Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 03.05.2023 17:22
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 7-1/1604 Seisukoha küsimine (Pargi põik 2a)
Manused: Seisukoha küsimine (Pargi põik 2a).asice; Seisukoha küsimine (Pargi põik 2a).rtf
Tere,
edastame kirja seisukoha saamiseks.
Tervitades, Kadi Raudla
Keskkonnaamet 03.05.2023 nr 7-1/1604
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Seisukoha küsimine
Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Valkla küla Pargi põik 2a kinnistu
(35201:001:0624) detailplaneeringu algatamiseks. Taotlustega tehakse ettepanek 5756 m2
suuruse, 100 % maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu jagamiseks kaheks elamukrundiks, mis
on väiksem kui Kuusalu valla kehtivas üldplaneeringus toodud minimaalne krundi suurus
hajaasustuses (3600 m2). Planeeritav ala asub üldplaneeringu kohasel haja-asustusega alal,
perspektiivsel tootmisalal. Menetletav detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Palume seisukohti detailplaneeringu algatamise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise
vajaduse määramise osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ranno Pool
vallavalitsuse liige
vallavanema ülesannetes
Lisad: 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks;
2. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude
hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu koos eelhinnanguga.
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank
Reg. Kood 75033496 E-post
[email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Kadi Raudla
[email protected]
1980565 439420 0 0 OTSUS EELNÕU Kiiu xx . xxxx 2023 nr xx Valkla küla Pargi tn 2 kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Valkla küla Pargi põik 2a kinnistu (35201:001:0624) detailplaneeringu algatamiseks. Taotlustega tehakse ettepanek 5756 m 2 suuruse, 100 % maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu jagamiseks kaheks elamukrundiks. Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud taotlusega 05 .0 4 .202 3 koosolekul ning toetas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist maakasutuse juhtotstarbe osas, kuid ei toetanud üldplaneeringuga haja-asustusega aladele ette nähtud minimaalsete krundisuuruste vähendamist. Planeeritav ala asub üldplaneeringu kohasel haja-asustusega alal, perspektiivsel tootmisalal , kus minimaalseks krundisuuruseks on 3600 m 2 . Menetletav detailplaneering on planeeritava maakasutuse juhtotstarbe osas üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus. Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa;
[email protected] ; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee . Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 16 lõikest 1 peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2015 a tellitud „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ juhendmaterjali põhjal. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades KSH eelhinnangu juhendit (R.Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt). Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse eelnõu lisas 1. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt, arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed, lühiajalised ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitab Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Rahandusministeerium esitas oma seisukoha (xx.xx.2023 nr), Keskkonnaamet esitas oma seisukoha Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõigetest 6 ja 10, paragrahvi 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 33 lg 2 punkti dest 1 ja 3, paragrahvi 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, paragrahvi 35 lõikest 5 ning paragrahvi 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest, koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust ja Kuusalu Vallavalitsuse xx . xx .202 3 ettepaneku st algatada üldplaneeringut juhtotstarbe osas muutev detailplaneering, Kuusalu Vallavolikogu otsustab: Algatada Valkla küla Pargi põik 2a kinnistu (35201:001:0624) detailplaneering Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt lisas 1 toodud eelhinnangule. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Ulve Märtson volikogu esimees Esitaja: vallavalitsus Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu xx . xx .202 3 .a otsusele nr VALKLA KÜLA PARGI PÕIK 2 KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 punktist 4, tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu ” § 15 lõike 8 alusel. KSH vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017 ”, Natura eelhinnangu koostamisel kasutatakse juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis ” ning juhendit „EELHINDAMINE KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine ” . KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Valkla küla Pargi põik 2a kinnistu le (35201:001:0624) ehitusõiguse seadmine ning kaheks elamukrundiks jagamise võimalikkuse hindamine. Planeeringuala hõlmab Valkla küla Pargi põik 2a maaüksust ( 35201:001:0624 ; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 5756 m 2 ), mis asub Valkla küla keskosas. Juurdepääs planeeringualale on võimalik olemasolevat avaliku kasutusega Pargi tänavalt . Pargi 2a moodustab kõlvikuliselt haritav maa 5756 m 2 . Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnas, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Planeeringuala asub looduskaunis kohas ning on hästi ühendatud valla keskusega ning ka maakonnakeskusega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga. Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Planeeringuala asub Valkla küla keskuse läheduses ning on läheduses Valkla- Haapse tee. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga. Kuusalu valla arengukava 2012-2032 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalust pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga. Planeeringuala piirneb Valkla mõisa reoveekogumisala ja ühisveevärgiga. Selle tõttu on võimalik ka rajatav arendus ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kuusalu valla üldplaneeringu järgi on määratud Pargi põik 2a kinnistu tootmismaa reservmaaks. Sellest tulenevalt on Detailplaneering vastuolus Kuusalu valla üldplaneeringuga. Arvestades, et planeeringuala ümbritsevad olemasolevad elamukrundid, olemas on elamuehituseks vajalik infrastruktuur, alates üldplaneeringu kehtestamisest 2001. aastal ei ole tehtud ettepanekut ala tootmismaana kasutusele võtuks, tootmismaa arendamine antud asukohas on oluliselt suuremate mõjutustega, kui elamuehitus, on üldplaneeringu muutmine põhjendatud. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Kuusalu üldplaneeringu väljavõte Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest. Maakasutus Planeeringuala hõlmab Valkla küla Pargi põik 2a maaüksust (35201:001:062 4 ; sihtotstarve maatulundusmaa 100%), mis asub Valkla küla keskosas. Kinnistul ei asu ehitisregistri andmetel hooneid ega rajatisi. Maaüksuste piirinaabrid on põhjas Pargi tee 1,3,5,7,9 ja 11 (vastavalt 35301:001:0270, 35201:001:0300, 35201:001:0460, 35201:001:0471, 35201:001:0023 ja 35201:001:0550), kirdest Pargi tänav L2 (35301:001:1346), idast Pargi tee 13 ja 15 (35201:001:0470, 35201:001:0310) , kagust Sillaotsa ( 35201:001:0700), lõunast Orusilla (35201:001:0280) ja Kõrgemäe (35201:001:0531), edelast Kivika (35201:001:0129), läänest Tedre (35201:001:0628) ja loodest Valklaranna tee 34 (35301:001:1110), Pargi põik 4,5,3,1,2 (vastavalt 35201:001:0503, 35201:001:0504, 35201:001:0502, 35201:001:0499, 35201:001:0501 ). Vee kasutus Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Ala piirneb vahetult ühisveevärgi arengukava kohase reoveekogumisalaga. Pargi tänavale on rajatud veetrassid, mida haldab OÜ Kuusalu Soojus. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult valdavalt nõrgalt ja vähesel määral keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Põhjavee kaitstus Pargi tn 2a kinnistul (roosa nõrgalt ja kollasega keskmiselt kaitstud ala). Planeeringualal on Kesk-Devoni veekompleksi, Kesk-Alam-Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi, Kambrium-Ediacara(Vendi) veekompleksi ja Kambrium-Ediacara(Vendi) veekihtide liivakivid ja aleuroliidid veeandvusega <0,5 l/sm. Muude loodusressursside kasutus Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Looduskeskkonna kirjeldus Pinnas Vaadeldav ala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb kinnistu kaguosa aluspõhjas Kambriumi ladestu Furongi ladestiku Ülgase ja Tsitre kihistute ning Furongi ja Alam-Ordoviitsiumi ladestike Kallavere kihistu biodetriitne liivakivi, liivakivi, aleuroliit, esinevad õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid . Kinnistu loodeosas avanevad aluspõhjas Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Toila, Sillaoru, Pakri, Loobu, Rokiškise ja Kandle kihistu glaukoniitlubjakivi, ooidlubjakivi, lubjakivi, liivakas lubjakivi ja lubiliivakivi . Kinnistu kõrgus jääb 30- 35 m vahemikku ja väheneb lõuna suunas. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (250-500 kBq/m 3 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Pinnase radooni sisaldus planeeringualal Taimkate ja loomastik Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad planeeringuala kirdeosas leostunud ja koreserikkad leostunud mulad (Ko ja Kor), mille huumushorisondi tihedus on 25-30 cm. Kinnistu keskosas leiduvad rähkmullad ja koreserikkad rähkmullad (K ja Kr), mille huumushorisondi tüsedus on 23-28 cm. Kinnistu edelaosas leiduvad õhukesed ja väga õhukesed madalsoo mullad (M`ja M``) ( Joonis 4) . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Planeeringuala mullastikujaotus. Veestik Planeeringuala asub valdavalt nõrgalt kaitstud ning osaliselt ka keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (Joonis 2). Kinnistul puuduvad maaparandussüsteemid. Kavandatava tegevusega ei kaasne keskkonnamõju, mis kahjustatakse eeldatavasti Valkla oja seisundit. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ei leidu EELIS andmete kohaselt (01.09.2021) inventeeritud kaitse-eesmärgil olevaid elupaigatüüpe ja liike. Kinnistu st kagus asub Valkla ojaga, mis kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Planeeringualast 100 m raadiuses ei leidu teisi kaitsealuseid üksikobjekte ega püsielupaiku. Heited Müra ja vibratsioon Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset- päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Alus keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid ”. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Detailplaneeringute elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud hoonete rajamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Hilisema vibratsiooni kohta eelhinnangu tegemisel teave puudub, aga ei ole põhjust eeldada, et müra või vibratsioonitase hakkab ületama piirnorme. 3.5.2 Õhusaaste Tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Piirkonna ehitamise käigus võib tekkida mõningane negatiivne mõju tahkete osakeste (tolm) osas, mis on ajutine ja lokaalne ning edaspidi hoonete ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmetest tulenevalt. Praeguses etapis ei ole teada küttesüsteemi lahendus, vältida tuleks fossiilsete kütuste kasutamist. 3.5.3 Tahked jäätmed Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed ja olmejäätmed. Ehitusega kaasnevad jäätmed viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. 3.5.4 Nõrgvesi Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne, kuna kinnistul ning lähiümbruses teadaolevalt jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine. 3.6 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele asub planeeringualast ca 100 m kaugusel Valkla mõisapark ning ca 260 m kaugusel Valkla mõisa peahoone (registrinumber 2886), koos ajalooliste teenindushoonetega. Valkla mõisa kompleksi kuulub kokku 8 hoonet, mis on kõik muinsuskaitse all. Planeeringu elluviimisel ei esine eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju Valkla mõisakompleksile ega muudele muinsuskaitselistele objektidele. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 4.1.1 Mõju pinnasele Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid eeldatavasti ei kaasne tööga olulist negatiivset mõju. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. 4.1.2 Mõju veestikule Planeeringuala piirneb olemasoleva reoveekogumisalaga. Võimalik on suurendada reoveekogumisala, et hõlmata Kuldnoka arendust. Sademevee käitluses tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohal. Planeering on vaja lahendada selliselt, et sademevesi ei saaks koguneda vettpidavatel pindadel ning vettpidavatelt kihtidelt juhitakse vesi pinnasesse või Valkla ojja. 4.1.3 Mõju õhule Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. 4.1.4 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoone laiendamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevus planeeritakse suuremahulist elamuala loomist, mis hõlmab endast detailplaneeringuala jagamist kuni neljateistkümneks elamuga kinnistuks. Planeeringuala põhjaosas planeeritakse elamuhoonete rajamist ning lõunaosas loodusliku ala säilitamist. Sellest seonduvalt muudetakse suure ala ruumilist ilmet. Loodusliku ala asemel muutub ala ilme tiheasustusega alaks. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Planeeringuala kinnistud on maatulundusmaa otstarbega. Planeeringu elluviimisel muutub ala suures osas elamumaaks, osati transpordimaaks ja ühiskasutavaks maaks. Kavandatav tegevus väheneb ala looduskasutuslik väärtus, aga ala majanduslik väärtus suureneb. Looduslike ühiskasutuste alade loomisega suureneb ka inimestele võimalus rekreatiivseteks tegevusteks looduskeskkonnas. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Planeeringualal ega selle läheduses ei ole looduskaitselisi loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ühekordse ja lühiajalise protsessiga. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Keskkonnaamet esitas oma seisukoha (x), mille kohaselt on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. 6. Kokkuvõte Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu koostas: Margus Kirss Keskkonnaspetsialist Lisa 2 Kuusalu Vallavolikogu xx . xx .20 23 .a otsusele nr VALKLA KÜLA PARGI PÕIK 2A KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE Pargi tn 2a kinnistu: Kinnistu pindala: 5756 m 2 . Katastritunnus: 35201:001:062 4 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa . Kinnistu on hoonestamata. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest. I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS Taotlus detailplaneeringu algatamiseks. II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Pargi tn 2 a kinnistu jagamise võimalikkuse hindamine ning ehitusõiguse määramine . Kinnistu jagamisel arvestada üldplaneeringuga lubatud minimaalse krundisuuruse nõudest (3600 m 2 ). Ala teenindava taristu kavandamine, liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. Kõigi vajalike piirangute määramine. Planeeringu elluviimiseks vajalik kokkulepete ning ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks. III ARVESTAMISELE KUULUVAD PROJEKTID Kuusalu valla üldplaneering. Kuusalu valla ühisveevärgi arengukava. Kuusalu vallavolikogu 20.02.2008 otsusega nr 11 kehtestatud Valkla küla Aiandi kinnistu detailplaneering. IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ning vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele 1.1-1/50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Alale kavandada ühendus Valkla küla vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Tingimused liitumiseks taotleda OÜ Kuusalu Soojus. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse kohta. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale ning miljööväärtuslikule alale sobivad arhitektuursed tingimused. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 6.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 6.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 6.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 7. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 8. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevöönditega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas. 9. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sadevee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi ning tagada alal asuva maaparandussüsteemi toimimine. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ Põllumajandus- ja Toiduamet. Päästeameti Põhja päästekeskus. Transpordiamet (juhul kui kavandatakse uut mahasõitu Kiiu-Kaberneeme maanteelt). Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. Kinnistu omanik. 4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. VIII DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Lepingu projekti edastab vallavalitsuse planeeringute spetsialist huvitatud isikule. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: 3.1Väljavõtet üldplaneeringust; Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi; 3.3 Eskiisi seletuskirja; 3.4 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust; 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 5. Vajadusel peale eskiislahenduse avalikustamist korrigeeritud detailplaneeringu põhilahendus esitatakse vallavalitsusele ametitega kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude valdajatega korraldab planeeringu kooskõlastamise huvitatud isik või siis tema poolt valitud planeeringu koostaja. 6. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud. Vajadusel esitab planeerija detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 7. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 8. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 9. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. Juhul, kui planeeringu lahendus näeb ette juurdepääsuservituudi, siis on selle sõlmimine enne detailplaneeringu kohustust huvitatud isikute vahel kohustuslik. 10. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. 11. Kehtestamiseks esitada Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku andmekogu (PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt PLANK-i kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse planeeringu koostajale korrigeerimiseks enne kehtestamist. 12. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe eksemplari paberkandjal. Lähteülesande koostas: K.Raudla
Lisa 1 Kuusalu Vallavalitsuse 1 8 .1 2 .201 9 korraldusele nr 855 TAOTLUS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEKS 1. TAOTLEJA ANDMED Nimi: . . . . . . . . Andrei Žutškov . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . A adress: . . . Algi 59 /3-6, Tallinn . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Telefon : . . . . . . 55625187 . . . . . . . . . . . . . . . . e-mail : . . .
[email protected] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2. Taotletava planeeringuala ANDMED Küla ja kinnistu nimi : . . . . Valkla küla , Kuusalu vald , Harjumaa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . K atastriüksuse tunnus : . . . . . . . 35201:001:0624 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . K innistu suurus : . . . . . . . . . . 5756 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Maasihtotstarve: □ maatulundusmaa □ elamumaa □ x tootmismaa □ ärimaa O lemasoleva olukorra kirjeldus: □ hoonestatud □ x hoonestamata □ vundament □ kõrghaljastus □ muu (täpsustada) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3. planeeringuga taotletav K rundipiiride muutmine X M aa-ala kruntideks jagamine X S ihtotstarbe muutmine E hitusõiguse määramine/muutmine S elgitus: (kavandatav sihtotstarve, uushoonestuse kirjeldus, kruntide suurus ja arv jne ) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Detailplaneeringu eesmärk maa otstarbe muutmine ja soovin . ühe krundi asemele 2 krunti , krunti pooleks jagada . . . . . . . . Ja palun meenutleda . . eraldi mitte K uldnoka . koos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . L isainformatsioon (nt kaitseala valitseja seisukoht, muu oluline info). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4. kinnistu omanike andmed Omaniku nimi ja kontaktandmed ( täita juhul kui erineb taotleja andmete st) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 . LISANÕUDED Taotlusele lisada lahendusskeem planeeringuga kavandatavast. Lahendusskeem esitada krundiplaanil või aluskaardil, millel näidata orienteeruvad hoonestusalad, kavandatav hoonete k orruselisus ning vajaduse l muud hoonestuse eripära kajas tavad parameetrid. 6 . MÄRKUSED Käesoleva taotluse esitamisega kinnitab taotleja, et on teadlik: P laneerimisseaduse § 130 kohaselt tuleb taotleja l sõlmida kohaliku omavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise korraldamise üleandmiseks ja rahastamiseks . Kuusalu Vallavalitsus ei võta endale kohustusi rajada planeeritavale alale teid ja trasse ega hüvita detailplaneeringu elluviimiseks tehtavaid kulutusi . P laneerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb teha detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest alates. Juhul kui algatamisest on möödunud üle kolme aasta, on kohalikul omavalitsusel õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus. 7. KÄESOLEVAGA KINNITAN, ET OLEN NÕUS DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE F INANTSEERIMISEGA NING VASTUTAN DETAILPLANEERINGUS TOODUD KOHUSTUSTE TÄITMISE JA ESITATUD ANDMETE JA DOKUMENTIDE KORREKTSUSE EEST . Nimi: . . . . Andrei Žutškov . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Isikukood/registrikood: . . . . . . 38310182741 . . . . . . . . . . . . . Allkiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kuupäev . . . . . 27.03. 2023 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .