dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu esitamine Vabariigi Valituse istungile

Rahandusministeerium · 1. mai 2023
Viit
1.1-10.1/3082-1
Registreeritud
1. mai 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Marju Kaivapalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.13082-1 01.05.2023 Väljaminev kiri.asice901 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korraldusega lõpetatakse Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi (RaM) ruumilise planeerimise osakonna nõunikud Marju Kaivapalu (tel 611 3948, e-post [email protected]) ja Kadi- Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post [email protected]) ning ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen (tel 5561 7718, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis RaM personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. KORRALDUSE EESMÄRK Korralduse eesmärk on Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“1 (edaspidi VV korraldus) algatatud riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH lõpetamine. 3. EELNÕU SISU Eelnõu punktis 1 antakse ülevaade olulisematest faktilistest asjaoludest ja menetluse käigust, mis on seotud VV korraldusega algatatud Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringuga. Eelnõu punktis 2 esitatakse õiguslik alus, mille järgi on Vabariigi Valitsuse pädevuses VV korraldusega algatatud riigi eriplaneeringu lõpetamine. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering lõpetatakse planeerimisseaduse (PlanS) § 29 lõige 1 punkti 3 alusel, sest planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Eelnõu punktis 3 esitatakse kaalutlused, mis viisid VV korraldusega algatatud riigi eriplaneeringu lõpetamiseni. Vabariigi Valitsus algatas Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu ja KSH 18.06.2020. Taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks esitas RaM-ile Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on 1 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine–Riigi Teataja 1 püsiühenduse (sild või tunnel) rajamine üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu protsessis jõutaks suuremahuliste uuringute ning silla ja tunneli eskiisprojektide koostamise tõttu planeeringu kehtestamiseni aastal 2028. Hinnanguliselt maksab kogu protsess ca 15–40 mln eurot. Aastatel 2021–2022 koostati planeeringu lähteseisukohad ja KSH programm, sh kaardistati planeerimiseks ja KSH läbiviimiseks vajalikud uuringud. Aastal 2022 ebaõnnestus planeeringu järgmise etapi (asukoha eelvaliku) esimene hange. Partner asukoha eelvaliku tegemiseks hangiti 2022. aasta lõpus. 17.02.2023 allkirjastati konsultandiga (OÜ Reaalprojekt, Maves OÜ, Osaühing Kolm Pluss Üks ja OÜ Hendrikson & Ko) raamleping ja 22.03.2023 raamlepingu alusel hankeleping. Lepingu täitmine on peatatud. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi maksumus kokku on perioodil 2023–2027 ca 4,5 mln eurot. 2023. aasta tööde maksumus on ca 2 mln eurot. Vahendid riigi eriplaneeringu koostamise läbiviimiseks kavandatakse RaM eelarvesse iga- aastaselt riigieelarve koostamise raames. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringule eraldati 2022. aasta RES lisavahenditest ca 2,5 mln eurot. Ebaõnnestunud hanke tõttu kanti vahendid üle 2023. aastasse. 2023. aastal ei ole riigi rahandusliku seisu tõttu ette näha RES lisavahendite eraldamist Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemiseks. 2022. aastast ülekantud 2,5 mln eurot kasutab RaM teiste riigi planeeringute (maavarade teemaplaneeringute, üleriigiline planeering, Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering) koostamiseks. Eelnõu punktis 4 otsustatakse PlanS § 29 lõige 1 punkti 3 alusel lõpetada VV korraldusega algatatud riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH. Otsusest teavitamise kohta vt seletuskirja p 7.1. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. KORRALDUSE MÕJUD Korraldusega lõpetatakse Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi planeeringu koostamine ja KSH. Planeeringu koostamise lõpetamisega ei kaasne otseseid mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Suure väina püsiühendus on kajastatud 27.04.2018 kehtestatud Saare maakonnaplaneeringus ja 23.03.2018 Lääne maakonnaplaneeringus. Maakonnaplaneeringutes on silla ja tunneli alternatiivide maismaaotsad kajastatud arvestades Vabariigi Valitsuse 10.03.2006 2 korralduse alusel koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavale“. Kava jäi valitsuses kehtestamata. Kahe alternatiivse silla koridori laius on 100 m ja tunneli koridori laius on 300 m. Maakonnaplaneeringutes on seatud üldised maakasutuspõhimõtted, mille järgi võib alternatiivsetes trassikoridorides jätkuda senine maakasutus, kuid välditakse ulatuslikke investeeringuid püsiühenduse trasside aladele. Kohalikud omavalitsused saavad teha põhjendatud ettepaneku kehtestatud püsiühenduse maismaaotste osas maakonnaplaneeringu muutmiseks. Ettepanekule annab nõusoleku RaM. 7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD 7.1. Korralduse avalikustamine Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja KSH lõpetamisest ning selle põhjustest teavitatakse 30 päeva jooksul lõpetamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul lõpetamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ning RaM-i veebilehel. Lisaks teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH lõpetamisest ja selle põhjustest 30 päeva jooksul lõpetamisest arvates kirjalikult ministeeriume ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitles, Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi, isikuid, kelle õigusi planeering oleks puudutanud, isikuid, kes avaldasid soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikuid ja asutusi, kellel võis olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. 7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud Korralduse täitmisega kaasnevad kulud riigieelarvele. RaM-il kui planeeringu koostamise korraldajal tuleb kanda riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH lõpetamisest ning selle põhjustest teavitamisega seotud kulud (nt teavitused ajalehes ca 2000 eurot). Samuti tuleb RaM-il kanda 22.02.2023 OÜ-ga Reaalprojekt, Maves OÜ-ga, OÜ-ga Kolm Pluss Üks ja OÜ-ga Hendrikson&Ko sõlmitud hankelepingu nr 1.9-1/149-1 täitmiseks faktiliselt tõendatud ja tehtud kulud. Asjakohase tehtud tööde nimekirja esitavad RaM-ile lepingupartnerid hiljemalt 03.05.2023. 8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu on esitatud läbi eelnõude infosüsteemi. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 3 Riigikantselei Meie 01.05.2023 nr 1.1-10.1/3082-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud riigisekretär Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse 04.05.2023 toimuvale istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas regionaalminister Lisa(d): 20230427_VV korraldus_eelnõu 20230427_VV korraldus_seletuskiri Marju Kaivapalu 611 3948 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 27.04.2023 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 29 lõike 1 punkti 3 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 30. mail 2019. a võttis Vabariigi Valitsus vastu korralduse nr 130 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 kinnitamine“.1 Korralduse lisa punkt 14.15 nägi ette riigi eriplaneeringu algatamise Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks, küsides seejuures kohaliku kogukonna arvamust.2 4. aprillil 2020. a esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) Rahandusministeeriumile (edaspidi RaM) taotluse3 riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks, et rajada püsiühendus üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. 18. juunil 2020. a algatas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“4 riigi eriplaneeringu. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühendusega koos kavandatakse selle toimimiseks ning turvalisuse ja ohutuse tagamiseks vajalikud ehitised. 31. märtsil 2021. a sõlmisid RaM ja Skepast&Puhkim hankelepingu nr 14-8/2493-1 riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamiskavatsuse koostamiseks.5 Tööd võeti vastu ja anti üle 1. aprillil 2022. a. 17. veebruaril 2023. a sõlmisid RaM ning ühispakkujad OÜ Reaalprojekt, Maves OÜ, OÜ Kolm Pluss Üks ja OÜ Hendrikson&Ko (edaspidi ühispakkujad) raamlepingu nr 1.9-1/127- 16 ja 22. veebruaril 2023. a hankelepingu nr 1.9-1/149-17, et viia läbi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp. 10. aprillil 2023. a sõlmisid Eesti Reformierakond, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond koalitsioonileppe ehk leppisid kokku valitsusliidu programmi aastateks 2023–2027 (edaspidi koalitsioonilepe).8 Erinevalt aastateks 2019–2023 kinnitatud 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/331052019006 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3310/5201/9006/VV_30052019_130klisa.pdf# 3 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7152224 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/319062020004 5 https://adr.rik.ee/ram/dokument/8848505 6 https://adr.rik.ee/ram/dokument/13836562 7 https://adr.rik.ee/ram/dokument/13836443 8 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe 1 (4) valitsusliidu programmist ei näe koalitsioonilepe ette Suure väina püsiühenduse kavandamist. 13. aprillil 2023. a teavitas RaM ühispakkujaid, et tulenevalt koalitsioonileppest tuleb täpsustada hankelepingu kohaste tööde jätkamise võimalikkust.9 Ühispakkujad vastasid RaM edastatud infole 21. aprillil 2023. a.10 21. aprillil 2023. a andis RaM ühispakkujatele teada, et on asunud koostama Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, et lõpetada riigi eriplaneeringu koostamine.11 RaM palus ühispakkujatel esitada info seni tehtud kuludest ja täiendavaid kulutusi riigi eriplaneeringu koostamiseks mitte teha. 2. ÕIGUSLIK ALUS Planeerimisseaduse (PlanS) § 29 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib riigi eriplaneeringu koostamise algataja riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. 3. KAALUTLUSED 3.1. Riigi eriplaneeringu algatab, kehtestab ja lõpetab Vabariigi Valitsus.12 Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on RaM.13 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamist rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise üle otsustatakse riigieelarve protsessis. 3.2. Riigi eriplaneering koostatakse PlanS § 27 lõike 1 esimese lause alusel olulise ruumilise mõjuga ehitiste püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik huvi. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu algatamisel kontrolliti kavandatava ehitise vastavust PlanS § 27 lõike 1 eeldustele ja jõuti järeldusele, et tegemist on riigi eriplaneeringu objektiga.14 Suure väina püsiühenduse rajamine oli riigi eriplaneeringu algatamise ajal prioriteetse tähtsusega ka Vabariigi Valitsusele, kes mh esitab riigieelarve seaduse § 38 lõike 1 kohaselt Riigikogule menetlemiseks riigieelarve seaduse eelnõu.15 Selliselt saab Vabariigi Valitsus suunata valitsusele oluliste ülesannete lahendamiseks vahendite ette nägemist. 3.3. Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb mitmest etapist. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu korral hangiti esimeses etapis16 planeeringu lähteseisukohad ja KSH 9 https://adr.rik.ee/ram/dokument/13985290 10 https://adr.rik.ee/ram/dokument/13977324 11 https://adr.rik.ee/ram/dokument/13985292 12 PlanS § 28 lõige 1, § 29 lõige 1, § 53. 13 PlanS § 27 lõige 7. 14 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c387dac4-a61a-4313-9ab7- e6190444bb45?activity=2#LhPtfJcn 15 Vt viited 1–2. 16 Vt viide 5. 2 (4) väljatöötamiskavatsus. Esimese etapi töö hõlmas endas ka riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiks vajalike uuringute (ligi 20 uuringut) jt tööde nimekirja koostamist. Etapi maksumus oli 91 200,00 eurot. 3.4. Riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamiskavatsuse etapi järgselt korraldati hange riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiks vajalike tööde läbiviimiseks. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi tulemusel17 selguks, milline on sobivaim ühendusviis mandri ja saarte vahel. Ümberlükataval eeldusel, et sobivaimaks ühendusviisiks osutuks sild või tunnel, koostataks vastavalt kas sillale või tunnelile riigi eriplaneeringu detailne lahendus selle rajamiseks sobivaimas asukohas. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapile järgnevas detailse lahenduse koostamise etapis tuleks mõjude hindamiseks antud juhul koostada ka silla või tunneli eskiisprojekt. Planeeringu kehtestamise prognoositud aeg oli 2028. a. Riigi eriplaneeringu kogumaksumus oli algatamise korralduse seletuskirja kohaselt 15–40 mln eurot, sõltudes valituks osutuvast alternatiivist. 3.5. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp oli plaanitud läbi viia aastatel 2023–2027. Ühispakkujatega sõlmitud lepingu kohaselt on asukoha eelvaliku tööde kogumaksumus 4 593 961,90 eurot (km-ta), millest 2023. a tööde maksumus on kokku 1 996 310,65 eurot (km-ta). Vahendid riigi eriplaneeringu läbiviimiseks kavandatakse RaM eelarvesse iga- aastaselt riigieelarve koostamise protsessis. Seepärast sõlmis RaM ühispakkujatega lepingu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiks vajalike 2023. a tööde tegemiseks ja plaanis selleks kasutada 2022. a eelarvest ülekantud vahendeid. Riigi eriplaneeringu asukoha valiku etapi kuludeks 2024–2027 aastatel eelarvelised vahendid RaM eelarves puuduvad. 3.6. Vabariigi Valitsus on kehtiva koalitsioonileppe18 järgi üheks oma prioriteediks seadnud riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamise. Koalitsioonileppe punkti 3.3.1 järgi seatakse eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumine, milleks vaadatakse üle nii riigieelarve tulu- kui kulupool ja leitakse võimalused kokkuhoiuks. Riigieelarve seaduse § 6 lõike 1 kohaselt peab valitsussektori struktuurne positsioon olema tasakaalus või ülejäägis. Iga kulutus (sh riigi eriplaneeringu koostamiseks tehtavad kulud) avaldavad eelarvepositsioonile negatiivset mõju, millele tuleb leida kate teisi kulusid kärpides või lisatuluallikate abil. Arvestades Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi maksumust ja eeldatavat kogukulu, ei ole võimalik RaM-ile eelarvelisi vahendeid planeeringu koostamiseks ette näha. Ühtlasi ei saa pidada põhjendatuks 2022. a ülekantud vahendite kasutamist Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi 2023. a planeeritud töödega jätkamiseks, kui on ettenähtav, et täiendavaid vahendeid tööde lõpuleviimiseks järgnevatel aastatel eraldada võimalik ei ole. 3.7. Vabariigi Valitsus on kehtiva koalitsioonileppe19 punktis 6.2.6. kokku leppinud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse parandamise võimalusi. Samal ajal ei ole valitsusliit seadnud eesmärgiks Suure väina püsiühenduse kavandamisega jätkamist. 17 Vt viited 6–7 18 Vt viide 8. 19 Vt viide 8. 3 (4) Praegu teenindavad mandri ja Muhu saare vahelist Virtsu-Kuivastu liini kaks parvlaeva: Piret ja Tõll. Suvisel tipphooajal teenindab liini lisaks parvlaev Regula. Laevad kuuluvad vedajale TS Laevad OÜ, kellega sõlmitud leping kehtib kuni 30.09.2026. 2026. aastast tuuakse Virtsu-Kuivastu liinile uus keskkonnahoidlik ja suurem parvlaev, mis mahutab 200 sõiduautot. Parvlaeva reisijate arv 2022 aastal oli 1,65 mln inimest. Reisijate arv ei ole Virtsu-Kuivastu liinil nelja aasta jooksul kasvanud. 2022. aastal oli reisijaid 6 % vähem kui 2019. aastal. Kvaliteetsed ühendused saartega tagatakse senisel viisil. 3.8. Arvestades eelnevat, puuduvad Eesti Vabariigil eelarvelised vahendid Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamiseks. Samuti ei näe Vabariigi Valitsus võimalust ettenähtavas tulevikus RaM-ile kui planeeringu koostamise korraldajale eelarveliste vahendite eraldamist, sest valitsusliidu rõhuasetused on koalitsioonileppe alusel suunatud teiste oluliste küsimuste lahendamisele, mis prevaleeruvad Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamise vajaduse ees. 4. OTSUS Lähtudes eeltoodust ja PlanS § 29 lõike 1 punkti 3 alusel otsustab Vabariigi Valitsus: 1. Lõpetada Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a korraldusega nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ algatatud riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamise korraldusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.20 5. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 20 https://fin.ee/ 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel