dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Konverentsibüroo ettepanekud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Rahandusministeerium · 2. mai 2023
Viit
1.1-10.1/2977-11
Registreeritud
2. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Konverentsibüroo
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Lauri Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf358 KB
  • 📎Eesti Konverentsibyroo kommentaarid kaibemaksuseaduse muutmise eelnoule.pdf82 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Kadri Karu <[email protected]> Saadetud: 02.05.2023 10:46 Adressaat: <=?utf-8?Q?Mart_V=C3=B5rklaev?=> Koopia: <"RAM Info"> Teema: Eesti Konverentsibüroo ettepanekud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Manused: image001.png; image002.png; Eesti Konverentsibyroo kommentaarid kaibemaksuseaduse muutmise eelnoule.pdf Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev, Täname Teid kohtumise eest 26. aprillil ja võimaluse eest saata kommentaarid käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga saadame MTÜ Eesti Konverentsibüroo kommentaarid ja ettepanekud. Parimate soovidega Kadri Karu MTÜ Eesti Konverentsibüroo Tegevjuht p: +372 645 0029 ∣ m: +372 51 58 240 a: Viru 19, Tallinn, Estonia www.ecb.ee ∣ [email protected] Rahandusministeerium Rahandusminister Mart Võrklaev 02.05.2023 MTÜ Eesti Konverentsibüroo kommentaarid käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Majutusasutuste käibemaksuerisuse (9%) kaotamine ja selle järsk tõstmine 22% protsendile kahjustab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja mainet turismisihtkohana ning raskendab turismisektori majanduslikku käekäiku. Turismisektor on Covid-19 pandeemia järgselt jätkuvalt kahjumis ning tugevalt mõjutatud jätkuvast julgeolekukriisist. Turistid sealhulgas konverentsituristid kardavad piirkonda reisida, mis pidurdab väliskülastajate arvu ja turismitulude taastumist nii majutusettevõtetele kui teistele turismisektori teenusepakkujatele. Samuti on majutussektor mõjutatud kõrgest inflatsioonist ja ettevõtete kulude kasvust (energia, tööjõud, kaubad, tooraine). Statistikaameti andmetel ületab 2020-2021 sektori kahjum sellele eelnenud aastate keskmise kasumi ning 2022. aastal prognooside järgi veel kasumisse ei jõuta. Viimaste aastate järsk langus välisturistide arvus, seejuures kõige tulusamate kliendigruppide (äriturism, rahvusvahelised konverentsid ja suursündmused) lõikes, ei ole andnud sektorile võimalust kõrget inflatsiooni ja kulude kasvu müügihindadesse üle kanda. Koroonaajal on kahjumid kuhjunud ning ettevõtete sisemisi reserve enam pole maksutõusuga toime tulekuks. Kulubaasi kasvu mõjutab ka valitsuskoalitsiooni plaan miinimumpalga tõstmiseks. Käibemaksu erisuse kaotamise ja hotellisektori käibemaksutõusu korral üheksalt protsendilt 22-le ehk 2,4-kordse maksutõusu puhul on ettevõtted sunnitud hinda tõstma vähemalt 20%, et tulusus taastada (allikas: EHRL) Eesti konkureerib puhkuseturismi ning rahvusvaheliste konverentside, kultuuri- ja spordisündmuste toimumise paigana kogu maailmaga ning majutuse hinnatase on klientidele teiste teenuste hindade kõrval oluliseks valiku tegemise argumendiks. Olukorras kus ka Eestisse tulevate lendude hinnad on kallid, tooksid kaasa rahvusvaheliste sündmuste vähenemise ning hinnanguliselt võib Eestisse tulemata jääda 90-110 miljonit eurot, mis seotud otseselt konverentsude, kultuuri- ja spordiürituste, loomemajanduse, filmitootmise ja teenusmajandusega. Eestis puudub ka multifunktsionaalne konverentside ja sündmuste keskus, mis aitaks nõudlust olulisel määral kasvatada. Aastatel 2014. ja 2018. Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringu tulemused käibemaksumäära tõstmise mõju kohta on prognoosinud hinnatõusu ja väliskülastajate arvu vähenemist. Ka Eesti elanike hinnatundlikkus on suur ja majutusasutuste üldine hinnatõus viib neid rohkem puhkama välismaale, mistõttu jääks riik ilma nende kulutuste pealt laekuvast käibemaksust. Samuti vähendab hinnatõus madalama sissetulekuga inimeste võimalusi Eestis puhata ning lapsi spordi- ja lastelaagritesse saata. Turismiettevõtted on olulisteks majanduse elavdajateks nii linnades kui maapiirkondades luues töökohti ning ärivõimalusi ka teistele ettevõtetele kes turistidele (giidid, atraktsioonid jt.) kui majutusasutustele teenuseid pakuvad (nt. toidutootjad, pesumajad, transport). Turistide arvu vähenemine oleks seega oluliseks löögiks regionaalsele ettevõtlusele ja võib viia ääremaastumise süvenemisele. Käibemaksumuudatus ei võimalda ettevõtetel lähiaastatel luua uusi töökohti ega vähendada palgavaesust, teha investeeringuid rohepöördesse, digitaliseerimisse ega tootearendusse. Kokkuvõttes erisuse kaotamine kahandab riigi konkurentsivõimet ning selle muudatuse tõttu kaotab Eesti tulevikus riigieelarve laekumistes (nii maksude kui ka turismi poolt laekuvate vahendite arvelt). Eelnevast lähtudes teeme MTÜ Eesti Konverentsibüroo poolt ettepanekud: • Käesoleva muudatuse ulatuslikkuse ja võimalike negatiivsete mõjude tõttu võtta majutusasutuste käibemaksumäära puudutav punkt käesolevast eelnõust välja ning viia läbi vajalikud mõjuanalüüsid ja arutelud sektoriga. • Analüüsida koostöös sektori esindajatega alternatiive praegu pakutud käibemaksumäärale 22% saavutamaks riigieelarve tulude eesmärgid. Lugupidamisega Ott Sarapuu MTÜ Eesti Konverentsibüroo Juhatuse esimees Tel 56 909 645 Kadri Karu MTÜ Eesti Konverentsibüroo Tegevjuht Tel 51 58 240
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel