Kohtla-Järve linnas Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistuosa ja lähiala detailplaneeringu koostegijate määramine

Saatja: "Kohtla-Järve Linnavalitsus" <[email protected]> Saaja: "RAM Info" Teema: Detailplaneeringu esitamine koostegijate määramiseks Kuupäev: 2023-06-29 12:26 Tere! Edastame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi, mille leiate lingile vajutades: https://kjlvee-my.sharepoint.com/:u:/g/personal/katly_vosu_kjlv_ee/EeSdJ1x WcAxDiqk1IWASiLIBC3LT7ZpCsIspxd0o-_ulNg?e=Px4dKH. Lugupidamisega Kohtla-Järve Linnavalitsus <http://www.kohtla-jarve.ee/> www.kohtla-jarve.ee 30395, Keskallee 19, Kohtla-Järve Tel. +372 337 8500 E-post: <mailto:[email protected]> [email protected] ***AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] Meie: 20.06.2023 nr 6-1/1917 Kohtla-Järve linnas Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistuosa ja lähiala detailplaneeringu koostegijate määramine Tuginedes planeerimisseaduse § 127 lg 2, § 128 lg 8 sätestatule ja Teie soovile kaasamisest detailplaneeringute menetlemisel informeerime Kohtla-Järve linnas Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistuosa ja lähiala detailplaneeringu menetlemise seisust: Detailplaneering on algatatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2021.a otsusega nr 107 ning jäetud algatamata detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline mõju hindamine (edaspidi KSH) järgmistel kaalutlustel: 1) Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustamine, sealhulgas vee-, pinnase või õhu saastus, jäätmeteke, mürataseme suurenemine, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, või lõhn. Planeeritavate tegevustega ei ületa piirkonna keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu looduskeskkonda, kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. 2) Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitsealuseid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega ka teisi maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. 3) Planeeritavale alale ei ole seatud muid piiranguid ja kitsendusi. Nimetatud otsuse langetamisel ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 tuginedes võttis Kohtla-Järve Linnavalitsus arvesse Keskkonnaameti positiivse seisukoha kirjas nr 6-5/21/8373-2, mille ta esitas 27.04.2021.a (Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris registreeritud kirjas nr 2-5.3/1158-1). Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda olemasoleva Järveküla tee 69 kinnistu ühiskondlike ehitiste maa maakasutamise juhtfunktsiooni muutmise võimalust 100% ärimaa juhtfunktsiooniks, ehitusõiguse ning arhitektuur-ehituslike nõuete määramine hotelli rajamiseks, liikluskorralduse ja parkimise lahendamine, heakorrastuse nõuete kehtestamine, vajadusel tehnovõrkude ning juurdepääsuteede asukoha määramine, seadusest tulenevate kitsenduste ja servituutide määramine ning haljastuse kavandamine. Planeeritava ala suurus on umbes 0,3 ha. Planeeringust huvitatud isik on mõlemate kinnistute omanik OÜ BALTISKA VIRU. Detailplaneeringu koostajaks on OÜ Hendrikson & Ko. Detailplaneeringu algatamisest informeeriti avalikkust 6.09.2021.a väljaandes Ametlikud Teadaanded, 11.09.2021.a ajalehe Põhjarannik kuulutuse kaudu ning Kohtla-Järve linna kodulehel. Samuti teavitati algatamisest valitsusasutusi ja detailplaneeringust huvitatud isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris registreeritud kirjadega nr 2- 5.5/244 ja nr 2-5.5./2823). Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS 30395 Kohtla-Järve faks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980 EESTI e-post: [email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X registrikood 75001017 Planeeritav ala hõlmab Järveküla tee 69 kinnistut ja Kalevi tn 3 tagumist osa kinnistust. Planeeringualasse kaasati osaliselt Tuuslari tänava kvartalisisene juurdepääsu tee alates Tuuslari tänava peateest kuni Järveküla tee 69 kinnistuni. Detailplaneeringu ala ümbritsevad transpordimaa Kalevi tänava lõik 1 (katastritunnus 32214:004:0206), Järveküla tee lõik 14 (katastritunnus 32213:001:0051), Tuuslari tänava kvartalisisene lõik (katastritunnus 32214:004:0213) ja Järveküla tee 67a korterelamu maa (katastritunnus 32214:004:0144). Kavandatav detailplaneering sisaldab Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut Järveküla tee 69 kinnistu 100% ühiskondlike ehitiste sihtotstarbe muutmist 100% ärimaa juhtfunktsiooniks. Järveküla tee 69 kinnistu juhtfunktsiooni muutmine ärimaaks ei oma negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale, kuna arvestab Järve linnaosa üldplaneeringus määratud ärimaade tingimusi. Detailplaneeringu lähteseisukohad suunati tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks 8.09.2022.a (dokumendiregistris registreeritud kirjad nr 2-5.5/2915, 2-5.5/2773 ja 2-5.5/244-2). Lähteseisukohtade osas esitati Terviseameti poolt täiendused (registreeritud dokumendiregistris 7.09.2022.a kirjas nr 2- 5.5/244-4), mis võeti arvesse ja tehti detailplaneeringu seletuskirjas täiendused. Rahandusministeeriumi poolt 28.09.2023 kirjas nr 15-3/7326-2 esitatud tähelepanekud (registreeritud dokumendiregistris 29.09.2022.a kirjas nr 2-5.5/244-3) olid võetud arvesse. Detailplaneeringu lähteseisukohtade avalikustamisest esitati info 28.11.2022.a linna veebilehel ning teavitati valitsusasutusi ja detailplaneeringust huvitatud isikuid (registreeritud dokumendiregistris 5.12.2022 kirjas nr 2-5.5/2773-2). Lähteseisukohtade avaliku väljapaneku tähtajad olid alates 9.12.2022.a kuni 9.01.2023.a. Detailplaneeringu lähteseisukohtade avaliku väljapaneku tulemustest teavitati linna veebilehel 16.01.2023.a. Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus esmakordselt ajavahemikul 25.04.2022.a kuni 09.05.2022.a ning sellest teavitati valitsusasutusi 22.04.2022.a kirjas nr 2-5-5./244-1 ja huvitatud isikuid 18.04.2022.a kirjas nr 2-5.5/1292. Eskiisi avalikustamise ajal ei tulnud ettepanekuid ja vastuväiteid. Teistkordselt toimus eskiisi avalik väljapanek perioodil 13.02.2023.a kuni 13.03.2023.a. Detailplaneeringu eskiisi avalikust väljapanekust informeeriti avalikkust 19.01.2023.a ajalehe Põhjarannik kuulutuse kaudu ning 7.02.2023.a Kohtla-Järve linna veebilehel. Valitsusasutusi ja detailplaneeringust huvitatud isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, teavitati kirjadega (Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 30.01.2023 registreeritud kirjad nr 6-1/437 ja nr 6- 1/439). Avalikustamise ajal on tulnud täiendusi Terviseameti poolt (Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 06.03.2023 registreeritud kiri nr 6-1/437-2), ning teisi märkusi ega ettepanekuid ei olnud. Detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemustest informeeriti linna veebilehel 15.03.2923. a ning eskiisi avaliku väljapaneku avalikku arutelu ei toimunud. Planeeringulahendusega on tehtud ettepanek Järve linnaosa üldplaneeringu muutmise eesmärgil võimaldada Järveküla tee 69 kinnistu kasutusele võtmine ärilisel funktsioonil. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastavas asukohas on perspektiivikas ja selle elluviimise tingimused on soodsad. Planeeritavad kinnistud on ühe omaniku omanduses ning planeeritu kohaselt laieneb Kalevi tn 3 hoones olev hotelliteenuse pakkumine Järveküla tee 69 hoonesse. Planeeringu lahendusega ei muudeta olemasolevate kruntide välispiire, kuid on tehtud ettepanek Kalevi tn 3 ja Järveküla tee 69 kinnistute vahelise piiri nihutamiseks, selliselt, et oleks võimalik väliterrassi rajamine Kalevi tn 3 hoone lõunapoolsele küljele. Planeeringuga nähakse ette Tuuslari tänava sissesõidu nihutamine/ümberehitamine läänesuunas ca 3 m võrra. Selline vajadus tuleneb Kalevi tn 3 krundi piiridest ning Kalevi tn 3 krundile hoonestusala ja parkimiskohtade lahendusest. Sissesõidu nihutamisel ei ulatu kalevi tn 3 kinnistule avaliku tänavamaa kasutust ning tekib võimalus kinnistut otstarbekamalt kasutada. Järveküla tee 69 kinnistu hoonestusala hõlmab olemasoleva säiliva hoone ehitusalust pinda ning hoone kvartalisisest hoone esist ala juurdeehituse võimaldamiseks. Juurdeehituseala on määratud sümmeetriliselt esifassaadi keskele ning on seotud olemasoleva hoonega. Ehitusõiguse kohaselt säilib Kalevi tn 3 kinnistu olemasolev hoone ja lisaks on määratud ehitusõigus jäätmemaja ja varjualusega jalgrattaparkla rajamine ning hoone lõunaküljele väliterrassi ehitamine. Järveküla tee 69 kinnistul säilib olemasolev hoone. Määratud ehitusõigus võimaldab hoone esifassaadi laiendust varikatusena või kinnise ruumina. Planeeringuga on määratud hoone küljed – Kalevi tänava poolne külg ja kvartalisisene esifassaad - kuhu on lubatud rajada tuleohutusnõuetele vastav evakuatsioonitrepp. Olemasolev evakuatsioonitrepp tuleb likvideerida. Planeeringuga säilib kinnistutele kahesuunaline sõidukitega juurdepääs Tuuslari tänavalt ja selle kvartalisiseselt tänava lõigult. Täiendavaid juurdepääsusid planeeringualale ei kavandata. Planeeritud parkimiskohad on lahendatud valdavalt krundisiseselt ja samuti kergliiklejatele juurdepääsud. Põhjendatud juhul on lubatud normikohaseid parkimiskohti paigutada Tuuslari tn olemasoleva parkimistasku alale. Kokku on 13 planeeritud parkimiskohast 10 kavandatud Kalevi tn 3 kinnistule. Järveküla tee 69 kinnistul olev plats võimaldab parkimist 2-le sõidukile. Vastavalt normatiivsele parkimisarvutusele on vajalik Järveküla tee 69 kinnistule tagada servituudiga 1 parkimiskoht Kalevi tn 3 kinnistul. Sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed kavandada eristatavad, nt erinevad pinnakatted. On lahendatud ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, haljastus ja heakord. Tehnovõrkude lahendused baseeruvad Kalevi tn 3 olemasolevatel ühendustel. Tehnovõrkude lahendused on kooskõlastatud tehnovõrkude valdajate poolt. Detailplaneeringule on antud Päästeameti Ida päästekeskuse 18.11.2022.a kirjaga nr 7.2-3.3/6106-4 kooskõlastus nr 12916-2022-2 (registreeritud dokumendiregistris 18.11.2022.a kiri nr 2-5.5/2773-1). Maa-ameti 6.12.2022.a vastuses oli viidatud, et detailplaneeringul ei ole puutumist riigi omandis olevate kinnisasjadega, keskkonnaregistri maardlate nimistus asuvate maardlatega ega geodeetiliste märkidega, mille alusel jättis Maa-amet detailplaneeringu lähteseisukohtade osas seisukoha andmata. Vastavalt PlanS §142 lg 4 palume määrata täiendavate kooskõlastuste vajadus. Detailplaneeringute materjalid on kättesaadavad Kohtla-Järve linna kodulehel www.kohtla-jarve.ee lingi "Areng- ja planeerimine" all. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Virve Linder linnapea LISAD: 1. Järveküla tee 69 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kaust (koostatud OÜ HENDRIKSON ja Ko (töö nr 21004050). Rita Burenkova, +372 5182791 [email protected]      Versioon 18.04.2023/// Töö nr 21004050 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 21004050 Tartu 2023 Kohtla-Järve Linnavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringu koostamisest huvitatud isik Liisi Ventsel Projektijuht-planeerimisekspert Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 176298) Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering SISUKORD A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 6 2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................................6 2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ja analüüsil põhinevad järeldused ...........................7 3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE (PLANEERIMIS)DOKUMENTIDELE ............... 8 4 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .................................................................... 10 5 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 11 5.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................... 11 5.2 Planeeringulahenduse kirjeldus (kaalutlused) ning valiku põhjendused ......................................... 12 5.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 13 5.4 Krundi hoonestusala ........................................................................................................................ 13 5.5 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................................... 13 5.6 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 14 5.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 16 5.8 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 17 5.9 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .............................................................................................. 19 5.9.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi.............................................................. 19 5.9.2 Soojavarustus ....................................................................................................................... 20 5.9.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus ........................................................................................... 20 5.9.4 Tehnovõrkude rajamise koondtabel ..................................................................................... 20 5.10 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutus ............................................................................................ 21 5.11 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 21 5.12 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 22 5.13 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 23 5.14 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................. 25 5.15 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 25 5.15.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............................ 25 5.15.2 Planeeringu elluviimise võimalused ................................................................................... 26 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 27 C - JOONISED .......................................................................................................... 29 (Joonised esitatud digitaalselt eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1: 1 000 3. Tugiplaan M 1 : 500 4. Põhijoonis M 1 : 500 5. Tehnovõrgud M 1 : 500 6. Illustreeriv joonis Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 5 A - SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Kohtla-Järve linnavolikogu 25.08.2021 otsus nr 107 Kohtla- Järve Järve linnaosas Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda olemasoleva Järveküla tee 69 (katastritunnus 32214:004:0115) kinnistu 100% ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe muutmise võimalust 100% ärimaaks. Ühtlasi tuleb detailplaneeringuga lahendada ehitusõiguse ja arhitektuur-ehituslike nõuete määramine hotell-kasiino rajamiseks ning liikluskorraldus ja parkimine, heakorrastuse nõuded ja haljastus. Vajadusel tuleb määrata tehnovõrkude ja juurdepääsuteede asukohad ning seadusest tulenevad kitsendused ja servituudid. Tegemis on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, seda tulenevalt soovist ulatuslikult muuta üldplaneeringuga määratud üldkasutatava hoone maa juhtfunktsiooni äri- ja büroohoonete maaks. Alusdokumentatsioonina on kasutatud: ▪ Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine” ); ▪ Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsusega nr 169 „Kohtla- Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940- 50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringu kehtestamine“); ▪ Geodeesia Partner OÜ poolt augustis 2021 koostatud maa-ala geodeetiline alusplaan (töö nr 546-21). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, täpsusaste M 1:500 ▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade kaustas. 6 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 2.1 Olemasolev olukord Planeeringuala suurusega 0,3 ha asub miljööväärtuslikul alal ja paikneb kahel katastriüksusel (Tabel 1) ning hõlmab tervenisti Järveküla tee 69 ja Kalevi tn 3 kinnistust. Osaliselt kaasatakse planeeringualasse Tuuslari tänav ja selle kvartalisisene juurdepääsutee, alates Tuuslari peateest kuni Järveküla tee 69 kinnistuni. Tabel 1. Planeeringualal asuvate katastriüksuste andmed Aadress Katastritunnus Pindala ( m2) Maakasutuse sihtotstarve Järveküla tee 69 32214:004:0115 561 m2 Ühiskondlike ehitiste maa 100 % Kalevi tn 3 32214:004:0110 1114 m2 Ärimaa 100 % 13 482 m2 Tuuslari tn 32214:004:0213 Transpordimaa 100 % planeeringualas 550 m2 753 m2 Järveküla tee 67a 32214:004:0144 Elamumaa 100 % planeeringualas 144 m2 Planeeringuala on hoonestatud. Järveküla tee 69 kinnistul asub 3-korruseline kelpkatusega büroohoone (EHR kood 102010103) ehitusaluse pindalaga 165,3 m 2 , kõrgusega on 11,9 m (katuseharja abs. kõrgus 77,17 m 2 ). Hoone on välisviimistluseks on krohv, katusekatteks plekk. Hoonele on sissepääs hoone loodeküljelt, Tuuslari kvartalisisese tänava suunalt. Hoone lõunanurgas paikneb alates kolmanda korruse katuseakendest metallist evakuatsioonitrepp. Hoone on kasutuses väljas. Kalevi tn 3 kinnistul asub 3-korruseline kelpkatusega hotell (EHK kood 12009783), mille esimesel korrusel tegutsevad kasiino ja pubi. Hoone ehitusealune pind on 435,5 m 2 , kõrgus 10,7 m (katuseharja abs. kõrgus 78,43m). Hoone on välisviimistluseks on krohv, katusekatteks plekk. Hoonele on sissepääs 3. küljest: Kalevi ja Tuuslari tänavatelt ning Tuuslari kvartalisiseselt tänavalt. Hoone läänepoolsel küljel paikneb mitmeid kliima ja ventilatsiooniseadmeid. Hoone lõunapoolses otsas paikneb metallist evakuatsiooni keerdtrepp. Samal hoone küljel asub puidust aiaga piiratud pubi väliterrass. Hoone lääneküljel, Tuuslari kvartalisisese tänava p ool, on võrkaiaga piiratud ala kasutusel parklana. Sõidukitega juurdepääs planeeringualale toimub kvartalisisese Tuuslari tänava kaudu. Kalevi tn 3 Tuuslari tänava poolses osas on tänavamaal ligikaudu 5 parkimiskohta, kvartalisisese tänava pool asub krundil samuti u 5 parkimiskohta. Järveküla tee 69 hoone parkimine toimub kinnistu kvartalisisese tänavapoolsel siseõue l, hoone sissepääsu juures. Planeeringuala ümbritsevatel tänavatel kulgevad kõnniteed, tänavate ületamiseks on mitmeid ülekäiguradasid. Järveküla tee 67a ja Järveküla tee 67 hoonete vahel kulgeb asfalteeritud kõnnitee, mis ühendab Järveküla teed Tuuslari tn kvartalisisese tänavaga. Kalevi tn 3 kinnistu on haljastamata. Järveküla tee 69 kinnistu st u pool on haljastatud muruga, kinnistu põhjanurgas kasvab kõrghaljastusena üksik lehtpuu, tõenäoliselt harilik saar. Nimetatud haljasala kasutatavad jalakäijad sisse tallatud rada mööda Kalevi tänavalt Tuuslari tänava suunal liikumiseks. Planeeringuala hoonetel on olemas ühendused elektri - ja side maakaabelliinidega, kaugkütte torustikuga, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Järveküla tee 69 hoone lõuna poolse ja Kalev i Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 7 tn 3 lääne poolse seina ääres paiknevad madalpinge jaotus - ja liitumiskilbid. Järveküla tee 69 hoone soojavarustus on tagatud kaugküttega, Kalevi tn 3 soojavarustus kliimaseadmetega . Gaasivarustus hoonetel puudub. Lähim hüdrant JÄ107H asub Tuuslari tänava haljasribal (Tuuslari tn 19 hoone ees) ja jääb planeeringuala juurdepääsuteest linnulennult ligikaudu 25m kaugusel. Planeeringuala maapinna kõrgused jäävad vahemikku u 64.49-66.20 m/abs. Maapind on languga läänesuunas. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 3 Tugiplaan. 2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ja analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on kujutatud joonisel nr 2 Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehitusliku d seosed. Planeeringuala asub Järve linnaosas, kesklinna asumis , piirnedes Järveküla tee (riigitee nr 93, Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku), Kalevi ja Tuuslari tänavatega. Planeeritava ala lähialas paiknevad korruselamud vaheldumisi haridus - ja kultuuriasutustega ning äripindadega. Planeeringuala lähialas asub mitmeid ühiskondlike hooneid: põhjasuunas Kohtla-Järve Keskraamatukogu teatme- ja lugemissaal ning lasteosakond (Tuuslari tn 19), läänesuunas Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum (Tuuslari tn 22), idasuunas Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži õppehoone (Järveküla tee 75) ja üliõpilaselamu (Kalevi tn 4). Järvaküla tee, Kalevi ja Outokumpu tänavate kaudu on olemas ühistranspordiühendused ning avalikult kasutatavate tänavate äärde on rajatud kergliiklusteed, mis võimaldavad ühistranspordi kasutajatele ja kergliiklejatele mugava juurdepääsu planeeringualani. L ähimad bussipeatused asuvad planeeringualast u 60 m kaugusel põhjasuunas Kalevi tn 7 ees ja u 180 m kaugusel idasuunas Järveküla teel, kus peatuvad ka kaugliini bussid. Umbes 330 m kaugusel loodesuunas asub Vironia ostukeskus. Planeeringuala lähedusse jääb erinevaid parke ja väljakuid – u 140 m kaugusel põhjasuunas Virula väljak (selle kõrval Virula keskus) ja Keskallee park, u 220 m kaugusel lõunasuunas Lõuna park. Planeeringuala jääb täielikult Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringuga määratud 1940-50ndate aastate miljööväärtuslikule alale ning Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringuga määratud keskuse maale. Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud Kalevi tn 4 ja Järveküla tee 75 maaüksuste ja sellega piirneva maa-ala detailplaneering (DP-077) 1, mis näeb ette hoonestuse tihendamist kolledžihoone laiendusena Kalevi tn 4, Järveküla tee 75, 73, 71 vahelises sisehoovis. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhine vad järeldused Planeeringuala asub üldplaneeringuga määratud keskuse maal, kus on eeldusi maa -ala kujunemiseks linnaosa keskuseks. Lisaks jääb planeeringuala miljööväärtuslikule alale, kuhu 1 Kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.01.2009.a. otsusega nr 37. 8 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering on vastava teemaplaneeringuga määratud mitmeid kaitse-, kasutamis- ja ehitustingimusi ning üldiseid põhimõtteid, tagamaks ajastutruud linnalist keskkonda (vt täpsemalt ptk 3). Planeeringualal, asudes keskuse alal, on head kergliikluse (kõnniteede võrgustik), ühis - ja autotranspordi ühendused Järve linnaosa erinevate sõlmpunktidega. Kalevi tn 3 kinnistul asub toimiv hotell ning kasiino, varasemalt ka toimiv pubi. Järveküla tee 69 kinnistul asub kasutusest väljas endine prokuratuuri hoone, mida soovitakse käesoleva planeeringulahenduse elluviimisel võtta kasutusele hotellina. Hoone kasutuselevõtuga suureneb planeeringuala kasutusaktiivsus, mis seeläbi rikastab linnapilti. 3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE (PLANEERIMIS)DOKUMENTIDELE Planeeritaval alal kavandatava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering ja Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering. Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala täielikult keskuse maal. Üldplaneeringuga on määratletud Järve linnaosa pikalised arengueesmärgid, millest käesoleva planeeringu eesmärki arvestades on asjakohased järgnevad: ▪ Toetada olemasoleva ettevõtluse arengupotentsiaali ja luua võimalused ettevõtluse mitmekülgsemaks arenguks. ▪ Luua eeldused Järve linnaosa kui regionaalse keskuse tugevnemiseks. Keskusemaa kasutamise ja arendamise põhimõtetena võib välja tuua järgmist: ▪ Arendustegevuse käigus vältida monofunktsionaalsuse teket. ▪ Keskuse maa arendamine peab lähtuma võimalikult mitmekesise ja avatud teenindusega avalikult kasutatava ruumi loomise põhimõttest. Seatud on ka tingimused detailplaneeringute koostamiseks: ▪ Keskuse maale planeerida ka üldkasutatavad haljasalad. ▪ Planeeringutega tagada nendele ligipääs kergliiklusega. Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 9 Üldplaneeringuga on lubatud Järve linnaosas hasartmänge korraldavad ettevõtted ainult Kalevi tänava äärsele alale ning mängukoha võib avada ainult hoone tänavapoolsetes ruumides. Planeeringuga säilib Kalevi tn 3 hoones hasartmängukoha võimalus. Joonis 1. Väljavõte Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Planeeringuala on piiritletud musta pideva joonega. Detailplaneeringu lahendus arvestab loetletud eesmärkide, põhimõtete ja tingimustega kuivõrd see on võimalik arvestades planeeringuala kinnistute eraomandit. Järveküla tee 69 kinnistu senine sihtotstarve 100 % ühiskondlike ehitiste maa on planeeritud muuta 100 % ärimaaks. Detailplaneeringuga võimaldatakse kasutusest väljas olev Järveküla tee 69 hoone kasutusele võtta hotelli või äri- ja büroohoonena. Kirjeldatud planeeringulahendus toetab olemasolevat ettevõtluse arengupotentsiaali ning loob seeläbi eeldused Järve linnaosa kui regionaalse keskuse tugevnemiseks. Planeeringualas oleva Kalevi tn 3 sihtotstarve on 100 % ärimaa ning hoones tegutseb hotell, kasiino ja toitlustuskoht. Kuigi planeeringuga on Järveküla tee 69 kinnistu sihtotstarve ja hoone kasutus planeeritud sarnaselt Kalevi tn 3 kinnistuga, ei ole linnaosa ja keskusemaa ulatuslikkust arvestades tegu monofunktisonaalsuse tekkimisega. Planeeringuga säilitatakse planeeringuala ümbritsevate tänavate avalik kasutus ning tagatud on ligipääs kergliiklusega. Üldkasutatavaid haljasalasid käesoleva planeeringuga ei kavandata, kuna planeeringuala asub avalike haljasalade (nt Keskallee, Lõuna park) läheduses. Kirjeldatud punktides vastab käesolev detailplaneering üldplaneeringule. Üldplaneeringuga on Kalevi tn 3 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud äri- ja büroohoonete maa ning Järveküla tee 69 kinnistu juhtotstarbeks üldkasutatava hoone maa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Kohtla -Järve Järve linnaosa üldplaneeringut Järveküla tee 69 maakasutuse juhtotstarbe osas – üldkasutatava hoone maa muuta äri- ja büroohoonete maaks. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on esitatud peatükis 5.1. Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala täielikult teemaplaneeringuga määratud 1940-50ndate aastate miljööväärtuslikule alale „I piirkond – Kesklinn“. Järve linnaosa 1940-50ndatest aastatest pärinevale hoonestuse planeeringule ja arhitektuurile on iseloomulik ruudustikul põhinev t änavavõrk, planeeringustruktuuri teljelisus, terviklikud ansamblid ja kvartalite perimetraalne hoonestamine. Planeeringualaga piirnev Järveküla tee on määratud kui miljööväärtuslik tänavaruum. 10 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering Teemaplaneeringuga on sätestatud mitmeid miljööväärtuslike piirkondade kaitse-, kasutamis- ja ehitustingimusi ja üldiseid põhimõtteid, millest lähtuda. Järgnevalt on välja toodud asjakohasemad, millega planeeringu koostamisel on arvestatud: ▪ Uute varikatuste, treppide, panduste lahendused peavad lähtuma hoone arhitektuurist ja antakse kaalutlusotsusega hoone kohta tervikuna. ▪ Lubatud on päikesepaneelide ja muude alternatiivkütteelementide paigutamine katustele. ▪ Säilitada stalinistlikust perioodist pärinevatel miljööväärtuslikel aladel olemasolev haljastus maksimaalses mahus. ▪ Prügikonteinerid tuleb paigaldada kõvakattega alusele, kujunduslikult sobivalt ja varjatult. Planeeringualaga piirnev Järveküla tee on määratud kui miljööväärtuslik tänavaruum, kus tuleb säilitada tänavamiljööd kujundavad elemendid: 1. ühtne või kindla rütmiga ehitusjoon, 2. ühtne või kindla rütmiga räästa- ja katuseharjajoon, 3. akende rütm ja jaotus, 4. hoonete paiknemise rütm, 5. mahtude rütm, 6. tänava proportsioonid (sh kõnnitee laiuse suhe sõidutee laiusesse, tänava laiuse suhe hoonete kõrgusesse), 7. haljastuspõhimõte, 8. väikevormide rütmiline kasutamine ja stiililine ühtlus. Joonis 2. Väljavõte teemaplaneeringu joonisest Järve linnaosas. Planeeringuala on piiritletud punase pideva joonega. Ülejäänud leppemärgid pärinevad üldplaneeringust. Planeering arvestab kõigi asjakohaste tingimuste ning põhimõtetega ning on kajastatud planeeringulahenduses. Planeering vastab miljööväärtuslike hoones tusalade teemaplaneeringule. 4 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid on: ▪ luua võimalused ettevõtluse arenguks linnaosa keskuse maal; ▪ võtta kasutusele kasutusest väljas Järveküla tee 69 kinnistul asuv hoone; Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 11 ▪ tagada piirkonna miljööväärtuslikkus; ▪ korrastada kinnistute parkimiskorraldust ning kergliiklejate liikumisalasid. 5 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 5.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut 2. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe (juhtfunktsiooni) ulatuslik muutmine 3. Järveküla tee 69 katastriüksusele äri- ja büroohoonete maa juhtfunktsiooni määramine loetakse planeeringu algatamise otsuse kohaselt maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks . Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu kohaselt on Järveküla tee 69 kinnistu üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtfunktsioon üldkasutatava hoone maa. Üldplaneeringu kohane juhtfunktsioon vastab katastriüksuse ühiskondlike e hitiste maa sihtotstarbele, mis on kasumi saamise eesmärgita ehitise maa 4. Järveküla tee 69 müüdi AS Riigi Kinnisvara poolt 2020.a. eraomandisse. Eraomaniku eesmärk on aga kasumit teenida, mida kehtiv juhtfunktsioon ja katastriüksuse sihtotstarve ei võima lda. Üldplaneeringu muutmise eesmärk on võimaldada Järveküla tee 69 kinnistu kasutusele võtmine ärilisel otstarbel. Ettepaneku tegemisel on arvestatud planeeringu ala ja selle mõjuala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringuga määratud tingimusi äri- ja büroohoonete maa planeerimisel. Planeeritav tegevus (Järveküla tee 69 kinnistu sihtotstarbe muutmine äri - ja büroonoonete maaks, olemasoleva hoone kasutusele võtt hotellina ) toetab piirkonna elujõulisust ja võimaldab arendada äritegevust ning heakorrastada planeeringuala katastriüksused, luues eeldused k esklinna atraktiivsemaks muutumiseks. Muutmise ettepanek ei mõjuta teadaolevalt ühtegi asjakohast strateegilist planeerimisdokumenti (sh kõrgemad strateegilised kavad) negatiivselt. Puuduvad teadaolevad stra teegilised kavad, mille elluviimist kavandatava tegevuse terviklahendus kui selline võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastavas asukohas on perspektiivikas ja selle elluviimise tingimused soodsad. Kavandatavat tege vust toetab suuresti tehniline taristu. Tulenevalt eeltoodust, tehakse käesoleva detailplaneeringuga Järveküla tee 69 kinnistu osas ettepanek muuta üldplaneeringu kohane üldkasutatava hoone maa juhtfunktsioon äri - ja büroohoonete maa juhtfunktsiooniks. 2 Planeerimisseaduse § 142 lg 1 3 Planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 4 Maakatastriseadus § 18 1 lg 12 p 1 12 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut skeemil 1 näidatud ulatuses ja sisus. Kehtiv üldplaneering Üldplaneeringu muutmise ettepanek Planeeringuala piir Skeem 1. Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek. 5.2 Planeeringulahenduse kirjeldus (kaalutlused) ning valiku põhjendused Planeeringulahenduse elluviimisel muudetakse Jär veküla tee 69 kinnistu üldplaneeringu kohane juhtotstarve äri- ja büroonoonete maaks ning võimaldatakse hoone kasutusele võtta hotelli või äri- ja büroohoonena. Planeeritavad kinnistud on ühe omaniku omanduses ning planeeritu kohaselt laieneb Kalevi tn 3 h oones olev hotelliteenuse pakkumine Järveküla tee 69 hoonesse. Planeeritud ehitusõigus toetab piirkonna elujõulisust ja võimaldab arendada äritegevust. Planeeringu elluviimise tulemusel heakorrastatakse planeeringuala kinnistud: luuakse selge parkimiskorraldus ja jalakäijate alad, tekib korrastatud jäätmete kogumise koht. Kirjeldatud lahendus loob eeldused kesklinna atraktiivsemaks muutumiseks. Jäätmemaja/jalgrattaparkla asukoha valik Kalevi tn 3 kinnistul on jäetud vabaks, et võimaldada projekteerimise käigus täpsustada võimalik täiendav haljastus (vt ptk 5.8), parkimiskohtade paigutus ja sellest tulenevalt ka jäätmemaja/jalgrattaparkla asukoht. Planeeringu põhijoonisel on jäätmemaja/jalgrattaparkla illustreeriv asukoht näidatud Tuuslari tn sissesõidu lähedusse, tagamaks jäätmeveole Tuuslari tänavalt lühema juurdepääsu ja mugavamad manööverdamisvõimalused. Kalevi tn 3 kinnistule on määratud Kalevi tn 3 fassaadijoone mõttelise pikendusena ehitusjoon, millest Tuuslari tänava suunas on ehitiste ehitamine keelatud. Planeeringuga muudetakse Kalevi tn 3 ja Järveküla tee 69 krundite vahelist piiri, võimaldamaks Kalevi tn 3 olemasoleva terrassi laiendamist. Planeeringuga nähakse ette Tuuslari tänava sissesõidu nihutamine/ümberehitamine läänesuunas u 3 m võrra. Sissesõidu nihutamise vajadus tuleneb Kalevi tn 3 krundi piiridest Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 13 ning Kalevi tn 3 krundile hoonestusala ja parkimiskohtade lahendusest . Sissesõidu nihutamisel ei ulatu Kalevi tn 3 kinnistule avaliku tänavamaa kasutust ning tekib võimalus kinnistut otstarbekamalt ära kasutada. 5.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega on planeeritud Kalevi tn 3 ja Järveküla tee vahelise piiri nihutamine sellisel, et oleks võimalik väliterrassi rajamine Kalevi tn 3 hoone lõunapoolsele küljele planeeritud krundi piires. Andmed kruntide moodustamiseks on toodud Tabel 2. Tabel 2. Andmed kruntide moodustamiseks Krundi Krundi Liidetavate- Osade senine Krundi planeeritud Moodustatakse Krundi aadress planeeritud lahutatavate kat.üksuse number kasutamise kruntidest suurus osade suurused sihtotstarve otstarve Kalevi tn 3 1114 m² Ärimaa 100 % 1 Kalevi tn 3 ÄK, ÄM, ÄB* 1151 m² Ühikondlike ehitiste Järveküla tee 69 37 m2 maa 100 % Ühikondlike ehitiste 2 Järveküla tee 69 ÄK, ÄM, ÄB 523 m² Järveküla tee 69 -37 m2 maa 100 % *Krundi kasutamise otstarve vastavalt Ruumilise planeerimise leppemärgid, 2013: ÄK – kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; ÄM – majutushoone maa; ÄB – kontori- ja büroohoone maa. Krundi piiri täpsem kulgemine ja krundi pindal ad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus. Kruntide moodustamine ja pindalad on nähtavad joonisel nr 4 Põhijoonis. 5.4 Krundi hoonestusala Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonete paikne mine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Kalevi tn 3 kinnistu hoonestusala hõlmab olemasoleva säiliva hoone ehitisealust pinda. Hoonestusala on seotud olemasoleva hoonega. Järveküla tee 69 kinnistu hoonestusala hõlmab olemasoleva säiliva hoone ehitisealust pinda ning hoone kvartalisisest hoone esist ala juurdeehituse võimaldamiseks. Juurdeehituse hoonestusala on määratud sümmeetriliselt esifas saadi keskele: 7,1 m lai, 2,5 m sügav, 4 m kaugusel kummastki hoone nurgast. Hoonestusala on seotud olemasoleva hoonega. Hoonestusala sidumine olemasoleva hoone ja krundi piiridega on näidatud joonisel nr 4 Põhijoonis. 5.5 Krundi ehitusõigus Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 Põhijoonis tabeli kujul. Ehitusõiguse kohaselt säilib Kalevi tn 3 kinnistu olemasolev hoone. Lisaks määratakse ehitusõigus jäätmemaja ja varjualusega jalgrattaparkla rajamiseks ning olemasoleva hoone lõunaküljele väliterrassi rajamiseks. Jäätmemaja ja varjualusega jalgrattaparkla on soovitav ehitada ühe rajatisena, mille paigutus Kalevi tn 3 katastriüksusel on vaba – jäätmemaja/jalgrattaparkla võib paikneda vabalt valitud 14 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering asukohas kvartalisisese tee poolses osas. Vastavalt jäätmemaja/jalgrattaparkla asukohale täpsustatakse parkimiskohtade paigutus ja vajadusel täiendav haljastus (vt ptk 5.8). Tuuslari tänava (peatee) poole määratud ehitusjoonele ehitades peab Tuuslari tänava poolne rajatise sein olema kinnine (st seal ei asu jäätmemaja või jalgrattaparkla uksi). Jäätmemaja/jalgrattaparkla ning täiendava haljastuse rajamisel ei tohi väheneda normatiivne parkimiskohtade arv (vt ptk 5.6). Kui loobutakse jäätmemaja ehitamisest, tuleb prügikonteinerid paigaldada kõvakattega alusele, kujunduslikult sobivalt ja varjatult. Krundile on määratud ehitusjoon, millest tänava suunas on ehitiste ehitamine keelatud. Ehitusjoon ei ole kohustuslik, st nt jäätmemaja ei pea asuma ehitusjoonel. Ehitusjoon on määratud Kalevi tn 3 olemasoleva hoone Tuuslari tn poolse külje mõtt elise pikendusena. Järveküla tee 69 kinnistul säilib olemasolev hoone . Määratud ehitusõigus võimaldab hoone esifassaadi laiendust varikatusena või kinnise ruumina. Planeeringuga on määratud hoone küljed – Kalevi tn poolne külg ja kvartalisisene esifassaad – kuhu on lubatud rajada tuleohutusnõuetele vastav evakuatsioonitrepp. Olemasolev hoone lõunanurgas olev evakuatsioonitrepp tuleb likvideerida. Täpsem lahendus tuleb leida eraldi projektiga. Järveküla tee 69 kinnistule hoonet teenindavaid rajatisi planeeritud ei ole. Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides . Hoonete ja rajatiste (jäätmemaja/jalgrattaparkla) rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega, vajadusel hoonestusele ja rajatistele ette jäävad tehnovõrgud ümber ehitada. Arvestada tuleb ka, et ehitusõigusega määratud hooned ja rajatised ei tohi olla lähemal kui 3,0 m horisontaalsel kaugusel olemasolevast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikest (torustike teljest). Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hooneosi, mis võivad vastavalt õigusaktile 5 ulatuda hoonestusalast välja. 5.6 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Planeeringuala kinnistutele säilib kahesuunaline sõidukitega juurdepääs Tuuslari tänavalt ja kvartalisiseselt Tuuslari tänava lõigult . Täiendavaid juurdepääsusid planeeringualale ei kavandata. Tulenevalt krundi piiridest, Kalevi tn 3 kinnistule planeeritud ehitusõigusest ja parkimiskohtade paigutusest, on planeeringuga ette nähtud Tuuslari tänava sissesõidu nihutamine/ümberehitamine läänesuunas u 3 m võrra. Kergliiklejatele säilib juurdepääs ümbritsevatelt tänavatelt. Kalevi tn 3 ja Järveküla tee 69 vahelisel haljasalal sissetallatud raja kasutamine on planeeringuga ette nähtud sulgeda, rajades Järveküla tee 69 hoone nurgast Kalevi tn poolse krundi piiri äärde heki koos piirdeaiaga. Järveküla tee 69 kinnistu kergliiklejatest kasutajatele on Tuuslari tn suunal kavandatud juurdepääs läbi Kalevi tn 3 kinnistule planeeritud parkla ja olemasoleva hoone vahelise ala. Parkimine on ette nähtud valdavalt lahendada krundisiseselt. Põhjendatud juhul (nt eesmärgiga rajada Kalevi tn 3 kvartalisisese tänavamaa poolsele osale parkimiskohti liigendav kõrghaljastus) on lubatud normikohaseid parkimiskohti paigutada Tuuslari tn olemasoleva parkimistasku alale. Täpsem lahendus tuleb leida projekteerimise käigus. Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade näitlik arvutus arvestab olemasolevate hoonete ehitusmahutu, olemasolevat ning perspektiivset kasutust. Parkimisarvutus on tehtud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ järgsete normatiividega. Kuna planeeringuala asub 5 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 15 üldplaneeringuga määratud keskusmaal, on p arkimisnormatiivi valikul aluseks võetud ehitise asukohana keskuse klass II-IV. Parkimisarvutus on esitatud Tabel 3. Tabel 3. Parkimisarvutus Planeeritud Hoone Krundi aadress Ehitise liik Parkimisnorm Normijärgne arvutus parkimiskohtade brutopind arv Hotell (olemasolev) 871 m² 1 pk /180 sb (m²) 871 m2 / 180= 4,84 5 Restoran, kohvik 218 m² 1 pk /230 sb (m²) 218 m2 / 230= 0,95 1 Kalevi tn 3 (olemasolev pubi) Asutus (olemasolev 218 m² 1 pk /90 sb (m²) 218 m2 / 90= 2,42 3 kasiino) Järveküla tee 69 Hotell (planeeritud) 496 m² 1 pk /180 sb (m²) 496 m2 / 180= 2,76 3 * pk – parkimiskoht, sb – suletud brutopind KOKKU 12 Planeeritud parkimiskohtadest 10 on kavandatud Kalevi tn 3 kinnistule. Järveküla tee 69 kinnistul olev hooneesine plats võimaldab parkimiskohti 2-le sõiduautole. Vastavalt normatiivsele parkimisarvutusele on vajalik Järveküla tee 69 kinnistule tagada servituudiga üks parkimiskoht Kalevi tn 3 kinnistul. Tulenevalt krundi piiridest, hoonestusest ja haljastatud ala paiknemisest, tuleb J ärveküla tee 69 kinnistul parkimiskohtadelt väljasõidul arvestada tagurdamise vajadusega Tuuslari kvartalisisesele tänavamaale. Tuuslari kvartalisiseselt tänavalt tuleb tagada Järveküla tee 69 kinnistule vähemalt 3,5 m laiune juurdepääsutee. Vajadusel tule b selleks vähendada Tuuslari kvartalisisesel tänavamaal asuva haljasala pinda. Täpsem lahendus tuleb leida eraldi projektiga. Sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed kavandada eristatavad, nt erinevad pinnakatted (asfalt, sillutiskivi) ja/või katendi toonid. Kalevi tn 3 kinnistule planeeritud parkimiskohad on soovitav katta vett läbilaskva kattega, nt vahedega sillutuskivid, killustik, jms. Järveküla tee 69 hoone ette planeeritud parkimiskohtade katte valik on vaba ning tuleb lahendada arvest ades hoone ja selle juurdeehituse arhitektuurset lahendust. Kogu planeeringualal katendite valikul näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Planeeringuga on ette nähtud parkimisvõimalus arvutuslikult 15 jalgrattale (Tabel 4). Jalgrataste parkimisnormatiivi valiku aluseks on norm keskuse klass, mujal kohta. Tabel 4. Jalgrataste parkimisarvutus Normijärgne Planeeritud jalgrataste Krundi aadress Ehitise liik Parkimisnorm arvutus parkimiskohti krundil 1 jalgratta koht 20 voodikoha 46 voodikohta* x Hotell (olemasolev) 3 kohta 1/20= 2,3 Restoran, kohvik 1 jalgratta koht 50 suletud 218 m2 x 1/50= Kalevi tn 3 5 (olemasolev pubi) brutopinna m2 kohta 4,4 Asutus (olemasolev 1 jalgratta koht 100 suletud 218 m2 x 1/10= 3 kasiino) brutopinna m2 kohta 2,2 1 jalgratta koht 20 voodikoha 20 voodikohta x Järveküla tee 69 Hotell (planeeritud) 6* kohta 1/20= 1 * Minimaalne normikohane KOKKU 17 16 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering Planeeringuga on näidatud 12 jalgratta parkimiskohta Kalevi tn 3 kinnistule, soovitavalt hoone sissepääsude lähedusse. Vastavalt normatiivsele parkimisarvutusele tuleb jalgratta parkimiskohti rajada minimaalselt 11. Osa jalgratta parkimiskohti on soovitav rajada varjualusega, nt jäätmemajaga ühe ehitisena (erinevate sissepääsudega), ülejäänud võivad olla jalgrattahoidjad. Järveküla tee 69 kinnistule on kavandatud 6 jalgratta parkimiskohta, mis võivad paikneda hooneesisel alal (nt juurde ehituse alal võimaliku varjualuse koosseisus või murul). Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade arv ja paiknemine krundil tuleb täpsustada hoonete projekteerimise käigus. 5.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Planeeringuala asub Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul alal. Olemasolevad hooned säilivad. Miljööväärtuslikul alal kuuluvad hooned restaureerimisele või remontimisele vastavalt teemaplaneeringuga miljööväärtuslikus piirkonnas kehtestatud tingimustele. Järgnevalt on välja toodud asjakohasemad: ▪ Hoonete harja ja karniisi kõrguse muutmine ei ole lubatud. ▪ Hoonete fassaadidel tuleb säilitada, asendada või taastada kõik algupärased detailid: karniisid, frontoonid, profileeritud sarikaotsad, rõdud koos detailidega (kandjad, piirded), portaalid, akende originaalne ruudujaotus ja materjal, uste lahendused ja materjal, varikatused, fassaadide dekoor (ehisdetailid, nurgarustika, jms detailid), korstnad ja nende materjal, ventilatsiooniavad. ▪ Hoone detailide uuendamise vajaduse korral tuleb vastavad detailid teha samast materjalist ja samade profiilidega. Kinnimüüritud akna-ja ukseavad avada, taastada akende originaalne ruudujaotus ja materjal. Sobivad välisukselahendused on toodud lisades. ▪ Uute varikatuste, treppide, panduste lahendused peavad lähtuma hoone arhitektuurist ja antakse kaalutlusotsusega hoone kohta tervikuna. ▪ Akende/uste vahetamine, fassaadi remont ja värvimine teostatakse vastavalt fassaadipassile. ▪ Hoonete värvimiseks on vajalik tellida fassaadipass. Kasutada traditsioonilisi värve ja värvilahendustes järgida ajastule iseloomulikke lahendusi, kogu maja ning tänavaruumi arhitektuuri traditsioone. Fassaadide remont, seinte välisviimistlusviisi- ja materjali muutmine, akende ja välisuste vahetus ilma ehitusprojektita või fassaadipassita ei ole lubatud. Soovitatav värviskaala on antud hoonete tüüplahenduste juures dokumendi lisades. ▪ Hoonete välisviimistluses ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastikust välisvoodrit, plastikaknaid, metalluksi, kiviimitatsiooniga katuseplekki, profiilplekki (välja arvatud tööstuslikult toodetud valtsprofiil). ▪ Katusekattematerjaliks on lubatud kasutada savi- või tsementkivi, eterniitplaati, käsitsivaltsitud plekki, tööstuslikult toodetud valtsprofiilplekki. Lubatud katuse värvitoon: tumehall, pruun, punane, roheline. ▪ Hoone tänavapoolsetele fassaadidele on keelatud paigaldada antenne jms. ▪ Lubatud on päikesepaneelide ja muude alternatiivkütteelementide paigutamine katustele. ▪ Siseruumide struktuuri muutmisel säilitada kõik kultuuriväärtuslikud detailid interjööris (rosetid, karniisid, ahjud, trepid, käsipuud jms.), v.a. juhul, kui elamutele antakse ärisihtotstarve ning funktsionaalne lahendus ei võimalda kõiki detaile säilitada. Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded hoonetele ja teenindavatele rajatistele , mis arvestavad miljööväärtuslikul alal kehtest atud tingimusi, on: ▪ Korruselisus: kuni 3 korrust. Lubatud katusekorrus, arvestades olemasoleva pööningu pindala ja kõrgust; Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 17 ▪ Katusetüüp ja -kalle: olemasolevatel hoonetel ei muudeta. Teenindavatel rajatistel (jäätmemaja/jalgrattaparkla) lubatud lame-, viil- ja kaldkatus kaldega 0-35 kraadi; ▪ Välisviimistlusmaterjalid*: kivi, krohv, puit, klaas (ka kombineeritult), keelatud on imiteerivad viimistlusmaterjalid; ▪ Ehitusjoon: määratud Kalevi tn 3 kinnistule 3 m krundi piirist. Ehitusjoonest tänava suunas on ehitiste ehitamine keelatud; ▪ +/- 0.00 sidumine: olemasolevatel hoonetel säilib. Teenindavatel rajatistel (jäätmemaja/jalgrattaparkla) lähtuda lähiümbruse maapinna kõrgusest. Projekteerimisel on lubatud näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi hoonete katustele. Päikesepaneelid peavad jääma hoone olemasoleva kõrguse mahtu. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: ▪ Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; ▪ Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; ▪ Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid. 5.8 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine Olemasolev haljastus on planeeritud valdavalt säilitada. Järveküla tee 69 ja Kalevi tn 3 hoonete vaheline muruala väheneb kuni 24 m 2 planeeritava terrassi ulatuses. Säilib Järveküla tee 69 krundil asuv puu. Kohustuslik on kõrg- ja madalhaljastuse rajamine kuni 5% ulatuses krundi pindalast. Järveküla tee 69 krundil säiliv haljasala (sh puud ja planeeritud hekk) moodustab 36% krundi pindalast. Kalevi tn 3 krundil on Maa-ameti ortofotode alusel puudunud haljastus alates 2000ndate algusest, mil hoone ümbruse haljasalad e asemele laiendati kõnniteed ja rajati parkimiskohad. Arvestades Kalevi tn 3 krundi piire, olemasolevaid tehnovõrke ning normikohast parkimise vajadust, puudub vajalik ruu m kohustusliku kõrg- ja madalhaljastuse rajamiseks. Planeering näeb ette Kalevi tn 3 kinnistul k onteinerhaljastuse rajamise, mille asukoht täpsustatakse vajadusel eraldi projektiga. Juhul, kui parkla, jäätmemaja/jalgrattaparkla, vm projekti käigus leitakse võimalus täiendava haljasala rajamiseks või puu istutamiseks, on see lubatud. Projekteerimisel tuleb kaaluda parkimiskohtade paigutamist Tuuslari tänaval Kalevi tn 3 hoone põhjapoolse küljel olemasolevale parkimistasku alale. Parkimiskohtade kavandamine Tuuslari tänavale võimaldab Kalevi tn 3 kvartalisisese tänavamaa poolsele osale rajada parkimiskohti liigendavat kõrghaljastust, arvestades olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega ning vajadusel tehnovõrke ümber ehitades. Kalevi tn 3 kinnistule täiendava haljastuse rajamise võimalikkuse korral arvestada kinnistul varem paiknenud ajaloolist haljastust (vt Joonis 3) piirkonna miljööväärtuslikkuse suurendamiseks. Joonis 3. Maa-ameti ortofoto 1996.a. 18 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering Haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis ei tohi tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid. Järveküla tee 69 katastriüksuse Kalevi tänava poolsele piirile on planeeritud rajada hekk koos piirdeaiaga, et suurendada kruntide privaatsust, tekitada kaitsehaljastus Kalevi tn ja Järveküla tee ristmikult tekkivate mõjude osas ning piirata krundi kasutust läbikäiguna. Hekk peab olema heitlehine. Heki ja piirdeaia kõrgus peab lähtuma Tuuslari tn 19 Kalevi tn poolse heki kõrgusest, aga mitte üle 1,2 m. Hekitaime valikul lähtuda lähiümbruse tänavate ääres kasvavate hekitaimede liikidest. Piirdeaia valikul tuleb lähtuda miljööväärtuslike hoonestusala teemaplaneeringus toodust. Kui tänava poolt jääb nähtavale piirdeaed, on lubatud piirdeaed rajada kivipostidele ja postide vaheline täide puit või metall ning hekk rajada piirdeaiast sisehoovi poole. Kui tänava poolt jääb nähtavale hekk, siis on lubatud võrkaia rajamine hekist sisehoovi poole. Heki ja piirdeaia rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõr kude kaitsevöönditega – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustiku kaitsevööndise tohib istutada hekki ja rajada piirdeaeda tingimusel, et torustiku remondi korral kannab kõi k heki ja piirdeaia taastamisega seotud riskid ja kulud kinnistu omanik. Samuti tuleb arvestada, et hekki ei tohi istutada ega piirdeaeda rajada olemasolevate ühiskanalisatsiooni kaevu (Järveküla tee 69 hoone ees) ja liitumispunktis (Kalevi tn kõnnitee ja sõidutee vahelisel haljasalal) asuva maakraani läheduses. Antud kanalisatsioonikaevule ja maakraanile peab olema tagatud OÜ Järve Biopuhastus transpordi ligipääs sõiduteelt. Heki ja piirdeaia rajamine tuleb kooskõlastada OÜ Järve Biopuhastusega. Tänava-äärsete piirete ehitamise või uuendamise projektid kuuluvad ehitise eelprojekti koosseisu või tuleb eraldi projektina kooskõlastada Kohtla -Järve linnavalitsusega. Järveküla tee 69 krundile on planeeritud ühe puu isutamine. Planeeritud puu asukoh a valikul on arvestatud olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega ning 5 m kaugusega hoonest. Puu liigi valikul lähtuda lähiümbruses esinevate liikidega – nt pärn, saar. Konteinerhaljastust (sh kõrghaljastusena) on lubatud täiendavalt paigutada planeeritud kruntidele selliselt, et see ei takistaks kergliiklejate liikumist ega autode parkimist ja manööverdamist. Planeeritud haljasalale ja hoonete ümbrusesse on lubatud paigaldada pinke. Pinkide kujundus peab olema kooskõlas hoonete arhitektuuriga. Talviseks lumevallituseks ning -ladustamiseks on planeeringualal kitsaste olude tõttu napid võimalused. Lubatud on lume vallitamine Järveküla tee 69 asuv ale haljasalale. Kui rajatiste ja parkimiskohtade projekteerimisel ei leita lumevallituseks vajalikku ruumi, on k ohustuslik teostada lume äravedu. Lume vallitamisel tuleb planeeringualal tagada kergliiklejatele ohutud liikumisteed. Jäätmemajandus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Planeeringuga on Kalevi tn 3 kinnistule Tuuslari tn sissesõidu lähedusse planeeritud jäätmemaja. Planeeritud jäätmemaja on kavandatud Kalevi tn 3 ja Järveküla tee 69 ühiskasutusse, mille kasutus tuleb täpsustada servituudilepinguga. Kui loobutakse jäätmemaja ehitamisest, tuleb prügikonteinerid paigaldada kõvakattega alusele, kujunduslikult sobivalt ja varjatult. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu. Tagatud peab olema jäätmeveoks vajaliku transpordi juurdepääs . Kruntide vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevee d ei valguks naaberkinnistutele. Olulist maapinna kõrguse muutumist ette nähtud ei ole. Planeeringuala kvartalisisese ala projekteerimisel tuleb maapinna kõrgustega arvestada sademevee ärajuhtimisega olemasolevasse sademeveekaevu sademeveetorustikuga või m aapinna Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 19 kaldega. Sademevee lahendus on kirjeldatud ptk 5.9.1. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus. 5.9 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad Planeeringuala kruntide elektri- ja sidevarustus säilib. Tehnovõrkudega varustatus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoone asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kujutatud joonisel nr 5 Tehnovõrgud. 5.9.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi Planeeringualal kulgevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikega on arvestatud ja sademevee lahendus on planeeritud lähtuvalt OÜ Järve Biopuhastus 10.01.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 2-9/2800. Planeeritud kruntidel säilib olemasolev vee - ja kanalisatsioonivarustus. Sademeveekanalisatsioon Planeeringuala sademeveekanalisatsioon on lahendatud ühissademeveekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on Tuuslari tn kvartalisisese sissesõidutee ristumisel asuv sademeveekaev SK-1. Ühenduspunkti asukoha koordinaadid L-EST97 süsteemis: X = 6589361,52; Y = 686700,81. Sademeveekanalisatsiooni täpne lahendus tuleb leida eraldi projektiga. Projekteerimisel arvestada järgmiste tingimustega: ▪ Olemasoleva ühissademeveekanalisatsiooni vastuvõtuvõime tuleb hinnata projekteerimise staadiumis. ▪ Sademeveekanalisatsiooni planeerimisel tuleb kaaluda erinevaid lahendusi: planeeritavalt maa-alalt kogutava sademevee ärajuhtimine rajatava uue sademeveetorustiku kaudu või maapinna kaldega (olemasolevasse ühissademeveekanalisatsiooni, mis asub Tuuslari tänaval). ▪ Ühenduspunktini paigaldatava sademeveetorustiku diameetrid ja pikiprofiilid määratleda projekteerimise käigus. ▪ Keelatud on ühendus, mis võimaldab sademevee- ja drenaaživee ning muu pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. ▪ Sademeveekanalisatsiooni tohib juhtida ainult sademevett. ▪ Liiva, muda ja/või naftaproduktide olemasolul tuleb enne sademevee juhtimist ühissademeveekanalisatsiooni sademevesi lokaalselt puhastada (liiva- ja õlipüüdur). Sademevesi peab vastama järgmistele nõuetele: naftasaadused, õlid – 2,3 mg/l. ▪ Sademeveetorustik tuleb planeerida nii, et sellele oleks tagatud juurdepääs hooldusautoga. ▪ Kinnistu sademeveekanalisatsioonil peavad olema allpool ühissademeveekanalisatsiooni paisutusaastel paiknevatel sademeveeneeludel kaitseseadmed uputuste vältimiseks. ▪ Sademeveekanalisatsiooni paisutuskõrgus on kinnistu sademeveekanalisatsiooni ja ühissademeveekanalisatsiooni liitumispunktis oleva kaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. ▪ Kui pole tagatud sademevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul ja omal kulul. Planeeringu joonisel nr 5 Tehnovõrgud on kujutatud planeeritud sademeveetorustiku võimalik asukoht. Uue sademeveetorustiku planeerimisel on arvestatud varem projekteeritud ühiskanalisatsiooni torustikuga, mis jääb planeeritavale maa -alale. ÜVK projekti koostaja on 20 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering Infragate Eesti AS (Projekti nimi: Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine Kohtla-Järve linnas; Töö nr: KJ18A/316-18; Tallinn 2021). 5.9.2 Soojavarustus Planeeringuala soojavarustus on lahendatud lähtuvalt Gren Viru AS 23.03.2023 väljastatud tehnilistest tingimustest. Järveküla tee 69 hoone olemasolev kaugkütteühendus säilib. Kalevi tn 3 hoonele on planeeritud võimalus liituda kaugküttega. Uus soojustrass on planeeritud Tuuslari kvartalisisesel tänavamaal Tuuslari tn 22 ja Järveküla tee 67 a hoonete vahel asuvast olemasolevast soojuskambrist (max soojuskoormus on ≤ 350kWt). Ühendatava hoone soojuskoormus tuleb täpsustada projekteerimise käigus. Projekteerida ning ehitada uus maa-aluse soojustrass alates ühenduspunktist kuni soojussõlmeni eelisoleeritud torudest 2 isolatsiooni klassiga ja signaaltraadiga. Soojussõlme projekteerimiseks taotled a tehnilised tingimused Gren Viru-lt. Soojussõlme ja soojustrassi projekt tuleb kooskõlastada Gren Viru esindajaga. 5.9.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus Planeeritud kruntidel on olemas elektrivarustus. Seoses jäätmemajale/jalgrattaparklale hoonestusala planeerimisega, jääb planeeritud hoonestusalale ette olemasolev elektrikaabel. Vajalik on olemasoleva elektrikaabli ümberprojekteerimine ja -paigutamine vähemalt projekteeritava rajatise (jäätmemaja/jalgrattaparkla) ulatuses. Elektrikaabli ümberpaigutamine tuleb lahendada eraldi projektiga. Olemasoleva elektrikaabli ümberehitamiseks on väljastatud Elektrilevi OÜ poolt 22.02.2022 tehnilised tingimused nr 402240. Kinnisasja omanikul tuleb taotleda tehnorajatise ümberpaigutamist, kusjuures ümberpaigutamise kulud kannab kinnisasja omanik. Võrgu ümberehituseks tuleb sõlmida Elektrilevi OÜ -ga võrgu lisateenuse leping. Elektrikaabli ümberehitamise tingimused täpsust atakse pärast tehnorajatise ümberpaigutamise taotluse esitamist. Krundisisene välisvalgustus tuleb lahendada edasisel projekteerimisel . Välisvalgustuse projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses asuvate eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid meetmeid. 5.9.4 Tehnovõrkude rajamise koondtabel Uute tehnovõrkude pikkused on ära toodud ühenduskohast kuni hoonestusalani või orienteeruva alguseni. Planeeritud tehnovõrkude rajamise täpne ulatus p annakse paika tehnovõrkude projekteerimise käigus. Hinnanguline tehnovõrkude rajamise vajadus on toodud tabelis 5. Tabel 5. Tehnovõrkude rajamise koondtabel Tehnovõrguliin Täiendava rajamise vajadus soojustrass 56 m sademeveekanalisatsioonitoru 55 m Madalpingekaabel (ümberehitatav) 10 m Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 21 5.10 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutus Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded , mille lisa 1 alusel on olemasolev ja planeeritud hotell II kasutusviisiga hooned (majutushooned). Määruse § 7 lg 3 p 3 alusel on majutusruumi eripõlemiskoormus alla 600 megadžauli ruutmeetri (MJ/m 2 ) kohta. Sama määruse lisa 2 alusel on olemasolevate hoonete tulepüsivusklassiks tulenevalt hoone kõrgusest (üle 9 m) TP1. Ehitiste täpne tulepüsivusklass ja tule levikut takistavad ehituslikud abinõud tuleb määrata projekteerimise käigus. Vastavalt siseministri 18.02.2021.a määrusele nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord on § 7 lg 1 kohaselt alla 600 MJ/m 2 hoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse korral hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 h jooksul. Sama määruse § 6 lg 3 kohaselt peab veevõtukoha kaugus paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Lähim tuletõrje hüdrant (ID 14663) paikneb Tuuslari tänaval Tuuslari tn 19 hoone läheduses, jäädes planeeringuala kaugeimast hoonest mööda tänavaid mõõtes u 90 m kaugusele. Hoonetevaheline minimaalne kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja on väiksem kui 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike abinõudega (näiteks tulemüür või vastava tulepüsivusega välisseinad). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Kalevi tn 3 kinnistule planeeritud terrassile ja Järveküla tee 69 planeeritud hoonestusalale ulatub ehitisete vaheline minimaalne kuja 8 m, mistõttu tekib terrassile ja hoonestusalale osa, kuhu ehitamisel tuleb arvestada kehtiv aid tuleohutusnõudeid. Põlevmaterjalist terrass, sealhulgas varisein, mille kõrgus on üle ühe meetri maapinnast, loetakse hoone osaks, millest peab kuja määramisel lähtuma 6. Planeeringuga on määratud hoonestusala jäätmemaja ja varjualusega jalgrattaparkla rajamiseks Kalevi tn 3 hoonest 5,5 m kaugusele, täites siseministri 02.09.2010 määrusega nr 44 Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded § 3 lg 2, mille kohaselt peab põlevmaterjali ladustamise koht olema hoone välisse inast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusel. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega. 5.11 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardist EVS 809-1:2002 põhimõtetega. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks arvestada järgnevaga: ▪ hea nähtavus ja valgustatus; ▪ territoriaalsus – avaliku ja eraala eristamine; ▪ konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed – eristada markeerides või erinevaid pinnakatte materjale kasutades sõidukite liikumisteed ja parkimisalad ning jalakäijate liikumisteed ning sissepääsud hoonetele; ▪ jälgitavus (vajadusel videovalve); ▪ vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine; 6 Siseministri 30.03.2017.a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 17 lg 5 22 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering ▪ vajadusel lisada hotellikülastajatele käitumisreegleid meelde tuletavaid silte (nt öörahu algusaeg, suitsetamisala tähistamine, jms). 5.12 Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia kesk konnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõninga ne vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. Ehitustegevuse ajal on soovitav murualadel rasketehnika liikumisteedele paigaldada mulla kaitseks (vältimaks mullakihtide kokku pressimist ning vee läbilaskevõime vähenemist) pinnase kaitsematte. Ala jäätmekäitlus peab vastama jäätmeseaduse ja Kohtla-Järve linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb ette näha suletavad kogumiskonteinerid. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Planeeringuga on prügikonteinerid kavandatud paigutada jäätmemajja. Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiakeskuse Eesti pinnase radooniriski kaardi 7 kohaselt on planeeringualal pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 50-100 kBq/m 3 . Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisa 1 kohaselt asub Kohtla-Järve linn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus. Planeeritud hoonetesse tööruumide (vm ruumid, kus inimene viibib pikaajaliselt) rajamisel tuleb enne hoonete projekteerimist läbi viia radooniuuring ning vajadusel rakendada radoonitõkke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Sademevesi peab vastama VV 29.11.2012 määrusele nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit - ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed kehtestatud nõuetele. Mürahinnang Hinnangu on koostanud Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse spetsialist Veiko Kärbla. Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Planeeringuala (äri- ja büroohooned üldplaneeringule vastav al keskuse maa-alal) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda III kategooria keskuse alaks. Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas olemasolevate hoonete müraolukorra hindamisel (sh hoonete rekonstrueerimisel) tuleb eespool nimetatud keskkonnaministri määruse kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse 8 nõuetest. III kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB 7 https://gis.egt.ee/ 8 Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse müra hinnatud taset päeval (Ld, 7.00 –23.00) ja öösel (Ln, 23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A -korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 23 päeval (L d ) ning 55 dB öösel (L n ), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud v astavalt 70 dB päeval ning 60 dB öösel. Lisaks saab välja tuua, et äri- (sh äriotstarbeline majutusteenus) ja büroohooneid ei saa siiski suure müratundlikkusega objektide hulka lugeda, seega on võrdlus müra normtasemetega (mis on välja töötatud püsiva asustusega elamispiirkondi ning hooneid silmas pidades) pigem informatiivne mitte otsustav tegur olukorra normatiivsuse hindamisel. Uuritava ala müraolukorda on hinnatud (sh on läbi viidud liiklusmüra modelleerimine) töö „Järve linnaosas Olevi ja Kalevi tänav a ristmiku ning Järveküla ja Kalevi tänava ristmiku rekonstrueerimine: müra modelleerimine“ 9 raames. Muu hulgas modelleeriti Järveküla tee ja Kalevi tänava ristmiku rekonstrueerimise järgset müraolukorda ringristmiku ehk tänaseks välja ehitatud lahendusvariandi korral. Vastavalt eespool nimetatud mürauuringule võib perspektiivses olukorras (hinna nguliselt 2030. a) Järveküla tee 69 ja Kalevi tn 3 kinnistul asuvate hoonete teepoolsele küljele ulatuda müra hinnatud tase vahemikus 65-70 dB päeval (L d ) ning 55-60 dB öösel (L n ). Liiklusmüra tase kavandatud hoonestusaladel vastab III kategooria alade lii klusmüra piirväärtuse (hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 70/60 dB) nõuetele. Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud. Hoonete otsakülgede müratase jääb ca 5 dB võrra väiksemaks kui teepoolsel küljel ning hoovipo olsete külgede müratase jääb juba ca 10- 15 dB võrra madalamaks kui teepoolsel alal. Hoonete siseruumides lubatud müratasemed on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, piirnormid on majutusasutuste tubade puhul vastavalt 35 dB päeval ning 25 dB öösel. Hoonete rekonstrueerimisel on seega võimalusel (lähtudes muu hulgas ka arhitektuursetest nõuetest) soovitatav järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest , mille kohaselt kavandades majutusruume 66-70 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) majutusasutuste numbritubade puhul 40 dB. Bürooruumide ja nendega võrdsustatud ruumide puhul on vastav välispiirde ühisisolatsiooni nõue 35 dB. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. 5.13 Servituudi seadmise vajadus Planeeringuala läbivad erinevad tehnovõrgud. Olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude osas kehtivad isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses. Vajadusel sõlmitakse (täiendavad) servituudilepped kinnistut läbivate (nii olemasolevate kui rekonstruee ritavate) trasside jaoks. Trasside asukoht ja sellest tulenevalt kaitsevööndite ulatused täpsustuvad projekteerimise käigus. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele peab tehnorajatise võõrale kinnistule ehitamiseks olema isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõigusleping sõlmitud enne ehitamise algust. Servituutide seadmise ja tagamise vajaduse on esitatud Tabel 6. Servituutide ulatus tuleb täpsustada projekteerimisel või servituudi kokkuleppe sõlmimisel. Tabel 6. Servituutide seadmise ja tagamise vajadus Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituut Servituudi sisu Vee-, kanalisatsiooni- ja Isiklik kasutusõigus annab vee-, kanalisatsiooni- ja sademevee- sademeveekanalisatsioonivõrgu valdajale õiguse Järveküla tee 69, Isiklik kanalisatsioonivõrgu ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid vee-, Kalevi tn 3 kasutusõigus valdaja (OÜ Järve kanalisatsiooni- ja sademevee- Biopuhastus) kanalisatsioonitorustikke. 9 Hendrikson&Ko töö nr 2802/17 (2017) 24 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituut Servituudi sisu Järveküla tee 69, Isiklik kasutusõigus annab kaugküttevõrgu valdajale Isiklik Kalevi tn 3, Tuuslari Kaugküttevõrgu valdaja õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevat kasutusõigus tn 22 soojatorustikku. Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdajale Järveküla tee 69, Isiklik Elektrivõrgu valdaja õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid Kalevi tn 3 kasutusõigus kaableid ja elektrikilpe. Isiklik kasutusõigus annab gaasivõrgu valdajale Isiklik Järveküla tee 69 Gaasivõrgu valdaja õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevat kasutusõigus gaasitrassi. Isiklik kasutusõigus annab telekommunikatsiooni Järveküla tee 69, Telekommunikat- Isiklik võrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi Kalevi tn 3 sioonivõrgu valdaja kasutusõigus kinnisasja kulgevat sideliini. Parkimisservituut annab valitsevale kinnisasjale õiguse kasutada teenivat kinnisasja normikohase Parkimis- Kalevi tn 3 Järveküla tee 69 parkimiskohtade tagamiseks. Täpsem servituut parkimiskohtade arv ja parkimisservituudi vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus. Juurdepääsuservituut annab valdavale kinnisasjale Juurdepääsu- Kalevi tn 3 Järveküla tee 69 õiguse kasutada teenivat kinnisasja kergliiklusega servituut Tuuslari tänavale pääsemiseks. Isiklik kasutusõigus annab valdavale kinnisasjale Isiklik Kalevi tn 3 Järveküla tee 69 õiguse kasutada teenivale kinnisasjale planeeritud kasutusõigus jäätmemaja. Hoonet ümbritseva Kalevi tn ja Tuuslari tn kõnnitee Kalevi tn 3 Kohtla-Järve linn Avalik kasutus sihtotstarbeline kasutus. Servituudi seadmisel tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tuleb arvestada kehtiva seadusandlusega. Käesoleva planeeringu koostamisel arvestatud kaitsevööndid on toodud Tabelis 7. Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 25 Tabel 7. Planeeringualal asuvad kitsendused ja nende ulatus Piirang või kitsendus Ulatus Ulatuse alus veetorustiku kaitsevöönd 2 m teljest kanalisatsiooni maa-aluse isevoolse Keskkonnaministri 16.12.2005 2 m teljest torustiku kaitsevöönd määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja - sademeveekanalisatsioonitorustiku kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ 2 m teljest kaitsevöönd 0,4 kV maakaabli kaitsevöönd 1 m teljest Majandus- ja taristuministri sidekaabli kaitsevöönd 1 m teljest 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise 2 m äärmise torustiku isolatsiooni kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis kaugküttetoru kaitsevöönd tegutsemise kord ja kaitsevööndi välispinnast tähistusele esitatavad nõuded“ gaasitoru kaitsevöönd 1 m teljest 5.14 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkinnistute omanike ja tehnovõrguvaldajate õigusi ega kitsendaks maa kasutamise võimalusi. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 5.15 Planeeringu elluviimine 5.15.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning vajadusel määrata seiremeetmed 10. Asjakohane otsene majanduslik mõju on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega, mis on seotud p. 5.15.2 kirjeldatuga. Kaudne majanduslik mõju avaldub äritegevuse tulemusel piirkonna majanduslike näitajatena. Planeeringuala jääb miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringuga määratud miljööväärtuslikule hoonestusalale ning planeeringuala Järveküla tee poolne tänavavaruum on määratud miljööväärtuslikuks tänavaruumiks. Detailplaneeringulahendus arvestab miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringus toodud nõuetega, et tagada ning tõsta piirkonna miljööväärtuslikkust. Planeeringu lahendusega nähakse ette Järveküla tee 69 hoone olemasoleva evakuatsioonitrepi kui miljööväärtuslikku tänavapilti mittesobiva rajatise lammutamine, säilitatakse maksimaalselt olemasolev haljastus ning nähakse ette piirkonda sobiva tänavaäärse heki rajamine, parkimise lahendamine kvartalisisese tänava poolsel kinnistu osal, ehitusjoone määramine ning miljööväärtuslikke tingimusi arvestav ehitusõigus ja arhitektuuritingimused. 10 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded “ § 3 lg 2 26 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering Sotsiaalse mõju positiivse aspektina võib esile tuua Järveküla tee 69 hoone kasutuselevõttu, mis suurendab piirkonna kasutust ja linnakeskkonnale omast ela vust. Negatiivse aspektina võib tekkida olukord, kus hotellikülastajad (juhul, kui hoone võetakse kasutusele hotellina) võivad häirida piirkonna (naabermajade) elanikke. Kirjeldatud olukorra vältimiseks peab hotellipidaja selgitama külastajatele selgitama reegleid ning vajadusel lisama hoonesse või hoone ümbrusesse meeldetuletavaid silte. Vähesel määral suureneb ümbritsevate tänavate liiklussagedus. Arvestades, et liiklussagedus suureneb kasutusele võetava Järveküla tee 69 hoone osas, ei ole liiklussageduse kasv hinnanguliselt oluline. Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna ala asub väljakujunenud linnalise asutusega alal, mis on kolmest küljest ümbritsetud tänavatega. Lisaks ei asu alal kõrge loo dusväärtusega alasid või objekte. Planeeringualal olemasolev haljasala ning olemasolev puu on planeeritud säilitada. Täiendavalt on ette nähtud vähemalt ühe puu ja tänavaäärse heki rajamine. Planeeringulahenduse elluviimise mõjud on pigem positiivsed. Plan eeringulahenduses on kirjeldatud leevendusmeetmeid ja soovitusi võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või vähendamiseks. 5.15.2 Planeeringu elluviimise võimalused Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Tuuslari tänava ja Tuuslari kvartalisisese tänava (Tuuslari tn 22 ja Kalevi tn 3 vaheline tänavamaa) ristumise ümberehitamise (vt ptk 5.6) viib ellu huvitatud isik koostöös Kohtla- Järve linnaga. Planeeringu elluviimise eelduseks on järgmised tingimused : ▪ Järveküla tee 69 ja Kalevi tn 3 kinnistute vahelise piiri muutmine. ▪ Krundi ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos krundi haljastuse ja krundisisese parkimisalaga . Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul. ▪ Tehnovõrgud (sh vajadusel Tuuslari kvartalisisesele tänavamaale planeeritud sademeveekanalisatsiooni projekteerimise ja ehitamine) ehitatakse välja igakordse krundi valdaja või omaniku poolt koostöös tehnovõrke valdava ettevõttega. ▪ Servituutide seadmine vastavalt planeeringulahendusele. Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 27 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ning asutustega. Tabel 8 on toodud koostöö kokkuvõte. Tabel 8. Koostöö kokkuvõte Koostööd Koostöö Koostööd teinud tõendava Jrk kuupäev ja Asutus/isik isiku nimi ja Koostöö tingimus / tulemus dokumendi number ametinimi asukoht Väljavõte kirjast: Kristina Kazmin, 18.11.2022, Päästeseaduse § 5 lg 1 p 4, planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lõiked 1 ja 2 ning § 133 alusel kooskõlastab Päästeameti Ida päästekeskus Ohutusjärelevalve Planeeringu 1 nr 7.2- Päästeamet Hendrikson & Ko poolt koostatud (töö nr DP 21004050) Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu büroo, Ida lisades 3.3/6106-4 osa ning lähiala detailplaneeringu tuleohutusosa. päästekeskus Detailplaneeringu kooskõlastus nr 2916-2022-2. Väljavõte kirjast: Amet on tutvunud Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa detailplaneeringu eskiisi materjalidega aadressil https://zc.ee/I4KTg73q/J%C3%A4rvek%C3%BCla%20tee%2069%20kinnistu%20ja%20Kalevi%20tn%203%20kinnistu%20osa ning märgib järgmist: - Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Marje Muusikus, 03.06.2022, Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid meetmeid. osakonnajuhataja, Planeeringu 2 nr 9.3- Terviseamet - Kui planeeringuala hoonetesse rajatakse tööruume, siis tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 Ida lisades 1/22/9587-3 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud regionaalosakond radooniriskiga töökohtadel“ (edaspidi määrus nr 28) § 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega. Määruse 28 lisa 1 kohaselt asub Kohtla- Järve linn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus, seega oleks detailplaneeringu kehtestamisel asjakohane juba ennetavalt nõuda enne hoonete projekteerimist pinnaseõhu radooniuuringu korraldamist ning vajadusel radoonitõkke meetmete rakendamist. Planeerija märkus: Täiendatud on seletuskirja ptk 5.9.3 välisvalgustuse osas ning ptk 5.12 radooniuuringu nõude osas. 20.03.2023, Marge Kasenurm, Elektrilevi Planeeringu Kooskõlastatud tingimustel: 3 nr Elektrilevi OÜ OÜ lisades * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt 7352456763 volitatud esindaja  28 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering Digitaalselt allkirjastatud, Vadim digikonteineri 4 24.03.2023 Gren Viru AS Golyashevich, kinnitusleht insener planeeringu lisades OÜ Järve 6 Biopuhastus Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 29 C - JOONISED