MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2022
aruandeaasta lõpp: 31.12.2022
ärinimi: AKTSIASELTS EESTI LOTO
registrikood: 10281170
tänava/talu nimi, Hallivanamehe tn 4
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 11317
telefon: +372 6502030
faks: +372 6502031
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.eestiloto.ee
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 12
Bilanss 12
Kasumiaruanne 13
Rahavoogude aruanne 14
Omakapitali muutuste aruanne 15
Raamatupidamise aastaaruande lisad 16
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16
Lisa 2 Raha 18
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 19
Lisa 4 Varud 20
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 20
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 21
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 22
Lisa 8 Kasutusrent 22
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 23
Lisa 10 Võlad töövõtjatele 23
Lisa 11 Eraldised 24
Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 24
Lisa 13 Aktsiakapital 24
Lisa 14 Müügitulu 25
Lisa 15 Muud äritulud 25
Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 25
Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 26
Lisa 18 Tööjõukulud 26
Lisa 19 Muud finantstulud ja -kulud 26
Lisa 20 Tulumaks 27
Lisa 21 Seotud osapooled 27
Lisa 22 Sündmused pärast aruandekuupäeva 27
Lisa 23 Panused ja väljamakstud võidud 28
Aruande allkirjad 29
Vandeaudiitori aruanne 30
2
Tegevusaruanne
Aktsiaselts Eesti Loto tegevusalaks on loteriide korraldamine.
Aktsiaselts Eesti Loto on järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide täisliige:
• ESLTA – Euroopa Riigiloterii- ja Totoassotsiatsioon,
• WLA – Ülemaailmne Loteriiassotsiatsioon.
Hea Ühingujuhtimise Tava
Aktsiaselts Eesti Loto käitub ettevõtte juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel
enamasti Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi: HÜT) soovituslikest juhistest lähtuvalt.
Samas lähtutakse ettevõtte juhtimises lisaks HÜT’is toodud soovituslikele juhistele
muuhulgas ka Riigivara seadusest, kuna Aktsiaselts Eesti Loto kuulub 100% Eesti
Vabariigile. Seega, tulenevalt Aktsiaselts Eesti Loto omanike struktuurist ja sellest tingitud
spetsiifilistest iseärasustest ettevõtte juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, ei järgi
Aktsiaselts Eesti Loto mõningaid HÜT’i soovituslikke juhiseid. Alljärgnevalt on esitatud
viited nendele HÜT’i sätetele (HÜT’i punkt ja selle lühikirjeldus), mida ei järgita ja lisatud
põhjendused mittejärgimise kohta.
Mittejärgitavad HÜT’i juhised puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist ja nõukogu
liikmete määramist, mille eesmärgiks on tagada eelkõige aktsionäride huvide kaitse. Kuna
Aktsiaseltsi Eesti Loto aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud
vastavalt Riigivara seaduses sätestatud põhimõtetele. Investorite huvide kaitse ning nende
võrdne kohtlemine on Aktsiaseltsi Eesti Loto poolt tagatud, kuna ettevõtja järgib oma
tegevuses põhimõtteid ja reegleid, mis on sätestatud teabe avaldamist ning
finantsaruandlust ja auditeerimist käsitlevates HÜT’i peatükkides.
Üldkoosolek – Aktsiaselts Eesti Loto ei järgi HÜT’i punktis I sätestatud reegleid:
HÜT’i punktis 1 (Üldkoosolek) juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et Aktsiaselts
Eesti Loto ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on
Rahandusministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul rahandusminister.
Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud Riigivara seaduses ning
üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt vajadusele
kooskõlastatult ainuaktsionäriga. Lisaks tuleb arvestada, et vastavalt hasartmänguseaduse
§ 9 lg 5 saab Aktsiaselts Eesti Loto aktsionäriks olla ainult Eesti Vabariik, mistõttu ei saagi
Aktsiaseltsil Eesti Loto olla üle ühe aktsionäri. Samuti tuleb arvestada, et vastavalt
Äriseadustiku §-le 305 võib ainuaktsionär teha otsuseid ilma koosolekuid kokku kutsumata
ning muuta koosoleku päevakorda ilma igasuguste formaalsusteta. Seega puudub
ainuaktsionäri puhul vajadus kehtestada erireegleid või luua mehhanisme
väikeaktsionäride kaitseks.
Juhatus – Aktsiaselts Eesti Loto ei järgi HÜT punkti 2.2.5, kuivõrd Aktsiaselts Eesti Loto
hasartmänguseadusest ning ka riigivaraseadusest tulenev spetsiifika ei võimalda rakendada
1
aktsiatega seotud preemiasüsteeme.
2022. aastal Aktsiaselts Eesti Loto juhatuse liikmetele makstud tasude suuruse kohta on
teave alapunktis “Personal”, HÜT’i punktile 2.2.7 vastavad andmed tasu kohta esitatakse
Aktsiaselts Eesti Loto veebilehel nõukogu aruande koosseisus.
Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on
sätestatud riigivaraseaduse §-s 86, millest tulenevalt ei või Aktsiaselts Eesti Loto juhatuse
liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatuse liikmele makstud nelja
kuu tasu. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning põhinema Aktsiaselts
Eesti Loto juhatuse töö tulemuslikkusel.
Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel
enne tema volituste tähtaja möödumist ning selle suurus ei või ületada juhatuse liikmele
makstud kolme kuu tasu.
Seisuga 31.12.2022. a. on Aktsiaselts Eesti Loto juhatus üheliikmeline.
Nõukogu – Aktsiaselts Eesti Loto ei järgi HÜT’i punkti 3.2.2. – “vähemalt pooled emitendi
nõukogu liikmetest on sõltumatud”.
Vastavalt riigivaraseaduse §-le 81 määrab Aktsiaselts Eesti Loto nõukogu liikmed
rahandusminister oma otsusega. Tulenevalt eeltoodust võib ettevõtte nõukogu liikmeid
käsitleda sõltuvatena kontrollivast aktsionärist. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 81 lg 11
peab rahandusminister nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks ning nõukogu
koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse määramisel lähtuma nimetamiskomitee
ettepanekust.
Vastavalt HÜT’i punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2022. aastal makstud
Aktsiaselts Eesti Loto nõukogu liikmete tasustamise korra kohta. Väljamakstud tasu suurus
on ära toodud alapunktis “Personal”.
Nõukogu tasustamise kord on sätestatud riigivaraseaduse §-s 85. Vastavalt
riigivaraseaduse §-le 85 otsustab nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise
korra rahandusminister. Nõukogu liikmetele makstava tasu suurus on määratud
rahandusministri poolt 26. mail 2017 välja antud ainuaktsionäri otsusega.
Vastavalt ainuaktsionäri otsusele on Aktsiaselts Eesti Loto nõukogu liikme tasu suuruseks
500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu suuruseks 1000 eurot kuus. Tasu makstakse
nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku
toimumise kuu eest, kui ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud.
Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid Aktsiaselts Eesti Loto nõukogu liikmetele ei
maksta.
Teabe avaldamine – Aktsiaselts Eesti Loto ei rakenda HÜT punkti 5. Mitterakendamise
põhjuseks on Aktsiaselts Eesti Loto aktsionäride struktuurist tulenev, mille kohaselt on
Aktsiaseltsil Eesti Loto üks aktsionär, mistõttu ei ole teabe avaldamine veebilehel
2
efektiivne ning otstarbekas aktsionäride teavitamise viis. HÜT punkt 5 nõuete täpsest
mitterakendamisest hoolimata saadab Aktsiaselts Eesti Loto vajalikud aruanded
aktsionärile otse ning avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib huvi pakkuda
avalikkusele. Samuti rakendab Aktsiaselts Eesti Loto HÜT punktis 5.6 sätestatud hoolsuse
ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ning teiste huvigruppidega.
Finantsaruandlus ja auditeerimine – Aktsiaselts Eesti Loto ei järgi HÜT’i punktides 6.2.1
ja 6.2.2 sätestatut, kuna audiitor leitakse hankemenetluse käigus ning leping sõlmitakse
hanketulemustele vastavalt.
Majandustulemused
Tegevuskeskkond
Üldine tegevuskeskkond oli 2022. aastal Aktsiaselts Eesti Loto jaoks pigem negatiivne.
Eesti majandus kahanes 1,3% võrra. Kasvas küll keskmine brutopalk, kuid reaalpalk
kõrgest inflatsioonist tulenevalt kahanes oluliselt. Lisaks mõjutas tarbijaid aasta teisest
poolest alanud Euribori oluline tõus.
Strateegilised otsused ja muudatused firma tegevuses
2022. aasta olulisimad tegevuseesmärgid olid:
1. tootearendusvaldkonnas:
• mängijate haldusmooduli tootestamine ning mängijatele suunatud uue
veebiportaali edukas turuletoomine;
• uue igapäevase klassikalise loterii Jokker tootestamine;
• veebikiirloterii lanseerimine;
• kiirloto haldussüsteemi laohalduse- ja logistikamooduli tootestamine.
2. mängijate arvu säilitamine ja kasv läbi kliendirahulolu sh.:
• kõrgetele standarditele vastava teenuse pakkumine:
• klienditoe kasutajate rahulolu vähemalt 95%;
• veebimängijate rahuolu-uuringu mudeli väljatöötamine ja esimese uuringu
läbiviimine.
Mängijate haldusmoodul ja uus veebiportaal tootestati 2022. aasta detsembri alguses. Uus
veebiportaal sisaldas mängijate jaoks uusi teenuseid ning eeldas neilt mängukonto uut
registreerimist ja uue keskkonnaga harjumist. Samas tarkvarauuenduses sisalduva uue
klassikalise loterii Jokker tootestamine lükkus 2023. aasta jaanuarisse.
Veebikiirloterii lansseerimine, mille eelduseks oli uue veebiportaali kasutuselevõtt, lükkus
2023. aasta II kvartalisse.
Kiirloto haldussüsteemi esmaste moodulite tootestamine lükkus 2023. aasta I kvartalisse.
3
IT infrastruktuuri optimaalsuse ja asjakohasuse tagamiseks viidi läbi osaline audit ja
analüüsiti jooksvalt erinevate komponentide, teenuste ja protsesside vajadusetele
vastavust. Toimusid mõned muutused nii isikkoosseisus kui sisseostetavate teenuste osas.
Aasta jooksul oli mängijatele teenuse kättesaadavus tagatud 99,99%.
Esimese suurema majasisese tarkvaraarendusprojekti käigus omandati olulised teadmised
kuidas protsessi parandada ja läbipaistvamaks muuta ning tulevikus lisaks kõrgele
arendustöö kvaliteedile saavutada ka kiirem uute funktsionaalsuste kasutusse andmine.
Klienditoe rahulolu osas saavutati uuringus positiivsete vastuste osakaaluks 98,8%.
Veebimängijate seas viidi juuli alguses läbi rahulolu-uuring, kus küsitleti uue veebiga
prooviperioodil liituma kutsutud mängijaid. Kokku vastas küsitlusele 266 mängijat, kelle
keskmine hinnang uuele veebikeskkonnale oli sõltuvalt küsimusest 10-palli skaalal 7,94-
8,32. Ulatuslikuma veebikeskkonna rahulolu-uuringu läbiviimine lükati 2023. aasta I.
kvartalisse.
Sisekontrollisüsteem ja auditeerimine
Juhatus hindab Aktsiaselts Eesti Loto sisekontrollisüsteemi toimivaks ning ettevõtte
vajadustele vastavaks.
Ettevõtte sisekontrollisüsteemi piisavuse, asjakohasuse ja mõjususe sõltumatut hindamist
teostab Aktsiaselts Eesti Loto siseaudiitor, kes tegutseb vastavalt Aktsiaselts Eesti Loto
nõukogu poolt kinnitatud siseauditi põhimäärusele ja tööplaanile. Siseaudiitor koostab
auditite tulemustest ja nende alusel tehtud ettepanekute rakendamisest koondaruanded,
mida esitleb kord kvartalis Aktsiaselts Eesti Loto nõukogule.
2022. aastal läbi viidud siseauditite käigus olulisi puudusi ettevõtte sisekontrollisüsteemis
ei tuvastatud. Siseauditi tähelepanekute alusel algatatud tegevused sisekontrollisüsteemi
täiustamiseks on rakendatud vastavalt kokkulepitud tähtaegadele.
2022. aasta jooksul läbis Aktsiaselts Eesti Loto vastavusauditi ISO/IEC 27001:2013 ja
WLA SCS (2020) standardite alusel ning tunnistati auditite läbiviija Det Norske Veritas
poolt jätkuvalt nimetatud standarditele vastavaks. Aktsiaselts Eesti Loto läbis ka
vastavusauditi "EL Responsible Gaming Framework" standardi alusel ning tunnistati auditi
läbiviija AVAC Audit OÜ poolt jätkuvalt nimetatud standardile vastavaks.
Käive, kasum ja investeeringud
2022. aasta loteriide käive oli 86 570 070 eurot, kasvades 2021. aasta käibega võrreldes
0,3% võrra. Turustati kokku 21 eri nimetusega toodet, sealhulgas 17 erinevat kiirloteriid ja
4 erinevat klassikalist loteriid. Klassikaliste loteriide osakaal käibest oli 85,83% ning
kiirloterii osakaal 14,17%.
Kasum 2022. majandusaastal oli 14 311 446 eurot, kasvades 2021. aasta kasumiga
võrreldes 3,2% võrra.
Põhivara soetati 2022. aastal 1 089 291 euro eest.
4
Võrreldav näitaja 2022 2021
Käive loteriide müügist (eurot) 86 570 070 86 297 288
Klassikalise loterii osakaal käibes 85,83% 86,67%
Kiirloterii osakaal käibes 14,17% 13,33%
Turustatud klassikaliste loteriide arv 4 4
Turustatud kiirloteriide arv 17 16
Kasum (eurot) 14 311 446 13 870 945
Põhivara soetamine (eurot) 1 089 291 701 098
2022. aasta kokkuvõte
2022. aasta müügitulemusi mõjutasid enim:
• 2022. aasta 23. märtsil toimunud muudatus Eurojackpot’i mängus;
• mängijate haldusmooduli ja mängijatele suunatud uue veebiportaali tootestamine
2022. aasta detsembri alguses.
2022. aastal pakkus Aktsiaselts Eesti Loto oma mängijatele tavapärast tootevalikut
varasemast tuttavate klassikaliste loteriide ning regulaarselt uueneva kiirloteriide valiku
näol.
Aktsiaselts Eesti Loto käive kasvas 2022. aastal varasema aastaga võrreldes 0,32%.
Klassikaliste loteriide müük vähenes 0,5 miljoni euro ehk 0,65% võrra. Aastate võrdluses
kasvas Eurojackpot’i ja Keno müük vastavalt 31,1% ja 3,0% võrra. Vikinglotto ja Bingo
loto müük samal ajal kahanes ning seda vastavalt 19,% ja 12,3% võrra.
Kui muude klassikaliste loteriide (Keno, Bingo loto, Vikinglotto) hinnas, mängumaatriksis
ega loosimissageduses muudatusi ei toimunud, siis Eurojackpot`i müügikasvu põhjuseks
oli 2022. aasta 23. märtsil toimunud rahvusvaheline mängu-uuendus. Mängu-uuenduse
tulemusena lisandus iganädalasele reedesele loosimisele ka teisipäevane loosimine ning
peavõidu maksimaalne suurus tõusis 90 miljonilt eurolt 120 miljoni euroni.
Müügikanalite võrdluses kasvas müük e-kanalis 0,7 miljoni euro ehk 1,3% võrra, füüsilises
kanalis müük samal ajal langes 1,2 miljoni euro ehk 5,8% võrra. Mõlemas kanalis kasvas
Eurojackpot’i ja Keno müük ning kahanes Vikinglotto ja Bingo loto müük.
E-kanali müük moodustas 2022. aastal kogu müügist 73,4% (2021. aasta vastav näitaja oli
72,0%).
Kokku mängis 2022. aastal klassikalist loteriid 421 004 inimest, 2021. aastaga võrreldes
mängijate arv vähenes 18 116 inimese võrra, so -4,1%. E-kanalis kahanes mängijate arv
5
3044 inimese võrra (-1,1%), füüsilises kanalis mängijate arv kahanes 24 101 inimese võrra
(-9,5%).
Klassikalise loterii müük moodustas 2022. aastal 85,83% Aktsiaselts Eesti Loto kogu
müügist.
Nii 2021. aastal kui ka 2022. aastal oli paralleelselt müügil üheksa kiirloterii piletit. Valiku
uuendamine ning täiendamine võimaldas kiirloterii müüki 2021. aastaga võrreldes
kasvatada 6,6% võrra. Kasvas nii müüdud piletite arv +3,9% kui ka keskmine hind +2,6%.
Müüdud piletite keskmise hinna kasv on seotud müüdavate piletite struktuuris toimunud
muudatusega – kui 2021. aastal oli enamuse aastast paralleelselt müügis kolm 2-eurost, üks
3-eurone ja kaks 5-eurost piletit, siis 2022. aastal müüdi paralleelselt kahte 2-eurost, kahte
3-eurost ja kahte 5-eurost piletit.
Loteriiostude summa elaniku kohta kasvas aastaga 0,2% võrra ning moodustas 2022. aastal
65 eurot, mis on Euroopa Liidu loteriiettevõtete keskmisest (161 eurot 2016. aastal)
jätkuvalt oluliselt madalam.
2022. aastal tasus Aktsiaselts Eesti Loto riigieelarvesse dividendidena 13 870 945 eurot,
millele lisaks tasus Aktsiaselts Eesti Loto 2021. aastal makse summas 19 739 653 eurot.
Aktsiaselts Eesti Loto maksis 2022. aastal võitjatele võitudena välja 35 625 438 eurot.
Võrreldav näitaja 2022 2021
Väljamakstud dividendid (eurot) 13 870 945 13 586 428
Tasutud maksud (eurot) 19 739 653 19 168 041
Väljamakstud võidud (eurot) 35 625 438 34 388 117
2023. aasta plaanidest
2023. aasta peamisteks eesmärkideks on:
• mängijate arvu kasvatamine;
• mängukogemuse parendamine;
• loto tervikliku infosüsteemi kaasaegsuse ja kuluefektiivsuse tagamiseks vajalike
järgmiste sammude ellu viimine;
• ettevõtte jätkusuutlikkuse strateegia loomine.
Kuna üleminek uuele mängijaportaalile nõub mängijatelt konto uuesti registreerimist ja on
esinenud ka tehnilisi probleeme selle kasutamisega, siis on platvormi vahetus esimestel
kuudel paratamatult avaldanud negatiivset mõju kliendiarvule. Seetõttu on esmases
fookuses koostöös partneriga uue mängijaportaali vaegtööde lõpetamine ning
kasutajamugavuse parandamine. Lisaks on plaanis vastutustundliku mängimise
täiendavate tööriistade (limiidid) kasutuselevõtt, uute mugavusteenuste turule toomine
ning mobiiliäpi arendustöö käivitamine.
Alates jaanuarist lisandus tooteportfelli uus igapäevane klassikaline loterii Jokker, mis on
6
esialgu mängijatele kättesaadav vaid e-kanalis.
2023. aastal täieneb tootevalik ka veebikiirloteriiga – uued mängud peaksid mängijateni
jõudma hiljemalt 2023. aasta II kvartalis.
Seoses veebikiirloterii lisandumisega töötatakse välja vastutustundliku mängimise
täiendavad meetmed ja nende rakendamise põhimõtted.
Kiirloto haldussüsteemi arendusprojekti tulemusena on IV kvartalis planeeritud kasutusele
võtta edasimüüjatele suunatud laohalduse-, müügi- ja võidupiletite valideerimise moodul.
2023. aastal algatatakse kesksüsteemi järgmise etapi hanked ja/või sisemised arendustööd.
Seoses hankelepingute lõppemise ja riistvara aegumisega on revideerimisel andmekeskuste
ressursi vajadus järgnevaks perioodiks.
Aktsiaselts Eesti Loto plaanib 2023. aasta jooksul investeerida 2,61 miljonit eurot, millest
0,5 miljont eurot on seotud materiaalse ning 2,11 miljonit eurot immateriaalse põhivara
soetamisega. Investeeringud võib tinglikult jagada nelja rühma: loterii kesksüsteemi uute
komponentide arendus-, kohandamis-, integreerimis- ja soetamiskulud; veebikiirloterii
pakkumiseks vajalikuid arendus-, kohandamis- ja integreerimiskulud; Eesti Loto äpi
arendus- ja integreerimiskulud ning füüsilise kiirloterii haldussüsteemi arenduskulud.
2023. aastal ulatub Aktsiaselts Eest Loto planeeritav kasum enne tulumaksustamist 16,09
miljoni euroni.
Sotsiaalne vastutus
Aktsiaselts Eesti Loto jaoks on jätkuvalt oluline vastutustundliku mängimise põhimõtete
juurutamine.
Oluliseks koostööpartneriks lotomängude vastutustundlikul korraldamisel on olnud MTÜ
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, kellega jätkub koostöö Eesti ühiskonna
teadlikkuse tõstmisel lotomängude vastutustundlikust korraldamisest,
hasartmängusõltuvuse ennetamise ja võimalike sõltlaste abistamise osas.
Turvalise loteriikorralduse ja -müügi tagamiseks keskendutakse jätkuvalt edasimüüjate
võrgustiku töötajate teadlikkuse tõstmisele. Jätkatakse vastutustundliku mängimise
põhimõtete veebikoolituse ja enesekontrolli küsimustiku levitamist edasimüüjate.
Vastutustundliku lotomängimise alase koolituse efektiivsuse kontrollimiseks teostab
Aktsiaselts Eesti Loto teatud perioodilisusega nn. pimeoste, mille käigus kontrollitakse
volitatud isikute poolt vastutustundliku mängude korraldamisega seotud informatsiooni
kättesaadavust ja selliste nõuete täitmist lepingupartnerite poolt.
Kõik loteriipileteid müüvad Aktsiaselts Eesti Loto koostööpartnerid on võtnud endale
lepingulise kohustuse järgida lotopileteid müües Aktsiaselts Eesti Loto juhiseid
7
vastutustundliku mängude korraldamisel ning seal hulgas:
• mitte pakkuda hasartmängude mängimiseks kiirlaene ega krediiti;
• tagada, et tema töötajad on teadlikud mänguriliini telefoninumbrist 15410 ning
veebilehe aadressist www.15410.ee;
• tagada, et müügikohas on kättesaadav informatsioon mänguriliini veebilehe
aadressi kohta;
• mitte pakkuda hasartmängude mängimise võimalust alla 16-aastastele isikutele.
Kõikidel Aktsiaselts Eesti Loto loteriipiletitel on eraldi välja toodud hoiatustekst
rõhutamaks loterii sõltuvust tekitavat iseloomu ja kutsumaks üles vastutustundlikult
mängima. Nii kiirloterii kui ka klassikalise loterii piletitel on märgitud
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse kontaktandmed, kust saab abi probleemide
ilmnemisel.
Uues süsteemis on võimalik erinevate limiitide, meeldetuletuste jm. meetmete
rakendamise abil mängijaid teavitada nii võimalikest ohtudest, kui ka monitoorida
mängijate käitumismustreid. Meetmete valikut ja tõhusust hinnatakse perioodiliselt ja
peale kõigi uute toodete turule toomist. Vajadusel viiakse sisse muudatused või täiendused.
2023. aasta jooksul on plaanis analüüsida Eesti Loto võimalusi täiendada oma
juhtimisstrateegiat sotsiaalseid ja keskonnaväärtusi silmas pidades. Eesmärk on välja
töötada jätkusuutlikkuse tegevuskava ja mõõdikud.
Peamised finantssuhtarvud
Lähteandmed 2022 2021 2020
Käibevara 21 790 504 20 857 977 17 597 759
Lühiajalised kohustused 9 563 798 8 349 948 5 037 334
Raha 6 713 212 13 811 746 12 738 944
Kohustused 9 563 798 8 349 948 5 037 334
Varad 25 341 046 23 686 695 20 089 564
Varud 276 564 284 736 219 258
Müügitulu 86 570 070 86 297 288 77 533 471
Ärikasum 16 782 441 16 539 176 14 241 319
Aruandeaasta kasum 14 311 446 13 870 945 12 191 920
Omakapital 15 777 248 15 336 747 15 052 230
Finantssuhtarv Arvutamise metoodika 2022 2021
Kasumi kasv (kasum 2022 – kasum 2021) / kasum 2021 3,2% 13,8%
Maksevõime kordaja Käibevara / Lühiajalised kohustused 2,28 2,50
Varade käibekordaja Vara / Lühiajalised kohustused 2,65 2,84
Võlakordaja Kohustused / Varade maksumus 0,38 0,35
8
Ärirentaablus Ärikasum / Müügitulu 0,19 0,19
Puhasrentaablus Puhaskasum / Müügitulu 0,17 0,16
Omakapitali tootlus (ROE) Aruandeaasta kasum/Keskmine omakapital 92,0% 91,3%
Koguvarade tootlus (ROA) Aruandeaasta kasum/Keskmised varad 58,4% 63,4%
Personal
Aktsiaselts Eesti Loto töötajate keskmine arv 2022. aastal oli 48 (ilma juhatuse, nõukogu
ja loosimiskomisjoni liikmeteta).
Tööjõukulud, mis sisaldavad nii nõukogu, juhatuse kui ka sõltumatute vaatlejate tasusid,
olid 2022. aastal 2 808 996 eurot (sh töötasud 2 162 403 eurot). Nõukogule arvestati 2022.
aastal töötasu 30 000 eurot, juhatusele 103 535 eurot ning sõltumatutele vaatlejatele 33 757
eurot.
Võrreldav näitaja 2022 2021
Töötajate keskmine arv 48 44
Tööjõukulud (eurot) 2 808 996 2 548 449
Töötasud (eurot) 2 162 403 1 910 639
Aktsiakapital
Kõik Aktsiaselts Eesti Loto aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate valitsemist teostab
Eesti Vabariigi nimel Rahandusministeerium. Aktsiaselts Eesti Loto aktsiakapitali
suuruseks on 1 022 600 eurot, mis jaguneb 10 226 aktsiaks, mille igaühe nimiväärtus on
100 eurot.
9
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 6 713 212 13 811 746 2
Nõuded ja ettemaksed 14 800 728 6 761 495 3,5
Varud 276 564 284 736 4
Kokku käibevarad 21 790 504 20 857 977
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 248 150 408 467 6
Immateriaalsed põhivarad 3 302 392 2 420 251 7
Kokku põhivarad 3 550 542 2 828 718
Kokku varad 25 341 046 23 686 695
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 4 079 660 3 067 550 5,9
Eraldised 5 484 138 5 282 398 11
Kokku lühiajalised kohustised 9 563 798 8 349 948
Kokku kohustised 9 563 798 8 349 948
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 1 022 600 1 022 600 13
Kohustuslik reservkapital 102 260 102 260
Muud reservid 340 942 340 942
Aruandeaasta kasum (kahjum) 14 311 446 13 870 945
Kokku omakapital 15 777 248 15 336 747
Kokku kohustised ja omakapital 25 341 046 23 686 695
12
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2022 2021 Lisa nr
Müügitulu 86 570 070 86 297 288 14
Muud äritulud 2 508 1 333 15
Kaubad, toore, materjal ja teenused -62 636 583 -62 635 860 16
Mitmesugused tegevuskulud -3 977 091 -4 210 953 17
Tööjõukulud -2 808 996 -2 548 447 18
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -367 467 -364 185 6,7
Ärikasum (kahjum) 16 782 441 16 539 176
Muud finantstulud ja -kulud 48 066 14 031 19
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 16 830 507 16 553 207
Tulumaks -2 519 061 -2 682 262 20
Aruandeaasta kasum (kahjum) 14 311 446 13 870 945
13
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2022 2021 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 16 782 441 16 539 176
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 367 467 364 185 6,7
Kokku korrigeerimised 367 467 364 185
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -8 013 422 -2 127 774
Varude muutus 8 172 -65 478 4
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 917 401 3 294 967
Kokku rahavood äritegevusest 10 062 059 18 005 076
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-792 842 -683 452 6,7
soetamisel
Laekunud intressid 22 255 19 868
Kokku rahavood investeerimistegevusest -770 587 -663 584
Rahavood finantseerimistegevusest
Makstud dividendid -13 870 945 -13 586 428 20
Makstud ettevõtte tulumaks -2 519 061 -2 682 262 20
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -16 390 006 -16 268 690
Kokku rahavood -7 098 534 1 072 802
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 13 811 746 12 738 944 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -7 098 534 1 072 802
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 6 713 212 13 811 746 2
14
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Kohustuslik Muud reservid Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2020 1 022 600 102 260 340 942 13 586 428 15 052 230
Aruandeaasta kasum
0 0 0 13 870 945 13 870 945
(kahjum)
Väljakuulutatud
0 0 0 -13 586 428 -13 586 428
dividendid
31.12.2021 1 022 600 102 260 340 942 13 870 945 15 336 747
Aruandeaasta kasum
0 0 0 14 311 446 14 311 446
(kahjum)
Väljakuulutatud
0 0 0 -13 870 945 -13 870 945
dividendid
31.12.2022 1 022 600 102 260 340 942 14 311 446 15 777 248
15
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruaandluse standarditega, mille põhinõuded on
kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega. Lisaks raamatupidamise seadusele juhindub Aktsaselts Eesti Loto avaliku sektori
finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest.
Aktsiaselts Eesti Loto kasutab kasumiaruande esitamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist.
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varad ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja
aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustised ning mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustised,
mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on aruandekuupäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi
kasumiaruandes. Ärituludes ja - kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud
valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu on kajastatud ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud nõudeid. Kõiki nõudeid (nt nõuded ostjate vastu,
viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajalisete nõuete
korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis
tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil).
Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks
teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust.
Muude nõuete all kajastatakse lühiajalisi hoiusi tähatajaga kuni 12 kuud.
Varud
Varudena kajastatakse kiirloteriiloteriipileteid ja loteriitarvikuid.
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude
viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse
bilansis nende soetusmaksumuses. Varudena kajastatakse lotopiletite nimiväärtus loterii korraldusloa kehtivusaja lõpuni.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku eluaega üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost.
Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kantakse kulusse vara kasutuselevõtmise
hetkel. Kuludesse kantud väheväärtusliku vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest,
mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest
on maha arvatud akumuleeritud kulum.
Jooksvad hooldus- ja remondikulud on kajastatud kasumiaruandes. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast.
Immateriaalset põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000
16
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum.
Uute varade soetamisel lätutakse järgmistest amortisatsiooninormidest:
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Masinad ja seadmed 5-10
Muu materiaalne põhivara 2-10
Immateriaalne põhivara 2-20
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või
vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi
ning lõppväärtuse põhjendatust.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest ei eeldata enam
majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes
muude äritulude või muude ärikulude real.
Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude
esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Rendid
Rendilepingud loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul
loetakse rendilepingut kasutusrendiks.
Kasutusrendi puhul kajastub renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt
kuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele ja muud lühiajalised võlakohustised) on võetud algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on
makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub
korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustusi on bilansis kajastatud maksmisele kuuluvas summas.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldistena kajastatakse üldjuhul loteriide võidufonde.
Bilansis kajastatakse eraldisena enne aruandekuupäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis
tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille
lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja
vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Eraldised võetakse arvele lühiajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise
tähtajale.
Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise
aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustistena.
Eraldised võidufondi
Võidufondi eraldiste moodustamise aluseks on Aktsiaselts Eesti Loto poolt korraldatavate loteriide mängureeglid.
Võidufondi arvestust peetakse tekkepõhiselt loteriide lõikes ning võidufondi kuluks arvestatakse loterii korraldustingimustes
kehtestatud protsentuaalne osa realiseeritud loteriide müügitulust (47%-65%). Klassikalise loterii Keno võidufondi perioodikuluna
kajastatakse tõenäosusliku võidufondi kulu asemel tegelikult väljaloositud võitude kulu. Bilansis kajastatakse eraldist vastavalt tekkepõhiselt
arvestatud, kuid veel väljamaksmata võitude osas (mis võib sisaldada ka juba väljaloositud võite).
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud
riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on
17
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
tõenäoline.
Tulu loteriipiletite müügist kajastatakse piletite müügi hetkel.
Kulud
Kulusid kajastatakse samas perioodis,kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu
tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad
loovad majanduslikku kasu. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu
tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Maksustamine
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse
dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna
korrigeerimistelt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes
tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal
need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Maksimaalne tulumaksukohistus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisasdes. Tulumaksu
määr 2022. aastal on 20/80.
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab
kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud
20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
Hasartmängumaks
Aktsiaselts Eesti Loto on hasartmängu korraldaja ning tasub riigieelarvesse hasartmängumaksu. Hasartmängumaksuga maksustatakse loterii
korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa. Hasartmängumaksu määr oli aruandeperioodil ning võrdlusperioodil 18%
loteriipiletite müügist saadud summalt. Hasartmängukorraldaja esitab Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ja
tasub hasartmängumaksu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
Arvestatud hasartmängumaks kajastatakse kasumiaruandes kirjel Kaubad, toore, materjal ja teenused.
Seotud osapooled
Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud:
- ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev
või oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse alates 01.01.2022 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise
aastaaruannetes informatsioon nendega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või
turutingimustele.
Sündmused pärast aruandekuupäeva
Raamatupidamise aastaaruandes kajastatuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeval ja
juhatuse poolt aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeprioodil toimunud tehingutega.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Sularaha kassa 1 925 1 925
Arvelduskontod 6 711 287 13 809 821
Kokku raha 6 713 212 13 811 746
18
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 377 938 1 377 938
Ostjatelt laekumata
1 377 938 1 377 938
arved
Maksude ettemaksed ja
5 759 5 759 5
tagasinõuded
Muud nõuded 32 060 32 060
Intressinõuded 32 060 32 060
Ettemaksed 384 971 384 971
Tulevaste perioodide
155 115 155 115
kulud
Muud makstud
229 856 229 856
ettemaksed
Muu nõue 13 000 000 13 000 000
Kokku nõuded ja
14 800 728 14 800 728
ettemaksed
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 426 612 1 426 612
Ostjatelt laekumata
1 426 612 1 426 612
arved
Maksude ettemaksed ja
8 916 8 916 5
tagasinõuded
Muud nõuded 6 249 6 249
Intressinõuded 6 249 6 249
Ettemaksed 319 718 319 718
Tulevaste perioodide
136 913 136 913
kulud
Muud makstud
182 805 182 805
ettemaksed
Muu nõue 5 000 000 5 000 000
Kokku nõuded ja
6 761 495 6 761 495
ettemaksed
Muude makstud ettemaksete all on kajastatud Eurojackpoti garantiid, muu nõudena kajastatakse mittekatkestatavat tähtajalist hoiust.
Seisuga 31.12.2022a
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 10.03.2023 , intress 1,15%
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 08.05.2023 , intress 1,33%
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 08.05.2023 , intress 1,33%
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 08.05.2023 , intress 1,33%
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 08.05.2023 , intress 1,33%
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 08.05.2023 , intress 1,31%
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 08.05.2023 , intress 1,31%
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 08.05.2023 , intress 1,31%
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 08.05.2023 , intress 1,31%
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 11.05.2023 , intress 1,50%
19
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 11.05.2023 , intress 1,50%
Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 14.05.2023 , intress 1,50%
Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 11.05.2023 , intress 0,40%
Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 21.06.2023 , intress 2,68%
Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 21.06.2023 , intress 2,40%
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Tooraine ja materjal 19 415 47 570
Piletirullid 19 415 47 570
Müügiks ostetud kaubad 257 149 237 166
Loteriipiletid 257 149 237 166
Kokku varud 276 564 284 736
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 0 70 853 0 8 388
Üksikisiku tulumaks 0 31 862 0 27 958
Erisoodustuse tulumaks 0 3 294 0 2 634
Sotsiaalmaks 0 59 394 0 51 892
Kohustuslik kogumispension 0 2 639 0 2 236
Töötuskindlustusmaksed 0 3 725 0 3 255
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 1 248 646 0 1 627 898
Ettemaksukonto jääk 5 759 8 916
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 5 759 1 420 413 8 916 1 724 261
20
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Masinad ja Muud
Transpordivahendid seadmed materiaalsed
Muud masinad
põhivarad
ja seadmed
31.12.2020
Soetusmaksumus 91 667 1 535 065 1 626 732 710 630 2 337 362
Akumuleeritud kulum -11 000 -981 466 -992 466 -677 673 -1 670 139
Jääkmaksumus 80 667 553 599 634 266 32 957 667 223
Ostud ja parendused 0 0 0 5 920 5 920
Amortisatsioonikulu -18 334 -230 867 -249 201 -15 475 -264 676
31.12.2021
Soetusmaksumus 91 667 1 431 222 1 522 889 708 109 2 230 998
Akumuleeritud kulum -29 334 -1 108 490 -1 137 824 -684 707 -1 822 531
Jääkmaksumus 62 333 322 732 385 065 23 402 408 467
Ostud ja parendused 0 39 343 39 343 40 339 79 682
Amortisatsioonikulu -18 334 -199 798 -218 132 -21 867 -239 999
31.12.2022
Soetusmaksumus 91 667 1 463 685 1 555 352 748 448 2 303 800
Akumuleeritud kulum -47 668 -1 301 408 -1 349 076 -706 574 -2 055 650
Jääkmaksumus 43 999 162 277 206 276 41 874 248 150
21
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara Lõpetamata
projektid ja
ettemaksed
31.12.2020
Soetusmaksumus 1 466 477 1 730 582 3 197 059
Akumuleeritud kulum -1 372 477 0 -1 372 477
Jääkmaksumus 94 000 1 730 582 1 824 582
Ostud ja parendused 126 926 568 252 695 178
Amortisatsioonikulu -99 509 0 -99 509
31.12.2021
Soetusmaksumus 1 593 403 2 298 834 3 892 237
Akumuleeritud kulum -1 471 986 0 -1 471 986
Jääkmaksumus 121 417 2 298 834 2 420 251
Ostud ja parendused 2 955 562 1 038 889 3 994 451
Amortisatsioonikulu -127 468 0 -127 468
Muud muutused 0 -2 984 842 -2 984 842
31.12.2022
Soetusmaksumus 4 317 086 352 881 4 669 967
Akumuleeritud kulum -1 367 575 0 -1 367 575
Jääkmaksumus 2 949 511 352 881 3 302 392
Lisa 8 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2022 2021
Kasutusrendikulu 213 383 216 788
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2022 31.12.2021
12 kuu jooksul 227 872 219 179
1-5 aasta jooksul 558 607 535 357
22
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 956 293 956 293
Võlad töövõtjatele 586 884 586 884 10
Maksuvõlad 1 420 413 1 420 413 5
Muud võlad 1 116 070 1 116 070
Kokku võlad ja ettemaksed 4 079 660 4 079 660
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 681 430 681 430
Võlad töövõtjatele 535 948 535 948 10
Maksuvõlad 1 724 261 1 724 261 5
Muud võlad 125 911 125 911
Kokku võlad ja ettemaksed 3 067 550 3 067 550
Muud võlad sisaldavad klientide e-rahakotis olevat raha, pangalingi tasusid, nõudmiseni laekumisi, krediitkaartide maksete kohtustust
ning eelneva perioodi loterii kulude kohustust.
Lisa 10 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Töötasu võlg 377 467 341 202
Puhkusekohustus 81 334 79 513
Deklareerimata sotsiaalmaks 124 717 112 697
Deklareerimata töötuskundlustusmakse 2 744 2 508
Muud võlad töövõtjatele 622 28
Kokku võlad töövõtjatele 586 884 535 948
23
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Eraldised
(eurodes)
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2020 Kasutamine 31.12.2021
Klassikalise loterii võidufondi
1 723 127 37 344 681 -34 627 015 4 440 793
eraldised
Kiirloterii võidufondi eraldised 578 990 6 556 495 -6 293 880 841 605
Kokku eraldised 2 302 117 43 901 176 -40 920 895 5 282 398
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2021 Kasutamine 31.12.2022
Klassikalise loterii võidufondi
4 440 793 37 045 492 -36 822 023 4 664 262
eraldised
Kiirloterii võidufondi eraldised 841 605 7 003 882 -7 025 611 819 876
Kokku eraldised 5 282 398 44 049 374 -43 847 634 5 484 138
Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 12 198 304 11 855 696
Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 2 113 142 2 015 249
Saadud garantiid 931 820 743 167
Kokku tingimuslikud kohustised 15 243 266 14 614 112
Võimalike dividendide ja tulumaksukohustise arvestamisel on aluseks võetud kogu vaba omakapital.
2023 aastal on võimalik jaotada dividende madalama maksumääraga so. 14/86 summas
12 485 791,00 eurot ning ülejäänud võimalike dividendide summale rakendub maksumäär 20/80.
Saadud garantiide all kajastatakse võimalike kohustiste tekkimist Eurojackpoti partnerite ees. Selle kohustise realiseerimist hinnatakse
vähetõenäoliseks.
Lisa 13 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Aktsiakapital 1 022 600 1 022 600
Aktsiate arv (tk) 10 226 10 226
Aktsiate nimiväärtus 100 100
24
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Müügitulu
(eurodes)
2022 2021
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 86 570 070 86 297 288
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 86 570 070 86 297 288
Kokku müügitulu 86 570 070 86 297 288
Müügitulu tegevusalade lõikes
Klassikaliste loteriide müük 74 306 522 74 795 141
Kiirloteriide müük 12 263 548 11 502 147
Kokku müügitulu 86 570 070 86 297 288
Lisa 15 Muud äritulud
(eurodes)
2022 2021
Muud 2 508 1 333
Kokku muud äritulud 2 508 1 333
Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2022 2021
Võidufondi kulud 44 049 374 43 901 176
Aegunud võidud -488 250 -200 075
Hasartmängumaksu kulu 15 582 612 15 533 512
Loteriide korraldamiskulud 2 596 456 2 656 888
Loteriide otsekulud 896 391 744 359
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 62 636 583 62 635 860
25
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2022 2021
Üür ja rent 213 383 211 938
Mitmesugused bürookulud 18 972 24 134
Lähetuskulud 48 313 9 131
Koolituskulud 66 960 32 473
Reklaamikulud 1 776 935 2 165 288
Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 1 171 884 1 251 111
Transpordikulud 46 410 35 365
Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 122 778 108 207
Liikmemaksud 18 850 12 405
Juriidilised- ja konsultatsiooni teenused 27 412 29 054
Investeeringute käibemaks 124 062 135 475
Muud 341 132 196 372
Kokku mitmesugused tegevuskulud 3 977 091 4 210 953
Lisa 18 Tööjõukulud
(eurodes)
2022 2021
Palgakulu 2 162 403 1 910 639
Sotsiaalmaksud 728 313 644 219
Muud töötajatega seotud kulud 83 468 63 354
Muud töötajatega seotud kulude maksud 54 534 41 972
Tööjõukulude kapitaliseerimine -164 217 -83 509
Tööjõukulude kapitaliseerimisega seotud sotsiaalmaksud -55 505 -28 226
Kokku tööjõukulud 2 808 996 2 548 449
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 48 44
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 48 44
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja
6 5
arvatud füüsilisest isikust ettevõtja
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 5 5
Lisa 19 Muud finantstulud ja -kulud
(eurodes)
2022 2021
Intressitulud/-kulud 48 066 14 031
Kokku muud finantstulud ja -kulud 48 066 14 031
26
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 20 Tulumaks
(eurodes)
Tulumaksukulu komponendid 2022 2021
Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks
Väljakuulutatud dividendid 13 870 945 2 519 061 13 586 428 2 682 262
Kokku 13 870 945 2 519 061 13 586 428 2 682 262
Lisa 21 Seotud osapooled
(eurodes)
Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus EV Rahandusministeerium
Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik
OSTETUD 2022 2021
Teenused Teenused
Olulise osalusega juriidilisest
isikust omanikud ning nende
2 630 0
valitseva või olulise mõju all
olevad ettevõtjad
Kokku ostetud 2 630 0
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2022 2021
Arvestatud tasu 133 535 123 704
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi (§ 49 1) kohaselt tuleb aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise
aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele ka muude
seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele, ettevõtte sisedokumentide
üldistele nõuetele või turutingimustele.
Juhatusele võib lahkumishüvitist maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist
ning selle suurus ei või ületada juhatuse liikmele makstud kolme kuu tasu.
Lisa 22 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Alates 01.01.2023 hakkas kehtima avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muutatus põhivara arvele võtmise piirmäära osas.
Arvelevõtmise piirmäär muutus 5 000 eurolt 10 000 eurole.
Sellega seoses kandis Aktsiaselt Eesti Loto bilansist välja 31.01.2023 põhivara soetusväärtuses 424 947,24 eurot ning suurendas 2023.
aasta amortisatsioonikulu 56 687,68 eurot.
Antud toiming 2022. majandusaastale mõju ei avaldanud.
27
Lisa 23 Panused ja väljamakstud võidud
(eurodes)
Loteriide panused ja väljamakstud võidud
Väljamaksete summa Panuste ja väljamaksete
Panuste summa (vt. müük
Korraldusloa number Loterii alaliik (arvestatud võidufond summa vahe (arvestatud
Lisa 14)
vt. lisa 14,16) võidufondi vahe)
HKL000123 Klassikaline loterii-Keno 8 657 434 4 220 525 4 436 909
HKL000122 Klassikaline loterii-Bingo Loto 22 406 722 11 203 574 11 203 148
HKL000121 Klassikaline loterii-Eurojackpot 26 913 483 13 456 874 13 456 609
HKL000101 Klassikaline loterii-Vikinglotto 16 328 883 8 164 519 8 164 364
HKL000358 Kiirloterii- 20 x Raha 898 470 566 036 332 434
HKL000343 Kiirloterii- Kingiloos 7 147 040 95 576 51 464
HKL000341 Kiirloterii- Juubeliloterii 336 620 212 071 124 549
HKL000346 Kiirloterii- Megaloos 2 723 270 470 126 253 144
HKL000342 Kiirloterii- Kullapada 10 509 298 280 114 229 184
HKL000357 Kiirloterii- SuperSumm 8 1 070 432 535 216 535 216
HKL000333 Kiirloterii- Õnneloos 2 22 767 10 700 12 067
HKL000388 Kiirloterii- 20 x Raha 2 261 290 164 613 96 677
HKL000365 Kiirloterii- Alt Üles 1 329 054 757 561 571 493
HKL000366 Kiirloterii- 1000 € kolmeks aastaks 975 246 555 890 419 356
HKL000369 Kiirloterii- Õnnetriinu 691 215 324 871 366 344
HKL000342 Kiirloterii- Kullapada 11 2 178 284 1 198 056 980 228
HKL000372 Kiirloterii- Kingiloos 8 720 680 468 442 252 238
HKL000380 Kiirloterii- Kolmekordne 1 328 010 823 366 504 644
HKL000383 Kiirloterii- SuperSumm 9 1 014 886 507 443 507 443
HKL000389 Kiirloterii- Puhkuseloos 30 606 17 445 13 161
HKL000392 Kiirloterii- Viiekordne 26 380 16 356 10 024
KOKKU 86 570 070 44 049 374 42 520 696
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AKTSIASELTS EESTI LOTO nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud AKTSIASELTS EESTI LOTO (aktsiaselts) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2022 ning kasumiaruannet,
rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas
märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt aktsiaseltsi finantsseisundit seisuga 31.12.2022 ning sellel kuupäeval
lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande
osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme aktsiaseltsist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide
eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi
tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi
kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama aktsiaseltsi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas aktsiaselts
likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad aktsiaseltsi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise
eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või
veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise
aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme
ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste
tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse
avaldamiseks aktsiaseltsi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas
esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust aktsiaseltsi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me
teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta
avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi
tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada aktsiaseltsi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne
esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta,
sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Mai Palmipuu
Vandeaudiitori number 384
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 62
Lõõtsa tn 2a, Tallinn, Harju maakond, 11415
30.03.2023
EESTI LOTO AKTSIASELTS
Registrikood 10281170
Asukoht ja aadress Hallivanamehe tn 4, Tallinn 11317
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL
ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT
03. mai 2023.a, algus kell 15:30, lõpp kell 16:00
Koosolek toimus Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
AINUAKTSIONÄR
Eesti Loto Aktsiaseltsi („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 10 226, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega
määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab Seltsi aktsiate valitsemist
Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 19. aprilli 2023. a korralduse nr
25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ p 7 alusel esindab
rahandusminister Mart Võrklaev.
Aktsiate/häälte arv: 10 226
KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD
Ainuaktsionäri esindaja Mart Võrklaev, rahandusminister
Kutsutud: Riina Roosipuu, juhataja
Üllar Udras, finantsjuht
Andrus Säälik, rahandusministri nõunik
Kertu Subka, rahandusministri nõunik
Kaie Karniol, riigivara osakonna juhataja
Tarmo Porgand, riigivara osakonna juhataja asetäitja
PÄEVAKORD
P 1. Eesti Loto AS 2022. majandusaasta kokkuvõte
P 2. Omaniku ootust täitmise ja tulemuste hindamine
P 3. 2022.a majandusaasta aruande kinnitamine
P 4. 2022.a kasumi jaotamine
P 5. Eesti Loto AS tulevikuplaanidest
P 6. Omaniku ootused äriühingule
Koosolekut juhatas Mart Võrklaev ja protokollis Tarmo Porgand.
Päevakorrapunkt 1. Eesti Loto AS 2022. majandusaasta kokkuvõte
Riina Roosipuu esitas juhataja ülevaate Seltsi 2022. a. majandusaasta kohta ja tutvustas välisaudiitori aruannet
Seltsi raamatupidamise 2022. a aruande kohta.
Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks esitatud ülevaated Seltsi 2022. aasta majandusaruande kohta.
Päevakorrapunkt 2. Omaniku ootust täitmise ja tulemuste hindamine
Käsitleti omaniku ootuste täitmist 2022.aastal ja tõdeti, et 2022.a nii strateegilised eesmärgid kui ka
finantseesmärgid on täidetud.
Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks esitatud ülevaate. Ainuaktsionäri hinnangul on Selts täitnud väga hästi
omaniku ootusi.
Päevakorrapunkt 3. 2022.a majandusaasta aruande kinnitamine
Juhataja ja nõukogu esitasid ainuaktsionärile kinnitamiseks Seltsi 2022. a. majandusaasta aruande koos audiitori
järeldusotsusega.
Otsus: Ainuaktsionär kinnitas Seltsi 2022. aasta majandusaasta aruande (Lisa 1).
Päevakorrapunkt 4. 2022.a kasumi jaotamine
Riina Roosipuu esitas ainuaktsionärile kasumi jaotamise ettepaneku maksta dividendidena välja kogu 2022. a
puhaskasum 14 311 446 euro ulatuses.
Otsus: AS Eesti Loto 2022. aasta puhaskasum oli 14 311 446 eurot. Seisuga 31.12.2022. a moodustas AS Eesti
Loto jaotamata kasum 14 311 446 eurot - maksta ainuaktsionärile dividendidena 14 311 446 (neliteist miljonit
kolmsada üksteist tuhat nelisada nelikümmend kuus) eurot.
Otsus jõustub pärast Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt
otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2023. aastaks“ (edaspidi „korraldus“)
jõustumist.
Dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole hiljemalt 31. mail 2023. a või viie tööpäeva jooksul otsuse
jõustumisest, kui korraldus jõustub pärast 31. maid 2023. a.
Päevakorrapunkt 5. Eesti Loto AS tulevikuplaanidest
Riina Roosipuu esitas ülevaate Seltsi väljavaadete kohta 2023. aastaks ning plaanidest aastani 2027.
Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks Seltsi juhataja esitatud ülevaated tuleviku väljavaadete kohta.
Päevakorrapunkt 6. Omaniku ootused äriühingule
Ainuaktsionär andis juhatajale ja nõukogu esimehele ülevaate omaniku ootuste võimalikust uuendamisest ning
muudest Seltsi tulevikuga seonduvatest teemadest.
Päevakorrapunkti raames otsuseid vastu ei võetud.
Kõik otsused on vastu võetud 10 226 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest), juhindudes
äriseadustiku § 305 lg-st 1 ja riigivaraseaduse § 5 lg-st 5.
Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 16:00
Protokolli lisad:
Lisa 1. Seltsi 2022.a majandusaruanne koos audiitori aruandega
Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja
protokollija poolt.
Koosoleku juhataja Protokollija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Mart Võrklaev Tarmo Porgand