Hr Tambet Tiits
Teie 22.03.2023 nr 6-3/23/2773-2
Maa-amet
Meie 03.05.2023 nr 15-8/994
[email protected]
Vastus Harju maakonna maavarade
teemaplaneeringu
LS ja KSH VTK-le esitatud
seisukohtadele
Austatud peadirektor
Maa-amet esitas 22.03.2023 kirjaga nr 6-3/23/2773-2 ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu
maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas. Alljärgnevalt on toodud esitatud ettepanekud koos
planeeringu koostamise korraldaja poolsete vastustega:
1. Lk 8 on peatükis 1.1. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus märgitud (tsiteerin):
„Harju maakonnas asub Eestis ainuke maavarade registris arvele võetud aluskorra ehituskivi
maardla, Maardu aluskorra ehituskivi maardla. Tänaseks ei ole maardlat kasutusel võetud
materjali madala kvaliteedi ja majanduslikult mitte otstarbekuse tõttu. Kuna ei ole teostatud
aluskorra ehituskivi kaevandamiseks geoloogilisi uuringuid ega hinnatud
kaevandamisvõimalusi ei käsitleta planeeringus aluskorra ehituskivi. Teemaplaneering
käsitleb aluskorra ehituskivi informatiivsena seoses Paldiski pumphüdroelektrijaama (PHEJ)
ehitamisega. Paldiski PHEJ ehitamisel saadav aluskorra ehituskivi käsitletakse alternatiivse
materjalina“.
Selgitame, et kui geoloogilisi uuringuid ei oleks läbi viidud, siis ei oleks maardlat arvel.
Geoloogilised uuringud on teostatud. Maardu aluskorra ehituskivi maardlale on varasemalt
Maardu Graniidikaevandus OÜ esitanud Maardu graniidikaevanduse ja Maardu II
graniidikaevanduse kaevandamisloa taotlused. Lisaks taotles kaevandamisluba ka AS Talter.
Keskkonnamõju hindamine viidi läbi, aruanne kiideti heaks ja selle tulemusena ei jõutud
seisukohale, et kaevandamine pole võimalik, vaid kaevandamisvõimalusi hinnati ja jõuti
otsusele, et on võimalik kaevandada. Taotluste läbivaatamine lõpetati Keskkonnaameti
kirjaga 13.10.2017 nr 12-2/17/2267-5 seetõttu, et kohalik omavalitsus ei algatanud
detailplaneeringut teenindusmaa määramiseks ja kaevanduse arendusega ei olnud taotlejal
võimalik edasi minna, mitte kuna puudus majanduslik huvi. Palume sisuliselt täpsustada
põhjendust, miks aluskorra ehituskivi ei ole vajalik planeeringus käsitleda sarnaselt ülejäänud
maavaradele. Lisaks puudub viide 4. Palume täpsustada.
Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK sõnastust täpsustatakse.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Lk 21 on keskkonnakaitseliste piirangutena märgitud (tsiteerin): „Arvestades kehtivat
seadusandlust keskkonnakaitseliste piirangute kategooria sisustatakse järgnevate
kriteeriumitega15:…“, millest üks kriteerium on ka roheline võrgustik. Seejuures on
selgitatud, et keskkonnakaitseliste piirangute all ei mõelda kitsalt looduskeskkonda, vaid
keskkonda laiemalt. Viite 15 selgituseks on märgitud (tsiteerin): „Kriteeriumitena on välja
toodud katusteemad. Keskkonnakaitseliste piirangute all arvestatakse kõikide õigusaktidest
tulenevate piirangutega. Nt kõikide seadusest tulenevate kitsendustega“. Rohelise võrgustiku
selgituseks on märgitud (tsiteerin): „roheline võrgustik on planeeringute alusel sätestatud
maakasutuse viis bioloogilise mitmekesisuse, taimestiku ja loomastiku soodsa seisundi ning
inimeste rekreatiivsete võimaluste tagamiseks. Tegevus on lubatud kehtivate planeeringute
tingimuste kohaselt“.
Juhtrühma tagasisides palus Maa-amet rohelise võrgustiku loetelust kustutada. Selgitasite
tagasiside tabelis (tsiteerin): „Ei arvesta ettepanekuga. KSH ekspertide hinnangul on rohelise
võrgustiku käsitlemine keskkonnakaitseliste piirangute hulgas vajalik ja põhjendatud.
Põhjendused on toodud viidatud peatükis“.
Soovitame arvestada rohelist võrgustikku „muud kitsendusi põhjustavad objektid“ all, kuna
seonduv piirang ei tulene õigusaktidest ja pole planeeringutes sellise keelava iseloomuga kui
selgitavatest lausetest nähtub. Roheline võrgustik eeldab eelkõige sobivaid
leevendusmeetmeid ja sobivat korrastamislahendust. Lisaks jääb selgusetuks, miks
mainitakse rekreatiivseid võimalusi antud nimekirjas, mis peaks definitsiooni järgi lähtuma
õigusaktidest. Rekreatiivsete võimaluste tagamine peaks olema sotsiaalne mõju, mis on
kaetud lk 22 mõjuteguriga „mõju üldplaneeringuga kavandatud maakasutusele“.
Planeeringu koostamise korraldaja ei pea võimalikuks ettepanekuga arvestada. Rohelise
võrgustiku käsitlemine keskkonnakaitseliste piirangute hulgas on vajalik ja põhjendatud.
Allmärkuses täpsustatakse, et keskkonnakaitseliste piirangute all arvestatakse kõikide
õigusaktidest tulenevate piirangutega ja kaalutakse kehtivates planeeringutes toodud tingimusi.
Roheline võrgustik on kehtestatud planeeringutega ning planeeringutest tulenevad tingimused,
millega rohelises võrgustikus tegusemisel tuleb arvestada. Teemaplaneeringuga ei ole kavas
muuta rohelisele võrgustikule kehtestatud tingimusi.
Metoodika osas on jaotatud sotsiaalse mõju alla need teemad, mis on seotud
kaevandamistegevusega kaasnevate häiringutega, nt müra, visuaalne mõju jms. Kokkuvõttes on
oluline, et kõik erinevad teemad saaksid kajastatud ja neid oleks võimalik ühiste nimetajate alla
koondada.
3. Lk 38 on peatükis 4.9 Maavarad ja maardlad märgitud (tsiteerin): „Harjumaal on maavarade
registrisse kantud lubjakivi-, lubja, liiva- ja kruusamaardlate pindala kokku ligi 8 700 ha,
moodustades 2% kogu maakonna pindalast. Kokku on registrisse 2021. a seisuga kantud 42
liivamaardlat, millest 18-le on antud kaevandamiseks vähemalt üks kaevandamise luba,
registrisse on kantud 29 kruusamaardlat, millest kehtiv kaevandamise luba on kümnel. Lisaks
on maavarade registris nimetatud 17 lubjakivimaardlat, millest vähemalt üks kehtiv
kaevandamise luba on 8 maardlas“ ning „Täielikult või osaliselt jääb Harju maakonda
turbamaardlaid 38. Nende pindala kokku on ~ 37 000 ha, moodustades ~8% maakonna
pindalast. Nimetatud maardlatest vaid üheksas on vähemalt üks kehtiv maavara
kaevandamise luba, kokku on turba kaevandamise lubasid 22“.
Täpsustame, et Harju maakonnas ei asu lubjamaardlaid. Peatüki 4.9 Maavarad ja maardlad
andmed vajavad täpsustamist. Näiteks 03.03.2023 seisuga on Harju maakonnas maavarade
2
registri järgi liivamaardlaid 34 (20-le neist antud kaevandamisluba), kruusamaardlaid 22 (14-
le neist antud luba), lubjakivimaardlaid 18 (7-le neist on antud luba) ja turbamaardlaid 38
(12-le neist on antud luba). Palume täpsustada kõik väljatoodud numbrid ja teeme ettepaneku
kirjeldatud lõigu asemel tuua välja järgnev.
4.9 Maavarad ja maardlad
Harjumaal on maismaal maavarade registrisse kantud lubjakivi-, liiva- ja kruusamaardlate
pindala kokku ~8 600 ha, mis moodustab 2% kogu maakonna maismaa pindalast. Meres on
3 liivamaardlat ja üks mäeeraldis. Kokku on 2023. a märtsi seisuga registrisse kantud 34
liivamaardlat, millest 20-le on antud kaevandamiseks vähemalt üks kaevandamise luba.
Registrisse on kantud 22 kruusamaardlat, kus kehtivaid kaevandamislube on 14-s. Harjumaal
on 18 lubjakivimaardlat, millest vähemalt üks kehtiv kaevandamisluba on 7 maardlas.
2023. a märtsi seisuga on Harju maakonna lubjakivimaardlates arvel aktiivset tarbevaru ~86
miljonit m³, aktiivset reservvaru ~107 miljonit m³ ja passiivset varu ~321 miljonit m³.
Kaevandatava lubjakivi jääkvaru on kehtivate lubadega mäeeraldistes ~20 miljonit m³,
sealhulgas Vasalemma lubjakivikarjääri kaevandamise loaga (nr KMIN-032) seotud jääkvaru
~12 miljonit m³. Ülejäänud kaevandatav jääkvaru on seotud peamiselt Väo ja Harku
maardlatega.
Liiva- ja kruusamaardlates on 2023. a märtsi seisuga aktiivset tarbevaru ~139 miljonit m³,
aktiivset reservvaru ~24 miljonit m³, passiivset varu ~75 miljonit m³. Maavarade registris
arvel olevast maakonna varust on kaevandatav ~51 miljonit m³, sellest ~23 milj. m³ on
Tallinna-Saku liivamaardlas ja ~12 milj. m³ kolmes Kuusalu piirkonna maardlas (Kuusalu,
Huntaugu ja Soodla). Ülejäänud liiva ja kruusa varud paiknevad hajutatult üle Harjumaa.
Täielikult või osaliselt jääb Harju maakonda turbamaardlaid 38. Turbamaardlate kogupindala
Harjumaal on ~39 600 ha, moodustades ~9% maakonna pindalast. Neist maardlatest 12 on
hõlmatud vähemalt ühe kehtiva kaevandamisloaga. Keskkonnaministri määruses nr 87
nimetatud kaevandamiseks sobivaid turbaalasid on Harjumaal ~20400 ha, mis moodustab
maakonna pindalast ~5%. Harjumaa kaevandamiseks sobivatest turbaaladest 97% (19800 ha)
kattub 26 turbamaardlaga. 2023. a märtsi seisuga oli aktiivset tarbevaru maakonna maardlates
~24 miljonit tonni, aktiivset reservvaru ~86 miljonit tonni, passiivset varu 75 miljonit tonni.
Kehtiva loaga mäeeraldistes on kaevandatavat turba jääkvaru ~9 miljonit tonni.
Esitatud ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK teksti täpsustatakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Alan Rood 715 5805
[email protected]
3