Arvamus Sassi kinnistu detailplaneeringule

Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 24.03.2023 nr 8-4./36-21 Meie 04.05.2023 nr 15-3/2258-2 Arvamus Sassi kinnistu detailplaneeringule Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 24.03.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 ja § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks 16.12.2003 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering) muutva Sassi kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2021 otsusega nr 61. Nimetatud otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline keskkonnamõju puudub. Planeeringuala moodustab Hiiessaare külas maatulundusmaa sihtotstarbega Sassi kinnistu (63901:001:1441) pindalaga 5,09 ha, kõlvikuliselt koosseisult looduslik rohumaa, metsamaa, muu maa ja õuemaa. Alal on saun-suvila ja kaks abihoonet. Juurdepääs planeeringualale on Lennujaama riigiteelt (12110) ja avaliku kasutusega Hiiessaare (6390027) teelt. Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala kaheks krundiks. Ühele krundile määratakse ehitusõigus ja hoonestusala elamule ja kahele abihoonele ehitusaluse pinnaga kokku 200 m2. Teisele krundile määratakse ehitusõigus ja hoonestusala elamule ja kahele abihoonele ehitisealuse pinnaga kokku 300 m2. Elamute suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8 m, abihoonetel 5 m. Planeeringualal on kaks väärtusliku põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteediga 32 ja 38, seal on inventeeritud kolme III kaitsekategooria taimeliigi elupaigad. Planeeringualale jääb väikeses ulatuses Hiiessaare Silmakivi (KLO4000932) kaitsevöönd. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus on lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid, reostusohtlikkuse tase kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Planeeringuala paikneb Kärdla lennujaama kõrval. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub planeeringuala maakondliku tähtsusega Hiiessaare-Kukka II klassi väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Võimalusel tuleb kasutuses hoida põllu- ja rohumaid. Planeeringuala paikneb osaliselt rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt detailplaneeringu kohustusega pere- ja ridaelamumaal, osaliselt puhke- ja virgestusmaal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust krundil 2, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.1 PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda PlanS- ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest (§ 1 lg 2). Samuti palume lähtuda detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/ ). Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse saavutamiseks palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada: 1. Planeeringualal on saun-suvila ja kaks abihoonet. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et krundil 1 tuleb hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevate hoonetega, kuid ei ole toodud nende ehituslikud tingimused, sh ei ole määratud, millised hooned lammutatakse vms. Seega ei ole krundi ehitusõigus detailplaneeringus üheselt arusaadavalt määratud. Palume detailplaneeringut täiendada ning seletuskiri ja joonised kooskõlla viia. 2. Arusaadav ei ole seletuskirja ptk 4.5. „Ehituslike tingimuste määramine“ märgitu: „Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud elamute ja abihoonete ehituslike tingimuste eristamist kui need ei tulene seaduslikust alusest.“ Kuna detailplaneeringus on eristatud elamute ja abihoonete ehituslikke tingimusi, siis palume täpsustada, mida konkreetsemalt detailplaneeringuga ette ei nähta või lause eemaldada. 3. Märgime, et „Militaarse Hiiumaa“ ja Kärdla Lennujaama ajaloo, samuti teabe, et „Hiiessaare Silmakivi oli piiripunktiks Hiiumaa jagamisel Saare-Lääne piiskopi ja ordu vahel“ kajastamine detailplaneeringus võib olla üleliigne ja koormas, mistõttu palume kaaluda selle tekstist välja jätmist. Samuti ei ole vajalik õigusnormide ümberkirjutamine detailplaneeringusse. Teeme ettepaneku planeeringulahendusega mitteseotud asjaolud seletuskirjast eemaldada ning detailplaneering PlanS-i ja määrusega kooskõlla viia. 4. Nii maakonnaplaneeringu andmetel kui ka Maaeluministeeriumi 22.09.2022 kirjast nr 4.1-5/1626-2 tulenevalt on planeeringualal kaks põllumajandusmaa massiivi, millest ühe mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 38 ja teisel 32 hindepunkti. Lisame, et väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti. Palume detailplaneeringu seletuskirja ptk 2.2.6 „Keskkond, haljastus, looduskaitse“ eelpooltoodut arvestades täpsustada ja täiendada.. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende 1 01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. 2 järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui sõlmitakse lepingud, on need planeeringu juurde kuuluvad lisad. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt on detailplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kättesaadav kohaliku omavalitsuse veebilehel selle koostamise vältel. Palume eeltoodud märkustega detailplaneeringu koostamisel arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3