Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks
vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
lõpetamine“ eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse korraldusega lõpetatakse Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks
vajaliku taristu riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi (RaM) ruumilise planeerimise
osakonna nõunikud Marju Kaivapalu (tel 611 3948, e-post
[email protected]) ja Kadi-
Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post
[email protected]) ning ruumilise
planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen (tel 5561 7718, e-post
[email protected]).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis RaM personali- ja õigusosakonna õigusloome
valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post
[email protected]).
2. KORRALDUSE EESMÄRK
Korralduse eesmärk on Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213 „Suure väina
püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“1 (edaspidi VV korraldus) algatatud riigi eriplaneeringu
koostamise ja KSH lõpetamine.
3. EELNÕU SISU
Eelnõu punktis 1 antakse ülevaade olulisematest faktilistest asjaoludest ja menetluse
käigust, mis on seotud VV korraldusega algatatud Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneeringuga.
Eelnõu punktis 2 esitatakse õiguslik alus, mille järgi on Vabariigi Valitsuse pädevuses VV
korraldusega algatatud riigi eriplaneeringu lõpetamine. Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneering lõpetatakse planeerimisseaduse (PlanS) § 29 lõige 1 punkti 3 alusel, sest
planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise,
koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu
koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
Eelnõu punktis 3 esitatakse kaalutlused, mis viisid VV korraldusega algatatud riigi
eriplaneeringu lõpetamiseni.
Vabariigi Valitsus algatas Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu ja KSH 18.06.2020.
Taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks esitas RaM-ile Majandus ja
Kommunikatsiooniministeerium. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on
1
Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine–Riigi Teataja
1
püsiühenduse (sild või tunnel) rajamine üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Riigi
eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu protsessis jõutaks suuremahuliste uuringute
ning silla ja tunneli eskiisprojektide koostamise tõttu planeeringu kehtestamiseni aastal
2028. Hinnanguliselt maksab kogu protsess ca 15–40 mln eurot.
Aastatel 2021–2022 koostati planeeringu lähteseisukohad ja KSH programm, sh kaardistati
planeerimiseks ja KSH läbiviimiseks vajalikud uuringud. Aastal 2022 ebaõnnestus
planeeringu järgmise etapi (asukoha eelvaliku) esimene hange. Partner asukoha eelvaliku
tegemiseks hangiti 2022. aasta lõpus. 17.02.2023 allkirjastati konsultandiga (OÜ
Reaalprojekt, Maves OÜ, Osaühing Kolm Pluss Üks ja OÜ Hendrikson & Ko) raamleping
ja 22.03.2023 raamlepingu alusel hankeleping. Lepingu täitmine on peatatud. Planeeringu
asukoha eelvaliku etapi maksumus kokku on perioodil 2023–2027 ca 4,5 mln eurot. 2023.
aasta tööde maksumus on ca 2 mln eurot.
Vahendid riigi eriplaneeringu koostamise läbiviimiseks kavandatakse RaM eelarvesse iga-
aastaselt riigieelarve koostamise raames. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringule
eraldati 2022. aasta RES lisavahenditest ca 2,5 mln eurot. Ebaõnnestunud hanke tõttu kanti
vahendid üle 2023. aastasse. 2023. aastal ei ole riigi rahandusliku seisu tõttu ette näha RES
lisavahendite eraldamist Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku
tegemiseks.
2022. aastast ülekantud 2,5 mln eurot kasutab RaM teiste riigi planeeringute (maavarade
teemaplaneeringute, üleriigiline planeering, Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering)
koostamiseks.
Eelnõu punktis 4 otsustatakse PlanS § 29 lõige 1 punkti 3 alusel lõpetada VV korraldusega
algatatud riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH. Otsusest teavitamise kohta vt seletuskirja
p 7.1.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem
kasutatud.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. KORRALDUSE MÕJUD
Korraldusega lõpetatakse Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi
planeeringu koostamine ja KSH. Planeeringu koostamise lõpetamisega ei kaasne otseseid
mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste
ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Suure väina püsiühendus on kajastatud 27.04.2018 kehtestatud Saare maakonnaplaneeringus
ja 23.03.2018 Lääne maakonnaplaneeringus. Maakonnaplaneeringutes on silla ja tunneli
alternatiivide maismaaotsad kajastatud arvestades Vabariigi Valitsuse 10.03.2006
2
korralduse alusel koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse
korraldamise kavale“. Kava jäi valitsuses kehtestamata. Kahe alternatiivse silla koridori laius
on 100 m ja tunneli koridori laius on 300 m. Maakonnaplaneeringutes on seatud üldised
maakasutuspõhimõtted, mille järgi võib alternatiivsetes trassikoridorides jätkuda senine
maakasutus, kuid välditakse ulatuslikke investeeringuid püsiühenduse trasside aladele.
Kohalikud omavalitsused saavad teha põhjendatud ettepaneku kehtestatud püsiühenduse
maismaaotste osas maakonnaplaneeringu muutmiseks. Ettepanekule annab nõusoleku RaM.
7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD
KULUD
7.1. Korralduse avalikustamine
Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja KSH
lõpetamisest ning selle põhjustest teavitatakse 30 päeva jooksul lõpetamisest arvates ühes
üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul lõpetamisest arvates Ametlikes
Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ning RaM-i veebilehel.
Lisaks teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH lõpetamisest ja selle põhjustest 30 päeva
jooksul lõpetamisest arvates kirjalikult ministeeriume ja teisi valitsusasutusi, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitles, Riigikogu, planeeringuala kohaliku
omavalitsuse üksusi, isikuid, kelle õigusi planeering oleks puudutanud, isikuid, kes avaldasid
soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikuid ja asutusi, kellel võis olla
põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu
elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava
organisatsiooni kaudu.
7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud
Korralduse täitmisega kaasnevad kulud riigieelarvele. RaM-il kui planeeringu koostamise
korraldajal tuleb kanda riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH lõpetamisest ning selle
põhjustest teavitamisega seotud kulud (nt teavitused ajalehes ca 2000 eurot).
Samuti tuleb RaM-il kanda 22.02.2023 OÜ-ga Reaalprojekt, Maves OÜ-ga, OÜ-ga Kolm
Pluss Üks ja OÜ-ga Hendrikson&Ko sõlmitud hankelepingu nr 1.9-1/149-1 täitmiseks
faktiliselt tõendatud ja tehtud kulud. Asjakohase tehtud tööde nimekirja esitavad RaM-ile
lepingupartnerid hiljemalt 03.05.2023.
8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE
Korraldus jõustub üldises korras.
9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu on esitatud läbi eelnõude infosüsteemi.
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
3
Riigikantselei Meie 01.05.2023 nr 1.1-10.1/3082-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Suure väina püsiühenduse ja selle
toimimiseks vajaliku taristu riigi
eriplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise
hindamise lõpetamine“ eelnõu
esitamine Vabariigi Valitsuse
istungile
Austatud riigisekretär
Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse 04.05.2023 toimuvale istungile Vabariigi Valitsuse
korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
regionaalminister
Lisa(d):
20230427_VV korraldus_eelnõu
20230427_VV korraldus_seletuskiri
Marju Kaivapalu 611 3948
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
27.04.2023
Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine
Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 29 lõike 1 punkti 3 alusel.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
30. mail 2019. a võttis Vabariigi Valitsus vastu korralduse nr 130 „Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2019–2023 kinnitamine“.1 Korralduse lisa punkt 14.15 nägi ette riigi
eriplaneeringu algatamise Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks, küsides
seejuures kohaliku kogukonna arvamust.2
4. aprillil 2020. a esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM)
Rahandusministeeriumile (edaspidi RaM) taotluse3 riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks, et rajada püsiühendus üle Suure väina
mandrilt Muhu saarele.
18. juunil 2020. a algatas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 213 „Suure väina püsiühenduse
ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine“4 riigi eriplaneeringu. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on
kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele.
Püsiühendusega koos kavandatakse selle toimimiseks ning turvalisuse ja ohutuse tagamiseks
vajalikud ehitised.
31. märtsil 2021. a sõlmisid RaM ja Skepast&Puhkim hankelepingu nr 14-8/2493-1 riigi
eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamiskavatsuse koostamiseks.5 Tööd võeti
vastu ja anti üle 1. aprillil 2022. a.
17. veebruaril 2023. a sõlmisid RaM ning ühispakkujad OÜ Reaalprojekt, Maves OÜ, OÜ
Kolm Pluss Üks ja OÜ Hendrikson&Ko (edaspidi ühispakkujad) raamlepingu nr 1.9-1/127-
16 ja 22. veebruaril 2023. a hankelepingu nr 1.9-1/149-17, et viia läbi riigi eriplaneeringu
asukoha eelvaliku etapp.
10. aprillil 2023. a sõlmisid Eesti Reformierakond, Erakond Eesti 200 ja
Sotsiaaldemokraatlik Erakond koalitsioonileppe ehk leppisid kokku valitsusliidu programmi
aastateks 2023–2027 (edaspidi koalitsioonilepe).8 Erinevalt aastateks 2019–2023 kinnitatud
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/331052019006
2
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3310/5201/9006/VV_30052019_130klisa.pdf#
3
https://adr.rik.ee/ram/dokument/7152224
4
https://www.riigiteataja.ee/akt/319062020004
5
https://adr.rik.ee/ram/dokument/8848505
6
https://adr.rik.ee/ram/dokument/13836562
7
https://adr.rik.ee/ram/dokument/13836443
8
https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe
1 (4)
valitsusliidu programmist ei näe koalitsioonilepe ette Suure väina püsiühenduse
kavandamist.
13. aprillil 2023. a teavitas RaM ühispakkujaid, et tulenevalt koalitsioonileppest tuleb
täpsustada hankelepingu kohaste tööde jätkamise võimalikkust.9 Ühispakkujad vastasid
RaM edastatud infole 21. aprillil 2023. a.10
21. aprillil 2023. a andis RaM ühispakkujatele teada, et on asunud koostama Vabariigi
Valitsuse korralduse eelnõu, et lõpetada riigi eriplaneeringu koostamine.11 RaM palus
ühispakkujatel esitada info seni tehtud kuludest ja täiendavaid kulutusi riigi eriplaneeringu
koostamiseks mitte teha.
2. ÕIGUSLIK ALUS
Planeerimisseaduse (PlanS) § 29 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib riigi eriplaneeringu
koostamise algataja riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise lõpetada, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid
planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude
kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
3. KAALUTLUSED
3.1. Riigi eriplaneeringu algatab, kehtestab ja lõpetab Vabariigi Valitsus.12 Riigi
eriplaneeringu koostamise korraldaja on RaM.13 Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneeringu koostamist rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise üle otsustatakse
riigieelarve protsessis.
3.2. Riigi eriplaneering koostatakse PlanS § 27 lõike 1 esimese lause alusel olulise ruumilise
mõjuga ehitiste püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik huvi.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu algatamisel kontrolliti kavandatava ehitise
vastavust PlanS § 27 lõike 1 eeldustele ja jõuti järeldusele, et tegemist on riigi eriplaneeringu
objektiga.14
Suure väina püsiühenduse rajamine oli riigi eriplaneeringu algatamise ajal prioriteetse
tähtsusega ka Vabariigi Valitsusele, kes mh esitab riigieelarve seaduse § 38 lõike 1 kohaselt
Riigikogule menetlemiseks riigieelarve seaduse eelnõu.15 Selliselt saab Vabariigi Valitsus
suunata valitsusele oluliste ülesannete lahendamiseks vahendite ette nägemist.
3.3. Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb mitmest etapist. Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneeringu korral hangiti esimeses etapis16 planeeringu lähteseisukohad ja KSH
9
https://adr.rik.ee/ram/dokument/13985290
10
https://adr.rik.ee/ram/dokument/13977324
11
https://adr.rik.ee/ram/dokument/13985292
12
PlanS § 28 lõige 1, § 29 lõige 1, § 53.
13
PlanS § 27 lõige 7.
14
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c387dac4-a61a-4313-9ab7-
e6190444bb45?activity=2#LhPtfJcn
15
Vt viited 1–2.
16
Vt viide 5.
2 (4)
väljatöötamiskavatsus. Esimese etapi töö hõlmas endas ka riigi eriplaneeringu asukoha
eelvaliku etapiks vajalike uuringute (ligi 20 uuringut) jt tööde nimekirja koostamist. Etapi
maksumus oli 91 200,00 eurot.
3.4. Riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamiskavatsuse etapi järgselt
korraldati hange riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiks vajalike tööde läbiviimiseks.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi tulemusel17 selguks, milline on sobivaim
ühendusviis mandri ja saarte vahel. Ümberlükataval eeldusel, et sobivaimaks ühendusviisiks
osutuks sild või tunnel, koostataks vastavalt kas sillale või tunnelile riigi eriplaneeringu
detailne lahendus selle rajamiseks sobivaimas asukohas.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapile järgnevas detailse lahenduse koostamise
etapis tuleks mõjude hindamiseks antud juhul koostada ka silla või tunneli eskiisprojekt.
Planeeringu kehtestamise prognoositud aeg oli 2028. a. Riigi eriplaneeringu kogumaksumus
oli algatamise korralduse seletuskirja kohaselt 15–40 mln eurot, sõltudes valituks osutuvast
alternatiivist.
3.5. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp oli plaanitud läbi viia aastatel 2023–2027.
Ühispakkujatega sõlmitud lepingu kohaselt on asukoha eelvaliku tööde kogumaksumus
4 593 961,90 eurot (km-ta), millest 2023. a tööde maksumus on kokku 1 996 310,65 eurot
(km-ta). Vahendid riigi eriplaneeringu läbiviimiseks kavandatakse RaM eelarvesse iga-
aastaselt riigieelarve koostamise protsessis. Seepärast sõlmis RaM ühispakkujatega lepingu
riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiks vajalike 2023. a tööde tegemiseks ja plaanis
selleks kasutada 2022. a eelarvest ülekantud vahendeid. Riigi eriplaneeringu asukoha valiku
etapi kuludeks 2024–2027 aastatel eelarvelised vahendid RaM eelarves puuduvad.
3.6. Vabariigi Valitsus on kehtiva koalitsioonileppe18 järgi üheks oma prioriteediks seadnud
riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamise. Koalitsioonileppe punkti 3.3.1 järgi seatakse
eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumine, milleks vaadatakse üle nii riigieelarve
tulu- kui kulupool ja leitakse võimalused kokkuhoiuks.
Riigieelarve seaduse § 6 lõike 1 kohaselt peab valitsussektori struktuurne positsioon olema
tasakaalus või ülejäägis. Iga kulutus (sh riigi eriplaneeringu koostamiseks tehtavad kulud)
avaldavad eelarvepositsioonile negatiivset mõju, millele tuleb leida kate teisi kulusid
kärpides või lisatuluallikate abil.
Arvestades Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi
maksumust ja eeldatavat kogukulu, ei ole võimalik RaM-ile eelarvelisi vahendeid
planeeringu koostamiseks ette näha. Ühtlasi ei saa pidada põhjendatuks 2022. a ülekantud
vahendite kasutamist Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi
2023. a planeeritud töödega jätkamiseks, kui on ettenähtav, et täiendavaid vahendeid tööde
lõpuleviimiseks järgnevatel aastatel eraldada võimalik ei ole.
3.7. Vabariigi Valitsus on kehtiva koalitsioonileppe19 punktis 6.2.6. kokku leppinud, et
tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning
analüüsitakse parandamise võimalusi. Samal ajal ei ole valitsusliit seadnud eesmärgiks
Suure väina püsiühenduse kavandamisega jätkamist.
17
Vt viited 6–7
18
Vt viide 8.
19
Vt viide 8.
3 (4)
Praegu teenindavad mandri ja Muhu saare vahelist Virtsu-Kuivastu liini kaks parvlaeva:
Piret ja Tõll. Suvisel tipphooajal teenindab liini lisaks parvlaev Regula. Laevad kuuluvad
vedajale TS Laevad OÜ, kellega sõlmitud leping kehtib kuni 30.09.2026. 2026. aastast
tuuakse Virtsu-Kuivastu liinile uus keskkonnahoidlik ja suurem parvlaev, mis mahutab 200
sõiduautot.
Parvlaeva reisijate arv 2022 aastal oli 1,65 mln inimest. Reisijate arv ei ole Virtsu-Kuivastu
liinil nelja aasta jooksul kasvanud. 2022. aastal oli reisijaid 6 % vähem kui 2019. aastal.
Kvaliteetsed ühendused saartega tagatakse senisel viisil.
3.8. Arvestades eelnevat, puuduvad Eesti Vabariigil eelarvelised vahendid Suure väina
püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamiseks. Samuti ei näe Vabariigi Valitsus võimalust
ettenähtavas tulevikus RaM-ile kui planeeringu koostamise korraldajale eelarveliste
vahendite eraldamist, sest valitsusliidu rõhuasetused on koalitsioonileppe alusel suunatud
teiste oluliste küsimuste lahendamisele, mis prevaleeruvad Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneeringu koostamise vajaduse ees.
4. OTSUS
Lähtudes eeltoodust ja PlanS § 29 lõike 1 punkti 3 alusel otsustab Vabariigi Valitsus:
1. Lõpetada Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a korraldusega nr 213 „Suure väina
püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“ algatatud riigi eriplaneeringu koostamine ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamise korraldusega saab tutvuda
Rahandusministeeriumi veebilehel.20
5. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras
30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
20
https://fin.ee/
4 (4)