Saatja: Killu Maidla <
[email protected]>
Saadetud: 02.05.2023 10:55
Adressaat: <
[email protected]>; <"RAM Info">; <"RAM Info">
Koopia: Käpp, Ain <
[email protected]>
Teema: Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusring - EHRL'i vastus
Manused: image001.png; image003.png; image004.jpg; image005.png;
Rahandusministeerium_EHRL.asice
Lugupeetud minister,
Head ministeeriumi ametnikud,
Loodame, et puhkasite antud pikal nädalavahetusel hästi ja saite aega veeta ka pere ja lähedastega.
Palun leidke lisatuna Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) vastus eelnõule.
Loodame, et valitsuses on piisavalt riigimehelikkust et võtta majutuse osa sellest kiirustavast
seadusemuudatusest välja ja teha korralik mõju-uuring enne kui korralikult analüüsimata otsused
toovad kaasa suurema kahju.
Heade soovidega külalislahkuse sektorist,
Killu Maidla
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Tegevjuht/ CEO
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit/ Estonian Hotel and Restaurant Association
Kiriku 6, 10130 Tallinn, Estonia
Tel. +372 641 1428, Mob. +372 5118 264
E-mail:
[email protected];
[email protected]
www.ehrl.ee
Rahandusministeerium
Teie 26.04.2023 nr 1.1-10.1/2977-1
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) seisukoht ja ettepanekud käibemaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev!
Soovime tuua Teieni Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu seisukoha käibemaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu kohta. Kui enne veel soovime juhtida tähelepanu oma nördimusele seoses niivõrd
lühikese tagasiside andmise tähtajaga seoses, mis ei ole kooskõlas hea kaasamise tava ega muude hea
õigusloome põhimõtetega. Soovime uskuda, et uus värskelt ametisse astunud valitsus võiks nende
järgimise osas olla positiivseks eeskujuks, mitte aga nende vastu rängalt eksida.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit soovib ennekõike avaldada arvamust seoses käibemaksuseaduse
muutmise eelnõu punktiga, mis puudutab majutusele kehtiva 9% käibemaksumäära tõstmist 22%-ni.
Meie seisukoht on:
- Käesoleva muudatuse ulatuslikkuse ja võimalike negatiivsete mõjude tõttu ei saa otsust teha
ilma vajaliku aruteluta ja põhjalike mõjuanalüüsideta. Majutusasutuste käibemaksumäära
puudutavat punkt tuleb käesolevast eelnõust välja tõsta ja viia läbi vajalikud mõju
hindamised. Arvestades planeeritavat jõustumise tähtaega (1.01.2025) ei ole reaalset vajadust
praegusel kujul antud muudatus antud eelnõuga kaasa panna.
- Säilitamaks riigi konkurentsivõimet turismisihtriigina tuleb kaaluda majutusasutustele
käibemaksumäära tõstmist väiksemas ulatuses ning samal ajal kaardistada alternatiivsed
tuluallikad, kus jääb riigil hetkel tulu saamata, näiteks tuleb tegeleda varimajandusega
toitlustussektoris ja lühiajaliste üüripindade reguleerimisega. Sektor on avatud selles osas
dialoogiks.
Lisame ka täiendavat sisendi seletuskirjas toodud punktide osas
2.3. Väljatöötamiskavatsuse puudumine
Seaduse eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.
detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 1 ei
ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult
kiireloomuline. Käesolev eelnõu on kiireloomuline, kuna 22-protsendise maksumäära kehtestamine on
planeeritud 2024. aasta 1. jaanuarist. Arvestades maksukorralduse seaduse § 41 sätestatut, siis
maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma
vähemalt kuus kuud.
See selgitus ei päde majutusteenuse käibemaksu tõstmise osas, kuna jõustumine on plaanitud
01.01.2025, mis jätab piisavalt aega jälgimaks nii „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas“
sätestatut kui otsuse mõjude hindamiseks viia läbi mõjuanalüüs ning astuda sisukasse dialoogi sektori
esindajatega.
Punkt 6. Hinnangud seaduse mõjule. Meie seisukoht on, et hinnangud ei ole lõpuni läbi mõeldud ja
ei tugine põhjalikel analüüsidel. Toome välja mõned punktid, millega sektori esindajad ei saa
nõustuda:
„Mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei tuvastatud“. EHRL ei nõustu,
sest meie ettevõtete hinnangul on antud seadusel oluline mõju regionaalsele arengule, kuna paljudes
piirkondades, sh. maaregioonides, on turismiettevõtted olulisteks majandust elavdavateks teguriteks
luues töökohti, majutades külastajaid, kes kasutavad ka teiste ettevõtete (kauplused, muuseumid,
giidid jne) teenuseid ja jätavad piirkondadesse olulise majandusliku jälje. Seadusemuudatusega
kaasnev hinna- ja kulubaasi tõus muudab majutusega seotud ettevõtluse keerulisemaks: hinnatõusul
on otsene mõju nõudlusele, niigi väikse kasumlikkuse ohustamine võtab ettevõtluse motivatsiooni ja
viib arvestatava hulga ettevõtteid sulgemise või pankrotini. Sellekohane mõju oleks ministeeriumile
teada, kui eelnõu väljatöötamisele oleks eelnenud põhjalik väljatöötamiskava ja seejuures dialoog
huvigruppidega – ettevõtete ja kohalike omavalitsuste esindajatega, kes on eelnõu väljatöötamise ajal
ja selle avaldamise järgselt ka läbi meedia oma vastuseisu väljendanud.
Seletuskirjas toodud argument: „Tugevnevas majanduskonjunktuuris ei ole põhjust arvata, et
ettevõtted ja kaupmehed peaksid osa määra tõusust enda kanda võtma. Seega
Rahandusministeerium on arvestanud, et käibemaksumäära tõus lisatakse kogu ulatuses
lõpphinda.“ EHRL-i hinnangul see majutuse kohta ei päde. EHRL-i liikmete küsitluse põhjal peame
tunnistama, et tihedas konkurentsiolukorras, kus nõudlus ei ole veel taastunud, ei ole hotellidel
õnnestunud senini inflatsioonist tulenevat kulude kasvu müügihindadesse üle kanda. Toome näiteks
Tallinna hotellituru analüüsi, kust lähtub, et hotellide käive 2023. aasta esimeses kvartalis on küll
võrreldav kriisieelse ajaga, kuid hinnatõus piirneb 12%-ga, mis on ainult ca kolmandik perioodi
inflatsioonist ja ettevõtete kulude (eelkõige personalikulud, energia, kaubad ja tooraine) kasvust
(perioodi tarbijahinnaindeks 35%, Tarbijahinnaindeksi kalkulaator | Statistikaamet). Hinnatõusude
läbirääkimised välispartneritega keerukad, kuna välisnõudlus pärast koroonakriisi ei ole taastunud,
lisapinget tekitab piiriäärne positsioon Venemaaga, samuti on meie turismi sihtriikide inflatsioon olnud
märgatavalt madalam kui Eestis, mis vähendab partnerite valmisolekut hinnatõusuks veelgi. Siinkohal
saame tuua ka konkreetseid näiteid Soome ja Saksamaa suuremahuliste partneritega läbirääkimistest.
Eestit külastav turist ei ole luksusreisija, kes raha ei loe. Vastupidi, meie olulisim sihtturg Soome, kust
tuleb suurim osa meie majutuskäibest, on vägagi hinnatundlik, mida on tõestanud ka uuringud
(Konjunktuuriinstitut, 2018) ja küsitlused (EAS välispartnerite küsitlus 2023). Lisaks on Soomes juba
teist aastat järjest langemas elanikkonna ostuvõime, mida pole aastakümneid juhtunud. Ka
majutusasutuste majanduslik olukord paraneb, kuid majutussektor on ainukene sektor, mis ei ole
kolme kriisi järel kasumisse jõudnud. Peame arvesse võtma, et sektor on viimased kolm aastat talunud
kriisi, mille tagajärgedega tegeleb veel aastaid (Statistikaameti andmetel ületab 2020-2021 sektori
kahjum sellele eelnenud aastate keskmise kasumi, 2022. aastal esimeste prognooside järgi veel
kasumisse ei jõua).
Seletuskirjas toodud väide „Majutusteenuse 9-protsendise vähendatud käibemaksumäära kehtetuks
tunnistamisest tulenev hinnamõju üheselt hinnatav ei ole, kuna seda mõjutab tugevalt
turisminõudluse üldine hinnaelastsus.“ vastab tõele, kuid juhime tähelepanu, et selle ilmestamiseks
toodud riikide näiteid ei saa laiendada otseselt meie turule. Lõunamaiste rannapuhkuste sihtkohtade
hinnadünaamika erineb olulisel määral Põhjamaade ja meie piirkonna hinnadünaamikast. Peame
oluliseks välja tuua ka fakti, et just rannapuhkuste sihtkohtade turism on taastunud koroonakriisi
järgselt esimesena. Eesti elanike hinnatundlikkus on suur ja majutusasutuste- ning üldine hinnatõus
viib elanikud pigem puhkama välismaale, seetõttu jääb riik ilma nende kulutuste pealt laekuvast
käibemaksust ja suureneb turismiteenuste impordiosa.
Seletuskirjas on viidatud ka Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringule, mis viidi läbi 2014. aastal ja
seejärel uuesti 2018. aastal, mille kohaselt oleks tol ajal käibemaksu määra tõstmine 9-lt 20-le
protsendile toonud kaasa keskmiselt 7-protsendise hinnatõusu ja 6-protsendise külastajate arvu
vähenemise. Juhime tähelepanu, et uuringu teostamise ajale ei eelnenud ei turismisektorile laastavalt
mõjunud pikka koroonakriisi, energiahindade tõusu ega ka võrreldavat sõjategevust Ukrainas, mis kõik
on viimase kolme aasta jooksul sektori toimetulekut märkimisväärselt halvendanud ja ei võimalda
kaasnevat kulu oma kasumlikkuse arvele võtta. Majutusasutustel on ees ülesanne ka teiste kulude kasv
müügihinda üle kanda - seda ei ole õnnestunud senini teha kuna nõudlus ei ole taastunud. Ka
välispartnerite võimekus hinnatõusu aktsepteerimiseks on erinev, piirdudes sageli 6-10 protsendiga
(sihtriigi inflatsiooni määr on sageli ülim hinnatõusu lagi). Eraldi on välja toodud ka hinnatõusuga
kaasnev nõudluse ehk potentsiaalse müügi langus (EAS’i küsitlus suurimate välispartnerite seas).
Praegu oodatav hinnatõus on oluliselt suurem kui EKI tehtud uuringus prognoositi (EHRL-i liikmete
küsitluse andmetel vähemalt 20%), seega on märkimisväärselt suurem ka nõudluse kukkumine.
Viimaste aastate nõudluse järsk langus just välisturistide poolt ja seejuures kõige tulusamate
kliendigruppide (äriturism, rahvusvahelised konverentsid ja suursündmused) lõikes ei ole andnud
sektorile võimalust kõrget inflatsiooni ja kulude kasvu müügihindadesse üle kanda. EHRL-i liikmete seas
läbi viidud küsitluse alusel on ettevõtted sunnitud käibemaksu erisuse puhul hinda tõstma vähemalt
20%, et tulusus taastada. Juhime tähelepanu, et majutusasutuste kulude kasvus on oluline roll
tööjõukuludel, mille suhe käibesse oli 2019. aastal keskmiselt 30% (Statistikaameti andmebaas), kuid
see suhe on kiire palgakasvu tõttu, millega ei ole kaasnenud käibekasvu, täna ilmselt veelgi suurem.
Siinkohal tuleb eraldi märkida, et palgakasvule annab uue hoo valitsuskoalitsiooni plaan tõsta kiiresti
miinimumpalka, mis kahtlemata tähendab just majutus- ja toitlustussektorile märkimisväärset
kulubaasi tõusu.
Leedu näite kasutamine võrdluse tekitamiseks ei ole asjakohane, kui me ei lisa võrdlusse ka teisi turismi
mõjutavaid tegureid nagu perioodi jooksul toimunud suursündmused, lennuühenduste võrdlus jne.
Leedu käibemaksutõstmise perioodi 2012-2014 langes muu seas ka Euroopa Komisjoni Leedu
eesistumine (2013), mille puhul teame ka Eesti kogemusest, et see sündmus omas märkimisväärset
rolli hotellide hinna- ja käibekasvuks, mõjutamata negatiivselt üldist nõudlust. On oluline märkida, et
Eestil selliseid nõudlust olulisel määral kasvatavaid suursündmusi lähiaastatel ees ei ole, samuti ei ole
lisandumas tõmbekeskusi (nt konverentsikeskus), mis aitaks nõudlust olulisel määral kasvatada. Leedu
näite pädevuse hindamiseks tuleks hinnata ka käibemaksu tõstmise mõju majutuse keskhinda, et aru
saada, kas kogu kulu õnnestus müügihinda kanda või kaeti see osaliselt ettevõtete kasumlikkuse arvelt,
mida tänases situatsioonis ei ole võimalik Eestis teha. Nõudlust ei mõjuta niivõrd kehtiv
käibemaksumäär, kuivõrd müügihind. Paraku selliseid andmeid nii kiiresti ei ole võimalik hankida,
Leedu statistikaamet ei kogu andmeid keskmise hinna osas.
Väide, et Leedu langetas käibemaksumäära majutusele huvigruppide lobitöö tulemusena, on
pealiskaudne. See seab kahtluse alla esiteks meie riigis kehtivad käibemaksuerisused (näiteks
erameediale (5%) ja ravimitele (9%) ja teiseks on pea kõikides Euroopa riikides kehtestatud majutuse
käibemaksuerisused. Kas ka siin on tegemist huvigruppide lobitöö tulemuslikkuse või pigem
kaalutletud otsusega? Kahjuks ei ole seletuskirjas kajastatud Läti majutusteenuse käibemaksutõusu
erimääralt (5%) standardmäärale (21%) aastal 2009, mis tõi kaasa sektori käibelanguse 33%, 10 000
töökoha kaotamise sektoris ning vähemalt 10 ettevõtte hääbumise, seda põhiliselt regioonides. Ka
2009. aasta oli kriisiaasta ja Läti rutakad otsused päädisid meie hinnangul vastupidise efektiga, tuues
kaasa olulise kahju sektorile (pankrotid ja ettevõtete sulgemised) ja riigi majandusele tervikuna.
Sellekohase riikliku statistika saamiseks palume ministeeriumil pöörduda Läti rahandusministeeriumi
poole, meie allikad on piiratud.
Seletuskirjas viidatakse, et majutuse maksumäära erisusest saavad Eestis enim kasu kõrgema
sissetulekuga inimesed. Käibemaksuerisuse kaotamisest tuleneva hinnatõusu tulemusena vähendame
paraku veelgi madalama sissetulekuga inimeste võimalused Eestis puhata ja lapsi laste- ja
spordilaagritesse saata. Majutusteenuste kogukäibes on kahtlemata suurem roll suurematel ja
võrdluses keskmisest kallima kvaliteedi ja müügihinnaga toodetel, kuid ei saa kõrvale jätta ka
lihtsamaid majutusteenuste pakkujaid, mis rahuldavad väiksema sissetulekuga sihtgrupi nõudlust –
turismitalud, laagriplatsid, puhkekülad, spordilaagrid jne. Just selle sihtgrupi jaoks on hind eriti määrav
ja võib kaasa tuua suurema turismiekspordi lähiriikidesse. Madalamast käibemaksumäärast võidavad
kõik kliendid ja ka majutusettevõtted - see parandab ettevõtete likviidsust ja tagab jätkusuutlikkuse.
EHRL on seisukohal, et koduriigis puhkamine ei peaks olema luksus, mida vaid suurema sissetulekuga
inimesed endale lubada saavad.
Oleme nõus väitega, et maksusoodustused peaksid aitama neid, kes seda enim vajavad. Esiteks juhime
tähelepanu, et majutuse käibemaksu erisuse puhul ei ole tegemist klassikalises mõttes
maksusoodustusega. Kuna 2/3 majutusteenuste müügist on eksport, millele kehtiks 0% käibemaks, siis
võiks kaaluda proportsionaalse maksumäära kehtestamist: käibemaksu 22% standardmäära korral
oleks see määr 7,34%. Praeguse määra (9%) puhul võime lugeda seda erandlikuks ekspordi
käibemaksustamiseks, mitte soodustuseks. Peame oluliseks ka välja tuua, et OECD ei ole andnud Eesti
riigile juhiseid spetsiifiliselt majutuse käibemaksu erisuse kaotamiseks, vastupidi - majutuse
käibemaksu erisused on Euroopa Liidus laialdaselt soositud ja neid peetakse põhjendatuks.
Rahandusministeeriumi hinnangud sektori kiirele taastumisele 2022. aastal on ennatlikud – siin ei
võeta arvesse ulatuslikku põgenike majutust, mis on andnud alates 2022 märtsist sektorile olulise
majutusmahu, mille mõju on pikemaajalisem ja suurem just regioonides. Samuti on sellel perioodil
andnud majutusmahtu ka Venemaalt pagenud inimeste majutus, kes on ise oma ööbimise eest
tasunud, sageli omavad ka mõne teise Euroopa riigi kodakondsust ning on selle infoga
majutusasutustesse registreeritud. Mainitud ööbimised jäävad eelmisse aastasse ja ei too lisatulu
käesoleval aastal. 2023. aasta alguse taastumine on aeglane, kõrge inflatsioonitaseme tõttu on
ettevõtete rentaablus jätkuvalt madal ja ka statistikaameti kiiranalüüs näitab, et sektor ei ole kahjumist
välja tulnud.
Kokkuvõtvalt:
Majutusasutuste käibemaksuerisuse (9%) kaotamine ja selle järsk tõstmine 22% protsendile mõjutab
ennekõike Eesti enda mainet turismi sihtkohana ja majanduslikku käekäiku.
Erisuse kaotamine kahandab riigi konkurentsivõimet ning selle muudatuse tõttu kaotab Eesti tulevikus
riigieelarve laekumistes. Majutuse käibemaksule kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides vähendatud määr,
samas kui standardmäär kehtib vaid ühes EL riigis (Taanis). Neist 18 riigis on selleks määraks 10% või
alla selle. Meil on võimatu konkureerida nii ELis sees, rääkimata konkurentsist oma naabritega. Leedus
on käibemaksu määr majutusasutustele 9%, Lätis, Rootsis, Norras 12% ja Soomes 10%. Välisturstide
vähenemine toob kaasa erinevate teenuste ja kaupade tarbimise vähenemise (väheneb nii käibemaksu
kui aktsiisimaksude laekumine) ning töökohtade vähenemise (väheneb tööjõumaksude laekumine).
Samas suureneb risk varimajandusele ja sektori investeerimisvõimekusele, et tagada tugev konkurents
Euroopas laiemalt.
Hotellisektori käibemaksutõus üheksalt protsendilt 22-le tähendab 2,4-kordset maksutõusu, mis on
põhjendamatult järsk ja võib tähendada paljude ettevõtete uste sulgemist. Seda eriti just
maapiirkondades, mis annab löögi regionaalsele ettevõtlusele ja süvendab ääremaastumist.
Turismisektor oma koroonaajal kuhjunud kahjumitega sellist maksutõusu kaotusteta üle ei ela, sest
sisemisi reserve enam pole. Turismisektor on Eesti majanduses ainuke, mis on pandeemia järgselt
jätkuvalt kahjumis. Käibemaksumuudatus ei võimalda lähiaastatel luua uusi töökohti ega vähendada
palgavaesust, teha investeeringuid rohepöördesse, digitaliseerimisse ega tootearendusse.
Peame oluliseks, et riik panustaks enne nähtavalt juba kehtestatud maksude kogumisele, kui
suurendaks maksumäärasid. EHRL on korduvalt juhtinud tähelepanu varimajandusele
toitlustussektoris ja lühiajaliste rendipindade regulatsiooni puudumisele. Need on probleemid, mille
lahendamine tooks riigile märkimisväärse lisatulu arvestades teiste riikide kogemusi. Täna tegutsevad
ettevõtted ebaõiglastes konkurentsitingimustes ja ei tunneta riigi tuge ettevõtluse läbipaistvuse
suurendamisel sektoris.
Käibemaksutõusu mõju on tõenäoliselt oluliselt negatiivsem kui seda lubab aimata kiirelt koostatud
analüüs. Siin on mitmeid vigu ja valearvestusi, millele saaks sektori esindajad tähelepanu juhtida kui
toimuks sisuline dialoog ja huvigruppide kaasamine. Mõju saaks paremini hinnata sisulise analüüsiga,
mille valmimisele kahjuks ministeerium täna panustanud ei ole, tuues vabanduseks seaduse
kiireloomulisuse, mis ei vasta tõele kuna majutusasutusi puudutav käibemaksu erisuse kaotamine on
plaanitud 2025. aastasse.
Arvestades kiiruga tehtud pealiskaudset mõjuanalüüsi, dialoogi puudumist sektoriga ning
muudatuse olulist mõju, oleme selle muudatuse vastu ja teeme ettepaneku võtta majutuse
käibemaksu muudatusega seonduv käesolevast eelnõust välja. Et seadusemuudatusega edasi minna
tuleb teha põhjalik mõjuanalüüs, kaasata erinevad seotud osapooled sisulistesse aruteludesse ja
menetleda kogu muudatust riigimehelikult ja hea valitsemise tava kohaselt. Jõustumine 2025. aastal
annab selleks piisava aja ja võimaluse. Samal ajal tuleb leida võimalused õiglase konkurentsi tingimuste
tagamisele sektoris ehk lühiajaliste rendipindade teema ja varimajanduse vähendamine.
Lugupidamisega
Ain Käpp
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees