Saatja: Kadri Karu <
[email protected]>
Saadetud: 02.05.2023 10:46
Adressaat: <=?utf-8?Q?Mart_V=C3=B5rklaev?=>
Koopia: <"RAM Info">
Teema: Eesti Konverentsibüroo ettepanekud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Manused: image001.png; image002.png; Eesti Konverentsibyroo kommentaarid
kaibemaksuseaduse muutmise eelnoule.pdf
Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev,
Täname Teid kohtumise eest 26. aprillil ja võimaluse eest saata kommentaarid käibemaksuseaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta.
Käesolevaga saadame MTÜ Eesti Konverentsibüroo kommentaarid ja ettepanekud.
Parimate soovidega
Kadri Karu
MTÜ Eesti Konverentsibüroo
Tegevjuht
p: +372 645 0029 ∣ m: +372 51 58 240
a: Viru 19, Tallinn, Estonia
www.ecb.ee ∣
[email protected]
Rahandusministeerium
Rahandusminister Mart Võrklaev
02.05.2023
MTÜ Eesti Konverentsibüroo kommentaarid käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Majutusasutuste käibemaksuerisuse (9%) kaotamine ja selle järsk tõstmine 22% protsendile
kahjustab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja mainet turismisihtkohana ning raskendab
turismisektori majanduslikku käekäiku.
Turismisektor on Covid-19 pandeemia järgselt jätkuvalt kahjumis ning tugevalt mõjutatud jätkuvast
julgeolekukriisist. Turistid sealhulgas konverentsituristid kardavad piirkonda reisida, mis pidurdab
väliskülastajate arvu ja turismitulude taastumist nii majutusettevõtetele kui teistele turismisektori
teenusepakkujatele. Samuti on majutussektor mõjutatud kõrgest inflatsioonist ja ettevõtete kulude
kasvust (energia, tööjõud, kaubad, tooraine). Statistikaameti andmetel ületab 2020-2021 sektori
kahjum sellele eelnenud aastate keskmise kasumi ning 2022. aastal prognooside järgi veel kasumisse
ei jõuta.
Viimaste aastate järsk langus välisturistide arvus, seejuures kõige tulusamate kliendigruppide
(äriturism, rahvusvahelised konverentsid ja suursündmused) lõikes, ei ole andnud sektorile võimalust
kõrget inflatsiooni ja kulude kasvu müügihindadesse üle kanda. Koroonaajal on kahjumid kuhjunud
ning ettevõtete sisemisi reserve enam pole maksutõusuga toime tulekuks. Kulubaasi kasvu mõjutab
ka valitsuskoalitsiooni plaan miinimumpalga tõstmiseks.
Käibemaksu erisuse kaotamise ja hotellisektori käibemaksutõusu korral üheksalt protsendilt 22-le ehk
2,4-kordse maksutõusu puhul on ettevõtted sunnitud hinda tõstma vähemalt 20%, et tulusus taastada
(allikas: EHRL)
Eesti konkureerib puhkuseturismi ning rahvusvaheliste konverentside, kultuuri- ja spordisündmuste
toimumise paigana kogu maailmaga ning majutuse hinnatase on klientidele teiste teenuste hindade
kõrval oluliseks valiku tegemise argumendiks. Olukorras kus ka Eestisse tulevate lendude hinnad on
kallid, tooksid kaasa rahvusvaheliste sündmuste vähenemise ning hinnanguliselt võib Eestisse
tulemata jääda 90-110 miljonit eurot, mis seotud otseselt konverentsude, kultuuri- ja spordiürituste,
loomemajanduse, filmitootmise ja teenusmajandusega. Eestis puudub ka multifunktsionaalne
konverentside ja sündmuste keskus, mis aitaks nõudlust olulisel määral kasvatada.
Aastatel 2014. ja 2018. Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringu tulemused käibemaksumäära tõstmise
mõju kohta on prognoosinud hinnatõusu ja väliskülastajate arvu vähenemist.
Ka Eesti elanike hinnatundlikkus on suur ja majutusasutuste üldine hinnatõus viib neid rohkem
puhkama välismaale, mistõttu jääks riik ilma nende kulutuste pealt laekuvast käibemaksust. Samuti
vähendab hinnatõus madalama sissetulekuga inimeste võimalusi Eestis puhata ning lapsi spordi- ja
lastelaagritesse saata.
Turismiettevõtted on olulisteks majanduse elavdajateks nii linnades kui maapiirkondades luues
töökohti ning ärivõimalusi ka teistele ettevõtetele kes turistidele (giidid, atraktsioonid jt.) kui
majutusasutustele teenuseid pakuvad (nt. toidutootjad, pesumajad, transport). Turistide arvu
vähenemine oleks seega oluliseks löögiks regionaalsele ettevõtlusele ja võib viia ääremaastumise
süvenemisele.
Käibemaksumuudatus ei võimalda ettevõtetel lähiaastatel luua uusi töökohti ega vähendada
palgavaesust, teha investeeringuid rohepöördesse, digitaliseerimisse ega tootearendusse.
Kokkuvõttes erisuse kaotamine kahandab riigi konkurentsivõimet ning selle muudatuse tõttu kaotab
Eesti tulevikus riigieelarve laekumistes (nii maksude kui ka turismi poolt laekuvate vahendite arvelt).
Eelnevast lähtudes teeme MTÜ Eesti Konverentsibüroo poolt ettepanekud:
• Käesoleva muudatuse ulatuslikkuse ja võimalike negatiivsete mõjude tõttu võtta
majutusasutuste käibemaksumäära puudutav punkt käesolevast eelnõust välja ning viia läbi
vajalikud mõjuanalüüsid ja arutelud sektoriga.
• Analüüsida koostöös sektori esindajatega alternatiive praegu pakutud käibemaksumäärale
22% saavutamaks riigieelarve tulude eesmärgid.
Lugupidamisega
Ott Sarapuu
MTÜ Eesti Konverentsibüroo
Juhatuse esimees
Tel 56 909 645
Kadri Karu
MTÜ Eesti Konverentsibüroo
Tegevjuht
Tel 51 58 240