Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 02.05.2023 16:30
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: Dokumendi edastamine: 0216 20230502 Rahandusministeerium Maksuseaduste
muutmise seaduse eelnõud
Manused: Maksuseaduste_muutmise_seaduse_eelnõu_02.05.23.pdf;
Maksuseaduste_muutmise_seaduse_eelnõu_02.05.23.bdoc
--
See elektronkiri on saadetud ainult ülalnimetatud adressaatidele ning võib sisaldada
konfidentsiaalset informatsiooni. Elektronkirja tervikuna või osaliselt avaldamine,
kasutamine ja/või edastamine on keelatud.
Kui Te saite selle elektronkirja ekslikult, siis palun teavitage sellest koheselt saatjat
elektronkirja teel ning kustutage see elektronkiri oma süsteemist.
Ükski Eesti Pangast saadetud elektronkiri ei ole Eesti Pangale õiguslikult siduv ega tekita
Eesti Pangale õiguslikke kohustusi, kui selles ei ole eraldi kirjalikult kokkulepitud.
This e-mail is intended only for the use of the recipient(s) named above and may contain
privileged and confidential information. Any unauthorized disclosure, use or dissemination,
either in whole or in part, is prohibited.
If you have received this e-mail in error, please notify the sender immediately via e-mail and
delete this e-mail from your system.
Any e-mail message from Eesti Pank shall not be binding nor construed as constituting a
commitment by Eesti Pank except where provided for in a written agreement.
Mart Võrklaev
rahandusminister Eelnõu toimiku number: RAM/23-0417,
Rahandusministeerium 1.1-10.1/2977-1
[email protected] Meie: 02.05.2023 nr 17.1/216
[email protected]
Maksuseaduste muutmise
seaduse eelnõu
Rahandusministeerium on ette valmistanud ja esitanud 26.04.2023 eelnõude
infosüsteemis kooskõlastamiseks maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu.
Riigirahanduse korrastamine ja liikumine tasakaalus eelarve suunas on tarvilik selleks, et
vältida probleemide pikemaajalist kuhjumist majanduses. Rahandusministeeriumi
hinnangul halveneb riigirahanduse seis sel aastal järsult ning ilma muutusteta
eelarvepoliitikas ületab lähiaastate eelarvepuudujääk 4% SKPst. Niivõrd sügav ja püsiv
lõhe valitsemissektori kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik ja hakkab majandust
koormama. Riigi võlakoormus paisub iga aastaga suuremaks ja seda võimendab omakorda
intressikulu kasv. Samal ajal kiirendab majandusse paisatav lisaraha hinnakasvu ja
vähendab seeläbi inimeste ostujõudu ning kahjustab majandusarengu jaoks olulise
eksportiva sektori konkurentsivõimet. Seetõttu peame õigeks maksumuudatuste paketi
suunda, mille kohaselt samaaegselt riigieelarvele kulukate otsuste (sh maksuvaba tulu
laiendamine kõigile inimestele, kaitsekulutuste kasv) langetamisele otsitakse võimalusi ka
riigi tulude suurendamiseks.
26. aprillil avaldatud maksueelnõude pakett suurendab riigi maksutulu ning aitab
vähendada eelarvepuudujääki. Samas ei pruugi need sammud olla piisavad, et saavutada
valitsuse vahe-eesmärk vähendada puudujääki 3%ni SKPst. Puudujäägi vähendamine
tähendab majanduse jahutamist lühiajaliselt, kuid sellest olulisem on võlakoormuse
kasvuga kaasnevate pikaajaliste probleemide vältimine. Pikemas vaates toetavad korras
riigirahandus ja väike võlakoormus Eesti konkurentsi- ja kasvuvõimet. Lühiajalise
negatiivse mõju vähendamiseks peaks valitsus oma otsuseid piisavalt varakult ja
põhjalikult selgitama, et vähendada ettevõtete ja ka majapidamiste ebakindlust järgmiste
aastate majandus- ja maksukeskkonna suhtes.
Kavandatavad muudatused maksusüsteemis mõjutavad majapidamiste ja ettevõtete
käitumist erisuunaliselt: tarbimismaksude suurendamine tõstab hinnataset ja pärsib
tarbimist; tööjõu maksukoormuse vähendamine kasvatab kasutatavat tulu ja soosib
tööturul osalemist. Lõplik mõju majandusele ja selle jaotuslik efekt sõltub sellest, milliseks
kujuneb valitsuse tulu- ja kulumeetmete täielik pakett. Niivõrd ulatuslike maksusüsteemi
muudatuste lõpliku otsustamise eel tuleks Eesti Panga hinnangul koostada muudatuste
eelarvemõjust kaugemale vaatav mõjuanalüüs, mis hindaks nii kavandatavate muudatuste
otsest kui ka kaudset mõju.
Estonia pst 13 Telefon 668 0719
[email protected]
15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee
Käibemaksu- ja tulumaksumäära tõstmine käsikäes maksuvaba tulu laiendamisega kõigile
füüsilistele isikutele omab eelkõige ühiskonnas maksukoormuse jaotuslikku mõju ning on
oma olemuselt selgelt poliitiliste valikute küsimus. Seetõttu me keskpangana neis valikutes
kaasa rääkimist õigeks ei pea. Küll aga peame asjakohaseks regulaarsete dividendide
soodusmaksumäära põhjendatuse kaalumist. Samuti omame selget seisukohta
pangandussektori maksustamise erireeglitega seonduvas, kuna need otsused võivad
mõjutada nii majanduse rahastamist kui ka finantsstabiilsust. Eesti Panga hinnangul ei ole
põhjendatud jätkamine pankade maksustamise erirežiimiga, mille järgi on pankadel
erinevalt kõigist teistest ettevõtetest kohustus maksta oma kasumitelt avansilist
tulumaksu. Eelnõu kohaselt hakkaks pankadele kehtima täies ulatuses (võrreldes
varasema soodusmääraga regulaarsetelt dividendidelt) traditsiooniline ettevõtte
tulumaksusüsteem ning kasumid kuuluksid maksustamisele sõltumata sellest, kas pangad
jaotavad omanikele dividende või mitte.
Esiteks on majanduse tasakaalustatud arengu seisukohast hea, kui kõigi ettevõtete
maksustamine on võimalikult ühetaoline. Teiseks, pankade roll ühiskonnas on rahastada
ettevõtete ja inimeste tegevusi ja sellest lähtudes on kasulik suunata panku talletama
headel aegadel teenitud kasumeid täiendava kapitalina. Kui majandust peaks tabama
järjekordne kriis ja pangad teenima suuremaid laenukahjumeid, saab talletatud kapitali
kasutada kahjumite katmiseks ja pankadel säiliks võimekus jätkata laenuandmist
majanduse arengu toetamiseks. Teisisõnu, kriisikindla ja võimalikult hästi Eesti majandust
rahastada suutva pangandussektori huvides on pankade tugev kapitaliseeritus. Kuna
kapitali tugevdamine on laenu- ja kasvuvõimekuse säilitamiseks eriti oluline suhteliselt
kiiremini kasvavatele pankadele, mõjutab avansilise maksu nõudmine ebaproportsionaalselt
just neid. Avansiline maksukohustus õõnestab pankade võimalusi suurendada kapitali teenitud
kasumi arvel ning annab turueelise pankadele, kes on saanud varasematel aastatel koguda
kapitali.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Müller
president
Martti Randveer 668 0887
[email protected]
2/2
Mart Võrklaev
rahandusminister Eelnõu toimiku number: RAM/23-0417,
Rahandusministeerium 1.1-10.1/2977-1
[email protected] Meie: 02.05.2023 nr 17.1/216
[email protected]
Maksuseaduste muutmise
seaduse eelnõu
Rahandusministeerium on ette valmistanud ja esitanud 26.04.2023 eelnõude
infosüsteemis kooskõlastamiseks maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu.
Riigirahanduse korrastamine ja liikumine tasakaalus eelarve suunas on tarvilik selleks, et
vältida probleemide pikemaajalist kuhjumist majanduses. Rahandusministeeriumi
hinnangul halveneb riigirahanduse seis sel aastal järsult ning ilma muutusteta
eelarvepoliitikas ületab lähiaastate eelarvepuudujääk 4% SKPst. Niivõrd sügav ja püsiv
lõhe valitsemissektori kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik ja hakkab majandust
koormama. Riigi võlakoormus paisub iga aastaga suuremaks ja seda võimendab omakorda
intressikulu kasv. Samal ajal kiirendab majandusse paisatav lisaraha hinnakasvu ja
vähendab seeläbi inimeste ostujõudu ning kahjustab majandusarengu jaoks olulise
eksportiva sektori konkurentsivõimet. Seetõttu peame õigeks maksumuudatuste paketi
suunda, mille kohaselt samaaegselt riigieelarvele kulukate otsuste (sh maksuvaba tulu
laiendamine kõigile inimestele, kaitsekulutuste kasv) langetamisele otsitakse võimalusi ka
riigi tulude suurendamiseks.
26. aprillil avaldatud maksueelnõude pakett suurendab riigi maksutulu ning aitab
vähendada eelarvepuudujääki. Samas ei pruugi need sammud olla piisavad, et saavutada
valitsuse vahe-eesmärk vähendada puudujääki 3%ni SKPst. Puudujäägi vähendamine
tähendab majanduse jahutamist lühiajaliselt, kuid sellest olulisem on võlakoormuse
kasvuga kaasnevate pikaajaliste probleemide vältimine. Pikemas vaates toetavad korras
riigirahandus ja väike võlakoormus Eesti konkurentsi- ja kasvuvõimet. Lühiajalise
negatiivse mõju vähendamiseks peaks valitsus oma otsuseid piisavalt varakult ja
põhjalikult selgitama, et vähendada ettevõtete ja ka majapidamiste ebakindlust järgmiste
aastate majandus- ja maksukeskkonna suhtes.
Kavandatavad muudatused maksusüsteemis mõjutavad majapidamiste ja ettevõtete
käitumist erisuunaliselt: tarbimismaksude suurendamine tõstab hinnataset ja pärsib
tarbimist; tööjõu maksukoormuse vähendamine kasvatab kasutatavat tulu ja soosib
tööturul osalemist. Lõplik mõju majandusele ja selle jaotuslik efekt sõltub sellest, milliseks
kujuneb valitsuse tulu- ja kulumeetmete täielik pakett. Niivõrd ulatuslike maksusüsteemi
muudatuste lõpliku otsustamise eel tuleks Eesti Panga hinnangul koostada muudatuste
eelarvemõjust kaugemale vaatav mõjuanalüüs, mis hindaks nii kavandatavate muudatuste
otsest kui ka kaudset mõju.
Estonia pst 13 Telefon 668 0719
[email protected]
15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee
Käibemaksu- ja tulumaksumäära tõstmine käsikäes maksuvaba tulu laiendamisega kõigile
füüsilistele isikutele omab eelkõige ühiskonnas maksukoormuse jaotuslikku mõju ning on
oma olemuselt selgelt poliitiliste valikute küsimus. Seetõttu me keskpangana neis valikutes
kaasa rääkimist õigeks ei pea. Küll aga peame asjakohaseks regulaarsete dividendide
soodusmaksumäära põhjendatuse kaalumist. Samuti omame selget seisukohta
pangandussektori maksustamise erireeglitega seonduvas, kuna need otsused võivad
mõjutada nii majanduse rahastamist kui ka finantsstabiilsust. Eesti Panga hinnangul ei ole
põhjendatud jätkamine pankade maksustamise erirežiimiga, mille järgi on pankadel
erinevalt kõigist teistest ettevõtetest kohustus maksta oma kasumitelt avansilist
tulumaksu. Eelnõu kohaselt hakkaks pankadele kehtima täies ulatuses (võrreldes
varasema soodusmääraga regulaarsetelt dividendidelt) traditsiooniline ettevõtte
tulumaksusüsteem ning kasumid kuuluksid maksustamisele sõltumata sellest, kas pangad
jaotavad omanikele dividende või mitte.
Esiteks on majanduse tasakaalustatud arengu seisukohast hea, kui kõigi ettevõtete
maksustamine on võimalikult ühetaoline. Teiseks, pankade roll ühiskonnas on rahastada
ettevõtete ja inimeste tegevusi ja sellest lähtudes on kasulik suunata panku talletama
headel aegadel teenitud kasumeid täiendava kapitalina. Kui majandust peaks tabama
järjekordne kriis ja pangad teenima suuremaid laenukahjumeid, saab talletatud kapitali
kasutada kahjumite katmiseks ja pankadel säiliks võimekus jätkata laenuandmist
majanduse arengu toetamiseks. Teisisõnu, kriisikindla ja võimalikult hästi Eesti majandust
rahastada suutva pangandussektori huvides on pankade tugev kapitaliseeritus. Kuna
kapitali tugevdamine on laenu- ja kasvuvõimekuse säilitamiseks eriti oluline suhteliselt
kiiremini kasvavatele pankadele, mõjutab avansilise maksu nõudmine ebaproportsionaalselt
just neid. Avansiline maksukohustus õõnestab pankade võimalusi suurendada kapitali teenitud
kasumi arvel ning annab turueelise pankadele, kes on saanud varasematel aastatel koguda
kapitali.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Müller
president
Martti Randveer 668 0887
[email protected]
2/2