Teade Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamisest

JÕHVI VALLAVALITSUS Rahandusministeeriumi 29.06.2023 nr 7-1.3/2182-6 Ruumilise planeerimise osakond [email protected] Teade Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamisest SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur esitas 09.02.2023 taotluse Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Jõhvi Vallavolikogu algatas 21.06.2023 otsusega nr 135 (lisa 1) Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning ei algatanud keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH). Paneeritav maa-ala hõlmab Puru tee 13 (katastritunnus 25301:008:0097, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 13181 m2), Puru tee T2 (katastritunnus 25301:008:0122, transpordimaa 100%, pindala 1508 m2), Puru tee (katastritunnus 25101:001:0296, transpordimaa 100%, pindala 852 m2) ning osaliselt Puru tee T4 (katastritunnus 25301:008:0134, transpordimaa 100%, pindala 8693 m2) ja Kaare tänav T5 (katastritunnus 25301:008:0138, transpordimaa 100%, pindala 8371 m2) kinnistuid. Planeeritava ala suurus on ca 1,8 ha. Detailplaneeringu ala on osaliselt altkaevandatud. Planeeritav maa-ala piirneb Puru tee 15 (katastritunnus 25301:008:0096, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 10779 m2), Pargi tn 36 // Jõhvi linnapark (katastritunnus 25301:008:0123, üldkasutatav maa 100%, pindala 277257 m2), Pargitaguse (katastritunnus 25301:008:0083, üldkasutatav maa 100%, pindala 13540 m2), Pargitaguse (katastritunnus 32203:001:0004, maatulundusmaa 100%, pindala 197036 m²), Puru haljasala P4 (katastritunnus 32201:001:0650, üldkasutatav maa 100%, pindala 33961 m2), Puru tee T1 (katastritunnus 25101:001:0103, transpordimaa 100%, 316 m2), Kaare tn 12b (katastritunnus 25101:001:0416, üldkasutatav maa 100%, pindala 2329 m2), Puru tee 24 (katastritunnus 25301:008:0031, elamumaa 100%, pindala 4112 m²), Puru tee 11 (katastritunnus 25301:008:0038, transpordimaa 100%, 2132 m2), Puru tee 9a (katastritunnus 25101:001:0690, üldkasutatav maa 100%, pindala 3687 m2) ja Puru tee 9 (katastritunnus 25301:008:0020, elamumaa 100%, pindala 3699 m²) kinnistutega. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Puru tee 13 krundile ehitusõigus kortermajade rajamiseks (5 kuni 7 kortermaja ja/või ridaelamu). Planeeringuga taotletakse maa-ala kruntideks jagamist, maa sihtotstarbe muutmist ühiskondlike ehitiste maast elamu- ja transpordimaaks, juurdepääsude ja liikluskorralduse määramist ning heakorrastuse lahendamist. Koostatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on planeeritava maaüksuse juhtotstarve ühiskondlike ehitiste maa (A), planeeringuga soovitakse see muuta elamu- ja transpordimaaks (EK, T). Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõiges 1. Lähtudes PlanS § 142 lõikest 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu Kooli 2 telefon 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025 41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006 Registrikood 75033483 www.johvi.ee koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Ametid (Keskkonnaamet, Maa-amet, Terviseamet, Rahandusministeerium) on tutvunud neile esitatud materjalidega ja ei esitanud KSH algatamata jätmise osas vastuväiteid, küll aga saatsid mõned tähelepanekud, millega peaks planeeringu koostamise menetluse käigus arvestada. Lähtudes eelhinnangust ja arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja iseloomu ei saa eeldada detailp- laneeringu elluviimisel ja kortermajade sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele ja kaitsealu- sele liigile; 6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega ini- mese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse ning teiste planeeringuga seotud materjalidega saab tutvuda Jõhvi valla veebilehel www.johvi.ee / Ehitus ja planeerimine / Detailplaneeringud / dokumendihalduse planeeringute register / DP-187 või otselingilt: https://wd.johvi.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=3188789&tid=1611&u=20230628143058&deskt op=1017&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D1611%26u%3D20230 628143058 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jekaterina Prudnikova GIS spetsialist 5330 0565 [email protected] Lisa: Jõhvi Vallavolikogu 21.06.2023 otsus nr 135 „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ planeeritava maa-ala skeemi ja KSH eelhinnanguga.  Lisa 1 Jõhvi Vallavolikogu 21.06.2023 otsusele nr 135 „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ Planeeritava maa-ala skeem Pindala 1,8 ha planeeritava ala piir katastriüksuse piir  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS al 21.06.2023 kuni 21.06.2028 AvTS § 35 lõige 1 punkt 8 teabevaldaja: Jõhvi Vallavalitsus Lisa 2 Jõhvi Vallavolikogu 21.06.2023 otsusele nr 135 „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ Jõhvi linna Puru tee 13 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. Õiguslik alus Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikes 1 sätestatule detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Samas eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 15 punkti 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda järgmiste muude tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Samas planeeringu maa-ala osaliselt kattub looduskaitsealaga Jõhvi park ja allee (registrikood KLO1200574). 2. Sissejuhatus KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise 1 vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu taotlus, eskiis, avalikult kasutatavad materjalid. Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna Puru tee 13 detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. 3. Üldinfo 3.1. Esitatud taotluse lühisisu SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur esitas 9. veebruaril 2023 detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on anda planeeringuga õigus rajada kortermajasid. Detailplaneeringuga taotletakse: • üldplaneeringu muutmine • maa-ala kruntideks jagamine • sihtotstarbe muutmine • ehitusõiguse määramine • uue tee / tänava kavandamine. 3.2. Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus Paneeritav maa-ala hõlmab Puru tee 13 (katastritunnus 25301:008:0097, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 13181 m2), Puru tee T2 (katastritunnus 25301:008:0122, transpordimaa 100%, pindala 1508 m2), Puru tee (katastritunnus 25101:001:0296, transpordimaa 100%, pindala 852 m2) ning osaliselt Puru tee T4 (katastritunnus 25301:008:0134, transpordimaa 100%, pindala 8693 m2) ja Kaare tänav T5 (katastritunnus 25301:008:0138, transpordimaa 100%, pindala 8371 m2) kinnistuid. Planeeritava ala suurus on ca 1,8 ha. Planeeritav maa-ala piirneb Puru tee 15 (katastritunnus 25301:008:0096, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 10779 m2), Pargi tn 36 // Jõhvi linnapark (katastritunnus 25301:008:0123, üldkasutatav maa 100%, pindala 277257 m2), Pargitaguse (katastritunnus 25301:008:0083, üldkasutatav maa 100%, pindala 13540 m2), Pargitaguse (katastritunnus 32203:001:0004, maatulundusmaa 100%, pindala 197036 m²), Puru haljasala P4 (katastritunnus 32201:001:0650, üldkasutatav maa 100%, pindala 33961 m2), Puru tee T1 (katastritunnus 25101:001:0103, transpordimaa 100%, 316 m2), Kaare tn 12b (katastritunnus 25101:001:0416, üldkasutatav maa 100%, pindala 2329 m2), Puru tee 24 (katastritunnus 25301:008:0031, elamumaa 100%, pindala 4112 m²), Puru tee 11 (katastritunnus 25301:008:0038, transpordimaa 100%, 2132 m2), Puru tee 9a (katastritunnus 25101:001:0690, üldkasutatav maa 100%, pindala 3687 m2) ja Puru tee 9 (katastritunnus 25301:008:0020, elamumaa 100%, pindala 3699 m²) kinnistutega. Detailplaneeringu ala on osaliselt altkaevandatud. 2 3.3. Planeeringulahenduse kirjeldus Detailplaneeringuga on eesmärk tagada 5 kuni 7 kortermaja ja/või ridaelamu ehitamise õigus ning 50 kuni 100 korteri ja/või ridaelamuboksi ehitamise õigus nendes hoonetes. Tehnovõrkude ja rajatiste vajadus: • veevarustus; • kanalisatsioonivarustus; • telekommunikatsioonivarustus; • elektrivarustus; • soojavarustus; • sadeveekanalisatsioon. Joonis 1. Planeeringulahenduse eskiis 4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele Jõhvi valla territooriumile rajati viimane uus korterelamu 2008 aastal. Erasektor ei ole 14 aasta jooksul uusi kortermajade projekte arendanud. Peamiseks põhjuseks turutõrge, kus korterite müügihinnad jäävad alla ehitushindadele. IVIA ettepanek Jõhvi vallale on koostöös leida avaliku sektori poolt lahendused uute kortermajade rajamiseks, kasutades vajadusel erinevate toetusmeetmete võimalusi, elimineerimaks turutõrkest tulenevaid kitsaskohti. Ühisprojekti realiseerimise kaudu on plaan ületada turutõrge ning läbi tehingute tagada elamukinnisvaraturul võrdlustehingute tekkimine hindamiseks ning tehingute finantseerimiseks krediidiasutuste poolt, mis võimaldab muuhulgas erasektoril edaspidi turutingimustes realiseerida uusi elamuarendusprojekte Jõhvi linnas. Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonna eelisarendatavateks aladeks on keskustesse ja nende 3 vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad. Need alad on nii elupiirkondade kui ettevõtlusalade arendamiseks, samuti aktiivsete puhkepiirkondade, logistikaalade jm linnalise maakasutuse kavandamiseks. Jõhvi valla üldplaneering (2013). Maakasutuse kaardil on planeeringuala osas reserveeritud ühiskondlike ehitiste maa. Käesolevas üldplaneeringus mõistetakse ühiskondlike ehitiste maa all eelkõige valitsus- ja ametiasutuste maad, teadus-, haridus- ja lasteasutuse maad, spordihoone- ja kompleksi maad, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse maad, kultuuri- ja kogunemisasutuse maad ning sakraal- ja tavandihoone maad. Ühiskondlike ehitiste maal on lubatud maa-ala teenindavad kõrvalsihtotstarbed kuni 30% ulatuses. Ühiskondlike ehitiste maa-alal on kohustus hoonete ümber tagada haljasalad ning säilitada olemasolevad pargid. Detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus. Jõhvi valla arengukava 2022-2030. Kvaliteetse elukeskkonna arendamine on olnud alaliselt prioriteediks. Elamufond on vananenud. Linnastu teistes asumites (Ahtme, Järve jt) pakutakse kortereid oluliselt odavama hinnaga, mis mõnevõrra pärsib elamumajanduse kaasaegseid arenguid Jõhvis. Keskmine sissetulekute tase on liiga madal võrreldes ehitushindadega ning see piirab uusarenduste teket või olemasoleva elamufondi moderniseerimist. Nii üüri- kui müügiturul kaasaegsete korteripindade pakkumine praktiliselt puudub. Jõhvi LINNAPARGI ja selle lähiala detailplaneering (DP-94, kehtestatud 19.06.2008). Vastavalt kehtivale detailplaneeringule antud maa-alale on plaanitud lasteaia rajamine. Lasteaed on planeeritud kuni 120 lapsele. Kavandatud detailplaneering aga näeb ette antud maa-alale eluhoonete rajamist. 5. Mõjutava keskkonna kirjeldus Tegemist on tiheasustusalaga. 5.1. Ala varasem kasutus ja jääkreostus Puru tee 13 kinnistu on hoonestamata ja võsastunud. Kinnistul kasvavad puud. Info jääkreostuse osas puudub. 5.2. Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitstus Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme. Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest. Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad. Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 2). Joonis 2. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001). 4 5.3. Natura 2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringu maa-ala osaliselt kattub looduskaitsealaga Jõhvi park ja allee, registrikood KLO1200574 (vt joonis. 4). Vastavalt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteemi), Keskkonnaagentuuri andmetele (22.12.2022) on kaitsealuses pargis, kaasa arvatud kavandataval ehitusalal, II kaitsekategooria kaitsealuse liigi XXXXXXXX (EELISe kood XXXXXXXXXX) elupaik. Joonis 3. Jõhvi linna park ja allee (Maa-amet 2023, EELIS: Keskkonnaagentuur) 5.4. Pärandkultuur Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. Jõhvi pargis on Mälestuskivi ohvitseride matmiskohas. Kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud pärandkultuuri objektini ning ei saa avaldada sellele mõju. 5.5. Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid Planeeritav maa-ala osaliselt asub altkaevandatud alal. Alale ulatub puurkaevu sanitaarkaitseala ja elektripaigaldise kaitsevöönd. 5 6. Võimalikud keskkonnamõjud Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed ja lühiajalised. Samas keskkonnamõjud võivad esineda peale planeeringu elluviimist. 6.1. Altkaevandatud alaga seotud keskkonnariskid ja piirangud Käesoleva detailplaneeringuga käsitletav ala on osaliselt allmaakaevandatud. Planeeringuala paikneb põlevkivimaardla Tammiku kaeveväljal. Maapinna stabiilsus kaevandatud alal on erinev sõltuvalt põlevkivi väljamise tehnoloogiast. Allmaakaevandamise puhul võivad kaevandatud tühemikud põhjustada deformatsioone (vajumisi), mille mõju ulatub maapinnani. Kivimite struktuur tervikuna küll ei muutu, kuid toimub nende osaline purunemine ja täiendavate lõhede ilmumine, muutub ka veerežiim. Deformatsioonide tekkemehhanismi määrab kasutatav kaevandamisviis. Kaevandamisviiside puhul on erinevusi laekäitlusviisis, seega ka maapinna võimalike deformatsioonide tekkemehhanismis ja parameetrites. Käesoleva detailplaneeringuala osa jääb kombainilaava meetodil kaevandatud alale. Üldiselt võib kombainlaava meetodil kaevandatud alasid lugeda deformeerunuks ja stabiilseks, kuid vajumiste ulatus muust osast on erinev tervikute ja ettevalmistuskaeveõõnte läheduses, kus võib tekkida ka hilisemaid järelvajumisi. Samuti võib pika aja jooksul toimuda täiteribade lagunemise ja tihenemise protsess ning selle tagajärjel ka aeglane täiendav vajumine. Kiiremad järelvajumised on võimalikud siis, kui maapinnale lisandub suurem lisakoormus ehitusobjektide näol. Seetõttu tuleb detailplaneeringu järgsetes ehitusprojektides täpsustada ehitusgeoloogiliste uuringute teostamisega (võimalike varingute jms ära hoidmiseks) antud tegevuskoha ehitusgeoloogilised tingimused ning vajadusel rakendada kaitsemeetmeid. 6.2. Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused Planeeringuala on suures osas kõrghaljastusega kaetud ala. Planeeringu ellu viimine näeb ette puude raiet. 6.3. Mõju pinnasele On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude ja teede rajamine). Kaevanditest väljastatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise kasutamine ja bilanss esitatakse ehitusprojektiga. Vastavalt maapõueseaduse § 97 lg 1 alusel vaja Keskkonnaameti luba ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise tarbimisel või võõrandamisel juhtudel, kui kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne. Elamumajade kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks, lähtudes ka kavandatavast tegevusest. 6.4. Mõju pinna- ja põhjaveele Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. 6 Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi hoonete ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga. Parklates, kus on 20 parkimiskohta ja rohkem, tuleb planeerida õlipüüdur. Kinnistu kanaliseerimine lahendatakse linna kanalisatsioonivõrguga. Planeeringualale (kinnistule aadressiga Puru tee 11, Jõhvi linn) jääb puurkaevu PRK0002269 sanitaarkaitseala (50 m), kuhu on plaanitud kõvakattega krundisisesed teed. Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise (veeseadus (VeeS) § 151 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud veeseaduses (VeeS) § 151 lg 2 loetletud tegevuste puhul. Keskkonnaameti andmetel ei ole puurkaevust PRK0002269 põhjavee võtmiseks vee erikasutuse keskkonnaluba antud, mis annab alust järeldada, et veevõtt puurkaevust jääb alla 10 m3 ööpäevas. Puurkaevu ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise puurkaevu ümber moodustatakse hooldusala (VeeS § 154 lg 1 p 3). Hooldusala ulatus on 10 m (VeeS § 154 lg 3). Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud VeeS § 154 lg-s 5 nimetatud tegevused. Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada taotlus Keskkonnaagentuurile (VeeS § 277 lg 2). Taotlusesse tuleb märkida puurkaevu andmed ning andmed tegeliku veevõtu kohta (alla kümne kuupmeetri ööpäevas). Taotlus tuleb saata e-posti aadressil [email protected] või [email protected] . Juhul, kui sanitaarkaitseala on hooldusalaks muudetud, peab teed (sõidu- ja kõnnitee) planeerima selliselt, et ohtlikud ained teedest ja parklast ei sattunud põhjaveesse (nt kalde: ülemine märk on puurkaevu pool, alumine märk vastas suunas; betoonäärised jne). Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega oodata veereostuse teket. 6.5. Mõju loodusele Kortermajade planeerimisel ja ehitamisel peab kõrghaljastus säilitama nii palju, kui võimalik. Ehitusprojekt peab sisaldama informatsiooni raiutavatest puudest (seletuskirjas ja asendiplaanil). Puude raie on lubatud ainult raieloa alusel ning peale ehitusloa andmist. Vastavalt Jõhvi Vallavolikogu 16.06.2016 määruse nr 97 „Üksikpuude raie loa andmise tingimused ja kord Jõhvi vallas“ § 4 lk 4 punktis 8 sätestatule juhul, kui raieluba taotletakse ehituse alla jäävale puule, tuleb taotlusele lisada ehitusloa number ja väljavõte projekti asjakohastest joonistest. 6.6. Mõju kultuuriväärtustele Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi. 6.7. Jäätme- ja energiamahukus Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit ja vett. Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata jäätmete tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama 7 oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. 6.8. Piiriülene mõju Detailplaneeringualale piiriüleseid tegevusi ei kavandata, mistõttu ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel ka piiriülest keskkonnamõju. 6.9. Mõju Natura 2000 võrgustikule, loodusobjektidele ja kaitsealuste liigile Planeeritava ala läheduses Natura 2000 võrgustiku alasid ei paikne ja seetõttu ei saa kaasneda DP elluviimisel neile eeldatavat mõju. Planeeringu maa-ala osaliselt kattub looduskaitsealaga Jõhvi park ja allee, registrikood KLO1200574 (vt joonis. 4), kus kehtiv kaitsekord on määratud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) ja Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Ehitiste ja rajatiste ehitamine looduskaitseala piiridesse ei ole planeeritud. Vastavalt kaitse-eeskirja § 7 lg 2 p 3 on pargis ilma pargi valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta keelatud muuhulgas detail- ja üldplaneeringu kehtestamine, puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie, ehitusloa andmine. Vastavalt kaitse-eeskirja § 1 lg 2 on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Vastavalt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteemi), Keskkonnaagentuuri andmetele (22.12.2022) on kaitsealuses pargis, kaasa arvatud kavandataval ehitusalal, II kaitsekategooria kaitsealuse XXXXXXXXXX (EELISe kood XXXXXXXXX) elupaik. Elupaik ei laiene planeeringu maa-alale, vaid asub selle piiril. Kuna planeeringu maa-ala on kaetud kõrghaljastusega, siis XXXXXXXXX võivad ka seal liikuda. Samas puudel võivad pesitseda linnud. Seega puude raiet peab planeerima ajavahemikul oktoober-veebruar. 6.10. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid Peamised keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu on õhusaaste, ebameeldiv lõhn, müra ja vibratsioon. Tuginedes punktidele 6.12, 6.13, ja 6.14 planeeringu realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju inimese tervisele ja heaolule. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Visuaalsete muutuste mõju leevendusmeede: planeeringualal kasvab noor ja elujõuline kõrghaljastus, mis tuleb võimalusel osaliselt säilitada. Alternatiiviks võib planeerida madal- ja kõrghaljastuse istutamist. DP lahendus võimaldab võtta ala aktiivsemasse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Suureneb Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad noored pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve. 6.11. Jäätmed Planeeringu realiseerumisel suures koguses eriliigilisi tahkeid jäätmeid, mida eraldi peaks käitlema või koguma, ei teki. Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate jäätmete kogumine ja äravedu toimub vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate isikute poolt olemasoleva ja avaliku teedevõrgu kaudu. Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”. 8 6.12. Õhusaastatus Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhusaastele. 6.13. Müra, vibratsioon Arvestades kavandatavat olukorda, siis esineb ehituse ajal peamiselt müratingimuste muutuseid (lokaalseid), kuid järgitavad on kehtivad normid. Siinkohal on arvestatud ka kasutatava tehnika ja nendele seatud normatiividega nii müra kui ka vibratsiooni osas. Kasutusaegsel perioodil ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Olemasolevaid regulatsioone arvestades ei saa müra ja vibratsiooni mõju pidada oluliseks. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. 6.14. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Lõhna reostust ei ole ette näha. Tegevuse iseloomu arvestades ei ole ette näha valgus-, soojus-, kiirgus- ning lõhnareostust, mis oleks häiriv nii hoone sees kui ka lähipiirkonnas. Terviseamet soovitab hinnata detailplaneeringu ala lähiümbruses asuvate detailplaneeringust mõjutatud hoonete puhul detailplaneeringu realiseerumise järgset insolatsiooni olukorda, tagamaks vastavus insolatsiooni puudutavate standardite nõuete osas. Hoonete planeerimisel arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. Ehitusperioodil valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 6.15. Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Tööde ajal kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele normatiividele ja seega on töökorras ning avariide esinemise tõenäosused on viidud miinimumini. 9 6.16. Koosmõju Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist. 6.17. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Kuna planeeringuala läheduses asuvad elamud, siis on elamute rajamine paikkonda sobituv. 7. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja kortermajade sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat negatiivset keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile ja kaitsealusele liigile. 7.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 7.1.1. detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonna- seisundi kahjustumist; 7.1.2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju; 7.1.3. planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist; 7.1.4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 7.1.5. planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele ja kaitsealusele liigile; 7.1.6. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. 7.2. Jõhvi Vallavalitsus leiab, et negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks peab rakendama järgmised meetmed: 7.2.1. detailplaneeringu järgsetes ehitusprojektides täpsustada ehitusgeoloogiliste uuringute teostamisega (võimalike varingute jms ära hoidmiseks) antud tegevuskoha ehitusgeoloogilised tingimused ning vajadusel rakendada kaitsemeetmeid – vt punkt 6.1; 7.2.2. enne tegevuse planeerimist peab esitama taotluse Keskkonnaagentuurile puurkaevu sanitaarkaitseala muutmiseks hooldusalaks. Juhul, kui sanitaarkaitseala on hooldusalaks muudetud, peab teed (sõidu- ja kõnnitee) planeerima selliselt, et ohtlikud ained teedest ja parklast ei sattunud põhjaveesse (nt kalde: ülemine märk on puurkaevu pool, alumine märk vastas suunas; betoonäärised jne) – vt punkt 6.4; 7.2.3. parklates, kus on 20 parkimiskohta ja rohkem, tuleb planeerida õlipüüdur - vt punkt 6.4; 7.2.4. puude raiet peab planeerima ajavahemikul oktoober-veebruar – vt punkt 6.9; 7.2.5. planeeringualal kasvab noor ja elujõuline kõrghaljastus, mis tuleb võimalusel osaliselt säilitada. Alternatiiviks võib planeerida madal- ja kõrghaljastuse istutamist – vt punkt 6.10; 7.2.6. edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive – tuginedes Terviseameti ettepanekule; 7.2.7. ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase 10 mürakategooria liiklusmüra normtaset – vastavalt Terviseameti ettepanekuga; 7.2.8. ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset – tuginedes Terviseameti ettepanekule; 7.2.9. siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ – tuginedes Terviseameti ettepanekule; 7.2.10. ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele – tuginedes Terviseameti ettepanekule; 7.2.11. siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, on soovitatav enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised – tuginedes Terviseameti ettepanekule; 7.2.12. soovitatav on hinnata detailplaneeringu ala lähiümbruses asuvate detailplaneeringust mõjutatud hoonete puhul detailplaneeringu realiseerumise järgset insolatsiooni olukorda, tagamaks vastavus insolatsiooni puudutavate standardite nõuete osas. Hoonete planeerimisel arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega – tuginedes Terviseameti ettepanekule; 7.2.13. ehitusperioodil valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid – tuginedes Terviseameti ettepanekule. Lähtudes eeltoodust, ei algatata Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, keskkonnaspetsialist 11  JÕHVI VALLAVOLIKOGU 5. KOOSSEISU 23. ISTUNGI OTSUS Jõhvis 21. juunil 2023 nr 135 Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi SA IVIA) esitas 09.02.2023 taotluse Jõhvi linnas Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Paneeritav maa-ala hõlmab Puru tee 13 (katastritunnus 25301:008:0097, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 13181 m2), Puru tee T2 (katastritunnus 25301:008:0122, transpordimaa 100%, pindala 1508 m2), Puru tee (katastritunnus 25101:001:0296, transpordimaa 100%, pindala 852 m2) ning osa- liselt Puru tee T4 (katastritunnus 25301:008:0134, transpordimaa 100%, pindala 8693 m2) ja Kaare tänav T5 (katastritunnus 25301:008:0138, transpordimaa 100%, pindala 8371 m2) kinnistuid. Planee- ritava ala suurus on ca 1,8 ha (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1). Detailplaneeringu ala on osaliselt altkaevandatud. Planeeritav maa-ala piirneb Puru tee 15 (katastritunnus 25301:008:0096, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 10779 m2), Pargi tn 36 // Jõhvi linnapark (katastritunnus 25301:008:0123, üldkasutatav maa 100%, pindala 277257 m2), Pargitaguse (katastritunnus 25301:008:0083, üldkasutatav maa 100%, pindala 13540 m2), Pargitaguse (katastritunnus 32203:001:0004, maatulundusmaa 100%, pindala 197036 m²), Puru haljasala P4 (katastritunnus 32201:001:0650, üldkasutatav maa 100%, pindala 33961 m2), Puru tee T1 (katastritunnus 25101:001:0103, transpordimaa 100%, 316 m2), Kaare tn 12b (katastritunnus 25101:001:0416, üld- kasutatav maa 100%, pindala 2329 m2), Puru tee 24 (katastritunnus 25301:008:0031, elamumaa 100%, pindala 4112 m²), Puru tee 11 (katastritunnus 25301:008:0038, transpordimaa 100%, 2132 m2), Puru tee 9a (katastritunnus 25101:001:0690, üldkasutatav maa 100%, pindala 3687 m2) ja Puru tee 9 (katastritunnus 25301:008:0020, elamumaa 100%, pindala 3699 m²) kinnistutega. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Puru tee 13 krundile ehitusõigus kortermajade ra- jamiseks (5 kuni 7 kortermaja ja/või ridaelamu). Planeeringuga taotletakse maa-ala kruntideks jaga- mist, maa sihtotstarbe muutmist ühiskondlike ehitiste maast elamu- ja transpordimaaks, juurdepää- sude ja liikluskorralduse määramist ning heakorrastuse lahendamist. Koostatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on planeeritava maaüksuse juh- totstarve ühiskondlike ehitiste maa (A), planeeringuga soovitakse see muuta elamu- ja transpordi- maaks (EK, T). Piirkonnas kehtib Jõhvi linnapargi ja selle lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 227), mille kohaselt Puru tee 13 krunt on ette nähtud lasteaia rajamiseks. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 8 kohaselt uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Pärast Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamist jääb varem kehtestatud Jõhvi linnapargi ja selle lä- hiala detailplaneering kehtima peaaegu täies mahus (välja arvatud KRUNT 7- lasteaia rajamiseks planeeritud krunt ja KRUNT 8- Kohtla-Järve Ahtme linnaosasse ja planeeritava lasteaia parklasse juurdepääsu krunt). Jõhvi valla laste arv kahaneb, seega pole käesoleval ajal otstarbekas Puru tee 13 kinnistule uue las- teaia ehitamine. Hetkeseisuga Jõhvi valla nõudlus lasteaiakohtade järele vastab olemasolevale välja- kujunenud lasteasutuste võrgule. Jõhvi valla arengukavas aastani 2030 ei ole kavandatud uue lasteaia rajamist, küll aga on esile tõstetud kaasaegse elamispinna puudumise probleem. Nii üüri- kui müügiturul kaasaegsete elamispindade pakkumine praktiliselt puudub. Elamufond on vananenud nii moraalselt kui ka füüsiliselt. Kaasaegsete mugavustega elamispindade puudumine elamuturul paneb maksujõulisi inimesi suunduma suuremate keskuste suunas, paigale jäävad elanikud vananevad, uusi spetsialiste ega noori peresid juurde ei tule. Uute moodsate elamispindade jõudmine elamuturule soodustaks inimeste sisserännet, nende töövõimet, tõstaks õppejõudude motivatsiooni jääda Jõhvi elama. Võimalus normaalselt elukohta valida määrab, kui edukas ja arenenud linn on. Jõhvi valla territooriumile rajati viimane uus korterelamu 2008 aastal. Erasektor ei ole 14 aasta jooksul uusi kortermajade projekte arendanud. Peamiseks põhjuseks on turutõrge, kus korterite müügihinnad jäävad alla ehitushindadele. SA IVIA ettepanek Jõhvi Vallavalitsusele on koostöös leida avaliku sektori poolt lahendused uute kortermajade rajamiseks, kasutades vajadusel erinevate toetusmeetmete võimalusi. Ühisprojekti realiseerimise kaudu on võimalik elamuturul hoida kinnisvara hind stabiilsena ning luua soodsad tingimused nende finantseerimiseks krediidiasutuste poolt. See võimaldab edaspidi erasektoril turutingimustes realiseerida uusi elamuarendusprojekte Jõhvi linnas. Arvestades korterelamute domineerimist linnaruumis, nõudlust kaasaegsete elamispindade järele Jõhvi linnas ning haridusasutuste, kaubandus- ja teeninduspindade olemasolu lähipiirkonnas, on asu- koht kortermajade ehitamiseks sobilik ning linna arengu aspektist perspektiivikas. Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõiges 1. Lähtudes PlanS § 142 lõikest 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Samas eelhindamise kohustus tuleneb KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 15 punkti 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda järgmiste muude tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Lähtudes eelhinnangust (lisa 2) ja arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja iseloomu ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja kortermajade sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele ja kaitsealusele liigile; 6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 06.04.2023 kirjaga nr 7-1.3/2182 Keskkonnaametile, Maa-ametile, Terviseametile ja Rahandusministeeriumile seisukoha kujundami- seks. Ametid on tutvunud neile esitatud materjalidega ja ei esitanud KSH algatamata jätmise osas vastuväiteid, küll aga saatsid mõned tähelepanekud, millega peaks planeeringu koostamise menetluse käigus arvestada. Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, PlanS § 142 lõike 2 ning § 77 lõike 1, KeHJS § 33 lg 2 ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeeri- misseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, Jõhvi Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine. 2. Jätta Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata. 3. Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu (aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2). 4. Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jät- mise otsusega on võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodu- lehel ja tööpäevadel Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi. 5. Teatada detailplaneeringu algatamisest: 5.1. ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja; 5.2. Ametlikes Teadaannetes; 5.3. Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel; 5.4. Rahandusministeeriumile; 5.5. Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele. 6. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest. 7. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Jõhvi Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtu menetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva korralduse teadasaamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast korraldusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Reimaa Volikogu esimees