 2023. aastal vajalike töötajate arvu ümardatud hinnangud, kuid
neid on üldiselt vähendatud 20 %, võtmaks arvesse, et konsultandi kasutatud metoodika võis
tingida ülehindamist, nagu on selgitatud komisjoni 5. oktoobri 2021. aasta arvamuses
C(2021)7024 Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti
programmdokumendi kavandi kohta aastateks 2022–2024 ning ACERi käsutuses olevate
rahaliste ja inimressursside piisavuse kohta. Käesolevas tööjõu-uuringus kasutatakse vajalike
töötajate arvu kohta seega konsultandi kasutatud hinnangust konservatiivsemat hinnangut.
ET 105 ET
Kuigi ELi tarbijatele tarnitava maagaasi maht järk-järgult väheneb, ei vähenda see
lähitulevikus ACERi töökoormust praeguste ülesannete täitmisel: näiteks jätkub maagaasi
võrgueeskirjade rakendamine olenemata võrgu transpordimahust. Võttes arvesse vähese CO2
heitega gaaside segamise kasvavat rolli, suureneb keerukus veelgi. Samuti lisatakse seoses
puhta vesiniku võrgu ja turuga ACERi ülesannete loetellu uue sektori reguleerimine.
Erieesmärk nr. 1: õigusraamistiku loomine vesinikusektori ja vesinikuvõrkude
turupõhiseks arendamiseks
– Nagu ka elektri ja maagaasi puhul on turupõhise vesinikusektori arendamiseks vaja
üksikasjalikumaid eeskirju võrgueeskirjade või suuniste kujul. Ettepanek sisaldab üheksat
volitust võtta komisjoni määruste kujul vastu uued vesinikuga seotud võrgueeskirjad või
suunised.
Praegu on olemas kuus võrgueeskirja või suunist, mis on võetud gaasimääruse (EÜ)
nr 715/2009 alusel vastu komisjoni määrustena või lisatud sellele määrusele lisadena.
Konsultandi hinnangul vajab ACER nende rakendamiseks seitset täistööajale taandatud
töötajat. Maagaasi võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamisel ja rakendamisel saadud
kogemusi saab kasutada sarnaste vesiniku võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamisel (nt
võimsuse jaotamine, koostalitlusvõime).
Seetõttu on vesinikuga seotud uute võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamiseks ja seejärel
rakendamiseks vaja hinnanguliselt viit täistööajale taandatud töötajat. Arvestades
vesinikusektori järkjärgulist arengut, tuleks täiendavad täistööajale taandatud töötajad tööle
võtta järk-järgult: alates 2023. aastast üks täistööajale taandatud töötaja aastas.
– ACER teeb ka otsuseid uue piiriülese vesinikutaristu kulude jaotamise kohta ja
vesiniku või muude gaaside kvaliteedierinevustest tulenevate piirangute kõrvaldamise
lahenduste kohta. Konsultandi hinnangul on ACERi otsuse tegemiseks piiriülese kulude
jaotamise kohta TEN-E määruse 347/2013 alusel juhul, kui liikmesriikide reguleerivad
asutused ei jõua kokkuleppele, vaja umbes kolme täistööajale taandatud töötajat kuueks
kuuks ning kui otsus edasi kaevatakse, on vaja täiendavaid inimressursse. Eeldades, et otsus
tehakse kord kahe aasta tagant, oleks selleks täiendavalt vaja üht täistööajale taandatud
töötajat ajal, mil vesiniku ja muude gaaside kui maagaasi kasvava tähtsuse tõttu see
otsustusõigus tõenäoliselt tekib (s.o 2026. aastal).
– ACERi turujärelevalve aruandele lisatakse neljas väljaanne (lisaks elektri hulgimüüki,
maagaasi hulgimüüki ja jaemüüki/tarbijaid käsitlevatele) vesiniku kohta, millega
laiendatakse ACERi turujärelevalve ulatust. Praegu töötab nimetatud kolme väljaandega 7–
8 täistööajale taandatud töötajat. Kuna vesinik on ACERi jaoks uus valdkond, mille jaoks
tuleb luua ettevõttesisene pädevus, prognoositakse, et alates ettepanekute jõustumisest on
vaja täiendavalt üht täistööajale taandatud töötajat ja veel üht täistööajale taandatud töötajat
on vaja siis, kui vesinikusektor hakkab eeldatult kujunema üleeuroopaliseks turuks (s.o
umbes 2027. aasta paiku).
– Arvestades vesiniku ja muude mittefossiilsete gaaside kasvavat tähtsust, tuleb energia
hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaldamisala laiendada. Selleks on
täiendavalt vaja viit täistööajale taandatud töötajat: kaht alates 2024. aastast ja kolme
täistööajale taandatud töötajat, kui vesinikuturg hakkab arenema, seega alates 2027. aastast.
Kõnealuse viie täistööajale taandatud töötaja tööd on võimalik rahastada tasudest.
ET 106 ET
Erieesmärk nr. 2: piiriülese maagaasikaubanduse tingimuste parandamine, võttes
arvesse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside
kasvavat rolli, ning suurendada tarbija õigusi
– Kavas on vastu võtta uus komisjoni määrus küberturvalisuse kohta, mis on samaväärne
elektrisektoris kohaldatavaga. Vastavalt ACERi vajatavale kogemusele on ühe
võrgueeskirja või suunise kohta vaja keskmiselt üht täistööajale taandatud töötajat ning
alates ettepaneku jõustumisest täiendavalt üht täistööajale taandatud töötajat
küberturvalisuse jaoks.
– Lisatakse uus säte, mille kohaselt peavad võrguhalduritel ristsubsideerimise vältimiseks
olema eraldi reguleeritud varabaasid maagaasi-, vesiniku- ja/või elektrivõrkude jaoks.
ACERile tehakse ülesandeks anda võrguhalduritele ja liikmesriikide reguleerivatele
asutustele soovitusi varade väärtuse kindlaksmääramise ja võrgu kasutajate tasude
arvutamise kohta ning ajakohastada neid igal teisel aastal. ACERile tehakse ka ülesandeks
avaldada iga nelja aasta järel uuring, milles võrreldakse ELi ülekandesüsteemi haldurite
kulude tõhusust. Elektrimääruse 2019/943 artikli 18 lõike 9 kohase ülekande- ja
jaotustariife käsitleva parima tava aruande puhul hindas konsultant personalivajaduseks 0,4
täistööajale taandatud töötajat aastas, mis on veidi rohkem kui olemasolevas gaasi
ühenduspunktide ülekoormamist käsitlevas seirearuandes. Ettepanekuga vähendatakse
viimati nimetatud aruandes sätestatud esitamise sagedust igalt aastalt põhimõtteliselt igale
kahele aastale. Nii peaks alates 2024. aastast piisama mõlema uue aruandlusülesande
täitmiseks täiendavast 0,5 täistööajale taandatud töötajast.
– Võttes arvesse uuesti sõnastatud elektridirektiivi (EL) 2019/944 sätteid, tugevdatakse
käesoleva ettepanekuga sätteid ka gaasitarbijate kohta. Nende sätetega peaks kaasnema
ACERi suutlikkus jälgida tarbijaõigusi ja jaeturge ning seega peaks ACERi iga-aastase
turujärelevalvearuandega tegelevat meeskonda suurendama 0,5 täistööajale taandatud
töötaja võrra alates ajast, mil liikmesriigid peavad sätted üle võtma (st alastes 2024.
aastast).
Erieesmärk nr. 3: selle tagamine, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgiksid
ELi õigusakte
– Ettepanekuga parandatakse järelevalvet ENTSO-G üle (võttes arvesse ENTSO-E-ga seotud
sätteid), laiendatakse ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusulatust maagaasi
jaotussüsteemi halduritele ja luuakse uus Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik.
Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku loomine ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse
tegevusulatuse laiendamine tekitab ACERile esimesel aastal pärast ettepaneku jõustumist
tippkoormuse, millele järgnevad korrapärased järelevalveülesanded ja võimalikud, kuigi
harvad jõustamismeetmed. Piisama peaks ühest täistööajale taandatud töötajast, kes pärast
esimest aastat tegeleks ka uue Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku peamise
järelevalveülesandega: uue liiduülese võrgu arengukava hindamisega.
Eespool kirjeldatud täiendavate täistööajale taandatud töötajate arvud ei sisalda
halduspersonali. Umbes 25 % halduspersonali suhtarvu (vähem kui praegu) kohaldamine
tähendab, et vaja on veel viit täistööajale taandatud töötajat. Komisjoni varasemates
arvamustes ACERi programmdokumentide kohta on väljendatud kahtlust, et ACERi
ametikohtade loetelu ei sisalda sätteid kantselei- või sekretäriülesandeid täitvate töötajate
ET 107 ET
kohta ning ACER tugineb selliste ülesannete täitmisel tõepoolest ajutistele töötajatele. Selleks
et seda olukorda parandada ilma lisakoormuseta ELi eelarvele, peaksid need halduspersonali
hulka kuuluvad täistööajale taandatud töötajad seega kuuluma AST/SC-kategooriasse, sest nad
asendaksid ajutisi töötajaid.
Kokku 21 täistööajale taandatud töötajast kuni seitse rahastataks tasudest (kaks ajutist
teenistujat AD ametikohal, kolm lepingulist töötajat IV tegevusüksuses ja kaks ajutist
teenistujat AST/SC ametikohal sekretariaadiabidena kahe energia hulgimüügituru
terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse alusel tegutseva osakonna juhatajatele).
Kuigi suurem osa ELi asutuste täiendavast töökoormusest jääb ACERi kanda, suurendavad
vesinikusektor, mis areneb järk-järgult üleeuroopaliseks turuks, ning maagaasivõrgu ja -turu
üha keerukamaks muutumine, mis on tingitud muude gaaside kui fossiilse gaasi suurenevast
tarnest, ka energeetika peadirektoraadi töökoormust. Konservatiivse hinnangu kohaselt on
tugevdatud tarbijakaitsesätete nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja veel ühte
täistööajale taandatud töötajat. Hulgimüügi valdkonnas töötab praegu kaheksa täistööajale
taandatud töötajat gaasiturgudega (sealhulgas võrgu planeerimine ja gaasi kvaliteet).
Vesinikuga seotud eeskirjade lisandumine ja maagaasisektori kasvav keerukus nõuavad
personali 1,5-kordset suurendamist, seega nelja täiendavat täistööajale taandatud töötajat, kelle
palkamine jaotatakse lähiaastatele kooskõlas vesinikusektori arenguga ja muude gaaside kui
fossiilse gaasi turuosa suurenemisega.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu,
õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel
tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub
väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Praegu puuduvad ELi tasandil eeskirjad, millega reguleeritakse spetsiaalseid vesinikuvõrke
või -turge. Pidades silmas praegu ELi ja liikmesriikide tasandil tehtavaid pingutusi, et
edendada taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamist fossiilkütuste asendajana, oleks
liikmesriikidel stiimul võtta riiklikul tasandil vastu eeskirjad vesiniku transportimiseks
mõeldud spetsiaalse taristu kohta. See tekitab ELis killustunud õiguskeskkonna ohu, mis võib
takistada riiklike vesinikuvõrkude ja -turgude lõimimist, pärssides või takistades seeläbi
piiriülest vesinikukaubandust.
Vesinikutaristut käsitlevate eeskirjade ühtlustamine hilisemas etapis (st pärast riiklike
õigusaktide kehtestamist) suurendaks liikmesriikide halduskoormust ning ettevõtjate
regulatiivseid kulusid ja ebakindlust, eriti kui tegemist on pikaajaliste investeeringutega
vesiniku tootmisse ja transporditaristusse.
Spetsiaalsete vesinikuvõrkude ja -turgude ELi tasandi õigusraamistiku loomine edendaks
riiklike vesinikuturgude ja -võrkude lõimimist ning omavahelist ühendamist. Selliste
spetsiaalsete vesinikuvõrkude kavandamist, rahastamist ja haldamist käsitlevad ELi tasandi
eeskirjad looksid seda liiki pikaajalise taristu potentsiaalsete investorite jaoks pikaajalise
prognoositavuse, eelkõige piiriüleste ühenduste puhul (mille suhtes võivad muidu kehtida
erinevad ja võimalik et erineva sisuga riigisisesed õigusaktid).
Biometaani puhul on tõenäoline, et ilma ELi tasandi algatuseta oleks õigusraamistik
2030. aastaks hulgimüügiturgudele juurdepääsu, ühenduskohustuste ning ülekandesüsteemi
ET 108 ET
haldurite ja jaotussüsteemi haldurite koordineerimismeetmete vallas endiselt ebaühtlane.
Samuti seisavad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasi tootjad ilma mõningase
ELi tasandil toimuva ühtlustamiseta ELi eri osades silmitsi väga erinevate ühendus- ja võrku
suunamise kuludega, mis toob kaasa ebavõrdsed tingimused.
Ilma täiendavate ELi tasandi õigusaktideta kohaldaksid liikmesriigid jätkuvalt erinevaid gaasi
kvaliteedistandardeid ja vesiniku segamise tasemeid käsitlevaid eeskirju, mis võivad kaasa
tuua piiriüleste voogude piiramise ja turu killustumise. Gaasi kvaliteedistandardid
määratletaks jätkuvalt peamiselt maagaasi kvaliteedinäitajate alusel, mis piiraks
taastuvallikatest toodetud gaaside võrku lõimimist.
Kõik need aspektid vähendavad tõenäoliselt taastuvallikatest toodetud gaaside piiriülest
kaubandust, mida võib kompenseerida fossiilse gaasi suurem import. Veeldatud maagaasi
terminalide kasutamine ja import võib jääda piirduma fossiilse gaasiga hoolimata sellest, et
veeldatud maagaasi terminale ei oleks vaja kohandada, kui väljastpoolt ELi pärit allikatest
oleks kättesaadav konkurentsivõimeline biometaan või sünteetiline metaan.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Varasemate seadusandlike ettepanekutega saadud kogemused on näidanud, et ACERi
personalivajadusi on lihtne alahinnata. See kehtib eriti juhul, kui õigusaktid sisaldavad sätteid,
mis annavad volitused üksikasjalikumate tehniliste eeskirjade, näiteks elektrimääruse
(EL) 2019/943 kohaste võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmiseks. Selleks et vältida
2009. aastal vastu võetud kolmanda energiapaketiga saadud kogemuste kordumist, kui
personalivajaduse alahindamine tõi kaasa struktuurse personalipuuduse (mida lahendatakse
põhjalikult alles alates ELi 2022. aasta eelarvest), hinnatakse käesoleva ettepaneku puhul
personalivajadust mitme tulevase aasta puhul ja võetakse arvesse tõenäolist tulevast arengut,
nagu volituste kasutamine.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste
meetmetega
See algatus on Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketi „Eesmärk 55“ osana lisatud komisjoni
2021. aasta tööprogrammi (COM(2020) 690 final) ning see aitab saavutada eesmärki
vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt
55 %, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses, ning ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks
kliimaneutraalsus.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise
võimaluste hinnang
Täistööajale taandatud töötajaid on vaja uute ülesannete täitmiseks, samal ajal kui
olemasolevad ülesanded lähitulevikus ei vähene: vesinikusektor areneb paralleelselt sellega, et
jätkuvalt kasutatakse maagaasisüsteemi, mis muutub veelgi keerulisemaks muude
metaaniallikate kui fossiilse gaasi suureneva kasutamise tõttu. Seega ümberpaigutamine
vajadust lisapersonali järele ei rahuldaks.
ET 109 ET
Niivõrd, kui see on õiguslikult võimalik, rahastatakse täiendavate täistööajale taandatud
töötajate palkamist olemasoleva energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse
kohase tasusüsteemi kaudu, millega rahastatakse ACERi ülesannete täitmist.
ET 110 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
Piiratud kestusega
– Ettepanek hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA
X Piiramatu kestusega
– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid22
X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
– rakendusametite kaudu
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
X Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
X finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
avalik-õiguslikele asutustele;
avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad annavad piisavad
finantstagatised;
liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja
erasektori partnerluse rakendamine ja kes annavad piisavad finantstagatised;
isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja
julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases
alusaktis.
Märkused
22
Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil
https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx.
ET 111 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Märkige sagedus ja tingimused.
Kooskõlas oma finantsmäärusega peab ACER oma programmidokumendi raames esitama iga-
aastase tööprogrammi, mis sisaldab iga tegevuse kohta nii rahaliste vahendite kui ka
inimressurssidega seotud üksikasju.
ACER esitab energeetika peadirektoraadile kuuaruande eelarve täitmise kohta, sealhulgas
kulukohustuste ja maksete kohta eelarvejaotiste kaupa ning vabade ametikohtade määra kohta
töötajate liikide kaupa.
Lisaks on energeetika peadirektoraat otseselt esindatud ACERi juhtorganites. Haldusnõukogus
olevate esindajate kaudu teavitatakse energeetika peadirektoraati eelarve kasutamisest ja
ametikohtade loetelust selle igal aasta jooksul toimuval koosolekul.
Kooskõlas finantseeskirjadega kohaldatakse ACERi suhtes haldusnõukogu ja iga-aastase
tegevusaruande kaudu ka iga-aastaseid nõudeid esitada aruanded tegevuse ja vahendite
kasutamise kohta.
Energeetika peadirektoraadi poolt otse täidetavate ülesannete puhul järgitakse komisjonis ja
rakendusametites rakendatavat iga-aastast kavandamise ja järelevalve tsüklit, sealhulgas
esitatakse tulemused energeetika peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra
ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Kuigi ACER peab arendama uusi eksperditeadmisi, on siiski kõige kulutõhusam määrata
käesoleva ettepaneku kohased uued ülesanded olemasolevale ametile, mis juba täidab
sarnaseid ülesandeid.
Energeetika peadirektoraat töötas oma suhete haldamiseks ACERiga välja kontrollistrateegia,
mis on osa komisjoni 2017. aasta sisekontrolliraamistikust. ACER vaatas oma
sisekontrolliraamistiku läbi ja võttis selle vastu 2018. aasta detsembris.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Peamine oht on valed hinnangud käesoleva ettepanekuga kaasneva töökoormuse kohta, kuna
ettepaneku eesmärk on luua hõlbustav õigusraamistik enne, mitte tagantjärele pärast riiklike
lähenemisviiside kehtestamist ning uute osalejate ja uute kütuste (vesinik ja muud nn
alternatiivsed gaasid) energiasektorisse ilmumist. Selle ohuga tuleb tegeleda, sest nagu
kogemused on näidanud, on juhul, kui esialgses ettepanekus ei ole lisavahendite vajadust
arvesse võetud, väga raske seda olukorda hiljem parandada.
Seda ohtu leevendab see, et ettepanek sisaldab mitut uut ülesannet, sest kuigi mõne tulevase
ülesande töökoormust võidakse alahinnata, võidakse teisi ülehinnata, mis võimaldab
võimalikke tulevasi ümberpaigutusi.
ET 112 ET
2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja
põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).
Eeldatakse, et ACERi olemasolevatele volitustele lisaülesannete määramine ei too ACERis kaasa
täiendavaid erikontrolle, mistõttu kontrollikulude ja hallatavate vahendite väärtuse suhe jääb
muutumatuks.
Samuti ei too lisakontrolle ega kontrollikulude suhte muutumist kaasa energeetika peadirektoraadile
antud ülesanded.
ET 113 ET
2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias
esitatud meetmed.
ACER kohaldab kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga ELi detsentraliseeritud asutuste
pettustevastaseid põhimõtteid.
2019. aasta märtsis võttis ACER vastu uue pettustevastase strateegia, millega tunnistati
kehtetuks ACERi haldusnõukogu otsus 13/2014. Uus kolmeaastane strateegia põhineb
järgmistel elementidel: iga-aastane riskihindamine, huvide konfliktide ennetamine ja
haldamine, rikkumisest teatamise sise-eeskirjad, tundlike ülesannete haldamise põhimõtted ja
kord ning eetika ja ausameelsusega seotud meetmed.
Energeetika peadirektoraat võttis samuti 2020. aastal vastu läbivaadatud pettustevastase
võitluse strateegia. Energeetika peadirektoraadi pettustevastase võitluse strateegia põhineb
komisjoni pettustevastase võitluse strateegial ja spetsiifilisel riskihindamisel, mis tehti asutuse
sees, et selgitada välja pettuste suhtes kõige haavatavamad valdkonnad, juba kehtestatud
kontrollid ja meetmed, mis on vajalikud, et parandada energeetika peadirektoraadi suutlikkust
pettusi ennetada, avastada ja kõrvaldada.
Nii ACERi määrus kui ka riigihangete suhtes kohaldatavad lepingusätted tagavad, et auditeid
ja kohapealseid kontrolle saavad teha komisjoni talitused, sealhulgas Euroopa Pettustevastane
Amet (OLAF), kasutades Pettustevastase Ameti soovitatud standardsätteid.
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Kulu
Mitmeaasta Eelarverida liik
Rahaline osalus
se
finantsraam Liigendatu finantsmääruse
istiku Number d/liigendam EFTA kandidaatrii kolmanda
artikli 21 lõike 2
rubriik riigid24 gid25 d riigid
ata23. punkti b tähenduses
Liigendatu
02 02 10 06 ja 02 03 02 d/
JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Mitmeaasta Kulu
Eelarverida liik
Rahaline osalus
se
23
Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
24
EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
25
Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
ET 114 ET
finantsraam
istiku Number Liigendatu finantsmääruse
EFTA kandidaatrii kolmanda
rubriik d/liigendam artikli 21 lõike 2
riigid gid d riigid punkti b tähenduses
ata
[XX.AA.AA.AA]
JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
ET 115 ET
3.2. Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku Euroopa strateegilised investeeringud – Euroopa Liidu Energeetikasektorit
2
rubriik Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
ACER KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Kulukohustused (1) 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596
Jaotis 1:
Maksed (2) 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596
Kulukohustused (1a)
Jaotis 2:
Maksed (2a)
Jaotis 3: Kulukohustused (3a)
Maksed (3b)
=1+1a
Kulukohustused +3a 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596
ACERi
assigneeringud KOKKU =2+2a
Maksed 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596
+3b
ET 116 E
Mitmeaastase finantsraamistiku
7 „Halduskulud“
rubriik
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Energeetika peadirektoraat
Personalikulud 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 1,976
Muud halduskulud
Energeetika peadirektoraat KOKKU Assigneeringud
Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste
RUBRIIGI 7 kogusumma = maksete 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760 1,976
assigneeringud KOKKU kogusumma)
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 0,842 1,298 1,684 2,070 2,678 8,572
RUBRIIKIDE 1–7
assigneeringud KOKKU Maksed 0,842 1,298 1,684 2,070 2,678 8,572
ET 117 E
3.2.2. Hinnanguline mõju ACERi assigneeringutele
– X Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu
KOKKU
N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Märkige
eesmärgid ja VÄLJUNDID
väljundid
Väljun
Väljun Kesk
dite Kulu
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
di mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu
arv kokku
liik26 kulu
kokku
ERIEESMÄRK nr 127...
– Väljund
– Väljund
– Väljund
Erieesmärk nr 1 kokku
ERIEESMÄRK nr 2 ...
– Väljund
Erieesmärk nr 2 kokku
KULU KOKKU
26
Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
27
Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid ...“
ET 118 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju ACERi personalile
3.2.3.1. Ülevaade
– Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
– X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Ajutised töötajad (AD
palgaastmed)
0,456 0,760 0,912 1,064 1,216 4,408
Ajutised töötajad
(AST palgaastmed)
Ajutised töötajad
(AST/SC 0,152 0,152 0,304 0,304 0,456 1,368
palgaastmed)
Lepingulised
0,082 0,082 0,164 0,246 0,246 0,820
töötajad
Riikide lähetatud
eksperdid
KOKKU 0,690 0,994 1,380 1,614 1,918 6,596
ET 119 ET
Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajate arv):
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Ajutised töötajad (AD
palgaastmed)
3 6 7 8 10 10
Ajutised töötajad
(AST palgaastmed)
Ajutised töötajad
(AST/SC 1 2 3 4 5 5
palgaastmed)
Lepingulised
1 2 3 3 6 6
töötajad (FG IV)
Riikide lähetatud
eksperdid
KOKKU 5 10 13 15 21 21
ET 120 ET
Millest ELi toetusest rahastatakse28:
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Ajutised töötajad (AD
palgaastmed)
3 5 6 7 8 8
Ajutised töötajad
(AST palgaastmed)
Ajutised töötajad
(AST/SC 1 1 2 2 3 3
palgaastmed)
Lepingulised
1 1 2 3 3 3
töötajad (FG IV)
Riikide lähetatud
eksperdid
28
Igal aastal määrab ACER kooskõlas komisjoni otsuse (EL) 2020/2152 artikli 3 lõikega 1 kindlaks need kulud, sealhulgas personalikulud, mida võib rahastada tasudest, ning
esitab tulemused oma programmdokumendi kavandis. Kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikliga 20 esitab komisjon arvamuse ACERi programmdokumendi kavandi
kohta, sealhulgas ameti ettepanekute kohta, milliseid kulusid käsitatakse tasude kaudu rahastamiskõlblike kuludena ja mil määral on võimalik seeläbi vähendada koormust
ELi eelarvele.
ET 121 ET
KOKKU 5 7 10 12 14 14
Täistööajale taandatud töötajate kavandatav töölevõtmise kuupäev on vastava aasta 1. jaanuar.
ET 122 ET
3.2.3.2. Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist
– X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täisarvuna (või kuni ühe komakohaga)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
2023 2024 2025 2026 2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud
ametikohad (ametnikud ja ajutised
töötajad)
20 01 02 01 ja 20 01 02 02
(komisjoni peakorteris ja 1 2 2 3 5
esindustes)
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne
teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene
teadustegevus)
Koosseisuväline personal (täistööajale
taandatud töötajad)29
20 02 01 (üldvahenditest
rahastatavad lepingulised
töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad,
kohalikud töötajad, riikide
lähetatud eksperdid,
renditööjõud ja noored
eksperdid delegatsioonides)
–
Eelarver peakorteris31
ead
(täpsust –
ada) 30 delegatsiooni
des
01 01 01 02 (lepingulised
töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja renditööjõud
kaudse teadustegevuse
valdkonnas)
29
Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid
delegatsioonides.
30
Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA
read).
31
Peamiselt ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF).
ET 123 ET
10 01 05 02 (lepingulised
töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja renditööjõud otsese
teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU 1 2 2 3 5
Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole.
Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral
võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate
eelarvepiirangutega.
ET 124 ET
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
– Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.
– X Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi
ümberplaneerimine.
Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.
– Paketi „Eesmärk 55“ algatusi ei võetud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide arvutamisel
arvesse. Kuna see konkreetne algatus on uus, tuleb ümber planeerida nii ACERile antava
toetuse eelarverida kui ka eelarverida, millega toetatakse energeetika peadirektoraadis
tehtavat lisatööd. Niivõrd kui ACERi täiendavate inimressursside mõju eelarvele ei ole
võimalik katta tasudest või ELi praegusest toetusest, kaetakse see juhul, kui tegemist on
tasudest mitterahastatavate täiendavate täistööajale taandatud töötajatega, ümberjaotamisega
teistelt energeetika peadirektoraadi hallatavatelt eelarveridadelt, eelkõige Euroopa
ühendamise rahastu energeetikaprogrammi eelarverealt 02 03 02, ilma et loodaks pretsedenti
Euroopa ühendamise rahastu vahendite kasutamiseks.
– Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase
finantsraamistiku läbivaatamist.32.
Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Lisage vajalik arv aastaid, et
Aasta Aasta Aasta Aasta
kajastada kogu finantsmõju Kokku
N N+1 N+2 N+3
kestust (vt punkt 1.6)
Nimetage kaasrahastav
asutus
Kaasrahastatavad
assigneeringud KOKKU
32
Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2093/2020 (millega määratakse kindlaks
mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artiklid 12 ja 13.
ET 1 ET
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muudele tuludele
– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Jooksva aasta Ettepaneku/algatuse mõju33
eelarves
Tulude eelarverida kättesaadavad
assigneeringu Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada
d N N+1 N+2 N+3 kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ………….
Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.
33
Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma
pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 2 ET
FINANTSSELGITUSE
LISA
Ettepaneku/algatuse nimetus:
Gaasimäärus (sh ACERi määruse muudatused)
1. VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD
2. MUUD HALDUSKULUD
3. HALDUSKULUD KOKKU
4. KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID
4.1. INIMRESSURSID
4.2. MUUD HALDUSKULUD
Käesolev lisa tuleb lisada finantsselgitusele pärast talitustevahelise konsulteerimise algatamist.
Andmetabeleid kasutatakse finantsselgituses sisalduvate tabelite allikana. Need on rangelt komisjonisiseseks
kasutamiseks.
ET 3 ET
1. Vajalikuks peetavate töötajatega seotud kulud
Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist
X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
finantsraamistik
Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö Täistöö
u aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri aja Assigneeri
ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud ekvival ngud
RUBRIIK 7 ent ent ent ent ent ent ent ent
Ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)
20 01 02 01
AD 1 2 2 3 5 0,760
– 0,152 0,304 0,304 0,456
Peakorteris
ja AS
esindustes T
20 01 02 03
AD
– ELi
delegatsioon
AS
ides T
Koosseisuvälised töötajad 34
20 02 01 ja AC
20 02 02 –
Koosseisuvä EN
lised D
töötajad
peakorteris IN
ja T
34
AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides.
ET 4 E
esindustes
AC
AL
20 02 03 –
Koosseisuvä EN
lised D
töötajad ELi
delegatsioon IN
ides T
JP
D
Muud
personaliga
seotud
eelarveread
(täpsustage)
Personalik
ulud
1 2 2 3 5 0,760
kokku – 0,152 0,304 0,304 0,456
RUBRIIK 7
Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole. Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise
teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Mitmeaastase
finantsraamistiku Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö Täistö
öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee öaja Assignee
RUBRIIK 7 ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud ekviva ringud
lent lent lent lent lent lent lent lent
Ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)
01 01 01 01 kaudne A
ET 5 E
teadustegevus35 D
01 01 01 11 otsene
teadustegevus AS
T
Muu (täpsustage)
Koosseisuvälised töötajad36
A
C
– E
peakorteri N
s D
IN
T
Tegevusassigne
eringutest
A
rahastatavad C
koosseisuväliste
töötajate kulud AL
(endised BA
read).
– liidu E
N
delegatsio
D
onides
IN
T
JP
D
A
01 01 01 02 kaudne C
teadustegevus
01 01 01 12 otsene E
N
35
Valida asjakohane eelarverida või märkida vajaduse korral teine; kui asjakohaseid eelarveridu on rohkem, tuleks eraldi esitada iga asjakohase eelarverea töötajad.
36
AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides.
ET 6 E
teadustegevus D
Muu (täpsustage)37 IN
T
Muud personaliga seotud
eelarveread (täpsustage)
Personalikulud kokku –
RUBRIIGIST 7 välja
jäävad kulud
Personalikulud kokku 1 2 2 3 5 0,760
(kõik mitmeaastase 0,152 0,304 0,304 0,456
finantsraamistiku
rubriigid)
Tegemist on uute ülesannetega, mille jaoks energeetika peadirektoraadis praegu töötajaid ei ole. Personalivajadused võidakse katta töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise
teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
37
Valida asjakohane eelarverida või märkida vajaduse korral teine; kui asjakohaseid eelarveridu on rohkem, tuleks eraldi esitada iga asjakohase eelarverea töötajad.
ET 7 E
2. Muud halduskulud
X Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Aasta N38 Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Aasta N+4 Aasta N+5 Aasta N+7 Kokku
Peakorteris või ELi territooriumil:
20 02 06 01 – Lähetus- ja esinduskulud
20 02 06 02 – Konverentside ja koosolekutega seotud
kulud
20 02 06 03 – Komiteed39
20 02 06 04 – Uuringud ja konsultatsioonid
20 04 – IT-kulud (ettevõtjad)40
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse
korral täpsustage)
Liidu delegatsioonides
20 02 07 01 – Lähetused, konverentsid ja esinduskulud
38
N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate
aastate puhul.
39
Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.
40
Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).
ET 8 E
20 02 07 02 – Töötajate täiendkoolitus
20 03 05 – Taristu ja logistika
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse
korral täpsustage)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7
muud kulud kokku
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7
välja jäävad kulud Aasta N41 Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Aasta N+4 Aasta N+5 Aasta N+7 Kokku
Tegevusassigneeringutest (endised BA read) kaetavad
tehnilise ja haldusabi kulud (v.a koosseisuvälised
töötajad):
– peakorteris
– liidu delegatsioonides
Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud
41
N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate
aastate puhul.
ET 9 E
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele42
Ettevõtjatega seotud IT-kulud rakenduskavadele43
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse
korral täpsustage)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7
välja jäävad muud kulud kokku
Muud halduskulud kokku (kõik mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid)
42
Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).
43
See punkt hõlmab kohalikke haldussüsteeme ja makseid ettevõtjate IT-süsteemide kaasrahastamiseks (vt IT rahastamise suunised, C(2020)6126 final, 10.9.2020).
ET 10 E
3. Halduskulud kokku (mitmeaastase finantsraamistiku kõik rubriigid)
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Ülevaade 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Rubriik 7 – Personal 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760
Rubriik 7 – Muu halduskulu
Rubriik 7 kokku 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760
Rubriigist 7 välja jäävad kulud – personalikulud
Rubriigist 7 välja jäävad kulud – muud halduskulud
Muud rubriigid kokku
RUBRIIK 7 KOKKU ja rubriigist 7 välja jääv
kokku 0,152 0,304 0,304 0,456 0,760
Need on täiesti uued ülesanded. Haldusassigneeringute vajadused võidakse katta eelarvest, mida võidakse peadirektoraadi sees ümber jaotada. Vajaduse korral võidakse
haldusassigneeringuid täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
4.
ET 11 E
4. Kulude hindamiseks kasutatud arvutusmeetodid
4.1 Personalikulud
Selles osas kirjeldatakse vajalikuks peetava personali arvutamise meetodit (töökoormuse prognoosid, sealhulgas
konkreetsete töökohtade puhul (süsteemi Sysper 2 kohased töökohtade profiilid), töötajate liigid ja vastavad
keskmised kulud).
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
NB: Keskmised kulud peakorteri iga töötajaliigi kohta on esitatud veebisaidil BudgWeb:
https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx
Ametnikud ja ajutised teenistujad
1–5 AD ametikohta määruse rakendamise jälgimiseks:
– järelevalve ACERi üle ja temaga kooskõlastamine;
– õigusraamistiku väljatöötamine vesinikusektori ja vesinikuvõrkude turupõhiseks arendamiseks;
– vajaliku õigusraamistiku väljatöötamine, et parandada piiriülese gaasikaubanduse tingimusi, võttes arvesse
taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside kasvavat rolli, ning suurendada tarbija õigusi;
– selle tagamine, et võrguhaldurite üleeuroopalised üksused järgiksid ELi õigusakte.
Keskmised kulud tulenevad märgukirjast Ares(2020)7207955.
Koosseisuvälised töötajad
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Ainult ametikohad, mida rahastatakse teadusuuringute eelarvest
Koosseisuvälised töötajad
4.2 Muud halduskulud
Täpsustage arvutusmeetodit, mida iga eelarverea puhul kasutati,
ja eelkõige aluseks võetud eeldusi (nt kohtumiste arv aastas, keskmised kulud jne).
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
ET 12 ET
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
ET 13 ET
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 15.12.2021
COM(2021) 804 final
ANNEXES 1 to 4
ANNEXES
to the
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council
on the internal markets for renewable and natural gases and for hydrogen
{SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} -
{SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final}
EN EN
ANNEX I
GUIDELINES ON
new
1. INFORMATION TO BE PUBLISHED ON THE METHODOLOGY USED TO SET THE
REGULATED REVENUE OF THE TRANSMISSION SYSTEM OPERATOR
The following information shall be published before the tariff period by the regulatory
authority or the transmission system operator as decided by the regulatory authority.
This information shall be provided separately for transmission activities where the
transmission system operator is part of a larger commercial entity or holding.
1. The entity responsible calculating, setting and approving the different components of
the methodology.
2. A description of the methodology, including at least a description of:
(a) the overall methodology, such as revenue-cap, hybrid, cost-plus or tariff
benchmarking;
(b) the methodology to set the regulated asset base (RAB), including:
(i) methodology to determine the initial (opening) value of the assets as
applied at the start of the regulation and when incorporating new assets to
the regulatory asset base;
(ii) methodology to re-evaluate assets;
(iii) explanations of the evolution of the value of the assets;
(iv) treatment of decommissioned assets;
(v) depreciation methodology applied to the regulated asset base, including
any changes applied to the values.
(c) the methodology to set the cost of capital;
(d) the methodology to determine the total expenditure (TOTEX) or, if applicable,
operational expenditure (OPEX) and capital expenditure (CAPEX);
(e) the methodology to determine the efficiency of the cost, if applicable;
(f) the methodology applied to set the inflation;
(g) the methodology to determine premia and incentives, if applicable;
(h) non controllable costs;
(i) services provided within the company holding, if applicable.
3. The values of the parameters used in the methodology
(a) the detailed values of the parameters that are part of the cost of equity and cost
of debt or weighted average cost of capital expressed in percentages;
EN 1 EN
(b) depreciation periods in years applicable separately to pipelines and
compressors;
(c) changes in the depreciation period or in the acceleration of the depreciation
applied to assets;
(d) efficiency targets in percentages;
(e) inflation indices;
(f) premia and incentives.
4. The values of costs and expenditures that are used for setting the allowed or target
revenue in the local currency and in euro of:
(a) the regulated asset base per asset type detailed per year until its full
depreciation, including:
(b) investments added to the regulated asset base, per asset type;
(c) the depreciation per asset type until the full depreciation of the assets;
(d) the cost of capital including the cost of equity and the cost of debt;
(e) operational expenditures;
(f) premia and incentives detailed separately per item.
5. Financial indicators to be provided for the transmission system operator. In the event
of the transmission system operator being part of a larger holding or company, these
values shall be provided separately for the transmission system operator, including:
(a) earnings before interest, taxes, depreciation, and amortisation (EBITDA);
(b) earnings before interest and taxes (EBIT);
(c) return on assets I (ROA) = EBITDA / RAB;
(d) return on assets II (ROA) = EBIT / RAB;
(e) return on equity (ROE) = Equity / Profit;
(aa) return on capital employed (RoCE);
(bb) leverage ratio;
(cc) net debt / (Net debt + Equity);
(dd) net debt / EBITDA.
The regulatory authority or the transmission system operator shall provide a simplified
tariff model including the disaggregated parameters and values of the methodology
and allowing to replicate the calculation of the allowed or target revenue of the
transmission system operator.
715/2019 (adapted)
Third-party access services concerning transmission system operators
1. Transmission system operators shall offer firm and interruptible services down to a
minimum period of one day.
EN 2 EN
2. Harmonised transport contracts and common network codes shall be designed in a manner
that facilitates trading and re-utilisation of capacity contracted by network users without
hampering capacity release.
3. Transmission system operators shall develop network codes and harmonised contracts
following proper consultation with network users.
4. Transmission system operators shall implement standardised nomination and re-nomination
procedures. They shall develop information systems and electronic communication means to
provide adequate data to network users and to simplify transactions, such as nominations,
capacity contracting and transfer of capacity rights between network users.
5. Transmission system operators shall harmonise formalised request procedures and response
times according to best industry practice with the aim of minimising response times. They
shall provide for online screen-based capacity booking and confirmation systems and
nomination and re-nomination procedures no later than 1 July 2006 after consultation with the
relevant network users.
6. Transmission system operators shall not separately charge network users for information
requests and transactions associated with their transport contracts and which are carried out
according to standard rules and procedures.
7. Information requests that require extraordinary or excessive expenses such as feasibility
studies may be charged separately, provided the charges can be duly substantiated.
8. Transmission system operators shall cooperate with other transmission system operators in
coordinating the maintenance of their respective networks in order to minimise any disruption
of transmission services to network users and transmission system operators in other areas and
in order to ensure equal benefits with respect to security of supply including in relation to
transit.
9. Transmission system operators shall publish at least annually, by a predetermined deadline,
all planned maintenance periods that might affect network users' rights from transport
contracts and corresponding operational information with adequate advance notice. This shall
include publishing on a prompt and non-discriminatory basis any changes to planned
maintenance periods and notification of unplanned maintenance, as soon as that information
becomes available to the transmission system operator. During maintenance periods,
transmission system operators shall publish regularly updated information on the details of
and expected duration and effect of the maintenance.
611. Transmission system operators shall maintain and make available to the competent
authority upon request a daily log of the actual maintenance and flow disruptions that
have occurred. Information shall also be made available on request to those affected
by any disruption.
2. PRINCIPLES OF CAPACITY-ALLOCATION MECHANISMS AND CONGESTION-
MANAGEMENT PROCEDURES CONCERNING TRANSMISSION SYSTEM OPERATORS AND
THEIR APPLICATION IN THE EVENT OF CONTRACTUAL CONGESTION
2.1. Principles of capacity-allocation mechanisms and congestion-management
procedures concerning transmission system operators
1. Capacity-allocation mechanisms and congestion-management procedures shall
facilitate the development of competition and liquid trading of capacity and shall be
compatible with market mechanisms including spot markets and trading hubs. They
shall be flexible and capable of adapting to evolving market circumstances.
EN 3 EN
2. Those mechanisms and procedures shall take into account the integrity of the system
concerned as well as security of supply.
3. Those mechanisms and procedures shall neither hamper the entry of new market
participants nor create undue barriers to market entry. They shall not prevent market
participants, including new market entrants and companies with a small market
share, from competing effectively.
4. Those mechanisms and procedures shall provide appropriate economic signals for
efficient and maximum use of technical capacity and facilitate investment in new
infrastructure.
5. Network users shall be advised about the type of circumstance that could affect the
availability of contracted capacity. Information on interruption should reflect the
level of information available to the transmission system operator.
6. Should difficulties in meeting contractual delivery obligations arise due to system
integrity reasons, transmission system operators should notify network users and
seek a non-discriminatory solution without delay.
Transmission system operators shall consult network users regarding procedures
prior to their implementation and agree them with the regulatory authority.
2.2. Congestion management procedures in the event of contractual congestion
2.2.1. General provisions
1. The provisions of point 2.2 shall apply to interconnection points between adjacent
entry-exit systems, irrespective of whether they are physical or virtual, between two
or more Member States or within the same Member State in so far as the points are
subject to booking procedures by users. They may also apply to entry points from
and exit points to third countries, subject to the decision of the relevant national
regulatory authority. Exit points to end-consumers and distribution networks, entry
points from LNG terminals and production facilities, and entry-exit points from and
to storage facilities are not subject to the provisions of point 2.2.
2. On the basis of the information published by the transmission system operators
pursuant to Section 3 of this Annex and, where appropriate, validated by national
regulatory authorities, the Agency ACER shall publish by 1 June of every
year, commencing with the year 2015, a monitoring report on congestion at
interconnection points with respect to firm capacity products sold in the preceding
year, taking into consideration to the extent possible capacity trading on the
secondary market and the use of interruptible capacity.
new
The monitoring report shall be published every two years. ACER shall publish
additional reports based on a substantiated request from the Commission up to once
per year.
EN 4 EN
715/2019 (adapted)
new
3. Any additional capacity made available through the application of one of the
congestion-management procedures as provided for in points 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 and
2.2.5 shall be offered by the respective transmission system operator(s) in the regular
allocation process.
3. The measures provided for in points 2.2.2, 2.2.4 and 2.2.5 shall be implemented as of
1 October 2013. Points 2.2.3(1) to 2.2.3(5) shall apply as of 1 July 2016.
2.2.2. Capacity increase through oversubscription and buy-back scheme
1. Transmission system operators shall propose and, after approval by the national
regulatory authority, implement an incentive-based oversubscription and buy-back
scheme in order to offer additional capacity on a firm basis. Before implementation,
the national regulatory authority shall consult with the national regulatory authorities
of adjacent Member States and take account of the adjacent national regulatory
authorities’ opinions. Additional capacity is defined as the firm capacity offered in
addition to the technical capacity of an interconnection point calculated on the basis
of Article 516(1) of this Regulation.
2. The oversubscription and buy-back scheme shall provide transmission system
operators with an incentive to make available additional capacity, taking account of
the technical conditions, such as the calorific value, temperature and expected
consumption, of the relevant entry-exit system and the capacities in adjacent
networks. Transmission system operators shall apply a dynamic approach with
regard to the recalculation of the technical or additional capacity of the entry-exit
system.
3. The oversubscription and buy-back scheme shall be based on an incentive regime
reflecting the risks of transmission system operators in offering additional capacity.
The scheme shall be structured in such a way that revenues from selling additional
capacity and costs arising from the buy-back scheme or measures pursuant to point
paragraph 6 are shared between the transmission system operators and the network
users. National regulatory authorities shall decide on the distribution of revenues and
costs between the transmission system operator and the network user.
4. For the purpose of determining transmission system operators’ revenues, technical
capacity, in particular surrendered capacity as well as, where relevant, capacity
arising from the application of firm day-ahead use-it-or- lose-it and long term use-it-
or-lose-it mechanisms, shall be considered to be allocated prior to any additional
capacity.
5. In determining the additional capacity, the transmission system operator shall take
into account statistical scenarios for the likely amount of physically unused capacity
at any given time at interconnection points. It shall also take into account a risk
profile for offering additional capacity which does not lead to excessive buy-back
obligation. The oversubscription and buy-back scheme shall also estimate the
likelihood and the costs of buying back capacity on the market and reflect this in the
amount of additional capacity to be made available.
6. Where necessary to maintain system integrity, transmission system operators shall
apply a market-based buy-back procedure in which network users can offer capacity.
EN 5 EN
Network users shall be informed about the applicable buy-back procedure. The
application of a buy-back procedure is without prejudice to the applicable emergency
measures.
7. Transmission system operators shall, before applying a buy-back procedure, verify
whether alternative technical and commercial measures can maintain system integrity
in a more cost-efficient manner.
8. When proposing the oversubscription and buy-back scheme the transmission system
operator shall provide all relevant data, estimates, and models to the national
regulatory authority in order for the latter to assess the scheme. The transmission
system operator shall regularly report to the national regulatory authority on the
functioning of the scheme and, upon request of the national regulatory authority,
provide all relevant data. The national regulatory authority may request the
transmission system operator to revise the scheme.
2.2.3. Firm day-ahead use-it-or-lose-it mechanism
1. National regulatory authorities shall require transmission system operators to apply
at least the rules laid down in point paragraph 3 per network user at interconnection
points with respect to altering the initial nomination if, on the basis of the yearly
monitoring report of the Agency ACER in accordance with point 2.2.1(2), it
is shown that at interconnection points demand exceeded offer, at the reserve price
when auctions are used, in the course of capacity allocation procedures in the year
covered by the monitoring report for products for use in either that year or in one of
the subsequent two years,
(a) for at least three firm capacity products with a duration of one month or
(b) for at least two firm capacity products with a duration of one quarter or
(c) for at least one firm capacity product with a duration of one year or more or
(d) where for at least six months no firm capacity product with a duration of
one month or more has been offered.
2. If, on the basis of the yearly monitoring report, it is shown that a situation as defined
in point paragraph 1 is unlikely to reoccur in the following three years, for example
as a result of capacity becoming available from physical expansion of the network or
termination of long-term contracts, the relevant national regulatory authorities may
decide to terminate the firm day-ahead use-it-or-lose-it mechanism.
3. Firm renomination is permitted up to 90 % and down to 10 % of the contracted
capacity by the network user at the interconnection point. However, if the
nomination exceeds 80 % of the contracted capacity, half of the non-nominated
volume may be renominated upwards. If the nomination does not exceed 20 % of the
contracted capacity, half of the nominated volume may be renominated downwards.
The application of this point paragraph is without prejudice to the applicable
emergency measures.
4. The original holder of the contracted capacity may renominate the restricted part of
its contracted firm capacity on an interruptible basis.
5. Point Paragraph 3 shall not apply to network users –— persons or undertakings and
the undertakings they control pursuant to Article 3 of Regulation (EC) No 139/2004
EN 6 EN
– holding less than 10% of the average technical capacity in the preceding year at the
interconnection point.
6. On interconnection points where a firm day-ahead use-it-or-lose-it mechanism in
accordance with point paragraph 3 is applied, an evaluation of the relationship with
the oversubscription and buy-back scheme pursuant to point 2.2.2 shall be carried out
by the national regulatory authority, which may result in a decision by the national
regulatory authority not to apply the provisions of point 2.2.2 at those
interconnection points. Such a decision shall be notified, without delay, to the
Agency ACER and the Commission.
7. A national regulatory authority may decide to implement a firm day-ahead use-it-or-
lose-it mechanism pursuant to point paragraph 3 on an interconnection point. Before
adopting its decision, the national regulatory authority shall consult with the national
regulatory authorities of adjacent Member States. In adopting its decision, the
national regulatory authority shall take account of the adjacent national regulatory
authorities’ opinions.
2.2.4. Surrender of contracted capacity
Transmission system operators shall accept any surrender of firm capacity which is
contracted by the network user at an interconnection point, with the exception of
capacity products with a duration of a day and shorter. The network user shall retain
its rights and obligations under the capacity contract until the capacity is reallocated
by the transmission system operator and to the extent the capacity is not reallocated
by the transmission system operator. Surrendered capacity shall be considered to be
reallocated only after all the available capacity has been allocated. The transmission
system operator shall notify the network user without delay of any reallocation of its
surrendered capacity. Specific terms and conditions for surrendering capacity, in
particular for cases where several network users surrender their capacity, shall be
approved by the national regulatory authority.
2.2.5. Long term use-it-or-lose-it mechanism
1. National regulatory authorities shall require transmission system operators to
partially or fully withdraw systematically underutilised contracted capacity on an
interconnection point by a network user where that user has not sold or offered under
reasonable conditions its unused capacity and where other network users request firm
capacity. Contracted capacity is considered to be systematically underutilised in
particular if:
(a) the network user uses less than on average 80% of its contracted capacity both
from 1 April until 30 September and from 1 October until 31 March with an
effective contract duration of more than one year for which no proper
justification could be provided; or
(b) the network user systematically nominates close to 100% of its contracted
capacity and renominates downwards with a view to circumventing the rules
laid down in point 2.2.3(3).
2. The application of a firm day-ahead use-it-or-lose-it mechanism shall not be regarded
as justification to prevent the application of point paragraph 1.
3. Withdrawal shall result in the network user losing its contracted capacity partially or
completely for a given period or for the remaining effective contractual term. The
network user shall retain its rights and obligations under the capacity contract until
EN 7 EN
the capacity is reallocated by the transmission system operator and to the extent the
capacity is not reallocated by the transmission system operator.
4. Transmission system operators shall regularly provide national regulatory authorities
with all the data necessary to monitor the extent to which contracted capacities with
effective contract duration of more than one year or recurring quarters covering at
least two years are used.
3. DEFINITION OF THE TECHNICAL INFORMATION NECESSARY FOR NETWORK USERS
TO GAIN EFFECTIVE ACCESS TO THE NATURAL GAS SYSTEM, THE DEFINITION
OF ALL RELEVANT POINTS FOR TRANSPARENCY REQUIREMENTS AND THE
INFORMATION TO BE PUBLISHED AT ALL RELEVANT POINTS AND THE TIME
SCHEDULE ACCORDING TO WHICH THIS INFORMATION SHALL BE PUBLISHED
3.1. Definition of the technical information necessary for network users to gain
effective access to the system
3.1.1. Form of publication
1. Transmission system operators (TSOs) shall provide all information referred to under
point paragraph 3.1.2 and points paragraph 3.3(1) to 3.3(5) in the following manner:
(a) on a website accessible to the public, free of charge and without any need to
register or otherwise sign on with the transmission system operator;
(b) on a regular/rolling basis; the frequency shall be according to the changes that
take place and the duration of the service;
(c) in a user-friendly manner;
(d) in a clear, quantifiable, easily accessible way and on a non-discriminatory
basis;
(e) in a downloadable format that has been agreed between transmission system
operators and the national regulatory authorities — on the basis of an opinion
on a harmonised format that shall be provided by the Agency ACER —
and that allows for quantitative analyses;
(f) in consistent units, in particular kWh (with a combustion reference temperature
of 298,15 K) shall be the unit for energy content and m 3 (at 273,15 K and
1,01325 bar) shall be the unit for volume. The constant conversion factor to
energy content shall be provided. In addition to the format above, publication
in other units is also possible;
(g) in the official language(s) of the Member State and in English;
(h) all data shall be made available as of 1 October 2013 on one Union-wide
central platform, established by ENTSOG on a cost-efficient basis.
2. Transmission system operators shall provide details on actual changes to all
information referred to under point paragraph 3.1.2 and points paragraph 3.3(1) to
3.3(5) in a timely manner as soon as available to them.
3.1.2. Content of publication
1. Transmission system operators shall publish at least the following information about
their systems and services:
EN 8 EN
(a) a detailed and comprehensive description of the different services offered and
their charges;
(b) the different types of transportation contracts available for these services;
(c) the network code and/or the standard conditions outlining the rights and
responsibilities of all network users including:
(i) harmonised transportation contracts and other relevant documents;
(ii) if relevant for access to the system, for all relevant points as defined
in point paragraph 3.2 of this Annex, a specification of relevant gas
quality parameters, including at least the gross calorific value, Wobbe
index and oxygen content , and the liability or costs of conversion for
network users in case gas is outside these specifications;
(iii) if relevant for access to the system, for all relevant points
information on pressure requirements;
(iv) the procedure in the event of an interruption of interruptible capacity,
including, where applicable, the timing, extent, and ranking of individual
interruptions (for example pro-rata or first-come-last-interrupted);
(d) the harmonised procedures applied when using the transmission system,
including the definition of key terms;
(e) provisions on capacity allocation, congestion management and anti-hoarding
and reutilisation procedures;
(f) the rules applicable for capacity trade on the secondary market vis-à-vis the
transmission system operator;
(g) rules on balancing and methodology for the calculation of imbalance charges;
(h) if applicable, the flexibility and tolerance levels included in transportation and
other services without separate charge, as well as any flexibility offered in
addition to this and the corresponding charges;
(i) a detailed description of the gas system of the transmission system operator and
its relevant points of interconnection as defined in point paragraph 3.2 of this
Annex as well as the names of the operators of the interconnected systems or
facilities;
(j) the rules applicable for connection to the system operated by the transmission
system operator;
(k) information on emergency mechanisms, as far as it is the responsibility of the
transmission system operator, such as measures that can lead to the
disconnection of customers groups and other general liability rules that apply
to the transmission system operator;
(l) procedures agreed upon by transmission system operators at interconnection
points, of relevance for access of network users to the transmission systems
concerned, relating to interoperability of the network, agreed procedures on
nomination and matching procedures and other agreed procedures that set out
provisions in relation to gas flow allocations and balancing, including the
methods used;
(m) transmission system operators shall publish a detailed and comprehensive
description of the methodology and process, including information on the
EN 9 EN
parameters employed and the key assumptions, used to calculate the technical
capacity.
3.2. Definition of all relevant points for transparency requirements
1. Relevant points shall include at least:
(a) all entry and exit points to and from a transmission network operated by a
transmission system operator, with the exception of exit points connected to a
single final customer, and with the exception of entry points linked directly to a
production facility of a single producer that is located within the EU;
(b) all entry and exit points connecting balancing zones of transmission system
operators;
(c) all points connecting the network of a transmission system operator with an
LNG terminal, physical gas hubs, storage and production facilities, unless these
production facilities are exempted under point (a);
(d) all points connecting the network of a given transmission system operator to
infrastructure necessary for providing ancillary services as defined by Article
2(3014) of Directive 2009/73/EC [recast Gas Directive as proposed by
COM(2021)xxx] .
2. Information for single final customers and for production facilities, that is excluded
from the definition of relevant points as described under point 3.2(1)(a), shall be
published in aggregate format, at least per balancing zone. The aggregation of single
final customers and of production facilities, excluded from the definition of relevant
points as described under point 3.2(1)(a), shall for the application of this Annex be
considered as one relevant point.
3. Where points between two or more transmission operators are managed solely by the
transmission operators concerned, with no contractual or operational involvement of
system users whatsoever, or where points connect a transmission system to a
distribution system and there is no contractual congestion at these points,
transmission system operators shall be exempted for these points from the obligation
to publish the requirements under pointparagraph 3.3 of this Annex. The national
regulatory authority may require the transmission system operators to publish the
requirements under pointparagraph 3.3 of this Annex for groups or all of the
exempted points. In such case, the information, if available to the TSO, shall be
published in an aggregated form at a meaningful level, at least per balancing zone.
This aggregation of these points shall for the application of this annex be considered
as one relevant point.
3.3. Information to be published at all relevant points and the time schedule
according to which this information should be published
1. At all relevant points, transmission system operators shall publish the information as
listed in pointsparagraphs (a) to (g), for all services and ancillary services provided
(in particular information on blending, ballasting and conversion). This information
shall be published on a numerical basis, in hourly or daily periods, equal to the
smallest reference period for capacity booking and (re-)nomination and the smallest
settlement period for which imbalance charges are calculated. If the smallest
reference period is different from a daily period, information as listed in
pointsparagraphs (a) to (g) shall be made available also for the daily period. This
EN 10 EN
information and updates shall be published as soon as available to the system
operator (‘near real time’).
(a) the technical capacity for flows in both directions;
(b) the total contracted firm and interruptible capacity in both directions;
(c) the nominations and re-nominations in both directions;
(d) the available firm and interruptible capacity in both directions;
(e) actual physical flows;
(f) planned and actual interruption of interruptible capacity;
(g) planned and unplanned interruptions to firm services as well as the information
on restoration of the firm services (in particular, maintenance of the system and
the likely duration of any interruption due to maintenance). Planned
interruptions shall be published at least 42 days in advance;
(h) occurrence of unsuccessful, legally valid requests for firm capacity products
with a duration of one month or longer including the number and volume of the
unsuccessful requests; and
(i) in the case of auctions, where and when firm capacity products with a duration
of one month or longer have cleared at prices higher than the reserve price;
(j) where and when no firm capacity product with a duration of one month or
longer has been offered in the regular allocation process;
(k) total capacity made available through the application of the congestion-
management procedures laid down in points 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 and 2.2.5 per
applied congestion-management procedure.;
2. points (h) to (k) shall apply from 1 October 2013.
2. At all relevant points, the information under pointsparagraph 3.3(1)(a), (b) and (d)
shall be published for a period at least 24 months ahead.
3. At all relevant points, transmission system operators shall publish historical
information on the requirements of pointsparagraph 3.3(1)(a) to (g) for the past 5
years on a rolling basis.
4. Transmission system operators shall publish measured values of the gross calorific
value, the Wobbe index, the hydrogen content blended in the natural gas system,
methane content and oxygen content at all relevant points, on a daily basis.
Preliminary figures shall be published at the latest 3 days following the respective
gas day. Final figures shall be published within 3 months after the end of the
respective month.
5. For all relevant points, transmission system operators shall publish available
capacities, booked and technical capacities, on an annual basis over all years where
capacity is contracted plus 1 year, and at least for the next 10 years. This information
shall be updated at least every month or more frequently, if new information
becomes available. The publication shall reflect the period for which capacity is
offered to the market.
EN 11 EN
3.4. Information to be published regarding the transmission system and the time
schedule according to which this information should be published
1. Transmission system operators shall ensure the publication on a daily basis and
updated every day the aggregated amounts of capacities offered, and contracted on
the secondary market (i.e. sold from one network user to another network user),
where the information is available to the TSO. This information shall include the
following specifications:
(a) interconnection point where the capacity is sold;
(b) type of capacity, i.e. entry, exit, firm, interruptible;
(c) quantity and duration of the capacity usage rights;
(d) type of sale, e.g. transfer or assignment;
(e) the total number of trades/transfers;
(f) any other conditions known to the transmission system operator as mentioned
in point 3.3.
In so far such information is provided by a third party, transmission system operators
shall be exempted from this provision.
2. Transmission system operators shall publish harmonised conditions under which
capacity transactions (e.g. transfers and assignments) will be accepted by them.
These conditions must at least include:
(a) a description of standardised products which can be sold on the secondary
market;
(b) lead time for the implementation/acceptation/registration of secondary trades.
In case of delays the reasons have to be published;
(c) the notification to the transmission system operator by the seller or the third
party as referred to under point 3.4(1) about name of seller and buyer and
capacity specifications as outlined in point 3.4(1).
In so far such information is provided by a third party, transmission system operators
shall be exempted from this provision.
3. Regarding the balancing service of its system, each transmission system operator
shall provide to each network user, for each balancing period, its specific preliminary
imbalance volumes and cost data per individual network user, at the latest 1 month
after the end of the balancing period. Final data of customers supplied according to
standardised load profiles may be provided up to 14 months later. In so far such
information is provided by a third party, transmission system operators shall be
exempted from this provision. The provision of this information shall respect
confidentiality of commercially sensitive information.
4. Where flexibility services, other than tolerances, are offered for third party access,
transmission system operators shall publish daily forecasts on a day-ahead basis of
the maximum amount of flexibility, the booked level of flexibility and the
availability of flexibility for the market for the next gas day. The transmission system
operator shall also publish ex- post information on the aggregate utilization of every
flexibility service at the end of each gas day. If the national regulatory authority is
satisfied that such information could give room to potential abuse by network users,
it may decide to exempt the transmission system operator from this obligation.
EN 12 EN
5. Transmission system operators shall publish, per balancing zone, the amount of gas
in the transmission system at the start of each gas day and the forecast of the amount
of gas in the transmission system at the end of each gas day. The forecast amount of
gas for the end of the gas day shall be updated on an hourly basis throughout the gas
day. If imbalance charges are calculated on an hourly basis, the transmission system
operator shall publish the amount of gas in the transmission system on an hourly
basis. Alternatively, transmission system operators shall publish, per balancing zone,
the aggregate imbalance position of all users at the start of each balancing period and
the forecast of the aggregated imbalance position of all users at the end of each gas
day. If the national regulatory authority is satisfied that such information could give
room to potential abuse by network users, it may decide to exempt the transmission
system operator from this obligation.
6. Transmission system operators shall provide user-friendly instruments for calculating
tariffs.
7. Transmission system operators shall keep at the disposal of the relevant national
authorities, for at least five5 years, effective records of all capacity contracts and all
other relevant information in relation to calculating and providing access to available
capacities, in particular individual nominations and interruptions. Transmission
system operators must keep documentation of all relevant information under point
3.3(4) and (5) for at least five 5 years and make them available to the regulatory
authority upon request. Both parties shall respect commercial confidentiality.
89. Transmission system operators shall publish at least annually, by a predetermined
deadline, all planned maintenance periods that might affect network users’' rights
from transport contracts and corresponding operational information with adequate
advance notice. This shall include publishing on a prompt and non-discriminatory
basis any changes to planned maintenance periods and notification of unplanned
maintenance, as soon as that information becomes available to the transmission
system operator. During maintenance periods, transmission system operators shall
publish regularly updated information on the details of and expected duration and
effect of the maintenance.
new
4. FORMAT AND CONTENT OF THE PUBLICATION OF TECHNICAL INFORMATION ON
NETWORK ACCESS BY HYDROGEN NETWORK OPERATORS AND INFORMATION TO BE
PUBLISHED AT ALL RELEVANT POINTS AND TIME SCHEDULE
4.1. Format of the publication of technical information on network access
1. Hydrogen network operators shall provide all information necessary for network
users to gain effective access to the network referred to under points 4.2 and 4.3 in the
following manner:
(a) on a website accessible to the public, free of charge and without any need to
register or otherwise sign on with the hydrogen network operator;
(b) on a regular/rolling basis; the frequency shall be according to the changes that
take place and the duration of the service;
(c) in a user-friendly manner;
EN 13 EN
(d) in a clear, quantifiable, easily accessible way and on a non-discriminatory
basis;
(e) in a downloadable format that has been agreed between hydrogen network
operators and the regulatory authorities – on the basis of an opinion on a
harmonised format that shall be provided by ACER – and that allows for
quantitative analyses;
(f) in consistent units, in particular kWh shall be the unit for energy content and
m3 shall be the unit for volume. The constant conversion factor to energy
content shall be provided. In addition to the format above, publication in other
units is also possible;
(g) in the official language(s) of the Member State and in English;
(h) all data shall be made available as of [1 October 2025] on one Union-wide
central platform, established by the European Network of Network Operators
for Hydrogen on a cost efficient basis.
2. Hydrogen network operators shall provide details on actual changes to all
information referred to under points 4.2 and 4.3 in a timely manner as soon as
available to them.
4.2. Content of the publication of technical information on network access
1. Hydrogen network operators shall publish at least the following information about
their systems and services:
(a) a detailed and comprehensive description of the different services offered and
their charges;
(b) the different types of transportation contracts available for these services;
(c) the network codes and/or the standard conditions outlining the rights and
responsibilities of all network users including:
(1) harmonised transportation contracts and other relevant documents;
(2) if relevant for access to the network, for all relevant points, a
specification of relevant hydrogen quality parameters and the liability or
costs of conversion for network users in case hydrogen is outside these
specifications;
(3) if relevant for access to the system, for all relevant points information on
pressure requirements;
(d) the harmonised procedures applied when using the hydrogen network,
including the definition of key terms;
(e) if applicable, the flexibility and tolerance levels included in transportation and
other services without separate charge, as well as any flexibility offered in
addition to this and the corresponding charges;
(f) a detailed description of the hydrogen network of the hydrogen network
operator and its relevant points of interconnection as defined in point 2 as well
as the names of the operators of the interconnected networks or facilities;
(g) the rules applicable for connection to the network operated by the hydrogen
network operator;
EN 14 EN
(h) information on emergency mechanisms, as far as it is the responsibility of the
hydrogen network operator, such as measures that can lead to the disconnection
of customers groups and other general liability rules that apply to the hydrogen
network operator;
(i) procedures agreed upon by hydrogen network operators at interconnection
points, of relevance for access of network users to the hydrogen network
concerned, relating to interoperability of the network.
2. Relevant points shall include at least:
(a) all entry and exit points to and from a hydrogen network operated by a
hydrogen network operator, with the exception of exit points connected to a
single final customer, and with the exception of entry points linked directly to a
production facility of a single producer that is located within the EU;
(b) all entry and exit points connecting the networks of hydrogen network
operators;
(c) all points connecting the network of a hydrogen network operator with an LNG
terminal, hydrogen terminals, physical gas hubs, storage and production
facilities, unless these production facilities are exempted under point (a);
(d) all points connecting the network of a given hydrogen network operator to
infrastructure necessary for providing ancillary services.
3. Information for single final customers and for production facilities, that is excluded
from the definition of relevant points as described under point 2(a) of this section
shall be published in aggregate format and considered as one relevant point.
4.3. Information to be published at all relevant points and time schedule
1. At all relevant points, hydrogen network operators shall publish the information as
listed in points (a) to (g), for all services on a numerical basis, in hourly or daily
periods. This information and updates shall be published as soon as available to the
hydrogen network operator (‘near real time’):
(a) the technical capacity for flows in both directions;
(b) the total contracted capacity in both directions;
(c) the nominations and re-nominations in both directions;
(d) the available capacity in both directions;
(e) actual physical flows;
(f) planned and actual interruption of capacity;
(g) planned and unplanned interruptions to services. Planned interruptions shall be
published at least 42 days in advance;
2. At all relevant points, the information under points 1(a), (b) and (d) of this Article
shall be published for a period of at least 24 months ahead.
3. At all relevant points, hydrogen network operators shall publish historical
information on the requirements of points 1(a) to (f) of this Article for the past 5
years on a rolling basis.
4. Hydrogen network operators shall publish measured values of the hydrogen purity
and contaminants at all relevant points, on a daily basis. Preliminary figures shall be
EN 15 EN
published at the latest within 3 days. Final figures shall be published within 3 months
after the end of the respective month.
5. Further details required to implement points 4.1, 4.2 and 4.3, e.g. details on the
format and content of the information necessary for network users for effective
access to the network, information to be published at relevant points, details on time
schedules, shall be set in a network code established on the basis of Article 52 of this
Regulation.
EN 16 EN
new
ANNEX II
DEFAULT TECHNICAL, LEGAL AND FINANCIAL ARRANGEMENTS PURSUANT TO ARTICLE
13(14) OF REGULATION (EU) 2017/1938
This Annex contains the procedure – in the form of mandatory templates – for
implementing a solidarity measure under Article 13, to be followed in the event that
the Member State requesting solidarity (‘Requesting Member State’) and the
Member State obliged to provide the solidarity measure under Article 13(1) and (2)
(‘Providing Member State’) have failed to agree or finalise the technical, legal and
financial arrangements under Article 13(10).
Where there are several Providing Member States and bilateral solidarity
arrangements are in place with one or several of them, those arrangements should
prevail between the Member States having agreed bilaterally. The default
arrangements will be applicable only with the remaining Providing Member State.
Communication between the Requesting and Providing Member States shall
primarily be made by e-mail; if not possible, by telephone or any other available
means, to be specified in the solidarity request and in confirmed in the
acknowledgment of receipt of the request.
The following templates, as filled-in, shall be sent by e-mail to the relevant
counterparts in other Member States (main addressee, for action), as well as to the
Commission’s contact point for gas crisis management (in copy, for information).
1. Solidarity request (to be filled in in English)
Instructions:
To be sent at the latest 20 hours before start of the delivery day (save force majeure).
Where there are several Providing Member States, the solidarity request shall be sent
simultaneously to all of them, preferably using the same e-mail.
The solidarity measures must be requested for the following gas day, as defined in Article 3(7) of
Regulation (EU) No 984/201. If needed, the request will be repeated for additional gas days.
Date: _______________________
Time: _______________________
1. On behalf of (Requesting Member State), I request from (Providing Member State) the
implementation of solidarity measures under Article 13(1) and Article 13(2) (delete the latter
if not relevant). I confirm that the requirements of Article 13(3) are complied with.
2. Short description of measures implemented by (Requesting Member State) (as
foreseen in Article 13(2)(c)):
______________________________________________________________
EN 17 EN
3. (Requesting Member State) undertakes to pay fair and prompt compensation for the
solidarity measures to (Providing Member State) in accordance with Article 13(8). The
compensation will be paid in EUR within 30 days of receipt of the invoice.
4. Competent authority of requesting Member State:
______________________________________________________________
Contact person:___________________________
E-mail: ________________________________
Phone: +________________________________ back-up phone: _____________________
Alternative instant messaging: +________________________________
5. Competent authority of providing Member State (please confirm it in your
acknowledgement of receipt):
______________________________________________________________
Contact person:___________________________
E-mail: ________________________________
Phone: +________________________________ back-up phone: _____________________
Alternative instant messaging: +________________________________
3. Responsible TSO in requesting Member State:
_____________________________________________________________
Contact person:______________________
Phone +_________________________
4. Responsible market area manager in requesting Member State (where relevant):
_____________________________________________________________
Contact person:______________________
Phone +_________________________
6. In case of voluntary (market-based) solidarity measures, gas delivery contracts with
market participants in the providing Member State shall be concluded
□ by the requesting Member State or
□ by an agent acting on behalf of the requesting Member State (under State guarantee).
Name:_______________________________.
EN 18 EN
Contact person:________________________.
Phone: +______________________________.
7. Technical details of the request
a) Volume of gas needed (total):
______________________________________ kWh,
of which
high caloric gas: _____________________ kWh;
low caloric gas: _____________________ kWh.
b) Delivery points (interconnectors):
________________________;
________________________;
________________________;
________________________.
There are limitations with regard to the delivery points:
□ No
□ Yes
If yes, please indicate the exact delivery points and volumes of gas needed:
Delivery point: Volume of gas:
_________________________ ____________________ kWh
_________________________ ____________________ kWh
_________________________ ____________________ kWh
_________________________ ____________________ kWh
Signature: ___________________________
EN 19 EN
2. Acknowledgement of receipt / request for additional information (to be filled in in
English)
Instructions:
To be sent within 30’ of receipt of the request.
To the attention of (Competent Authority of the Requesting Member State):
On behalf of (Providing Member State) I acknowledge receipt of your request for solidarity
measures under Article 13(1) and Article 13(2) (delete the latter if not relevant).
I confirm / rectify the contact details to be used for the next steps:
Contact person:___________________________
E-mail: ________________________________
Phone: +________________________________ back-up phone: _____________________
Alternative instant messaging: +________________________________
(If request is incomplete/contains errors or omissions) After verification, it seems that your
request is incomplete / contains the following errors / missing information:
…………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………….
Please send us an amended request, with the missing / correct data within 30’, if possible.
Done on (date) ……….. at (time) …………….
Signature: ………………………………..
EN 20 EN
3. Solidarity offer (to be filled in in English)
Instructions:
(1) To be sent at the latest 11 hours before start of the delivery day (save force majeure).
(2) The solidarity offer shall include primarily gas offers based on voluntary measures
(‘Primary offers’). In addition, should the primary offers not be enough to cover the volumes
stated in the solidarity request, the solidarity offer shall include additional gas offers
(‘Secondary offers’), based on mandatory measures. Should the primary offers from other
Providing Member States (if relevant) not sufficient to cover the request for solidarity, (the
competent authority of the providing Member State) shall be ready to activate non-market
based measures and supply the missing volumes.
(3)The compensation pursuant to Article 13(8) for solidarity gas based on voluntary measures
shall include the gas price (as resulting from contract clauses, tenders or other market based
mechanism applied) and the transmission costs to the delivery point. This compensation shall
be paid directly by the Requesting Member State to the gas supplier(s) of the Providing party.
(4) The compensation (to be paid to the Providing Member State) pursuant to Article 13(8)
for the provision of solidarity gas based on mandatory measures shall include:
a. the gas price, which corresponds to the last available spot market price, for the relevant gas
quality, on the exchange of the providing Member State at the date of the provision of the
solidarity measure; if several exchanges in the territory of the providing Member State, it
corresponds to the arithmetic mean of the last available spot market prices on all the
exchanges; if the absence of an exchange in the territory of the providing Member State, it
corresponds to the arithmetic mean of the last available spot market prices on all exchanges
in the territory of the Union.
b. any compensation to be paid by the Providing Member State to affected third parties on the
basis of the relevant laws and regulations as a result of the mandatory measure, including, if
appropriate, any related non-judicial and judicial procedural costs, and
c. the transport costs to the delivery point.
(4) The providing Member State shall bear the transport risk for the transport to the delivery
point.
(5) The requesting Member State shall ensure that the gas volumes provided at the agreed
delivery points are taken off. The compensation for the solidarity measures will be due
irrespective of the actual take-off of the gas volumes provided in line with the contract.
Date ……………….. Time…………………………..
To the attention of (Competent Authority of the Requesting Member State).
1. Following your request for solidarity, measures under Article 13(1) and Article 13(2)
(delete the latter if not relevant), received on (date) at (time), (the competent authority of the
providing Member State) transmits you the following offer(s):
2. Information on the gas providing party
a. Gas supplier / market participant signing the contract (for voluntary measures / if relevant)
Contact person: _____________________________
EN 21 EN
Phone: +___________________________________
b. Contracting competent authority
Contact person: _____________________________
Phone: +___________________________________
c. Responsible TSO:
____________________________________
Contact person: _____________________________
Phone: +___________________________________
d. Responsible market area manager (where relevant):
__________________________________________
Contact person: _____________________________
Phone +___________________________________
3. Primary offers – based on voluntary measures (‘market based’)
a. Volume of gas (total):
__________________________________________ kWh, of which
high caloric gas: ____________________________ kWh,
low caloric gas: _____________________________kWh.
b. Period of supply:
__________________________________________
c. Maximum transport capacity:
__________________________________________ kWh/h, of which
firm capacity:___________________ kWh/h;
interruptible capacity:___________________ kWh/h.
d. Delivery points (interconnectors):
Delivery point Firm transport capacity Interruptible transport capacity
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
e. Reference to capacity booking platform:
_________________________________________
f. Estimated compensation for the voluntary measure:
gas price: EUR;
other costs: EUR (please specify)
EN 22 EN
g. Payment details:
Recipient: ___________________________
Bank details: ________________________
4. Secondary offers – based on mandatory measures (‘non-market based’)
a. Volume of gas (total):
__________________________________________ kWh, of which
high caloric gas: ____________________________ kWh,
low caloric gas: _____________________________kWh.
b. Period of supply:
__________________________________________
c. Maximum transport capacity:
__________________________________________ kWh/h, of which
firm capacity:___________________ kWh/h;
interruptible capacity:___________________ kWh/h.
d. Delivery points (interconnectors):
Delivery point Firm transport capacity Interruptible transport capacity
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
e. Reference to capacity booking platform:
_________________________________________
f. Likely costs of mandatory measures:
estimated price of gas per kWh: _____________________ EUR;
likely transportation costs: _____________________ EUR;
estimated amount of compensation payments to sectors of the economy of the providing
Member State affected by reductions in supply:
_____________________________ EUR.
g. Payment details:
Recipient: ___________________________
Bank details: ________________________
Done on (date) ……….. at (time) …………….
Signature: ………………………………..
EN 23 EN
4. Acknowledgement of receipt of the solidarity offer (to be filled in in English)
Instructions:
To be sent within 30’ of receipt of the solidarity offer.
To the attention of (Competent Authority of the Providing Member State).
On behalf of (Requesting Member State), I acknowledge receipt of your solidarity offer
received on (date)……, at ….. (time).
(Competent Autority of the Requesting Party)
Contact person: ……………..
Phone: + …………
Done on (date) ……….. at (time) …………….
Signature: ………………………………..
5. Acceptance / refusal of solidarity offers based on voluntary measures (to be filled in in
English)
Instructions:
(1) To be sent within 2 hours of receipt of the offer.
(2) If offer is accepted in full, the acceptance shall reproduce the exact terms of the offer, as
received from the Providing Member State. Partial acceptance of the offer may only relate
to the volumes to be provided.
Date ……………………… Time …………………………..
1. On behalf of (Requesting Member State), I (fully / partially) accept / refuse the offer
made by (Providing Member State) on (date) at (time) in implementation of solidarity
measures under Article 13(1) and Article 13(2) (delete the latter if not relevant).
2. Competent authority of requesting Member State:
______________________________________________________________
Contact person:___________________________
Phone: +________________________________
EN 24 EN
3. Responsible TSO in requesting Member State:
_____________________________________________________________
Contact person: ___________________________
Phone: +_________________________________
4. Responsible market area manager in requesting Member State (where relevant):
_____________________________________________________________
Contact person:______________________
Phone +_________________________
5. Accepted primary offer(s), based on voluntary measures (please reproduce the exact terms
of the ‘Primary offer(s)’, as accepted):
………………………………………………………………………………………………….
Done on (date) ……….. at (time) …………….
Signature: ………………………………..
6. Acceptance of solidarity offers based on mandatory measures (to be filled in in English)
Instructions:
(1) To be sent within 3 hours of receipt of the solidarity offer.
(2) If offer is accepted in full, the acceptance shall reproduce the exact terms of the offer, as
received from the Providing Member State. Partial acceptance of the offer may only relate
to the volumes to be provided by delivery point.
(3) The acceptance of offers based on mandatory measures shall include: (a) short description
of offers based on voluntary measures received from other Providing Member States; (b)
if relevant, the reasons why these offers were not accepted (nb. reasons may not relate to
price); (c) short description of offers based on mandatory measures received from other
Providing Member States; (d) an indication of whether these offers have been accepted as
well and, if not, the reasons for refusing them.
(4) The Commission may convene a coordination call with the Requesting Member State and
all Providing Member States; it shall convene it upon request of one Member State. This
phone call shall be held within 30’ after receipt of the acceptance of the solidarity offers
based on mandatory measures (if at Commission’s initiative) or of after receipt of the
request for a coordination call by a Member State.
Date ……………………… Time …………………………..
1. On behalf of (Requesting Member State), I (fully / partially) accept / refuse the offer
made by (Providing Member State) on (date) at (time) in implementation of solidarity
measures under Article 13(1) and Article 13(2) (delete the latter if not relevant).
EN 25 EN
2. Competent authority of requesting Member State:
______________________________________________________________
Contact person:___________________________
Phone: +________________________________
3. Responsible TSO in requesting Member State:
_____________________________________________________________
Contact person: ___________________________
Phone: +_________________________________
4. Responsible market area manager in requesting Member State (where relevant):
_____________________________________________________________
Contact person:______________________
Phone +_________________________
5. Accepted secondary offer, based on mandatory measures (please reproduce the exact
wording of the ‘secondary offer’, as received from the Providing Member State).
……………………………………………………………………………………………….
6. Additional information on the acceptance of secondary offers:
(a) short description of offers based on voluntary measures received from other
Providing Member States:
…………………………………………………………………………………………
(b) have these offers been accepted? If not, state the reasons:
…………………………………………………………………………………………
(c) short description of offers based on mandatory measures received from other
Providing Member States:
…………………………………………………………………………………………
(a) have these offers been accepted? If not, state the reasons:
…………………………………………………………………………………………
Done on (date) ……….. at (time) …………….
Signature
715/2009 (adapted)
ANNEX II
CORRELATION TABLE
Regulation (EC) No 1775/2005 This Regulation
EN 26 EN
Article 1 Article 1
Article 2 Article 2
— Article 3
— Article 4
— Article 5
— Article 6
— Article 7
— Article 8
— Article 9
— Article 10
— Article 11
— Article 12
Article 3 Article 13
Article 4 Article 14
— Article 15
Article 5 Article 16
— Article 17
Article 6 Article 18
— Article 19
— Article 20
Article 7 Article 21
Article 8 Article 22
Article 9 Article 23
Article 10 Article 24
Article 11 Article 25
Article 12 Article 26
Article 13 Article 27
EN 27 EN
Article 14 Article 28
Article 15 Article 29
Article 16 Article 30
— Article 31
Article 17 Article 32
Annex Annex I
EN 28 EN
ANNEX III
Repealed Regulation with list of the successive amendments thereto
Regulation (EC) No 715/2009 of the European
Parliament and of the Council
(OJ L 211, 14.8.2009, p. 36)
Commission Decision 2010/685/EU
(OJ L 293, 11.11.2010, p. 67)
Commission Decision 2012/490/ EU
(OJ L 231, 28.8.2012, p. 16)
Regulation (EU) No 347/2013 of the European Parliament (Only Article 22)
and of the Council
(OJ L 115, 25.4.2013, p. 39)
Commission Decision (EU) 2015/715
(OJ L 114, 5.5.2015, p. 9)
Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament (Only Article 50)
and of the Council
(OJ L 328, 21.12.2018, p. 1)
_____________
EN 29 EN
new
ANNEX IV
CORRELATION TABLE
Regulation (EU) No 715/2009 This Regulation
Article 1 first subparagraph (introductory Article 1 first subparagraph (introductory
wording) wording)
Article 1 point (a) Article 1(a)
Article 1 point (b) -
Article 1 point (c) Article 1(b)
Article 1 second, third and fourth Article 1 second, third and fourth subparagraphs
subparagraphs
Article 2(1) (introductory wording) Article 2(1) (introductory wording)
- Article 2(1) point 1
Article 2(1) point 1 Article 2(1) point 2
Article 2(1) point 2 Article 2(1) point 3
Article 2(1) point 3 Article 2(1) point 4
Article 2(1) point 4 Article 2(1) point 5
Article 2(1) point 5 Article 2(1) point 6
Article 2(1) point 6 Article 2(1) point 7
Article 2(1) point 7 Article 2(1) point 8
Article 2(1) point 8 Article 2(1) point 9
Article 2(1) point 9 Article 2(1) point 10
Article 2(1) point 10 Article 2(1) point 11
Article 2(1) point 11 Article 2(1) point 12
Article 2(1) point 12 Article 2(1) point 13
EN 30 EN
Article 2(1) point 13 Article 2(1) point 14
Article 2(1) point 14 Article 2(1) point 15
Article 2(1) point 15 Article 2(1) point 16
Article 2(1) point 16 Article 2(1) point 17
Article 2(1) point 17 Article 2(1) point 18
Article 2(1) point 18 Article 2(1) point 19
Article 2(1) point 19 Article 2(1) point 20
Article 2(1) point 20 Article 2(1) point 21
Article 2(1) point 21 Article 2(1) point 22
Article 2(1) point 22 Article 2(1) point 23
Article 2(1) point 23 Article 2(1) point 24
Article 2(1) point 24 Article 2(1) point 25
Article 2(1) point 25 Article 2(1) point 26
Article 2(1) point 26 Article 2(1) point 27
Article 2(1) point 27 Article 2(1) point 28
Article 2(1) point 28 Article 2(1) point 29
- Article 2(1) point 30
- Article 2(1) point 31
- Article 2(1) point 32
- Article 2(1) point 33
- Article 2(1) point 34
- Article 2(1) point 35
- Article 2(1) point 36
- Article 2(1) point 37
- Article 2(1) point 38
EN 31 EN
Article 2(2) Article 2(2)
- Article 3
- Article 4
Article 14 Article 5
Article 14(1) Article 5(1) to (2)
- Article 5(3)
Article 14(3) Article 5(4)
Article 14(2) Article 5(5)
- Article 6
Article 15 Article 7
Article 7(1) to (2) Article 7(1) to (2)
- Article 7(3)
Article 7(3) Article 7(4)
- Article 7(4) second subparagraph
Article 7(4) Article 7(5)
Article 7(5) Article 7(6)
- Article 8
Article 16 Article 9
Article 16(1) to 3 Article 9(1) to (3)
- Article 9(4)
Article 9(4) -
Article 9(5) -
Article 17 Article 10
Article 22 Article 11
Article 21 Article 12
EN 32 EN
Article 3 Article 13
- Article 14
Article 13 Article 15
- Article 16
- Article 17
- Article 18
- Article 19
- Article 20
Article 4 Article 21
Article 5 Article 22
Article 5(1) to (4) Article 22(1) to (4)
Article 8 Article 23
Article 8(1) to (3)(f) Article 23(1) to (3)(f)
- Article 23(3) point (g)
- Article 23(3) subparagraph 2
Article 8(4) Article 23(4)
- Article 23(4) subparagraph 2
Article 8(5) to (6) point l Article 23(5) to (6) point l
- Article 23(6)(m)
Article 8(7) to (11) Article 23(7) to (11)
Article 8 (11) Article 23(10)
Article 8 (12) Article 23(11)
Article 9 Article 24
Article 24 Article 25
Article 10 Article 26
EN 33 EN
Article 11 Article 27
Article 12 Article 28
Article 29 Article 29
- Article 29(a)
Article 29(b) and (c) Article 29(b) and (c)
Article 18 Article 30
Article 18(1) to (6) Article 30(1) to (6)
- Article 30(7)
Article 19 Article 31
Article 19(1) Article 31(1)
- Article 31(2)
Article 19(2) Article 31(3)
Article 19(3) Article 31(4)
Article 19(4) Article 31(5)
Article 19(5) Article 31(6)
- Article 31(6) second subparagraph
Article 20 Article 32
- Article 33
- Article 34
- Article 35
- Article 36
- Article 37
- Article 38
- Article 39
- Article 40
EN 34 EN
- Article 41
- Article 42
- Article 43
- Article 44
- Article 45
- Article 46
- Article 47
- Article 48
- Article 49
- Article 50
- Article 51
Article 52
Article 6 Article 53
Article 53(1) to (15)
Article 6(1) to (12) -
- Article 54
Article 55
Article 7 Article 55(1) to (3)
Article 7(1) to (4) -
Article 23 Article 56
Article 23(1) -
- Article 56(1) to (5)
Article 23(6) and (7) -
Article 25 -
Article 23 Article 57
Article 58(1) and (2) Article 58(1) and (2)
EN 35 EN
Article 58(3) to (7)
Article 27 Article 59
- Article 59(1) to (3)
Article 27(1) and (2) -
- Article 60
Article 28 Article 61
Article 28(1) Article 61(1)
- Article 61(2) and (3)
Article 28(2) -
Article 30 Article 62
Article 30(, point a) -
Article 30, point (b) -
Article 30, point (c) -
Article 30 subparagraph 2 -
- Article 63
- Article 64
- Article 65
- Article 66
- Article 67
Article 31 Article 68
Article 32 Article 69
Annex I Annex I
- Annex II
- Annex III
Annex III Annex IV
EN 36 EN
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 15.12.2021
COM(2021) 804 final
2021/0424 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on the internal markets for renewable and natural gases and for hydrogen
(recast)
{SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} -
{SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final}
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
1.1 Introduction
The European Union has set an ambitious goal to be the first climate neutral continent by
2050. To achieve this, Member States and the European Parliament have agreed, in the
European Climate Law, to reduce greenhouse gas emission by at least 55% by 2030. In order
to achieve these targets and, at the same time, contribute to competitiveness, growth and jobs,
the energy system needs a systemic change: We have to reduce the use of fossil fuels –
including fossil gas – and increase renewable sources. Therefore, we need to design today an
ambitious transition of the gas sector towards low-carbon and renewable gases.
Fossil gas constitutes around 95% of today’s gaseous fuels consumed in the EU. Gaseous
fuels, account for roughly 22% of total EU energy consumption today (including around 20%
of EU electricity production, and 39% of heat production). According to the relevant
scenarios used by the Climate Target Plan Impact Assessment, the share of gaseous fuels to
total EU energy consumption in 2050 would be about 20%.Gaseous fuels will play an
important part in the energy mix by 2050, requiring the decarbonisation of the gas sector via a
forward-looking design for competitive decarbonised gas markets. Despite their minor
contribution to the current EU energy mix, biogas, biomethane, renewable and low carbon
hydrogen as well as synthetic methane (all together renewable and low carbon gases) would
represent some 2/3 of the gaseous fuels in the 2050 energy mix, with fossil gas with CCS/U
(carbon capture, storage and utilisation) representing the remainder. The present initiative is
equally part of the Fit-for-55 package. It covers the market design for gases, including
hydrogen. It will remove existing regulatory barriers and create the conditions for this to take
place in a cost effective manner. This is an important part of moving to integrated energy
system that minimises the costs of transition towards climate neutrality, in particular for
consumers and open new opportunities for reducing their energy bills and active participation
in the market.
Hydrogen is expected to be used mainly in the areas where electrification is not an option,
including today’s energy-intensive industry (e.g. refineries, fertilisers, steel making) and
certain heavy-duty transport sectors (maritime transport, aviation, long distance heavy
vehicles). Developing a dedicated hydrogen infrastructure is necessary to release the full
potential of this energy carrier is specific end-use applications. The objective of promoting
renewable and low-carbon gases is to decarbonise these sectors, increase the flexibility of the
electricity system thanks to power-to-X technologies, strengthen security of supply by
reducing dependence on natural gas imports and allow to store (and produce) electricity. This
allows linking various sectors of the economy, in conjunction with other forms of storage and
flexibility, such as batteries and demand response. Likewise, it will support self-production
and smart use of distributed energy supply, contribute to greater consumer empowerment.
Consumers also need clear and easily accessible information to help change energy
consumption patterns and switch to renewable and low carbon solutions, similarly to what
they are able to do in electricity market.
While aiming for a maximum of renewable hydrogen from 2030 onwards, in the short and
medium term other forms of low-carbon gases in particular low-carbon hydrogen can play a
role, primarily to rapidly reduce emissions from existing hydrogen production and support the
parallel and future uptake of renewable hydrogen. In line with the EU hydrogen strategy, the
production of renewable hydrogen in the EU should reach 1 million tonnes by 2024 and up to
EN 1 EN
10 million by 2030. From then onwards, renewable hydrogen should be deployed at a large
scale and replace low-carbon hydrogen.
An efficient and sustainable development of renewable and low-carbon gases as well as the
hydrogen market requires to adapt the market framework.This is because the renewable and
low-carbon gases today face regulatory barriers for market and grid access that represent a
comparative disadvantage versus natural gas. Moreover, for a decarbonised gas market to be
set up and contribute to the energy transition, significantly higher shares of renewable energy
sources in an integrated energy system with an active participation of consumers in
competitive markets are needed. This should allow consumers to benefit from affordable
prices, good standards of service, and effective choice of offers mirroring technological
developments.
The deployment of various renewable and low carbon types of gases are likely to emerge in
parallel and are expected to develop at a different pace across the EU:
• a hydrogen-based infrastructure will progressively complement the network for
natural gas;
• a gas infrastructure in which fossil gas will progressively be replaced by other
sources of methane.
In addition, events on increasing energy prices have reminded us that the resilience of the
European energy system is increasingly important as the EU energy system integrates more
decentralised renewable energy and fossil fuels are gradually phased out. The security of
supply and risk preparedness arrangements of the gas sector must be fit for the clean energy
transition. The Commission’s Communication on tackling rising energy prices (A toolbox for
action and support) 1, highlights the interplay between security of supply, the optimal use of
storage capacities and the volatility of energy prices.
1.2 Objectives of the proposal
The present initiative seeks to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases
into the energy system, enabling a shift from natural gas and to allow for these new gases to
play their needed role towards the goal of EU climate neutrality in 2050.
Within this context, it addresses the following areas:
Low level of customer engagement and protection in the green gas retail market. For
new gases to play a full role in the energy transition, the retail market rules should empower
customers to make renewable and low carbon choices. This is not currently the case.
Moreover, there is no common EU terminology and certification system for low carbon fuels
and gases. In addition, the retail gas markets exhibit market concentration and low levels of
new entry and innovation. This prevents customers from benefiting from competition by
making low carbon choices.
To be able to make sustainable energy choices, customers need sufficient information on their
energy consumption and origin, as well efficient tools to participate in the market. Moreover,
Member States should take the necessary measures to protect vulnerable and energy poor
customers. The decarbonised gas market should not be developed without them being able to
fully benefit from it and by addressing all generations’ needs, from young to elderly.
Hydrogen infrastructure and hydrogen markets. The current regulatory framework for
gaseous energy carriers does not address the deployment of hydrogen as an independent
1
COM(2021) 660 final.
EN 2 EN
energy carrier via dedicated hydrogen networks. There are no rules at EU level on tariff-based
investments in networks, or on the ownership and operation of dedicated hydrogen networks.
In addition, no harmonized rules on (pure) hydrogen quality exist. Consequently, barriers
exist for the development of a cost-effective, cross-border hydrogen infrastructure and
competitive hydrogen market, a prerequisite for the uptake of hydrogen production and
consumption. The present proposal seeks to address these deficiencies. It includes a proposal
for a system of terminology and certification of low carbon hydrogen and low carbon fuels.
Renewable and low-carbon gases in the existing gas infrastructure and markets, and
energy security. Today, renewable and low-carbon gases represent a minor share in the EU
energy mix. To untap their potential, access to the gas wholesale market, i.e. the virtual
trading points, represents a key prerequisite. Abolishing costs for cross-border trade of those
gases and facilitating connection of production facilities will also improve the business case.
Differences in gas quality parameters and in the volume of hydrogen blended in the natural
gas system can affect the design of gas infrastructure, end-user applications and cross-border
system interoperability, thus risk fragmenting the internal market. However, current gas
quality rules are not fit to deal with future developments. On LNG, addressing the residual
barriers regarding access to LNG terminals could open the way to import renewable and low
carbon gases from abroad supporting the decarbonisation of the EU gas market. Finally,
preserving and strengthening resilience in the transition require appropriate arrangements of
security of supply.
Network planning. As outlined in the Commission’s Energy System Integration Strategy,
coordinated planning and operation of the entire EU energy system, across multiple energy
carriers, infrastructures, and consumption sectors is a prerequisite to achieve the 2050 climate
objectives. Current network planning schemes and practices are deficient asthere are
discrepancies between the EU-wide ten-year network development plan (‘TYNDP’) and
national network development plans (‘NDP’) A better linkage between TYNDP and NDP
would allow transnational exchange of information on transmission systems usage.
Security of supply and storage. In reaction to the significant and EU-wide energy price
increases in autumn 2021, the European Council invited the Commission to swiftly consider
medium and long-term measures that increase the resilience of the EU’s energy system
including measures which enhance security of supply. To contribute to a timely response to
this crisis and possible new crisis at Union level, this proposal includes specific measures to
improve cooperation and resilience, notably to ensure a more effective and coordinated use
storage and operational solidarity arrangements. The measures are targeted to reinforce the
resilience of the EU energy system against future shocks in a timely manner. They cover
measures in this Regulation and Regulation (EU) 2017/1938 on security of gas supply. In
order to ensure a coherent response, the measures on security of supply are part of this
legislative proposal and not proposed as a separate legislative proposal. As indicated in the
Communication on energy prices of 13 October 2021 entitled ‘Tackling rising energy prices:
a toolbox for action and support’, coordination of security of supply across borders is crucial
for the resilience against future shocks.
The measures proposed require Member States to explicitly make storages part of their
security of supply risks assessments at regional level, including risks linked to the control of
storage by entities from third countries. Member States should consider storage measures
through regional cooperation in case of unaddressed risks. The proposal defines enabling
conditions to deployment of voluntary joint procurement of gas strategic stocks to be used in
case of emergency. Measures are also introduced to improve the transparency and access to
storages, address cybersecurity risks of gas and facilitates bilateral solidarity arrangements
between Member States in case of crisis. The Commission encourages the Member States to
EN 3 EN
proceed with solidarity arrangements without waiting so that even in a severe crisis
households receive the gas they need.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
The proposed initiative is strongly linked and complementary to the legislative proposals
brought forward in the context of the Fit-for-55 package to implement the European Green
Deal, including:
The revised Renewable Energy Directive (‘RED II’), which is the main EU instrument
dealing with the promotion of energy from renewable sources. It aims to accelerate the
penetration of renewable energy, including renewable gases in the energy system. Its
proposed amendment increases the target for renewable sources in the EU’s energy mix to
40% and promotes the uptake of renewable fuels, such as renewable hydrogen in industry and
transport, with additional targets. In relation to this initiative, the RED II defines renewable
hydrogen as ‘renewable fuels of non-biological origin’ and ‘biomass fuels’ that meet a 70%
greenhouse gas emission reduction compared to fossil fuels setting specific sub-targets for the
consumption of renewable hydrogen (50% of total hydrogen consumption for energy and
feedstock purposes in industry by 2030 and 2.6% of the energy supplied to the transport
sector).
The Energy Efficiency Directive ('EED') and the related Energy Performance of
Buildings Directive ('EPBD') including the proposals for their amendment interact with the
present initiative as they affect the level and structure of gas demand. Energy efficiency
measures can alleviate energy poverty and reduce consumer vulnerability. As gaseous fuels
are currently dominating theEuropean heating and cooling supply and the cogeneration plants,
their efficient use stays at the core of the energy efficiency measures. The Gas Directive and
the Gas Regulation are coherent with the energy efficiency first principle: an open and
competitive EU market with prices that reflect energy carriers’ production costs, carbon costs,
and external costs and benefits would efficiently provide clean and safe hydrogen to end users
who value it most.
The TEN-E Regulation, as proposed by the Commission in December 2020, aims to better
support the modernisation of Europe's cross-border energy infrastructure for the European
Green Deal. It introduces hydrogen infrastructure as a new infrastructure category for
European Network Development. The present initiative is complementary to the proposed
TEN-E Regulation as it focuses on alignment of the national plans with the requirements of
the European wide Ten Year Network Development plan.
As announced in the EU strategy to reduce methane emissions, the Commission will propose
legislation to reduce methane emissions in the energy sector. The initiative will seek to
improve information for all energy-related methane emissions. The present initiative is
complementary as it seeks to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases,
enabling a shift from natural gas.
• Consistency with other Union policies
The Emission Trading Scheme (´ETS´) increases the price of using fossil fuels relative to
renewable and low-carbon gases and, thus, fosters the demand for such gases and investments
in related production technology. The Commission has proposed strengthening, including
reinforcements in and extensions to the aviation sector, maritime and road transport, and
buildings. Under this Scheme all hydrogen production facilities are included, as well as
electrolysers with a production capacity exceeding 25 tonnes/day. The Innovation Fund,
which was established by the EU Emission Trading System (EU ETS) Directive for the period
2021 to 2030, is one of the funding instruments supporting the transition to a climate neutral
EN 4 EN
Europe by 2050. The Innovation Fund, which was established by the EU ETS Directive for
the period 2021 to 2030, is one of the funding instruments supporting the transition to a
climate neutral Europe by 2050.
The revision of the Energy Taxation Directive strives to align the taxation of energy
products with EU energy and climate policies, promote clean technologies and remove
outdated exemptions and reduced rates that currently encourage the use of fossil fuels. Under
the revised Directive, products covered by the Directive are grouped and ranked according to
their environmental performance. According to this, the revision sets a preferential minimum
levels of taxation of EUR 0.15/ GJ (compared to EUR 10.75/GJ for fossil fuels) For
renewable and low-carbon hydrogen fuels used as motor fuels. For renewable and low-carbon
hydrogen fuels used as heating fuels, it sets a preferential minimum levels of taxation of EUR
0.15/ GJ (compared to EUR 0.6/GJ for natural gas).
The revised Alternative Fuels Infrastructure Regulation (AFIR), which will repeal
Directive 2014/94/EU on deployment of alternative fuels infrastructure (AFID), as proposed
by the Commission in July 2021, aims to tackle rising emissions in road transport to support
the transition to a nearly zero-emission car fleet by 2050. The Regulation requires Member
States to expand their network of recharging and refuelling infrastructure in line with zero
emissions car sales, and to install charging and fuelling points at regular intervals on major
highways. The revision of the Alternative Fuel Infrastructure Regulation will require one
refuelling stations (min. 2 t/day, 700 bar) every 150 km along the TEN-T core network and in
every urban node by 2030; this would result in around 700 HRS along transport nodes, and 88
HRS in urban nodes.
The Amendment of the Regulation setting CO2 emission standards for cars and vans
aims to ensure a clear pathway from 2025 towards zero-emission transport. The regulation
notably defines zero-emission vehicles as battery electric vehicles, fuel-cell and other
hydrogen powered vehicles, and sets a target of zero average emissions of the new vehicle
fleets by 2030.
The FuelEU Maritime proposal aims to increase the share in the fuel mix of international
maritime transport of sustainable low and zero-carbon alternative fuels including: liquid
biofuels, e-liquids, decarbonised gas (including bio-LNG and e-gas), decarbonised hydrogen
and decarbonised hydrogen-derived fuels (including methane, and ammonia). The focus on
fuels and power technologies should enable significant and rapid emission reductions, using
fully the existing technologies and infrastructure alongside incentives provided by other
measures to be proposed. It will also facilitate the definition of decarbonisation pathways for
the entire maritime cluster.
The REFuel EU Aviation proposal which targets to advance the potential of sustainable
aviation fuels to reduce aviation’s GHG footprint is yet largely untapped. In order to decrease
significantly its emissions, the aviation sector will need to reduce its current reliance on fossil
jet fuel and rely increasingly on the use of sustainable aviation fuels (SAF) in the years to
come. The proposal sets out a minimum share of 0.7% of ‘synthetic aviation fuels’ in the
aviation fuels supplied to aircraft operators where ‘synthetic aviation fuels’ are renewable
fuels of non-biological origin, as defined in the renewable energy directive.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The objectives of this initiative cannot be achieved on a national level. The planned measures
of the present initiative seek to advance the four objectives set out in Article 194 of the Treaty
EN 5 EN
of the European Union (TFEU), while at the same time contributing to the decarbonisation of
the EU’s economy. The planned measures are to be adopted on the basis of Article 194 (2)
TFEU together with Article 114 (1) TFEU. In the field of energy, the EU has a shared
competence pursuant to Article 4 (2) (i) TFEU.
The present initiative also builds upon a comprehensive set of legislative acts that have been
adopted and updated during the past two decades. With the objective of creating an internal
energy market, the EU has adopted four consecutive legislative packages between 1996 and
2019, with the overarching aim of integrating markets and liberalising national electricity and
gas markets. These provisions cover a wide range of aspects, from market access to
transparency, consumer rights, increase the liquidity of gas markets, and the independence of
regulatory authorities.
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
Currently, there are no rules at EU-level regulating dedicated hydrogen networks or markets
and low-carbon hydrogen and low-carbon fuels. In view of the current efforts at EU and
national levels to promote the use of renewable hydrogen as a replacement for fossil fuels,
Member States would be incentivised to adopt rules on the transport of hydrogen dedicated
infrastructure at national level. This creates the risk of a fragmented regulatory landscape
across the EU, which could hamper the integration of national hydrogen networks and
markets, thereby preventing or deterring cross-border trade in hydrogen.
Harmonising rules for hydrogen infrastructure at a later stage (i.e. after national legislation is
in place) would lead to increased administrative burdens for Member States and higher
regulatory costs and uncertainty for companies, especially where long-term investments in
hydrogen production and transport infrastructure are concerned.
The creation of a regulatory framework at EU-level for dedicated hydrogen networks and
markets would foster the integration and interconnection of national hydrogen markets and
networks. EU-level rules on the planning, financing and operation of such dedicated hydrogen
networks would create long-term predictability for potential investors in this type of long-
term infrastructure, in particular for cross-border interconnections (which might otherwise be
subject to different and potentially divergent national laws).
When it comes to biomethane, without an initiative at EU level, it is likely that by 2030 a
regulatory patchwork would still exist regarding access to wholesale markets, connection
obligations and transmission system operator (TSO)- distribution system operator (DSO)
coordination measures. Likewise, without some harmonisation at the EU level, renewable and
low-carbon gases producers will be facing vastly different connection and injection costs
across the EU, resulting in an unequal playing field.
Without further legislation at the EU level Member States would continue to apply different
gas quality standards and rules on hydrogen blending levels, risking cross-border flow
restrictions and market segmentation. Gas quality standards would continue to be mainly
defined by the quality parameters of natural gas, limiting the integration of renewable gases in
the network
All these aspects are likely to lower cross-border trade with renewable and low-carbon gases
that might be compensated by higher natural gas imports. The utilisation of the LNG
terminals and imports could remain restricted to natural gas, despite that no adaptation of
LNG terminals would be necessary in case competitive biomethane or synthetic methane from
non-EU sources were available.
National netwrok planning will be required to be developed only in Member States where
certified Independent Transmission Operators (ITO) and Independednt System Operators
EN 6 EN
(ISO) are operating. While most Member States have a single gas national development plan
within which gas operators cooperate, there is still limited cross-sector cooperation.
EU coordinated emergency preparedness for the current gas sector has proven to be more
efficient than action only at national level.
• Proportionality
The initiative complies with the proportionality principle. It falls within the scope of Article
194 of the Treaty on the Functioning of the European Union. The policy intervention is
proportional to the dimension and nature of the problems defined and the achievement of the
set objectives.
The proposal does not go beyond what is necessary to achieve the general objective pursued
to facilitate the decarbonisation of gaseous fuels in a competitive manner at least economic
costs whilst ensuring energy security and placing consumers at the heart of the energy
markets. The preferred set of options are considered proportionate and builds to the extent
possible on existing approaches. The balance between obligations and consideration of the
different capabilities to act among Member States and private entities is considered
appropriate given the imperative of achieving climate neutrality by 2050.
• Choice of the instrument
Building on the overall evaluation of the current regulatory framework for the gas market, the
instruments chosen are a Directive, to recast the Directive 2009/73/EC, and a Regulation to
recast Regulation No 715/2009. The choice of a recast of these existing legal acts will
enhance legal clarity. Recourse to an amending act may have been inadequate to address a
wide set of new provisions. The choice of the instruments thus calls for a revision of rules
already adopted and implemented, as a natural evolution of current legislation,in view of this
changes. Further acts will need to be amended through the Gas Regulation such as: the SoS
Regulation (EU) 2017/1938, ACER Regulation (EU) 2019/942 and REMIT Regulation (EU)
No 1227/2011.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation
The entry into force of the Third Energy package has positively contributed to the competition
and performance of the internal energy markets. Nevertheless, the current regulatory
framework for gas focuses on fossil-based natural gas and does not fully anticipate the
emergence of alternatives for methane gases (including natural gas and biomethane), such as
hydrogen.
A re-examination of the current gas market regulatory framework is needed and it has already
been announced in the European Commission’s communication on a hydrogen strategy for a
climate-neutral Europe. Given the different potential in EU Member States for the production
of renewable and low carbon hydrogen, a suitable market framework could facilitate
hydrogen to play its role as an energy carrier and as an enabler of energy system integration.
On this basis, four main drivers have been identified under Problem area I of the Impact
Assessment: (i) decarbonisation will result in the emergence of a European hydrogen value
chain reliant on a cross-border hydrogen market; (ii) lack of hydrogen infrastructure
investments hinder market development; (iii) hydrogen infrastructure is likely to constitute a
natural monopoly, resulting in non-competitive market structures; (iv) diverging hydrogen
quality rules may hinder cross-border flows and incur additional costs.
EN 7 EN
The existing gas rules, focusing on fossil-based natural gas mainly imported from outside the
EU, do not address the specific characteristics of decentralized renewable and low-carbon
gases production within the EU. In addition, the growing volumes of biomethane, hydrogen
but also LNG affect gas quality and thereby the design of gas infrastructure and end-user
appliances. In particular, the Impact Assessment recognizes five main drivers related to this
Problem Area: (i) constrained market and grid access for local producers of biomethane
connected to the distribution grids, divergence of rules regarding obligation to connect and
costs of grid connection for renewable and low carbon gases and intra-EU entry/exit tariffs
hinder the establishment of a fully integrated, liquid and interoperable EU internal gas market;
(ii) differences in gas quality and hydrogen blending levels can negatively impact cross-
border flows and end-users, while current gas quality rules are not fit to deal with future
developments; (iii) LNG terminals equipped to receive mainly natural gas, limited access for
new gases to LNG terminals; (iv) long term supply contracts for unabated natural gas may
lock-in natural gas and hinder supply of renewable gases towards 2050; (v) current energy
security arrangements only address risks related to the supply of natural gas and not of
renewable and low carbon gases.
Concerning network planning, cooperation between TSOs and regulators needs to evolve
further. The increasing penetration of intermittent energy sources requires the whole energy
system to be better integrated and the infrastructure to become more interconnected ,based on
a more holistic and inclusive approach The Impact Assessment outlines three main drivers
regarding this Problem Area: (i) network planning varies between Member States and TSOs,
separate planning for electricity and gas; (ii) no transparency on potential of existing
infrastructure for repurposing or decommissioning; (iii) DSOs not explicitly included in TSO
planning. Furthermore, a more harmonized system development strategy would further
increment interlinkages between electricity and gases systems including hydrogen.
The evaluation showed that competition needs to improve to ensure that the full benefits of
market integration are passed on to EU consumers. Furthermore, consumers are still deprived
from the necessary tools to get actively involved in the market. Consumer protection
provisions in the analysed legislation prove to only be partially fit for purpose. In particular
protection for vulnerable customers is still uneven between Member States and energy
poverty continues to be significant across the EU. Concordantly, Problem Area IV identified
three problem drivers: (i) untapped competition potential in retail markets; (ii) insufficient
customer empowerment in terms of switching, price comparison tools, billing information,
energy communities, and access to data; and (iii) inadequate consumer protection in particular
for vulnerable and energy poor.
• Stakeholder consultations
In line with the Better Regulation Guidelines, the Commission carried out a comprehensive
and inclusive stakeholder consultation based on a consultation strategy that included a range
of methods and tools. This strategy aimed to ensure that all relevant evidence was taken into
account, including data about costs, societal impact, and benefits of the initiative. Several
consultation tools were employed: a consultation on the inception impact assessment
(Roadmap), an online public consultation based on a questionnaire, a presentation by the
Commission and feedback from stakeholders, including the Gas Regulatory Forum,
discussions with the Member States, with members of the European Parliament and with
National Regulatory Authorities, and discussions with stakeholders in a large stakeholder
workshop.
The Commission received 263 responses to the open public consultation. In general,
respondents confirmed that they see a need to revise the Gas Directive and Gas Regulation to
EN 8 EN
help to achieve decarbonisation objectives. Moreover, over 60% of respondents expect that
the technological and regulatory changes necessary to decarbonise the gas market have the
potential to create new jobs by 2030.
Regarding the development of hydrogen infrastructure and markets, a majority of the
respondents support the introduction of regulation at an early stage to foster a well-
functioning and competitive hydrogen market and infrastructure. Respondents advocated for
an EU legislative framework that defines key regulatory principles and takes a step-wise
approach. A large majority supports e.g. third party access, rules for access to hydrogen
pipelines, import terminals and storage, and advocates for network activities to be unbundled.
Most respondents considered it important to define early the role of private parties in
developing hydrogen infrastructure. A large majority of respondents also consider that
existing and future private networks may be (temporarily) exempted from certain regulatory
requirements but that convergence on a single regulatory framework needs to be assured. The
vast majority of respondents consider that rights and permitting requirements for new
hydrogen infrastructure should be similar to those applicable to methane gas pipelines today.
Regarding the promotion of the access of renewable and low carbon gases to the existing
gas market and infrastructure, stakeholders agree on a need to revise the current regulatory
framework to help achieve decarbonisation objectives. A majority of stakeholders consider it
important to ensure full market access and facilitate the injection of RES&LC gases into the
gas grid. Many respondents advocate an obligation for network operators to connect RES&LC
gases producers and introduce an injection charge reduction. The majority of respondents
support as well the improvement of the transparency framework for LNG terminals. There is
also a strong support for the harmonised application of gas quality standards across the EU,
for reinforced cross-border coordination and increased transparency. Respondents are divided
on hydrogen blending, but the majority agrees that it can provide a cost-efficient and fast first
step, despite the high technical costs, to energy system decarbonisation. Few stakeholders
support the removal of intra-EU cross-border tariffs. The majority of the respondents consider
gas-specific security challenges and cyber-security measures as important.
Regarding integrating network planning, the majority of stakeholders support aligning the
timing of the Network Development Plan (NDP) with the TYNDP, and a single gas plan
irrespective of the unbundling model chosen. A majority of respondents expressed even
stronger support for a joint electricity and gas scenario. A substantial number of stakeholders
ask for the inclusion of hydrogen projects in the NDP. Most stakeholders agree on the role of
DSOs to provide and share information, with several respondents also supporting that DSOs
provide their own plan including system optimisation across different sectors. Respondents
also preferred a joint gas and electricity plan to joint scenarios with separate plans. Several
stakeholders pointed out that a joint methane and hydrogen plan, with a separate electricity
plan, would be the preferred option.
Regarding customer engagement and protection in the green gas retail market, the
majority of the stakeholders called for higher ambitions in the citizen/consumer-related
provisions by mirroring those in the electricity market. As well, energy poverty provisions
should help ensure consumers are not paying the cost of switching to clean gas-based options.
Representatives of the private sector support the plans to phase out regulated prices, while
some consumer organisations would opt for keeping them to protect energy poor and
vulnerable consumers. Almost half of all respondents want provisions on the comparability of
offers and accessibility of data, transparency, smart metering systems, and switching to be
reinforced. No respondent has supported the non-regulatory approach.
EN 9 EN
• Collection and use of expertise
The proposed initiative and its underpinning Impact Assessment draw on evidence from the
stakeholder input to the extensive consultations carried out in this respect, as well as literature
review, and modelling. The literature review included the results of a serie of topical studies
on key elements such as the role of hydrogen and decarbonised gas infrastructure, market and
production, that were conducted for the Impact Assessment or that contributed to its scope, as
well as assessments carried out in for other relevant Commission initiatives. Conclusions
adopted in the framework of several stakeholder forums, most importantly the one on gas
regulation (Madrid Forum), and the one on electricity regulation (Florence Forum) were also
considered in the analysis. Discussions with Member States, with members of the European
Parliament, with National Regulatory Authorities, ACER and discussions with other
stakeholders were equally considered.
• Impact Assessment
Following the Better Regulation guidelines, the Commission carried out an Impact
Assessment of several policy options. This work was supported by a consultation within the
Commission via an Inter-Service Steering Group.
The Impact Assessment was presented to and discussed with the Regulatory Scrutiny Board
(RSB). TheRegulatory Scrutiny Board issued a ‘positive opinion with reservation’.
Reservationswere notably addressed by: (i) integrating the conclusions of the evaluation into
the problem description, (ii) spelling out the role of the initiative as part of the enabling
framework of the ‘Fit for 55’ package, (iii) clarify the baseline of the impact of the policy
options, (iv) distinguish more between different actors, in particular between natural gas and
hydrogen producers and consumers, (v) provide an assessment of how the initiative may have
different impacts for SMEs compared to other (larger) companies, (vi) better reflect the
dissenting and minority views throughout the report, including in the problem definition, the
construction of the options, analysis of impacts and the choice of the preferred option, (vii)
improve the narrative of the report, and (viii) complete the cost and benefit tables in the
appropriate format.
Throughout the Impact Assessment work, a range of measures was considered across four
Problem Areas to address the identified problems and problem drivers to reach the objectives
of the initiative: Following an assessment of their effectiveness, efficiency, coherence and
proportionality, a package of preferred options has been found best suited to contribute to the
set objectives.
Problem Area I: Hydrogen infrastructure and hydrogen markets
Problem Area I considers the following policy options: to tender the rights for hydrogen
network operation (Option 1); to introduce main regulatory principles inspired by those
currently applicable to the natural gas market but adapted to the development stage of
hydrogen markets (Option 2); and to establish a fully developed regulatory regime for
hydrogen (similar to the one currently applicable to the natural gas sector) without need for a
transition to a more mature hydrogen market (Option 3). The preferred option is to introduce
key regulatory principles from the start whilst providing clarity on the final (future) regulatory
regime. (Option 2b ‘Main regulatory principles with a vision’). The key benefit of this option
is that it fosters market integration, provides clarity for investors, avoids the emergence of
non-competitive market structures as well as costs of ex-post adjustments of rules once the
market is mature, but leaves flexibility to tailor the regulation to the staged ramp-up of the
hydrogen sector.
EN 10 EN
Problem Area II: Renewable and low carbon gases in the existing gas infrastructure and
markets, and energy security
Problem Area II contains options that promote access to renewable and low-carbon
(RES&LC) gases to the existing gas market and infrastructure. All options include also a
progressive level of intervention for addressing energy security concerns, notably extending
existing tools, standards and procedures to RES&LC gases, effective solidarity and addressing
risks linked to cybersecurity for the gas sector. Option 3 “Allow and promote renewable and
low-carbon gases full market access” is the preferred option for Problem Area II. This option
contains measures to support access of renewable and low carbon gases to the wholesale
market, LNG terminals, and transmission grid (regardless of the place of connection),
including tariff discounts for injection to the grid and cross-border transport. Gas quality
would be governed by a harmonised EU approach for cross-border interconnection points
while leaving flexibility to the Member States. The allowed cap for hydrogen blends is set at
5% for all cross-border points – a level that is cost-efficient in terms of adaptation and
abatement costs.
Allowing and promoting renewable and low-carbon full market: The measures foreseen are
consistent with the Union’s efforts to fight climate change and necessary to achieve the
objectives of the European Green Deal. The key benefit is that the measures will decrease the
production costs for producers of renewable and low carbon gases, increase competition,
liquidity and trade for renewable gases, while encouraging a reduction of greenhouse gas
emissions. In this way, consumers and taxpayers will benefit as support could be lowered. It
will also limit risks for energy security and save time and resources, reduce uncertainties,
improve the efficiency of emergency measures, and strengthen security-specific requirements
for gas companies.
Problem Area III: Network planning
Problem Area III considers options regarding integrated network planning. The preferred
option for Problem Area III is Option 2 ‘National Planning based on European Scenarios’.
The option allows for national planning but requires that it is based on joint scenarios for gas
and electricity, aligned with the TYNDP and linked to the relevant National Energy and
Climate Plan. It includes all relevant actors (DSOs) and enables the identification of pipelines
that can be used for repurposing from methane to H2 on a level of detail that would not be
easily achievable on the European level.
Establish National Planning based on European Scenarios: The key benefit is that this will
eliminate risks that electricity and gas TSOs plan the evolution of their systems based on
incompatible assumptions. It enables sector integration and a conceptual system plan while
keeping the benefits of more detailed sector-specific network development plans. It ensures a
common vision of the different stakeholders implying that network planning takes into
account the decarbonisation strategies at the national and EU levels, reducing the risk of
potential lock-ins or stranded assets.
Problem area IV: Low level of customer engagement and protection in the green gas
retail market
Problem Area IV contains options that postulate for a non-regulatory approach in tackling
competition and consumers’ engagement or instead require addressing the problem drivers
through new legislation, mostly mirroring what was already established in the electricity
sector. In light of the analysis, the preferred option is Option 2 ‘Flexible legislation’, which
mirrors the electricity market consumer protection and also the empowerment provisions.
EN 11 EN
This option is most likely to be the most effective, efficient, and consistent with other
Problem Areas.
The key benefit is that it will offer significant savings potential, help new suppliers and
service providers to enter the market, develop innovative products, resulting in increased
competition, consumer engagement and economic benefit. It would also enable citizens and
communities to increase social acceptance, mobilise private capital and facilitate the
deployment of renewable and low-carbon gases. Reducing the risk of over-investments will
have a positive environmental impact.
• Regulatory fitness and simplification
The proposals for amending the existing legislation are designed in accordance with the most
cost-effective policy options scrutinised in the Impact Assessment. It is expected from some
of the preferred options to increase administrative, implementation and enforcement costs for
regulatory bodies and market operators. For example, higher administrative exchanges
between NRAs and natural gas shippers, increased coordination efforts between DSOs and
TSOs, and further regulatory and implementation efforts for Member States and national
authorities might stem from the proposed measures. However, lower and more efficient
regulatory costs are also expected from the amended framework.
Furthermore, the Impact Assessment shows that the proposed measures offer the most cost-
effective regulatory options to achieve the overarching objective of the initiative, namely the
establishment of rules for the transmission, distribution, supply and storage of methane and
hydrogen gases that can support the decarbonisation of the energy system while ensuring
secure and affordable energy.
The short-term regulatory costs entailed in some of the preferred measures must be assessed
against the costs and efforts that a late integration and decarbonisation of the energy system
would require in the long term. The benefits that the options are expected to produce in terms
of support for renewable sources, energy system integration, consumer protection and energy
security will largely outweigh the immediate administrative and implementation costs.
The proposal further contributes to simplifying the current regulatory framework by
harmonising the provisions on gas infrastructure and market with the new regulatory
architecture conceived by the Clean Energy Package for the electricity sector. Higher
alignment between sectors is expected to benefit many regulatory areas, notably consumer
empowerment and protection, governance and regulatory oversight. Similar contributions are
also foreseen in the early introduction of a regulatory framework for hydrogen infrastructures
and markets. Whilst these rules will likely increase the immediate administrative costs and
regulatory burdens for national authorities and market operators, an early harmonisation of
regulatory principles for hydrogen is expected to significantly lower future compliance costs
and prevent the risk of major regulatory divergences and implementation costs.
• Fundamental rights
Safeguarding EU values and citizens’ fundamental rights and security in a developing green,
digital energy environment, is of paramount importance. The proposed policy measures on
data management were developed with this in mind, aiming at ensuring widespread access
and use of digital technologies and data-driven services while at the same time guaranteeing a
high level of the right to private life and to the protection of personal data, as enshrined in
Articles 7 and 8 of the Charter of Fundamental Rights of the EU, and the General Data
Protection Regulation.
EN 12 EN
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
The budgetary impact on the EU budget associated to the proposal under this package
concerns the human resources of the Agency for the Cooperation of Energy Regulators
(ACER) and of the European Commission’s Directorate-General (DG) for Energy which are
described in the Legislative Financial Statement accompanying the Commission proposal for
a recast of the [Gas Regulation]. Essentially, the new tasks to be carried out by ACER,
notably as regards rules facilitating the development of a competitive hydrogen sector, but
also the increasing complexity of gas markets due to an increasing share of other gases than
natural gas, require a phasing in of 21 additional FTE in ACER from 2023 onwards. For
implementing the proposed new rules for a new and growing sector, for integrating new types
of gases into the gas market and infrastructure as well as for enforcing the strengthened
consumer provisions, also the human resources of DG Energy need to be reinforced by 5
additional FTE.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
Progress monitoring will consist of a two-tier approach of annual reporting by ACER and an
evaluation by the Commission.
ACER’s mandate of annual monitoring and reporting of market performance in its annual
market monitoring report (obligation in Regulation (EC) No. 715/2009) will be retained, with
its scope extended to hydrogen. Within one year of the adoption of the proposals, the
Commission will invite ACER to review and update its current monitoring indicators (with
the involvement of affected stakeholders) to ensure their continuing relevance for monitoring
progress towards the objectives underlying the present proposals. ACER will continue relying
on the already established data sources used for the preparation of the market monitoring
report, extended with relevant data on hydrogen.
ACER's annual reporting will replace the Commission's reporting obligations that are
currently still existing under the Gas Directive. The detailed proposals will ensure that
ACER’s monitoring is complementary to other monitoring exercises (esp. monitoring under
the Governance of the Energy Union and Climate Action) avoiding any overlaps.
The Commission will carry out a fully-fledged evaluation of the impact of the proposed
initiatives, including the effectiveness, efficiency, continuing coherence and relevance of the
proposals, within a given timeline after the entry into force of the adopted measures
(indicatively, five years). By 31 December 2030, the Commission shall review the Directive
and shall submit a report to the European Parliament and to the Council.
• Explanatory documents (for directives)
Following the ruling of the European Court of Justice in Commission vs Belgium (case C-
543/17), Member States must accompany their notifications of national transposition
measures with sufficiently clear and precise information, indicating which provisions of
national law transpose which provisions of a directive. This must be provided for each
obligation, not only at ‘article level’. If Member States comply with this obligation, they
would not need, in principle, to send explanatory documents on the transposition to the
Commission.
The Regulation will be directly and uniformly implemented in the Member States, and hence
not requiring an Explanatory Document.
EN 13 EN
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
The proposed revised directive consists of ten chapters comprising 91 articles.
Chapter 1 – Subject matter, scope and definitions
This chapter sets out the subject matter and scope of the rules for the transmission,
distribution, supply, and storage of gases using the natural gas system as well as the rules for
the transport, supply and storage of hydrogen using the hydrogen system. It also defines the
main terms used in the proposed directive.
Chapter 2 – General rules for the organisation of the markets
This chapter lays down the rules to ensure competitive, consumer-centred, flexible and non-
discriminatory markets for gas. It contains provisions on market access such as the free choice
of supplier, market-based supply prices, public service obligations, sustainability, certification
of renewable and low carbon gases, promotion of regional cooperation, and technical and
procedure rules.
Chapter 3 – Consumer empowerment and protection and retail markets
This chapter provides in particular a set of rights for the consumer: It elaborates on basic
contractual rights, switching rights and fees, and rules on comparison tools, active customers,
and citizen energy communities. It also contains provisions on billing, smart and conventional
metering, and data management.
It also contains provisions on single points of contact, right to out-of-court dispute settlement,
vulnerable customers, and retail markets.
Chapter 4 – Third party access to infrastructure
This chapter is divided into 3 sections to cover the following: access to natural gas
infrastructure, access to hydrogen infrastructure, and refusal of access and connection.
Chapter 5 – Rules applicable to transmission, storage and system operators of natural
gas
This chapter elaborates on tasks of transmission, storage and LNG system operators,
confidentiality and decision-making powers.
Chapter 6 – Distribution system operators of natural gas
This chapter sets the designation of distribution system operators, their tasks, the decision-
making powers regarding the connection of the new production facilities for renewable and
low-carbon gases to the distribution system, the unbundling of distribution system operators,
the confidentiality obligations of distribution system operators, provisions on closed
distribution systems, and combined operator.
Chapter 7 – Rules applicable to the dedicated hydrogen networks
This chapter provides in particular tasks of hydrogen network, storage and terminal operators,
provision on existing hydrogen networks, geographically confined hydrogen networks, closed
hydrogen systems, interconnectors with third countries, and confidentiality for operators.
Chapter 8 – Integrated Network planning
This chapter elaborates on network development and powers to make investment decisions,
on hydrogen network development reporting, as well as on financing new cross-border
hydrogen infrastructure.
Chapter 9 – Unbundling of transmission system operators
EN 14 EN
This chapter is divided into six sections to cover the following: ownership unbundling,
independent system operators, independent transmission operators, the unbundling of
dedicated hydrogen networks operators and the designation, the certification of natural gas
and hydrogen system operators, and unbundling and transparency of accounts.
Chapter 10 – Regulatory authorities
This chapter focuses on the designation and independence of regulatory authorities, on
general objectives of the regulatory authority, on their duties and powers, on the regulatory
regime for cross-border issues, on compliance with the network codes guidelines, and on
record keeping.
Chapter 11 – Final provisions
The last chapter focuses on final provisions and includes articles notably on safeguard
measures, level playing field, technical agreements, derogations, empowerment procedure, the
exercise of delegation, committee procedure, reporting, repeal, transposition, entry into force,
Addressees.
Annex I is about the minimum requirements for billing and billing information.
Annex II deals with smart metering in natural gas.
Annex III lists the date of application and the transposition limits of the repealed Directive
and its amendments.
Annex IV contains a correlation table.
The proposed revised regulation consists of eight chapters comprising 69 articles.
Chapter 1 – Subject matter, scope and definitions
This chapter sets out the subject matter and scope of the rules regarding the objectives of the
Energy Union, climate and energy framework as well as consumers. It also defines the main
terms used in the proposed regulation.
Chapter 2 – General rules for the organisation of the markets and infrastructure access
This chapter lays down the general principles as well as the separation of regulated asset
bases, third party access services, market assessment for renewable and low carbon gases,
principles of capacity-allocation mechanisms and congestion-management procedure, trading
of capacity rights, balancing rules and imbalance charges, certification, and cooperation of
transmission system operators.
Chapter 3 – Network access
This chapter elaborates on tariffs for access to networks, and discounts.
Chapter 4 – Transmission, storage, LNG, and hydrogen terminal system operation
This chapter sets out provisions on firm capacity for renewable and low carbon gases, cross
border coordination on gas quality, hydrogen blends, the European network of transmission
system operators for gas, monitoring by ACER, regulatory authorities, consultations, costs,
regional cooperation, TYNDP, transparency requirements, and record-keeping.
Chapter 5 – Distribution system operation
This chapter lays down the rules on firm capacity for renewable and low carbon gases,
cooperation between DSOs and TSOs, transparency requirement, the European entity for
distribution system operators. It includes procedures and tasks.
Chapter 6 – Access to dedicated hydrogen networks
EN 15 EN
This chapter focuses on cross-border coordination on hydrogen quality, the European
Network of Network Operators for Hydrogen, its tasks, TYNDP for hydrogen, costs, and
consultation, the monitoring by ACER, regional cooperation, and transparency requirements.
Chapter 7 – Network codes and guidelines
This chapter sets out provisions for the adoption of network codes and guidelines, the
establishment of network codes, amendments of network codes, guidelines, right of Member
States to provide for more detailed measures, provision of information and confidentiality,
and penalties. All three rules are adapted to hydrogen.
Chapter 8 – Final provisions
This chapter focuses on final provisions and includes articles notably on new natural gas and
hydrogen infrastructure, committee procedure, exemptions, derogations, the exercise of
delegation, amendments to regulations, amendment to extend the Regulation on security of
gas supply to RES&LC gases and to include measures on cybersecurity, solidarity and
storage, repeal, and entry into force.
Annex I contains guidelines.
Annex II contains the inserted Annex IX to Regulation 2017/1938
Annex III contains information on the repealed Regulation with list of the successive
amendments
Annex IV contains a correlation table.
EN 16 EN
715/2009 (adapted)
2021/0424 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on the internal markets for renewable and natural gases and for hydrogen
(recast)
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty establishing the European Community Treaty on the
Functioning of the European Union , and in particular Article 95 194 (2) thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee 2,
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions 3,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
new
(1) Regulation (EU) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council 4 has
been substantially amended several times. Since further amendments are to be made,
that Regulation should be recast in the interests of clarity.
715/2009 recital 1 (adapted)
(2) The internal market in natural gas, which has been progressively implemented since
1999, aims to deliver real choice for all consumers in the Community Union ,
be they citizens or businesses, new business opportunities and more cross-border
trade, so as to achieve efficiency gains, competitive prices and higher standards of
service, and to contribute to security of supply and sustainability.
2
OJ C 211, 19.8.2008, p. 23.
3
OJ C 172, 5.7.2008, p. 55.
4
Regulation (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on
conditions for access to the natural gas transmission networks and repealing Regulation (EC) No
1775/2005 (OJ L 211, 14.8.2009, p. 36).
EN 17 EN
new
(3) The European Green Deal and the Climate law set the target for the EU to become
climate neutral by 2050 in a manner that contributes to European competitiveness,
growth and jobs. For a decarbonised gas markets to be set up and contribute to the
energy transition, significantly higher shares of renewable energy sources in an
integrated energy system with an active participation of consumers in competitive
markets are needed.
(4) This Regulation aims to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases
into the energy system enabling a shift from fossil gas, and to allow these new gases to
play an important role towards achieving the EU’s 2030 climate objectives and climate
neutrality in 2050. The Regulation aims also to set up a regulatory framework that
enables and incentivises all market participants to take the transitional role of fossil
gas into account while planning their activities to avoid lock-in effects and ensure
gradual and timely phase-out of fossil gas notably in all relevant industrial sectors and
for heating purposes.
(5) The EU hydrogen strategy recognises that, as EU Member States have different
potential for the production of renewable hydrogen, an open and competitive EU
market with unhindered cross-border trade has important benefits for competition,
affordability, and security of supply. Moreover, it stresses that moving towards a
liquid market with commodity-based hydrogen trading would facilitate entry of new
producers and be beneficial for deeper integration with other energy carriers. It would
create viable price signals for investments and operational decisions. The rules laid
down in this Regulation should thus be conducive for hydrogen markets and
commodity-based hydrogen trading and liquid trading hubs to emerge and any undue
barriers in this regard should be eliminated by Member States. Whilst recognising the
inherent differences, existing rules that enabled efficient commercial operations
developed for the electricity and gas markets and trading should be considered for a
hydrogen market.
715/2009 recital 2
Directive 2003/55/EC of the European Parliament and of the Council of 26 June 2003
concerning common rules for the internal market in natural gas 5 and Regulation (EC)
No 1775/2005 of the European Parliament and of the Council of 28 September 2005 on
conditions for access to the natural gas transmission networks 6 have made significant
contributions towards the creation of such an internal market in natural gas.
715/2009 recital 3
Experience gained in the implementation and monitoring of a first set of Guidelines for Good
Practice, adopted by the European Gas Regulatory Forum (the Madrid Forum) in 2002,
demonstrates that in order to ensure the full implementation of the rules set out in those
guidelines in all Member States, and in order to provide a minimum guarantee of equal
5
OJ L 176, 15.7.2003, p. 57.
6
OJ L 211, 14.8.2009, p. 36.
EN 18 EN
market access conditions in practice, it is necessary to provide for them to become legally
enforceable.
715/2019 recital 4
A second set of common rules entitled ‘the Second Guidelines for Good Practice’ was
adopted at the meeting of the Madrid Forum on 24 and 25 September 2003 and the purpose of
this Regulation is to lay down, on the basis of those guidelines, basic principles and rules
regarding network access and third party access services, congestion management,
transparency, balancing and the trading of capacity rights.
715/2009 recital 5 (adapted)
(6) [Recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] Directive 2009/73/EC
of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 concerning common
rules for the internal market in natural gas7 provides for the possibility of a combined
transmission and distribution system operator. The rules set out in this Regulation do
not therefore require modification of the organisation of national transmission and
distribution systems that are consistent with the relevant provisions of that Directive.
715/2019 recital 6
High-pressure pipelines linking up local distributors to the gas network which are not
primarily used in the context of local distribution are included in the scope of this Regulation.
715/2009 recital 7
new
(7) It is necessary to specify the criteria according to which tariffs for access to the
network are determined, in order to ensure that they fully comply with the principle of
non-discrimination and the needs of a well-functioning internal market and take fully
into account the need for system integrity and reflect the actual costs incurred, insofar
as such costs correspond to those of an efficient and structurally comparable network
operator and are transparent, whilst including appropriate return on investments,
and enabling the integration of renewable and low carbon gases and, where
appropriate, taking account of the benchmarking of tariffs by the regulatory
authorities. The rules on network access tariffs in this Regulation are complemented
by further rules on network access tariffs, notably in the network codes and guidelines
adopted on the basis of this Regulation, in [ TEN-E Regulation as proposed in
COM(2020) 824 final], [Methane Regulation as proposed in COM(2021) xxx],
Directive (EU) 2018/2001 and [Energy Efficiency Directive as proposed in
COM(2021) 558 final].
new
(8) It is, generally, most efficient to finance infrastructure by revenues obtained from the
users of that infrastructure and to avoid cross-subsidies. Moreover, such cross-
7
See page 94 of this Official Journal.
EN 19 EN
subsidies would, in the case of regulated assets, be incompatible with the general
principle of cost-reflective tariffs. In exceptional cases, such cross-subsidies could
nonetheless bring societal benefits, in particular during earlier phases of network
development where booked capacity is low compared to technical capacity and
uncertainty as to when future capacity demand will materialise is significant. Cross-
subsidies could therefore contribute to reasonable and predictable tariffs for early
network users and de-risk investments for network operators. Cross-subsidies could
thus contribute to an investment climate supportive to the Union’s, decarbonisation
objectives. Cross-subsidies should not be financed by network users in other Member
States, regardless as to whether directly or indirectly. It is thus appropriate to collect
financing for cross-subsidies only from exit points to final customers within the same
Member State. Moreover, as cross-subsidies are exceptional, it should be ensured that
they are proportional, transparent, limited in time and set under regulatory supervision.
715/2009 recital 8
In calculating tariffs for access to networks, it is important to take account of the actual costs
incurred, insofar as such costs correspond to those of an efficient and structurally comparable
network operator, and are transparent, as well as of the need to provide appropriate return on
investments and incentives to construct new infrastructure, including special regulatory
treatment for new investments as provided for in Directive 2009/73/EC. In that respect, and in
particular if effective pipeline-to-pipeline competition exists, the benchmarking of tariffs by
the regulatory authorities will be a relevant consideration.
715/2009 recital 9 (adapted)
new
(9) The use of market-based arrangements, such as auctions, to determine tariffs has to be
compatible with the provisions laid down in recast Gas Directive as proposed in
COM(2021) xxx Directive 2009/73/EC and Commission Regulation (EU)
2017/459 .
715/2009 recital 10 (adapted)
(10) A common minimum set of third-party access services is necessary to provide a
common minimum standard of access in practice throughout the Community
Union , to ensure that third-party access services are sufficiently compatible
and to allow the benefits accruing from a well-functioning internal market in natural
gas to be exploited.
715/2009 recital 11 (adapted)
At present, there are obstacles to the sale of gas on equal terms, without discrimination or
disadvantage in the Community. In particular, non-discriminatory network access and an
equally effective level of regulatory supervision do not yet exist in each Member State, and
isolated markets persist.
EN 20 EN
new
(11) Arrangements on third party access should be based on the principles laid down in this
Regulation. The organisation of entry-exit systems, which enable a free allocation of
gas on the basis of firm capacity, was welcomed by the XXIV. Madrid Forum already
in October 2013. Therefore a definition of entry-exit system should be introduced and
the integration of the distribution system level in the balancing zone be ensured, which
would help to achieve a level playing field for renewable and low carbon gases
connected to either the transmission or distribution level. Tariff setting of distribution
system operators and the organisation of capacity allocation between the transmission
and distribution system should be left to the regulatory authorities on the basis of the
principles enshrined in [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx].
(12) Access to the entry-exit system should be generally based on firm capacity. Network
operators should be required to cooperate in a way that maximises the offer of firm
capacity, which in turn enables network users to freely allocate the gas entering or
exiting on the basis of firm capacity to any entry or exit point in the same entry-exit
system.
(13) Conditional capacity should only be offered when network operators are not able to
offer firm capacity. Network operators should define the conditions for conditional
capacity on the basis of operational constraints in a transparent and clear manner. The
regulatory authority should ensure that the number of conditional capacity products is
limited to avoid a fragmentation of the market and to ensure compliance with the
principle of providing efficient third-party access.
715/2009 recital 12
(14) A sufficient level of cross-border gas interconnection capacity should be achieved and
market integration fostered in order to complete the internal market in natural gas.
715/2009 recital 13
The Communication of the Commission of 10 January 2007 entitled ‘An Energy Policy for
Europe’ highlighted the importance of completing the internal market in natural gas and
creating a level playing field for all natural gas undertakings in the Community. The
Communications of the Commission of 10 January 2007 entitled ‘Prospects for the internal
gas and electricity market’ and ‘Inquiry pursuant to Article 17 of Regulation (EC) No 1/2003
into the European gas and electricity sectors (Final Report)’ demonstrated that the present
rules and measures neither provide the necessary framework nor provide for the creation of
interconnection capacities to achieve the objective of a well-functioning, efficient and open
internal market.
715/2009 recital 14
In addition to thoroughly implementing the existing regulatory framework, the regulatory
framework for the internal market in natural gas set out in Regulation (EC) No 1775/2005
should be adapted in line with those communications.
EN 21 EN
715/2009 recital 15 (adapted)
new
(15) In particular, iIncreased cooperation and coordination among transmission and,
where relevant, distribution system operators is required to create network codes for
providing and managing effective and transparent access to the transmission networks
across borders, and to ensure coordinated and sufficiently forward looking planning
and sound technical evolution of the transmission natural gas system in the
Community Union , including the creation of interconnection capacities, with
due regard to the environment. The network codes should be in line with framework
guidelines which are non-binding in nature (framework guidelines) and which are
developed by the European Union Agency for the Cooperation of Energy
Regulators (ACER) established in accordance with by Regulation (EU)
2019/942 (EC) No 713/2009 of the European Parliament and of the Council 8 9 of
13 July 2009 establishing an Agency for the Cooperation of Energy Regulators 10 (the
Agency). ACER The Agency should have a role in reviewing, based on matters
of fact, draft network codes, including their compliance with the framework
guidelines, and it should be enabled to recommend them for adoption by the
Commission. ACER The Agency should assess proposed amendments to the
network codes and it should be enabled to recommend them for adoption by the
Commission. Transmission system operators should operate their networks in
accordance with those network codes.
715/2009 recital 16 (adapted)
(16) In order to ensure optimal management of the gas transmission network in the
Community Union, a European Network of Transmission System Operators for
Gas (the ENTSO for Gas), should be provided for established. The tasks of the
ENTSO for Gas should be carried out in compliance with Community the
Union’s competition rules which remain are applicable to the decisions of
the ENTSO for Gas. The tasks of the ENTSO for Gas should be well-defined and its
working method should ensure efficiency, transparency and the representative nature
of the ENTSO for Gas. The network codes prepared by the ENTSO for Gas are not
intended to replace the necessary national network codes for non cross-border issues.
Given that more effective progress may be achieved through an approach at regional
level, transmission system operators should set up regional structures within the
overall cooperation structure, whilst ensuring that results at regional level are
compatible with network codes and non-binding ten-year network development plans
at Union Community level. Cooperation within such regional structures
presupposes effective unbundling of network activities from production and supply
activities. In the absence of such unbundling, regional cooperation between
transmission system operators gives rise to a risk of anti-competitive conduct. Member
States should promote cooperation and monitor the effectiveness of the network
8
Regulation (EU) 2019/942 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 establishing a
European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators.
9
Regulation (EC) No 713/2009 of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009
establishing an Agency for the Cooperation of Energy Regulators (OJ L 211, 14.8.2009, p. 1).
10
See page 1 of this Official Journal.
EN 22 EN
operations at regional level. Cooperation at regional level should be compatible with
progress towards a competitive and efficient internal market in gas gases .
715/2009 recital 17 (new)
All market participants have an interest in the work expected of the ENTSO for Gas. An
effective consultation process is therefore essential and existing structures set up to
facilitate and streamline the consultation process, such as the European Association for
the Streamlining of Energy Exchange, national regulators or the Agency should play
an important role.
715/2009 recital 18 (adapted)
(17) In order to ensure greater transparency regarding the development of the gas
transmission network in the Community Union , the ENTSO for Gas should
draw up, publish and regularly update a non-binding Community Union -wide
ten-year network development plan on the basis of a joint scenario and the
interlinked model (Community Union -wide network development plan).
Viable gas transmission networks and necessary regional interconnections, relevant
from a commercial or security of supply point of view, should be included in that
network development plan.
715/2009 recital 19
new
(18) To enhance competition through liquid wholesale markets for gas, it is vital that gas
can be traded independently of its location in the system. The only way to do this is to
give network users the freedom to book entry and exit capacity independently, thereby
creating gas transport through zones instead of along contractual paths. To ensure
the freedom of booking capacity independently at entry and exit points, tariffs set for
one entry point should therefore not be related to the tariff set for one exit point, and
vice versa offered for these points separately and the tariff should not bundle the entry
and exit charge in a single price. The preference for entry-exit systems to facilitate
the development of competition was already expressed by most stakeholders at the 6th
Madrid Forum on 30 and 31 October 2002. Tariffs should not be dependent on the
transport route. The tariff set for one or more entry points should therefore not be
related to the tariff set for one or more exit points, and vice versa.
new
(19) While Commission Regulation (EU) 312/2014 establishing a Network Code on Gas
Balancing of Transmission Networks provides rules for setting up technical rules that
build up a balancing regime, it leaves various design choices for each balancing
regime that is applied in a specific entry-exit system. The combination of choices
made lead to a specific balancing regime that is applicable in a specific entry-exit
system, which are currently mostly reflecting Member States territories.
(20) Network users are to bear the responsibility of balancing their inputs against their off-
takes with trading platforms established to better facilitate gas trade between network
users. In order to better integrate renewable and low carbon gases within the entry-exit
EN 23 EN
system, the balancing zone should also cover the distribution system level. The virtual
trading point should be used to exchange gas between balancing accounts of network
users.
715/2019 recital 20
(21) References to harmonised transport contracts in the context of non-discriminatory
access to the network of transmission system operators do not mean that the terms and
conditions of the transport contracts of a particular system operator in a Member State
must be the same as those of another transmission system operator in that Member
State or in another Member State, unless minimum requirements are set which must be
met by all transport contracts.
715/2009 recital 21
There is substantial contractual congestion in the gas networks. The congestion-management
and capacity-allocation principles for new or newly negotiated contracts are therefore based
on the freeing-up of unused capacity by enabling network users to sublet or resell their
contracted capacities and the obligation of transmission system operators to offer unused
capacity to the market, at least on a day-ahead and interruptible basis. Given the large
proportion of existing contracts and the need to create a true level playing field between users
of new and existing capacity, those principles should be applied to all contracted capacity,
including existing contracts.
715/2019 recital 22
Although physical congestion of networks is, at present, rarely a problem in the Community,
it may become one in the future. It is important, therefore, to provide the basic principle for
the allocation of congested capacity in such circumstances.
715/2009 recital 23
Market monitoring undertaken over recent years by the national regulatory authorities and by
the Commission has shown that current transparency requirements and rules on access to
infrastructure are not sufficient to secure a genuine, well-functioning, open and efficient
internal market in gas.
715/2019 recital 24
(22) Equal access to information on the physical status and efficiency of the system is
necessary to enable all market participants to assess the overall demand and supply
situation and to identify the reasons for movements in the wholesale price. This
includes more precise information on supply and demand, network capacity, flows and
maintenance, balancing and availability and usage of storage. The importance of that
information for the functioning of the market requires alleviating existing limitations
to publication for confidentiality reasons.
EN 24 EN
715/2009 recital 25
(23) Confidentiality requirements for commercially sensitive information are, however,
particularly relevant where data of a commercially strategic nature for the company
are concerned, where there is only one single user for a storage facility, or where data
are concerned regarding exit points within a system or subsystem that is not connected
to another transmission or distribution system but to a single industrial final customer,
where the publication of such data would reveal confidential information as to the
production process of that customer.
715/2009 recital 26
(24) To enhance trust in the market, its participants need to be sure that those engaging in
abusive behaviour can be subjected to effective, proportionate and dissuasive
penalties. The competent authorities should be given the competence to investigate
effectively allegations of market abuse. To that end, it is necessary that competent
authorities have access to data that provides information on operational decisions
made by supply undertakings. In the gas market, all those decisions are communicated
to the system operators in the form of capacity reservations, nominations and realised
flows. System operators should keep information in relation thereto available to and
easily accessible by the competent authorities for a fixed period of time. The
competent authorities should, furthermore, regularly monitor the compliance of the
transmission system operators with the rules.
715/2009 recital 27
new
(25) Access to natural gas storage facilities and liquefied natural gas (LNG) facilities
is insufficient in some Member States, and therefore the implementation of the
existing rules needs to be improved , including as regardsin the transparency area.
Such improvement should take into account the potential and uptake of renewable and
low-carbon gases for these facilities in the internal market. Monitoring by the
European Regulators' Group for Electricity and Gas concluded that the voluntary
guidelines for good third-party access practice for storage system operators, agreed by
all stakeholders at the Madrid Forum, are being insufficiently applied and therefore
need to be made binding.
715/2019 recital 28
(26) Non-discriminatory and transparent balancing systems for natural gas, operated
by transmission system operators, are important mechanisms, particularly for new
market entrants which may have more difficulty balancing their overall sales portfolio
than companies already established within a relevant market. It is therefore necessary
to lay down rules to ensure that transmission system operators operate such
mechanisms in a manner compatible with non-discriminatory, transparent and
effective access conditions to the network.
EN 25 EN
715/2009 recital 29
The trading of primary capacity rights is an important part of developing a competitive market
and creating liquidity. This Regulation should therefore lay down basic rules relating to such
trading.
715/2019 recital 30
new
(27) National rRegulatory authorities should ensure compliance with the rules contained in
this Regulation and the network codes and gGuidelines adopted pursuant thereto.
715/2009 recital 31 (adapted)
new
(28) In the gGuidelines annexed to this Regulation, specific more detailed
implementing rules are defined on the basis of the Second Guidelines for Good
Practice. Where appropriate, those rules will should evolve over time, taking into
account the differences of national gas systems and their development .
715/2009 recital 32
(29) When proposing to amend the Guidelines annexed to this Regulation, the Commission
should ensure prior consultation of all relevant parties concerned with the Guidelines,
represented by the professional organisations, and of the Member States within the
Madrid Forum.
715/2009 recital 33
(30) The Member States and the competent national authorities should be required to
provide relevant information to the Commission. Such information should be treated
confidentially by the Commission.
715/2019 recital 34 (adapted)
new
(31) This Regulation and the network codes and gGuidelines adopted in accordance
with it are without prejudice to the application of the Community Union rules
on competition.
715/2009 recital 35 (new)
The measures necessary for the implementation of this Regulation should be adopted in
accordance with Council Decision 1999/468/EC of 28 June 1999 laying down the
procedures for the exercise of implementing powers conferred on the Commission 11.
11
OJ L 184, 17.7.1999, p. 23.
EN 26 EN
715/2009 recital 36 (new)
In particular, the Commission should be empowered to establish or adopt the Guidelines
necessary for providing the minimum degree of harmonisation required to achieve the
aims of this Regulation. Since those measures are of general scope and are designed to
amend non-essential elements of this Regulation, inter alia by supplementing it with
new non-essential elements, they must be adopted in accordance with the regulatory
procedure with scrutiny provided for in Article 5a of Decision 1999/468/EC.
new
(32) Member States and the Energy Community Contracting Parties should closely
cooperate on all matters concerning the development of an integrated gas trading
region and should take no measures that endanger the further integration of natural gas
markets or the security of supply of Member States and Contracting Parties.
(33) Transmission system operators could be allowed to reserve storages for natural gas
exclusively for carrying out their functions and for the purpose of security of supply.
The filling of these strategic stocks could be done by means of joint purchasing using
the trading platform as mentioned in Article 10 of Commission Regulation (EU) No
312/2014 without prejudice to Union competition rules. Withdrawal of natural gas
should only be possible for the transmission system operators to carry out their
functions or in case of a declared emergency situation, as mentioned in Article 11 (1)
of that Regulation, in order not to interfere with the regular functioning of the market.
(34) Where a regional markets integration is undertaken, the relevant transmission system
operators and regulatory authorities should address issues having a cross-border
impact such as tariff structures, balancing regime, capacities at remaining cross-border
points, investment plans and the fulfilment of transmissions system operators’ and
regulatory authorities’ tasks.
(35) The energy transition and the continuing integration of the gas market will require
further transparency on the allowed or target revenue of the transmission system
operator. A number of decisions related to natural gas networks will be based on that
information. For example, the transfer of transmission assets from a natural gas
network to a hydrogen network or the implementation of an inter-TSO compensation
mechanism (ITC) require more transparency than currently exists. In addition, the
assessments of tariff evolutions on the long term requires clarity on both natural gas
demand and cost projections. Transparency on allowed revenue should enable the
latter. Regulatory authorities should, in particular, provide information on the
methodology used to calculate the revenues of transmission system operators, the
value of their regulatory asset base and its depreciation over time, the value of
operational expenditures, the cost of capital applied to transmission system operators
and the incentives and premia applied.
(36) Transmission system operators’ expenditures are predominantly fixed costs. Their
business model and the current national regulatory frameworks rely on the assumption
of a long-term utilisation of their networks entailing long depreciation periods (30 to
60 years). In the context of the energy transition, regulatory authorities should
therefore be able to anticipate gas demand decrease to modify the regulatory
arrangements in due time and prevent a situation where the cost recovery of
transmission system operators through tariffs threatens the affordability for consumers
EN 27 EN
due to an increasing ratio of fixed costs to gas demand. Where necessary, the
depreciation profile or remuneration of transmission assets could, for example, be
modified.
(37) Transparency on transmission system operators allowed or target revenue should be
increased to enable benchmarking and an assessment by network users. Increased
transparency should also facilitate cross-border cooperation and the setting up of ITC
mechanisms between operators either for regional integration or for the
implementation of tariff discounts for renewable and low carbon gases as set out in
this Regulation.
(38) In order to exploit the most economic locations for the production of renewable and
low carbon gases, network users should benefit from discounts in capacity-based
transmission tariffs. These should include a discount for injection from renewable and
low carbon gases production facilities, a discount for tariffs at entry points from and
exit points to storage facilities and a discount on the cross-border tariff and entry
points from LNG facilities. In case of a change of the value of non-cross border
discounts, the regulatory authority needs to balance out the interest between networks
users and network operators taking into account stable financial frameworks
specifically for existing investments, in particular for renewable production facilities.
Where possible, indicators or conditions for changing the discount should be provided
sufficiently before any decision to change the discount is taken. This discount should
not affect the general tariff setting methodology, but should be provided ex-post on the
relevant tariff. In order to benefit from the discount, network users should present the
required information towards the transmission system operator on the basis of a
certificate which would be linked to the union database.
(39) Revenue decreases from the application of discounts shall be treated as general
revenue decreases, e.g. from reduced capacity sales and need to be recovered via
tariffs in a timely manner, for instance by an increase of the specific tariffs following
the general rules contained in Article 15 of this Regulation. The Commission should
be empowered to change the discount levels via delegated acts to mitigate structural
imbalances of revenues for transmission system operators.
(40) In order to increase efficiencies in the natural gas distribution networks in the Union
and to ensure close cooperation with transmission system operators and the ENTSO
for Gas, an entity of distribution system operators in the Union (‘EU DSO entity’)
should be provided for which also includes natural gas distribution system operators.
The tasks of the EU DSO entity should be well-defined and its working method should
ensure efficiency, transparency and representativeness among Union distribution
system operators. The EU DSO entity should closely cooperate with the ENTSO for
Gas on the preparation and implementation of the network codes where applicable and
should work on providing guidance on the integration inter alia of distributed
generation and other areas, which relate to the management of distribution networks.
(41) Distribution system operators have an important role to play when it comes to the
integration of renewable and low carbon gases into the system, as for example about
half of the biomethane production capacity is connected to the distribution grid. In
order to facilitate the participation of these gases in the wholesale market, production
facilities connected to the distribution grid in all Member States should have access to
the virtual trading point. Furthermore in accordance with the provisions of this
Regulation distribution system operators and transmission system operates should
work together to enable reverse flows from the distribution to the transmission
EN 28 EN
network or to ensure the integration of the distribution system through alternative
means, equivalent in effect, to facilitate the market integration of renewable and low
carbon gases.
(42) The integration of growing volumes of renewable and low-carbon gases in the
European natural gas system will change the quality of natural gas transported and
consumed in Europe. To ensure unhindered cross-border flow of natural gas, maintain
the interoperability of markets and enable market integration, it is necessary to
increase transparency on gas quality and on the costs of its management, provide for a
harmonised approach on the roles and responsibilities of regulatory authorities and
system operators and reinforce cross-border coordination. While ensuring a
harmonised approach on gas quality for cross-border interconnection points, Member
States’ flexibility as regards the application of gas quality standards in their domestic
natural gas systems should be maintained.
(43) The blending of hydrogen into the natural gas system is less efficient compared to
using hydrogen in its pure form and diminishes the value of hydrogen. It also affects
the operation of gas infrastructure, end-user applications, and the interoperability of
cross-border systems. The Member States’ decision on whether to apply blending
hydrogen in their national natural gas systems should be preserved. At the same time,
a harmonised approach on blending hydrogen into the natural gas system in the form
of a Union-wide allowed cap at cross-border interconnection points between Union
Member States, where transmission system operators have to accept natural gas with a
blended hydrogen level below the cap, would limit the risk of market segmentation.
Adjacent transmission systems should remain free to agree on higher hydrogen
blending levels for cross-border interconnection points.
(44) A strong cross-border coordination and dispute settlement process between
transmission system operators on gas quality, including on biomethane and hydrogen
blends, is essential to facilitate efficient transport of natural gas across natural gas
systems within the Union and thereby to move towards greater internal market
integration. Enhanced transparency requirements on gas quality parameters, including
on gross calorific value, Wobbe Index and oxygen content, and hydrogen blends and
their development over time combined with monitoring and reporting obligations
should contribute to the well-functioning of an open and efficient internal market in
natural gas.
(45) In order to amend non-essential elements of this Regulation and to supplement this
Regulation in respect of non-essential elements of certain specific areas which are
fundamental for market integration, the power to adopt acts in accordance with Article
290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the
Commission. It is of particular importance that the Commission carry out appropriate
consultations during its preparatory work, including at expert level, and that those
consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the
Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making 12. In particular,
to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European
Parliament and the Council should receive all documents at the same time as Member
States' experts, and their experts should systematically have access to meetings of
Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts.
12
OJ L 123, 12.5.2016, p. 1
EN 29 EN
(46) Commission Regulation (EU) 2015/703 13 sets out interoperability and data exchange
rules for the natural gas system, in particular with respect to interconnection
agreements, including rules for flow control, measurement principles for gas quantity
and quality, rules for the matching process and for the allocation of gas quantities,
communication procedures in case of exceptional events; common set of units, gas
quality, including rules on managing cross-border trade restrictions due to gas quality
differences and due to differences in odorisation practices, short- and long-term gas
quality monitoring and information provision; data exchange, and reporting on gas
quality; transparency, communication, information provision and cooperation among
relevant market participants.
(47) In order to ensure optimal management of the Union hydrogen network and to allow
trading and supplying hydrogen across borders in the Union, a European Network of
Network Operators for Hydrogen (‘ENNOH’) should be established. The tasks of the
ENNOH should be carried out in compliance with Union competition rules. The tasks
of the ENNOH should be well-defined and its working method should ensure
efficiency, transparency and the representative nature of the ENNOH. The network
codes prepared by ENNOH should not replace the necessary national network codes
for non cross-border issues.
(48) Until the ENNOH is established, a temporary platform should be set up under the lead
of the Commission with the involvement of ACER and all relevant market
participants, including the ENTSO for Gas, the ENTSO for Electricity and the EU
DSO entity. This platform should support early work on scoping and developing
issues relevant for the building up of the hydrogen network and markets without
formal decision-making powers. The platform should be dissolved once ENNOH is
established. Until the ENNOH is established, the ENTSO for Gas will be responsible
for the development of Union-wide network development plans, including hydrogen
networks.
(49) In order to ensure transparency regarding the development of the hydrogen network in
the Union, the ENNOH should establish, publish and regularly update a non-binding
Union-wide ten-year network development plan for hydrogen targeted at the needs of
the developing hydrogen markets. Viable hydrogen transportation networks and
necessary interconnections, relevant from a commercial point of view, should be
included in that network development plan. The ENNOH should participate in the
development of the energy system wide cost-benefit analysis – including the
interlinked energy market and network model including electricity, gas and hydrogen
transport infrastructure as well as storage, LNG and electrolysers –, the scenarios for
the ten-year network development plans and the infrastructure gaps identification
report as set out in Articles 11, 12 and 13 of [the TEN-E Regulation as proposed in
COM(2020) 824 final] for the development of the lists of projects of common interest.
For that purpose, the ENNOH should closely cooperate with the ENTSO for
Electricity and the ENTSO for Gas to facilitate system integration. The ENNOH
should undertake those tasks for the first time for the development of the 8th list of
projects of common interest, provided it is operational and in the position to deliver
the necessary input to the ten-year network development plan by 2026.
13
Commission Regulation (EU) 2015/703 of 30 April 2015 establishing a network code on
interoperability and data exchange rules (OJ L 113, 1.5.2015, p. 13).
EN 30 EN
(50) All market participants have an interest in the work expected of the ENNOH. An
effective consultation process is therefore essential. Overall, ENNOH should seek,
build on and integrate in its work experience with infrastructure planning,
development and operation in cooperation with other relevant market participants and
their associations.
(51) Given that more effective progress may be achieved through an approach at regional
level, hydrogen network operators should set up regional structures within the overall
cooperation structure, while ensuring that results at regional level are compatible with
network codes and Union-wide non-binding ten-year network development plans.
Member States should promote cooperation and monitor the effectiveness of the
network at regional level.
(52) Transparency requirements are necessary to ensure that trust in the emerging hydrogen
markets in the Union can develop among market participants. Equal access to
information on the physical status and functioning of the hydrogen system is necessary
to enable all market participants to assess the overall demand and supply situation and
to identify the reasons for market price developments. Information should be always
disclosed in a meaningful and easily accessible manner and on a non-discriminatory
basis.
(53) The ENNOH will establish a central, web-based platform for making available all data
relevant for market participants to gain effective access to the network.
(54) The conditions for access to hydrogen networks in the early phase of market
development should ensure efficient operation, non-discrimination and transparency
for network users while preserving sufficient flexibility for operators. Limiting the
maximum duration of capacity contracts should reduce the risk of contractual
congestion and capacity hoarding.
(55) General conditions for granting third-party access to hydrogen storage facilities and
hydrogen terminals should be set out in order to ensure non-discriminatory access and
transparency for network users.
(56) Hydrogen network operators should cooperate to create network codes for providing
and managing transparent and non-discriminatory access to the networks across
borders and to ensure coordinated development of the network in the Union, including
the creation of interconnection capacities. The network codes should be in line with
non-binding framework guidelines developed by ACER. ACER should have a role in
reviewing, based on matters of fact, draft network codes, including their compliance
with the framework guidelines, and it should be enabled to recommend them for
adoption by the Commission. ACER should assess proposed amendments to the
network codes and it should be enabled to recommend them for adoption by the
Commission. Hydrogen network operators should operate their networks in
accordance with those network codes.
(57) The network codes prepared by the European Network of Network Operators for
Hydrogen are not intended to replace the necessary national rules for non-cross-border
issues.
(58) The quality of hydrogen transported and consumed in Europe can vary depending on
its production technology and transportation specificities. Therefore, a harmonised
approach at Union level to hydrogen quality management at cross-border
interconnectors should lead to the cross-border flow of hydrogen and to market
integration.
EN 31 EN
(59) Where the regulatory authority considers it necessary, hydrogen network operators
could become responsible for managing hydrogen quality in their networks, within the
framework of applicable hydrogen quality standards, ensuring reliable and stable
hydrogen quality for end-consumers.
(60) A strong cross-border coordination and dispute settlement process between hydrogen
system operators is essential to facilitate the transport of hydrogen across hydrogen
networks within the Union and thereby to move towards greater internal market
integration. Enhanced transparency requirements on hydrogen quality parameters and
on their development over time combined with monitoring and reporting obligations
should contribute to the well-functioning of an open and efficient internal market in
hydrogen.
(61) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation,
implementing powers in accordance with Article 291 of TFEU should be conferred on
the Commission. Those powers should be exercised in accordance with Regulation
(EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council. 14
(62) To ensure the efficient operation of the European hydrogen networks, hydrogen
network operators should be responsible for the operation, maintenance and
development of the hydrogen transport network in close cooperation with other
hydrogen network operators as well as with other system operators their networks are
connected with, including to facilitate energy system integration.
(63) It is in the interest of the functioning of the internal market to have standards which
have been harmonised at Union level. Once the reference to such a standard has been
published in the Official Journal of the European Union, compliance with it should
raise a presumption of conformity with the corresponding requirements set out in the
implementing measure adopted on the basis of this Regulation, although other means
of demonstrating such conformity should be permitted. In line with Article 10 of
Regulation 1025/2012, the European Commission can request European
standardisation organisations to develop technical specifications, European standards
and harmonised European standards. One of the main roles of harmonised standards
should be to help operators in applying the implementing measures adopted under this
Regulation and recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx.
(64) In order to fully take into account the quality requirements of hydrogen end-users,
technical specifications and standards for the quality of hydrogen in the hydrogen
network will have to consider already existing standards setting such end-user
requirements (for instance, the standard EN 17124).
(65) Hydrogen system operators should build sufficient cross-border capacity for the
transportation of hydrogen accommodating all economically reasonable and
technically feasible demands for such capacity, thereby enabling market integration.
(66) ACER should publish a monitoring report on the status of congestion.
(67) In view of the potential of hydrogen as energy carrier and the possibility that Member
States will engage in trade in hydrogen with third countries, it is necessary to clarify
that intergovernmental agreements relating to energy in the field of energy relating to
gas subject to notification obligations in accordance with Decision (EU) 2017/684
14
Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011
laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of
the Commission's exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13).
EN 32 EN
include intergovernmental agreements relating to hydrogen, including hydrogen
compounds such as ammonia and liquid organic hydrogen carriers.
(68) In reaction to the significant and EU-wide energy price increases evidenced in autumn
2021 and their negative impacts, the Communication of the Commission of 13
October 2021 entitled ‘Tackling rising energy prices: a toolbox for action and support’
highlighted the importance of an effective and well-functioning internal energy
market and of the effective use of gas storages in Europe across the Single market. The
Communication also emphasised that a better coordination of security of supply across
borders is crucial for the resilience against future shocks. On 20/21 October 2021, the
European Council adopted conclusions inviting the Commission to swiftly consider
measures that increase the resilience of the EU’s energy system and the internal energy
market, including measures which enhance security of supply. To contribute to a
consistent and timely response to this crisis and possible new crisis at Union level,
specific rules to improve cooperation and resilience, notably concerning better-
coordinated storage and solidarity rules, should be introduced in this Regulation and in
Regulation (EU) 2017/1938.
(69) The analysis of the functioning of the storage capacities in the regional common risk
assessments should be based on objective assessments of the needs for the security of
supply, duly taking into account cross-border cooperation and the solidarity
obligations under this Regulation. It should also take into account the importance of
avoiding stranded assets in the clean energy transition and the goal of reducing the
dependency of the Union to external fossil fuels providers. The analysis should
include an assessment of the risks linked to the control of storage infrastructure by
third country entities. The analysis should take into account the possibility to use
storage facilities in other Member States and for transmission system operators to set
up joint procurement of strategic stocks for emergency situations provided that the
conditions of this Regulation are respected. The regional common risk assessments
and national risk assessments should be consistent with each other in order to identify
the measures of the national preventive and emergency plans in compliance with this
Regulation ensuring that any measures taken do not harm the security of supply of
other Member States and do not unduly hinder the effective functioning of the gas
market. For instance they should not block or restrict the use of cross-border transport
capacities.
(70) Cooperation of Member States with the Contracting Parties to the Treaty establishing
the Energy Community 15 that have large available storage capacities could support
actions where storage in the Union is not feasible or cost effective. This can include
the possibility to consider to use these storage capacities located outside the Union in
the relevant common risk assessment. Member States may request the relevant
regional risk groups to invite experts from the third country to ad-hoc sessions of the
regional risk groups without creating a precedent of regular and full participation.
(71) Joint procurement of strategic stocks by several transmission operators of different
Member States should be designed in a way so that they can be used in case of Union
wide or regional emergency as part of the actions coordinated by the Commission
pursuant to Article 12(3) of Regulation (EU) 2017/1938. Transmission system
operators which engage in joint procurement of strategic stocks shall ensure that any
joint purchasing agreement complies with the EU competition rules, and in particular
15
OJ L 198, 20.7.2006, p. 18
EN 33 EN
with the requirements of Article 101 TFEU. The notification done to assess the
compliance with this Regulation is without prejudice to the notification of aids granted
by States, where applicable, under Article 108(3) TFEU.
(72) The European energy sector is undergoing an important change towards a
decarbonised economy, while ensuring security of supply and competitiveness. While
cybersecurity in the electricity sub-sector is already advancing with a network code on
cross-border electricity flow, sector-specific mandatory rules for the gas sub-sector are
needed to ensure security of the European energy system.
(73) As demonstrated in the Union wide simulation of 2017 and 2021, regional cooperation
and solidarity measures are essential to ensure the resilience of the Union in case of
serious deterioration of the supply situation. Solidarity measures should ensure the
supply of protected solidarity customers such as households across borders in all
situations. Member States should adopt the necessary measures for the implementation
of the provisions concerning the solidarity mechanism, including by the Member
States concerned agreeing on technical, legal and financial arrangements. Member
States should describe the details of those arrangements in their emergency plans. For
Member States who have not agreed the necessary bilateral agreement, the default
template of this Regulation should apply in order to ensure such effective solidarity.
(74) Such measures may therefore give rise to an obligation for a Member State to pay
compensation to those affected by its measures. To ensure that the compensation paid
by the Member State requesting solidarity to the Member State providing solidarity is
fair and reasonable, the national energy regulator authority for energy or the national
competition authority should have, as independent authority, the power to audit the
amount of compensation requested and paid and if necessary request a rectification.
715/2009 recital 37 (adapted)
(75) Since the objective of this Regulation, namely the setting of fair rules for access
conditions to natural gas transmission networks, storage and LNG facilities, cannot be
sufficiently achieved by the Member States and but can therefore rather, by
reason of the scale or effects of such an action, be better achieved at Community
Union level, the Community Union may adopt measures, in accordance
with the principle of subsidiarity, as set out in Article 5 of the Treaty on European
Union . In accordance with the principle of proportionality, as set out in that
Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve that
objective.
715/2009 recital 38 (adapted)
Given the scope of the amendments that are being made herein to Regulation (EC) No
1775/2005, it is desirable, for reasons of clarity and rationalisation, that the provisions
in question should be recast by bringing them all together in a single text in a new
Regulation,
EN 34 EN
715/2009 (adapted)
new
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
Chapter I
Subject matter, scope and definitions
Article 1
Subject matter and scope
This Regulation aims at:
(a) setting sets non-discriminatory rules for access conditions to natural gas and
hydrogen transmission systems taking into account the special
characteristics of national and regional markets with a view to ensuring the
proper functioning of the internal market in gases gas; and
(b) setting non-discriminatory rules for access conditions to LNG facilities and
storage facilities taking into account the special characteristics of national and
regional markets; and
(c) facilitating facilitates the emergence of a well-functioning and
transparent wholesale market with a high level of security of supply in
gases gas and providing provides mechanisms to harmonise the
network access rules for cross-border exchanges in gases gas.
The objectives referred to in the first subparagraph shall include the setting of harmonised
principles for tariffs, or the methodologies underlying their calculation, for access to the
natural gas network, but not to storage facilities, the establishment of third-party access
services and harmonised principles for capacity-allocation and congestion-management, the
determination of transparency requirements, balancing rules and imbalance charges, and the
facilitation of capacity trading.
This Regulation, with the exception of Article 3119(54), shall apply only to natural gas and
hydrogen storage facilities falling under Article 2933(3) or (4) of Directive 2009/73/EC
recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx .
The Member States may establish an entity or body set up in compliance with Directive
2009/73/EC Recast Gas Directive as presented in COM xxx for the purpose of
carrying out one or more functions typically attributed to the transmission system operator
or hydrogen network operator , which shall be subject to the requirements of this
Regulation. That entity or body shall be subject to certification in accordance with Article 133
of this Regulation and shall be subject to designation in accordance with Article 6510 of
Directive 2009/73/EC recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx .
Article 2
Definitions
1. For the purpose of this Regulation, the following definitions apply:
EN 35 EN
new
(1) ‘regulatory asset base’ means all network assets of a network operator used for the
provision of regulated network services that are taken into account when calculating
network related services revenue.
715/2009 (adapted)
new
(2) (1) ‘transmission’ means the transport of natural gas through a network, which
mainly contains high-pressure pipelines, other than an upstream pipeline network and
other than the part of high-pressure pipelines primarily used in the context of local
distribution of natural gas, with a view to its delivery to customers, but not including
supply;
(3) (2) ‘transport contract’ means a contract which the transmission system operator
or hydrogen network operator has concluded with a network user with a view
to carrying out transport services for gases transmission;
(4) (3) ‘capacity’ means the maximum flow, expressed in normal cubic meters per
time unit or in energy unit per time unit, to which the network user is entitled in
accordance with the provisions of the transport contract;
(5) (4) ‘unused capacity’ means firm capacity which a network user has acquired
under a transport contract but which that user has not nominated by the deadline
specified in the contract;
(6) (5) ‘congestion management’ means management of the capacity portfolio of the
transmission system operator with a view to optimal and maximum use of the
technical capacity and the timely detection of future congestion and saturation points;
(7) (6) ‘secondary market’ means the market of the capacity traded otherwise than on
the primary market;
(8) (7) ‘nomination’ means the prior reporting by the network user to the transmission
system operator of the actual flow that the network user wishes to inject into or
withdraw from the system;
(9) (8) ‘re-nomination’ means the subsequent reporting of a corrected nomination;
(10) (9) ‘system integrity’ means any situation in respect of a transmission network
including necessary transmission facilities in which the pressure and the quality of
the natural gas or hydrogen remain within the minimum and maximum limits
laid down by the transmission system operator, so that the transport
transmission of natural gas or hydrogen is guaranteed from a technical
standpoint;
(11) (10) ‘balancing period’ means the period within which the off-take of an amount of
gases natural gas, expressed in units of energy, must be offset by every network
user by means of the injection of the same amount of gases natural gas into the
transmission network in accordance with the transport contract or the network code;
(12) (11) ‘network user’ means a customer or a potential customer of a transmission
system operator, and transmission system operators themselves in so far as it is
EN 36 EN
necessary for them to carry out their functions in relation to transport of natural
gas and hydrogen transmission;
(13) (12) ‘interruptible services’ means services offered by the transmission system
operator or hydrogen network operator in relation to interruptible capacity;
(14) (13) ‘interruptible capacity’ means gas transmission capacity that may be
interrupted by the transmission system operator or hydrogen network operator
in accordance with the conditions stipulated in the transport contract;
(15) (14) ‘long-term services’ means services offered by the transmission system
operator or hydrogen network operator with a duration of one year or more;
(16) (15) ‘short-term services’ means services offered by the transmission system
operator or hydrogen network operator with a duration of less than one year;
(17) (16) ‘firm capacity’ means gas transmission capacity contractually guaranteed as
uninterruptible by the transmission system operator or hydrogen network
operator ;
(18) (17) ‘firm services’ mean services offered by the transmission system operator or
hydrogen network operator in relation to firm capacity;
(19) (18) ‘technical capacity’ means the maximum firm capacity that can be
offered the transmission system operator can offer to the network users, taking
account of system integrity and the operational requirements of the transmission
system or hydrogen network;
(20) (19) ‘contracted capacity’ means capacity that the transmission system operator has
been allocated to a network user by means of a transport contract;
(21) (20) ‘available capacity’ means the part of the technical capacity that is not
allocated and is still available to the system at that moment;
(22) (21) ‘contractual congestion’ means a situation where the level of firm capacity
demand exceeds the technical capacity;
(23) (22) ‘primary market’ means the market of the capacity traded directly by the
transmission system operator or hydrogen network operator ;
(24) (23) ‘physical congestion’ means a situation where the level of demand for actual
deliveries exceeds the technical capacity at some point in time;
(25) (24) ‘LNG facility capacity’ means capacity at an liquefied natural gas
(LNG) terminal for the liquefaction of natural gas or the importation, offloading,
ancillary services, temporary storage and re-gasification of LNG;
(26) (25) ‘space’ means the volume of gas which a user of a storage facility is entitled to
use for the storage of gas;
(27) (26) ‘deliverability’ means the rate at which the storage facility user is entitled to
withdraw gas from the storage facility;
(28) (27) ‘injectability’ means the rate at which the storage facility user is entitled to
inject gas into the storage facility;
(29) (28) ‘storage capacity’ means any combination of space, injectability and
deliverability;.;
EN 37 EN
new
(30) ‘entry-exit system’ means the aggregation of all transmission and distribution
systems or all hydrogen networks to which one specific balancing regime applies;
(31) ‘balancing zone’ means an entry-exit system to which a specific balancing regime is
applicable;
(32) ‘virtual trading point’ means a non-physical commercial point within an entry-exit
system where gases are exchanged between a seller and a buyer without the need to
book transmission or distribution capacity;
(33) ‘entry point’ means a point subject to booking procedures by network users or
producers providing access to an entry-exit system;
(34) ‘exit point’ means a point subject to booking procedures by network users or final
customers enabling gas flows out of the entry exit system;
(35) ‘conditional capacity’ means firm capacity that entails transparent and predefined
conditions for either providing access from and to the virtual trading point or limited
allocability;
(36) ‘allocability’ means the discretionary combination of any entry capacity with any
exit capacity or vice versa;
(37) ‘allowed revenue’ means the sum of transmission services revenue and non-
transmission services revenue for the provision of services by the transmission
system operator for a specific time period within a given regulatory period which
such transmission system operator is entitled to obtain under a non-price cap regime
and which is set in accordance with Article 75(6)(a) of Directive 2009/73/EC;
(38) ‘new infrastructure’ means an infrastructure not completed by 4 August 2003.
715/2009 (adapted)
2. Without prejudice to the definitions in paragraph 1 of this Article, the definitions
contained in Article 2 of Directive 2009/73/EC recast Gas Directive as proposed
in COM(2021) xxx , which are relevant for the application of this Regulation,
also apply, with the exception of the definition of transmission in point 3 of that
Article.
The definitions in points 43 to 2423 of paragraph 1 of this Article in relation to
transmission apply by analogy in relation to storage and LNG facilities.
EN 38 EN
new
CHAPTER II
GENERAL RULES APPLICABLE TO THE NATURAL GAS
AND HYDROGEN SYSTEMS
SECTION 1
GENERAL RULES FOR THE ORGANISATION OF THE MARKETS AND
INFRASTRUCTURE ACCESS
Article 3
General principles
Member States, regulatory authorities, transmission system operators, distribution system
operators, storage operators, LNG operators, hydrogen system operators, and delegated
operators such as market area operators or booking platform operators shall ensure that gases
markets are operated in accordance with the following principles:
(a) prices for gases shall be formed on the basis of demand and supply;
(b) transmission and distribution system operators shall cooperate with each other to
provide network users with the freedom to book entry and exit capacity
independently. Gas shall be transported through the entry-exit system instead of
along contractual paths;
(c) tariffs charged at the entry and exit points shall be structured in such a way as to
contribute to market integration, enhancing security of supply and promoting the
interconnection between gas networks;
(d) undertakings active in the same entry-exit system shall exchange gas at the virtual
trading point;
(e) network users shall be responsible to balance their balancing portfolios in order to
minimise the need for transmission system operators to undertake balancing actions;
(f) balancing actions shall be performed on the basis of standardized products and
conducted on a trading platform;
(g) market rules shall avoid actions which prevent price formation on the basis of
demand and supply for gases;
(h) market rules shall foster the emergence and functioning of liquid trading for gases,
fostering price formation and price transparency;
(i) market rules shall enable the decarbonisation of the natural gas and hydrogen
systems, including by enabling the integration into the market of gases of gas from
renewable energy sources and by providing incentives for energy efficiency;
(j) market rules shall deliver appropriate investment incentives, in particular for long-
term investments in a decarbonised and sustainable gas system, for energy storage,
EN 39 EN
energy efficiency and demand response to meet market needs, and shall facilitate fair
competition and security of supply;
(k) barriers to cross-border gas flows, if existing, between entry-exit systems shall be
removed;
(l) market rules shall facilitate regional cooperation and integration.
Article 4
Separation of regulated asset bases
1. Where a transmission or network operator provides regulated services for gas,
hydrogen and/or electricity, it shall comply with the requirement for unbundling of
accounts as laid down in Article 69 of [recast Gas Directive as proposed in
COM(2021) xxx] and Article 56 of Directive (EU) 2019/944 and it shall have a
regulated asset base separately for gas, electricity or hydrogen assets. A separate
regulated asset base shall ensure that:
(a) services revenues obtained from the provision of specific regulated services
can only be used to recover the capital and operational expenditures related the
assets included in the regulated assets base on which the regulated services
were provided;
(b) when assets are transferred to a different regulated asset base, their value will
be established. The value set for the transferred asset is subject to an audit and
approval by the competent regulatory authority. The value established will be
such that cross-subsidies do not occur.
2. A Member State may allow financial transfers between regulated services that are
separate as meant in in the first paragraph, provided that:
(a) all revenues needed for the financial transfer are collected as a dedicated
charge;
(b) the dedicated charge is collected only from exit points to final customers
located within the same Member States as the beneficiary of the financial
transfer;
(c) the dedicated charge and financial transfer or the methodologies underlying
their calculation are approved prior to their entry into force by the regulatory
authority referred to in Article 70;
(d) the approved dedicated charge and financial transfer and the methodologies,
where methodologies are approved are published.
3. The regulatory authority may only approve a financial transfer and dedicated charge
referred to in paragraph 2, provided that:
(a) network access tariffs are charged to users of the regulated asset base that
benefits from a financial transfer;
(b) the sum of financial transfers and service revenues collected through network
access tariffs cannot be larger than the allowed revenues;
(c) a financial transfer is approved for a limited period in time and can never be
longer than one third of the depreciation period of the infrastructure
concerned].
EN 40 EN
4. By [date of adoption =1 year] ACER shall issue recommendations to transmission or
network operators and regulatory authorities on the methodologies for:
(a) the determination of the value of the assets that are transferred to another
regulated asset base and the destination of any profits and losses that may
occur as a result;
(b) the calculation of the size and maximum duration of the financial transfer and
dedicated charge;
(c) the criteria to allocate contributions to the dedicated charge among final
consumers connected the regulated asset base.
ACER shall update the recommendations at least once every two years
715/2009 (adapted)
new
Article 514
Third-party access services concerning transmission system operators
1. Transmission system operators shall:
(a) ensure that they offer capacity and services on a non-discriminatory basis
to all network users;
(b) provide both firm and interruptible capacity third-party access services.
The price of interruptible capacity shall reflect the probability of interruption;
(c) offer to network users both long and short-term capacity services.
In regard to point (a) of the first subparagraph, where a transmission system operator
offers the same service to different customers, it shall do so under equivalent
contractual terms and conditions, either using harmonised transport contracts or a
common network code approved by the competent authority in accordance with the
procedure laid down in Article 7241 or 73 of Directive 2009/73/EC recast
Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx .
2. Transport contracts signed with non-standard start dates or with a shorter duration
than a standard annual transport contract shall not result in arbitrarily higher or lower
tariffs that do not reflect the market value of the service, in accordance with the
principles laid down in Article 1513(1).
new
3. Where two or more interconnection points connect the same two adjacent entry-exit
systems, the adjacent transmission system operators concerned shall offer the
available capacities at the interconnection points at one virtual interconnection point.
Any contracted capacity at the interconnection points, regardless of the date of its
conclusion, shall be transferred to the virtual interconnection point.
A virtual interconnection point shall be established only if the following conditions
are met:
EN 41 EN
(a) the total technical capacity at the virtual interconnection points shall be equal
to or higher than the sum of the technical capacities at each of the
interconnection points contributing to the virtual interconnection points;
(b) the virtual interconnection point facilitates the economic and efficient use of
the system including but not limited to rules set out in Article 9 and 10 of this
Regulation.
715/2009
43. Where appropriate, third-party access services may be granted subject to appropriate
guarantees from network users with respect to the creditworthiness of such users.
Such guarantees shall not constitute undue market-entry barriers and shall be non-
discriminatory, transparent and proportionate.
2009/73/EC Article 32
paragraph 2
52. Transmission system operators shall, if necessary for the purpose of carrying out
their functions including in relation to cross-border transmission, have access to the
network of other transmission system operators.
new
Article 6
Third-party access services concerning hydrogen network operators
1. Hydrogen network operators shall offer their services on a non-discriminatory basis
to all network users. Where the same service is offered to different customers, it shall
be offered under equivalent contractual terms and conditions. Hydrogen network
operators shall publish contractual terms and tariffs charged for network access and,
if applicable, balancing charges, on their website.
2. The maximum capacity of a hydrogen network shall be made available to market
participants, taking into account system integrity and efficient network operation.
3. The maximum duration for capacity contracts shall be 20 years for infrastructure
completed by [date of entry into force] and 15 years for infrastructure completed
after this date. Regulatory authorities shall have the right to impose shorter maximum
durations if necessary to ensure market functioning, to safeguard competition and to
ensure future cross-border integration.
4. Hydrogen network operators shall implement and publish non-discriminatory and
transparent congestion-management procedures, which also facilitate cross-border
exchanges in hydrogen on a non-discriminatory basis.
5. Hydrogen network operators shall regularly assess market demand for new
investment, taking into account security of supply and the efficiency of the final
hydrogen uses.
6. As of 1 January 2031, hydrogen networks shall be organised as entry-exit systems.
EN 42 EN
7. As of 1 january 2031, Article 15 shall apply also to tariffs for access to hydrogen
networks. No tariffs shall be charged pursuant to Article 15for access to hydrogen
networks at interconnection points between Member States. Where a Member State
decides to apply regulated third party access to hydrogen networks in accordance
with Article 31 of [recast Gas Directive] before 1 January 2031, paragraph 1 of
Article 15 shall be applicable to access tariff to hydrogen networks in that Member
State.
8. As of 1 January 2031, hydrogen network operators shall comply with the
requirements on transmission system operators pursuant to Articles 5, 9 and 12 when
offering their services, and publish tariffs for each network point on an online
platform operated by the ENNOH. Until a network code on capacity allocation for
hydrogen networks has been adopted pursuant to Article 54(2), point (d) and has
entered into force, such publication can occur via links to the publication of tariffs on
websites of hydrogen network operators.
715/2009 (adapted)
new
Article 715
Third-party access services concerning natural gas storage , hydrogen
terminals and LNG facilities and hydrogen storage facilities
1. Operators of LNG facilities and hydrogen terminals, hydrogen storage
facility operators as well as natural gas and storage system operators shall:
(a) offer services on a non-discriminatory basis to all network users that
accommodate market demand; in particular, where an operator of LNG
facilities or a hydrogen terminals, hydrogen storage facility or natural
gas storage system operator offers the same service to different customers, it
shall do so under equivalent contractual terms and conditions;
(b) offer services that are compatible with the use of the interconnected
natural gas and hydrogen transport systems and facilitate access
through cooperation with the transmission system operator or hydrogen
network operator ; and
(c) make relevant information public, in particular data on the use and availability
of services, in a time-frame compatible with the LNG or storage facility users'
reasonable commercial needs of users of LNG or storage facilities, hydrogen
terminals or hydrogen storage facilities , subject to the monitoring of such
publication by the national regulatory authority.
2. Each storage system operator shall:
(a) provide both firm and interruptible third-party access services; the price of
interruptible capacity shall reflect the probability of interruption;
(b) offer to storage facility users both long and short-term services; and
(c) offer to storage facility users both bundled and unbundled services of storage
space, injectability and deliverability.
EN 43 EN
new
3. Each LNG system operator shall offer to LNG facility users both bundled and
unbundled services, within the LNG facility depending on the needs expressed by
LNG facility users.
715/2009
new
43. LNG and natural gas storage facility contracts shall not result in arbitrarily
higher tariffs in cases in which they are signed:
(a) outside a natural gas year with non-standard start dates; or
(b) with a shorter duration than a standard LNG and storage facility contract on an
annual basis.
new
Hydrogen storage facility and hydrogen terminal contracts with a shorter duration
than a standard LNG and storage facility contract on an annual basis shall not result
in arbitrarily higher tariffs.
715/2009
new
54. Where appropriate, third-party access services may be granted subject to appropriate
guarantees from network users with respect to the creditworthiness of such users.
Such guarantees shall not constitute undue market-entry barriers and shall be non-
discriminatory, transparent and proportionate.
65. Contractual limits on the required minimum size of LNG facility or hydrogen
terminal capacity and natural gas or hydrogen storage capacity shall be
justified on the basis of technical constrains and shall permit smaller storage users to
gain access to storage services.
new
Article 8
Market assessment for renewable and low carbon gases by LNG and storage system
operators
LNG and storage system operators shall, at least every two years, assess market demand for
new investment allowing the use of renewable and low carbon gases in the facilities. When
planning new investments, LNG and storage system operators shall assess market demand and
take into account security of supply. LNG and storage system operators shall make publicly
available any plans regarding new investments allowing the usage of renewable and low
carbon gases in their facilities.
EN 44 EN
715/2009
Article 916
Principles of capacity-allocation mechanisms and congestion-management procedures
concerning transmission system operators
1. The maximum capacity at all relevant points referred to in Article 3018 (3) shall be
made available to market participants, taking into account system integrity and
efficient network operation.
2. The transmission system operator shall implement and publish non-discriminatory
and transparent capacity-allocation mechanisms, which shall:
(a) provide appropriate economic signals for the efficient and maximum use of
technical capacity, facilitate investment in new infrastructure and facilitate
cross-border exchanges in natural gas;
(b) be compatible with the market mechanisms including spot markets and trading
hubs, while being flexible and capable of adapting to evolving market
circumstances; and
(c) be compatible with the network access systems of the Member States.
3. The transmission system operator shall implement and publish non-discriminatory
and transparent congestion-management procedures which facilitate cross-border
exchanges in natural gas on a non-discriminatory basis and which shall be based on
the following principles:
(a) in the event of contractual congestion, the transmission system operator shall
offer unused capacity on the primary market at least on a day-ahead and
interruptible basis; and
(b) network users who wish to re-sell or sublet their unused contracted capacity on
the secondary market shall be entitled to do so.
In regard As regards to point (b) of the first subparagraph, point (a), a Member State
may require notification or information of the transmission system operator by
network users.
new
4. Transmission system operators shall regularly assess market demand for new
investment taking into account the joint scenario as developed for the integrated
network development plan based on Article 51 of [recast Gas Directive as proposed
in COM(2021) xxx] as well as security of supply.
715/2009 (adapted)
new
4. In the event that physical congestion exists, non-discriminatory, transparent
capacity-allocation mechanisms shall be applied by the transmission system operator
or, as appropriate, by the regulatory authorities.
EN 45 EN
5. Transmission system operators shall regularly assess market demand for new
investment. When planning new investments, transmission system operators shall
assess market demand and take into account security of supply.
Article 1017
Principles of capacity-allocation mechanisms and congestion-management procedures
concerning natural gas storage , hydrogen terminals, hydrogen storage
facilities and LNG facilities
1. The maximum capacity of a natural gas storage and LNG or hydrogen
storage facility as well as of hydrogen terminals capacity shall be made
available to market participants, taking into account system integrity and operation.
2. LNG and hydrogen storage facilities as well as hydrogen terminal and natural
gas storage system operators shall implement and publish non-discriminatory and
transparent capacity-allocation mechanisms which shall:
(a) provide appropriate economic signals for the efficient and maximum use of
capacity and facilitate investment in new infrastructure;
(b) be compatible with the market mechanism including spot markets and trading
hubs, while being flexible and capable of adapting to evolving market
circumstances; and
(c) be compatible with the connected network access systems.
3. Contracts for LNG terminals, hydrogen terminals, and hydrogen and
natural gas and storage facilities facility contracts shall include measures
to prevent capacity-hoarding, by taking into account the following principles, which
shall apply in cases of contractual congestion:
(a) the system operator must shall offer unused LNG facility , hydrogen
terminal and storage capacity on the primary market without delay; for
storage facilities this must shall be at least on a day-ahead and
interruptible basis;
(b) LNG facility, hydrogen terminal and storage facility users who wish to
re-sell their contracted capacity on the secondary market must shall be
entitled to do so.; LNG facility, hydrogen terminal and storage system
operators, individually or regionally, shall ensure a transparent and non-
discriminatory booking platform for LNG facility, hydrogen terminal and
storage facility users to re-sell their contracted capacity on the secondary
market no later than 18 months after [entry into force of this Regulation].
Article 1122
Trading of capacity rights
Each transmission, storage, and LNG and hydrogen system operator shall take
reasonable steps to allow capacity rights to be freely tradable and to facilitate such trade in a
transparent and non-discriminatory manner. Every such operator shall develop harmonised
contracts and procedures for transport, LNG facility, hydrogen terminals and
natural gas and hydrogen storage facilities contracts and procedures on the primary
market to facilitate secondary trade of capacity and shall recognise the transfer of primary
capacity rights where notified by system users.
EN 46 EN
The harmonised transport, LNG facility and storage contracts and procedures shall be notified
to the regulatory authorities.
715/2009 (adapted)
new
Article 1221
Balancing rules and imbalance charges
1. Balancing rules shall be designed in a fair, non-discriminatory and transparent
manner and shall be based on objective criteria. Balancing rules shall reflect genuine
system needs taking into account the resources available to the transmission system
operator. Balancing rules shall be market-based.
2. In order to enable network users to take timely corrective action, the transmission
system operator shall provide sufficient, well-timed and reliable on-line based
information on the balancing status of network users.
The information provided shall reflect the level of information available to the
transmission system operator and the settlement period for which imbalance charges
are calculated.
No charge shall be made for the provision of information under this paragraph.
3. Imbalance charges shall be cost-reflective to the extent possible, whilst providing
appropriate incentives on network users to balance their input and off-take of gas.
They shall avoid cross-subsidisation between network users and shall not hamper the
entry of new market entrants.
Any calculation methodology for imbalance charges as well as the final values
tariffs shall be made public by the competent authorities or the transmission system
operator, as appropriate.
4. Member States shall ensure that transmission system operators endeavour to
harmonise balancing regimes and streamline structures and levels of balancing
charges in order to facilitate gas trade carried out at the virtual trading point .
Article 133
Certification of transmission system operators and hydrogen network operators
1. The Commission shall examine any notification of a decision on the certification of a
transmission system operator or a hydrogen network operator as laid down in
Article 6510(6) of [the recast gas Directive as proposed in COM(2021)xxx]
Directive 2009/73/EC as soon as it is received. Within two months of the day of
receipt of such notification, the Commission shall deliver its opinion to the relevant
national regulatory authority in regard to its compatibility with Article 6510(2) or
Article 6611, and Article 549 of Directive 2009/73/EC Recast Gas Directive
for transmission system operators, and Article 65 of that Directive for hydrogen
network operators .
When preparing the opinion referred to in the first subparagraph, the Commission
may request ACER the Agency to provide its opinion on the national
EN 47 EN
regulatory authority's decision. In such a case, the two-month period referred to in
the first subparagraph shall be extended by two further months.
In the absence of an opinion by the Commission within the periods referred to in the
first and second subparagraphs, the Commission shall be deemed not to raise
objections against the regulatory authority's decision.
2. Within two months of receiving an opinion of the Commission, the national
regulatory authority shall adopt its final decision regarding the certification of the
transmission system operator or hydrogen network operator , taking the utmost
account of that opinion. The regulatory authority's decision and the Commission's
opinion shall be published together.
3. At any time during the procedure regulatory authorities and/or the Commission may
request from a transmission system operator, hydrogen network operator
and/or an undertaking performing any of the functions of production or supply any
information relevant to the fulfilment of their tasks under this Article.
4. Regulatory authorities and the Commission shall preserve the confidentiality of
commercially sensitive information.
5. The Commission may adopt is empowered to adopt delegated acts in accordance
with Article 63 to provide gGuidelines setting out the details of the procedure to
be followed for the application of paragraphs 1 and 2 of this Article. Those measures,
designed to amend non-essential elements of this Regulation by supplementing it,
shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred
to in Article 28(2).
6. Where the Commission has received notification of the certification of a transmission
system operator under Article 549(10) of Directive 2009/73/EC recast Gas
Directive as proposed in COM(2021) xxx , the Commission shall take a decision
relating to certification. The regulatory authority shall comply with the Commission
decision.
new
Article 14
Cooperation of transmission system operators
1. Transmission system operators shall cooperate with other transmission system and
infrastructure operators in coordinating the maintenance of their respective networks
in order to minimise any disruption of transmission services to network users and
transmission system operators in other areas.
2. Transmission system operators shall cooperate with each other as well as with other
infrastructure operators with the objective to maximise technical capacity within the
entry-exit system and minimize the use of fuel gas to the extent possible.
EN 48 EN
SECTION 2
NETWORK ACCESS
715/2009 (adapted)
new
Article 1513
Tariffs for access to networks
1. Tariffs, or the methodologies used to calculate them, applied by the transmission
system operators and approved by the regulatory authorities pursuant to
Article 7241(67) of Directive 2009/73/EC Recast Gas Directive , as well as
tariffs published pursuant to Article 2732(1) of that Directive, shall be transparent,
take into account the need for system integrity and its improvement and reflect the
actual costs incurred, insofar as such costs correspond to those of an efficient and
structurally comparable network operator and are transparent, whilst including an
appropriate return on investments and, where appropriate, taking account of the
benchmarking of tariffs by the regulatory authorities. Tariffs, or the methodologies
used to calculate them, shall be applied in a non discriminatory manner.
Member States may decide that tTariffs may also be determined through market-
based arrangements, such as auctions, provided that such arrangements and the
revenues arising therefrom are approved by the regulatory authority.
Tariffs, or the methodologies used to calculate them, shall facilitate efficient gas
trade and competition, while at the same time avoiding cross-subsidies between
network users and providing incentives for investment and maintaining or creating
interoperability for transmission networks.
Tariffs for network users shall be non-discriminatory and set separately for every
entry point into or exit point out of the transmission system. Cost-allocation
mechanisms and rate setting methodology regarding entry points and exit points shall
be approved by the national regulatory authorities. By 3 Septemebr 2011, the
Member States shall ensure that, after a transitional period, network charges shall not
be calculated on the basis of contract paths.
2. Tariffs for network access shall neither restrict market liquidity nor distort trade
across borders of different transmission systems. Where differences in tariff
structures or balancing mechanisms would hamper trade across transmission
systems, and notwithstanding Article 7241(67) of Directive 2009/73/EC Recast
Gas Directive , transmission system operators shall, in close cooperation with the
relevant national authorities, actively pursue convergence of tariff structures and
charging principles, including in relation to balancing.
new
Article 16
Tariff discounts for renewable and low carbon gases
EN 49 EN
1. When setting tariffs, a discount for renewable and low carbon gases shall be applied
to:
(a) entry points from renewable and low carbon production facilities. A discount
of 75% shall be applied to the respective capacity-based tariffs for the purposes
of scaling-up the injection of renewable and low-carbon gases;
(b) capacity-based transmission tariffs at entry points from and exit points to
storage facilities, unless a storage facility is connected to more than one
transmission or distribution network and used to compete with an
interconnection point. Such a discount shall be set at a level of 75% in the
Member States where the renewable and low carbon gas was first injected into
system.
2. Regulatory authorities may set discount rates lower than those set in paragraph 1 of
this Article provided that the discount is in line with the general tariff principles as
set out in Article 15 and in particular the principle of cost-reflectiveness, taking into
account a need for stable financial frameworks for existing investments where
appropriate, and the advancement of the roll-out of renewable and low-carbon gases
in the Member State concerned.
3. Details on the discounts granted in accordance with paragraph 1 may be set in the
network code on tariff structures as referred to in Article 52(1), point (e).
4. The Commission shall re-examine the tariff reductions pursuant to paragraph 1 [5
years after entry into force of the Regulation]. It shall issue a report providing an
overview of their implementation and assess whether the level of the reductions set
in paragraph 1 is still adequate in view of the latest market developments. The
Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article
63 in order to change the discount levels as set in paragraph 1.
5. As of 1 January in the year after the adoption, network users shall receive a discount
of 100% on the regulated tariff from the transmission system operator at all
interconnection points, including entry points from and exit points to third countries
as well as entry points from LNG terminals for renewable and low-carbon gases,
after providing the respective transmission system operator with a proof of
sustainability, based on a valid sustainability certificate pursuant to Articles 29 and
30 of Directive (EU) 2018/2001 2001 of the European Parliament and of the
Council 16 and registered in the Union database.
With regard to this discount:
(a) Transmission system operators shall be required to provide the discount only
for the shortest possible route in terms of border crossings between the location
of where the specific proof of sustainability declaration, based on the
sustainability certificate, was first recorded in the Union database and where it
has been cancelled as considered consumed. Any potential auction premium
shall not be covered by the discount.
(b) Transmission system operators shall provide information on actual and
expected volumes of renewable and low carbon gases and the effect of
applying the tariff discount on their revenues towards the respective regulatory
16
Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the
promotion of the use of energy from renewable sources (OJ L 328, 21.12.2018, p. 82).
EN 50 EN
authority. Regulatory authorities shall monitor and assess the impact of the
discount on tariff stability.
(c) Once the revenue of a transmission system operator from these specific tariffs
is reduced by 10% as a result of applying the discount, the affected and all
neighbouring transmission system operators are required to negotiate an inter
transmission system operator compensation mechanism. The system operators
concerned shall agree within 3 years. Where within that time period no
agreement is reached, the involved regulatory authorities shall decide jointly on
an appropriate inter transmission system operator compensation mechanism
within 2 years. In absence of agreement among the regulatory authorities,
Article 6 of ACER Regulation shall apply. Where the regulatory authorities
have not been able to reach agreement within 2 years, or upon their joint
request, ACER shall decide, in accordance with the second subparagraph of
Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942.
(d) Further details required to implement the discount for renewable and low
carbon gases, such as the calculation of the eligible capacity for which the
discount applies and the required processes, shall be set in a network code
established on the basis of Article 53 of this Regulation.
Article 17
Revenues of gas transmission system operators
1. As of [1 year after transposition], the relevant regulatory authority shall ensure
transparency on the methodologies, parameters and values used to determine allowed
or target revenues of transmission system operators. The regulatory authority shall
publish the information referred to in Annex I, or shall require the publication by the
relevant transmission system operator. This information shall be made available in a
user-friendly format, and to the extent possible, in one or more commonly
understood languages.
2. The costs of the transmission system operator shall be subject to an efficiency
comparison between Union transmission system operators, be appropriately defined
by ACER. ACER shall publish on [3 years after transposition] and every four years
thereafter a study comparing the efficiency of Union transmission system operators’
costs. The relevant regulatory authorities and the transmission system operators shall
provide ACER with all the data necessary for this comparison. The results of such
comparison shall be taken into account by the relevant regulatory authorities,
together with national circumstances, when periodically setting the allowed or target
revenues of transmission system operators.
3. The relevant regulatory authorities shall assess the long-term evolution of
transmission tariffs based on the expected changes in their allowed or target revenues
and in gas demand until 2050. To perform this assessment the regulatory authority
shall include the information of the strategy described in the national energy and
climate plans of the respective Member State and the scenarios underpinning the
integrated network development plan as developed in accordance with Article 51 of
[recast Gas Directive as proposed in COM(2021)xxx].
EN 51 EN
SECTION 3
TRANSMISSION, STORAGE, LNG AND HYDROGEN TERMINAL SYSTEM
OPERATION
Article 18
Firm capacity for renewable and low carbon gases to the transmission system
1. Transmission system operators shall ensure firm capacity for the access of
production facilities of renewable and low carbon gases connected to their grid. For
this purpose, transmission system operators shall develop in cooperation with the
distribution system operators procedures and arrangements, including investments, to
ensure reverse flow from distribution to transmission network.
2. Paragraph 1 shall be without prejudice to the possibility for transmission system
operators to develop alternatives to reverse flow investments, such as smart grid
solutions or connection to other network operators. Firm access may only be limited
to offer capacities subject to operational limitations, in order to ensure economic
efficiency. The regulatory authority shall ensure that any limitations in firm capacity
or operational limitations are introduced on the basis of transparent and non-
discriminatory procedures and do not create undue barriers to market entry. Where
the production facility bears the costs related to ensuring firm capacity, no limitation
shall apply.
Article 19
Cross-border coordination on gas quality
1. Transmission system operators shall cooperate to avoid restrictions to cross-border
flows due to gas quality differences on interconnection points between Union
Member States.
2. Where a restriction to cross-border flow due to gas quality differences cannot be
avoided by the concerned transmission system operators in their standard operations,
they shall inform the concerned regulatory authorities without delay. The information
shall include a description and justified reasoning for any steps already taken by the
transmission system operators.
3. The concerned regulatory authorities shall jointly agree within six months whether to
recognise the restriction.
4. Where the concerned regulatory authorities recognise the restriction, they shall
request the concerned transmission system operators to perform, within 12 months
from the recognition, the following actions in sequence:
(a) cooperate and develop technically feasible options, without changing the gas
quality specifications, which may include flow commitments and gas
treatment, in order to remove the recognised restriction;
(b) jointly carry out a cost-benefit analysis on the technically feasible options to
define economically efficient solutions which shall specify the breakdown of
costs and benefits among the categories of affected parties;
(c) produce an estimate of the implementation time for each potential option;
EN 52 EN
(d) conduct a public consultation on identified feasible solutions and take into
consideration the results of the consultation;
(e) submit a joint proposal, based on the cost-benefit analysis and results of the
public consultation, for a solution removing the recognised restriction,
including the timeframe for its implementation, to their respective regulatory
authorities for approval and to the other competent national authorities of each
involved Member State for information.
5. Where the concerned transmission system operators do not reach an agreement on a
solution, each transmission system operator shall inform its regulatory authority
without delay.
6. The concerned regulatory authorities shall take a joint coordinated decision for
removing the recognised restriction, taking into account the cost benefit analysis
prepared by the concerned transmission system operators and the results of the public
consultation within six months as set out in Article 6(10) of Regulation (EU)
2019/942.
7. The joint coordinated decision of the concerned regulatory authorities shall include a
decision on the allocation of the investment costs to be borne by each transmission
system operator for implementing the agreed solution, as well as their inclusion in
tariffs, taking into account the economic, social and environmental costs and benefits
of the solution in the concerned Member States.
8. ACER may make recommendations to the regulatory authorities on the details of
such cost allocation decisions as referred to in paragraph 7.
9. Where the concerned regulatory authorities cannot reach an agreement as referred to
in paragraph 3, ACER shall decide on the restriction, following the process set out in
Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942. Where ACER recognises the restriction
it shall request the concerned transmission system operators to perform, within 12
months, the actions referred to in paragraph 4 points (a) to (e) in sequence.
10. Where the relevant regulatory authorities cannot take a joint coordinated decisions as
referred to in paragraphs 6 and 7, ACER shall decide on the solution to remove the
recognised restriction and on the allocation of the investment costs to be borne by
each transmission system operator for implementing the agreed solution, following
the process set out in Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942.
11. Further details required to implement elements of this Article, including details on
the cost benefit analysis, shall be set in a network code established on the basis of
Article 53 of this Regulation.
Article 20
Hydrogen blends at interconnection points between Union Member States in the natural
gas system
1. Transmission system operators shall accept gas flows with a hydrogen content of up
to 5% by volume at interconnection points between Union Member States in the
natural gas system from 1 October 2025, subject to the procedure described in
Article 19 of this Regulation.
2. When the hydrogen content blended in the natural gas system exceeds 5% by
volume, the process described in Article 19 of this Regulation shall not apply.
EN 53 EN
3. Member States shall not use hydrogen blending in the natural gas system to restrict
cross-border gas flows.
715/2009 (adapted)
new
Article 214
European network of transmission system operators for gas
All transmission system operators shall cooperate at Union Community level through
the European Network of Transmission System Operators for Gas (the ENTSO for
Gas), in order to promote the completion and functioning of the internal market in natural gas
and cross-border trade and to ensure the optimal management, coordinated operation and
sound technical evolution of the natural gas transmission network.
Article 225
Establishment of the Organisation of the ENTSO for Gas
1. By 3 March 2011, Tthe transmission system operators for gas ENTSO shall
submit to the Commission and to ACER the Agency the draft statutes, a list
of members and draft rules of procedure, including the rules of procedures on the
consultation of other stakeholders, of the ENTSO for Gas to be established in case
of changes of those documents or upon a reasoned request of the Commission or
ACER .
2. Within four months of the day of the receipt, ACER the Agency, after
formally consulting the organisations representing all stakeholders, in particular the
system users including customers, shall provide an opinion to the Commission on the
draft statutes, list of members and draft rules of procedure.
3. The Commission shall deliver an opinion on the draft statutes, list of members and
draft rules of procedures taking into account the opinion of ACER the
Agency provided for referred to in paragraph 2 and within three months of
the day of the receipt of the opinion of ACER the Agency.
4. Within three months of the day of receipt of the Commission's opinion, the
transmission system operators shall establish the ENTSO for Gas, shall adopt
and publish its the revised statutes and rules of procedure of the ENTSO
for Gas .
715/2009 (adapted)
Article 238
Tasks of the ENTSO for Gas
1. The ENTSO for Gas shall elaborate network codes in the areas referred to in
paragraph 6 of this Article upon a request addressed to it by the Commission in
accordance with Article 53(9)6(6).
2. The ENTSO for Gas may elaborate network codes in the areas set out in paragraph 6
with a view to achieving the objectives set out in Article 214 where those network
EN 54 EN
codes do not relate to areas covered by a request addressed to it by the Commission.
Those network codes shall be submitted to ACER the Agency for an opinion.
That opinion shall be duly taken into account by the ENTSO for Gas.
3. The ENTSO for Gas shall adopt:
(a) common network operation tools to ensure coordination of network operation
in normal and emergency conditions, including a common incidents
classification scale, and research plans;
(b) a non-binding Community Union -wide ten-year network development
plan (Community Union -wide network development plan), including a
European supply adequacy outlook, every two years;
(c) recommendations relating to the coordination of technical cooperation between
Community Union and third-country transmission system operators;
(d) an annual work programme;
(e) an annual report;
(f) annual summer and winter supply outlooks;. ; and
new
(g) a gas quality monitoring report by 15 May 2024 at the latest and every two
years afterwards, including developments of gas quality parameters,
developments of the level and volume of hydrogen blended into the natural gas
system, forecasts for the expected development of gas quality parameters and
of the volume of hydrogen blended into the natural gas system, the impact of
blending hydrogen on cross-border flows as well as information on cases
related to differences in gas quality specifications or in specifications of
blending levels and how such cases were settled.
(g) The gas quality monitoring report shall also cover the development for the
areas listed in point (g) where as far as relevant for the distribution network,
based on information provided by the entity of distribution system operators in
the Union (‘EU DSO entity’).
715/2009
4. The European supply adequacy outlook referred to in point (b) of paragraph 3, point
(b), shall cover the overall adequacy of the gas system to supply current and
projected demands for gas for the next five-year period as well as for the period
between five and 10 years from the date of that outlook. The European supply
adequacy outlook shall build on national supply outlooks prepared by each individual
transmission system operator.
new
The Union-wide network development plan referred to in paragraph 3, point (b),
shall include the modelling of the integrated network, including hydrogen networks,
scenario development, a European supply adequacy outlook and an assessment of the
resilience of the system.
EN 55 EN
715/2009
5. The annual work programme referred to in point (d) of paragraph 3, point (d), shall
contain a list and description of the network codes to be prepared, a plan on
coordination of operation of the network, and research and development activities, to
be realised in that year, and an indicative calendar.
6. The network codes referred to in paragraphs 1 and 2 shall cover the following areas,
taking into account, if appropriate, regional special characteristics:
(a) network security and reliability rules;
(b) network connection rules;
(c) third-party access rules;
(d) data exchange and settlement rules;
(e) interoperability rules;
(f) operational procedures in an emergency;
(g) capacity-allocation and congestion-management rules;
(h) rules for trading related to technical and operational provision of network
access services and system balancing;
(i) transparency rules;
(j) balancing rules including network-related rules on nominations procedure,
rules for imbalance charges and rules for operational balancing between
transmission system operators' systems;
(k) rules regarding harmonised transmission tariff structures; and
(l) energy efficiency regarding gas networks;
new
(m) cyber security regarding gas networks.
715/2009 (adapted)
new
7. The network codes shall be developed for cross-border network issues and market
integration issues and shall be without prejudice to the Member States' right to
establish national network codes which do not affect cross-border trade.
8. The ENTSO for Gas shall monitor and analyse the implementation of the network
codes and the Gguidelines adopted by the Commission in accordance with Article
53(13)6(11) or 56 , and their effect on the harmonisation of applicable rules
aimed at facilitating market integration. The ENTSO for Gas shall report its findings
to the Agency and shall include the results of the analysis in the annual report
referred to in point (e) of paragraph 3, point (e), of this Article.
9. The ENTSO for Gas shall make available all information required by ACER
the Agency to fulfil its tasks under Article 249(1).
EN 56 EN
10. 11. ACER the Agency shall review national ten-year network development
plans to assess their consistency with the Community Union -wide network
development plan. If ACER the Agency identifies inconsistencies between a
national ten-year network development plan and the Community Union -wide
network development plan, it shall recommend amending the national ten-year
network development plan or the Community Union -wide network
development plan as appropriate. If such national ten-year network development plan
is elaborated in accordance with Article 5123 of Directive 2009/73/EC [recast
Directive as proposed in COM(2021) xxx] , ACER the Agency shall
recommend that the competent national regulatory authority amend the national ten-
year network development plan in accordance with Article 5122(57) of that Directive
and inform the Commission thereof.
11. 12. Upon request of the Commission, the ENTSO for Gas shall give its views to
the Commission on the adoption of the Gguidelines as laid down in Article 5623.
Article 249
Monitoring by ACER the Agency
1. ACER the Agency shall monitor the execution of the tasks referred to in
Article 238(1), (2) and (3) of the ENTSO for Gas and report to the Commission.
ACER the Agency shall monitor the implementation by the ENTSO for Gas
of network codes elaborated under Article 238(2) and network codes which have
been developed in accordance with Article 536 (1) to (1210) but which have not been
adopted by the Commission under Article 536(1311). Where the ENTSO for Gas has
failed to implement such network codes, ACER the Agency shall request the
ENTSO for Gas to provide a duly reasoned explanation as to why it has failed to do
so. ACER the Agency shall inform the Commission of that explanation and
provide its opinion thereon.
ACER the Agency shall monitor and analyse the implementation of the
network codes and the gGuidelines adopted by the Commission as laid down in
Articles 526(111) , 53, 55 and 56 , and their effect on the harmonisation of
applicable rules aimed at facilitating market integration as well as on non-
discrimination, effective competition and the efficient functioning of the market, and
report to the Commission.
2. The ENTSO for Gas shall submit the draft Community Union -wide network
development plan, the draft annual work programme, including the information
regarding the consultation process and the other documents referred to in Article 238
(3), to ACER the Agency for its opinion.
Within two months from the day of receipt, ACER the Agency shall provide
a duly reasoned opinion as well as recommendations to the ENTSO for Gas and to
the Commission where it considers that the draft annual work programme or the draft
Community Union -wide network development plan submitted by the ENTSO
for Gas do not contribute to non-discrimination, effective competition, the efficient
functioning of the market or a sufficient level of cross-border interconnection open to
third-party access.
EN 57 EN
Article 2524
Regulatory authorities
When carrying out their responsibilities under this Regulation, the regulatory authorities shall
ensure compliance with this Regulation and , the network codes and the Gguidelines
adopted pursuant to Article 52 to 5623.
Where appropriate, they shall cooperate with each other, with the Commission and
ACER the Agency in compliance with Chapter VIII of Directive 2009/73/EC
Recast Gas Directive .
Article 2610
Consultations
1. While preparing the network codes, the draft Community Union -wide network
development plan and the annual work programme referred to in Article 238(1), (2)
and (3), the ENTSO for Gas shall conduct an extensive consultation process, at an
early stage and in an open and transparent manner, involving all relevant market
participants, and, in particular, the organisations representing all stakeholders, in
accordance with the rules of procedure referred to in Article 225(1). That
consultation shall also involve national regulatory authorities and other national
authorities, supply and production undertakings, network users including customers,
distribution system operators, including relevant industry associations, technical
bodies and stakeholder platforms. It shall aim at identifying the views and proposals
of all relevant parties during the decision-making process.
2. All documents and minutes of meetings related to the consultations referred to in
paragraph 1 shall be made public.
3. Before adopting the annual work programme and the network codes referred to in
Article 238 (1), (2) and (3), the ENTSO for Gas shall indicate how the observations
received during the consultation have been taken into consideration. It shall provide
reasons where observations have not been taken into account.
347/2013 Art. 22.2 (adapted)
new
Article 2711
Costs
The costs related to the activities of the ENTSO for Gas referred to in Articles 214 to 23to 12
, 52 and 53 of this Regulation, and in Article 11 of Regulation (EU) No 347/2013 of the
European Parliament and of the Council 17 shall be borne by the transmission system operators
and shall be taken into account in the calculation of tariffs. Regulatory authorities shall
approve those costs only if they are reasonable and appropriate.
17
Regulation (EU) No 347/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2013 on
guidelines for trans-European energy infrastructure (OJ L 115, 25.4.2013, p. 39).
EN 58 EN
715/2009 (adapted)
new
Article 2812
Regional cooperation of transmission system operators
1. Transmission system operators shall establish regional cooperation within the
ENTSO for Gas to contribute to the tasks referred to in Article 238 (1), (2) and (3).
In particular, they shall publish a regional investment plan every two years, and may
take investment decisions based on that regional investment plan.
2. Transmission system operators shall promote operational arrangements in order to
ensure the optimum management of the network and shall promote the development
of energy exchanges, the coordinated allocation of cross-border capacity through
non-discriminatory market-based solutions, paying due attention to the specific
merits of implicit auctions for short-term allocations and the integration of balancing
mechanisms.
3. For the purposes of achieving the goals set in paragraphs 1 and 2, the Commission
is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63 concerning
the definition of the geographical area covered by each regional cooperation
structure may be defined by the Commission, taking into account existing regional
cooperation structures. Each Member State shall be allowed to promote cooperation
in more than one geographical area. The measure referred to in the first sentence,
designed to amend non-essential elements of this Regulation by supplementing it,
shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred
to in Article 28(2).
For that purpose, the Commission shall consult ACER the Agency and the
ENTSO for Gas.
Article 29
Ten-years network development plan
715/2009 (adapted)
The ENTSO for Gas shall adopt and publish a the Community Union -wide network
development plan referred to in Article 23 point (b) of paragraph 3, point (b), every
two years. The Community Union -wide network development plan shall include the
modelling of the integrated network, scenario development, a European supply adequacy
outlook and an assessment of the resilience of the system.
The Community Union -wide network development plan shall, in particular:
347/2013 Art. 22.1
new
(a) build on national investment plans and Chapter IV of Regulation (EU)
347/2013 , taking into account regional investment plans as referred to in Article
12(1), and, if appropriate, Union aspects of network planning as set out in Regulation
EN 59 EN
(EU) No 347/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2013
on guidelines for trans-European energy infrastructure 18; it shall be the subject to a
cost-benefit analysis using the methodology established as set out in Article 11 of
that Regulation;
715/2009 Art. (adapted)
new
(b) regarding cross-border interconnections, also build on the reasonable needs of
different network users and integrate long-term commitments from investors referred
to in Articles 5614 and 5222 of Directive 2009/73/EC [recast Gas Directive as
proposed in COM(2021)xxx] ; and
(c) identify investment gaps, notably with respect to cross-border capacities.
In regard to point (c) of the second subparagraph, point (c), a review of barriers to the increase
of cross-border capacity of the network arising from different approval procedures or
practices may be annexed to the Community Union -wide network development plan.
Article 3018
Transparency requirements concerning transmission system operators
1. The transmission system operator shall make public detailed information regarding
the capacity and services it offers and the relevant conditions applied, together
with the technical information necessary for network users to gain effective network
access.
2. In order to ensure transparent, objective and non-discriminatory tariffs and facilitate
efficient utilisation of the gas network, transmission system operators or relevant
national authorities shall publish reasonably and sufficiently detailed information on
tariff derivation, methodology and structure.
3. For the services provided, each transmission system operator shall make public
information on technical, contracted and available capacities on a numerical basis for
all relevant points including entry and exit points on a regular and rolling basis and in
a user-friendly and standardised manner as detailed in Annex I .
4. The relevant points of a transmission system on which the information is to be made
public shall be approved by the competent authorities after consultation with network
users.
5. The transmission system operator shall always disclose the information required by
this Regulation in a meaningful, quantifiably clear and easily accessible manner and
on a non-discriminatory basis.
6. The transmission system operator shall make public ex-ante and ex-post supply and
demand information, based on nominations and allocations , forecasts and
realised flows in and out of the system. The national regulatory authority shall ensure
that all such information is made public. The level of detail of the information that is
made public shall reflect the information available to the transmission system
operator.
18
OJ L 115, 25.4.2013, p. 39.
EN 60 EN
The transmission system operator shall make public measures taken as well as costs
incurred and revenue generated to balance the system.
The market participants concerned shall provide the transmission system operator
with the data referred to in this Article.
new
7. The transmission system operators shall make public detailed information regarding
the quality of the gases transported in its network, which might affect network users,
based on Articles 16 and 17 of Commission Regulation (EU) 2015/703.
715/2009 (adapted)
new
Article 3119
Transparency requirements concerning natural gas and hydrogen storage
facilities, and LNG facilities and hydrogen terminals
1. LNG and hydrogen storage facilities as well as (natural gas) storage system
operators and hydrogen terminal operators shall make public detailed
information regarding the all services it they offers and the relevant
conditions applied, together with the technical information necessary for LNG and
hydrogen storage facility and hydrogen terminal users to gain effective
access to the LNG and hydrogen storage facilities and hydrogen terminals
. Regulatory authorities may request those operators to make public any additional
relevant information for system users.
new
2. LNG system operators shall provide user-friendly instruments for calculating tariffs
for the services available.
715/2009
new
3. 2. For the services provided, LNG and hydrogen storage facilities, as well as
natural gas storage system operators shall make public information on contracted
and available storage and LNG and hydrogen storage facility as well as
hydrogen terminal capacities on a numerical basis on a regular and rolling basis
and in a user-friendly standardised manner.
4. 3. LNG and hydrogen storage facilities, as well as natural gas storage system
operators shall always disclose the information required by this Regulation in a
meaningful, quantifiably clear and easily accessible way and on a non-discriminatory
basis.
5. 4. LNG and storage system operators and operators of hydrogen storage facilities
and hydrogen terminals shall make public the amount of gas in each storage or
LNG facility and hydrogen terminal , or group of storage facilities if that
corresponds to the way in which the access is offered to system users, inflows and
EN 61 EN
outflows, and the available natural gas and hydrogen storage, and LNG facility
and hydrogen terminal capacities, including for those facilities exempted from
third-party access. That information shall also be communicated to the transmission
system operator or to the hydrogen network operator for hydrogen storage and
terminals, which shall make it public on an aggregated level per system or
subsystem defined by the relevant points. The information shall be updated at least
daily.
In cases in which a natural gas or hydrogen storage system user is the only user
of a natural gas or hydrogen storage facility, the natural gas or hydrogen
storage system user may submit to the national regulatory authority a reasoned
request for confidential treatment of the data referred to in the first subparagraph.
Where the national regulatory authority comes to the conclusion that such a request
is justified, taking into account, in particular, the need to balance the interest of
legitimate protection of business secrets, the disclosure of which would negatively
affect the overall commercial strategy of the storage user, with the objective of
creating a competitive internal gas market, it may allow the storage system operator
not to make public the data referred to in the first subparagraph, for a duration of up
to one year.
The second subparagraph shall apply without prejudice to the obligations of
communication to and publication by the transmission system operator referred to in
the first subparagraph, unless the aggregated data are identical to the individual
natural gas or hydrogen storage system data for which the national regulatory
authority has approved non-publication.
6. 5. In order to ensure transparent, objective and non-discriminatory tariffs and
facilitate efficient utilisation of the infrastructures, the LNG and natural gas or
hydrogen storage facility operators or relevant regulatory authorities shall make
public sufficiently detailed information on tariff derivation, the methodologies and
the structure of tariffs for infrastructure under regulated third-party access.; LNG
facilities that have been granted an exemption, pursuant to Article 22 of Directive
2003/55/EC and Article 36 of Directive 2009/73/EC as well as Article 60 of this
Regulation, and natural gas storage operators under the negotiated third party access
regime shall make public tariffs for infrastructure in order to ensure a sufficient
degree of transparency.
new
LNG and storage system operators shall establish respectively one single European
platform within 18 months from [date of entry into force of the Regulation] to
publish in a transparent and user-friendly manner the information required in this
Article.
715/2009
Article 3220
Record keeping by system operators
Transmission system operators, storage system operators and LNG system operators shall
keep at the disposal of the national authorities, including the national regulatory authority, the
EN 62 EN
national competition authority and the Commission, all information referred to in Articles
3018 and 3119, and in Part 3 of Annex I for a period of five years.
new
SECTION 4
DISTRIBUTION SYSTEM OPERATION
Article 33
Firm capacity for renewable and low carbon gases to the distribution system
1. Distribution system operators shall ensure firm capacity for the access of the
production facilities renewable and low carbon gases connected to their grid. To this
extent, distribution system operators shall develop in cooperation with the
transmission system operators procedures and arrangements, including investments,
to ensure reverse flow from distribution to transmission network.
2. Paragraph 1 shall be without prejudice to the possibility for distribution system
operators to develop alternatives to reverse flow investments, such as smart grid
solutions or connection to other network operators. Firm access may only be limited
to offer capacities subject to operational limitations, in order to ensure economic
efficiency. The regulatory authority shall ensure that any limitations in firm capacity
or operational limitations are introduced on the basis of transparent and non-
discriminatory procedures and do not create undue barriers to market entry. Where
the production facility bears the costs related to ensuring firm capacity, no limitation
shall apply.
Article 34
Cooperation between distribution system operators and transmission system operators
Distribution system operators shall cooperate with other distribution system operators and
transmission system operators to coordinate maintenance, system development, new
connections and the operation of the system to ensure system integrity and with a view to
maximise capacity and minimise the use of fuel gas.
Article 35
Transparency requirements concerning distribution system operators
Where distribution system operators are responsible for gas quality management in their
networks, they shall make public detailed information regarding the quality of the gases
transported in their networks, which might affect network users, based on Articles 16 and 17
of Commission Regulation (EU) 2015/703.
Article 36
European entity for distribution system operators
EN 63 EN
Distribution system operators operating a natural gas system shall cooperate at Union level
through the European entity for distribution system operators (‘EU DSO entity’) set up in
accordance with Articles 52 to 57 of Regulation (EU) 2019/943 of the European Parliament
and of the Council 19, in order to promote the completion and functioning of the internal
market for natural gas and to promote optimal management and a coordinated operation of
distribution and transmission systems.
Registered members may participate in the EU DSO entity directly or be represented by a
national association designated by a Member State or by a Union-level association.
The costs related to the activities of the EU DSO entity shall be borne by the distribution
system operators that are registered members and shall be taken into account in the
calculation of tariffs. Regulatory authorities shall only approve costs that are reasonable and
proportionate.
Article 37
Change to the principal rules and procedures for the EU DSO entity
1. The rules and procedures on the participation of distribution system operators in the
EU DSO entity pursuant to Article 54 of Regulation (EU) 2019/942 shall also apply
to distribution system operators operating a natural gas system.
2. The Strategic Advisory Group pursuant to Article 54(2), point (f), of Regulation
(EU) 2019/942 shall also consist of representatives of associations representing
European distribution system operators solely operating a natural gas system.
3. By [one year after entry into force] the EU DSO entity shall submit to the
Commission and to ACER draft updated statutes, including a code of conduct, a list
of registered members, draft updated rules of procedure, including rules of
procedures on the consultation with the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas
and other stakeholders, and draft updated financing rules.
The draft updated rules of procedure of the EU DSO entity shall ensure balanced
representation of all participating distribution system operators, including those
solely owning or operating natural gas systems.
4. Within four months of receipt of the documents pursuant to paragraph 3, ACER shall
provide the Commission with its opinion, after consulting organisations representing
all stakeholders, in particular distribution system users.
5. Within three months of receipt of ACER's opinion, the Commission shall deliver an
opinion on documents provided pursuant to paragraph 3, taking into account ACER's
opinion as provided for in paragraph 3.
6. Within three months of receipt of the Commission's positive opinion, the distribution
system operators shall adopt and publish its updated statutes, rules of procedure and
financing rules.
7. The documents referred to in paragraph 3 shall be submitted to the Commission and
to ACER where there are changes thereto or upon the reasoned request of either of
19
Regulation (EU) 2019/943 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on the internal
market for electricity (OJ L 158, 14.6.2019, p. 54).
EN 64 EN
them. The Commission and ACER may deliver an opinion in accordance with the
process set out in paragraphs 3, 4 and 5.
Article 38
Additional tasks of the EU DSO entity
1. The EU DSO entity shall exercise the tasks listed in Article 55(1) points (a) to (e) of
Regulation (EU) 2019/943 and undertake the activities listed in Article 55(2) points
(c) to (e) of that Regulation also as regards those distribution networks which are part
of the natural gas system.
2. In addition to the tasks listed in Article 55(1) of Regulation (EU) 2019/943 the EU
DSO entity shall participate in the development of network codes which are relevant
to the operation and planning of distribution grids and the coordinated operation of
the transmission networks and distribution networks pursuant to this Regulation and
contribute to mitigating fugitive methane emissions from the natural gas system.
When participating in the development of new network codes pursuant to Article 53,
the EU DSO entity shall comply with the consultation requirements as laid down in
Article 56 of Regulation (EU) 2019/943.
3. In addition to the activities listed in Article 55(2) of Regulation (EU) 2019/943 the
EU DSO entity shall:
(a) cooperate with the ENTSO for Gas on the monitoring of the implementation of
the network codes and guidelines adopted pursuant to this Regulation which
are relevant to the operation and planning of distribution grids and the
coordinated operation of the transmission networks and distribution networks;
(b) cooperate with the ENTSO for Gas and adopt best practices on the coordinated
operation and planning of transmission and distribution systems including
issues such as exchange of data between operators and coordination of
distributed energy resources;
(c) work on identifying best practices for the implementation of the results of the
assessments pursuant to Article 23(1a) [proposal for REDIII] and Article 23
[proposal for revised EED] and for the cooperation between operators of
electricity distribution networks, of natural gas distribution networks and of
district heating and cooling systems including for the purpose of the
assessment pursuant to Article 24(8) [proposal for REDIII].
4. The EU DSO entity shall provide input to the ENTSO for Gas for its reporting on gas
quality, with regard to the distribution networks where distribution system operators
are responsible for gas quality management, as referred to in Article 23(3).
Chapter III
RULES APPLICABLE TO THE DEDICATED HYDROGEN
NETWORKS
Article 39
Cross-border coordination on hydrogen quality
EN 65 EN
1. Hydrogen network operators shall cooperate to avoid restrictions to cross-border
flows of hydrogen due to hydrogen quality differences.
2. Where a restriction to cross-border flows due to differences in hydrogen quality
cannot be avoided by the concerned hydrogen network operators in their standard
operations, they shall inform the concerned regulatory authorities without delay. The
information shall include a description and justified reasoning for any steps already
taken by the hydrogen network operators.
3. The concerned regulatory authorities shall jointly agree within six months whether to
recognise the restriction.
4. Where the concerned regulatory authorities recognise the restriction, they shall
request the concerned hydrogen network operators to perform, within 12 months, the
following actions in sequence:
(a) cooperate and develop technically feasible options in order to remove the
recognised restriction;
(b) jointly carry out a cost-benefit analysis on the technically feasible options to
define economically efficient solutions which shall specify the breakdown of
costs and benefits among the categories of affected parties;
(c) produce an estimate of the implementation time for each potential option;
(d) conduct a public consultation on identified feasible solutions and take into
consideration the results of the consultation;
(e) submit a joint proposal for a solution based on the cost benefit analysis and
results of the public consultation removing the recognised restriction, including
the timeframe for implementation, to their respective regulatory authorities for
approval and to the other competent national authorities of each involved
Member State for information.
5. Where the concerned hydrogen network operators do not reach an agreement on a
solution within 12 months, each hydrogen system operator shall inform its regulatory
authority without delay.
6. The concerned regulatory authorities shall take a joint coordinated decision for
removing the recognised restriction, taking into account the cost-benefit analysis
prepared by the concerned transmission system operators and the results of the public
consultation within six months as set out in Article 6(10) of Regulation (EU)
2019/942.
7. The joint coordinated decision of the concerned regulatory authorities shall include a
decision on the allocation of the investment costs to be borne by each hydrogen
network operator for implementing the agreed solution, as well as their inclusion in
tariffs after 1 January 2031, taking into account the economic, social and
environmental costs and benefits of the solution in the concerned Member States.
8. ACER may make recommendations to the regulatory authorities on the details of
such cost allocation decisions as referred to in paragraph 7.
9. Where the concerned regulatory authorities cannot reach an agreement as referred to
in paragraph 3 of this Article, ACER shall decide on the restriction, following the
process set out in Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942. Where ACER
recognises the restriction it shall request the concerned hydrogen network operators
EN 66 EN
to perform, within 12 months, the actions referred to in paragraph 4, points (a) to (e),
in sequence.
10. Where the relevant regulatory authorities cannot take a joint coordinated decisions as
referred to in paragraphs 6 and 7 of this Article, ACER shall decide on the solution to
remove the recognised restriction and on the allocation of the investment costs to be
borne by each system operator for implementing the agreed solution, following the
process set out in Article 6(10) of Regulation (EU) 2019/942.
11. Further details required to implement this Article, including details on a common
binding hydrogen quality specification for cross-border hydrogen interconnectors,
cost benefit analyses for removing cross-border flow restrictions due to hydrogen
quality differences, interoperability rules for cross-border hydrogen infrastructure,
including addressing interconnection agreements, units, data exchange,
communication and information provision among relevant market participants, shall
be set in a network code established in accordance with Article 54(2), point (b).
Article 40
European Network of Network Operators for Hydrogen
1. Hydrogen network operators shall cooperate at Union level through the European
Network of Network Operators for Hydrogen (ENNOH), in order to promote the
development and functioning of the internal market in hydrogen and cross-border
trade and to ensure the optimal management, coordinated operation and sound
technical evolution of the European hydrogen network.
2. In performing its functions under Union law, the ENNOH shall act with a view to
establishing a well-functioning and integrated internal market for hydrogen and shall
contribute to the efficient and sustainable achievement of the objectives set out in the
policy framework for climate and energy, in particular by contributing to the efficient
integration of hydrogen produced from renewable energy sources and to increases in
energy efficiency while maintaining system security. The ENNOH shall be equipped
with adequate human and financial resources to carry out its duties.
3. By 1 September 2024, the hydrogen network operators shall submit to the
Commission and to ACER the draft statutes, a list of members and draft rules of
procedure, including the rules of procedures on the consultation of stakeholders, of
the ENNOH to be established.
4. The hydrogen network operators shall submit to the Commission and to ACER any
draft amendments to the statutes, list of members or rules of procedure of the
ENNOH.
5. Within four months of receipt of the drafts and the draft amendments to the statutes,
list of members or rules of procedure, ACER, after consulting the organisations
representing all stakeholders, in particular the system users, including customers,
shall provide an opinion to the Commission on these drafts or draft amendments to
the statutes, list of members or rules of procedure.
6. The Commission shall deliver an opinion on the drafts and draft amendments to the
statutes, list of members or rules of procedure taking into account ACER’s opinion
as provided for in paragraph 5 and within three months of receipt of ACER’s
opinion.
EN 67 EN
7. Within three months of receipt of the Commission’s favourable opinion, the
hydrogen network operators shall adopt and publish the statutes, list of members and
rules of procedure.
8. The documents referred to in paragraph 3 shall be submitted to the Commission and
ACER where there are changes thereto or upon the reasoned request of either of
them. The Commission and ACER shall deliver an opinion in accordance with
paragraphs 5, 6 and 7.
Article 41
Transition to the ENNOH
1. Until the ENNOH is established in line with Article 40, the Commission will set up a
temporary platform involving ACER and all relevant market participants, including
the ENTSO for Gas, the ENTSO for Electricity and the EU DSO entity and ensures
its administrative support. This platform will promote work on scoping and
developing issues relevant for the building up of the hydrogen network and markets.
The platform will cease to exist once ENNOH is established.
2. Until the ENNOH is established, the ENTSO for Gas will be responsible for the
development of Union-wide network development plans for gas and hydrogen
networks. In carrying out this task ENTSO for Gas shall ensure the effective
consultation and inclusion of all market participants, including hydrogen market
participants.
Article 42
Tasks of the ENNOH
1. The ENNOH shall:
(a) develop network codes in the areas set out in Article 54 with a view to
achieving the objectives set out in Article 40;
(b) adopt and publish biannually a non-binding Union-wide ten-year network
development plan, including a European supply adequacy outlook;
(c) cooperate with the ENTSO for Electricity and with the ENTSO for Gas;
(d) develop recommendations relating to the coordination of technical cooperation
between gas transmission and distribution system operators on one hand, and
hydrogen network operators on the other hand in the Union;
(e) develop recommendations relating to the coordination of technical cooperation
between Union and third-party network operators;
(f) adopt an annual work programme;
(g) adopt an annual report;
(h) adopt an annual outlook for the supply of hydrogen covering Member States
where hydrogen is used in electricity generation or for supplying households;
(i) adopt a hydrogen quality monitoring report by 15 May 2026 at the latest and
every two years afterwards, including developments and forecasts for the
expected developments of hydrogen quality parameters, as well as information
EN 68 EN
on cases related to differences in hydrogen quality specifications and how such
cases were settled;
(j) promote cyber security and data protection in cooperation with relevant
authorities and regulated entities.
2. The ENNOH shall monitor and analyse the implementation of the network codes and
the guidelines adopted by the Commission in accordance with Article 54, 55 and 56,
and their effect on the harmonisation of applicable rules aimed at facilitating market
development and integration. The European Network of Network Operators for
Hydrogen shall report its findings to ACER and shall include the results of the
analysis in the annual report referred to in paragraph 1, point f) of this Article.
3. The ENNOH shall publish the minutes of its assembly meetings, board meetings and
committee meetings and provide the public with regular information on its decision-
making and activities.
4. The annual work programme referred to in paragraph 1, point (f) shall contain a list
and description of the network codes to be prepared, a plan on the coordination of the
operation of the network, a list of research and development activities, to be realised
in that year, and an indicative calendar.
5. The ENNOH shall provide ACER with the information ACER requires to fulfil its
tasks pursuant to Article 46. In order to enable the ENNOH to meet that requirement,
hydrogen network operators shall provide the ENNOH with the requested
information.
6. Upon request of the Commission, the ENNOH shall give its views to the
Commission on the adoption of the guidelines as laid down in Article 56.
Article 43
Ten-year network development plan for hydrogen
1. The Union-wide ten-year network development plan referred to in Article 42 shall
include the modelling of the integrated network, scenario development and an
assessment of the resilience of the system.
The Union-wide ten-year network development plan shall in particular:
(a) build on the national hydrogen network development reporting as set out in
Article 52 of recast Gas Directive where available and Chapter IV of
Regulation (EU) xxx [TEN-E Regulation];
(b) regarding cross-border interconnections, also build on the reasonable needs of
different network users and integrate long-term commitments from investors
referred to in Articles 55 and Chapter IX Section 3 of recast Gas Directive;
(c) identify investment gaps, notably with respect to cross-border capacities.
With regard to the second subparagraph, point (c), a review of barriers to the increase
of cross-border capacity of the network arising from different approval procedures or
practices may be annexed to the Union-wide network development plan.
2. ACER shall provide an opinion on the national hydrogen network development
reports where relevant to assess their consistency with the Union-wide network
development plan. If ACER identifies inconsistencies between a national hydrogen
network development report and the Union-wide network development plan, it shall
EN 69 EN
recommend amending the national hydrogen network development report or the
Union-wide network development plan as appropriate.
3. When developing the Union-wide ten-year network development plan as referred to
in Article 42, the ENNOH shall cooperate with the ENTSO for Electricity and with
the ENTSO for Gas, in particular on the development of the energy system wide
cost-benefit analysis and the interlinked energy market and network model including
electricity, gas and hydrogen transport infrastructure as well as storage, LNG and
hydrogen terminals and electrolysers referred to in Article 11 [TEN-E revision], the
scenarios for the Ten-Year Network Development Plans referred to in Article 12
[TEN-E revision] and the infrastructure gaps identification referred to in Article 13
[TEN-E revision].
Article 44
Costs
The costs related to the activities of the ENNOH for Hydrogen referred to in Articles 42 of
this Regulation shall be borne by the hydrogen network operators and shall be taken into
account in the calculation of tariffs. Regulatory authorities shall approve those costs only if
they are reasonable and appropriate.
Article 45
Consultation
1. While preparing the proposals pursuant to the tasks referred to in Article 42, the
ENNOH shall conduct an extensive consultation process at an early stage and in an
open and transparent manner, involving all relevant market participants, and in
particular the organisations representing all stakeholders, in accordance with the
rules of procedure referred to in Article 40 of this Regulation. The consultation
process shall accommodate stakeholder comments before the final adoption of the
proposal, aiming at identifying the views and proposals of all relevant parties during
the decision-making process. The consultation shall also involve regulatory
authorities and other national authorities, producers, network users including
customers, technical bodies and stakeholder platforms.
2. All documents and minutes of meetings related to the consultation shall be made
public.
3. Before adopting the proposals referred to in Article 42 the ENNOH shall indicate
how the observations received during the consultation have been taken into
consideration. It shall provide reasons where observations have not been taken into
account.
Article 46
Monitoring by ACER
1. ACER shall monitor the execution of the tasks of the ENNOH referred to in Article
42 and report its findings to the Commission.
2. ACER shall monitor the implementation by the ENNOH of network codes and
guidelines adopted by the Commission as laid down in Articles 54, 55, and 56.
Where the ENNOH has failed to implement such network codes or guidelines,
EN 70 EN
ACER shall request the ENNOH to provide a duly reasoned explanation as to why it
has failed to do so. ACER shall inform the Commission of that explanation and
provide its opinion thereon.
3. The ENNOH shall submit the draft Union-wide network development plan, the draft
annual work programme, including the information regarding the consultation
process, and the other documents referred to in Article 42 to ACER for its opinion.
Where it considers that the draft annual work programme or the draft Union-wide
network development plan submitted by the ENNOH does not contribute to non-
discrimination, effective competition, the efficient functioning of the market or a
sufficient level of cross-border interconnection, ACER shall provide a duly reasoned
opinion as well as recommendations to the ENNOH and to the Commission within
two months of the submission of the programme or the plan.
Article 47
Regional cooperation of hydrogen network operators
1. Hydrogen network operators shall establish regional cooperation within the ENNOH
to contribute to the tasks referred to in Article 42.
2. Hydrogen network operators shall promote operational arrangements in order to
ensure the optimum management of the network and shall ensure interoperability of
the interconnected Union hydrogen system for facilitating commercial and
operational cooperation between adjacent hydrogen network operators.
Article 48
Transparency requirements concerning hydrogen network operators
1. The hydrogen network operators shall make public detailed information regarding
the services they offer and the relevant conditions applied, together with the technical
information necessary for hydrogen network users to gain effective network access.
2. In order to ensure transparent, objective and non-discriminatory tariffs and facilitate
efficient utilisation of the hydrogen network, from 1 January 2031 hydrogen network
operators or relevant authorities shall publish complete information on tariff
derivation, methodology and structure.
3. The hydrogen network operators shall make public detailed information regarding
the quality of hydrogen transported in their networks, which might affect network
users.
4. The relevant points of a hydrogen network on which the information is to be made
public shall be approved by the competent authorities after consultation with
hydrogen network users.
5. The hydrogen network operators shall always disclose the information required by
this Regulation in a meaningful, quantifiably clear and easily accessible manner and
on a non-discriminatory basis.
6. The hydrogen network operators shall make public ex-ante and ex-post supply and
demand information, including a periodic forecast and the recorded information. The
regulatory authority shall ensure that all such information is made public. The level
of detail of the information that is made public shall reflect the information available
to the hydrogen network operators.
EN 71 EN
7. The market participants concerned shall provide the hydrogen network operator with
the data referred to in this Article.
8. Further details required to implement the transparency requirements for hydrogen
network operators, including further details on the content, frequency and form of
information provision by hydrogen network operators, shall be set in a network code
established in accordance with Article 54(1) of this Regulation.
Article 49
Record keeping in the hydrogen system
Hydrogen network operators, hydrogen storage operators and hydrogen terminal operators
shall keep at the disposal of the national authorities, including the regulatory authority, the
national competition authority and the Commission, all information referred to in Articles 31
and 48 and in Part 4 of Annex I for a period of five years.
Article 50
Presumption of conformity with harmonised standards
1. Harmonised standards or parts thereof the references of which have been published
in the Official Journal of the European Union shall be presumed to be in conformity
with the requirements referred to in delegated acts issued under Article 54(2), point
(b) of this Regulation or implementing acts issued in accordance with Article 51.
2. The Commission shall inform the European standardisation body concerned and, if
necessary, issue a new mandate with a view to revising the harmonised standards
concerned.
Article 51
Common specifications
The Commission is empowered to adopt implementing acts laying down common
specifications for the requirements set out in Article 46 of [the recast Gas Directive as
proposed in COM(2021) xxx] or may set those specifications in a network code pursuant to
Article 54 (2), point (b), of this Regulation, where:
(a) those requirements are not covered by harmonised standards or parts thereof, the
references of which have been published in the Official Journal of the European
Union; or
(b) the Commission observes undue delays in the adoption of requested harmonised
standards, or considers that relevant harmonised standards are not sufficient; or
(c) the Commission has decided in accordance with the procedure referred to in Article
11(5) of Regulation (EU) No 1025/2012 to maintain with restriction or to withdraw
the references to the harmonised standards or parts thereof by which those
requirements are covered.
Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure
referred to in Article 61(3).
EN 72 EN
Chapter IV
NETWORK CODES AND GUIDELINES
Article 52
Adoption of network codes and guidelines
1. The Commission may, subject to the empowerments in Articles 53 to 56, adopt
implementing or delegated acts. Such acts may either be adopted as network codes
on the basis of text proposals developed by the ENTSO for Gas or the ENNOH, or,
where so provided for in the priority list pursuant to Article 53(3), by the EU DSO
entity, where relevant in cooperation with the ENTSO for Electricity, the ENNOH
and ACER, pursuant to the procedure laid down in Articles 52 to 55, or as guidelines
pursuant to the procedure laid down in Article 56.
2. The network codes and guidelines shall:
(a) ensure that they provide the minimum degree of harmonisation required to
achieve the aims of this Regulation;
(b) take into account regional specificities, where appropriate;
(c) not go beyond what is necessary for the purposes of point (a); and
(d) apply to all interconnection points within the Union and entry points from and
exit points to third countries.
715/2009
Article 536
Establishment of network codes
new
1. The Commission is empowered to adopt implementing acts establishing network
codes in the following areas:
(a) data exchange and settlement rules implementing Articles 21 and 22 of [recast
Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] regarding interoperability and
data exchange as well as harmonised rules for the operation of gas transmission
systems, capacity booking platforms, and IT processes relevant for the
functioning of the internal market
(b) interoperability rules for the natural gas system, implementing Articles 9 and
46 of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] including
addressing interconnection agreements, rules on flow control and measurement
principles for gas quantity and quality, allocation and matching rules, common
sets of units, data exchange, gas quality, including rules on managing cross-
border restrictions due to gas quality differences or due to differences in
odorisation practices or due to differences in the volume of hydrogen blended
in the natural gas system, cost-benefit analyses for removing cross-border flow
restrictions, Wobbe Index classification, mitigating measures, minimum
EN 73 EN
acceptance levels for gas quality parameters relevant for ensuring the
unhindered cross-border flow of biomethane (e.g. oxygen content), short- and
long-term gas quality monitoring, information provision and cooperation
among relevant market participants, reporting on gas quality, transparency,
communication procedures including in case of exceptional events;
(c) capacity-allocation and congestion-management rules implementing Article 29
of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] and Article 7 to 10 of
this Regulation, including rules on cooperation of maintenance procedures and
capacity calculation affecting capacity allocation, the standardization of
capacity products and units including bundling, the allocation methodology
including auction algorithms, sequence and procedure for existing,
incremental, firm and interruptible capacity, capacity booking platforms,
oversubscription and buy back schemes, short and long-term use-it-or-lose it
schemes or and any other congestion-management scheme that prevents the
hoarding of capacity
(d) balancing rules including network-related rules on nominations procedure,
rules for imbalance charges and rules for operational balancing between
transmission system operators' systems implementing Article 35(5) of [recast
Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] and Article 7 to 10 of this
Regulation including network-related rules on nomination procedures,
imbalance charges, settlement processes associated with the daily imbalance
charge and operational balancing between transmission system operators’
networks.
(e) rules on harmonised transmission tariff structures implementing Article 72(7)
of [recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx] and Article 15 to 16
of this Regulation rules on harmonised transmission tariff structures for gas,
including rules on the application of a reference price methodology, the
associated consultation and publication requirements as well as the calculation
of reserve prices for standard capacity products, discounts for LNG and
storages, allowed revenue, procedures for the implementation of providing a
discount for renewable and low carbon gases, including common principles for
inter-transmission system operator compensation mechanisms;
Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination
procedure referred to in Article 61(3).
2. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63
concerning the establishment of network codes in the following areas:
(a) network security and reliability rules including rules for operational network
security as well as reliability rules ensuring the quality of service of the
network
(b) network connection rules including rules on the connection of renewable and
low carbon gas production facilities, procedures for connection requests;
(c) operational procedures in an emergency including system defence plans,
restoration plans, market interactions, information exchange and
communication and tools and facilities;
(d) rules for trading related to technical and operational provision of network
access services and system balancing;
EN 74 EN
(e) energy efficiency of gas networks and components as well as energy efficiency
with regard to network planning and investments enabling the most energy
efficient solution from a system perspective;
(f) cyber security aspects of cross-border natural gas flows, including rules on
common minimum requirements, planning, monitoring, reporting and crisis
management.
3. The Commission shall, after consulting ACER, the ENTSO for Gas, the ENNOH,
the EU DSO entity and the other relevant stakeholders, establish every three years a
priority list, identifying the areas set out in paragraphs 1 and 2 to be included in the
development of network codes. If the subject matter of the network code is directly
related to the operation of the distribution system and not primarily relevant to the
transmission system, the Commission may require the EU DSO entity, in cooperation
with the ENTSO for Gas, to convene a drafting committee and submit a proposal for
a network code to ACER.
4. The Commission shall request ACER to submit to it within a reasonable period not
exceeding six months of receipt of the Commission's request non-binding framework
guidelines setting out clear and objective principles for the development of network
codes relating to the areas identified in the priority list. The request of the
Commission may include conditions which the framework guidelines shall address.
Each framework guideline shall contribute to market integration, non-discrimination,
effective competition, and the efficient functioning of the market. Upon a reasoned
request from ACER, the Commission may extend the period for submitting the
guidelines.
5. ACER shall consult the ENTSO for Gas, the ENNOH, the EU DSO entity, and the
other relevant stakeholders in regard to the framework guidelines, during a period of
no less than two months, in an open and transparent manner.
6. ACER shall submit a non-binding framework guideline to the Commission where
requested to do so under paragraph 4.
7. If the Commission considers that the framework guideline does not contribute to
market integration, non-discrimination, effective competition and the efficient
functioning of the market, it may request ACER to review the framework guideline
within a reasonable period and resubmit it to the Commission.
8. If ACER fails to submit or resubmit a framework guideline within the period set by
the Commission under paragraph 4 or 7, the Commission shall develop the
framework guideline in question.
9. The Commission shall request the ENTSO for Gas or, where provided for in the
priority list referred to in paragraph 3, the EU DSO entity in cooperation with the
ENTSO for Gas, to submit to ACER, within a reasonable period, not exceeding 12
months, of receipt of the Commission's request, a proposal for a network code in
accordance with the relevant framework guideline.
10. The ENTSO for Gas, or where provided for in the priority list referred to in
paragraph 3 the EU DSO entity, in cooperation with the ENTSO for Gas, shall
convene a drafting committee to support it in the network code development process.
The drafting committee shall consist of representatives of ACER, the ENTSO for
Gas, the ENNOH, where appropriate the EU DSO entity, and a limited number of the
main affected stakeholders. The ENTSO for Gas or where provided for in the priority
list pursuant to paragraph 3 the EU DSO entity, in cooperation with the ENTSO for
EN 75 EN
Gas, shall develop proposals for network codes in the areas referred to in paragraphs
1 and 2 where so requested by the Commission in accordance with paragraph 9.
11. ACER shall revise the proposed network code to ensure that it complies with the
relevant framework guidelines and contributes to market integration, non-
discrimination, effective competition, and the efficient functioning of the market, and
shall submit the revised network code to the Commission within six months of
receipt of the proposal. In the proposal submitted to the Commission, ACER shall
take into account the views provided by all involved parties during the drafting of the
proposal led by the ENTSO for Gas or the EU DSO entity and shall consult the
relevant stakeholders on the version of the network code to be submitted to the
Commission.
12. Where the ENTSO for Gas or the EU DSO entity have failed to develop a network
code within the period set by the Commission under paragraph 9, the Commission
may request ACER to prepare a draft network code on the basis of the relevant
framework guideline. ACER may launch a further consultation. ACER shall submit a
draft network code prepared under this paragraph to the Commission and may
recommend that it be adopted.
13. Where the ENTSO for Gas or the EU DSO entity have failed to develop a network
code, or ACER has failed to develop such a draft as referred to in paragraph 12, or
upon the proposal of ACER under paragraph 11, the Commission may adopt, on its
own initiative, one or more network codes in the areas listed in paragraphs 1 and 2.
14. Where the Commission proposes to adopt a network code on its own initiative, the
Commission shall consult ACER, the ENTSO for Gas and all relevant stakeholders
in regard to the draft network code during a period of at least two months.
15. This Article shall be without prejudice to the Commission's right to adopt and amend
the guidelines as laid down in Article 56. It shall be without prejudice to the
possibility for the ENTSO for Gas to develop non-binding guidance in the areas set
out in paragraphs 1 and 2 where such guidance does not relate to areas covered by a
request addressed to the ENTSO for Gas by the Commission. The ENTSO for Gas
shall submit any such guidance to ACER for an opinion and shall duly take that
opinion into account.
715/2009 (new)
1. The Commission shall, after consulting the Agency, the ENTSO for Gas and the
other relevant stakeholders establish an annual priority list identifying the areas set
out in Article 8(6) to be included in the development of network codes.
2. The Commission shall request the Agency to submit to it within a reasonable period
of time not exceeding six months a non-binding framework guideline (framework
guideline) setting out clear and objective principles, in accordance with Article 8(7),
for the development of network codes relating to the areas identified in the priority
list. Each framework guideline shall contribute to non-discrimination, effective
competition and the efficient functioning of the market. Upon a reasoned request
from the Agency, the Commission may extend that period.
3. The Agency shall formally consult the ENTSO for Gas and the other relevant
stakeholders in regard to the framework guideline, during a period of no less than
two months, in an open and transparent manner.
EN 76 EN
4. If the Commission considers that the framework guideline does not contribute to
non-discrimination, effective competition and the efficient functioning of the market,
it may request the Agency to review the framework guideline within a reasonable
period of time and re-submit it to the Commission.
5. If the Agency fails to submit or re-submit a framework guideline within the period
set by the Commission under paragraphs 2 or 4, the Commission shall elaborate the
framework guideline in question.
6. The Commission shall request the ENTSO for Gas to submit a network code which
is in line with the relevant framework guideline, to the Agency within a reasonable
period of time not exceeding 12 months.
7. Within a period of three months after the day of receipt of a network code, during
which the Agency may formally consult the relevant stakeholders, the Agency shall
provide a reasoned opinion to the ENTSO for Gas on the network code.
8. The ENTSO for Gas may amend the network code in the light of the opinion of the
Agency and re-submit it to the Agency.
9. Once the Agency is satisfied that the network code is in line with the relevant
framework guideline, the Agency shall submit the network code to the Commission
and may recommend that it be adopted within a reasonable time period. The
Commission shall provide reasons in the event that it does not adopt that network
code.
10. Where the ENTSO for Gas has failed to develop a network code within the period of
time set by the Commission under paragraph 6, the Commission may request the
Agency to prepare a draft network code on the basis of the relevant framework
guideline. The Agency may launch a further consultation in the course of preparing a
draft network code under this paragraph. The Agency shall submit a draft network
code prepared under this paragraph to the Commission and may recommend that it
be adopted.
11. The Commission may adopt, on its own initiative where the ENTSO for Gas has
failed to develop a network code, or the Agency has failed to develop a draft network
code as referred to in paragraph 10 of this Article, or upon recommendation of the
Agency under paragraph 9 of this Article, one or more network codes in the areas
listed in Article 8(6).
Where the Commission proposes to adopt a network code on its own initiative, the
Commission shall consult the Agency, the ENTSO for Gas and all relevant
stakeholders in regard to the draft network code during a period of no less than two
months. Those measures, designed to amend non-essential elements of this
Regulation by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory
procedure with scrutiny referred to in Article 28(2).
12. This Article shall be without prejudice to the Commission's right to adopt and amend
the Guidelines as laid down in Article 23.
new
Article 54
Establishment of network codes for hydrogen
EN 77 EN
1. The Commission is empowered to adopt implementing acts in order to ensure
uniform conditions for the implementation of this Regulation by establishing
network codes in the area of transparency rules implementing Article 48 of this
Regulation, including further details on the content, frequency and form of
information provision by hydrogen network operators and implementing Annex I,
point 4 of this Regulation, including details on the format and content of the
information necessary for network users for effective access to the network,
information to be published at relevant points, details on time schedules.
Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure
referred to in Article 61(2).
2. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63
supplementing this Regulation with regard to the establishment of network codes in
the following areas
(a) energy efficiency regarding hydrogen networks and components as well as
energy efficiency with regard to network planning and investments enabling
the most energy efficient solution from a system perspective;
(b) interoperability rules for the hydrogen network, including addressing
interconnection agreements, units, data exchange, transparency,
communication, information provisions and cooperation among relevant
market participants as well as hydrogen quality, including common
specifications and standardisation, odorisation, cost benefit analyses for
removing cross-border flow restrictions due to hydrogen quality differences
and reporting on hydrogen quality;
(c) rules for the system of financial compensation for cross-border hydrogen
infrastructure;
(d) capacity-allocation and congestion-management rules, including rules on
cooperation of maintenance procedures and capacity calculation affecting
capacity allocation, the standardisation of capacity products and units including
bundling, the allocation methodology including auction algorithms, sequence
and procedure for existing, incremental, firm and interruptible capacity,
capacity booking platforms, oversubscription and buy back schemes, short and
long-term use-it-or-lose it schemes or and any other congestion-management
scheme that prevents the hoarding of capacity;
(e) rules regarding harmonised tariff structures for hydrogen network access,
including rules on the application of a reference price methodology, the
associated consultation and publication requirements as well as the calculation
of reserve prices for standard capacity products and allowed revenue;
(f) rules for determining the value of transferred assets and the dedicated charge;
(g) balancing rules including network-related rules on nominations procedure,
rules for imbalance charges and rules for operational balancing between
hydrogen network operators’ networks, including network-related rules on
nomination procedures, imbalance charges, settlement processes associated
with the daily imbalance charge and operational balancing between
transmission system operators’ networks.
EN 78 EN
(h) cyber security aspects of cross-border hydrogen flows, including rules on
common minimum requirements, planning, monitoring, reporting and crisis
management.
3. The Commission shall, after consulting ACER, the ENNOH, the ENTSO for Gas,
the EU DSO entity and the other relevant stakeholders, establish a priority list every
three years, identifying the areas set out in paragraphs 1 and 2 to be included in the
development of network codes.
4. The Commission shall request ACER to submit to it within a reasonable period not
exceeding six months of receipt of the Commission's request non-binding framework
guidelines setting out clear and objective principles for the development of network
codes relating to the areas identified in the priority list. The request of the
Commission may include conditions which the framework guideline shall address.
Each framework guideline shall contribute to market integration, non-discrimination,
effective competition, and the efficient functioning of the market. Upon a reasoned
request from ACER, the Commission may extend the period for submitting the
guidelines.
5. ACER shall consult the ENNOH, the ENTSO for Gas and the other relevant
stakeholders in regard to the framework guideline, during a period of at least two
months, in an open and transparent manner.
6. ACER shall submit a non-binding framework guideline to the Commission where
requested to do so under paragraph 4.
7. If the Commission considers that the framework guideline does not contribute to
market integration, non-discrimination, effective competition and the efficient
functioning of the market, it may request ACER to review the framework guideline
within a reasonable period and resubmit it to the Commission.
8. If ACER fails to submit or resubmit a framework guideline within the period set by
the Commission under paragraph 4 or 6, the Commission shall develop the
framework guideline in question.
9. The Commission shall request the ENNOH to submit, within a reasonable period not
exceeding 12 months of the receipt of the Commission's request, a proposal for a
network code in accordance with the relevant framework guideline to ACER.
10. The ENNOH shall convene a drafting committee to support it in the network code
development process. The drafting committee shall consist of representatives of
ACER, the ENTSO for Gas, the ENTSO for Electricity and where appropriate the
EU DSO entity, and a limited number of the main affected stakeholders. The
European Network of Network Operators for Hydrogen shall develop proposals for
network codes in the areas referred to in paragraphs 1 and 2.
11. ACER shall revise the proposed network code to ensure that it complies with the
relevant framework guidelines and contributes to market integration, non-
discrimination, effective competition, and the efficient functioning of the market and,
shall submit the revised network code to the Commission within six months of
receipt of the proposal. In the revised network code, ACER shall take into account
the views provided by all involved parties during the drafting of the proposal led by
the European Network of Hydrogen Network Operators and shall consult the relevant
stakeholders on the revised version to be submitted to the Commission.
EN 79 EN
12. Where the ENNOH has failed to develop a network code within the period set by the
Commission under paragraph 9, the Commission may request ACER to prepare a
draft network code on the basis of the relevant framework guideline. ACER may
launch a further consultation in the course of preparing a draft network code under
this paragraph. ACER shall submit a draft network code prepared under this
paragraph to the Commission and may recommend that it be adopted.
13. Where the European Network of Hydrogen Network Operators has failed to develop
a network code, or ACER has failed to develop a draft network code as referred to in
paragraph 12, the Commission may adopt, on its own initiative, or upon the proposal
of ACER under paragraph 11, one or more network codes in the areas listed in
paragraphs 1 and 2.
14. Where the Commission proposes to adopt a network code on its own initiative, it
shall consult ACER, the ENNOH, the ENTSOG for Gas and all relevant stakeholders
in regard to the draft network code during a period of no less than two months.
15. This Article shall be without prejudice to the Commission's right to adopt and amend
the guidelines as laid down in Article 56. It shall be without prejudice to the
possibility for the ENNOH to develop non-binding guidance in the areas set out in
paragraphs 1 and 2 where such guidance does not relate to areas covered by a request
addressed to the ENNOH by the Commission. The ENNOH shall submit any such
guidance to ACER for an opinion and shall duly take that opinion into account.
715/2009 (new)
Article 557
Amendments to of network codes
1. Draft amendments to any network code adopted under Article 6 may be proposed to
the Agency by persons who are likely to have an interest in that network code,
including the ENTSO for Gas, transmission system operators, network users and
consumers. The Agency may also propose amendments of its own initiative.
2. The Agency shall consult all stakeholders in accordance with Article 10 of
Regulation (EC) No 713/2009. Following this process, the Agency may make
reasoned proposals for amendments to the Commission, explaining how such
proposals are consistent with the objectives of the network codes set out in Article
6(2) of this Regulation.
3. The Commission may adopt, taking account of the Agency's proposals, amendments
to any network code adopted under Article 6. Those measures, designed to amend
non-essential elements of this Regulation by supplementing it, shall be adopted in
accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 28(2).
4. Consideration of proposed amendments under the procedure set out in Article 28(2)
shall be limited to consideration of the aspects related to the proposed amendment.
Those proposed amendments are without prejudice to other amendments which the
Commission may propose.
EN 80 EN
new
1. The Commission is empowered to amend the network codes within the areas listed in
Article 53 (1) and (2) and in Article 54(1) and (2) in accordance with the relevant
procedure set out in those Articles.
2. Persons who are likely to have an interest in any network code adopted under Article
52 to 55, including the ENTSO for Gas, the European Network of Hydrogen
Network Operators, the EU DSO entity, regulatory authorities, transmission system
operators, distribution system operators, system users and consumers, may propose
draft amendments to that network code to ACER. ACER may also propose
amendments on its own initiative.
3. ACER may make reasoned proposals to the Commission for amendments, explaining
how such proposals are consistent with the objectives of the network codes set out in
Article 52 of this Regulation. Where it considers an amendment proposal to be
admissible and where it proposes amendments on its own initiative, ACER shall
consult all stakeholders in accordance with Article 14 of Regulation (EU) 2019/942.
715/2009
Article 5623
Guidelines
1. Where appropriate, Guidelines providing the minimum degree of harmonisation
required to achieve the aims of this Regulation shall specify:
new
1. The Commission is empowered to adopt binding guidelines in the areas listed in this
Article.
2. The Commission is empowered to adopt guidelines in the areas where such acts
could also be developed under the network code procedure pursuant to Article 53 and
54. Those guidelines shall be adopted in the form of delegated or implementing acts,
depending on the relevant empowerment provided for in this Regulation.
3. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63
supplementing this Regulation with regard to the establishment of guidelines in the
following areas:
715/2009 (adapted)
new
(a) details of third-party access services, including the character, duration and
other requirements of those services, in accordance with Articles 5 to 7
14 and 15;
(b) details of the principles underlying capacity-allocation mechanisms and on the
application of congestion-management procedures in the event of contractual
congestion, in accordance with Articles 916 and 1017;
EN 81 EN
(c) details of the provision of information, definition of the technical information
necessary for network users to gain effective access to the system and the
definition of all relevant points for transparency requirements, including the
information to be published at all relevant points and the time schedule for the
publication of that information, in accordance with Articles 3018 and 3119;
(d) details of tariff methodology related to cross-border trade of natural gas, in
accordance with Articles 15 and 1613 of this Regulation ;
(e) details relating to the areas listed in Article 238(6).
new
4. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63
in order to amend the guidelines laid down in Annex I to this Regulation.
5. When adopting or amending guidelines, the Commission shall consult ACER, the
ENTSO for Gas, the ENNOH, the EU DSO entity and, where relevant, other
stakeholders.
715/2009
For that purpose, the Commission shall consult the Agency and the ENTSO for Gas.
6. Guidelines on the issues listed in points (a), (b) and (c) of paragraph 1 are laid down
in Annex I with respect to transmission system operators.
The Commission may adopt Guidelines on the issues listed in paragraph 1 of this
Article and amend the Guidelines referred to in points (a), (b) and (c) thereof. Those
measures, designed to amend non-essential elements of this Regulation, inter alia by
supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with
scrutiny referred to in Article 28(2).
7. The application and amendment of Guidelines adopted pursuant to this Regulation
shall reflect differences between national gas systems, and shall, therefore, not
require uniform detailed terms and conditions of third-party access at Community
level. They may, however, set minimum requirements to be met to achieve non-
discriminatory and transparent network access conditions necessary for an internal
market in natural gas, which may then be applied in the light of differences between
national gas systems.
715/2009 (adapted)
new
Article 25
Provision of information
Member States and the regulatory authorities shall, on request, provide to the Commission all
information necessary for the purposes of Article 23.
The Commission shall set a reasonable time limit within which the information is to be
provided, taking into account the complexity of the information required and the urgency with
which the information is needed.
EN 82 EN
Article 5726
Right of Member States to provide for more detailed measures
This Regulation shall be without prejudice to the rights of Member States to maintain or
introduce measures that contain more detailed provisions than those set out in this
Regulation, in the guidelines referred to in Article 56 or in the network codes referred to in
Article 52 to 55, provided that those measures are compatible with Union law herein or in
the Guidelines referred to in Article 23.
Article 58
Provision of information and confidentiality
1. Member States and the regulatory authorities shall, on request, provide to the
Commission with the information necessary for the purposes of
enforcing this Regulation, including the guidelines and the network codes adopted
under this Regulation Article 23.
2. The Commission shall set a reasonable time limit within which the information is to
be provided, taking into account the complexity and urgency of the
information required and the urgency with which the information is needed.
new
3. If the Member State or the regulatory authority concerned does not provide the
information within the time limit set by the Commission, the Commission may
request all the information necessary for the purpose of enforcing this Regulation
directly from the undertakings concerned.
When sending a request for information to an undertaking, the Commission shall, at
the same time, forward a copy of the request to the regulatory authorities of the
Member State in whose territory the seat of the undertaking is situated.
4. In its request for information, the Commission shall state the legal basis of the
request, the time limit within which the information is to be provided, the purpose of
the request, and the penalties provided for in Article 59(2) for supplying incorrect,
incomplete or misleading information.
5. The owners of the undertakings or their representatives and, in the case of legal
persons, the natural persons authorised to represent the undertaking by law or by
their instrument of incorporation, shall supply the information requested. Where
lawyers are authorised to supply the information on behalf of their client, the client
shall remain fully responsible in the event that the information supplied is
incomplete, incorrect or misleading.
6. Where an undertaking does not provide the information requested within the time
limit set by the Commission or supplies incomplete information, the Commission
may by decision require the information to be provided. That decision shall specify
what information is required and set an appropriate time limit within which it is to be
supplied. It shall indicate the penalties provided for in Article 59(2). It shall also
indicate the right to have the decision reviewed by the Court of Justice of the
European Union.
EN 83 EN
The Commission shall, at the same time, send a copy of its decision to the regulatory
authorities of the Member State within the territory of which the person is resident or
the seat of the undertaking is situated.
7. The information referred to in paragraphs 1 and 2 shall be used only for the purposes
of enforcing this Regulation.
The Commission shall not disclose information acquired pursuant to this Regulation
where that information is covered by the obligation of professional secrecy.
715/2009
Article 5927
Penalties
new
1. Member States shall lay down the rules on penalties applicable to infringements of
this Regulation, the network codes and guidelines adopted pursuant to Articles 52 to
56 and the guidelines laid down in Annex I of this Regulation and shall take all
measures necessary to ensure that they are implemented. The penalties provided for
shall be effective, proportionate and dissuasive. Member States shall, without delay,
notify the Commission of those rules and of those measures and shall notify it
without delay of any subsequent amendment affecting them.
2. The Commission may, by decision, impose on undertakings fines not exceeding 1 %
of the total turnover in the preceding business year where, intentionally or
negligently, those undertakings supply incorrect, incomplete or misleading
information in response to a request made pursuant to Article 58(4) or fail to supply
information within the time-limit set in a decision adopted pursuant to Article 58(6),
first subparagraph. In setting the amount of a fine, the Commission shall have regard
to the gravity of the failure to comply with the requirements referred to in paragraph
1 of this Article.
3. The penalties provided for pursuant to paragraph 1 and any decisions taken pursuant
to paragraph 2 shall not be of a criminal law nature.
715/2009
1 Corrigendum, OJ L 309,
24.11.2009, p. 87
1. The Member States shall lay down rules on penalties applicable to infringements of
the provisions of this Regulation and shall take all measures necessary to ensure that
those provisions are implemented. The penalties provided for must be effective,
proportionate and dissuasive. The Member States shall notify the Commission by 1
July 2006 of those rules corresponding to the provisions laid down in Regulation
(EC) No 1775/2005 and shall notify the Commission without delay of any
subsequent amendment affecting them. è1 They shall notify the Commission of those
rules not corresponding to the provisions laid down in Regulation (EC) No
1775/2005 by 3 March 2011 and shall notify the Commission without delay of any
subsequent amendment affecting them. ç
EN 84 EN
2. Penalties provided for pursuant to paragraph 1 shall not be of a criminal law nature.
Chapter V
Final provisions
new
Article 60
New natural gas and hydrogen infrastructure
1. Major new natural gas infrastructure, that is to say interconnectors, LNG and storage
facilities, may, upon request, be exempted, for a defined period of time, from the
provisions of this Regulation as well as from Articles, 28, 27, 29, ,54 and Article
72(7), (9) and 73(1) of [recast Gas Directive]. Major new hydrogen infrastructure,
that is to say interconnectors, hydrogen terminals and underground hydrogen storage
may, upon request, be exempted, for a defined period of time, from the provisions of
Articles 62, 31, 32, 33 of [recast Gas Directive]and Article 15 of this Regulation. The
following conditions apply:
(a) the investment enhances competition in gas supply or hydrogen supply and
enhance security of supply;
(b) the investment contributes to decarbonisation;
(c) the level of risk attached to the investment is such that the investment would
not take place unless an exemption was granted;
(d) the infrastructure is owned by a natural or legal person which is separate at
least in terms of its legal form from the system operators in whose systems that
infrastructure will be built;
(e) charges are levied on users of that infrastructure; and
(f) the exemption is not detrimental to competition in the relevant markets which
are likely to be affected by the investment, to the effective functioning of the
internal market in gas, to the efficient functioning of the regulated systems
concerned, to decarbonisation or to security of supply in the Union.
These conditions should be assessed taking into account the principle of energy
solidarity. National authorities should take into account the situation in other affected
Member State and balance possible negative effects with the beneficial effects on its
territory.
2. The exemption in paragraph 1 shall also apply to significant increases of capacity in
existing infrastructure and to modifications of such infrastructure which enable the
development of new sources of renewable and low carbon gases supply.
3. The regulatory authority may, on a case-by-case basis, decide on the exemption
referred to in paragraphs 1 and 2.
Before the adoption of the decision on the exemption, the regulatory authority, or
where appropriate another competent authority of that Member State, shall consult:
EN 85 EN
(a) the regulatory authorities of the Member States the markets of which are likely
to be affected by the new infrastructure; and
(b) the relevant authorities of the third countries, where the infrastructure in
question is connected with the Union network under the jurisdiction of a
Member State, and originates from or ends in one or more third countries.
Where the third-country authorities consulted do not respond to the consultation
within a reasonable time frame or within a set deadline not exceeding three months,
the regulatory authority concerned may adopt the necessary decision.
4. Where the infrastructure in question is located in the territory of more than one
Member State, ACER may submit an advisory opinion to the regulatory authorities
of the Member States concerned within two months from the date on which the
request for exemption was received by the last of those regulatory authorities. That
opinion may be used as a basis for their decision.
Where all the regulatory authorities concerned agree on the request for exemption
within six months of the date on which it was received by the last of the regulatory
authorities, they shall inform the ACER of their decision. Where the infrastructure
concerned is a transmission line between a Member State and a third country, the
regulatory authority, or where appropriate another competent authority of the
Member State where the first interconnection point with the Member States' network
is located, may consult before the adoption of the decision on the exemption the
relevant authority of that third country with a view to ensuring, as regards the
infrastructure concerned, that this Regulation is applied consistently in the territory
and, where applicable, in the territorial sea of that Member State. Where the third
country authority consulted does not respond to the consultation within a reasonable
time or within a set deadline not exceeding three months, the regulatory authority
concerned may adopt the necessary decision.
ACER shall exercise the tasks conferred on the regulatory authorities of the Member
States concerned by this Article:
(a) where all regulatory authorities concerned have not been able to reach an
agreement within a period of six months from the date on which the request for
exemption was received by the last of those regulatory authorities; or
(b) upon a joint request from the regulatory authorities concerned.
All regulatory authorities concerned may, jointly, request that the period referred to
in the third subparagraph, point (a), is extended by up to three months.
5. Before taking a decision, the ACER shall consult the relevant regulatory authorities
and the applicants.
6. An exemption may cover all or part of the capacity of the new infrastructure, or of
the existing infrastructure with significantly increased capacity.
In deciding to grant an exemption, consideration shall be given, on a case-by-case
basis, to the need to impose conditions regarding the duration of the exemption and
non-discriminatory access to the infrastructure. When deciding on those conditions,
account shall, in particular, be taken of the additional capacity to be built or the
modification of existing capacity, the time horizon of the project and national
circumstances.
EN 86 EN
Before granting an exemption, the regulatory authority shall decide upon the rules
and mechanisms for management and allocation of capacity. The rules shall require
that all potential users of the infrastructure are invited to indicate their interest in
contracting capacity before capacity allocation in the new infrastructure, including
for own use, takes place. The regulatory authority shall require congestion
management rules to include the obligation to offer unused capacity on the market,
and shall require users of the infrastructure to be entitled to trade their contracted
capacities on the secondary market. In its assessment of the criteria referred to in
paragraph 1, points (a), (b) and (e), the regulatory authority shall take into account
the results of that capacity allocation procedure.
The exemption decision, including any conditions referred to in the second
subparagraph of this paragraph, shall be duly reasoned and published.
7. When analysing whether a major new infrastructure is expected to enhance the
security of supply pursuant to paragraph 1, point (a), the relevant authority shall
consider to what extent the new infrastructure is expected to improve Member
States’ compliance with their obligations under Regulation (EU) 2017/1938 of the
European Parliament and of the Council 20, both at regional and national level.
8. Member States may provide that their regulatory authority or ACER, as the case may
be, shall submit, for the purposes of the formal decision, to the relevant body in the
Member State its opinion on the request for an exemption. That opinion shall be
published together with the decision.
9. The regulatory authority shall transmit to the Commission, without delay, a copy of
every request for exemption as of its receipt. The exemption decision shall be
notified, without delay, by the competent authority to the Commission, together with
all the relevant information. That information may be submitted to the Commission
in aggregate form, enabling the Commission to assess the exemption decision. In
particular, the information shall contain:
(a) the detailed reasons on the basis of which the regulatory authority, or Member
State, granted or refused the exemption together with a reference to the
relevant point or points of paragraph 1 on which that decision is based,
including the financial information justifying the need for the exemption;
(b) the analysis undertaken of the effect on competition and the effective
functioning of the internal market resulting from the grant of the exemption;
(c) the reasons for the duration of the exemption and the share of the total capacity
of the infrastructure for which the exemption is granted;
(d) where the exemption relates to an interconnector, the result of the consultation
with the regulatory authorities concerned;
(e) the contribution of the infrastructure to the diversification of supply.
10. Within 50 working days of the day following that of receipt of the notification under
paragraph 7, the Commission may take a decision requesting the notifying bodies to
amend or withdraw the decision to grant an exemption. That period may be extended
by an additional 50 working days where further information is requested by the
20
Regulation (EU) 2017/1938 of the European Parliament and of the Council of 25 October 2017
concerning measures to safeguard the security of gas supply and repealing Regulation (EU) No
994/2010 (OJ L 280, 28.10.2017, p. 1).
EN 87 EN
Commission. The additional period shall begin on the day following receipt of the
complete information. The initial period may also be extended by consent of both the
Commission and the notifying bodies.
Where the requested information is not provided within the period set out in the
request, the notification shall be deemed to be withdrawn unless, before the expiry of
that period, either the period has been extended with the consent of both the
Commission and the regulatory authority, or the regulatory authority, in a duly
reasoned statement, has informed the Commission that it considers the notification to
be complete.
The regulatory authority shall comply with the Commission decision to amend or
withdraw the exemption decision within a period of one month and shall inform the
Commission accordingly.
The Commission shall preserve the confidentiality of commercially sensitive
information.
When the Commission approves an exemption decision, that approval shall lose its
effect:
(a) after two years from its adoption where the construction of the infrastructure
has not yet started,
(b) after five years from its adoption where the infrastructure has not become
operational within that period, unless the Commission decides that any delay is
due to major obstacles beyond control of the person to whom the exemption
has been granted.
11. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 63
in order to set guidelines for the application of the conditions laid down in
paragraph 1 of this Article and for the procedure to be followed for the application of
paragraphs 3, 6, 8 and 9 of this Article.
715/2009 (adapted)
new
Article 6128
Committee procedure
1. 1. The Commission shall be assisted by the committee [name of the
committee] established set up by Article 8451 of [the recast Gas Directive as
proposed in COM(2021) xxx]. That committee shall be a committee within the
meaning of Regulation (EU) No 182/2011.
new
2. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of regulation (EU) No 182/2011
shall apply.
3. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No
182/2011 shall apply.
EN 88 EN
715/2009
2. Where reference is made to this paragraph, Article 5a(1) to (4) and Article 7 of
Decision 1999/468/EC shall apply, having regard to the provisions of Article 8
thereof
1999/2018 Art. 50
---
715/2009 (adapted)
new
Article 6230
Derogations and exemptions
This Regulation shall not apply to:
(a) natural gas transmission systems situated in Member States for the duration of
derogations granted under Article 80 of [new Gas Directive] Article 49 of
Directive 2009/73/EC;
(b) major new infrastructure, i.e. interconnectors, LNG and storage facilities, and
significant increases of capacity in existing infrastructure and modifications of such
infrastructure which enable the development of new sources of gas supply referred to
in Article 36(1) and (2) of Directive 2009/73/EC which are exempt from the
provisions of Articles 9, 14, 32, 33, 34 or Article 41(6), (8) and (10) of that Directive
as long as they are exempt from the provisions referred to in this subparagraph, with
the exception of Article 19(4) of this Regulation; or
(c) natural gas transmission systems which have been granted derogations under
Article 48 of Directive 2009/73/EC.
As regards point (a) of the first subparagraph, Member States that have been granted
derogations under Article 49 of Directive 2009/73/EC may apply to the Commission for a
temporary derogation from the application of this Regulation, for a period of up to two years
from the date on which the derogation referred to in that point expires.
new
Article 63
Exercise of the delegation
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the
conditions laid down in this Article.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 16, 28, 53, 54, 56 and 60
shall be conferred on the Commission for an indeterminate period of time from [date
of entry into force].
EN 89 EN
3. The delegation of power referred to in Article 16, 28, 53, 54, 56 and 60 may be
revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to
revoke shall put an end to the delegation of power specified in that decision. It shall
take effect on the day following the publication of the decision in the Official Journal
of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the
validity of any delegated acts already in force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by
each Member State in accordance with the principles laid down in the
Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making.
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to
the European Parliament and to the Council.
6. A delegated act adopted pursuant to Article 16, 28, 53, 54, 56 and 60 shall enter into
force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or
the Council within a period of two months of notification of that act to the European
Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European
Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not
object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European
Parliament or of the Council.
Article 64
Amendment to Decision (EU) 2017/684
The notification obligations for intergovernmental agreements in the field of energy relating
to gas as laid down in Decision (EU) 2017/684 shall be construed as including
intergovernmental agreements relating to hydrogen, including hydrogen compounds such as
ammonia and liquid organic hydrogen carriers.
Article 65
Amendments to Regulation (EU) 2019/942
Regulation (EU) 2019/942 is amended as follows:
(1) Article 2, point (a) is replaced by the following:
‘(a) issue opinions and recommendations addressed to transmission system operators,
the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the European Network of
Network Operators for Hydrogen (ENNOH), the EU DSO Entity, regional
coordination centres, nominated electricity market operators, and entities
established by transmission system operators for gas, LNG system operators,
gas or hydrogen storage system operators or operators of networks for
hydrogen;’
(2) Article 3(2), 1st subparagraph is replaced by the following:
‘At ACER's request, the regulatory authorities, the ENTSO for Electricity, the
ENTSO for Gas, the ENNOH, the regional coordination centres, the EU DSO entity,
the transmission system operators, hydrogen network operators, the nominated
electricity market operators, and entities established by transmission system
operators for gas, LNG system operators, gas or hydrogen storage system
operators or hydrogen terminal operators shall provide to ACER the information
in the same level of detail necessary for the purpose of carrying out ACER's tasks
EN 90 EN
under this Regulation, unless ACER has already requested and received such
information.’
(3) Articles 4(1), 4(2), 4(3)(a) and (b) are replaced by the following:
‘1. ACER shall provide an opinion to the Commission on the draft statutes, list of
members and draft rules of procedure of the ENTSO for Electricity in accordance
with Article 29(2) of Regulation (EU) 2019/943 and on those of the ENTSO for Gas
in accordance with Article 22(2) of [Gas Regulation] and on those of the ENNOH
in accordance with Article 40(5) of Regulation [Gas Regulation] and on those of
the EU DSO entity in accordance with Article 53(3) of Regulation (EU) 2019/943
and Article 37(4) of [Gas Regulation].’
‘2. ACER shall monitor the execution of the tasks of the ENTSO for Electricity in
accordance with Article 32 of Regulation (EU) 2019/943, of the ENTSO for Gas in
accordance with Article 24 of [Gas Regulation] and of the ENNOH in accordance
with Article 46 of Regulation [Gas Regulation] and of the EU DSO entity as set
out in Article 55 of Regulation (EU) 2019/943 and Article 38 of [Gas Regulation].’
‘3. ACER may provide an opinion:
(a) to the ENTSO for Electricity in accordance with point (a) of Article 30(1) of
Regulation (EU) 2019/943 and to the ENTSO for Gas in accordance with Article
23(2) of [Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] and to the ENNOH in
accordance with Article XX of Regulation [Gas Regulation] on the network codes;’
‘(b) the ENTSO for Electricity in accordance with Article 32(2) of Regulation (EU)
2019/943, to the ENTSO for Gas in accordance with the Article 24(2) of [the recast
Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx], and to the ENNOH in accordance
with Article 43(2) of [the recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] on
the draft Union-wide network development plan and on other relevant documents
referred to in Article 30(1) of Regulation (EU) 2019/943 Articles 23(3) and 42(1) of
[the recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx], taking into account the
objectives of non-discrimination, effective competition and the efficient and secure
functioning of the internal markets for electricity and natural gas;’
(4) Articles 4(6), 4(7) and 4(8) are replaced by the following:
‘6. The relevant regulatory authorities shall coordinate in order to jointly identify
whether there is non-compliance of the EU-DSO entity, the ENTSO for Electricity,
the ENTSO for Gas, the ENNOH, the EU DSO entity or regional coordination
centres with their obligations under Union law, and shall take appropriate action in
accordance with Article 59(1) point (c) and Article 62(1) point (f) of Directive (EU)
2019/944 or with Article 72(1) point (e) of [the recast Gas Directive as proposed
in COM(2021) xxx.
At the request of one or more regulatory authorities or at its own initiative, ACER
shall issue a reasoned opinion as well as a recommendation to the ENTSO for
Electricity, the ENTSO for Gas, the European Network of Network Operators
for Hydrogen, the EU DSO entity or the regional coordination centres with regard to
compliance with their obligations.’;
‘7. Where a reasoned opinion of ACER identifies a case of potential non-compliance
of the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the European Network of
Network Operators for Hydrogen, the EU DSO entity or a regional coordination
centre with their respective obligations, the regulatory authorities concerned shall
EN 91 EN
unanimously take coordinated decisions establishing whether there is non-
compliance with the relevant obligations and, where applicable, determining the
measures to be taken by the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, ENNOH,
the EU DSO entity or the regional coordination centre to remedy that non-
compliance. Where the regulatory authorities fail to take such coordinated decisions
unanimously within four months of the date of receipt of ACER's reasoned opinion,
the matter shall be referred to ACER for a decision pursuant to Article 6(10).’
‘8. Where the non-compliance by the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas,
the ENNOH, the EU DSO entity or a regional coordination centre that was
identified pursuant to paragraph 6 or 7 of this Article has not been remedied within
three months, or where the regulatory authority in the Member State in which the
entity has its seat has not taken action to ensure compliance, ACER shall issue a
recommendation to the regulatory authority to take action in accordance with Article
59(1) point (c) and Article 62(1) point (f) of Directive (EU) 2019/944 or with
Article 74(1) point (d) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021)
xxx, in order to ensure that the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the
ENNOH, the EU DSO entity or the regional coordination centre comply with their
obligations, and shall inform the Commission.’;
(5) Article 5(1) is replaced by the following:
1. ACER shall participate in the development of network codes in accordance with
Article 59 of Regulation (EU) 2019/943 and Articles 53 and 54 6 of [the recast Gas
Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009 and of
guidelines in accordance with Article 61(6) of Regulation (EU) 2019/943 and
Article 56(5) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]. It
shall in particular:
(a) submit non-binding framework guidelines to the Commission where it is
requested to do so under Article 59(4) of Regulation (EU) 2019/943 or Articles
53(4) or 54(4)6(2) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021)
xxx]Regulation (EC) No 715/2009. ACER shall review the framework
guidelines and re-submit them to the Commission where requested to do so
under Article 59(7) of Regulation (EU) 2019/943 or Articles 53(7) or 54(7)
6(4) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation
(EC) No 715/2009;
(b) provide a reasoned opinion to the ENTSO for Gas on the network code in
accordance with Article 6(7) of Regulation (EC) No 715/2009;
(bc) revise the network code in accordance with Article 59(11) of Regulation
(EU) 2019/943 or and Articles 53(11) or 54(11) 6(9) of [the recast Gas
Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009. In
its revision, ACER shall take account of the views provided by the parties
involved during the drafting of that revised network code led by the ENTSO
for Electricity, the ENTSO for Gas, the ENNOH or the EU DSO entity, and
shall consult the relevant stakeholders on the version to be submitted to the
Commission. For this purpose, ACER may use the committee established
under the network codes where appropriate. ACER shall report to the
Commission on the outcome of the consultations. Subsequently, ACER shall
submit the revised network code to the Commission in accordance with
EN 92 EN
Article 59(11) of Regulation (EU) 2019/943 or and Articles 53(11) or 54(11)
6(9) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation
(EC) No 715/2009. Where the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the
ENNOH or the EU DSO entity have failed to develop a network code, ACER
shall prepare and submit a draft network code to the Commission where it is
requested to do so under Article 59(12) of Regulation (EU) 2019/943 or
Articles 53(12) or 54(12) 6(10) of [the recast Gas Directive as proposed in
COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009;
(cd) provide a duly reasoned opinion to the Commission, in accordance with Article
32(1) of Regulation (EU) 2019/943 or Articles 24(1) or 46(2) 9(1) of [the
recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC)
No 715/2009, where the ENTSO for Electricity, the ENTSO for Gas, the
ENNOH or the EU DSO entity has failed to implement a network code
elaborated under point (a) of Article 30(1), point (a) of Regulation
(EU) 2019/943 or Articles 23(1) or 42(1), point (a) 8(2) of [the recast Gas
Directive as proposed in COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009 or a
network code which has been established in accordance with Article 59(3) to
(12) of Regulation (EU) 2019/943 orand Articles 53(3) to (12) or 54(3) to (12)
6(1) to (10) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021)
xxx]Regulation (EC) No 715/2009 but which has not been adopted by the
Commission under Article 59(13) of Regulation (EU) 2019/943 orand under
Articles 53(13) or 54(13) 6(11) of [the recast Gas Directive as proposed in
COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009.
(de) monitor and analyse the implementation of the network codes adopted by the
Commission in accordance with Article 59 of Regulation (EU) 2019/943 and
Articles 53 and 54 6 of [the recast Gas Directive as proposed in
COM(2021) xxx]Regulation (EC) No 715/2009 and the guidelines adopted in
accordance with Article 61 of Regulation (EU) 2019/943 and Article 56 of
[the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx], and their effect
on the harmonisation of applicable rules aimed at facilitating market
integration as well as on non-discrimination, effective competition and the
efficient functioning of the market, and report to the Commission
(6) Article 6(3), first subparagraph is replaced by the following:
‘3. By 5 July 2022, and every four years thereafter the Commission shall submit a
report to the European Parliament and the Council on the independence of regulatory
authorities pursuant to Article 57(7) of Directive (EU) 2019/944 and Article 70(6) of
[the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx].'
(7) In Article 6 the following paragraphs (9a), (9b), (9c) and (9d) are inserted:
(9a) ACER shall issue recommendations to regulatory authorities and network
operators related to regulated asset bases pursuant to Article 4(4) of [Gas
Regulation].
(9b) ACER may issue recommendations to regulatory authorities on the allocation of
costs of solutions for restrictions to cross-border flows due to gas quality differences
pursuant to Article 19(8) of [Gas Regulation].
(9c) ACER may issue recommendations to regulatory authorities on the allocation of
costs of solutions for restrictions to cross-border flows due to hydrogen quality
differences pursuant to Article 39(8) of [Gas Regulation].
EN 93 EN
(9d) ACER shall publish monitoring reports on congestion at interconnection points
pursuant to Annex I, section 2.2.1, point 2 of [Gas Regulation].
(8) Article 6(10), first subparagraph, points (b) and (c) are replaced by the following:
‘(b) network codes and guidelines referred to in Articles 59 to 61 of Regulation
(EU) 2019/943 adopted before 4 July 2019 and subsequent revisions of those
network codes and guidelines; or’
‘(c) network codes and guidelines referred to in Articles 59 to 61 of Regulation
(EU) 2019/943 adopted as implementing acts pursuant to Article 5 of Regulation
(EU) No 182/2011.; or’
(9) In Article 6(10), first subparagraph, the following points are added:
(d) guidelines pursuant to Annex I to [Gas Regulation]; or
(e) network codes and guidelines referred to in Article 53 to 56 of [Gas Regulation].
(10) In Article 6(10), second subparagraph, point (a) is replaced by the following:
(a) where the competent regulatory authorities have not been able to reach an
agreement within six months of referral of the case to the last of those regulatory
authorities, or within four months in cases under Article 4(7) of this Regulation or
under point (c) of Article 59(1) or point (f) of Article 62(1) of Directive (EU)
2019/944 or Article 72(1) point (e) of [the recast Gas Directive as proposed in
COM(2021) xxx;
(11) Article 6(10), third subparagraph is replaced by the following:
‘The competent regulatory authorities may jointly request that the period referred to
in point (a) of the second subparagraph of this paragraph be extended by a period of
up to six months, except in cases under Article 4(7) of this Regulation or under point
(c) of Article 59(1) or point (f) of Article 62(1) of Directive (EU) 2019/944 or
Article 72(1) point (e) of the recast Gas Directive as proposed in COM(2021)
xxx’;
(12) Article 6(10), fourth subparagraph, is replaced by the following:
‘Where the competences to decide on cross-border issues referred to in the first
subparagraph have been conferred on the regulatory authorities in new network
codes or guidelines referred to in Articles 59 to 61 of Regulation (EU) 2019/943
adopted as delegated acts after 4 July 2019, ACER shall only be competent on a
voluntary basis pursuant to point (b) of the second subparagraph of this paragraph,
upon a request from at least 60 % of the competent regulatory authorities. Where
only two regulatory authorities are involved, either one may refer the case to
ACER.’;
(13) Article 6(12), point (a) is replaced by the following:
(a) shall issue a decision within six months of the date of referral, or within four
months thereof in cases pursuant to Article 4(7) of this Regulation or point (c) of
Article (59)(1) or point (f) of Article 62(1) of Directive (EU) 2019/944 or Article
72(1) point (e) of [the recast Gas Directive as proposed in COM(2021) xxx; and
(14) Article 14(1) is replaced by the following:
EN 94 EN
‘In carrying out its tasks, in particular in the process of developing framework
guidelines in accordance with Article 59 of Regulation (EU) 2019/943 or Articles 53
and 54 of [the recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx], and in the
process of proposing amendments of network codes under Article 60 of Regulation
(EU) 2019/943 or Article 55 of [the recast Gas Regulation as proposed in
COM(2021) xxx] ACER shall, extensively consult at an early stage market
participants, transmission system operators, hydrogen network operators,
consumers, end-users and, where relevant, competition authorities, without prejudice
to their respective competence, in an open and transparent manner, in particular
when its tasks concern transmission system operators and hydrogen network
operators’
(15) In Article 15 the following paragraphs (6) and (7) are added:
‘(6) ACER shall issue studies comparing the efficiency of EU transmission system
operators’ costs pursuant to Article 17(2) of [Gas Regulation].’
‘(7) ACER shall submit opinions providing a harmonised format for the publication
of technical information on access to hydrogen networks pursuant to Annex I to this
Regulation.’
(16) Article 15(1) is replaced by the following:
‘ACER, in close cooperation with the Commission, the Member States and the
relevant national authorities, including the regulatory authorities, and without
prejudice to the competences of competition authorities, shall monitor the wholesale
and retail markets in electricity and natural gas, in particular the retail prices of
electricity and natural gas, compliance with the consumer rights laid down in
Directive (EU) 2019/944 and [Gas Directive], the impact of market developments
on household customers, access to the networks including access of electricity
produced from renewable energy sources, the progress made with regard to
interconnectors, potential barriers to cross-border trade, including the impact of
blending hydrogen into the natural gas system and barriers to the cross-border
flow of biomethane, regulatory barriers for new market entrants and smaller actors,
including citizen energy communities, state interventions preventing prices from
reflecting actual scarcity, such as those set out in Article 10(4) of Regulation (EU)
2019/943, the performance of the Member States in the area of security of supply of
electricity based on the results of the European resource adequacy assessment as
referred to in Article 23 of that Regulation, taking into account, in particular, the ex-
post evaluation referred to in Article 17 of Regulation (EU) 2019/941.’
(17) In Article 15(2) the following subparagraph 2 is added:
‘ACER, in close cooperation with the Commission, the Member States and the
relevant national authorities, including the regulatory authorities, and without
prejudice to the competences of competition authorities, shall monitor the hydrogen
markets, in particular the impact of market developments on hydrogen customers,
access to the hydrogen network, including access to the network of hydrogen
produced from renewable energy sources, the progress made with regard to
interconnectors, potential barriers to cross-border trade.’
(18) Article 15(2) is replaced by the following:
‘ACER shall publish annually a report on the results of the monitoring referred to in
paragraph 1. In that report, it shall identify any barriers to the completion of the
internal markets for electricity, and natural natural gas and hydrogen.’.’
EN 95 EN
Article 66
Amendment to Regulation (EU) No 1227/2011
Regulation No 1227/2011 is amended as follows:
(a) In Article 2, Article 3(3) and (4), Article 4(1), Article 8(5) the term ‘electricity or
natural gas’ is replaced by the term “electricity, hydrogen or natural gas ";
(b) In Article 6(2) the term ‘electricity and gas markets’ is replaced by the term
‘electricity, hydrogen and natural gas markets’.
Article 67
Amendments to Regulation (EU) 2017/1938
Regulation (EU) 2017/1938 is amended as follows:
(1) In Article 1, the first sentence is replaced by the following:
‘This Regulation establishes provisions aiming to safeguard the security of gas
supply in the Union by ensuring the proper and continuous functioning of the internal
market in natural gas and renewable and low carbon gases (‘gas’), by allowing for
exceptional measures to be implemented when the market can no longer deliver the
gas supplies required, including solidarity measure of a last resort, and by providing
for the clear definition and attribution of responsibilities among natural gas
undertakings, the Member States and the Union regarding both preventive action and
the reaction to concrete disruptions of gas supply.’;
(2) In Article 2, the following definitions are added:
‘(27)‘gas’ – means natural gas as defined in point (1) of Article 2 of [recast Gas
Directive as proposed in COM(2021) xxx];’
(28) ‘strategic stock’ means gas purchased, managed and stored by transmission
system operators exclusively for carrying out their functions as transmission system
operators and for the purpose of security of supply. Gas stored as part of a strategic
stock shall be dispatched only where required to keep the system in operation under
secure and reliable conditions in line with Article 35 [recast Gas Directive as
proposed in COM(2021) xxx] or in case of a declared emergency under Article 11 of
Regulation (EU) 2017/1938 of the European Parliament and of the Council and can
otherwise not be sold on wholesale gas markets;’
(29) ‘storage user’ means a customer or a potential customer of a storage system
operator.’
(3) In Article 2, the following subparagraph is added:
‘References to natural gas shall be construed as references to gas as defined in point
(27).’
(4) Article 7 is amended as follows:
(a) paragraph 1 is replaced by the following:
‘1. The simulation shall include the identification and assessment of
emergency gas supply corridors and shall also identify which Member States
can address identified risks, including in relation to storage and LNG.’
(5) In paragraph 4, point (e)is replaced by the following:
EN 96 EN
‘(e) taking into account risks relating to the control of infrastructure relevant to the
security of gas supply to the extent that they may involve, inter alia, risks of
underinvestment, undermining diversification, misuse of existing infrastructure,
including hoarding of storage capacities, or an infringement of Union law;’
(6) The following new Article 7a is inserted:
Article 7a
Preventive and emergency measures
Member States shall take appropriate preventive and emergency measures. These
measures have to take into account the results of the most recent Union wide
simulation of disruption scenarios foreseen in Article 7 and need to be appropriate to
address the risks identified in the common and national risk assessments.’
(7) Articles 8(1) and 9(3) to 9(10) shall be moved to become Article 7a(2) to 7a(12).
(8) The following new Articles 7b, 7c and 7d are inserted:
Article 7b
Efficient and joint use of infrastructures and gas storage
1. Member States shall ensure the use of the existing infrastructure at national and
regional level, for the benefit of the security of supply in an efficient way. In
particular, Member States shall enable the cross border exchange of gas and cross
border access to storage and LNG.
2. The common risk assessments and any subsequent updates shall include an analysis
of the adequacy of the capacity of storage facilities available in the region, on the
functioning of the storage capacities and their contribution to security of supply of the
Union, including risks related to control of storage infrastructure relevant for the
security of gas supply by third-country entities. This analysis shall compare the role of
gas storages with alternative measures such as investments in energy efficiency and
renewables.
3. Where the results of this analysis in the common risk assessment or in any updates
to this assessment indicate that there is a risk at regional level, which may be a risk for
one or several Member States of the same risk group, that cannot otherwise be
addressed, the Member States shall consider one or several of the following measures:
a) obliging gas storage users to store a minimum volume of gas in underground
storage,
b) tendering, auctioning or equivalent mechanisms which incentivise bookings
of storage capacities under which the potential shortfalls in costs are covered,
c) obliging a transmission system operator to purchase and manage strategic
stocks of gas,
d) allowing for a possibility to fully integrate storages in the network of the
transmission system operator in case the storage would otherwise stop
operations, if such stop of operations would put at risk the secure and reliable
functioning of the transmission system.
Such measures shall be subject to consultation in the relevant risk group, in particular
on how the measures address the risks identified in the common risk assessment.
EN 97 EN
4. The measures adopted pursuant to Article 7a and paragraph 3 of this Article shall be
necessary, clearly defined, transparent, proportionate, non-discriminatory and
verifiable, and shall not unduly distort competition or the effective functioning of the
internal market in gas or endanger the security of gas supply of other Member States
or of the Union. The measures shall not block or restrict cross-border capacities
allocated in line with the provisions of Commission Regulation (EU) 2017/459.
5. If regional risks are identified, Member States in the relevant risk group shall aim at
agreeing in the regional risk group on the targeted level of stocks in the region to
ensure that the identified security of supply risk is covered in line with the common
analysis of risks.
Member States in the relevant risk group shall seek to agree on joint financing
schemes of the measures taken pursuant to paragraph 3 chosen on the basis of the
common risk assessment. The allocation of cost across Member States shall be fair
and based on the analysis conducted in accordance with paragraph 2. If the measure is
financed through a levy, this levy shall not be allocated to cross-border
interconnection points. If Member States cannot agree on joint financing schemes, the
Commission may adopt a legally non-binding guidance on the key elements to be
included.
6. Member States in the relevant risk group shall agree on a common coordinated
procedure to withdraw the gas stored in storage referred to in paragraph 3 of this
Article in case of emergency, as defined in Article 11(1). The common coordinated
procedure shall include the procedure in case of withdrawal of gas as part of the
actions coordinated by the Commission in case of regional or Union emergency as
referred to in Article 12(3).
7. After the internal consultation in the relevant risk group referred to in paragraph 3,
the Member States shall consult the Gas Coordination Group. The Member States
shall inform the Gas Coordination Group of the joint financing schemes and
withdrawal procedures in paragraph 5 and 6.
8. The measures which result from paragraph 3 shall be included in the risk
assessments, and where applicable in the preventive action plan and the emergency
plan, corresponding to the given period.
Article 7c
EU wide risk assessment
As a transitional provision, within six months from the date of entry into force of this
Regulation, all Member States shall complete the existing common and national risk
assessments, and where applicable the preventive action plan and the emergency plan,
by the necessary addendum to comply with Article 7b, paragraph 2 to 6. These
updated plans shall be made public and notified to the Commission following the
procedure in Article 8(7), and the Commission shall issue a recommendation under the
conditions defined in Article 8(8), to be taken into consideration by the competent
authority concerned following the procedure described in Article 8(9).
Article 7d
Joint procurement for strategic stocks
EN 98 EN
1. Member States may set up a mechanism for the joint procurement of strategic
stocks by transmission system operators as part of the preventive measures to ensure
security of supply.
The mechanism shall be designed in compliance with EU law and competition rules
and in a way so that the strategic stocks can be used as part of the actions coordinated
by the Commission in case of regional or Union emergency, as referred to in Article
12(3).
The mechanism shall be open to participation of all transmission system operators
within the Union who wish to join after its establishment.
2. The participating Member States shall notify their intention to establish such
mechanism to the Commission. The notification shall include the information
necessary to assess the compliance with this Regulation, such as the volume of gas to
be purchased, the duration of the measure, the participating transmission system
operators, the governance arrangements, the operating procedures and conditions for
activation in an emergency situation. It shall also specify the costs and benefits
expected.
3. The Commission may issue an opinion within a time limit of three months as to the
compliance of the envisaged mechanism with this Regulation . The Commission shall
inform the Gas Coordination Group of the notification received and if appropriate
ACER. The participating Member States shall take the Commission opinion in the
utmost account.
Article 7e
Report on storage and joint procurement for strategic stocks
The Commission shall issue a report three years after the entry into force of this
Regulation on the application of Articles 7b, Articles 7c and Article 7d and on the
experience, benefits, costs, and any obstacles encountered in the use of the possibility
of joint procurement for strategic stocks.
(9) Article 8 is amended as follows:
(a)paragraph 1 is deleted;
(b)paragraph 3 is replaced by the following:
‘3.The regional chapters shall contain appropriate and effective cross-border
measures, including in relation to storages and LNG, subject to agreement between
the Member States implementing the measures from the same or different risk groups
affected by the measure on the basis of the simulation referred to in Article 7(1) and
the common risk assessment.’;
(10) in paragraph 6, the following sentence is added:
‘The proposal for cooperation may include the voluntary participation in joint
procurement of strategic stocks, as referred to in Article 7c.’;
(11) The following new Article 8a is inserted:
EN 99 EN
‘Article 8a
Measures on cybersecurity
1. When establishing the preventive action plans and the emergency plans, the
Member States shall consider the appropriate measures related to cybersecurity.
2. The Commission may adopt a delegated act in accordance with Article 19
establishing gas sector-specific rules for the cyber security aspects of cross-border
gas flows, including rules on common minimum requirements, planning, monitoring,
reporting and crisis management.
3. To develop this delegated act, the Commission shall work closely with the
European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators ACER, the
Cybersecurity Agency ENISA, the European Network of Transmission System
Operators for Gas (ENTSOG) and a limited number of main affected stakeholders, as
well as entities with existing competences in cybersecurity, within their own
mandate, such as cybersecurity operation centres (SOCs), and computer security
incident response teams (CSIRT), as referred to in the Directive on security of
network and information systems (NIS 2.0)’
(12) Article 9 is amended as follows:
(a) paragraph 1 is amended as follows:
(i) point (e) is replaced by the following:
‘(e) other preventive measures designed to address the risks identified in
the risk assessment, as referred to in Article 7a(1), such as those
relating to the need to enhance interconnections between neighbouring
Member States, to further improve energy efficiency, to prevent
capacity hoarding, to reduce gas demand and the possibility to diversify
gas routes and sources of gas supply and the regional utilisation of
existing storage and LNG capacities, if appropriate, in order to maintain
gas supply to all customers as far as possible;’;
(ii) point (k) is replaced by the following:
‘ (k) information on all public service obligations that relate to the
security of gas supply, including storage capacity obligations and
strategic stocks;’;.
(iii) the following point (i) is added:
‘(i) information on measures related to cybersecurity, as referred to
in Article 8a.’;
(13) In Article 12(3), the following point (d) is added:
‘(d) coordinate the actions with regard to the joint procurement of strategic stocks, as
referred to in Article 7c.’;
(14) Article 13 is amended as follows:
(a) paragraphs 3, 4 and 5 are replaced by the following:
‘3. A solidarity measure shall be a last resort measure that shall apply only if the
requesting Member State has:
(a) declared an emergency state under Article 11;
EN 100 EN
(b) not been able to cover the deficit in gas supply to its solidarity protected
customers despite the application of the measure referred to in Article 11(3);
(c) exhausted all market-based measures (‘voluntary measures’), all non-
market based measures (‘mandatory measures’) and other measures contained
in its emergency plan;
(d) notified an explicit request to the Commission and to the competent
authorities of all Member States with which it is connected either directly or
pursuant to paragraph 2 via a third country, accompanied by a description of
the implemented measures referred to in point (b) of this paragraph and by the
explicit commitment to pay fair and prompt compensation to the Member
State providing solidarity in accordance with paragraph 8.
4. The Member States that receives a request for a solidarity measure shall make
such offers on the basis of voluntary demand-side measures as much as and for as
long as possible, before resorting to non-market-based measures.
Where market-based measures prove insufficient for the Member State providing
solidarity to address the deficit in gas supply to solidarity protected customers in the
requesting Member State, the Member State providing solidarity may introduce non-
market-based measures in order to comply with the obligations laid down in
paragraphs 1 and 2.
5. If there is more than one Member State that could provide solidarity to a
requesting Member State, the requesting Member State shall, after consulting all
Member States required to provide solidarity, seek the most advantageous offer on
the basis of cost, speed of delivery, reliability and diversification of supplies of gas.
Should the available market based offers not be enough to cover the deficit in
gas supply to the solidarity protected customers in the requesting Member
State, the Member States required to provide solidarity shall be obliged to
activate non-market based measures.’
(b) In paragraph 10, the following subparagraph is added:
‘Where a solidarity measure has been provided in accordance with paragraphs
1 and 2, the final amount of the compensation that has been paid by the
requesting Member State shall be subject to ex-post control by the Regulatory
Authority and/or the Competition Authority of the Providing Member State,
within three months of the lifting of the emergency. The Requesting Member
State shall be consulted and give its opinion on the conclusion of the ex-post
control. Following the consultation with the Requesting Member State, the
authority which exercises this ex-post control is entitled to require a
rectification of the amount of the compensation, taking into account the
opinion of the Requesting Member State. The conclusions of this ex-post
control shall be transmitted to the European Commission, which will take them
into consideration in its report on the emergency pursuant to Article 14(3).’;
(c) paragraph 14 is replaced by the following:
‘14. The applicability of this Article shall not be affected if Member States
fail to agree or finalise their technical, legal and financial arrangements. In
such a situation, where a solidarity measure is needed to guarantee the gas
supply to solidarity protected customers, the arrangements contained in
(new) Annex IX shall apply by default to the request and provision of the
relevant gas.’;
EN 101 EN
(15) In Article 14(3), the first subparagraph is replaced by the following:
‘After an emergency, the competent authority referred to in paragraph 1 shall, as
soon as possible and at the latest six weeks after the lifting of the emergency, provide
the Commission with a detailed assessment of the emergency and the effectiveness
of the measures implemented, including an assessment of the economic impact of the
emergency, the impact on the electricity sector and the assistance provided to or
received from, the Union and its Member States. Where relevant, the assessment
shall include a detailed description of the circumstances that led to activating
the mechanism in Article 13 and the conditions under which the missing gas
supplies were received, including the price and financial compensation paid,
and – where relevant – the reasons why the solidarity offers were not accepted
and /or gas was not supplied. Such assessment shall be made available to the GCG
and shall be reflected in the updates of the preventive action plans and the emergency
plans.’
(16) Article 19 is amended as follows:
(a) the first sentence of paragraph 2 is replaced by the following:
‘The power to adopt delegated acts referred to in Article 3(8), Article 7(5),
Article 8(5) and Article 8a(2) (cybersecurity) shall be conferred on the
Commission for a period of five years from 1 November 2017.’;
(b) the first sentence of paragraph 3 is replaced by the following:
‘3. The delegation of power referred to in Article 3(8), Article 7(5), Article
8(5) and Article 8a(2) (cybersecurity) may be revoked at any time by the
European Parliament or by the Council.’;
(c) the first sentence of paragraph 6 is replaced by the following:
‘6. A delegated act adopted pursuant to Article 3(8), Article 7(5), Article 8(5)
and Article 8a(2) (cybersecurity) shall enter into force only if no objection
has been expressed either by the European Parliament or the Council within a
period of two months of notification of that act to the European Parliament and
the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and
the Council have both informed the Commission that they will not object.’;
(17) Annex VI is amended as follows:
(a) in section 5(a) , second subparagraph, the following indent is inserted after the
second indent ‘Measures to diversify gas routes and sources of supply,’
‘- Measures to prevent capacity hoarding,’;
(b) in section 11.3, point (a) , second subparagraph, the following indent is inserted
after the second indent ‘Measures to diversify gas routes and sources of supply,’;
‘- Measures to prevent capacity hoarding,’;
(18) The text set out in Annex II to this Regulation is added as Annex IX to Regulation
(EU) 2017/1938.
EN 102 EN
715/2009 (adapted)
Article 6831
Repeal
Regulation (EC) No 715/2009 is 1775/2005 shall be repealed from 3 March 2011.
References made to the repealed Regulation shall be construed as references to this
Regulation and shall be read in accordance with the correlation table in Annex II.
Article 6932
Entry into force
Corrigendum, OJ L 229,
1.9.2009, p. 29 (adapted)
new
This Regulation shall enter into force on the 20th twentieth day following that
of its publication in the Official Journal of the European Union.
It shall apply from January 2023 3 March 2011.
715/2009
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
EN 103 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
1.2. Policy area(s) concerned
1.3. The proposal/initiative relates to:
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
1.4.2. Specific objective(s)
1.4.3. Expected result(s) and impact
1.4.4. Indicators of performance
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed
timeline for roll-out of the implementation of the initiative
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting
from Union intervention which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible
synergies with other appropriate instruments
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
1.7. Management mode(s) planned
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation
mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s)
set up to mitigate them
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of
"control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the
expected levels of risk of error (at payment & at closure)
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
EN 104 EN
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure
budget line(s) affected
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
3.2.5. Third-party contributions
3.3. Estimated impact on revenue
EN 105 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 'AGENCIES'
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on common rules for
the internal markets in renewable and natural gases and in hydrogen (recast).
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on the internal
markets for renewable and natural gases and for hydrogen (recast).
1.2. Policy area(s) concerned
Policy area: Energy
Activity: European Green Deal
1.3. The proposal relates to
X a new action
a new action following a pilot project/preparatory action 21
the extension of an existing action
a merger of one or more actions towards another/a new action
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
The European Green Deal and the Climate law set the target for the EU to become climate
neutral by 2050 in a manner that contributes to European competitiveness, growth and jobs.
The greenhouse gas emissions reduction target of 55% is assessed to lead to a share of
renewables of between 38% and 40 %. Gaseous fuels will continue to provide an important
share of the energy mix by 2050, requiring the decarbonisation of the gas sector via a forward-
looking design for competitive decarbonised gas markets. The present initiative is part of the
Fit-for-55 package. It covers the market design for gases, including hydrogen. Whilst it will
not deliver decarbonisation by itself, it will remove existing regulatory barriers and create the
conditions for this to take place in a cost effective manner.
1.4.2. Specific objective(s)
The following specific objectives focus on those which are addressed by provisions which
require additional resources for ACER and DG Energy.
Specific objective No 1:
Create a regulatory framework for a market-based development of the hydrogen sector and
hydrogen networks.
Specific objective No 2:
21
As referred to in Article 58(2)(a) or (b) of the Financial Regulation.
EN 106 EN
Improving the conditions for cross-border trade in natural gas, taking into account the
increasing role of renewable and low-carbon gases, and more rights for consumers.
Specific objective No 3:
Ensure that pan-European entities of network operators comply with EU legislation.
1.4.3. Expected result(s) and impact
Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.
The additional resources will allow ACER and DG Energy to carry out the tasks necessary to
fulfil their mandate under EU legislation as per the requirements under this proposal.
1.4.4. Indicators of performance
Specify the indicators for monitoring progress and achievements.
Specific objective No 1:
Hydrogen infrastructure development and its joint utilisation by different market participants.
Specific objective No 2:
Level of trade and access of renewable and low-carbon gases to markets (e.g. volumes and
number of traders, utilisation rates of LNG terminals and volumes of those gases received).
Specific objective No 3:
Timely establishment of the European Network of Network Operators for Hydrogen and
timely inclusion of natural gas DSOs in the EU DSO entity.
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of
the implementation of the initiative
The following assessment, to the extent that it concerns ACER, takes into account the
estimates of resources needs for current tasks of the recent study undertaken by an
independent consultant to establish the resource need for similar but additional tasks, with
adjustment to avoid overestimation. Quoted FTE numbers for existing tasks are rounded
estimates of required staff in 2023, but with an across-the-board reduction of 20% to take into
account that the methodology applied by the consultant was prone to over-estimation as
explained in Commission Opinion C(2021)7024 of 5.10.2021 ‘on the draft programming
document of the European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators for the
period 2022 – 2024 and on the sufficiency of the financial and human resources available to
ACER. This LFS hence applies a more conservative estimate of required staff than the
consultant did.
While volumes of natural gas supplied to EU customers will gradually decline, this will not
lead to a reduction of workload for existing tasks of ACER for the foreseeable future: For
EN 107 EN
example, the implementation of natural gas network codes continues regardless the volumes
transported by the network. Complexity will even increase given the increasing role of
blending of low-carbon gases. Furthermore, with a network and market for pure hydrogen, the
regulation of a new sector will be added to ACER’s list of tasks.
Specific objective No 1: Create a regulatory framework for a market-based development of
hydrogen sector and hydrogen networks
- As for electricity and for natural gas, the development of a market-based hydrogen sector
requires more detailed rules in the form of network codes or guidelines. The proposal
includes 9 empowerments to adopt new network codes or guidelines related to hydrogen in
the form of Commission Regulations.
Currently there are 6 network codes or guidelines adopted as Commission Regulations
under Gas Regulation (EC) No 715/2009 or included as annexes to this Regulation. The
consultant estimated that ACER requires 7 FTE for implementing them. Experience gained
in the development and implementation of natural gas network codes and guidelines can be
used when developing similar network codes and guidelines in hydrogen (e.g. capacity
allocation, interoperability).
It is therefore estimated that 5 FTEs are required for developing and then implementing the
new network codes and guidelines related to hydrogen. Given the gradual development of
the hydrogen sector, the additional FTEs should be phased in gradually: 1 FTE per year
from 2023 onwards.
- ACER shall also take decisions on distributing costs for new cross-border hydrogen
infrastructure and for solutions removing restrictions due to differing quality of
hydrogen or of other gases. The consultant estimated that for an ACER decision on cross
border cost allocation under the TEN-E Regulation 347/2013 in case Member States’
regulatory authorities cannot agree, around 3 FTE are needed for 6 months and in case a
decision is appealed further human resources are needed. Assuming a decision once every
second year, this would require additional 1 FTE at a time when, with the increasing
importance of hydrogen and other gases than natural gas, this decision power is likely to be
triggered (i.e. 2026).
- A 4th volume (next to electricity wholesale, natural gas wholesale and retail/consumers) on
hydrogen is to be added to ACER’s Market Monitoring Report, extending the scope of
ACER’s market monitoring activities. Currently 7-8 FTE work on those existing three
volumes. Since hydrogen will be a new area for ACER for which in-house exertise needs to
be established, it is estimated that additional 1 FTE is needed from entry into force of the
proposals and 1 further FTE once the hydrogen sector is expected to start developing into a
pan-European market (i.e. around 2027).
- Given the increasing importance of hydrogen and other gases than fossil gas, the scope of
REMIT needs to be extended. This will require in total 5 additional FTE, 2 from 2024
onwards and additional 3 FTE once a hydrogen market starts developing, hence from 2027
onwards. Those 5 FTE will be eligible for funding by fees.
Specific objective No 2: Improving the conditions for cross-border trade in natural gas,
taking into account the increasing role of renewable and low-carbon
gases, and more rights for consumers
EN 108 EN
- A new Commission Regulation on cybersecurity is planned, equivalent to the one for the
electricity sector. In line with the experience that ACER needs, on average, 1 FTE per
network code or guideline, additional 1 FTE is required for cybersecurity from entry into
force of the proposal.
- A new provision is to be introduced requiring network operators to have separate regulated
asset bases for natural gas, hydrogen and/or electricity networks to avoid cross-
subsidisation. ACER will be tasked with issuing recommendations to network operators
and Member States’ regulatory authorities on determining the value of the assets and
calculating the charges for network users and to update them every second year. ACER
will also be tasked with publishing every 4 years a study comparing the efficiency of EU
transmission system operators’ costs. For the existing best practice report on
transmission and distribution tariffs pursuant to Article 18(9) of Electricity Regulation
2019/943 the consultant estimated 0.4 FTE per year, a little bit more than for the existing
report on congestion at gas interconnection points. The proposal reduces the frequency of
the latter report from yearly to, in principle, every two years. In consequence additional 0.5
FTE from 2024 onwards should be sufficient to cover both new reporting tasks.
- Mirroring the provisions in the recast Electricity Directive (EU) 2019/944, this proposal
will strengthen provisions also for gas consumers. Those provisions should be matched by
ACER’s capacity to monitor consumer rights and retail markets and hence ACER’s team
working on its yearly Market Monitoring Report should be reinforced by 0.5 FTE from the
time onwards when the provisions will need to be transposed by Member States (i.e. 2024).
Specific objective No 3: Ensuring that pan-European entities of network operators comply
with EU legislation
- The proposal improves oversight of ENTSO-G (mirroring the provisions related to
ENTSO-E), extends the scope of the EU DSO entity to distribution system operators for
natural gas and creates a new European Network of Network Operators for Hydrogen.
The setting up of the European Network of Network Operators for Hydrogen and the
extension of the scope of the EU DSO entity creates peak workload for ACER in the first
year after entry into force of the proposal followed by the regular monitoring tasks and
possible, although rare, enforcement actions. 1 FTE should be sufficient who, after the first
year, will also work on the main monitoring task over the new European Network of
Network Operators for Hydrogen: the assessment of the new Union-wide network
development plan.
Those additional FTE as described above do not include overhead. Applying an overhead ratio
of around 25% (less than currently) mean that additional 5 FTE are required. Previous
Commission Opinions on ACER’s Programming Documents have questionned that the
ACER’s establishment plan does not include provisions for staff doing clerical or secretarial
tasks and ACER indeed relies on interim staff for such tasks. Those overhead FTE should
therefore be AST/SCs to remedy this situation, without additional burden on the EU budget,
since they would replace interim staff.
Of the total of 21 FTE, up to 7 would be eligible for funding by fees (2 TA ADs, 3 CAs FG IV
and 2 TA AST/SC as secretarial support for the heads of the two REMIT departments).
EN 109 EN
While most of the additional workload for EU bodies will be within ACER, a hydrogen sector
which will progressively develop into a pan-European market as well as the increased
complexity of the network and market for natural gas due to the increasing supply of other
gases than fossil gas will also increase the workload for DG Energy. A conservative estimate
is that 1 additional FTE is needed to ensure proper implementation of the strengthened
provisions for consumer protection. On wholesale aspect, currently 8 FTE work on markets in
gases (including network planning and gas quality). The addition of hydrogen related rules and
the increasing complexity of the sector for natural gas requires the multiplication of the
workforce by factor 1.5, hence 4 additional FTE, staggered over the coming years in line with
the development of the hydrogen sector and the increasing market share of other gases than
fossil gas.
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination
gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this
point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which
is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone.
Currently, there are no rules at EU-level regulating dedicated hydrogen networks or markets.
In view of the current efforts at EU and national levels to promote the use of renewable
hydrogen as a replacement for fossil fuels, Member States would be incentivised to adopt rules
on the transport of hydrogen dedicated infrastructure at national level. This creates the risk of
a fragmented regulatory landscape across the EU, which could hamper the integration of
national hydrogen networks and markets, thereby preventing or deterring cross-border trade in
hydrogen.
Harmonising rules for hydrogen infrastructure at a later stage (i.e. after national legislation is
in place) would lead to increased administrative burdens for Member States and higher
regulatory costs and uncertainty for companies, especially where long-term investments in
hydrogen production and transport infrastructure are concerned.
The creation of a regulatory framework at EU-level for dedicated hydrogen networks and
markets would foster the integration and interconnection of national hydrogen markets and
networks. EU-level rules on the planning, financing and operation of such dedicated hydrogen
networks would create long-term predictability for potential investors in this type of long-term
infrastructure, in particular for cross-border interconnections (which might otherwise be
subject to different and potentially divergent national laws).
When it comes to biomethane, without an initiative at EU level, it is likely that by 2030 a
regulatory patchwork would still exist regarding access to wholesale markets, connection
obligations and TSO-DSO coordination measures. Likewise, without some harmonisation at
the EU level, renewable and low-carbon gas producers will be facing vastly different
connection and injection costs across the EU, resulting in an unequal playing field.
Without further legislation at the EU level Member States would continue to apply different
gas quality standards and rules on hydrogen blending levels, risking cross-border flow
restrictions and market segmentation. Gas quality standards would continue to be mainly
defined by the quality parameters of natural gas, limiting the integration of renewable gases in
the network.
EN 110 EN
All these aspects are likely to lower cross-border trade with renewable gases that might be
compensated by higher fossil gas imports. The utilisation of the LNG terminals and imports
could remain restricted to fossil gas, despite that no adaptation of LNG terminals would be
necessary in case competitive biomethane or synthetic methane from non-EU sources were
available.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
The experience with previous legislative proposals has shown that staffing needs of ACER are
easily underestimated. This is especially the case if legislation includes empowerment
provisions for the adoption of more detailed technical rules like the network codes and
guidelines under the Electricity Regulation (EU) 2019/943. In order to avoid a repeat of the
experience with the third internal market package of 2009, where underestimating the staffing
needs resulted in structural understaffing (only comprehensively solved starting with the EU
budget for 2022), for this proposal staffing needs are estimated for several years into the future
and take into account likely future developments like the use of empowerments.
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other
appropriate instruments
This initiative is included in the Commission work programme for 2021 (COM(2020) 690
final) as part of the European Green Deal and the ‘Fit For 55’ Package’ and will contribute to
the greenhouse gas emissions reduction targets of at least 55% by 2030 compared to 1990 as
set out by the European Climate Law Regulation and to the EU’s objective of achieving
climate neutrality by 2050.
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment
The FTE are needed for new tasks while existing tasks will not decrease in the foreseeable
future: a hydrogen sector will develop in parallel to the continued use of the natural gas
system, the latter even becoming more complex due to the increasing use of other sources of
methane than fossil gas. Hence redeployment would not solve the additional staffing needs.
To the extent legally possible, additional FTE will be financed by the existing fee scheme for
ACER’s tasks under REMIT.
EN 111 EN
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
limited duration
– Proposal/initiative in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY
– Financial impact from YYYY to YYYY
X unlimited duration
– Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,
– followed by full-scale operation.
1.7. Management mode(s) planned 22
X Direct management by the Commission through
– executive agencies
Shared management with the Member States
X Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
international organisations and their agencies (to be specified);
the EIB and the European Investment Fund;
X bodies referred to in Articles 70 and 71;
public law bodies;
bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they provide
adequate financial guarantees;
bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the
implementation of a public-private partnership and that provide adequate financial guarantees;
persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to
Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act.
Comments
22
Details of management modes and references to the Financial Regulation may be found on the BudgWeb site:
https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx.
EN 112 EN
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
Specify frequency and conditions.
According to its financial regulation, ACER has to provide, in the context of its Programming
Document, an annual Work Programme including details on resources, both financial and
human, per each of the activities carried out.
ACER reports monthly to DG ENER on budget execution, including commitments, and
payments by budget title, and vacancy rates by type of staff.
In addition, DG ENER is directly represented in the governance bodies of ACER. Through its
representatives in the Administrative Board, DG ENER will be informed of the use of the
budget and the establishment plan at each of its meetings during the year.
Finally, also in line with financial rules, ACER is subject to annual requirements for reporting
on activities and the use of resources through the Administrative Board and its Annual
Activity Report.
The tasks directly implemented by DG ENER will follow the annual cycle of planning and
monitoring, as implemented in the Commission and the executive agencies, including
reporting the results through the Annual Activity Report of DG ENER.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the
payment modalities and the control strategy proposed
While ACER will have to develop new expertise, it is nevertheless most cost-effective to
allocate the new tasks under this proposal to an existing agency which already works on
similar tasks.
DG ENER established a control strategy for managing its relations with ACER, part of the
2017 Internal Control Framework of the Commission. ACER revised and adopted its own
Internal Control Framework in December 2018.
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to
mitigate them
Main risk are wrong estimates as regards the workload created by this proposal, given that it
aims at providing a facilitating regulatory framework ex-ante, not ex-post after the
establishment of national approaches and the appearance of new actors and new fuels
(hydrogen and other “alternative gases”) in the energy sector. This risk needs to be accepted,
since, as experience has shown, if additional resources needs are not included in the initial
proposal, it is very difficult to remedy this situation later on.
That the proposal includes several new tasks mitigates this risk, since while the workload of
some future tasks may be underestimated, others may be overestimated, providing scope for
possible future redeployment.
EN 113 EN
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷
value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at
payment & at closure)
The allocation of additional tasks for the existing mandate of ACER is not expected to generate specific
additional controls at ACER, therefore, the ratio of control costs over value of funds managed will
remain unaltered.
Similarly, the tasks assigned for DG ENER will not result in additional controls or change in the ratio
of control costs.
EN 114 EN
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy.
ACER applies the anti-fraud principles of decentralised EU Agencies, in line with the
Commission approach.
In March 2019 ACER adopted a new Anti-Fraud Strategy, repealing Decision 13/2014 of the
Administrative Board of ACER. The new strategy, spanning over a three-year period, is based
on the following elements: an annual risks assessment, the prevention and management of
conflicts of interest, internal rules on whistleblowing, the policy and procedure for the
management of sensitive functions, as well as measures related to ethics and integrity.
DG ENER also adopted a revised Anti-fraud Strategy (AFS) in 2020. The ENER AFS is based
on the Comission Anti-fraud Strategy and a specific risk assessment carried out internally to
identify the areas most vulnerable to fraud, the controls already in place and the actions
necessary to improve DG ENER’s capacity to prevent, detect and correct fraud.
Both the ACER Regulation and the contractual provisions applicable to public procurement
ensure that audits and on-the-spot checks can be carried out by the Commission services,
including OLAF, using the standard provisions recommended by OLAF.
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s)
affected
• Existing budget lines
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget line expenditure
Contribution
Heading of
multiannual from
from within the meaning
financial Number Diff./Non- EFTA from third of Article 21(2)(b)
framework countries candidate
diff. 23 countries of the Financial
24
countries 25 Regulation
02 02 10 06 and 02 03 02 Diff./ YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO
• New budget lines requested
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Heading of Budget line expenditure
Contribution
multiannual
financial
Number Diff./non- from from from third within the meaning
23
Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations.
24
EFTA: European Free Trade Association.
25
Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.
EN 115 EN
framework diff. EFTA candidate countries of Article 21(2)(b)
countries countries of the Financial
Regulation
[XX.YY.YY.YY]
YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO
EN 116 EN
3.2. Estimated impact on expenditure
3.2.1. Summary of estimated impact on expenditure
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial European Strategic Investments – Agency for the Cooperation of Energy
2
framework Regulators (ACER)
Year Year Year Year Year
ACER TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
Commitments (1) 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596
Title 1:
Payments (2) 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596
Commitments (1a)
Title 2:
Payments (2a)
Title 3: Commitments (3a)
Payments (3b)
=1+1a
Commitments +3a 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596
TOTAL appropriations
for ACER =2+2a
Payments 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596
+3b
EN 117 E
Heading of multiannual financial
7 ‘Administrative expenditure’
framework
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
DG: ENER
Human Resources 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 1.976
Other administrative expenditure
TOTAL DG ENER Appropriations
TOTAL appropriations
(Total commitments =
under HEADING 7 Total payments)
0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 1.976
of the multiannual financial framework
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
TOTAL appropriations Commitments 0.842 1.298 1.684 2.070 2.678 8.572
under HEADINGS 1 to 7
of the multiannual financial framework Payments 0.842 1.298 1.684 2.070 2.678 8.572
EN 118 E
3.2.2. Estimated impact on ACER's appropriations
– X The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
– The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below:
Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show the
TOTAL
N N+1 N+2 N+3 duration of the impact (see point 1.6)
Indicate
objectives and OUTPUTS
outputs
Avera
Total Total
Type 26 ge Cost Cost Cost Cost Cost Cost Cost
No
No
No
No
No
No
No
No cost
cost
SPECIFIC OBJECTIVE No 1 27…
- Output
- Output
- Output
Subtotal for specific objective No 1
SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ...
- Output
Subtotal for specific objective No 2
TOTAL COST
26
Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.).
27
As described in point 1.4.2. ‘Specific objective(s)…’
EN 119 EN
3.2.3. Estimated impact on ACER's human resources
3.2.3.1. Summary
– The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature
– X The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
Temporary agents (AD
Grades)
0,456 0,760 0,912 1,064 1,216 4.408
Temporary agents
(AST grades)
Temporary agents
0.152 0.152 0.304 0.304 0.456 1.368
(AST/SC grades)
Contract staff 0.082 0.082 0.164 0.246 0.246 0.820
Seconded National
Experts
TOTAL 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596
EN 120 EN
Staff requirements (FTE):
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
Temporary agents (AD
Grades)
3 6 7 8 10 10
Temporary agents
(AST grades)
Temporary agents
1 2 3 4 5 5
(AST/SC grades)
Contract staff (FG
1 2 3 3 6 6
IV)
Seconded National
Experts
TOTAL 5 10 13 15 21 21
EN 121 EN
Of which are funded by the EU contribution 28:
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
Temporary agents (AD
Grades)
3 5 6 7 8 8
Temporary agents
(AST grades)
Temporary agents
1 1 2 2 3 3
(AST/SC grades)
Contract staff (FG
1 1 2 3 3 3
IV)
Seconded National
Experts
TOTAL 5 7 10 12 14 14
28
Each year, in accordance with Article 3(1) of Commission Decision (EU) 2020/2152, ACER will identify those costs, including staff costs, which are eligible for funding by
fees and present the result in its draft programming document. In accordance with Article 20 of Regulation (EU) 2019/942, the Commission provides an opinion on ACER’s
draft programming document, including the Agency’s proposals as regards which costs are considered as eligible for funding by fees and the scope for thereby reducing the
burden on the EU budget.
EN 122 EN
Planned recruitment date for the FTEs is the 1 January of the respective year.
EN 123 EN
3.2.3.2. Estimated requirements of human resources for the parent DG
– The proposal/initiative does not require the use of human resources.
– X The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained
below:
Estimate to be expressed in full amounts (or at most to one decimal place)
Year Year Year Year Year
2023 2024 2025 2026 2027
• Establishment plan posts (officials and
temporary staff)
20 01 02 01 and 20 01 02 02
(Headquarters and
1 2 2 3 5
Commission’s Representation
Offices)
20 01 02 03 (Delegations)
01 01 01 01 (Indirect research)
10 01 05 01 (Direct research)
External staff (in Full Time Equivalent
unit: FTE) 29
20 02 01 (AC, END, INT from
the ‘global envelope’)
20 02 03 (AC, AL, END, INT
and JPD in the Delegations)
- at
Budget Headquarters
31
line(s)
(specify
) 30 - in
Delegations
01 01 01 02 (AC, END, INT –
Indirect research)
10 01 05 02 (AC, END, INT –
Direct research)
Other budget lines (specify)
TOTAL 1 2 2 3 5
These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources
required might be met by staff who have been redeployed within the DG, together if necessary with any
29
AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT = agency staff; JPD =
Junior Professionals in Delegations.
30
Sub-ceiling for external staff covered by operational appropriations (former ‘BA’ lines).
31
Mainly for the EU Cohesion Policy Funds, the European Agricultural Fund for Rural Development
(EAFRD) and the European Maritime Fisheries and Aquaculture Fund (EMFAF).
EN 124 EN
additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the
light of budgetary constraints.
EN 125 EN
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
– The proposal/initiative is compatible the current multiannual financial framework.
– X The proposal/initiative will entail reprogramming of the relevant heading in the
multiannual financial framework.
Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding amounts.
– The ‘Fit for 55’ initiatives were not factored in when the MFF headings were calculated. This
specific initiative being new, it will require reprogramming both for the line of the
contribution to ACER and the line that will support additional work within DG ENER. To the
extent that the budgetary impact of the additional human resources for ACER cannot be met
from fees or from the current EU contribution, it will be covered by redeployment from other
budget lines managed by DG ENER as regards non-fee financed additional FTE, in particular
from CEF Energy Programme budget line 02 03 02), however without creating a precedent
for the use of CEF funds.
– The proposal/initiative requires application of the flexibility instrument or revision of the
multiannual financial framework 32.
Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts.
3.2.5. Third-party contributions
– The proposal/initiative does not provide for co-financing by third parties.
– The proposal/initiative provides for the co-financing estimated below:
EUR million (to three decimal places)
Enter as many years as necessary
Year Year Year Year
to show the duration of the Total
N N+1 N+2 N+3
impact (see point 1.6)
Specify the co-financing
body
TOTAL appropriations
co-financed
32
See Articles 12 and 13 of Council Regulation (EU, Euratom) No 2093/2020 of 17 December 2020 laying down the
multiannual financial framework for the years 2021 to 2027.
EN 1 EN
3.3. Estimated impact on revenue
– X The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
– The proposal/initiative has the following financial impact:
– on own resources
– on other revenue
– please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
Appropriation Impact of the proposal/initiative 33
s available for
Budget revenue line:
the current Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show
financial year N N+1 N+2 N+3 the duration of the impact (see point 1.6)
Article ………….
For miscellaneous ‘assigned’ revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
Specify the method for calculating the impact on revenue.
33
As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net amounts, i.e.
gross amounts after deduction of 20 % for collection costs.
EN 2 EN
ANNEX
to the LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT
Name of the proposal/initiative:
Gas Regulation (incl. amendments to ACER Regulation)
1. NUMBER AND COST OF HUMAN RESOURCES CONSIDERED NECESSARY
2. COST OF OTHER ADMINISTRATIVE EXPENDITURE
3. TOTAL ADMINISTRATIVE COSTS
4. METHODS OF CALCULATION USED FOR ESTIMATING COSTS
4.1.HUMAN RESOURCES
4.2.OTHER ADMINISTRATIVE EXPENDITURE
This annex must accompany the legislative financial statement when the inter-services consultation is launched.
The data tables are used as a source for the tables contained in the legislative financial statement. They are strictly
for internal use within the Commission.
EN 3 EN
1. Cost of human resources considered necessary
The proposal/initiative does not require the use of human resources
X The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
HEADING 7 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
of the multiannual financial
FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations
framework
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 - AD 1 0.152 2 0.304 2 0.304 3 0.456 5 0.760
Headquarters and
Representation offices AST
AD
20 01 02 03 - Union
Delegations
AST
External staff 34
AC
20 02 01 and 20 02 02
– External personnel –
END
Headquarters and
Representation offices
INT
AC
20 02 03 – External
personnel - Union AL
Delegations
END
34
AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT= agency staff; JPD= Junior Professionals in Delegations.
EN 4 E
INT
JPD
Other HR related
budget lines (specify)
Subtotal HR –
1 0.152 2 0.304 2 0.304 3 0.456 5 0.760
HEADING 7
These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG,
together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
Outside HEADING 7 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
of the multiannual financial
FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations
framework
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
01 01 01 01 Indirect AD
Research 35
01 01 01 11 Direct Research
AST
Other (please specify)
External staff 36
AC
External staff
from - at
operational END
Headquarters
appropriations
(former ‘BA’ INT
35
Please choose the relevant budget line, or specify another if necessary; in case more budget lines are concerned, staff should be differentiated by each budget line concerned
36
AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT= agency staff; JPD= Junior Professionals in Delegations.
EN 5 E
lines).
AC
AL
- in Union
END
delegations
INT
JPD
AC
01 01 01 02 Indirect Research
01 01 01 12 Direct research END
Other (please specify) 37
INT
Other budget lines HR related
(specify)
Subtotal HR – Outside
HEADING 7
Total HR (all MFF 1 2 2 3 5 0.760
Headings) 0.152 0.304 0.304 0.456
These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG,
together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
37
Please choose the relevant budget line, or specify another if necessary; in case more budget lines are concerned, staff should be differentiated by each budget line concerned
EN 6 E
2. Cost of other administrative expenditure
X The proposal/initiative does not require the use of administrative appropriations
The proposal/initiative requires the use of administrative appropriations, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
HEADING 7
Year N 38 Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 Year N+7 Total
of the multiannual financial framework
At headquarters or within EU territory:
20 02 06 01 - Mission and representation expenses
20 02 06 02 - Conference and meeting costs
20 02 06 03 - Committees 39
20 02 06 04 Studies and consultations
20 04 – IT expenditure (corporate) 40
Other budget lines non-HR related (specify where
necessary)
In Union delegations
20 02 07 01 - Missions, conferences and representation
expenses
38
Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for
the following years
39
Specify the type of committee and the group to which it belongs.
40
The opinion of DG DIGIT – IT Investments Team is required (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of 10.9.2020, page 7)
EN 7 E
20 02 07 02 - Further training of staff
20 03 05 – Infrastructure and logistics
Other budget lines non-HR related (specify where
necessary)
Subtotal Other - HEADING 7
of the multiannual financial framework
EUR million (to three decimal places)
Outside HEADING 7
Year N 41 Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 Year N+7 Total
of the multiannual financial framework
Expenditure on technical and administrative assistance
(not including external staff) from operational
appropriations (former 'BA' lines):
- at Headquarters
- in Union delegations
Other management expenditure for research
Policy IT expenditure on operational programmes 42
41
Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for
the following years
42
The opinion of DG DIGIT – IT Investments Team is required (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of 10.9.2020, page 7)
EN 8 E
Corporate IT expenditure on operational programmes 43
Other budget lines non-HR related (specify where
necessary)
Sub-total Other – Outside HEADING 7
of the multiannual financial framework
Total Other admin expenditure (all
MFFHeadings)
43
This item includes local administrative systems and contributions to the co-financing of corporate IT systems (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of
10.9.2020)
EN 9 E
3. Total administrative costs (all Headings MFF)
EUR million (to three decimal places)
Summary 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Heading 7 - Human Resources 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760
Heading 7 – Other administrative expenditure
Sub-total Heading 7 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760
Outside Heading 7 – Human Resources
Outside Heading 7 – Other administrative expenditure
Sub-total Other Headings
TOTAL
0.152 0.304 0.304 0.456 0.760
HEADING 7 and Outside HEADING 7
These are entirely new tasks. The administrative appropriations required might be met by budget that might be redeployed within the DG, together if necessary with any
additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
4.
EN 10 E
4. Methods of calculation used to estimate costs
4.1 Human resources
This part sets out the method of calculation used to estimate the human resources considered necessary
(workload assumptions, including specific jobs (Sysper 2 work profiles), staff categories and the corresponding
average costs)
HEADING 7 of the multiannual financial framework
NB: The average costs for each category of staff at Headquarters are available on BudgWeb:
https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx
Officials and temporary staff
From 1 to 5 AD posts to monitor the implementation of the Regulation:
- Supervision of and coordination with ACER
- Develop a regulatory framework for a market-based development of hydrogen sector and hydrogen networks
- Develop the necessary legal framework to improve conditions for cross-border trade in gas, taking into account the
increasing role of renewable and low-carbon gases, and more rights for consumers
- Ensure that pan-European entities of network operators comply with EU legislation
The average costs come from the note Ares(2020)7207955.
External staff
Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework
Only posts financed from the research budget
External staff
4.2 Other administrative expenditure
Give details of the method of calculation used for each budget line
and in particular the underlying assumptions (e.g. number of meetings per year, average costs, etc.)
HEADING 7 of the multiannual financial framework
EN 11 EN
Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework
EN 12 EN
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 15.12.2021
COM(2021) 803 final
2021/0425 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on common rules for the internal markets in renewable and natural gases and in
hydrogen
{SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} -
{SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final}
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
1.1 Introduction
The European Union has set an ambitious goal to be the first climate neutral continent by
2050. To achieve this, Member States and the European Parliament have agreed, in the
European Climate Law, to reduce greenhouse gas emission by at least 55% by 2030. In order
to achieve these targets and, at the same time, contribute to competitiveness, growth and jobs,
the energy system needs a systemic change: We have to reduce the use of fossil fuels –
including fossil gas – and increase renewable sources. Therefore, we need to design today an
ambitious transition of the gas sector towards low-carbon and renewable gases.
Fossil gas constitutes around 95% of today’s gaseous fuels consumed in the EU. Gaseous
fuels, account for roughly 22% of total EU energy consumption today (including around 20%
of EU electricity production, and 39% of heat production). According to the relevant
scenarios used by the Climate Target Plan Impact Assessment, the share of gaseous fuels to
total EU energy consumption in 2050 would be about 20%.Gaseous fuels will play an
important part in the energy mix by 2050, requiring the decarbonisation of the gas sector via a
forward-looking design for competitive decarbonised gas markets. Despite their minor
contribution to the current EU energy mix, biogas, biomethane, renewable and low carbon
hydrogen as well as synthetic methane (all together renewable and low carbon gases) would
represent some 2/3 of the gaseous fuels in the 2050 energy mix, with fossil gas with CCS/U
(carbon capture, storage and utilisation) representing the remainder. The present initiative is
equally part of the Fit-for-55 package. It covers the market design for gases, including
hydrogen. It will remove existing regulatory barriers and create the conditions for this to take
place in a cost effective manner. This is an important part of moving to integrated energy
system that minimises the costs of transition towards climate neutrality, in particular for
consumers and open new opportunities for reducing their energy bills and active participation
in the market.
Hydrogen is expected to be used mainly in the areas where electrification is not an option,
including today’s energy-intensive industry (e.g. refineries, fertilisers, steel making) and
certain heavy-duty transport sectors (maritime transport, aviation, long distance heavy
vehicles). Developing a dedicated hydrogen infrastructure is necessary to release the full
potential of this energy carrier is specific end-use applications. The objective of promoting
renewable and low-carbon gases is to decarbonise these sectors, increase the flexibility of the
electricity system thanks to power-to-X technologies, strengthen security of supply by
reducing dependence on natural gas imports and allow to store (and produce) electricity. This
allows linking various sectors of the economy, in conjunction with other forms of storage and
flexibility, such as batteries and demand response. Likewise, it will support self-production
and smart use of distributed energy supply, contribute to greater consumer empowerment.
Consumers also need clear and easily accessible information to help change energy
consumption patterns and switch to renewable and low-carbon solutions, similarly to what
they are able to do in electricity market.
While aiming for a maximum of renewable hydrogen from 2030 onwards, in the short and
medium term other forms of low-carbon gases in particular low-carbon hydrogen can play a
role, primarily to rapidly reduce emissions from existing hydrogen production and support the
parallel and future uptake of renewable hydrogen. In line with the EU hydrogen strategy, the
production of renewable hydrogen in the EU should reach 1 million tonnes by 2024 and up to
EN 1 EN
10 million by 2030. From then onwards, renewable hydrogen should be deployed at a large
scale and replace low-carbon hydrogen.
An efficient and sustainable development of renewable and low-carbon gases as well as the
hydrogen market requires to adapt the market framework.This is because the renewable and
low-carbon gases today face regulatory barriers for market and grid access that represent a
comparative disadvantage versus natural gas. Moreover, for a decarbonised gas market to be
set up and contribute to the energy transition, significantly higher shares of renewable energy
sources in an integrated energy system with an active participation of consumers in
competitive markets are needed. This should allow consumers to benefit from affordable
prices, good standards of service, and effective choice of offers mirroring technological
developments.
The deployment of various renewable and low-carbon types of gases are likely to emerge in
parallel and are expected to develop at a different pace across the EU:
• a hydrogen-based infrastructure will progressively complement the network for
natural gas;
• a gas infrastructure in which fossil gas will progressively be replaced by other
sources of methane.
In addition, events on increasing energy prices have reminded us that the resilience of the
European energy system is increasingly important as the EU energy system integrates more
decentralised renewable energy and fossil fuels are gradually phased out. The security of
supply and risk preparedness arrangements of the gas sector must be fit for the clean energy
transition. The Commission’s Communication on tackling rising energy prices (A toolbox for
action and support) 1, highlights the interplay between security of supply, the optimal use of
storage capacities and the volatility of energy prices.
1.2 Objectives of the proposal
The present initiative seeks to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases
into the energy system, enabling a shift from natural gas and to allow for these new gases to
play their needed role towards the goal of EU climate neutrality in 2050.
Within this context, it addresses the following areas:
Low level of customer engagement and protection in the green gas retail market. For
new gases to play a full role in the energy transition, the retail market rules should empower
customers to make renewable and low carbon choices. This is not currently the case.
Moreover, there is no common EU terminology and certification system for low carbon fuels
and gases. In addition, the retail gas markets exhibit market concentration and low levels of
new entry and innovation. This prevents customers from benefiting from competition by
making low carbon choices.
To be able to make sustainable energy choices, customers need sufficient information on their
energy consumption and origin, as well efficient tools to participate in the market. Moreover,
Member States should take the necessary measures to protect vulnerable and energy poor
customers. The decarbonised gas market should not be developed without them being able to
fully benefit from it .
Hydrogen infrastructure and hydrogen markets. The current regulatory framework for
gaseous energy carriers does not address the deployment of hydrogen as an independent
energy carrier via dedicated hydrogen networks. There are no rules at EU level on tariff-based
1
COM(2021) 660 final.
EN 2 EN
investments in networks, or on the ownership and operation of dedicated hydrogen networks.
In addition, no harmonized rules on (pure) hydrogen quality exist. Consequently, barriers
exist for the development of a cost-effective, cross-border hydrogen infrastructure and
competitive hydrogen market, a prerequisite for the uptake of hydrogen production and
consumption. The present proposal seeks to address these deficiencies. It includes a proposal
for a system of terminology and certification of low carbon hydrogen and low carbon fuels.
Renewable and low-carbon gases in the existing gas infrastructure and markets, and
energy security. Today, renewable and low-carbon gases represent a minor share in the EU
energy mix. To untap their potential, access to the gas wholesale market, i.e. the virtual
trading points, represents a key prerequisite. Abolishing costs for cross-border trade of those
gases and facilitating connection of production facilities will also improve the business case.
Differences in gas quality parameters and in the volume of hydrogen blended in the natural
gas system can affect the design of gas infrastructure, end-user applications and cross-border
system interoperability, thus risk fragmenting the internal market. However, current gas
quality rules are not fit to deal with future developments. On LNG, addressing the residual
barriers regarding access to LNG terminals could open the way to import renewable and low
carbon gases from abroad supporting the decarbonisation of the EU gas market. Finally,
preserving and strengthening resilience in the transition require appropriate arrangements of
security of supply.
Network planning. As outlined in the Commission’s Energy System Integration Strategy,
coordinated planning and operation of the entire EU energy system, across multiple energy
carriers, infrastructures, and consumption sectors is a prerequisite to achieve the 2050 climate
objectives. Current network planning schemes and practices are deficient asthere are
discrepancies between the EU-wide ten-year network development plan (‘TYNDP’) and
national network development plans (‘NDP’) A better linkage between TYNDP and NDP
would allow transnational exchange of information on transmission systems usage.
Security of supply and storage. In reaction to the significant and EU-wide energy price
increases in autumn 2021, the European Council invited the Commission to swiftly consider
medium and long-term measures that increase the resilience of the EU’s energy system
including measures which enhance security of supply. To contribute to a timely response to
this crisis and possible new crisis at Union level, this proposal includes specific measures to
improve cooperation and resilience, notably to ensure a more effective and coordinated use
storage and operational solidarity arrangements. The measures are targeted to reinforce the
resilience of the EU energy system against future shocks in a timely manner. They cover
measures in this Regulation and Regulation (EU) 2017/1938 on security of gas supply. In
order to ensure a coherent response, the measures on security of supply are part of this
legislative proposal and not proposed as a separate legislative proposal. As indicated in the
Communication on energy prices of 13 October 2021 entitled ‘Tackling rising energy prices:
a toolbox for action and support’, coordination of security of supply across borders is crucial
for the resilience against future shocks.
The measures proposed require Member States to explicitly make storages part of their
security of supply risks assessments, both at national and regional level, including risks linked
to the control of storage by entities from third countries. Member States should consider
storage measures through regional cooperation in case of unaddressed risks. The proposal
defines enabling conditions to deployment of voluntary joint procurement of gas strategic
stocks to be used in case of emergency. Measures are also introduced to improve the
transparency and access to storages, address cybersecurity risks of gas and facilitates bilateral
solidarity arrangements between Member States in case of crisis. The Commission
EN 3 EN
encourages the Member States to proceed with solidarity arrangements without waiting so
that even in a severe crisis households receive the gas they need.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
The proposed initiative is strongly linked and complementary to the legislative proposals
brought forward in the context of the Fit-for-55 package to implement the European Green
Deal, including:
The revised Renewable Energy Directive (‘RED II’), which is the main EU instrument
dealing with the promotion of energy from renewable sources. It aims to accelerate the
penetration of renewable energy, including renewable gases in the energy system. Its
proposed amendment increases the target for renewable sources in the EU’s energy mix to
40% and promotes the uptake of renewable fuels, such as renewable hydrogen in industry and
transport, with additional targets. In relation to this initiative, the RED II defines renewable
hydrogen as ‘renewable fuels of non-biological origin’ and ‘biomass fuels’ that meet a 70%
greenhouse gas emission reduction compared to fossil fuels setting specific sub-targets for the
consumption of renewable hydrogen (50% of total hydrogen consumption for energy and
feedstock purposes in industry by 2030 and 2.6% of the energy supplied to the transport
sector).
The Energy Efficiency Directive ('EED') and the related Energy Performance of
Buildings Directive ('EPBD') including the proposals for their amendment interact with the
present initiative as they affect the level and structure of gas demand. Energy efficiency
measures can alleviate energy poverty and reduce consumer vulnerability. As gaseous fuels
are currently dominating theEuropean heating and cooling supply and the cogeneration plants,
their efficient use stays at the core of the energy efficiency measures. The Gas Directive and
the Gas Regulation are coherent with the energy efficiency first principle: an open and
competitive EU market with prices that reflect energy carriers’ production costs, carbon costs,
and external costs and benefits would efficiently provide clean and safe hydrogen to end users
who value it most.
The TEN-E Regulation, as proposed by the Commission in December 2020, aims to better
support the modernisation of Europe's cross-border energy infrastructure for the European
Green Deal. It introduces hydrogen infrastructure as a new infrastructure category for
European Network Development. The present initiative is complementary to the proposed
TEN-E Regulation as it focuses on alignment of the national plans with the requirements of
the European wide Ten Year Network Development plan.
As announced in the EU strategy to reduce methane emissions, the Commission will propose
legislation to reduce methane emissions in the energy sector. The initiative will seek to
improve information for all energy-related methane emissions. The present initiative is
complementary as it seeks to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases,
enabling a shift from natural gas.
• Consistency with other Union policies
The Emission Trading Scheme (‘ETS’) increases the price of using fossil fuels relative to
renewable and low-carbon gases and, thus, fosters the demand for such gases and investments
in related production technology. The Commission has proposed strengthening, including
reinforcements in and extensions to the aviation sector, maritime and road transport, and
buildings. Under this Scheme all hydrogen production facilities are included, as well as
electrolysers with a production capacity exceeding 25 tonnes/day. The Innovation Fund,
which was established by the EU Emission Trading System (EU ETS) Directive for the period
2021 to 2030, is one of the funding instruments supporting the transition to a climate neutral
EN 4 EN
Europe by 2050. The Innovation Fund, which was established by the EU ETS Directive for
the period 2021 to 2030, is one of the funding instruments supporting the transition to a
climate neutral Europe by 2050.
The revision of the Energy Taxation Directive strives to align the taxation of energy
products with EU energy and climate policies, promote clean technologies and remove
outdated exemptions and reduced rates that currently encourage the use of fossil fuels. Under
the revised Directive, products covered by the Directive are grouped and ranked according to
their environmental performance. According to this, the revision sets a preferential minimum
levels of taxation of EUR 0.15/ GJ (compared to EUR 10.75/GJ for fossil fuels) For
renewable and low-carbon hydrogen fuels used as motor fuels. For renewable and low-carbon
hydrogen fuels used as heating fuels, it sets a preferential minimum levels of taxation of EUR
0.15/ GJ (compared to EUR 0.6/GJ for natural gas).
The revised Alternative Fuels Infrastructure Regulation (‘AFIR’), which will repeal
Directive 2014/94/EU on deployment of alternative fuels infrastructure (AFID), as proposed
by the Commission in July 2021, aims to tackle rising emissions in road transport to support
the transition to a nearly zero-emission car fleet by 2050. The Regulation requires Member
States to expand their network of recharging and refuelling infrastructure in line with zero
emissions car sales, and to install charging and fuelling points at regular intervals on major
highways. The revision of the Alternative Fuel Infrastructure Regulation will require one
refuelling stations (min. 2 t/day, 700 bar) every 150 km along the TEN-T core network and in
every urban node by 2030; this would result in around 700 HRS along transport nodes, and 88
HRS in urban nodes.
The Amendment of the Regulation setting CO2 emission standards for cars and vans
aims to ensure a clear pathway from 2025 towards zero-emission transport. The regulation
notably defines zero-emission vehicles as battery electric vehicles, fuel-cell and other
hydrogen powered vehicles, and sets a target of zero average emissions of the new vehicle
fleets by 2030.
The FuelEU Maritime proposal aims to increase the share in the fuel mix of international
maritime transport of sustainable low and zero-carbon alternative fuels including: liquid
biofuels, e-liquids, decarbonised gas (including bio-LNG and e-gas), decarbonised hydrogen
and decarbonised hydrogen-derived fuels (including methane, and ammonia). The focus on
fuels and power technologies should enable significant and rapid emission reductions, using
fully the existing technologies and infrastructure alongside incentives provided by other
measures to be proposed. It will also facilitate the definition of decarbonisation pathways for
the entire maritime cluster.
The REFuel EU Aviation proposal which targets to advance the potential of sustainable
aviation fuels to reduce aviation’s GHG footprint is yet largely untapped. In order to decrease
significantly its emissions, the aviation sector will need to reduce its current reliance on fossil
jet fuel and rely increasingly on the use of sustainable aviation fuels (SAF) in the years to
come. The proposal sets out a minimum share of 0.7% of ‘synthetic aviation fuels’ in the
aviation fuels supplied to aircraft operators where ‘synthetic aviation fuels’ are renewable
fuels of non-biological origin, as defined in the renewable energy directive.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The objectives of this initiative cannot be achieved on a national level. The planned measures
of the present initiative seek to advance the four objectives set out in Article 194 of the Treaty
EN 5 EN
of the European Union (TFEU), while at the same time contributing to the decarbonisation of
the EU’s economy. The planned measures are to be adopted on the basis of Article 194 (2)
TFEU together with Article 114 (1) TFEU. In the field of energy, the EU has a shared
competence pursuant to Article 4 (2) (i) TFEU.
The present initiative also builds upon a comprehensive set of legislative acts that have been
adopted and updated during the past two decades. With the objective of creating an internal
energy market, the EU has adopted four consecutive legislative packages between 1996 and
2019, with the overarching aim of integrating markets and liberalising national electricity and
gas markets. These provisions cover a wide range of aspects, from market access to
transparency, consumer rights, increase the liquidity of gas markets, and the independence of
regulatory authorities.
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
Currently, there are no rules at EU-level regulating dedicated hydrogen networks or markets
and low-carbon hydrogen and low-carbon fuels. In view of the current efforts at EU and
national levels to promote the use of renewable hydrogen as a replacement for fossil fuels,
Member States would be incentivised to adopt rules on the transport of hydrogen dedicated
infrastructure at national level. This creates the risk of a fragmented regulatory landscape
across the EU, which could hamper the integration of national hydrogen networks and
markets, thereby preventing or deterring cross-border trade in hydrogen.
Harmonising rules for hydrogen infrastructure at a later stage (i.e. after national legislation is
in place) would lead to increased administrative burdens for Member States and higher
regulatory costs and uncertainty for companies, especially where long-term investments in
hydrogen production and transport infrastructure are concerned.
The creation of a regulatory framework at EU-level for dedicated hydrogen networks and
markets would foster the integration and interconnection of national hydrogen markets and
networks. EU-level rules on the planning, financing and operation of such dedicated hydrogen
networks would create long-term predictability for potential investors in this type of long-
term infrastructure, in particular for cross-border interconnections (which might otherwise be
subject to different and potentially divergent national laws).
When it comes to biomethane, without an initiative at EU level, it is likely that by 2030 a
regulatory patchwork would still exist regarding access to wholesale markets, connection
obligations and transmission system operator (TSO)- distribution system operator (DSO)
coordination measures. Likewise, without some harmonisation at the EU level, renewable and
low-carbon gases producers will be facing vastly different connection and injection costs
across the EU, resulting in an unequal playing field.
Without further legislation at the EU level Member States would continue to apply different
gas quality standards and rules on hydrogen blending levels, risking cross-border flow
restrictions and market segmentation. Gas quality standards would continue to be mainly
defined by the quality parameters of natural gas, limiting the integration of renewable gases in
the network
All these aspects are likely to lower cross-border trade with renewable and low-carbon gases
that might be compensated by higher natural gas imports. The utilisation of the LNG
terminals and imports could remain restricted to natural gas, despite that no adaptation of
LNG terminals would be necessary in case competitive biomethane or synthetic methane from
non-EU sources were available.
National network planning will be required to be developed only in Member States where
certified Independent Transmission Operators (ITO) and Independent System Operators (ISO)
EN 6 EN
are operating. While most Member States have a single gas national development plan within
which gas operators cooperate, there is still limited cross-sector cooperation.
EU coordinated emergency preparedness for the current gas sector has proven to be more
efficient than action only at national level.
• Proportionality
The initiative complies with the proportionality principle. It falls within the scope for of
Article 194 of the Treaty on the Functioning of the European Union. The policy intervention
is proportional to the dimension and nature of the problems defined and the achievement of
the set objectives.
The proposal does not go beyond what is necessary to achieve the general objective pursued
to facilitate the decarbonisation of gaseous fuels in a competitive manner at least economic
costs whilst ensuring energy security and placing consumers at the heart of the energy
markets. The preferred set of options are considered proportionate and builds to the extent
possible on existing approaches. The balance between obligations and consideration of the
different capabilities to act among Member States and private entities is considered
appropriate given the imperative of achieving climate neutrality by 2050.
• Choice of the instrument
Building on the overall evaluation of the current regulatory framework for the gas market, the
instruments chosen are a Directive, to recast the Directive 2009/73/EC, and a Regulation to
recast Regulation No 715/2009. The choice of a recast of these existing legal acts will
enhance legal clarity. Recourse to an amending act may have been inadequate to address a
wide set of new provisions. The choice of the instruments thus calls for a revision of rules
already adopted and implemented, as a natural evolution of current legislation,in view of this
changes. Further acts will need to be amended through the Gas Regulation such as: the SoS
Regulation (EU) 2017/1938, ACER Regulation (EU) 2019/942 and REMIT Regulation (EU)
No 1227/2011.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation
The entry into force of the Third Energy package has positively contributed to the competition
and performance of the internal energy markets. Nevertheless, the current regulatory
framework for gas focuses on fossil-based natural gas and does not fully anticipate the
emergence of alternatives for methane gases (including natural gas and biomethane), such as
hydrogen.
A re-examination of the current gas market regulatory framework is needed and it has already
been announced in the European Commission’s communication on a hydrogen strategy for a
climate-neutral Europe. Given the different potential in EU Member States for the production
of renewable and low carbon hydrogen, a suitable market framework could facilitate
hydrogen to play its role as an energy carrier and as an enabler of energy system integration.
On this basis, four main drivers have been identified under Problem Area I of the Impact
Assessment: (i) decarbonisation will result in the emergence of a European hydrogen value
chain reliant on a cross-border hydrogen market; (ii) lack of hydrogen infrastructure
investments hinder market development; (iii) hydrogen infrastructure is likely to constitute a
natural monopoly, resulting in non-competitive market structures; (iv) diverging hydrogen
quality rules may hinder cross-border flows and incur additional costs.
EN 7 EN
The existing gas rules, focusing on fossil-based natural gas mainly imported from outside the
EU, do not address the specific characteristics of decentralized renewable and low-carbon
gases production within the EU. In addition, the growing volumes of biomethane, hydrogen
but also LNG affect gas quality and thereby the design of gas infrastructure and end-user
appliances. In particular, the Impact Assessment recognizes five main drivers related to this
Problem Area: (i) constrained market and grid access for local producers of biomethane
connected to the distribution grids, divergence of rules regarding obligation to connect and
costs of grid connection for renewable and low carbon gases and intra-EU entry/exit tariffs
hinder the establishment of a fully integrated, liquid and interoperable EU internal gas market;
(ii) differences in gas quality and hydrogen blending levels can negatively impact cross-
border flows and end-users, while current gas quality rules are not fit to deal with future
developments; (iii) LNG terminals equipped to receive mainly natural gas, limited access for
new gases to LNG terminals; (iv) long term supply contracts for unabated natural gas may
lock-in natural gas and hinder supply of renewable gases towards 2050; (v) current energy
security arrangements only address risks related to the supply of natural gas and not of
renewable and low carbon gases.
Concerning network planning, cooperation between TSOs and regulators needs to evolve
further. The increasing penetration of intermittent energy sources requires the whole energy
system to be better integrated and the infrastructure to become more interconnected, based on
a more holistic and inclusive approach The Impact Assessment outlines three main drivers
regarding this Problem Area: (i) network planning varies between Member States and TSOs,
separate planning for electricity and gas; (ii) no transparency on potential of existing
infrastructure for repurposing or decommissioning; (iii) DSOs not explicitly included in TSO
planning. Furthermore, a more harmonized system development strategy would further
increment interlinkages between electricity and gases systems including hydrogen.
The evaluation showed that competition needs to improve to ensure that the full benefits of
market integration are passed on to EU consumers. Furthermore, consumers are still deprived
from the necessary tools to get actively involved in the market. Consumer protection
provisions in the analysed legislation prove to only be partially fit for purpose. In particular
protection for vulnerable customers is still uneven between Member States and energy
poverty continues to be significant across the EU. Concordantly, Problem Area IV identified
three problem drivers: (i) untapped competition potential in retail markets; (ii) insufficient
customer empowerment in terms of switching, price comparison tools, billing information,
energy communities, and access to data; and (iii) inadequate consumer protection in particular
for vulnerable and energy poor.
• Stakeholder consultations
In line with the Better Regulation Guidelines, the Commission carried out a comprehensive
and inclusive stakeholder consultation based on a consultation strategy that included a range
of methods and tools. This strategy aimed to ensure that all relevant evidence was taken into
account, including data about costs, societal impact, and benefits of the initiative. Several
consultation tools were employed: a consultation on the inception impact assessment
(Roadmap), an online public consultation based on a questionnaire, a presentation by the
Commission and feedback from stakeholders, including the Gas Regulatory Forum,
discussions with the Member States, with members of the European Parliament and with
National Regulatory Authorities, and discussions with stakeholders in a large stakeholder
workshop.
The Commission received 263 responses to the open public consultation. In general,
respondents confirmed that they see a need to revise the Gas Directive and Gas Regulation to
EN 8 EN
help to achieve decarbonisation objectives. Moreover, over 60% of respondents expect that
the technological and regulatory changes necessary to decarbonise the gas market have the
potential to create new jobs by 2030.
Regarding the development of hydrogen infrastructure and markets, a majority of the
respondents support the introduction of regulation at an early stage to foster a well-
functioning and competitive hydrogen market and infrastructure. Respondents advocated for
an EU legislative framework that defines key regulatory principles and takes a step-wise
approach. A large majority supports e.g. third party access, rules for access to hydrogen
pipelines, import terminals and storage, and advocates for network activities to be unbundled.
Most respondents considered it important to define early the role of private parties in
developing hydrogen infrastructure. A large majority of respondents also consider that
existing and future private networks may be (temporarily) exempted from certain regulatory
requirements but that convergence on a single regulatory framework needs to be assured. The
vast majority of respondents consider that rights and permitting requirements for new
hydrogen infrastructure should be similar to those applicable to methane gas pipelines today.
Regarding the promotion of the access of renewable and low carbon gases to the existing
gas market and infrastructure, stakeholders agree on a need to revise the current regulatory
framework to help achieve decarbonisation objectives. A majority of stakeholders considers it
important to ensure full market access and facilitate the injection of RES&LC gases into the
gas grid. Many respondents advocate an obligation for network operators to connect RES&LC
gases producers and introduce an injection charge reduction. The majority of respondents
supports as well the improvement of the transparency framework for LNG terminals. There is
also a strong support for the harmonised application of gas quality standards across the EU,
for reinforced cross-border coordination and increased transparency. Respondents are divided
on hydrogen blending, but the majority agrees that it can provide a cost-efficient and fast first
step, despite the high technical costs, to energy system decarbonisation. Few stakeholders
support the removal of intra-EU cross-border tariffs. The majority of the respondents consider
gas-specific security challenges and cyber-security measures as important.
Regarding integrating network planning, the majority of stakeholders support aligning the
timing of the Network Development Plan (NDP) with the TYNDP, and a single gas plan
irrespective of the unbundling model chosen. A majority of respondents expressed even
stronger support for a joint electricity and gas scenario. A substantial number of stakeholders
ask for the inclusion of hydrogen projects in the NDP. Most stakeholders agree on the role of
DSOs to provide and share information, with several respondents also supporting that DSOs
provide their own plan including system optimisation across different sectors. Respondents
also preferred a joint gas and electricity plan to joint scenarios with separate plans. Several
stakeholders pointed out that a joint methane and hydrogen plan, with a separate electricity
plan, would be the preferred option.
Regarding customer engagement and protection in the green gas retail market, the
majority of the stakeholders called for higher ambitions in the citizen/consumer-related
provisions by mirroring those in the electricity market. As well, energy poverty provisions
should help ensure consumers are not paying the cost of switching to clean gas-based options.
Representatives of the private sector support the plans to phase out regulated prices, while
some consumer organisations would opt for keeping them to protect energy poor and
vulnerable consumers. Almost half of all respondents want provisions on the comparability of
offers and accessibility of data, transparency, smart metering systems, and switching to be
reinforced. No respondent has supported the non-regulatory approach.
EN 9 EN
• Collection and use of expertise
The proposed initiative and its underpinning Impact Assessment draw on evidence from the
stakeholder input to the extensive consultations carried out in this respect, as well as literature
review, and modelling. The literature review included the results of a serie of topical studies
on key elements such as the role of hydrogen and decarbonised gas infrastructure, market and
production, that were conducted for the Impact Assessment or that contributed to its scope, as
well as assessments carried out in for other relevant Commission initiatives. Conclusions
adopted in the framework of several stakeholder forums, most importantly the one on gas
regulation (Madrid Forum), and the one on electricity regulation (Florence Forum) were also
considered in the analysis. Discussions with Member States, with members of the European
Parliament, with National Regulatory Authorities, ACER and discussions with other
stakeholders were equally considered.
• Impact Assessment
Following the Better Regulation guidelines, the Commission carried out an Impact
Assessment of several policy options. This work was supported by a consultation within the
Commission via an Inter-Service Steering Group.
The Impact Assessment was presented to and discussed with the Regulatory Scrutiny Board
(RSB). The Regulatory Scrutiny Board issued a ‘positive opinion with reservation’.
Reservations were notably addressed by: (i) integrating the conclusions of the evaluation into
the problem description, (ii) spelling out the role of the initiative as part of the enabling
framework of the ‘Fit for 55’ package, (iii) clarify the baseline of the impact of the policy
options, (iv) distinguish more between different actors, in particular between natural gas and
hydrogen producers and consumers, (v) provide an assessment of how the initiative may have
different impacts for SMEs compared to other (larger) companies, (vi) better reflect the
dissenting and minority views throughout the report, including in the problem definition, the
construction of the options, analysis of impacts and the choice of the preferred option, (vii)
improve the narrative of the report, and (viii) complete the cost and benefit tables in the
appropriate format.
Throughout the Impact Assessment work, a range of measures was considered across four
Problem Areas to address the identified problems and problem drivers to reach the objectives
of the initiative: Following an assessment of their effectiveness, efficiency, coherence and
proportionality, a package of preferred options has been found best suited to contribute to the
set objectives.
Problem Area I: Hydrogen infrastructure and hydrogen markets
Problem Area I considers the following policy options: to tender the rights for hydrogen
network operation (Option 1); to introduce main regulatory principles inspired by those
currently applicable to the natural gas market but adapted to the development stage of
hydrogen markets (Option 2); and to establish a fully developed regulatory regime for
hydrogen (similar to the one currently applicable to the natural gas sector) without need for a
transition to a more mature hydrogen market (Option 3). The preferred option is to introduce
key regulatory principles from the start whilst providing clarity on the final (future) regulatory
regime. (Option 2b ‘Main regulatory principles with a vision’). The key benefit of this option
is that it fosters market integration, provides clarity for investors, avoids the emergence of
non-competitive market structures as well as costs of ex-post adjustments of rules once the
market is mature, but leaves flexibility to tailor the regulation to the staged ramp-up of the
hydrogen sector.
EN 10 EN
Problem Area II: Renewable and low carbon gases in the existing gas infrastructure and
markets, and energy security
Problem Area II contains options that promote access to renewable and low-carbon
(RES&LC) gases to the existing gas market and infrastructure. All options include also a
progressive level of intervention for addressing energy security concerns, notably extending
existing tools, standards and procedures to RES&LC gases, effective solidarity and addressing
risks linked to cybersecurity for the gas sector. Option 3 ‘Allow and promote renewable and
low-carbon gases full market access’ is the preferred option for Problem Area II. This option
contains measures to support access of renewable and low carbon gases to the wholesale
market, LNG terminals, and transmission grid (regardless of the place of connection),
including tariff discounts for injection to the grid and cross-border transport. Gas quality
would be governed by a harmonised EU approach for cross-border interconnection points
while leaving flexibility to the Member States. The allowed cap for hydrogen blends is set at
5% for all cross-border points – a level that is cost-efficient in terms of adaptation and
abatement costs.
Allowing and promoting renewable and low-carbon full market: The measures foreseen are
consistent with the Union’s efforts to fight climate change and necessary to achieve the
objectives of the European Green Deal. The key benefit is that the measures will decrease the
production costs for producers of renewable and low carbon gases, increase competition,
liquidity and trade for renewable gases, while encouraging a reduction of greenhouse gas
emissions. In this way, consumers and taxpayers will benefit as support could be lowered. It
will also limit risks for energy security and save time and resources, reduce uncertainties,
improve the efficiency of emergency measures, and strengthen security-specific requirements
for gas companies.
Problem Area III: Network planning
Problem Area III considers options regarding integrated network planning. The preferred
option for Problem Area III is Option 2 ‘National Planning based on European Scenarios’.
The option allows for national planning but requires that it is based on joint scenarios for gas
and electricity, aligned with the TYNDP and linked to the relevant National Energy and
Climate Plan. It includes all relevant actors (DSOs) and enables the identification of pipelines
that can be used for repurposing from methane to H2 on a level of detail that would not be
easily achievable on the European level.
Establish National Planning based on European Scenarios: The key benefit is that this will
eliminate risks that electricity and gas TSOs plan the evolution of their systems based on
incompatible assumptions. It enables sector integration and a conceptual system plan while
keeping the benefits of more detailed sector-specific network development plans. It ensures a
common vision of the different stakeholders implying that network planning takes into
account the decarbonisation strategies at the national and EU levels, reducing the risk of
potential lock-ins or stranded assets.
Problem Area IV: Low level of customer engagement and protection in the green gas
retail market
Problem Area IV contains options that postulate for a non-regulatory approach in tackling
competition and consumers’ engagement or instead require addressing the problem drivers
through new legislation, mostly mirroring what was already established in the electricity
sector. In light of the analysis, the preferred option is Option 2 ‘Flexible legislation’, which
mirrors the electricity market consumer protection and also the empowerment provisions.
EN 11 EN
This option is most likely to be the most effective, efficient, and consistent with other
Problem Areas.
The key benefit is that it will offer significant savings potential, help new suppliers and
service providers to enter the market, develop innovative products, resulting in increased
competition, consumer engagement and economic benefit. It would also enable citizens and
communities to increase social acceptance, mobilise private capital and facilitate the
deployment of renewable and low-carbon gases. Reducing the risk of over-investments will
have a positive environmental impact.
• Regulatory fitness and simplification
The proposals for amending the existing legislation are designed in accordance with the most
cost-effective policy options scrutinised in the Impact Assessment. It is expected from some
of the preferred options to increase administrative, implementation and enforcement costs for
regulatory bodies and market operators. For example, higher administrative exchanges
between NRAs and natural gas shippers, increased coordination efforts between DSOs and
TSOs, and further regulatory and implementation efforts for Member States and national
authorities might stem from the proposed measures. However, lower and more efficient
regulatory costs are also expected from the amended framework.
Furthermore, the Impact Assessment shows that the proposed measures offer the most cost-
effective regulatory options to achieve the overarching objective of the initiative, namely the
establishment of rules for the transmission, distribution, supply and storage of methane and
hydrogen gases that can support the decarbonisation of the energy system while ensuring
secure and affordable energy.
The short-term regulatory costs entailed in some of the preferred measures must be assessed
against the costs and efforts that a late integration and decarbonisation of the energy system
would require in the long term. The benefits that the options are expected to produce in terms
of support for renewable sources, energy system integration, consumer protection and energy
security will largely outweigh the immediate administrative and implementation costs.
The proposal further contributes to simplifying the current regulatory framework by
harmonising the provisions on gas infrastructure and market with the new regulatory
architecture conceived by the Clean Energy Package for the electricity sector. Higher
alignment between sectors is expected to benefit many regulatory areas, notably consumer
empowerment and protection, governance and regulatory oversight. Similar contributions are
also foreseen in the early introduction of a regulatory framework for hydrogen infrastructures
and markets. Whilst these rules will likely increase the immediate administrative costs and
regulatory burdens for national authorities and market operators, an early harmonisation of
regulatory principles for hydrogen is expected to significantly lower future compliance costs
and prevent the risk of major regulatory divergences and implementation costs.
• Fundamental rights
Safeguarding EU values and citizens’ fundamental rights and security in a developing green,
digital energy environment, is of paramount importance. The proposed policy measures on
data management were developed with this in mind, aiming at ensuring widespread access
and use of digital technologies and data-driven services while at the same time guaranteeing a
high level of the right to private life and to the protection of personal data, as enshrined in
Articles 7 and 8 of the Charter of Fundamental Rights of the EU, and the General Data
Protection Regulation.
EN 12 EN
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
The budgetary impact on the EU budget associated to the proposal under this package
concerns the human resources of the Agency for the Cooperation of Energy Regulators
(ACER) and of the European Commission’s Directorate-General (DG) for Energy which are
described in the Legislative Financial Statement accompanying the Commission proposal for
a recast of the [Gas Regulation]. Essentially, the new tasks to be carried out by ACER,
notably as regards rules facilitating the development of a competitive hydrogen sector, but
also the increasing complexity of gas markets due to an increasing share of other gases than
natural gas, require a phasing in of 21 additional FTE in ACER from 2023 onwards. For
implementing the proposed new rules for a new and growing sector, for integrating new types
of gases into the gas market and infrastructure as well as for enforcing the strengthened
consumer provisions, also the human resources of DG Energy need to be reinforced by 5
additional FTE.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
Progress monitoring will consist of a two-tier approach of annual reporting by ACER and an
evaluation by the Commission.
ACER's mandate of annual monitoring and reporting of market performance in its annual
market monitoring report (obligation in Regulation (EC) No. 715/2009) will be retained, with
its scope extended to hydrogen. Within one year of the adoption of the proposals, the
Commission will invite ACER to review and update its current monitoring indicators (with
the involvement of affected stakeholders) to ensure their continuing relevance for monitoring
progress towards the objectives underlying the present proposals. ACER will continue relying
on the already established data sources used for the preparation of the market monitoring
report, extended with relevant data on hydrogen.
ACER's annual reporting will replace the Commission's reporting obligations that are
currently still existing under the Gas Directive. The detailed proposals will ensure that
ACER’s monitoring is complementary to other monitoring exercises (especially monitoring
under the Governance of the Energy Union and Climate Action) avoiding any overlaps.
The Commission will carry out a fully-fledged evaluation of the impact of the proposed
initiatives, including the effectiveness, efficiency, continuing coherence and relevance of the
proposals, within a given timeline after the entry into force of the adopted measures
(indicatively, five years). By 31 December 2030, the Commission shall review this Directive
and shall submit a report to the European Parliament and to the Council.
• Explanatory documents (for directives)
Following the ruling of the European Court of Justice in Commission vs Belgium (case C-
543/17), Member States must accompany their notifications of national transposition
measures with sufficiently clear and precise information, indicating which provisions of
national law transpose which provisions of a directive. This must be provided for each
obligation, not only at ‘article level’. If Member States comply with this obligation, they
would not need, in principle, to send explanatory documents on the transposition to the
Commission.
The Regulation will be directly and uniformly implemented in the Member States, and hence
not requiring an Explanatory Document.
EN 13 EN
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
The proposed revised directive consists of ten chapters comprising 90 articles.
Chapter 1 – Subject matter, scope and definitions
This chapter sets out the subject matter and scope of the rules for the transmission,
distribution, supply, and storage of gases using the natural gas system as well as the rules for
the transport, supply and storage of hydrogen using the hydrogen system. It also defines the
main terms used in the proposed directive.
Chapter 2 – General rules for the organisation of the markets
This chapter lays down the rules to ensure competitive, consumer-centred, flexible and non-
discriminatory markets for gas. It contains provisions on market access such as the free choice
of supplier, market-based supply prices, public service obligations, sustainability, certification
of renewable and low-carbon gases, promotion of regional cooperation, and technical rules.
Chapter 3 – Consumer empowerment and protection and retail markets
This chapter provides in particular a set of rights for the consumer: It elaborates on basic
contractual rights, switching rights and fees, and rules on comparison tools, active customers,
and citizen energy communities. It also contains provisions on billing, smart and conventional
metering, and data management.
It also contains provisions on single points of contact, right to out-of-court dispute settlement,
vulnerable customers, and retail markets.
Chapter 4 – Third party access to infrastructure
This chapter is divided into 3 sections to cover the following: access to natural gas
infrastructure, access to hydrogen infrastructure, and refusal of access and connection.
Chapter 5 – Rules applicable to transmission, storage and system operators of natural
gas
This chapter elaborates on tasks of transmission, storage and LNG system operators,
confidentiality and decision-making powers.
Chapter 6 – Distribution system operators of natural gas
This chapter sets the designation of distribution system operators, their tasks, the decision-
making powers regarding the connection of the new production facilities for renewable and
low-carbon gases to the distribution system, the unbundling of distribution system operators,
the confidentiality obligations of distribution system operators, provisions on closed
distribution systems, and combined operator.
Chapter 7 – Rules applicable to the dedicated hydrogen networks
This chapter provides in particular tasks of hydrogen network, storage and terminal operators,
provision on existing hydrogen networks, geographically confined hydrogen networks,
interconnectors with third countries, and confidentiality for operators.
Chapter 8 – Integrated network planning
This chapter elaborates on network development and powers to make investment decisions,
on hydrogen network development reporting, as well as on financing cross-border hydrogen
infrastructure.
Chapter 9 – Unbundling of transmission system operators
EN 14 EN
This chapter is divided into six sections to cover the following: ownership unbundling,
independent system operators, independent transmission operators, the unbundling of
dedicated hydrogen network operators and the designation, the certification of natural gas and
hydrogen system operators, and unbundling and transparency of accounts.
Chapter 10 – Regulatory authorities
This chapter focuses on the designation and independence of regulatory authorities, on
general objectives of the regulatory authority, on their duties and powers, on the regulatory
regime for cross-border issues, on compliance with the network codes and guidelines, and on
record keeping.
Chapter 11 – Final provisions
The last chapter focuses on final provisions and includes articles notably on safeguard
measures, level playing field, technical agreements, derogations, empowerment procedure, the
exercise of delegation, committee procedure, reporting, repeal, transposition, entry into force,
Addressees.
Annex 1 is about the minimum requirements for billing and billing information.
Annex 2 deals with smart metering in natural gas.
Annex 3 contains a correlation table.
The proposed revised regulation consists of five chapters comprising 69 articles.
Chapter 1 – Subject matter, scope and definitions
This chapter sets out the subject matter and scope of the rules regarding the objectives of the
Energy Union, climate and energy framework as well as consumers. It also defines the main
terms used in the proposed regulation.
Chapter 2 – General rules for the organisation of the markets and infrastructure access
This chapter lays down the general principles as well as the separation of regulated asset
bases, third party access services, market assessment for renewable and low carbon gases,
principles of capacity-allocation mechanisms and congestion-management procedure, trading
of capacity rights, balancing rules and imbalance charges, certification, and cooperation of
transmission system operators.
Chapter 3 – Network access
This chapter elaborates on tariffs for access to networks, and discounts.
Chapter 4 – Transmission, storage, LNG, and hydrogen terminal system operation
This chapter sets out provisions on firm capacity for renewable and low-carbon gases, cross
border coordination on gas quality, hydrogen blends, the European network of transmission
system operators for gas, monitoring by ACER, regulatory authorities, consultations, costs,
regional cooperation, TYNDP, transparency requirements, and record-keeping.
Chapter 5 – Distribution system operation
This chapter lays down the rules on firm capacity for renewable and low carbon gases,
cooperation between DSOs and TSOs, transparency requirement, the European entity for
distribution system operators. It includes procedures and tasks.
Chapter 6 – Access to dedicated hydrogen networks
EN 15 EN
This chapter focuses on cross-border coordination on hydrogen quality, the European
Network of Network Operators for Hydrogen, its tasks, TYNDP for hydrogen, costs, and
consultation, the monitoring by ACER, regional cooperation, and transparency requirements.
Chapter 7 – Network codes and guidelines
This chapter sets out provisions for the adoption of network codes and guidelines, the
establishment of network codes, amendments of network codes and guidelines, the right of
Member States to provide for more detailed measures, provision of information and
confidentiality, and penalties. All three rules are adapted to hydrogen.
Chapter 8 – Final provisions
This chapter focuses on final provisions and includes articles notably on new natural gas and
hydrogen infrastructure, committee procedure, exemptions, derogations, the exercise of
delegation, amendments to regulations, amendment to extend the Regulation on security of
gas supply to RES&LC gases and to include measures on cybersecurity, solidarity and
storage, repeal, and entry into force.
Annex 1 contains guidelines.
Annex 2 contains a correlation table.
EN 16 EN
2009/73/EC (adapted)
2021/0425 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
concerning on common rules for the internal markets in renewable and
natural gases and in hydrogen and repealing Directive 2003/55/EC
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty establishing the European Community on the Functioning of
the European Union , and in particular Article 47(2) and Articles 55 and 95 Article
194(2) thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee 2,
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions 3,
Acting in accordance with the procedure laid down in Article 251 of the Treaty 4 the
ordinary legislative procedure ,
Whereas:
new
(1) Directive 2009/73/EC of the European Parliament and of the Council 5 has been
substantially amended several times 6. Since further amendments are to be made, that
Directive should be recast in the interests of clarity.
2009/72/EC Recital 1 (adapted)
(2) The internal market in natural gas, which has been progressively implemented
throughout the Community Union since 1999, aims to deliver real choice for
2
OJ C 211, 19.8.2008, p. 23.
3
OJ C 172, 5.7.2008, p. 55.
4
Opinion of the European Parliament of 9 July 2008 (not yet published in the Official Journal), Council
Common Position of 9 January 2009 (OJ C 70 E, 24.3.2009, p. 37) and Position of the European
Parliament of 22 April 2009 (not yet published in the Official Journal). Council Decision of 25 June
2009.
5
Directive 2009/73/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 concerning
common rules for the internal market in natural gas and repealing Directive 2003/55/EC (OJ L 211,
14.8.2009, p. 94).
6
See Annex III, Part A.
EN 17 EN
all consumers of the European Union, be they citizens or businesses, new business
opportunities and more cross-border trade, so as to achieve efficiency gains,
competitive prices, and higher standards of service, and to contribute to security of
supply and sustainability.
2009/73/EC Recital 2
(adapted)
new
(3) Directive 2003/55/EC of the European Parliament and of the Council of 26 June 2003
concerning common rules for the internal market in natural gas 7 and Directive
2009/73/EC of the European Parliament and of the Council havehas made a
significant contribution towards the creation of such an internal market in natural gas.
new
(4) As part of the Package “Clean Energy for all Europeans” proposed by the Commission
on 30 November 2016, Regulation (EU) 2019/943 8 and Directive (EU) 2019/944 9
brought about a further step in the development of the internal market for electricity
with citizens at its core and contributing to the Union’s objectives of transition to a
clean energy system and reducing greenhouse gas emissions. The internal market in
natural gas should be built on those same principles and, in particular, ensure an equal
level of consumer protection.
(5) The Union has aims to cut greenhouse gas emissions. It has therefore adopted a set of
initiatives to reach that goal, including the energy system integration strategy and the
hydrogen strategy published by the Commission in July 2020, which set out how to
update the energy markets, including the decarbonisation of gas markets as well as
Regulation (EU) 2018/1999 and Regulation (EU) 2021/1119. This Directive should
contribute to achieving these goals, ensuring security of supply and a well-functioning
internal market for gases, including for hydrogen.
(6) This Directive aims to facilitate the penetration of renewable and low-carbon gases
into the energy system enabling a shift from fossil gas and to allow these new gases to
play an important role towards achieving the EU’s 2030 climate objectives and climate
neutrality in 2050. The Directive aims also to set up a regulatory framework which
enables and incentivises all market participants to take the transitional role of fossil
gas into account while planning their activities to avoid lock-in effects and ensure
gradual and timely phase-out of fossil gas notably in all relevant industrial sectors and
for heating purposes.
(7) The EU hydrogen strategy recognises that, as EU Member States have different
potential for the production of renewable hydrogen, an open and competitive EU
market with unhindered cross-border trade has important benefits for competition,
7
OJ L 176, 15.7.2003, p. 57.
8
Regulation (EU) 2019/943 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on the internal
market for electricity (OJ L 158, 14.6.2019, p. 54).
9
Directive (EU) 2019/944 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on common
rules for the internal market for electricity and amending Directive 2012/27/EU (OJ L 158, 14.6.2019,
p. 125).
EN 18 EN
affordability, and security of supply. Moreover, it stresses that moving towards a
liquid market with commodity-based hydrogen trading would facilitate entry of new
producers and be beneficial for deeper integration with other energy carriers. It would
create viable price signals for investments and operational decisions. The rules laid
down in this Directive should thus be conducive for hydrogen markets, commodity-
based hydrogen trading and liquid trading hubs to emerge and any undue barriers in
this regard should be eliminated by Member States. Whilst recognising the inherent
differences, existing rules that enabled efficient commercial operations developed for
the electricity and gas markets and trading should be rendered applicable to Union
hydrogen markets to the extent appropriate and within a suitable time frame.
(8) In line with the EU Hydrogen Strategy, renewable hydrogen is expected to be
deployed on a large-scale from 2030 onwards for the purpose of decarbonising certain
sectors, ranging from aviation and shipping to hard-to-decarbonise industrial sectors.
All final customers connected to hydrogen systems will benefit from basic consumer
rights applicable to final customers connected to the natural gas system such as the
right to switch supplier and accurate billing information. In those instances where
customers are connected to the hydrogen network, e.g. industrial customers, they will
benefit from the same consumer protection rights applicable to natural gas customers.
However, consumer provisions designed to encourage household participation on the
market such as price comparison tools, active customers and citizen energy
communities do not apply to the hydrogen system.
(9) In line with the EU Hydrogen Strategy, the priority for the EU is to develop renewable
hydrogen produced using mainly wind and solar energy. Renewable hydrogen is the
most compatible option with the EU’s climate neutrality and zero pollution goal in the
long term and the most coherent with an integrated energy system. However, low-
carbon fuels (LCFs) such as low-carbon hydrogen (LCH) may play a role in the
energy transition, particularly in the short and medium term to rapidly reduce
emissions of existing fuels, and support the uptake of renewable fuels such as
renewable hydrogen. In order to support the transition, it is necessary to establish a
threshold for greenhouse gas emission reductions for low-carbon hydrogen and
synthetic gaseous fuels. Such threshold should become more stringent for hydrogen
produced in installations starting operations from 1 January 2031 to take into account
technological developments and better stimulate the dynamic progress towards the
reduction of greenhouse gas emissions from hydrogen production. The EU Energy
System Integration strategy highlighted the need to deploy an EU–wide certification
system to also cover low-carbon fuels with the aim to enable Member States to
compare them with other decarbonisation options and consider them in their energy
mix as a viable solution. In order to ensure that LCF have the same decarbonisation
impact as compared to other renewable alternatives it is important that they are
certified by applying a similar methodological approach based on a life cycle
assessment of their total greenhouse gas (‘GHG’) emissions. This would allow
deploying a comprehensive EU-wide certification system, covering the whole Union
energy mix. Taking into consideration that LCF and LCH are not renewable fuels,
their terminology and certification could not be included in the proposal for the
revision of Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the
Council 10. Therefore, their inclusion in this Directive fills in this gap.
10
Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the
promotion of the use of energy from renewable sources (OJ L 328, 21.12.2018, p. 82).
EN 19 EN
2009/73/EC Recital 3
(10) The freedoms which the Treaty guarantees the citizens of the Union — inter alia, the
free movement of goods, the freedom of establishment and the freedom to provide
services — are achievable only in a fully open market, which enables all consumers
freely to choose their suppliers and all suppliers freely to deliver to their customers.
2009/73/EC Recital 4
(4) However, at present, there are obstacles to the sale of gas on equal terms and without
discrimination or disadvantages in the Community. In particular, non-discriminatory
network access and an equally effective level of regulatory supervision in each
Member State do not yet exist.
2009/73/EC Recital 5
(5) The Communication of the Commission of 10 January 2007 entitled ‘An Energy
Policy for Europe’ highlighted the importance of completing the internal market in
natural gas and of creating a level playing field for all natural gas undertakings
established in the Community. The Communications of the Commission of 10 January
2007 entitled ‘Prospects for the internal gas and electricity market’ and ‘Inquiry
pursuant to Article 17 of Regulation (EC) No 1/2003 into the European gas and
electricity sectors (Final Report)’ showed that the present rules and measures do not
provide the necessary framework for achieving the objective of a well-functioning
internal market.
2009/73/EC recital 48 (adapted)
new
(11) Consumer interests should be at the heart of this Directive and quality of service
should be a central responsibility of natural gas undertakings. Existing rights of
consumers and rights for access to essential services, including energy, and
safeguarding against energy poverty, as stated in the European Pillar of Social Rights
communication need to be strengthened and guaranteed, and should include greater
transparency. Consumer protection should ensure that all consumers in the wider remit
of the Community Union benefit from a competitive gas market.
Consumer rights should be enforced by Member States or, where a Member State has
so provided, the regulatory authorities.
new
(12) The European Pillar of Social Rights places energy among the essential services
everyone shall have access to and calls for support measures for those in need
(principle 20). UN Sustainable Development Goal number 7 (SDG7) also calls for
ensuring access to affordable, reliable, sustainable and modern energy for all.
EN 20 EN
2009/73/EC recital 47
(adapted)
(13) The Ppublic service requirements and the common minimum standards that follow
from them need to be further strengthened to make sure that all consumers, especially
vulnerable ones, can benefit from competition and fair prices. The public service
requirements should be defined at national level, taking into account national
circumstances; Community Union law should, however, be respected by the
Member States. The citizens of the Union and, where Member States deem it to be
appropriate, small enterprises, should be able to enjoy public service obligations, in
particular with regard to security of supply and reasonable tariffs.
new
(14) Member States should have a wide discretion to impose public service obligations on
gas undertakings in pursuing objectives of general economic interest. However, public
service obligations in the form of price setting for the supply of natural gas constitute a
fundamentally distortive measure that often leads to the accumulation of tariff deficits,
the limitation of consumer choice, poorer incentives for energy saving and energy
efficiency investments, lower standards of service, lower levels of consumer
engagement and satisfaction, and the restriction of competition, as well as to there
being fewer innovative products and services on the market. Consequently, Member
States should apply other policy tools, in particular targeted social policy measures, to
safeguard the affordability of natural gas supply to their citizens. Public interventions
in price setting for the supply of natural gas should be carried out only as public
service obligations and should be subject to specific conditions. A fully liberalised,
well-functioning retail natural gas market would stimulate price and non-price
competition among existing suppliers and provide incentives to new market entrants,
thereby improving consumer choice and satisfaction.
(15) Public service obligations in the form of price setting for the supply of natural gas
should be used without overriding the principle of open markets in clearly defined
circumstances and beneficiaries and should be limited in duration. In order to mitigate
the distortive effects of public service obligations in price setting for the supply of
natural gas, Member States applying such interventions should put in place additional
measures, including measures to prevent distortions of price setting in the wholesale
market. Member States should ensure that all beneficiaries of regulated prices are able
to benefit fully from the offers available on the competitive market when they choose
to do so. To that end, they should be directly and regularly informed of the offers and
savings available on the competitive market, and should be provided with assistance to
respond to and benefit from market-based offers.
(16) Public interventions in price setting for the supply of natural gas should not lead to
direct cross-subsidisation between different categories of customer. According to that
principle, price systems must not explicitly make certain categories of customer bear
the cost of price interventions that affect other categories of customer.
EN 21 EN
2009/73/EC recital 49 (adapted)
new
(17) Clear and comprehensible information should be made available to consumers
concerning their rights in relation to the energy sector. The Commission should
establish has established , after consulting relevant stakeholders including
Member States, national regulatory authorities, consumer organisations and natural
gas undertakings, an accessible, user-friendly energy consumer checklist providing
consumers with practical information about their rights. That energy consumer
checklist should be maintained to date, provided to all consumers and should be
made publicly available.
new
(18) Member States should take into account the fact that the successful transition requires
enhanced investment in education and skills for workers in the gas industry, including
in relation to infrastructure development. Such mention would be in line with the
proposal for a revision of EED (2021/0203 (COD).
(19) Market rules should protect and empower customers to make low carbon choices, in
order for new renewable and low carbon gases to be fully embedded in the energy
transition.
(20) Natural gas still plays a key role in energy supply, as household energy consumption
from natural gas is still higher than from electricity. Although electrification is a key
element of the green transition, in the future there will still be household natural gas
consumption including increasing volumes of renewable gas.
(21) As the natural gas sector, including the natural gas retail market was not part of the
Clean Energy for all Europeans Package, the related provisions on consumer
engagement and protection have not been adapted to the needs of the energy transition,
which corresponds instead to the situation of over a decade ago when the Third Energy
Package was adopted.
(22) The natural gas market witnesses poor customer satisfaction and engagement as well
as slow uptake of new renewable and low-carbon gases, which all reflect limited
competition in many Member States. Unlike falling prices in wholesale markets,
natural gas prices for household customers rose in the last decade resulting in
household consumers paying two or three times more for their natural gas
consumption than industrial customers.
(23) As in the electricity sector, market flexibilities and an adequate Union consumer
rights’ legal framework in the natural gas sector are essential to ensure that consumers
can participate in the energy transition and benefit from affordable prices, good
standards of service, and effective choice of offers mirroring technological
developments.
(24) The switch from fossil gas to renewable alternatives will concretise if energy from
renewable sources becomes an attractive, non-discriminatory choice for consumers
based on truly transparent information where the transition costs are fairly distributed
among different groups of consumers and market players.
EN 22 EN
(25) To address the current gaps in the retail gas market, it is necessary to tackle the
existing competition and technical barriers to the emergence of new services, better
levels of service, and lower consumer prices, whilst ensuring the protection of energy
poor and vulnerable consumers.
(26) In order to ensure a high level of consumer protection and empowerment consistently
across energy sectors, the legislative framework in the decarbonised gas market
legislation should reflect the electricity market customer protection and where relevant
its empowerment provisions.
(27) To be coherent and effective, this mirroring approach should be encompass all
consumer protection and empowerment provisions, whenever feasible and adaptable to
the gas market. This should go from basic contractual rights to rules for billing
information, switching energy provider, having at disposal reliable comparison tools,
protecting vulnerable and energy poor consumers, ensuring adequate data protection
for smart meters and data management, and efficient alternative dispute resolution
rules.
(28) In pursuing the consistency of provisions across sectors, burdens for national
administrations and businesses should be limited and proportionate by also building on
the experience with the Clean Energy for All Europeans Package.
(29) The modernisation of the gas sector is expected to lead to substantial economic
benefits in terms of both improved retail competition and its social and distributional
benefits and customer empowerment, including strengthened contractual rights and
better available information on consumption and energy sources leading to greener
choices. Energy communities-of-interest should contribute to the uptake of renewable
gas.
(30) Switching is an important indicator of consumer engagement as well as in important
tool to boost competition on the natural gas market. Switching rates remain
inconsistent among Member States and consumers are discouraged from switching by
exit and termination fees. Although removing such fees might limit consumer choice
by eliminating products based on rewarding consumer loyalty, restricting their use
further should improve consumer welfare, consumer engagement and competition in
the market.
(31) Shorter switching times are likely to encourage customers to search for better energy
deals and switch supplier. With the increased deployment of information technology,
by the year 2026, the technical switching process of registering a new supplier in a
metering point at the market operator should typically be possible to complete within
24 hours on any working day. Ensuring that it is possible by that date for the technical
process of switching to take place within 24 hours would minimise switching times,
helping to increase consumer engagement and retail competition.
(32) Several factors impede consumers from accessing, understanding and acting upon the
various sources of market information available to them. It follows that the
comparability of offers should be improved and barriers to switching should be
minimised to the greatest practicable extent without unduly limiting consumer choice.
(33) Independent comparison tools, including websites, are an effective means for smaller
customers to assess the merits of the different energy offers that are available on the
market. They should aim to include the broadest possible range of available offers, and
to cover the market as completely as is feasible so as to give the customer a
representative overview. It is crucial that smaller customers have access to at least one
EN 23 EN
comparison tool and that the information given on such tools be trustworthy, impartial
and transparent. To that end, Member States could provide for a comparison tool that
is operated by a national authority or a private company.
(34) Final customers should also be able to consume, to store and to sell self-generated
renewable gas and participate in all natural gas markets by providing ancillary services
to the system, for instance through energy storage. Member States should be able to
have different provisions in their national law with respect to taxes and levies for
individual and jointly-acting active customers.
(35) Recognising the role they can play in decarbonizing the energy system, certain
categories of citizen energy initiatives should be recognised in the natural gas market
at the Union level as ‘citizen energy communities’. These communities should
facilitate the use of renewable gas in the natural gas system. In order to provide them
with an enabling framework, fair treatment, a level playing field and a well-defined
catalogue of rights and obligations should be laid down which generally reflects the
membership structure, governance requirements and purpose of citizen energy
communities in Directive (EU) 2019/944.
(36) The provisions on citizen energy communities do not preclude the existence of other
citizen initiatives such as Renewable Energy Communities in Directive (EU)
2018/2001 or those stemming from private law agreements. Membership of citizen
energy communities should be open to all categories of entities. However, the
decision-making powers within a citizen energy community should be limited to those
members or shareholders that are not engaged in large-scale commercial activity and
for which the energy sector does not constitute a primary area of economic activity.
This means that citizen energy communities and individual members or shareholders
need to be financially and economically independent from entities engaged in such
activities, notwithstanding the possibility for citizen energy communities to delegate
the management of the installations required for their activities, including installation,
operation, data handling and maintenance.
(37) Bills and billing information are an important means to inform and empower final
customers. Energy bills remain the most common consumer concern and source of
consumer complaints, a factor that contributes to the persistently low levels of
consumer satisfaction and engagement in the gas sector. Provisions for billing
information in the gas sector also lag behind rights granted to consumers in the
electricity sector. It is therefore necessary to align them and to set minimum
requirements for bills and billing information in the gas sector, so that consumers have
access to transparent, easy to understand information. Bills should convey information
to the final consumers on their consumption and costs, thus facilitating comparison
between offers and switching supplier, as well as information on their consumer rights
(such as on alternative dispute resolution). In addition, bills should be a tool to actively
engage consumers in the market, so that consumers can manage their consumption
patterns and make greener choices.
(38) The regular provision of accurate billing information based on actual gas consumption,
facilitated by smart metering, is important to help customers to control their gas
consumption and costs. Nevertheless, customers, in particular household customers,
should have access to flexible arrangements for the actual payment of their bills.
EN 24 EN
2009/73/EC recital 47 (adapted)
new
(39) A key aspect in supplying customers is access to objective and transparent
consumption data. Thus, consumers should have access to their consumption data and
associated prices and services costs so that they can invite competitors to make an
offer based on those data that information . Consumers should also have the
right to be properly informed about their energy consumption. Prepayments should
not place a disproportionate disadvantage on their users, while reflect the likely
consumption of natural gas and different payment systems should be non-
discriminatory. Information on energy costs provided to consumers frequently enough
will should create incentives for energy savings because it will give customers
direct feedback on the effects of investment in energy efficiency and change of
behaviour.
2009/73/EC recital 52 (adapted)
new
(40) When deciding at national level on the deployment of natural gas smart metering
systems, Iit should be possible to base such decision the introduction of
intelligent metering systems on an economic assessment. That economic
assessment should take into account the long-term benefits of the deployment of smart
metering systems to consumers and the whole value chain. Should that assessment
conclude that the introduction of such metering systems is economically reasonable
and cost-effective only for consumers with a certain amount of natural gas
consumption, Member States should be able to take this into account when
implementing intelligent metering systems proceeding with deployment .
However, such assessments should be reviewed regularly in response to significant
changes in the underlying assumptions, or at least every four years, given the fast pace
of technological developments.
new
(41) In order to assist final customers’ active participation in the market, the smart metering
systems to be deployed should have due regard to the use of relevant available
standards, including those enabling interoperability on the level of the data model and
the application layer, to best practices and the importance of the development of data
exchange, to future and innovative energy services. Moreover, the smart metering
systems that are deployed should not represent a barrier to switching supplier in the
case of natural gas consumers, and should be equipped with fit-for-purpose
functionalities that allow final customers to have timely access to their consumption
data, to modulate their energy behaviour, be rewarded for it, and obtain savings in
their bills.
(42) Member States that do not systematically deploy smart metering in the natural gas
system should allow consumers to benefit from the installation of a smart meter, upon
request and under fair and reasonable conditions, and should provide them with all the
relevant information.
EN 25 EN
(43) Currently, different models for the management of data have been developed or are
under development in Member States following deployment of smart metering
systems. Independently of the data management model it is important that Member
States put in place transparent rules that data can be accessed under non-
discriminatory conditions and ensure the highest level of cybersecurity and data
protection as well as the impartiality of the entities which process data.
2009/73/EC recital 51 (adapted)
(44) Greater consumer protection is guaranteed by the availability of effective means of
dispute settlement for all consumers. Member States should introduce provide
for speedy and effective complaint handling procedures.
2009/73/EC recital 50 (adapted)
(50) Energy poverty is a growing problem in the Community. Member States which are
affected and which have not yet done so should, therefore, develop national action
plans or other appropriate frameworks to tackle energy poverty, aiming at decreasing
the number of people suffering such situation. In any event, Member States should
ensure the necessary energy supply for vulnerable customers. In doing so, an
integrated approach, such as in the framework of social policy, could be used and
measures could include social policies or energy efficiency improvements for housing.
At the very least, this Directive should allow national policies in favour of vulnerable
customers.
new
(45) Member States should take appropriate measures, such as providing benefits by means
of their social security systems, to ensure the necessary supply to vulnerable
customers, or providing for support for energy efficiency improvements, to address
energy poverty where identified pursuant to Article 3(3), point (d) of Regulation (EU)
2018/1999 of the European Parliament and of the Council 11, including in the broader
context of poverty. Such measures could differ according to the particular
circumstances in the Member States in question and could include social or energy
policy measures relating to the payment of gas bills, to investment in the energy
efficiency of residential buildings, or to consumer protection such as disconnection
safeguards.
11
Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the
Governance of the Energy Union and Climate Action, amending Regulations (EC) No 663/2009 and
(EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council, Directives 94/22/EC, 98/70/EC,
2009/31/EC, 2009/73/EC, 2010/31/EU, 2012/27/EU and 2013/30/EU of the European Parliament and
of the Council, Council Directives 2009/119/EC and (EU) 2015/652 and repealing Regulation (EU) No
525/2013 of the European Parliament and of the Council (OJ L 328, 21.12.2018, p. 1).
EN 26 EN
(46) Pursuant to Regulation (EU) 2018/1999 and Directive (EU) 2019/944 of the European
Parliament and of the Council 12, the Commission provided indicative guidance 13 on
appropriate indicators for measuring energy poverty and defining a ‘significant
number of households in energy poverty’.
(47) The simplification and streamlining of administrative permit granting processes and
clear time limits for decisions to be taken by the authorities competent for issuing an
authorisation should ensure that the deployment of hydrogen production facilities and
hydrogen system infrastructure can occur at an adequate pace. Member States should
be requested to report on progress made. Grandfathering of authorisations (such as
licences, permissions, concessions or approvals), granted under national law for the
construction and operation of existing natural gas pipelines and other network assets,
is needed once the transported gaseous energy carrier in a gas pipeline changes from
natural gas to (pure) hydrogen. This should prevent undue delay in repurposing
existing natural gas pipelines and other networks assets for hydrogen transport. It
should be avoided that conditions for granting authorisations for hydrogen system
infrastructure are materially different unless sufficiently justified. Technical safety
considerations might justify a differentiated approach in grandfathering existing or
issuing new authorisations. The provisions on authorisation procedures should apply
without prejudice to international and Union law, including provisions to protect the
environment and human health. Where duly justified on the grounds of extraordinary
circumstances, it should be possible to extend the time limits for authorisation
procedures by up to one year.
(48) Providing guidance to applicants throughout their administrative permit application
and granting processes by means of an administrative contact point is intended to
reduce complexity for project developers and increase efficiency and transparency.
The availability for applicants to submit relevant documents in digital form and the
availability of a manual of procedures for applicants could contribute to efficiency.
Member States should ensure that the authorities implementing authorisation
procedures are actively involved in the tackling of remaining barriers, including non-
financial ones such as insufficient knowledge, digital and human resources that hinder
their processing of a growing number of authorisation procedures.
2009/73/EC Recital 6
(49) Without effective separation of networks from activities of production and supply
(effective unbundling), there is a risk of discrimination not only in the operation of the
network but also in the incentives for vertically integrated undertakings to invest
adequately in their networks.
2009/73/EC Recital 7
(50) The rules on legal and functional unbundling as provided for in Directive 2003/55/EC
have not, however, led to effective unbundling of the transmission system operators.
12
Directive (EU) 2019/944 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on common
rules for the internal market for electricity and amending Directive 2012/27/EU (OJ L 158, 14.6.2019,
p. 125).
13
Commission Recommendation of 14.10.2020 on energy poverty, C(2020) 9600 final
EN 27 EN
At its meeting on 8 and 9 March 2007, the European Council therefore invited the
Commission to develop legislative proposals for the ‘effective separation of supply
and production activities from network operations’.
2009/73/EC Recital 8 (adapted)
(51) Only the removal of the incentive for vertically integrated undertakings to discriminate
against competitors as regards network access and investment can ensure effective
unbundling. Ownership unbundling, which implies the appointment of the network
owner as the system operator and its independence from any supply and production
interests, is clearly an effective and stable way to solve the inherent conflict of
interests and to ensure security of supply. For that reason, the European Parliament, in
its resolution of 10 July 2007 on prospects for the internal gas and electricity market 14
referred to ownership unbundling at transmission level as the most effective tool by
which to promote investments in infrastructure in a non-discriminatory way, fair
access to the network for new entrants and transparency in the market. Under
ownership unbundling, Member States should therefore be required to ensure that the
same person or persons are not entitled to exercise control over a production or supply
undertaking and, at the same time, exercise control or any right over a transmission
system operator or transmission system. Conversely, control over a transmission
system or transmission system operator should preclude the possibility of exercising
control or any right over a production or supply undertaking. Within those limits, a
production or supply undertaking should be able to have a minority shareholding in a
transmission system operator or transmission system.
2009/73/EC Recital 9
(52) Any system for unbundling should be effective in removing any conflict of interests
between producers, suppliers and transmission system operators, in order to create
incentives for the necessary investments and guarantee the access of new market
entrants under a transparent and efficient regulatory regime and should not create an
overly onerous regulatory regime for national regulatory authorities.
2009/73/EC Recital 10
(53) The definition of the term ‘control’ is taken from Council Regulation (EC)
No 139/2004 of 20 January 2004 on the control of concentrations between
undertakings (the EC Merger Regulation) 15.
2009/73/EC Recital 11
(54) Since ownership unbundling requires, in some instances, the restructuring of
undertakings, Member States that decide to implement ownership unbundling should
be granted additional time to apply the relevant provisions. In view of the vertical
14
OJ C 175 E, 10.7.2008, p. 206.
15
OJ L 24, 29.1.2004, p. 1.
EN 28 EN
links between the electricity and gas sectors, the unbundling provisions should apply
across the two sectors.
new
(55) In contrast, with regard to the hydrogen sector, the emergence of vertically integrated
undertakings could be avoided in the first place by setting clear up-front rules. This is
preferable over costly ex-post unbundling requirements that would take time to
implement.
2009/73/EC Recital 12
(56) Under ownership unbundling, to ensure full independence of network operation from
supply and production interests and to prevent exchanges of any confidential
information, the same person should not be a member of the managing boards of both
a transmission system operator or a transmission system and an undertaking
performing any of the functions of production or supply. For the same reason, the
same person should not be entitled to appoint members of the managing boards of a
transmission system operator or a transmission system and to exercise control or any
right over a production or supply undertaking.
2009/73/EC Recital 13
(57) The setting up of a system operator or a transmission operator that is independent from
supply and production interests should enable a vertically integrated undertaking to
maintain its ownership of network assets whilst ensuring an effective separation of
interests, provided that such independent system operator or such independent
transmission operator performs all the functions of a system operator and detailed
regulation and extensive regulatory control mechanisms are put in place.
2009/73/EC Recital 14
(adapted)
(58) Where, on 3 September 2009, an undertaking owning a transmission system
is was part of a vertically integrated undertaking, Member States should
therefore be given a choice between ownership unbundling and setting up a system
operator or transmission operator which is independent from supply and production
interests.
2009/73/EC Recital 15
(adapted)
(59) To fully preserve fully the interests of the shareholders of vertically integrated
undertakings, Member States should have the choice of implementing ownership
unbundling either by direct divestiture or by splitting the shares of the integrated
EN 29 EN
undertaking into shares of the network undertaking and shares of the remaining supply
and production undertaking, provided that the requirements resulting from ownership
unbundling are complied with.
2009/73/EC Recital 16
(adapted)
(60) The full effectiveness of the independent system operator or independent transmission
operator solutions should be ensured by way of specific additional rules. The rules on
the independent transmission operator provide an appropriate regulatory framework to
guarantee fair competition, sufficient investment, access for new market entrants and
the integration of gas markets. Effective unbundling through the independent
transmission operator provisions should be based on a pillar of organisational
measures and measures relating to the governance of transmission system operators
and on a pillar of measures relating to investment, connecting new production
capacities to the network and market integration through regional cooperation. The
independence of the transmission operator should also, inter alia, be ensured through
certain ‘cooling-off’ periods during which no management or other relevant activity
giving access to the same information as could have been obtained in a managerial
position is exercised in the vertically integrated undertaking. The independent
transmission operator model of effective unbundling is in line with the requirements
laid down by the European Council at its meeting on 8 and 9 March 2007.
2009/73/EC Recital 17
new
(61) In order to develop competition in the internal market in gas, large non-household
customers , engaged in large-scale commercial activities, should be able to
choose their suppliers and enter into contracts with several suppliers to secure their gas
requirements. Such customers should be protected against exclusivity clauses, the
effect of which is to exclude competing or complementary offers.
2009/73/EC recital 18 (adapted)
(62) A Member State should have has the right to opt for full ownership unbundling
in its territory. Where a Member State has exercised that right, an undertaking
should not have the right to set up an independent system operator or an
independent transmission operator. Furthermore, an undertaking performing any of the
functions of production or supply cannot should not directly or indirectly
exercise control or any right over a transmission system operator from a Member State
that has opted for full ownership unbundling.
2009/73/EC recital 19 (adapted)
(63) Under this Directive dDifferent types of market organisation will exist in the internal
market in natural gas. The measures that Member States could take in order to ensure a
EN 30 EN
level playing field should be based on overriding requirements of general interest. The
Commission should be consulted on the compatibility of the measures with the Treaty
TFEU and Community Union law.
2009/73/EC recital 20
(64) The implementation of effective unbundling should respect the principle of non-
discrimination between the public and private sectors. To that end, the same person
should not be able to exercise control or any right, in violation of the rules of
ownership unbundling or the independent system operator option, solely or jointly,
over the composition, voting or decision of the bodies of both the transmission system
operators or the transmission systems and the production or supply undertakings. With
regard to ownership unbundling and the independent system operator solution,
provided that the Member State in question is able to demonstrate that the requirement
is complied with, two separate public bodies should be able to control production and
supply activities on the one hand and transmission activities on the other.
2009/73/EC recital 21(adapted)
(adapted)
(65) Fully effective separation of network activities from supply and production activities
should apply throughout the Community Union to both Community
Union and non-Community non-Union undertakings. To ensure that
network activities and supply and production activities throughout the Community
Union remain independent from each other, regulatory authorities should be
empowered to refuse certification to transmission system operators that do not comply
with the unbundling rules. To ensure the consistent application of those rules across
the Community Union , the regulatory authorities should take utmost account of
the Commission’s opinion when the former take decisions on certification. To ensure,
in addition, respect for the international obligations of the Community Union
and solidarity and energy security within the Community Union , the
Commission should have the right to give an opinion on certification in relation to a
transmission system owner or a transmission system operator which is controlled by a
person or persons from a third country or third countries.
new
(66) Pipeline networks for hydrogen should constitute an important means of efficient and
sustainable transport for hydrogen, both onshore and offshore. As a result of the high
capital expenditure required for their construction, hydrogen pipeline networks could
constitute natural monopolies. Experience with the regulation of natural gas markets
has shown the importance of ensuring open and non-discriminatory access to pipeline
networks with a view to safeguarding competition on commodity markets. Therefore,
well-established principles of network operation, such as third-party access, should be
applicable to onshore and offshore hydrogen networks in the Union.
(67) The operation of hydrogen networks should be separated from activities of energy
production and supply in order to avoid the risk of conflicts of interest on behalf of the
EN 31 EN
network operators. The structural separation of ownership of hydrogen networks and
participations in energy production and supply guarantees the absence of such
conflicts of interest. Member States should be able to rely on the alternative
unbundling model of “integrated hydrogen network operator” until 2030 to provide a
transitional period for existing vertically integrated hydrogen networks. Member
States should also be able to allow the use of the “independent hydrogen network
operator” model to allow vertically integrated owners of hydrogen networks to retain
ownership of their networks while ensuring the non-discriminatory operation of such
networks after 2030.
(68) Whereas the joint operation of hydrogen networks and gas or electricity grids can
create synergies and should thus be allowed, activities of hydrogen network operation
should be organised in a separate legal entity in order to ensure transparency regarding
financing and the use of access tariffs.
(69) The operation of hydrogen networks should be separated from the activities of energy
production and supply in order to avoid the risk of conflicts of interest on behalf of the
network operators. The structural separation of ownership of hydrogen networks and
participation in energy production and supplies should guarantee the absence of such
conflicts of interest. Member States should be able to rely on the alternative
unbundling model of integrated hydrogen network operator until 2030 to provide a
transitional period for existing vertically integrated hydrogen networks. Member
States should also be able to offer the use of an independent hydrogen network
operator to allow vertically integrated owners of hydrogen networks to retain
ownership of their networks while ensuring the non-discriminatory operation of such
networks after 2030.
(70) In order to ensure transparency with regard to the costs and financing of regulated
activities, activities of hydrogen network operation should be separated from other
network operation activities for other energy carriers at least in relation to the legal
form and accounts of network operators.
(71) Hydrogen networks should be subject to third-party access in order to ensure
competition and a level playing field in the market for hydrogen supply. Regulated
third-party access on the basis of regulated access tariffs should be the default rule in
the long-term. In order to ensure the necessary flexibility for operators and to reduce
administrative costs during the ramp-up phase of the hydrogen market, Member States
should have the option to allow the use of negotiated third-party access until 2030.
(72) The availability of large-scale underground hydrogen storage facilities is limited and
distributed unevenly across Member States. In view of the potentially beneficial role
for the functioning of hydrogen transport and markets, the access to such large-scale
underground storages should be subject to regulated third party access in order to
ensure a level playing field for market participants.
(73) Terminals for the conversion of liquid hydrogen or liquid ammonia into gaseous
hydrogen constitute a means of hydrogen import, but they compete with other means
of hydrogen transport. While third-party access to such terminals should be ensured,
Member States should have the choice of imposing a system of negotiated third-party
access with a view to reducing administrative costs for operators and regulatory
authorities.
(74) Existing vertically integrated hydrogen networks should be integrated into the
regulatory framework following a transition period.
EN 32 EN
(75) Localised hydrogen clusters should be an important building block of the European
hydrogen economy. Such clusters could benefit from simplified regulatory
requirements during the ramp-up phase of the hydrogen market.
(76) Pipeline interconnectors with third countries can serve as a means of transport for
imports or exports of hydrogen. The operating rules for such hydrogen interconnectors
with third countries and rules on the certification of renewable and low-carbon
hydrogen, should be enshrined in an intergovernmental agreement to ensure a coherent
regulatory framework and its consistent application for the entire infrastructure.
(77) To ensure the efficient operation of the European hydrogen networks, hydrogen
network operators should be responsible for the operation, maintenance and
development of the hydrogen transport network in close cooperation with other
hydrogen network operators as well as with other system operators to which their
networks are or can be connected with, including to facilitate energy system
integration.
(78) Hydrogen network operators should be tasked with building sufficient cross-border
capacity for the transportation of hydrogen accommodating all economically
reasonable and technically feasible demands for such capacity, thereby enabling
market integration.
(79) In some cases, depending among others on the topography of hydrogen networks and
the population of end-users connected to the hydrogen networks, hydrogen quality
management by hydrogen network operators could become necessary (e.g.
purification). Therefore, regulatory authorities can task hydrogen network operators
with ensuring efficient hydrogen quality management in their networks where
necessary for system management. When undertaking such activities, hydrogen
network operators should comply with applicable hydrogen quality standards.
(80) Where system operators for natural gas or hydrogen network operators refuse requests
for access or connection due to a lack of capacity, should refusals should be duly
substantiated, and operators should be required to enhance their system in order to
enable the requested connections or access where it is economic to do so.
(EU) 2019/692 recital 3
(adapted)
(81) This Directive seeks to address Oobstacles to the completion of the internal market in
natural gas which result from the non-application of Union market rules to gas
transmission lines to and from third countries should also be adressed . The
amendments introduced by this Directive It is necessary are intended to ensure
that the rules applicable to gas transmission lines connecting two or more Member
States are also applicable, within the Union, to gas transmission lines to and from third
countries. This will should establish consistency of the legal framework within
the Union while avoiding distortion of competition in the internal energy market in the
Union and negative impacts on the security of supply. It will should also
enhance transparency and provide legal certainty to market participants, in particular
investors in gas infrastructure and system users, as regards the applicable legal regime.
EN 33 EN
new
(82) Member States and the Contracting Parties to the Treaty establishing the Energy
Community 16 should cooperate closely on all matters concerning the development of
an integrated gas market and its decarbonisation and should take no measures that
endanger the further integration of gas markets or the security of supply of Member
States and Contracting Parties. This could include cooperation on storage capacities
and invitation of experts to relevant regional gas risk groups.
(EU) 2019/692 recital 5
(83) Pipelines connecting a third-country oil or gas production project to a processing plant
or to a final coastal landing terminal within a Member State should be considered to be
upstream pipeline networks. Pipelines connecting an oil or gas production project in a
Member State to a processing plant or to a final coastal landing terminal within a third
country should not be considered to be upstream pipeline networks for the purpose of
this Directive, since such pipelines are unlikely to have a significant impact on the
internal energy market.
(EU) 2019/692 recital 6
(84) Transmission system operators should be free to conclude technical agreements with
transmission system operators or other entities in third countries on issues concerning
the operation and interconnection of transmission systems, provided that the content of
such agreements is compatible with Union law.
(EU) 2019/692 recital 7
(85) Technical agreements regarding the operation of transmission lines between
transmission system operators or other entities should remain in force provided that
they comply with Union law and the relevant decisions of the national regulatory
authority.
(EU) 2019/692 recital 8
(86) When such technical agreements are in place, the conclusion of an international
agreement between a Member State and a third country or of an agreement between
the Union and a third country regarding the operation of the gas transmission line
concerned is not required by this Directive.
16
OJ L 198, 20.7.2006, p. 18.
EN 34 EN
(EU) 2019/692 recital 9
(adapted)
(87) The applicability of Directive 2009/73/EC this Directive to gas transmission
lines to and from third countries remains should be confined to the territory of
the Member States. As regards offshore gas transmission lines, Directive
2009/73/EC this Directive should be applicable in the territorial sea of the
Member State where the first interconnection point with the Member States' network is
located.
(EU) 2019/692 recital 10
(88) It should be possible for existing agreements concluded between a Member State and a
third country on the operation of transmission lines to remain in force, in accordance
with this Directive.
(EU) 2019/692 recital 11
(89) With regard to agreements or parts of agreements with third countries which may
affect common rules of the Union, a coherent and transparent procedure should be
established by which to authorise a Member State, upon its request, to amend, extend,
adapt, renew or conclude an agreement with a third country on the operation of a
transmission line or an upstream pipeline network between the Member State and a
third country. The procedure should not delay the implementation of this Directive,
should be without prejudice to the allocation of competence between the Union and
the Member States, and should apply to existing and new agreements.
(EU) 2019/692 recital 12
(90) Where it is apparent that the subject matter of an agreement falls partly within the
competence of the Union and partly within that of a Member State, it is essential to
ensure close cooperation between that Member State and the Union institutions.
(EU) 2019/692 recital 14
(adapted)
(91) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Directive,
implementing powers should be conferred on the Commission to adopt decisions
authorising or refusing to authorise a Member State to amend, extend, adapt, renew or
conclude an agreement with a third country, implementing powers should be conferred
EN 35 EN
on the Commission. Those powers should be exercised in accordance with Regulation
(EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council 17.
2009/73/EC recital 22 (adapted)
new
(92) The security of energy supply is an essential element of public security and is
therefore inherently connected to the efficient functioning of the internal market in gas
and the integration of the isolated gas markets of Member States. Gas can reach the
citizens of the Union only through the network. Functioning open gas markets and, in
particular, the networks and other assets associated with gas supply are essential for
public security, for the competitiveness of the economy and for the well-being of the
citizens of the Union. Persons from third countries should therefore only be allowed to
control a transmission system or a transmission system operator if they comply with
the requirements of effective separation that apply inside the Community
Union . Without prejudice to the international obligations of the Community
Union , the Community Union considers that the gas transmission
system sector is of high importance to the Community Union and therefore
additional safeguards are necessary regarding the preservation of the security of supply
of energy to the Community Union to avoid any threats to public order and
public security in the Community Union and the welfare of the citizens of the
Union. The security of supply of energy to the Community Union requires, in
particular, an assessment of the independence of network operation, the level of the
Community Union ’s and individual Member States’ dependence on energy
supply from third countries, and the treatment of both domestic and foreign trade and
investment in energy in a particular third country. Security of supply should therefore
be assessed in the light of the factual circumstances of each case as well as the rights
and obligations arising under international law, in particular the international
agreements between the Community Union and the third country concerned.
Where appropriate the Commission should is encouraged to submit
recommendations to negotiate relevant agreements with third countries addressing the
security of supply of energy to the Community Union or to include the
necessary issues in other negotiations with those third countries.
2009/73/EC recital 23
(93) Further measures should be taken in order to ensure transparent and non-
discriminatory tariffs for access to transport. Those tariffs should be applicable to all
users on a non-discriminatory basis. Where a storage facility, linepack or ancillary
service operates in a sufficiently competitive market, access could be allowed on the
basis of transparent and non-discriminatory market-based mechanisms.
17
Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011
laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of
the Commission's exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13).
EN 36 EN
2009/73/EC recital 24 (adapted)
(94) It is necessary to ensure the independence of storage system operators in order to
improve third-party access to storage facilities that are technically and/or economically
necessary for providing efficient access to the system for the supply of customers. It is
therefore appropriate that storage facilities are operated through legally separate
entities that have effective decision-making rights with respect to assets necessary to
maintain, operate and develop storage facilities. It is also necessary to increase
transparency in respect of the storage capacity that is offered to third parties, by
obliging Member States to define and publish a non-discriminatory, clear framework
that determines the appropriate regulatory regime applicable to storage facilities. That
obligation should not require a new decision on access regimes but should improve the
transparency regarding the access regime to storage. Confidentiality requirements for
commercially sensitive information are particularly important where data of a strategic
nature are concerned or where there is only a single user of a storage facility.
2009/73/EC recital 25
(adapted)
(95) Non-discriminatory access to the distribution network determines downstream access
to customers at retail level. The scope for discrimination as regards third party access
and investment, however, is less significant at distribution level than at transmission
level where congestion and the influence of production interests are generally greater
than at distribution level. Moreover, legal and functional unbundling of distribution
system operators was required, pursuant to Directive 2003/55/EC, only from 1 July
2007 and its effects on the internal market in natural gas still need to be evaluated. The
rules on legal and functional unbundling currently in place can lead to effective
unbundling provided they are more clearly defined, properly implemented and closely
monitored. To create lay down a level playing field at retail level, the activities
of distribution system operators should therefore be monitored so that they are
prevented from taking advantage of their vertical integration as regards their
competitive position on the market, in particular in relation to household and small
non-household customers..
2009/73/EC recital 26
(96) Member States should take concrete measures to assist the wider use of biogas and gas
from biomass, the producers of which should be granted non-discriminatory access to
the gas system, provided that such access is compatible with the relevant technical
rules and safety standards on an ongoing basis.
new
(97) Producers of renewable and low-carbon gases are often connected to the distribution
grid. To facilitate their uptake and market integration, it is essential that they obtain
unhindered access to the wholesale market and the relevant virtual trading points.
EN 37 EN
Participation in the wholesale market is determined by the way in which the entry-exit
systems are defined. In several Member States, producers connected to the distribution
grid are not part of the entry-exit system. Therefore, the access of renewable and low-
carbon gases to the wholesale market should be facilitated by providing a definition of
an entry-exit system and ultimately ensuring that production facilities connected to the
distribution system are part of it. In addition, Regulation [the recast Gas regulation as
proposed in COM(2021)xxx] provides that distribution system operators and
transmission system operates are to work together to enable reverse flows from the
distribution to the transmission network or alternative means to facilitate the market
integration of renewable and low carbon gases.
2009/73/EC recital 27
(adapted)
(98) To avoid imposing a disproportionate financial and administrative burden on small
distribution system operators, Member States should be able, where necessary, to
exempt the undertakings concerned from the legal distribution unbundling
requirements.
2009/73/EC recital 28 (adapted)
(99) Where a closed distribution system is used to ensure the optimal efficiency of an
integrated energy supply requiring specific operational standards, or a closed
distribution system is maintained primarily for the use of the owner of the system, it
should be possible to exempt the distribution system operator from obligations which
would constitute an unnecessary administrative burden because of the particular nature
of the relationship between the distribution system operator and the users of the
system. Industrial, commercial or shared services sites such as train station buildings,
airports, hospitals, large camping sites with integrated facilities or chemical industry
sites can could include closed distribution systems because of the specialised
nature of their operations.
(100) With the integration of growing volumes of renewable and low-carbon gases in the
natural gas system, the quality of gases transported and consumed in Europea will
change. To ensure the efficient operation of the natural gas system, transmission
system operators should be responsible for gas quality management in their facilities.
Where the injection of renewable and low-carbon gases takes place at distribution
level and where necessary to manage their impact on gas quality, regulatory authorities
can task distribution system operators with ensuring the efficient gas quality
management in their facilities. When undertaking gas quality management tasks,
transmission and distribution system operators should comply with applicable gas
quality standards.
2009/73/EC recital 29 (new)
(29) Directive 2003/55/EC introduced a requirement for Member States to establish
regulators with specific competences. However, experience shows that the
effectiveness of regulation is frequently hampered through a lack of independence of
EN 38 EN
regulators from government, and insufficient powers and discretion. For that reason, at
its meeting on 8 and 9 March 2007, the European Council invited the Commission to
develop legislative proposals providing for further harmonisation of the powers and
strengthening of the independence of national energy regulators. It should be possible
for those national regulatory authorities to cover both the electricity and the gas
sectors.
2009/73/EC recital 30
(adapted)
(101) Energy regulators need to be able to take decisions in relation to all relevant regulatory
issues if the internal market in natural gas is to function properly, and to be fully
independent from any other public or private interests. This precludes neither judicial
review nor parliamentary supervision in accordance with the constitutional law of the
Member States. In addition, approval of the budget of the regulator by the national
legislator does not constitute an obstacle to budgetary autonomy. The provisions
relating to autonomy in the implementation of the allocated budget of the regulatory
authority should be implemented within the framework defined by national budgetary
law and rules. While contributing to the independence of the national regulatory
authority from any political or economic interest through an appropriate rotation
scheme, it should be possible for Member States to take due account of the availability
of human resources and of the size of the board.
2009/73/EC recital 31
(102) In order to ensure effective market access for all market players, including new
entrants, non-discriminatory and cost-reflective balancing mechanisms are necessary.
This should be achieved through the setting up of transparent market-based
mechanisms for the supply and purchase of gas, needed in the framework of balancing
requirements. National rRegulatory authorities should play an active role to ensure that
balancing pricestariffs are non-discriminatory and cost-reflective. At the same time,
appropriate incentives should be provided to balance the in-put and off-take of gas and
not to endanger the system.
2009/73/EC recital 32
(adapted)
(103) National rRegulatory authorities should be able to fix or approve tariffs, or the
methodologies underlying the calculation of the tariffs, on the basis of a proposal by
the transmission system operator or distribution system operator(s) or liquefied natural
gas (LNG) system operator, or on the basis of a proposal agreed between those
operator(s) and the users of the network. In carrying out those tasks, national
regulatory authorities should ensure that transmission and distribution tariffs are non-
discriminatory and cost-reflective, and should take account of the long-term, marginal,
avoided network costs from demand-side management measures.
EN 39 EN
new
(104) Regulatory authorities should promote, in close cooperation with the Agency for the
Cooperation of Energy Regulators (ACER), established by Regulation (EC)
No 713/2009 of the European Parliament and of the Council 18, an open, competitive,
secure and environmentally sustainable internal market in hydrogen with unhindered
cross-border flows. Regulatory authorities need to be able to take decisions in relation
to all relevant regulatory issues if the internal market in hydrogen is to function
properly.
2009/73/EC recital 33
new
(105) Energy regulators should have the power to issue binding decisions in relation to
natural gas or hydrogen undertakings and to impose effective, proportionate and
dissuasive penalties on natural gas or hydrogen undertakings which fail to
comply with their obligations or to propose that a competent court impose such
penalties on them. Energy regulators should also be granted the power to decide,
irrespective of the application of competition rules, on appropriate measures ensuring
customer benefits through the promotion of effective competition necessary for the
proper functioning of the internal market in natural gas and in hydrogen .The
establishment of gas-release programmes is one of the possible measures that can be
used to promote effective competition and ensure the proper functioning of the market.
Energy regulators should also be granted the powers to contribute to ensuring high
standards of public service in compliance with market opening, to the protection of
vulnerable customers, and to the full effectiveness of consumer protection measures.
Those provisions should be without prejudice to both the Commission’s powers
concerning the application of competition rules including the examination of mergers
with a Community dimension, and the rules on the internal market such as the free
movement of capital. The independent body to which a party affected by the decision
of a national regulator has a right to appeal could be a court or other tribunal
empowered to conduct a judicial review.
2009/73/EC recital 33
(adapted)
(106) Energy regulators should also be granted the powers to contribute to ensuring high
standards of public service in compliance with market opening, to the protection of
vulnerable customers, and to the full effectiveness of consumer protection measures.
Those provisions should be without prejudice to both the Commission’s powers
concerning the application of competition rules including the examination of mergers
with a Community Union dimension, and the rules on the internal market such
as the free movement of capital. The independent body to which a party affected by
the decision of a national regulatory authority has a right to appeal could be a court or
other tribunal empowered to conduct a judicial review.
18
See page 1 of this Official Journal.
EN 40 EN
2009/73/EC recital 34
(107) Any harmonisation of the powers of national regulatory authorities should include the
powers to provide incentives to natural gas undertakings and to impose effective,
proportionate and dissuasive penalties on natural gas gas undertakings or to propose
that a competent court impose such penalties. Moreover, regulatory authorities should
have the power to request relevant information from natural gas undertakings, make
appropriate and sufficient investigations and settle disputes.
new
(108) The regulatory authorities and ACER should provide information on the hydrogen
market to ensure transparency, including aspects such as supply and demand, transport
infrastructure, quality of service, cross-border trade, investments, consumer prices,
market liquidity.
(109) Transmission system operators play an important role in ensuring cost effective
investments in gas networks. For an optimised planning across energy carriers and to
bridge the gap between the diverse national and EU-wide network planning
approaches, additional requirements for consistent planning are introduced. The
network planning should also take account of the increased interlinkages between
natural gas and electricity, as well as hydrogen.
(110) When developing the network development plan, it is important that infrastructure
operators take the energy efficiency first principle 19 into account, in particular, the
expected consumption used for the joint scenario development.
(111) The energy system integration strategy points out the importance of the coordinated
planning and operation of the energy system in achieving the decarbonisation
objectives. Therefore it is necessary to draw up a network development plan based on
a joint scenario developed on a cross-sectoral basis. While still keeping separate
sectorial plans, infrastructure operators should work towards a higher level of
integration taking into account system needs beyond specific energy carriers.
(112) Network development plans are an important element to identify infrastructure gaps
and provide information on infrastructure that either needs to be built or that can be
decommissioned and could be used for other purposes, such as hydrogen transport.
This is true irrespective of the unbundling model chosen for the network operators.
(113) Providing information on infrastructure that can be decommissioned within the
network development plan may mean either leaving the infrastructure unused,
dismantling it or using it for other purposes, such as hydrogen transport. The objective
of this increased transparency on infrastructure takes into account that repurposed
infrastructure is comparatively cheaper than newly built infrastructure and hence
should enable a cost effective transition.
(114) In Member States where a hydrogen network will be developed, reporting on the
development of hydrogen infrastructure should ensure that the construction of a
19
Commission Recommendation of 28.9/2021 on Energy Efficiency First: from principles to practice.
Guidelines and examples for its implementation in decision-making in the energy sector and beyond,
COM (2021) 7014 final
EN 41 EN
hydrogen system is based on a realistic and forward-looking demand projections
including potential needs from the perspective of the electricity system. If Member
States decide to allow for dedicated charges as a means of co-funding new hydrogen
infrastructure, the report should support the regulatory authority in its assessment of
these charges. The report should be submitted to the regulatory authority on a regular
basis to be decided by the regulatory authority. In light of the ramp-up character of the
hydrogen market, a disproportionate and continuous sequencing of the reporting
obligation should however be avoided.
(115) Information contained in the network development plan should enable a forecast on
the impacts on tariffs based on planning and decommissioning affecting the regulated
asset base as mentioned in Article 51 of this Directive.
(116) Instead of providing a national network development plan on individual Member State
level, Member States should be allowed to choose to draw up a network development
plan on regional level including more than one Member State and in line with
voluntary regional gas market integration.
(117) In contrast to electricity, the role of natural gas is expected to decrease, which also
affects the demand for infrastructure investments. The network development plan
therefore needs to balance competition concerns and avoid stranded assets.
Consequently, ownership unbundled transmission system operators should not be
covered by Article 51 (7).
2009/73/EC recital 35
(adapted)
new
(118) Investments in major new infrastructure should be strongly promoted while ensuring
the proper functioning of the internal market of gases in natural gas. In order to
enhance the positive effect of exempted infrastructure projects on competition and
security of supply, market interest during the project planning phase should be tested
and congestion management rules should be implemented. Where an infrastructure is
located in the territory of more than one Member State, ACER should handle as a last
resort the exemption request in order to take better account of its cross-border
implications and to facilitate its administrative handling. Moreover, given the
exceptional risk profile of constructing those exempted major infrastructure projects, it
should be possible temporarily to grant partial or full derogations to undertakings
with supply and production interests in respect of the unbundling rules for the projects
concerned. The possibility of temporary derogations should apply, for security of
supply reasons, in particular, to new pipelines within the Community Union
transporting gas from third countries into the Community Union . Exemptions
and derogations granted under Directive 2003/55/EC and 2009/73/EC with
amendments should continue to apply until the scheduled expiry date as
decided in the granted exemption decision or derogation .
new
(119) It is necessary to progress towards interconnected hydrogen markets in the Union and
thereby facilitate investments in cross-border hydrogen infrastructure. Under the
EN 42 EN
regulated third-party access regime, in the absence of cross-border transportation
tariffs after 31 December 2030 a system of financial compensation should provide
financial incentives for market participants to develop cross-border interconnectors.
2009/73/EC recital 36 (adapted)
(120) The internal market in natural gas suffers from a lack of liquidity and transparency
hindering the efficient allocation of resources, risk hedging and new entry. Trust in the
market, its liquidity and the number of market participants needs to increase, and,
therefore, regulatory oversight of undertakings active in the supply of gas needs to be
increased. Such requirements should be without prejudice to, and compatible with,
existing Community Union law in relation to the financial markets. Energy
regulators and financial market regulators need to cooperate in order to enable each
other to have an overview of the markets concerned.
2009/73/EC recital 37 (adapted)
(121) Natural gas is mainly, and increasingly, imported into the Community Union
from third countries. Community Union law should take account of the
characteristics of natural gas, such as certain structural rigidities arising from the
concentration of suppliers, the long-term contracts or the lack of downstream liquidity.
Therefore, more transparency is needed, including in regard to the formation of prices.
2009/73/EC recital 38
(adapted)
(122) Prior to the adoption by the Commission of Gguidelines defining further the record-
keeping requirements, ACER and the Committee of European Securities Regulators
(the ‘CESR’), established by Commission Decision 2009/77/EC 20, should confer and
advise the Commission in regard to their content. ACERand the CESR should also
cooperate to investigate further and advise on whether transactions in gas supply
contracts and gas derivatives should be subject to pre- and/or post-trade transparency
requirements and, if so, what the content of those requirements should be.
2009/73/EC recital 39
(123) Member States or, where a Member State has so provided, the regulatory authority,
should encourage the development of interruptible supply contracts.
20
OJ L 25, 29.1.2009, p. 18.
EN 43 EN
2009/73/EC recital 40
(adapted)
(40) In the interests of security of supply, the balance between supply and demand in
individual Member States should be monitored, and such monitoring should be
followed by a report on the situation at Community level, taking account of
interconnection capacity between areas. Such monitoring should be carried out
sufficiently early to enable appropriate measures to be taken if security of supply is
compromised. The construction and maintenance of the necessary network
infrastructure, including interconnection capacity, should contribute to ensuring a
stable gas supply.
2009/73/EC recital 41 (adapted)
(124) Member States should ensure that, taking into account the necessary quality
requirements, biogas and gas from biomass, in particular biomethane, or other types of
gas are granted non-discriminatory access to the gas system, provided that such
access is permanently compatible with the relevant technical rules and safety
standards. Those rules and standards should ensure that those gases can technically
and safely be injected into, and transported through the natural gas system and should
also address their chemical characteristics.
2009/73/EC recital 42
(adapted)
new
(125) Long-term contracts will continue to be are an important part of the gas supply
of Member States . However, they should not constitute a barrier to the entry of
renewable and low carbon gases, which is why the duration of contracts for the supply
of fossil gas will not be able to run beyond 2049. Such contracts shall always be in line
with and should be maintained as an option for gas supply undertakings in so far as
they do not undermine the objective of this Directive and are compatible with the
Treaty TFEU , including the competition rules. It is therefore necessary to take
into account long-term contracts in the planning of supply and transport capacity of
natural gas undertakings.
2009/73/EC recital 43 (adapted)
(126) In order to ensure the maintenance of high standards of public service in the
Union Community, all measures taken by Member States to achieve the
objectives of this Directive should be regularly notified to the Commission. The
Commission should regularly publish a report analysing measures taken at national
level to achieve public service objectives and comparing their effectiveness, with a
view to making recommendations as regards measures to be taken at national level to
achieve high public service standards.
EN 44 EN
2009/73/EC recital 44
(adapted)
(127) Respect for the public service requirements is a fundamental requirement of this
Directive, and it is important that common minimum standards, respected by all
Member States, are specified in this Directive, which take into account the objectives
of common protection, security of supply, environmental protection and equivalent
levels of competition in all Member States. It is important that the public service
requirements can be interpreted on a national basis, taking into account national
circumstances and subject to the respect of Community Union law.
2009/73/EC recital 45 (adapted)
(128) It should be possible for measures implemented by Member States to achieve the
objectives of social and economic cohesion to include, in particular, the provision of
adequate economic incentives, using, where appropriate, all existing national and
Community Union tools. It should be possible for such tools to include liability
mechanisms to guarantee the necessary investment.
2009/73/EC recital 46
(adapted)
(129) To the extent to which measures taken by Member States to fulfil public service
obligations constitute State aid under Article 87(1) 107(1) of the Treaty, there
is an obligation under Article 88(3) 108(3) of the Treaty to notify them to the
Commission.
2009/73/EC recital 53
(130) Market prices should give the right incentives for the development of the network.
2009/73/EC recital 54
(131) Promoting fair competition and easy access for different suppliers should be of the
utmost importance for Member States in order to allow consumers to take full
advantage of the opportunities of a liberalised internal market in natural gases.
2009/73/EC recital 55
(adapted)
(132) In order to contribute to security of supply whilst maintaining a spirit of solidarity
between Member States, notably in the event of an energy supply crisis, it is important
to provide for a framework for regional cooperation in a spirit of solidarity.
Such cooperation may rely, if Member States so decide, first and foremost on market-
EN 45 EN
based mechanisms. Cooperation for the promotion of regional and bilateral solidarity
should not impose a disproportionate burden on or discriminate between market
participants.
2009/73/EC recital 56
(adapted)
(133) With a view to creating an internal market in natural gas, Member States should foster
the integration of their national markets and the cooperation of system operators at
Community Union and regional level, also incorporating the isolated systems
forming gas islands that persist in the Community Union .
new
(134) Voluntary regional markets integration, notably market mergers, can provide various
benefits, depending on the specificities of the markets. Market integration may be an
opportunity to make best use of infrastructure provided it does not negatively impact
neighbouring markets, for instance by increased cross-border tariffs. It is also a chance
to increase competition, liquidity and trade to the benefit of the end-consumers in the
region, by attracting suppliers which otherwise would not come due to the small
market size. Market integration allows also to create bigger zones accessing more
supply sources. Such diversification might have an impact on the wholesale market
prices, thanks to an improved competition between sources, but may also improve
security of supply if there is no remaining internal congestion in the new merged zone.
Market integration could be a basis to further support the transformation of the natural
gas market, including the deployment of renewable and low-carbon gases. Member
States, regulatory authorities and transmission should cooperate to facilitate regional
integration.
2009/73/EC recital 57
(adapted)
(135) The development of a true internal market in natural gas, through a network connected
across the Community Union , should be one of the main goals of this Directive
and regulatory issues on cross border interconnections and regional markets should,
therefore, be one of the main tasks of the regulatory authorities, in close cooperation
with ACER the Agency where relevant.
2009/73/EC recital 58
new
(136) Securing common rules for a true internal market and a broad supply of gas should
also be one of the main goals of this Directive. To that end, undistorted market prices
would provide an incentive for cross-border trade interconnections while
leading, in the long term, to price convergence.
EN 46 EN
2009/73/EC recital 59
(137) The regulatory authorities should also provide information on the market to permit the
Commission to exercise its role of observing and monitoring the internal market in
natural gas and its short, medium and long-term evolution, including aspects such as
supply and demand, transmission and distribution infrastructure, quality of service,
cross-border trade, congestion management, investments, wholesale and consumer
prices, market liquidity and environmental and efficiency improvements. National
rRegulatory authorities should report to the competition authorities and the
Commission those Member States in which prices impair competition and proper
functioning of the market.
2009/73/EC recital 60 (adapted)
new
(138) Since the objective of this Directive, namely the creation of a fully operational internal
market in natural gas and in hydrogen , cannot be sufficiently achieved by the
Member States and but can therefore rather, by reason of the scale or
effects of such an action, be better achieved at Community Union level, the
Community Union may adopt measures, in accordance with the principle of
subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union . In
accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this
Directive does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective.
2009/73/EC recital 61 (adapted)
new
(139) Under Regulation (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council 21
of 13 July 2009 on conditions for access to the natural gas transmission networks 22,
the Commission may adopt Gguidelines or network codes to achieve the
necessary degree of harmonisation. Such Gguidelines or network codes , which
constitute binding implementing measures rules adopted as Commission
Regulations , are, also with regard to certain provisions of this Directive, a useful
tool which can be adapted quickly where necessary.
2009/73/EC recital 62
The measures necessary for the implementation of this Directive should be adopted in
accordance with Council Decision 1999/468/EC of 28 June 1999 laying down the
procedures for the exercise of implementing powers conferred on the Commission 23.
21
Regulation (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on
conditions for access to the natural gas transmission networks and repealing Regulation (EC) No
1775/2005 (OJ L 211, 14.8.2009, p. 36).
22
See page 36 of this Official Journal.
23
OJ L 184, 17.7.1999, p. 23.
EN 47 EN
2009/73/EC recital 63
(140) In particular, the Commission should be empowered to adopt the gGuidelines
necessary for providing the minimum degree of harmonisation required to achieve the
aim of this Directive. Since those measures are of general scope and are designed to
amend non-essential elements of this Directive, by supplementing it with new non-
essential elements, they must be adopted in accordance with the regulatory procedure
with scrutiny provided for in Article 5a of Decision 1999/468/EC.
2009/73/EC recital 64 (adapted)
In accordance with point 34 of the Interinstitutional Agreement on better law-making 24 and
the case law, Member States are encouraged to draw up, for themselves and in the
interest of the Community, their own tables, illustrating, as far as possible, the
correlation between this Directive and the transposition measures, and to make them
public.
(141) In accordance with the Joint Political Declaration of 28 September 2011 of Member
States and the Commission on explanatory documents, Member States have
undertaken to accompany, in justified cases, the notification of their transposition
measures with one or more documents explaining the relationship between the
components of a directive and the corresponding parts of national transposition
instruments. With regard to this Directive, the legislator considers the transmission of
such documents to be justified, in particular following the judgment of the European
Court of Justice in Case Commission vs Belgium (case C-543/17).
2009/73/EC recital 65
(adapted)
(65) Given the scope of the amendments made to Directive 2003/55/EC herein, it is
desirable, for reasons of clarity and rationalisation, that the provisions in question
should be recast by bringing them all together in a single text in a new Directive.
2009/73/EC recital
new
(142) This Directive respects the fundamental rights, and observes the principles, recognised
in particular by the Charter of Fundamental Rights of the European Union,.
Accordingly, this Directive should be interpreted and applied in accordance with
those rights and principles, in particular the right to the protection of personal data
guaranteed by Article 8 of the Charter. It is essential that any processing of personal
data under this Directive comply with Regulation (EU) 2016/679 of the European
Parliament and of the Council 25.
24
OJ C 321, 31.12.2003, p. 1.
25
OJ L 119, 4.5.2016, p. 1.
EN 48 EN
new
(143) In order to provide the minimum degree of harmonisation required to achieve the aim
of this Directive, the power to adopt acts in accordance with Article 290 TFEU should
be delegated to the Commission in respect of non-essential elements of certain specific
areas which are fundamental for achieving the objectives of this Directive. It is of
particular importance that the Commission carries out appropriate consultations during
its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be
conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional
Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making 26. In particular, to ensure equal
participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the
Council receive all documents at the same time as Member States' experts, and their
experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing
with the preparation of the delegated acts.
(144) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Directive,
implementing powers should be conferred on the Commission to determine
interoperability requirements and non-discriminatory and transparent procedures for
access to data. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU)
No 182/2011.
(145) The obligation to transpose this Directive into national law should be confined to those
provisions which represent a substantive amendment as compared to the earlier
Directive. The obligation to transpose the provisions which are unchanged arises under
the earlier Directive.
(146) In order to ensure a smooth and effective implementation of the provisions laid down
in this Directive, the Commission supports Member States through the Technical
Support Instrument 27providing tailor-made technical expertise to design and
implement reforms, including those promoting a competitive internal market in natural
gas and in hydrogen, enabling the integration of renewables and low carbon gases, and
increasing cooperation and coordination among transmission and distribution system
operators. The technical support, for example, involves strengthening of administrative
capacity, harmonising the legislative frameworks, and sharing of relevant best
practices.
(147) This Directive should be without prejudice to the obligations of the Member States
relating to the time-limits for the transposition into national law and the date of
application of the Directives set out in Annex III, Part B.
26
OJ L 123, 12.5.2016, p. 1.
27
Regulation (EU) 2021/240 of the European Parliament and of the Council of 10 February 2021
establishing a Technical Support Instrument.
EN 49 EN
2009/73/EC (adapted)
new
HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE:
Chapter I
Subject matter, scope and definitions
Article 1
Subject matter and scope
1. This Directive establishes common rules for the transmission, distribution, supply
and storage of gases within the meaning of Article 2, point (2) using the natural
gas system defined in point (3) of that Article natural gas. It lays down the rules
relating to the organisation and functioning of that the natural gas sector,
access to the market, the criteria and procedures applicable to the granting of
authorisations for transmission, distribution, supply and storage of natural gas
gases using the natural gas system and the operation of systems.
2. The rules established by this Directive for natural gas, including LNG, shall also
apply in a non-discriminatory way to biogas and gas from biomass or other types of
gas in so far as such gases can technically and safely be injected into, and transported
through, the natural gas system.
new
2. This Directive establishes rules for the transport, supply and storage of natural gas
and the transition of the natural gas system to a system based on renewable and low-
carbon gases.
3. This Directive establishes common rules for the transport, supply and storage of
hydrogen using the hydrogen system. It lays down the rules relating to the
organisation and functioning of this sector, access to the market, the criteria and
procedures applicable to the granting of authorisations for networks, supply and
storage of hydrogen and the operation of systems.
4. This Directive establishes rules for the progressive establishment of a Union-wide
interconnected hydrogen system contributing to the reduction of net greenhouse gas
emissions of difficult to decarbonise sectors and thereby supporting to the
decarbonisation of the EU energy system.
2009/73/EC
Article 2
Definitions
For the purposes of this Directive, the following definitions apply:
EN 50 EN
new
(1) ‘natural gas’ means all gases that primarily consist of methane, including biogas and
gas from biomass, in particular biomethane, or other types of gas, that can
technically and safely be injected into, and transported through, the natural gas
system;
(2) ‘renewable gas’ means biogas as defined in Article 2, point (28) of Directive
2018/2001, including biomethane, and renewable gaseous fuels part of fuels of non-
biological origins (‘RFNBOs’) as defined in Article 2, point (36) of that Directive’;
(3) ‘gases’ mean natural gas and hydrogen;
(4) ‘natural gas system’ means a system of infrastructures, including pipelines, LNG
terminals and storage facilities, which transports gases, that primarily consist of
methane and include biogas and gas from biomass, in particular biomethane, or other
types of gas that can technically and safely be injected into, and transported through
the natural gas pipeline system.
(5) ‘hydrogen system’ means a system of infrastructure, including hydrogen networks,
hydrogen storage, and hydrogen terminals, which contains hydrogen of a high grade
of purity;
(6) ‘hydrogen storage facility’ means a facility used for the stocking of hydrogen of a
high grade of purity:
(a) including the part of an hydrogen terminal used for storage but excluding the
portion used for production operations, and facilities reserved exclusively for
hydrogen network operators in carrying out their functions;
(b) including large, in particular underground, hydrogen storage but excluding
smaller, easily replicable smaller hydrogen storage installations;
(7) ‘hydrogen linepack’ means the storage of hydrogen of a high grade of purity by
compression in hydrogen networks, excluding facilities reserved for hydrogen
network operators carrying out their functions;
(8) ‘hydrogen terminal’ means an installation used for the transformation of liquid
hydrogen or liquid ammonia into gaseous hydrogen for injection into the hydrogen
network or the liquefaction of gaseous hydrogen, including ancillary services and
temporary storage necessary for the transformation process and subsequent injection
into the hydrogen network, but not any part of the hydrogen terminal used for
storage;
(9) ‘hydrogen quality’ means hydrogen purity and contaminants in line with applicable
hydrogen quality standards for the hydrogen system;
(10) ‘low-carbon hydrogen’ means hydrogen the energy content of which is derived from
non-renewable sources, which meets a greenhouse gas emission reduction threshold
of 70%;
(11) ‘low-carbon gas’ means the part of gaseous fuels in recycled carbon fuels as defined
in Article 2, point (35) of Directive (EU) 2018/2001, low-carbon hydrogen and
synthetic gaseous fuels the energy content of which is derived from low-carbon
hydrogen, which meet the greenhouse gas emission reduction threshold of 70%.
EN 51 EN
(12) ‘low-carbon fuels’ means recycled carbon fuels as defined in Article 2 of Directive
(EU) 2018/2001, low-carbon hydrogen and synthetic gaseous and liquid fuels the
energy content of which is derived from low-carbon hydrogen, which meet the
greenhouse gas emission reduction threshold of 70%.
(13) ‘hydrogen undertaking’ means a natural or legal person carrying out at least one of
the following functions: hydrogen production, hydrogen transport, supply, purchase
or storage of hydrogen, or operating a hydrogen terminal, and which is responsible
for the commercial, technical or maintenance tasks related to those functions, but not
including final customers;
2009/73/EC (adapted)
new
(141) ‘natural gas undertaking’ means a natural or legal person carrying out at least one of
the following functions: production, transmission, distribution, supply, purchase or
storage of natural gas, including LNG, and which is responsible for the
commercial, technical and/or maintenance tasks related to those functions, but shall
not include including final customers;
(152) ‘upstream pipeline network’ means any pipeline or network of pipelines operated
and/or constructed as part of an oil or natural gas production project, or used to
convey natural gas from one or more such projects to a processing plant or terminal
or final coastal landing terminal;
(163) ‘transmission’ means the transport of natural gas through a network, which mainly
contains high-pressure pipelines, other than an upstream pipeline network and other
than the part of high-pressure pipelines primarily used in the context of local
distribution of natural gas, with a view to its delivery to customers, but not including
supply;
(174) ‘transmission system operator’ means a natural or legal person who carries out the
function of transmission and is responsible for operating, ensuring the maintenance
of, and, if necessary, developing the transmission system in a given area and, where
applicable, its interconnections with other systems, and for ensuring the long-term
ability of the system to meet reasonable demands for the transport of natural
gas;
(185) ‘distribution’ means the transport of natural gas through local or regional pipeline
networks with a view to its delivery to customers, but not including supply;
(196) ‘distribution system operator’ means a natural or legal person who carries out the
function of distribution and is responsible for operating, ensuring the maintenance of,
and, if necessary, developing the distribution system in a given area and, where
applicable, its interconnections with other systems, and for ensuring the long-term
ability of the system to meet reasonable demands for the distribution of natural
gas;
EN 52 EN
new
(20) ‘hydrogen network’ means a network of pipelines used for the transport of hydrogen
of a high grade of purity with a view to its delivery to customers, but not including
supply;
(21) ‘hydrogen transport’ means the transport of hydrogen through a hydrogen network
with a view to its delivery to customers, but not including supply, irrespective of the
pressure, the geographic coverage or the connected customer group of the network;
(22) ‘hydrogen network operator’ means a natural or legal person who carries out the
function of hydrogen transport and is responsible for operating, ensuring the
maintenance of, and, if necessary, developing the hydrogen network in a given area
and, where applicable, its interconnections with other hydrogen networks, and for
ensuring the long-term ability of the system to meet reasonable demands for the
transport of hydrogen;
2009/73/EC (adapted)
new
(237) ‘supply’ means the sale, including resale, of natural gas, including LNG, or
hydrogen, including liquid hydrogen , to customers;
(248) ‘supply undertaking’ means any natural or legal person who carries out the function
of supply;
(259) ‘storage facility’ means a facility used for the stocking of natural gas and owned
and/or operated by a natural gas undertaking, including the part of LNG facilities
used for storage but excluding the portion used for production operations, and
excluding facilities reserved exclusively for transmission system operators in
carrying out their functions;
(2610) ‘storage system operator’ means a natural or legal person who carries out the
function of storage of natural gas and is responsible for operating a storage
facility;
(2711) ‘LNG facility’ means a terminal which is used for the liquefaction of natural gas or
the importation, offloading, and re-gasification of LNG, and includes
including ancillary services and temporary storage necessary for the re-
gasification process and subsequent delivery to the transmission system, but does not
include including any part of LNG terminals used for storage;
(2812) ‘LNG system operator’ means a natural or legal person who carries out the function
of liquefaction of natural gas, or the importation, offloading, and re-gasification of
LNG and is responsible for operating a LNG facility;
(2913) ‘system’ means any transmission networks, distribution networks, LNG facilities
and/or storage facilities owned and/or operated by a natural gas undertaking,
including linepack and its facilities supplying ancillary services and those of related
undertakings necessary for providing access to transmission, distribution and LNG;
(3014) ‘ancillary services’ means all services necessary for access to and the operation of
transmission networks, distribution networks, LNG facilities, and/or storage
EN 53 EN
facilities, including load balancing, blending and injection of inert gases, but not
including facilities reserved exclusively for transmission system operators carrying
out their functions;
(3115) ‘ natural gas linepack’ means the storage of natural gas by compression in
gas transmission and distribution systems, but not including facilities reserved for
transmission system operators carrying out their functions;
(3216) ‘interconnected system’ means a number of systems which are linked with each
other;
2019/692 Art. 1.1
(3317) ‘interconnector’ means a transmission line which crosses or spans a border between
Member States for the purpose of connecting the national transmission system of
those Member States or a transmission line between a Member State and a third
country up to the territory of the Member States or the territorial sea of that Member
State;
new
(34) ‘hydrogen interconnector’ means a hydrogen network which crosses or spans a
border between Member States, or between a Member State and a third country up to
the territory of the Member States or the territorial sea of that Member State;
2009/73/EC (adapted)
new
(3518) ‘direct line’ means a natural gas pipeline complementary to the interconnected
system;
(3619) ‘integrated natural gas undertaking’ means a vertically or horizontally integrated
undertaking;
(3720) ‘vertically integrated undertaking’ means a natural gas undertaking or a group of
natural gas undertakings or a hydrogen undertaking or group of hydrogen
undertakings where the same person or the same persons are entitled, directly or
indirectly, to exercise control, and where the undertaking or group of undertakings
perform at least one of the functions of transmission, distribution, hydrogen
transport, hydrogen terminal operation, LNG or natural gas or hydrogen
storage, and at least one of the functions of production or supply of natural gas or
of hydrogen .
(3821) ‘horizontally integrated undertaking’ means an undertaking performing at least one
of the functions of production, transmission, distribution, supply or storage of natural
gas, and a non- natural gas activity;
(3922) ‘related undertaking’ means an affiliated undertaking, within the meaning of
Article 41 of Seventh Council Directive 83/349/EEC of 13 June 1983 based on the
EN 54 EN
Article 44(2)(g) 28 of the Treaty on consolidated accounts 29 and/or an associated
undertaking, within the meaning of Article 33(1) of that Directive as defined in
point (12) of Article 2 of Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of
the Council 30, and/or an undertaking which belong belongs to the same
shareholders;
(4023) ‘system user’ means a natural or legal person supplying to, or being supplied by, the
system;
(4124) ‘customer’ means a wholesale or final customer of natural gas gases or a
natural gas or hydrogen undertaking which purchases natural gas gases ;
(4225) ‘household customer’ means a customer purchasing natural gas gases for his
own household consumption;
(4326) ‘non-household customer’ means a customer purchasing natural gas gases
which isare not for his own household use;
(4427) ‘final customer’ means a customer purchasing natural gas gases for his own
use;
(28) ‘eligible customer’ means a customer who is free to purchase gas from the supplier
of his choice, within the meaning of Article 37;
(4529) ‘wholesale customer’ means a natural or legal person other than a transmission
system operator or distribution system operator who purchases natural gas
gases for the purpose of resale inside or outside the system where he is
established;
new
(46) ‘microenterprise’ means an enterprise which employs fewer than 10 persons and
whose annual turnover and/or annual balance sheet total does not exceed
EUR 2 million;
(47) ‘small enterprise’ means an enterprise which employs fewer than 50 persons and
whose annual turnover and/or annual balance sheet total does not exceed EUR 10
million;
2009/73/EC (adapted)
(30) ‘long-term planning’ means the planning of supply and transport capacity of natural
gas undertakings on a long-term basis with a view to meeting the demand for natural
gas of the system, diversification of sources and securing supplies to customers;
28
The title of Directive 83/349/EEC has been adjusted to take account of the renumbering of the Articles
of the Treaty establishing the European Community in accordance with Article 12 of the Treaty of
Amsterdam; the original reference was to Article 54(3)(g).
29
OJ L 193, 18.7.1983, p. 1.
30
Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on the annual
financial statements, consolidated financial statements and related reports of certain types of
undertakings, amending Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of the Council and
repealing Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC (OJ L 182, 29.6.2013, p. 19).
EN 55 EN
(31) ‘emergent market’ means a Member State in which the first commercial supply of its
first long-term natural gas supply contract was made not more than 10 years earlier;
(4832) ‘security’ means both security of supply of natural gas and technical safety;
(33) ‘new infrastructure’ means an infrastructure not completed by 4 August 2003;
(4934) ‘gas supply contract’ means a contract for the supply of natural gases, but does not
include a gas derivative;
(5035) ‘gas derivative’ means a financial instrument specified in points 5, 6 or 7 of
Section C of Annex I to Directive 2004/39/EC of the European Parliament and of the
Council of 21 April 2004 on markets in financial instruments Section C of Annex
I to Directive 2014/65/EU on market financial instruments 31 , where that
instrument relates to natural gas;
(5136) ‘control’ means any rights, contracts or any other means which, either separately or
in combination and having regard to the considerations of fact or law involved,
confer the possibility of exercising decisive influence on an undertaking, in particular
by:
(a) ownership or the right to use all or part of the assets of an undertaking;
(b) rights or contracts which confer decisive influence on the composition, voting
or decisions of the organs of an undertaking;.;
new
(52) ‘long-term contract’ means a supply contract exceeding one year.
(53) ‘entry-exit system’ means the aggregation of all transmission and distribution
systems to which one specific balancing regime applies;
(54) ‘balancing zone’ means an entry-exit system to which a specific balancing regime
applies;
(55) ‘virtual trading point’ means a non-physical commercial point within an entry-exit
system where gases are exchanged between a seller and a buyer without the need to
book transmission or distribution capacity.
(56) ‘entry point’ means a point subject to booking procedures by network users or
producers providing access to an entry-exit system.
(57) ‘exit point’ means a point subject to booking procedures by network users or final
customers enabling gas flows out of the entry exit system .
(58) ‘interconnection point’ means a physical or virtual point connecting adjacent entry-
exit systems or connecting an entry-exit system with an interconnector, in so far as
these points are subject to booking procedures by network users;
(59) ‘virtual interconnection point’ means two or more interconnection points which
connect the same two adjacent entry-exit systems, integrated together for the
purposes of providing a single capacity service;
31
OJ L 145, 30.4.2004, p. 1 173, 12.6.2014, p. 349–496 .
EN 56 EN
(60) ‘market participant’ means a natural or legal person who buys, sells or produces
gases or who is an operator of storage services including through the placing of
orders to trade in one or more gas markets including balancing markets;
(61) ‘contract termination fee’ means a charge or penalty imposed on customers by
suppliers or market participants, for terminating a gas supply or service contract;
(62) ‘switching-related fee’ means a charge or penalty for changing suppliers or market
participants, including contract termination fees, that is directly or indirectly imposed
on customers by suppliers, market participants or system operators;
(63) ‘billing information’ means the information provided on a final customer's bill, apart
from a request for payment;
(64) ‘conventional meter’ means an analogue or electronic meter with no capability to
both transmit and receive data;
(65) ‘smart metering system’ means an electronic system that is capable of measuring gas
fed into the grid or gas consumed from the grid, providing more information than a
conventional meter, and that is capable of transmitting and receiving data for
information, monitoring and control purposes, using a form of electronic
communication;
(66) ‘interoperability’ means, in the context of smart metering, the ability of two or more
energy or communication networks, systems, devices, applications or components to
interwork to exchange and use information in order to perform required functions;
(67) ‘most recent available’ means, in the context of smart metering data, that it is
provided within a period matching the shortest settlement period in the national
market;
(68) ‘best available techniques’ means, in the context of data protection and security in a
smart metering environment, the most effective, advanced and practically suitable
techniques for providing, in principle, the basis for complying with the Union data
protection and security rules;
(69) ‘energy poverty’ means energy poverty as defined in point (49) of Article 2 of
Directive (EU) 2021/0203 COD of the European Parliament and of the Council.
(70) ‘citizen energy community’ means a legal entity that:
(a) is based on voluntary and open participation and is effectively controlled by
members or shareholders that are natural persons, local authorities, including
municipalities, or small enterprises;
(b) has for its primary purpose to provide environmental, economic or social
community benefits to its members or shareholders or to the local areas where
it operates rather than to generate financial profits; and
(c) engages in production, distribution, supply, consumption, or storage of
renewable gas in the natural gas system, or provides energy efficiency services
or maintenance services to its members or shareholders;
(71) ‘active customer’ means a final natural gas customer, or a group of jointly acting
final natural gas customers, who consumes or stores renewable gas, produced within
its premises located within confined boundaries or, where permitted by a Member
State, within other premises, or who sells self-produced renewable gas using the
EN 57 EN
natural gas system, or participates in energy efficiency schemes, provided that those
activities do not constitute its primary commercial or professional activity;
2009/73/EC (adapted)
new
Chapter II
General rules for the organisation of the sector market
and infrastructure access
Article 337
Market opening and reciprocity Competitive, consumer-centred, flexible and non-
discriminatory markets for gases
1. Member States shall ensure that the eligible customers comprise: all customers are
free to purchase gases from the supplier of their choice and shall ensure that all
customers are free to have more than one supply contract for natural gas or hydrogen
at the same time, provided that the required connection and metering points are
established.
new
2. Member States shall ensure that their national law does not unduly hamper cross-
border trade in gases, the functioning and emergence of liquid trading for gases,
consumer participation, investments into, in particular, renewable and low carbon
gases, or energy storage between Member States, and shall ensure that prices for
gases reflect actual demand and supply.
3. Member States shall ensure that no undue barriers exist within the internal market for
gases as regards market entry and exit, trading and operation.
4. Member States shall ensure that energy undertakings are subject to transparent,
proportionate and non-discriminatory rules, fees and treatment, in particular with
respect to access to wholesale markets, access to data, switching processes and
billing regimes and, where applicable, licensing.
5. Member States shall ensure that market participants from third countries, when
operating within the internal market for gases, comply with applicable Union and
national law.
2009/73/EC Article 37
(a) until 1 July 2004, eligible customers as specified in Article 18 of Directive
98/30/EC of the European Parliament and of the Council of 22 June 1998 concerning
EN 58 EN
common rules for the internal market in natural gas 32. Member States shall publish,
by 31 January each year, the criteria for the definition of those eligible customers;
(b) from 1 July 2004, all non-household customers;
(c) from 1 July 2007, all customers.
2. To avoid imbalance in the opening of the gas markets:
(a) contracts for the supply with an eligible customer in the system of another
Member State shall not be prohibited if the customer is eligible in both systems
involved; and
(b) where transactions as described in point (a) are refused because the customer is
eligible in only one of the two systems, the Commission may, taking into account the
situation in the market and the common interest, oblige the refusing party to execute
the requested supply, at the request of one of the Member States of the two systems.
new
Article 4
Market based supply prices
1. Suppliers shall be free to determine the price at which they supply gases to
customers. Member States shall take appropriate actions to ensure effective
competition between suppliers.
2. Member States shall ensure the protection of energy poor and vulnerable household
customers pursuant to Articles 25 by social policy or by other means than public
interventions in the price setting for the supply of gases.
3. By way of derogation from paragraphs 1 and 2, Member States may apply public
interventions in the price setting for the supply of natural gas to energy poor or
vulnerable household customers. Such public interventions shall be subject to the
conditions set out in paragraphs 4 and 5.
4. Public interventions in the price setting for the supply of natural gas shall:
(a) pursue a general economic interest and not go beyond what is necessary to
achieve that general economic interest;
(b) be clearly defined, transparent, non-discriminatory and verifiable;
(c) guarantee equal access for Union natural gas undertakings to customers;
(d) be limited in time and proportionate as regards their beneficiaries;
(e) not result in additional costs for market participants in a discriminatory way.
5. Any Member State applying public interventions in the price setting for the supply of
natural gas in accordance with paragraph 3 of this Article shall also comply with of
Article 3(3), point (d) and with Article 24 of Regulation (EU) 2018/1999, regardless
of whether the Member State concerned has a significant number of households in
energy poverty.
32
OJ L 204, 21.7.1998, p. 1.
EN 59 EN
6. For the purpose of a transition period to establish effective competition for natural
gas supply contracts between suppliers, and to achieve fully effective market-based
retail pricing of gas in accordance with paragraph 1, Member States may apply
public interventions in the price setting for the supply of natural gas to household
customers and to microenterprises that do not benefit from public interventions
pursuant to paragraph 3.
7. Public interventions pursuant to paragraph 6 shall comply with the criteria set out in
paragraph 4 and shall:
(a) be accompanied by a set of measures to achieve effective competition and a
methodology for assessing progress with regard to those measures;
(b) be set using a methodology that ensures non-discriminatory treatment of
suppliers;
(c) be set at a price that is above cost, at a level where effective price competition
can occur;
(d) be designed to minimise any negative impact on the wholesale natural gas
market;
(e) ensure that all beneficiaries of such public interventions have the possibility to
choose competitive market offers and are directly informed at least every
quarter of the availability of offers and savings in the competitive market, and
shall ensure that they are provided with assistance to switch to a market-based
offer;
(f) ensure that, pursuant to Articles 18 and 19, all beneficiaries of such public
interventions are entitled to, and are offered to, have smart meters installed at
no extra upfront cost to the customer, are directly informed of the possibility of
installing smart meters and are provided with necessary assistance;
(g) not lead to direct cross-subsidisation between customers supplied at free
market prices and those supplied at regulated supply prices.
8. Member States shall notify the measures taken in accordance with paragraphs 3 and
6 to the Commission within one month after their adoption and may apply them
immediately. The notification shall be accompanied by an explanation of why other
instruments were not sufficient to achieve the objective pursued, of how the
requirements set out in paragraphs 4 and 7 are fulfilled and of the effects of the
notified measures on competition. The notification shall describe the scope of the
beneficiaries, the duration of the measures and the number of household customers
affected by the measures, and shall explain how the regulated prices have been
determined.
9. From 15 March 2025, and every two years thereafter, as part of the integrated
national energy and climate progress reports, Member States shall submit reports to
the Commission on the implementation of this Article, the necessity and
proportionality of public interventions under this Article, and an assessment of the
progress towards achieving effective competition between suppliers and the
transition to market-based prices. Member States that apply regulated prices in
accordance with paragraph 6 shall report on the compliance with the conditions set
out in paragraph 7, including on compliance by suppliers that are required to apply
such interventions, as well as on the impact of regulated prices on the finances of
those suppliers.
EN 60 EN
10. The Commission shall review and submit a report to the European Parliament and to
the Council on the implementation of this Article for the purpose of achieving
market-based retail pricing of natural gas, together with or followed by a legislative
proposal, if appropriate. This report may be combined with the report on the
implementation of Article 5 of Directive (EU) 2019/944. That legislative proposal
may include an end date for regulated prices.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 53
Public service obligations and customer protection
1. Member States shall ensure, on the basis of their institutional organisation and with
due regard to the principle of subsidiarity, that, without prejudice to paragraph 2,
natural gas and hydrogen undertakings are operated in accordance with the
principles of this Directive with a view to achieving a competitive, secure and
environmentally sustainable market in natural gas gases , and shall not
discriminate between those undertakings as regards their rights or obligations.
2. Having full regard to the relevant provisions of the TFEU Treaty, in particular
Article 86 Article 106 thereof, Member States may impose on natural gas
and hydrogen undertakings operating in the gas sector, in the general economic
interest, public service obligations which may relate to security, including security of
supply, regularity, and quality and price of supplies, and environmental
protection, including energy efficiency, energy from renewable sources and climate
protection. Such obligations shall be clearly defined, transparent, non-discriminatory,
verifiable and shall guarantee equality of access for natural gas undertakings and
hydrogen undertakings of the Community Union to national consumers. In
relation to security of supply, energy efficiency/demand-side management and for
the fulfilment of environmental goals and goals for energy from renewable sources,
as referred to in this paragraph, Member States may introduce the implementation of
long-term planning, taking into account the possibility of third parties seeking access
to the system.
new
3. Public service obligations related to the security of gas supply shall not go beyond
what is necessary to ensure compliance with the gas supply standards pursuant to
Article 6 of Regulation (EU) 2017/1938 and shall be coherent with the results of the
national risk assessments carried out pursuant to Article 7(3), as detailed in the
Preventive Action Plans prepared pursuant to Article 9(1), points (c),(d) and (k) of
the same Regulation.
4. Where financial compensation or other forms of compensation are granted by a
Member State for the fulfilment of the obligations set out in this Article, it shall be
done in a non-discriminatory and transparent way.
EN 61 EN
2009/73/EC (adapted)
new
3. Member States shall take appropriate measures to protect final customers, and shall,
in particular, ensure that there are adequate safeguards to protect vulnerable
customers. In this context, each Member State shall define the concept of vulnerable
customers which may refer to energy poverty and, inter alia, to the prohibition of
disconnection of gas to such customers in critical times. Member States shall ensure
that rights and obligations linked to vulnerable customers are applied. In particular,
they shall take appropriate measures to protect final customers in remote areas who
are connected to the gas system. Member States may appoint a supplier of last resort
for customers connected to the gas system. They shall ensure high levels of
consumer protection, particularly with respect to transparency regarding contractual
terms and conditions, general information and dispute settlement mechanisms.
Member States shall ensure that the eligible customer is in fact able easily to switch
to a new supplier. As regards at least household customers those measures shall
include those set out in Annex I.
4. Member States shall take appropriate measures, such as formulating national energy
action plans, providing social security benefits to ensure the necessary gas supply to
vulnerable customers, or providing for support for energy efficiency improvements,
to address energy poverty where identified, including in the broader context of
poverty. Such measures shall not impede the effective opening of the market set out
in Article 37 and market functioning and shall be notified to the Commission, where
relevant, in accordance with paragraph 11 of this Article. Such notification shall not
include measures taken within the general social security system.
5. Member States shall ensure that all customers connected to the gas network are
entitled to have their gas provided by a supplier, subject to the supplier's agreement,
regardless of the Member State in which the supplier is registered, as long as the
supplier follows the applicable trading and balancing rules and subject to security of
supply requirements. In this regard, Member States shall take all measures necessary
to ensure that administrative procedures do not constitute a barrier for supply
undertakings already registered in another Member State.
6. Member States shall ensure that:
(a) where a customer, while respecting the contractual conditions, wishes to
change supplier, the change is effected by the operator(s) concerned within
three weeks; and
(b) customers are entitled to receive all relevant consumption data.
Member States shall ensure that the rights referred to in points (a) and (b) of the
first subparagraph are granted to customers in a non-discriminatory manner as
regards cost, effort or time.
7. Member States shall implement appropriate measures to achieve the objectives of
social and economic cohesion and environmental protection, which may include
means to combat climate change, and security of supply. Such measures may
include, in particular, the provision of adequate economic incentives, using, where
appropriate, all existing national and Community tools, for the maintenance and
construction of necessary network infrastructure, including interconnection capacity.
EN 62 EN
8. In order to promote energy efficiency, Member States or, where a Member State has
so provided, the regulatory authority shall strongly recommend that natural gas
undertakings optimise the use of gas, for example by providing energy management
services, developing innovative pricing formulas or introducing intelligent metering
systems or smart grids where appropriate.
9. Member States shall ensure the provision of single points of contact to provide
consumers with all necessary information concerning their rights, current legislation
and the means of dispute settlement available to them in the event of a dispute. Such
contact points may be part of general consumer information points.
Member States shall ensure that an independent mechanism such as an energy
ombudsman or a consumer body is in place in order to ensure efficient treatment of
complaints and out-of-court dispute settlements.
10. Member States may decide not to apply the provisions of Article 4 with respect to
distribution insofar as their application would obstruct, in law or in fact, the
performance of the obligations imposed on natural gas undertakings in the general
economic interest and insofar as the development of trade would not be affected to
such an extent as would be contrary to the interests of the Community. The interests
of the Community include, inter alia, competition with regard to eligible customers
in accordance with this Directive and Article 86 of the Treaty.
511. Member States shall, upon implementation of this Directive, inform the Commission
of all measures adopted to fulfil public service obligations, including consumer and
environmental protection, and their possible effect on national and international
competition, whether or not such measures require a derogation from the provisions
of this Directive. They shall notify the Commission subsequently every two years of
any changes to such measures, whether or not they require a derogation from this
Directive.
12. The Commission shall establish, in consultation with relevant stakeholders, including
Member States, the national regulatory authorities, consumer organisations and
natural gas undertakings, a clear and concise energy consumer checklist of practical
information relating to energy consumer rights. Member States shall ensure that gas
suppliers or distribution system operators, in cooperation with the regulatory
authority, take the necessary steps to provide their consumers with a copy of the
energy consumer checklist and ensure that it is made publicly available.
Article 67
Promotion of regional cooperation and integration
1. Member States as well as the regulatory authorities shall cooperate with each other
for the purpose of integrating their national markets at one and more regional levels,
as a first step towards the creation of regional markets, where Member States as
well regulatory authorities so decided, and further towards the creation of a fully
liberalised internal market. In particular, the regulatory authorities where Member
States have so provided or Member States shall promote and facilitate the
cooperation of natural gas transmission system operators and hydrogen
network operators at a regional level, including on cross-border issues , with
the aim of creating a competitive internal market for gases in natural gass,
foster the consistency of their legal, regulatory and technical framework and
facilitate integration of the isolated systems forming gas islands that persist in the
EN 63 EN
Community Union . The geographical areas covered by such regional
cooperation shall include cooperation in geographical areas defined in accordance
with Article 2812(3) of Regulation (EC) No 715/2009. Such cooperation may cover
other geographical areas. Where the Commission considers that the rules at Union
levelare relevant for the regional integration of markets for gases, it shall provide
appropriate guidance taking into account the specificities of these markets and the
impact on neighbouring markets.
2. The Agency for the Cooperation of Energy Regulators (‘ACER Agency
’) shall cooperate with national regulatory authorities and transmission
system operators to ensure the compatibility of regulatory frameworks between
and within the regions with the aim of creating a competitive internal market in
natural gas gases . Where ACER the Agency considers that binding rules
on such cooperation are required, it shall make appropriate recommendations.
3. Member States shall ensure, through the implementation of this Directive, that
transmission system operators have one or more integrated system(s) at regional
level covering two or more Member States for capacity allocation and for checking
the security of the network.
34. Where vertically integrated transmission system operators participate in a joint
undertaking established for implementing such cooperation, the joint undertaking
shall establish and implement a compliance programme which sets out the measures
to be taken to ensure that discriminatory and anticompetitive conduct is excluded.
That compliance programme shall set out the specific obligations of employees to
meet the objective of excluding discriminatory and anticompetitive conduct. It shall
be subject to the approval of ACER the Agency. Compliance with the
programme shall be independently monitored by the compliance officers of the
vertically integrated transmission system operators.
Article 74
Authorisation procedure
1. In circumstances where an authorisation (for example, a licence, permission,
concession, consent or approval) is required for the construction or operation of
natural gas facilities , hydrogen production facilities and hydrogen system
infrastructure , the Member States or any competent authority they designate shall
grant authorisations to build and/or operate such facilities, infrastructure,
pipelines and associated equipment on their territory, in accordance with
paragraphs 2 to 114. Member States or any competent authority they designate may
also grant authorisations on the same basis for the supply of natural gas gases
and for wholesale customers.
2. Where Member States have a system of authorisation, they shall lay down objective
and non-discriminatory criteria which shall be met by an undertaking applying for an
authorisation to supply gases or to construct and/or operate build natural gas
facilities , hydrogen production facilities or hydrogen system infrastructure or
applying for an authorisation to supply natural gas. The non-discriminatory criteria
and procedures for the granting of authorisations shall be made public. Member
States shall ensure that authorisation procedures for such facilities,
infrastructure, pipelines and associated equipment take into account the
importance of the project for the internal market in natural gas for gases where
appropriate.
EN 64 EN
new
3. The authorisation procedures for the activities referred to in paragraph 1 shall not
exceed two years, including all relevant procedures of competent authorities. Where
duly justified on the grounds of extraordinary circumstances, that two-year period
may be extended by up to one year
4. Member States shall assess which legislative and non-legislative measures are
necessary to streamline authorisation procedures, including any procedural steps
related to environmental impact assessment procedures. Member States shall report
to the European Commission on the results of such an assessment as part of their
integrated national energy and climate plans as referred to in, and in accordance with,
the procedure set out in Article 3 and Articles 7 to 12 of Regulation (EU) 2018/1999,
and as part of their integrated national energy and climate progress reports pursuant
to Article 17 of Regulation (EU) 2018/1999.
5. The deadlines established in paragraph 3 shall apply without prejudice to obligations
under applicable Union environmental law, to judicial appeals, remedies and other
proceedings before a court or tribunal, and to alternative dispute resolution
mechanisms, including complaints procedures, non-judicial appeals and remedies,
and may be extended for the duration of such procedures.
6. Member States shall set up or designate one or more contact points. Those contact
points shall, upon request by the applicant, and free of charge, guide through and
facilitate the entire authorisation procedure for the activities referred to in paragraph
1 up to the delivery by the responsible authorities at the end of the procedure. The
applicant shall not be required to contact more than one contact point for the entire
process.
7. Member States shall ensure that authorisations under national law for the
construction and operation of natural gas pipelines and other network assets used for
the transport of natural gas shall apply also to pipelines and network assets for the
transport of hydrogen.
8. Member States shall ensure that existing contractual land-use rights for the
construction and operation of natural gas pipelines and other network assets shall be
understood as encompassing also pipelines and other network assets for the transport
of hydrogen.
2009/73/EC
new
93. Member States shall ensure that the reasons for any refusal to grant an authorisation
are objective and non-discriminatory and that they are given to the applicant.
Reasons for such refusals shall be notified to the Commission for information.
Member States shall establish a procedure enabling the applicant to appeal against
such refusals.
104. For the development of newly supplied areas and efficient operation generally, and
without prejudice to Article 3038, Member States may decline to grant a further
authorisation to build and operate distribution pipeline systems for natural gas
in any particular area once such pipeline systems have been or are proposed are
EN 65 EN
authorised to be built in that area and if existing or proposed capacity is not
saturated.
new
Article 8
Certification of renewable and low carbon fuels
1. Renewable gases shall be certified in accordance with Article 29 and 30 of Directive
(EU) 2018/2001.
2. In order to ensure that the greenhouse gas emissions savings from the use of low
carbon fuels and low carbon hydrogen are at least 70% in accordance with the
definitions in Article 2, points (10) and (12) under Article 2, Member States shall
require economic operators to show that this threshold and the requirements
established in the methodology referred to in paragraph 5 of this Article have been
complied with. For those purposes, they shall require economic operators to use a
mass balance system in line with Article 30 (1) and (2) of Directive (EU) 2018/2001.
3. Member States shall ensure that economic operators submit reliable information
regarding the compliance with the 70% greenhouse gas emissions savings threshold
set in paragraph 2 and with the greenhouse gas emissions saving methodology
referred to in paragraph 5, and that economic operators make available to the relevant
Member State, upon request, the data that were used to develop the information.
Member States shall require economic operators to put in place an adequate standard
of independent auditing of the information submitted, and to provide evidence that
this has been done. The auditing shall verify that the systems used by economic
operators are accurate, reliable and protected against fraud.
4. The obligations laid down in paragraph 2 shall apply regardless of whether low
carbon fuels are produced within the Union or are imported. Information about the
geographic origin and feedstock type of low carbon fuels or low carbon hydrogen per
fuel supplier shall be made available to consumers on the websites of operators,
suppliers or the relevant competent authorities and shall be updated on an annual
basis.
5. By 31 December 2024, the Commission shall adopt delegated acts in accordance
with Article 83 to supplement this Directive by specifying the methodology for
assessing greenhouse gas emissions savings from low carbon fuels. The methodology
shall ensure that credit for avoided emissions is not given for carbon dioxide the
capture of which has already received an emission credit under other provisions of
law.
6. The Commission may decide that voluntary national or international schemes setting
standards for the production of low carbon fuels or low carbon hydrogen provide
accurate data on greenhouse gas emission savings for the purposes of this Article and
demonstrate compliance with the methodology referred to in paragraph 5 of this
Article.
7. Where an economic operator provides evidence or data obtained in accordance with a
scheme that has been the subject of a recognition pursuant to paragraph 6, a Member
State shall not require the economic operator to provide further evidence of
EN 66 EN
compliance with the criteria for which the scheme has been recognised by the
Commission.
8. Competent authorities of the Member States shall supervise the operation of
certification bodies that are conducting independent auditing under a voluntary
scheme. Certification bodies shall submit, upon the request of competent authorities,
all relevant information necessary to supervise the auditing, including the exact date,
time and location of audits. Where Member States find issues of non-conformity,
they shall inform the voluntary scheme without delay.
9. At the request of a Member State, which may be based on the request of an economic
operator, the Commission shall, on the basis of all available evidence, examine
whether the greenhouse gas emissions saving criteria laid down in this Article, the
methodology developed in line with paragraph 5 of this Article, and the greenhouse
gas emissions savings thresholds set in Article 2, points (9) and (10) have been met.
Within six months of receipt of such a request, the Commission shall decide whether
the Member State concerned may:
(a) accept the evidence already provided to show compliance with the greenhouse
gas emissions saving criteria for low carbon fuels; or
(b) by way of derogation from paragraph 7, require suppliers of the source of low
carbon fuels to provide further evidence of their compliance with the
greenhouse gas emissions saving criteria and the 70% greenhouse gas
emissions savings threshold.
10. Member States shall also require the relevant economic operators to enter into the
Union database information on the transactions made and the sustainability
characteristics of low carbon fuels in line with the requirements established in Article
28 of Directive (EU) 2018/2001.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 98
Technical rules
The regulatory authorities where Member States have so provided or Member States shall
ensure that technical safety criteria are defined and that technical rules establishing the
minimum technical design and operational requirements for the connection to the system of
LNG facilities, storage facilities, other transmission or distribution systems, and direct lines,
as well as to the hydrogen system, are developed and made public. Those technical rules
shall ensure the interoperability of systems and shall be objective and non-discriminatory.
ACER the Agency may make appropriate recommendations towards achieving
compatibility of those rules, where appropriate. Those rules shall be notified to the
Commission in accordance with Article 58 of Directive (EU) 2015/153598/34/EC of the
European Parliament and of the Council 33 of 22 June 1998 laying down a procedure for the
33
Directive (EU) 2015/1535 of the European Parliament and of the Council of 9 September 2015 laying
down a procedure for the provision of information in the field of technical regulations and of rules on
Information Society services (OJ L 241, 17.9.2015, p. 1).
EN 67 EN
provision of information in the field of technical standards and regulations and of rules on
Information Society services 34.
new
Where relevant, Member States shall require transmission system operators, distribution
system operators and hydrogen network operators in their territory to publish technical rules
in accordance with Article 9, in particular regarding network connection rules that include gas
quality, gas odourisation and gas pressure requirements. Member States shall also require
transmission and distribution system operators to publish the connection tariffs to connect gas
from renewable sources based on objective, transparent and non-discriminatory criteria.
CHAPTER III
CONSUMER EMPOWERMENT AND PROTECTION AND RETAIL
MARKETS
Article 10
Basic contractual rights
1. Member States shall ensure that all final customers are entitled to have gases
provided by a supplier, subject to the supplier's agreement, regardless of the Member
State in which the supplier is registered, provided that the supplier follows the
applicable trading and balancing rules. In that regard, Member States shall take all
measures necessary to ensure that administrative procedures do not discriminate
against suppliers already registered in another Member State.
2. Without prejudice to Union rules on consumer protection, in particular Directive
2011/83/EU of the European Parliament and of the Council and Council Directive
93/13/EEC, Member States shall ensure that final customers have the rights provided
for in paragraphs 3 to 12 of this Article.
3. Final customers shall have the right to a contract with their supplier that specifies:
(a) the identity and address of the supplier;
(b) the services provided, the service quality levels offered, as well as the time for
the initial connection;
(c) the types of maintenance service offered;
(d) the means by which up-to-date information on all applicable tariffs,
maintenance charges and bundled products or services may be obtained;
(e) the duration of the contract, the conditions for renewal and termination of the
contract and services, including products or services that are bundled with
those services, and whether terminating the contract without charge is
permitted;
(f) any compensation and the refund arrangements which apply if contracted
service quality levels are not met, including inaccurate or delayed billing;
34
OJ L 204, 21.7.1998, p. 37.
EN 68 EN
(g) the method of initiating an out-of-court dispute settlement procedure in
accordance with Article 24;
(h) information relating to consumer rights, including information on complaint
handling and all the information referred to in this paragraph, clearly
communicated on the bill or the hydrogen or natural gas undertaking's web site.
Conditions shall be fair and well known in advance. In any case, the information
shall be provided prior to the conclusion or confirmation of the contract. Where
contracts are concluded through intermediaries, the information referred to points (a)
to (f) shall also be provided prior to the conclusion of the contract.
Final customers shall be provided with a summary of the key contractual conditions
in a prominent manner and in concise and simple language.
4. Final customers shall be given adequate notice of any intention to modify contractual
conditions and shall be informed about their right to terminate the contract when the
notice is given. Suppliers shall notify their final customer directly and in a
transparent and comprehensible manner, of any adjustment in the supply price and of
the reasons and preconditions for the adjustment and its scope, no later than two
weeks, or no later than one month in the case of household customers, before the
adjustment comes into effect. Member States shall ensure that final customers are
free to terminate contracts if they do not accept the new contractual conditions or
adjustments in the supply price notified to them by their supplier.
5. Suppliers shall provide final customers with transparent information on applicable
prices and tariffs and on standard terms and conditions, in respect of access to and
use of gases services.
6. Suppliers shall offer final customers a wide choice of payment methods. Such
payment methods shall not unduly discriminate between customers. Any difference
in charges related to payment methods or prepayment systems shall be objective,
non-discriminatory and proportionate and shall not exceed the direct costs borne by
the payee for the use of a specific payment method or a prepayment system, in
accordance with Article 62 of Directive (EU) 2015/2366 of the European Parliament
and of the Council 35.
7. Household customers who have access to prepayment systems shall not be placed at
a disadvantage by the prepayment systems.
8. Suppliers shall offer final customers fair and transparent general terms and
conditions, which shall be provided in plain and unambiguous language and shall not
include non-contractual barriers to the exercise of customers' rights, such as
excessive contractual documentation. Customers shall be protected against unfair or
misleading selling methods.
9. Final customers shall have the right to a good standard of service and complaint
handling by their suppliers. Suppliers shall handle complaints in a simple, fair and
prompt manner.
10. Suppliers shall provide natural gas household customers with adequate information
on alternative measures to disconnection sufficiently in advance of any planned
35
Directive (EU) 2015/2366 of the European Parliament and of the Council of 25 November 2015 on
payment services in the internal market, amending Directives 2002/65/EC, 2009/110/EC and
2013/36/EU and Regulation (EU) No 1093/2010, and repealing Directive 2007/64/EC (OJ L 337,
23.12.2015).
EN 69 EN
disconnection. Such alternative measures may incluse information about sources of
support to avoid disconnection, prepayment systems, energy audits, energy
consultancy services, alternative payment plans, debt management advice or
disconnection moratoria and shall not entail an extra cost to the customers facing
disconnection.
11. Suppliers shall provide final customers with a final closure account after any switch
of supplier no later than six weeks after such a switch has taken place
Article 11
Right to switch and rules on switching-related fees
1. Customers shall have the right to switch gases suppliers or market participants.
Member States shall ensure that a customer wishing to switch suppliers or market
participants, while respecting contractual conditions, is entitled to such a switch
within a maximum of three weeks from the date of the request. By 2026 at the latest,
the technical process of switching supplier or market participant shall take no longer
than 24 hours and shall be possible on any working day.
2. Member States shall ensure that the right to switch supplier or market participant is
granted to customers in a non-discriminatory manner as regards cost, effort and time.
3. Member States shall ensure that at least household customers and small enterprises
are not charged any switching-related fees for gases. However Member States may
allow suppliers or market participants to charge customers contract termination fees
where those customers voluntarily terminate fixed-term, fixed-price supply contracts
before their maturity, provided that such fees:
(a) are part of a contract that the customer has voluntarily entered into; and
(b) are clearly communicated to the customer before the contract is entered into.
Such fees shall be proportionate and shall not exceed the direct economic loss to the
supplier or the market participant resulting from the customer's termination of the
contract, including the costs of any bundled investments or services that have already
been provided to the customer as part of the contract. The burden of proving the
direct economic loss shall be on the supplier or market participant. The
permissibility of contract termination fees shall be monitored by the regulatory
authority, or by another competent national authority.
4. Household customers for gases shall be entitled to participate in collective switching
schemes. Member States shall remove all regulatory or administrative barriers for
collective switching, and provide a framework that ensures the consumer protection
to avoid any abusive practices.
Article 12
Comparison tools
1. Member States shall ensure that at least natural gas household customers, and
microenterprises, have access, free of charge, to at least one tool comparing the
offers of suppliers, including bundled offers. Customers shall be informed of the
availability of such tools in or together with their bills or by other means. The tools
shall meet at least the following requirements:
EN 70 EN
(a) they shall be independent from market participants and ensure that gas
undertakings are given equal treatment in search results;
(b) they shall clearly disclose their owners and the natural or legal person
operating and controlling the tools, as well as information on how the tools are
financed;
(c) they shall set out clear and objective criteria on which the comparison is to be
based, including services, and disclose them;
(d) they shall use plain and unambiguous language;
(e) they shall provide accurate and up-to-date information and state the time of the
last update on the information;
(f) they shall be accessible to persons with disabilities, by being perceivable,
operable, understandable and robust;
(g) they shall provide an effective procedure for reporting incorrect information on
published offers;
(h) they shall perform comparisons, while limiting the personal data requested to
that strictly necessary for the comparison.
Member States shall ensure that at least one tool covers the entire natural gas market.
Where multiple tools cover the market, those tools shall include, as complete as
practicable, a range of gas offers covering a significant part of the market and, where
those tools do not completely cover the market, a clear statement to that effect,
before displaying results.
2. The tools may be operated by any entity, including private companies and public
authorities or bodies.
3. Member States may require comparison tools referred to in paragraph 1 to include
comparative criteria relating to the nature of the services offered by the suppliers.
4. Member States shall appoint a competent authority to be responsible for issuing trust
marks for comparison tools that meet the requirements set out in paragraph 1, and for
ensuring that comparison tools bearing a trust mark continue to meetthose
requirements. That authority shall be independent of any market participants and
comparison tool operators.
5. Any tool comparing the offers of market participants shall be eligible to apply for a
trust mark in accordance with this Article on a voluntary and non-discriminatory
basis.
6. By way of derogation from paragraphs 4 and 5, Member States may choose not to
provide for the issuance of trust marks to comparison tools if a public authority or
body provides a comparison tool that meets the requirements set out in paragraph 1.
Article 13
Active customers
1. Member States shall ensure that final customers are entitled to act as active
customers without being subject to disproportionate or discriminatory technical
requirements, administrative requirements, procedures and charges, and to network
charges that are not cost-reflective.
EN 71 EN
2. Member States shall ensure that active customers are:
(a) entitled to operate directly;
(b) entitled to sell self-produced renewable natural gases using the natural gas
system,
(c) entitled to participate in energy efficiency schemes;
(d) entitled to delegate to a third party the management of the installations required
for their activities, including installation, operation, data handling and
maintenance, without that third party being considered to be an active
customer;
(e) subject to cost-reflective, transparent and non-discriminatory network charges,
ensuring that they contribute in an adequate and balanced way to the overall
cost sharing of the system;
(f) are financially responsible for the imbalances they cause in the natural gas
system or shall delegate their balancing responsibility in accordance with
Article 3 (e) of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx].
3. Member States may have different provisions applicable to individual and jointly-
acting active customers in their national law, provided that all rights and obligations
under this Article apply to all active customers. Any difference in the treatment of
jointly-acting active customers shall be proportionate and duly justified.
4. Member States shall ensure that active customers that own facilities that store
renewable gas:
(a) have the right to a grid connection within a reasonable time after they made a
request to that effect, provided that all necessary conditions, such as balancing
responsibility, are fulfilled;
(b) are not subject to any double charges, including network charges, for stored
renewable gas remaining within their premises;
(c) are not subject to disproportionate licensing requirements or fees;
(d) are allowed to provide several services simultaneously, if technically feasible.
Article 14
Citizen energy communities
1. Member States shall provide an enabling regulatory framework for citizen energy
communities ensuring that:
(a) participation in a citizen energy community is open and voluntary;
(b) members or shareholders of a citizen energy community are entitled to leave
the community, in which case Article 11 applies;
(c) members or shareholders of a citizen energy community do not lose their rights
and obligations as household customers or active customers;
(d) subject to fair compensation as assessed by the regulatory authority, relevant
distribution system operators cooperate with citizen energy communities to
facilitate transfers of renewable natural gases within citizen energy
communities;
EN 72 EN
(e) citizen energy communities are subject to non-discriminatory, fair,
proportionate and transparent procedures and charges, including with respect to
grid connection, registration and licensing, and to transparent, non-
discriminatory and cost-reflective network charges, ensuring that they
contribute in an adequate and balanced way to the overall cost sharing of the
natural gas system.
2. Member States may provide in the enabling regulatory framework that citizen energy
communities:
(a) are open to cross-border participation;
(b) are entitled to own, establish, purchase or lease distribution networks and to
autonomously manage them subject to conditions set out in paragraph 4 of this
Article;
(c) are subject to the exemptions provided for in Article 28(2);
3. Member States shall ensure that citizen energy communities:
(a) are able to access all natural gas markets in a non-discriminatory manner;
(b) are treated in a non-discriminatory and proportionate manner with regard to
their activities, rights and obligations as final customers, producers, suppliers
or distribution system operators or market participants;
(c) are financially responsible for the imbalances they cause in the natural gas
system or shall delegate their balancing responsibility in line with Article 3 (e)
of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx];
(d) are treated like active customers in accordance with point (e) of paragraph 2
and points (a)(c) and (d) of Paragraph 4 of Article 13 [Active Customers];
(e) are entitled to arrange within the citizen energy community the sharing of
renewable gas that are produced by the production units owned by the
community, subject to other requirements laid down in this Article and subject
to the community members retaining their rights and obligations as final
customers.
For the purposes of the first subparagraph, point (e), where renewable natural gases
are shared, this shall be without prejudice to applicable network charges, tariffs and
levies, in accordance with a transparent cost-benefit analysis of distributed energy
resources developed by the competent national authority.
4. Member States may decide to grant citizen energy communities the right to manage
distribution networks in their area of operation and establish the relevant procedures,
without prejudice to Chapter VI or to other rules and regulations applying to
distribution system operators.
Where such a right is granted, Member States shall ensure that citizen energy
communities:
(a) are allowed to transport non-renewable gas where such gas is for a natural gas
customer who is not a member of the citizen energy community or is necessary
for secure system operation;
(b) are entitled to conclude an agreement on the operation of their network with
the relevant distribution system operator or transmission system operator to
which their network is connected;
EN 73 EN
(c) are subject to appropriate network charges at the connection points between
their network and the distribution network outside the citizen energy
community;
(d) do not discriminate or harm customers who remain connected to the
distribution system.
Article 15
Bills and billing information
1. Member States shall ensure that bills and billing information are accurate, easy to
understand, clear, concise, user-friendly and presented in a manner that facilitates
comparison by final customers and that they fulfil the minimum requirements set out
in Annex I. On request, final customers shall receive a clear and understandable
explanation of how their bill was derived, especially where bills are not based on
actual consumption.
2. Member States shall ensure that final customers receive all their bills and billing
information free of charge.
3. Member States shall ensure that final customers are offered the option of electronic
bills and billing information and are offered flexible arrangements for the actual
payment of the bills.
4. Where the contract provides for a future change of the product or price, or a discount,
this shall be indicated on the bill together with the date on which the change takes
place.
5. Member States shall consult consumer organisations when they consider changes to
the requirements for the content of bills.
Article 16
Smart metering systems in the natural gas system
1. In order to promote energy efficiency and to empower final customers, Member
States or, where a Member State has so provided, the regulatory authority shall
strongly recommend that natural gas undertakings optimise the use of natural gas,
inter alia, by providing energy management services, and introducing smart metering
systems that are interoperable, in particular with consumer energy management
systems and with smart grids, in accordance with the applicable Union data
protection rules.
2. Member States shall ensure the deployment in their territories of smart metering
systems. Such deployment may be subject to a cost-benefit assessment which shall
be undertaken in accordance with the principles laid down in Annex II.
3. Member States that proceed with the deployment of smart metering systems shall
adopt and publish the minimum functional and technical requirements for the smart
metering systems to be deployed in their territories, in accordance with Article 18
and Annex II. Member States shall ensure the interoperability of those smart
metering systems, as well as their ability to provide output for consumer energy
management systems. In that respect, Member States shall have due regard to the use
of the relevant available standards, including those enabling interoperability, to best
EN 74 EN
practices and to the importance of the development of smart grids and the
development of the internal market for natural gas.
4. Member States that proceed with the deployment of smart metering systems shall
ensure that final customers contribute to the associated costs of the deployment in a
transparent and non-discriminatory manner, while taking into account the long-term
benefits to the whole value chain. Member States or, where a Member State has so
provided, the designated competent authorities, shall regularly monitor such
deployment in their territories to track the delivery of benefits to consumers.
5. Where the deployment of smart metering systems has been negatively assessed as a
result of the cost-benefit assessment referred to in paragraph 2, Member States shall
ensure that the assessment is revised at least every four years in response to
significant changes in the underlying assumptions and in response to technological
and market developments. Member States shall notify to the Commission the
outcome of their updated cost-benefit assessment as it becomes available.
6. The provisions in this Directive concerning smart metering systems shall apply to
future installations and to installations that replace older smart meters. Smart
metering systems that have already been installed, or for which the ‘start of works’
began, before [date of entry into force], may remain in operation over their lifetime.
However, smart metering systems that do not meet the requirements of Article 20
and Annex II, shall not remain in operation after [12 years after entering into force of
this Directive].
7. For the purpose of paragraph 6, ‘start of works’ means either the start of construction
works on the investment or the first firm commitment to order equipment or other
commitment that makes the investment irreversible, whichever is the first in time.
Buying of land and preparatory works such as obtaining permits and conducting
preliminary feasibility studies shall not considered as start of works. For take-overs,
‘start of works’ means the moment of acquiring the assets directly linked to the
acquired establishment.
Article 17
Smart metering systems in the hydrogen system
1. Member States shall ensure the deployment of smart metering systems that can
accurately measure consumption, provide information on actual time of use, and are
capable to transmit and receive data for information, monitoring and control
purposes, using a form of electronic communication.
2. Member States shall ensure the security of the metering systems and respective data
communication, and the privacy of final customers, in compliance with relevant
Union data protection and privacy legislation, as well as their interoperability and
having regard to the use of appropriate standards.
3. The Commission shall adopt, by means of implementing acts, interoperability
requirements for smart metering and procedures to ensure, for those eligible, access
to data coming from those metering systems. Those implementing acts shall be
adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 4 of
Regulation (EU) No 182/2011.
EN 75 EN
Article 18
Functionalities of smart metering systems in the natural gas system
Where the deployment of smart metering systems is positively assessed as a result of the cost-
benefit assessment referred to in Article 16(2), or where smart metering systems are
systematically deployed after [date of entry into force], Member States shall deploy those
systems in accordance with European standards, the following requirements, and Annex II:
(a) the smart metering systems shall accurately measure actual natural gas consumption
and shall be capable of providing to final customers information on actual time of
use, including validated historical consumption data which shall be made easily and
securely available and visualised to final customers on request and at no additional
cost, and non -validated most recent available consumption data which shall also be
made easily and securely available to final customers at no additional cost, through a
standardised interface or through remote access, in order to support automated
energy efficiency programmes, and other services;
(b) the security of the smart metering systems and data communication shall comply
with relevant Union security rules, having due regard to the best available techniques
for ensuring the highest level of cybersecurity protection while bearing in mind the
costs and the principle of proportionality;
(c) the privacy of final customers and the protection of their data shall comply with
relevant Union data protection and privacy rules;
(d) if final customers request it, their natural gas consumption data shall be made
available to them, in accordance with the implementing acts adopted pursuant to
Article 23, through a standardised communication interface or through remote
access, or to a third party acting on their behalf, in an easily understandable format
allowing them to compare offers on a like-for-like basis;
(e) appropriate advice and information shall be given to final customers prior to or at the
time of installation of smart meters, in particular concerning their full potential with
regard to the management of meter reading and the monitoring of energy
consumption, and concerning the collection and processing of personal data in
accordance with the applicable Union data protection rules;
(f) smart metering systems shall enable final customers to be metered and settled at the
same time resolution as the shortest settlement period in the national market.
For the purposes of point (d) of the first subparagraph, it shall be possible for final customers
to retrieve their metering data or transmit them to another party at no additional cost and in
accordance with their right to data portability under Union data protection rules.
Article 19
Entitlement to a smart meter for natural gas
1. Where the deployment of smart metering systems has been negatively assessed as a
result of the cost-benefit assessment referred to in Article 16(2) and where smart
metering systems are not systematically deployed, Member States shall ensure that
every final customer is entitled on request, while bearing the associated costs, to have
installed or, where applicable, to have upgraded, under fair, reasonable and cost-
effective conditions, a smart meter that:
EN 76 EN
(a) is equipped, where technically feasible, with the functionalities referred to in
Article 18, or with a minimum set of functionalities to be defined and
published by Member States at national level in accordance with Annex II;
(b) is interoperable and able to deliver the desired connectivity of the metering
infrastructure with consumer energy management systems.
2. Where a customer requests a smart meter pursuant to paragraph 1, Member States or,
where a Member State has so provided, the designated competent authorities shall:
(a) ensure that the offer to the final customer requesting the installation of a smart
meter explicitly states and clearly describes:
(i) the functions and interoperability that can be supported by the smart
meter and the services that can be provided as well as the benefits that
can be realistically attained by having that smart meter at that moment in
time;
(ii) any associated costs to be borne by the final customer;
(b) ensure that the smart meter is installed within a reasonable time, and in any
case no later than four months after the customer's request;
(c) regularly, and at least every two years, review and make publicly available the
associated costs, and trace the evolution of those costs as a result of technology
developments and potential metering system upgrades.
Article 20
Conventional meters for natural gas
1. Where final natural gas customers do not have smart meters, Member States shall
ensure that final customers are provided with individual conventional meters that
accurately measure their actual consumption.
2. Member States shall ensure that final natural gas customers are able to easily read
their conventional meters, either directly or indirectly through an online interface or
through another appropriate interface.
Article 21
Data management
1. When laying down the rules regarding the management and exchange of data,
Member States or, where a Member State has so provided, the designated competent
authorities shall specify the rules on the access to data of the final customer by
eligible parties in accordance with this Article and the applicable Union legal
framework. For the purpose of this Directive, data shall be understood to include
metering and consumption data as well as data required for customer switching, and
other services.
2. Member States shall organise the management of data in order to ensure efficient and
secure data access and exchange, as well as data protection and data security.
Independently of the data management model applied in each Member State, the
parties responsible for data management shall provide access to the data of the final
customer to any eligible party, in accordance with paragraph 1. Eligible parties shall
have the requested data at their disposal in a non-discriminatory manner and
EN 77 EN
simultaneously. Access to data shall be easy and the relevant procedures for
obtaining access to data shall be made publicly available.
3. The rules on access to data and data storage for the purpose of this Directive shall
comply with the relevant Union law.
The processing of personal data within the framework of this Directive shall be
carried out in accordance with Regulation (EU) 2016/679.
4. Member States or, where a Member State has so provided, the designated competent
authorities, shall authorise and certify or, where applicable, supervise the parties
responsible for the data management, in order to ensure that they comply with the
requirements of this Directive.
Without prejudice to the tasks of the data protection officers under Regulation (EU)
2016/679, Member States may decide to require that parties responsible for the data
management appoint compliance officers who shall be responsible for monitoring the
implementation of measures taken by those parties to ensure non-discriminatory
access to data and compliance with the requirements of this Directive.
Member States may appoint compliance officers or bodies referred to in point (d) of
Article 44(2) of this Directive to fulfil the obligations under this paragraph.
5. No additional costs shall be charged to final customers for access to their data or for
a request to make their data available.
Member States shall be responsible for setting the relevant charges for access to data
by eligible parties.
Member States or, where a Member State has so provided, the designated competent
authorities shall ensure that any charges imposed by regulated entities that provide
data services are reasonable and duly justified.
Article 22
Interoperability requirements and procedures for access to data
1. In order to promote competition in the natural gas retail market and to avoid
excessive administrative costs for the eligible parties, Member States shall facilitate
the full interoperability of energy services within the Union.
2. The Commission shall adopt, by means of implementing acts, interoperability
requirements and non-discriminatory and transparent procedures for access to data
referred to in Article 21(1). Those implementing acts shall be adopted in accordance
with the advisory procedure referred to in Article 4 of Regulation (EU) No 182/2011.
3. Member States shall ensure that natural gas undertakings apply the interoperability
requirements and procedures for access to data referred to in paragraph 2. Those
requirements and procedures shall be based on existing national practices.
Article 23
Single points of contact
Member States shall ensure that single points of contact are established to provide customers
with all necessary information concerning their rights, the applicable law and dispute
settlement mechanisms available to them in the event of a dispute. Such single points of
contact may be part of general consumer information points and may be the same entities as
EN 78 EN
the single contact points for electricity referred to in Article 26 of Directive 2019/944/EU [on
common rules for the internal market in electricity.
Article 24
Right to out-of-court dispute settlement
1. Member States shall ensure that final customers have access to simple, fair,
transparent, independent, effective and efficient out-of-court mechanisms for the
settlement of disputes concerning rights and obligations established under this
Directive, through an independent mechanism such as an energy ombudsman or a
consumer body, or through a regulatory authority. Where the final customer is a
consumer within the meaning of Directive 2013/11/EU of the European Parliament
and of the Council(23), such out-of-court dispute settlement mechanisms shall comply
with the quality requirements of that Directive and shall provide, where warranted,
for systems of reimbursement and compensation.
2. Where necessary, Member States shall ensure that alternative dispute resolution
entities cooperate to provide simple, fair, transparent, independent, effective and
efficient out-of-court dispute settlement mechanisms for any dispute that arises from
products or services that are tied to, or bundled with, any product or service falling
under the scope of this Directive.
3. The participation of gas undertakings in out-of-court dispute settlement mechanisms
for household customers shall be mandatory unless the Member State concerned
demonstrates to the Commission that other mechanisms are equally effective.
Article 25
Vulnerable customers
Member States shall take appropriate measures to protect final customers, and shall, in
particular, ensure that there are adequate safeguards to protect vulnerable customers. In this
context, each Member State shall define the concept of vulnerable customers which may refer
to energy poverty. Measures to protect vulnerable consumers may include, inter alia, to the
prohibition of disconnection to such customers in critical times.
In particular, Member States shall take appropriate measures to protect final customers in
remote areas who are connected to the natural gas or hydrogen systems. Member States may
appoint a supplier of last resort for household customers, and, where Member States deem it
to be appropriate, small enterprises considered to be vulnerable customers connected to the
gas system.. They shall ensure high levels of consumer protection, particularly with respect to
transparency regarding contractual terms and conditions, general information and dispute
settlement mechanisms.
2009/73/EC
Article 45
Retail markets
In order to facilitate the emergence of well functioning and transparent retail markets in the
Community, Member States shall ensure that the roles and responsibilities of transmission
EN 79 EN
system operators, distribution system operators, supply undertakings and customers and if
necessary other market parties are defined with respect to contractual arrangements,
commitment to customers, data exchange and settlement rules, data ownership and metering
responsibility.
Those rules shall be made public, be designed with the aim to facilitate customers’ and
suppliers’ access to networks and they shall be subject to review by the regulatory authorities
or other relevant national authorities.
new
Chapter IV
Third party access to infrastructure
SECTION I
ACCESS TO NATURAL GAS INFRASTRUCTURE
Article 26
Market access for renewable and low carbon gases
Member States shall enable the access of renewable and low carbon gases to the market and
infrastructure regardless whether the renewable and low carbon gases production facilities are
connected to distribution or transmission networks.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 2732
Third-party access to natural gas distribution and transmission and LNG
terminals
1. Member States shall ensure the implementation of a system of third party access to
the transmission and distribution system, and LNG facilities based on published
tariffs, applicable to all eligible customers, including supply undertakings, and
applied objectively and without discrimination between system users. Member States
shall ensure that those tariffs, or the methodologies underlying their calculation, are
approved prior to their entry into force in accordance with Article 7241 by a
regulatory authority referred to in Article 7039(1) and that those tariffs — and the
methodologies, where only methodologies are approved — are published prior to
their entry into force. Tariff discounts can be granted only if so provided by Union
legislation.
2. Transmission system operators shall, if necessary for the purpose of carrying out
their functions including in relation to cross-border transmission, have access to the
network of other transmission system operators.
EN 80 EN
23 The provisions of this Directive shall not prevent the conclusion of long-term
contracts for renewable and low carbon gases in so far as they comply with
Community Union competition rules and contribute to decarbonisation.
No long-term contracts for supply of unabated fossil gas shall be concluded with a
duration beyond the end of year 2049 .
new
3. This Article shall also apply to citizen energy communities that manage distribution
networks.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 2834
Access to upstream natural gas pipeline networks
1. Member States shall take the necessary measures to ensure that natural gas
undertakings and eligible customers, wherever they are located, are able to obtain
access to upstream pipeline networks, including facilities supplying technical
services incidental to such access, in accordance with this Article, except for the
parts of such networks and facilities which are used for local production operations at
the site of a field where the gas is produced. The measures shall be notified to the
Commission in accordance with the provisions of Article 8854.
2. The access referred to in paragraph 1 shall be provided in a manner determined by
the Member State in accordance with the relevant legal instruments. Member States
shall apply the objectives of fair and open access, achieving a competitive market in
natural gas and avoiding any abuse of a dominant position, taking into account
security and regularity of supplies, capacity which is or can reasonably be made
available, and environmental protection. The following matters needs may be
taken into account:
(a) the need to refuse access where there is an incompatibility of technical
specifications which cannot reasonably be overcome;
(b) the need to avoid difficulties which cannot reasonably be overcome and could
prejudice the efficient, current and planned future production of hydrocarbons,
including that from fields of marginal economic viability;
(c) the need to respect the duly substantiated reasonable needs of the owner or
operator of the upstream pipeline network for the transport and processing of
gas and the interests of all other users of the upstream pipeline network or
relevant processing or handling facilities who may be affected; and
(d) the need to apply their laws and administrative procedures, in conformity with
Community Union law, for the grant of authorisation for production or
upstream development.
3. Member States shall ensure that they have in place dispute-settlement arrangements,
including an authority independent of the parties with access to all relevant
EN 81 EN
information, to enable disputes relating to access to upstream pipeline networks to be
settled expeditiously, taking into account the criteria in paragraph 2 and the number
of parties which may be involved in negotiating access to such networks.
2019/692 Art. 1.4
4. In the event of cross-border disputes, the dispute-settlement arrangements for the
Member State having jurisdiction over the upstream pipeline network which refuses
access shall be applied. Where, in cross-border disputes, more than one Member
State covers the network concerned, the Member States concerned shall consult each
other with a view to ensuring that the provisions of this Directive are applied
consistently. Where the upstream pipeline network originates from a third country
and connects to at least one Member State, the Member States concerned shall
consult each other and the Member State where the first entry point to the Member
States' network is located shall consult the third country concerned where the
upstream pipeline network originates, with a view to ensuring, as regards the
network concerned, that this Directive is applied consistently in the territory of the
Member States.
2009/73/EC (adapted)
Article 2933
Access to storage of natural gas
1. For the organisation of access to storage facilities and linepack when technically
and/or economically necessary for providing efficient access to the system for the
supply of customers, as well as for the organisation of access to ancillary services,
Member States may choose either or both of the procedures referred to in
paragraphs 3 and 4. Those procedures shall operate in accordance with objective,
transparent and non-discriminatory criteria.
new
When choosing the procedure for access to storage under this Article, Member States
shall take into account the results of the common and national risk assessments
carried out under Article 7 of Regulation (EU) 2017/1938.
2009/73/EC (adapted)
The regulatory authorities where Member States have so provided or Member States
shall define and publish criteria according to which the access regime applicable to
storage facilities and linepack may be determined. They shall make public, or oblige
storage and transmission system operators to make public, which storage facilities, or
which parts of those storage facilities, and which linepack is offered under the
different procedures referred to in paragraphs 3 and 4.
EN 82 EN
The obligation referred to in the second sentence of the second subparagraph shall be
without prejudice to the right of choice granted to Member States in the first
subparagraph.
2. The provisions of Pparagraph 1 shall not apply to ancillary services and temporary
storage that are related to LNG facilities and are necessary for the re-gasification
process and subsequent delivery to the transmission system.
3. In the case of negotiated access, Member States or, where Member States have so
provided, the regulatory authorities shall take the necessary measures for natural gas
undertakings and eligible customers either inside or outside the territory covered by
the interconnected system to be able to negotiate access to storage facilities and
linepack, when technically and/or economically necessary for providing efficient
access to the system, as well as for the organisation of access to other ancillary
services. The parties shall be obliged to negotiate access to storage, linepack and
other ancillary services in good faith.
Contracts for access to storage, linepack and other ancillary services shall be
negotiated with the relevant storage system operator or natural gas undertakings. The
regulatory authorities where Member States have so provided or Member States shall
require storage system operators and natural gas undertakings to publish their main
commercial conditions for the use of storage, linepack and other ancillary services by
1 January 2005 and on an annual basis every year thereafter.
When developing those the conditions referred to in the second subparagraph,
storage operators and natural gas undertakings shall consult system users.
4. In the case of regulated access, the regulatory authorities where Member States have
so provided or Member States shall take the necessary measures to give natural gas
undertakings and eligible customers either inside or outside the territory covered by
the interconnected system a right to access to storage, linepack and other ancillary
services, on the basis of published tariffs and/or other terms and obligations for use
of that storage and linepack, when technically and/or economically necessary for
providing efficient access to the system, as well as for the organisation of access to
other ancillary services. The regulatory authorities where Member States have so
provided or Member States shall consult system users when developing those tariffs
or the methodologies for those tariffs. The right of access for eligible customers may
be given by enabling them to enter into supply contracts with competing natural gas
undertakings other than the owner and/or operator of the system or a related
undertaking.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 3038
Direct lines for natural gas
1. Member States shall take the necessary measures to enable:
(a) natural gas undertakings established within their territory to supply the eligible
customers through a direct line; and
EN 83 EN
(b) any such eligible customer within their territory to be supplied through a direct
line by natural gas undertakings.
2. In circumstances where an authorisation (for example, licence, permission,
concession, consent or approval) is required for the construction or operation of
direct lines, the Member States or any competent authority they designate shall lay
down the criteria for the grant of authorisations for the construction or operation of
such lines in their territory. Those criteria shall be objective, transparent and non-
discriminatory.
3. Member States may issue an authorisation to construct a direct line subject either to
the refusal of system access on the basis of Article 3435 or to the opening of a
dispute-settlement procedure under Article 7341.
new
SECTION II
ACCESS TO HYDROGEN INFRASTRUCTURE
Article 31
Third-party access to hydrogen networks
1. Member States shall ensure the implementation of a system of regulated third party
access to hydrogen networks based on published tariffs and applied objectively and
without discrimination between any hydrogen network users.
1. Member States shall ensure that those tariffs, or the methodologies underlying their
calculation, are approved prior to their entry into force in accordance with Article 72
by a regulatory authority referred to in Article 70 and that those tariffs — and the
methodologies, where only methodologies are approved — are published prior to
their entry into force.
3. Hydrogen network operators shall, where necessary for the purpose of carrying out
their functions, including in relation to cross-border network transport of hydrogen,
have access to the network of other hydrogen network operators.
4. Until 31 December 2030, a Member State may decide not to apply paragraph 1. In
such case, the Member State shall ensure the implementation of a system of
negotiated third party access to hydrogen networks in accordance with objective,
transparent and non-discriminatory criteria. The regulatory authorities shall take the
necessary measures for hydrogen network users to be able to negotiate access to
hydrogen networks. The parties shall be obliged to negotiate access to hydrogen
networks in good faith.
5. Where negotiated access is used, regulatory authorities shall provide guidance to
hydrogen network users on how negotiated tariffs will be affected when regulated
third party access is introduced.
Article 32
Third-party access to hydrogen terminals
EN 84 EN
1. Member States shall ensure the implementation of a system of third party access to
hydrogen terminals based on negotiated access in an objective, transparent and non-
discriminatory manner, whereby the regulatory authorities shall take the necessary
measures for hydrogen terminal users to be able to negotiate access to such
terminals. The parties shall be obliged to negotiate access in good faith.
2. Regulatory authorities shall monitor conditions for third party access to hydrogen
terminals and their impact on hydrogen markets and, where necessary in order to
safeguard competition, take measures to improve access in line with the criteria set
out in paragraph 1.
Article 33
Access to hydrogen storage
Member States shall ensure the implementation of a system of regulated third party access to
hydrogen storage, and line pack when technically and/or economically necessary for
providing efficient access to the system for the supply of customers, as well as for the
organisation of access to ancillary services, based on published tariffs and applied objectively
and without discrimination between any hydrogen system users. Member States shall ensure
that those tariffs, or the methodologies underlying their calculation, are approved prior to their
entry into force in accordance with Article 72 by the regulatory authority.
SECTION III
REFUSAL OF ACCESS AND CONNECTION
2009/73/EC (adapted)
new
Article 3435
Refusal of access and connection
1. Natural gas and hydrogen undertakings may refuse access or connection
to the system natural gas or hydrogen system on the basis of lack of capacity or
where the access to the system would prevent them from carrying out the public
service obligations referred to in Article 3(2) which are assigned to them or on the
basis of serious economic and financial difficulties with take-or-pay contracts having
regard to the criteria and procedures set out in Article 48 and the alternative chosen
by the Member State in accordance with paragraph 1 of that Article. Duly
substantiated reasons shall be given for any such a refusal.
2. Taking into account national and Union decarbonisation objectives, Member
States shall may take the appropriate measures necessary to ensure that
the natural gas or hydrogen undertaking refusing access or connection to
the natural gas system or hydrogen system on the basis of lack of capacity
or a lack of connection makes the necessary enhancements as far as it is economic to
do so or when a potential customer is willing to pay for them. In circumstances
where Member States apply Article 4(4), Member States shall take such measures.
EN 85 EN
new
3. Access to the system for renewable and low carbon gases may only be refused
subject to the provisions of Article 18 and 33 of [recast Gas Regulation as proposed
in COM(2021) xxx].
2009/73/EC
Article 36
New infrastructure
1. Major new gas infrastructure, i.e. interconnectors, LNG and storage facilities, may,
upon request, be exempted, for a defined period of time, from the provisions of Articles 9, 32,
33 and 34 and Article 41(6), (8) and (10) under the following conditions:
(a) the investment must enhance competition in gas supply and enhance security
of supply;
(b) the level of risk attached to the investment must be such that the investment
would not take place unless an exemption was granted;
(c) the infrastructure must be owned by a natural or legal person which is separate
at least in terms of its legal form from the system operators in whose systems that
infrastructure will be built;
(d) charges must be levied on users of that infrastructure; and
2019/692 Art. 1.5(a)
(e) the exemption must not be detrimental to competition in the relevant markets
which are likely to be affected by the investment, to the effective functioning of the
internal market in natural gas, the efficient functioning of the regulated systems
concerned, or to security of supply of natural gas in the Union.
2009/73/EC
2. Paragraph 1 shall also apply to significant increases of capacity in existing
infrastructure and to modifications of such infrastructure which enable the development of
new sources of gas supply.
2019/692 Art. 1.5(b)
3. The regulatory authority referred to in Chapter VIII may, on a case-by-case basis,
decide on the exemption referred to in paragraphs 1 and 2.
Before the adoption of the decision on the exemption, the national regulatory authority, or
where appropriate another competent authority of that Member State, shall consult:
EN 86 EN
(a) the national regulatory authorities of the Member States the markets of which
are likely to be affected by the new infrastructure; and
(b) the relevant authorities of the third countries, where the infrastructure in
question is connected with the Union network under the jurisdiction of a Member
State, and originates from or ends in one or more third countries.
Where the third-country authorities consulted do not respond to the consultation within a
reasonable time frame or within a set deadline not exceeding three months, the national
regulatory authority concerned may adopt the necessary decision.
2009/73/EC
4. Where the infrastructure in question is located in the territory of more than one
Member State, the Agency may submit an advisory opinion to the regulatory authorities of the
Member States concerned, which may be used as a basis for their decision, within two months
from the date on which the request for exemption was received by the last of those regulatory
authorities.
2019/692 Art. 1.5(c)
Where all the regulatory authorities concerned agree on the request for exemption within six
months of the date on which it was received by the last of the regulatory authorities, they shall
inform the Agency of their decision. Where the infrastructure concerned is a transmission line
between a Member State and a third country, before the adoption of the decision on the
exemption, the national regulatory authority, or where appropriate another competent
authority of the Member State where the first interconnection point with the Member States'
network is located, may consult the relevant authority of that third country with a view to
ensuring, as regards the infrastructure concerned, that this Directive is applied consistently in
the territory and, where applicable, in the territorial sea of that Member State. Where the third
country authority consulted does not respond to the consultation within a reasonable time or
within a set deadline not exceeding three months, the national regulatory authority concerned
may adopt the necessary decision.
2009/73/EC
The Agency shall exercise the tasks conferred on the regulatory authorities of the Member
States concerned by the present Article:
(a) where all regulatory authorities concerned have not been able to reach an
agreement within a period of six months from the date on which the request for
exemption was received by the last of those regulatory authorities; or
(b) upon a joint request from the regulatory authorities concerned.
All regulatory authorities concerned may, jointly, request that the period referred to in
point (a) of the third subparagraph is extended by up to three months.
5. Before taking a decision, the Agency shall consult the relevant regulatory authorities
and the applicants.
EN 87 EN
6. An exemption may cover all or part of the capacity of the new infrastructure, or of the
existing infrastructure with significantly increased capacity.
In deciding to grant an exemption, consideration shall be given, on a case-by-case basis, to the
need to impose conditions regarding the duration of the exemption and non-discriminatory
access to the infrastructure. When deciding on those conditions, account shall, in particular,
be taken of the additional capacity to be built or the modification of existing capacity, the time
horizon of the project and national circumstances.
Before granting an exemption, the regulatory authority shall decide upon the rules and
mechanisms for management and allocation of capacity. The rules shall require that all
potential users of the infrastructure are invited to indicate their interest in contracting capacity
before capacity allocation in the new infrastructure, including for own use, takes place. The
regulatory authority shall require congestion management rules to include the obligation to
offer unused capacity on the market, and shall require users of the infrastructure to be entitled
to trade their contracted capacities on the secondary market. In its assessment of the criteria
referred to in points (a), (b) and (e) of paragraph 1, the regulatory authority shall take into
account the results of that capacity allocation procedure.
The exemption decision, including any conditions referred to in the second subparagraph of
this paragraph, shall be duly reasoned and published.
7. Notwithstanding paragraph 3, Member States may provide that their regulatory
authority or the Agency, as the case may be, shall submit, for the purposes of the formal
decision, to the relevant body in the Member State its opinion on the request for an
exemption. That opinion shall be published together with the decision.
8. The regulatory authority shall transmit to the Commission, without delay, a copy of
every request for exemption as of its receipt. The decision shall be notified, without delay, by
the competent authority to the Commission, together with all the relevant information with
respect to the decision. That information may be submitted to the Commission in aggregate
form, enabling the Commission to reach a well-founded decision. In particular, the
information shall contain:
(a) the detailed reasons on the basis of which the regulatory authority, or Member
State, granted or refused the exemption together with a reference to paragraph 1
including the relevant point or points of that paragraph on which such decision is
based, including the financial information justifying the need for the exemption;
(b) the analysis undertaken of the effect on competition and the effective
functioning of the internal market in natural gas resulting from the grant of the
exemption;
(c) the reasons for the time period and the share of the total capacity of the gas
infrastructure in question for which the exemption is granted;
(d) in case the exemption relates to an interconnector, the result of the consultation
with the regulatory authorities concerned; and
(e) the contribution of the infrastructure to the diversification of gas supply.
9. Within a period of two months from the day following the receipt of a notification, the
Commission may take a decision requiring the regulatory authority to amend or withdraw the
decision to grant an exemption. That two-month period may be extended by an additional
period of two months where further information is sought by the Commission. That additional
period shall begin on the day following the receipt of the complete information. The initial
EN 88 EN
two-month period may also be extended with the consent of both the Commission and the
regulatory authority.
Where the requested information is not provided within the period set out in the request, the
notification shall be deemed to be withdrawn unless, before the expiry of that period, either
the period has been extended with the consent of both the Commission and the regulatory
authority, or the regulatory authority, in a duly reasoned statement, has informed the
Commission that it considers the notification to be complete.
The regulatory authority shall comply with the Commission decision to amend or withdraw
the exemption decision within a period of one month and shall inform the Commission
accordingly.
The Commission shall preserve the confidentiality of commercially sensitive information.
The Commission’s approval of an exemption decision shall lose its effect two years from its
adoption in the event that construction of the infrastructure has not yet started, and five years
from its adoption in the event that the infrastructure has not become operational unless the
Commission decides that any delay is due to major obstacles beyond control of the person to
whom the exemption has been granted.
10. The Commission may adopt Guidelines for the application of the conditions laid down
in paragraph 1 of this Article and to set out the procedure to be followed for the application of
paragraphs 3, 6, 8 and 9 of this Article. Those measures, designed to amend non-essential
elements of this Directive by supplementing it, shall be adopted in accordance with the
regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 51(3).
new
Chapter V
Rules applicable to transmission, storage and system operators of
natural gas
2009/73/EC (adapted)
new
Article 3513
Tasks of transmission, storage and/or LNG system operators
1. Each transmission, storage and/or LNG system operator shall:
(a) operate, maintain and develop under economic conditions secure, reliable and
efficient transmission, storage and/or LNG facilities to secure an open market,
with due regard to the environment, the obligations laid down in [Regulation
(EU) 2022/ … (Methane Regulation)] ensure adequate means to meet
service obligations;
(b) refrain from discriminatingnot discriminate between system users or classes of
system users, particularlyspecifically in favour of its related undertakings;
EN 89 EN
(c) provide to any other transmission system operator, any other storage
system operator, any other LNG system operator and/or any distribution
system operator, sufficient information to ensure that the transport and storage
of natural gas may take place in a manner compatible with the secure and
efficient operation of the interconnected system; and
(d) provide system users with the information they need for efficient access to the
system.
2. Each transmission system operator shall build sufficient cross-border capacity to
integrate European transmission infrastructure accommodating all economically
reasonable and technically feasible demands for capacity and taking into account
security of gas supply.
new
3. Transmission system operators shall cooperate with distribution system operators to
ensure the effective participation of market participants connected to the grid in
retail, wholesale and balancing market.
4. Transmission system operators shall ensure efficient gas quality management in their
facilities in line with applicable gas quality standards.
2009/73/EC
53. Rules adopted by transmission system operators for balancing the gas transmission
system shall be objective, transparent and non-discriminatory, including rules for the
charging of system users of their networks for energy imbalance. Terms and
conditions, including rules and tariffs, for the provision of such services by
transmission system operators shall be established pursuant to a methodology
compatible with Article 7241 (7) in a non-discriminatory and cost-reflective way and
shall be published.
64. The regulatory authorities where Member States have so provided or Member States
may require transmission system operators to comply with minimum standards for
the maintenance and development of the transmission system, including
interconnection capacity.
new
7. Member States may provide that one or several responsibilities listed in paragraph 1
are assigned to a transmission system operator other than the one which owns the
transmission system to which the responsibilities concerned would otherwise be
applicable. The transmission system operator to which the tasks are assigned shall be
certified under the ownership unbundling, the independent system operator or the
independent transmission system operator model and fulfil the requirements provided
for in Article 54, but shall not be required to own the transmission system it is
responsible for.
EN 90 EN
8. The transmission system operator shall fulfil the requirements provided for in
Chapter IX and be certified in accordance with Article 57. This shall be without
prejudice to the possibility for transmission system operators which are certified
under the ownership unbundling, the independent system operator or the independent
transmission system operator model to delegate, on their own initiative and under
their supervision, certain tasks to other transmission system operators which are
certified under the ownership unbundling, the independent system operator or the
independent transmission system operator model, where the delegation of tasks does
not endanger the effective and independent decision-making rights of the delegating
transmission system operator.
9. LNG and storage system operators shall cooperate, within one Member State and
regionally, to ensure the most efficient use of facilities capacities and synergies
between these facilities, taking into account system integrity and operation.
2009/73/EC (adapted)
105. Transmission system operators shall procure the energy they use for the carrying out
of their functions according to transparent, non-discriminatory and market based
procedures.
Article 3616
Confidentiality for transmission system operators and transmission system owners
1. Without prejudice to Article 6830 or any other legal duty to disclose information,
each transmission, storage and/or LNG system operator, and each transmission
system owner, shall preserve the confidentiality of commercially sensitive
information obtained in the course of carrying out its activities, and shall prevent
information about its own activities which may be commercially advantageous from
being disclosed in a discriminatory manner. In particular, it shall not disclose any
commercially sensitive information to the remaining parts of the undertaking, unless
this is necessary for carrying out a business transaction. In order to ensure the full
respect of the rules on information unbundling, Member States shall ensure that the
transmission system owner including, in the case of a combined operator, the
distribution system operator, and the remaining part of the undertaking do not use
joint services, such as joint legal services, apart from purely administrative or IT
functions.
2. Transmission, storage and/or LNG system operators shall not, in the context of sales
or purchases of natural gas by related undertakings, misuse commercially sensitive
information obtained from third parties in the context of providing or negotiating
access to the system.
3. Information necessary for effective competition and the efficient functioning of the
market shall be made public. That obligation shall be without prejudice to protecting
commercially sensitive information.
EN 91 EN
new
Article 37
Decision-making powers regarding the connection of new production facilities for
renewable and low carbon gases to the transmission system
1. The transmission system operator shall establish and publish transparent and efficient
procedures for non-discriminatory connection of new production installations of
renewable and low carbon gases. Those procedures shall be subject to approval by
the regulatory authorities.
2. The transmission system operators shall not be entitled to refuse economically
reasonable and technically feasable connection requests of a new production facility
installation for renewable and low carbon gases.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 3823
Decision-making powers regarding the connection of storage facilities, LNG
regasification facilities and industrial customers to the transmission system and the
hydrogen network
1. The transmission system operator and the hydrogen network operator shall
establish and publish transparent and efficient procedures and tariffs for non-
discriminatory connection of natural gas and hydrogen storage facilities, LNG
regasification facilities , hydrogen terminals and industrial customers to the
transmission system and the hydrogen network . Those procedures shall be
subject to approval by the regulatory authority.
2. The transmission system operator and the hydrogen network operator shall not
be entitled to refuse the connection of a new natural gas or hydrogen storage
facility, LNG regasification facility , hydrogen terminal or industrial customer
on the grounds of possible future limitations to available network capacities or
additional costs linked with necessary capacity increase. The transmission system
operator and hydrogen network operator shall ensure sufficient entry and exit
capacity for the new connection.
Article 6
Regional solidarity
1. In order to safeguard a secure supply on the internal market in natural gas, Member
States shall cooperate in order to promote regional and bilateral solidarity.
2. Such cooperation shall cover situations resulting or likely to result in the short term
in a severe disruption of supply affecting a Member State. It shall include:
EN 92 EN
(a) coordination of national emergency measures referred to in Article 8 of
Council Directive 2004/67/EC of 26 April 2004 concerning measures to
safeguard security of natural gas supply 36;
(b) identification and, where necessary, development or upgrading of electricity
and natural gas interconnections; and
(c) conditions and practical modalities for mutual assistance.
3. The Commission and the other Member States shall be kept informed of such
cooperation.
4. The Commission may adopt Guidelines for regional cooperation in a spirit of
solidarity. Those measures, designed to amend non-essential elements of this
Directive by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory
procedure with scrutiny referred to in Article 51(3).
Chapter VI
Distribution and supply system operation of natural gas
Article 3924
Designation of distribution system operators
Member States shall designate, or shall require undertakings which own or are responsible for
distribution systems to designate, for a period of time to be determined by Member States,
having regard to considerations of efficiency and economic balance, one or more distribution
system operators and shall ensure that those operators act in accordance with Articles 4025,
4226 and 4327.
Article 4025
Tasks of distribution system operators
1. Each distribution system operator shall be responsible for ensuring the long-term
ability of the system to meet reasonable demands for the distribution of gas, and for
operating, maintaining and developing under economic conditions a secure, reliable
and efficient system in its area, with due regard for the environment , the
obligations laid down in [Regulation (EU) 2022/ … (Methane Regulation)] and
energy efficiency.
new
2. When so decided by regulatory authorities, distribution system operators may be
responsible for ensuring efficient gas quality management in their facilities in line
with applicable gas quality standards, where necessary for system management due
to the injection of renewable and low-carbon gases.
36
OJ L 127, 29.4.2004, p. 92.
EN 93 EN
2009/73/EC
32. In any event, the distribution system operator shall not discriminate between system
users or classes of system users, particularly in favour of its related undertakings.
43. Each distribution system operator shall provide any other distribution, transmission,
LNG, and/or storage system operator with sufficient information to ensure that the
transport and storage of natural gas takes place in a manner compatible with the
secure and efficient operation of the interconnected system.
54. Each distribution system operator shall provide system users with the information
they need for efficient access to, including use of, the system.
65. Where a distribution system operator is responsible for balancing the distribution
system, rules adopted by it for that purpose shall be objective, transparent and non-
discriminatory, including rules for the charging of system users for energy
imbalance. Terms and conditions, including rules and tariffs, for the provision of
such services by distribution system operators shall be established pursuant to a
methodology compatible with Article 7241(7) in a non-discriminatory and cost-
reflective way and shall be published.
new
7. Distribution system operators shall cooperate with transmission system operators to
ensure the effective participation of market participants connected to their grid in
retail, wholesale and balancing market in the entry-exit system to which the
distribution system belongs to.
8. The distribution system operators shall establish and publish transparent and efficient
procedures for non-discriminatory connection of new production installations of
renewable and low carbon gases. Those procedures shall be subject to approval by
the regulatory authorities.
9. The distribution system operators shall not be entitled to refuse economically
reasonable and technically feasible connection requests of a new production facility
for renewable and low carbon gases.
Article 41
Decision-making powers regarding the connection of new production facilities for
renewable and low carbon gases to the distribution system
Regulatory authorities shall oblige the distribution system operator to publish transparent and
efficient procedures for non-discriminatory connection of new production installations of
renewable and low carbon gases. Those procedures shall be subject to approval by the
regulatory authorities.
EN 94 EN
2009/73/EC (adapted)
new
Article 4226
Unbundling of distribution system operators
1. Where the distribution system operator is part of a vertically integrated undertaking,
it shall be independent at least in terms of its legal form, organisation and decision
making from other activities not relating to distribution. Those rules shall not create
an obligation to separate the ownership of assets of the distribution system from the
vertically integrated undertaking.
2. In addition to the requirements under paragraph 1, where the distribution system
operator is part of a vertically integrated undertaking, it shall be independent in terms
of its organisation and decision-making from the other activities not related to
distribution. In order to achieve this, the following minimum criteria shall apply:
(a) those the persons responsible for the management of the distribution
system operator must shall not participate in company structures of the
integrated natural gas undertaking responsible, directly or indirectly, for the
day-to-day operation of the production, transmission , transportation and
supply of gases natural gas;
(b) appropriate measures must shall be taken to ensure that the professional
interests of persons responsible for the management of the distribution system
operator are taken into account in a manner that ensures that they are capable
of acting independently;
(c) the distribution system operator must shall have effective decision-
making rights, independent from the integrated natural gas undertaking, with
respect to assets necessary to operate, maintain or develop the network;. iIn
order to fulfil those tasks, the distribution system operator shall have at its
disposal the necessary resources including human, technical, financial and
physical resources;. tThis should shall not prevent the existence of
appropriate coordination mechanisms to ensure that the economic and
management supervision rights of the parent company in respect of return on
assets, regulated indirectly in accordance with Article 7241(7) in a subsidiary
are protected;. iIn particular, this shall enable the parent company to approve
the annual financial plan, or any equivalent instrument, of the distribution
system operator and to set global limits on the levels of indebtedness of its
subsidiary;. iIt shall not permit the parent company to give instructions
regarding day-to-day operations, nor with respect to individual decisions
concerning the construction or upgrading of distribution lines, that do not
exceed the terms of the approved financial plan, or any equivalent instrument;
and
(d) the distribution system operator must shall establish a compliance
programme, which sets out measures taken to ensure that discriminatory
conduct is excluded, and ensure that observance of it is adequately monitored;.
tThe compliance programme shall set out the specific obligations of employees
to meet that objective;. aAn annual report, setting out the measures taken, shall
EN 95 EN
be submitted by the person or body responsible for monitoring the compliance
programme, the compliance officer of the distribution system operator, to the
regulatory authority referred to in Article 7039(1) and shall be published;. tThe
compliance officer of the distribution system operator shall be fully
independent and shall have access to all the necessary information of the
distribution system operator and any affiliated undertaking to fulfil his task.
3. Where the distribution system operator is part of a vertically integrated undertaking,
the Member States shall ensure that the activities of the distribution system operator
are monitored by regulatory authorities or other competent bodies so that it cannot
take advantage of its vertical integration to distort competition. In particular,
vertically integrated distribution system operators shall not, in their communication
and branding, create confusion in respect of the separate identity of the supply
branch of the vertically integrated undertaking.
4. Member States may decide not to apply paragraphs 1, 2 and 3 to integrated natural
gas undertakings serving less than 100000100 000 connected customers.
Article 4327
Confidentiality obligations of distribution system operators
1. Without prejudice to Article 6830 or any other legal duty to disclose information,
each distribution system operator shall preserve the confidentiality of commercially
sensitive information obtained in the course of carrying out its business, and shall
prevent information about its own activities which may be commercially
advantageous from being disclosed in a discriminatory manner.
2. Distribution system operators shall not, in the context of sales or purchases of natural
gas by related undertakings, abuse commercially sensitive information obtained from
third parties in the context of providing or negotiating access to the system.
Article 4428
Closed distribution systems of natural gas
1. Member States may provide for national regulatory authorities or other competent
authorities to classify a system which distributes natural gas within a
geographically confined industrial, commercial or shared services site and does not,
without prejudice to paragraph 4, supply household customers, as a closed
distribution system if:
(a) for specific technical or safety reasons, the operations or the production process
of the users of that system are integrated; or
(b) that system distributes natural gas primarily to the owner or operator of
the system or to their related undertakings.
2. Member States may provide for national regulatory authorities to exempt the
operator of a closed natural gas distribution system from the requirement under
Article 2732(1) that tariffs, or the methodologies underlying their calculation, are
approved prior to their entry into force in accordance with Article 7241.
3. Where an exemption is granted under paragraph 2, the applicable tariffs, or the
methodologies underlying their calculation, shall be reviewed and approved in
EN 96 EN
accordance with Article 7241 upon request by a user of the closed natural gas
distribution system.
4. Incidental use by a small number of households with employment or similar
associations with the owner of the distribution system and located within the area
served by a closed distribution system shall not preclude an exemption under
paragraph 2 being granted.
new
5. Closed distribution systems shall be considered as distribution systems for the
purposes of this Directive.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 4529
Combined operator
Article 2644 (1) shall not prevent the operation of a combined transmission, LNG, storage and
distribution system operator provided that the operator complies with Article 549 (1),
or Articles 5514 and 5615, or Chapter IXIV or falls under Article 4982(6).
new
ChapterVII
Rules applicable to the dedicated hydrogen networks
Article 46
Tasks of hydrogen network, storage and terminal operators
1. Each operator of hydrogen networks, storage or terminal shall be responsible for:
(a) operating, maintaining and developing under economic conditions a secure and
reliable infrastructure for hydrogen transport or storage with due regard to the
environment, in close cooperation with connected and neighbouring hydrogen
network operators;
(b) ensuring the long-term ability of the hydrogen system to meet reasonable
demands for the transport and storage of hydrogen;
(c) ensuring adequate means to meets its obligations;
(d) providing to the operator of other networks or systems with which its system is
interconnected sufficient information to ensure the secure and efficient
EN 97 EN
operation, coordinated development and interoperability of the interconnected
system;
(e) not discriminating between system users or classes of infrastructure users,
specifically in favour of its related undertakings; and
(f) providing system users with the information they need for efficient access to
the infrastructure;
(g) taking all reasonable measures available to prevent and minimise hydrogen
emissions in their operations and carrying out, at regular intervals, a hydrogen
leak detection and repair survey of all relevant components under the operator
responsibility;
(h) submitting a hydrogen leak detection report and, where necessary, a repair or
replacement programme to the competent authorities;
2. Each hydrogen network operator shall build sufficient cross-border capacity to
integrate European hydrogen infrastructure accommodating all economically
reasonable and technically feasible demands for capacity and taking into account
security of hydrogen supply.
3. Hydrogen network operators may be responsible for ensuring efficient hydrogen
quality management in their networks in line with applicable hydrogen quality
standards, where necessary for system management and subject to the approval of the
regulatory authority.
Article 47
Existing hydrogen networks
1. Member States may decide to grant a derogation from the requirements of
Articles 31, 62, 63 and 64 of this Directive, and Articles 6 and 47 of [recast Gas
Regulation as proposed in COM(2021) xxx] to hydrogen networks that belonged to a
vertically integrated undertaking on [date of entry into force]. The derogation shall
be limited in scope to the network capacity in operation on [date of entry into force].
2. The derogation shall be limited in time and shall expire:
(a) where the vertically integrated undertaking submits a request to the regulatory
authority to end the derogation and such request is approved by the regulatory
authority;
(b) where the hydrogen network benefitting from the derogation is connected to
another hydrogen network;
(c) where the hydrogen network benefitting from the derogation or its capacity is
expanded;
(d) at the latest on 31 December 2030.
Article 48
Geographically confined hydrogen networks
1. Member States may provide for regulatory authorities to grant a derogation from
Article 62 for hydrogen networks which transport hydrogen from one entry point to a
EN 98 EN
limited number of exit points within a geographically confined, industrial or
commercial area..
2. The derogations under paragraph 1 shall apply at least until 31 December 2030. As
from 1 January 2031, the derogation shall expire when one of the conditions below is
fulfilled:
(a) where a competing renewable hydrogen producer wants to get access to the
network;
(b) where the exempted hydrogen network becomes connected to another
hydrogen network.
Member States shall take the necessary measures to ensure that access requests
referred to in point (a) of this paragraph are notified to the regulatory authority.
Article 49
Hydrogen interconnectors with third countries
1. Hydrogen interconnectors between Member States and third countries shall be
subject to the rules applicable to hydrogen networks as set out in this Directive and in
[recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx]. Member States shall ensure
that the enforcement of these rules takes into account their effective application on
Union territory and the integrated nature of the interconnector.
2. For the purpose of implementing the requirements set out in paragraph 1, the Union
shall, for each hydrogen interconnector, conclude prior to its operation an
intergovernmental agreement with the connected third country, or third countries,
setting out the operating rules for the hydrogen interconnector concerned where the
Commission has determined that such an agreement is necessary to ensure
compliance with the rules referred to in paragraph 1.
3. Such intergovernmental agreement may contain, as appropriate, rules specifying the
implementation of the requirements of third-party access, tariff regulation and on the
unbundling of the operator of the hydrogen interconnector, as well as rules on the
certification of renewable and low-carbon hydrogen, including rules ensuring the
collection of required data and the application of the criteria for accounting hydrogen
produced from electricity as renewable hydrogen.
Article 50
Confidentiality for operators of hydrogen networks, hydrogen storage facilities and
hydrogen terminals
1. Without prejudice to legal duties to disclose information, each operator of a
hydrogen network, hydrogen storage facility or hydrogen terminal, and each owner
of a hydrogen network, shall preserve the confidentiality of commercially sensitive
information obtained in the course of carrying out its activities, and shall prevent
information about its own activities which may be commercially advantageous from
being disclosed in a discriminatory manner. In particular, if the operator of a
hydrogen network, hydrogen storage facility or hydrogen terminal, or the owner of a
hydrogen network is part of a vertically integrated undertaking, it shall not disclose
any commercially sensitive information to the remaining parts of the undertaking,
unless this is necessary for carrying out a business transaction.
EN 99 EN
2. The operator of a hydrogen network, hydrogen storage facility or hydrogen terminal
shall not, in the context of sales or purchases of hydrogen by related undertakings,
misuse commercially sensitive information obtained from third parties in the context
of providing or negotiating access to the system.
3. Information necessary for effective competition and the efficient functioning of the
market shall be made public. That obligation shall be without prejudice to protecting
commercially sensitive information.
Chapter VIII
Integrated network planning
2009/73/EC (adapted)
new
Article 5122
Network development and powers to make investment decisions
1. At least eEvery year two years , all transmission system operators
shall submit to the relevant regulatory authority a ten-year network
development plan based on existing and forecast supply and demand after having
consulted all the relevant stakeholders. There shall be at least one single network
development plan per Member State. Infrastructure operators, including LNG
terminal operators, storage operators, distribution system operators as well as
hydrogen, district heating infrastructure and electricity operators shall be required to
provide and exchange all relevant information to the transmission system operators
required for developing the single plan. That network development plan shall
contain efficient measures in order to guarantee the adequacy of the natural gas
system and the security of supply , in particular the compliance with the
infrastructure standards under Regulation (EU) 2017/1938. The ten-year network
development plan shall be published and accessible on a website .
2. The ten-year network development plan shall, in particular:
(a) indicate to market participants contain the main transmission
infrastructure that needs to be built or upgraded over the next ten years;
(b) contain all the investments already decided and identify new investments
which have to be executed in the next three years; and
new
(c) include information on infrastructure that can or will be decommissioned; and
2009/73/EC
new
(dc) provide for a time frame for all investment and decommissioning projects;.
EN 100 EN
new
(e) be based on a joint scenario framework developed between the relevant
infrastructure operators, including relevant distribution system operators, of at
least gas and electricity;
(f) be consistent with the results of the common and national risk assessments
under Article 7 of Regulation 2017/1938;
(g) be in line with the integrated national energy and climate plan and its updates,
and with the integrated national energy climate reports submitted in accordance
with Regulation (EU) 2018/1999 and support the climate-neutrality objective
set out in Article 2(1), of Regulation (EU) 2021/1119.
2009/73/EC (adapted)
new
3. When elaborating the ten-year network development plan, the transmission system
operator shall fully take into account the potential for alternatives to system
expansion, for instance the use of demand response, as well as expected consumption
following the application of the energy efficiency first principle, trade with other
countries and the Union-wide network development plan. The transmission system
operator shall assess how to address, where possible, a need across electricity and
gases systems including information on the optimal location and size of energy
storage and power to gas assets the transmission system operator shall make
reasonable assumptions about the evolution of the production, supply, consumption
and exchanges with other countries, taking into account investment plans for regional
and Community-wide networks, as well as investment plans for storage and LNG
regasification facilities.
4. The regulatory authority shall consult all actual or potential system users on the ten-
year network development plan in an open and transparent manner. Persons or
undertakings claiming to be potential system users may be required to substantiate
such claims. The regulatory authority shall publish the result of the consultation
process, in particular possible needs for investments.
5. The regulatory authority shall examine whether the ten-year network development
plan covers all investment needs identified during the consultation process, and
whether it is consistent with the most recent Union wide simulation of disruption
scenarios carried out by the ENTSO for Gas under Article 7 of Regulation (EU)
2017/1938, with the regional and national risk assessments and the non-binding
Community Union -wide ten-year network development plan (Community
Union -wide network development plan) referred to in Article 30(1), point
(b), of Regulation (EU) 2019/943 Article 8(3)(b) of Regulation (EC)
No 715/2009. If any doubt arises as to the consistency with the Community
Union -wide network development plan, the regulatory authority shall consult
ACER the Agency. The regulatory authority may require the transmission
system operator to amend its ten-year network development plan.
EN 101 EN
new
The competent national authorities shall examine the consistency of the ten-year
network development plan with the national energy and climate plan and its updates
and with the integrated national energy climate reports submitted in accordance with
Regulation (EU) 2018/1999.
2009/73/EC
new
6. The regulatory authority shall monitor and evaluate the implementation of the ten-
year network development plan.
7. In circumstances where the transmission system operator independent system
operator or independent transmission operator , other than for overriding reasons
beyond its control, does not execute an investment, which, under the ten-year
network development plan, was to be executed in the following three years, Member
States shall ensure that the regulatory authority is required to take at least one of the
following measures to ensure that the investment in question is made if such
investment is still relevant on the basis of the most recent ten-year network
development plan:
(a) to require the transmission system operator to execute the investments in
question;
(b) to organise a tender procedure open to any investors for the investment in
question; or
(c) to oblige the transmission system operator to accept a capital increase to
finance the necessary investments and allow independent investors to
participate in the capital.
Where the regulatory authority has made use of its powers under point (b) the first
subparagraph, it may oblige the transmission system operator to agree to one or more
of the following:
(a) financing by any third party;
(b) construction by any third party;
(c) building the new assets concerned itself;
(d) operating the new assets concerned itself.
The transmission system operator shall provide the investors with all information
needed to realise the investment, shall connect new assets to the transmission
network and shall generally make its best efforts to facilitate the implementation of
the investment project.
The relevant financial arrangements shall be subject to approval by the regulatory
authority.
8. Where the regulatory authority has made use of its powers under the first
subparagraph of paragraph 7, the relevant tariff regulations shall cover the costs of
the investments in question.
EN 102 EN
new
Article 52
Hydrogen network development reporting
1. Hydrogen network operators shall submit to the regulatory authority, at regular
intervals as determined by that authority, an overview of the hydrogen network
infrastructure they aim to develop. That overview shall in particular:
(a) include information on capacity needs, both in volume and duration, as
negotiated between network users and hydrogen network operators;
(b) include information on the extent to which repurposed natural gas pipelines
will be used for the transport of hydrogen;
(c) be in line with the integrated national energy and climate plan and its updates,
and with the integrated national energy and climate reports submitted in
accordance with Regulation (EU) 2018/1999 and support the climate-neutrality
objective set out in Article 2(1) of Regulation (EU) 2021/1119.
2. Hydrogen storage and terminal operators shall provide and exchange all relevant
information required for developing the overview with the hydrogen network
operators.
3. The regulatory authority shall examine the overview. It shall take the overall energy-
economic necessity of the hydrogen network into account in this examination as well
as the joint scenario framework developed under Article 51 (2), point e).
4. The regulatory authority shall take the examination of the overview into account in
its approval of dedicated charges within the meaning of Article 4 of [recast Gas
Regulation as proposed in COM(2021)xxx].
5. Hydrogen network operators shall publish on a regular basis a joint report on the
development of the hydrogen system based on the overview submitted to the
regulatory authority. They shall take the examination of the regulatory authority
under paragraph 4 into account.
6. Member States may decide to apply the requirements pursuant to Article 51 to
hydrogen network operators.
Article 53
Financing cross-border hydrogen infrastructure
1. Where a hydrogen interconnector project is included in the EU-wide ten-year
network development plan as referred to in Article 29 of [recast Gas Regulation as
proposed in COM(2021)xxx] and is not a project of common interest as referred to in
[Chapter II and Annex I point 3 of Regulation xxx on Guidelines for trans-European
energy infrastructure], adjacent and affected hydrogen network operators shall design
a project plan, including a request for cross-border cost allocation, and submit it
jointly to the concerned regulatory authorities for a joint approval.
2. The project plan and request for cross-border cost allocation shall be accompanied by
a project-specific cost-benefit analysis, taking into account benefits beyond the
borders of Member States concerned, and by a business plan evaluating the financial
EN 103 EN
viability of the project, which shall include a financing solution and specify whether
the hydrogen network operators involved agree on a substantiated proposal for a
cross-border cost allocation.
3. The concerned regulatory authorities shall, after consulting the hydrogen network
operators, take coordinated decisions on the allocation of investment costs to be
borne by each network operator for the project.
4. Where the concerned regulatory authorities cannot reach an agreement on the request
within six months, ACER shall take a decision, following the process pursuant to
Article 6(10) in Regulation (EU) 2019/942.
5. After 31 December 2030, all affected hydrogen network operators shall negotiate a
system of financial compensation to ensure financing for cross-border hydrogen
infrastructure. While developing that, hydrogen network operators shall conduct an
extensive consultation process involving all relevant market participants.
6. The hydrogen network operators concerned shall agree on the system of financial
compensation within 3 years and by 31 December 2033. If no agreement is reached
within that period, the involved regulatory authorities shall decide jointly within 2
years. Where the relevant regulatory authorities cannot reach a joint agreement
within 2 years, ACER shall take a decision, following the process pursuant to Article
6(10) in Regulation (EU) 2019/942.
7. The system of financial compensation shall be implemented in line with Article
72(1), point (b).
8. For the transition to a system of financial compensation mechanism, existing
capacity contracts shall not be affected by the established financial compensation
mechanism.
9. Further details required to implement the process set out in this Article, including
required processes and time frames, process for reviewing and if necessary amending
the compensation mechanism allowing taking into account tariff evolution and the
development of the hydrogen networks, shall be set in a network code established on
the basis of Article 54 of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021)xxx].
2009/73/EC (adapted)
new
Chapter IX
Unbundling of transmission system operators
SECTION 1
OWNERSHIP UNBUNDLING
Article 549
Unbundling of transmission systems and transmission system operators
1. Member States shall ensure that from 3 March 2012:
EN 104 EN
(a) each undertaking which owns a transmission system acts as a transmission
system operator;
(b) the same person or persons are entitled neither:
(i) directly or indirectly to exercise control over an undertaking
performing any of the functions of production or supply, and directly or
indirectly to exercise control or exercise any right over a transmission
system operator or over a transmission system; nor
(ii) directly or indirectly to exercise control over a transmission
system operator or over a transmission system, and directly or indirectly
to exercise control or exercise any right over an undertaking performing
any of the functions of production or supply;
(c) the same person or persons are not entitled to appoint members of the
supervisory board, the administrative board or bodies legally representing the
undertaking, of a transmission system operator or a transmission system, and
directly or indirectly to exercise control or exercise any right over an
undertaking performing any of the functions of production or supply; and
(d) the same person is not entitled to be a member of the supervisory board, the
administrative board or bodies legally representing the undertaking, of both an
undertaking performing any of the functions of production or supply and a
transmission system operator or a transmission system.
2. The rights referred to in points (b) and (c) of paragraph 1, points (b) and (c), shall
include, in particular:
(a) the power to exercise voting rights;
(b) the power to appoint members of the supervisory board, the administrative
board or bodies legally representing the undertaking; or
(c) the holding of a majority share.
3. For the purpose of paragraph 1, point (b), the notion term ‘undertaking
performing any of the functions of production or supply’ shall include be
understood as including ‘undertaking performing any of the functions of
generation and supply’ within the meaning of Directive 2009/72/EC (EU)
2019/944 of the European Parliament and of the Council 37 38 of 13 July 2009
concerning common rules for the internal market in electricity 39, and the terms
‘transmission system operator’ and ‘transmission system’ shall be understood as
including include ‘transmission system operator’ and ‘transmission system’
within the meaning of that Directive.
4. Member States may allow for derogations from points (b) and (c) of paragraphs 1,
points (b) and (c) until 3 March 2013, provided that transmission system operators
are not part of a vertically integrated undertaking.
37
Directive (EU) 2019/944 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on common
rules for the internal market for electricity and amending Directive 2012/27/EU (OJ L 158, 14.6.2019,
p. 125).
38
Directive 2009/72/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 concerning
common rules for the internal market in electricity (OJ L 211, 14.8.2009, p. 55)
39
See page 55 of this Official Journal.
EN 105 EN
5. The obligation set out in paragraph 1, point (a), of this Article shall be deemed to be
fulfilled in a situation where two or more undertakings which own transmission
systems have created a joint venture which acts as a transmission system operator in
two or more Member States for the transmission systems concerned. No other
undertaking may be part of the joint venture, unless it has been approved under
Article 5514 as an independent system operator or as an independent transmission
operator for the purposes of Section 3Chapter IV.
6. For the implementation of this Article, where the person referred to in points (b), (c)
and (d) of paragraph 1 is the Member State or another public body, two separate
public bodies exercising control over a transmission system operator or over a
transmission system on the one hand, and over an undertaking performing any of the
functions of production or supply on the other, shall be deemed not to be the same
person or persons.
7. Member States shall ensure that neither commercially sensitive information referred
to in Article 3616 held by a transmission system operator which was part of a
vertically integrated undertaking, nor the staff of such a transmission system
operator, is transferred to undertakings performing any of the functions of production
and supply.
2019/692 Art. 1.2(a)
8. Where on 3 September 2009 the transmission system belonged to a vertically
integrated undertaking, a Member State may decide not to apply paragraph 1. As
regards the part of the transmission system connecting a Member State with a third
country between the border of that Member State and the first connection point with
that Member State's network, where on 23 May 2019 the transmission system
belongs to a vertically integrated undertaking, a Member State may decide not to
apply paragraph 1.
2009/73/EC
In such case, the Member State concerned shall either:
(a) designate an independent system operator in accordance with Article 5514, or
(b) comply with the provisions of Section 3Chapter IV.
2019/692 Art. 1.2(b)
9. Where on 3 September 2009 the transmission system belonged to a vertically
integrated undertaking and arrangements are in place which guarantee more effective
independence of the transmission system operator than the provisions of Section
3Chapter IV., a Member State may decide not to apply paragraph 1 of this Article.
As regards the part of the transmission system connecting a Member State with a
third country between the border of that Member State and the first connection point
with that Member State's network, where on 23 May 2019 the transmission system
belongs to a vertically integrated undertaking and arrangements are in place which
EN 106 EN
guarantee more effective independence of the transmission system operator than the
provisions of Section 3Chapter IV., that Member State may decide not to apply
paragraph 1 of this Article.
2009/73/EC (adapted)
10. Before an undertaking is approved and designated as a transmission system operator
under paragraph 9 of this Article, it shall be certified in accordance with
according to the procedures laid down in Article 6510(4), (5) and (6) of this
Directive and in Article 3 of Regulation (EC) No 715/2009, pursuant to which
After that, the Commission shall verify that the arrangements in place clearly
guarantee more effective independence of the transmission system operator than the
provisions of Section 3Chapter IV.
11. Vertically integrated undertakings which own a transmission system shall not in any
event be prevented from taking steps to comply with paragraph 1.
12. Undertakings performing any of the functions of production or supply shall not in
any event be able to directly or indirectly take control over or exercise any right over
unbundled transmission system operators in Member States which apply paragraph 1.
SECTION 2
INDEPENDENT SYSTEM OPERATORS
Article 5514
Independent system operators
2019/692 Art. 1.3 (adapted)
new
1. Where on 3 September 2009 the transmission system belonged to a vertically
integrated undertaking, a Member State may decide not to apply Article 569 (1) and
to designate an independent system operator upon a proposal from the transmission
system owner.
As regards the part of the transmission system connecting a Member State with a
third country between the border of that Member State and the first connection point
with that Member State's network, where on 23 May 2019 the transmission system
belongs belonged to a vertically integrated undertaking, that Member State
may decide not to apply Article 599(1) and to designate an independent system
operator upon a proposal from the transmission system owner.
The designation of an independent system operator shall be subject to approval by
the Commission.
2. The Member State may approve and designate an independent system operator only
where:
EN 107 EN
(a) the candidate operator has demonstrated that it complies with the requirements
of Article 549 (1), points (b), (c) and (d);
(b) the candidate operator has demonstrated that it has at its disposal the required
financial, technical, physical and human resources to carry out its tasks under
Article 3513;
(c) the candidate operator has undertaken to comply with a ten-year network
development plan monitored by the regulatory authority;
(d) the transmission system owner has demonstrated its ability to comply with its
obligations under paragraph 5.,. tTo which end, , it shall provide all the
draft contractual arrangements with the candidate undertaking and any other
relevant entity; and
(e) the candidate operator has demonstrated its ability to comply with its
obligations under Regulation (EC) No 715/2009 [recast Gas regulation as
proposed in COM(2021) xxx] including the cooperation of transmission
system operators at European and regional level.
3. Undertakings which have been certified by the regulatory authority as having
complied with the requirements of Article 6611 and of paragraph 2 of this Article
shall be approved and designated as independent system operators by Member
States. The certification procedure in either Article 6510 of this Directive and
Article 3 of Regulation (EC) No 715/2009 or in Article 6611 of this Directive shall
be applicable.
4. Each independent system operator shall be responsible for granting and managing
third-party access, including the collection of access charges and congestion charges,
for operating, maintaining and developing the transmission system, as well as for
ensuring the long-term ability of the system to meet reasonable demand through
investment planning. When developing the transmission system the independent
system operator shall be responsible for planning (including the authorisation
procedure), construction and commissioning of the new infrastructure. For this
purpose, the independent system operator shall act as a transmission system operator
in accordance with this Chapter. The transmission system owner shall not be
responsible for granting and managing third-party access, nor for investment
planning.
5. Where an independent system operator has been designated, the transmission system
owner shall:
(a) provide all the relevant cooperation and support to the independent system
operator for the fulfilment of its tasks, including in particular all relevant
information;
(b) finance the investments decided by the independent system operator and
approved by the regulatory authority, or give its agreement to financing by any
interested party including the independent system operator;. tThe. The relevant
financing arrangements shall be subject to approval by the regulatory
authority;. pPrior. Prior to such approval, the regulatory authority shall consult
the transmission system owner together with other interested parties;
(c) provide for the coverage of liability relating to the network assets, excluding
the liability relating to the tasks of the independent system operator; and
EN 108 EN
(d) provide guarantees to facilitate financing any network expansions with the
exception of those investments where, pursuant to point (b), it has given its
agreement to financing by any interested party including the independent
system operator.
6. In close cooperation with the regulatory authority, the relevant national competition
authority shall be granted all relevant powers to effectively monitor compliance of
the transmission system owner with its obligations under paragraph 5.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 5615
Unbundling of transmission system owners, and storage system and hydrogen
storage operators
A transmission system and hydrogen network owners, where an independent system
operator or an independent hydrogen network has been appointed, and a storage system
operators or hydrogen storage facility operators which are part of vertically integrated
undertakings shall be independent at least in terms of their legal form, organisation and
decision making from other activities not relating to transmission, distribution ,
transport and storage of gases .
This Article shall apply only to natural gas storage facilities that are technically and/or
economically necessary for providing efficient access to the system for the supply of
customers pursuant to Article 2933.
In order to ensure the independence of the transmission system or hydrogen network
owner and storage system or hydrogen storage operator referred to in paragraph 1, the
following minimum criteria shall apply:
(a) persons responsible for the management of the transmission system or hydrogen
network owner and storage system or hydrogen storage operator shall not
participate in company structures of the integrated natural gas undertaking
responsible, directly or indirectly, for the day-to-day operation of the production and
supply of natural gas gases ;
(b) appropriate measures shall be taken to ensure that the professional interests of
persons responsible for the management of the transmission system or hydrogen
network owner and storage system or hydrogen storage operator are taken
into account in a manner that ensures that they are capable of acting independently;
(c) the storage system or hydrogen storage operator shall have effective decision-
making rights, independent from the integrated natural gas undertaking, with respect
to assets necessary to operate, maintain or develop the storage facilities. T; this shall
not preclude the existence of appropriate coordination mechanisms to ensure that the
economic and management supervision rights of the parent company in respect of
return on assets regulated indirectly in accordance with Article 7241(7) in a
subsidiary are protected. In particular, this ; it shall enable in
particular the parent company to approve the annual financial plan, or any
equivalent instrument, of the storage system or hydrogen storage operator and
to set global limits on the levels of indebtedness of its subsidiary;. iIt shall not permit
EN 109 EN
the parent company to give instructions regarding day-to-day operations, nor with
respect to individual decisions concerning the construction or upgrading of storage
facilities, that do not exceed the terms of the approved financial plan, or any
equivalent instrument; nd
(d) the transmission system or hydrogen network owner and the storage system
or hydrogen storage operator shall establish a compliance programme, which
sets shall set out measures taken to ensure that discriminatory conduct is
excluded, and ensure that observance of it is adequately monitored. The compliance
programme ; it shall also set out the specific obligations of employees
to meet those objectives;. aAn annual report, setting out the measures taken, shall be
submitted by the person or body responsible for monitoring the compliance
programme to the regulatory authority and shall be published.
The Commission may is empowered to adopt delegated acts in accordance with
Article 83 supplementing this Directive in order to set Gguidelines to ensure full and
effective compliance of the transmission system or hydrogen network owner and of the
storage system or hydrogen storage operator with paragraph 2 of this Article . Those
measures, designed to amend non-essential elements of this Directive by supplementing it,
shall be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in
Article 51(3).
CHAPTER IV
SECTION 3
INDEPENDENT TRANSMISSION OPERATOR OPERATORS
Article 5717
Assets, equipment, staff and identity
1. Transmission system operators shall be equipped with all human, technical, physical
and financial resources necessary for fulfilling their obligations under this Directive
and carrying out the activity of gas transmission, in particular:
(a) assets that are necessary for the activity of gas transmission, including the
transmission system, shall be owned by the transmission system operator;
(b) personnel necessary for the activity of gas transmission, including the
performance of all corporate tasks, shall be employed by the transmission
system operator;
(c) leasing of personnel and rendering of services, to and from any other parts of
the vertically integrated undertaking shall be prohibited. A transmission system
operator may, however, render services to the vertically integrated undertaking
as long as:
(i) the provision of those services does not discriminate between
system users, is available to all system users on the same terms and
conditions and does not restrict, distort or prevent competition in
production or supply; and
(ii) the terms and conditions of the provision of those services are
approved by the regulatory authority;
EN 110 EN
(d) without prejudice to the decisions of the Supervisory Body under Article 6020,
appropriate financial resources for future investment projects and/or for the
replacement of existing assets shall be made available to the transmission
system operator in due time by the vertically integrated undertaking following
an appropriate request from the transmission system operator.
2. The activity of gas transmission shall include at least the following tasks in addition
to those listed in Article 3513:
(a) the representation of the transmission system operator and contacts to third
parties and the regulatory authorities;
(b) the representation of the transmission system operator within the European
Network of Transmission System Operators for Gas (ENTSO for Gas);
(c) granting and managing third-party access on a non-discriminatory basis
between system users or classes of system users;
(d) the collection of all the transmission system related charges including access
charges, balancing charges for ancillary services such as gas treatment,
purchasing of services (balancing costs, energy for losses);
(e) the operation, maintenance and development of a secure, efficient and
economic transmission system;
(f) investment planning ensuring the long-term ability of the system to meet
reasonable demand and guaranteeing security of supply;
(g) the setting up of appropriate joint ventures, including with one or more
transmission system operators, gas exchanges, and the other relevant actors
pursuing the objective to develop the creation of regional markets or to
facilitate the liberalisation process; and
(h) all corporate services, including legal services, accountancy and IT services.
3. Transmission system operators shall be organised in a legal form as referred to in
Article 1 of Directive 2009/101/EC of the European Parliament and of the
Council 40Council Directive 68/151/EEC 41.
4. The transmission system operator shall not, in its corporate identity, communication,
branding and premises, create confusion in respect of the separate identity of the
vertically integrated undertaking or any part thereof.
5. The transmission system operator shall not share IT systems or equipment, physical
premises and security access systems with any part of the vertically integrated
undertaking, nor use the same consultants or external contractors for IT systems or
equipment, and security access systems.
6. The accounts of transmission system operators shall be audited by an auditor other
than the one auditing the vertically integrated undertaking or any part thereof.
40
Directive 2009/101/EC of the European Parliament and of the Council of 16 September 2009 on
coordination of safeguards which, for the protection of the interests of members and third parties, are
required by Member States of companies within the meaning of the second paragraph of Article 48 of
the Treaty, with a view to making such safeguards equivalent (OJ L 258, 1.10.2009, p. 11).
41
First Council Directive 68/151/EEC of 9 March 1968 on coordination of safeguards which, for the
protection of the interests of members and others, are required by Member States of companies within
the meaning of the second paragraph of Article 58 of the Treaty, with a view to making such safeguards
equivalent throughout the Community (OJ L 65, 14.3.1968, p. 8).
EN 111 EN
Article 5818
Independence of the transmission system operator
1. Without prejudice to the decisions of the Supervisory Body under Article 6020, the
transmission system operator shall have:
(a) effective decision-making rights, independent from the vertically integrated
undertaking, with respect to assets necessary to operate, maintain or develop
the transmission system; and
(b) the power to raise money on the capital market in particular through borrowing
and capital increase.
2. The transmission system operator shall at all times act so as to ensure it has the
resources it needs in order to carry out the activity of transmission properly and
efficiently and develop and maintain an efficient, secure and economic transmission
system.
3. Subsidiaries of the vertically integrated undertaking performing functions of
production or supply shall not have any direct or indirect shareholding in the
transmission system operator. The transmission system operator shall neither have
any direct or indirect shareholding in any subsidiary of the vertically integrated
undertaking performing functions of production or supply, nor receive dividends or
any other financial benefit from that subsidiary.
4. The overall management structure and the corporate statutes of the transmission
system operator shall ensure effective independence of the transmission system
operator in compliance with this Chapter. The vertically integrated undertaking shall
not determine, directly or indirectly, the competitive behaviour of the transmission
system operator in relation to the day to day activities of the transmission system
operator and management of the network, or in relation to activities necessary for the
preparation of the ten-year network development plan developed pursuant to
Article 5122.
5. In fulfilling their tasks listed in Article 3513 and Article 5717(2) of this
Directive, and in complying with Article 1513(1), Article 514(1)(a), Article 916(2),
(3) and (5), Article 3018(6) and Article 1221(1) of Regulation (EC) No 715/2009
[recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] , transmission system
operators shall not discriminate against different persons or entities and shall not
restrict, distort or prevent competition in production or supply.
6. Any commercial and financial relations between the vertically integrated undertaking
and the transmission system operator, including loans from the transmission system
operator to the vertically integrated undertaking, shall comply with market
conditions. The transmission system operator shall keep detailed records of such
commercial and financial relations and make them available to the regulatory
authority upon request.
7. The transmission system operator shall submit for approval by the regulatory
authority all commercial and financial agreements with the vertically integrated
undertaking.
EN 112 EN
8. The transmission system operator shall inform the regulatory authority of the
financial resources, referred to in Article 5717(1), point (d), available for future
investment projects and/or for the replacement of existing assets.
9. The vertically integrated undertaking shall refrain from any action impeding or
prejudicing the transmission system operator from complying with its obligations in
this Chapter and shall not require the transmission system operator to seek
permission from the vertically integrated undertaking in fulfilling those obligations.
10. An undertaking which has been certified by the regulatory authority as being in
compliance with the requirements of this Chapter shall be approved and designated
as a transmission system operator by the Member State concerned. The certification
procedure in either Article 6510 of this Directive and Article 133 of Regulation (EC)
No 715/2009 or in Article 6611 of this Directive shall apply.
new
11. The transmission system operator shall make public detailed information regarding
the quality of the gases transported in its networks, based on Articles 16 and 17 of
Regulation (EU) 2015/703
2009/73/EC (adapted)
Article 5919
Independence of the staff and the management of the transmission system operator
1. Decisions regarding the appointment and renewal, working conditions including
remuneration, and termination of the term of office, of the persons responsible for the
management and/or members of the administrative bodies of the transmission system
operator shall be taken by the Supervisory Body of the transmission system operator
appointed in accordance with Article 6020.
2. The identity of, and the conditions governing the term, the duration and the
termination of office of, the persons nominated by the Supervisory Body for
appointment or renewal as persons responsible for the executive management and/or
as members of the administrative bodies of the transmission system operator, and the
reasons for any proposed decision terminating such term of office, shall be notified
to the regulatory authority. Those conditions and the decisions referred to in
paragraph 1 shall become binding only if the regulatory authority has raised no
objections within three weeks of the notification.
The regulatory authority may object to the decisions referred to in paragraph 1
where:
(a) doubts arise as to the professional independence of a nominated person
responsible for the management and/or member of the administrative bodies; or
(b) in the case of premature termination of a term of office, doubts exist regarding
the justification of such premature termination.
3. No professional position or responsibility, interest or business relationship, directly
or indirectly, with the vertically integrated undertaking or any part of it or its
EN 113 EN
controlling shareholders other than the transmission system operator shall be
exercised for a period of three years before the appointment of the persons
responsible for the management and/or members of the administrative bodies of the
transmission system operator who are subject to this paragraph.
4. The persons responsible for the management and/or members of the administrative
bodies, and employees of the transmission system operator shall have no other
professional position or responsibility, interest or business relationship, directly or
indirectly, with any other part of the vertically integrated undertaking or with its
controlling shareholders.
5. The persons responsible for the management and/or members of the administrative
bodies, and employees of the transmission system operator shall hold no interest in
or receive any financial benefit, directly or indirectly, from any part of the vertically
integrated undertaking other than the transmission system operator. Their
remuneration shall not depend on activities or results of the vertically integrated
undertaking other than those of the transmission system operator.
6. Effective rights of appeal to the regulatory authority shall be guaranteed for any
complaints by the persons responsible for the management and/or members of the
administrative bodies of the transmission system operator against premature
terminations of their term of office.
7. After termination of their term of office in the transmission system operator, the
persons responsible for its management and/or members of its administrative bodies
shall have no professional position or responsibility, interest or business relationship
with any part of the vertically integrated undertaking other than the transmission
system operator, or with its controlling shareholders for a period of not less than four
years.
8. Paragraph 3 shall apply to the majority of the persons responsible for the
management and/or members of the administrative bodies of the transmission system
operator.
The persons responsible for the management and/or members of the administrative
bodies of the transmission system operator who are not subject to paragraph 3 shall
have exercised no management or other relevant activity in the vertically integrated
undertaking for a period of at least six months before their appointment.
The first subparagraph of this paragraph and paragraphs 4 to 7 shall be applicable to
all the persons belonging to the executive management and to those directly
reporting to them on matters related to the operation, maintenance or development of
the network.
Article 6020
Supervisory Body
1. The transmission system operator shall have a Supervisory Body which shall be in
charge of taking decisions which may have a significant impact on the value of the
assets of the shareholders within the transmission system operator, in particular
decisions regarding the approval of the annual and longer-term financial plans, the
level of indebtedness of the transmission system operator and the amount of
dividends distributed to shareholders. The decisions falling under the remit of the
Supervisory Body shall exclude those that are related to the day to day activities of
EN 114 EN
the transmission system operator and management of the network, and in relation to
activities necessary for the preparation of the ten-year network development plan
developed pursuant to Article 5122.
2. The Supervisory Body shall be composed of members representing the vertically
integrated undertaking, members representing third party shareholders and, where the
relevant legislation of a Member State so provides, members representing other
interested parties such as employees of the transmission system operator.
3. The first subparagraph of Article 5919(2), first subparagraph, and Article 5919 (3)
to (7) shall apply to at least half of the members of the Supervisory Body minus one.
Article 5919(2), second subparagraph, point (b), shall apply to all the members of the
Supervisory Body.
Article 6121
Compliance programme and compliance officer
1. Member States shall ensure that transmission system operators establish and
implement a compliance programme which sets out the measures taken in order to
ensure that discriminatory conduct is excluded, and ensure that the compliance with
that programme is adequately monitored. The compliance programme shall set out
the specific obligations of employees to meet those objectives. It shall be subject to
approval by the regulatory authority. Without prejudice to the powers of the national
regulator, compliance with the program shall be independently monitored by a
compliance officer.
2. The compliance officer shall be appointed by the Supervisory Body, subject to the
approval by the regulatory authority. The regulatory authority may refuse the
approval of the compliance officer only for reasons of lack of independence or
professional capacity. The compliance officer may be a natural or legal person.
Article 5919(2) to (8) shall apply to the compliance officer.
3. The compliance officer shall be in charge of:
(a) monitoring the implementation of the compliance programme;
(b) elaborating an annual report, setting out the measures taken in order to
implement the compliance programme and submitting it to the regulatory
authority;
(c) reporting to the Supervisory Body and issuing recommendations on the
compliance programme and its implementation;
(d) notifying the regulatory authority on any substantial breaches with regard to
the implementation of the compliance programme; and
(e) reporting to the regulatory authority on any commercial and financial relations
between the vertically integrated undertaking and the transmission system
operator.
4. The compliance officer shall submit the proposed decisions on the investment plan or
on individual investments in the network to the regulatory authority. This shall occur
at the latest when the management and/or the competent administrative body of the
transmission system operator submits them to the Supervisory Body.
EN 115 EN
5. Where the vertically integrated undertaking, in the general assembly or through the
vote of the members of the Supervisory Body it has appointed, has prevented the
adoption of a decision with the effect of preventing or delaying investments, which
under the ten-year network development plan, was to be executed in the following
three years, the compliance officer shall report this to the regulatory authority, which
then shall act in accordance with Article 5122.
6. The conditions governing the mandate or the employment conditions of the
compliance officer, including the duration of its his mandate, shall be subject
to approval by the regulatory authority. Those conditions shall ensure the
independence of the compliance officer, including by providing it with all the
resources necessary for fulfilling its his duties. During his its mandate,
the compliance officer shall have no other professional position, responsibility or
interest, directly or indirectly, in or with any part of the vertically integrated
undertaking or with its controlling shareholders.
7. The compliance officer shall report regularly, either orally or in writing, to the
regulatory authority and shall have the right to report regularly, either orally or in
writing, to the Supervisory Body of the transmission system operator.
8. The compliance officer may attend all meetings of the management or administrative
bodies of the transmission system operator, and those of the Supervisory Body and
the general assembly. The compliance officer shall attend all meetings that address
the following matters:
(a) conditions for access to the network, as defined in Regulation (EC)
No 715/2009 [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021)xxx] ,
in particular regarding tariffs, third party access services, capacity allocation
and congestion management, transparency, balancing and secondary markets;
(b) projects undertaken in order to operate, maintain and develop the transmission
system, including investments in new transport connections, in expansion of
capacity and in optimisation of existing capacity;
(c) energy purchases or sales necessary for the operation of the transmission
system.
9. The compliance officer shall monitor the compliance of the transmission system
operator with Article 3616.
10. The compliance officer shall have access to all relevant data and to the offices of the
transmission system operator and to all the information necessary for the fulfilment
of his task.
11. After prior approval by the regulatory authority, the Supervisory Body may dismiss
the compliance officer. It shall dismiss the compliance officer for reasons of lack of
independence or professional capacity upon request of the regulatory authority.
12. The compliance officer shall have access to the offices of the transmission system
operator without prior announcement.
EN 116 EN
new
SECTION 4
UNBUNDLING OF DEDICATED HYDROGEN NETWORK OPERATORS
Article 62
Unbundling of hydrogen network operators
1. Member States shall ensure that from [entry of transposition period+1year] hydrogen
network operators are unbundled in accordance with the rules for natural gas
transmission system operators set out in Article 56(1) to (3).
2. For the purpose of this Article, of Articles 42 and 54, and of Articles 35 and 43 of
Directive (EU) 2019/944, ‘production or supply’ shall include production and supply
of hydrogen, and ‘transmission’ shall include transport of hydrogen.
3. Where on [entry into force] the hydrogen network belonged to a vertically integrated
undertaking, a Member State may decide not to apply paragraph 1. In such case, the
Member State concerned shall designate an independent hydrogen network operator
unbundled in accordance with the rules on independent system operators for natural
gas set out Article 55. Hydrogen network operators and transmission system
operators for gas unbundled in accordance with Article 54(1) can act as independent
hydrogen network operator, subject to the requirements pursuant to Article 63.
4. Until 31 December 2030, Member State may designate an integrated hydrogen
network operator unbundled in accordance with the rules on independent
transmission operators for natural gas set out in Section 3 of Chapter IX. Such
designation shall expire by 31 December 2030 at the latest.
5. The rules applicable to transmission system operators set out in Article 66 shall apply
to hydrogen network operators.
Article 63
Horizontal unbundling of hydrogen network operators
Where a hydrogen network operator is part of an undertaking active in transmission or
distribution of natural gas or electricity, it shall be independent at least in terms of its legal
form.
Article 64
Unbundling of accounts for hydrogen system operators
Member States shall ensure that the accounts of hydrogen system operators are kept in
accordance with Article 69.
EN 117 EN
2009/73/EC (adapted)
new
SECTION 5
DESIGNATION AND CERTIFICATION OF NATURAL GAS AND
HYDROGEN NETWORK OPERATORS
Article 6510
Designation and certification of transmission system operators and hydrogen
network operators
1. Before an undertaking is approved and designated as transmission system operator
or hydrogen network operator , it shall be certified according to the procedures
laid down in paragraphs 4, 5 and 6 of this Article and in Article 133 of Regulation
(EC) No 715/2009 [recast Gas Regulation proposed by COM(2021) xxx] .
2. Undertakings which own a transmission system and which have been certified by the
national regulatory authority as having complied with the requirements of
Article 549 or 62 , pursuant to the certification procedure, shall be approved
and designated as transmission system operators or hydrogen network operators
by Member States. The designation of transmission system operators and
hydrogen network operators shall be notified to the Commission and published in
the Official Journal of the European Union.
3. Transmission system operators Certified undertakings shall notify to the
regulatory authority any planned transaction which may require a reassessment of
their compliance with the requirements of Article 549 or Article 62 .
4. The regulatory authorities shall monitor the continuing compliance of transmission
system operators certified undertakings with the requirements of Article 549
or Article 62 . They shall open a certification procedure to ensure such
compliance:
(a) upon notification by the of transmission system operators certified
undertaking pursuant to paragraph 3;
(b) on their own initiative where they have knowledge that a planned change in
rights or influence over transmission system owners or of transmission system
operators certified undertakings or transmission system owners may lead
to an infringement of Article 549 or Article 62 or where they have reason
to believe that such an infringement may have occurred; or
(c) upon a reasoned request from the Commission.
5. The regulatory authorities shall adopt a decision on the certification of a natural
gas transmission system operator or a hydrogen network operator within a
period of four months 100 working days from the date of the notification by
the natural gas transmission system operator or the hydrogen network
operator or from the date of the Commission request. After expiry of that period,
the certification shall be deemed to be granted. The explicit or tacit decision of the
EN 118 EN
regulatory authority shall become effective only after the conclusion of the procedure
set out in paragraph 6.
6. The explicit or tacit decision on the certification of a transmission system operator
shall be notified without delay to the Commission by the regulatory authority,
together with all the relevant information with respect to that decision. The
Commission shall act in accordance with the procedure laid down in Article 133 of
Regulation (EC) No 715/2009 [recast Gas Regulation proposed by COM(2021)
xxx] .
7. The regulatory authorities and the Commission may request from transmission
system operators, hydrogen network operators and undertakings performing
any of the functions of production or supply any information relevant for the
fulfilment of their tasks under this Article.
8. The regulatory authorities and the Commission shall preserve the confidentiality of
commercially sensitive information.
Article 6611
Certification in relation to third countries
1. Where certification is requested by a transmission system owner, or a transmission
system operator, a hydrogen network operator or a hydrogen network owner
which is controlled by a person or persons from a third country or third countries, the
regulatory authority shall notify the Commission.
The regulatory authority shall also notify to the Commission without delay any
circumstances that would result in a person or persons from a third country or third
countries acquiring control of a transmission system, or a transmission system
operator , a hydrogen network operator or a hydrogen network owner .
2. The transmission system operator or hydrogen network operator shall notify to
the regulatory authority any circumstances that would result in a person or persons
from a third country or third countries acquiring control of the transmission system
or the transmission system operator.
3. The regulatory authority shall adopt a draft decision on the certification of a
transmission system operator or hydrogen network operator within four months
100 working days from the date of notification by the transmission system
operator. It shall refuse the certification if it has not been demonstrated:
(a) that the entity concerned complies with the requirements of Article 549 or
Article 62 ; and
(b) to the regulatory authority or to another competent authority designated by the
Member State that granting certification will not put at risk the security of
energy supply of the Member State and the Community Union . In
considering that question the regulatory authority or other competent authority
so designated shall take into account:
(i) the rights and obligations of the Community Union with
respect to that third country arising under international law, including any
agreement concluded with one or more third countries to which the
Community Union is a party and which addresses the issues of
security of energy supply;
EN 119 EN
(ii) the rights and obligations of the Member State with respect to
that third country arising under agreements concluded with it, insofar as
they are in compliance with Community Union law; and
(iii) other specific facts and circumstances of the case and the third
country concerned.
4. The regulatory authority shall notify the decision to the Commission without delay,
together with all the relevant information with respect to that decision.
5. Member States shall provide for the regulatory authority or the designated competent
authority referred to in paragraph 3, point (b), before the regulatory authority adopts
a decision on the certification, to request an opinion from the Commission on
whether:
(a) the entity concerned complies with the requirements of Article 549 or
Article 62 ; and
(b) granting certification will not put at risk the security of energy supply to the
Community Union .
6. The Commission shall examine the request referred to in paragraph 5 as soon as it is
received. Within a period of 50 working days two months after receiving the
request, it shall deliver its opinion to the national regulatory authority or, if the
request was made by the designated competent authority, to that authority.
In preparing the opinion, the Commission may request the views of ACER
the Agency, the Member State concerned, and interested parties. In the event that the
Commission makes such a request, the two-month 50 working days period
shall be extended by further 50 working days two months.
In the absence of an opinion by the Commission within the period referred to in the
first and second subparagraphs, the Commission is deemed not to raise objections to
the decision of the regulatory authority.
7. When assessing whether the control by a person or persons from a third country or
third countries will put at risk the security of energy supply to the Community
Union , the Commission shall take into account:
(a) the specific facts of the case and the third country or third countries concerned;
and
(b) the rights and obligations of the Community Union with respect to that
third country or third countries arising under international law, including an
agreement concluded with one or more third countries to which the
Community Union is a party and which addresses the issues of security
of supply.
8. The national regulatory authority shall, within a period of 50 working days two
months after the expiry of the period referred to in paragraph 6, adopt its final
decision on the certification. In adopting its final decision the national regulatory
authority shall take utmost account of the Commission’s opinion. In any event
Member States shall have the right to refuse certification where granting certification
puts at risk the Member State’s security of energy supply or the security of energy
supply of another Member State. Where the Member State has designated another
competent authority to assess paragraph 3, point (b), it may require the national
regulatory authority to adopt its final decision in accordance with the assessment of
EN 120 EN
that competent authority. The regulatory authority’s final decision and the
Commission’s opinion shall be published together. Where the final decision diverges
from the Commission’s opinion, the Member State concerned shall provide and
publish, together with that decision, the reasoning underlying such decision.
9. Nothing in this Article shall affect the right of Member States to exercise, in
compliance with Community Union law, national legal controls to protect
legitimate public security interests.
10. The Commission may is empowered to adopt delegated acts in accordance
with Article 83 in order to provide gGuidelines setting out the details of the
procedure to be followed for the application of this Article. Those measures,
designed to amend non-essential elements of this Directive by supplementing it, shall
be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in
Article 51(3).
11. This Article, with exception of paragraph 3(a), shall also apply to Member States
which are subject to a derogation under Article 49
Article 6712
Designation of operators of natural gas storage , hydrogen storage, and
LNG facilities and hydrogen terminals system operators
Member States shall designate, or shall require natural gas undertakings which own natural
gas storage , hydrogen storage, or LNG facilities and hydrogen terminals to
designate, for a period of time to be determined by Member States, having regard to
considerations of efficiency and economic balance, one or more storage and LNG system
operators for these infrastructure .
CHAPTER VI
SECTION 6
UNBUNDLING AND TRANSPARENCY OF ACCOUNTS
Article 6830
Right of access to accounts
1. Member States or any competent authority they designate, including the regulatory
authorities referred to in Article 7039(1) and the dispute settlement authorities
referred to in Article 2434(3), shall, insofar as necessary to carry out their functions,
have right of access to the accounts of natural gas and
hydrogen undertakings as set out in Article 7131.
2. Member States and any designated competent authority, including the regulatory
authorities referred to in Article 7039(1) and the dispute settlement authorities, shall
preserve the confidentiality of commercially sensitive information. Member States
may provide for the disclosure of such information where this is necessary in order
for the competent authorities to carry out their functions.
EN 121 EN
Article 6931
Unbundling of accounts
1. Member States shall take the necessary steps to ensure that the accounts of natural
gas and hydrogen undertakings are kept in accordance with paragraphs 2 to 5 of
this Article. Where natural gas undertakings benefit from a derogation from this
provision on the basis of Article 49(2) and (4), they shall at least keep their internal
accounts in accordance with this Article.
2. Natural gas and hydrogen undertakings, whatever their system of ownership or
legal form, shall draw up, submit to audit and publish their annual accounts in
accordance with the rules of national law concerning the annual accounts of limited
liability companies adopted pursuant to Directive 2013/34/EU of the European
Parliament and of the Council 42 the Fourth Council Directive 78/660/EEC of
25 July 1978 based on Article 44(2)(g) 43 of the Treaty on the annual accounts of
certain types of companies 44.
Undertakings which are not legally obliged to publish their annual accounts shall
keep a copy thereof at the disposal of the public at their head office.
3. Natural gas Uundertakings shall, in their internal accounting, keep separate accounts
for each of their transmission, distribution, LNG , hydrogen terminal, natural gas
and hydrogen and storage and hydrogen transport activities as they would be
required to do if the activities in question were carried out by separate undertakings,
with a view to avoiding discrimination, cross-subsidisation and distortion of
competition. They shall also keep accounts, which may be consolidated, for other gas
activities not relating to transmission, distribution, LNG . hydrogen terminal,
natural gas and hydrogen and storage and hydrogen transport activities .
Until 1 July 2007, they shall keep separate accounts for supply activities for eligible
customers and supply activities for non-eligible customers. Revenue from ownership
of the transmission ,or distribution or hydrogen network shall be specified in
the accounts. Where appropriate, they shall keep consolidated accounts for other,
non-gas activities. The internal accounts shall include a balance sheet and a profit
and loss account for each activity.
4. The audit, referred to in paragraph 2, shall, in particular, verify that the obligation to
avoid discrimination and cross-subsidies referred to in paragraph 3 is respected.
5. Undertakings shall specify in their internal accounting the rules for the allocation of
assets and liabilities, expenditure and income as well as for depreciation, without
prejudice to nationally applicable accounting rules, which they follow in drawing up
the separate accounts referred to in paragraph 3. Those internal rules may be
amended only in exceptional cases. Such amendments shall be mentioned and duly
substantiated.
42
Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on the annual
financial statements, consolidated financial statements and related reports of certain types of
undertakings, amending Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of the Council and
repealing Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC (OJ L 182, 29.6.2013, p. 19).
43
The title of Directive 78/660/EEC has been adjusted to take account of the renumbering of the Articles
of the Treaty establishing the European Community in accordance with Article 12 of the Treaty of
Amsterdam; the original reference was to Article 54(3)(g).
44
OJ L 222, 14.8.1978, p. 11.
EN 122 EN
6. The annual accounts shall indicate in notes any transaction of a certain size
conducted with related undertakings.
Chapter VIIIX
National Regulatory Authorities
Article 7039
Designation and independence of regulatory authorities
1. Each Member State shall designate a single national regulatory authority at national
level.
2. Paragraph 1 of this Article shall be without prejudice to the designation of other
regulatory authorities at regional level within Member States, provided that there is
one senior representative for representation and contact purposes at Community
Union level within the Board of Regulators of the Agency ACER in
accordance with Article 714(1) of Regulation (EC) No 713/2009 Regulation
(EU) 2019/942 .
3. By way of derogation from paragraph 1 of this Article, a Member State may
designate regulatory authorities for small systems in a geographically separate region
whose consumption, in 2008, accounted for less than 3 % of the total consumption of
the Member State of which it is part. That derogation shall be without prejudice to
the appointment of one senior representative for representation and contact purposes
at Community Union level within the Board of Regulators of the Agency
ACER in compliance with Article 714(1) of Regulation (EC) No 713/2009
Regulation (EU) 2019/942 .
4. Member States shall guarantee the independence of the regulatory authority and shall
ensure that it exercises its powers impartially and transparently. For this purpose,
Member States shall ensure that, when carrying out the regulatory tasks conferred
upon it by this Directive and related legislation, the regulatory authority:
(a) is legally distinct and functionally independent from any other public or private
entity;
(b) ensures that its staff and the persons responsible for its management:
(i) act independently from any market interest; and
(ii) do not seek or take direct instructions from any government or other
public or private entity when carrying out the regulatory tasks. That
requirement is without prejudice to close cooperation, as appropriate, with
other relevant national authorities or to general policy guidelines issued by the
government and not related to the regulatory powers and duties under
Article 7241.
5. In order to protect the independence of the regulatory authority, Member States shall
in particular ensure that:
(a) the regulatory authority can take autonomous decisions, independently from
any political body, and has separate annual budget allocations, with autonomy
EN 123 EN
in the implementation of the allocated budget, and adequate human and
financial resources to carry out its duties; and
new
(b) the regulatory authority has all the necessary human and financial resources it
needs to carry out its duties and exercise its powers in an effective and efficient
manner;
(c) the regulatory authority has a separate annual budget allocation and autonomy
in the implementation of the allocated budget;
(d) the members of the board of the regulatory authority or, in the absence of a
board, the regulatory authority’s top management are appointed for a fixed
term of five up to seven years, renewable once.
2009/73/EC
new
(eb) the members of the board of the regulatory authority or, in the absence of a
board, the regulatory authority’s top management are appointed based on
objective, transparent and published criteria, in an independent and impartial
procedure, which ensures that the candidates have the necessary skills and
experience for any relevant position in the regulatory authority; for a fixed
term of five up to seven years, renewable once;
new
(f) provisions on conflict of interest are in place and confidentiality obligations
extend beyond the end of the mandate of the members of the board of the
regulatory authority or, in the absence of a board, the regulatory authority's top
management;
(g) the members of the board of the regulatory authority or, in the absence of a
board, the regulatory authority's top management may be dismissed only based
on transparent criteria in place;
(h) Member States may provide for the ex-post control of the regulatory
authorities’ annual accounts by an independent auditor.
2009/73/EC
In regard to point (b) of the first subparagraph, point (d), Member States shall ensure
an appropriate rotation scheme for the board or the top management. The members
of the board or, in the absence of a board, members of the top management may be
relieved from office during their term only if they no longer fulfil the conditions set
out in this Article or have been guilty of misconduct under national law.
EN 124 EN
new
6. By 5 July 2022 and every four years thereafter, the Commission shall submit a report
to the European Parliament and the Council on the compliance of national authorities
with the principle of independence set out in this Article.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 7140
General objectives of the regulatory authority
In carrying out the regulatory tasks specified in this Directive, the regulatory authority shall
take all reasonable measures in pursuit of the following objectives within the framework of
their duties and powers as laid down in Article 7241, in close consultation with other relevant
national authorities, including competition authorities and authorities from neighbouring
countries, including third countries, as appropriate, and without prejudice to their
competencies:
(a) promoting, in close cooperation with the Agency, regulatory authorities of other
Member States, and the Commission and ACER, a competitive, flexible, secure
and environmentally sustainable internal market in natural gas , renewable and
low-carbon gases and hydrogen within the Community Union , and
effective market opening for all customers and suppliers in the Community, and
ensuring appropriate conditions for the effective and reliable operation of
natural gas and hydrogen networks, taking into account long-term
objectives , thus contributing to the consistent, efficient and effective application
of Union law in order to achieve the Union’s climate and energy goals ;
(b) developing competitive and properly functioning regional cross-border markets
within the Community Union in view of the achievement of the objectives
referred to in point (a);
(c) eliminating restrictions on trade in natural gas and hydrogen between Member
States, including eliminating restrictions due to differences in the quality of gases
or differences in the volume of hydrogen blended into the natural gas system or to
differences in the quality of hydrogen in the hydrogen system, developing
appropriate cross-border transmission and/or transport capacities to meet
demand and enhancing the integration of national markets ensuring the
interoperability of the interconnected EU natural gas system or Union hydrogen
system, which may facilitate natural gas flow across the Community
Union ;
(d) helping to achieve, in the most cost-effective way, the development of secure,
reliable and efficient non-discriminatory systems that are consumer oriented, and
promoting system adequacy and, in line accordance with general energy
and climate policy objectives, energy efficiency as well as the integration of
large and small scale production of gas from renewable energy sources and
distributed production in both transmission and distribution networks and
EN 125 EN
facilitating their operation in relation to other energy networks of electricity and
heat ;
(e) facilitating access to the network for new production capacity, in particular removing
barriers that could prevent access for new market entrants and of gas and
hydrogen from renewable energy sources;
(f) ensuring that system operators and system users are granted appropriate incentives,
in both the short and the long term, to increase efficiencies , especially energy
efficiency, in system performance and foster market integration;
(g) ensuring that customers benefit through the efficient functioning of their national
market, promoting effective competition and helping to ensure consumer protection
in close cooperation with relevant consumer protection authorities ;
(h) helping to achieve high standards of public service for natural gas, contributing to the
protection of vulnerable customers and contributing to the compatibility of necessary
data exchange processes for customer switching.
Article 7241
Duties and powers of the regulatory authority
1. The regulatory authority shall have the following duties:
(a) fixing or approving, in accordance with transparent criteria, transmission or
distribution tariffs or their methodologies , or both ;
new
(b) as of 1 January 2031 or as from the date of applying Article 31(1) of this
Directive, fixing or approving, in accordance with transparent criteria, tariffs
for hydrogen network access or their methodologies, or both;
(c) fixing or approving, in accordance with transparent criteria (i) the size and
duration of the dedicated charge referred in Article 4 of [recast Gas Regulation
as proposed in COM(2021) xxx] or their methodologies or both (ii) the value
of transferred assets and the destination of any profits and losses that may
occur as a result and (iii) the allocating contributions to the dedicated charge;
2009/73/EC (adapted)
new
(db) ensuring compliance of transmission system operators and distribution
system operators, and where relevant, system owners, hydrogen network
operators as well as of any natural gas and hydrogen undertakings
and other market participants, including citizen energy communities ,
with their obligations under this Directive , [the recast Gas Regulation as
proposed in COM(2021) xxx],the network codes and guidelines adopted
pursuant Article 52 and 53 of Gas Regulation, Regulation (EU) 2017/1938
and other relevant Community Union legislation, including as regards
cross-border issues , as well as ACER’s decisions ;
EN 126 EN
new
(e) in close coordination with the other regulatory authorities, ensuring the
compliance of the ENTSO for Gas, the EU DSO entity and the ENNOH with
their obligations under this Directive [recast Gas Regulation as proposed in
COM(2021) xxx], the network codes and guidelines adopted pursuant to
Articles 52 to 56 of [the recast Gas Regulation proposed in COM(2021) xxx],
and other relevant Union law, including as regards cross-border issues, as well
as with ACER's decisions, and jointly identifying non-compliance of the
ENTSO for Gas, the EU DSO entity and the ENNOH with their respective
obligations; where the regulatory authorities have not been able to reach an
agreement within a period of four months after the start of consultations for the
purpose of jointly identifying non-compliance, the matter shall be referred to
the ACER for a decision, pursuant to Article 6(10) of Regulation (EU)
2019/942;
(f) monitoring the development of gas qualities and gas quality management by
transmission system operators and where relevant by distribution system
operators, including monitoring the development of costs related to the
management of gas quality by system operators and the developments related
to the blending of hydrogen into the natural gas system.
(g) monitoring the development of hydrogen quality and hydrogen quality
management by hydrogen network operators where relevant as referred to in
Article 46, including monitoring the development of costs related to the
management of hydrogen quality.
(h) examining and providing an assessment of the overview submitted by
hydrogen network operators on the development of hydrogen transport
infrastructure in accordance with Article 52, taking the overall energy-
economic necessity of the hydrogen network into account in this examination
as well as the joint scenario framework under the Article 51 (2), point (e) on
network development planning;
(i) taking the examination and assessment of the overview of the development of
the hydrogen transport infrastructure as requested under point (g) into account
in its approval of dedicated charges within the meaning of Article 4 of [recast
Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx].
2019/692 Art. 1.6 (adapted)
new
(jc) cooperating with regard to cross-border issues with the regulatory authority or
authorities of the Member States concerned and with the the Agency
ACER , in particular through participation in the work of ACER’s
Board of Regulators pursuant to Article 21 of Regulation (EU) 2019/942 In
respect of infrastructure to and from a third country, the regulatory authority of
the Member State where the first interconnection point with the Member States'
network is located may cooperate with the relevant authorities of the third
country, including those of the Energy Community Contracting Parties, after
consulting the regulatory authorities of other Member States concerned, aiming
EN 127 EN
at, as regards this that infrastructure, consistent application of this
Directive in the territory of the Member States;
2009/73/EC (adapted)
new
(kd) complying with, and implementing, any relevant legally binding decisions of
ACER the Agency and of the Commission;
(le) reporting annually on its activity and the fulfilment of its duties to the relevant
authorities of the Member States, ACER the Agency and the
Commission. Such reports shall cover the steps taken and the results obtained
as regards each of the tasks listed in this Article;
(mf) ensuring that there are no cross-subsidies between transmission, distribution,
hydrogen transport, natural gas and hydrogen storage, LNG and
hydrogen terminals and natural gas and hydrogen supply activities;
(ng) monitoring investment plans of the transmission system operators, and
providing in its annual report an assessment of the investment plans of the
transmission system operators as regards their consistency with the Community
Union -wide network development plan referred to in point (x) of
Article 29 of [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] in
Article 8(3)(b) of Regulation (EC) No 715/2009; such assessment may include
recommendations to amend those investment plans;
(oh) monitoring compliance with and reviewing the past performance of network
security and reliability rules and setting or approving standards and
requirements for quality of service and supply or contributing thereto together
with other competent authorities;
(pi) monitoring the level of transparency, including of wholesale prices, and
ensuring compliance of natural gas and hydrogen undertakings with
transparency obligations;
(qj) monitoring the level and effectiveness of market opening and competition at
wholesale and retail levels, including on natural gas and hydrogen
exchanges, prices for household customers including prepayment systems,
switching rates, disconnection rates, charges for and the execution of
maintenance services and complaints by household customers, as well as any
distortion or restriction of competition, including providing any relevant
information, and bringing any relevant cases to the relevant competition
authorities;
(rk) monitoring the occurrence of restrictive contractual practices, including
exclusivity clauses which may prevent large non-household customers from
contracting simultaneously with more than one supplier or restrict their choice
to do so, and, where appropriate, informing the national competition authorities
of such practices;
(sl) respecting contractual freedom with regard to interruptible supply contracts as
well as with regard to long-term contracts provided that they are compatible
with Community Union law and consistent with Community
Union policies and provided they contribute to decarbonisation
EN 128 EN
objectives. No long-term contracts for supply of unabated fossil gas shall be
concluded with a duration beyond the end of year 2049 ;
(tm) monitoring the time taken by natural gas transmission and distribution
system operators or hydrogen network operators to make connections and
repairs;
(un) monitoring and reviewing the access conditions to storage, linepack and other
ancillary services as provided for in Article 2933 or Article 33 . In the
event that the access regime to natural gas storage is defined according to
Article 2933 (3), that task shall exclude the reviewing of tariffs;
(yo) helping to ensure, together with other relevant authorities, that the consumer
protection measures, including those set out in Annex I, are effective and
enforced;
(wp) publishing recommendations, at least annually, in relation to compliance of
supply prices with Article 63, and providing those to the competition
authorities, where appropriate;
(xq) ensuring non-discriminatory access to customer consumption data, the
provision for optional use, of an easily understandable harmonised format at
national level for consumption data and prompt access for all customers to such
data pursuant Articles 22 and 23 under point (h) of Annex I;
(yr) monitoring the implementation of rules relating to the roles and responsibilities
of transmission system operators, distribution system operators, hydrogen
network operators, suppliers and customers and other market parties
pursuant to Regulation (EC) No 715/2009 [recast Gas Regulation as
proposed in COM(2021) xxx] ;
(zs) monitoring the correct application of the criteria that determine whether a
natural gas storage facility falls under Article 2933 (3) or (4); and
(aat) monitoring the implementation of safeguards measures as referred to in
Article 7746;
(bbu) contributing to the compatibility of data exchanges processes for the most
important market processes at regional level;.
new
(cc) implementing the network codes and guidelines adopted pursuant Article 52
through national measures or, where so required, coordinated regional or
Union-wide measures;
(dd) ensuring a transparent and efficient process for the setting up of the national
network development plan in line with the requirements set out in Articles 51
and 52;
(ee) approving and amending the network development plan;
(ff) monitoring gas quality control and management by transmission system
operators, distribution system operators, storage system operators and LNG
facility operators;
EN 129 EN
(gg) monitoring the implementation of the measures taken in emergency state, as
provided for in Regulation (EU) 2017/1938 and laid down in the national
emergency plan, including solidarity measures under its Article 13;
(hh) monitoring the availability of comparison websites, including comparison tools
that fulfil the criteria in Article 12;
(ii) monitoring the removal of unjustified obstacles to and restrictions on the
development of consumption of self-generated renewable natural gas and
citizen energy communities.
2009/73/EC (adapted)
new
2. Where a Member State has so provided, the monitoring duties set out in
paragraph 1 may be carried out by other authorities than the regulatory authority. In
such a case, the information resulting from such monitoring shall be made available
to the regulatory authority as soon as possible.
While preserving their independence, without prejudice to their own specific
competencies and consistent with the principles of better regulation, the regulatory
authority shall, as appropriate, consult natural gas transmission system and
hydrogen network operators and, as appropriate, closely cooperate with other
relevant national authorities when carrying out the duties set out in paragraph 1.
Any approvals given by a regulatory authority or the the Agency ACER
under this Directive are without prejudice to any duly justified future use of its
powers by the regulatory authority under this Article or to any penalties imposed by
other relevant authorities or the Commission.
3. In addition to the duties conferred upon it under paragraph 1 of this Article, when an
independent system operator or an independent hydrogen network operator has
been designated under Article 5514 or Article 62 , the regulatory authority
shall:
(a) monitor the transmission system owner’s and the independent system
operator’s and hydrogen network owner’s and independent hydrogen
network operator’s compliance with their obligations under this Article, and
issue penalties for non compliance in accordance with paragraph 4, point (d);
(b) monitor the relations and communications between the independent system
operator and the transmission system owner or the hydrogen network owner
and the independent hydrogen network operator , so as to ensure compliance
of the independent system operator or the independent hydrogen network
operator with its obligations, and in particular approve contracts and act as a
dispute settlement authority between the independent system operator and the
transmission system owner or the hydrogen network owner and the
independent hydrogen network operator in respect of any complaint
submitted by either party pursuant to paragraph 11;
(c) without prejudice to the procedure under Article 5514(2), point (c), for the first
ten-year network development plan, approve the investments planning and the
multi-annual network development plan presented annually by the independent
system operator or the independent hydrogen network operator ;
EN 130 EN
(d) ensure that network access tariffs collected by the independent system operator
or the independent hydrogen network operator include remuneration for
the network owner or network owners, which provides for adequate
remuneration of the network assets and of any new investments made therein,
provided they are economically and efficiently incurred; and
(e) have the powers to carry out inspections, including unannounced inspections,
at the premises of transmission system owner and independent system operator,
or of the hydrogen network owner and the independent hydrogen network
operator .
4. Member States shall ensure that regulatory authorities are granted the powers
enabling them to carry out the duties referred to in paragraphs 1, 3 and 6 in an
efficient and expeditious manner. For this purpose, the regulatory authority shall
have at least the following powers:
(a) to issue binding decisions on natural gas and hydrogen undertakings;
(b) to carry out investigations into the functioning of the gas markets for
gases , and to decide upon and impose any necessary and proportionate
measures to promote effective competition and ensure the proper functioning
of the gas markets for gases and ,. wWhere appropriate, the
regulatory authority shall also have the power to cooperate with the national
competition authority and the financial market regulators or the Commission in
conducting an investigation relating to competition law;
(c) to require any information from natural gas and hydrogen undertakings
relevant for the fulfilment of its tasks, including the justification for any refusal
to grant third-party access, and any information on measures necessary to
reinforce the network;
(d) to impose effective, proportionate and dissuasive penalties on natural gas
and hydrogen undertakings not complying with their obligations under
this Directive or any relevant legally binding decisions of the regulatory
authority or of ACER the Agency, or to propose to a competent court to
impose such penalties. This shall include , including the power to
impose or propose the imposition of penalties of up to 10 % of the annual
turnover of the transmission system operator or hydrogen network
operator or of up to 10 % of the annual turnover of the vertically integrated
undertaking on the transmission system operator or hydrogen network
operator or on the vertically integrated undertaking, as the case may be, for
non compliance with their respective obligations pursuant to this Directive; and
(e) appropriate rights of investigations and relevant powers of instructions for
dispute settlement under paragraphs 11 and 12.
new
5. The regulatory authority located in the Member State in which the ENTSO for Gas,
the European Network of Network Operators for Hydrogen or the EU DSO entity has
its seat shall have the power to impose effective, proportionate and dissuasive
penalties on those entities where they do not comply with their obligations under this
Directive, [the recast Gas Regulation proposed in COM(2021) xxx] or any relevant
EN 131 EN
legally binding decisions of the regulatory authority or of ACER, or to propose that a
competent court impose such penalties.
2009/73/EC (adapted)
new
65. In addition to the duties and powers conferred on it under paragraphs 1 and 4 of this
Article, when a an independent transmission system operator or an
integrated hydrogen network operator has been designated in accordance with
Chapter IXIV, Section 3, the regulatory authority shall be granted at least the
following duties and powers:
(a) to issue penalties in accordance with paragraph 4, point (d) for discriminatory
behaviour in favour of the vertically integrated undertaking;
(b) to monitor communications between the transmission system operator or an
integrated hydrogen network operator and the vertically integrated
undertaking so as to ensure compliance of the transmission system operator
or the integrated hydrogen network operator with its obligations;
(c) to act as dispute settlement authority between the vertically integrated
undertaking and the transmission system operator or the integrated hydrogen
network operator in respect of any complaint submitted pursuant to
paragraph 11;
(d) to monitor commercial and financial relations including loans between the
vertically integrated undertaking and the transmission system operator or the
integrated hydrogen network operator ;
(e) to approve all commercial and financial agreements between the vertically
integrated undertaking and the transmission system operator or the
integrated hydrogen network operator , on the condition that they comply
with market conditions;
(f) to request justification from the vertically integrated undertaking when notified
by the compliance officer in accordance with Article 6421(4),. Such
justification shall in particular include including evidence to the end
that no discriminatory behaviour to the advantage of the vertically integrated
undertaking has occurred;
(g) to carry out inspections, including unannounced inspections, on the premises of
the vertically integrated undertaking and the transmission system operator or
the integrated hydrogen network operator ; and
(h) to assign all or specific tasks of the transmission system operator or the
integrated hydrogen network operator to an independent system operator
or an independent hydrogen network operator, appointed in accordance
with Article 6414 in case of a persistent breach by the transmission system
operator or the integrated hydrogen network operator of its obligations
under this Directive, in particular in case of repeated discriminatory behaviour
to the benefit of the vertically integrated undertaking.
76. The regulatory authorities shall be responsible for fixing or approving sufficiently in
advance of their entry into force at least the methodologies used to calculate or
establish the terms and conditions for:
EN 132 EN
(a) connection and access to national natural gas networks, including
transmission and distribution tariffs, and terms, conditions and tariffs for access
to LNG facilities , whereby . Those tariffs or methodologies shall allow
the necessary investments in the networks and LNG facilities to be carried out
in a manner allowing those investments to ensure the viability of the networks
and LNG facilities;
new
(b) connection and access to national hydrogen networks, including, as from 1
January 2031, the hydrogen network tariffs, and terms and conditons and tariffs
for access to for hydrogen storage and hydrogen terminals, including tariffs
were applicable;
2009/73/EC (adapted)
(cb) the provision of balancing services which shall be performed in the most
economic manner and provide appropriate incentives for network users to
balance their input and off-takes. The balancing services shall be provided in a
fair and non-discriminatory manner and be based on objective criteria; and
new
(d) approving and monitoring dedicated charges in accordance with Article 4 of
[recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx].
2009/73/EC (adapted)
new
(e) access to cross-border infrastructures, including the procedures for the
allocation of capacity and congestion management.
87. The methodologies or the terms and conditions referred to in paragraph 7 shall be
published.
98. In fixing or approving the tariffs or methodologies and the balancing services, the
regulatory authorities shall ensure that transmission and distribution system operators
and, as from 1 January 2031, hydrogen network operators are granted
appropriate incentive, over both the short and long term, to increase efficiencies,
foster market integration and security of supply and support the related research
activities.
109. The regulatory authorities shall monitor congestion management of national gas
transmission networks and hydrogen networks including interconnectors, and
the implementation of congestion management rules. To that end, transmission
system operators , hydrogen network operators or market operators shall submit
their congestion management rules, including capacity allocation, to the national
EN 133 EN
regulatory authorities. National rRegulatory authorities may request amendments to
those rules.
Article 73
Decisions and complaints
110. Regulatory authorities shall have the authority to require natural gas
transmission, storage, LNG and distribution system operators, hydrogen storage
and terminal operators, and, as from 1 January 2031, hydrogen network if
necessary, to modify the terms and conditions, including tariffs and methodologies
referred to in this Article, to ensure that they are proportionate and applied in a non-
discriminatory manner. In the event that the access regime to storage is defined
according to Article 2933(3), that task shall exclude the modification of tariffs. In the
event of delay in the fixing of natural gas transmission and distribution tariffs
and, where appropriate, hydrogen network tariffs, regulatory authorities shall
have the power to fix or approve provisional transmission and distribution tariffs or
methodologies and hydrogen network tariffs and methodologies and to decide
on the appropriate compensatory measures if the final tariffs or methodologies
deviate from those provisional tariffs or methodologies.
211 Any party having a complaint against a natural gas transmission, storage, LNG
or distribution system operator or a hydrogen network, storage or terminal
operator in relation to that operator’s obligations under this Directive may refer
the complaint to the regulatory authority which, acting as dispute settlement
authority, shall issue a decision within a period of two months after receipt of the
complaint. That period may be extended by two months where additional
information is sought by the regulatory authorities. That extended period may be
further extended with the agreement of the complainant. The regulatory authority’s
decision shall have binding effect unless and until overruled on appeal.
312. Any party who is affected and who has a right to complain concerning a decision on
methodologies taken pursuant to this Article or, where the regulatory authority has a
duty to consult, concerning the proposed tariffs or methodologies, may, at the latest
within two months, or a shorter time period as provided by Member States, following
publication of the decision or proposal for a decision, submit a complaint for review.
Such a complaint shall not have suspensive effect.
413. Member States shall create appropriate and efficient mechanisms for regulation,
control and transparency so as to avoid any abuse of a dominant position, in
particular to the detriment of consumers, and any predatory behaviour. Those
mechanisms shall take account of the provisions of the Treaty TFEU , and in
particular Article 82 102 thereof.
514. Member States shall ensure that the appropriate measures are taken, including
administrative action or criminal proceedings in conformity with their national law,
against the natural or legal persons responsible where confidentiality rules imposed
by this Directive have not been respected.
615, Complaints referred to in paragraphs 211 and 312 shall be without prejudice to the
exercise of rights of appeal under Community Union or national law.
716. Decisions taken by regulatory authorities shall be fully reasoned and justified to
allow for judicial review. The decisions shall be available to the public while
preserving the confidentiality of commercially sensitive information.
EN 134 EN
817. Member States shall ensure that suitable mechanisms exist at national level under
which a party affected by a decision of a regulatory authority has a right of appeal to
a body independent of the parties involved and of any government.
Article 7442
Regulatory regime for Regional cooperation between regulatory authorities on
cross-border issues
1. Regulatory authorities shall closely consult and cooperate with each other , and in
particular within ACER, and shall provide each other and the Agency
ACER with any information necessary for the fulfilment of their tasks under
this Directive. In respect of the information exchanged, the receiving authority shall
ensure the same level of confidentiality as that required of the originating authority.
2. Regulatory authorities shall cooperate at least at a regional level to:
(a) foster the creation of operational arrangements in order to enable an optimal
management of the network, promote joint gas and hydrogen exchanges
and the allocation of cross-border capacity, and to enable an adequate level of
interconnection capacity, including through new interconnections, within the
region and between regions to allow for development of effective competition
and improvement of security of supply without discriminating between supply
undertakings in different Member States;
(b) coordinate the development of all network codes for the relevant transmission
system operators , hydrogen network operators and other market actors;
and
(c) coordinate the development of the rules governing the management of
congestion;.
new
(d) to ensure regulatory compliance of legal entities fulfilling transmission
operators’ and network operators’ tasks at cross-border or regional level.
2009/73/EC
new
3. National rRegulatory authorities shall have the right to enter into cooperative
arrangements with each other to foster regulatory cooperation.
4. The actions referred to in paragraph 2 shall be carried out, as appropriate, in close
consultation with other relevant national authorities and without prejudice to their
specific competencies.
5. The Commission may adopt Guidelines on the extent of the duties of the regulatory
authorities to cooperate with each other and with the Agency. Those measures,
designed to amend non-essential elements of this Directive by supplementing it, shall
be adopted in accordance with the regulatory procedure with scrutiny referred to in
Article 51(3).
EN 135 EN
new
5. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 83
in order to supplement this Directive by establishing guidelines on the extent of the
duties of the regulatory authorities to cooperate with each other and with ACER.
2019/692 Art. 1.7
new
6. Regulatory authorities, or where appropriate other competent authorities, may
consult and cooperate with the relevant authorities of third countries , including
Energy Community Contracting Parties, in relation to the operation of gas and
hydrogen infrastructure to and from third countries with a view to ensuring, as
regards the infrastructure concerned, that this Directive is applied consistently in the
territory and territorial sea of a Member State.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 7543
Compliance with the network codes and Gguidelines
1. Any regulatory authority and the Commission may request the opinion of the Agency
ACER on the compliance of a decision taken by a regulatory authority with
the network codes and the Gguidelines referred to in this Directive or in
Regulation (EC) No 715/2009 [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021)
xxx] .
2. The Agency ACER shall provide its opinion to the regulatory authority which
has requested it or to the Commission, respectively, and to the regulatory authority
which has taken the decision in question within three months from the date of receipt
of the request.
3. Where the regulatory authority which has taken the decision does not comply with
ACER the Agency’s opinion within four months from the date of receipt of
that opinion, ACER the Agency shall inform the Commission accordingly.
4. Any regulatory authority may inform the Commission where it considers that a
decision relevant for cross border-trade taken by another regulatory authority does
not comply with the Gguidelines referred to in this Directive or in Regulation (EC)
No 715/2009 [recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] within
two months from the date of that decision.
5. Where the Commission, within two months of having been informed by
ACER the Agency in accordance with paragraph 3, or by a regulatory
authority in accordance with paragraph 4, or on its own initiative within three months
from the date of the decision, finds that the decision of a regulatory authority raises
serious doubts as to its compatibility with the network codes and the
Gguidelines referred to in this Directive or in Regulation (EC) No 715/2009
EN 136 EN
[recast Gas Regulation as proposed in COM(2021) xxx] , the Commission
may decide to examine the case further. In such a case, it shall invite the regulatory
authority and the parties to the proceedings before the regulatory authority to submit
observations.
6. Where the Commission takes a decision to examine the case further, it shall, within
four months of the date of such decision, issue a final decision:
(a) not to raise objections against the decision of the regulatory authority; or
(b) to require the regulatory authority concerned to withdraw its decision on the
basis that the network codes and the Gguidelines have not been complied
with.
7. Where the Commission has not taken a decision to examine the case further or a final
decision within the time-limits set in paragraphs 5 and 6 respectively, it shall be
deemed not to have raised objections to the decision of the regulatory authority.
8. The regulatory authority shall comply with the Commission decision to withdraw its
decision within a period of two months and shall inform the Commission
accordingly.
9. The Commission may adopt Guidelines setting out the details of the procedure to be
followed by the regulatory authorities, the Agency and the Commission as regards
the compliance of decisions taken by regulatory authorities with the Guidelines
referred to in this Article. Those measures, designed to amend non-essential elements
of this Directive by supplementing it, shall be adopted in accordance with the
regulatory procedure with scrutiny referred to in Article 51(3). is empowered to
adopt delegated acts in accordance with Article 83 supplementing this Directive by
establishing guidelines setting out the details of the procedure to be followed for the
application of this Article.
Article 7644
Record keeping
1. Member States shall require supply undertakings to keep at the disposal of the
national authorities, including the regulatory authority, the national competition
authorities and the Commission, for the fulfilment of their tasks, for at least five
years, the relevant data relating to all transactions in natural gas and
hydrogen supply contracts and natural gas and hydrogen derivatives
with wholesale customers and transmission system operators, as well as storage and
LNG operators as well as hydrogen network, storage and terminal operators .
2. The data shall include details on the characteristics of the relevant transactions such
as duration, delivery and settlement rules, the quantity, the dates and times of
execution and the transaction prices and means of identifying the wholesale customer
concerned, as well as specified details of all unsettled natural gas and
hydrogen supply contracts and natural gas and hydrogen derivatives.
3. The regulatory authority may decide to make available to market participants
elements of this information provided that commercially sensitive information on
individual market players or individual transactions is not released. This paragraph
shall not apply to information about financial instruments which fall within the scope
of Directive 2014/65/EU 2004/39/EC.
EN 137 EN
4. To ensure the uniform application of this Article, Tthe Commission may is
empowered to adopt delegated acts supplementing this Directive in
accordance with Article 83, by establishing gGuidelines which define the methods
and arrangements for record keeping as well as the form and content of the data that
shall be kept. Those measures, designed to amend non-essential elements of this
Directive by supplementing it, shall be adopted in accordance with the regulatory
procedure with scrutiny referred to in Article 51(3).
5. With respect to transactions in natural gas and hydrogen derivatives of
supply undertakings with wholesale customers and natural gas transmission
system operators , as well as storage and LNG operators as well as hydrogen
network, storage and terminal operators , this Article shall apply only once the
Commission has adopted the gGuidelines referred to in paragraph 4.
6. The provisions of this Article shall not create additional obligations towards the
authorities referred to in paragraph 1 for entities falling within the scope of
Directive 2014/65/EU 2004/39/EC.
7. In the event that the authorities referred to in paragraph 1 need access to data kept by
entities falling within the scope of Directive 2014/65/EU2004/39/EC, the authorities
responsible under that Directive shall provide them with the required data.
Chapter XXI
Final provisions
Article 7746
Safeguard measures
1. In the event of a sudden crisis in the energy market or where the physical safety or
security of persons, apparatus or installations or system integrity is threatened, a
Member State may temporarily take the necessary safeguard measures declare an
emergency state pursuant to Article 11 of Regulation (EU 2017/1938 and take the
measures foreseen in the national emergency plan .
2. Such measures shall cause the least possible disturbance to the functioning of the
internal market and shall be no wider in scope than is strictly necessary to remedy the
sudden difficulties which have arisen.
3. The Member State concerned shall, without delay, notify those measures to the other
Member States, and to the Commission, which may decide that the Member State
concerned must amend or abolish such measures, insofar as they distort competition
and adversely affect trade in a manner which is at variance with the common interest.
2009/73/EC (adapted)
Article 7847
Level playing field
EN 138 EN
1. Measures that the Member States may take pursuant to this Directive in order to
ensure a level playing field shall be compatible with the TFEU Treaty,
notably Article 30 36 thereof, and with the legislation of the Community
Union .
2. The measures referred to in paragraph 1 shall be proportionate, non-discriminatory
and transparent. Those measures may be put into effect only following the
notification to and approval by the Commission.
3. The Commission shall act on the notification referred to in paragraph 2 within two
months of the receipt of the notification. That period shall begin on the day following
receipt of the complete information. In the event that the Commission has not acted
within that two-month period, it shall be deemed not to have raised objections to the
notified measures.
Article 48
Derogations in relation to take-or-pay commitments
1. If a natural gas undertaking encounters, or considers it would encounter, serious
economic and financial difficulties because of its take-or-pay commitments accepted
in one or more gas-purchase contracts, it may send an application for a temporary
derogation from Article 32 to the Member State concerned or the designated
competent authority. Applications shall, in accordance with the choice of Member
States, be presented on a case-by-case basis either before or after refusal of access to
the system. Member States may also give the natural gas undertaking the choice of
presenting an application either before or after refusal of access to the system. Where
a natural gas undertaking has refused access, the application shall be presented
without delay. The applications shall be accompanied by all relevant information on
the nature and extent of the problem and on the efforts undertaken by the natural gas
undertaking to solve the problem.
If alternative solutions are not reasonably available, and taking into account
paragraph 3, the Member State or the designated competent authority may decide to
grant a derogation.
2. The Member State, or the designated competent authority, shall notify the
Commission without delay of its decision to grant a derogation, together with all the
relevant information with respect to the derogation. That information may be
submitted to the Commission in an aggregated form, enabling the Commission to
reach a well-founded decision. Within eight weeks of receipt of that notification, the
Commission may request that the Member State or the designated competent
authority concerned amend or withdraw the decision to grant a derogation.
If the Member State or the designated competent authority concerned does not
comply with that request within a period of four weeks, a final decision shall be
taken expeditiously in accordance with the advisory procedure referred to in
Article 51(2).
The Commission shall preserve the confidentiality of commercially sensitive
information.
3. When deciding on the derogations referred to in paragraph 1, the Member State, or
the designated competent authority, and the Commission shall take into account, in
particular, the following criteria:
EN 139 EN
(a) the objective of achieving a competitive gas market;
(b) the need to fulfil public-service obligations and to ensure security of supply;
(c) the position of the natural gas undertaking in the gas market and the actual state
of competition in that market;
(d) the seriousness of the economic and financial difficulties encountered by
natural gas undertakings and transmission undertakings or eligible customers;
(e) the dates of signature and terms of the contract or contracts in question,
including the extent to which they allow for market changes;
(f) the efforts made to find a solution to the problem;
(g) the extent to which, when accepting the take-or-pay commitments in question,
the undertaking could reasonably have foreseen, having regard to the
provisions of this Directive, that serious difficulties were likely to arise;
(h) the level of connection of the system with other systems and the degree of
interoperability of those systems; and
(i) the effects the granting of a derogation would have on the correct application
of this Directive as regards the smooth functioning of the internal market in
natural gas.
A decision on a request for a derogation concerning take-or-pay contracts concluded
before 4 August 2003 should not lead to a situation in which it is impossible to find
economically viable alternative outlets. Serious difficulties shall in any case be
deemed not to exist when the sales of natural gas do not fall below the level of
minimum offtake guarantees contained in gas-purchase take-or-pay contracts or in so
far as the relevant gas-purchase take-or-pay contract can be adapted or the natural
gas undertaking is able to find alternative outlets.
4. Natural gas undertakings which have not been granted a derogation as referred to in
paragraph 1 of this Article shall not refuse, or shall no longer refuse, access to the
system because of take-or-pay commitments accepted in a gas purchase contract.
Member States shall ensure that the relevant provisions of Articles 32 to 44 are
complied with.
5. Any derogation granted under the above provisions shall be duly substantiated. The
Commission shall publish the decision in the Official Journal of the European Union.
6. The Commission shall, within 4 August 2008, submit a review report on the
experience gained from the application of this Article, so as to allow the European
Parliament and the Council to consider, in due course, the need to adjust it.
2019/692 Art. 1.8 (adapted)
new
Article 7948a
Technical agreements regarding the operation of natural gas and hydrogen pipeline
lines with third countries transmission lines
This Directive does not affect the freedom of transmission system operators , hydrogen
network operators or other economic operators to maintain in force or to conclude
EN 140 EN
technical agreements on issues concerning the operation of transmission lines pipelines
between a Member State and a third country, insofar as those agreements are compatible with
Union law and relevant decisions of the national regulatory authorities of the Member States
concerned. Such agreements shall be notified to the regulatory authorities of the Member
States concerned.
2009/73/EC
Article 49
Emergent and isolated markets
1. Member States not directly connected to the interconnected system of any other
Member State and having only one main external supplier may derogate from
Articles 4, 9, 37 and/or 38. A supply undertaking having a market share of more than
75 % shall be considered to be a main supplier. Any such derogation shall
automatically expire where at least one of the conditions referred to in this
subparagraph no longer applies. Any such derogation shall be notified to the
Commission.
Cyprus may derogate from Articles 4, 9, 37 and/or 38. Such derogation shall expire
from the moment when Cyprus is not qualifying as an isolated market.
Articles 4, 9, 37 and/or 38 shall not apply to Estonia, Latvia and/or Finland until any
of those Member States is directly connected to the interconnected system of any
Member State other than Estonia, Latvia, Lithuania and Finland. This subparagraph
is without prejudice to derogations under the first subparagraph of this paragraph.
2. A Member State, qualifying as an emergent market, which, because of the
implementation of this Directive, would experience substantial problems may
derogate from Articles 4 and 9, Article 13(1) and (3), Articles 14 and 24,
Article 25(5), Articles 26, 31 and 32, Article 37(1) and/or Article 38. Such
derogation shall automatically expire from the moment when the Member State no
longer qualifies as an emergent market. Any such derogation shall be notified to the
Commission.
Cyprus may derogate from Articles 4 and 9, Article 13(1) and (3), Articles 14
and 24, Article 25(5), Articles 26, 31 and 32, Article 37(1) and/or Article 38. Such
derogation shall expire from the moment when Cyprus is not qualifying as an
emergent market.
3. On the date at which the derogation referred to in the first subparagraph of
paragraph 2 expires, the definition of eligible customers shall result in an opening of
the market equal to at least 33 % of the total annual gas consumption of the national
gas market. Two years thereafter, Article 37(1)(b) shall apply, and three years
thereafter, Article 37(1)(c) shall apply. Until Article 37(1)(b) applies the Member
State referred to in paragraph 2 of this Article may decide not to apply Article 32 as
far as ancillary services and temporary storage for the re-gasification process and its
subsequent delivery to the transmission system are concerned.
4. Where the implementation of this Directive would cause substantial problems in a
geographically limited area of a Member State, in particular concerning the
development of the transmission and major distribution infrastructure, and with a
EN 141 EN
view to encouraging investments, the Member State may apply to the Commission
for a temporary derogation from Articles 4 and 9, Article 13(1) and (3), Articles 14
and 24, Article 25(5), Articles 26, 31 and 32, Article 37(1) and/or Article 38 for
developments within that area.
5. The Commission may grant the derogation referred to in paragraph 4, taking into
account, in particular, the following criteria:
– a) the need for infrastructure investments, which would not be economic to
operate in a competitive market environment,
– b) the level and pay-back prospects of investments required,
– c) the size and maturity of the gas system in the area concerned,
– d) the prospects for the gas market concerned,
– e) the geographical size and characteristics of the area or region concerned, and
socioeconomic and demographic factors,
For gas infrastructure other than distribution infrastructure, a derogation may be
granted only if no gas infrastructure has been established in the area or if gas
infrastructure has been established for less than 10 years. The temporary derogation
shall not exceed 10 years from the time gas is first supplied in the area.
For distribution infrastructure a derogation may be granted for a period not
exceeding 20 years from when gas is first supplied through the said infrastructure in
the area.
6. Article 9 shall not apply to Cyprus, Luxembourg and/or Malta.
7. The Commission shall inform the Member States of applications made under
paragraph 4 prior to taking a decision pursuant to paragraph 5, taking into account
respect for confidentiality. That decision, as well as the derogations referred to in
paragraphs 1 and 2, shall be published in the Official Journal of the European Union.
8. Greece may derogate from Articles 4, 24, 25, 26, 32, 37 and/or 38 of this Directive
for the geographical areas and time periods specified in the licences issued by it,
prior to 15 March 2002 and in accordance with Directive 98/30/EC, for the
development and exclusive exploitation of distribution networks in certain
geographical areas.
new
Article 80
Derogations for natural gas system
1. Member States which are not directly connected to the interconnected system of any
other Member State may apply to the Commission for derogations from Articles 3, 7,
54 or 27. Any such derogation shall expire from the moment when the first
interconnector to the Member State is completed.
2. Member States may apply to the Commission for derogations from applying Articles
3, 7, 54 or 27 to outermost regions within the meaning of Article 349 TFEU or to
other geographically isolated areas. Any such derogation shall expire from the
EN 142 EN
moment a connection from the region or area to a Member State with an
interconnected system is completed.
3. The Commission shall inform the Member States of applications for derogations
referred to in paragraphs 1 and 2 before taking a decision, taking into account
justified requests for confidentiality of commercially sensitive information.
4. Derogations granted by the Commission shall be limited in time and subject to
conditions that aim to increase competition in and the integration of the internal
market and to ensure that the derogations do not hamper the transition towards
renewable energy or the application of the energy efficiency first principle within the
meaning of Article 2, point (18) of Regulation (EU) 2018/1999.
5. Derogations pursuant to Directive 2009/73/EC without an expiry date shall expire on
31 December 2025. Member States that at the time of entry into force of this
Directive are still benefitting from these derogations may apply to the Commission
for a new derogation in accordance with the conditions established in this Article.
6. Decisions to grant derogations shall be published in the Official Journal of the
European Union.
2019/692 Art. 1.9 (adapted)
new
Article 8149a
Derogations in relation to natural gas transmission lines to and from third
countries
1. In respect of gas transmission lines between a Member State and a third country
completed before 23 May 2019, the Member State where the first connection point of
such a transmission line with a Member State's network is located may decide to
derogate from Articles 549, 6510, 6611 and 2732 and Article 7241(7), (9) and 73 (1)
for the sections of such gas transmission line located in its territory and territorial
sea, for objective reasons such as to enable the recovery of the investment made or
for reasons of security of supply, provided that the derogation would is not be
detrimental to competition on or the effective functioning of the internal market in
natural gas, or to security of supply in the Union.
The derogation shall be limited in time up to 20 years based on objective
justification, renewable if justified and may be subject to conditions which contribute
to the achievement of the above conditions in the first subparagraph .
Such derogations shall not apply to transmission lines between a Member State and a
third country which has the obligation to transpose this Directive and which
effectively implements this Directive in its legal order under an agreement concluded
with the Union.
2. Where the transmission line concerned is located in the territory of more than one
Member State, the Member State in the territory of which the first connection point
with the Member States' network is located shall decide whether to grant a
derogation for that transmission line after consulting all the Member States
concerned.
EN 143 EN
Upon request by the Member States concerned, the Commission may decide to act as
an observer in the consultation between the Member State in the territory of which
the first connection point is located and the third country concerning the consistent
application of this Directive in the territory and territorial sea of the Member State
where the first interconnection point is located, including the granting of derogations
for such transmission lines.
3. Decisions pursuant to paragraphs 1 and 2 shall be adopted by 24 May 2020. Member
States shall notify any such decisions to the Commission and shall publish them.
Article 8249b
Empowerment procedure
1. Without prejudice to other obligations under Union law, and to the allocation of
competence between the Union and the Member States, existing agreements between
a Member State and a third country on the operation of a transmission line or an
upstream pipeline network may be maintained in force until the entry into force of a
subsequent agreement between the Union and the same third country or until the
procedure under paragraphs 2 to 15 of this Article applies.
2. Without prejudice to the allocation of competence between the Union and the
Member States, where a Member State intends to enter into negotiations with a third
country in order to amend, extend, adapt, renew or conclude an agreement on the
operation of a transmission line with a third country concerning matters falling,
entirely or partly, within the scope of this Directive, it shall notify the Commission of
its intention in writing.
Such a notification shall include the relevant documentation and an indication of the
provisions to be addressed in the negotiations or to be renegotiated, the objectives of
the negotiations and any other relevant information, and shall be transmitted to the
Commission at least five months before the intended start of the negotiations.
3. Further to any notification pursuant to paragraph 2, the Commission shall authorise
the Member State concerned to enter into formal negotiations with a third country for
the part which may affect Union common rules unless it considers that the opening
of such negotiations would:
(a) be in conflict with Union law other than the incompatibilities arising from the
allocation of competence between the Union and the Member States;
(b) be detrimental to the functioning of the internal market in natural gas,
competition or security of supply in a Member State or in the Union;
(c) undermine the objectives of pending negotiations of intergovernmental
agreements by the Union with a third country;
(d) be discriminatory.
4. When carrying out the assessment under paragraph 3, the Commission shall take into
account whether the intended agreement concerns a transmission line or an upstream
pipeline that contributes to the diversification of natural gas supplies and suppliers by
means of new natural gas sources.
5. Within 90 days of receipt of the notification referred to in paragraph 2, the
Commission shall adopt a decision authorising or refusing to authorise a Member
State to enter into negotiations in order to amend, extend, adapt, renew or conclude
EN 144 EN
an agreement with a third country. Where additional information is needed to adopt a
decision, the 90-day period shall run from the date of receipt of such additional
information.
6. In the event that the Commission adopts a decision refusing to authorise a Member
State to enter into negotiations in order to amend, extend, adapt, renew or conclude
an agreement with a third country, it shall inform the Member State concerned
accordingly and shall give the reasons therefor.
7. Decisions authorising or refusing to authorise a Member State to enter into
negotiations in order to amend, extend, adapt, renew or conclude an agreement with
a third country shall be adopted, by means of implementing acts, in accordance with
the procedure referred to in Article 8351(2).
8. The Commission may provide guidance and may request the inclusion of particular
clauses in the agreement envisaged, in order to ensure compatibility with Union law
in accordance with Decision (EU) 2017/684 of the European Parliament and of the
Council 45.
9. The Commission shall be kept informed of the progress and results of the
negotiations to amend, extend, adapt, renew or to conclude an agreement throughout
the different stages of such negotiations and may request to participate in such
negotiations between the Member State and the third country in accordance with
Decision (EU) 2017/684.
10. The Commission shall inform the European Parliament and the Council of the
decisions adopted pursuant to paragraph 5.
11. Before signing an agreement with a third country, the Member State concerned shall
notify the Commission of the outcome of negotiations and shall transmit the text of
the negotiated agreement to the Commission.
12. Upon notification pursuant to paragraph 11, the Commission shall assess the
negotiated agreement pursuant to paragraph 3. Where the Commission finds that the
negotiations have resulted in an agreement which complies with paragraph 3, it shall
authorise the Member State to sign and conclude the agreement.
13. Within 90 days of receipt of the notification referred to in paragraph 11, the
Commission shall adopt a decision authorising or refusing to authorise a Member
State to sign and conclude the agreement with a third country. Where additional
information is needed to adopt a decision, the 90-day period shall run from the date
of receipt of such additional information.
14. Where the Commission adopts a decision pursuant to paragraph 13, authorising a
Member State to sign and conclude the agreement with a third country, the Member
State concerned shall notify the Commission of the conclusion and entry into force of
the agreement, and of any subsequent changes to the status of that agreement.
15. In the event that the Commission adopts a decision refusing to authorise a Member
State to sign and conclude the agreement with a third country pursuant to paragraph
13, it shall inform the Member State concerned accordingly and shall give the
reasons therefor.
45
Decision (EU) 2017/684 of the European Parliament and of the Council of 5 April 2017 on establishing
an information exchange mechanism with regard to intergovernmental agreements and non-binding
instruments between Member States and third countries in the field of energy, and repealing Decision
No 994/2012/EU (OJ L 99, 12.4.2017, p. 1).
EN 145 EN
2009/73/EC
Article 50
Review procedure
In the event that in the report referred to in Article 52(6), the Commission reaches the
conclusion that, given the effective manner in which network access has been carried out in a
Member State — which gives rise to fully effective, non-discriminatory and unhindered
network access — certain obligations imposed by this Directive on undertakings (including
those with respect to legal unbundling for distribution system operators) are not proportionate
to the objective pursued, the Member State in question may submit a request to the
Commission for exemption from the requirement in question.
Such request shall be notified, without delay, by the Member State to the Commission,
together with all the relevant information necessary to demonstrate that the conclusion
reached in the report on effective network access being ensured will be maintained.
Within three months of its receipt of a notification, the Commission shall adopt an opinion
with respect to the request by the Member State concerned, and where appropriate, submit
proposals to the European Parliament and to the Council to amend the relevant provisions of
this Directive. The Commission may propose, in the proposals to amend this Directive, to
exempt the Member State concerned from specific requirements subject to that Member State
implementing equally effective measures as appropriate.
Article 51
Committee
1. The Commission shall be assisted by a committee.
2. Where reference is made to this paragraph, Articles 3 and 7 of Decision
1999/468/EC shall apply, having regard to the provisions of Article 8 thereof.
3. Where reference is made to this paragraph, Article 5a(1) to (4), and Article 7 of
Decision 1999/468/EC shall apply, having regard to the provisions of Article 8
thereof.
2018/1999 Art. 51.2
Article 52
Reporting
The Commission shall monitor and review the application of this Directive and submit an
overall progress report to the European Parliament and to the Council as an annex to the State
of the Energy Union Report referred to in Article 35 of Regulation (EU) 2018/1999 of the
European Parliament and of the Council 46.
46
Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the
Governance of the Energy Union and Climate Action, amending Regulations (EC) No 663/2009 and
(EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council, Directives 94/22/EC, 98/70/EC,
EN 146 EN
new
Article 83
Exercise of the delegation
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the
conditions laid down in this Article.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Articles 8, 56, 66, 74, 75 and 76
shall be conferred on the Commission for an indeterminate period of time from [date
of entry into force].
3. The delegation of power referred to in Articles 8, 56, 66, 74, 75 and 76 may be
revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to
revoke shall put an end to the delegation of power specified in that decision. It shall
take effect on the day following the publication of the decision in the Official Journal
of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the
validity of any delegated act already in force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by
each Member State in accordance with the principles laid down in the
Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making.
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to
the European Parliament and to the Council.
6. A delegated act adopted pursuant to Articles 8, 56, 66, 74, 75 and 76 shall enter into
force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or
by the Council within a period of two months of notification of that act to the
European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the
European Parliament and the Council have both informed the Commission that they
will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the
European Parliament or of the Council.
Article 84
Committee procedure
1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a
committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.
2. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of Regulation (EU) No
182/2011 shall apply.
3. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No
182/2011 shall apply.
Article 85
Review and reporting
2009/31/EC, 2009/73/EC, 2010/31/EU, 2012/27/EU and 2013/30/EU of the European Parliament and
of the Council, Council Directives 2009/119/EC and (EU) 2015/652 and repealing Regulation (EU) No
525/2013 of the European Parliament and of the Council (OJ L 328, 21.12.2018, p. 1).
EN 147 EN
By 31 December 2030 the Commission shall review this Directive and shall submit a report to
the European Parliament and to the Council. The review shall in particular examine the
application of Article 8, and related definitions in Article 2, to assess whether facilities that
begin operation from 1 January 2031 should demonstrate higher greenhouse gas emission
savings from the use of low carbon fuels and low carbon hydrogen to receive certification
pursuant to that Article. .
Article 86
Amendments to Directive 2012/27/EU
Directive 2012/27/EU is amended as follows:
(1) Articles 9, 10 and 11 are deleted;
(2) Annex VII is deleted.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 8754
Transposition
1. Member States shall bring into force the laws, regulations and administrative
provisions necessary to comply with this Directive Article 51 by 31
December 2023 3 March 2011. They shall forthwith inform immediately
communicate the text of those measures to the Commission thereof.
They shall apply those measures from 3 March 2011 with the exception of
Article 11, which they shall apply from 3 March 2013.
Where When Member States adopt those measures, they shall contain a
reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of
their official publication. The methods of making such reference shall be laid down
by Member States shall determine how such reference is to be made and how that
statement is to be formulated .
2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions
of national law which they adopt in the field covered by this Directive.
2009/73/EC (adapted)
new
Article 8853
Repeal
Directive 2003/55/EC 2009/73/EC, as amended by the acts listed in Annex III, Part A,
is repealed with effect from 3 March 2011 1 January 2023, without prejudice to
EN 148 EN
the obligations of Member States concerning relating to the deadlines time-
limits for the transposition into national law and the date of
application of the said Directive Directives set out in Annex III, Part B .
References to the repealed Directive shall be construed as references to this Directive and
shall be read in accordance with the correlation table in Annex IVII.
2009/73/EC (adapted)
Article 8955
Entry into force
This Directive shall enter into force on the 20th twentieth day following that
of its publication in the Official Journal of the European Union.
Article 9056
Addressees
This Directive is addressed to the Member States.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
EN 149 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
1.2. Policy area(s) concerned
1.3. The proposal/initiative relates to:
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
1.4.2. Specific objective(s)
1.4.3. Expected result(s) and impact
1.4.4. Indicators of performance
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed
timeline for roll-out of the implementation of the initiative
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting
from Union intervention which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible
synergies with other appropriate instruments
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
1.7. Management mode(s) planned
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation
mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s)
set up to mitigate them
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of
"control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the
expected levels of risk of error (at payment & at closure)
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
EN 150 EN
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure
budget line(s) affected
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
3.2.5. Third-party contributions
3.3. Estimated impact on revenue
EN 151 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 'AGENCIES'
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on common rules for
the internal markets in renewable and natural gases and in hydrogen (recast).
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on conditions the
internal markets for renewable and natural gases and for hydrogen (recast)
1.2. Policy area(s) concerned
Policy area: Energy
Activity: European Green Deal
1.3. The proposal relates to
X a new action
a new action following a pilot project/preparatory action 47
the extension of an existing action
a merger of one or more actions towards another/a new action
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
The European Green Deal and the Climate law set the target for the EU to become climate
neutral by 2050 in a manner that contributes to European competitiveness, growth and jobs.
The greenhouse gas emissions reduction target of 55% is assessed to lead to a share of
renewables of between 38% and 40 %. Gaseous fuels will continue to provide an important
share of the energy mix by 2050, requiring the decarbonisation of the gas sector via a forward-
looking design for competitive decarbonised gas markets. The present initiative is part of the
Fit-for-55 package. It covers the market design for gases, including hydrogen. Whilst it will
not deliver decarbonisation by itself, it will remove existing regulatory barriers and create the
conditions for this to take place in a cost effective manner.
1.4.2. Specific objective(s)
The following specific objectives focus on those which are addressed by provisions which
require additional resources for ACER and DG Energy.
Specific objective No 1:
Create a regulatory framework for a market-based development of the hydrogen sector and
hydrogen networks.
Specific objective No 2:
47
As referred to in Article 58(2)(a) or (b) of the Financial Regulation.
EN 152 EN
Improving the conditions for cross-border trade in natural gas, taking into account the
increasing role of renewable and low-carbon gases, and more rights for consumers.
Specific objective No 3:
Ensure that pan-European entities of network operators comply with EU legislation.
1.4.3. Expected result(s) and impact
Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.
The additional resources will allow ACER and DG Energy to carry out the tasks necessary to
fulfil their mandate under EU legislation as per the requirements under this proposal.
1.4.4. Indicators of performance
Specify the indicators for monitoring progress and achievements.
Specific objective No 1:
Hydrogen infrastructure development and its joint utilisation by different market participants.
Specific objective No 2:
Level of trade and access of renewable and low-carbon gases to markets (e.g. volumes and
number of traders, utilisation rates of LNG terminals and volumes of those gases received).
Specific objective No 3:
Timely establishment of the European Network of Network Operators for Hydrogen and
timely inclusion of natural gas DSOs in the EU DSO entity.
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of
the implementation of the initiative
The following assessment, to the extent that it concerns ACER, takes into account the
estimates of resources needs for current tasks of the recent study undertaken by an
independent consultant to establish the resource need for similar but additional tasks, with
adjustment to avoid overestimation. Quoted FTE numbers for existing tasks are rounded
estimates of required staff in 2023, but with an across-the-board reduction of 20% to take into
account that the methodology applied by the consultant was prone to over-estimation as
explained in Commission Opinion C(2021)7024 of 5.10.2021 ‘on the draft programming
document of the European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators for the
period 2022 – 2024 and on the sufficiency of the financial and human resources available to
ACER. This LFS hence applies a more conservative estimate of required staff than the
consultant did.
While volumes of natural gas supplied to EU customers will gradually decline, this will not
lead to a reduction of workload for existing tasks of ACER for the foreseeable future: For
EN 153 EN
example, the implementation of natural gas network codes continues regardless the volumes
transported by the network. Complexity will even increase given the increasing role of
blending of renewable and low-carbon gases. Furthermore, with a network and market for
hydrogen, the regulation of a new sector will be added to ACER’s list of tasks.
Specific objective No 1: Create a regulatory framework for a market-based development of
hydrogen sector and hydrogen networks
- As for electricity and for natural gas, the development of a market-based hydrogen sector
requires more detailed rules in the form of network codes or guidelines. The proposal
includes 9 empowerments to adopt new network codes or guidelines related to hydrogen in
the form of Commission Regulations.
Currently there are 6 network codes or guidelines adopted as Commission Regulations
under Gas Regulation (EC) No 715/2009 or included as annexes to this Regulation. The
consultant estimated that ACER requires 7 FTE for implementing them. Experience gained
in the development and implementation of natural gas network codes and guidelines can be
used when developing similar network codes and guidelines in hydrogen (e.g. capacity
allocation, interoperability).
It is therefore estimated that 5 FTEs are required for developing and then implementing the
new network codes and guidelines related to hydrogen. Given the gradual development of
the hydrogen sector, the additional FTEs should be phased in gradually: 1 FTE per year
from 2023 onwards.
- ACER shall also take decisions on distributing costs for new cross-border hydrogen
infrastructure and for solutions removing restrictions due to differing quality of
hydrogen or of other gases. The consultant estimated that for an ACER decision on cross
border cost allocation under the TEN-E Regulation 347/2013 in case Member States’
regulatory authorities cannot agree, around 3 FTE are needed for 6 months and in case a
decision is appealed further human resources are needed. Assuming a decision once every
second year, this would require additional 1 FTE at a time when, with the increasing
importance of hydrogen and other gases than natural gas, this decision power is likely to be
triggered (i.e. 2026).
- A 4th volume (next to electricity wholesale, natural gas wholesale and retail/consumers) on
hydrogen is to be added to ACER’s Market Monitoring Report, extending the scope of
ACER’s market monitoring activities. Currently 7-8 FTE work on those existing three
volumes. Since hydrogen will be a new area for ACER for which in-house exertise needs to
be established, it is estimated that additional 1 FTE is needed from entry into force of the
proposals and 1 further FTE once the hydrogen sector is expected to start developing into a
pan-European market (i.e. around 2027).
- Given the increasing importance of hydrogen and other gases than fossil gas, the scope of
REMIT needs to be extended. This will require in total 5 additional FTE, 2 from 2024
onwards and additional 3 FTE once a hydrogen market starts developing, hence from 2027
onwards. Those 5 FTE will be eligible for funding by fees.
Specific objective No 2: Improving the conditions for cross-border trade in natural gas,
taking into account the increasing role of renewable and low-carbon
gases, and more rights for consumers
EN 154 EN
- A new Commission Regulation on cybersecurity is planned, equivalent to the one for the
electricity sector. In line with the experience that ACER needs, on average, 1 FTE per
network code or guideline, additional 1 FTE is required for cybersecurity from entry into
force of the proposal.
- A new provision is to be introduced requiring network operators to have separate regulated
asset bases for natural gas, hydrogen and/or electricity networks to avoid cross-
subsidisation. ACER will be tasked with issuing recommendations to network operators
and Member States’ regulatory authorities on determining the value of the assets and
calculating the charges for network users and to update them every second year. ACER
will also be tasked with publishing every 4 years a study comparing the efficiency of EU
transmission system operators’ costs. For the existing best practice report on
transmission and distribution tariffs pursuant to Article 18(9) of Electricity Regulation
2019/943 the consultant estimated 0.4 FTE per year, a little bit more than for the existing
report on congestion at gas interconnection points. The proposal reduces the frequency of
the latter report from yearly to, in principle, every two years. In consequence additional 0.5
FTE from 2024 onwards should be sufficient to cover both new reporting tasks.
- Mirroring the provisions in the recast Electricity Directive (EU) 2019/944, this proposal
will strengthen provisions also for gas consumers. Those provisions should be matched by
ACER’s capacity to monitor consumer rights and retail markets and hence ACER’s team
working on its yearly Market Monitoring Report should be reinforced by 0.5 FTE from the
time onwards when the provisions will need to be transposed by Member States (i.e. 2024).
Specific objective No 3: Ensuring that pan-European entities of network operators comply
with EU legislation
- The proposal improves oversight of ENTSO-G (mirroring the provisions related to
ENTSO-E), extends the scope of the EU DSO entity to distribution system operators for
natural gas and creates a new European Network of Network Operators for Hydrogen.
The setting up of the European Network of Network Operators for Hydrogen and the
extension of the scope of the EU DSO entity creates peak workload for ACER in the first
year after entry into force of the proposal followed by the regular monitoring tasks and
possible, although rare, enforcement actions. 1 FTE should be sufficient who, after the first
year, will also work on the main monitoring task over the new European Network of
Network Operators for Hydrogen: the assessment of the new Union-wide network
development plan.
Those additional FTE as described above do not include overhead. Applying an overhead ratio
of around 25% (less than currently) mean that additional 5 FTE are required. Previous
Commission Opinions on ACER’s Programming Documents have questionned that ACER’s
establishment plan does not include provisions for staff doing clerical or secretarial tasks and
ACER indeed relies on interim staff for such tasks. Those overhead FTE should therefore be
AST/SCs to remedy this situation, without additional burden on the EU budget, since they
would replace interim staff.
Of the total of 21 FTE, up to 7 would be eligible for funding by fees (2 TA ADs, 3 CAs FG IV
and 2 TA AST/SC as secretarial support for the heads of the two REMIT departments).
EN 155 EN
While most of the additional workload for EU bodies will be within ACER, a hydrogen sector
which will progressively develop into a pan-European market as well as the increased
complexity of the network and market for natural gas due to the increasing supply of other
gases than fossil gas will also increase the workload for DG Energy. A conservative estimate
is that 1 additional FTE is needed to ensure proper implementation of the strengthened
provisions for consumer protection. On wholesale aspect, currently 8 FTE work on markets in
gases (including network planning and gas quality). The addition of hydrogen related rules and
the increasing complexity of the sector for natural gas requires the multiplication of the
workforce by factor 1.5, hence 4 additional FTE, staggered over the coming years in line with
the development of the hydrogen sector and the increasing market share of other gases than
fossil gas.
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination
gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this
point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which
is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone.
Currently, there are no rules at EU-level regulating dedicated hydrogen networks or markets.
In view of the current efforts at EU and national levels to promote the use of renewable
hydrogen as a replacement for fossil fuels, Member States would be incentivised to adopt rules
on the transport of hydrogen dedicated infrastructure at national level. This creates the risk of
a fragmented regulatory landscape across the EU, which could hamper the integration of
national hydrogen networks and markets, thereby preventing or deterring cross-border trade in
hydrogen.
Harmonising rules for hydrogen infrastructure at a later stage (i.e. after national legislation is
in place) would lead to increased administrative burdens for Member States and higher
regulatory costs and uncertainty for companies, especially where long-term investments in
hydrogen production and transport infrastructure are concerned.
The creation of a regulatory framework at EU-level for dedicated hydrogen networks and
markets would foster the integration and interconnection of national hydrogen markets and
networks. EU-level rules on the planning, financing and operation of such dedicated hydrogen
networks would create long-term predictability for potential investors in this type of long-term
infrastructure, in particular for cross-border interconnections (which might otherwise be
subject to different and potentially divergent national laws).
When it comes to biomethane, without an initiative at EU level, it is likely that by 2030 a
regulatory patchwork would still exist regarding access to wholesale markets, connection
obligations and TSO-DSO coordination measures. Likewise, without some harmonisation at
the EU level, renewable and low-carbon gas producers will be facing vastly different
connection and injection costs across the EU, resulting in an unequal playing field.
Without further legislation at the EU level Member States would continue to apply different
gas quality standards and rules on hydrogen blending levels, risking cross-border flow
restrictions and market segmentation. Gas quality standards would continue to be mainly
defined by the quality parameters of natural gas, limiting the integration of renewable gases in
the network.
EN 156 EN
All these aspects are likely to lower cross-border trade with renewable gases that might be
compensated by higher fossil gas imports. The utilisation of the LNG terminals and imports
could remain restricted to fossil gas, despite that no adaptation of LNG terminals would be
necessary in case competitive biomethane or synthetic methane from non-EU sources were
available.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
The experience with previous legislative proposals has shown that staffing needs of ACER are
easily underestimated. This is especially the case if legislation includes empowerment
provisions for the adoption of more detailed technical rules like the network codes and
guidelines under the Electricity Regulation (EU) 2019/943. In order to avoid a repeat of the
experience with the third internal market package of 2009, where underestimating the staffing
needs resulted in structural understaffing (only comprehensively solved starting with the EU
budget for 2022), for this proposal staffing needs are estimated for several years into the future
and take into account likely future developments like the use of empowerments.
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other
appropriate instruments
This initiative is included in the Commission work programme for 2021 (COM(2020) 690
final) as part of the European Green Deal and the ‘Fit For 55’ Package’ and will contribute to
the greenhouse gas emissions reduction targets of at least 55% by 2030 compared to 1990 as
set out by the European Climate Law Regulation and to the EU’s objective of achieving
climate neutrality by 2050.
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment
The FTE are needed for new tasks while existing tasks will not decrease in the foreseeable
future: a hydrogen sector will develop in parallel to the continued use of the natural gas
system, the latter even becoming more complex due to the increasing use of other sources of
methane than fossil gas. Hence redeployment would not solve the additional staffing needs.
To the extent legally possible, additional FTE will be financed by the existing fee scheme for
ACER’s tasks under REMIT.
EN 157 EN
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
limited duration
– Proposal/initiative in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY
– Financial impact from YYYY to YYYY
X unlimited duration
– Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,
– followed by full-scale operation.
1.7. Management mode(s) planned 48
X Direct management by the Commission through
– executive agencies
Shared management with the Member States
X Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
international organisations and their agencies (to be specified);
the EIB and the European Investment Fund;
X bodies referred to in Articles 70 and 71;
public law bodies;
bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they provide
adequate financial guarantees;
bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the
implementation of a public-private partnership and that provide adequate financial guarantees;
persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to
Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act.
Comments
48
Details of management modes and references to the Financial Regulation may be found on the BudgWeb site:
https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx.
EN 158 EN
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
Specify frequency and conditions.
According to its financial regulation, ACER has to provide, in the context of its Programming
Document, an annual Work Programme including details on resources, both financial and
human, per each of the activities carried out.
ACER reports monthly to DG ENER on budget execution, including commitments, and
payments by budget title, and vacancy rates by type of staff.
In addition, DG ENER is directly represented in the governance bodies of ACER. Through its
representatives in the Administrative Board, DG ENER will be informed of the use of the
budget and the establishment plan at each of its meetings during the year.
Finally, also in line with financial rules, ACER is subject to annual requirements for reporting
on activities and the use of resources through the Administrative Board and its Annual
Activity Report.
The tasks directly implemented by DG ENER will follow the annual cycle of planning and
monitoring, as implemented in the Commission and the executive agencies, including
reporting the results through the Annual Activity Report of DG ENER.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the
payment modalities and the control strategy proposed
While ACER will have to develop new expertise, it is nevertheless most cost-effective to
allocate the new tasks under this proposal to an existing agency which already works on
similar tasks.
DG ENER established a control strategy for managing its relations with ACER, part of the
2017 Internal Control Framework of the Commission. ACER revised and adopted its own
Internal Control Framework in December 2018.
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to
mitigate them
Main risk are wrong estimates as regards the workload created by this proposal, given that it
aims at providing a facilitating regulatory framework ex-ante, not ex-post after the
establishment of national approaches and the appearance of new actors and new fuels
(hydrogen and other “alternative gases”) in the energy sector. This risk needs to be accepted,
since, as experience has shown, if additional resources needs are not included in the initial
proposal, it is very difficult to remedy this situation later on.
That the proposal includes several new tasks mitigates this risk, since while the workload of
some future tasks may be underestimated, others may be overestimated, providing scope for
possible future redeployment.
EN 159 EN
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷
value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at
payment & at closure)
The allocation of additional tasks for the existing mandate of ACER is not expected to generate specific
additional controls at ACER, therefore, the ratio of control costs over value of funds managed will
remain unaltered.
Similarly, the tasks assigned for DG ENER will not result in additional controls or change in the ratio
of control costs.
EN 160 EN
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy.
ACER applies the anti-fraud principles of decentralised EU Agencies, in line with the
Commission approach.
In March 2019 ACER adopted a new Anti-Fraud Strategy, repealing Decision 13/2014 of the
Administrative Board of ACER. The new strategy, spanning over a three-year period, is based
on the following elements: an annual risks assessment, the prevention and management of
conflicts of interest, internal rules on whistleblowing, the policy and procedure for the
management of sensitive functions, as well as measures related to ethics and integrity.
DG ENER also adopted a revised Anti-fraud Strategy (AFS) in 2020. The ENER AFS is based
on the Comission Anti-fraud Strategy and a specific risk assessment carried out internally to
identify the areas most vulnerable to fraud, the controls already in place and the actions
necessary to improve DG ENER’s capacity to prevent, detect and correct fraud.
Both the ACER Regulation and the contractual provisions applicable to public procurement
ensure that audits and on-the-spot checks can be carried out by the Commission services,
including OLAF, using the standard provisions recommended by OLAF.
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s)
affected
• Existing budget lines
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget line expenditure
Contribution
Heading of
multiannual from
from within the meaning
financial Number Diff./Non- EFTA from third of Article 21(2)(b)
framework countries candidate
diff. 49 countries of the Financial
50
countries 51 Regulation
02 02 10 06 and 02 03 02 Diff./ YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO
• New budget lines requested
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Heading of Budget line expenditure
Contribution
multiannual
financial Diff./non- from third
framework from from within the meaning
Number diff. EFTA candidate countries of Article 21(2)(b)
49
Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations.
50
EFTA: European Free Trade Association.
51
Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.
EN 161 EN
countries countries of the Financial
Regulation
[XX.YY.YY.YY]
YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO
EN 162 EN
3.2. Estimated impact on expenditure
3.2.1. Summary of estimated impact on expenditure
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial European Strategic Investments – Agency for the Cooperation of Energy
2
framework Regulators (ACER)
Year Year Year Year Year
ACER TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
Commitments (1) 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596
Title 1:
Payments (2) 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596
Commitments (1a)
Title 2:
Payments (2a)
Title 3: Commitments (3a)
Payments (3b)
=1+1a
Commitments +3a 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596
TOTAL appropriations
for ACER =2+2a
Payments 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596
+3b
EN 163 E
Heading of multiannual financial
7 ‘Administrative expenditure’
framework
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
DG: ENER
Human Resources 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 1.976
Other administrative expenditure
TOTAL DG ENER Appropriations
TOTAL appropriations
(Total commitments =
under HEADING 7 Total payments)
0.152 0.304 0.304 0.456 0.760 1.976
of the multiannual financial framework
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
TOTAL appropriations Commitments 0.842 1.298 1.684 2.070 2.678 8.572
under HEADINGS 1 to 7
of the multiannual financial framework Payments 0.842 1.298 1.684 2.070 2.678 8.572
EN 164 E
3.2.2. Estimated impact on ACER's appropriations
– X The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
– The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below:
Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show the
TOTAL
N N+1 N+2 N+3 duration of the impact (see point 1.6)
Indicate
objectives and OUTPUTS
outputs
Avera
Total Total
Type 52 ge Cost Cost Cost Cost Cost Cost Cost
No
No
No
No
No
No
No
No cost
cost
SPECIFIC OBJECTIVE No 1 53…
- Output
- Output
- Output
Subtotal for specific objective No 1
SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ...
- Output
Subtotal for specific objective No 2
TOTAL COST
52
Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.).
53
As described in point 1.4.2. ‘Specific objective(s)…’
EN 165 EN
3.2.3. Estimated impact on ACER's human resources
3.2.3.1. Summary
– The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature
– X The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
Temporary agents (AD
Grades)
0,456 0,760 0,912 1,064 1,216 4.408
Temporary agents
(AST grades)
Temporary agents
0.152 0.152 0.304 0.304 0.456 1.368
(AST/SC grades)
Contract staff 0.082 0.082 0.164 0.246 0.246 0.820
Seconded National
Experts
TOTAL 0.690 0.994 1.380 1.614 1.918 6.596
EN 166 EN
Staff requirements (FTE):
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
Temporary agents (AD
Grades)
3 6 7 8 10 10
Temporary agents
(AST grades)
Temporary agents
1 2 3 4 5 5
(AST/SC grades)
Contract staff (FG
1 2 3 3 6 6
IV)
Seconded National
Experts
TOTAL 5 10 13 15 21 21
EN 167 EN
Of which are funded by the EU contribution 54:
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
Temporary agents (AD
Grades)
3 5 6 7 8 8
Temporary agents
(AST grades)
Temporary agents
1 1 2 2 3 3
(AST/SC grades)
Contract staff (FG
1 1 2 3 3 3
IV)
Seconded National
Experts
TOTAL 5 7 10 12 14 14
Planned recruitment date for the FTEs is the 1 January of the respective year.
54
Each year, in accordance with Article 3(1) of Commission Decision (EU) 2020/2152, ACER will identify those costs, including staff costs, which are eligible for funding by
fees and present the result in its draft programming document. In accordance with Article 20 of Regulation (EU) 2019/942, the Commission provides an opinion on ACER’s
draft programming document, including the Agency’s proposals as regards which costs are considered as eligible for funding by fees and the scope for thereby reducing the
burden on the EU budget.
EN 168 EN
3.2.3.2. Estimated requirements of human resources for the parent DG
– The proposal/initiative does not require the use of human resources.
– X The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained
below:
Estimate to be expressed in full amounts (or at most to one decimal place)
Year Year Year Year Year
2023 2024 2025 2026 2027
• Establishment plan posts (officials and
temporary staff)
20 01 02 01 and 20 01 02 02
(Headquarters and
1 2 2 3 5
Commission’s Representation
Offices)
20 01 02 03 (Delegations)
01 01 01 01 (Indirect research)
10 01 05 01 (Direct research)
External staff (in Full Time Equivalent
unit: FTE) 55
20 02 01 (AC, END, INT from
the ‘global envelope’)
20 02 03 (AC, AL, END, INT
and JPD in the Delegations)
- at
Budget Headquarters
57
line(s)
(specify
) 56 - in
Delegations
01 01 01 02 (AC, END, INT –
Indirect research)
10 01 05 02 (AC, END, INT –
Direct research)
Other budget lines (specify)
TOTAL 1 2 2 3 5
These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources
required might be met by staff who have been redeployed within the DG, together if necessary with any
additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the
light of budgetary constraints.
55
AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT = agency staff; JPD =
Junior Professionals in Delegations.
56
Sub-ceiling for external staff covered by operational appropriations (former ‘BA’ lines).
57
Mainly for the EU Cohesion Policy Funds, the European Agricultural Fund for Rural Development
(EAFRD) and the European Maritime Fisheries and Aquaculture Fund (EMFAF).
EN 169 EN
EN 170 EN
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
– The proposal/initiative is compatible the current multiannual financial framework.
– X The proposal/initiative will entail reprogramming of the relevant heading in the
multiannual financial framework.
Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding amounts.
– The ‘Fit for 55’ initiatives were not factored in when the MFF headings were calculated. This
specific initiative being new, it will require reprogramming both for the line of the
contribution to ACER and the line that will support additional work within DG ENER. To the
extent that the budgetary impact of the additional human resources for ACER cannot be met
from fees or from the current EU contribution, it will be covered by redeployment from other
budget lines managed by DG ENER as regards non-fee financed additional FTE, in particular
from CEF Energy Programme budget line 02 03 02), however without creating a precedent
for the use of CEF funds.
– The proposal/initiative requires application of the flexibility instrument or revision of the
multiannual financial framework 58.
Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts.
3.2.5. Third-party contributions
– The proposal/initiative does not provide for co-financing by third parties.
– The proposal/initiative provides for the co-financing estimated below:
EUR million (to three decimal places)
Enter as many years as necessary
Year Year Year Year
to show the duration of the Total
N N+1 N+2 N+3
impact (see point 1.6)
Specify the co-financing
body
TOTAL appropriations
co-financed
58
See Articles 12 and 13 of Council Regulation (EU, Euratom) No 2093/2020 of 17 December 2020 laying down the
multiannual financial framework for the years 2021 to 2027.
EN 1 EN
3.3. Estimated impact on revenue
– X The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
– The proposal/initiative has the following financial impact:
– on own resources
– on other revenue
– please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
Appropriation Impact of the proposal/initiative 59
s available for
Budget revenue line:
the current Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show
financial year N N+1 N+2 N+3 the duration of the impact (see point 1.6)
Article ………….
For miscellaneous ‘assigned’ revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
Specify the method for calculating the impact on revenue.
59
As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net amounts, i.e.
gross amounts after deduction of 20 % for collection costs.
EN 2 EN
ANNEX
to the LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT
Name of the proposal/initiative:
Gas Directive
1. NUMBER AND COST OF HUMAN RESOURCES CONSIDERED NECESSARY
2. COST OF OTHER ADMINISTRATIVE EXPENDITURE
3. TOTAL ADMINISTRATIVE COSTS
4. METHODS OF CALCULATION USED FOR ESTIMATING COSTS
4.1.HUMAN RESOURCES
4.2.OTHER ADMINISTRATIVE EXPENDITURE
This annex must accompany the legislative financial statement when the inter-services consultation is launched.
The data tables are used as a source for the tables contained in the legislative financial statement. They are strictly
for internal use within the Commission.
EN 3 EN
1. Cost of human resources considered necessary
The proposal/initiative does not require the use of human resources
X The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
HEADING 7 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
of the multiannual financial
FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations
framework
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 - AD 1 0.152 2 0.304 2 0.304 3 0.456 5 0.760
Headquarters and
Representation offices AST
AD
20 01 02 03 - Union
Delegations
AST
External staff 60
AC
20 02 01 and 20 02 02
– External personnel –
END
Headquarters and
Representation offices
INT
AC
20 02 03 – External
personnel - Union AL
Delegations
END
60
AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT= agency staff; JPD= Junior Professionals in Delegations.
EN 4 E
INT
JPD
Other HR related
budget lines (specify)
Subtotal HR –
1 0.152 2 0.304 2 0.304 3 0.456 5 0.760
HEADING 7
These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG,
together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
Outside HEADING 7 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
of the multiannual financial
FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations
framework
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
01 01 01 01 Indirect AD
Research 61
01 01 01 11 Direct Research
AST
Other (please specify)
External staff 62
AC
External staff
from - at
operational END
Headquarters
appropriations
(former ‘BA’ INT
61
Please choose the relevant budget line, or specify another if necessary; in case more budget lines are concerned, staff should be differentiated by each budget line concerned
62
AC = Contract Staff; AL = Local Staff; END = Seconded National Expert; INT= agency staff; JPD= Junior Professionals in Delegations.
EN 5 E
lines).
AC
AL
- in Union
END
delegations
INT
JPD
AC
01 01 01 02 Indirect Research
01 01 01 12 Direct research END
Other (please specify) 63
INT
Other budget lines HR related
(specify)
Subtotal HR – Outside
HEADING 7
Total HR (all MFF 1 2 2 3 5 0.760
Headings) 0.152 0.304 0.304 0.456
These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG,
together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
63
Please choose the relevant budget line, or specify another if necessary; in case more budget lines are concerned, staff should be differentiated by each budget line concerned
EN 6 E
2. Cost of other administrative expenditure
X The proposal/initiative does not require the use of administrative appropriations
The proposal/initiative requires the use of administrative appropriations, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
HEADING 7
Year N 64 Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 Year N+7 Total
of the multiannual financial framework
At headquarters or within EU territory:
20 02 06 01 - Mission and representation expenses
20 02 06 02 - Conference and meeting costs
20 02 06 03 - Committees 65
20 02 06 04 Studies and consultations
20 04 – IT expenditure (corporate) 66
Other budget lines non-HR related (specify where
necessary)
In Union delegations
20 02 07 01 - Missions, conferences and representation
expenses
64
Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for
the following years
65
Specify the type of committee and the group to which it belongs.
66
The opinion of DG DIGIT – IT Investments Team is required (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of 10.9.2020, page 7)
EN 7 E
20 02 07 02 - Further training of staff
20 03 05 – Infrastructure and logistics
Other budget lines non-HR related (specify where
necessary)
Subtotal Other - HEADING 7
of the multiannual financial framework
EUR million (to three decimal places)
Outside HEADING 7
Year N 67 Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 Year N+7 Total
of the multiannual financial framework
Expenditure on technical and administrative assistance
(not including external staff) from operational
appropriations (former 'BA' lines):
- at Headquarters
- in Union delegations
Other management expenditure for research
Policy IT expenditure on operational programmes 68
67
Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for
the following years
68
The opinion of DG DIGIT – IT Investments Team is required (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of 10.9.2020, page 7)
EN 8 E
Corporate IT expenditure on operational programmes 69
Other budget lines non-HR related (specify where
necessary)
Sub-total Other – Outside HEADING 7
of the multiannual financial framework
Total Other admin expenditure (all
MFFHeadings)
69
This item includes local administrative systems and contributions to the co-financing of corporate IT systems (see the Guidelines on Financing of IT, C(2020)6126 final of
10.9.2020)
EN 9 E
3. Total administrative costs (all Headings MFF)
EUR million (to three decimal places)
Summary 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Heading 7 - Human Resources 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760
Heading 7 – Other administrative expenditure
Sub-total Heading 7 0.152 0.304 0.304 0.456 0.760
Outside Heading 7 – Human Resources
Outside Heading 7 – Other administrative expenditure
Sub-total Other Headings
TOTAL
0.152 0.304 0.304 0.456 0.760
HEADING 7 and Outside HEADING 7
These are entirely new tasks. The administrative appropriations required might be met by budget that might be redeployed within the DG, together if necessary with any
additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
4.
EN 10 E
4. Methods of calculation used to estimate costs
4.1 Human resources
This part sets out the method of calculation used to estimate the human resources considered necessary
(workload assumptions, including specific jobs (Sysper 2 work profiles), staff categories and the corresponding
average costs)
HEADING 7 of the multiannual financial framework
NB: The average costs for each category of staff at Headquarters are available on BudgWeb:
https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx
Officials and temporary staff
From 1 to 5 AD posts to monitor the implementation of the Regulation:
- Supervision of and coordination with ACER
- Develop a regulatory framework for a market-based development of hydrogen sector and hydrogen networks
- Develop the necessary legal framework to improve conditions for cross-border trade in gas, taking into account the
increasing role of renewable and low-carbon gases, and more rights for consumers
- Ensure that pan-European entities of network operators comply with EU legislation
The average costs come from the note Ares(2020)7207955.
External staff
Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework
Only posts financed from the research budget
External staff
4.2 Other administrative expenditure
Give details of the method of calculation used for each budget line
and in particular the underlying assumptions (e.g. number of meetings per year, average costs, etc.)
HEADING 7 of the multiannual financial framework
EN 11 EN
Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework
EN 12 EN
Saatja: Ketli Lindus <
[email protected]>
Saadetud: 21.02.2022 16:37
Adressaat: Ketli Lindus <
[email protected]>
Koopia: Liis Kilk <
[email protected]>
Teema: Eesti seisukohad - vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimise
paketi (määrus ja direktiiv) läbivaatuse ettepanek
Lugupeetud turuosalised!
Euroopa Komisjon on algatanud Gaasivõrgud turulepääsu käsitlevate ELi
eeskirjade direktiivi ja määruse läbivaatuse arutelu. Eesmärgiks on luua
EL maagaasiturul õiged tingimused taastuvatest ja dekarboniseeritud
allikatest gaaside osakaalu suurendamiseks gaasisüsteemis. Suure
tähelepanu all on vesinikuturu arendamine Euroopas, millele luuakse
maagaasile sarnane õiguslik raamistik. Paketi raames vaadatakse üle
maagaasivõrkude määrus ja maagaasi siseturu direktiiv ning lisaks
muudetakse sätteid gaasi varustuskindluse määruses.
Suured tänud kõigile kes edastasid oma kommentaarid mille alusel saime
koostada paketi läbivaatuse ettepanekule seletuskirja koos
seisukohtadega!
Jätkuks minu poolt 20.12.21 saadetud sisendipalvele saadan Teile
tutvumiseks esialgse hetkeseisu seletuskirjast koos Eesti seisukohtadega
vesiniku- maagaasituru dekarboniseerimise direktiivi ja määruse
läbivaatuse ettepanekule, mis avaldati Euroopa Komisjoni poolt 15.12.21.
Lisan kirjale kaasa ka lingi Komisjoni poolt tõlgitud eestikeelsele
direktiivi ja määruse dokumendile (kus hetkel on võimalus eesti keeles
alla laadida nii doc kui ka pdf faili kujul): ja . Samuti leiate nii
eestikeelsed kui ka inglisekeelsed direktiivi puudutavad PDF failid kirja
manusest.
Palun vaadake kirjaga kaasas olevat seletuskirja (Wordi fail) ja soovi
korral avaldage oma arvamust.
Palume kõigil turuosalistel esitada oma kommentaarid ja ettepanekud
seletuskirjale ja EE seisukohtadele aadressile . Selleks, et jõuaksime
läbida seisukohtade ametlikuks esitamiseks vajalikud kooskõlastused,
palume ettepanekud esitada mitte hiljem kui 25.02.2022 tööpäeva lõpuks.
Täpsustavad küsimused on igati tervitatavad.
Lugupidamisega
Ketli Lindus
Ketli Lindus
Nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 53 32 00 66 | +372 639 76 10
| Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 15.12.2021
COM(2021) 803 final
ANNEXES 1 to 4
ANNEXES
to the
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council
on common rules for the internal markets in renewable and natural gases and in
hydrogen
{SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} -
{SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final}
EN EN
2009/73
ANNEX I
MEASURES ON CONSUMER PROTECTION
1. Without prejudice to Community rules on consumer protection, in particular Directive
97/7/EC of the European Parliament and of the Council of 20 May 1997 on the protection of
consumers in respect of distance contracts1 and Council Directive 93/13/EEC of 5 April 1993
on unfair terms in consumer contracts2, the measures referred to in Article 3 are to ensure that
customers:
(a) have a right to a contract with their gas service provider that specifies:
– the identity and address of the supplier,
– the services provided, the service quality levels offered, as well as the time for
the initial connection,
– the types of maintenance service offered,
– the means by which up-to-date information on all applicable tariffs and
maintenance charges may be obtained,
– the duration of the contract, the conditions for renewal and termination of
services and of the contract, and whether withdrawal from the contract without
charge is permitted,
– any compensation and the refund arrangements which apply if contracted
service quality levels are not met including inaccurate and delayed billing,
– the method of initiating procedures for settlement of disputes in accordance
with point (f); and,
– information relating to consumer rights, including on the complaint handling
and all of the information referred to in this point, clearly communicated
through billing or the natural gas undertaking’s web site,
Conditions shall be fair and well-known in advance. In any event, that information
should be provided prior to the conclusion or confirmation of the contract. Where
contracts are concluded through intermediaries, the information relating to the
matters set out in this point shall also be provided prior to the conclusion of the
contract;
(b) are given adequate notice of any intention to modify contractual conditions and
are informed about their right of withdrawal when the notice is given. Service
providers shall notify their subscribers directly of any increase in charges, at an
appropriate time no later than one normal billing period after the increase comes into
effect in a transparent and comprehensible manner. Member States shall ensure that
customers are free to withdraw from contracts if they do not accept the new
conditions notified to them by their gas service provider;
(c) receive transparent information on applicable prices and tariffs and on standard
terms and conditions, in respect of access to and use of gas services;
1
OJ L 144, 4.6.1997, p. 19.
2
OJ L 95, 21.4.1993, p. 29.
EN 1 EN
(d) are offered a wide choice of payment methods, which do not unduly
discriminate between customers. Prepayment systems shall be fair and adequately
reflect likely consumption. Any difference in terms and conditions shall reflect the
costs to the supplier of the different payment systems. General terms and conditions
shall be fair and transparent. They shall be given in clear and comprehensible
language and shall not include non-contractual barriers to the exercise of customers’
rights, for example excessive contractual documentation. Customers shall be
protected against unfair or misleading selling methods;
(e) are not charged for changing supplier;
(f) benefit from transparent, simple and inexpensive procedures for dealing with
their complaints. In particular, all consumers shall have the right to a good standard
of service and complaint handling by their gas service provider. Such out-of-court
dispute settlements procedures shall enable disputes to be settled fairly and promptly,
preferably within three months, with provision, where warranted, for a system of
reimbursement and/or compensation. They should, wherever possible, be in line with
the principles set out in Commission Recommendation 98/257/EC of 30 March 1998
on the principles applicable to the bodies responsible for out-of-court settlement of
consumer disputes3;
(g) connected to the gas system are informed about their rights to be supplied,
under the national legislation applicable, with natural gas of a specified quality at
reasonable prices;
(h) have at their disposal their consumption data, and shall be able to, by explicit
agreement and free of charge, give any registered supply undertaking access to its
metering data. The party responsible for data management shall be obliged to give
those data to the undertaking. Member States shall define a format for the data and a
procedure for suppliers and consumers to have access to the data. No additional costs
shall be charged to the consumer for that service;
(i) are properly informed of actual gas consumption and costs frequently enough
to enable them to regulate their own gas consumption. That information shall be
given by using a sufficient time frame, which takes account of the capability of
customer’s metering equipment. Due account shall be taken of the cost-efficiency of
such measures. No additional costs shall be charged to the consumer for that service;
(j) receive a final closure account following any change of natural gas supplier no
later than six weeks after the change of supplier has taken place.
new
MINIMUM REQUIREMENTS FOR BILLING AND BILLING INFORMATION FOR
GASES
3
OJ L 115, 17.4.1998, p. 31.
EN 2 EN
1. MINIMUM INFORMATION TO BE CONTAINED ON THE BILL AND IN THE BILLING
INFORMATION FOR GASES
1.1. The following key information shall be prominently displayed to final customers in
their bills, distinctly separate from other parts of the bill:
(a) the price to be paid and a breakdown of the price where possible, together with
a clear statement that all energy sources may also benefit from incentives that
were not financed through the levies indicated in the breakdown of the price;
(b) the date on which payment is due.
1.2. The following key information shall be prominently displayed to final customers in
their bills and billing information, distinctly separate from other parts of the bill and
billing information:
(a) consumption of gases for the billing period;
(b) the name and contact details of the supplier, including a consumer support
hotline and email address;
(c) the tariff name;
(d) the end date of the contract, if applicable;
(e) the information on the availability and benefits of switching;
(f) the final customer's switching code or unique identification code for the final
customer's supply point;
(g) information on final customers' rights as regards out-of-court dispute
settlement, including the contact details of the entity responsible pursuant to
Article 26;
(h) the single point of contact referred to in Article 25;
(i) for natural gas only, a link or reference to where comparison tools referred to
in Article 14 can be found.
1.3. Where bills are based on actual consumption or remote reading by the operator, the
following information shall be made available to final customers in, with or
signposted to within their bills and periodic settlement bills:
(a) comparisons of the final customer's current consumption of gases with the final
customer's consumption for the same period in the previous year in graphic
form;
(b) contact information for consumer organisations, energy agencies or similar
bodies, including website addresses, from which information may be obtained
on available energy efficiency improvement measures for energy-using
equipment;
(c) comparisons with an average normalised or benchmarked final customer in the
same user category.
2. FREQUENCY OF BILLING AND THE PROVISION OF BILLING INFORMATION:
(a) billing on the basis of actual consumption shall take place at least once a year;
(b) where the final customer does not have a meter that allows remote reading by the
operator, or where the final customer has actively chosen to disable remote reading
EN 3 EN
in accordance with national law, accurate billing information based on actual
consumption shall be made available to the final customer at least every six months,
or once every three months, if requested or where the final customer has opted to
receive electronic billing;
(c) where the final customer does not have a meter that allows remote reading by the
operator, or where the final customer has actively chosen to disable remote reading
in accordance with national law, the obligations in points (a) and (b) may be fulfilled
by means of a system of regular self-reading by the final customer, whereby the final
customer communicates readings from the meter to the operator; billing or billing
information may be based on estimated consumption or a flat rate only where the
final customer has not provided a meter reading for a given billing interval;
(d) where the final customer has a meter that allows remote reading by the operator,
accurate billing information based on actual consumption shall be provided at least
every month; such information may also be made available via the internet, and shall
be updated as frequently as allowed by the measurement devices and systems used.
3. BREAKDOWN OF THE FINAL CUSTOMER'S PRICE
The customer's price is the sum of the following three components: the energy and supply
component, the network component (transmission, distribution, transport) and the component
comprising taxes, levies, fees and charges.
Where a breakdown of the final customer's price is presented in bills, the common definitions
of the three components in that breakdown established under Regulation (EU) 2016/1952 of
the European Parliament and of the Council shall be used throughout the Union.
4. ACCESS TO COMPLEMENTARY INFORMATION ON HISTORICAL CONSUMPTION
Member States shall require that, to the extent that complementary information on historical
consumption is available, such information is made available, at the request of the final
customer, to the supplier or service provider designated by the final customer.
Where the final customer has a meter that allows remote reading by the operator installed, the
final customer shall have easy access to complementary information on historical
consumption allowing detailed self-checks.
Complementary information on historical consumption shall include:
(a) cumulative data for at least the three previous years or the period since the start of
the electricity supply contract, if that period is shorter. The data shall correspond to
the intervals for which frequent billing information has been produced; and
(b) detailed data according to the time of use for any day, week, month and year, which
is made available to the final customer without undue delay via the internet or the
meter interface, covering the period of at least the previous 24 months or the period
since the start of the electricity supply contract, if that period is shorter
5. DISCLOSURE OF ENERGY SOURCES
Suppliers shall specify in bills the share of renewable and separately low carbon gas
purchased by the final customer in accordance with the supply contract for gases (product
level disclosure). In case of a mixture the supplier shall provide the same information
separately for different categories of gases, including renewable or low-carbon gas.
EN 4 EN
The following information shall be made available to final customers in, with, or signposted
to within their bills and billing information:
(a) the share of renewable and low carbon gases in the mix of the supplier (at national
level, namely in the Member State in which the supply contract for gases has been
concluded, as well as at the level of the supplier if the supplier is active in several
Member States) over the preceding year in a comprehensible and clearly comparable
manner;
(b) information on the environmental impact, in at least terms of CO2 emissions
resulting from the gases supplied by the supplier over the preceding year.
As regards point (a) of the second subparagraph, with respect to gases obtained via a gas
exchange or imported from an undertaking situated outside the Union, aggregate figures
provided by the exchange or the undertaking in question over the preceding year may be used.
The disclosure of the share of renewable gas purchased by the final customers shall be done
by using guarantees of origin.
The regulatory authority or another competent national authority shall take the necessary steps
to ensure that the information provided by suppliers to final customers pursuant to this point is
reliable and is provided at a national level in a clearly comparable manner.
EN 5 EN
2009/73 (adapted)
new
ANNEX II
SMART METERING SYSTEMS IN NATURAL GAS
2.1. Member States shall ensure the implementation deployment of intelligent
smart metering systems in their territories that shall assist the active
participation of consumers in the gas supply market. The implementation of those metering
systems may be subject to an economic assessment of all the long-term costs and benefits to
the market and the individual consumer or which form of intelligent smart metering is
economically reasonable and cost-effective and which timeframe is feasible for their
distribution.
Such assessment shall take place by 3 September 2012.
new
2. Such assessment shall take into consideration the methodology for the cost-benefit analysis
and the minimum functionalities for smart metering systems provided for in Commission
Recommendation 2012/148/EU1 to the extent that they are applicable for natural gas, as well
as the best available techniques for ensuring the highest level of cybersecurity and data
protection.
Such assessment shall also duly consider potential synergies with an already rolled-out
electricity smart metering infrastructure, or options for selective rollouts to cases that can
quickly return net benefits to keep costs in check.
2009/73 (adapted)
new
3. Subject to that assessment, Member States or any competent authority they designate, shall
prepare a timetable with a target of up to ten years for the implementation
deployment of intelligent smart metering systems. Where the deployment of
smart metering systems is assessed positively, at least 80 % of final customers shall be
equipped with smart meters within seven years of the date of the positive assessment.
The Member States or any competent authority they designate, shall ensure the
interoperability of those metering systems to be implemented within their territories and shall
have due regard to the use of appropriate standards and best practice and the importance of
the development of the internal market in natural gas.
1
Commission Recommendation 2012/148/EU of 9 March 2012 on preparations for the roll-out of smart
metering systems (OJ L 73, 13.3.2012, p. 9).
EN 6 EN
ANNEX III
Part A
Repealed Directive
with list of the successive amendments thereto
(referred to in Article 90)
Directive 2009/73/EC of the European
Parliament and of the Council
(OJ L 211, 14.8.2009, p. 94)
Regulation (EU) 2018/1999 of the Only Article 51
European Parliament and of the
Council
(OJ L 328, 21.12.2018, p. 1)
Directive (EU) 2019/692 of the
European Parliament and of the
Council
(OJ L 117, 3.5.2019, p. 1)
Part B
Time-limits for transposition into national law and date of application
(referred to in Article 90)
Directive Time-limit for transposition Date of application
Directive 2009/73/EC 3 March 2011 3 March 2011, except as
regards Article 11
3 March 2013 as regards
Article 11
Directive (EU) 2019/692 24 February 2020
EN 7 EN
2009/73 Annex II (adapted)
ANNEX IVII
CORRELATION TABLE
Directive 2003/55/EC This Directive
Article 1 Article 1
Article 2 Article 2
Article 3 Article 3
Article 4 Article 4
Article 5 Article 5
— Article 6
— Article 7
Article 6 Article 8
Article 9 Article 9
Article 7 Article 10
— Article 11
Article 7 Article 12
Article 8 Article 13
— Article 14
— Article 15
Article 10 Article 16
— Article 17
— Article 18
— Article 19
— Article 20
— Article 21
— Article 22
EN 8 EN
— Article 23
Article 11 Article 24
Article 12 Article 25
Article 13 Article 26
Article 14 Article 27
Article 15 Article 29
Article 16 Article 30
Article 17 Article 31
Article 18 Article 32
Article 19 Article 33
Article 20 Article 34
Article 21 Article 35
Article 22 Article 36
Article 23 Article 37
Article 24 Article 38
Article 25(1) (first Article 39
and second sentence)
— Article 40
Article 25 (rest) Article 41
— Article 42
— Article 43
— Article 44
— Article 45
Article 26 Article 46
— Article 47
Article 27 Article 48
Article 28 Article 49
EN 9 EN
Article 29 Article 50
Article 30 Article 51
Article 31 Article 52
Article 32 Article 53
Article 33 Article 54
Article 34 Article 55
Article 35 Article 56
Annex A Annex I
Directive 2009/73/EC This Directive
Article 1(1) Article 1(1)
Article 1(2) -
- Article 1(2), (3) and (4)
Article 2, introductory Article 2, introductory
wording wording
- Article 2, points 1 to 13
Article 2, point 1 Article 2, point 14
Article 2, point 2 Article 2, point 15
Article 2, point 3 Article 2, point 16
Article 2, point 4 Article 2, point 17
Article 2, point 5 Article 2, point 18
Article 2, point 6 Article 2, point 19
- Article 2, point 20 to 22
Article 2, point 7 Article 2, point 23
Article 2, point 8 Article 2, point 24
EN 10 EN
Article 2, point 9 Article 2, point 252
Article 2, point 10 Article 2, point 26
Article 2, point 11 Article 2, point 27
Article 2, point 12 Article 2, point 28
Article 2, point 13 Article 2, point 29
Article 2, point 14 Article 2, point 30
Article 2, point 15 Article 2, point 31
Article 2, point 16 Article 2, point 32
Article 2, point 17 Article 2, point 33
- Article 2, point 34
Article 2, point 18 Article 2, point 35
Article 2, point 19 Article 2, point 36
Article 2, point 20 Article 2, point 37
Article 2, point 21 Article 2, point 38
Article 2, point 22 Article 2, point 39
Article 2, point 23 Article 2, point 40
Article 2, point 24 Article 2, point 41
Article 2, point 25 Article 2, point 42
Article 2, point 26 Article 2, point 43
Article 2, point 27 Article 2, point 44
Article 2, point 28 Article 2, point 45
- Article 2, point 46 to 47
Article 2, point 32 Article 2, point 48
Article 2, point 34 Article 2, point 49
EN 11 EN
Article 2, point 35 Article 2, point 50
Article 2, point 36 Article 2, point 51
- Article 2, point 52 to 71
Article 37 Article 3
- Article 4
Article 3 Article 5 (1) and (2)
- Article 5 (3) and (4)
Article 5 (11) Article 5 (5)
Article 7 Article 6
Article 4 (1) Article 7 (1)
- Article 7 (2)
Article 4 (2) Article 7 (3)
- Article 7 (4)
- Article 7 (5) to (9)
Article 4 (3) Article 7 (10)
Article 4 (4) Article 7 (11)
- Article 8
Article 8 Article 9
- Article 10
- Article 11
- Article 12
- Article 13
- Article 14
- Article 15
EN 12 EN
- Article 16
- Article 17
- Article 18
- Article 19
- Article 20
- Article 21
- Article 22
- Article 23
- Article 24
- Article 25
- Article 26
Article 32 Article 27
- Article 27(3)
Article 34 Article 28
Article 33 Article 29
Article 38 Article 30
- Article 31
- Article 32
- Article 33
Article 35 Article 34
- Article 34 (3)
Article 13 (1) to (2) Article 35 (1) to (2)
- Article 35 (3) to (4)
Article 13 (3) Article 35 (5)
EN 13 EN
- Article 35 (7) to (9)
Article 13 (5) Article 35 (10)
Article 16 Article 36
- Article 37
Article 23 Article 38
Article 24 Article 39
Article 25(1) Article 40 (1)
- Article 40 (2)
Article 25(2) Article 40 (3)
Article 25(3) Article 40 (4)
Article 25(4) Article 40 (5)
Article 25(5) Article 40 (6)
- Article 40 (7) to (9)
- Article 41
Article 26 Article 42
Article 27 Article 43
Article 28 (1) to (4) Article 44 (1) to (4)
- Article 44 (5)
Article 29 Article 45
- Article 46
- Article 47
- Article 48
- Article 49
- Article 50
EN 14 EN
Article 22 Article 51
- Article 52
- Article 53
Article 9 Article 54
Article 14 Article 55
Article 15 Article 56
Article 17 Article 57
Article 18 (1) to (10) Article 58 (1) to (10)
- Article 58 (11)
Article 19 Article 59
Article 20 Article 60
Article 21 Article 61
- Article 62
- Article 63
- Article 64
Article 10 Article 65
Article 11 Article 66
Article 12 Article 67
Article 30 Article 68
Article 31 Article 69
Article 39 Article 70 (1) to (5)
- Article 70 (6)
Article 40 Article 71
Article 41 Article 72
EN 15 EN
- Article 72(5)
Article 41(5) to (9) Article 72 (6) to (10)
Article 41 (10) to (17) Article 73 (1) to (8)
Article 42 (1) to (4) Article 74 (1) to (4)
- Article 74 (5)
Article 42 (6) Article 74 (6)
Article 43 Article 75
Article 44 Article 76
Article 46 Article 77
Article 47 Article 78
Article 48a Article 79
- Article 80
Article 49a Article 81
Article 49b Article 82
- Article 83
- Article 84
- Article 85
- Article 86
Article 54 Article 87
Article 53 Article 88
Article 55 Article 89
Article 56 Article 90
Annex I Annex I
- Annex II
EN 16 EN
- Annex III
Annex II Annex IV
EN 17 EN
SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ja määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimist Sissejuhatus 2019. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) teatise Euroopa roheline kokkulep e , milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. 2020. a septembris avaldas komisjon 2030. aasta kliimaeesmärgi kava teatis e , milles tegi ettepaneku sätestada uus 2030. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55% võrra, et saavutada 2050. aastaks ELis kliimaneutraalsus tasakaalustatud, õiglasel, realistlikul ja mõistlikul viisil. See uus eesmärk kiideti ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt heaks 10.-11. detsembril 2020. a toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Energia tootmine ja kasutamine kõigis majandussektorites põhjustab üle 75% ELi KHG heitest. Energiasüsteemi süsinikuheite edasine vähendamine on seega võtmetähtsusega 2030. ja 2050. aasta eesmärkide saavutamisel. 2020. a juulis avaldatud energiasüsteemi integreerimise strateegia s ja vesinikustrateegia s tõi komisjon esile vajaduse vaadata läbi EL gaasiturgu reguleeriv õigusraamistik, et hõlbustada taastuvallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu ja suurendada tarbijate mõjuvõimu, tagades ELis samal ajal lõimitud, likviidne ja koostalitlusvõimeline gaasisiseturg. Komisjon peab õigusraamistiku muutmist vajalikuks gaasisektori kulutõhusa dekarboniseerimise võimaldamiseks, et soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside (sh vesiniku) turuletoomist ning hõlbustada nende juhtimist, edastamist, jaotamist ja nendega kauplemist olemasolevas gaasivõrgus laiemas energiasüsteemi integreerimise kontekstis. Samuti leiab komisjon, et tuleks ka kaaluda taastuvallikatest toodetud gaaside hajutatud tootmise ühendamist taristuga ja turulepääsu , muu hulgas jaotustasandil, mis täiendaks taastuvallikatest toodetud gaaside kasutamist suurema kohaliku mõõtmega ringmajanduse kontekstis (nt põllumajandusettevõttes kasutatav biogaas ). Kui taastuvallikatest toodetud gaasid suunataks gaasivõrku ja tarneallikad oleksid mitmekesisemad, muutuksid ELis tarbitava ja siia transporditava gaasi kvaliteedi näitajad. Selleks, et see ei viiks turu killustumise ja kaubanduspiiranguteni, tuleb uurida, kuidas tagada gaasisüsteemide koostalitlus ja takistamatu gaasivoog üle liikmesriikide piiride. Sellest tulenevalt on komisjon algatanud gaasidirektiivi 2009/73/E Ü ja gaasimääruse (EÜ) nr 715/200 9 läbivaatamise ja muutmise. Gaasidirektiiv ja -määrus võeti vastu osana ELi kolmandast energiapaketist, mis jõustus 2009. aasta septembris. Gaasidirektiivis kehtestati ühised reeglid gaasi ülekandmiseks, jaotamiseks, tarnimiseks, hoiustamiseks ja turule ligipääsemiseks. Gaasimäärusega kehtestati gaasivõrkudele juurdepääsu käsitlevad õiglased ja mittediskrimineerivad eeskirjad piiriüleses kaubanduses, mis nägi ette ka erinevates valdkondades detailsete võrgueeskirjade loomise. Gaasitarbimine Eestis on langustrendis ja viimase kümnendi jooksul on maagaasi tarbimine vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra, gaas moodustab energiabilansis ca 6%. Tarbimine on langenud nii soojuse tootmises, elektrienergia tootmises, tööstussektoris nii soojuseks kui ka tooraineks kasutamises. Ülekaalukalt kõige rohkem kasutatakse maagaasi Eestis soojuse tootmiseks nii kaugküttes kui lokaalses tootmises. Aastast 2008 on näha gaasitarbimise languse trendi soojuse tootmiseks. Languse peamiseks põhjuseks on energiasäästumeetmete rakendamine kaugküttepiirkondades ning üleminek kohalikele kütustele ( puiduhake ja turvas), aga ka vähese konkurentsi tõttu toimunud maagaasi hinna kasv. Kasvutrendi on olnud näha ja oodatakse maagaasi tarbimises transpordisektoris. See on seotud ELi eesmärgiga katta 10% transpordisektori energiatarbest taastuvenergiaga, kus Eestis nähakse suurt rolli biometaani kasutamisel. 2020. aastal toodeti ja tarbiti transpordisektoris Eestis biometaani 97,4 GW h . Aastaks 2030 on riik võtnud eesmärgiks suurendada biometaani tootmismahte 380 GWh-ni aasta s. Lisaks oodatakse väiksemat tarbimise kasvutrendi kodumajapidamistes ning äri ja avaliku teeninduse sektoris. Joonis 1. Aastase gaasitarbimise statistika ja prognoos kuni aastani 2029 (Allikas: Elering AS) Gaasi direktiivi ja määruse muutmise eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 194(2), mis on energiavaldkonna meetmete õiguslik alus ning artiklil 114(1). Kavandatud meetmete eesmärkideks on ka üldiselt tagada energiaturu toimimine, tagada energiaga varustamise kindlus liidus, edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning edendada energiavõrkude sidumist. Kavandatavad meetmed on samuti panustamas Euroopa Liidu majanduse dekarboniseerimisse . Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu energia töörühmas. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (
[email protected] ), taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo (
[email protected] ), energeetikaosakonna rahvusvahelise koostöö nõunik Liis Kilk (
[email protected] ) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ketli Lindus (
[email protected] ). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar (
[email protected] ). Sisu ja võrdlev analüüs Järgnevalt on välja toodud ettepaneku peamised eesmärgid ja sätted, millega kehtivat gaasi direktiivi ja määrust oluliselt muudetakse või sellesse uusi elemente lisatakse. Lisaks tehakse muudatusi gaasi varustuskindluse määrusesse (direktiivi art. 67, kohanemine energia üleminekuga, kohanemine uute ohtudega nt. küberjulgeolek, gaasihoidla efektiivsem kasutamine, solidaarsusmehhanismid, ühishangete korraldamine) ning ACER (määruse art. 4, 39, 42, 65, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet) ja REMIT (direktiivi art. 72 ja määruse art. 16, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta) määrustesse. Paketi eesmärgiks on olemasoleva energiasüsteemi transformeerimine aastaks 2050. See kujutab endast tõhusamat ja ringselt toimivat energiasüsteemi; sügavat elektrifitseerimist mis põhineb taastuvenergial; taastuvate ja vähese süsinikusisaldusega kütuste kasutamine sektorites kus dekarboniseerimist on keerulisem teha. Aastaks 2050 peaksid gaasilised kütused hõlmama enda alla umbes 20% energia lõpptarbimisest ning peab olema toimunud liikumine fossiilselt gaasilt taastuvatele ja süsinikuvaestele gaasidele. Selleks ajaks peavad gaasilised kütused koosnema peamiselt biogaasist , biometaanist , taastuvast ja süsinikuvaesest vesinikust kui ka sünteetilisest metaanist. Kõige suurema muutusena on nii gaasi direktiivi kui määrusesse lisatud vesiniku regulatsioon. Komisjoni hinnangul sobib gaasi seadusandlus suures osas ka vesinikuturu reguleerimiseks. Viis strateegilist põhimõtet gaasi/vesinikuturu paketis sisalduvatel ettepanekutel: Olemasolevasse infrastruktuuri võimaldada (paremini) sisestada taastuvaid ja vähese süsinikusisaldusega gaase – ehk piiriüleste tariifide eemaldamine, et soodustada selliste gaaside integreerimist gaasisüsteemi; pikaajaliste fossiilsete gaaside lepingute keelustamine 2049. aastaks (lepingud, mis on kehtivusega alla ühe aasta või olulised varustuskindlusele on lubatud), gaasihoidlate ja LNG terminalide vastuvõtuvõimekuse parandamine, vesiniku segamiskohustuse asendamine vabatahtlikkusega ehk 5% vesiniku ülempiiri kehtestamine liikmesriikide piiride ühenduspunktides ning suurema läbipaistvuse tagamine gaasihoidlates ja LNG terminalides. Võimaldada vesinikule pühendatud infrastruktuuri ja turu arengut (kuna seni on olnud kõikjal dokumentatsiooni skoobist vesinik väljas ehk uue turu tekke võimaldamine) – vertikaalne (direktiivi art. 62) ja horisontaalne (direktiivi art. 64) „ unbundling “ ehk vesiniku tootmine ja kauplemine peavad transpordist olema lahutatud ja samal ajal ka maagaasi ja vesinikuvõrgu haldurid peavad olema seaduslikult erinevad üksused, teatud lühiajaliste erandite võimaldamine esialgu, paindlikkus tariifide rakendamisel. Vesinikuvõrkude arendamiseks luuakse eraldiseisev Euroopa ülene vesinikuvõrkude operaatorite organisatsioon ENNOH ( European Network of Network Operators for Hydrogen , ENTSO-E ja ENTSO-G kõrvale). On ette nähtud teatav regulatiivne paindlikkus üleminekuajaks kuni 2030 ja alates 2030 edasi on ette nähtud selged regulatiivsed raamid (vesiniku tootmine ja transport tuleb omandiliselt eraldada, seada tuleb tariifisüsteem ja kolmanda osapoole juurdepääs võrkudele ja hoidlatele). Erand tehakse geograafiliselt piiratud vesinikusüsteemidele (nn hydrogen valleys ), millele unbundling reegel ei rakendu seni kuni need pole ühendatud suurema vesinikuvõrguga. Oluline on ka vesiniku kvaliteedi säilitamine võrgus. Kvaliteet sõltub suuresti tootmistehnoloogiast ja transpordist. Keeruliseks ja kulukaks võib muutuda kvaliteeti säilitamine ühendatud võrkude puhul. Ettepanek sisaldab kolme elementi: liikmesriikide poolt harmoniseeritud lähenemine vesiniku kvaliteedile; rahvusvaheline koordinatsioon probleemide tekkimisel; vesiniku kvaliteedi standardiseerimine. Tervikliku võrguplaneerimise edendamine, et elektri-, gaasi- ja vesinikuvõrkude plaanid arvestaksid üksteisega. – ehk holistiline lähenemine, mitte niivõrd üks plaan kõigi kolme sektori jaoks, kuid vähemalt joondatud ja omavahel seotud stsenaariumid. Arvestamine riiklike REKKide (riiklik energia- ja kliimakava) ja TYNDP ( Ten- Year Network Development Plan ) eesmärkidega, vähemalt riiklikul tasandil ühtne plaan kõigi võrguhaldurite tarbeks ja eraldi vesinikuvõrguarengu raport, et tagada, et vesinikutaristu ehitus põhineb realistlikel ja tulevikku suunatud tarbimiskõvera analüüsidel. Soosida tarbijakaitset ja tarbijate kaasamist nüüd ka taastuvate- ja vähese süsinikusisaldusega gaasi turgudel (tarbijakeskne dekarboniseerimine ) – eesmärgiga peegeldada neid tingimusi, mis juba kehtivad elektri- ja gaasitarbijatele. Põhilised tarbijakaitsepõhimõtted peavad rakenduma, energiavaesuse ja haavatavate tarbijatega peab tegelema ning tarbijatel peab olema võimalik valida tarbimiseks nimelt taastuvaid ja vähese süsinikusisaldusega gaase. Parandada turgude elastsust ja varustuskindlust – esmalt tuleb adapteeruda loomulikult energiapöördega kaasnevate uute riskidega (nt. küberjulgeolek), tuleb solidaarsust liikmesriikidega operatiivselt ka tagada ja gaasivarusid efektiivsemalt tagada, sh. vabatahtlikke strateegiliste varude ühishankeid võimaldada. Alles seejärel saab liikuda varustuskindluse tagamiselt edasi ka elastsuse suurendamisele. Gaasihoidlad lisatakse regionaalsete riskihindamiste skoopi ning üheks võimaluseks on riikidel ühiselt hoida regiooni gaasihoidlas gaasi miinimumtaset ning sellesse ka ühiselt panustada. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Kavandatavad meetmed võetakse vastu ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 ja artikli 114 lõike 1 alusel. Energiavaldkonnas on Euroopa Liidul jagatud pädevus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punktile i. Käesoleva algatuse eesmärke ei ole võimalik saavutada riiklikul tasandil. Algatuse eesmärk on muuta kehtivaid ELi õigusakte ja luua uus raamistik vesiniku siseturu jaoks, mis on võtmetähtsusega, et saavutada kulutõhus ja puhas vesinikumajandus. Üksikud liikmesriigid ei saa lahendada probleeme nii tõhusalt, sest tõhusama ja integreerituma ELi gaasituru edendamine nõuab kõigi liikmesriikide ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemisviisi, mida on võimalik saavutada ainult ELi meetmete abil. Algatuse eesmärk on ka vältida kooskõlastamata ja killustatud poliitiliste algatuste moonutavat mõju, kuna paljud liikmesriigid töötavad välja riiklikke lähenemisviise, nt vesiniku kasutuselevõtu osas. ELi meetmetel on märkimisväärne lisaväärtus, kuna nendega tagatakse ühtne lähenemisviis kõigis liikmesriikides ja kolmandate riikide suhtes, sest ELi süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärkide saavutamine võib nõuda taastuvate ja vähese süsinikdioksiidiheitega gaaside importi kolmandatest riikidest. Vähese süsinikusisaldusega gaaside algatus aitab kaasa ka siduvate ELi tasandi eesmärkide saavutamisele. EL on juba võtnud endale kohustuse saavutada 2030. aastaks vähemalt 32% taastuvate energiaallikate osakaal kogu energiatarbimises ning on välja andnud ambitsioonika strateegia vesiniku kasutuselevõtuks, et saavutada 2030. aastaks 40 GW paigaldatud elektrolüüsivõimsus. Euroopa Komisjon tegi hiljuti ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside netoheitmeid 2030. aastaks veelgi rohkem, vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, võrreldes praeguse eesmärgiga, mis on 2030. aastaks vähemalt 40%. Kasvuhoonegaaside heitkoguste 55%- line vähendamise eesmärk toob hinnanguliselt kaasa taastuvate energiaallikate osakaalu 38-40%. Gaasikütused moodustavad ka 2050. aastaks jätkuvalt olulise osa energialiikidest, mis nõuab gaasisektori dekarboniseerimist konkurentsivõimeliste dekarboniseeritud gaasiturgude kavandamise kaudu. Ettepanek ei lähe proportsionaalsuse aspektist kaugemale, mis on vajalik üldise eesmärgi saavutamiseks, milleks on gaasiliste kütuste süsinikdioksiidiheite vähendamise hõlbustamine konkurentsivõimelisel viisil ja võimalikult väikeste majanduskuludega, tagades samal ajal energiajulgeoleku ja asetades tarbijad energiaturgude keskmesse. Kohustuste vahelist tasakaalu ning liikmesriikide ja eraõiguslike üksuste erineva tegutsemisvõime arvestamist peetakse asjakohaseks, võttes arvesse vajadust saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju majandusele Gaasidirektiivi ja -määruse läbivaatamisel on tõenäoliselt positiivne mõju majanduskasvule ja investeeringutele, et vähendada ELi kliimaeesmärkide saavutamise kulusid ning tuua seega kasu tarbijatele ja ettevõtetele. Taastuva ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tootmise võimalused on liikmesriigiti erinevad, mis tähendab, et ELi turg toob olulist kasu varustuskindlusele. Tugevad turusignaalid ja eeskirjad vesiniku kohta aitavad turuosalistel teha teadlikumaid valikuid millal ja kuidas vesinikku kasutada või sellesse investeerida, ning loob prognoositavuse , mis on vajalik investeeringuteks tootmisse, tootmisrajatiste, infrastruktuuri ja lõpprakenduste jaoks. See toob kaasa kulude vähenemise ja sellega seotud tehtud investeeringute vähenemise. Samuti võimaldavad need vähendada energiasüsteemi üldisi kulusid, võimaldades tootjatel otsustada, kas ja millal vesinikku toota, parandades seeläbi süsteemi üldist paindlikkust. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvatest energiaallikatest ja süsinikdioksiidivaba gaasist, sealhulgas puhtast vesinikust toodetud energia suurem kasutamine tooks kaasa heitkoguste vähenemise, kuna välditakse fossiilkütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside teket. Lühemad metaani tarneahelad ja nende asendamine vesinikuga vähendavad metaani heitkoguseid. Fossiilkütuste asendamine taastuvate ja vähese süsinikdioksiidiheitega energiaallikatega vähendab samuti saasteaineid ja avaldab soodsat mõju tervisele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Energiajulgeolekule ja varustuskindlusele on kindlasti positiivne vähendades sõltuvust imporditud gaasidest, mis pärinevad kolmandatest riikidest. Välissuhete poolelt edendab riikidevahelist koostööd. Mõju regionaalarengule Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju halduskoormusele Ettepanekus kaalutakse meetmeid turuosaliste halduskoormuse vähendamiseks, näiteks hulgimüügiturgudele juurdepääsu tõkete vähendamine. Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale Gaasituru dekarboniseerimine vähendab KHG hulka, mis omakorda mõjub positiivselt ka inimeste tervisele. Gaasi dekarboniseerimine ja vesinikuturu loomine loob ELis uusi töövõimalusi seda eriti energiasektoris. Tuleb täiendavalt analüüsida gaasi hinna arengut lõpptarbija jaoks, eelkõige mõistmaks selle mõju energiavaesusele ja haavatavatele tarbijatele kelle jaoks võib esineda barjääre investeerimaks energiatõhususesse. Direktiivi ettepanekuga tuuakse tähelepanu eraldi ka tarbijakaitse teemale. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Eesti toetab gaasidirektiivi ja gaasimääruse muutmist viisil, mis soodustab Euroopa Liidu ühise gaasituru tekkimise eeldusena ühiste reeglitega regionaalsete gaasiturgude teket ja toimimist Euroopa Liidu. Pooldame täiendavate regulatsioonide kehtestamist taastuvgaaside konkurentsivõimeliseks integreerimiseks gaasiturul , pidades muuhulgas oluliseks rakendada taastuvgaaside gaasisüsteemi sisestamisele hinnasoodustust hinnatsooniüleselt . Muudatuste tegemisel on oluline keskenduda Euroopa Liidu sisesele taastuvgaaside tootmisele nii ülekandesüsteemi, kohalike jaotusvõrkude kui ka kohapealse tarbimise tasandil vähendamaks liidu energiatoodete importsõltuvust ning parandamaks energiasüsteemide varustuskindlust. Taastuvgaaside kasutuselevõttu peavad liikmesriigid saama panustada vastavalt oma võimetele, mistõttu Eesti ei pea vajalikuks seada liikmesriikidele kohustust saavutada gaasisüsteemis taastuvgaaside tarbimises kindlat osakaalu. Selgitus : Praegune regulatiivne raamistik toetab gaasivõrgu tsentraliseeritud varustamist, mis tähendab, et taastuvate gaaside kaubeldavus ning juurdepääs turgudele ja nende gaasivõrku sisestamine ei ole fossiilse maagaasiga võrdsel tasemel. Sellel on oluline negatiivne mõju taastuvate gaaside tootjate turule lisandumisel. Samuti ei pruugi olemasolevad veeldatud maagaasi terminalid sobida taastuvate gaaside vastuvõtmiseks. Nimetatud barjääride eemaldamiseks ning fossiilsete gaaside eelisseisundi kaotamiseks on oluline gaasitaristu terviklik kavandamine, mis arvestaks taastuvate gaaside vajadustega. Euroopa Liidu siseselt on hulgaliselt killustatud gaasiturge, mis takistab tõhusal konkurentsil tekkimast. Lisaks on siseturul hulgaliselt liikmesriike, kus ei ole gaasiturg liberaliseeritud ning kus kehtivad teatud tarbijagruppidele endiselt reguleeritud hinnad (nt Leedu gaasiturul on kodutarbijatel jätkuvalt reguleeritud lõpphinnad). Selline turumudel ei aita kaasa gaasituru arenemisele ega taastuvgaaside kasutuselevõtule. Eesti, Läti ja Soome on aastast 2020 kujundanud välja ühiste reeglitega gaasituru, mille raames on lahendatud nii bilansi tagamise, kolmanda osapoole võrku ühendamise jms reeglid kui ka loodud ühine tariifitsoon. Gaasipakett peab motiveerima selliste ühisreeglitega turgude teket, ideaalis võiks taoliselt toimida kogu liidu gaasiturg. See võimaldab suurendada ka kohaliku gaasitootmise konkurentsi naaberriikides ning aitab kaasa taastuvgaaside turu arendamisele. Siiski ei tohiks gaasipaketi muutmisega seada liikmesriikidele kohustust saavutada gaasisüsteemis taastuvgaaside tarbimises teatud osakaalu. Iga liikmesriik peab oma võimete järgi leidma parimad viisid süsinikneutraalse energiamajanduse suunas liikumiseks. E uroopa Liit sõltub energiasüsteemide dekarboniseerimise teel järjest enam gaaskütustest. Tuumajaamade ja fossiilkütustel töötavate tootmisseadmete sulgemine toob kaasa maagaasi kui üleminekukütuse kasutuse suurenemise. Enamus kasutatavast gaasist imporditakse, suurendades seeläbi liidu impordisõltuvust gaasilistest kütustest. Euroopa Liidu siseselt toodetud taastuvgaaside turule toomine vähendab impordisõltuvust ning kasvatab Euroopa Liidu sisemajandust ning toetab kasvuhoonegaaside (KHG) heidete vähendamist jäätme- ja põllumajandussektoris. Siiski on taastuvgaaside tootmine kapitalimahukas ning ei konkureeri seetõttu veel edukalt maagaasiga. Seetõttu tuleb kaaluda taastuvgaaside konkurentsipositsiooni parandamiseks näiteks taastuvgaasi võrgule ligipääsu parendamist võrgu sisendtariifile täiemahulise soodustuse tegemise kaudu. Taastuvgaaside tootmine on olemuselt hajutatud, mis suurendab riikide ja Euroopa Liidu gaasisüsteemide varustuskindlust. Seejuures ei peaks piirama toodetud taastuvgaasi sisestuskohta gaasisüsteemi – taastuvgaasi peab saama sisestada nii ülekandesüsteemi, kohalikku jaotusvõrku või tarbida seda kohapeal. Mõlemal juhul on taastuvgaaside tootmisel ja kasutamisel positiivne mõju gaasi varustuskindlusele. Gaasiseadusandlus peab käsitlema gaasisüsteemi digitaliseerimist, gaasisüsteemi arengu planeerimisel peab lähtuma energiasüsteemide integreerimise potentsiaalist ja selle rakendamisest. Taastuvgaaside kasutamise tõendamiseks peab olema kasutusel kindel ja usaldusväärne sertifitseerimissüsteem . Gaasi- ja elektrituru regulatsioon peab olema võimalikult sarnane, sh tagama, et gaasisüsteemi võrguettevõtja ei tohi samaaegselt tegeleda taastuvgaasi tootmise või salvestamisega. Selgitus : Digitaliseeritud energiasüsteem on paindliku turukorralduse ja energiaturgude integreerituse alus. Kaugloetavad arvestid tootmises ja tarbimises tagavad võimaluse kaasata tootjaid ja tarbijaid kõigist energiaturgudest ning on oluline eeldus energiasüsteemide integreerituse loomiseks. Lisaks võimaldab gaasisüsteemi digitaliseerimine tarbijatel osaleda tõhusalt tarbimise juhtimises. Järjest suurem taastuvenergia osakaal gaasisüsteemis nõuab ka kindlat ja selget taastuvgaaside kasutuse tuvastussüsteemi. Senine päritolutunnistustest sõltuv tõendamissüsteem toimib hästi, kuid annab liiga suure ebamäärasuse tegelikult toodetud gaasi ja lõpptarbimisse jõudnud gaasi päritolu kohta. Tagamaks tõendussüsteemile suuremat läbipaistvust ja usaldusväärtust, on vajalik senist päritolutunnistuste väljastamise ja kustutamise süsteemi parandada, sihiga lühendada päritolutunnistuste kehtivust ja tõhustada taastuvgaaside tootmise ja tarbimise tõendamist. Energiasüsteemid on omavahel järjest rohkem põimumas. Gaasisüsteemi saab kasutada edukalt näiteks elektrisüsteemi salvestuselemendina (elektrienergia salvestus taastuvgaasidesse), gaasisüsteemi salvestatud energiat saab omakorda kasutada soojuse ja jahutuse tootmisel jne. Taastuvenergia tootmine elektriturul on sõltuv ilmastikuoludest, mistõttu ei pruugi alati tootmine olla tasakaalus tarbimisega. Siinkohal on igasugune salvestusmeetod teretulnud abivahend turgude paremaks toimimiseks, gaasi tootmine elektrienergiast ajal, mil elektrienergia tootmist on turul rohkem kui tarbimist, tagab hea sümbioosi elektri- ja gaasiturul. Tarbijad kasutavad sõltuvalt oma tarbijapaigaldistest lõpptarbijatena ennekõike energiat. Seejuures ei ole tarbijate lõikes oluline, kas majapidamises või tööstuses kasutatav energia saadakse gaasist, elektrienergiast või soojusest. Seetõttu on enamus jae- ja hulgituru tarnijaid keskendunud korraga nii elektri- kui gaasitarnetele. Ühelaadne regulatsioon gaasi- ja elektriturul tagab tarnijatele ja ka tarbijatele lihtsuse ja suurendab seeläbi ka konkurentsi nii jae- kui hulgiturul . Ühtlasi peab tulevane gaasipaketi regulatsioon tagama, et jaotusvõrguettevõtjad oleksid sarnaselt elektripaketile sõltumatud energia tootmisest (nt elektriturul ei tohi jaotusvõrguettevõtja tegeleda elektrienergia tootmise või salvestusseadmete haldamisega). Energiaturgude integreerumise vaatest on oluline, et gaasisüsteemi arengu planeerimine käib käsikäes elektrisüsteemi (s.h jaotusvõrkude) ning kaugkütte ja -jahutuse planeerimisega. See tagab, et erinevad energiakandjad ja kütused konkureerivad. Taastuvgaaside, s.h biometaani ja vesiniku arendamine peab toimuma võimalikult turupõhiselt ning eeldab gaasi tootmisest sõltumatut võrguettevõtjat. Vertikaalselt integreeritud ettevõtjate mudelid peaks pigem jääma erandiks ning olema põhjendatud vaid äärmuslikel juhtudel. Jaotusvõrkude ja süsteemihaldurite neutraalsus gaasisüsteemi integreeritud taastuvgaaside tootjate omandisuhtes peab tagama, et taastuvgaaside tootjatel on tõhus koostöö neutraalsete võrguettevõtjatega. Sarnane põhimõte kehtib ka elektriturul, kus näiteks jaotusvõrguettevõtja ei tohi omada, käitada ja hallata elektrienergia salvestuse seadmeid või elektriautode laadimistaristut. Selleks, et vabaturul toimuks võimalikult tõhus konkurents taastuvgaaside tootmisel (s.h. elektrolüüserite abil vesiniku tootmine) või salvestamisel (gaasi salvestus mahutites), ei tohi võrgu arengu eest vastutav võrguettevõtja tegeleda samaaegselt ka gaasi tootmise või salvestusega. Vastasel korral oleks keeruline tagada läbipaistvat ja kõigile turuosalistele võrdset turukeskkonda, mis võib omakorda pärssida konkurentsi ja tarbijatele pakutava gaasiteenuse kulutõhusust. Gaasituru elavdamiseks peab olema tagatud, et müüja vahetamine toimub võimalikult kiiresti, eelduslikult mitte kauem kui ühe päeva jooksul. Seejuures ei tohi regulatsioon piirata tähtajaliste lepingute pakkumist ning tagama kaitsetute tarbijate kaitse. Regulatsioon peab lähtuma võimalikult vähesest halduskoormusest nii tarbija kui müüja vaatest ning tarbija teavitus energiatarbimisest ja muudest õigustest peab olema tõhus. Selgitus: Tarbijal peab olema võimalik vahetada oma müüjat vähemalt ühe päeva möödudes. Üha digitaliseeruval turul, kus lisandub pakettidesse järjest rohkem taastuvgaaside müüjaid, on vaja tagada müüjavahetus võimalikult kiirelt. Eesti toetab direktiivi eelnõus toodud lähenemist, mille järgi peab gaasi müüja vahetus toimuma hiljemalt 2026. aastaks ühe tööpäeva jooksul. Siiski tuleb direktiivis tuua selgelt välja, et selline tähtaeg ei kehti tähtajaliste lepingute lõpetamise kohta. Tähtajalisi lepinguid ei tohiks ennetähtaegselt tasuta üles öelda, see kahjustab nii tarbija kui müüja huve. Tähtajaliste lepingute järgi on võimalik tarbijal fikseerida gaasi hind pikemaajaliselt stabiilselt ära, kannatamata seejuures 2021/2022. a hinnakriisile sarnaseid hinnatippe. Regulatsiooni põhimõtted peavad tagama, et turukorraldus on nii müüja kui tarbija vaatest võimalikult vähese halduskoormusega. Nii näiteks ei ole müüjatel võimalik oma infobaasides selgelt tuua välja, milline tarbija on väikeettevõte, keskmine ettevõte või suur ettevõte. See töö nõuaks nii müüjalt kui tarbijalt endalt ebaproportsionaalselt palju andmete edastust ning oleks seeläbi liiga koormav ja ebaproportsionaalne toodud eesmärgiga. Sellise lahenduse rakendamiseks tuleb kasutada liikmesriikide avalikke registreid, kuhu on ettevõtjad eelnevalt juba suuruse järgi klassifitseeritud. See vähendaks iga-aastast aruandlust tarbijate poolelt ning müüjate halduskoormust sellise info töötlemiseks. Direktiivi lisade järgi peab müüja näitama oma gaasiarvel hulgaliselt tarbimisega seotud informatsiooni. Reeglina ei ole aga arve kõige parem koht sellise info jagamiseks. Tihti tarbijad ei keskendu arvel toodud lisainfole, mistõttu on selline info edastamine ebatõhus. Parema tulemuse tagaks see, kui asjakohane info on edastatud konkreetse veebilehe või rakenduse kaudu. See võimaldaks tarbijal teavet reaalajas jälgida. Oluline on ka tagada, et selline infoedastus on printsiibis müüja kohustus. Ka see peab direktiivist selgelt välja tulema. Eesti pooldab pikas vaates turvalise, jätkusuutliku ning süsiniku vaba vesiniku kasutuselevõtu soodustamiseks gaasisüsteemi kõrvale üle- euroopalise vesinikutaristu loomist nii vesinikutrasside, mahutite kui terminalide näol, kasutades seejuures taristu rajamisel võimalikult suures ulatuses olemasolevat gaasitaristut. Vesinikutaristu halduril peavad olema sarnased kohustused ja õigused nagu maagaasi süsteemihalduril ning taristu kasutamisel peaks piiriüleste tariifide asemel kasutama kogu taristut hõlmavat ühist sisend- ja väljundhinnasüsteemi . Enne sellist regulatsiooni tuleks aga leida võimalused vesinikuturu elavdamiseks ning näha üleminekuperiood rangelt eraldatud taristu halduri nõuete rakendamiseks. Üleminekuperiood peab olema piisav, et tärkav turg saaks vajalikud ettevalmistused ära teha. Selgitus : Gaasisüsteemis ei ole mõistlik maagaasi ja rohelist vesinikku omavahel segada. Esiteks ei saa gaasi lõpptarbijad suure vesinikusisaldusega gaasi tarbida, see ei sobi tarbijapaigaldiste tänase spetsifikatsiooniga. Teiseks on vesiniku tootmine suhteliselt kallis, selle segamine maagaasiga ei ole majanduslikult mõistlik. Vesiniku tootmine on olemuselt energia salvestamine. Kõige tõhusam on kasutada vesinikku puhtal kujul konkreetselt selles sektoris, mis on vesiniku kasutusele sellel alal spetsialiseerunud, kus see on kulutõhus ning kus muid taastuvenergia allikaid kasutada ei saa või ei ole mõistilk. Selle tagamiseks on vajalik arendada välja eraldi vesinikutaristu, mille ülesandeks on transportida vesiniku selle tootmise kohast tarbimise juurde. Näiteks edukalt on võimalik toota vesinikku taastuvelektri tootmisseadmete juures (avameretuuleparkides), sisestada toodetud vesinik vesinikutaristusse ning transportida vesinik tarbijani läbi gaasitorustiku või veeldada vesinik ning tarnida see läbi vastava terminali lõpptarbijani. Siiski tuleb pidada silmas, et pikemas perspektiivis on vajalik lähtuda ainult rohelise või teatud tingimustel süsinikuvaba (nt tuumaenergia baasil toodetud) vesiniku tootmisest ja tarbimisest – kivisöest või maagaasist toodetud vesiniku kasutuses ei ole kliimaambitsioone silmas pidades kasu. Tagamaks, et vesinikutaristu funktsioneeriks sõltumatult, aitaks kaasa vesinikuturu funktsioneerimisele ja uute tootmisseadmete turule tulemisele, peab vesinikutaristu haldurile kehtima samasugune regulatsioon nagu täna kehtib direktiivi 2009/73/EÜ 10 kohaselt süsteemihaldurile (nt kolmanda osapoole ligipääsukohustus, tariifi kooskõlastamise kohustus, keeld tegeleda tootmise ja salvestusega või terminalide opereerimisega jne). Kuigi hetkel Eestis vesinikutaristu puudub, mistõttu on täpseid mõjusid raske hinnata, võib maagaasituru kogemuse põhjal eeldada, et selline lahendus tagaks võrdsed võimalused kõigile turuosalistele, oleks läbipaistev ja kulutõhus ning võimaldaks nii ka tarbijatel saada parimat teenust. Vesinikutaristu loomisel tuleb vältida riigipiiridel kogutavaid tariife, selle asemel peaks lähtuma põhimõttest, et võrgukasutuse tariifi peab maksma ainult vesiniku sisestamisel vesinikuvõrku ning väljumisel vesinikuvõrgust. Vastasel juhul tekib olukord, kus piiriülesed tariifid kuhjuvad ning muudavad vesiniku kasutuse trassi lõpp-punktis majanduslikult ebamõistlikuks. On loogiline, et vesinikutaristu kasutamisel maksavad kõik taristu kasutajad solidaarselt ühesugust sisend- ja väljundtariifi. Ühtlasi on oluline lähtuda vesinikutaristu rajamisel maksimaalselt olemasolevast gaasitaristust – olemasoleva taristu ümberkujundamine vesiniku transportimiseks on majanduslikult mõistlik ning vähendab ressursikasutust. 2030. aasta vaates on paketi kohaselt vaja selgepiirilisi nõudeid vesinikutaristu halduritele. Selline nõue on põhimõtteliselt mõis tlik , kuid nõude rakendamise ajakava on selgelt liiga ambitsioonikas. Selleks, et vesinikuturg hakkaks tööle, on vaja arendada rohelise vesiniku nõudlust ja selle tootmist. Kui see turg on edukalt käima lükatud, saab rakendada arenenud turu nõudeid ka vesinikutaristu halduritele. Võrgugaasil peab olema ühtne kvaliteedinorm üle Euroopa Liidu, mis võtab arvesse ka taastuvgaaside mõju gaasisüsteemile. Gaasituru dekarboniseerimise tagamiseks on oluline sätestada ühised nõuded gaasisüsteemi tehnilistele parameetritele, mille täitmine võimaldab gaasisüsteemis taastuvgaasi tehniliste raskusteta transportida. Vesiniku segamine olemasolevasse gaasisüsteemi peab olema praktikas teostatav ning ohutu kõigile turuosalistele. Selgitus : Taastuvgaaside järjest suuremale osakaalule gaasisüsteemis seab tugevad piirid gaasisüsteemi tehniline valmisolek selliseid gaase vastu võtta, edastada ja jaotada. Tagamaks gaasisüsteemi tehniline valmisolek näiteks biometaani vastu võtta, edastada ja jaotada, ei tohi täna biometaani hapnikusisaldus olla gaasisüsteemi sisestades kõrgem kui 0,5 moolprotsenti 11 . Vastasel juhul valitseb oht gaasisüsteemi tehnilisele terviklikkusele. Taastuvgaasid on viisil või teisel maagaasist teistsuguse tehniliste parameetritega, mistõttu ei saa sellised gaasid gaasisüsteemis suurtes kontsentratsioonides ringelda. Sellised piirangud ei võimalda taastuvgaasidel Euroopa Liidu gaasisüsteemis konkureerida. Gaasisüsteemi tuleb arendada selliselt, et need oleksid pikemas perspektiivis taastuvgaaside kasutuselevõtuks sobilikud. Siia hulka ei kuulu ainult kompressorjaamad, gaasijaotlad ja gaasitrassid, vaid ka näiteks maa-alused gaasihoidlad. Pikemas perspektiivis on oluline, et Euroopa Liidu ühes punktis sisestatud taastuvgaas ei põhjustaks teises punktis gaasisüsteemi toimimisele ohtu. Määruse eelnõu kohaselt peab liikmesriik tagama, et alates 1. oktoobrist 2025 on gaasisüsteem valmis võtma vastu kuni 5% vesinikku. See tähtaeg on väga ambitsioonikas, arvestades kui palju eeltööd, uuringuid ja võimalike süsteemi modifikatsioone on vaja gaasisüsteemis tervikuna teha, et aru saada ja tagada, et 5% sisestamise määr oleks kõigile seadmetele ja lõpptarbijale ohutu. Peamised piirangud siinjuures tulenevad lõpptarbija seadmetest ja lõpptarbija gaasipaigaldise seisukorrast, mis hetkel võib olla piisav maagaasi jaoks, kuid ei pruugi olla piisav tagamaks vesiniku-maagaasi segu ohutut kasutamist. Liikmesriigile peaks andma piisava aja selgitamaks välja, et kuni 5% vesinikusisaldus kogu süsteemis on ohutu kõigile turuosalistele. Gaasi varustuskindluse tagamise regulatsioon peab tõhustama regiooniülest reageerimist varustuse häirele. Varustuskindluse tagamisel peab suurendama liidu gaasimahutite kasutamist. Selgitus: Kehtiv varustuskindluse süsteem seab naaberriikidele kohustuse sõlmida omavahel varustuskindluse tagamise lepinguid. Lepingute raames on naaberriikidel kohustus aidata teineteist gaasi varustusraskustega toimetulekul. Regiooni gaasiturud on järjest rohkem integreeritud, mistõttu peavad ka teineteise abistamise meetmed olema regiooniülesed mitte piirduma vaid naaberriikidevahelise kokkuleppega. Euroopa Liit on gaasi netoimportiga, sõltudes seejuures tugevalt ennekõike Venemaa päritolu gaasist. Liidus on ka olulises mahus gaasimahuteid ning LNG võimekust. 2021/2022 kütteperiood on näidanud, et puhtalt tururegulatsioonile lootma jäädes ei ole võimalik keerukate torugaasi tarnetingimuste juures tagada korralikku varustuskindlust torugaasi tarnete katkemisel. Seetõttu tuleb kaaluda vähemalt suurematele gaasi tarnijatele kohustuslikku varu imporditava torugaasi kõrvale. Nii on võimalik tagada, et torugaasi varustuse piiramise või katkemise korral on võimalik tagada liidusiseste tarnetega kindel gaasivarustus. Gaasivõrgu dekarboniseerimine taastuvgaasidega peab panustama mitte ainult keskkonnasäästu vaid ka majanduse konkurentsivõimesse, see nõuab täiendavat teadus-, arendus-, ja innovatioonitegevust sh mahukaid investeeringuid sektorisse, mis peaks põhinema Euroopa Liidu rahastul. Selgitus: Süsinikuneutraalse majandusmudeli suunas liikumiseks on oluline integreerida taastuvenergialahendusi sektorit üleselt. Gaasivõrgu järk-järguline üleviimine taastuvgaasidele peab põhinema teadmistepõhistel otsusustel, seega võib tekkida vajadus täiendavate teadusuuringute järele, et toetada poliitika kujundamist ning et hinnata vajalike tegevuste tervikliku mõju näiteks erinevate tehnoloogiate ja nende väärtusahelate mõju keskkonnale ning sotsiaal- ja majandusvaldkonnale, sh hinnates kogu olelusringi jooksul tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Taastuvgaaside tootmisest kuni tarbimise ergutamiseks tuleks rakendada Euroopa Liidu rahastuid. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Sisendit küsiti Keskkonnaministeeriumilt ja Rahandus ministeeriumilt. Eelnõude ettepanekud saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2 esitatud kaasamise tabelis.
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 15.12.2021
COM(2021) 804 final
ANNEXES 1 to 4
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta
{SEC(2021) 431 final} - {SWD(2021) 455 final} - {SWD(2021) 456 final} -
{SWD(2021) 457 final} - {SWD(2021) 458 final}
ET ET
I LISA
SUUNISED
uus
1. TEAVE, MIS AVALDATAKSE ÜLEKANDESÜSTEEMI HALDURI REGULEERITUD TULU
KINDLAKSMÄÄRAMISEKS KASUTATAVA METOODIKA KOHTA
Enne tariifiperioodi avaldab reguleeriv asutus järgmise teabe või teeb seda reguleeriva asutuse
otsuse alusel ülekandesüsteemi haldur.
Kui ülekandesüsteemi haldur on suurema äriüksuse või valdusühingu osa, esitatakse see teave
ülekandetoiminguid käsitlevast teabest eraldi.
1. Metoodika eri komponentide arvutamise, määramise ja heakskiitmise eest vastutav
üksus.
2. Metoodika kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmist:
a) üldmetoodika, näiteks tulude ülempiiri arvestav, hübriidne, kulupõhine või
tariife võrdlev;
b) regulatiivse varabaasi (RAB) määramise metoodika, sealhulgas:
i) metoodika, mille alusel määratakse varade algväärtus, mida kohaldatakse
reguleerimise alguses ja uute varade lisamisel regulatiivsesse varabaasi;
ii) varade ümberhindamise metoodika;
iii) varade väärtuse muutumise selgitused;
iv) kasutusest kõrvaldatud varade käsitlemine;
v) amortiseerimise metoodika, mida kohaldatakse regulatiivse varabaasi
suhtes, sealhulgas kõik väärtuste muudatused;
c) kapitalikulu määramise metoodika;
d) kogukulude (TOTEX) või vajaduse korral tegevuskulude (OPEX) ja
investeeringukulude (CAPEX) kindlaksmääramise metoodika;
e) vajaduse korral kulutõhususe kindlaksmääramise metoodika;
f) inflatsiooni määramiseks kasutatud metoodika;
g) vajaduse korral toetuste ja stiimulite kindlaksmääramise metoodika;
h) kontrollimatud kulud;
i) vajaduse korral valdusühingu siseselt osutatavad teenused.
3. Metoodikas kasutatavate näitajate väärtused:
a) Nende näitajate üksikasjalikud väärtused protsentides, mis on osa omakapitali
hinnast ja võlakapitali hinnast või kapitali kaalutud keskmisest hinnast;
b) torustike ja kompressorite suhtes eraldi kohaldatavad amortisatsiooniperioodid
aastates;
ET 1 ET
c) varade amortisatsiooniperioodi või varade amortisatsiooni kiirendamise
muudatused;
d) tõhususeesmärgid protsentides;
e) inflatsiooniindeksid;
f) toetused ja stiimulid.
4. Nende kulude väärtused kohalikus vääringus ja eurodes, mida kasutatakse lubatud
või sihttulu kindlaksmääramiseks ja mis on seotud järgmisega:
a) regulatiivne varabaas varaliikide kaupa aastas kuni selle täieliku
amortiseerumiseni, sealhulgas:
b) regulatiivsesse varabaasi lisatud investeeringud varaliikide kaupa;
c) amortisatsioon varaliikide kaupa kuni varade täieliku amortiseerimiseni;
d) kapitalikulu, sealhulgas omakapitali hind ja võlakapitali hind;
e) tegevuskulud;
f) toetused ja stiimulid üksuse kaupa eraldatuna.
5. Ülekandesüsteemi halduri kohta esitatavad finantsnäitajad. Kui ülekandesüsteemi
haldur on suurema äriüksuse või valdusühingu osa, esitatakse need väärtused
ülekandesüsteemi halduri kohta eraldi, sealhulgas:
a) intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA);
b) intressi- ja maksueelne kasum (EBIT);
c) varade tootlus I (ROA) = EBITDA/RAB;
d) varade tootlus II (ROA) = EBIT/RAB;
e) omakapitali tootlus (ROE) = omakapital/kasum;
aa) kasutatava kapitali tootlus (RoCE);
bb) finantsvõimenduse määr;
cc) netovõlg / (netovõlg + omakapital);
dd) netovõlg/EBITDA.
Reguleeriv asutus või ülekandesüsteemi haldur esitab lihtsustatud tariifimudeli, mis
sisaldab metoodika liigendatud parameetreid ja väärtusi ning võimaldab
ülekandesüsteemi halduri lubatud või sihttulu arvutamist korrata.
715/2019 (kohandatud)
Ülekandesüsteemi halduritega seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele
1. Ülekandesüsteemi haldurid pakuvad kindlaid ja katkestatavaid teenuseid minimaalse
kestusega kuni üks päev.
2. Ühtlustatud ülekandelepingud ja ühtsed võrgueeskirjad peavad olema koostatud sellisel
viisil, et need hõlbustaksid võrgu kasutajate lepingulise võimsusega kauplemist ja selle
võimsuse taaskasutamist ilma võimsuse eraldamist takistamata.
3. Ülekandesüsteemi haldurid töötavad pärast põhjalikku konsulteerimist võrgu kasutajatega
välja võrgueeskirjad ja ühtlustatud lepingud.
ET 2 ET
4. Ülekandesüsteemi haldurid rakendavad standardiseeritud registreerimise ja
taasregistreerimise korda. Nad arendavad välja teavitamissüsteemid ning elektroonilised
sidevahendid, et tagada piisava teabe edastamine võrgu kasutajatele ning lihtsustada
tehinguid, nagu näiteks registreerimist, võimsusega seotud lepingute sõlmimist ja võimsusega
seotud õiguste üleminekut võrgu kasutajate vahel.
5. Ülekandesüsteemi haldurid ühtlustavad ametlikud protseduurid ja vastamise ajad kooskõlas
valdkonnas kehtiva parima tavaga, eesmärgiga saavutada võimalikult lühikesed vastamise
ajad. Nad pakuvad reaalajas kuvatavat võimsuse reserveerimise ja kinnitamise süsteemi ning
registreerimise ja taasregistreerimise protseduure mitte hiljem kui 1. juulil 2006, pärast
konsulteerimist asjaomaste võrgu kasutajatega.
6. Ülekandesüsteemi haldurid ei tohi võrgu kasutajatelt nõuda eraldi tasu teabenõuete ja
tehingute eest, mis on seotud nende ülekandelepingutega ja mida täidetakse standardsete
eeskirjade ja protseduuride kohaselt.
7. Teabenõuete eest, mis eeldavad erakorralisi või ülemääraseid kulusid, nagu näiteks
teostatavusuuringud, võib nõuda eraldi tasu, eeldusel et tasud on kohaselt põhjendatud.
8. Ülekandesüsteemi haldurid teevad koostööd teiste ülekandesüsteemi halduritega nende
vastavate võrkude hoolduse koordineerimise osas, et võimalikult vähendada häireid
ülekandeteenuste osutamisel võrgu kasutajatele ja teiste piirkondade ülekandesüsteemi
halduritele ning tagada võrdne kasu varustuse kindluse osas, kaasa arvatud seoses transiidiga.
9. Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad vähemalt kord aastas eelnevalt kindlaksmääratud
tähtpäeval kõik kavandatud hooldusperioodid, mis võivad mõjutada võrgu kasutajate
ülekandelepingutest tulenevaid õigusi, ja asjakohase operatiivteabe piisava etteteatamisega.
See hõlmab kavandatud hooldusperioodide muudatuste kohest ja mittediskrimineerivat
avaldamist ja ettekavandamata hooldustest teavitamist niipea, kui vastav teave saab
ülekandesüsteemi haldurile kättesaadavaks. Hooldusperioodide jooksul avaldab
ülekandesüsteemi haldur regulaarselt ajakohastatud teavet hooldustööde üksikasjade,
eeldatava kestuse ja mõju kohta.
611. Ülekandesüsteemi haldurid peavad tegelike hooldustööde ja esinenud vooluhäirete
kohta päevaraamatut ja teevad selle nõudmise korral pädevale asutusele
kättesaadavaks. Teave tehakse nõudmise korral samuti kättesaadavaks mis tahes
häiretest mõjutatuile.
2. ÜLEKANDESÜSTEEMI HALDURITEGA SEOTUD VÕIMSUSE JAOTAMISE
MEHHANISMIDE JA ÜLEKOORMUSEGA TEGELEMISE KORRA PÕHIMÕTTED NING
NENDE KOHALDAMINE LEPINGUTEGA ÜLEKOORMAMISE KORRAL
2.1. Ülekandesüsteemi halduritega seotud võimsuse jaotamise mehhanismide ja
ülekoormusega tegelemise korra põhimõtted
1. Võimsuse jaotamise mehhanismid ja ülekoormusega tegelemise kord hõlbustavad
konkurentsi arendamist ja sujuvat kauplemist võimsusega ning on kooskõlas
turumehhanismidega, kaasa arvatud kiirtehingute turud ja kauplemiskeskused. Need
on paindlikud ja võimelised kohanduma arenevate turutingimustega.
2. Need mehhanismid ja kord võtavad arvesse asjaomase süsteemi terviklikkust ning
samuti varustuskindlust.
3. Need mehhanismid ja kord ei tohi takistada uute turule tulijate sisenemist turule ega
luua lubamatuid tõkkeid turuletulekule. Need ei tohi takistada turulolijatel, kaasa
arvatud uutel turule tulijatel ja väikese turuosaga ettevõtetel, tõhusalt konkureerida.
ET 3 ET
4. Need mehhanismid ja kord annavad asjaomaseid majanduslikke signaale tehnilise
võimsuse efektiivse ja maksimaalse kasutamise kohta ning hõlbustavad
investeeringute tegemist uude infrastruktuuri.
5. Võrgu kasutajatele tehakse teatavaks olukorra laad, mis võib mõjutada lepingulise
võimsuse kättesaadavust. Teave katkestuse kohta peaks kajastama ülekandevõrgu
süsteemi haldurile kättesaadava teabe määra.
6. Juhul kui lepingust tulenevate tarnekohustuste täitmisel tekivad takistused süsteemi
terviklikkuse tõttu, peaksid ülekandesüsteemi haldurid teavitama sellest võrgu
kasutajaid ja püüdma viivitamatult leida mittediskrimineeriva lahenduse.
Ülekandesüsteemi haldurid konsulteerivad võrgu kasutajatega korra osas enne selle
rakendamist ja lepivad selle kokku reguleeriva asutusega.
2.2. Lepingutega ülekoormamise puhul kohaldatav ülekoormusega tegelemise kord
2.2.1. Üldsätted
1. Punkti 2.2 sätteid kohaldatakse kõrvutiasuvate piirkondade sisse-välja-süsteemide
sisend-väljundsüsteemide vaheliste ühenduspunktide suhtes, mille võimsust
saavad kasutajad reserveerida, ja olenemata sellest, kas tegemist on kahe või enama
liikmesriigi vahel või samas liikmesriigis asuvate füüsiliste või virtuaalsete
ühenduspunktidega. Sätteid võidakse kohaldada ka kolmandate riikide sisenemis- ja
väljumispunktide sisse- ja väljavoolupunktid e suhtes, kui asjaomase riigi
reguleeriv asutus niimoodi otsustab. Punkti 2.2 sätteid ei kohaldata lõpptarbija või
jaotusvõrguga seotud väljavoolupunkti, veeldatud maagaasi terminalist või
tootmiskäitisest sissevoolu punkti ega gaasihoidla sisse- ja väljavoolupunkti suhtes.
2. Ülekandesüsteemi haldurite poolt vastavalt käesoleva lisa punktile 3 avaldatud ja
vajaduse korral riigi reguleeriva ameti asutuse poolt kontrollitud teabe alusel
avaldab amet ACER 2015. aastast alates iga aasta 1. juuniks seirearuande,
milles käsitleb ühenduspunktide ülekoormamist seoses eelneval aastal müüdud
kindla võimsuse toodetega, võttes võimalikult täpselt arvesse võimsusega kauplemise
ulatust järelturul ja katkestatava võimsuse kasutamist.
uus
Seirearuanne avaldatakse iga kahe aasta möödudes. ACER avaldab komisjoni
põhjendatud taotluse alusel täiendavaid aruandeid kuni üks kord aastas.
715/2019 (kohandatud)
uus
3. Lisavõimsust, mis tehakse kättesaadavaks punktides 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 ja 2.2.5 ette
nähtud ülekoormusega tegelemise meetmete rakendamisega, pakuvad asjaomased
ülekandesüsteemi haldurid korrapärase jaotamisprotsessi käigus.
3. Punktides 2.2.2, 2.2.4 ja 2.2.5 ettenähtud meetmeid rakendatakse alates 1. oktoobrist
2013. Punkti 2.2.3 alapunkte 1 kuni 5 kohaldatakse alates 1. juulist 2016.
ET 4 ET
2.2.2. Võimsuse suurendamine ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi abil
1. Ülekandesüsteemi haldurid esitavad kindla lisavõimsuse pakkumiseks
stiimulitepõhise ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi ettepaneku ning rakendavad selle
skeemi pärast riigi reguleerivalt asutuselt heakskiidu saamist. Enne rakendamist peab
riigi reguleeriv asutus nõu naaberliikmesriikide reguleerivate asutustega ja võtab
arvesse nende arvamust. Lisavõimsus on määratletud kui kindel võimsus, mida
pakutakse lisaks ühenduspunkti tehnilisele võimsusele, mis on arvutatud käesoleva
määruse artikli 516 lõike 1 alusel.
2. Ülemärkimis- ja tagasiostuskeemiga pakutakse ülekandesüsteemide halduritele
stiimul, et nad pakuksid kindlat lisavõimsust, võttes arvesse tehnilisi tingimusi, nagu
kütteväärtus, temperatuur ning asjakohase sisse-välja-süsteemi sisend-
väljundsüsteemi ja kõrvutiasuvate piirkondade võrkude võimsus.
Ülekandesüsteemi haldurid kohaldavad sisse-välja-süsteemi sisend-
väljundsüsteemi tehnilise või täiendava võimsuse ümberarvutamisel dünaamilist
lähenemisviisi.
3. Ülemärkimis- ja tagasiostuskeem põhineb stiimulite süsteemil, mis kajastab
ülekandesüsteemi haldurite riske tehnilist võimsust ületava lisavõimsuse pakkumisel.
Skeem peab olema korraldatud nii, et lisavõimsuse müügist saadav tulu ning
alapunkti 6 kohaselt rakendatud tagasiostuskeemi või -meetmetega seotud kulud
jagatakse ülekandesüsteemi haldurite ja võrgu kasutajate vahel. Riigi reguleeriv
asutus otsustab sissetulekute tulude ja kulude jaotamise ülekandesüsteemi
halduri ja võrgu kasutaja vahel.
4. Ülekandesüsteemi halduri sissetuleku tulude kindlaksmääramise puhul
käsitatakse tehnilist võimsust, eelkõige tagastatud võimsust, samuti kindla võimsuse
üks päev ette pakkumisest kohustusliku kasutamise põhimõttel ja pikaajalise
kohustusliku kasutamise põhimõtte rakendamisest tulenevat võimsust, kus see on
asjakohane, jaotatuna enne lisavõimsust.
5. Lisavõimsuse kindlaksmääramisel võtab ülekandesüsteemi haldur arvesse statistilisi
stsenaariume selle kohta, milline osa võimsusest võib ühenduspunktis igal ajahetkel
tõenäoliselt olla füüsiliselt kasutamata. Samuti võtab ta arvesse riskiprofiili, mille
puhul ei kaasne lisavõimsuse pakkumisega ülemäära suurt tagasiostukohustust.
Samuti tuleb ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi puhul hinnata võimsuse turul
tagasiostmise tõenäosust ja kulusid ning võtta seda arvesse pakutava lisavõimsuse
mahu arvutamisel.
6. Kui see on süsteemi terviklikkuse säilitamiseks vajalik, kohaldab ülekandesüsteemi
haldur turupõhist tagasiostukorda, mis võimaldab kasutajatel võimsust pakkuda.
Kohaldatavast tagasiostukorrast teavitatakse kõiki võrgu kasutajaid. Tagasiostukorra
kohaldamine ei piira kohaldatavate erakorraliste meetmete rakendamist.
7. Ülekandesüsteemi haldur kontrollib enne tagasiostukorra kohaldamist, kas muud
tehnilised või kaubanduslikud meetmed ei suuda tagada süsteemi korralikku
toimimist kulutõhusamal teel.
8. Ülekandesüsteemi haldur esitab ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi kohta ettepanekut
tehes riigi reguleerivale asutusele kõik skeemi hindamiseks vajalikud asjakohased
andmed, hinnangud ja mudelid. Ülekandesüsteemi haldur annab riigi reguleerivale
asutusele korrapäraselt aru skeemi toimimisest ja esitab riigi reguleeriva asutuse
nõudmisel kõik asjakohased andmed. Riigi reguleeriv asutus võib nõuda, et
ülekandesüsteemi haldur skeemi muudaks.
ET 5 ET
2.2.3. Kindla võimsuse üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel pakkumise
mehhanism
1. Riigi reguleeriv asutus nõuab, et ülekandesüsteemi operaator haldur
kohaldaks algselt registreeritud võimsuse muutmisel vähemalt alapunktis 3 esitatud
põhimõtteid võrgu kasutaja kohta ühenduspunktis, kui punkti 2.2.1 alapunkti 2
kohasest ameti ACERi iga-aastasest seirearuandest ilmneb, et asjaomases
ühenduspunktis on võimsuse jaotamise käigus nõudlus ületanud pakkumist, oksjonite
kasutamisel baashinna juures, seirearuandega hõlmatud aasta jooksul või ühel
järgnevast kahest aastast kasutatavate toodete puhul:
a) vähemalt kolme ühekuulise kestusega kindla võimsuse toote puhul või
b) vähemalt kahe kvartalilise kestusega kindla võimsuse toote puhul või
c) vähemalt üheaastase või pikema kestusega kindla võimsuse toote puhul või
d) selliselt, et vähemalt kuue kuu jooksul ei ole pakutud ühtki vähemalt
ühekuulise kestusega kindla võimsuse toodet.
2. Kui iga-aastasest seirearuandest ilmneb, et alapunktis 1 kirjeldatud olukord
tõenäoliselt ei kordu järgmise kolme aasta jooksul, näiteks kuna võimsus tehakse
võrgu füüsilise laiendamise või pikaajaliste lepingute lõpetamise tulemusena
kättesaadavaks, võib asjaomane riigi reguleeriv asutus otsustada lõpetada kindla
võimsuse pakkumise üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel.
3. Võrgu kasutaja võib kindla võimsuse taasregistreerida 10–90 % ulatuses
ühenduspunktis lepinguga reserveeritud võimsusest. Kuid kui registreeritud võimsus
moodustab üle 80 % lepinguga reserveeritud võimsusest, võib taasregistreerida poole
registreerimata võimsusest (suurendades registreeritud võimsust). Kui lepinguga
registreeritud võimsus moodustab kuni 20 % reserveeritud võimsusest, võib
taasregistreerida poole registreeritud võimsusest (vähendades registreeritud
võimsust). Käesoleva alapunkti kohaldamine ei piira kohaldatavate erakorraliste
meetmete rakendamist.
4. Lepinguga reserveeritud võimsuse algne valdaja võib reserveeritud kindla võimsuse
allesjäänud osa katkestatava võimsuse põhimõtte alusel taas lepinguga registreerida.
5. Alapunkti 3 ei kohaldata võrgu kasutajate, see tähendab isikute või ettevõtjate ja
vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 3 nende kontrolli all olevate ettevõtjate
suhtes, kelle valduses eelnenud aastal oli vähem kui 10 % ühenduspunkti tehnilisest
võimsusest.
6. Riigi reguleeriv asutus hindab ühenduspunktis, kus kohaldatakse alapunkti 3 kohast
kindla võimsuse pakkumist üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel, seost
punktis 2.2.2 kirjeldatud ülemärkimis- ja tagasiostuskeemiga, mille tulemusel
reguleeriv asutus võib otsustada mitte kohaldada punkti 2.2.2 sätteid sellises
ühenduspunktis. Sellisest otsusest teatatakse viivitamatult ametile ACERile ja
komisjonile.
7. Riigi reguleeriv asutus võib otsustada rakendada ühenduspunktis alapunkti 3 kohast
kindla võimsuse pakkumist üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel. Enne
sellise otsuse tegemist peab riigi reguleeriv asutus nõu naaberliikmesriikide
reguleerivate asutustega. Otsuse tegemisel võtab riigi reguleeriv asutus arvesse
naaberliikmesriikide reguleerivate asutuste arvamust.
ET 6 ET
2.2.4. Lepinguga reserveeritud võimsuse tagastamine
Ülekandesüsteemi haldur võtab vastu tagastatava kindla võimsuse, mille võrgu
kasutaja on ühenduspunktis lepinguga reserveerinud, välja arvatud võimsustooted,
mille kestus on üks päev või lühem. Võrgu kasutajal säilivad võimsusega seotud
lepingust tulenevad õigused ja kohustused seni, kuni ülekandesüsteemi haldur jaotab
võimsuse ümber, ja selles ulatuses, milles ülekandesüsteemi haldur ei ole võimsust
ümber jaotanud. Tagastatud võimsust käsitatakse ümberjaotatuna alles pärast kogu
olemasoleva võimsuse jaotamist. Ülekandesüsteemi haldur teavitab võrgu kasutajat
viivitamata tema tagastatud võimsuse ümberjaotamisest. Riigi reguleeriv asutus peab
võimsuse tagastamise konkreetsed tingimused, eelkõige siis, kui mitu võrgukasutajat
tagastavad oma võimsuse, heaks kiitma.
2.2.5. Pikaajaline kohustusliku kasutamise mehhanismi rakendamine
1. Riigi reguleeriv asutus nõuab, et ülekandesüsteemi haldur võtaks osaliselt või
täielikult tagasi võrgu kasutaja poolt ühenduspunktis süstemaatiliselt alakasutatud
lepingulise võimsuse, kui asjaomane kasutaja ei ole realistlikel tingimustel müünud
või pakkunud oma kasutamata võimsust ja kui muud võrgukasutajad nõuavad kindlat
võimsust. Lepinguga reserveeritud võimsust peetakse süstemaatiliselt alakasutatuks
eelkõige siis, kui:
a) võrgu kasutaja kasutab – seda nõuetekohaselt põhjendamata – vähem kui
keskmiselt 80 % oma lepingulisest võimsusest, mis on kehtiva lepingu alusel
jaotatud enam kui aastaks, nii 1. aprillist kuni 30. septembrini kui ka
1. oktoobrist kuni 31. märtsini, või
b) võrgu kasutaja registreerib süstemaatiliselt ligikaudu 100 % oma lepingulisest
võimsusest ja vähendab siis oma registreeritud võimsust, et hiilida mööda
punkti 2.2.3 alapunktis 3 esitatud eeskirjadest.
2. Kindla võimsuse üks päev ette pakkumise ja kohustusliku kasutamise põhimõtte
kohaldamist ei käsitata põhjendusena, mis välistab alapunkti 1 kohaldamise.
3. Võrgu kasutaja kaotab võimsuse äravõtmise tulemusena osaliselt või täielikult oma
lepingulise võimsuse teatavaks ajavahemikuks või lepingu tähtaja lõpuni. Võrgu
kasutajal säilivad võimsusega seotud lepingust tulenevad õigused ja kohustused seni,
kuni ülekandesüsteemi haldur jaotab võimsuse ümber, ja selles ulatuses, milles
ülekandesüsteemi haldur ei ole võimsust ümber jaotanud.
4. Ülekandesüsteemi haldur esitab riigi reguleerivale asutusele korrapäraselt kõik
andmed, mis on vajalikud selleks, et jälgida, millisel määral kasutatakse lepingulist
võimsust, mis on lepingu alusel jaotatud enam kui aastaks või korduvalt mitmeks
kvartaliks, mis kokku moodustavad vähemalt kaks aastat.
ET 7 ET
3. VÕRGU KASUTAJATE JAOKS MAAGAASI SÜSTEEMILE TÕHUSA JUURDEPÄÄSU
SAAMISEKS VAJALIKE TEHNILISTE ANDMETE MÄÄRATLUS, KÕIGI
LÄBIPAISTVUSNÕUETE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE PUNKTIDE MÄÄRATLUS JA
TEAVE, MIS TULEB AVALDADA KÕIGI ASJAKOHASTE PUNKTIDE KOHTA, NING
AJAKAVA, MILLE KOHASELT KÕNEALUNE TEAVE TULEB AVALDADA
3.1. Võrgu kasutajatele võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste
andmete määratlus
3.1.1. Teabe avaldamise viis
1. Edastusvõrgu Ülekandesüsteemi haldurid esitavad kogu punktides 3.1.2 ja
3.3.1–3.3.5 nimetatud teabe järgmiselt:
a) avalikul veebisaidil tasuta ja registreerumisnõudeta või
ülekandesüsteemi haldurit muul viisil teavitamise vajaduseta;
b) korrapäraselt ja jooksvalt; teabe esitamise sagedus sõltub aset leidvatest
muudatustest ja teenuse pakkumise ajalisest kestusest;
c) kasutajasõbralikult;
d) selgelt, koguseliselt määratavalt, kergesti kättesaadavalt ja kedagi
diskrimineerimata;
e) allalaaditavas vormis vormingus , mille ülekandesüsteemi haldurid ja
riigi reguleeriv asutus on kokku leppinud, võttes arvesse arvamust ühtlustatud
vormi vormingu kohta, mille esitab amet ACER , ning mis
võimaldab teha kvantitatiivset analüüsi;
f) kasutades samu mõõtühikuid – kWh (põlemise võrdlustemperatuuriga
298,15 K) energiasisalduse ja m3 (273,15 K ja 1,01325 baari juures) mahu
tähistamiseks. Lisatakse püsiv koefitsient, mille abil on võimalik välja arvutada
energiasisaldus. Lisaks kirjeldatud vormile vormingule võib teabe
avaldada ka muudes ühikutes;
g) liikmesriigi ametlikus keeles / ametlikes keeltes ja inglise keeles;
h) kõik andmed tehakse kättesaadavaks alates 1. oktoobrist 2013 ühel kogu ELi
hõlmaval liiduülesel kesksel platvormil, mille ENTSOG seab sisse
kulutõhusal alusel.
2. Edastusvõrgu Ülekandesüsteemi haldurid esitavad õigeaegselt üksikasjalikud
andmed kogu punktides 3.1.2 ja 3.3.1–3.3.5 nimetatud teabe tegelike muutuste kohta
niipea, kui nad muutustest teada saavad.
3.1.2. Avaldatava teabe sisu
1. Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad oma süsteemide ja teenuste kohta vähemalt
järgmise teabe:
a) erinevate pakutavate teenuste üksikasjalik ja kõikehõlmav kirjeldus ning
hinnakiri;
b) osutatavate teenuste puhul kasutatavate edastus ülekande lepingute
tüübid;
c) võrgu kasutamise eeskirjad ja/või tüüptingimused, milles piiritletakse kõigi
võrgu kasutajate õigused ja kohustused, sealhulgas:
ET 8 ET
ühtlustatud edastus ülekande lepingud ja muud asjakohased
dokumendid;
kui see on võrgule juurdepääsu seisukohast vajalik, siis kõigi käesoleva
lisa punktis 3.2 määratletud asjakohaste punktide puhul gaasi asjakohaste
kvaliteediparameetrite näitajate kirjeldus, sealhulgas vähemalt
ülemine kütteväärtus, ja Wobbe indeks ja hapnikusisaldus ning
muundamisega seotud õiguslikud tagajärjed või kulud võrgu kasutajatele
juhul, kui gaas ei vasta kirjeldatud parameetritele näitajatele ;
iii) kui see on võrgule juurdepääsu seisukohast vajalik, siis kõigi
asjakohaste punktide puhul teave rõhunõuete kohta;
iv) menetlus katkestatava võimsuse katkestamise korral, sealhulgas
vajaduse korral konkreetse katkestuse aeg, ulatus ja põhimõte (nt
proportsionaalne varustamine või esimesena liitunul katkestatakse
võimsus viimases järjekorras);
d) ühtlustatud meetmed, mida kohaldatakse ülekandesüsteemi kasutamisel, kaasa
arvatud peamiste mõistete määratlus;
e) võimsuse jaotamist, ülekoormuse kõrvaldamist ja juurdepääsu piiramise vastu
võitlemist käsitlevad sätted ning taaskasutamisega seotud meetmed;
f) järelturul ülekandesüsteemi halduriga võimsusega kauplemisel kohaldatavad
eeskirjad;
g) tasakaalustamist käsitlevad eeskirjad ja tasakaalustamatuse eest määratavate
tasude arvutamise meetodid;
h) vajaduse korral edastus ülekande - ja muude teenuste hulgas hõlmatud
eritasuta paindlikkus ja piirnormid ning samuti paindlikkus, mida lisaks sellele
pakutakse, ning vastavad tasud;
i) edastusvõrgu ülekandesüsteemi halduri gaasisüsteemi üksikasjalik
kirjeldus, milles on näidatud kõik asjakohased võrgupunktid
ühenduspunktid vastavalt käesoleva lisa punktile 3.2, ning ühendatud
võrkude ja rajatiste haldurite nimed;
j) ülekandesüsteemi halduri hallatava süsteemiga ühendamiseks kohaldatavad
eeskirjad;
k) teave edastusvõrgu ülekandesüsteemi halduri vastutusel olevate
hädaolukorrale reageerimise mehhanismide kohta, nt meetmed, mis võivad viia
kliendirühmade lahtiühendamiseni võrgust, ja muud vastutuseeskirjad, mida
kohaldatakse edastusvõrgu ülekandesüsteemi halduri suhtes;
l) menetlused, mille edastusvõrgu ülekandesüsteemi haldurid on heaks
kiitnud seoses ühenduspunktidega ja mis on olulised seoses võrgu kasutajate
juurdepääsuga asjaomastele edastus ülekande võrkudele ja mis on
seotud võrgu koostalitlusvõimega, kokkulepitud registreerimis- ja
kooskõlastamismenetlused ning muud kokkulepitud menetlused seoses
gaasivoogude jaotamise ja tasakaalustamisega, sealhulgas kasutatavad
meetodid;
m) edastusvõrgu ülekandesüsteemi haldurid avaldavad üksikasjalikult ja
igakülgselt võrgu tehnilise võimsuse arvutamiseks kasutatud meetodid ja
ET 9 ET
protsessid, sealhulgas teabe kasutatud parameetrite näitajate ja peamiste
eelduste kohta.
3.2. Läbipaistvusnõuete seisukohast kõigi asjaomaste asjakohaste punktide
määratlusmääratlemine
1. Asjaomased punktid hõlmavadAsjakohaste punktide hulka kuuluvad vähemalt
järgmistjärgmised:
a) kõik edastusvõrgu ülekandesüsteemi halduri hallatava edastus
ülekande võrgu sisse- ja väljavoolupunktid, välja arvatud üksiku
lõpptarbijaga ühendatud väljavoolupunktid ning välja arvatud
sissevoolupunktid, mis on vahetult seotud ELis asuva üksiku tootja
tootmisüksusega;
b) kõik sisse- ja väljavoolupunktid, mis ühendavad edastusvõrgu
ülekandesüsteemi haldurite tasakaalustavaid tsoone
tasakaalustusalasid ;
c) kõik punktid, mis ühendavad edastusvõrgu ülekandesüsteemi halduri
võrku veeldatud maagaasi terminali, gaasi jaotuskeskuste ning ladustamis- ,
hoidlate ja tootmisrajatistega, v.a juhul kui kõnealuste tootmisrajatiste
suhtes kehtib punkti a kohane erand;
d) kõik punktid, mis ühendavad teatava edastusvõrgu ülekandesüsteemi
halduri võrku direktiivi 2009/73/EÜ [dokumendis COM(2021)xxx
kavandatud uuesti sõnastatud gaasidirektiivi] artikli 2 punktis 3014
määratletud abiteenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuriga taristuga
.
2. Teave üksikutele lõpptarbijatele ja tootmisüksustele, mille suhtes ei kohaldata punkti
3.2.1 alapunktis a kirjeldatud asjakohase punkti määratlust, tuleb avaldada
koondandmetena vähemalt tasakaalustava tsooni iga tasakaalustusala kohta.
Üksikute lõpptarbijate ja tootmisüksuste rühma, mille suhtes ei kohaldata punkti
3.2.1 alapunktis a kirjeldatud asjakohase punkti määratlust, käsitatakse käesoleva lisa
kohaldamisel ühe asjakohase punktina.
3. Kui kahe või enama edastusvõrgu ülekandesüsteemi halduri vahelisi punkte
haldavad üksnes asjaomased võrgu süsteemi haldurid ja võrgu kasutajad ei
ole lepingu- või käitamispõhiselt ühelgi viisil kaasatud või kui punktide kaudu on
edastus ülekande võrk ühendatud jaotusvõrguga ja kõnealused punktid ei ole
lepingutega ülekoormatud, on selliste punktide edastusvõrgu puhul
ülekandesüsteemi haldurid vabastatud kohustusest avaldada nõuded vastavalt
käesoleva lisa punktile 3.3. Riiklik reguleeriv asutus võib nõuda edastusvõrgu
ülekandesüsteemi halduritelt käesoleva lisa punkti 3.3 kohaste nõuete
avaldamist avaldamiskohustusega hõlmamata punktide rühmade või kõigi
avaldamiskohustusega hõlmamata punktide kohta. Sel juhul avaldatakse teave, kui
see on edastusvõrgu ülekandesüsteemi haldurile kättesaadav,
koondandmetena otstarbekohasel tasandil vähemalt tasakaalustava tsooni iga
tasakaalustusala kohta. Nimetatud punktide rühma käsitatakse käesoleva lisa
kohaldamisel ühe asjakohase punktina.
ET 10 ET
3.3. Teave, mis tuleb avaldada kõigi asjakohaste punktide kohta, ning ajakava, mille
kohaselt kõnealune teave tuleb avaldada
1. Kõigi asjakohaste punktidega seoses avaldavad edastusvõrgu
ülekandesüsteemi haldurid alapunktides a–g loetletud teabe kõigi pakutavate
teenuste ja abiteenuste kohta (eelkõige segamise, ballastgaasi lisamise ja
muundamise kohta). Nimetatud teave avaldatakse arvuliselt tunni ja päeva kaupa,
vastavalt lühimale kasutatavale võimsuse reserveerimise ja (taas)registreerimise
ajavahemikule ning lühimale arveldusajavahemikule, mille kohta arvutatakse
tasakaalustamatuse eest määratavad tasud. Kui lühim võrdlusajavahemik ei ole päev,
tuleb alapunktide a–g kohane teave avaldada ka päeva kohta. Kõnealune teave ja
selle ajakohastused avaldatakse kohe, kui need on teatavaks saanud edastusvõrgu
süsteemi haldurile (peaaegu reaalajas).
a) Kummaski suunas kulgeva vooluga seotud tehniline võimsus;
b) lepingujärgne kindel ja katkestatav koguvõimsus mõlemal suunal;
c) registreerimised ja taasregistreerimised mõlemal suunal;
d) saadaolev kindel ja katkestatav võimsus mõlemal suunal;
e) tegelik füüsiline gaasivool;
f) katkestatava võimsuse kavandatud ja tegelik katkestus;
g) kavandatud ja kavandamata katkestused kindlate teenuste puhul, samuti teave
võimsuse taastamise kohta kindlate teenuste puhul (muu hulgas süsteemi
hooldustööd ja sellest tulenev tõenäoline katkestuse kestus). Kavandatud
katkestustest tuleb teatada vähemalt 42 päeva ette;
h) juriidiliselt kehtivad, vähemalt ühekuulise kestusega rahuldamata taotlused
kindla võimsuse toodete saamiseks, sealhulgas selliste rahuldamata taotluste
arv ja maht, ning
i) enampakkumiste puhul teave selle kohta, kus ja millal on vähemalt ühekuulise
kestusega kindla võimsuse tooteid müüdud baashinnast kõrgema hinnaga,
j) kus ja millal ei ole korrapärases jaotamisprotsessis pakutud ühtegi vähemalt
ühekuulise kestusega kindla võimsuse toodet,
k) punktides 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 ja 2.2.5 esitatud ülekoormusega tegelemise
meetmete kohaldamise tulemusena kättesaadavaks tehtud koguvõimsus iga
kohaldatud meetme kohta.,
2. punkte h kuni k kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2013.
2. Kõigi asjakohaste võrgupunktide kohta avaldatakse käesoleva lisa punkti 3.3
alapunkti 1 alapunktide a, b ja d kohane teave vähemalt 24 kuud ette.
3. Kõigi asjakohaste võrgupunktide kohta avaldavad edastusvõrgu
ülekandesüsteemi haldurid käesoleva lisa punkti 3.3 alapunkti 1 alapunktide
a–g kohaste nõuetega seotud teabe jooksvalt viimase viie aasta kohta.
4. Edastusvõrgu Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad kõigis asjakohastes
punktides mõõdetud ülemise kütteväärtuse, või Wobbe indeksi, maagaasisüsteemi
segatud vesiniku sisalduse, metaanisisalduse ja hapnikusisalduse väärtused iga
päev. Esialgsed andmed avaldatakse hiljemalt kolmandal päeval pärast asjaomast
gaasipäeva. Lõplikud andmed avaldatakse kolme kuu jooksul pärast asjaomase kuu
lõppu.
ET 11 ET
5. Edastusvõrgu Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad kõigi asjakohaste
võrgupunktide puhul teabe olemasoleva võimsuse ning reserveeritud ja tehnilise
võimsuse kohta igal aastal kõigi lepinguga hõlmatud aastate ja veel ühe aasta kohta
ning vähemalt järgmise kümne aasta kohta. Kõnealust teavet ajakohastatakse iga kuu
või uute andmete kättesaadavaks muutumisel sagedamini. Avaldatav teave kajastab
ajavahemikku, mille jooksul võimsust turule pakutakse.
3.4. Teave, mis tuleb avaldada edastus ülekande süsteemi kohta, ning
ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avaldada
1. Edastusvõrgu Ülekandesüsteemi haldurid tagavad, et teave järelturul
pakutava ja lepingute kohaselt müüdava (st ühelt edastusvõrgu kasutajalt teisele
müüdava) koguvõimsuse kohta, kui see on edastus ülekande võrgu halduritele
kättesaadav, avaldatakse ja ajakohastatakse iga päev. Esitatakse järgmine teave:
a) ühenduspunkt, kus võimsust müüakse;
b) võimsuse liik, s.o sisenev, väljuv, kindel, katkestatav;
c) võimsuse kasutusõiguste ulatus ja kestus;
d) tehingu liik, nt õiguste üleminek või ülekandmine;
e) tehingute koguarv;
f) muud edastusvõrgu ülekandesüsteemi haldurile teadaolevad tingimused
vastavalt punktile 3.3.
Kui nimetatud teabe esitab kolmas osaline isik , on edastusvõrgu
ülekandesüsteemi haldurid sellest kohustusest vabastatud.
2. Edastusvõrgu Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad ühtlustatud tingimused,
mille alusel nad võimsusega seotud tehingud (nt õiguste üleminekud ja
ülekandmised) heaks kiidavad. Nimetatud tingimused peavad hõlmama vähemalt
järgmist:
a) selliste standardtoodangustandardtoodete kirjeldus, mida võib müüa järelturul;
b) järelturutehingute käivitamiseks/heakskiitmiseks/registreerimiseks vajalik aeg.
Viivituste puhul avaldatakse põhjused;
c) müüja või punktis 3.4 alapunktis 1 osutatud osaline kolmas isik teatab
edastusvõrgu ülekandesüsteemi haldurile nii müüja kui ka ostja nimed
ning edastab punktis 3.4 alapunktis 1 täpsustatud teabe võimsuse kohta.
Kui nimetatud teabe esitab kolmas osaline isik , on edastusvõrgu
ülekandesüsteemi haldurid sellest kohustusest vabastatud.
3. Oma süsteemi tasakaalustamisega seoses teatab edastusvõrgu
ülekandesüsteemi haldur kõigile võrgu kasutajatele iga tasakaalustusperioodi
kohta eelneva tasakaalustamatuse taseme ja iga võrgukasutaja kuluandmed hiljemalt
kuu aja jooksul pärast tasakaalustusperioodi lõppu. Lõplikud andmed standardsete
koormusnäitajatega seotud tarbijate kohta võib edastada kuni 14 kuud hiljem. Kui
nimetatud teabe esitab kolmas osaline isik , on edastusvõrgu
ülekandesüsteemi haldurid sellest kohustusest vabastatud. Kõnealuse teabe
edastamisel arvestatakse tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse põhimõttega.
4. Kui kolmanda osalise isiku juurdepääsuks pakutakse muud
paindlikkusteenust kui tolerantsid, avaldavad edastusvõrgu ülekandesüsteemi
haldurid iga päev järgmise päeva prognoosi maksimaalse paindlikkusvõimsuse,
ET 12 ET
reserveeritud paindlikkusvõimsuse ja järgmisel gaasi päeval gaasituru jaoks
olemasoleva paindlikkusvõimsuse kohta. Edastusvõrgu Ülekandesüsteemi
haldurid avaldavad iga päev ka järelteabe paindlikkusteenuse kogukasutuse kohta
gaasi päeva lõpu seisuga. Kui riiklik reguleeriv asutus on arvamusel, et
selline teave võib soodustada võrgu kasutajate poolseid võimalikke kuritarvitamisi,
võib ta edastusvõrgu ülekandesüsteemi halduri nimetatud kohustusest
vabastada.
5. Edastusvõrgu Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad iga
tasakaalustamistsooni usala kohta edastus ülekande süsteemis oleva
gaasi kogused iga gaasipäeva alguse seisuga ning prognoositavad edastus
ülekande süsteemis oleva gaasi kogused iga gaasipäeva lõpu seisuga.
Gaasipäeva lõpu prognoositavaid gaasikoguseid ajakohastatakse iga tunni järel kogu
gaasipäeva jooksul. Kui tasakaalustamatuse eest määratavad tasud arvutatakse
tunnipõhiselt, avaldab edastusvõrgu ülekandesüsteemi haldur ka teabe
edastus ülekande süsteemis oleva gaasi koguste kohta tunnipõhiselt. Teise
võimalusena avaldavad edastusvõrgu ülekandesüsteemi haldurid iga
tasakaalustustsooni usala puhul kõigi kasutajate tasakaalustamatuse
koondpositsiooni iga tasakaalustusperioodi alguse seisuga ning kõigi kasutajate
tasakaalustamatuse prognoositava koondpositsiooni iga gaasipäeva lõpu seisuga. Kui
riiklik reguleeriv asutus on arvamusel, et selline teave võib soodustada võrgu
kasutajate poolseid võimalikke kuritarvitamisi, võib ta edastusvõrgu
ülekandesüsteemi halduri nimetatud kohustusest vabastada.
6. Edastusvõrgu Ülekandesüsteemi haldurid näevad tariifide arvutamiseks ette
kasutajasõbralikud vahendid.
7. Edastusvõrgu Ülekandesüsteemi haldurid hoiavad vähemalt viie aasta jooksul
asjaomaste riigiasutuste jaoks kättesaadavana tegelikud andmed kõigi
võimsuslepingute kohta ning kogu muu asjakohase teabe, mis on seotud
olemasolevatele võimsustele juurdepääsu arvutamise ja tagamisega, eelkõige
registreerimiste ja katkestustega. Edastusvõrgu Ülekandesüsteemi halduritel
tuleb kogu punkti 3.3 alapunktides 4 ja 5 nimetatud teabega seotud dokumente
säilitada vähemalt viis aastat ning teha need taotluse korral reguleerivale asutusele
kättesaadavaks. Mõlemad pooled arvestavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse
põhimõttega.
89. Ülekandesüsteemi haldurid avaldavad vähemalt kord aastas eelnevalt
kindlaksmääratud tähtpäeval kõik kavandatud hooldusperioodid, mis võivad
mõjutada võrgu kasutajate ülekandelepingutest tulenevaid õigusi, ja asjakohase
operatiivteabe piisava etteteatamisega. See hõlmab kavandatud hooldusperioodide
muudatuste kohest ja mittediskrimineerivat avaldamist ja ettekavandamata
hooldustest teavitamist niipea, kui vastav teave saab ülekandesüsteemi haldurile
kättesaadavaks. Hooldusperioodide jooksul avaldab ülekandesüsteemi haldur
regulaarselt ajakohastatud teavet hooldustööde üksikasjade, eeldatava kestuse ja
mõju kohta.
ET 13 ET
uus
4. VESINIKUVÕRGU HALDURITE POOLT VÕRGULE JUURDEPÄÄSU KOHTA AVALDATAVA
TEHNILISE TEABE VORMING JA SISU NING TEAVE, MIS TULEB AVALDADA KÕIGI
ASJAKOHASTE PUNKTIDE KOHTA, JA AJAKAVA
4.1. Võrgule juurdepääsu käsitleva tehnilise teabe avaldamise vorming
1. Vesinikuvõrgu haldurid esitavad kogu teabe, mida võrgu kasutajad vajavad tõhusaks
juurdepääsuks punktides 4.2 ja 4.3 osutatud võrgule, järgmisel viisil:
a) avalikul veebisaidil tasuta ja registreerumisnõudeta või vesinikuvõrgu haldurit
muul viisil teavitamise vajaduseta;
b) korrapäraselt ja jooksvalt; teabe esitamise sagedus sõltub aset leidvatest
muudatustest ja teenuse pakkumise ajalisest kestusest;
c) kasutajasõbralikult;
d) selgelt, koguseliselt määratavalt, kergesti kättesaadavalt ja kedagi
diskrimineerimata;
e) allalaaditavas vormingus, mille vesinikuvõrgu haldurid ja riigi reguleeriv
asutus on kokku leppinud, võttes arvesse arvamust ühtlustatud vormingu kohta,
mille esitab ACER, ning mis võimaldab teha kvantitatiivset analüüsi;
f) kasutades samu mõõtühikuid – kWh energiasisalduse ja m3 mahu
tähistamiseks. Lisatakse püsiv koefitsient, mille abil on võimalik välja arvutada
energiasisaldus. Lisaks kirjeldatud vormingule võib teabe avaldada ka muudes
ühikutes;
g) liikmesriigi ametlikus keeles / ametlikes keeltes ja inglise keeles;
h) kõik andmed tehakse kättesaadavaks alates [1. oktoobrist 2025] ühel liiduülesel
kesksel platvormil, mille vesinikuvõrgu haldurite Euroopa võrgustik seab sisse
kulutõhusal alusel.
2. Vesinikuvõrgu haldurid esitavad õigeaegselt üksikasjalikud andmed kogu punktides
4.2 ja 4.3 osutatud teabe tegelike muutuste kohta niipea, kui nad muutustest teada
saavad.
4.2. Võrgule juurdepääsu kohta avaldatava tehnilise teabe sisu
1. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad oma süsteemide ja teenuste kohta vähemalt
järgmise teabe:
a) erinevate pakutavate teenuste üksikasjalik ja kõikehõlmav kirjeldus ning
hinnakiri;
b) osutatavate teenuste puhul kasutatavate ülekandelepingute tüübid;
c) võrgueeskirjad ja/või tüüptingimused, milles piiritletakse kõigi võrgu
kasutajate õigused ja kohustused, sealhulgas:
1) ühtlustatud ülekandelepingud ja muud asjakohased dokumendid;
2) kui see on võrgule juurdepääsu seisukohast vajalik, siis kõigi asjakohaste
punktide puhul vesiniku asjakohaste kvaliteedinäitajate kirjeldus ning
ET 14 ET
muundamisega seotud õiguslikud tagajärjed või kulud võrgu kasutajatele
juhul, kui vesinik ei vasta kirjeldatud näitajatele;
3) kui see on võrgule juurdepääsu seisukohast vajalik, siis kõigi asjakohaste
punktide puhul teave rõhunõuete kohta;
d) ühtlustatud meetmed, mida kohaldatakse vesinikuvõrgu kasutamisel, kaasa
arvatud peamiste mõistete määratlus;
e) vajaduse korral ülekande- ja muude teenuste hulgas hõlmatud eritasuta
paindlikkus ja piirnormid ning samuti paindlikkus, mida lisaks sellele
pakutakse, ning vastavad tasud;
f) vesinikuvõrgu halduri vesinikuvõrgu üksikasjalik kirjeldus, milles on näidatud
kõik asjakohased ühenduspunktid vastavalt punktile 2, ning ühendatud võrkude
ja rajatiste haldurite nimed;
g) vesinikuvõrgu halduri hallatava vesinikuvõrguga ühendamiseks kohaldatavad
eeskirjad;
h) teave vesinikuvõrgu halduri vastutusel olevate hädaolukorrale reageerimise
mehhanismide kohta, nt meetmed, mis võivad viia kliendirühmade
lahtiühendamiseni võrgust, ja muud vastutuseeskirjad, mida kohaldatakse
vesinikuvõrgu halduri suhtes;
i) menetlused, mille vesinikuvõrgu haldurid on heaks kiitnud seoses
ühenduspunktidega ja mis on olulised seoses võrgu kasutajate juurdepääsuga
asjaomastele vesinikuvõrkudele ja mis on seotud võrgu koostalitlusvõimega.
2. Asjakohaste punktide hulka kuuluvad vähemalt järgmised:
a) kõik vesinikuvõrgu halduri hallatava vesinikuvõrgu sisse- ja väljavoolupunktid,
välja arvatud üksiku lõpptarbijaga ühendatud väljavoolupunktid ning välja
arvatud sissevoolupunktid, mis on vahetult seotud ELis asuva üksiku tootja
tootmisüksusega;
b) kõik sisse- ja väljavoolupunktid, mis ühendavad vesinikuvõrgu haldurite
tasakaalustusalasid;
c) kõik punktid, mis ühendavad vesinikuvõrgu halduri võrku veeldatud maagaasi
terminali, vesinikuterminalide, gaasi jaotuskeskuste, hoidlate ja
tootmisrajatistega, v.a juhul kui kõnealuste tootmisrajatiste suhtes kehtib punkti
a kohane erand;
d) kõik punktid, mis ühendavad teatava vesinikuvõrgu halduri võrku abiteenuste
osutamiseks vajaliku taristuga.
3. Teave üksikutele lõpptarbijatele ja tootmisüksustele, mille suhtes ei kohaldata
käesoleva punkti alapunkti 2 alapunktis a kirjeldatud asjakohase punkti määratlust,
tuleb avaldada koondandmetena ning seda tuleb käsitada ühe asjakohase punktina.
4.3. Teave, mis tuleb avaldada kõigi asjakohaste punktide kohta, ja ajakava
1. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad kõigi asjakohaste punktide kohta alapunktides a–g
loetletud teabe kõigi pakutavate teenuste kohta arvandmetena tunni ja päeva kaupa.
Teave ja selle ajakohastused avaldatakse kohe, kui need on teatavaks saanud
vesinikuvõrgu haldurile (peaaegu reaalajas):
a) kummaski suunas kulgeva vooluga seotud tehniline võimsus;
ET 15 ET
b) lepingujärgne koguvõimsus mõlemal suunal;
c) registreerimised ja taasregistreerimised mõlemal suunal;
d) saadaolev võimsus mõlemal suunal;
e) tegelik füüsiline gaasivool;
f) võimsuse kavandatud ja tegelik katkestus;
g) teenuste kavandatud ja kavandamata katkestused. Kavandatud katkestustest
tuleb teatada vähemalt 42 päeva ette;
2. Kõigi asjakohaste võrgupunktide kohta avaldatakse käesoleva punkti alapunkti 1
alapunktide a, b ja d kohane teave vähemalt 24 kuud ette.
3. Kõigi asjakohaste võrgupunktide kohta avaldavad vesinikuvõrgu haldurid käesoleva
punkti alapunkti 1 alapunktide a–f kohaste nõuetega seotud teabe jooksvalt viimase
viie aasta kohta.
4. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad kõigis asjakohastes punktides mõõdetud vesiniku
puhtuse ja lisandite sisalduse väärtused iga päev. Esialgsed andmed avaldatakse
hiljemalt kolmandal päeval. Lõplikud andmed avaldatakse kolme kuu jooksul pärast
asjaomase kuu lõppu.
5. Punktide 4.1, 4.2 ja 4.3 rakendamiseks vajalikud täiendavad üksikasjad, nt võrgu
kasutajatele võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajaliku teabe vormingu ja sisu
üksikasjad, asjakohaste punktidega seoses avaldatava teabe üksikasjad või ajakavade
üksikasjad sätestatakse käesoleva määruse artikli 52 alusel kehtestatud
võrgueeskirjas.
ET 16 ET
uus
II LISA
MÄÄRUSE (EL) 2017/1938 ARTIKLI 13 LÕIKE 14 KOHANE VAIKIMISI TEHNILINE, ÕIGUS- JA
FINANTSKORD
Käesolev lisa sisaldab menetlust (kohustuslike vormidena) artikli 13 kohase
solidaarsusmeetme rakendamiseks, mida tuleb järgida juhul, kui solidaarsust taotlev
liikmesriik (edaspidi „taotlev liikmesriik“) ja liikmesriik, kes artikli 13 lõigete 1 ja 2
kohaselt on kohustatud solidaarsusmeedet võtma (edaspidi „pakkuv liikmesriik“), ei
suuda artikli 13 lõike 10 kohases tehnilises, õigus- ja finantskorras kokku leppida.
Kui pakkuvaid liikmesriike on mitu ja neist ühe või mitmega on sõlmitud
kahepoolsed solidaarsuskokkulepped, peaks need kokkulepped olema kahepoolselt
kokku leppinud liikmesriikide vahel ülimuslikud. Vaikekorda kohaldatakse ainult
ülejäänud pakkuva liikmesriigi suhtes.
Taotleva ja pakkuva liikmesriigi vaheline teabevahetus toimub peamiselt e-posti teel;
kui see ei ole võimalik, siis telefonitsi või muude saadaolevate vahendite abil, mida
täpsustatakse solidaarsustaotluses ja kinnitatakse taotluse kättesaamise kinnituses.
Järgmised täidetud vormid saadetakse e-postiga teiste liikmesriikide vastavatele
asjaomastele isikutele (peamine adressaat, meetmete võtmiseks) ja komisjoni
gaasikriiside ohjamise kontaktpunkti (koopiana, teadmiseks).
1. Solidaarsustaotlus (täita inglise keeles)
Juhised
Saata hiljemalt 20 tundi enne tarnepäeva algust (välja arvatud vääramatu jõu korral).
Kui pakkuvaid liikmesriike on mitu, saadetakse solidaarsustaotlus neile samal ajal, eelistatavalt
sama e-kirjaga.
Solidaarsusmeetmeid tuleb taotleda järgmiseks gaasipäevaks, nagu määratletud määruse (EL) nr
984/2013 artikli 3 punktis 7. Vajaduse korral korratakse taotlust täiendavate gaasipäevade jaoks.
Kuupäev: _______________________
Aeg: _______________________
1. Taotlen (taotlev liikmesriik) nimel (pakkuv liikmesriik) solidaarsusmeetmete
rakendamist vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja artikli 13 lõikele 2 (kui viimane pole asjakohane,
siis kustutada see). Kinnitan, et artikli 13 lõike 3 nõuded on täidetud.
2. (Taotleva liikmesriigi) rakendatud meetmete lühikirjeldus (nagu on ette nähtud artikli
13 lõike 2 punktis c):
______________________________________________________________
ET 17 ET
3. (Taotlev liikmesriik) kohustub maksma (pakkuvale liikmesriigile)
solidaarsusmeetmete eest õiglast ja viivitamatu hüvitist kooskõlas artikli 13 lõikega 8. Hüvitis
makstakse eurodes 30 päeva jooksul alates arve kättesaamisest.
4. Taotleva liikmesriigi pädev asutus:
______________________________________________________________
Kontaktisik:
E-post: ________________________________
Telefon: +________________________________ varutelefon: _____________________
Alternatiivne kiirsõnumite saatmine: +________________________________
5. Pakkuva liikmesriigi pädev asutus (palun kinnitage seda kättesaamise kinnituses):
______________________________________________________________
Kontaktisik:
E-post: ________________________________
Telefon: +________________________________ varutelefon: _____________________
Alternatiivne kiirsõnumite saatmine: +________________________________
3. Taotleva liikmesriigi vastutav ülekandesüsteemi haldur:
_____________________________________________________________
Kontaktisik:______________________
Telefon +_________________________
4. Taotleva liikmesriigi vastutav turupiirkonna haldur (kui see on asjakohane):
_____________________________________________________________
Kontaktisik:______________________
Telefon +_________________________
6. Vabatahtlike (turupõhiste) solidaarsusmeetmete korral sõlmib gaasitarnelepingud
pakkuva liikmesriigi turuosalistega
□ taotlev liikmesriik või
□ taotleva liikmesriigi nimel tegutsev esindaja (riigigarantii alusel).
Nimi:_______________________________.
Kontaktisik:________________________.
ET 18 ET
Telefon: +______________________________.
7. Taotluse tehnilised üksikasjad
a) Vajaliku gaasi maht (kokku):
______________________________________ kWh,
millest:
kõrge kütteväärtusega gaasi: _____________________ kWh;
madala kütteväärtusega gaasi: _____________________ kWh.
b) Tarnepunktid (ühendused):
________________________;
________________________;
________________________;
________________________.
Tarnepunktide suhtes kehtivad piirangud:
□ Ei
□ Jah
Kui jah, siis palun märkige täpsed tarnepunktid ja gaasi vajalikud mahud:
Tarnepunkt: Gaasi maht:
_________________________ ____________________ kWh
_________________________ ____________________ kWh
_________________________ ____________________ kWh
_________________________ ____________________ kWh
Allkiri: ___________________________
ET 19 ET
2. Kättesaamise kinnitus / täiendava teabe taotlus (täita inglise keeles)
Juhised
Saata hiljemalt 30 minutit pärast taotluse kättesaamist.
Järgmisele asutusele: (taotleva liikmesriigi pädev asutus):
Kinnitan (pakkuv liikmesriik)nimel, et oleme saanud Teie taotluse solidaarsusmeetmete
rakendamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja artikli 13 lõikele 2 (kui viimane pole
asjakohane, siis kustutada see).
Kinnitan/parandan kontaktandmeid, mida kasutatakse järgmistes etappides:
Kontaktisik:
E-post: ________________________________
Telefon: +________________________________ varutelefon: _____________________
Alternatiivne kiirsõnumite saatmine: +________________________________
(Kui taotlus ei ole täielik / sisaldab vigu või väljajätmisi) Pärast kontrollimist näib, et Teie
taotlus ei ole täielik / sisaldab järgmisi vigu / ei sisalda järgmist teavet:
…………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………….
Kui võimalik, saatke meile 30 minuti jooksul muudetud taotlus, mis sisaldab
puuduvaid/parandatud andmeid.
Koostatud (kuupäev) ……….. (kellaaeg) …………….
Allkiri: ………………………………..
ET 20 ET
3. Solidaarsuse pakkumine (täita inglise keeles)
Juhised
1) Saata hiljemalt 11 tundi enne tarnepäeva algust (välja arvatud vääramatu jõu korral).
2) Solidaarsuse pakkumine hõlmab peamiselt vabatahtlikel meetmetel põhinevaid
gaasipakkumisi (edaspidi „esmased pakkumised“). Kui esmastest pakkumistest ei piisa
solidaarsustaotluses märgitud mahu katmiseks, lisatakse solidaarsuse pakkumisse täiendavaid
gaasipakkumisi (edaspidi „teisesed pakkumised“), mis põhinevad kohustuslikel meetmetel.
Kui pakkuvate liikmesriikide (kui see on asjakohane) esmased pakkumised ei ole
solidaarsustaotluse rahuldamiseks piisavad, peab (pakkuva liikmesriigi pädev asutus) olema
valmis käivitama mitte-turupõhised meetmeid ja tarnima puuduva mahu.
3) Artikli 13 lõike 8 kohane hüvitis vabatahtlikel meetmetel põhineva solidaarsuse alusel
tarnitava gaasi eest hõlmab gaasi hinda (mis tuleneb kohaldatavatest lepingutingimustest,
pakkumustest või muust turupõhisest mehhanismist) ning tarnepunkti suunatud ülekande
kulusid. Selle hüvitise maksab taotlev liikmesriik otse pakkuva poole gaasitarnija(te)le.
4) Artikli 13 lõike 8 kohane (pakkuvale liikmesriigile makstav) hüvitis solidaarsusest
tuleneva gaasi tarnimise eest, kui selle aluseks on kohustuslikud meetmed, hõlmab järgmist:
a) gaasi hind, mis vastab asjaomase kvaliteediga gaasi viimasele kättesaadavale
hetketuruhinnale pakkuva liikmesriigi börsil solidaarsusmeetme rakendamise kuupäeval; kui
pakkuva liikmesriigi territooriumil on mitu börsi, vastab see kõigi börside viimaste
kättesaadavate hetketuruhindade aritmeetilisele keskmisele; kui pakkuva liikmesriigi
territooriumil gaasibörsi ei ole, vastab see kõigi liidu territooriumil asuvate börside viimaste
kättesaadavate hetketuruhindade aritmeetilisele keskmisele;
b) kõik hüvitised, mille pakkuv liikmesriik asjakohaste õigusaktide alusel maksab mõjutatud
kolmandatele isikutele kohustusliku meetme tulemusena, sealhulgas vajaduse korral
igasugused kohtuvälised ja kohtumenetlusega seotud kulud, ning
c) tarnepunkti suunatud ülekande kulud.
4) Pakkuv liikmesriik kannab ülekanderiski tarnepunkti suunatud ülekande tegemisel.
5) Taotlev liikmesriik tagab, et kokkulepitud tarnepunktis pakutav gaasikogus juhitakse sealt
edasi. Solidaarsusmeetmete eest tuleb hüvitist maksta olenemata sellest, kas lepingu kohaselt
tarnitud gaasikogus tegelikult edasi juhitakse.
Kuupäev ………………..
Kellaaeg…………………………..
Järgmisele asutusele: (taotleva liikmesriigi pädev asutus):
1. Vastuseks Teie solidaarsustaotlusele kooskõlas artikli 13 lõikega 1 ja artikli 13 lõikega
2 (kui viimane pole asjakohane, siis kustutada see), mis saabus (kuupäev) kell (kellaaeg),
edastab (pakkuva liikmesriigi pädev asutus) Teile järgmise(d) pakkumise(d):
2. Teave gaasi tarniva poole kohta
a) Lepingu allkirjastav gaasitarnija/turuosaline (vabatahtlike meetmete puhul/kui see on
asjakohane)
Kontaktisik: _____________________________
ET 21 ET
Telefon: +___________________________________
b) Lepingut sõlmiv pädev asutus:
Kontaktisik: _____________________________
Telefon: +___________________________________
c) Vastutav ülekandesüsteemi haldur:
____________________________________
Kontaktisik: _____________________________
Telefon: +___________________________________
d) Vastutav turupiirkonna haldur (kui see on asjakohane):
__________________________________________
Kontaktisik: _____________________________
Telefon: +___________________________________
3. Esmased pakkumised – vabatahtlike meetmete alusel („turupõhised“)
a) Gaasi maht (kokku):
__________________________________________ kWh, millest
kõrge kütteväärtusega gaasi: ____________________________ kWh,
madala kütteväärtusega gaasi: _____________________________kWh.
b) Tarneperiood:
__________________________________________
c) Maksimaalne ülekandevõimsus:
__________________________________________ kWh/h, millest
kindel võimsus:___________________ kWh/h;
katkestatav võimsus:___________________ kWh/h.
d) Tarnepunktid (ühendused):
Tarnepunkt Kindel ülekandevõimsus Katkestatav ülekandevõimsus
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
e) Viide võimsuse reserveerimisplatvormile:
_________________________________________
f) Hinnanguline hüvitis vabatahtliku meetme eest:
gaasi hind: eurot;
muud kulud: eurot (palun täpsustage)
ET 22 ET
g) makse andmed:
Saaja: ___________________________
Pangarekvisiidid: ________________________
4. Teisesed pakkumised – kohustuslike meetmete alusel („mitte-turupõhised“)
a) Gaasi maht (kokku):
__________________________________________ kWh, millest
kõrge kütteväärtusega gaasi: ____________________________ kWh,
madala kütteväärtusega gaasi: _____________________________kWh.
b) Tarneperiood:
__________________________________________
c) Maksimaalne ülekandevõimsus:
__________________________________________ kWh/h, millest
kindel võimsus:___________________ kWh/h;
katkestatav võimsus:___________________ kWh/h.
d) Tarnepunktid (ühendused):
Tarnepunkt Kindel ülekandevõimsus Katkestatav ülekandevõimsus
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
________________ _________________ kWh/h _________________ kWh/h
e) Viide võimsuse reserveerimisplatvormile:
_________________________________________
f) Kohustuslike meetmetega seotud tõenäolised kulud:
gaasi hinnanguline hind kWh kohta: _____________________ eurot;
tõenäolised ülekandekulud: _____________________ eurot;
hinnanguline summa, mis kulub hüvitiste maksmiseks pakkuva liikmesriigi
majandussektorites, mida tarne vähendamine mõjutab:
_____________________________ eurot.
g) makse andmed:
Saaja: ___________________________
Pangarekvisiidid: ________________________
Koostatud (kuupäev) ……….. (kellaaeg) …………….
Allkiri: ………………………………..
ET 23 ET
4. Solidaarsuspakkumise kättesaamise kinnitus (täita inglise keeles)
Juhised
Saata hiljemalt 30 minutit pärast solidaarsuspakkumise kättesaamist.
Järgmisele asutusele: (pakkuva liikmesriigi pädev asutus):
(Taotlev liikmesriik) nimel kinnitan, et Teie solidaarsuspakkumine on kätte saadud (kuupäev)
……, kell …. (kellaaeg).
(Taotleva poole pädev asutus)
Kontaktisik: ……………..
Telefon: + …………
Koostatud (kuupäev) ……….. (kellaaeg) …………….
Allkiri: ………………………………..
5. Vabatahtlikel meetmetel põhinevate solidaarsuspakkumiste
vastuvõtmine/tagasilükkamine (täita inglise keeles)
Juhised
(1) Saata hiljemalt 2 tundi pärast pakkumise kättesaamist.
(2) Kui pakkumine võetakse täielikult vastu, korratakse vastuvõtmise kinnituses pakkumise
täpseid tingimusi, nagu need esitas pakkuv liikmesriik. Pakkumist saab osaliselt vastu
võtta ainult seoses tarnitava mahuga.
Kuupäev ……………………… Kellaaeg …………………………..
1. (Taotlev liikmesriik)nimel võtan (täielikult/osaliselt) vastu / lükkan tagasi (pakkuv
liikmesriik) (pakkumise kuupäev) (pakkumise kellaaeg) esitatud pakkumise
solidaarsusmeetmete rakendamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja artikli 13 lõikele 2(kui
viimane pole asjakohane, siis kustutada see).
2. Taotleva liikmesriigi pädev asutus:
______________________________________________________________
Kontaktisik:
ET 24 ET
Telefon: +________________________________
3. Taotleva liikmesriigi vastutav ülekandesüsteemi haldur:
_____________________________________________________________
Kontaktisik: ___________________________
Telefon: +_________________________________
4. Taotleva liikmesriigi vastutav turupiirkonna haldur (kui see on asjakohane):
_____________________________________________________________
Kontaktisik:______________________
Telefon +_________________________
5. Vastu võetud esmane pakkumine / esmased pakkumised, mis põhinevad vabatahtlikel
meetmetel(palun korrake vastuvõetud esmase pakkumise / esmaste pakkumiste täpseid
tingimusi):
………………………………………………………………………………………………….
Koostatud (kuupäev) ……….. (kellaaeg) …………….
Allkiri: ………………………………..
6. Kohustuslikel meetmetel põhinevate solidaarsuspakkumiste vastuvõtmine (täita inglise
keeles)
Juhised
(1) Saata hiljemalt 3 tundi pärast solidaarsuspakkumise kättesaamist.
(2) Kui pakkumine võetakse täielikult vastu, korratakse vastuvõtmise kinnituses pakkumise
täpseid tingimusi, nagu need esitas pakkuv liikmesriik. Pakkumist saab osaliselt vastu
võtta ainult seoses tarnepunkti tarnitava mahuga.
(3) Kohustuslikel meetmetel põhinevate pakkumiste vastuvõtmine hõlmab järgmist: a) teistelt
pakkuvatelt liikmesriikidelt saadud, vabatahtlikel meetmetel põhinevate pakkumiste
lühikirjeldus; b) vajaduse korral põhjused, miks neid pakkumisi vastu ei võetud (ei pea
olema seotud hinnaga); c) teistelt pakkuvatelt liikmesriikidelt saadud, kohustuslikel
meetmetel põhinevate pakkumiste lühikirjeldus; d) märge selle kohta, kas need
pakkumised on vastu võetud, ja kui mitte, siis nende tagasilükkamise põhjused.
(4) Komisjon võib algatada konverentsikõne taotleva liikmesriigi ja kõigi pakkuvate
liikmesriikide vahel; see algatatakse mõne liikmesriigi taotlusel. Telefonikõne peetakse
kohustuslikel meetmetel põhinevate solidaarsuspakkumiste vastuvõtmisele (kui komisjon
teeb seda omal algatusel) või liikmesriigi esitatud konverentsikõne taotluse saamisel
järgneva kuni 30 minuti jooksul.
Kuupäev ……………………… Kellaaeg …………………………..
ET 25 ET
1. (Taotlev liikmesriik)nimel võtan (täielikult/osaliselt) vastu / lükkan tagasi (pakkuv
liikmesriik) (pakkumise kuupäev) (pakkumise kellaaeg) esitatud pakkumise
solidaarsusmeetmete rakendamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja artikli 13 lõikele 2(kui
viimane pole asjakohane, siis kustutada see).
2. Taotleva liikmesriigi pädev asutus:
______________________________________________________________
Kontaktisik:
Telefon: +________________________________
3. Taotleva liikmesriigi vastutav ülekandesüsteemi haldur:
_____________________________________________________________
Kontaktisik: ___________________________
Telefon: +_________________________________
4. Taotleva liikmesriigi vastutav turupiirkonna haldur (kui see on asjakohane):
_____________________________________________________________
Kontaktisik:______________________
Telefon +_________________________
5. Vastu võetud, kohustuslikel meetmetel põhinev teisene pakkumine (palun korrake pakkuva
liikmesriigi esitatud teisese pakkumise täpset sõnastust).
……………………………………………………………………………………………….
6. Lisateave teiseste pakkumiste vastuvõtmise kohta:
a) teistelt pakkuvatelt liikmesriikidelt saadud, vabatahtlikel meetmetel põhinevate
pakkumiste lühikirjeldus:
…………………………………………………………………………………………
b) kas need pakkumised on vastu võetud? Kui ei, siis esitage põhjused:
…………………………………………………………………………………………
c) teistelt pakkuvatelt liikmesriikidelt saadud, kohustuslikel meetmetel põhinevate
pakkumiste lühikirjeldus;
…………………………………………………………………………………………
(a) kas need pakkumised on vastu võetud? Kui ei, siis esitage põhjused:
…………………………………………………………………………………………
Koostatud (kuupäev) ……….. (kellaaeg) …………….
Allkiri
715/2009 (kohandatud)
II LISA
VASTAVUSTABEL
ET 26 ET
Määrus (EÜ) nr 1775/2005 Käesolev määrus
Artikkel 1 Artikkel 1
Artikkel 2 Artikkel 2
— Artikkel 3
— Artikkel 4
— Artikkel 5
— Artikkel 6
— Artikkel 7
— Artikkel 8
— Artikkel 9
— Artikkel 10
— Artikkel 11
— Artikkel 12
Artikkel 3 Artikkel 13
Artikkel 4 Artikkel 14
— Artikkel 15
Artikkel 5 Artikkel 16
— Artikkel 17
Artikkel 6 Artikkel 18
— Artikkel 19
— Artikkel 20
Artikkel 7 Artikkel 21
Artikkel 8 Artikkel 22
Artikkel 9 Artikkel 23
Artikkel 10 Artikkel 24
Artikkel 11 Artikkel 25
Artikkel 12 Artikkel 26
ET 27 ET
Artikkel 13 Artikkel 27
Artikkel 14 Artikkel 28
Artikkel 15 Artikkel 29
Artikkel 16 Artikkel 30
— Artikkel 31
Artikkel 17 Artikkel 32
Lisa I lisa
ET 28 ET
III LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatuste loeteluga
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr
715/2009
(ELT L 211, 14.8.2009, lk 36)
Komisjoni otsus 2010/685/EL
(ELT L 293, 11.11.2010, lk 67)
Komisjoni otsus 2012/490/EL
(ELT L 231, 28.8.2012, lk 16)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 347/2013 (ainult artikkel 22)
(ELT L 115, 25.4.2013, lk 39)
Komisjoni otsus (EL) 2015/715
(ELT L 114, 5.5.2015, lk 9)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999 (ainult artikkel 50)
(ELT L 328, 21.12.2018, lk 1)
_____________
ET 29 ET
uus
IV LISA
VASTAVUSTABEL
Määrus (EL) nr 715/2009 Käesolev määrus
Artikli 1 esimene lõik (sissejuhatav osa) Artikli 1 esimene lõik (sissejuhatav osa)
Artikli 1 punkt a Artikli 1 punkt a
Artikli 1 punkt b -
Artikli 1 punkt c Artikli 1 punkt b
Artikli 1 teine, kolmas ja neljas lõik Artikli 1 teine, kolmas ja neljas lõik
Artikli 2 lõige 1 (sissejuhatav osa) Artikli 2 lõige 1 (sissejuhatav osa)
- Artikli 2 lõike 1 punkt 1
Artikli 2 lõike 1 punkt 1 Artikli 2 lõike 1 punkt 2
Artikli 2 lõike 1 punkt 2 Artikli 2 lõike 1 punkt 3
Artikli 2 lõike 1 punkt 3 Artikli 2 lõike 1 punkt 4
Artikli 2 lõike 1 punkt 4 Artikli 2 lõike 1 punkt 5
Artikli 2 lõike 1 punkt 5 Artikli 2 lõike 1 punkt 6
Artikli 2 lõike 1 punkt 6 Artikli 2 lõike 1 punkt 7
Artikli 2 lõike 1 punkt 7 Artikli 2 lõike 1 punkt 8
Artikli 2 lõike 1 punkt 8 Artikli 2 lõike 1 punkt 9
Artikli 2 lõike 1 punkt 9 Artikli 2 lõike 1 punkt 10
Artikli 2 lõike 1 punkt 10 Artikli 2 lõike 1 punkt 11
Artikli 2 lõike 1 punkt 11 Artikli 2 lõike 1 punkt 12
Artikli 2 lõike 1 punkt 12 Artikli 2 lõike 1 punkt 13
Artikli 2 lõike 1 punkt 13 Artikli 2 lõike 1 punkt 14
ET 30 ET
Artikli 2 lõike 1 punkt 14 Artikli 2 lõike 1 punkt 15
Artikli 2 lõike 1 punkt 15 Artikli 2 lõike 1 punkt 16
Artikli 2 lõike 1 punkt 16 Artikli 2 lõike 1 punkt 17
Artikli 2 lõike 1 punkt 17 Artikli 2 lõike 1 punkt 18
Artikli 2 lõike 1 punkt 18 Artikli 2 lõike 1 punkt 19
Artikli 2 lõike 1 punkt 19 Artikli 2 lõike 1 punkt 20
Artikli 2 lõike 1 punkt 20 Artikli 2 lõike 1 punkt 21
Artikli 2 lõike 1 punkt 21 Artikli 2 lõike 1 punkt 22
Artikli 2 lõike 1 punkt 22 Artikli 2 lõike 1 punkt 23
Artikli 2 lõike 1 punkt 23 Artikli 2 lõike 1 punkt 24
Artikli 2 lõike 1 punkt 24 Artikli 2 lõike 1 punkt 25
Artikli 2 lõike 1 punkt 25 Artikli 2 lõike 1 punkt 26
Artikli 2 lõike 1 punkt 26 Artikli 2 lõike 1 punkt 27
Artikli 2 lõike 1 punkt 27 Artikli 2 lõike 1 punkt 28
Artikli 2 lõike 1 punkt 28 Artikli 2 lõike 1 punkt 29
- Artikli 2 lõike 1 punkt 30
- Artikli 2 lõike 1 punkt 31
- Artikli 2 lõike 1 punkt 32
- Artikli 2 lõike 1 punkt 33
- Artikli 2 lõike 1 punkt 34
- Artikli 2 lõike 1 punkt 35
- Artikli 2 lõike 1 punkt 36
- Artikli 2 lõike 1 punkt 37
- Artikli 2 lõike 1 punkt 38
Artikli 2 lõige 2 Artikli 2 lõige 2
ET 31 ET
- Artikkel 3
- Artikkel 4
Artikkel 14 Artikkel 5
Artikli 14 lõige 1 Artikli 5 lõiked 1 kuni 2
- Artikli 5 lõige 3
Artikli 14 lõige 3 Artikli 5 lõige 4
Artikli 14 lõige 2 Artikli 5 lõige 5
- Artikkel 6
Artikkel 15 Artikkel 7
Artikli 7 lõiked 1 kuni 2 Artikli 7 lõiked 1 kuni 2
- Artikli 7 lõige 3
Artikli 7 lõige 3 Artikli 7 lõige 4
- Artikli 7 lõike 4 teine lõik
Artikli 7 lõige 4 Artikli 7 lõige 5
Artikli 7 lõige 5 Artikli 7 lõige 6
- Artikkel 8
Artikkel 16 Artikkel 9
Artikli 16 lõiked 1 kuni 3 Artikli 9 lõiked 1 kuni 3
- Artikli 9 lõige 4
Artikli 9 lõige 4 -
Artikli 9 lõige 5 -
Artikkel 17 Artikkel 10
Artikkel 22 Artikkel 11
Artikkel 21 Artikkel 12
Artikkel 3 Artikkel 13
ET 32 ET
- Artikkel 14
Artikkel 13 Artikkel 15
- Artikkel 16
- Artikkel 17
- Artikkel 18
- Artikkel 19
- Artikkel 20
Artikkel 4 Artikkel 21
Artikkel 5 Artikkel 22
Artikli 5 lõiked 1 kuni 4 Artikli 22 lõiked 1 kuni 4
Artikkel 8 Artikkel 23
Artikli 8 lõige 1 kuni lõike 3 punkt f Artikli 23 lõige 1 kuni lõike 3 punkt f
- Artikli 23 lõike 3 punkt g
- Artikli 23 lõike 3 teine lõik
Artikli 8 lõige 4 Artikli 23 lõige 4
- Artikli 23 lõike 4 teine lõik
Artikli 8 lõige 5 kuni lõike 6 punkt l Artikli 23 lõige 5 kuni lõike 6 punkt l
- Artikli 23 lõike 6 punkt m
Artikli 8 lõiked 7 kuni 11 Artikli 23 lõiked 7 kuni 11
Artikli 8 lõige 11 Artikli 23 lõige 10
Artikli 8 lõige 12 Artikli 23 lõige 11
Artikkel 9 Artikkel 24
Artikkel 24 Artikkel 25
Artikkel 10 Artikkel 26
Artikkel 11 Artikkel 27
ET 33 ET
Artikkel 12 Artikkel 28
Artikkel 29 Artikkel 29
- Artikli 29 punkt a
Artikli 29 punktid b ja c Artikli 29 punktid b ja c
Artikkel 18 Artikkel 30
Artikli 18 lõiked 1 kuni 6 Artikli 30 lõiked 1 kuni 6
- Artikli 30 lõige 7
Artikkel 19 Artikkel 31
Artikli 19 lõige 1 Artikli 31 lõige 1
- Artikli 31 lõige 2
Artikli 19 lõige 2 Artikli 31 lõige 3
Artikli 19 lõige 3 Artikli 31 lõige 4
Artikli 19 lõige 4 Artikli 31 lõige 5
Artikli 19 lõige 5 Artikli 31 lõige 6
- Artikli 31 lõike 6 teine lõik
Artikkel 20 Artikkel 32
- Artikkel 33
- Artikkel 34
- Artikkel 35
- Artikkel 36
- Artikkel 37
- Artikkel 38
- Artikkel 39
- Artikkel 40
- Artikkel 41
ET 34 ET
- Artikkel 42
- Artikkel 43
- Artikkel 44
- Artikkel 45
- Artikkel 46
- Artikkel 47
- Artikkel 48
- Artikkel 49
- Artikkel 50
- Artikkel 51
Artikkel 52
Artikkel 6 Artikkel 53
Artikli 53 lõiked 1 kuni 15
Artikli 6 lõiked 1 kuni 12 -
- Artikkel 54
Artikkel 55
Artikkel 7 Artikli 55 lõiked 1 kuni 3
Artikli 7 lõiked 1 kuni 4 -
Artikkel 23 Artikkel 56
Artikli 23 lõige 1 -
- Artikli 56 lõiked 1 kuni 5
Artikli 23 lõiked 6 ja 7 -
Artikkel 25 -
Artikkel 23 Artikkel 57
Artikli 58 lõiked 1 ja 2 Artikli 58 lõiked 1 ja 2
Artikli 58 lõiked 3 kuni 7
ET 35 ET
Artikkel 27 Artikkel 59
- Artikli 59 lõiked 1 kuni 3
Artikli 27 lõiked 1 ja 2 -
- Artikkel 60
Artikkel 28 Artikkel 61
Artikli 28 lõige 1 Artikli 61 lõige 1
- Artikli 61 lõiked 2 ja 3
Artikli 28 lõige 2 -
Artikkel 30 Artikkel 62
Artikli 30 punkt a -
Artikli 30 punkt b -
Artikli 30 punkt c -
Artikli 30 teine lõik -
- Artikkel 63
- Artikkel 64
- Artikkel 65
- Artikkel 66
- Artikkel 67
Artikkel 31 Artikkel 68
Artikkel 32 Artikkel 69
I lisa I lisa
- II lisa
- III lisa
III lisa IV lisa
ET 36 ET