Ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine põllumajandussektoris 2023. aastal

FORMTEXT __ EELNÕU 26.06.2023 FORMTEXT __ VABARIIGI VALITSUS FORMTEXT __ K O R R A L D U S FORMTEXT __ Tallinn, Toompea ... . juuni 2023 nr … E basoods ate ilmastikutingimus te kindlakstegemine põllumajandussektoris 2023. aasta l Maaelu ja põllumajand usturu korraldamise seaduse § 2 3 lõike 1 alusel teha kindlaks, et 2023. aasta põua puhul on tegemist ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisega, mis erineb olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ja tekitab põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju. Kaja Kall as Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korraldus e „ Ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine põllumajandussektoris 2023. aasta l ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 2 3 alusel on võimalik teha kindlaks sellised e basoodsad ilmastikutingimused , mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ja tekitavad põllumajandus tootjatele olulist majanduslikku kahju . 2023. aastal on sellisteks ebasoodsateks ilmastikutingimusteks põud, mis tekitab olulist saagilangust põllumajanduskultuuride kasvatajatele ja seab eriti raskesse olukorda rohusöödal põhinevate loomade kasvatajad. E elnõuga antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandus tootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on tavapärasest erineva olukorraga põllumajandussektoris . Regionaalminister kohtus 22. juunil 2023. aastal Eesti Põ llumajandus-Kaubanduskoja , Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Võrumaa Talupidajate Liidu , Eesti Aian dusliidu, Eesti T õusigade A retusühistu , Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu , Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi , M aaelu Edendamise SA ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniameti esindaja tega, et arutada olukorda põllumajanduses ja võimalikke meetmeid pikaajalisest põuast tingitud kahjude leevendamiseks. Kohtumisel andsid organisatsioonide esindajad ülevaate tekkinud olukorrast põllumajanduses ja hinnangu põua tõttu tekki vate kahjude võimalikust ulatusest . Arutelu l toodi välja, e t tavapärasest erinevad ilmastikuolud ja neist tulenev keeruline olukord põllumajanduses on erakordne ja tuleb rakendada meetmeid, mis võimaldaksid põllumajandustootjatel erakorralistes olukordades abi saada. Regionaalminister t eeb Vabariigi Valitsusele selle põhjal ettepaneku teha korraldusega kindlaks selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise 2023. aastal , mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ning tekitavad põllumajandustootjat ele olulist majanduslikku kahju . Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre (tel 625 6 119 , [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaelumin isteeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel (625 6 197 , [email protected] ). 2. Eelnõu eesmärk Vabariigi Valitsuse korralduse e elnõuga antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et 2023. aasta põud erine b olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ja tekita b põllumajandustootjatele olulist majanduslikku . Ebasoodsaid ilmastikutingimusi kindlakstegev k orraldus on informatiivse sisuga ning annab kõikidele tarnehelaga seotud isiku tele sõnumi tekkinud olukorrast, mida on võimalik võtta aluseks erinevate lepinguliste suhete ja kohustuste ümbervaatamisel osapooli rahuldavate uute lahenduste leidmisel. Eelkõige aitab see moraalselt põllumajandus tootjaid läbirääkimistel koostööpartneritega. Eelmine suurem põud oli Eestis 2018. a astal , kui kevad ja suvi olid väga kuivad ja põuased, ning vähendasid põllukultuuride saaki ligi 34 % võrreldes aasta varasema tasemega . E basoodsad ilmastikutingimused , nagu põud või üleliigsed sademed on eriti suured põllumaj andustootmise mõjutajad ja sellistes olukordades satuvad põllumajandus tootjad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekogust või neil ei ole käibevahendite puudusel võimalik tasuda sisendite eest või teenindada laenukohustust. 3. Eelnõu sisu Eelnõu ga kinnitab Vabariigi Valitsus põua kui ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise 2023. aastal . Ilmastikutingimused Ilmastikutingimuste hindamisel on võet ud aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed . 2023. a asta taimede kasvuperiood on k õikjal Eestis olnud äärmiselt kuiv, sademeid on tulnud väga vähe . Aprill i kuu Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,2°C, mis on 1,3 °C normist kõ rgem (paljuaastane keskmine 4,9 °C). Eesti keskmine sajuhulk oli 24 mm, mis on 69% normist (paljuaastane keskmine 34 mm). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 262,1 tundi, mis on 129% normist (paljuaastane keskmine 202,8 tundi). Mai kuu Eesti k eskmine õhutemperatuur oli 10,7°C, mis on 0,2 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine 10,5 °C). Eesti keskmine sajuhulk oli 12 mm, mis on 28% normis t (paljuaastane keskmine 42 mm), kuid paljudes piirkondades sadas isegi vähem kui 20% kuu normist . Eesti keskmisena oli päikesepaistet 372,1 tundi, mis on 131% normist (paljuaastane keskmine 284,2 tundi). K umulatiivseid sademete summad jäävad kõikjal alla pikaajalise keskmise, paljudes piirkondades on aprilli algusest alates sadanud alla poole oodatust. Pikaajalistel andmetel on näiteks Jõgeval olnud ainult kuuel aastal vähem sademeid alates kasvuperioodi algusest kuni 20. juunini 2023 (1937. a – 59, 1965 – 38, 1971 –43, 1974 – 65, 1984 – 59, 2002 – 58 ja tänavu 67 mm sademeid). Eesti keskmisena on kumulatiivselt aprill is ja maikuus olnud 30% enam päikesepaiste tunde ja ca 50% vähem sademeid kui paljuaastane keskmine. T aime- ja loomakasvatus Teadusuuringute Ühiskeskus e koostatud viimasest Euroopa põllukultuuride monitooringu raportist nähtub, et selle aasta taimede kasvuperioodi on meie piirkonnas iseloomustanud külmem ad temperatuu rid ja suur sademete puudujääk, millest sõltuvad ka mõjud saagikusele. P üsiv sademete puudumine Balti riikides on mõjutanud põllukultuuri de arengut nii tali- kui suvikultuuride osas. Söödakultuurid on sedavõrd mõjutatud, et kui sademeid ei tule, siis on ohus söödaga kindlustatus. Kuiv ja jahedate öödega ilmastik on taimede kasvu ja arengut pidurdanud. Rohukasv on olnud tagasihoidlik, osad teraviljapõllud on juba ikaldunud ja teistel on põuastressi tunnused. Lisaks põuale on selle aasta taimekasvatust oluliselt pärssinud ka maikuus esinenud öökülmad, mis olid ebaharilikult tugevad. Teravilja puhul prognoositakse, et sõltuvalt piirkonnast jääb 30-70% tänavusest saagist saamata, osadel põldudel on saagikadu 100%. Ka muud põllukultuurid (raps, kaunviljad, tatar, kartul, köögivili) ja püsikultuurid (puuviljad, marjad) on oluliselt mõjutatud. Heintaimede vähene kasv ja halvem kvaliteet on viinud loomasööda puuduseni ja ka toitainete vähenemiseni , rohusööda esimese niite saagikus oli vaid 30-50% võrreldes eelmiste aastatega ning kahjustada on saanud ka hilisema d nii ted . Kariloomade (piimalehmad, lihaveised, lambad, kitsed) kasvatajad on üle talve jäetavat põhikarja vähendamas kuna sööda puudus ei võimalda neil karju samas mahus pidada. See omakorda tekitab raskusi järgnevates aastateks , sest loomakasvatussektoris võtab tootmispotentsiaali taastamine oluliselt pikema aja kui taimekasvatuses . Osad loomakasvatusettevõtted võivad otsustada oma tegevuse lõpetada, mis võib omakorda tekita da piirkondlikult sotsiaalseid probleeme. Väga tugevalt on kahjustada saanud ka selle aasta kevadel rajatud rohumaad, kus söödakultuurid ei ole tärganud või on tärkamine olnud osaline. See avaldab negatiivset mõju ka järgmise aasta rohusööda tootmisele ja lisanduvad täiendavad kulud rohumaade taasrajamiseks . Eestis on aastate 2019-2022 keskmisena teravilja saagikus olnud 4,15 t/ha, rapsil 2,69 t/ha. Saagikuse vähenemisel 30% juures oleks saagikadu ca 455 tuhat tonni teraviljal ja 62 tuhat tonni rapsil. Kuna teraviljasektori on Eestis eksportiv sektor, siis need kogused mõjutavad oluliselt väliskaubandust, teravilja puhul oleks see ca pool 2022. a eksporditud kogusest (842 tuhat t), rapsi puhul ca 80%. Loomakasvatuses on söödapuudusest enim mõjutatud rohusööjad loomad, kelle peamiseks söödaks on silo ja hein. 2022. aasta lõpu seisuga oli põhikarja suurus järgmine: piimalehmi 84 tuhat, lihatõugu lehmi 30,7 tuhat, uttesid 29,2 tuhat ja emakitsi 1,5 tuhat looma. 2022. aastal toodeti rohusööta koristuskaalus 3 mln tonni, sh põuale suhteliselt hästi vastupidava haljasmaisi osakaal oli suhteliselt väike, 16%, põuast rohkem mõjutatud mitmeaastaste söödakultuuride osa 37% ja püsirohumaade saagi osakaal 43%. Kui 30% saagist , sealhulgas kõrgema kvaliteediga esimene ja teine niide, jääb saamata, siis mõjutab see väga oluliselt loomakasvatussektorit. Kuna rohusööja loomadest on meil kõige enam piimalehmi, siis nende loomade vähenemine mõjutab oluliselt ka piimatoodete eksporti kuna piimasektor on e k s portiv sektor ja moodusta b kogu Eesti päritolu põllumajandussaaduste ekspordist 20%. Põllumajandusettevõtjate majanduslik olukord 2023. aasta põud e i võimalda põllumajandustootjatel planeeritud saaki saada , kuigi kõik eeldused selleks olid olemas - eelmise aasta sügise külvitingimused ja talikultuuride talvitumine oli d hea . Sell e aasta saagiks on pidanud põllumajandustootjad kasutama oluliselt kõrgema hinnaga tootmissisendeid (seeme, väetis, taimekaitsevahendid, kütus jne) kui varasematel aastatel ja see tõstab v äheneva saagikuse tingimustes toote omahinda selliselt, mida ei kata toodangu turuhinnad koos EL eelarvest makstava põhisissetulekutoetusega , mis tulenevalt uuest programmiperioodist on varasemaga võrreldes sellest aastast samuti vähenenud . Ehk osa kulusid jääb p õllumajandusettevõtetel katmata ja see toob kaasa ettevõtete majandusrasku sed, likviidsusprobleemid ja laiemad mõjud põllumajanduse tarneahelas olevatele ettevõtetele. Majandusraskused tekivad eelkõige peale saagikoristust, kui selleks ajaks planeeritud rahavood vähenevad oluliselt ja need ei kata ära kavandatud kohustusi sise ndimüüjatele, finantsasutustele. Raskustest võivad mõjutatud saada ka järgmise aasta põllumajandustoodang, sest taliviljade külvide kulud tuleb teha juba selle aasta sügisel. Samuti muudab ikaldus põllumajandusettevõtetes külvikordasid . P õllumajandus on riigi jaoks strateegiliselt oluline sektor, mis tagab meie elanikkonna toidujulgeoleku. Oluline on, et põllumajandus tootjad tuleksid majandusraksutest välja ja selle läbi säiliks pikaajaline ja piirkondlik toidutootmise potentsiaal. Siinkohal on oluline arvestada, et erinevalt teistest majandusvaldkondadest on põllumajanduses tootmistsükkel palju pikem ning peamised põllumajandustootmise põhivarad, milleks on maa, ehitised ning produktiivloomad, ei ole mobiilsed. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5 . Eelnõu mõjud Muudatusega ei kaasne otsest ja olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Mõju põllumajandusettevõtjatele. Ebasoodsate ilmastikutingimuste kirjeldamine võib aidata erinevatel põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutel tekkinud olukorda paremini mõista ja põllumajandus tootjaid läbirääkimistel koostööpartneritega. Eelnõu avaldab teatud positiivset mõju nendele põllumajandus tootjatele , kes on ebasoodsate ilmastikutingimuste tulemusel saanud sellist majanduslikku kahju, mille tagajärjed ei võimalda neil oma lepingulisi kohustusi täita ja kes peavad seetõttu koostööpartnerite ees võetud kohustuste puhul lepingud ümber vaatama ja uued kokkulepped sõlmima. Kui põllumajandus tootja on taotlenud EL ühise põllumajanduspoliitika toetusi, kuid ei suuda ebasoodsate ilmastiku tingimuste tõttu kõiki toetuse nõudeid täita, aitab ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine vähendada administratiivkoormust nii põllum ajandus tootjatele kui kontrolliasutuse (üldjuhul Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) jaoks. Tavaolukorras tuleb toetuse saamiseks erakorralised asjaolud individuaalselt põhjendada ning nende ilmnemine samuti ka kindlaks teha , põua kindlaks tegemisel saab seda käsitleda toetuste saamisel aga üldise erakorralise asjaoluna, millest tuleb küll teada anda, kuid mille põhjendamine jääb mõlemapoolselt lihtsamaks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemist ei ole ette näha. 6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamisega e eldatavaid kulusid ja tulusid ei teki. 7 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Keskkonnaministeerium Meie: 27.06.2023 nr 1.4-1/546 Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine põllumajandussektoris 2023. aastal” eelnõu. Tulenevalt vajadusest esitada eelnõu võimalikult kiiresti Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks, palume Teie kooskõlastust kiirendatud korras, kolme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu; 2. Korralduse eelnõu seletuskiri; Kristel Maidre +372 625 6119 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/23-0880 - Ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine põllumajandussektoris 2023. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e680c78c-256e-4c03-a254-1a36908bb8a2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e680c78c-256e-4c03-a254-1a36908bb8a2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main