dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Otsus

Rahandusministeerium · 4. mai 2023
Viit
12.2-10/23-47/255-1
Registreeritud
4. mai 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS GoTravel , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-47
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎AS GoTravel vs Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (257312).asice615 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 47-23/257312 Otsuse kuupäev 04.05.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus AS-i GoTravel vaidlustus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse riigihankes „Reisiteenuste ostmine koos reisibürooteenusega 2023-2024“ (viitenumber 257312) AS- i GoTravel kvalifitseerimata jätmise ja AS-i GoTravel pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, AS GoTravel, esindaja vandeadvokaat Erki Fels Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, esindajad Priit Jõks ja Birgit Vilippus Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada AS-i GoTravel vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 03.04.2023 otsus nr 1- 10/23/1096 AS-i GoTravel kvalifitseerimata jätmise kohta ja 28.02.2023 otsuse nr 1-10/23/761 (AS-i GoTravel pakkumuse edukaks tunnistamine) kehtetuks tunnistamise kohta. 2. RHS 198 lg 1 alusel mõista Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt AS-i GoTravel kasuks välja riigilõiv 1280 eurot ja esindaja tasu 2700 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 12.12.2022 avaldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Reisiteenuste ostmine koos reisibürooteenusega 2023-2024“ (viitenumber 257312) hanketeate. 1 Riigihangete seadus Hankija soovib sõlmida raamlepingut ühe pakkujaga. Hankija 28.02.2023 otsusega nr 1-10/23/761 tunnistati liisuheitmise tulemusena edukaks AS- i GoTravel pakkumus. Hankija 03.04.2023 otsusega nr 1-10/23/1096 jäeti AS GoTravel kvalifitseerimata ja tunnistati kehtetuks 28.02.2023 otsus nr 1-10/23/761 pakkumuste hindamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 2. 13.04.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i GoTravel (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 03.04.2023 otsusele, millega jäeti AS GoTravel kvalifitseerimata ja tunnistati kehtetuks 28.02.2023 otsus AS-i GoTravel pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 20.04.2023 kirjaga nr 12.2-10/47 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 25.04.2023 ja neile vastamiseks 28.04.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja AS GoTravel põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Kvalifitseerimise tingimus „Üldine aastakäive“ on sätestatud RHS § 100 lg 1 p-i 4 alusel, mis võimaldab Hankijal nõuda andmeid pakkuja „kogu majandustegevuse netokäibe“ kohta. Direktiivis on kasutatud sõnastust „aastakäive“2. Riigihanke alusdokumendis (edaspidi RHAD) ei ole täpsustatud, mida tähendab vaidlusaluse riigihanke kontekstis „netokäive“. RHAD p-is 1.9. on sätestatud, et kui RHAD-s kasutatav mõiste on avamata, tuleb lähtuda Eesti Keele Instituudi Sõnaveebist. Sõnaveebi järgi on „netokäive“ müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu3. „Müügitulu“ on valmistatud toodete, teenuste, kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise4. Lisaks on Hankija pöördunud Rahandusministeeriumi poole, kes on kinnitanud, et netokäivet tuleb mõista tavatähenduses ehk netokäive on kogu käive ilma käibemaksuta. Vaidlustaja majandusaasta aruandes ei näidata „netokäibena“ numbrit, mida Hankija pidi kontrollima. 4.2. Vaidlustaja majandusaasta aruandes on eristatud mõisteid „müügimaht“ ja „netokäive“: 1) „müügimaht“ on Vaidlustaja poolt vahendatud reisiteenuste koguhind käibemaksuta; 2 Direktiiv 2014/24/EL, art 58 lg 3. 3 Sõnaveeb „netokäive“: müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu. – Veebis: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/netok%C3%A4ive/1. 4 Sõnaveeb „müügitulu“: valmistatud toodete, teenuste, kaupade müügist saadud või saadaolev tulu (ei sisalda käibemaksu ega aktsiise) – Veebis: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/m%C3%BC%C3%BCgitulu/1. 2 (15) 2) „netokäive“ on see osa müügimahust, mille moodustavad reisiteenuse realiseerimisel teenitud marginaal ja agenditasud. Seega „müügimaht“ kajastabki müügitulu, millest Hankija peab lähtuma, samas kui majandusaasta aruandes kajastatud „netokäive“ ehk marginaal ja agenditasu (vahendustasu) moodustab sellest summast vaid osa. Vaidlustaja on seda Hankijale 10.03.2023 ka teabevahetuses selgitanud: „Netokäive on ettevõtte müügitulu ilma käibemaksuta ehk ostjatele müüdud teenuste summa ehk kõikide müügiarvete summa kokku ilma käibemaksuta. Seega netokäibe ehk müügitulu moodustavad kõik vastaval majandusaastal sooritatud tehingud ehk ettevõtte poolt osundatult kõikide reisiteenuste rahaline koguväärtus, ilma käibemaksuta. Vastavad summad on ka aastaaruannete tegevusaruannetes välja toodud. Majandusaasta aruandes kajastub netokäibe all käibemaksuseaduse § 40 alusel ainult reisiteenuste realiseerimise netokäive, mis on reisiteenuste müügist teenitud agendi- ja vahendustasud. Ehk siis see ei kajasta kogu majandustegevuse aastakäivet (RHS §100 lg 1 p 4).[---]“ Majandusaasta aruandes kajastub „netokäibena“ üksnes vahendustasu põhjusel, et reisiteenuse käibemaksuga maksustamisele kehtib käibemaksuseaduse (KMS) §-st 40 tulenev erikord.5 Erikorra põhimõte on, et reisiteenuse maksustatavaks väärtuseks on teatud eranditega üksnes vahendustasu (KMS § 40 lg 4; erandid lg-tes 2, 5, 9). Erikord ei ole aga kuidagi asjassepuutuv netokäibe määramisel riigihanke kontekstis. Reisibüroode lähenemine KMS erikorra kajastamisel majandusaasta aruannetes ja maksuarvestuses erineb. On neid, nagu Vaidlustaja, kelle „netokäive“ majandusaasta aruandes ühtib maksuarvestusega ehk vahendustasuga. Samas on ka neid, kes kajastavad majandusaasta aruandes „netokäibena“ müügimahtu ning vahendustasu väljendub üksnes maksuarvestuses. 4.3. Hankija on tuvastanud, et „kolm pakkujat viiest on esitanud hankepassis netokäibena käibe, mis on ka majandusaasta aruandes märgitud netokäibena“. Põhjuseks on reisibüroode erinev lähenemine majandusaasta aruannete koostamisel. On neid, kes arvestavad „netokäibena“ vahendustasu, kuid ka neid, kes arvestavad „netokäibena“ müügimahtu. Seetõttu on avalike andmete kaudu tuvastatav, kes olid need „kolm pakkujat viiest“, kes esitasid hankepassis netokäibena käibe, mis on „ka majandusaasta aruandes märgitud netokäibena“. Nendeks on Aktsiaselts Baltic Tours, Reisieksperdi Aktsiaselts ja Estravel Group AS. Vaidlustajale lisaks kajastab majandusaasta aruandes netokäibena üksnes vahendustasu Aktsiaselts Wris. Tabelist on perioodi 2019—2021 kohta näha: 1) milline on pakkujate maksustatav käive Maksu- ja Tolliameti andmetel67 – st vahendustasu, mis kajastub maksuarvestuses ühetaoliselt; 2) milline on pakkujate „netokäive“ majandusaasta aruannetes, mida kajastatakse erinevalt; 5 KMS § 40 lg 4: Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma ja maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra. 6 Veebis: www.teatmik.ee 7 Vaidlustaja puhul erineb aruandes kajastatud netokäive maksuarvestusest, kuna erikorda ei rakendata muude teenuste kui reisiteenuste puhul (KMS § 40 lg 9) ega vahendajale müüdavate reisiteenuste puhul (KMS § 40 lg 2). 3 (15) 3) milline on pakkujate „müügimaht“ ehk kogu majandustegevuse müügitulu tegevusaruannete järgi, st summa, mida pidi Hankija kontrollima. Pakkuja Maksustatav käive „Müügimaht“ „Netokäive“ ehk aruandes müügitulu 2 706 157 3 207 051 24 944 559 AS GoTravel (Vaidlustaja) Aktsiaselts Wris 1 628 668 1 628 668 20 066 816 Aktsiaselts Baltic 1 201 890 13 132 962 13 132 962 Tours Reisieksperdi 4 509 196 40 650 487 40 650 487 Aktsiaselts Estravel Group AS 14 494 946 97 131 299 97 131 299 Nähtub, et kõik viis pakkujat peaksid kvalifitseeruma, kuna kõikide müügitulu ületab 5 000 000 euro nõuet. Hankija diskrimineeriva tõlgenduse järgi kvalifitseeruvad ainult kolm. Kuna vahendustasu moodustab ca 10% müügitulust, saavad olulise eelise pakkujad, kes kajastavad majandusaasta aruannetes kogu müügimahtu. Pelgalt majandusaasta aruande teisiti koostamise tõttu saavutavad mõned reisiteenuse korraldajad olukorra, kus nende „netokäive“ sisaldab kogu müügimahtu (ja Hankija aktsepteerib seda), samas kui teiste pakkujate puhul võimaldab Hankija netokäibe arvestuses vaid vahendustasu. Hankija ei saa ühe pakkuja puhul arvestada üksnes vahendustasu, teise puhul kogu müügimahtu. 4.4. Reisiteenuse maksustamise erikord kehtib üksnes reisiteenuse osutamisele, mitte reisiteenuse osutajale endale kui juriidilisele isikule. Kui reisiteenuse osutaja osutab ka muid teenuseid, kuuluvad need maksustamisele tavakorras (KMS § 40 lg 9). See tähendab, et Hankija tõlgenduse kaudu saab põhjendamatu eelise pakkuja, kelle majandustegevusest kujutab reisiteenuse osutamine väiksema osakaalu. Hankija tõlgendus irdub kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgist täielikult, kuna „võimekamaks“ osutub pakkuja, kes hankelepingu esemeks olevat teenust vähem osutab. 4.5. Vaidlustaja ega ükski teine mõistlik isik ei saanud kvalifitseerimise tingimust „Üldine aastakäive“ tõlgendada nii, nagu seda teeb Hankija. Selle tõlgenduse korral täidaks kvalifikatsiooni üksnes üks ettevõtja ja netokäibe nõue oleks lepingu eeldatava maksumusega võrreldes ilmselgelt ebaproportsionaalne. Teised hankijad ei ole reisiteenuste hangetes „netokäivet“ tõlgendanud nii, nagu seda teeb Hankija: 4 (15) 1) riigihankes „Reisiteenuste ostmine koos reisibüroo- ja majutusteenustega“ (viitenumber 148859) selgitas hankija teabevahetuses, et netokäibe all on mõeldud silmas kogu käivet, mitte üksnes vahendustasu; 2) riigihankes „Kaitseministeeriumi reisiteenuste tellimine“ (viitenumber 152480) selgitas hankija teabevahetuses, et netokäibe ehk müügitulu moodustavad kõik pakkuja vastaval majandusaastal sooritatud tehingud; 3) riigihankes „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ (viitenumber 183651) oli netokäibenõue 8 000 000 eurot. Vaidlustaja kvalifitseeriti, kuna hankija arvestas netokäibe all kogu majandustegevuse müügitulu. Pole põhjust vaidlustada metoodikat/tõlgendust, mida RHAD-is ei ole. RHAD-st tuleneb hoopis vastupidine, st „netokäive“ on kogu majandustegevuse müügitulu. Seega ei olnud Vaidlustajal kuni Hankija üllatava kvalifitseerimata jätmise otsuseni midagi vaidlustada. 4.6. Kui kvalifitseerimise tingimus on sõnastatud mitmeti mõistetavalt, tuleb tingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuse tegemise8. Vaidlustaja arvates ei ole kvalifitseerimise tingimus „Üldine aastakäive“ mitmeti mõistetav – selge on, et „netokäibeks“ tuleb lugeda kogu majandustegevuse müügitulu. Kui aga tingimus on mitmeti mõistetav, ei tohi seda tõlgendada konkurentsi piiravalt. Hankija diskrimineeriva tõlgenduse kaudu jäävad kaks pakkujat kvalifitseerimata, kelle müügitulu on tegelikkuses piisav. Kui Hankija tõlgendus oleks õige – et „netokäibeks“ tuleb lugeda ainult vahendustasu –, tuleb Hankijal kõikide pakkujate puhul vaadata Maksu- ja Tolliametist maksustavat käivet, kuna Hankija peab kohtlema pakkujaid ühetaoliselt. Hankija peab siis arvestama kõikide pakkujate puhul üksnes vahendustasu. Sellisel juhul kvalifitseeruks ainult üks pakkuja viiest, so Estravel Group AS. 4.7. Tingimuse tõlgendus ei tohi olla otseselt vastuolus seadusega. Sõlmitava raamlepingu eeldatav maksumus on 5 900 000 eurot. Riigihankes ostetakse reisibürooteenust, mis RHAD p-i 1.4.1 järgi tähendab kõiki reisibüroo poolt vahendatavaid ja/või pakutavaid teenused, sh transpordi-, majutus-, toitlustus-, rendi-, reisikindlustus-, konverentsi- ja viisateenused ning muud seotud teenused. Eeldatav maksumus ei ole kujundatud arvestusega, et see maksumus sisaldab üksnes vahendustasu. Eeldatav maksumus sisaldab kogu teenust tervikuna, st ka tulu, mille reisibüroo oma partneritele edasi kannab. Seega juhul, kui „netokäibeks“ pidada üksnes vahendustasu, nõutakse sisuliselt pakkujatelt perioodil 2019—2021 müügimahtu ca 50 000 000 eurot (arvestusega, et vahendustasu moodustab ca 10% müügimahust). See on lepingu eeldatava maksumusega selgelt ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav, kuna kvalifikatsiooni täidaks vaid üks pakkuja. Samuti oleks netokäibe nõue vastuolus RHS § 100 lg-ga 3, mis lubab nõuda netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. 4.8. Vaidlustaja täiendavad seisukohad 8 TlnRnKo 3-09-3081, p 12; TlnRnKo 3-17-1639, p 14. 5 (15) 4.8.1. Hankija rõhuasetus majandusaasta aruandel ja selles kasutatud terminitel on asjasse puutumatu. Vaidlustaja ei väidagi, et Hankija pidanuks analüüsima tema majandusaasta aruande korrektsust. RHS § 101 lg 1 p 4 ei loo mitte mingit seost majandusaasta aruandega. Hankija peab kontrollima kogu majandustegevuse netokäivet – RHS ei dikteeri, kuidas Hankija seda teeb. Oluline on, et kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll on sisuline9 ja tehtud piisava hoolsuse ja põhjalikkusega, et välja selgitada kontrollimiseks vajalikud asjaolud10. Majandusaasta aruannet ei saa käsitleda ümberlükkamatu tõendina netokäibe kohta11. Hankija ei saanud seega piirduda üksnes sellega, milline number on Vaidlustaja majandusaasta aruandes avaldatud „netokäibe“ lahtris ega rajada sellele kvalifitseerimise otsust olukorras, kus aruandes avaldatud „netokäive“ ei kajasta numbrit, mida kontrollima pidi. Aruandes kajastatud „netokäive“ on üksnes osa müügimahust, mille moodustavad reisiteenuse realiseerimisel teenitud marginaal ja agenditasud (vahendustasu). Hankija ei ole RHAD-is sätestanud, et kontrollib kvalifitseerimise tingimuses „Üldine aastakäive“ üksnes reisiteenuste realiseerimisel teenitud vahendustasu. Vastupidi, RHAD-ist tuleneb, et Hankija kontrollib kogu majandustegevuse netokäivet. 4.8.2. Hankija viidatud raamatupidamise toimkonna juhend (RTJ) on netokäibe tõlgendamisel asjakohatu. RTJ-le ei viita RHS ega RHAD. Hankija ise ütleb oma otsuses, vastuses vaidlustusele ja RHAD-is, et asjakohane on lähtuda Sõnaveebist. Sõnaveebi kohaselt on netokäive müügitulu. Sõnaveeb defineerib mõisteid mitte lähtuvalt RTJ-st, vaid nö tavakeele tähenduse järgi. Müügituluks ongi seega tulu, mis müügist laekub. Reisikorraldusteenuse puhul mõistetavalt lisaks vahendustasudele ka muud reisikorraldamisega seotud teenused, mille eest tasub Hankija just pakkujale. Kuivõrd tuleb RHAD kohaselt lähtuda Sõnaveebist, siis tähendab see ühtlasi, et lähtuda ei saa mingisugustest raamatupidamist reguleerivatest juhistest või juhenditest. RTJ kohaldub raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamisel (RPS § 1, § 32 lg 1 p 2). Käesolev vaidlus ei puuduta majandusaasta aruande koostamist ega finantsaruandlust, vaid RHAD-s nõutud netokäibe olemasolu kontrollimist riigihankes. Reisiteenuse maksustamisele rakendatav erikord (KMS § 40 lg 1) ei ole kuidagi asjassepuutuv netokäibe määramisel vaidlusaluse riigihanke kontekstis. 4.8.3. See, et Hankija vaatab kõikide pakkujate puhul majandusaasta aruandes „netokäibe“ lahtris kajastatud summat, ei tähenda, et Hankija kohtleb pakkujaid võrdselt. Hankija vastusest nähtub, et Hankija kohtleb pakkujaid ilmselgelt ebavõrdselt, sest lähtub pimesi majandusaasta aruandest – kus on pakkujad on netokäibena kajastanud võrreldamatuid numbreid. Eksitav on Hankija väide, et „müügitulu kajastamine allub reeglitele ja see ei ole ettevõtte enda otsustada“. Aruannete sisu ei ole riiklikult auditeeritud ega ühtlustatud, samuti ei ole aruandeid koostanud sama audiitor. Hankija möönab, et teised pakkujad ei koosta aruannet nii, nagu Vaidlustaja ja Aktsiaselts Wris. Seega on selge, et Hankija kohtleb pakkujaid ebavõrdselt. 9 VAKO 21-18/186204, p 12. 10 VAKO 59-18/193899, p 14.1. 11 VAKO 60-17/183783, p 20. 6 (15) See, miks reisiteenust pakkuvad ettevõtjad majandusaasta aruandes müügimahtu ja netokäivet eristavad (või ei erista), ei ole vaidluse ese. 4.8.4. Kui Vaidlustaja oleks enne pakkumuste esitamist olnud teadlik Hankija tõlgendusest, läbi mille muutub kvalifitseerimise tingimus seadusvastaseks, oleks Vaidlustaja seda loomulikult ka vaidlustanud. 4.8.5. Kvalifitseerimise tingimus on sätestatud kogu majandustegevuse käibe kohta, mitte käibe kohta üksnes reisiteenuse osutamisel. Seega osutub Hankija tõlgenduse kaudu „võimekamaks“ pakkuja, kes osutab vähem reisiteenust. 4.8.6. Teiste hankijate praktika on asjakohane seepärast, et hanketingimust tuleb tõlgendada nii, nagu tõlgendaks seda hankelepingu eseme valdkonnas tegutsev mõistlik isik12. Kui ükski teine hankija ei ole reisiteenuste riigihangetes reisiteenuse osutajate netokäivet kontrollinud nii, nagu Hankija, ei saanud ükski pakkuja eeldada, et Hankija tavalisest praktikast hälbib. 4.8.7. Kahtluse korral tuleb hanketingimusi tõlgendada ettevõtjale soodsamal viisil; konkurentsi laiendavalt, mitte kitsendavalt. See põhimõte on juurdunud nii vaidlustuskomisjoni13, halduskohtu14 kui ringkonnakohtu15 praktikas. Euroopa Kohus on selgitanud, et hanketingimused peavad olema sõnastatud viisil, mis võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel neist ühtemoodi aru saada16. Juhul, kui Hankija tahtnuks netokäivet kontrollida nii, nagu ta seda on praegu teinud, oleks ta pidanud metoodika sätestama hanketingimustes. Sellisel juhul oleks Vaidlustaja metoodikat vaidlustanud. Ilma metoodika sätestamiseta ei saanud mõistlik pakkuja eeldada, et Hankija niimoodi netokäivet kontrollima hakkab. 5. Hankija Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Netokäibe mõistet pole RHS-is defineeritud. Hankija pöördus selguse huvides Rahandusministeeriumi poole, kes selgitas, et hoolimata sellest, et RHS § 100 lg 1 p 4 ja riigihangete direktiiv kasutavad erinevat sõnastust (netokäive vs aastakäive), jääb teksti mõte samaks ja netokäivet tuleb mõista tavamõistes ehk netokäive on käive ilma käibemaksuta. RHAD p-i 1.9 järgi, juhul kui riigihanke alusdokumentides kasutatav mõiste on avamata, tuleb lähtuda Eesti Keele Instituudi Sõnaveebist (https://sonaveeb.ee/) (edaspidi Sõnaveeb). Sõnaveebi kohaselt on netokäive müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu.17 Müügitulu omakorda on Sõnaveebis defineeritud kui valmistatud toodete, teenuste, kaupade müügist saadud või saadaolev tulu (ei sisalda käibemaksu ega aktsiise)18. Seega Hankija kontrollis Vaidlustaja esitatud majandusaasta aruannete põhjal müügitulu. Hankija teostas kontrolli raamatupidamise aastaaruannetes kajastatavate majandusnäitajate põhjal. 12 TlnHKo 3-19-1523; TlnRnKo 3-18-2338, p 27. 13 VAKO 73-17/183856, p 15; VAKO 196-19/215947, p 18; VAKO 256-10/121397, p 10. 14 TlnHKo 3-16-924, p 15; TlnHKo 3-16-277, p 11. 15 TlnRnKo 3-18-2338, p 27; TlnRnKo 3-09-3081, p 12. 16 EKo C-538/13, p 54; EKo C-19/00, p 42. 17 Eesti Keele Instituudi sõnaveeb. Kättesaadav arvutivõrgus: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/netok%C3%A4ive/1. 18 Eesti Keele Instituudi sõnaveeb. Kättesaadav arvutivõrgus: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/m%C3%BC%C3%BCgitulu/1. 7 (15) Müügitulu andmeid näidatakse raamatupidamise aastaaruande lisas müügitulu. Vaidlustaja müügitulu kolmel eelneval lõppenud majandusaastal kokku oli 3 207 051 eurot ehk väiksem kui kvalifitseerimistingimuses nõutud. Hankija lähtus otsuse tegemisel reaalsetest andmetest, mida ettevõtja kajastas enda majandusnäitajatena. 5.2. Vaidlustaja kajastab vaidlusalust näitajat (müügimahtu) mitte raamatupidamise aastaaruandes, vaid see on avalikustatud tegevusaruandes19. Tegevusaruandes esitatakse ülevaatlikku informatsiooni tegevustest ja asjaoludest ettevõtte finantsseisundi ja majandustegevuse kohta vastavalt raamatupidamise seaduse § 24 lg-le 1. Seda ilmestab ka asjaolu, et väikeettevõtte tegevusaruandele ei rakendu auditeerimiskohustus vastavalt audiitortegevuse seaduse § 95 lg-le 2. Sarnaselt kajastab müügimahtu Aktsiaselts Wris, kes on samuti kogumüügi (müügimaht) välja toonud tegevusaruandes20. Mõlemad ettevõtjad kajastavad enda raamatupidamise aastaaruande müügitulu lisas ettevõtte müügitulu. Nimetatud lisa on täiendatud lisainformatsiooniga, kus on avalikustatud ka müügimaht21. 5.3. Hankija andis võimaluse pakkujale ka selgitada, miks ta esitas kvalifitseerimistingimuse täitmiseks enda müügimahu mitte kogu netokäibe. 10.03.2023 Vaidlustaja selgitas. Kui Vaidlustaja soovis esitada kvalifikatsiooni tõendamiseks lisatõendeid, nagu Vaidlustaja toob välja vaidlustuses, siis Hankija andis selleks võimaluse. Hankija hindas hoolikalt esitatud selgitust riigihanke kontekstis ja jättis pakkuja tõendite kogumis kvalifitseerimata. 5.4. Hankija on määranud sõlmitava hankelepingu eeldatavaks maksumuseks 5 900 000 eurot. RHS § 100 lg 3 alusel võib hankija nõuda pakkujal või taotlejal netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Seadusega oleks vastuolus seega tingimus, mis nõuaks netokäivet suuremas summas kui 11 800 000.00 eurot. Hankija sellist nõuet seadnud ei ole, mistõttu on Hankija tingimus seaduspärane. 5.5. Hankija kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt, kuna peab pakkuja kvalifikatsiooni üle otsustamisel kinni seatud kvalifitseerimistingimusest, mille täitmise üle otsustab võrreldava majandusnäitaja pinnalt. Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et enda poolt määratud tingimustest peab rangelt kinni pidama ka hankija (Euroopa kohtu otsus asjas C-496/99, p 115 ja otsus asjas C-336/12, p 40). Seega Hankija ainukeseks võimaluseks oli kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni vastavalt seatud kvalifikatsioonitingimusele ja mitte asuda seda meelevaldselt laiendavalt tõlgendama. Vaidlustaja jätab vaidlustuses mulje, nagu oleks müügitulu kajastamine pakkujate endi otsustada, millist kajastusviisi kasutada. Hankija eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Hankija kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni vastavalt esitatud majandusnäitajatele. Rahandusministri määruse „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ Lisast 10 RTJ 10 Tulu kajastamine (edaspidi RTJ 10) p-i 9 järgi: „Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad (nt käibemaks) ei ole ettevõtte tulu. Samuti ei ole ettevõtja tuluks agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummad, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavad komisjonitasud. (SME IFRS 23.4)“. Seega kehtivate õigusnormide kohaselt ei ole võimalik reisiteenust osutatavatel 19 Vaidlustaja majandusaasta aruanded aastatel 2019, 2020, ja 2021. Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel. 20 Aktsiaselts Wris majandusaasta aruanded 2019 ja 2021. Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel. 21 Aktsiaselts Wris majandusaasta aruanded 2019 ja 2021 ja Vaidlustaja majandusaasta aruanded aastatel 2019, 2020 ja 2021. Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel. 8 (15) ettevõtjatel kajastada nö müügimahtu netokäibena. Viimast arvesse võttes kajastab AS GoTravel enda müügitulu kui võrreldavat näitajat kooskõlas raamatupidamise toimkonna juhendiga. Hankija on oma 03.04.2023 otsuse nr 1-10/23/1096 lisas 1 selgitanud, et tulu on aruandeperioodi majandusliku kasu suurenemine, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali22. Seega müügitulu peab olema seotud raamatupidamiskohuslasega ehk antud juhul AS-iga GoTravel. Müügimahu puhul ei ole tegemist näitajaga, mis suurendab raamatupidamiskohuslase omakapitali. Samuti ei erine kajastamine juhul, kui pakkujate raamatupidamise aastaaruanne on koostatud järgides rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (IFRS). IFRS 15 paragrahvide B34- B3823 kohaselt tuleb otsustada, kas ettevõtja käitub agendina või mitte. Kui ettevõtja tegevus on kvalifitseeritav agendina, siis kogu müügimahtu enda majandusnäitajates ehk müügituluna kajastada ei ole lubatud. Väide, et kõik pakkujad peale AS-i GoTravel ja Aktsiaseltsi Wris kajastavad enda raamatupidamise aastaaruandes müügimahtu, on väär ja eksitav. Näiteks Estravel Group AS eristab müügimahtu ja müügitulu ning on esitanud riigihankes andmed müügitulu kohta. Kuigi Reisieksperdi Aktsiaselts ja Aktsiaselts Baltic Tours raamatupidamise aastaaruanded sellist erisust ei tee, siis ei ole siinkohal Hankijal põhjust kahelda, et nimetatud ettevõtted kajastavad raamatupidamise aruannetes müügitulu. Kajastamine allub reeglitele ja see ei ole ettevõtja enda otsustada. Hankija ülesanne ei ole analüüsida, kas aruanne on korrektne või mitte. Sarnase kohustuse Hankijale panemine oleks mõeldamatu. Seega hindas Hankija sätestatud kvalifitseerimistingimust korrektselt arvestades võrreldavaid majandusnäitajaid. 5.6. Hankija soovib, et pakkuja osutaks väga laiaulatuslikku teenust, mille jaoks on ühtlasi seatud igakuine krediidilimiit. Vastavalt RHAD Lisa 1 p-ile 2.28 peab pakkuja võimaldama Hankijale reisiteenuse ostmisel krediidilimiiti igakuiselt summas 250 000.00 eurot koos käibemaksuga. Tähtsust omab ka asjaolu, et hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud pakkujaga RHAD Lisa 2 p-i 2.2 järgi 18 kalendrikuuks või kuni lepingu p-is 6.1 sätestatud lepingu maksimaalse rahalise mahu täitmiseni. See tähendab, et hankeleping ca 6 miljoni väärtuses võib lõppeda varem kui 18 kalendrikuu möödudes. Arvestades krediidilimiiti ja hankelepingu pigem lühiajalist kestust, on äärmiselt oluline, et pakkujal oleks selleks vajalik majanduslik ja finantsalane suutlikkus. 5.7. Tegemist on seaduspärase kvalifitseerimistingimusega. Kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel ei ole relevantne arvestada teiste hankijate netokäibe käsitlust. 5.8. Hankija täiendavad seisukohad 22 Raamatupidamise toimkonna juhendite kehtestamine. RTJ 10 punkt 8. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2202/0042/Lisa%2010%20-%20RTJ%2010%20-%202017.pdf#. 23 IFRS 15 Revenue from Contracts with Customers. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.ifrs.org/issuedstandards/list-of- standards/ifrs-15-revenue-from-contracts-with-customers/#standard. 9 (15) 5.8.1. Hankija on kvalifitseerimistingimuse selgituses andnud ette, et teostab kontrolli müügitulu osas majandusaasta aruande väljavõtte järgi. Vastavalt RHS-i kommenteeritud väljaandele on loogiline valik netokäibe kohta info saamiseks pakkuja või taotleja majandusaasta aruanne, milles ettevõtja müügitulu nii tervikuna kui sageli ka valdkondade kaupa kajastatakse24. Lisaks võib võimalik tõend olla ka nt ettevõtja raamatupidamise eest vastutava isiku kinnitus25. RHS § 100 lg 1 p-i 4 tõendiliigi valik on Hankija diskretsiooni otsus26. Hankija andis Vaidlustajale 09.03.2023 võimaluse ka täiendavalt selgitada hankepassis märgitud käibesummat. Vaidlustaja viide selgituses käibemaksuseadusele ei saa aga olla käsitletav tõendina RHS-i kontekstis netokäibe nõude tõendamisel. On arusaadav, et üldiselt tunnustatud tõendiliik netokäibe nõude tõendamisel on majandusaasta aruanne. Seega on põhjendatud ka viited majandusaasta aruande koostamise alusdokumentidele ehk Eesti raamatupidamise toimkonnajuhenditele ja rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (IFRS). Viimased kinnitavad asjaolu, et netokäive ehk müügitulu ei ole võrdväärne müügimahuga. 5.8.2. Hankija ei ole kitsendanud kvalifikatsioonitingimust ja sidunud seda konkreetse teenusevaldkonnaga, vaid jätnud võimaluse hankes osalemiseks võimalikult suurel hulgal pakkujatel, kes Hankija tingimust täita suudavad. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. RHS § 100 § 1 p-i 4 kohaselt pakkuja või taotleja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija üldjuhul nõuda järgmiste dokumentide esitamist: [---] andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast ja nõutud minimaalse aastakäibe, sealhulgas hankelepingu valdkonnas nõutud minimaalse aastakäibe andmete olemasolust. Selles riigihankes on Hankija RHS § 100 lg 1 p-i 4 alusel kehtestanud järgmise pakkujate kvalifitseerimise tingimuse (edaspidi Tingimus): „[--] Pakkuja viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta (juhul kui majandusaasta on kalendriaasta siis 2019, 2020, 2021) netokäive peab olema kokku vähemalt 5 000 000 (viis miljonit) eurot.“ Pakkuja pidi esialgse tõendina esitama kinnituse tingimuse täitmise kohta, märkides viimase kolme lõppenud majandusaasta netokäibe suurused kokku. 24 V. Vaske. RHS § 100 kommentaarid p 26. – Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 636. 25 Samas. 26 Samas. 10 (15) Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja pidi esitama viimase kolme lõppenud majandusaasta aruande väljavõtte, millest selgub pakkuja majandusaasta netokäive (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei kohandu, kui andmed või dokumendid on Hankijale andmekogust avalikult kättesaadavad). Tingimuse kohta pole enne pakkumuste esitamise tähtpäeva Hankijalt selgitusi küsinud, Tingimust ei ole vaidlustatud. Praeguses riigihanke etapis, pärast pakkumuste esitamist, ei saa enam vaidlust olla Tingimuse õiguspärasuses, vastavuses ja kohasuses. 7. RHS § 100 lg 1 p 4 annab aluse seada kvalifitseerimise tingimust pakkuja netokäibele, direktiivi 2014/24/EL art 58 lg-s 3 (mis on aluseks RHS § 100 lg 1 p-ile 4) kasutatakse sõna „aastakäive“. Raamatupidamise seaduses kasutatakse mõistet „netokäive“ üksnes § 29 lg-s 1, mõistet „müügitulu“ § 3 p-ides 14–16, § 29 lg-s 4. Seega on kasutusel erinevad terminid. Sõnaveebis (https://sonaveeb.ee/) antud netokäibe tähendusest ei ole võimalik järeldada seda, mida müügitulu sisaldab. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et sõnaveeb defineerib mõisteid nö tavakeele tähenduse järgi. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käibeks saab lugeda müüdud kaupade ja/või osutatud teenuste summat, st käive on ettevõtja tulu. Ettevõtja netokäibeks on seega müüdud kaupade ja/või osutatud teenuste summa ilma maksudeta. Käibe kajastamist raamatupidamises reguleerib Rahandusministri määruse „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ Lisa 10 „RTJ 10 Tulu kajastamine” (edaspidi RTJ 10). Ettevõtja raamatupidamise aastaaruandes on käive „Kasumiaruandes“ müügituluna (varem on kasutatud ka mõistet „realiseerimise netokäive“) ja müügitulu jaotus on toodud aastaaruande Lisas 16. Seega RHS § 100 lg 1 p-i 4 alusel võib kehtestada pakkuja kvalifitseerimise tingimuse kogu majandustegevuse netokäibele, müügitulule ja selle tingimuse täitmist peaks saama kontrollida pakkuja majandusaasta aruandest. 8. Käesoleval juhul soovib Hankija osta reisiteenuseid koos reisibürooteenustega. 8.1. Hankija on viidates RTJ 10 p-ile 9 ja SME IFRS 23.4. asunud seisukohale, et ettevõtja tuluks ei ole agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummad, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavad komisjonitasud. Seega leiab Hankija, et reisiteenust pakkuvate ettevõtjate poolt vahendatava teenuse kogu tehingu maksumus pole nende müügituluks. Kui lähtuda RTJ 10 p-st 9 (tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad (nt käibemaks) ei ole ettevõtte tulu. Samuti ei ole ettevõtte tuluks agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummad, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavad komisjonitasud. (SME IFRS 23.4)), siis nõustub vaidlustuskomisjon Hankijaga. Kuid õige on Vaidlustaja väide, et RHAD-des polnud Hankija viidanud RTJ 10-le. 11 (15) 8.2. Kui hankija kehtestab pakkujate kvalifitseerimise tingimuse peab ta teadma seda, kuidas tingimusele vastavust kontrollida. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on jätnud Tingimuse kehtestamisel tähelepanuta selle, et reisiteenust pakkuvate ettevõtjate majandusaasta aruannetes on müügitulu kajastatud erinevalt. 2021 majandusaasta aruannetest tuleneb, et: 1) Vaidlustaja on lisaks müügitulule toonud välja müügimahu; 2) Estravel Group AS-i aastaaruandes on toodud nii müügitulu kui ka kogumüük ja selgitatud müügitulu kajastamise põhimõtteid (müügitulus on tehingu kogumaksumus ja tehingu vahendustasu); 3) Reisieksperdi Aktsiaseltsi on toonud välja müügitulu; 4) Aktsiaselts Baltic Tours on toonud välja müügitulu; 5) Aktsiaselts Wris on toonud välja müügitulu ja kogumüügi. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et üksnes Vaidlustaja ja Aktsiaseltsi Wris puhul on võimalik 2021 majandusaasta aruannetest netokäivet (müügitulu) teada saada. Teiste puhul puudub selgus selles, kas ja millises ulatuses kajastab müügitulu vahendatava teenuse kogu tehingu maksumust. Pakkumuse esitanud reisiteenust pakkuvad ettevõtjad on pidanud vajalikuks ja õigeks erinevalt oma müügitulu majandusaasta aruannetes kajastada. Ei Hankijal ega ka vaidlustuskomisjonil pole alust anda selle kohta hinnanguid. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga selles, et kui Hankija lähtub Tingimusele vastavuse kontrollimisel majandusaasta aruannetest, siis on tegemist pakkujate ebavõrdse kohtlemisega, sest pakkujad on müügituluna (netokäibena) kajastanud võrreldamatuid numbreid. 8.3. Kõik pakkujad on koos pakkumusega esitatud hankepassides Tingimuse täitmise tõendamiseks toonud välja netokäibe summad, mis pole vastavuses Maksu- ja Tolliameti andmete27 järgi maksustatud vahendustasudega ja seega ilmselt sisaldavad vahendatavate tehingute maksumusi. Seega kõik 5 pakkujat on mõistnud Tingimust selliselt, et nõutav netokäive peab sisaldama nii vahendatavate teenuste kõikide tehingute maksumusi, kui ka vahendustasusid. Puudub loogiline põhjendus sellele, miks pakkuja esitab pakkumuse teades, et ta ei vasta Tingimusele. Vaidlustuskomisjon möönab, et pakkujatele võis olla üllatav Hankija seisukoht Tingimuse kohta (Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise põhjendused). Seega pakkumuse esitanud reisiteenuse osutamise valdkonnas tegutsevad ettevõtjad said Tingimusest aru teistmoodi kui Hankija. 8.4. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui pakkujad võisid kvalifitseerimise tingimusest aru saada erinevalt, tuleb mitmeti mõistetavat kvalifitseerimise tingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste esitamise (Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus 3-09-3081, p 12). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et pakkuja kvalifitseerimist puudutava 27 Veebis: www.teatmik.ee 12 (15) tingimuse kitsendav tõlgendamine ei ole lubatud ning tingimuse ebaselguse korral tuleb seda mõista võimalikult laialt, et potentsiaalsed pakkujad saaksid hankes osaleda ning tagataks konkurents võimalikult väheste piirangutega. Kvalifitseerimistingimuste ebaselguse korral nende kitsam tõlgendamine ei ole kooskõlas hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttega (Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsus 3-17-1639, p 14). Lisaks on Riigikohus 13.06.2013 otsuses asjas 3-3-1-24-13 (p 16) märkinud, et ka piisava põhjalikkusega ettevalmistatud riigihanke puhul ei ole välistatud, et hankija ja pakkuja tõlgendavad hanketeates toodud nõudeid erinevalt. Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista hanketeate tingimuste tegelikku sisu. Võib juhtuda, et hanke alusdokumentide tingimused on pakkuja jaoks esmapilgul üheselt mõistetavad ja selged, kuid kvalifikatsiooni kontrollimisel ilmneb siiski, et hankija on mõistnud neid teisiti. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kvalifitseerimise tingimuse sisu peab olema tuvastatav tingimusest endast. Lähtuvalt sellest, et käesoleval juhul on kõik pakkujad saanud Tingimusest aru teistmoodi kui Hankija ja sellest, et pakkujad on kajastanud majandusaasta aruannetes oma müügitulu erinevalt, tuleb Tingimust sisustada viisil, et nõutud netokäibeks tuleb lisaks vahendustasule lugeda ka vahendatava teenuse tehingute maksumusi. Selline Tingimuse laiendav sisustamine on vastavuses ka sõlmitava hankelepingu eeldatava maksumusega (milles on arvestatud nii vahendustasusid, kui ka vahendatava teenuse tehingute maksumusi) ja ei anna alust kvalifitseerida pakkujat, kes pole Tingimuses ette nähtud netokäibe ulatuses reisiteenust müünud ja reisibüroo teenust osutanud. 9. Vaidlustaja on hankepassis esitanud Tingimusele vastavuse tõendamiseks järgmised andmed:  periood 01.01.2019 - 31.12.2021;  käive 24 944 559 eurot;  kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? – Jah;  pakkuja kogu majandustegevuse kohta ehk kõik pakkuja vastaval majandusaastal sooritatud tehingud ehk pakkuja poolt osundatult kõikide reisiteenuste rahaline koguväärtus;  majandusaasta aruande päring äriregistrisse riigihangete registri kaudu. Hankija on 09.03.2023 esitanud Vaidlustajale selgitustaotluse: „[---]. Olete hankepassis märkinud nimetatud tingimuse vastusena ajavahemiku 1.01.2019– 31.12.2021 ja käibe summas 24 944 559,00 eurot. Vastuse juurde on lisatud ka selgitus, et andmed on pakkuja kogu majandustegevuse kohta ehk kõik pakkuja vastaval majandusaastal sooritatud tehingud ehk pakkuja poolt osundatult kõikide reisiteenuste rahaline koguväärtus. Hankija kontrollis esitatud andmeid pakkuja majandusaasta aruannetest ja neist nähtub, et hankepassis esitatud summa kajastab pakkuja müügimahtu. Pakkuja majandusaasta aruannete kohaselt on müügimaht ettevõtte poolt vahendatud reisiteenuste koguhind ja netokäive on osa müügimahust, mille moodustavad reisiteenuse realiseerimisel teenitud marginaal ja saadud agenditasud. Majandusaasta aruannete kohaselt on AS GOTravel netokäive olnud 2019 aastal 1 866 241 eurot, 2020 aastal 477 480 eurot ja 2021 aastal 863 330 eurot. S.t pakkuja netokäive on perioodil 1.01.2019 – 31.12.2021 olnud kokku 3 207 051 eurot. Palun selgitage riigihanke raames esitatud netokäivet. [---]“ Vaidlustaja vastas 10.03.2023 järgmiselt: „Netokäive on ettevõtte müügitulu ilma käibemaksuta ehk ostjatele müüdud teenuste summa ehk KÕIKIDE müügiarvete summa kokku ilma käibemaksuta. Seega netokäibe ehk müügitulu moodustavad KÕIK vastaval 13 (15) majandusaastal sooritatud tehingud ehk ettevõtte poolt osundatult KÕIKIDE reisiteenuste rahaline koguväärtus, ilma käibemaksuta. Vastavad summad on ka aastaaruannete tegevusaruannetes välja toodud. Majandusaasta aruandes kajastub netokäibe all KÄIBEMAKSUSEADUSE § 40 ALUSEL ainult reisiteenuste realiseerimise netokäive, mis on reisiteenuste müügist teenitud agendi- ja vahendustasud. Ehk siis see ei kajasta kogu majandustegevuse aastakäivet (RHS §100, lg 1, p 4). Seetõttu oleme pakkumise juurde lisanud kohe ka selgituse, et meie esitatud andmed on pakkuja kogu majandustegevuse kohta.“ 9.1. Hankija on jätnud Vaidlustaja kvalifitseerimata ja põhjendanud seda otsust järgmiselt: „Pakkuja netokäive on perioodil 1.01.2019 – 31.12.2021 väiksem kui 5 000 000 (viis miljonit) eurot, seega ei vasta pakkuja kvalifitseerimistingimusele: „Pakkuja viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta (juhul kui majandusaasta on kalendriaasta siis 2019, 2020, 2021) netokäive peab olema kokku vähemalt 5 000 000 (viis miljonit) eurot." ja pakkuja tuleb jätta kvalifitseerimata. Lähtuvalt menetlusökonoomiast edasist kontrolli ei teostata.“ Ja otsuse lisas on täpsustanud põhjendusi: 1) majandusaasta aruannete kohaselt on AS-i GoTravel netokäive olnud 2019 - 1 866 241 eurot, 2020 - 477 480 eurot ja 2021 - 863 330 eurot. St pakkuja netokäive on perioodil 1.01.2019 – 31.12.2021 olnud kokku 3 207 051 eurot ehk väiksem kui nõutud; 2) müügimahu puhul ei ole tegemist näitajaga, mis suurendab raamatupidamiskohuslase omakapitali. Müügimaht ei ole samastatav ettevõtte müügituluga ehk netokäibega; 3) Hankija peab tagama kõikide pakkujate võrdse kohtlemise RHS § 3 p-i 2 alusel. Kolm pakkujat viiest on esitanud hankepassis netokäibena käibe, mis on ka majandusaasta aruandes märgitud netokäibena. Vaidlustusmenetluses on Hankija selgitanud, et: 1) kehtivate õigusnormide kohaselt ei ole võimalik reisiteenust osutatavatel ettevõtjatel kajastada nö müügimahtu netokäibena (RTJ 10, p 9); 2) kui ettevõtja tegevus on kvalifitseeritav agendina, siis kogu müügimahtu enda majandusnäitajates ehk müügituluna kajastada ei ole lubatud (finantsaruandluse standardite IFRS 15 paragrahvid B34-B387). Vaidlust pole selles, et: - Tingimuses on nõutud pakkujalt netokäivet 2019, 2020 ja 2021 kokku vähemalt 5 000 000 eurot; - Vaidlustaja majandusaasta aruannetes (raamatupidamise aastaaruannetes) on 2019, 2020 ja 2021 müügitulu kokku 3 207 051 eurot; - Vaidlustaja majandusaasta aruannetes on 2019, 2020 ja 2021 müügimaht kokku 24 944 559 eurot. Vaidlus on selles, kas Tingimuses nõutud netokäibeks pidi Hankija Vaidlustaja majandusaasta aruannetest lugema müügitulu või müügimahu. 9.2. Kuna vaidlustuskomisjon asus eelnevalt seisukohale, et käesoleval juhul tuleb Tingimust tõlgendada laiendavalt, siis tuleb lugeda Tingimusele vastavaks ka Vaidlustaja majandusaasta aruannetes toodud müügimaht. Seega Hankija otsus jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata ei ole õiguspärane ja tuleb tunnistada kehtetuks (RHS § 104 lg 8). Ühtlasi (õigusselguse huvides) tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks ka otsustuse, milles Hankija tunnistas kehtetuks Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. 14 (15) 10. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 10.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot. 10.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 5940 eurot (käibemaksuta), 33 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on liiga suured. Vaidlusaluseks küsimuseks oli Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine, see, kuidas tõlgendada ühte kvalifitseerimise tingimust. Vaidlustusasi ei ole harilikust keerukam ning on keskmisest vähem mahukam. Vaidlustuskomisjon peab põhjendatuks ja vajalikus vaidlustuse esitamisega seotud kuluks 10 tundi ja lisaks vaidlustusmenetluses osalemisega seotud kuluks 5 tundi. Seega tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista 2700 eurot (käibemaksuta). 10.3. Hankija kulud vaidlustusmenetluses jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 15 (15)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel