Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 29.06.2023 Vaidlustus on edastatud e-posti aadressile [email protected] Riigihanke nr: 266362 „Komplektalajaamade, jaotuspunktide ning seadmete ostmine“ Vaidlustaja: AS Harju Elekter Registrikood 11119230 Harju maakond, Keila linn, Paldiski mnt 31/17, 76606 Esindaja: vandeadvokaat Veiko Viisileht Advokaadibüroo LINKLaw Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Eesti Energia AS Registrikood 10421629 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318 Hanke kontaktisik: Aare Lokk, [email protected] VAIDLUSTUS riigihanke nr 266362 hankedokumentide peale ja TAOTLUS hankemenetluse peatamiseks Vaidlustaja taotlused: 1. Peatada riigihanke nr 266362 „Komplektalajaamade, jaotuspunktide ning seadmete ostmine“ hankemenetlus vaidlustusmenetluse ajaks. 2. Kohustada Eesti Energia AS’i viima riigihanke viitenumbriga 266362 alusdokumentide osaks oleva raamlepingu projekti punktid 9.9.2 ja 9.10 kooskõlla õigusaktide nõuetega. 3. Jätta vaidlustusmenetluse kulud Eesti Energia AS’i kanda ning mõista Eesti Energia AS’ilt AS Harju Elekter kasuks välja vaidlustusmenetluses kantavad kulud vastavalt asjas esitatavale menetluskulude nimekirjale. I Asjaolud 1. Eesti Energia AS (edaspidi hankija) viib keskse hankijana läbi riigihanget nr 266362 „Komplektalajaamade, jaotuspunktide ning seadmete ostmine“ (edaspidi Riigihange). Pakkumuste esitamise tähtpäev on riigihangete registris märgitud 07.07.2023. a kell 11.00. 2. Harju Elekter AS (edaspidi vaidlustaja) on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Telliskivi 60/2, Tallinn 10412 +372 600 4490 [email protected] Reg. 12818349 +372 600 4366 www.linklaw.ee  tootmine. Vaidlustajal on laialdased teadmised vastava valdkonna turusituatsioonist ja realistlikest tarnetähtaegadest. Vaidlustaja on varasemalt hankijale sarnaseid tooteid tarninud ning vaidlustaja on huvitatud Riigihankes osalemisest. 3. Hankija on kehtestanud Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) raamlepingu projekti punktide 9.9.2 ja 9.10 koosmõjus pakkujate jaoks aga ilmselgelt liiga karmid ja ebaproportsionaalsed tingimused, arvestades hetke turusituatsiooni seoses tarnetega (st viivitusi) ning leppetrahvi ulatust. Sellised sätted raskendavad oluliselt ja põhjendamatult vaidlustajal Riigihankes osaleda, on selliselt konkurentsi alusetult piiravad ning rikuvad rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet. Seetõttu esitab vaidlustaja käesoleva vaidlustuse ning palub kohustada hankijat viima eelnimetatud RHAD sätted kooskõlla õigusaktide nõuetega. Vaidlustaja taotluse põhjendused on esitatud vaidlustuse II peatükis. 4. Riigihanke teade ja RHAD on avaldatud 22.06.2023. a ja pakkumuste esitamise tähtpäev on 07.07.2023. a kell 11.00. Riigihange on seotud eelteatega nr 256289 (tähtaegade lühendamiseks). Käesolev vaidlustus RHAD’ile on esitatud tähtaegselt nii RHS § 189 lg 2 p 2 kui p 3 järgi. 5. Kuna pakkumuste esitamise tähtpäev saabub Riigihankes juba 07.07.2023. a, on vaidlustaja õiguste esialgseks kaitseks vajalik Riigihanke hankemenetluse peatamine vaidlustusmenetluse ajaks. Taotluse põhjendus on esitatud vaidlustuse III peatükis. II Vaidlustuse põhjendus ➢ Raamlepingu projekti punktid 9.9.2 ja 9.10 koosmõjus tähendavad pakkujatele äärmiselt karmide ja ebaproportsionaalsete leppetrahvide riski 6. RHAD’i osaks on Riigihanke tulemusena sõlmitava raamlepingu projekt. Eestikeelse raamlepingu projekti faili nimi on „266362 - Müügi raamleping_sales framework agreement (EST)“ (edaspidi Raamleping). Raamlepingu p 10.1 kohaselt sõlmitakse see 36 kuuks (3 aastaks) ning kui kumbki pool ei teavita, et ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb see veel 24 kuu (2 aasta) võrra. 7. Raamlepingu p 9.9.2 kohaselt loetakse oluliseks lepingurikkumiseks olukorda, kus lepingu kehtivuse aasta jooksul enam kui kolm tellimust on tarnetähtpäeva ületanud vähemalt viie nädala võrra. See tähendab, et Raamlepingu algse kehtivusaja (3 aastat) jooksul saab esineda p 9.9.2 toodud olukorda kolm korda. 8. Raamlepingu p 9.10 sätestab, et: „Lepingu punktis 9.9.1, 9.9.2 või 9.9.3 nimetatud rikkumise igakordsel esinemisel on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi viis protsenti riigihankel viitenumbriga 266362 edukaks tunnistatud pakkumuse maksumusest, kuid lepingu kehtivusajal kokku mitte rohkem kui 15 protsenti riigihankel viitenumbriga 266362 esitatud eduka pakkumuse maksumusest, ja/või rakendada muid lepingust ja/või seadusest tulenevaid sanktsioone ja/või õiguskaitsevahendeid.“ 9. Ilmestamaks, mida tähendavad pakkujate / tarnijate jaoks eelviidatud sätted ja vastavad proportsioonid, toon iga Riigihanke osa kohta esile järgneva võrdluse: a. Riigihanke osa 1: eeldatav maksumus on 14 miljonit eurot. Ostetavate seadmete 2  hinnad on vahemikus 5000 eurot kuni 90 000 eurot. Ühekordne leppetrahv punkti 9.9.2 rikkumise korral on kuni 700 000 eurot. See tähendab nt, et kui tarnija hilineb ühe aasta jooksul kolme seadme, kokku väärtusega vaid 15 000 eurot, tarnimisega vähemalt 5 nädalat, võib hankija kohaldada talle leppetrahvi 700 000 eurot ja nii igal aastal, st 3 korda Raamlepingu esmase kehtivusaja jooksul. b. Riigihanke osa 2: eeldatav maksumus on 51 miljonit eurot. Ostetavate alajaamade hinnad on vahemikus ca 30 000 kuni 120 000 eurot. Ühekordne leppetrahv punkti 9.9.2 rikkumise korral on kuni 2,55 miljonit eurot ning vastavat trahvi saab teha 3 korda Raamlepingu esmase kehtivusaja jooksul. See tähendab nt, et kui tarnija hilineb ühe aasta jooksul kolme seadme, kokku väärtusega vaid 90 000 eurot, tarnimisega vähemalt 5 nädalat, võib hankija kohaldada talle leppetrahvi 2 550 000 eurot ja nii igal aastal, st 3 korda Raamlepingu esmase kehtivusaja jooksul. c. Riigihanke osa 3: eeldatav maksumus on 21 miljonit eurot. Ostetavate alajaamade hinnad on vahemikus ca 30 000 kuni 150 000 eurot. Ühekordne leppetrahv punkti 9.9.2 rikkumise korral on kuni 1,05 miljonit eurot ning vastavat trahvi saab teha 3 korda Raamlepingu esmase kehtivusaja jooksul. See tähendab nt, et kui tarnija hilineb ühe aasta jooksul kolme seadme, kokku väärtusega vaid 90 000 eurot, tarnimisega vähemalt 5 nädalat, võib hankija kohaldada talle leppetrahvi 1 050 000 eurot ja nii igal aastal, st 3 korda Raamlepingu esmase kehtivusaja jooksul. d. Riigihanke osa 4: eeldatav maksumus on 36 miljonit eurot. Ostetavate alajaamade hinnad on vahemikus ca 25 000 kuni 35 000 eurot. Ühekordne leppetrahv punkti 9.9.2 rikkumise korral on 1,8 miljonit eurot ning vastavat trahvi saab teha 3 korda Raamlepingu esmase kehtivusaja jooksul. See tähendab nt, et kui tarnija hilineb ühe aasta jooksul kolme seadme, kokku väärtusega vaid 75 000 eurot, tarnimisega vähemalt 5 nädalat, võib hankija kohaldada talle leppetrahvi 1 800 000 eurot ja nii igal aasta, st 3 korda raamlepingu esmase kehtivusaja jooksul. 10. Vaidlustaja kontserni põhitegevus on töö ja tarned selliste seadmetega ning nende komponentidega nagu hankija Riigihankes tellida soovib. Hankija on varasemalt korraldanud riigihankemenetluse nr 258337, kus telliti samu asju samadel tarnetingimustel, kuid hankemenetlus tunnistati osaliselt kehtetuks ja osaliselt lükati kõik pakkumused tagasi. Varasema hanke menetluses on vaidlustaja hankijale selgitanud, et hetke tarnekindlus keskpingeseadmetele ja muudele olulistele komponentidele on äärmiselt madal ja kõikuv, mistõttu on hankija seatud tarnetingimustel rikkumiste esinemine väga tõenäoline. Vaidlustaja on teinud hankes nr 258337 hankijale ettepaneku jätta Raamlepingu punktid 9.9.1, 9.9.2 ja 9.10 Raamlepingust välja; alternatiivselt on tehtud ettepanekud tarnetähtaegade pikendamiseks. Hankija keeldus varasema hanke alusdokumentides vastavate muudatuste tegemisest (vt riigihanke nr 258337 teabevahetused nr 732178, 732179 ja 734698). 11. Riigihanke menetluses on vaidlustaja 28.06.2023. a hankijale teabevahetuses veelkord selgitanud: a. Hetke valdkonna turuseisu ja tarneaegu arvestades on liiga madalate tähtaegade tõttu ettenähtav, et tekivad rikkumised ja nende pinnalt vaidlused. Taotletud on Lisas 41 sätestatud keskpingeseadmete tarnetähtaegade muutmist 120 päevalt 240 päevale (vt nr 757125). b. Vaidlustaja on samuti hankijale selgitanud, et vaidlustaja hinnangul ei ole Raamlepingu 3  punkt 9.10 proportsionaalne, see on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3 p 1, p 3) ega jääks ilmselt ka kohtus vaidlustamisel püsima (liigselt kahjustav tüüptingimus) või vähendataks leppetrahvi olulisel määral (VÕS § 162). Vaidlustaja tegi ettepaneku jätta punkt 9.10 Raamlepingust välja (vt nr 757120). Vaidlustaja jääb ka siinkohal samade põhjenduste juurde ega hakka neid täiendavalt kordama. Viitan vaid tühise tüüptingimuse sättele VÕS § 42 lg 3 p 5 ning asjaolule, et nt VÕS § 162 lg 1 järgi tuleb arvestada leppetrahvi mõistlikkuse hindamisel mh kohustuse täitmise ulatust. Kui tarnekohustus ikkagi täidetakse, kuid ühe aasta jooksul on kolme seadme tellimus sattunud vaid viivitusse vähemalt 5 nädalat (mis on turuseisu arvestades ja sadade tellimuste korral täiesti realistlik), siis kuidas on mõistlik anda ühele osapoolele tüüptingimusega õigus nõuda viivituses olnud seadmete hinnast 28 korda (!) suuremat leppetrahvi (nt Riigihanke osa 2 korral, vt ülal p 9 alapunkt b) või ca 47 korda (!) suuremat leppetrahvi (Riigihanke osa 1 korral). c. Vaidlustaja tegi hankijale ettepaneku jätta ka punkt 9.9.2 Raamlepingust välja ja põhjendas seda järgnevalt: Võttes arvesse hetke tarnekindlust ja keskmisi tarneaegasid keskpingeseadmetele (16-20 nädalat, millele lisandub 4-5 nädalat alajaama koostamisele, seadistamisele ja testimisele) ning ostja nõutud tarnetähtaegu (120 päeva ehk ca 17 nädalat), on antud olukorra (st rikkumise) tekkimine olulise laovaru hoidmiseta väga tõenäoline. Antud Riigihankes on üle 20 erineva keskpingeseadme positsiooni, millest mitme puhul on eeldatav 5 aasta maht vaid 3-5 tk ning tellijal puudub nende positsioonide väljaostmise kohustus. Samuti ei ole antud konfiguratsiooniga seadmete realiseerimine väljaspool antud Riigihanget realistlik, mistõttu laovaru soetamine võib osutuda asjatuks. Seetõttu kohustub antud punkt tarnijat võtma põhjendamatult koormava ja selgelt ebaproportsionaalse (RHS § 3 p 1) äririski, mille peavad pakkujad omakorda üle kandma pakkumise hinda. Hankija jaoks tähendab see, et rahalisi vahendeid ei kasutata säästlikult ja otstarbekalt (RHS § 3 p 5), vt teabevahetus nr 757119. 12. Käesoleva vaidlustuse esitamise hetke seisuga ei ole hankija veel teabevahetuses ülalmärgitud ettepanekutele vastanud, kuid arvestades samadest muudatustest keeldumist hankes nr 258337 ning vaidlustamistähtaegadele konservatiivselt lähenedes, pidas vaidlustaja vajalikuks vaidlustus hiljemalt 29.06.2023. a VAKO’le esitada. ➢ Raamlepingu punktid 9.9.2 ja 9.10, nii eraldiseisvalt kui koosmõjus Lisas 41 toodud kauba tarneaegadega, on vastuolus riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3) 13. RHS § 77 lg 4 p 4 sätestab, et RHAD peavad sisalduma kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi, [---]. VAKO on oma varasemas praktikas märkinud, et kuigi sõlmitava hankelepingu sisu ei ole RHS-s eraldi reguleeritud, peab hankija hankelepingu ettevalmistamisel ja lepingu tingimustega seonduvalt juhinduma riigihangete läbiviimise üldpõhimõtetest (RHS § 3). VAKO hinnangul ei saa hankelepingu tingimused olla meelevaldsed, nõuded peavad olema riigihanke objekti suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p 2). Hankija ei tohi hankelepingu tingimuste määratlemisel kitsendada pakkujate ringi, tekitada konkurentsi kahjustavat huvide konflikti (RHS § 3 p-d 3 ja 4), seal kehtestatud tingimused ei tohi olla mitmeti mõistetavad, ebamõistlikud, põhjendamatult karmid (RHS § 3 p 1) ja peavad tagama hankija rahaliste vahendite säästliku ning otstarbeka kasutamine (RHS § 3 p 5), vt VAKO otsus 62-18/195194, 16.05.2018. a. 4 14. Vaidlustaja hinnangul on Raamlepingu punktid 9.9.2 ja 9.10 eeltooduga vastuolus ning ei arvesta riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Hankija on määranud seadmete ja alajaamade tarnetähtajad Lisas 41 selliselt, et keskpingeseadmeid sisaldavate tarnete puhul on see 120 päeva (ca 17 nädalat). Nagu ülal selgitatud, siis vaidlustaja viimased kogemused mh just hankijale sarnaste seadmete tarnimisel (dünaamilises hankesüsteemis) näitavad, et hankija soovitud konfiguratsiooniga seadmete tarneajad vaidlustajani on hetkel kuni 20 nädalat, misjärel võtab vaidlustajal alajaama koostamine, seadistamine ja testimine peale keskpingeseadmete saabumist veel aega kuni 5 nädalat. 15. Seega on alajaamade standardne tarneaeg hankijani hetkel kuni 24-25 nädalat, mis tähendab automaatset Raamlepingu olulist rikkumist p 9.9.2 mõistes ning p 9.10 alusel äärmiselt karmi ja selgelt ebaproportsionaalse, poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust väljas oleva leppetrahvi kohaldamist. Kuna hankijal ei ole kohustust oste sooritada, siis ei ole pakkujatel realistlikult võimalik seadmeid ka laovaruna nö igaks juhuks endale lattu osta – seda enam, et sellise konfiguratsiooniga seadmete puhul saaks kliendiks olla sisuliselt ainult hankija ise. 16. Kõik eelnev tähendab, et hankija kehtestatud tingimused on meelevaldsed, ebaproportsionaalsed ja põhjendamatud, samuti ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid (RHS § 3 p 1 ja p 2 rikkumine). Hankija ei suuda mõistlikult ega objektiivselt põhjendada niivõrd ebaproportsionaalse leppetrahvisätte vajalikkust – seda enam, et sätestatud tarnetähtaegu ja turuseisu arvestades on rikkumine ja leppetrahvisätte kohaldumine üsna kindel. Hankija tekitab endale sisuliselt võimaluse tarnija arvelt alusetult rikastuda, sh korduvalt. Viie nädala võrra kolme seadmega viivitamine ühe kalendriaasta jooksul ei saa mõistlikult võttes tekitada hankijale ka mingit sellist kahju, mis oleks võrreldav leppetrahvi võimalike maksimaalmääradega. 17. Vaidlustaja hinnangul kitsendavad sellised sätted võimalike pakkujate ringi (RHS § 3 p 3), kuna mitmed pakkujad ei ole ilmselt valmis ettenähtava rikkumise ja täiesti ebaproportsionaalsete leppetrahvide kontekstis selliseid riske võtma. Viimasena rõhutan, et sellise regulatsiooni RHAD’i sätestamisega rikub hankija ka rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet (RHS § 3 p 5), kuna pakkujad, kes kõigest hoolimata pakkumuse esitavad, peavad sellise äärmiselt reaalse leppetrahvi riski paratamatult ka enda pakkumusse hinnastama. Rõhutan siinjuures, et küsimus ei ole diskretsiooni kasutamises ja hankija võimaluses nõuda olulise rikkumise (p 9.9.2) korral leppetrahvi ka väiksemas summas. Faktiliselt on pakkujatel/tarnijatel igal juhul maksimaalse leppetrahvi risk, sest Raamlepingu projekt annab hankijale vastava õiguse. See tähendab hankija jaoks, arvestades leppetrahvide suuruseid, miljonite eurode võrra kallimaid pakkumusi. Seda olukorda saaks p 9.9.2 ja p 9.10 Raamlepingust väljajätmisega vältida. 18. Allakirjutanu märgib täiendavalt, et ülal punkti 9 alapunktides toodud arvutustest nähtuvalt on Raamlepingu punktis 9.10 sätestatud leppetrahv igal juhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus, olenemata sellest, kui tõenäoliselt rikkumine võib esineda (st kui pikad on tarnetähtajad). Samuti on see pakkujaid liigselt kahjustav tüüptingimus ning selgelt ebaproportsionaalne leppetrahvimäär, arvestades rikkumisi, millele trahv saab järgneda. Kohtumenetluses ei jääks selline leppetrahv VÕS § 162 kontekstis püsima. Kuid RHAD’i eesmärk peab olema võimalike vaidluste vältimine, mitte nende teadlik ja ettenähtav tekitamine. 19. RHS § 190 lg 4 p 2 kohaselt võib vaidlustusega nõuda hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla. RHS § 197 lg 1 p-i 5 kohaselt kohustab vaidlustuskomisjon riigihanke alusdokumentide peale esitatud vaidlustuse rahuldamisel 5  hankijat viima riigihanke alusdokument vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Ülaltoodust nähtuvalt on vaidlustatud Raamlepingu tingimused (p 9.9.2 ja p 9.10) õigusvastased, sh pakkujaid täiesti põhjendamatult ja ebamõistlikult kahjustavad ehk põhjendamatult karmid RHS § 3 p 1 mõistes. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kohustada hankijat viima vastavad õigusvastased ja pakkujaid ebamõistlikult kahjustavad RHAD tingimused õigusaktide nõuetega vastavusse. Vaidlustaja hinnangul saaks õigusaktide nõuetega vastavus antud juhul tähendada Raamlepingu punktide 9.9.2 ja 9.10 vastaval kujul Raamlepingust väljajätmist. III Taotlus hankemenetluse peatamiseks 20. Vaidlustaja esitab käesolevaga RHS § 193 lg 1 alusel taotluse Riigihanke hankemenetluse peatamiseks kuni käesoleva vaidlustuse menetluse lõpetamiseni. RHS 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse, ideekonkursi või ehitustööde kontsessiooni andmise peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 21. Antud juhul ei vasta RHAD vaidlustatud tingimuste osas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele, tingimused on ebamõistlikud, pakkujate jaoks põhjendamatult karmid ning tekitavad ettenähtavalt täiendavaid probleeme ja õigusvaidlusi. Vaidlustatud tingimused raskendavad vaidlustajal ning ka teistel pakkujatel Riigihankel osalemist ning eeldavad pakkujatelt ilmselgelt ebamõistlike riskide võtmist. Samal ajal tähendavad vaidlustatud sätted hankija jaoks tema rahaliste vahendite sisulist raiskamist, kuna need pakkujad, kes sellist põhjendamatut riski on valmis võtma, peavad selle enda pakkumusse hinnastama. Arvestades, et Riigihange on korraldatud neljas osas ja igas osas saab ebamõistlike tarnenõuete tõttu ettenähtavalt nõuda ebaproportsionaalset leppetrahvi kolmel aastal (eeldades Raamlepingu mittepikenemist), on ettenähtavad ka kohtusüsteemi koormavad 4 x 3 = 12 potentsiaalset kohtuvaidlust. 22. Vaidlustatud Riigihankes on määratud pakkumuste esitamise tähtpäevaks 07.07.2023. a kell 11:00. Kuivõrd vaidlustuskomisjoni lahendini jõudmine enne nimetatud kuupäeva on sisuliselt võimatu, siis hankemenetluse peatamata jätmise korral saabub pakkumuste esitamise tähtaeg vaidlustusmenetluse ajal ning vaidlustaja võib kaotada õigusvastase RHAD tingimuse tõttu võimaluse Riigihankes osaleda ning hankelepingule konkureerida. Arvestades kõiki asjaolusid, esineb sama risk kõikide võimalike pakkujate korral, mistõttu peaks ka hankija enda huvides olema RHAD’is vastavate korrektuuride sisseviimine ja õigusvastaste sätete kõrvaldamine. 23. Tallinna Ringkonnakohus selgitas (28.05.2021 määrus asjas nr 3-21-991, p 14) EÕK vajadust analoogses olukorras järgmiselt: kuna RHS § 81 lg 1 kohaselt saab riigihanke alusdokumente muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, kaotaks vaidlus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist mõtte. Kuna riigihanke alusdokumendid on olemuselt eelhaldusakt (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 16), mis on kehtivuse korral haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 järgi igaühele täitmiseks kohustuslik, siis puuduks hankijal võimalus jätta vaidlustatud RHAD punktid hiljem kohaldamata isegi juhul, kui halduskohus peaks tuvastama nende õigusvastasuse (Riigikohtu 28.11.2012 otsus nr 3-3-1-45- 12, p 29). Seega, kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei ole seaduse kohaselt RHAD muutmine enam võimalik (RHS § 81 lg 1), muutuks otsus, mis kohustab hankijat RHAD- 6  d muutma, sisuliselt ainetuks ning vaidlustaja õigused saaksid hankemenetluse peatamata jätmisel pöördumatult kahjustatud. Eelnevast tulenevalt on vältimatult vajalik hankemenetlus käesoleva vaidluse lõppemiseni peatada. IV Menetluslikud avaldused 24. RLS § 258 alusel on vaidlustaja tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot (lisa 1). 25. Allakirjutanu kinnitab enda õigust vaidlustaja esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata lepingulisele esindajale. 26. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ Veiko Viisileht vandeadvokaat Lisatud: riigilõivu tasumise maksekorraldus 7