FinanceEstonia
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
2. mai 2023
FinanceEstonia arvamuse esitamine tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse
muutmise eelnõule
Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev
Käesolevaga esitab MTÜ FinanceEstonia omapoolsed seisukohad tulumaksuseaduse ja
kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõule (24.04.2023) („Eelnõu“).
1) Krediidiasutuste avansilise makse määra tõstmine ei ole proportsionaalne
Eelnõuga nähakse ette krediidiasutuste avansilise makse määra tõstmine 22%-le. FinanceEstonia
hinnangul on Eelnõuga ettenähtud muudatuste mõjude hindamine olnud pinnapealne ning piiratud.
Eelnõu seletuskirjas puuduvad adekvaatsed põhjendused, miks krediidiasutuste avansilise makse
määra tõstmine 22%-le on kõige sobivam ning proportsionaalseim meede kavandatavate eesmärkide
elluviimiseks ning milliste alternatiivide vahel seadusandja on kaalunud. Krediidiasutuste 14%-lise
avansilise makse määr jõustus 01.01.2018. Krediidiasutustele avansilise makse kehtestamisel leidis
seadusandja, et avansilise tulumaksu määr 14% eelmise kvartali kasumist on asjakohane eelkõige
seetõttu, et „/…/ krediidiasutuse suhtes kehtivad kapitaliadekvaatsuse reeglid, mis ei võimalda kogu
teenitud kasumit dividendina välja maksta. Reeglina on maksimaalne dividendi määr suurusjärgus
kuni 70% teenitud kasumist. Arvestades kehtivat tulumaksumäära 20% on maksumäär 14%
kooskõlas väljamakstava dividendi osakaaluga kasumis (20% * 0,7).“1 Käesolevas Eelnõus ei ole
seadusandja avansilise tulumaksumäära kehtestamisel pankadele kehtestatud kapitaliadekvaatsuse
reegleid mingil moel arvesse võtnud. Samuti puuduvad seletuskirjas selgitused või põhjendused,
miks seadusandja on otsustanud nende arvestamisest loobuda.
1
Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 458 SE seletuskiri, lk 11.
P
MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu
2
2) Krediidiasutuste avansilise makse määra tõstmisel 22%-ni on oluline negatiivne mõju
kogu majandusele
Eelnõu seletuskirjas on jäänud täielikult analüüsimata, kuidas Eesti krediidiasutuste maksukoormuse
tõstmine 8 protsendipunkti võrra mõjutab pankade omakapitali ning seeläbi pankade
laenuandmisvõimet.
FinanceEstonia hinnangul võib krediidiasutuste avansilise makse määra 22%-le tõstmine oluliselt
mõjutada pankade poolt ettevõtetele ja tarbijatele väljalaenatava raha hulka. See omakorda võib
endaga kaasa tuua intressimäärade tõusu, mis vähendab tarbijate ja ettevõtete võimalust laenu
teenindada ning planeeritavaid investeeringuid ellu viia.
3) Krediidiasutuste avansilised maksed tuleks kaotada
Alates 01.01.2018 krediidiasutustele kehtiva avansilise tulumaksu näol on sisuliselt tegemist ettevõtte
tulumaksuga, mis on kehtestatud vaid üht liiki ettevõte – krediidiasutuste – suhtes. Kui käesoleval ajal
on taolise tulumaksu määraks 14% siis kavandatavad muudatustega kehtestaks Eestis pankade
suhtes erandliku ettevõtete tulumaksu määraga 22%.
Lisaks sellele, et taoline erandlik ettevõtte tulumaks vaid krediidiasutuste suhtes on vastuolus Eesti
lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi põhimõttega, vähendaks see pankade poolt Eesti ettevõtetele ja
elanikele pakutava krediidi mahtu, suurendaks pakutavate finantstoodete hinda. Kõnealune tulumaks
mõjutaks negatiivselt ka kohalikul kapitalil põhinevate ning veel arengufaasis olevate pankade
(näiteks LHV Pank, Coop Pank, Inbank, Bigbank, Holm Bank) konkurentsivõimet. Konkurentsi
vähendamine pangandusturul võib aja jooksul kaasa tuua klientidele pakutavate teenuste ja toodete
vähenemise ning nende hinna kasvu.
2018. aastal krediidiasutustele avansilise makse kehtestamisel leidis seadusandja, et see on vajalik
eelkõige konservatiivse dividendipoliitika ja riigi fiskaalpoliitiliste eesmärkide tasakaalustamiseks ning
selleks premeeriti stabiilsema dividendipoliitikaga ettevõtjaid jaotatud kasumile rakenduva madalama
tulumaksumääraga. Kui seadusandja otsustab selle madalama tulumaksumäära ära kaotada, siis
peaks seadusandja sellise otsuse negatiivse mõju tasakaalustamiseks kaotama krediidiasutuste
avansilised maksed täielikult.
4) Seadusandja on Eelnõuga rikkunud head õigusloome tava
Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri näeb ette, et enne eelnõud peab seadusandja koostama
väljatöötamiskavatsuse. Eelnõus viidatakse, et väljatöötamiskavatust ei koostatud, sest Eelnõu on
põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulisus tuleb Eelnõu kohaselt asjaolust, et
koalitsioonileppes lepiti kokku, et maksumuudatused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2024. a. Asjaolu,
3
et valitsuse liikmed on valitsuse koostamisel kokku leppinud mingites (ebamõistlikult lühikestes)
tähtaegades, ei saa muuta seaduseelnõud kiireloomuliseks. Eelnõu seletuskirjas puuduvad
adekvaatsed põhjendused ning makromajanduslikud analüüsid, mis seletaksid maksumuudatuste
kiireloomulisust ja seda, miks need muudatused ei võiks jõustuda näiteks 01.01.2025 või veelgi
hiljem.
Teiseks, hea õigusloome ja halduse tava näeb ette, et seaduseelnõu kooskõlastamisel tuleb
huvirühmi kaasata ja nende arvamusi ja ettepanekuid kaaluda. MTÜ FinanceEstonia on finantssektori
esindusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada finantsvaldkonna arengut, innovatsiooni ja teenuste
eksporti. MTÜ FinanceEstonia liikmete hulgas on ka mitmed krediidiasutused, keda eelnõu otseselt
puudutab ja kes ei ole Pangaliidu liikmed. Seetõttu on eriti kahetsusväärne, et FE arvamust ei
soovitud küsida ja Eelnõud arvamuse esitamiseks ei edastatud.
Lisaks tuleb anda huvirühmadele piisavalt aega seaduseelnõu läbitöötamiseks, seisukohtade
kujundamiseks ning koostamiseks, et kaasamine oleks sisuline ning mitte üksnes formaalsus. Antud
Eelnõu puhul anti huvirühmadele tagasiside andmiseks sisuliselt vaid 3 tööpäeva aega, mis ei ole
piisav aeg, et huvirühmad saaksid teha põhjalikke analüüse Eelnõuga ettenähtud muudatuste kohta,
et esitada omapoolseid ettepanekuid. Seega Eelnõu menetluses on huvirühmade kaasamine olnud
näilik ning ebapiisav.
Lugupidamisega
/allkirjad digitaalselt/
Kaido Saar
FinanceEstonia juhatuse esimees
Anu Müürsepp
FinanceEstonia tegevjuht
Saatja: Anu Müürsepp <
[email protected]>
Saadetud: 02.05.2023 12:10
Adressaat: <=?utf-8?Q?Mart_V=C3=B5rklaev?=>
Koopia: <"RAM Info">; <=?utf-8?Q?Evelyn_Liivam=C3=A4gi?=>; <"Lauri Lelumees">;
<=?utf-8?Q?Eve-Ly_K=C3=BCbard?=>; <"Heidi Vessel">; <=?utf-
8?Q?Aet_K=C3=BClasalu?=>; <"Inga Klauson">
Teema: FinanceEstonia arvamuse tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
eelnõule
Manused: finance_estonia.png; FinanceEstonia arvamus TuMS muutmise eelnoule
2.5.2023.asice
Lugupeetud Mart Võrklaev
Käesolevaga edastame MTÜ FinanceEstonia arvamuse tulumaksuseaduse ja
kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõule (24.04.2023). Oleme avatud aruteludeks ja
kohtumisteks, et oma seisukohti lähemalt tutvustada.
MTÜ FinanceEstonia on finantssektori esindusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada
finantsvaldkonna arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti. Seisame selle eest, et Eestisse
tekiks uusi finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökohti
ning kohalik kapitaliturg pakuks Eesti ettevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi.
Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat ettevõtet.
Heade soovidega
Anu Müürsepp
FinanceEstonia
tegevjuht
mobiil: +372 50 11107
[email protected]
www.financeestonia.eu