dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus maksuseaduste muutmise seaduse eelnõule

Rahandusministeerium · 2. mai 2023
Viit
1.1-10.1/2977-4
Registreeritud
2. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo LEXTAL
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Heidi Vessel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. mai 2023

Failid

  • 📎Arvamus ATKEAS eelnõule sigarillode ja sigarite osas (Dannemann Cigarrenfabrik GmbH) 2023-04-28.asice172 KB
  • 📎E-kiri.pdf364 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Margus Reiland | LEXTAL <[email protected]> Saadetud: 28.04.2023 16:38 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Arvamus maksuseaduste muutmise seaduse eelnõule (EIS toimik 23-0417) Manused: Arvamus ATKEAS eelnõule sigarillode ja sigarite osas (Dannemann Cigarrenfabrik GmbH) 2023-04-28.asice Austatud Rahandusministeerium Edastame Teile arvamuse seoses maksuseaduste muutmise seaduse eelnõuga. Arvamus puudutab ATKEASe tubakaaktsiisi muudatusettepanekuid. Palun lisada arvamus ka EIS toimikkuse. Samuti palume teada anda, kas oleks võimalik eelnõuga seoses kohtuda, et meie seisukohti tutvustada. Lugupidamisega LEXTAL | Tallinn • Riga • Vilnius MARGUS REILAND vandeadvokaat • partner attorney at law • partner Advokaadibüroo LEXTAL • Law Firm LEXTAL Rävala pst 4 • Tallinn 10145 • Estonia tel +372 640 0250 • mob +372 56 905 001 [email protected] • Skype margus.reiland CONFIDENTIALITY NOTE. The information transmitted by this e-mail is confidential and can be used only by its intended recipient. Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Edastatud: [email protected] 28. aprill 2023 ARVAMUS alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu suhtes Advokaadibüroo LEXTAL klient on Dannemann Cigarrenfabrik GMBH (edaspidi: Dannemann). Dannemannile edastati Rahandusministeeriumi poolt arvamuse avaldamiseks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi: ATKEAS) ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: Eelnõu), millega tõstetakse sigarite ja sigarillode aktsiisimäära 5% minimaalselt makstavalt aktsiisisummalt kolmel järjestikusel aastal (2024, 2025 ja 2026). Eelnõuga ei saa nõustuda, sest see tekitab sigarite ja sigarillode turul suuri turumoonutusi ning on vastuolus põhiseadusega. Dannemann põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 1. Eelnõud ei saa pidada kiireloomuliseks. Eelnõu seletuskirja lk-l 2 on toodud kiireloomulisuse põhjenduseks, et „riigieelarve on pingeline ja vajadus täiendavateks maksutuludeks on suur“, kuid see asjaolu ei saanud valitsusele tulla üllatusena (arvestades, et kolm viimast rahandusministrit on kuulunud samasse erakonda). Samuti ei saa vajadus „täiendavateks maksutuludeks“ olla kiireloomulisuse põhjendus, sest sellise argumendiga saaks põhjendada iga maksutõusu kiireloomulisust. Riik ei saa enda maksutõusude planeerimise riske jätta maksumaksjate õlule, jättes seejuures täitmata nõuded huvigruppide sisulise kaasamise või Eelnõu mõjude analüüsi osas. Puudub kahtlus, et Eelnõul on turuosaliste tegevusele väga suur mõju. Tegemist on ebaõige lähtepunktiga, mis seab kogu Eelnõu menetluse valesse menetlusvormi ning mis võimaldab kergemini huvigruppe mitte kaasata. Teeme ettepaneku eemaldada Eelnõust kiireloomulise viite, sest see ei ole korrektne. Vastupidine tõstatab Eelnõu põhiseaduslikkuse küsimuse. 2. Huvigruppidele ei ole antud piisavalt aega põhjendatud arvamuse esitamiseks. Eelnõu 26.04.2023 kaaskirjas nr 1.1-10.1/2977-1 on huvigruppidele antud 3,5 päeva eelnõule arvamuse esitamiseks (s.o antud tähtaeg on 2.05.2023 kl 12.00), mis on ebapiisav aeg. 3. Eelnõust puudub piisav mõjuanalüüs ja väljatöötamiskavatsus. Vabariigi Valitsuse määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ kohaselt eeldab käesolev Eelnõu väljatöötamiskavatsuse olemasolu, mida aga ei eksisteeri. Teeme ettepaneku koostada Eelnõu suhtes väljatöötamiskavatsus ning piisav mõjude analüüs, mis hindaks mh sigarillode ja sigarite maksutõusu mõjusid piirikaubandusele ning salaturu kasvule, kuid samuti vastavas sektoris tegelevatele ettevõtetele. Täiesti tõendamata on eelnõu seletuskirja lk 5 väide, LEXTAL et just „Sigarillode aktsiisitõus on oluline, arvestades, et nende toodete populaarsus võib noorte seas kasvada.“ Sellise järelduse tegemiseks puudub igasugune analüüs ning väite aluseks olevad tõendid on jäänud välja toomata. 4. Sigarillode ja sigarite maksumäära tõusule peab eelnema piisav vacatio legis. Põhiseaduse § 13 lg 2 ja § 10 tuleneb vacatio legis’e nõue, mis tähendab, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Riik ei või kehtestada uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö (vt Riigikohtu lahendid 3-4-1-20-04, 3-4-1-5-17, 3-4-1-20-04). MKS § 41 sätestab, et maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Eeltoodud sätteid ei saa aga kasutada ajendina, et põhjendada Eelnõu kiireloomulisust ja seeläbi jätta mõjuanalüüs tegemata või huvigrupid piisavalt kaasamata. Vastupidiselt, kui Eelnõu koostamisega on hilinetud ning mõjusid ei ole jäänud aega hinnata, on ainus õiguspärane käik Eelnõu jõustumine edasi lükata. Vastupidine olukord rikub põhiseaduse § 13 lg 2 ja § 10 nõudeid, mis seab kogu Eelnõu põhiseaduslikkuse kahtluse alla. 5. Sigarillode ja sigarite 2025 ja 2026 maksumäära tõusu ning vanade maksumärkidega toodete müügi võimaluse lõppemise vahele peab jääma piisav aeg. Eeltoodud vacatio legis nõudega seondub Eelnõu üks põhiline puudujääk. ATKEAS § 28 lg 41 koosmõjus Eelnõu muudatusettepanekutega toob kaasa regulatsiooni, kus alates 01.01.2025 ja alates 01.01.2026 jõustuvatest maksutõusudest 3 kuu jooksul peavad kõikides müügipunktides olema kõik eelmise aasta maksumärgiga sigarid ja sigarillod läbimüüdud. Samas on sigarid ja sigarillod aeglase käibega kaup, st juba trükitud maksumärgiga toodete läbimüügiks kulub oluliselt rohkem aega. Näiteks on Eesti praktikas tavaline, et mõnes kaupluses seisavad sigarillod letil ca 1 - 2 aastat enne kui need ära müüakse. Mitmed sigarid on aga kaupluse letil mitu aastat enne müümist. Dannemann saab selle kohta esitada Rahandusministeeriumile mitmeid andmeid (mis ärisaladuse tõttu ei tohi olla avalikud). Sigarite ja sigarillode näol on tegemist teatud mõttes nišitoodetega, millel on kõrgem omahind ja madalad müügimahud. Kui Eelnõus toodud 2025. a ja 2026. a aktsiisitõusude osas rakendatakse müügikeeldu, siis tuleks vanade maksumärkidega sigarid ja sigarillod turult eemaldada ja hävitada. See tekikaks sigarite ja sigarillode kaubaturul kaose, toodete hävitamise vajaduse, ebavajaliku lisakulu ning ulatusliku turumoonutuse (eriti sigarillode kaubaturu kontekstis). Sigarite ja sigarillode tarneahelad on keerulised, hõlmates tootjaid, importijaid, maaletoojaid, edasimüüjaid, jaemüüjaid, sh spetsialiseerunud müügikohti nt sigaripoode (vrdl nt tavasigareti tehaste toodetega). Tellimusi, tarneahelaid, süsteeme ja tooteid ei ole võimalik selliselt muuta, et turuosalistel oleks võimalik sigareid ja sigarillosid ära müüa 3 kuu jooksul pärast maksutõusu. Müügikeeld tooks kaasa ebaproportsionaalsed lisakulud, mida ükski tarneahela pool ei ole toote hinnas arvestanud. Samuti toob see kaasa olukorra, kus juba tasutud aktsiis küsitakse tagasi ja riigi maksutulu hoopis väheneb. 2 LEXTAL Sigarite ja sigarillode turult eemaldamine tähendaks, et turuosalised peaks organiseerima vanade maksumärkidega toodete tagastamise ja hävitamise, mis on äärmiselt kallis ja koormav protseduur. Tagastamisel peaks toimuma: • Edasimüüja müügiesindaja poolne ülevaatus jaemüüjate juures ning tagastuse kinnitamine; • Transport edasimüüja lattu (lisakulu transpordi näol); • Edasimüüja poolne tagastuse menetlemine (lisanduvad tööjõu kulud), sh toodete üle lugemine ja arvestus, kreeditarvete vormistus (müügiga saadud raha tuleb tagasi maksta), leppetrahvid ja lepingute muutmine, partiide kaupa toodete sorteerimine hävitamiseprotseduuride ettevalmistamiseks jne; • Toodete mahakandmine (sh toodete omahind muutub turuosalise korvamatuks kahjuks) ja hävitamine kooskõlastatult Maksu- ja Tolliametiga; • Tubakaaktsiisi tagasinõudmine riigilt (st riik jääb tubakaaktsiisi võrra vaesemaks). Müügikeelu rakendumisel oleks toodete hävitamine ainus realistlik lahendus, sest sigarite ja sigarillode maksumärgid liimitakse pakendi läbipaistva kile alla juba tehases. Seega kui soovida maksumärki eemaldada, siis tuleb eemaldada ka kile, mistõttu tubakas rikneb (kuivab) ja toodet ei saa enam turustada. Sigarite ja sigarillod on pakendatud väga erinevat tüüpi pakenditesse, mis eristuvad tavasigarettidest nii pakendi varieeruvuse kui ka keerulisuse osas. Näiteks võivad sigarite ja sigarillode pakendid olla papist, paberist, plastist, metallist või puidust ja evida eri suurusi ja vorme (nt poolitatavad karbid, tinad, lükandiga puidust kastid jne). Seega ei ole realistlikult võimalik maksumärke asendamine, rääkimata maksumärgi kahjustamise riskist. Lisaks sellele jõustub 20.05.2024 sigarite ja sigarillode suhtes nn track and trace regulatsioon (vt TubS § 171 ja § 172, § 53 lg 14), mis muudab sigarite ja sigarillode maksumärkide asendamise veelgi selgemalt võimatuks. Track and trace regulatsioonil on seejuures hoopis loogilisemad üleminekuperioodid (st 2 aastat alates 20.05.2024, vt TubS § 53 lg 15 ja lg 16), mitte 3 kuud nagu on sätestatud ATKEASes. Seega tekitab Eelnõu koosmõjus müügikeeluga ebavõrdse kohtlemise, ebaproportsionaalse koormuse turuosalistele ja selge turumoonutuse. Eelnõu tulemusena sunnitakse müüjaid sigarite ja sigarillode sisseostmisest loobuma, sest tegemist on realiseeritavuselt riskantsete ja suurte tagastusriskidega toodetega. Riigi ülesanne on ebavõrdset kohtlemist ja konkurentsimoonutusi vältida. Praeguses sõnastuses toob Eelnõu kaasa täiesti välditava turumoonutuse ning lühikeses kui ka pikas perspektiivis sigarite ja sigarillode aktsiisilaekumise vähenemise. Mainime, et mitmes teises EL liikmesriigis on kasutatud loogilisemaid üleminekuperioode ja -süsteeme, millega välditakse tarbetuid lisakulusid kui ka turumoonutusi. Teeme ettepaneku muuta Eelnõu punkti 25) alljärgnevalt, mis lähtub sarnasest üleminekuperioodist nagu on ette nähtud nn track and trace regulatsiooni puhul (muudatus toodud punasega): „(1) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 41 sätestatud müügipiirangut ei kohaldata sigarite ja sigarillode puhul 24 kalendrikuu jooksul uue kujundusega maksumärgi jõustumise 3 LEXTAL päevast arvates ning juhul, kui sigaritelt ja sigarillodelt makstav aktsiisisumma ei suurene aktsiisitõusu, sealhulgas minimaalselt makstav aktsiisisumma, tulemusena.“ 6. Sigaritele ja sigarillodele maksimaalse jaehinna astmete kehtestamine on õigusvastane. Eelnõu punkti 24) muudatusettepanekuga kehtestatakse sigarite ja sigarillode maksimaalsele jaehinnale hinnaastmed, mis on õigusvastased ning piiravad oluliselt hinnakonkurentsi. Esiteks, kuna sigari ja sigarillo aktsiisimäär sõltub mh maksimaalsest jaehinnast, siis toob maksimaalsele jaehinnale astmete kehtestamine varjatult kaasa veelgi suurema aktsiisimäära tõusu kui Eelnõus väidetud. Seega on tegemist varjatud aktsiisimäära tõusuga, mitte ettevõtjate halduskoormuse vähendamisega. Lisaks sunnib Eelnõu muudatusettepanek turuosalisi tarbijatele mõeldud hindu ühtlustama ja kunstlikult tõstma, mis ei ole õiguspärane. Arvatavasti tegemist Euroopa Liidu konkurentsireeglitega vastuolus oleva muudatusega, kuna see piirab toodete omavahelist hinnakonkurentsi. Eelnõus toodud eesmärk („Eesmärgiks on vähendada sigarite ja sigarillode erinevate hindade arvu“) ei ole legitiimne. Täiendavalt vajab analüüsi, kas Eelnõu muudatusettepanek eeldab Euroopa Komisjoni eelnevat teavitamist. Teiseks on Eelnõu seletuskirja lk-l 6 esitatud põhjendus, et „Sigarillodele ja sigaritele kinnitatakse maksumärgid suuremalt jaolt Eestis, mis tähendab, et iga müügikoht saab otsustada endale sobiliku hinna, mis omakorda tingib tohutu arvu erinevaid hindu.“ Tegemist on ebaõige seisukohaga. Vähemalt 90% Eesti turul müüdavatest sigaritest ja sigarillodest omavad maksumärki, mis on liimitud tootele peale tootja tehases st välismaal. Ei ole arusaadav, millisest allikast Eelnõu koostaja teave pärineb. Kolmandaks ei ole Eelnõu seletuskirjas üldse analüüsitud, milliseid negatiivseid tagajärgi toob Eelnõu muudatus kaasa just sigarillode turule. Jaehinna astmete kehtestamine toob sigarillode kaubaturule kaasa suure turumoonutuse, sest muudatus piirab hinnakonkurentsi sigarillo kaubaturu sees kui ka halvendab (ilma legitiimse aluseta) sigarillode konkurentsi teiste tubakatoodetega. Teeme ettepaneku Eelnõu punkt 24) eelnõust välja jätta. 7. Riik peaks mõjuanalüüsis kaaluma sigarillode ja sigarite maksutõusu otstarbekust. Lisaks palume kaaluda sigarite ja sigarillode aktsiisi tõstmise otstarbekust, sest Eestis on juba praegu sigarite ja sigarillode aktsiis äärmiselt kõrge. Näiteks tõusis Lätis sigarillo aktsiisimäär 2022. aastal 115,20 eurolt (1000 sigarillo kohta) 126,60 euroni (1000 sigarillo kohta) 2023. aastal. Leedus tõusis sigarite ja sigarillode aktsiis 66 eurolt (1 kg kohta) 79 euroni (1 kg kohta) alates 01.01.2023. Aktsiiside erisused Baltimaade lõikes on kardinaalsed. Tabel 1. Sigari ja sigarillo aktsiisimäärad Balti riikides. Sigar ja 2022 2023 2024 2025 2026 sigarillo Läti 115,20 eurot 126,60 eurot (1000 toote (1000 toote kohta) kohta) Leedu 66 eurot 79 eurot (1 kg kohta) (1 kg kohta) Eesti 211 eurot, 211 eurot, 222 eurot, 233 eurot, 244 eurot, minimaalselt minimaalselt minimaalselt minimaalselt minimaalselt 4 LEXTAL (1000 sigarillo (1000 sigarillo (1000 sigarillo (1000 sigarillo (1000 sigarillo kohta) kohta) kohta) kohta) kohta) Seega on Eestis juba praegu ülimalt kõrge sigarite ja sigarillode aktsiisimäär, võrreldes teiste Balti riikidega. Selline maksumäärade erinevus (Eestis ca 2 korda kõrgemad määrad kui teistes Balti riikides) on selgelt pärssinud sigari ja sigarillo kaubaturu toimimist ja tekitanud ebavõrdset kohtlemist muude tubakatoodetega, mille maksumäärad on mõõdukamad. Eesti sigarite ja sigarillode turumaht oli 2020. a 8 mln ühikut, 2021. a 8 mln ühikut, kui Läti turumaht oli 2020. a 29 mln ühikut, 2021. a 29 mln ühikut ning Leedu turumaht oli 2020. a 92 mln ühikut, 2021. a 99 mln ühikut. Tabel 2. Turule viidud sigarite ja sigarillode arv Balti riikides (miljonit ühikut). Sigar ja 2018 2019 2020 2021 sigarillo (mln tk) Läti 36 30 29 29 Leedu 70 71 92 99 Eesti 7 7 8 8 Eelnõuga kaasnev veelgi suurem aktsiisimäär sigaritele ja sigarillodele võib tekitada loodetud maksutulule vastupidise efekti. Mistahes täiendavate küsimuste korral palun pöörduge allakirjutanu poole. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Margus Reiland vandeadvokaat 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel