Saatja: Raul Aron <
[email protected]>
Saadetud: 02.05.2023 17:04
Adressaat: <"RAM Info">
Koopia: <"Riigikantselei">; <
[email protected]>
Teema: Maksuseaduste muudatuste eelnõu tagasiside
Manused: image001.jpg; ETKL Maksuseaduste muudatuste arvamus.asice
Tere!
Edastan Eesti Tööandjate Keskliidu arvamuse maksuseaduste muudatuste eelnõule - Teie 26.04.2023 kiri
nr 1.1-10.1/2977-1.
Lugupidamisega,
RAUL ARON
Analüütik-nõunik/ Analyst-advisor
GSM: +372 56 475 111
Eesti Tööandjate Keskliit/ Estonian Employers’ Confederation
Mart Võrklaev Rahandus ministeerium Teie 26.04.2023 nr 1.1-10.1/2977-1 Suur-Ameerika 1 151 65 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/ 5 6-1 Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõude kooskõlastami ne Austatud minister , Täname, et olete meile kooskõlastamiseks saatnud koalitsioonileppe kohas te maksumuudatuste eelnõud . K uigi eelnõudele on lisatud seletuskirjad, mis sisaldavad ka esialgset mõjuhinnangut, pole kolme tööpäeva pikkune kooskõlastustähtaeg siiski piisav . Ettevõtjate sisuliseks kaasamiseks ja eelnõudesse süvenemiseks ning kvaliteetseks analüüsiks on selline aeg liiga napp. Nii olulise majandusliku mõjuga eelnõude puhul tuleks siiski jälgida seadusloome head tava ning anda kommenteerimiseks mõistlik periood. Tööandjad uute maksutõusude üle mõistagi ei rõõmusta. Senise maksukoormuse säilitamist ja maksukeskkonna stabiilsust rõhutasime ka valimiste eel oma manifestis. Samas mõistame, et riigi jooksvate kulude katmine laenurahaga pole pikaajaliselt võimalik. Siiski tuleks esmajoones alustada riigi aparaadi tõhustamisest ja kulude kontrollimisest, mitte maksude tõstmisest. R iigieelarve tasakaalu saavutamist peame riigipidamise jätkusuutlikkuse ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse seisukohast oluliseks , ometi on koalitsioonileppes oluliselt vähem tegevusi, mis majanduskasvu kiirendada aitaksid . Toonitame, et ettevõtjad tulevad maksutõusu de ga to ime üksnes siis , kui ettevõtluskeskkond on usaldusväärne ja majanduskasvuallikate nagu kapitali, kvalifitseeritu d tööjõu jm pakkumist õnnestub suurendada. Praegused trendid on vastupidised – õiguskeskkonna arengutega on isegi seaduseid ellu rakendavatel ametnikel raske sammu pidada, kapitali kättesaadavus halveneb ning ka tööjõu või hariduse osas pole uuel koalitsioon konkreetseid reforme kokku leppinud . Innovatsioonile on koalitsioonileppes pööratud tänuväärselt suurt tähelepanu, ku id suure osa tööandjate jaoks või b väljakutseks kujuneda hoopis investeeri misvõime ja kvalifitseeritud tööjõu leidmine . Vaieldamatult tekitab maksumuudatustest kõige suuremat muret majutusteenuste hüppeline käibemaksutõus. Esiteks on turismi sektor äsja valusalt kannatanud nii koroonakriisi kui sõja kaudsete mõjude tõttu , millest taastumine alles kestab. T eiseks on suur em osa majutusteenustest müük välisresidentidele ehk teenuste eksport . Samal ajal , kui üldine kaupade ja teenuste käibemaks on ekspordil 0% , on plaanis majutusteenuste käibemaksu tõsta 9%-lt 22%-le. M ajanduskasvu soosiv o leks ekspordi m adalam maksustamine, e t seeläbi tuleks riiki rohkem raha ja ettevõtetel oleks võimalik müügimahtu suurendada välisturgude arvel t . Seda põhimõtet on rakendatud nii käibe-, aktsiisi- kui tollimaksusüsteem is . Kuna muudatus on ette nähtud jõustuma alates 2025 . aasta jaanuarist ja muudatus on sektori jaoks väga olulise mõjuga, ei tohiks seda muudatust menetleda kiireloomulisena. Küsimusi tekitab ka regulaarselt jaotatud kasumi madalama tulumaksumäära kaotamine alates 202 5 . aastast . Ettevõtjad hindavad kõrgelt majanduskeskkonna usaldusväärsust ja regulaarse dividendimakse madalama maksumäära kaotamine rikub seda printsiipi oluliselt. Nimel anti r egulaarse dividendimakse madalama maksumäära kehtestamisega kontsernidele lubadus , et kasumit regulaarselt jaotades tekib neil võimalus rakendada 14%-list maksumäära. Madalamale maksumäärale tekib õigus, kui kasumit jaotatakse vähemalt kolm aastat järjest. Kuna 2023 . aastal kasumit jaotanud ettevõtetel võis veel see perspektiiv silme ees olla, peaks see muudatus arvestama vähemalt kolmeaastase ülemineku perioodiga. Aktsiisimäärade 5%-ne tõ us on ette nähtud kolmeks aastaks , kuid koalitsioonileppes olete lubanud aktsiise tõstes arvestada ka naaberriikide maksupoliitikaga , et vältida Eestile kahjulikku piirikaubandust . Meil puudub praegusel hetkel usaldusväärne informatsioon Läti lähiaastate aktsiisipoliitika kohta. Sellest tulenevalt toonitame vajadust perioodiliselt aktsiisipoliitika üle vaadata ja vajadusel, kui piirikaubanduse risk on märkimisväärselt kasvanud, tõusutempot pidurdada . Üksikud maksumuudatused võivad tunduda eraldiseisvana suhteliselt ohutud, aga koosmõjus teiste maksutõusudega tekitada siiski negatiivset mõju majandusele , vähendada investeerimiskindlust ja maksulaekumisi . Käibemaksu üldine tõus, aktsiisitõusud, majutusasutuste käibemaksu kiire kasv ja riiklik surve alampalga kiireks tõstmiseks võivad koosmõjus märkimisväärselt Eesti majandust kahjustada . Eriti tugeva surve alla sattuvad maapiirkondade ettevõtjad, sh turismisektor, mis kaotab naabritega võrreldes olulisel määral oma atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Oleks lühinägelik ja rumal nende riskidega mitte arvestada. Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku d : m itte menetleda majutusteenuste käibemaksumäära muutmist kiireloomuliselt sel kevadel; m öödapääsmatu vajaduse korral luua majutusteenuste käibemaksuks uus maksuerand 9% ja 22% vahele ; kehtestada r egulaarselt jaotatud kasumi tulumaksumäär a tõstmiseks pikem üleminekuaeg, et mitte rikkuda õiguspärast ootust ; Eestile kahjuliku piirikaubanduse vältimiseks hinnata aktsiisimäärasid iga-aastaselt (vajadusel aktsiisimäärasid vähendades). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht Koopia: Vabariigi Valitsus Riigikogu rahanduskomisjon