Saatja: Margus Reiland | LEXTAL <
[email protected]>
Saadetud: 28.04.2023 16:38
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: Arvamus maksuseaduste muutmise seaduse eelnõule (EIS toimik 23-0417)
Manused: Arvamus ATKEAS eelnõule sigarillode ja sigarite osas (Dannemann Cigarrenfabrik
GmbH) 2023-04-28.asice
Austatud Rahandusministeerium
Edastame Teile arvamuse seoses maksuseaduste muutmise seaduse eelnõuga. Arvamus
puudutab ATKEASe tubakaaktsiisi muudatusettepanekuid.
Palun lisada arvamus ka EIS toimikkuse.
Samuti palume teada anda, kas oleks võimalik eelnõuga seoses kohtuda, et meie seisukohti
tutvustada.
Lugupidamisega
LEXTAL | Tallinn • Riga • Vilnius
MARGUS REILAND
vandeadvokaat • partner
attorney at law • partner
Advokaadibüroo LEXTAL • Law Firm LEXTAL
Rävala pst 4 • Tallinn 10145 • Estonia
tel +372 640 0250 • mob +372 56 905 001
[email protected] • Skype margus.reiland
CONFIDENTIALITY NOTE. The information transmitted by this e-mail is confidential and can be used only by
its intended recipient.
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Edastatud:
[email protected]
28. aprill 2023
ARVAMUS
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka,
kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse
muutmise seaduse eelnõu suhtes
Advokaadibüroo LEXTAL klient on Dannemann Cigarrenfabrik GMBH (edaspidi:
Dannemann).
Dannemannile edastati Rahandusministeeriumi poolt arvamuse avaldamiseks alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduse (edaspidi: ATKEAS) ning teiste seaduste muutmise seaduse
muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: Eelnõu), millega tõstetakse sigarite ja sigarillode
aktsiisimäära 5% minimaalselt makstavalt aktsiisisummalt kolmel järjestikusel aastal
(2024, 2025 ja 2026).
Eelnõuga ei saa nõustuda, sest see tekitab sigarite ja sigarillode turul suuri
turumoonutusi ning on vastuolus põhiseadusega.
Dannemann põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
1. Eelnõud ei saa pidada kiireloomuliseks. Eelnõu seletuskirja lk-l 2 on toodud
kiireloomulisuse põhjenduseks, et „riigieelarve on pingeline ja vajadus
täiendavateks maksutuludeks on suur“, kuid see asjaolu ei saanud valitsusele
tulla üllatusena (arvestades, et kolm viimast rahandusministrit on kuulunud
samasse erakonda). Samuti ei saa vajadus „täiendavateks maksutuludeks“ olla
kiireloomulisuse põhjendus, sest sellise argumendiga saaks põhjendada iga
maksutõusu kiireloomulisust. Riik ei saa enda maksutõusude planeerimise riske
jätta maksumaksjate õlule, jättes seejuures täitmata nõuded huvigruppide
sisulise kaasamise või Eelnõu mõjude analüüsi osas. Puudub kahtlus, et Eelnõul
on turuosaliste tegevusele väga suur mõju.
Tegemist on ebaõige lähtepunktiga, mis seab kogu Eelnõu menetluse valesse
menetlusvormi ning mis võimaldab kergemini huvigruppe mitte kaasata. Teeme
ettepaneku eemaldada Eelnõust kiireloomulise viite, sest see ei ole korrektne.
Vastupidine tõstatab Eelnõu põhiseaduslikkuse küsimuse.
2. Huvigruppidele ei ole antud piisavalt aega põhjendatud arvamuse
esitamiseks. Eelnõu 26.04.2023 kaaskirjas nr 1.1-10.1/2977-1 on
huvigruppidele antud 3,5 päeva eelnõule arvamuse esitamiseks (s.o antud
tähtaeg on 2.05.2023 kl 12.00), mis on ebapiisav aeg.
3. Eelnõust puudub piisav mõjuanalüüs ja väljatöötamiskavatsus. Vabariigi
Valitsuse määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ kohaselt
eeldab käesolev Eelnõu väljatöötamiskavatsuse olemasolu, mida aga ei
eksisteeri. Teeme ettepaneku koostada Eelnõu suhtes väljatöötamiskavatsus
ning piisav mõjude analüüs, mis hindaks mh sigarillode ja sigarite maksutõusu
mõjusid piirikaubandusele ning salaturu kasvule, kuid samuti vastavas sektoris
tegelevatele ettevõtetele. Täiesti tõendamata on eelnõu seletuskirja lk 5 väide,
LEXTAL
et just „Sigarillode aktsiisitõus on oluline, arvestades, et nende toodete
populaarsus võib noorte seas kasvada.“ Sellise järelduse tegemiseks puudub
igasugune analüüs ning väite aluseks olevad tõendid on jäänud välja toomata.
4. Sigarillode ja sigarite maksumäära tõusule peab eelnema piisav vacatio
legis. Põhiseaduse § 13 lg 2 ja § 10 tuleneb vacatio legis’e nõue, mis tähendab,
et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul
adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber
korraldada. Riik ei või kehtestada uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö
(vt Riigikohtu lahendid 3-4-1-20-04, 3-4-1-5-17, 3-4-1-20-04). MKS § 41
sätestab, et maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise
vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.
Eeltoodud sätteid ei saa aga kasutada ajendina, et põhjendada Eelnõu
kiireloomulisust ja seeläbi jätta mõjuanalüüs tegemata või huvigrupid piisavalt
kaasamata. Vastupidiselt, kui Eelnõu koostamisega on hilinetud ning mõjusid ei
ole jäänud aega hinnata, on ainus õiguspärane käik Eelnõu jõustumine edasi
lükata. Vastupidine olukord rikub põhiseaduse § 13 lg 2 ja § 10 nõudeid, mis seab
kogu Eelnõu põhiseaduslikkuse kahtluse alla.
5. Sigarillode ja sigarite 2025 ja 2026 maksumäära tõusu ning vanade
maksumärkidega toodete müügi võimaluse lõppemise vahele peab
jääma piisav aeg. Eeltoodud vacatio legis nõudega seondub Eelnõu üks põhiline
puudujääk.
ATKEAS § 28 lg 41 koosmõjus Eelnõu muudatusettepanekutega toob kaasa
regulatsiooni, kus alates 01.01.2025 ja alates 01.01.2026 jõustuvatest
maksutõusudest 3 kuu jooksul peavad kõikides müügipunktides olema kõik
eelmise aasta maksumärgiga sigarid ja sigarillod läbimüüdud.
Samas on sigarid ja sigarillod aeglase käibega kaup, st juba trükitud
maksumärgiga toodete läbimüügiks kulub oluliselt rohkem aega.
Näiteks on Eesti praktikas tavaline, et mõnes kaupluses seisavad sigarillod letil
ca 1 - 2 aastat enne kui need ära müüakse. Mitmed sigarid on aga kaupluse letil
mitu aastat enne müümist. Dannemann saab selle kohta esitada
Rahandusministeeriumile mitmeid andmeid (mis ärisaladuse tõttu ei tohi olla
avalikud). Sigarite ja sigarillode näol on tegemist teatud mõttes nišitoodetega,
millel on kõrgem omahind ja madalad müügimahud.
Kui Eelnõus toodud 2025. a ja 2026. a aktsiisitõusude osas rakendatakse
müügikeeldu, siis tuleks vanade maksumärkidega sigarid ja sigarillod turult
eemaldada ja hävitada. See tekikaks sigarite ja sigarillode kaubaturul kaose,
toodete hävitamise vajaduse, ebavajaliku lisakulu ning ulatusliku turumoonutuse
(eriti sigarillode kaubaturu kontekstis). Sigarite ja sigarillode tarneahelad on
keerulised, hõlmates tootjaid, importijaid, maaletoojaid, edasimüüjaid,
jaemüüjaid, sh spetsialiseerunud müügikohti nt sigaripoode (vrdl nt tavasigareti
tehaste toodetega). Tellimusi, tarneahelaid, süsteeme ja tooteid ei ole võimalik
selliselt muuta, et turuosalistel oleks võimalik sigareid ja sigarillosid ära müüa 3
kuu jooksul pärast maksutõusu.
Müügikeeld tooks kaasa ebaproportsionaalsed lisakulud, mida ükski tarneahela
pool ei ole toote hinnas arvestanud. Samuti toob see kaasa olukorra, kus juba
tasutud aktsiis küsitakse tagasi ja riigi maksutulu hoopis väheneb.
2
LEXTAL
Sigarite ja sigarillode turult eemaldamine tähendaks, et turuosalised peaks
organiseerima vanade maksumärkidega toodete tagastamise ja hävitamise, mis
on äärmiselt kallis ja koormav protseduur. Tagastamisel peaks toimuma:
• Edasimüüja müügiesindaja poolne ülevaatus jaemüüjate juures ning
tagastuse kinnitamine;
• Transport edasimüüja lattu (lisakulu transpordi näol);
• Edasimüüja poolne tagastuse menetlemine (lisanduvad tööjõu kulud), sh
toodete üle lugemine ja arvestus, kreeditarvete vormistus (müügiga
saadud raha tuleb tagasi maksta), leppetrahvid ja lepingute muutmine,
partiide kaupa toodete sorteerimine hävitamiseprotseduuride
ettevalmistamiseks jne;
• Toodete mahakandmine (sh toodete omahind muutub turuosalise
korvamatuks kahjuks) ja hävitamine kooskõlastatult Maksu- ja
Tolliametiga;
• Tubakaaktsiisi tagasinõudmine riigilt (st riik jääb tubakaaktsiisi võrra
vaesemaks).
Müügikeelu rakendumisel oleks toodete hävitamine ainus realistlik lahendus, sest
sigarite ja sigarillode maksumärgid liimitakse pakendi läbipaistva kile alla juba
tehases. Seega kui soovida maksumärki eemaldada, siis tuleb eemaldada ka kile,
mistõttu tubakas rikneb (kuivab) ja toodet ei saa enam turustada. Sigarite ja
sigarillod on pakendatud väga erinevat tüüpi pakenditesse, mis eristuvad
tavasigarettidest nii pakendi varieeruvuse kui ka keerulisuse osas. Näiteks võivad
sigarite ja sigarillode pakendid olla papist, paberist, plastist, metallist või puidust
ja evida eri suurusi ja vorme (nt poolitatavad karbid, tinad, lükandiga puidust
kastid jne). Seega ei ole realistlikult võimalik maksumärke asendamine,
rääkimata maksumärgi kahjustamise riskist.
Lisaks sellele jõustub 20.05.2024 sigarite ja sigarillode suhtes nn track and trace
regulatsioon (vt TubS § 171 ja § 172, § 53 lg 14), mis muudab sigarite ja
sigarillode maksumärkide asendamise veelgi selgemalt võimatuks.
Track and trace regulatsioonil on seejuures hoopis loogilisemad
üleminekuperioodid (st 2 aastat alates 20.05.2024, vt TubS § 53 lg 15 ja lg 16),
mitte 3 kuud nagu on sätestatud ATKEASes.
Seega tekitab Eelnõu koosmõjus müügikeeluga ebavõrdse kohtlemise,
ebaproportsionaalse koormuse turuosalistele ja selge turumoonutuse. Eelnõu
tulemusena sunnitakse müüjaid sigarite ja sigarillode sisseostmisest loobuma,
sest tegemist on realiseeritavuselt riskantsete ja suurte tagastusriskidega
toodetega. Riigi ülesanne on ebavõrdset kohtlemist ja konkurentsimoonutusi
vältida. Praeguses sõnastuses toob Eelnõu kaasa täiesti välditava turumoonutuse
ning lühikeses kui ka pikas perspektiivis sigarite ja sigarillode aktsiisilaekumise
vähenemise.
Mainime, et mitmes teises EL liikmesriigis on kasutatud loogilisemaid
üleminekuperioode ja -süsteeme, millega välditakse tarbetuid lisakulusid kui ka
turumoonutusi.
Teeme ettepaneku muuta Eelnõu punkti 25) alljärgnevalt, mis lähtub sarnasest
üleminekuperioodist nagu on ette nähtud nn track and trace regulatsiooni puhul
(muudatus toodud punasega):
„(1) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 41 sätestatud müügipiirangut ei kohaldata sigarite ja
sigarillode puhul 24 kalendrikuu jooksul uue kujundusega maksumärgi jõustumise
3
LEXTAL
päevast arvates ning juhul, kui sigaritelt ja sigarillodelt makstav aktsiisisumma ei suurene
aktsiisitõusu, sealhulgas minimaalselt makstav aktsiisisumma, tulemusena.“
6. Sigaritele ja sigarillodele maksimaalse jaehinna astmete kehtestamine
on õigusvastane. Eelnõu punkti 24) muudatusettepanekuga kehtestatakse
sigarite ja sigarillode maksimaalsele jaehinnale hinnaastmed, mis on
õigusvastased ning piiravad oluliselt hinnakonkurentsi.
Esiteks, kuna sigari ja sigarillo aktsiisimäär sõltub mh maksimaalsest jaehinnast,
siis toob maksimaalsele jaehinnale astmete kehtestamine varjatult kaasa veelgi
suurema aktsiisimäära tõusu kui Eelnõus väidetud. Seega on tegemist varjatud
aktsiisimäära tõusuga, mitte ettevõtjate halduskoormuse vähendamisega.
Lisaks sunnib Eelnõu muudatusettepanek turuosalisi tarbijatele mõeldud hindu
ühtlustama ja kunstlikult tõstma, mis ei ole õiguspärane. Arvatavasti tegemist
Euroopa Liidu konkurentsireeglitega vastuolus oleva muudatusega, kuna see
piirab toodete omavahelist hinnakonkurentsi. Eelnõus toodud eesmärk
(„Eesmärgiks on vähendada sigarite ja sigarillode erinevate hindade arvu“) ei ole
legitiimne. Täiendavalt vajab analüüsi, kas Eelnõu muudatusettepanek eeldab
Euroopa Komisjoni eelnevat teavitamist.
Teiseks on Eelnõu seletuskirja lk-l 6 esitatud põhjendus, et „Sigarillodele ja
sigaritele kinnitatakse maksumärgid suuremalt jaolt Eestis, mis tähendab, et iga
müügikoht saab otsustada endale sobiliku hinna, mis omakorda tingib tohutu
arvu erinevaid hindu.“ Tegemist on ebaõige seisukohaga. Vähemalt 90% Eesti
turul müüdavatest sigaritest ja sigarillodest omavad maksumärki, mis on liimitud
tootele peale tootja tehases st välismaal. Ei ole arusaadav, millisest allikast
Eelnõu koostaja teave pärineb.
Kolmandaks ei ole Eelnõu seletuskirjas üldse analüüsitud, milliseid negatiivseid
tagajärgi toob Eelnõu muudatus kaasa just sigarillode turule. Jaehinna astmete
kehtestamine toob sigarillode kaubaturule kaasa suure turumoonutuse, sest
muudatus piirab hinnakonkurentsi sigarillo kaubaturu sees kui ka halvendab (ilma
legitiimse aluseta) sigarillode konkurentsi teiste tubakatoodetega.
Teeme ettepaneku Eelnõu punkt 24) eelnõust välja jätta.
7. Riik peaks mõjuanalüüsis kaaluma sigarillode ja sigarite maksutõusu
otstarbekust. Lisaks palume kaaluda sigarite ja sigarillode aktsiisi tõstmise
otstarbekust, sest Eestis on juba praegu sigarite ja sigarillode aktsiis äärmiselt
kõrge.
Näiteks tõusis Lätis sigarillo aktsiisimäär 2022. aastal 115,20 eurolt (1000
sigarillo kohta) 126,60 euroni (1000 sigarillo kohta) 2023. aastal. Leedus tõusis
sigarite ja sigarillode aktsiis 66 eurolt (1 kg kohta) 79 euroni (1 kg kohta) alates
01.01.2023. Aktsiiside erisused Baltimaade lõikes on kardinaalsed.
Tabel 1. Sigari ja sigarillo aktsiisimäärad Balti riikides.
Sigar ja 2022 2023 2024 2025 2026
sigarillo
Läti 115,20 eurot 126,60 eurot
(1000 toote (1000 toote
kohta) kohta)
Leedu 66 eurot 79 eurot
(1 kg kohta) (1 kg kohta)
Eesti 211 eurot, 211 eurot, 222 eurot, 233 eurot, 244 eurot,
minimaalselt minimaalselt minimaalselt minimaalselt minimaalselt
4
LEXTAL
(1000 sigarillo (1000 sigarillo (1000 sigarillo (1000 sigarillo (1000 sigarillo
kohta) kohta) kohta) kohta) kohta)
Seega on Eestis juba praegu ülimalt kõrge sigarite ja sigarillode aktsiisimäär,
võrreldes teiste Balti riikidega. Selline maksumäärade erinevus (Eestis ca 2 korda
kõrgemad määrad kui teistes Balti riikides) on selgelt pärssinud sigari ja sigarillo
kaubaturu toimimist ja tekitanud ebavõrdset kohtlemist muude tubakatoodetega,
mille maksumäärad on mõõdukamad.
Eesti sigarite ja sigarillode turumaht oli 2020. a 8 mln ühikut, 2021. a 8 mln
ühikut, kui Läti turumaht oli 2020. a 29 mln ühikut, 2021. a 29 mln ühikut ning
Leedu turumaht oli 2020. a 92 mln ühikut, 2021. a 99 mln ühikut.
Tabel 2. Turule viidud sigarite ja sigarillode arv Balti riikides (miljonit ühikut).
Sigar ja 2018 2019 2020 2021
sigarillo
(mln tk)
Läti
36 30 29 29
Leedu
70 71 92 99
Eesti
7 7 8 8
Eelnõuga kaasnev veelgi suurem aktsiisimäär sigaritele ja sigarillodele võib
tekitada loodetud maksutulule vastupidise efekti.
Mistahes täiendavate küsimuste korral palun pöörduge allakirjutanu poole.
Lugupidamisega
/Allkirjastatud digitaalselt/
Margus Reiland
vandeadvokaat
5