ÄRAKIRI
Ärisaladused välja jäetud
AS Ekspress Grupp
AS Piletilevi Group
Eesti Korvpalliliit
MTÜ Rapla Korvpallikool
MTÜ Korvpalliklubi Paulus
MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi
MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
MTÜ Rafter Spordiklubi
MTÜ Korvpalliklubi Viimsi 21.02.2022 nr 5-5/2022-007
Teade järelevalvemenetluse lõpetamisest
1. Järelevalvemenetluse alustamine
AS Piletilevi Group (Piletilevi) pöördus 16.12.2021 Konkurentsiameti poole seoses kahtlusega
AS Ekspress Grupi (Ekspress Grupp) poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega läbi
piletite vahendamise teenuse osutamise kaubaturu piiramise ning Ekspress Grupi, Eesti
Korvpalliliidu (Korvpalliliit) ning PAF Korvpalli Meistriliiga klubide (edaspidi ka
Korvpalliklubid) võimaliku konkurentsi kahjustava kokkuleppega kolmandate isikute
kaubaturult välja tõrjumisega. 27.12.2021 alustas Konkurentsiamet järelevalvemenetlust
Ekspress Grupi, Korvpalliliidu ning Korvpalliklubide tegevuse kontrollimiseks
konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 lg 1 punktide 2 ja 3 tähenduses ning Ekspress Grupi tegevuse
kontrollimiseks võimaliku turgu valitseva seisundi kuritarvitamise osas KonkS § 16 punktide 2
ja 4 tähenduses.
2. Piletilevi taotlus menetluse algatamiseks
Piletilevi tõi oma 16.12.2021 taotluses välja, et alates 2021. aasta teisest poolest on kõik (v.a
TLÜ/Tallinna Kalev) PAF Korvpalli Meistriliigas osalevad korvpalliklubid ning ka Eesti
korvpallikoondis (läbi Korvpalliliidu) hakanud pileteid müüma Piletitasku keskkonna kaudu.
Piletilevi taotluses esitatu kohaselt on Piletilevi pakkunud piletite vahendamise teenuseid
erinevatele Meistriliiga klubidele, kes kõik on aga keeldunud ostmast teenust Piletilevi käest,
viidates Liidu otsusele osta teenust ainult Piletitaskust ning seonduvale keelule pileteid teistele
platvormidele müügiks anda. See viitab Piletilevi hinnangul asjaosaliste keelatud kokkuleppele
boikoteerida teisi piletite vahendamise teenuse pakkujaid. Meistriliigas osalevad ja Piletitasku
teenust kasutavad korvpalliklubid on: (i) AVIS UTILITAS RAPLA (MTÜ Rapla
Korvpallikool); (ii) BC Kalev/Cramo (MTÜ Rafter Spordiklubi); (iii) Pärnu Sadam (MTÜ
Korvpalliklubi Paulus); (iv) TalTech/OPTIBET (MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi);
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
(v) Tartu Ülikool Maks & Moorits (MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi); ja (vi)
KK Viimsi/Sportland (MTÜ Korvpalliklubi Viimsi).
Piletilevi hinnangul on keelatud kokkuleppe taga Ekspress Grupi vastav pakkumine (või
survestamine) Korvpalliliidu suunal, milles Ekspress Grupp on, kasutades ära Ekspress Meedia
turujõudu meediaväljaannetes reklaami müügi kaubaturul, sidunud omavahel Piletitasku
teenused ja Ekspress Meedia reklaami-/turundusteenused. Teisisõnu, Ekspress Grupp pakub
vastutasuks eksklusiivsusele piletite vahendamisel tasuta Ekspress Grupi poolt pakutavaid
reklaami- /turundusteenuseid. Korvpalliliit alaliiduna ja Meistriliiga korraldajana omakorda
omab võimalust vastavat keelatud kokkulepet korvpalliklubide vahel vahendada.
Piletilevi hinnangul on Ekspress Grupp sidunud Ekspress Meedia poolt veebis avaldatavates
meediaväljaannetes reklaami müügi (siduv turg) teiste Ekspress Grupi ettevõtjate poolt
osutatavate teenustega (seotud turud), sealhulgas Piletitasku poolt piletimüügi vahendamise
teenuse osutamisega. Piletilevi hinnangul on viidatud tegevuse selgeks eesmärgiks sulgeda
konkurentidele seotud turge, kasutades selleks ära Ekspress Meedia turgu valitsevat seisundit
siduval turul. Selliselt kahjustab Ekspress Grupp konkurentsi eelkõige seotud turgudel.
Piletilevi hinnangul moodustab kaubaturu veebis avaldatavates meediaväljaannetes reklaami
müük Eestis. Sealjuures ei ole asjakohaseks kaubaturuks laiem internetis avaldatava reklaami
müük, kus tegutsevad mh Facebook ja Google. Piletilevi leiab digitellimuste arvu ja
meediaväljaannete veebilehtede külastatavust arvestades, et Ekspress Meedia omab turgu
valitsevat seisundit.
Piletilevi hinnangul on Piletitasku teenustasus sisalduvate panga- ja kaardimaksete tasude,
saaliplaani loomise-, sündmuse sisestamise- ja arveldamise kulude kõrval just Piletitasku
reklaampindadel turundus, ehk nähtavus delfi.ee kanalis ja Ekspress Meedia paberväljaannetes,
see mis omab turgu sulgevat mõju, kuivõrd üldjuhul on reklaamteenus oluliselt kallim piletite
vahendusteenuselt teenitavast tulust. See toob Piletilevi hinnangul kaasa olukorra, mil
väiksemad teenusepakkujad ei suuda Piletitaskuga konkureerida ning sulgeb antud ettevõtjate
võimalused sellisel turul tegevust jätkata/laiendada, vähendades ka uute teenusepakkujate
lisandumise tõenäosust.
Järelevalvemenetluse alustamise taotluses on välja toodud Ekspress Meedia avalik hinnakiri,
mille kohaselt algavad Delfi kanalites reklaamide hinnad 1400 eurost, aga võrdlusena toodud
Piletikeskuse vahendustasu 1000 osalejaga ürituse puhul algab 400 eurost. Piletilevi hinnangul
pole Piletitasku konkurendid võimelised pakkuma piletite vahendamise teenuse osas sellises
mahus allahindlust või sarnase väärtusega komplekti, millega neil oleks võimalik konkureerida
Ekspress Meedia segakomplektmüügiga.
Piletilevi hinnangul kahjustatakse sellise tegevuse tagajärjel konkurentsi piletimüügi
vahendamise kaubaturul, elimineerides korvpallimängudele piletite vahendamise võimaluse
kõikidelt teistelt turuosalistelt peale Piletitasku. Lisaks kahjustab Piletilevi hinnangul selline
tegevus konkurentsi korvpalliklubide vahel, kuivõrd korraga mitme piletimüügi vahendaja
kasutamise korral oleks piletite müügilt teenitav tulu suurem. Kaebuse kohaselt kahjustatakse
ka tarbijate huve, kuivõrd piletite müügikanalite piiramise läbi ei pruugi osad isikud Meistriliiga
võistlustele jõuda.
2 (11)
3. Korvpalliklubide vastused ja selgitused
MTÜ Rapla Korvpallikool selgitas oma vastuses, et neil on puudunud igasugune side
Piletileviga, mistõttu ei ole saanud Piletilevi teenuse ostmisest keelduda ning ei ole koostöö
ettepanekut isegi saanud. Kindlasti ei ole Korvpalliliit keelanud klubidel pileteid teistele
müügiplatvormidele müügiks anda ning ei ole andnud ka mittesiduvaid soovitusi ega suuniseid.
MTÜ Rafter Spordiklubi teavitas, et neile pakkus 2020/21 teenust Piletikeskus, kuid 2021/22
otsustasid proovida uut turule tulnud ettevõtjat Piletitasku, lisaks kannab VTB Ühisliiga
korvpallimänge üle Delfi TV ning klubi jaoks oli turunduslikult kõige lihtsam koondada kõik
võimalikud teenused ühte keskkonda, mis teeks ka kliendi teekonna selgemaks ja lihtsamaks.
Eesti Korvpalliliidult ei ole klubile tulnud ühtegi soovitust ega suunist, kuidas klubi oma
piletimüüki korraldama peaks.
MTÜ Korvpalliklubi Paulus on valinud piletite müügiks Piletitasku oma parema nägemuse
kohaselt ja Piletitasku valimisel koostööpartneriks ei ole neid keegi mõjutanud.
MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi korvpallimeeskond kasutab käimasoleval
käesoleval hooajal Piletitasku teenust ja nende klubi võrkpallimeeskond kasutab Piletilevi
teenust. Sel moel saab klubi võrrelda teenusepakkujaid ja langetada otsuse tuleviku osas.
Teenusepakkuja valiku otsus on täielikult klubi otsus ning klubi kasutab mõlemat
teenusepakkujat.
MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemilises spordiklubis on korvpallimängude piletimüüki korraldatud
erinevates piletikeskkondades alates 2013. aasta sügisest (Piletilevi aastatel 2013-2017,
Piletikeskus aastatel 2017-2021 ja alates käesolevast hooajast Piletitasku). Seega on klubis
aastate jooksul tekkinud märkimisväärne kogemus ja võrdlus erinevate
piletimüügikeskkondade võimaluste vahel. Teenusepakkuja valimisel arvestatakse
teenustasusid, nii üksik- kui hooajapiletimüügi korraldust, ürituste piletimüügi süsteemi
ülespaneku korraldust, piletimüügikeskkonna lisavõimalusi (näiteks täiendav reklaam või
veebilehe külastajate arv) ning teenusepakkuja aktiivsust enese tutvustamisel, piletimüügi
korralduse arendamisel, infotehnoloogiste lahendust arendamisel jne. Klubidel on
teenusepakkuja valimisel vaba voli.
MTÜ Korvpalliklubi Viimsi esindaja tõi oma vastuses välja, et nad alustasid Piletilevi
kliendina, kuid kasutajamugavuse ning muude tegurite tõttu otsustasid operaatorit vahetada.
MTÜ Viru Bull teavitas ametit, et neil Piletitaskuga teenuse vahetamise lepingut sõlmitud ei
ole. Samuti ei kasuta Piletitasku teenust MTÜ Tallinna Spordiselts KALEV selgitades, et on
oma otsustes vaba ja pole saanud ka ühtegi suunist sõlmida lepingut Piletitaskuga.
Amet küsis Korvpalliklubidelt ka mitme erineva piletite vahendamise teenuse pakkuja
samaaegse kasutamise kohta. Selles osas olid klubid seisukohal, et see tähendaks klubide jaoks
lisatööd ja -kulutusi, mis oleksid ebaproportsionaalsed, arvestades piletite müügilt teenitavat
tulu. Nt MTÜ Rafter Spordiklubi on oma vastuses toonud välja, et nende klubi mängib
käimasoleval hooajal kolmes liigas + karikamängudel ning mitme teenusepakkuja kasutamine
3 (11)
tähendaks neile mängude rohkuse tõttu niivõrd suurt lisatööd, et oleks vaja palgata eraldi
inimene, kes tegeleks ainult piletimüügiga. Sama kinnitas ka MTÜ Rapla Korvpallikool, et selle
piletite arvu juures ei oleks mitte mingil moel põhjendatud lisakohustused, mis kaasnevad
klubile mitme teenusepakkujaga. Vastupidi, sellised kulutused oleksid täielikult proportsioonist
väljas ja klubile kahjulikud. MTÜ Korvpalliklubi Paulus esindaja lisas veel, et piletimüük läbi
piletimüügi keskkonna on ülimalt marginaalne ja enamus piletitest müüakse kohapeal enne
mängu algust.
4. Eesti Korvpalliliidu vastused ja selgitused
Eesti Korvpalliliit leidis enda vastuses, et Piletilevi kaebusel puudub igasugune alus ning
käesolev järelevalvemenetlus tuleb seetõttu lõpetada.
Korvpalliliidu kinnitusel vastutab iga mängu praktilise korralduse, sh piletimüügi eest vastava
mängu koduklubi. Seega on mängu korraldava klubi otsustada, kas üldse ja kuidas korraldada
piletite eelmüük. Korvpalliliidu kinnitusel ei korralda kaks korvpalliklubi (Rakvere Tarvas ja
TLÜ/Tallinna Kalev) üldse piletite eelmüüki, vaid müüvad pileteid ainult kohapeal. Samuti jääb
Korvpalliliidu kinnitusel ka kogu piletite müügilt teenitud tulu mängu korraldavale
koduklubile, mistõttu on piletite müümisega seonduv iga klubi äriline otsus, millesse
Korvpalliliit ei sekku.
Korvpalliliit omab õigusi müüa pileteid rahvuskoondiste mängudele ja Karikamängude
finaalturniiridele, mille piletitulu jääb Korvpalliliidule. Üksnes nende mängude puhul, mida
korraldab Korvpalliliit, toimub piletimüük liidu korraldatuna. Mis puudutab Korvpalliliidu
poolt piletite eelmüüki, siis selleks kasutab liit spetsialiseeritud piletimüügi elektroonilisi
keskkondi (viimase kolme aasta jooksul on Korvpalliliit kasutanud Piletilevi, Piletitasku ja
Piletikeskuse teenuseid).
Teenusepakkuja valikul võtab Korvpalliliit üldiselt aluseks järgmised kriteeriumid: a)
teenusdisain, st teenuste kasutamise lihtsus ja operatiivsus Korvpalliliidu kui kliendi jaoks, b)
küsitava teenustasu suurus ja muud kommertstingimused, c) piletimüügikeskkonna nähtavus
(turundus).
Korvpalliliit selgitas oma vastuses, et kui Piletitasku käis oma teenuseid tutvustamas, siis
Korvpalliliidule meeldis nii nende kontseptsioon, ärilised tingimused kui suhtumine klienti ning
seetõttu leping mitmete mängude korraldamiseks Piletitaskuga ka sõlmiti. Kahtlemata aitas
kaasa ka asjaolu, et tegemist oli uue turule sisenejaga, kellest võib eeldada, et ta muudab
konkurentsi tihedamaks. Eeltoodust ei saa kuidagi järeldada, et Korvpalliliit oleks ennast aga
lõplikult Piletitaskuga ära sidunud.
Piletilevi teenuse kohta on Korvpalliliit enda vastuses öelnud, et aastaid liidu põhiline
müügipartner olnud Piletilevi on klientidega suhtlemisel olnud äärmiselt jäik ning
läbirääkimiste pidamine Piletileviga on praktiliselt võimatu. Seetõttu on Korvpalliliit olnud
alati avatud uutele pakkumistele ning andnud võimaluse uutele turule tulijatele. Korvpalliliit
leiab, et usaldusväärse taustaga ja arengupotentsiaaliga alternatiivsete teenusepakkujate
katsetamine aitab elavdada ja toetada konkurentsi tekkimise võimalust antud turul, mis muudab
teenuse Korvpalliliidu jaoks pikemas perspektiivis soodsamaks ja paremaks.
4 (11)
Korvpalliliit on oma vastuses välja toonud, et ei välista tulevikus Piletilevi teenuste kasutamist,
kuid kuna turule on tekkinud alternatiivid, mis varem puudusid, siis on tekkinud
valikuvõimalused ja vastavaid valikuvõimalusi kavatseb Korvpalliliit ka kasutada.
Ehkki vastavat kokkulepet Korvpalliliidu ega korvpalliklubide vahel pole, leiab Korvpalliliit,
et selline kokkulepe oleks lubatav nii ühisostukokkuleppena, kuna kokkuleppeosaliste turuvõim
on väike, kui ka vertikaalkoostöö grupierandi alusel, kuna kokkuleppe osapoolte turuosad on
alla 30%.
Taotluses esitatud vertikaalse grupierandi mittekohaldumise kohta on Liit öelnud, et isegi kui
mõni Korvpalliklubi või Korvpalliliit ise näiteks sõlmikski Piletitaskuga eksklusiivkokkuleppe,
siis liidu hinnangul oleks see vertikaalse grupierandi (Vabariigi Valitsuse 27.05.2010 määrus
nr 60 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks
loa andmine (grupierand)“) alusel täiesti lubatav, kuna nii Piletitasku turuosa piletimüügi
vahendamise teenuse osutajana ühelt poolt kui Korvapalliliidu ja Korvpalliklubide
individuaalsed turuosad ürituste piletite vahendamise teenuse osas ostja poolel teiselt poolt, on
igal üksikjuhtumil selgelt alla 30% (grupierandi § 2 lg 1).
Kokkuvõtvalt leiab Korvpalliliit, et kaebuses esitatud väited KonkS § 4 lg 1 p-de 2 ja 3
väidetava rikkumise kohta ei vasta tõele ja kaebuses nimetatud kooskõlastatud tegevust pole
kunagi toimunud. Korvpalliliidu hinnangul ei tugine Piletilevi kaebus ühelegi asjakohasele
tõendile, vaid kaebus tervikuna on oletuslik.
Oma vastuses palub Korvpalliliit omakorda Konkurentsiametil anda hinnang Piletilevi tegevuse
osas seoses alusetu kaebuse esitamisega. Korvpalliliidu hinnangul kuritarvitab Piletilevi turgu
valitsevat seisundit, esitades konkurendi (Piletitasku) suhtes põhjendamatu menetluse
algatamise taotluse, mille eesmärgiks on turuosaliste kiusamine ja konkurentsi elimineerimine.
Sellise tegevuse tulemusena takistab Piletilevi Korvpalliliidu hinnangul Piletitasku turule
sisenemist, mida võib vaadelda kui turgu valitseva seisundi kuritarvitamist KonkS § 16 p 2
kohaselt, s.o kaubaturu piiramisena.
5. Ekspress Grupi vastused ja selgitused
Ekspress Grupi hinnangul on taotluses esitatud etteheited alusetud ega tugine ühelegi
asjakohasele tõendile, mistõttu menetlus tuleks lõpetada.
Ekspress Grupi sõnul ei vasta tõele Piletilevi spekulatiivne hinnang, et Ekspress Grupp on
Korvpalliliitu või korvpalliklubisid mingilgi moel survestanud. Ekspress Grupi sõnul valivad
ürituste korraldajad endale piletite vahendamise teenust pakkuva koostööpartneri ise ning
Ekspress Grupp ega Piletitasku pole ega ka saa võimalikke ürituste korraldajaid survestada.
Piletitasku saab vaid tuua välja oma teenuse eelised ning kui ürituste korraldajad on Piletitasku
teenustest huvitatud, siis nad ostavad teenuseid. Kui Piletitasku teenus ei ole ürituse korraldaja
arvates kvaliteetne või konkurentsivõimeline, siis ei ole ka võimalik kliente survestada ostma
teenust, mida nad ei soovi.
Ekspress Grupi sõnul on alusetu süüdistus, mille kohaselt on Piletitasku sõlminud
5 (11)
Korvpalliliidu ja korvpalliklubidega eksklusiivsuskokkuleppe. Samas on Ekspress Grupp
toonud välja ka asjaolu, et isegi kui vastav kokkulepe oleks osapoolte vahel sõlmitud, oleks
selline kokkulepe lubatav vertikaalsete kokkulepete grupierandi alusel. Seda seetõttu, et alles
2021. a aprillis tegevust alustanud Piletitasku turuosa piletite vahendamise teenuse kaubaturul
on alla 30% ja ka Korvpalliliidu ning korvpalliklubide osa piletivahendusteenuse ostuturust on
alla 30%.
Ekspress Grupp ei nõustu Piletilevi etteheitega, mille kohaselt omab Ekspress Gruppi kuuluv
Ekspress Meedia turgu valitsevat seisundit veebis avaldavates meediaväljaannetes reklaami
müügi kaubaturul, ning sidudes Piletitasku teenuse teiste Ekspress Meedia poolt osutatavate
reklaami- ja turundusteenustega, sulgetakse seeläbi konkurentide ees seotud turge.
Ekspress Grupi hinnangul on taotleja kaubaturgu ebaõigesti määratlenud. Ekspress Grupp leiab,
et asjakohane ei ole eristada veebis avaldatavates meediaväljaannetes reklaami müügi
kaubaturgu Eestis, vaid asjakohane laiem võimalik kaubaturg on internetis reklaamipinna
müügi kaubaturg. Järelikult kuuluvad sellele kaubaturule kõik internetileheküljed, kuhu Eesti
turule orienteeritud reklaami müüakse (sh ka Google ja Facebook) ja sellise käsitluse kohaselt
on Ekspress Grupi hinnangul nende turuosa vaid [0-5] %. Seega ei oma Ekspress Grupp
internetis reklaamipinna müügi kaubaturul Eestis turgu valitsevat seisundit.
Ekspress Grupp on veendunud, et kõik eelnimetatud kliendid on valinud Piletitasku oma
piletivahenduspartneriks seetõttu, et nad pidasid Piletitasku teenust Piletilevi omast paremaks
ning soovisid teha koostööd uue turule sisenenud teenusepakkujaga. Uue turule tulijana on
Piletitaskul vajalik enam pingutada, et iga klienti oma teenuste paremuses veenda. Piletitasku
peab nägema palju vaeva, et enda olemasolu tutvustada ning oma teenuseid reklaamida.
Seetõttu on Piletitasku üheks äristrateegia osaks […].
Kokkuvõtvalt leiab Ekspress Grupp, et nad ei ole Piletitasku teenusega seonduvalt teinud
midagi lubamatut, vaid vastupidi, turule on sisenetud uue, klientidele meelepärase teenusega.
Seetõttu paistab kogu taotluse eesmärk olevat Piletilevi soov hoida oma monopoolset seisundit
piletimüügi vahenduse kaubaturul ning vältida uute konkurentide (s.o Piletitasku) sisenemist
turule.
6. Konkurentsiameti hinnang
Konkurentsiametile esitatud taotluses esitati kahtlustus sisuliselt kahes konkurentsiseaduse
alusel keelatud teos – esiteks konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja teiseks turgu valitseva
seisundi kuritarvitamises. Esmalt annab Konkurentsiamet hinnangu Ekspress Grupi,
Korvpalliliidu ning PAF Korvpalli Meistriliiga klubide tegevuse osas konkurentsiseaduse
(KonkS) § 4 lg 1 tähenduses (6.1) ja teiseks Ekspress Grupi tegevuse osas turgu valitseva
seisundi kuritarvitamises KonkS § 16 tähenduses (6.2).
6.1 Hinnang korvpalliklubide ja Korvpalliliidu tegevusele
Alates 2021. aasta teisest poolest on kõik (v.a Rakvere Tarvas ja TLÜ/Tallinna Kalev) PAF
Korvpalli Meistriliigas osalevad korvpalliklubid ning ka Eesti korvpallikoondis (läbi Eesti
Korvpalliliidu) hakanud pileteid müüma Piletitasku keskkonna kaudu. Taotluse kohaselt võib
6 (11)
selle taga olla osapoolte vaheline keelatud kokkulepe, mis tuleneb Ekspress Grupi
survestamisest Korvpalliliidu suunal, kes omakorda omab võimalust mõjutada
korvpalliklubisid.
KonkS § 4 lg 1 p 3 keelab konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise
kokkulepe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse, sealhulgas kaubaturu
jagamise, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramise või püüdluse teda sealt
välja tõrjuda.
Ehkki Piletilevi leidis taotluses, et sõlmitud on konkurentsi kahjustav kokkulepe, ei esitanud ta
sellise kahtluse kinnituseks mitte ühtegi otsest tõendit. Tegelikult möönis ka Piletilevi taotluses
ise, et tal selliseid otseseid tõendeid ei ole. Selliseid tõendeid ei ilmnenud ka Konkurentsiameti
menetluse käigus. Pelgast asjaolust, et paljud klubid alustasid samaaegselt Piletitasku teenuste
kasutamist, ei saa mitte kuidagi tuletada, et need klubid oleksid selles osas sõlminud
konkurentsi kahjustava kokkuleppe. Veelgi enam, klubid on esitanud sellisele samaaegselt
toimunud teenusepakkuja vahetusele Konkurentsiameti hinnangul ka seletuse, milles pole
otseselt põhjust kahelda – tegemist oli uue turule lisandunud konkurendiga, kelle pakkumine
oli neile atraktiivne. Ka ei sisalda klubide ja Piletitasku vahel sõlmitud lepingud mingeid
tingimusi, mis piiraksid klubide tegutsemisvabadusi taotluses silmas peetud viisil.
Eranditult kõik Korvpalliklubid olid esitatud süüdistuste osas seisukohal, et need on alusetud.
Korvpalliklubid kinnitasid, et neil on täielik otsustusõigus endale sobiva koostööpartneri
valimiseks ning keegi ei ole neid survestanud. Korvpalliklubide vastustest nähtub, et endale
sobiv teenusepakkuja valitakse klubi huvidest lähtuvalt, kas põhjaliku või vähem põhjaliku
kaalutluse tulemusena. Üldiselt hinnatakse pakutava teenuse kasutusmugavust, innovaatilisust,
vahendustasu suurust, piletimüügisüsteemi ülespaneku korraldust ja paljusid muid olulisi
aspekte. Mõned korvpalliklubid küll möönsid, et omavahel on vahetatud informatsiooni
erinevate teenusepakkujate teenuste kohta, kuid need on olnud seotud kogemuste vahetamisena,
kuna osad klubid on kasutanud erinevate teenusepakkujate (Piletilevi, Piletitasku, Piletikeskus)
teenuseid. Puuduvad tõendid, et kogemuste vahetamisel oleks mindud kaugemale, kui
konkurentsiõigusega lubatud. Esitatud vastuste põhjal puudub ametil põhjus kahelda, et kõik
klubid on piletivahenduse teenusepakkuja valiku teinud iseseisvalt.
Eesti Korvpalliliit on ettevõtjate ühendus konkurentsiseaduse mõttes ning tema otsused peavad
olema vastavuses konkurentsiõigusega. Vastupidiselt taotleja väitele, et klubid on keeldunud
ostmast Piletilevi teenust, viidates Korvpalliliidu otsusele osta teenust ainult Piletitaskust, on
nii korvpalliklubid kui liit kinnitanud ametile, et Korvpalliliit ei ole kuidagi mõjutanud
korvpalliklubide otsuseid piletivahendusteenuse pakkuja valikul. Iga korvpalliklubi on vaba
otsustama, kas üldse müüa pileteid eelmüügis ja kui, siis kuidas korraldada piletite eelmüüki.
Kuna kogu piletimüügitulu jääb vastavalt Korvpalli Meistriliiga Võistlusjuhendile
koduvõistkonnale, siis on klubi otsustada, kuidas piletimüüki kõige paremini korraldada.
Korvpalliklubide selgitused teenusepakkuja valiku kriteeriumide osas lisavad kindlust, et
Korvpalliliit ei ole antud otsust korvpalliklubidele peale surunud. Korvpalliliit selgitas, et
veebilehel olev Piletitasku bänner peegeldab hetkel kehtivat olukorda, kus eelmüüki teostavad
klubid on otsustanud teha piletite eelmüüki läbi Piletitasku ja Korvpalliliit aitab seeläbi klubisid
piletite turundamisel. Korvpalliliit kinnitas, et kui klubid hakkaksid kasutama teisi
veebikeskkondi, siis Korvpalliliit lihtsalt peaks muutma seda veebibännerit vastavalt.
7 (11)
Menetluse käigus kogutud infot analüüsides, ei leidnud tõendamist taotleja poolt esitatud väited
Korvpalliliidu võimaliku konkurentsi kahjustava tegevuse osas.
Korvpalliliit ja Ekspress Grupp on oma vastustes maininud, et võimalikud eksklusiivsed
kokkulepped klubide ja/või Korvpalliliidu ning Piletitasku vahel oleksid lubatud, kuna ei
klubide/Korvpalliliidu ega ka Piletitasku turuosa vastavatel kaubaturgudel ei ületaks
vertikaalsete kokkulepete grupierandis kehtestatud 30%. Konkurentsiamet peab võimalikuks,
et taolised eksklusiivsuskokkulepped võiksid tõepoolest olla grupierandi kohaselt lubatavad.
Ainuõiguslikud kokkulepped saavad eelkõige kahjustada konkurentsi, kui neid sõlmib turgu
valitsevas seisundis olev ettevõtja. Samas ei pea amet vajalikuks käesolevas asjas võimalike
ainuõiguslike kokkulepete osas täpsemat hinnangut anda, kuna selliseid kokkuleppeid
tegelikkuses sõlmitud ei ole. Samal põhjusel ei pea amet vajalikuks anda seisukohta
Korvpalliliidu poolt võimalusena pakutud ühisostukokkulepete osas.
Konkurentsiameti hinnangul ei leidnud seega kinnitust, et asjaosalised oleksid omavahel
keelatult Piletitasku eelistamises kokku leppinud ja seeläbi konkurentsiõigust rikkunud.
6.2 Hinnang Ekspress Grupp tegevusele
Taotluse kohaselt Ekspress Grupp, omades turgu valitsevat seisundit meediaväljaannetes
reklaami müügi kaubaturul, kuritarvitab oma seisundit sidudes piletite vahendamise teenust
(milles tal ei ole turgu valitsevat seisundit) ja meediaväljaannetes reklaamide avalikustamise
teenust. Selleks et hinnata, kas Ekspress Grupp omab turgu valitsevat seisundit KonkS § 13 lg
1 tähenduses, tuleb esmalt määratleda asjakohane kaubaturg. KonkS § 3 lg 1 kohaselt on
kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning
tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate
kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
Kaubaturg koosneb seega kahest elemendist: tooteturust ja geograafilisest turust. Tooteturg
hõlmab kõiki neid tooteid ja/või teenuseid, mis on ostjate seisukohast oma iseloomulike
tunnuste, omaduste, hinna ja eeldatava kasutusotstarbe põhjal omavahel vahetatavad ja
asendatavad. Ostjaks, kelle seisukohalt toodete või teenuste asendatavust hinnatakse, on antud
kontekstis reklaami ostvad ettevõtted.
Kuigi taotleja leidis, et reklaamide müük veebis avaldatavates meediaväljaannetes ei konkureeri
laiema internetis avaldatava reklaami müügiga (Facebook, Google Ads), põhjendades seda
erinevustega reklaami avaldamise eesmärgis, sisus ja sihtgrupi osas, leiab Konkurentsiamet, et
käesolevas asjas pole põhjust eristada reklaami müüki meediaväljaannetes ja muudel
internetilehekülgedel. Konkurentsiamet on varasemas internetis reklaami müügiga seotud
koondumise kontrolli puudutavas otsuses1 leidnud, et reklaami ostjate peamiseks eelduseks on
nende reklaamitava informatsiooni võimalikult suur nähtavus ning sealjuures pole ostja
seisukohalt vahet, millisel veebileheküljel (uudisteportaalis, otsingumootoris või muul
internetileheküljel) reklaam asub. Ostjate seisukohalt on oluline info jõudmine nende jaoks n.ö
1
Konkurentsiameti 21.03.2018.a otsus nr 5-5/2018-021 “Koondumisele nr 05/2018 AS Ekspress Meedia /
Aktsiaselts Ajakirjade Kirjastus ettevõtja osa loa andmine”:
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/varasem/public/Koondumised/2018/5-
2018_ARAKIRI_21.03.2018_otsus_nr_5-5-2018-021.pdf
8 (11)
kasuliku (potentsiaalsete klientide) sihtgrupini, olgu see uudisteportaalide, Google, Facebooki
või muude internetilehekülgede kaudu. Nii reklaami müügil meediaväljaannetes kui muudel
internetilehekülgedel on võimalik jõuda reklaamiga konkreetse sihtrühmani, millega on
nõustunud ka taotleja ning isegi kui muudel internetilehekülgedel täpselt sellist laiapõhjalist
reklaami kui meediaväljaannetes teha ei saa, ei muuda see asjaolu, nagu ka erinevused reklaami
kuvamise ja teatud sihtgrupi erisused, neid reklaamikanaleid niivõrd erinevaks, et oleks
põhjendatud neid asetada erinevatele kaubaturgudele. On paratamatu, et igal leheküljel, kus
reklaami kuvada, on mõnevõrra erinev auditoorium. Samas ei ole delfi.ee jt. sarnaste
meediaväljaannete auditoorium kindlasti niivõrd spetsiifiliselt eristuv, et see omaks
piletimüügiga tegelevate ettevõtjate seisukohalt vaadatuna erilist turujõudu. Seda tõendab
kasvõi asjaolu, et ka taotleja ise kasutab reklaamikanalitena Facebooki, Google’t kui ka
Youtube’i. Taotluses on küll kirjeldatud erinevate interneti reklaamikanalite erinevusi (s.o
meediaväljaannete leheküljed vs muud reklaamivad leheküljed), kuid ei ole põhjendatud, miks
mitte-meediaväljaannete leheküljed on piletimüüja seisukohalt niivõrd sobimatud, et neist ei
tõusetuks arvestatavat konkurentsisurvet.
Kantar Emor uuringust tuleneb, et väga suur osa reklaamiraha, mis on suunatud Eesti turule,
liigub ka läbi välismaiste internetikanalite2. Kui vaadata isegi ainult Facebook ja Google
reklaami osatähtsust, siis ei jää see väga palju alla Eesti kohalikule reklaamimahule, millest
võib järeldada, et reklaami ostjad ostavad reklaami nii meediaväljaannetes kui muudel
internetilehekülgedel, sh suures mahus läbi välismaiste internetikanalite, mis on suunatud Eesti
turule. Lisaks reklaamib ka taotleja enda kodulehel võimalike koostööpartneritena reklaami
osas nii Facebooki, Google’t kui ka Youtube’i3, mistõttu reklaami müügi kanalite eristamine
pole samade ürituste korraldamise korral aga kuidagi loogiliselt põhjendatav.
Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et kõik internetileheküljed, kuhu Eesti turule orienteeritud
reklaami müüakse, asuvad ühel kaubaturul, milleks on internetireklaami müügi kaubaturg
Eestis.
KonkS § 13 lg 1 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit konkurentsiseaduse tähenduses
ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil
sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja
ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal
kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.
Turul tegutsevate ettevõtjate seisundi kindlaks määramiseks annab esimese indikatsiooni
ettevõtja turuosa. Turgu valitseva seisundi olemasolu ei ole tõenäoline, kui ettevõtja turuosa
jääb alla 40%. Samuti on komisjon oma teatises4 selgitanud, et väike turuosa on üldjoontes hea
tõend olulise turuvõimu puudumise kohta.
Internetireklaami müügi kaubaturu üldmahu hindamine on keeruline, sest see eeldab kõigi
interneti teel Eesti turule orienteeritud reklaami pakkuvate ettevõtjate müügimahtude
2
2020. aasta reklaamiturg – paanika, seisukohavõtt, stabiliseerumine - Kantar Emor
3
https://www.piletilevi.ee/est/uldinfo/korraldajale/reklaamiteenused-korraldajale/
4
Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu
valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes, p14.
9 (11)
arvestamist ja analüüsimist. Konkurentsiamet on varasemates otsustes5 internetireklaami müügi
kaubaturu mahtude hindamiseks kasutanud Kantar Emori reklaamituru ülevaadet.6 Nimetatud
ülevaate kohaselt oli Eesti kohaliku internetireklaamituru maht 2020. aastal 21,33 mln €, millele
lisandub Google ja Facebooki reklaamimaht 16,24 mln €. Ekspress Grupi internetireklaami
käive 2020. aastal oli […], mis moodustab Kantar Emori andmetele tuginedes [10-20%] Eesti
internetireklaamituru käibest. Kantar Emor toob enda ülevaates välja, et tugineb Google ja
Facebooki internetireklaami käivete osas 14 Eesti suurema meedia- ja digiagentuuri teabele
ning tegemist pole lõpliku summaga, kuna väiksemad reklaamijad ostavad neilt reklaami otse
ilma agentuure kaasamata. Võttes arvesse eelmises lauses väljatoodut, on Google ja Facebooki
ning teiste Eestile suunatud rahvusvaheliste meediaplatvormide käive Eesti
internetireklaamiturul tõenäoliselt suurem kui 16,24 mln €, mis omakorda tähendab, et Ekspress
Grupi turuosa on väiksem kui [10-20%]. Seega on Ekspress Grupi turuosa on tunduvalt alla
eeldusliku KonkS §-s 13 sätestatud turgu valitseva seisundi turuosa piiri, mis näitab turuvõimu
puudumist. Isegi kui piiritleda kaubaturg Eesti kohaliku internetireklaamituruga, mis on
lähemal taotleja määratletud kaubaturule, ei tuleneks turuosa osatähtsusest Ekspress Grupi
turgu valitsevat seisundit.
Kuna Ekspress Grupil puudub internetireklaamimüügi kaubaturul Eestis turgu valitsev seisund,
siis pole tarvidust analüüsida ettevõtja tegevuse vastavust KonkS §-s 16 sätestatud piirangutele.
Lisaks soovis Korvpalliliit Konkurentsiameti seisukohta, kas turgu valitsevat seisundit omava
Piletilevi poolt konkurendi kohta menetluse algatamise taotlust võiks kvalifitseeruda turgu
valitseva seisundi kuritarvitamisena. Amet on seisukohal, et olenemata ettevõtja positsioonist
kaubaturul on taotluste esitamine oluline õigus ettevõtja õiguste kaitsel. Euroopa Kohus on
lahendis ITT Promedia7 leidnud, et ettevõtja õigus menetlusi algatada, on turgu valitseva
seisundi kuritarvitamine ainult juhul, kui menetluse alustamise taotlemist ei saa mõistlikult
pidada ettevõtja õiguste kaitseks ja tegemist on seega teise turuosalise kiusamisega ning taotlus
kuuluks plaani, mille eesmärk on elimineerida konkurents. Seega selleks, et turgu valitseva
ettevõtja tegevust saaks kvalifitseerida kuritarvitamisena, on vajalik kahe eelpool nimetatud
tingimuse täitmine. Lisaks on Euroopa Kohus asjas Agria Polska8 selgitanud, et neid kahte
tingimust tuleb tõlgendada ja kohaldada kitsalt, et ei kahjustataks kohtusse pöördumise õiguse
üldpõhimõtte kohaldamist.
Konkurentsiamet ei näe kuritarvitust Piletilevi taotluses, et amet kontrolliks võimalikku
kokkulepet korvpalliklubide vahel, kuna faktilistest asjaoludest tulenevalt on enamus klubisid
ja liit sõlminud piletite müügiks lepingud Piletitaskuga. Selliste ühetaoliste faktiliste asjaolude
ilmnemisel võimalike kokkulepete kontrollimine ongi Konkurentsiameti ülesanne.
Mis puutub Piletilevi kaebust Ekspress Grupp kohta, kes opereerib Piletilevi konkurenti
Piletitaskut ning kes on alles piletivahendusteenuse turule sisenenud, siis isegi kui püstitada
5
Konkurentsiameti 21.03.2018.a otsus nr 5-5/2018-021 “Koondumisele nr 05/2018 AS Ekspress Meedia /
Aktsiaselts Ajakirjade Kirjastus ettevõtja osa loa andmine” ; Konkurentsiameti 23.03.2021.a otsus nr 5-5/2021-
024 “Koondumisele nr 11/2021 AS Postimees Grupp / Telia Eesti AS ettevõtja osa loa andmine”
6
2020. aasta reklaamiturg – paanika, seisukohavõtt, stabiliseerumine. (11.05.2021). Kantar Emor. Kättesaadav:
https://www.kantaremor.ee/blogi/2020-aasta-reklaamiturg-paanika-seisukohavott-stabiliseerumine/
7
17. juuli 1998. aasta kohtuotsus ITT Promedia,T-111/96, punkt 72.
8
16. mai 2017. aasta kohtuotsus T-480/15, punkt 67.
10 (11)
küsimus, et kui palju selline tegevus on siiski seotud Piletilevi ausa eesmärgiga turul toimuva
tegevuse kontrollimiseks, siis võttes arvesse eeltoodud tingimusi ja nende kitsast kohaldamist,
ei ole tõenäoline, et ametile esitatud taotlus suudaks kurnata Ekspress Grupi tegevust selliselt,
et see tekitaks käesoleval hetkel konkurentsi elimineerimise ohu.
Eeltoodule tuginedes otsustab Konkurentsiamet menetluse lõpetada KonkS § 634 lg 1 p 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Rõõmusaar
konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Konkurentsiameti 21.02.2022 otsuse nr 5-5/2022-007 ärakiri on samane originaaliga. Ärakirjast
on välja jäetud AS Ekspress Grupp ärisaladused, vastavad kohad on tekstis tähistatud
nurksulgudega.
/Kaspar Lehesmets/ 11.03.2021
11 (11)