dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõud

Rahandusministeerium · 3. mai 2023
Viit
1.1-10.1/2977-22
Registreeritud
3. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pank
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Lauri Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf195 KB
  • 📎Maksuseaduste_muutmise_seaduse_eelnõu_02.05.23.bdoc455 KB
  • 📎Maksuseaduste_muutmise_seaduse_eelnõu_02.05.23.pdf473 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.05.2023 16:30 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Dokumendi edastamine: 0216 20230502 Rahandusministeerium Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõud Manused: Maksuseaduste_muutmise_seaduse_eelnõu_02.05.23.pdf; Maksuseaduste_muutmise_seaduse_eelnõu_02.05.23.bdoc -- See elektronkiri on saadetud ainult ülalnimetatud adressaatidele ning võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Elektronkirja tervikuna või osaliselt avaldamine, kasutamine ja/või edastamine on keelatud. Kui Te saite selle elektronkirja ekslikult, siis palun teavitage sellest koheselt saatjat elektronkirja teel ning kustutage see elektronkiri oma süsteemist. Ükski Eesti Pangast saadetud elektronkiri ei ole Eesti Pangale õiguslikult siduv ega tekita Eesti Pangale õiguslikke kohustusi, kui selles ei ole eraldi kirjalikult kokkulepitud. This e-mail is intended only for the use of the recipient(s) named above and may contain privileged and confidential information. Any unauthorized disclosure, use or dissemination, either in whole or in part, is prohibited. If you have received this e-mail in error, please notify the sender immediately via e-mail and delete this e-mail from your system. Any e-mail message from Eesti Pank shall not be binding nor construed as constituting a commitment by Eesti Pank except where provided for in a written agreement. Mart Võrklaev rahandusminister Eelnõu toimiku number: RAM/23-0417, Rahandusministeerium 1.1-10.1/2977-1 [email protected] Meie: 02.05.2023 nr 17.1/216 [email protected] Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu Rahandusministeerium on ette valmistanud ja esitanud 26.04.2023 eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigirahanduse korrastamine ja liikumine tasakaalus eelarve suunas on tarvilik selleks, et vältida probleemide pikemaajalist kuhjumist majanduses. Rahandusministeeriumi hinnangul halveneb riigirahanduse seis sel aastal järsult ning ilma muutusteta eelarvepoliitikas ületab lähiaastate eelarvepuudujääk 4% SKPst. Niivõrd sügav ja püsiv lõhe valitsemissektori kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik ja hakkab majandust koormama. Riigi võlakoormus paisub iga aastaga suuremaks ja seda võimendab omakorda intressikulu kasv. Samal ajal kiirendab majandusse paisatav lisaraha hinnakasvu ja vähendab seeläbi inimeste ostujõudu ning kahjustab majandusarengu jaoks olulise eksportiva sektori konkurentsivõimet. Seetõttu peame õigeks maksumuudatuste paketi suunda, mille kohaselt samaaegselt riigieelarvele kulukate otsuste (sh maksuvaba tulu laiendamine kõigile inimestele, kaitsekulutuste kasv) langetamisele otsitakse võimalusi ka riigi tulude suurendamiseks. 26. aprillil avaldatud maksueelnõude pakett suurendab riigi maksutulu ning aitab vähendada eelarvepuudujääki. Samas ei pruugi need sammud olla piisavad, et saavutada valitsuse vahe-eesmärk vähendada puudujääki 3%ni SKPst. Puudujäägi vähendamine tähendab majanduse jahutamist lühiajaliselt, kuid sellest olulisem on võlakoormuse kasvuga kaasnevate pikaajaliste probleemide vältimine. Pikemas vaates toetavad korras riigirahandus ja väike võlakoormus Eesti konkurentsi- ja kasvuvõimet. Lühiajalise negatiivse mõju vähendamiseks peaks valitsus oma otsuseid piisavalt varakult ja põhjalikult selgitama, et vähendada ettevõtete ja ka majapidamiste ebakindlust järgmiste aastate majandus- ja maksukeskkonna suhtes. Kavandatavad muudatused maksusüsteemis mõjutavad majapidamiste ja ettevõtete käitumist erisuunaliselt: tarbimismaksude suurendamine tõstab hinnataset ja pärsib tarbimist; tööjõu maksukoormuse vähendamine kasvatab kasutatavat tulu ja soosib tööturul osalemist. Lõplik mõju majandusele ja selle jaotuslik efekt sõltub sellest, milliseks kujuneb valitsuse tulu- ja kulumeetmete täielik pakett. Niivõrd ulatuslike maksusüsteemi muudatuste lõpliku otsustamise eel tuleks Eesti Panga hinnangul koostada muudatuste eelarvemõjust kaugemale vaatav mõjuanalüüs, mis hindaks nii kavandatavate muudatuste otsest kui ka kaudset mõju. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 [email protected] 15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee Käibemaksu- ja tulumaksumäära tõstmine käsikäes maksuvaba tulu laiendamisega kõigile füüsilistele isikutele omab eelkõige ühiskonnas maksukoormuse jaotuslikku mõju ning on oma olemuselt selgelt poliitiliste valikute küsimus. Seetõttu me keskpangana neis valikutes kaasa rääkimist õigeks ei pea. Küll aga peame asjakohaseks regulaarsete dividendide soodusmaksumäära põhjendatuse kaalumist. Samuti omame selget seisukohta pangandussektori maksustamise erireeglitega seonduvas, kuna need otsused võivad mõjutada nii majanduse rahastamist kui ka finantsstabiilsust. Eesti Panga hinnangul ei ole põhjendatud jätkamine pankade maksustamise erirežiimiga, mille järgi on pankadel erinevalt kõigist teistest ettevõtetest kohustus maksta oma kasumitelt avansilist tulumaksu. Eelnõu kohaselt hakkaks pankadele kehtima täies ulatuses (võrreldes varasema soodusmääraga regulaarsetelt dividendidelt) traditsiooniline ettevõtte tulumaksusüsteem ning kasumid kuuluksid maksustamisele sõltumata sellest, kas pangad jaotavad omanikele dividende või mitte. Esiteks on majanduse tasakaalustatud arengu seisukohast hea, kui kõigi ettevõtete maksustamine on võimalikult ühetaoline. Teiseks, pankade roll ühiskonnas on rahastada ettevõtete ja inimeste tegevusi ja sellest lähtudes on kasulik suunata panku talletama headel aegadel teenitud kasumeid täiendava kapitalina. Kui majandust peaks tabama järjekordne kriis ja pangad teenima suuremaid laenukahjumeid, saab talletatud kapitali kasutada kahjumite katmiseks ja pankadel säiliks võimekus jätkata laenuandmist majanduse arengu toetamiseks. Teisisõnu, kriisikindla ja võimalikult hästi Eesti majandust rahastada suutva pangandussektori huvides on pankade tugev kapitaliseeritus. Kuna kapitali tugevdamine on laenu- ja kasvuvõimekuse säilitamiseks eriti oluline suhteliselt kiiremini kasvavatele pankadele, mõjutab avansilise maksu nõudmine ebaproportsionaalselt just neid. Avansiline maksukohustus õõnestab pankade võimalusi suurendada kapitali teenitud kasumi arvel ning annab turueelise pankadele, kes on saanud varasematel aastatel koguda kapitali. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Martti Randveer 668 0887 [email protected] 2/2 Mart Võrklaev rahandusminister Eelnõu toimiku number: RAM/23-0417, Rahandusministeerium 1.1-10.1/2977-1 [email protected] Meie: 02.05.2023 nr 17.1/216 [email protected] Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu Rahandusministeerium on ette valmistanud ja esitanud 26.04.2023 eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigirahanduse korrastamine ja liikumine tasakaalus eelarve suunas on tarvilik selleks, et vältida probleemide pikemaajalist kuhjumist majanduses. Rahandusministeeriumi hinnangul halveneb riigirahanduse seis sel aastal järsult ning ilma muutusteta eelarvepoliitikas ületab lähiaastate eelarvepuudujääk 4% SKPst. Niivõrd sügav ja püsiv lõhe valitsemissektori kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik ja hakkab majandust koormama. Riigi võlakoormus paisub iga aastaga suuremaks ja seda võimendab omakorda intressikulu kasv. Samal ajal kiirendab majandusse paisatav lisaraha hinnakasvu ja vähendab seeläbi inimeste ostujõudu ning kahjustab majandusarengu jaoks olulise eksportiva sektori konkurentsivõimet. Seetõttu peame õigeks maksumuudatuste paketi suunda, mille kohaselt samaaegselt riigieelarvele kulukate otsuste (sh maksuvaba tulu laiendamine kõigile inimestele, kaitsekulutuste kasv) langetamisele otsitakse võimalusi ka riigi tulude suurendamiseks. 26. aprillil avaldatud maksueelnõude pakett suurendab riigi maksutulu ning aitab vähendada eelarvepuudujääki. Samas ei pruugi need sammud olla piisavad, et saavutada valitsuse vahe-eesmärk vähendada puudujääki 3%ni SKPst. Puudujäägi vähendamine tähendab majanduse jahutamist lühiajaliselt, kuid sellest olulisem on võlakoormuse kasvuga kaasnevate pikaajaliste probleemide vältimine. Pikemas vaates toetavad korras riigirahandus ja väike võlakoormus Eesti konkurentsi- ja kasvuvõimet. Lühiajalise negatiivse mõju vähendamiseks peaks valitsus oma otsuseid piisavalt varakult ja põhjalikult selgitama, et vähendada ettevõtete ja ka majapidamiste ebakindlust järgmiste aastate majandus- ja maksukeskkonna suhtes. Kavandatavad muudatused maksusüsteemis mõjutavad majapidamiste ja ettevõtete käitumist erisuunaliselt: tarbimismaksude suurendamine tõstab hinnataset ja pärsib tarbimist; tööjõu maksukoormuse vähendamine kasvatab kasutatavat tulu ja soosib tööturul osalemist. Lõplik mõju majandusele ja selle jaotuslik efekt sõltub sellest, milliseks kujuneb valitsuse tulu- ja kulumeetmete täielik pakett. Niivõrd ulatuslike maksusüsteemi muudatuste lõpliku otsustamise eel tuleks Eesti Panga hinnangul koostada muudatuste eelarvemõjust kaugemale vaatav mõjuanalüüs, mis hindaks nii kavandatavate muudatuste otsest kui ka kaudset mõju. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 [email protected] 15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee Käibemaksu- ja tulumaksumäära tõstmine käsikäes maksuvaba tulu laiendamisega kõigile füüsilistele isikutele omab eelkõige ühiskonnas maksukoormuse jaotuslikku mõju ning on oma olemuselt selgelt poliitiliste valikute küsimus. Seetõttu me keskpangana neis valikutes kaasa rääkimist õigeks ei pea. Küll aga peame asjakohaseks regulaarsete dividendide soodusmaksumäära põhjendatuse kaalumist. Samuti omame selget seisukohta pangandussektori maksustamise erireeglitega seonduvas, kuna need otsused võivad mõjutada nii majanduse rahastamist kui ka finantsstabiilsust. Eesti Panga hinnangul ei ole põhjendatud jätkamine pankade maksustamise erirežiimiga, mille järgi on pankadel erinevalt kõigist teistest ettevõtetest kohustus maksta oma kasumitelt avansilist tulumaksu. Eelnõu kohaselt hakkaks pankadele kehtima täies ulatuses (võrreldes varasema soodusmääraga regulaarsetelt dividendidelt) traditsiooniline ettevõtte tulumaksusüsteem ning kasumid kuuluksid maksustamisele sõltumata sellest, kas pangad jaotavad omanikele dividende või mitte. Esiteks on majanduse tasakaalustatud arengu seisukohast hea, kui kõigi ettevõtete maksustamine on võimalikult ühetaoline. Teiseks, pankade roll ühiskonnas on rahastada ettevõtete ja inimeste tegevusi ja sellest lähtudes on kasulik suunata panku talletama headel aegadel teenitud kasumeid täiendava kapitalina. Kui majandust peaks tabama järjekordne kriis ja pangad teenima suuremaid laenukahjumeid, saab talletatud kapitali kasutada kahjumite katmiseks ja pankadel säiliks võimekus jätkata laenuandmist majanduse arengu toetamiseks. Teisisõnu, kriisikindla ja võimalikult hästi Eesti majandust rahastada suutva pangandussektori huvides on pankade tugev kapitaliseeritus. Kuna kapitali tugevdamine on laenu- ja kasvuvõimekuse säilitamiseks eriti oluline suhteliselt kiiremini kasvavatele pankadele, mõjutab avansilise maksu nõudmine ebaproportsionaalselt just neid. Avansiline maksukohustus õõnestab pankade võimalusi suurendada kapitali teenitud kasumi arvel ning annab turueelise pankadele, kes on saanud varasematel aastatel koguda kapitali. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Martti Randveer 668 0887 [email protected] 2/2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel