center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet 08 .05.202 3 nr 6-4/ 2641 Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine Planeerimisseaduse ( PlanS ) § 81 lõike 1 kohaselt esitab detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 ning PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Keskkonnaametilt küsib Jõelähtme Vallavalitsus KSH algatamise vajalikkuse ko hta arvamust. KeHJS § 33 lg 6 alusel. E dastame Teile seisukoha saamiseks Jõelähtme Vallavolikogu otsuse eelnõu „ Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine “. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kaalumiseks on eelnõu lisana 2 koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eel hinnang (Asutusesiseseks kasutamiseks ). Märge tehtud: 08.05.2023 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 08 .0 5 .202 8 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Umboja vallavanem Lisa d : Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu koos eelhinnanguga Eskiis Tiina Skolimowski planeeringuspetsialist 605 4855
3837940 -38100 EELNÕU Jõelähtme Vallav olikogu O T S U S Jõelähtme XX . XXXX 202 3 ___ Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu algatamine , lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju de strateegilise hindamise algatamata jätmine Iru küla Iru põik 2b maaüksuse omanik Art Kuum (edaspidi huvitatud isik ) esitas 28.04.2023 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse (reg nr 6-4/2016) detailplaneeringu koostamise algatamiseks temale kuuluval Iru põik 2b maaüksusel. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Iru põik 2b maaüksusele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, juurdepääsu ja tehnovõrkude lahendamine ning keskkonnakaitseliste abinõude seadmine planeeringuga kavandat u elluviimiseks. Planeeringualal kehtiv a Jõelähtme valla üldplaneering u (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 , edaspidi üldplaneering ) kohaselt paikneb Iru põik 2b tiheasustusalas, mille maakasutuse juhtotstarve on väikeelamumaa . Planeeritav maaüksus Iru põik 2b (katastritunnus ega 24504:002:1491, 100% elamumaa sihtotstarbega , suurusega 7254 m 2 ) paikneb Iru küla edela osas , Tallinna linna vahetus naabruses . Tallinna linna piir e s , teisel pool Pirita jõge, ümbritsevad planeeringuala Lasnamäe linnaosas paik ne vad Narva mnt 182 ja Hooldekodu tee 21a , mõlemad üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksused . Iru külas ümbritsevad planeeri nguala elamumaa sihtotstarbega Iru põik 2a, Iru põik 4 ja Iru põik 6 maaüksused. Iru põik 2a ja Iru põik 4 maaüksused on hoonestatud. Iru põik 6 maaüksusel kehtib Iru küla Kallaste IV maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 15.12.2016 Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr 417) , millega määrati krundile ehitusõigus elamu rajamiseks, ehitisealuse pinnaga kuni 305 m 2 ja maksimaalse kõrgusega kuni 8,5 m. Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on elamumaa sihtotstarbega Iru põik 2b maaüksusele rajada üks elamu ja seda teenindav abihoone, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 300 m 2 , maksimaalse kõrgusega 8 ,0 m. Planeeritava le maaüksusele juurdepääs on tagatud avaliku lt Iru põik teelt üle Iru põik 2a kinnistu . Sellel eesmärgil on seatud Iru põik 2a kinnistu le ligipääsu servituut planeeritava maaüksuse kasuks . Planeeringuala suurus eks on määratud kokku ca 74 00 m 2 . Planeeritav a maaüksus e hoonestamist k itsenda vad osaliselt ehitustegevust Pirita jõeoru maastikukaitseala Priisle piiranguvöönd, muinsuskaitseli n e piiranguala ( kinnismälestis ed Iru linn a mägi ja asulakoh t) , III kategooria kaitsealused liigid ja Pirita jõe kaldast tulenevad piirangud. Planeeringuala kattub osaliselt Natura 2000 võrgustiku ala Pirita loodusalaga (RAH0000039). Pirita loodusala koosseisu kuuluvad Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pirita jõe hoiuala. Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), saarmas ( Lutra lutra ), paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ), harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ), jõesilm ( Lampetra fluviatilis ) ja lõhe ( Salmo salar ). Planeeringualal läheduses on ka II kaitsekategooria liikide põhja-nahkhiire ( Eptesicus nilssonii ) ning suurviduvlase ( Nyctalus noctula ) elupaik. Vastavalt „Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirjale“ (edaspidi kaitse-eeskiri) on Priisle piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks lamminiitude koosluse säilitamine ja taastamine. Elumaja soovitakse ehitada väljapoole Pirita jõeoru maastikukaitseala territooriumit. Maaüksusel esineb kaldaastang, mis on kõrgem kui 5 meetrit ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit. Vastavalt looduskaitseseaduse § 35 lg 5 koosnevad kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ning sama seaduse § 37-39 sätestatud vööndite laiusest. Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40; edaspidi üldplaneering) muutmiseks, kuna planeeringuga võib tekkida vajadus taotleda Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist Iru põik 2b maaüksusel hoonete ja neid teenindava taristu rajamise eesmärgil. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 9 lõikele 7 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Vastavalt PlanS § 124 lg 6 tuleb PlanS §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktist 3, lõigetest 3, 4, 5 ning § 35 lõikest 5. Lähtuvalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1 tuleb vajadusel keskkonnamõju strateegiliselt hinnata, kui tehakse muudatusi üldplaneeringusse ja punktist 3, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Lähtuvalt PlanS § 124 lõikest 6 ja § 142 lõikest 6 ning KeHJS § 33 lõike 2 punktist 3 viidi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks läbi KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine (vt Lisa 2), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub KSH vajadus, tuleb algatada KSH koostamine. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud XXXXX kirjaga nr 6-4/ XXXX arvamust Keskkonnaameti lt, kes oma XXXXX saadetud kirjas nr XXXXX asus seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Vallavalitsus esitas XX . XX .202 3 kirjaga nr XXXX R ahandusministeeriumile ja Muinsuskaitseametile PlanS § 81 lõike 2 alusel ettepanekute saamiseks Iru kül a Iru põik 2b detailplaneeringu algatami s e, lähteülesande kinnitami s e ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmi se otsuse eelnõu. Rahandusministeerium asus oma XX . XX .202 3 kirjas nr XXXX seisukohale, et …. Muinsuskaitseamet asus oma XX.XX.2023 kirjas nr XXXX seisukohale, et …. Jõelähtme Vallavalitsus, huvitatud isik ja töövõtja on XX . XX .202 3 sõlmisid detailplaneeringu tehnilise koostamise lepingu nr XXXXX . Juhindudes eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 126, § 128 lg 1, § 142 lg 6, KeHJS § 33 lg 2 p-d 1 ja 3, lg 3, 4, 5 ning § 35 lg 5, Jõelähtme Vallavolikogu 15.01.2015 määruse nr 36 „Jõelähtme valla ehitusmäärus“ § 3 lg 2 p 1 ning detailplaneeringu algatamise taotlusest, Jõelähtme Vallavolikogu o t s u s t a b : Algatada Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneering. Kinnitada Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt L isale 1. Määrata planeeringuala ala suuruse ks ca 74 00 m 2 , vastavalt lähteülesande ( L isa 1 ) p unktis 7 esitatud skeemile . Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringule. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse ning planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda Jõelähtme Vallavalitsuse veebilehel, aadressil https://joelahtme.ee/algatatud - detailplaneeringud ja Jõelähtme vallamajas (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, 74202 Harjumaa). Otsu se peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud k orras Jõelähtme Vallavolikogule (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, 74202, Harjumaa) 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil lal isik vaidlustatavast ots usest teada sai või oleks pidanud teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, Harjumaa, 15082) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates ots use teatavakstegemisest. Ots us jõustub teatavakstegemisest. Väino Haab v allav olikogu esimees EELNÕU Jõelähtme Vallavolikogu XX .0 X .202 3 ots use nr __ „ Iru küla Iru põik 2b detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine “ LISA 1 Lähteülesanne Iru küla Iru põik 2b detailplaneeringu koostamiseks Detailplaneeringu algatamise taotleja : Art Kuum Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Jõelähtme Vallavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla 74202 Jõelähtme vald, e-post:
[email protected] ) Detailplaneeringu koostaja : vastavalt hankele Detailplaneeringu kehtestaja : Jõelähtme Vallav olikogu (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla 74202 Jõelähtme vald, e-post:
[email protected] ) Lähteülesanne on kehtiv : 2 aastat alates kinnitamise kuupäevast 1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk: Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa sihtotstarbega Iru põik 2b maaüksusele rajada üks elamu ja seda teenindav abihoone, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 300 m 2 , maksimaalse kõrgusega 7,0 m. Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks kalda ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärgil . 2. Planeeritav ala ja olemasoleva olukorra kirjeldus: 2.1. Planeeringuala hõlmab Iru küla Iru põik 2b maaüksus (katastritunnusega 24504:002:1491, 100% elamumaa sihtotstarbega, suurusega 7254 m 2 ) . 2.2. Planeeritav maaüksus paikneb Iru küla edela osas, Tallinna linna vahetus naabruses. 2.3. Alale juurdepääs on tagatud avalikult Iru põik teelt , läbi Iru põik 2a maaüksuse . 2. 4 . Planeeritaval alal kehtivad piirangud ja kitsendused: 2. 4 .1 . Pirita jõeoru maastikukaitseala Priisle piiranguvöönd ; 2.4.2. muinsuskaitseline piiranguala (kinnismälestised Iru linnamägi ja asulakoht) ; 2.4.3. kaitsealus te lii kide kasvukohad ja elupaigad ; 2.4.4. Pirita jõe kaldast tulenevad piirangud . 3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid ja muud dokumendid: 3.1. K ehtiv Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40, edaspidi üldplaneering) , 3. 2 . Koostamisel olev Jõelähtme valla üldplaneering (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62). 3. 3 . Piirkonnas kehtiv ad d etailplaneering ud: 3. 3 .1. Iru küla Kallaste IV detailplaneering, kehtestatud Jõelähtme vallavolikogu otsusega 15.12.2016 otsusega nr 417) ; 3.3.2. Lasnamäe linnaosa, Iru küla Narva mnt 156 krundi detailplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2003 korraldusega nr 1875-k; osaliselt kehtetuks tunnistatud 18.04.2019 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 68). 3.3.3. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskir i 4. Nõuded koostatavale detailplaneeringule: 4.1. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja kõrgematest planeeringutest. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel tuleb vajadusel kaasata valdkonnas vastavat pädevust omav spetsialist. 4.2. Planeeritavale alale tuleb koostada ajakohane topo -geodeetiline alusplaan mõõdus 1:500, mõõdistades ka ala 20 m ulatuses väljaspool planeeritavat kinnistut (arvestades olemasolevaid kinnisasjade p iire). Kooskõlastatud geodeeti liste tööde aruanne tuleb esitada vallavalitsusele paberkandjal ja digitaalselt PDF formaadis (joonis ka DWG formaadis). 4. 3 . Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Detailplaneeringu jooniste koosseisu kuuluvad vähemalt: asukohaskeem, kontaktvööndi plaan, tugiplaan, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan. 4. 3 .1. Asukohaskeemil näidata planeeritava ala paiknemine piirkonnas. 4. 3 .2 . Kontaktvööndi plaan esitada mõõtkavas 1:2000 või 1:5000. Kontaktvööndi plaanil anda seosed lähialaga, näidates ära asustus-struktuuri ja teedevõrgu , ümbruskonnas algatatud ja kehtestatud planeeringud ning vajadusel liitumispunktid tehnovõrkudega, mis paiknevad väljaspool planeeringuala, kuid seda teenindavate tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine kuni ühenduskohani olemasoleva tehnovõrguga (või eelvooluni), kooskõlastatult maaomaniku (või -valdajaga), kelle maaüksust planeeritav tehnorajatis läbib. Samuti esitada kontaktvööndi skeemil olemasoleva asustusstruktuuri analüüs, tuues välja elamukruntide suurused ning põhjendused üldplaneeringu muutmiseks krundisuuruste osas. 4. 3 .3. Tugiplaanile, mõõdus 1:500, kanda olemasolev olukord ja kõik õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused. 4. 3 .4 . Põhijoonis vormistada mõõtkavas 1:500. Joonisel esitada tabelina kruntide ehitusõigus, kruntide moodustamine kinnistutest. 4. 3 .5 . Tehnovõrkude koondplaanil anda tehnovõrkude ja -rajatiste lahendus koos planeeringulahendusega. Planeerimisel lähtuda võrguvaldajate poolt esitatud nõuetest . 4.3.6. Näidata juu rdepääs avaliku kasutusega . Parkimise korraldamine näha ette omal krundil. 4.3.7. Detailplaneeringu seletuskiri peab sisaldama planeeringu koostamise alust ja eesmärki, olemasoleva olukorra analüüsi, vastavust üldplaneeringule, planeeringulahendust (sh kruntide ehitusõigust), liikluse lahenduse kirjeldust, nõudeid kruntide hoonestamiseks (arhitektuursed nõuded ehitistele, nõuded piiretele), planeeritavate servituutide vajadused, seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks, tuleohutusnõuetele vastavus, tehnovõrkudega varustatuse kirjeldus vastavalt võrguvaldajate poolt esitatud nõuetele. 4.3. 8 . Planeeringuga määrata suurim lubatud hoonete arv, kaasaarvatud alla 20 m 2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgused hooned, mida kavandatakse hoonestusalale. 4.3. 9 . Planeeritavate hoonete (harja) kõrgus anda planeeritavast maapinnast. Planeeritava ehitusaluse pinnana käsitleda hoonete ehitiste aluse pindade summat. 4.3.1 0 . Planeeringus lahendada kruntide vertikaalplaneerimine, sademete- ning drenaažvee kõrvaldus (ei tohi juhtida naaberkruntidele), sh näidata vajadusel maapinna tõstmise vajadus. 4.3.11. Planeeringus tuua haljastuse lahendus ning lähtuda põhimõttest, et väärtuslik kõrghaljastus tuleb uute hoonete kavandamisel säilitada. 4. 4 . Detailplaneering tuleb koostada koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. 4. 5 . Detailplaneeringu lisad: vastavalt planeerimisseaduse § 3 lõikele 4 esitada nummerdatult kronoloogilises järjestuses. 4. 6 . Võimalike uuringute vajadust käsitleda detailplaneeringus. 4. 7 . Kooskõlastused esitada koondtabelis kronoloogilises järjestuses. 4. 8 . Detailplaneering tuleb koostada ja vormistada vastavalt rahandusministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ . 5. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel: 5.1. Vastuvõtmiseks esitatav detailplaneeringu lahendus peab sisaldama kaasatud isikute seisukohti vastavalt PlanS § 127 , sh t ehnovõrkude ja -rajatiste valdajate seisukohti. 5.2. Riigi ametitega koostöö ja kooskõlastamise korraldab Jõelähtme Vallavalitsus. 6. Detailplaneeringu esitamine menetlemiseks: 6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus Jõelähtme Vallavalitsusele: 6.1.1. Eskiisi läbivaatamiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks ühes eksemplaris paberil ja digitaalselt PDF formaadis. Eskiis sisaldab vähemalt olemasoleva olukorra ja kontaktvööndi analüüsi koos vastavate joonistega ning planeeringuga kavandatava lahenduse kirjeldust koos põhijoonisega. 6.1.2. Vastuvõtmiseks ja avalikustamise korraldamiseks ühes eksemplaris paberil ja koos kaasamist kajastavate materjalidega ning digitaalselt (joonised PDF, DWG ja seletuskiri DOC formaadis) ja vastavalt PlanS § 135 lg 4 kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon . 6.1.3. Kehtestamiseks 2 ( kahe s ) eksemplaris paberkandjal ja ü h es eksemplaris kogu planeeringu kaust (sh koos lisade ja menetlusdokumentidega) digitaalselt CD-l. Digitaalne kaus t peab olema identne paberkaustaga. 6.2. Digitaalselt esitatavad materjalid peavad olema salvestatud elektroonilisel andmekandjal: joonised DWG ja PDF formaadis; seletuskiri DOC ja PDF formaadis; menetlusdokumendid, kaasamine, koostöö ning koo s kõlastused PDF formaadis. 7. Planeeritava ala ja kontaktvööndi s keem 1501140 119380 0 0 Planeeritav ala 1501140 96520 0 0 Kontaktvööndi piir 1847482 1945475 370713 90805 2415540 2500630 0 0 Koostaja: Tiina Skolimowski planeeringuspetsialist ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 08 .0 5 .202 3 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 08.05.202 8 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8 LISA 2 KINNITATUD Jõelähtme Vallavolikogu XX . XX .202 3 otsusega nr ___ „ Iru küla Iru põik 2b detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine „ Iru küla Iru põik 2b detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang (eelhinnang) Taust Vastavalt PlanS § 124 lg 6 tuleb PlanS §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktist 3, lõigetest 3, 4, 5 ning § 35 lõikest 5. Lähtuvalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1 tuleb vajadusel keskkonnamõju strateegiliselt hinnata, kui tehakse muudatusi üldplaneeringusse ja punktist 3, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Lähtuvalt PlanS § 124 lõikest 6 ja § 142 lõikest 6 ning KeHJS § 33 lõike 2 punktist 3 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks läbi viia KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine. Looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 kohaselt esitab kohalik omavalitsus ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 3 –6 toodud nõuetest ning Keskkonnaameti kodulehel olevast juhendist: Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine (Tallinn, 2018). 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Iru põik 2b maaüksusele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, juurdepääsu ja tehnovõrkude lahendamine ning keskkonnakaitseliste abinõude seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritav maaüksus Iru põik 2b (katastritunnusega 24504:002:1491, 100% elamumaa sihtotstarbega, suurusega 7254 m 2 ) paikneb Iru küla edela osas, Tallinna linna vahetus naabruses. Tallinna linna piires, teisel pool Pirita jõge, ümbritsevad planeeringuala Lasnamäe linnaosas paiknevad Narva mnt 182 ja Hooldekodu tee 21a, mõlemad üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksused. Iru külas ümbritsevad planeeringuala elamumaa sihtotstarbega Iru põik 2a, Iru põik 4 ja Iru põik 6 maaüksused. Iru põik 2a ja Iru põik 4 maaüksused on hoonestatud. Iru põik 6 maaüksusel kehtib Iru küla Kallaste IV maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 15.12.2016 Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr 417), millega määrati krundile ehitusõigus elamu rajamiseks, ehitisealuse pinnaga kuni 305 m 2 ja maksimaalse kõrgusega kuni 8,5 m. Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on elamumaa sihtotstarbega Iru põik 2b maaüksusele rajada üks elamu ja seda teenindav abihoone, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 300 m 2 , maksimaalse kõrgusega 8 ,0 m. Planeeritavale maaüksusele juurdepääs on tagatud avalikult Iru põik teelt üle Iru põik 2a kinnistu. Sellel eesmärgil on seatud Iru põik 2a kinnistule ligipääsu servituut planeeritava maaüksuse kasuks. Planeeringuala suuruseks on määratud kokku ca 7400 m 2 . 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit: Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 korraldusega nr 1.1-4/78) täpsustab tingimusi kohalike omavalitsuste territooriumite üldplaneeringute koostamiseks edaspidi. Jätkuvalt on tähtsustatud tasakaalustatud ruumilist arengut. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub ala linnalise asustusega alal (kompaktse asustuse arenguks sobilik ala) . Joonis 1. Väljavõte Harju Maakonna planeeringust 2030+. Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40, edaspidi üldplaneering ) kohaselt paikneb Iru põik 2b tiheasustusalas, mille maakasutuse juhtotstarve on väikeelamumaa. Joonis 2. Väljavõte Jõelähtme valla kehtivast üldplaneeringust. Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) kohaselt jääb Iru põik 2b kinnistu tiheasustusalale, mille juhtotstarbeks on määratud väikeelamu ja puhkeotstarbeline maa . Kinnistu osas on tehtud Pirita jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 22 meetrini . Keskkonnaamet on 03.07.2020 kirjaga nr 7-13/20/11317 andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks Iru põik 2b kinnistu idapiirist kuni kinnistu lääneosas kehtiva ehituskeeluvööndi piirini 50 m veepiirist. Joonis 3. Väljavõte koostatamisel olevast üldplaneeringust. Maaüksusel esineb kaldaastang, mis on kõrgem kui 5 meetrit ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit. Vastavalt looduskaitseseaduse § 35 lg 5 koosnevad kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ning sama seaduse § 37-39 sätestatud vööndite laiusest. Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40; edaspidi üldplaneering) muutmiseks, kuna planeeringuga võib tekkida vajadus taotleda Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist Iru põik 2b maaüksusel hoonete ja neid teenindava taristu rajamise eesmärgil. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 9 lõikele 7 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kohaselt kuulub ala ÜVK piirkonda. Lähedal asuvad detailplaneeringud: - Iru küla Kallaste IV detailplaneering, kehtestatud Jõelähtme vallavolikogu otsusega 15.12.2016 otsusega nr 417); - Lasnamäe linnaosa, Iru küla Narva mnt 156 krundi detailplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2003 korraldusega nr 1875-k; osaliselt kehtetuks tunnistatud 18.04.2019 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 68). 2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. 2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Väljavõte Jõelähtme valla arengukavast aastateks 2021-2027: - Jõelähtme valla tulevikunägemus on: Aastal 2026 on Jõelähtme vald parima elukeskkonnaga Tallinna lähedane vald, mida iseloomustab tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng läbi: puhta looduse, mis tagab tervisliku ja kvaliteetse elu- ja puhkusekeskkonna; hea maine, mis tugineb kaalutletud ressursikasutusel, turvalisusel ning hästi arenenud sotsiaalsel infrastruktuuril; rahvastiku tasakaaluka juurdekasvu, mida vald mõtestatult suunab läbi planeeringute; kaasaegse infrastruktuuri, mida iseloomustavad korrastatud teedevõrk , puhas joogivesi, säästlik energiakasutus ning alternatiivsete energiaallikate kasutamine. - Jõelähtme valla arengumudel põhineb eeldusel, et visiooni saavutamiseks on vajalikud üheaegsed jõupingutused mitmes võtmetähtsusega tegevussuunas. Puhta looduskeskkonna säilitamine ja jätkusuutlik kasutuselevõtt läbi aruka loodusvarade kasutamise ning kasutusest väljunud tööstusalade taaskasutuselevõtu. Elamuehitus – teadlikult suunatud elamuehitus võimaldab peredel valda elama kolida ning seeläbi ennast vallaga siduda. Elukeskkond – võimaldab tagada hea elukvaliteedi läbi kehale ja vaimule suunatud teenuste. Sotsiaalne turvalisus – annab nii elanikele kui ka sissekolivatele inimestele kindluse selles, et nende ja vajadusel ka nende sugulaste ( isadeemade , vanaemadevanaisade jt.) sotsiaalsete teenuste vajadused on kergelt ning heal tasemel lahendatavad. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning EELIS, Keskkonnaagentuuri andmetest. 3.1 Maakasutus Planeeringuala hõlmab Iru põik 2b kinnistut (katastritunnusega 24504:002:1491; sihtotstarve 100%, pindla 7254 m 2 ). Kinnistu kõlvikuline jaotus: 3070 m² metsamaa ; 2914 m² looduslik rohumaa ; 1270 m² muu maa . 3.2 Vee kasutus ja kitsendused Iru põik 2b kinnistu piirneb reoveekogumisalaga. Antud piirkonnas on põhjavesi maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes looduslikult nõrgalt kaitstud. Planeeringuala asub ÜVK-alal, kus teenust osutab OÜ Loo Vesi. Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett, vältida tuleb sade- ja pinnavee sattumist ühiskanalisatsioonisüsteemi. Sademevee osas tuleb ette näha selle kogumist ka kasutamist kastmisveeks, et joogivett kasutada säästlikult. Planeeritaval alal kehtivad kitsendused: Pirita jõeoru maastikukaitseala Priisle piiranguvöönd; muinsuskaitseline piiranguala (kinnismälestised Iru linnamägi ja asulakoht); kaitsealuste liikide kasvukohad ja elupaigad; Pirita jõe kaldast tulenevad piirangud. Joonis 4. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest. 3.3 Muude loodusressursside kasutus Maavarasid ja muid loodusvarasid antud alal ei esine. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. 3.4 Looduskeskkonna kirjeldus 3.4.1 Pinnas Planeeringuala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu ( Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu glaukoniitlubjakivi ja glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, aleuroliit ning savi. , O1tr-lt ). Valdav on purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust ( peen liiv) ning kinnistu lõuna poolses osas holotseeni jõesetted , mis koosne vad viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud jõesetetest (veerised ja munakad, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, muda) . Alal ei esine maavarasid. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Planeeringualal asub astang Kõrgeimad maapinna kõrgusmärgid jäävad 36 m piiresse ning veepiiril 18, 5 m piiresse. Joonis 5. Põhjavee kaitstus piirkonnas (r oosa - nõrgalt kaitstud põhjaveega ala). Eestis varieerub pinnaseõhus mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq /m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq /m³ piiri. Selleks, et Rn -sisaldus majade siseõhus ei ületaks paljudes EL maades tunnustatud viitetaset 200 Bq /m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq /m³. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas ( 250 - 500 kBq /m 3 ). Joonis 6. Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardist. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad alal koreserikkad rähk mullad ( Kr ) huumushorisondi tüsedusega 1 8 - 20 cm ning lammi-glei mullad (AG ). Joonis 7. Väljavõte Maa-ameti mullastiku kaardirakendusest. 3.4.2. Taimkate ja loomastik Kinnistu kõlvikuline jaotus on 3070 m² metsamaa, 2914 m² looduslik rohumaa ja 1270 m² muu maa. Kinnistu asub suures osas Pirita jõe astangulisel kaldal, kus on täies ulatuses säilinud looduslik kooslus. Kinnistul on kasvava puistu näol looduslikul teel uuenenud puistuga, mis on kasvanud üksteise turbes, mistõttu on need laasunud okstega. Alal leidub suure tõenäosusega tavapäraseid linnuliike . V äärtuslikke taimekooslusi alal teadaolevalt ei leidu. Planeeringualal ning selle läheduses on II kaitsekategooria liikide tiigilendla s e ( Myotis dasycneme ), põhja-nahkhiire ( Eptesicus nilssonii ) ning suurviduvlase ( Nyctalus noctula ) elupai gad . 3.4.3. Veestik Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Iru külas puuduvad maaparandussüsteemid. Planeeringuala läbib lõuna osas Pirita jõgi. Lääne-Eesti veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on Pirita jõgi (Vaskjalalt suudmeni) 2019.aastal halvas seisundis ( ökoloogiline seisund hea , keemiline seisund halb, koondseisund halb). 3.4.4 Nõrgvesi Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne, kuna kinnistutel ning nende lähiümbruses teadaolevalt jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine. 3.5 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringuala kattub osaliselt Natura 2000 võrgustiku ala Pirita loodusalaga ( RAH0000039; loodusala kogupindala on 691,9 ha, millest maismaa 652,4 ha) . Pirita loodusala koosseisu kuuluvad Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pirita jõe hoiuala. Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), saarmas ( Lutra lutra ), paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ), harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ), jõesilm ( Lampetra fluviatilis ) ja lõhe ( Salmo salar ) . P laneeringuala kattub osaliselt ka (kuni 17 m veepiirist) Pirita jõeoru maastikukaitseala Priisle piiranguvööndiga, mille kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valituse 15.12.2005 määrusega nr 312 „Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja § 1 kohaselt on maastikukaitseala eesmärkideks: 1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530*) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide – jõesilmu ( Lampetra fluviatilis ) ja lõhe ( Salmo salar ), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – tiigilendlase ( Myotis dasycneme ) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase ( Cottus gobio ) elupaikade kaitse. Kaitse-eeskirja § 5 lg 3 kohaselt säilitatakse ja taastatakse Priisle piiranguvööndise lamminiidu kooslusi. Samuti on kaitsealal keelatud ehitise, k.a ajutise ehitise püstitamine. Planeeringualal läheduses on ka II kaitsekategooria liikide põhja-nahkhiire ( Eptesicus nilssonii ) ning suurviduvlase ( Nyctalus noctula ) elupaik. 3.6 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Planeeringualale ulatub arheoloogiamälestis asulakoht (mälestise registri number 17539) ning planeeringuala piirneb kinnismälestisega Iru linnamägi (mälestise registri number 2609) . 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Mõju pinnasele Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. Kuna planeeringualal on kõrgkal las , võib kaldaastangul asuvate looduskoosluste kahjustamise, sealjuures puude raie ja ehitamisega kaasneda oht ka kaldanõlvale ja see võib põhjustada ebasoovitavaid nõlvaprotsesse. 4.2 Mõju veestikule Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning ÜVK-alal. kus teenust osutab OÜ Loo Vesi. T uleb jälgida, et töid teostatakse tehniliselt korras seadmetegea ning õigete töövõtetega. Ehitustegevus mõjutab pinnavett põhiliselt kaevetegevuse ja sõidukitestmehhanismidest lekkida võivate ohtlike ainete läbi. Peamine võimalikku pinnavee reostamist leevendav meede on sobiva kaevetööde aja valimine – parim aeg kaevetööde tegemiseks on sademetevaesel perioodil. Tugevate sadude ajaks tuleks kaevetööd peatada. Teine võimaliku mõju allikas on ehitustöödega seotud mehhanismid. Seadmete juures võib ette tulla rikkeid, mille tulemusena võib keskkonda sattuda masinaõli ja kütust. Selle ohu vältimiseks tuleb tagada, et kasutatavad seadmed-mehhanismid oleksid tehniliselt korras. Samuti tuleb tagada reostustõrje vahendite olemasolu, millega saab kiiresti peatada reostuse levikut ning koguda kokku väiksem reostus (saepuru, absorbent, labidad, kogumiskonteiner jne.). Nende nõuete täitmisel on pinna- ja põhjavee reostumise oht väike. Nii on võimalik ehitusaegseid mõjusid minimeerida. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Planeeringualale ulatub kallasrada, millele on vaja tagada vaba ligipääs. Kuna piirkonnas on tegemist kõrgkaldaga, tuleb arvestada, et kallasraja laiust arvestatakse kaldanõlva ülemisest servast, seega alal on 45-50 meetri laiune kallasrada. Teoorias on vaba liikumine kallasrajal ja juurdepääs sellele tagatud, kuid tänu järsule kaldanõlvale ning asjaolule, et osad kinnistud on tarastatud, on tegelik liikumine kallasrajal raskendatud. Jõekallas on võsastunud ning puudega kaetud kohe veepiirist, kus on keeruline liikuda, mistõttu on juurdepääs takistatud eelkõige tänu looduslikele tingimustele. Keskkonnaamet on 03.07.2020 kirjaga nr 7-13/20/11317 andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks Iru põik 2b kinnistu idapiirist kuni kinnistu lääneosas kehtiva ehituskeeluvööndi piirini 50 m veepiirist. Keskkonnaamet on olnud seisukohal, et kuna Iru põik 2b kinnistu on seni hoonestamata ning kinnistule puudub juurdepääs, siis ehituskeeluvööndi vähendamine sellel kinnistul 22 meetrini, nii nagu naaberkinnistutel, ei arvesta olemasoleva reljeefiga ning sellega kaasneb negatiivne mõju kalda eripära arvestava asustuse suunamise aspektist. Iru põik 2a kinnistule ( 24504:002:0406 ) on Tallinna Ringkonnakohus 6.09.2018 kohtumääruse, alusel seatud juurdepääsu servituut Iru põik 2b kinnistu igakordse omaniku kasuks (Kinnisturaamatusse on juurdepääsu märkuse sisu kantud vastavalt Harju Maakohtu 12.12.2017 määrusele tsiviilasjas nr 2-16-16773. 30.01.2020 kinnistamisavalduse, 6.09.2018 kohtumääruse alusel sisse kantud 28.02.2020). Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse hoonestust veepiirist 45 m kaugusele. Lõplik hoonestuse asukoht lahendatakse detailplaneeringu menetluse käigus. 4.3 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Kavandatava tegevuse kasutusetapis toimub liikluse ja inimeste arvu suurenemine antud alal, kuid otseselt ei ole tegu autode või inimeste arvu suurenemisega, vaid ümberpaiknemisega, mis summaarset kasvuhoonegaaside kogust ei suurenda. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.4 Müra, vibratsiooni, valguse ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00 – 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset- päeval 50 dB ja öösel 40 dB . Alus keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid ”. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Hilisema vibratsiooni kohta eelhinnangu tegemisel teave puudub. Tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Piirkonna ehitamise käigus võib tekkida mõningane negatiivne mõju tahkete osakeste (tolm) osas, mis on ajutine ja lokaalne ning edaspidi hoonete ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmetest tulenevalt. Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. Liiklussageduse kasv ei ole tõenäoselt nii ulatuslik, et sellest oleks ette näha liiklusest tulenevat olulist välisõhu saastatuse taseme tõusu. Kiirguse osas ei ole muutusi ette näha. 4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed ja olmejäätmed. Ehitusega kaasnevad jäätmed viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. 4.6 Mõju inimese tervisele või keskkonnale, avariiolukorrad Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. 4.7 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Nii maakonnaplaneeringu kui ka Jõelähtme valla koostatava üldplaneeringu kohaselt tuleb olemasolevaid asustusalasid tihendada ja laiendada. Planeeringuala asub tiheasustusalal ning kavandatu sobib olemasolevasse keskkonda. Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40; edaspidi üldplaneering) muutmiseks, kuna planeeringuga võib tekkida vajadus taotleda Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist Iru põik 2b maaüksusel hoonete ja neid teenindava taristu rajamise eesmärgil. 4.8 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Arendustegevuse tulemusena muutub olemasolev maakasutus – seni hoonestamata kinnistu hoonestatakse . Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks hoonete rajamisele. Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse hoonestuspilti. Planeeringualal asub astang, seega tuleb menetluse käigus välja selgitada, kas on vajadus kallast kindlustada. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ulatub planeeringualale arheoloogiamälestis asulakoht (mälestise registri number 17539). 4.9 Natura eelhindamine Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine. Natura-eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik juhul, kui tegemist on selge ja kindla otsusega, et: kavandatava tegevuse mõjualale ja/või mõjupiirkonda ei jää Natura ala( sid ); kavandatav tegevus on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik; ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse suurusest või ulatusest või Natura 2000 ala iseärasusest), et oluline ebasoodne mõju on tõenäoline. Sel juhul võib eelhindamise etapi asemel liikuda otse edasi Natura-hindamise asjakohase hindamise etappi. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KMH eelhinnangus eespool ja siinkohal seda ei korrata. Mõjuala ulatuse määratlemine. Planeeringuala kattub osaliselt Natura 2000 võrgustiku ala Pirita loodusalaga (RAH0000039 ). Hoonestus kavandatakse väljaspoole Pirita loodusala, mistõttu mõju Natura 2000 võrgustiku alale tõenäoselt puudub. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava tegevuse ala kattub Pirita loodusalaga (RAH0000039), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku. Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 299 alusel Pirita loodusala Harju maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Pindala 492 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: tiigilendlane ( Myotis dasycneme ); harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ), jõesilm ( Lampetra fluviatilis ), lõhe ( Salmo salar ). Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. P irita jõeoru maastikukaitseala ja Pirita jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024 on kehtestatud Keskkonnaameti 25.01.2023 korraldusega nr 1-3/23/20 . Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega. Mõjude eelhindamisel on lähtutud Keskkonnaregistri Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasis olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku alale on esitatud Tabelis 1. Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura ala Kaitsekorralduskava kohased kaitseesmärgid ning eeldatav mõju Asjakohase hindamise vajadus Pirita loodusala (RAH0000039) Planeeringuala kattub osaliselt Pirita loodusalaga, täpsemalt elupaigatüübiga jõed ja ojad (3260 . K aitse-eesmärk : elupaigatüüp on säilinud kaitsealal ja hoiualal 37,8 ha-l B-esinduslikkusega . Mõjutegurid ja meetmed : + Pirita jõe säng on säilinud looduslikuna. - Inimtekkelised takistused (isetegevuslikult jõepõhja laotud kividest tõkked). Meede: Kividest takistuste likvideerimine korraldatakse jooksvalt vastava info laekumisel. Kivid hajutatakse mööda jõepõhja laiali, et veevoolul poleks takistusi ja säiliks kaladele vaba läbipääs. Elustik: Harilik hink ( Cobitis taenia ) Kaitse-eesmärk: liik on esindatud Pirita jões ja tema elupaigad on säilinud kaitsealal ja hoiualal vähemalt 37,8 ha suuruse jõelõigu ulatuses soodsas seisundis. Mõjutegurid ja meetmed: - Elupaiga seisundi halvenemine. Meede: Hingu soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitseeesmärgi täitmisega ning seega on ühised ka mõjutegurid ja meetmed . Harilik võldas ( Cottus gobio ) Kaitse-eesmärk: liik on esindatud Pirita jões ja tema elupaigad on säilinud kaitsealal ja hoiualal vähemalt 37,8 ha suuruse jõelõigu ulatuses soodsas seisundis. Mõjutegurid ja meetmed - Elupaiga seisundi halvenemine. Meede: Võldase soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitseeesmärgi täitmisega ning seega on ühised ka mõjutegurid ja meetmed . Jõesilm ( Lampetra fluviatilis ) Kaitse-eesmärk: liik on esindatud Pirita jões ja tema elupaigad on säilinud kaitsealal ja hoiualal vähemalt 37,8 ha suuruse jõelõigu ulatuses soodsas seisundis. Mõjutegurid ja meetmed: - Elupaiga seisundi halvenemine. Meede: Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitseeesmärgi täitmisega ning seega on ühised ka mõjutegurid ja meetmed. Lõhe ( Salmo salar ). Kaitse-eesmärk: liik on esindatud Pirita jões ja tema elupaigad on säilinud kaitsealal ja hoiualal vähemalt 37,8 ha suuruse jõelõigu ulatuses soodsas seisundis. Mõjutegurid ja meetmed: - Elupaiga seisundi halvenemine. Meede: Lõhe soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitseeesmärgi täitmisega ning seega on ühised ka mõjutegurid ja meetmed . - Röövpüük. Meede: Lõhe kaitseks on kehtestatud püügipiirangud, täielik või osaline püügikeeld kehtib kudejõgedes ja meres kudejõgede suudmealal. Tõhustada tuleb järelevalvet. Tiigilendlane ( Myotis dasycneme ) Kaitse-eesmärk: liigile on kaitsealal säilinud soodsad alad elutegevuseks. Mõjutegurid ja meetmed : + Nahkhiireliikide kaitse korraldamiseks on koostatud kaitse tegevuskava. - Metsaraie piiranguvööndis. - Valgustuse häiriv mõju nahkhiirlaste kogunemispaikades ja liikumisteedel. Meede: Planeeringute koostamisel ja taristu projekteerimisel tuleb arvestada liikide , sh tuleb hinnata valgustuse mõju erinevatele liikidele. Lubade või kooskõlastuste andmisel seab Keskkonnaamet täiendavaid tingimusi. Otsesed ohutegurid liigile puuduvad, kuid lokaalsel tasandil võivad nahkhiiri ohustada elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste renoveerimise tulemusel, varjepaigaks sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine, pestitsiidide kasutamine, hukkumine teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele. Mõju: H oonestust ning vajalikke tehnosüsteeme ei kavandata elupaigatüübile jõed ja ojad , samuti ei ohusta tegevus kaitstavaid liike . Taotluse kohaselt soovitakse hoonestus rajada 45 m kaugusele veepiirist. Kavandatav majapidamine ühendatakse ÜVK-trassidega. Hoonetega seotud valgustuslahendused lahendatakse ehitusprojektistaadiumis. Kavandatava tegevuse osas negatiivne mõju puudub. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Planeeringuala lõunaossa jääb elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) , kuhu hoonestust ei kavandata , seetõttu ei avaldata elupaigaüübile ka mõju. Pirita jões on registreeritud Loodusdirektiivi I lisas nimetatud ja Natura alal kaitstavad liigid harilik võldas, lõhe, jõesilm, harilik hink ning tiigilendlane, kelle elupaika aga ei mõjutata. Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Pirita loodusala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist. Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine. 4.10 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõjutatav elanikkond on seotud planeeringuala kontaktvööndiga. Varem piirkonnas kavandatud teiste arendustega koos ei ole oodata olulist mõjude kumuleerumist või koosmõjude esinemist. Iru põik 2b kinnistu hoonestamine ning elamukoha tekkimine tõstab piirkonna liikluskoormust ehitustööde ajal mõnevõrra, pärast elamu valmimist tõenäoselt 1-2 sõiduki näol. Kinnistule hoonestusvõimaluse loomine ning ehituskeeluvööndi vähendamine on loogiline jätk olemasolevale hoonestusele piirkonnas . Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on nende esinemise tõenäosus väike. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta on küsitud arvamust Keskkonnaametilt. Keskkonnamet esitas oma seisukohad XXX kirjaga XXX. Keskkonnaamet on seisukohal, et … 6. Kokkuvõte Uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. 7. Eelhinnanguga tutvumise aeg ja koht Eelhinnang kuulub detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise materjalide hulka ning eelhinnanguga on võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalide väljapaneku juures . Koostaja: Mailis Ental keskkonnanõunik
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 08.05.2023 15:35
Adressaat: <"Ly Renter">; <"MKA info">; <"RAM Info">; <
[email protected]>
Teema: Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteülesande
kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha
küsimine
Manused: 2023_0X_XX_Iru_kula_Iru_poik_2b_algatamise_eelnou_eelhinnang.docx;
IRU_POIK_2B_ESKIIS.jpg; 2023_05_08_seisukoha_kusimine.asice
Tere
Käesolevaga edastame kirja.
Lugupidamisega
Kristy Tann
kantselei spetsialist
[email protected]
6054888