Rahandusministeerium · 4. mai 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 47-23/257312
Otsuse kuupäev 04.05.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets
Vaidlustus AS-i GoTravel vaidlustus Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse riigihankes „Reisiteenuste ostmine koos
reisibürooteenusega 2023-2024“ (viitenumber 257312) AS-
i GoTravel kvalifitseerimata jätmise ja AS-i GoTravel
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks
tunnistamise otsustele
Menetlusosalised Vaidlustaja, AS GoTravel, esindaja vandeadvokaat Erki Fels
Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, esindajad
Priit Jõks ja Birgit Vilippus
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada AS-i GoTravel vaidlustus ja tunnistada
kehtetuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 03.04.2023 otsus nr 1-
10/23/1096 AS-i GoTravel kvalifitseerimata jätmise kohta ja 28.02.2023 otsuse nr
1-10/23/761 (AS-i GoTravel pakkumuse edukaks tunnistamine) kehtetuks
tunnistamise kohta.
2. RHS 198 lg 1 alusel mõista Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt AS-i
GoTravel kasuks välja riigilõiv 1280 eurot ja esindaja tasu 2700 eurot
(käibemaksuta).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult
teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 12.12.2022 avaldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka Hankija)
riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Reisiteenuste ostmine
koos reisibürooteenusega 2023-2024“ (viitenumber 257312) hanketeate.
1
Riigihangete seadus
Hankija soovib sõlmida raamlepingut ühe pakkujaga.
Hankija 28.02.2023 otsusega nr 1-10/23/761 tunnistati liisuheitmise tulemusena edukaks AS-
i GoTravel pakkumus.
Hankija 03.04.2023 otsusega nr 1-10/23/1096 jäeti AS GoTravel kvalifitseerimata ja tunnistati
kehtetuks 28.02.2023 otsus nr 1-10/23/761 pakkumuste hindamise ja pakkumuse edukaks
tunnistamise kohta.
2. 13.04.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i
GoTravel (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 03.04.2023 otsusele, millega jäeti AS
GoTravel kvalifitseerimata ja tunnistati kehtetuks 28.02.2023 otsus AS-i GoTravel
pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.
3. Vaidlustuskomisjon teatas 20.04.2023 kirjaga nr 12.2-10/47 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 25.04.2023 ja neile vastamiseks 28.04.2023.
Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja,
teiseks tähtpäevaks Hankija.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Vaidlustaja AS GoTravel põhjendab vaidlustust järgmiselt.
4.1. Kvalifitseerimise tingimus „Üldine aastakäive“ on sätestatud RHS § 100 lg 1 p-i 4 alusel,
mis võimaldab Hankijal nõuda andmeid pakkuja „kogu majandustegevuse netokäibe“ kohta.
Direktiivis on kasutatud sõnastust „aastakäive“2. Riigihanke alusdokumendis (edaspidi
RHAD) ei ole täpsustatud, mida tähendab vaidlusaluse riigihanke kontekstis „netokäive“.
RHAD p-is 1.9. on sätestatud, et kui RHAD-s kasutatav mõiste on avamata, tuleb lähtuda
Eesti Keele Instituudi Sõnaveebist. Sõnaveebi järgi on „netokäive“ müügitulu, mis ei sisalda
käibemaksu3. „Müügitulu“ on valmistatud toodete, teenuste, kaupade müügist saadud või
saadaolev tulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise4. Lisaks on Hankija pöördunud
Rahandusministeeriumi poole, kes on kinnitanud, et netokäivet tuleb mõista tavatähenduses
ehk netokäive on kogu käive ilma käibemaksuta.
Vaidlustaja majandusaasta aruandes ei näidata „netokäibena“ numbrit, mida Hankija pidi
kontrollima.
4.2. Vaidlustaja majandusaasta aruandes on eristatud mõisteid „müügimaht“ ja „netokäive“:
1) „müügimaht“ on Vaidlustaja poolt vahendatud reisiteenuste koguhind
käibemaksuta;
2 Direktiiv 2014/24/EL, art 58 lg 3.
3 Sõnaveeb „netokäive“: müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu. – Veebis:
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/netok%C3%A4ive/1.
4 Sõnaveeb „müügitulu“: valmistatud toodete, teenuste, kaupade müügist saadud või saadaolev tulu (ei sisalda käibemaksu ega
aktsiise) – Veebis: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/m%C3%BC%C3%BCgitulu/1.
2 (15)
2) „netokäive“ on see osa müügimahust, mille moodustavad reisiteenuse
realiseerimisel teenitud marginaal ja agenditasud.
Seega „müügimaht“ kajastabki müügitulu, millest Hankija peab lähtuma, samas kui
majandusaasta aruandes kajastatud „netokäive“ ehk marginaal ja agenditasu (vahendustasu)
moodustab sellest summast vaid osa. Vaidlustaja on seda Hankijale 10.03.2023 ka
teabevahetuses selgitanud:
„Netokäive on ettevõtte müügitulu ilma käibemaksuta ehk ostjatele müüdud teenuste
summa ehk kõikide müügiarvete summa kokku ilma käibemaksuta. Seega netokäibe
ehk müügitulu moodustavad kõik vastaval majandusaastal sooritatud tehingud ehk
ettevõtte poolt osundatult kõikide reisiteenuste rahaline koguväärtus, ilma
käibemaksuta. Vastavad summad on ka aastaaruannete tegevusaruannetes välja
toodud. Majandusaasta aruandes kajastub netokäibe all käibemaksuseaduse § 40
alusel ainult reisiteenuste realiseerimise netokäive, mis on reisiteenuste müügist
teenitud agendi- ja vahendustasud. Ehk siis see ei kajasta kogu majandustegevuse
aastakäivet (RHS §100 lg 1 p 4).[---]“
Majandusaasta aruandes kajastub „netokäibena“ üksnes vahendustasu põhjusel, et
reisiteenuse käibemaksuga maksustamisele kehtib käibemaksuseaduse (KMS) §-st 40 tulenev
erikord.5 Erikorra põhimõte on, et reisiteenuse maksustatavaks väärtuseks on teatud
eranditega üksnes vahendustasu (KMS § 40 lg 4; erandid lg-tes 2, 5, 9). Erikord ei ole aga
kuidagi asjassepuutuv netokäibe määramisel riigihanke kontekstis.
Reisibüroode lähenemine KMS erikorra kajastamisel majandusaasta aruannetes ja
maksuarvestuses erineb. On neid, nagu Vaidlustaja, kelle „netokäive“ majandusaasta aruandes
ühtib maksuarvestusega ehk vahendustasuga. Samas on ka neid, kes kajastavad majandusaasta
aruandes „netokäibena“ müügimahtu ning vahendustasu väljendub üksnes maksuarvestuses.
4.3. Hankija on tuvastanud, et „kolm pakkujat viiest on esitanud hankepassis netokäibena
käibe, mis on ka majandusaasta aruandes märgitud netokäibena“. Põhjuseks on reisibüroode
erinev lähenemine majandusaasta aruannete koostamisel. On neid, kes arvestavad
„netokäibena“ vahendustasu, kuid ka neid, kes arvestavad „netokäibena“ müügimahtu.
Seetõttu on avalike andmete kaudu tuvastatav, kes olid need „kolm pakkujat viiest“, kes
esitasid hankepassis netokäibena käibe, mis on „ka majandusaasta aruandes märgitud
netokäibena“. Nendeks on Aktsiaselts Baltic Tours, Reisieksperdi Aktsiaselts ja Estravel
Group AS. Vaidlustajale lisaks kajastab majandusaasta aruandes netokäibena üksnes
vahendustasu Aktsiaselts Wris.
Tabelist on perioodi 2019—2021 kohta näha:
1) milline on pakkujate maksustatav käive Maksu- ja Tolliameti andmetel67 – st
vahendustasu, mis kajastub maksuarvestuses ühetaoliselt;
2) milline on pakkujate „netokäive“ majandusaasta aruannetes, mida kajastatakse
erinevalt;
5 KMS § 40 lg 4: Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja poolt maksukohustuslasele
teenuse eest makstava kogusumma ja maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt
isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida
vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra.
6 Veebis: www.teatmik.ee
7 Vaidlustaja puhul erineb aruandes kajastatud netokäive maksuarvestusest, kuna erikorda ei rakendata muude teenuste kui
reisiteenuste puhul (KMS § 40 lg 9) ega vahendajale müüdavate reisiteenuste puhul (KMS § 40 lg 2).
3 (15)
3) milline on pakkujate „müügimaht“ ehk kogu majandustegevuse müügitulu
tegevusaruannete järgi, st summa, mida pidi Hankija kontrollima.
Pakkuja Maksustatav käive „Müügimaht“
„Netokäive“
ehk
aruandes
müügitulu
2 706 157 3 207 051 24 944 559
AS GoTravel
(Vaidlustaja)
Aktsiaselts Wris 1 628 668 1 628 668 20 066 816
Aktsiaselts Baltic 1 201 890 13 132 962 13 132 962
Tours
Reisieksperdi 4 509 196 40 650 487 40 650 487
Aktsiaselts
Estravel Group AS 14 494 946 97 131 299 97 131 299
Nähtub, et kõik viis pakkujat peaksid kvalifitseeruma, kuna kõikide müügitulu ületab 5 000
000 euro nõuet. Hankija diskrimineeriva tõlgenduse järgi kvalifitseeruvad ainult kolm. Kuna
vahendustasu moodustab ca 10% müügitulust, saavad olulise eelise pakkujad, kes kajastavad
majandusaasta aruannetes kogu müügimahtu. Pelgalt majandusaasta aruande teisiti
koostamise tõttu saavutavad mõned reisiteenuse korraldajad olukorra, kus nende „netokäive“
sisaldab kogu müügimahtu (ja Hankija aktsepteerib seda), samas kui teiste pakkujate puhul
võimaldab Hankija netokäibe arvestuses vaid vahendustasu.
Hankija ei saa ühe pakkuja puhul arvestada üksnes vahendustasu, teise puhul kogu
müügimahtu.
4.4. Reisiteenuse maksustamise erikord kehtib üksnes reisiteenuse osutamisele, mitte
reisiteenuse osutajale endale kui juriidilisele isikule. Kui reisiteenuse osutaja osutab ka muid
teenuseid, kuuluvad need maksustamisele tavakorras (KMS § 40 lg 9). See tähendab, et
Hankija tõlgenduse kaudu saab põhjendamatu eelise pakkuja, kelle majandustegevusest
kujutab reisiteenuse osutamine väiksema osakaalu.
Hankija tõlgendus irdub kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgist täielikult, kuna
„võimekamaks“ osutub pakkuja, kes hankelepingu esemeks olevat teenust vähem osutab.
4.5. Vaidlustaja ega ükski teine mõistlik isik ei saanud kvalifitseerimise tingimust „Üldine
aastakäive“ tõlgendada nii, nagu seda teeb Hankija. Selle tõlgenduse korral täidaks
kvalifikatsiooni üksnes üks ettevõtja ja netokäibe nõue oleks lepingu eeldatava maksumusega
võrreldes ilmselgelt ebaproportsionaalne.
Teised hankijad ei ole reisiteenuste hangetes „netokäivet“ tõlgendanud nii, nagu seda teeb
Hankija:
4 (15)
1) riigihankes „Reisiteenuste ostmine koos reisibüroo- ja majutusteenustega“
(viitenumber 148859) selgitas hankija teabevahetuses, et netokäibe all on
mõeldud silmas kogu käivet, mitte üksnes vahendustasu;
2) riigihankes „Kaitseministeeriumi reisiteenuste tellimine“ (viitenumber 152480)
selgitas hankija teabevahetuses, et netokäibe ehk müügitulu moodustavad kõik
pakkuja vastaval majandusaastal sooritatud tehingud;
3) riigihankes „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ (viitenumber
183651) oli netokäibenõue 8 000 000 eurot. Vaidlustaja kvalifitseeriti, kuna
hankija arvestas netokäibe all kogu majandustegevuse müügitulu.
Pole põhjust vaidlustada metoodikat/tõlgendust, mida RHAD-is ei ole. RHAD-st tuleneb
hoopis vastupidine, st „netokäive“ on kogu majandustegevuse müügitulu. Seega ei olnud
Vaidlustajal kuni Hankija üllatava kvalifitseerimata jätmise otsuseni midagi vaidlustada.
4.6. Kui kvalifitseerimise tingimus on sõnastatud mitmeti mõistetavalt, tuleb tingimust
tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuse
tegemise8.
Vaidlustaja arvates ei ole kvalifitseerimise tingimus „Üldine aastakäive“ mitmeti mõistetav –
selge on, et „netokäibeks“ tuleb lugeda kogu majandustegevuse müügitulu. Kui aga tingimus
on mitmeti mõistetav, ei tohi seda tõlgendada konkurentsi piiravalt. Hankija diskrimineeriva
tõlgenduse kaudu jäävad kaks pakkujat kvalifitseerimata, kelle müügitulu on tegelikkuses
piisav.
Kui Hankija tõlgendus oleks õige – et „netokäibeks“ tuleb lugeda ainult vahendustasu –, tuleb
Hankijal kõikide pakkujate puhul vaadata Maksu- ja Tolliametist maksustavat käivet, kuna
Hankija peab kohtlema pakkujaid ühetaoliselt. Hankija peab siis arvestama kõikide pakkujate
puhul üksnes vahendustasu. Sellisel juhul kvalifitseeruks ainult üks pakkuja viiest, so Estravel
Group AS.
4.7. Tingimuse tõlgendus ei tohi olla otseselt vastuolus seadusega. Sõlmitava raamlepingu
eeldatav maksumus on 5 900 000 eurot. Riigihankes ostetakse reisibürooteenust, mis RHAD
p-i 1.4.1 järgi tähendab kõiki reisibüroo poolt vahendatavaid ja/või pakutavaid teenused, sh
transpordi-, majutus-, toitlustus-, rendi-, reisikindlustus-, konverentsi- ja viisateenused ning
muud seotud teenused. Eeldatav maksumus ei ole kujundatud arvestusega, et see maksumus
sisaldab üksnes vahendustasu. Eeldatav maksumus sisaldab kogu teenust tervikuna, st ka tulu,
mille reisibüroo oma partneritele edasi kannab.
Seega juhul, kui „netokäibeks“ pidada üksnes vahendustasu, nõutakse sisuliselt pakkujatelt
perioodil 2019—2021 müügimahtu ca 50 000 000 eurot (arvestusega, et vahendustasu
moodustab ca 10% müügimahust). See on lepingu eeldatava maksumusega selgelt
ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav, kuna kvalifikatsiooni täidaks vaid üks pakkuja.
Samuti oleks netokäibe nõue vastuolus RHS § 100 lg-ga 3, mis lubab nõuda netokäibe
olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus.
4.8. Vaidlustaja täiendavad seisukohad
8 TlnRnKo 3-09-3081, p 12; TlnRnKo 3-17-1639, p 14.
5 (15)
4.8.1. Hankija rõhuasetus majandusaasta aruandel ja selles kasutatud terminitel on asjasse
puutumatu. Vaidlustaja ei väidagi, et Hankija pidanuks analüüsima tema majandusaasta
aruande korrektsust. RHS § 101 lg 1 p 4 ei loo mitte mingit seost majandusaasta aruandega.
Hankija peab kontrollima kogu majandustegevuse netokäivet – RHS ei dikteeri, kuidas
Hankija seda teeb. Oluline on, et kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll on sisuline9
ja tehtud piisava hoolsuse ja põhjalikkusega, et välja selgitada kontrollimiseks vajalikud
asjaolud10. Majandusaasta aruannet ei saa käsitleda ümberlükkamatu tõendina netokäibe
kohta11.
Hankija ei saanud seega piirduda üksnes sellega, milline number on Vaidlustaja majandusaasta
aruandes avaldatud „netokäibe“ lahtris ega rajada sellele kvalifitseerimise otsust olukorras,
kus aruandes avaldatud „netokäive“ ei kajasta numbrit, mida kontrollima pidi. Aruandes
kajastatud „netokäive“ on üksnes osa müügimahust, mille moodustavad reisiteenuse
realiseerimisel teenitud marginaal ja agenditasud (vahendustasu).
Hankija ei ole RHAD-is sätestanud, et kontrollib kvalifitseerimise tingimuses „Üldine
aastakäive“ üksnes reisiteenuste realiseerimisel teenitud vahendustasu. Vastupidi, RHAD-ist
tuleneb, et Hankija kontrollib kogu majandustegevuse netokäivet.
4.8.2. Hankija viidatud raamatupidamise toimkonna juhend (RTJ) on netokäibe tõlgendamisel
asjakohatu. RTJ-le ei viita RHS ega RHAD. Hankija ise ütleb oma otsuses, vastuses
vaidlustusele ja RHAD-is, et asjakohane on lähtuda Sõnaveebist. Sõnaveebi kohaselt on
netokäive müügitulu. Sõnaveeb defineerib mõisteid mitte lähtuvalt RTJ-st, vaid nö tavakeele
tähenduse järgi. Müügituluks ongi seega tulu, mis müügist laekub. Reisikorraldusteenuse
puhul mõistetavalt lisaks vahendustasudele ka muud reisikorraldamisega seotud teenused,
mille eest tasub Hankija just pakkujale. Kuivõrd tuleb RHAD kohaselt lähtuda Sõnaveebist,
siis tähendab see ühtlasi, et lähtuda ei saa mingisugustest raamatupidamist reguleerivatest
juhistest või juhenditest.
RTJ kohaldub raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamisel (RPS § 1, § 32 lg 1 p 2).
Käesolev vaidlus ei puuduta majandusaasta aruande koostamist ega finantsaruandlust, vaid
RHAD-s nõutud netokäibe olemasolu kontrollimist riigihankes. Reisiteenuse maksustamisele
rakendatav erikord (KMS § 40 lg 1) ei ole kuidagi asjassepuutuv netokäibe määramisel
vaidlusaluse riigihanke kontekstis.
4.8.3. See, et Hankija vaatab kõikide pakkujate puhul majandusaasta aruandes „netokäibe“
lahtris kajastatud summat, ei tähenda, et Hankija kohtleb pakkujaid võrdselt. Hankija vastusest
nähtub, et Hankija kohtleb pakkujaid ilmselgelt ebavõrdselt, sest lähtub pimesi majandusaasta
aruandest – kus on pakkujad on netokäibena kajastanud võrreldamatuid numbreid.
Eksitav on Hankija väide, et „müügitulu kajastamine allub reeglitele ja see ei ole ettevõtte
enda otsustada“. Aruannete sisu ei ole riiklikult auditeeritud ega ühtlustatud, samuti ei ole
aruandeid koostanud sama audiitor. Hankija möönab, et teised pakkujad ei koosta aruannet
nii, nagu Vaidlustaja ja Aktsiaselts Wris. Seega on selge, et Hankija kohtleb pakkujaid
ebavõrdselt.
9 VAKO 21-18/186204, p 12.
10 VAKO 59-18/193899, p 14.1.
11 VAKO 60-17/183783, p 20.
6 (15)
See, miks reisiteenust pakkuvad ettevõtjad majandusaasta aruandes müügimahtu ja netokäivet
eristavad (või ei erista), ei ole vaidluse ese.
4.8.4. Kui Vaidlustaja oleks enne pakkumuste esitamist olnud teadlik Hankija tõlgendusest,
läbi mille muutub kvalifitseerimise tingimus seadusvastaseks, oleks Vaidlustaja seda
loomulikult ka vaidlustanud.
4.8.5. Kvalifitseerimise tingimus on sätestatud kogu majandustegevuse käibe kohta, mitte
käibe kohta üksnes reisiteenuse osutamisel. Seega osutub Hankija tõlgenduse kaudu
„võimekamaks“ pakkuja, kes osutab vähem reisiteenust.
4.8.6. Teiste hankijate praktika on asjakohane seepärast, et hanketingimust tuleb tõlgendada
nii, nagu tõlgendaks seda hankelepingu eseme valdkonnas tegutsev mõistlik isik12. Kui ükski
teine hankija ei ole reisiteenuste riigihangetes reisiteenuse osutajate netokäivet kontrollinud
nii, nagu Hankija, ei saanud ükski pakkuja eeldada, et Hankija tavalisest praktikast hälbib.
4.8.7. Kahtluse korral tuleb hanketingimusi tõlgendada ettevõtjale soodsamal viisil;
konkurentsi laiendavalt, mitte kitsendavalt. See põhimõte on juurdunud nii
vaidlustuskomisjoni13, halduskohtu14 kui ringkonnakohtu15 praktikas.
Euroopa Kohus on selgitanud, et hanketingimused peavad olema sõnastatud viisil, mis
võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel neist
ühtemoodi aru saada16. Juhul, kui Hankija tahtnuks netokäivet kontrollida nii, nagu ta seda on
praegu teinud, oleks ta pidanud metoodika sätestama hanketingimustes. Sellisel juhul oleks
Vaidlustaja metoodikat vaidlustanud. Ilma metoodika sätestamiseta ei saanud mõistlik
pakkuja eeldada, et Hankija niimoodi netokäivet kontrollima hakkab.
5. Hankija Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vaidleb vaidlustusele vastu.
5.1. Netokäibe mõistet pole RHS-is defineeritud. Hankija pöördus selguse huvides
Rahandusministeeriumi poole, kes selgitas, et hoolimata sellest, et RHS § 100 lg 1 p 4 ja
riigihangete direktiiv kasutavad erinevat sõnastust (netokäive vs aastakäive), jääb teksti mõte
samaks ja netokäivet tuleb mõista tavamõistes ehk netokäive on käive ilma käibemaksuta.
RHAD p-i 1.9 järgi, juhul kui riigihanke alusdokumentides kasutatav mõiste on avamata, tuleb
lähtuda Eesti Keele Instituudi Sõnaveebist (https://sonaveeb.ee/) (edaspidi Sõnaveeb).
Sõnaveebi kohaselt on netokäive müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu.17 Müügitulu
omakorda on Sõnaveebis defineeritud kui valmistatud toodete, teenuste, kaupade müügist
saadud või saadaolev tulu (ei sisalda käibemaksu ega aktsiise)18. Seega Hankija kontrollis
Vaidlustaja esitatud majandusaasta aruannete põhjal müügitulu. Hankija teostas kontrolli
raamatupidamise aastaaruannetes kajastatavate majandusnäitajate põhjal.
12 TlnHKo 3-19-1523; TlnRnKo 3-18-2338, p 27.
13 VAKO 73-17/183856, p 15; VAKO 196-19/215947, p 18; VAKO 256-10/121397, p 10.
14 TlnHKo 3-16-924, p 15; TlnHKo 3-16-277, p 11.
15 TlnRnKo 3-18-2338, p 27; TlnRnKo 3-09-3081, p 12.
16 EKo C-538/13, p 54; EKo C-19/00, p 42.
17 Eesti Keele Instituudi sõnaveeb. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/netok%C3%A4ive/1.
18 Eesti Keele Instituudi sõnaveeb. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/m%C3%BC%C3%BCgitulu/1.
7 (15)
Müügitulu andmeid näidatakse raamatupidamise aastaaruande lisas müügitulu. Vaidlustaja
müügitulu kolmel eelneval lõppenud majandusaastal kokku oli 3 207 051 eurot ehk väiksem
kui kvalifitseerimistingimuses nõutud. Hankija lähtus otsuse tegemisel reaalsetest andmetest,
mida ettevõtja kajastas enda majandusnäitajatena.
5.2. Vaidlustaja kajastab vaidlusalust näitajat (müügimahtu) mitte raamatupidamise
aastaaruandes, vaid see on avalikustatud tegevusaruandes19. Tegevusaruandes esitatakse
ülevaatlikku informatsiooni tegevustest ja asjaoludest ettevõtte finantsseisundi ja
majandustegevuse kohta vastavalt raamatupidamise seaduse § 24 lg-le 1. Seda ilmestab ka
asjaolu, et väikeettevõtte tegevusaruandele ei rakendu auditeerimiskohustus vastavalt
audiitortegevuse seaduse § 95 lg-le 2. Sarnaselt kajastab müügimahtu Aktsiaselts Wris, kes on
samuti kogumüügi (müügimaht) välja toonud tegevusaruandes20. Mõlemad ettevõtjad
kajastavad enda raamatupidamise aastaaruande müügitulu lisas ettevõtte müügitulu.
Nimetatud lisa on täiendatud lisainformatsiooniga, kus on avalikustatud ka müügimaht21.
5.3. Hankija andis võimaluse pakkujale ka selgitada, miks ta esitas kvalifitseerimistingimuse
täitmiseks enda müügimahu mitte kogu netokäibe. 10.03.2023 Vaidlustaja selgitas.
Kui Vaidlustaja soovis esitada kvalifikatsiooni tõendamiseks lisatõendeid, nagu Vaidlustaja
toob välja vaidlustuses, siis Hankija andis selleks võimaluse. Hankija hindas hoolikalt esitatud
selgitust riigihanke kontekstis ja jättis pakkuja tõendite kogumis kvalifitseerimata.
5.4. Hankija on määranud sõlmitava hankelepingu eeldatavaks maksumuseks 5 900 000 eurot.
RHS § 100 lg 3 alusel võib hankija nõuda pakkujal või taotlejal netokäibe olemasolu summas,
mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Seadusega oleks
vastuolus seega tingimus, mis nõuaks netokäivet suuremas summas kui 11 800 000.00 eurot.
Hankija sellist nõuet seadnud ei ole, mistõttu on Hankija tingimus seaduspärane.
5.5. Hankija kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt, kuna peab pakkuja kvalifikatsiooni üle
otsustamisel kinni seatud kvalifitseerimistingimusest, mille täitmise üle otsustab võrreldava
majandusnäitaja pinnalt.
Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et enda poolt määratud tingimustest peab rangelt
kinni pidama ka hankija (Euroopa kohtu otsus asjas C-496/99, p 115 ja otsus asjas C-336/12,
p 40). Seega Hankija ainukeseks võimaluseks oli kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni
vastavalt seatud kvalifikatsioonitingimusele ja mitte asuda seda meelevaldselt laiendavalt
tõlgendama.
Vaidlustaja jätab vaidlustuses mulje, nagu oleks müügitulu kajastamine pakkujate endi
otsustada, millist kajastusviisi kasutada. Hankija eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Hankija
kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni vastavalt esitatud majandusnäitajatele. Rahandusministri
määruse „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ Lisast 10 RTJ 10 Tulu
kajastamine (edaspidi RTJ 10) p-i 9 järgi: „Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu,
mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad (nt käibemaks) ei
ole ettevõtte tulu. Samuti ei ole ettevõtja tuluks agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud
brutosummad, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavad komisjonitasud. (SME IFRS
23.4)“. Seega kehtivate õigusnormide kohaselt ei ole võimalik reisiteenust osutatavatel
19 Vaidlustaja majandusaasta aruanded aastatel 2019, 2020, ja 2021. Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel.
20 Aktsiaselts Wris majandusaasta aruanded 2019 ja 2021. Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel.
21 Aktsiaselts Wris majandusaasta aruanded 2019 ja 2021 ja Vaidlustaja majandusaasta aruanded aastatel 2019, 2020 ja 2021.
Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel.
8 (15)
ettevõtjatel kajastada nö müügimahtu netokäibena. Viimast arvesse võttes kajastab AS
GoTravel enda müügitulu kui võrreldavat näitajat kooskõlas raamatupidamise toimkonna
juhendiga.
Hankija on oma 03.04.2023 otsuse nr 1-10/23/1096 lisas 1 selgitanud, et tulu on
aruandeperioodi majandusliku kasu suurenemine, millega kaasneb varade suurenemine või
kohustuste vähenemine ja mis suurendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja
arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali22. Seega müügitulu peab olema
seotud raamatupidamiskohuslasega ehk antud juhul AS-iga GoTravel. Müügimahu puhul ei
ole tegemist näitajaga, mis suurendab raamatupidamiskohuslase omakapitali.
Samuti ei erine kajastamine juhul, kui pakkujate raamatupidamise aastaaruanne on koostatud
järgides rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (IFRS). IFRS 15 paragrahvide B34-
B3823 kohaselt tuleb otsustada, kas ettevõtja käitub agendina või mitte. Kui ettevõtja tegevus
on kvalifitseeritav agendina, siis kogu müügimahtu enda majandusnäitajates ehk müügituluna
kajastada ei ole lubatud.
Väide, et kõik pakkujad peale AS-i GoTravel ja Aktsiaseltsi Wris kajastavad enda
raamatupidamise aastaaruandes müügimahtu, on väär ja eksitav. Näiteks Estravel Group AS
eristab müügimahtu ja müügitulu ning on esitanud riigihankes andmed müügitulu kohta. Kuigi
Reisieksperdi Aktsiaselts ja Aktsiaselts Baltic Tours raamatupidamise aastaaruanded sellist
erisust ei tee, siis ei ole siinkohal Hankijal põhjust kahelda, et nimetatud ettevõtted kajastavad
raamatupidamise aruannetes müügitulu. Kajastamine allub reeglitele ja see ei ole ettevõtja
enda otsustada. Hankija ülesanne ei ole analüüsida, kas aruanne on korrektne või mitte.
Sarnase kohustuse Hankijale panemine oleks mõeldamatu. Seega hindas Hankija sätestatud
kvalifitseerimistingimust korrektselt arvestades võrreldavaid majandusnäitajaid.
5.6. Hankija soovib, et pakkuja osutaks väga laiaulatuslikku teenust, mille jaoks on ühtlasi
seatud igakuine krediidilimiit. Vastavalt RHAD Lisa 1 p-ile 2.28 peab pakkuja võimaldama
Hankijale reisiteenuse ostmisel krediidilimiiti igakuiselt summas 250 000.00 eurot koos
käibemaksuga.
Tähtsust omab ka asjaolu, et hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud pakkujaga
RHAD Lisa 2 p-i 2.2 järgi 18 kalendrikuuks või kuni lepingu p-is 6.1 sätestatud lepingu
maksimaalse rahalise mahu täitmiseni. See tähendab, et hankeleping ca 6 miljoni väärtuses
võib lõppeda varem kui 18 kalendrikuu möödudes. Arvestades krediidilimiiti ja hankelepingu
pigem lühiajalist kestust, on äärmiselt oluline, et pakkujal oleks selleks vajalik majanduslik ja
finantsalane suutlikkus.
5.7. Tegemist on seaduspärase kvalifitseerimistingimusega. Kvalifitseerimise või
kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel ei ole relevantne arvestada teiste hankijate
netokäibe käsitlust.
5.8. Hankija täiendavad seisukohad
22 Raamatupidamise toimkonna juhendite kehtestamine. RTJ 10 punkt 8. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2202/0042/Lisa%2010%20-%20RTJ%2010%20-%202017.pdf#.
23 IFRS 15 Revenue from Contracts with Customers. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.ifrs.org/issuedstandards/list-of-
standards/ifrs-15-revenue-from-contracts-with-customers/#standard.
9 (15)
5.8.1. Hankija on kvalifitseerimistingimuse selgituses andnud ette, et teostab kontrolli
müügitulu osas majandusaasta aruande väljavõtte järgi. Vastavalt RHS-i kommenteeritud
väljaandele on loogiline valik netokäibe kohta info saamiseks pakkuja või taotleja
majandusaasta aruanne, milles ettevõtja müügitulu nii tervikuna kui sageli ka valdkondade
kaupa kajastatakse24. Lisaks võib võimalik tõend olla ka nt ettevõtja raamatupidamise eest
vastutava isiku kinnitus25.
RHS § 100 lg 1 p-i 4 tõendiliigi valik on Hankija diskretsiooni otsus26. Hankija andis
Vaidlustajale 09.03.2023 võimaluse ka täiendavalt selgitada hankepassis märgitud
käibesummat. Vaidlustaja viide selgituses käibemaksuseadusele ei saa aga olla käsitletav
tõendina RHS-i kontekstis netokäibe nõude tõendamisel.
On arusaadav, et üldiselt tunnustatud tõendiliik netokäibe nõude tõendamisel on
majandusaasta aruanne. Seega on põhjendatud ka viited majandusaasta aruande koostamise
alusdokumentidele ehk Eesti raamatupidamise toimkonnajuhenditele ja rahvusvahelistele
finantsaruandluse standarditele (IFRS). Viimased kinnitavad asjaolu, et netokäive ehk
müügitulu ei ole võrdväärne müügimahuga.
5.8.2. Hankija ei ole kitsendanud kvalifikatsioonitingimust ja sidunud seda konkreetse
teenusevaldkonnaga, vaid jätnud võimaluse hankes osalemiseks võimalikult suurel hulgal
pakkujatel, kes Hankija tingimust täita suudavad.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
6. RHS § 100 § 1 p-i 4 kohaselt pakkuja või taotleja majandusliku ja finantsseisundi
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija üldjuhul nõuda järgmiste
dokumentide esitamist:
[---]
andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta
hankelepinguga seotud valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme
riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja
asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast ja nõutud minimaalse aastakäibe, sealhulgas
hankelepingu valdkonnas nõutud minimaalse aastakäibe andmete olemasolust.
Selles riigihankes on Hankija RHS § 100 lg 1 p-i 4 alusel kehtestanud järgmise pakkujate
kvalifitseerimise tingimuse (edaspidi Tingimus):
„[--] Pakkuja viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta (juhul kui
majandusaasta on kalendriaasta siis 2019, 2020, 2021) netokäive peab olema kokku vähemalt
5 000 000 (viis miljonit) eurot.“
Pakkuja pidi esialgse tõendina esitama kinnituse tingimuse täitmise kohta, märkides viimase
kolme lõppenud majandusaasta netokäibe suurused kokku.
24 V. Vaske. RHS § 100 kommentaarid p 26. – Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 636.
25 Samas.
26 Samas.
10 (15)
Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja pidi esitama viimase kolme lõppenud
majandusaasta aruande väljavõtte, millest selgub pakkuja majandusaasta netokäive
(juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei kohandu, kui andmed või
dokumendid on Hankijale andmekogust avalikult kättesaadavad).
Tingimuse kohta pole enne pakkumuste esitamise tähtpäeva Hankijalt selgitusi küsinud,
Tingimust ei ole vaidlustatud.
Praeguses riigihanke etapis, pärast pakkumuste esitamist, ei saa enam vaidlust olla Tingimuse
õiguspärasuses, vastavuses ja kohasuses.
7. RHS § 100 lg 1 p 4 annab aluse seada kvalifitseerimise tingimust pakkuja netokäibele,
direktiivi 2014/24/EL art 58 lg-s 3 (mis on aluseks RHS § 100 lg 1 p-ile 4) kasutatakse sõna
„aastakäive“. Raamatupidamise seaduses kasutatakse mõistet „netokäive“ üksnes § 29 lg-s 1,
mõistet „müügitulu“ § 3 p-ides 14–16, § 29 lg-s 4. Seega on kasutusel erinevad terminid.
Sõnaveebis (https://sonaveeb.ee/) antud netokäibe tähendusest ei ole võimalik järeldada seda,
mida müügitulu sisaldab. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et sõnaveeb defineerib
mõisteid nö tavakeele tähenduse järgi.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käibeks saab lugeda müüdud kaupade ja/või osutatud
teenuste summat, st käive on ettevõtja tulu. Ettevõtja netokäibeks on seega müüdud kaupade
ja/või osutatud teenuste summa ilma maksudeta.
Käibe kajastamist raamatupidamises reguleerib Rahandusministri määruse
„Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ Lisa 10 „RTJ 10 Tulu kajastamine”
(edaspidi RTJ 10).
Ettevõtja raamatupidamise aastaaruandes on käive „Kasumiaruandes“ müügituluna (varem on
kasutatud ka mõistet „realiseerimise netokäive“) ja müügitulu jaotus on toodud aastaaruande
Lisas 16.
Seega RHS § 100 lg 1 p-i 4 alusel võib kehtestada pakkuja kvalifitseerimise tingimuse kogu
majandustegevuse netokäibele, müügitulule ja selle tingimuse täitmist peaks saama
kontrollida pakkuja majandusaasta aruandest.
8. Käesoleval juhul soovib Hankija osta reisiteenuseid koos reisibürooteenustega.
8.1. Hankija on viidates RTJ 10 p-ile 9 ja SME IFRS 23.4. asunud seisukohale, et ettevõtja
tuluks ei ole agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummad, vaid ainult selliste
lepingute alusel teenitavad komisjonitasud. Seega leiab Hankija, et reisiteenust pakkuvate
ettevõtjate poolt vahendatava teenuse kogu tehingu maksumus pole nende müügituluks.
Kui lähtuda RTJ 10 p-st 9 (tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on
ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad (nt käibemaks) ei ole ettevõtte tulu.
Samuti ei ole ettevõtte tuluks agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummad, vaid
ainult selliste lepingute alusel teenitavad komisjonitasud. (SME IFRS 23.4)), siis nõustub
vaidlustuskomisjon Hankijaga.
Kuid õige on Vaidlustaja väide, et RHAD-des polnud Hankija viidanud RTJ 10-le.
11 (15)
8.2. Kui hankija kehtestab pakkujate kvalifitseerimise tingimuse peab ta teadma seda, kuidas
tingimusele vastavust kontrollida.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on jätnud Tingimuse kehtestamisel tähelepanuta
selle, et reisiteenust pakkuvate ettevõtjate majandusaasta aruannetes on müügitulu kajastatud
erinevalt.
2021 majandusaasta aruannetest tuleneb, et:
1) Vaidlustaja on lisaks müügitulule toonud välja müügimahu;
2) Estravel Group AS-i aastaaruandes on toodud nii müügitulu kui ka kogumüük ja
selgitatud müügitulu kajastamise põhimõtteid (müügitulus on tehingu kogumaksumus
ja tehingu vahendustasu);
3) Reisieksperdi Aktsiaseltsi on toonud välja müügitulu;
4) Aktsiaselts Baltic Tours on toonud välja müügitulu;
5) Aktsiaselts Wris on toonud välja müügitulu ja kogumüügi.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et üksnes Vaidlustaja ja Aktsiaseltsi Wris puhul on
võimalik 2021 majandusaasta aruannetest netokäivet (müügitulu) teada saada. Teiste puhul
puudub selgus selles, kas ja millises ulatuses kajastab müügitulu vahendatava teenuse kogu
tehingu maksumust.
Pakkumuse esitanud reisiteenust pakkuvad ettevõtjad on pidanud vajalikuks ja õigeks
erinevalt oma müügitulu majandusaasta aruannetes kajastada. Ei Hankijal ega ka
vaidlustuskomisjonil pole alust anda selle kohta hinnanguid.
Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga selles, et kui Hankija lähtub Tingimusele vastavuse
kontrollimisel majandusaasta aruannetest, siis on tegemist pakkujate ebavõrdse kohtlemisega,
sest pakkujad on müügituluna (netokäibena) kajastanud võrreldamatuid numbreid.
8.3. Kõik pakkujad on koos pakkumusega esitatud hankepassides Tingimuse täitmise
tõendamiseks toonud välja netokäibe summad, mis pole vastavuses Maksu- ja Tolliameti
andmete27 järgi maksustatud vahendustasudega ja seega ilmselt sisaldavad vahendatavate
tehingute maksumusi. Seega kõik 5 pakkujat on mõistnud Tingimust selliselt, et nõutav
netokäive peab sisaldama nii vahendatavate teenuste kõikide tehingute maksumusi, kui ka
vahendustasusid. Puudub loogiline põhjendus sellele, miks pakkuja esitab pakkumuse teades,
et ta ei vasta Tingimusele.
Vaidlustuskomisjon möönab, et pakkujatele võis olla üllatav Hankija seisukoht Tingimuse
kohta (Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise põhjendused).
Seega pakkumuse esitanud reisiteenuse osutamise valdkonnas tegutsevad ettevõtjad said
Tingimusest aru teistmoodi kui Hankija.
8.4. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui pakkujad võisid kvalifitseerimise
tingimusest aru saada erinevalt, tuleb mitmeti mõistetavat kvalifitseerimise tingimust
tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste
esitamise (Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus 3-09-3081, p 12).
Samuti on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et pakkuja kvalifitseerimist puudutava
27 Veebis: www.teatmik.ee
12 (15)
tingimuse kitsendav tõlgendamine ei ole lubatud ning tingimuse ebaselguse korral tuleb seda
mõista võimalikult laialt, et potentsiaalsed pakkujad saaksid hankes osaleda ning tagataks
konkurents võimalikult väheste piirangutega. Kvalifitseerimistingimuste ebaselguse korral
nende kitsam tõlgendamine ei ole kooskõlas hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttega
(Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsus 3-17-1639, p 14).
Lisaks on Riigikohus 13.06.2013 otsuses asjas 3-3-1-24-13 (p 16) märkinud, et ka piisava
põhjalikkusega ettevalmistatud riigihanke puhul ei ole välistatud, et hankija ja pakkuja
tõlgendavad hanketeates toodud nõudeid erinevalt. Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati
mõista hanketeate tingimuste tegelikku sisu. Võib juhtuda, et hanke alusdokumentide
tingimused on pakkuja jaoks esmapilgul üheselt mõistetavad ja selged, kuid kvalifikatsiooni
kontrollimisel ilmneb siiski, et hankija on mõistnud neid teisiti.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kvalifitseerimise tingimuse sisu peab olema tuvastatav
tingimusest endast. Lähtuvalt sellest, et käesoleval juhul on kõik pakkujad saanud Tingimusest
aru teistmoodi kui Hankija ja sellest, et pakkujad on kajastanud majandusaasta aruannetes
oma müügitulu erinevalt, tuleb Tingimust sisustada viisil, et nõutud netokäibeks tuleb lisaks
vahendustasule lugeda ka vahendatava teenuse tehingute maksumusi. Selline Tingimuse
laiendav sisustamine on vastavuses ka sõlmitava hankelepingu eeldatava maksumusega
(milles on arvestatud nii vahendustasusid, kui ka vahendatava teenuse tehingute maksumusi)
ja ei anna alust kvalifitseerida pakkujat, kes pole Tingimuses ette nähtud netokäibe ulatuses
reisiteenust müünud ja reisibüroo teenust osutanud.
9. Vaidlustaja on hankepassis esitanud Tingimusele vastavuse tõendamiseks järgmised
andmed:
periood 01.01.2019 - 31.12.2021;
käive 24 944 559 eurot;
kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? – Jah;
pakkuja kogu majandustegevuse kohta ehk kõik pakkuja vastaval majandusaastal
sooritatud tehingud ehk pakkuja poolt osundatult kõikide reisiteenuste rahaline
koguväärtus;
majandusaasta aruande päring äriregistrisse riigihangete registri kaudu.
Hankija on 09.03.2023 esitanud Vaidlustajale selgitustaotluse: „[---]. Olete hankepassis
märkinud nimetatud tingimuse vastusena ajavahemiku 1.01.2019– 31.12.2021 ja käibe
summas 24 944 559,00 eurot. Vastuse juurde on lisatud ka selgitus, et andmed on pakkuja
kogu majandustegevuse kohta ehk kõik pakkuja vastaval majandusaastal sooritatud tehingud
ehk pakkuja poolt osundatult kõikide reisiteenuste rahaline koguväärtus. Hankija kontrollis
esitatud andmeid pakkuja majandusaasta aruannetest ja neist nähtub, et hankepassis esitatud
summa kajastab pakkuja müügimahtu. Pakkuja majandusaasta aruannete kohaselt on
müügimaht ettevõtte poolt vahendatud reisiteenuste koguhind ja netokäive on osa
müügimahust, mille moodustavad reisiteenuse realiseerimisel teenitud marginaal ja saadud
agenditasud. Majandusaasta aruannete kohaselt on AS GOTravel netokäive olnud 2019
aastal 1 866 241 eurot, 2020 aastal 477 480 eurot ja 2021 aastal 863 330 eurot. S.t pakkuja
netokäive on perioodil 1.01.2019 – 31.12.2021 olnud kokku 3 207 051 eurot. Palun selgitage
riigihanke raames esitatud netokäivet. [---]“
Vaidlustaja vastas 10.03.2023 järgmiselt: „Netokäive on ettevõtte müügitulu ilma
käibemaksuta ehk ostjatele müüdud teenuste summa ehk KÕIKIDE müügiarvete summa kokku
ilma käibemaksuta. Seega netokäibe ehk müügitulu moodustavad KÕIK vastaval
13 (15)
majandusaastal sooritatud tehingud ehk ettevõtte poolt osundatult KÕIKIDE reisiteenuste
rahaline koguväärtus, ilma käibemaksuta. Vastavad summad on ka aastaaruannete
tegevusaruannetes välja toodud. Majandusaasta aruandes kajastub netokäibe all
KÄIBEMAKSUSEADUSE § 40 ALUSEL ainult reisiteenuste realiseerimise netokäive, mis on
reisiteenuste müügist teenitud agendi- ja vahendustasud. Ehk siis see ei kajasta kogu
majandustegevuse aastakäivet (RHS §100, lg 1, p 4). Seetõttu oleme pakkumise juurde lisanud
kohe ka selgituse, et meie esitatud andmed on pakkuja kogu majandustegevuse kohta.“
9.1. Hankija on jätnud Vaidlustaja kvalifitseerimata ja põhjendanud seda otsust järgmiselt:
„Pakkuja netokäive on perioodil 1.01.2019 – 31.12.2021 väiksem kui 5 000 000 (viis miljonit)
eurot, seega ei vasta pakkuja kvalifitseerimistingimusele: „Pakkuja viimase kolme riigihanke
algamise ajaks lõppenud majandusaasta (juhul kui majandusaasta on kalendriaasta siis 2019,
2020, 2021) netokäive peab olema kokku vähemalt 5 000 000 (viis miljonit) eurot." ja pakkuja
tuleb jätta kvalifitseerimata. Lähtuvalt menetlusökonoomiast edasist kontrolli ei teostata.“
Ja otsuse lisas on täpsustanud põhjendusi:
1) majandusaasta aruannete kohaselt on AS-i GoTravel netokäive olnud 2019 - 1 866 241
eurot, 2020 - 477 480 eurot ja 2021 - 863 330 eurot. St pakkuja netokäive on perioodil
1.01.2019 – 31.12.2021 olnud kokku 3 207 051 eurot ehk väiksem kui nõutud;
2) müügimahu puhul ei ole tegemist näitajaga, mis suurendab raamatupidamiskohuslase
omakapitali. Müügimaht ei ole samastatav ettevõtte müügituluga ehk netokäibega;
3) Hankija peab tagama kõikide pakkujate võrdse kohtlemise RHS § 3 p-i 2 alusel. Kolm
pakkujat viiest on esitanud hankepassis netokäibena käibe, mis on ka majandusaasta
aruandes märgitud netokäibena.
Vaidlustusmenetluses on Hankija selgitanud, et:
1) kehtivate õigusnormide kohaselt ei ole võimalik reisiteenust osutatavatel ettevõtjatel
kajastada nö müügimahtu netokäibena (RTJ 10, p 9);
2) kui ettevõtja tegevus on kvalifitseeritav agendina, siis kogu müügimahtu enda
majandusnäitajates ehk müügituluna kajastada ei ole lubatud (finantsaruandluse
standardite IFRS 15 paragrahvid B34-B387).
Vaidlust pole selles, et:
- Tingimuses on nõutud pakkujalt netokäivet 2019, 2020 ja 2021 kokku vähemalt
5 000 000 eurot;
- Vaidlustaja majandusaasta aruannetes (raamatupidamise aastaaruannetes) on 2019,
2020 ja 2021 müügitulu kokku 3 207 051 eurot;
- Vaidlustaja majandusaasta aruannetes on 2019, 2020 ja 2021 müügimaht kokku
24 944 559 eurot.
Vaidlus on selles, kas Tingimuses nõutud netokäibeks pidi Hankija Vaidlustaja majandusaasta
aruannetest lugema müügitulu või müügimahu.
9.2. Kuna vaidlustuskomisjon asus eelnevalt seisukohale, et käesoleval juhul tuleb Tingimust
tõlgendada laiendavalt, siis tuleb lugeda Tingimusele vastavaks ka Vaidlustaja majandusaasta
aruannetes toodud müügimaht. Seega Hankija otsus jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata ei ole
õiguspärane ja tuleb tunnistada kehtetuks (RHS § 104 lg 8).
Ühtlasi (õigusselguse huvides) tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks ka otsustuse, milles
Hankija tunnistas kehtetuks Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse.
14 (15)
10. Vaidlustusmenetluse kulud
Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku
rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.
10.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse
esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot.
10.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks
summas 5940 eurot (käibemaksuta), 33 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 180 eurot
(käibemaksuta).
Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on liiga suured.
Vaidlusaluseks küsimuseks oli Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine, see, kuidas tõlgendada
ühte kvalifitseerimise tingimust. Vaidlustusasi ei ole harilikust keerukam ning on keskmisest
vähem mahukam. Vaidlustuskomisjon peab põhjendatuks ja vajalikus vaidlustuse esitamisega
seotud kuluks 10 tundi ja lisaks vaidlustusmenetluses osalemisega seotud kuluks 5 tundi.
Seega tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista 2700 eurot (käibemaksuta).
10.3. Hankija kulud vaidlustusmenetluses jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Reimets
15 (15)