dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõud

Rahandusministeerium · 2. mai 2023
Viit
1.1-10.1/2977-19
Registreeritud
2. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Lauri Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf293 KB
  • 📎image001.png
  • 📎PL RM-le 2.05.2023 nr 19.asice54 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Katrin Talihärm <[email protected]> Saadetud: 02.05.2023 12:02 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: väljaläinud kiri Manused: image001.png; PL RM-le 2.05.2023 nr 19.asice Katrin Talihärm Eesti Pangaliit T +372 611 6569 M +372 50 60701 Ka Hr Mart Võrklaev Rahandusminister Rahandusministeerium Teie: 26.04.2023 nr 1.1 10 .1/2977-1 Meie: 2.05.2023 nr 19 Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõud Täname võimaluse eest avaldada arvamust m aksuseaduste muutmise seaduse eelnõu osas. Eelnõu seletuskirja kohaselt on kavandatavate maksumuudatuste eesmärk “kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja ühtlustada tulumaksu määra ning asendada regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga lähtuvalt koalitsioonileppest” (SK lk 2). Samas kavandatakse e elnõuga süvendada senist pangandussektori ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste ettevõtetega , tõstes lisaks üldis ele tulumaksumäära le ka pankade avansilist kvartaalset tulumaksumäära 22 protsendile. Pangaliit niisugust muudatust toetada ei saa. Tagamaks seadusemuudatuse vastavus t seatud eesmärgiga ühtlustada tulumaksumäära ning et tagada ettevõtete võrdne kohtlemine , teeb Pangaliit ettepaneku kaotada pankade avansiline tulumaks. Pangaliit tervitab diskussiooni algust, mille kinnituseks oli sisutihe, avatud ja mõistlike lahenduste le idmisele suunatud kohtumine rahandusministriga 26. aprillil. Tu ruosaliste jaoks on sisuline diskussioon Eesti majanduse konkurentsivõimet mõjutavate otsuste tegemisel ainuõige viis lahenduste leidmiseks. Pangaliit peab kaalukate otsuste tegemise eelduseks mõjuanalüüsi, mille valmimisse oleme valmis igakülgselt panustama. Muudatuse mõju pankadele ja majandusele Pankade suurem tulumaks vähendab ettevõtete võimalusi investeeringutele finantseerimist saada Pankade jaoks on jätkusuutlik majandus väga oluline. Keerulises majanduskeskkonnas ja seoses tuleviku vaates väljakutseid esitava rohereformiga vajavad nii ettevõtted kui ka eraisikud kapitali. Eestis finantseerivad majandust pangad, mistõttu on väga oluline tagada, et pankadel säiliks maksimaalne võimekus suuremahuliste investeeringute toetamiseks. Eesti pankade ja liisinguettevõtete poolt ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude koondportfell ulatub 27,7 miljardi euroni (31.12.2022). Pangad on jõuliselt panustanud Eesti inimeste heaolu kasvu ja ettevõtete arengusse. Viimase viie aastaga (2018. aasta algus kuni 2022. aasta lõpp) on pankade poolt antud laenude maht kasvanud 7,5 miljardi euro võrra (+37,1%). Arvestades, et ärilaenude pikkus on keskmiselt 2-3 aastat, siis tegelikku uuslaenu väljastamist ehk uute äriprojektide toetamist on toimunud veelgi suuremas mahus. Selline kasv on kapitalinõudeid arvestades vajanud ka rohkem kapitali, summas 600-800 miljonit eurot. See kapital on pankade poolt Eesti majanduse toetamiseks omavahenditena investeeritud, kusjuures suur osa sellest on tekkinud läbi kasumite reinvesteerimise , st sellelt on juba makstud ka 14 protsenti avansilist tulumaksu. Eesti Panga möödunudaastasel finantsstabiilsuse ülevaatel põhinedes võiks hinnanguliselt prognoosida 2023. aastal pangandussektori kasumiks kuni 1 miljard eurot. See tähendab, et täiendava maksukoormuse lisamine 8% ulatuses eemaldab sektorist 80 miljoni ulatuses omakapitali. See tähendab kehtivaid kapitalinõudeid arvestades rohkem kui 1 miljardi euro võrra väiksemat laenuvõimet. Lihtsalt öeldes selle tagajärg võimendub reaalmajanduses minimaalselt 12-kordse investeerimisvõime langusena igal aastal. Arvestades, et ärilaenude keskmine pikkus on 2-3 aastat, siis on sellise otsuse mõju näiteks järgmise 5 aasta uue laenu väljastuse mahule veelgi suurem, ulatudes hinnanguliselt 7-8 miljardi euroni. Pankade suurem tulumaks vähendab Eesti pankade konkurentsivõimet Eestis tegutsevad pangad on viimastel aastatel näidanud tugevat kasvu, mis on elavdanud oluliselt pangandusvaldkonnas konkurentsi ja suurendanud ettevõtete ligipääsu kapitalile oluliselt (aastatel 2018-2022 rahastasid pangad Eesti ettevõtteid ja eraisikuid kokku 25 miljardi euro väärtuses uute laenudega). Seda kasvu on olnud võimalik teha kapitali abil ja olulisel määral kasumite arvelt. Pankade kasum võetakse arvele uue kapitalina, mis suunatakse taas majandusse. Keerulises majanduskeskkonnas on eriti oluline, et pangad oleksid tugevad Majanduse finantseerimine on Eestis väga pangapõhine, muid võimalusi selleks on vähe. Pangad rahastasid majandust 2022. aastal 5,9 miljardi euro ulatuses (sh kodumajapidamisi 2,65 ja ettevõtteid 3,35 miljardi euro ulatuses). K asum on kõige parem kaitse majanduses toimuvate muutuste eest. Pankade kasumi akumuleerimine kapitalina on kriitiline, et laenuandmist saaks jätkata. Pankade võime salvestada heade aegade kasumit kapitalina (sh teha täiendavaid provisjone) on eriti oluline, et halvematel aegadel, kui laenuportfell on kahjumlik, saaks kapitalipuhvreid kasutada kahjumi katmiseks ning samal ajal siiski jätkata majanduse rahastamist. Samuti aitab tugev kapitaliseeritus pakkuda vajadusel leevendust raskustes laenuklientidele. Tuleb arvestada, et käimasoleva kriisi tagajärjed pole veel täies mahus avaldunud. Eesti pangad on hästi kapitaliseeritud ja eelmise majanduskriisi ajal tuldi toime riigi tuge vajamata. Pankade kapitaliseerituse vähendamine tõstab keerulises majandusolukorras maksumaksjate raha kasutamise riski. Rohereformi elluviimine on võimalik vaid pankade toel Investeerimisvajadus kiirelt arenevas ja rohereformi läbiviivas ühiskonnas on kasvanud. Tugevalt kapitaliseeritud pangad on rohereformi läbiviimise aluseks. SEI Tallinna hinnangul (2019) on 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vajaminev summa Eestis 17,3 miljardit eurot (sh erasektor 12,7 mld eurot, avalik sektor 4,6 mld eurot). Ilma pankadepoolse võimenduseta ei ole ambitsioonikat rohereformi võimalik ellu viia. Rohereformi lahutamatuks osaks on hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimine. Koos avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise maksumusega täies ulatuses on hoonefondi tervikliku rekonstrueerimise kogumaksumus 24 miljardit eurot (MKM ja TalTech , 2020). Pangandussektorile on juba praegu kehtestatud ettevõtete tulumaks, pikaajalised ebavõrdsust suurendavad otsused tuleb põhjalikult läbi analüüsida Pankadele juba kehtib teistest sektoritest jõulisem maksusüsteem ning avansilise tulumaksu määra 22 protsendile tõstmine kasvatab veelgi ebavõrdsust sektorite vahel. Pangad maksavad 13 protsenti Eesti ettevõtete poolt makstavast tulumaksust. 2022. aastal tasusid Eesti pangad riigimakse 145,5 miljonit eurot, sh tööjõumakse 89,6 miljonit eurot. Sellega on pangandussektor täna Eesti suuremate maksumaksjate seas ja annab tööd enam kui neljale ja poolele tuhandele inimesele . Lisaks tasusid pangad mullu T agatisfondi hoiuste tagamise osafondi 15,8 miljonit eurot ja Euroopa ülesesse kriisilahendusfondi (SRF) 16 miljonit eurot. Arvestades, et hoiuste maht on kasvamas ja hoiuste tagamise fondi makse määr on tõstmisel, suureneb märgatavalt sektori panus hoiustajate kaitseks. Finantsinspektsioonile/ECB- le maksid pangad 2022.aastal järelevalvetasu 9,5 miljonit eurot. Eelnevast mõjude kirjeldamisest lähtuvalt kordame üle pöördumise alguses esitatu: Pangaliit teeb ettepaneku kaotada pankade avansiline tulumaks. Pangad olgu maksustatud võrdselt teiste ettevõtetega, antud maksu seaduse muudatuse ettepanekust lähtuvalt 22 protsendilise tulumaksu määraga. Lugupidamisega , /a llkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel