dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija täiendav seisukoht

Rahandusministeerium · 3. mai 2023
Viit
12.2-10/23-49/224-3
Registreeritud
3. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-49
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎RTK 02.05 vastus vaidlustuse täiendusele.asice68 KB

Sisu (failidest)

-866140 -147320 0 0 Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 e-post [email protected] Esindaja : Riina Loorpuu Hankeüksuse juht-jurist tel +372 56 975 666 e-post [email protected] Kati Eller Osakonna juhataja tel +372 663 8225 e-post [email protected] Teenuse tellija: SA Kutsekoda registrikood 90006414 e-post [email protected] Vaidlustaja: Inversion Software OÜ registrikood 10827700 Vaidlustaja esindaja: Indrek Järve Juhatuse liige tel +372 58058966 e-post [email protected] VASTUS VAIDLUST AJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE Riigihankes „Oskuste Süsteemi" esimene arendusetapp - oskuste kirjeldamise keskkond (SA Kutsekoda)“ (viitenumber 259711) ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 17 . 04 .202 3 teate esitatud vaidlustusest riigihanke „"Oskuste Süsteemi" esimene arendusetapp - oskuste kirjeldamise keskkond (SA Kutsekoda)“ (viitenumber 259711) (edaspidi riigihange) alusdokumentidele (edaspidi RHAD) . VAKO palus hankijal riigihangete seaduse ( RHS ) § 19 4 lõike 5 alusel hiljemalt 2 0.04 .202 3 esitada VAKOle kirjalik vastus vaidlustuse kohta . Hankija esitas oma vastuväited vaidlustusele 20.04. Vaidlustaja esitas 26.04 täiendavad seisukohad. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vaidlustaja on oma 17.04 esitatud vaidlustuses pidanud õigusvastaseks riigihanke alusdokumentide järgmisi osi: hindamiskriteeriumid; dokumendi „ Oskuste süsteemi 1 arendusetapi detailanalüüs“ punkti 1.3; dokumendi „Nõuded meeskonnale“ punkti 1. H ankija jääb kõikide oma 20.04 esitatud seisukohtade juurde ning esitab järgnevaga täiendavad vastuväited vaidlustaja 26.04 seisukohtadele. Hindamiskriteeriumite õigusvastasus 26.04 esitatud t äiendavate s seisukohtade s tõi vaidlustaja välja ka etteheited raamlepingu projektile. RHS § 191 lg 1 kohaselt võib vaidlustaja vaidlustuse nõuet või alust muuta või täiendada. Sama sätte teise lause kohaselt peavad u usi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumiseks määratud päeva või kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad (sh etteheited raamlepingule) VAKO poolt täiendavaks tähtajaks määratud kuupäevaks, so 26.04. Sama lähenemist on kinnitanud ka VAKO 18.01.2019 otsuse nr 267-18/201616 p unktides 15 ja 16 Vaidlustusest ja selle täiendusest nähtub, et vaidlustaja ei ole mõistnud riigihanke ülesehituse ja dokumentide omavahelist seost ja loogikat ning samuti ei ole vaidlustaja hankemenetluses kasutanud võimalust riigihanke alusdokumentide kohta selgitusi küsida. Eelnevast tulenevalt peab hankija vajalikuks selgitada, et kasutas riigihanke alusdokumentides (nii hanke üldandmetes, kui ka lepingu projektis punkt 2.2 sõna „eeldatav“, kuna ei saa ette teada „lisaarenduse ja hoolduse“ täpset mahtu ning sellega seoses ei saagi määrata fikseeritult arenduse kogumaksumust, sest see on eeldatav ja selgub peale raamlepingu täitmist. Teisisõnu kasutab hankija sõna „eeldatav“ vaid siis, kui viidatakse kogumaksumusele (raamlepingu projekt punkt 2.1 Lepingu eeldatav kogumaksumus on kuni 350 000 eurot). Hankija on fikseerinud arenduse kahe esimese etapi maksumused – 250 000 eurot, mistõttu hankija küsib hinda vaid „lisaarendusele ja hooldusele“ – see on riigihanke alusdokumentatsioonis ka selgelt välja toodud. Hanke hindamiskriteeriumites on sõnastus „Lisaarenduse ja hoolduse tunnihind“, mis ei ole mitmeti mõistetav. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-23/20 Simonsen & Weel A/S asunud seisukohale, et raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates tuleb märkida raamlepingu alusel ostetavate asjade/teenuste eeldatav kogus või maksumus ning maksimaalne kogus või maksumus. Sealjuures täpsustas kohus, et raamlepingu alusel ostetavate asjade maksimaalne kogus või maksumus võib olla ära näidatud kas hanketeates või hanke alusdokumentides. Hankijal on nimetatud nõue täidetud ja hankija on seisukohal, et hankija on määranud hanke eeldatava maksumuse ja ka fikseeritud maksumused ning need on üheselt mõistetavad, selged ja arusaadavad. Samas kohtuasja s on kohus märkinud, et kui hanketeates või muus alusdokumendis määratud ülempiir on täitunud, siis on raamleping kaotanud kehtivuse ja selle raamlepingu alusel hankelepinguid sõlmida ei tohi. Isegi kui nõustuda, et raamlepingu projektis oleks hankija võinud selguse huvides kasutada väljendi „eeldatav kogumaksumus“ asemel väljendit „maksimaalne kogumaksumus“, siis viidatud lahendi valguses ei muuda see õiguslikult olukorda – igal juhul on märgitud eeldatav maksumus käsitletav maksimaalse piirina, mille raames hankija töid tellida saab. Arusaamatu on vaidlustaja väide, et hindamiskriteeriumid ei ole seotud hankelepingu esemega. Lepingu esemeks on arendustööd ning seega on arendustööde metoodika ja projektiplaani kvaliteet väga otseselt seotud hankelepingu esemega. H ankija sooviks on jätta endale paindlik võimalus lisatööde tellimiseks kuna nii nüansirohke arendustöö puhul on väga tavapärane, et tööde käigus ilmneb vajadus täiendavateks arendusteks, s eega on ka lisatööde tunnihind otseselt seotud hankelepingu esemega. D okumendi „ Oskuste süsteemi 1 arendusetapi detailanalüüs“ punkti 1.3 õigusvastasus Hankija põhitegevuseks on kutsestandardite koostami ne , kutseeksamite korraldamis e koordineerimine ning Eesti tööjõu ja oskuste tulevikuvajadust e analüüsimine . Hankija põhitegevuseks ei ole IT-arendustööde tegemine. Seega ei ole hankija IT-valdkonna ekspert. Hankija soov oli vältida olukorda, kus hankija ei suuda kõiki oma soove funktsionaalsuste abil väljendada ja seetõttu on hankija viidanud konkreetsetele lahendustele, mille osas on ta veendunud oma vajaduste täitmises. Selleks, et olla kindel, et hankija ja pakkujad mõistavad hankija ootusi tulevasele lepingu esemele sama moodi, on hankija nimetanud detailanalüüsi punktis 1.3 „ React,js “, „Node.js“ ja „REST“ lahendusi. E t nimetatud nõuete nimetamine ei piiraks põhjendamatult konkurentsi ega läheks vastuollu RHS § 88 lg 6, on hankija lisanud riigihanke lisateabe dokumenti sätte 8.1 , millega selgitab, et kõik sellised ja muud konkreetsed viited tuleb lugeda täiendatuks märkega „või sellega samaväärne“. Seda, millised teised lahendused hankija hinnangul vastavad samaväärsuse tingimusele ei saa hankija ette kindlaks määrata, kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga ja hankija ei pruugi olla teadlik kõikidest võimalikest alternatiividest. Pakkuja, kes soovib pakkuda alternatiivseid lahendusi, peab selle oma pakkumuses välja tooma. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, et see seab alternatiivsete pakkumuste esitajad ebavõrdsesse olukorda, kuna nad peavad alternatiivsete lahenduste puhul hakkama kirjeldama, miks nende alternatiivsed lahendused on „samaväärsed“, teadmata täpselt isegi kriteeriume, mille alusel hankija võib samaväärsust pärast pakkumuste laekumist sisustada. Vastupidi – nimetades ära konkreetsed lahendused ja lubades esitada samaväärseid lahendusi, on kõikidele valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele väga üheselt selged need kriteeriumid, mille alusel hankija samaväärsust hindab. Lisaks on samaväärsete lahenduste hindamisel põhjendamiskohustus ja pakkujatel, kes hankija otsustega ei nõustu, on võimalik need otsused vaidlustada. Kokkuvõttes on hankija seisukohal, et detailanalüüsi punkt 1.3 koosmõjus lisateabe punktiga 8.1 ei ole vastuolus RHSiga ega piira ka v aidlustaja võimalust esitada hankemenetluses oma pakkumust. Sarnast lähenemist on varasemalt toetanud ka VAKO (nt 10.08.2021 otsuses nr 130-21/233711). HANKIJA TAOTLUSED: Jätta 26.04 täiendavates seisukohtades raamlepingu projektile esitatud etteheited läbivaatamata . Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Eller Riigihangete osakonna juhataja
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel