dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

FinanceEstonia arvamuse esitamine tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõule

Rahandusministeerium · 2. mai 2023
Viit
1.1-10.1/2977-18
Registreeritud
2. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
FinanceEstonia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Lauri Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf241 KB
  • 📎finance_estonia.png
  • 📎FinanceEstonia arvamus TuMS muutmise eelnoule 2.5.2023.asice245 KB

Sisu (failidest)

FinanceEstonia Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 2. mai 2023 FinanceEstonia arvamuse esitamine tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõule Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev Käesolevaga esitab MTÜ FinanceEstonia omapoolsed seisukohad tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõule (24.04.2023) („Eelnõu“). 1) Krediidiasutuste avansilise makse määra tõstmine ei ole proportsionaalne Eelnõuga nähakse ette krediidiasutuste avansilise makse määra tõstmine 22%-le. FinanceEstonia hinnangul on Eelnõuga ettenähtud muudatuste mõjude hindamine olnud pinnapealne ning piiratud. Eelnõu seletuskirjas puuduvad adekvaatsed põhjendused, miks krediidiasutuste avansilise makse määra tõstmine 22%-le on kõige sobivam ning proportsionaalseim meede kavandatavate eesmärkide elluviimiseks ning milliste alternatiivide vahel seadusandja on kaalunud. Krediidiasutuste 14%-lise avansilise makse määr jõustus 01.01.2018. Krediidiasutustele avansilise makse kehtestamisel leidis seadusandja, et avansilise tulumaksu määr 14% eelmise kvartali kasumist on asjakohane eelkõige seetõttu, et „/…/ krediidiasutuse suhtes kehtivad kapitaliadekvaatsuse reeglid, mis ei võimalda kogu teenitud kasumit dividendina välja maksta. Reeglina on maksimaalne dividendi määr suurusjärgus kuni 70% teenitud kasumist. Arvestades kehtivat tulumaksumäära 20% on maksumäär 14% kooskõlas väljamakstava dividendi osakaaluga kasumis (20% * 0,7).“1 Käesolevas Eelnõus ei ole seadusandja avansilise tulumaksumäära kehtestamisel pankadele kehtestatud kapitaliadekvaatsuse reegleid mingil moel arvesse võtnud. Samuti puuduvad seletuskirjas selgitused või põhjendused, miks seadusandja on otsustanud nende arvestamisest loobuda. 1 Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 458 SE seletuskiri, lk 11. P MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu 2 2) Krediidiasutuste avansilise makse määra tõstmisel 22%-ni on oluline negatiivne mõju kogu majandusele Eelnõu seletuskirjas on jäänud täielikult analüüsimata, kuidas Eesti krediidiasutuste maksukoormuse tõstmine 8 protsendipunkti võrra mõjutab pankade omakapitali ning seeläbi pankade laenuandmisvõimet. FinanceEstonia hinnangul võib krediidiasutuste avansilise makse määra 22%-le tõstmine oluliselt mõjutada pankade poolt ettevõtetele ja tarbijatele väljalaenatava raha hulka. See omakorda võib endaga kaasa tuua intressimäärade tõusu, mis vähendab tarbijate ja ettevõtete võimalust laenu teenindada ning planeeritavaid investeeringuid ellu viia. 3) Krediidiasutuste avansilised maksed tuleks kaotada Alates 01.01.2018 krediidiasutustele kehtiva avansilise tulumaksu näol on sisuliselt tegemist ettevõtte tulumaksuga, mis on kehtestatud vaid üht liiki ettevõte – krediidiasutuste – suhtes. Kui käesoleval ajal on taolise tulumaksu määraks 14% siis kavandatavad muudatustega kehtestaks Eestis pankade suhtes erandliku ettevõtete tulumaksu määraga 22%. Lisaks sellele, et taoline erandlik ettevõtte tulumaks vaid krediidiasutuste suhtes on vastuolus Eesti lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi põhimõttega, vähendaks see pankade poolt Eesti ettevõtetele ja elanikele pakutava krediidi mahtu, suurendaks pakutavate finantstoodete hinda. Kõnealune tulumaks mõjutaks negatiivselt ka kohalikul kapitalil põhinevate ning veel arengufaasis olevate pankade (näiteks LHV Pank, Coop Pank, Inbank, Bigbank, Holm Bank) konkurentsivõimet. Konkurentsi vähendamine pangandusturul võib aja jooksul kaasa tuua klientidele pakutavate teenuste ja toodete vähenemise ning nende hinna kasvu. 2018. aastal krediidiasutustele avansilise makse kehtestamisel leidis seadusandja, et see on vajalik eelkõige konservatiivse dividendipoliitika ja riigi fiskaalpoliitiliste eesmärkide tasakaalustamiseks ning selleks premeeriti stabiilsema dividendipoliitikaga ettevõtjaid jaotatud kasumile rakenduva madalama tulumaksumääraga. Kui seadusandja otsustab selle madalama tulumaksumäära ära kaotada, siis peaks seadusandja sellise otsuse negatiivse mõju tasakaalustamiseks kaotama krediidiasutuste avansilised maksed täielikult. 4) Seadusandja on Eelnõuga rikkunud head õigusloome tava Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri näeb ette, et enne eelnõud peab seadusandja koostama väljatöötamiskavatsuse. Eelnõus viidatakse, et väljatöötamiskavatust ei koostatud, sest Eelnõu on põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulisus tuleb Eelnõu kohaselt asjaolust, et koalitsioonileppes lepiti kokku, et maksumuudatused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2024. a. Asjaolu, 3 et valitsuse liikmed on valitsuse koostamisel kokku leppinud mingites (ebamõistlikult lühikestes) tähtaegades, ei saa muuta seaduseelnõud kiireloomuliseks. Eelnõu seletuskirjas puuduvad adekvaatsed põhjendused ning makromajanduslikud analüüsid, mis seletaksid maksumuudatuste kiireloomulisust ja seda, miks need muudatused ei võiks jõustuda näiteks 01.01.2025 või veelgi hiljem. Teiseks, hea õigusloome ja halduse tava näeb ette, et seaduseelnõu kooskõlastamisel tuleb huvirühmi kaasata ja nende arvamusi ja ettepanekuid kaaluda. MTÜ FinanceEstonia on finantssektori esindusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada finantsvaldkonna arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti. MTÜ FinanceEstonia liikmete hulgas on ka mitmed krediidiasutused, keda eelnõu otseselt puudutab ja kes ei ole Pangaliidu liikmed. Seetõttu on eriti kahetsusväärne, et FE arvamust ei soovitud küsida ja Eelnõud arvamuse esitamiseks ei edastatud. Lisaks tuleb anda huvirühmadele piisavalt aega seaduseelnõu läbitöötamiseks, seisukohtade kujundamiseks ning koostamiseks, et kaasamine oleks sisuline ning mitte üksnes formaalsus. Antud Eelnõu puhul anti huvirühmadele tagasiside andmiseks sisuliselt vaid 3 tööpäeva aega, mis ei ole piisav aeg, et huvirühmad saaksid teha põhjalikke analüüse Eelnõuga ettenähtud muudatuste kohta, et esitada omapoolseid ettepanekuid. Seega Eelnõu menetluses on huvirühmade kaasamine olnud näilik ning ebapiisav. Lugupidamisega /allkirjad digitaalselt/ Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht Saatja: Anu Müürsepp <[email protected]> Saadetud: 02.05.2023 12:10 Adressaat: <=?utf-8?Q?Mart_V=C3=B5rklaev?=> Koopia: <"RAM Info">; <=?utf-8?Q?Evelyn_Liivam=C3=A4gi?=>; <"Lauri Lelumees">; <=?utf-8?Q?Eve-Ly_K=C3=BCbard?=>; <"Heidi Vessel">; <=?utf- 8?Q?Aet_K=C3=BClasalu?=>; <"Inga Klauson"> Teema: FinanceEstonia arvamuse tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõule Manused: finance_estonia.png; FinanceEstonia arvamus TuMS muutmise eelnoule 2.5.2023.asice Lugupeetud Mart Võrklaev Käesolevaga edastame MTÜ FinanceEstonia arvamuse tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõule (24.04.2023). Oleme avatud aruteludeks ja kohtumisteks, et oma seisukohti lähemalt tutvustada. MTÜ FinanceEstonia on finantssektori esindusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada finantsvaldkonna arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti. Seisame selle eest, et Eestisse tekiks uusi finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökohti ning kohalik kapitaliturg pakuks Eesti ettevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat ettevõtet. Heade soovidega Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht mobiil: +372 50 11107 [email protected] www.financeestonia.eu
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →