Riigihangete vaidlustuskomisjon 29.6.2023
Tartu mnt 85, Tallinn, 10115
[email protected]
Vaidlustaja Punktiir OÜ
registrikood 12709815
Ristiku 62-58, 10317 Tallinn
[email protected]
Vaidlustaja volitatud Janno Saar
esindajad Allan Viirma
OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar
Pärnu mnt 160A, 11317 Tallinn
[email protected];
[email protected]
Hankija 1 Riigi Kinnisvara AS
registrikood 10788733
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
[email protected]
Hankija 2 Muinsuskaitseamet
registrikood 70000958
Pikk tn 2, 10123 Tallinn
[email protected]
VAIDLUSTAJA SEISUKOHT
ideekonkursi „Põhja-Eesti muuseumide pärandihoidla arhitektuurivõistlus“
(riigihanke viitenumber 232756) vaidlustusasjas
Menetluskulude väljamõistmise TAOTLUS
Asjaolud
1 Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS või hankija) korraldab
Muinsuskaitseametiga sõlmitud käsunduslepingu alusel ideekonkurssi „Põhja-
Eesti muuseumide pärandihoidla arhitektuurivõistlus“.
ÕIGUSBÜROO VIIRMA & SAAR | +372 506 2528 | +372 510 4992 |
[email protected] | www.vslaw.ee | PÄRNU MNT 160A, 1 1317 TALLINN
2 Punktiir OÜ (edaspidi vaidlustaja) vaidlustas RKAS juhatuse 6.6.2023 otsuse
ideekonkursi kehtetuks tunnistamise kohta.
RKAS esitas 22.6.2023 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi
vaidlustuskomisjon) vastuse vaidlustuse kohta.
3 Vaidlustuskomisjon andis oma 26.6.2023 kirjaliku menetluse teatega
menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja menetluskulude
taotlusi kuni 29.6.2023.
Käesolevaga esitab vaidlustaja omapoolsed seisukohad ja selgitused RKAS-i poolt
vaidlustusmenetluses avaldatu kohta.
Vaidlustaja seisukohad
4 Hankija on seisukohal, et ideekonkursi lõpetamine oli põhjendatud, kuna:
- Žürii peab võimatuks teha otsust paremusjärjestuse kohta olukorras, kus
mittevastavuse tõttu heidetakse kõrvale parimad ideekavandid;
- Zürii ei ole valinud võitjat ega otsustanud, et võitja jäetakse välja
kuulutamata põhjusel, et ühtegi ideekavandit ei ole võimalik hinnata
parimaks;
- Zürii ei pea võimalikuks tööd jätkata ja on ennast taandanud täies
koosseisus;
- Olukorras, kus žürii on oma töö lõpetanud, ning ennast taandanud,
puudub hankijal võimalus ideekonkursiga jätkata.
Vaidlustaja hinnangul ei loo ülaltoodud põhjendused käesoleval juhul alust
lõpetada ideekonkurss RHS § 129 lg 8 p 6 alusel ning RKAS on ideekonkursi
lõpetamise otsuse vastu võtnud õigusnormidega vastuolus.
5 Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et ideekonkursi lõpetamisel
põhjendatud vajaduse korral (RHS § 129 lg 8 p 6) peab esinema mitte igasugune
põhjus, vaid mõjuv põhjus, mis sisuliselt ja faktiliselt põhjendab, et ideekonkursi
jätkamine on sisuliselt võimatu või vähemalt diskretsiooni kohaselt ebamõistlik.
Hankija põhjendused ideekonkursi lõpetamiseks on seotud eranditult
ideekonkursi läbiviimiseks moodustatud žüriiga, so hankija endaga.
6 Avatud ideekonkursi riigihange „Põhja-Eesti muuseumide pärandihoidla
arhitektuurivõistlus“ avaldati Riigihangete registris 8.2.2021 ning pakkumuste (sh
ideekavandite) esitamise tähtajaks oli 7.5.2021. Tähtaegselt esitati 22 kavandit.
2
Ideekonkursi kvalifitseerimiskomisjon kontrollis osalejate kõrvaldamise aluste
puudumist, osalejate kvalifikatsiooni ideekonkursi teates esitatud tingimustele
ning osalemistaotluste vastavust alusdokumentides sätestatud tingimustele.
Hankija tegi 25.5.2021 otsuse, vastavalt kvalifitseerimiskomisjoni ettepanekutele,
jätta kõrvaldamata ja tunnistada vastavaks 21 ideekonkursil osalejat ning 21
ideekonkursi tingimustele vastavat kavandit edastati hankija moodustatud žüriile
hindamiseks.
7 Ideekonkursi korraldamise korra punkt 4.3 kohaselt žürii analüüsib ja
hindab talle esitatud ideekavandite sisulist vastavust võistlusülesandes toodud
tingimustele, arvestades kavandite ideelist, kunstilist ja vormilist kvaliteeti,
samuti terviklahenduse selgust, funktsionaalsust ja paindlikkust ning
planeeringulist lahendust ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi, arvestades
hindamisele kaasatud ekspertide arvamusi ja hinnanguid kavandi
ekspluatatsioonikulude kohta s.t. ehituslikku ökonoomsust ja kulude suurust
hoone elukaare jooksul ning selle ehitushinda.
Ideekonkursi korraldamise korra punkt 4.13 kohaselt lõpeb žürii töö lõpp-
protokolli koostamisega, kus esitatakse paremusjärjestus ja määratakse
auhinnasaajad ja preemiate suurus. Lõpp-protokollis on žüriil õigus teha
ettepanekuid ideekavandi täiustamiseks.
8 Vaidlustaja on seisukohal, et žürii on hankija poolt hankemenetluses
moodustatud organ, mille töövõime, talitluspidevuse ja eesmärgipärase
toimimise peab tagama hankija. Hanke dokumentidest ei nähtu, et ideekonkursi
läbiviimiseks hankija poolt nimetatud žürii liikmetel oleks pädevus ennast
taandada või žüriil tervikuna keelduda oma ülesannete täitmisest ja/või oleks
žüriil õigus ise ennast laiali saata. Hankija ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti
või otsust selle kohta, et hankija kui žürii moodustaja on otsustanud žürii
tegevuse lõpetada - sellise otsuse tegemiseks puudub ka igasugune alus.
Veelgi enam, hankija kohustus on tagada, et nii ideekonkursi läbiviimiseks
moodustatud kvalifitseerimiskomisjon kui ka muud organid, sh žürii, täidavad
ideekonkursi läbiviimisel oma ülesandeid. Tegemist ei ole mänguga, kus laps võib
pahandades öelda, et „mina enam ei mängi“. Ideekonkursil osalejad on näinud
palju vaeva ja kandnud ideekonkursil osalemisega seoses kulusid.
9 Ideekonkursi žürii on ideekonkursi korraldamise korra punkti 4.13 kohaselt
15.6.2022 protokollis esitanud paremusjärjestuse, määranud auhinnasaajad ja
preemiate suuruse, so koostanud lõpp-protokolli (vt lisa „Põhja-Eesti
Muuseumite Pärandihoidla arhitektuurivõistluse protokoll 15062022“). Eeltoodud
žürii otsust ei ole mitte ühegi otsusega tühistatud ega kehtetuks muudetud.
3
Ideekonkursi korraldamise korra punkt 4.13 kohaselt lõpetab sellise lõpp-
protokolli tegemine žürii töö. Seega on žürii oma töö teinud, kavandid on
hinnatud, paremusjärjestus on koostatud ja žürii roll antud ideekonkursil on
lõppenud. Žürii peamine ülesanne ideekonkursi puhul oligi teha esitatud
kavanditest paremusjärjestus ja seda on žürii teinud. Paremusjärjestuse saab
koostada üksnes hinnates kõiki esitatud töid ja asetades need kõik omavahel
paremusjärjestusse. Seega, selline paremusjärjestus järelikult eksisteerib.
10 RKAS juhatus on 12.7.2022 otsusega žürii 15.6.2022 otsuse kinnitanud. RKAS
juhatuse otsus on vaidlustuskomisjoni 25.8.2022 otsusega tühistatud. See
tähendab aga üksnes seda, et hankija - mitte žürii - peab tegema uue otsuse.
Vaidlustajale teadaolevalt ei ole hankija teinud otsuseid, millega oleks
ideekonkursile esitatud kavandeid ideekonkursilt kõrvaldatud, rääkimata sellest,
et konkursilt oleks kõrvaldatud kõik osalenud kavandid, mis võiks tingida
ideekonkursi läbikukkumise.
11 Kui žürii on paremusjärjestuse koostanud (mis toimus 15.6.2022 žürii
protokolliga), on edasine hankijapoolne tegevus ideekonkursi läbiviimisel ja
lõpetamisel, selleks ei ole žüriid enam vaja.
Seega, žürii väidetav enesetaandus (millise võimalikkus üldse on vaidlustaja
hinnangul vähemalt kaheldav) ei saa antud juhul olla põhjendatud vajaduseks
ideekonkursi lõpetamisel. Žürii on talle hanke dokumentidega ettenähtud
ülesande kõnealusel ideekonkursil juba eelmisel aastal täitnud.
12 Vaidlustatud otsuse tegemisel tugines RKAS žürii 29.3.2023 protokollile
(faili pealkiri „Mustand pärandihoidla žürii protokoll.docx“).
Vaidlustajale on arusaamatu, millisel alusel žürii üldse 29.3.2023 kogunes ja
ideekonkursiga seonduvaid asjaolusid arutas, kui žürii töö lõppes ideekonkursi
läbiviimise korra kohaselt 15.6.2022 lõpp-protokolli koostamisega, milles esitati
paremusjärjestus, määrati auhinnasaajad ja preemiate suurus. Siinkohal märgib
vaidlustaja, et preemiate suurus on määratud hanketeates (IV.3.1) ning žürii
sisuline töö seisneb seega üksnes paremusjärjestuse koostamises.
13 Žürii poolt 29.3.2023 koostatud protokolli punktist 15 nähtub, et
„tulenevalt käesoleva ideekonkursi jooksul tehtud VAKO ning kohtute poolt
tehtud otsustest ning otsustest ilmnenud praktikast viis žürii täiendavalt läbi
kõigi ülejäänud tööde vastavuse kontrolli ning tuvastas võistlustingimustele
mittevastavusi suuremal või vähemal määral ka kõikides ülejäänud
võistlustöödes“.
4
Tegemist on paljasõnalise ja sisutu väitega. Kui ideekonkursile oli kvalifitseeritud
21 tööd, on äärmiselt ebatõenäoline, et ükski töö ei vasta tingimustele – selliseid
otsustusi ja hindamist tõendavaid tõendeid ei ole hankija esitanud. Vaidlustaja
kordab eelpool märgitud faktilist asjaolu - hankija ei ole ideekonkursilt
kvalifitseeritud töid kõrvaldanud.
14 Vaidlustaja väidet, et ideekonkursile on esitatud ideekonkursi tingimustele
vastavaid töid, tõendab ka see, et žürii märgib 29.3.2023 protokollis, et „ Žürii peab
võimatuks teha otsust ideekavandite paremusjärjestuse kohta olukorras, kus
ideekonkursi tingimustele mittevastavuste tõttu heidetakse kõrvale parimad
ideekavandid.“ Teiste sõnadega, žüriile meeldivad žürii arvates ideekonkursi
tingimustele mittevastavad tööd ja kuna neid valida ei saa, siis žürii ei kavatse oma
tööd teha - so teha valik tingimustele vastavate tööde hulgast. Käesoleval juhul ei
ole see aga asjakohane, kuna hankija ei ole ideekonkursilt esitatud töid
mittevastavuse tõttu kõrvaldanud.
15 Kokkuvõttes – hankija tugineb faktiliselt hanke lõpetamise otsuse
tegemisel asjaolule, et žürii ei ole saanud valida parimateks ideekonkursile
esitatud, kuid ideekonkursi tingimustele mittevastavaid töid ja seetõttu žürii (so
hankija ise) keeldub oma tööd tegemast. Tegemist ei ole asjaoluga, mida võiks
pidada põhjendatud vajaduseks ideekonkursi lõpetamiseks. Veelgi enam, kuna
ideekonkursi korraldamise korra kohaselt žürii pidi tegema paremusjärjestuse ja
žürii ongi paremusjärjestuse koostanud (ja oma töö seega lõpetanud), saab
hankija teha ideekonkursi lõpuleviimiseks vajalikud otsused (näiteks preemiad
välja maksta) ja selliste otsuste tegemiseks ei ole žüriid vaja.
Hanke lõpetamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla hankija enda tegevus või
tegevusetus ideekonkursi läbiviimisel.
Taotlus menetluskulude välja mõistmiseks
16 Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil vaidlustaja kasuks välja mõista
vaidlustusmenetlusega kaasnenud lepingulise esindaja kulud alljärgnevas mahus:
Ideekonkursi dokumentidega tutvumine (12.6.2023) – ajakulu 1 tund, maksumus 120
eurot (ilma käibemaksuta);
Vaidlustaja 16.6.2023 vaidlustuse koostamine ja vaidlustuskomisjonile esitamine
(15.-16.6.2023) – ajakulu 2 tundi, maksumus 240 eurot (ilma käibemaksuta);
RKAS 22.6.2023 vastuse ja vastusele lisatud dokumentidega tutvumine (27.6.2023)
– ajakulu 1 tund, maksumus 120 eurot (ilma käibemaksuta);
5
Vaidlustaja 29.6.2023 seisukoha ja menetluskulude hüvitamise taotluse
koostamine ja vaidlustuskomisjonile esitamine (28.-29.6.2023) – ajakulu 4,25 tundi,
maksumus 510 eurot (ilma käibemaksuta);
Kokku lepingulise esindaja kulud 990 eurot (ilma käibemaksuta). Vaidlustaja on
käibemaksukohustuslane.
Lisaks on Vaidlustaja tasunud riigilõivu summas 1280 eurot.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Janno Saar Allan Viirma
LISA
Põhja-Eesti Muuseumite Pärandihoidla arhitektuurivõistluse protokoll 15062022
6