Seisukoht Kehtna valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta

Kehtna valla üldplaneeringu ärakuulamise protokoll nr 1-07.12.2022 07. detsembril 2022 , Rapla Riigimajas Ärakuulamine algas kell 1 0 .0 0 Ärakuulamine lõppes kell 1 2 . 05 Juhatas: Tiiu Pärn Rahandusministeeriumi r uumilise planeerimise osakon na nõunik Protokollis: Aire Müürsepp Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise peaspetsialist Ärakuulamisel osalesid : arvamuse esitajad Ivo Lambing, Karmel Jõesoo, Imre Reino, keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ekspert KSH k onsultant Piret Toonpere, Kehtna valla arendusjuht Varri Väli, ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann, registri- ja ehitusspetsialist Tiina Satsi, Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna piirkonnajuht Kalev Kaljuste . V eebi teel osalesid arvamus t e esitaja d Cerly-Marko Järvela ja Rahandusministeeriumi j ärelevalve v aldkonna j uht Külli Siim . Arvamuse esitajad Sunly AS esindaja, Margus Jaanson, Kuuno Ahlberg ja Alar Mutli ärakuulamisele ei ilmunud. Kehtna valla üld planeeringu avalikul väljapanekul arvamus e esitanud isiku te, kelle arvamusi üld planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja Kehtna Vallavalitsuse esindajate ärakuulamine viidi läbi lähtuvalt planeerimisseaduse § 90 lõike 3 punktist 2. Kuna isikuid, kelle arvamusi ei arvestatud, oli palju, viidi läbi mitmeid ärakuulamisi. Lähtuvalt PlanS § 90 lõikest 4 annab Rahandusministeerium oma kirjaliku seisukoha nende arvestamata jäetud arvamuste kohta , milles ka ärakuulamise tulemusena arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsuse esindajad kokkuleppele ei jõudnud. Kutsutud isikute, kes ärakuulamisel ei osalenud ning ei ole Rahandusministeeriumit arvamusest loobumisest teavitanud, esitatud arvamusi käsitleb Rahandusministeerium samuti arvestamata jäänud arvamustena. Esitatud arvamused ja täiendavad selgitused: MTÜ Raikküla Mõis esindaja Karmel Jõesoo : Kehtna valla üldplaneeringu dokumendis on kirjas, et „Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav u kuni 35 km kaugusele“, oleme seisukohal, et elamualade puhver 1000 meetrit on liiga väike. Kuna Raikküla mõisa lähedale on planeeringu järgi võimalik rajada üle 150 m kõrguseid tuulikuid, siis tegelik vajalik minimaalne puhver ajas vaid kasvab koos tootmises olevate tuulikute mõõtmete pideva kasvuga. Palume arvesse võtta ülaltoodut ja täiendada Kehtna üldplaneeringut: välistada tuuleenergeetika arendusalad 5 km raadiuses olulisematest mõisaansamblitest. MTÜ Raikküla Mõisa ettepaneku t on toetanud Rapla valla arhitekt Cerly-Marko Järvela, Margus Jaanson, Ivo Lambing, Kuuno Ahlberg ja Alar Mutli. Kirjades on ka arutelu, kas üksikmajapidamine on vähem oluline kui mõisakompleks. Cerly-Marko Järvela : Teema sai alguse piirkonna mõisaomanike tehtud ettepanekutest, et vaataksime peale vahemaale, kui kaugele lubada tuulealasid väärtuslikest mõisakompleksidest. Sama küsimust arutasime ka Rapla valla üldplaneeringu raames. Rapla puhul jõudsime arusaamisele, et 5 km piir ei võimalda maakonnas ühtegi tuuleparki rajada. Olen seisukohal, et tuule pargi paigutamine jääks konkreetse tuulepargi kavandamise faasi. Rapla üldplaneeringusse ei tule klauslit, et tuulepargid jäävad 5 km kaugusele mõisakompleksidest. Teen ettepaneku lisada lause, et konkreetse mõisa puhul arvestada visuaalset mõju detailplaneeringu koostamisel. Siis nõustub üldplaneeringu lahendusega. Lisaks visuaalsele mõjule on tuulikutel ka teisi, võib-olla seni uurimatagi mõjusid, kuid üldplaneering on erinevaid huve ja suundumusi tasakaalustama seatud dokument, millesse ilma põhjalikumalt uurimata ei saa ülemää ra kitsendavaid tingimusi seada. Ivo Lambing: Mõis ei ole ainult peahoone, vaid kogu kompleks. Mõisale on olulised vaate koridorid . Muinsuskaitse seadus reguleerib kaitse vööndit , mille ulatus on väga väike. K a rmel Jõesoo: Raikküla mõisale on koostatud eritingimused, kus on näidatud mõisa vaatekoridorid. Need on tähtis säilitada. Hans-Jürgen Schumann : Täpsemad küsimused lahendatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Tuulealade planeerimise puhul on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik koostada KSH ja tellida vajaliku uuringud. Piret Toonpere: Kehtna valla üldplaneeringu koostamise puhul on arvestatud Kehtna valla ettepanekuga välistada väärtuslikud maastikud, mida enamike üldplaneeringute puhul pole tehtud. 1 km kaugus el u- ja ühiskondlikest hoonetest hõlmab ka enamike mõisasid ja tagab müranormidele vastavuse. Iga mõis on oma vaadetelt erinev, seega saab konkreetse objekti eripäradega arvestada detailplaneeringu koostamise käigus. Üldplaneeringu tasandil öelda, et kõigile mõisatele avaldaks lähemal kui 5 km paiknev tuulepark negatiivset mõju, on ennatlik. Lepiti kokku, et taastuvenergeetika peatükki 6.5.8 täiendatakse järgmises : Tuuleparkide rajamise võimalikkus ja täpsed tingimused selguvad detailplaneeringute ning nende raames läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. See tähendab, et ORME asukohavaliku läbi viimine ei tähenda veel tuuleparkide arendamise heakskiitu. Tuulikute kavandamise käigus tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et tagada kultuuriväärtustega arvestamine . Koostöö on vajalik eelkõige visuaalsete häiringute väljaselgitamiseks ja vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamiseks, kuna tuulepargi rajamine võib mõjutada mõisatest (kui olulistest vaatepunktidest) avanevaid vaateid. Detailplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, kui tuulepark asub kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km. Visuaalsete häiringute väljaselgitamiseks tuleb kaasata mõisate ja ühiskondlike hoonete omanikud, kui tuulepark asub olemasolevale mõisale lähemal kui 5 km. K ar mel Jõesoo , Ivo Lambing ja Imre Reino jäävad oma seisukoha juurde, et tuulepargid peaks välistama 5 km raadiuses mõisatest. Karmel Jõesoo : Kumma küla põhjaosasse on ette nähtud lennuväljaku vähemalt 2,5 kilomeetri ulatuses piirangupinnad. Või isegi siis, kui piirangupindasid hetkel ei olda valmis märkima, on olemas teadmine, et need peavad Eestis olema olemasolevatele lennuväljakutele tuginedes vähemalt 2,5 km lennuväljakust. Seega tuuleenergia arendusala T3 ja Kumma küla põhjaosa lennuväljaku ala on omavahel konfliktsed maakasutused. Hans-Jürgen Schumann : Lennuväljak on kantud üldplaneeringusse võimalusena arendada väikest lennuväljakut mudellennukite ja muude väikeste õhusõidukite jaoks. Ettepaneku tegi arendaja. Kuna seaduses puudub termin lennuväljak, siis puudub ka seadusest tulenev piiranguvöönd. Lennuväljak ja tuulepark ei pruugi saada koos e ksisteerida, seega jääb kehtima reegel, et kes ees, see mees. Karmel Jõesoo : Selgitus rahuldab ja selles osas nõustub planeeringulahendusega. MTÜ Raikküla Mõis: Tuulepargi T 3 ala jääb Rail Balticu puhvertsooni. Kui kõrged saavad olla tuulikud ja mitu sinna mahub? Kes arvestab, millal on liitmõju liiga suur. Piret Toonpere: Tuulikute kõrgus ja arv selgub detailplaneeringu käigus. Tuulikute arv sõltu b sellest, kui kõrgeid ja kui suure tiivikuga tuulikuid soovib arendaja ehitada. Pealiskaudse hinnangu järgi mahub T3 alale 3 tuulikut. Karmel Jõesoo: Kas 3 tuulikut on seda väärt, et kahe maakonna tähtsusega väärtusliku maastiku vahele neid paigutada. Piirkonnas on RB trass, Eesti suuremad sigalad, suur lauda kompleks, inimeste kodud, Kuusiku lennuvälja piiranguvöönd. Kui võtta kokku müra, tolmu, vibratsiooni ja visuaalse häiringu koosmõju, siis kas on T3 ala otstarbekas planeeringusse jätta. Külli Siim: Tuulepargi kavandamisel detailplaneeringu KSH raames hinnatakse kõiki kumulatiivseid mõjusid . Tiiu Pärn: Üldplaneeringusse märgitud sinine ala on ala, kuhu üldse on võimalik algatada tuulepargi detailplaneeringut. Määratud ala ei anna garantiid, et sellele alale saab tuuleparki ehitada. Määratud ala hakatakse detailplaneeringu käigus uurima, kas on üldse võimalik tuuleparki rajada. Samas teisel kaalukausil on riiklik energiavajadus. Karmel Jõesoo: Loodame, et kumulatiivsest tekkivast häiringust tulenevalt jääb alles väärtuslikul maastikul säilimise tingimused, et mõisal oleks arengu tingimused ja et inimesed ellu jääksid. Palume arvestada koosmõju. Lisaks on päästeamet teinud ettepaneku määrata R ail Balticu trassil veetavate ohtlike jäätmete puhul ohuala. Tuuleparki rajatakse Rail Balticu k õrvale. Sellest tulenevalt võib tulla olukord, kus tuulepark sinna ei mahu. Ivo Lambing: Meie seisukoht on, et 3 tuulikut ei vääri küünlaid. Kahju on suurem kui tulu, mida eraomanik kolmest tuulikust saab. Eraomaniku tulu ei ole nii suur, kui kahju, mida tekitatakse ülekaalukale avalikule huvile. MTÜ Raikküla Mõis: Ingliste ja Hõreda mõisate lähedal, kuhu planeeritakse Kehtna üldplaneeringuga tuuleparki T1, on viimastel aastatel nähtud musta-toonekurge. Seetõttu tuulepargi T3 ja T1 kavandamisel tuleb tegeleda võimaliku mõjuga kotkastele ja must-toonekurgele ning tuvastada elupaigakasutused piirkonnas ja seda mitte ainult Kehtna vaid ka Rapla valla territooriumil. Piret Toonpere : Kõigi looduskaitsealuste kotkaste puhul on lähtutud Keskkonnaameti soovitatavatest puhvritest, see on piirkonnas teadaolevate väike - konnakotkaste püsielupaikade puhul 2 km. T1 ala puhul siis jääb teadaolev väike-konnakotka püsielupaik sinna puhvri piirile . Väike - konnakotkaste elupaikasid uuritakse pidevalt riikliku seire raames, kontrollitakse teadaolevaid pesasid ja otsitakse uusi pesasid, mis kantakse registrisse ja võetakse püsielupaigana arvele. Tuulepargi rajamisel arvestatakse sellel ajahetkel teadaolevate elupaikadega. Need muutuvad ajas. Tuulepargi detailplaneeringu koostamise raames koostatakse KSH, mille käigus viiakse läbi täiendavad linnustiku uuringud. Kui leitakse väike - konnakotka elupaik tuulealal või selle vahetus läheduses , siis see tõenäoliselt välistab tuulepargi antud alal . Karmel Jõesoo : Selgitus rahuldab. Protokollis Aire Müürsepp Kehtna Vallavalitsus Meie 08.05.2023 nr 15-3/2763-5 [email protected] Seisukoht Kehtna valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Kehtna Vallavalitsus esitas 17.10.2022 kirjaga nr 7-6/2020/220-171 Kehtna valla üldplaneeringu Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitati planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid. Samuti üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida ei arvestatud, ja Kehtna Vallavalitsuse seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Kehtna Vallavalitsus esitas 14.04.2023 kirjaga nr 7-6/2020/220-191 Rahandusministeeriumile täiendatud Kehtna valla üldplaneeringu materjalid. Kehtna valla üldplaneeringu põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete määramine Kehtna valla territooriumil. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses: KSH menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine; maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut; üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Juhul kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4). 1. Menetluskäik Üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69. Üldplaneeringu ja KSH algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes, maakonnalehes Raplamaa Sõnumid, vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Kirjalikult teavitati naaberomavalitsusi ja asjakohaseid valitsusasutusi. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 02.08.‒10.09.2021 ja nendega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku jooksul Kehtna vallamajas, Järvakandi teenuskeskuses ja valla veebilehel. Teated avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 avaldati ajalehes Raplamaa Sõnumid, vallalehes Valla Vaatleja ja Kehtna valla veebilehel. Kirjalikult teavitas vallavalitsus koostöötegijaid ja kaasatavaid. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 20.10 ja 21.10.2021. Kehtna Vallavolikogu 18.05.2022 otsusega nr 1-2/41 võttis üldplaneeringu vastu. PlanS § 87 kohane Kehtna valla üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 15.06.‒25.07.2022. Avalikustatud planeeringumaterjalidega sai tutvuda Kehtna vallamajas, Järvakandi teenuskeskuses ja valla veebilehel. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku toimumisest teavitati ajalehes Raplamaa Sõnumid 01.06.2022, maikuu 2022 vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati kirjalikult 31.05.2022. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 05.09.2022 Järvakandi kultuurimajas, 06.09.2022 Kehtna klubis ja Valtu seltsimajas. Kehtna arutelul oli võimalik osaleda ka veebikeskkonnas. Teated avalike arutelude toimumise kohta avaldati ajalehes Raplamaa Sõnumid 17.08.2022, augustikuu 2022 vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Avalikustamise järgselt ei jõudnud vallavalitsus kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja asutuste arvamuste osas. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul (15.06.‒25.07.2022) kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate ärakuulamised. Kuna isikuid, kelle arvamusi ei arvestatud, oli palju, viidi läbi mitmeid ärakuulamisi. Rapla riigimajas 7.12.2022 toimunud ärakuulamisel osalesid: arvamuse esitajad Ivo Lambing, Karmel Jõesoo, Imre Reino, KSH ekspert ja konsultant Piret Toonpere, Kehtna valla arendusjuht Varri Väli, ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann, registri- ja ehitusspetsialist Tiina Satsi ja Rahandusministeeriumi ametnikud. Veebi teel osales arvamuste esitajad Cerly- Marko Järvela. Arvamuse esitajad Sunly AS esindaja, Margus Jaanson, Kuuno Ahlberg ja Alar Mutli ärakuulamisele ei ilmunud. Ärakuulamise protokoll 1-07.12.2022 on lisatud käesolevale kirjale. Ärakuulamisel lepiti kokku järgnevas: 1) Ettepanekute osas, mis olid seotud Kumma küla põhjaosasse kavandatava lennuväljaku ja T3 tuulepargi omavahelise konkureerimisega, nõustusid arvamuste esitajad üldplaneeringus fikseerituga ning vallavalitsuse selgitustega. 2) Ettepanekute osas, milles toodi välja vajadus T3 ja T1 tuuleparkide kavandamisel kotkaste ja must-toonekure kaitse arvestamise nõudega, nõustusid arvamuste esitajad vallavalituse ja KSH eksperdi antud selgitustega. 3) Vallavalitsus täiendab taastuvenergeetika peatükki 6.5.8 järgmises: - Tuuleparkide rajamise võimalikkus ja täpsed tingimused selguvad detailplaneeringute ning nende raames läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. See tähendab, et ORME asukohavaliku läbi viimine ei tähenda veel tuuleparkide arendamise heakskiitu. - Tuulikute kavandamise käigus tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et tagada kultuuriväärtustega arvestamine. Detailplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, kui tuulepark asub kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km. Koostöö ja kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga on vajalik visuaalsete häiringute väljaselgitamiseks ja võimalusel leevendamiseks, kuna tuulepargi rajamine võib mõjutada mõisatest, kui olulistest vaatepunktidest, avanevaid vaateid. 2  - Visuaalsete häiringute väljaselgitamiseks tuleb kaasata mõisate omanikud, kui tuulepark asub olemasolevale mõisale lähemal kui 5 km. Karmel Jõesoo, Ivo Lambing ja Imre Reino jäid oma seisukoha juurde, et tuulepargid peaks välistama 5 km raadiuses mõisatest. Ärakuulamise tulemusena nõustus Cerly-Marko Järvela Kehtna vallavalitsusega, kui üldplaneeringu taastuvenergeetika peatükki 6.5.8 viiakse sisse kokkulepitud täiendused. Sunly AS projektijuht Hanna Peeters andis 21.12.2022 Kehtna Vallavalitsusele teada, et nõustub vallavalitsuse esitatud vastustega. Kehtna Vallavalitsus esitas 14.04.2023 Rahandusministeeriumile ärakuulamiste kokkulepete alusel täiendatud üldplaneeringu seletuskirja ja joonised. Tuvastasime, et ärakuulamisel saavutatud kokkulepped on sisse viidud üldplaneeringusse. Lähtudes üldplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja vallavalitsuse vastustest ning PlanS § 90 lõike 4 alusel arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annab Rahandusministeerium oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka ärakuulamise tulemusena arvamuste esitaja ja kohaliku omavalitsuse esindajad kokkuleppele ei jõudnud. Kutsutud isikute, kes ärakuulamisel ei osalenud ning ei ole Rahandusministeeriumit arvamusest loobumisest teavitanud, esitatud arvamusi käsitleb Rahandusministeerium samuti arvestamata jäänud arvamustena. 2. Arvestamata jäänud arvamused ja Rahandusministeeriumi seisukoht Käesolevas Rahandusministeeriumi kirjas antakse seisukohad Karmel Jõesoo (MTÜ Raikküla Mõis), Aare Leinbergi (Ingliste Arendusselts), Imre Reino (TECHNOSOL OÜ, Ingliste mõis) Cerly-Marko Järvela, Ivo Lambingu, Alar Mutli, Margus Jaansoni ja Kuuno Ahlbergi ärakuulamise tulemusena kokkuleppeta jäänud üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Arvestades asjaolu, et mitmed isikute poolt esitatud arvamused ja ettepanekud suurelt jaolt kattusid, on kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 5 lõikega 2 nende osas antud ühine seisukoht. 2. 1. Tuuleparkide kaugus mõisatest Karmel Jõesoo, Aare Leinberg ja Imre Reino tegid ettepaneku täiendada Kehtna valla üldplaneeringut ja välistada tuuleenergeetika arendusalad 5 km raadiuses riiklike mälestistena kaitse all olevatest ja Raplamaa väärtuslikel maastikel asuvatest mõisaansamblitest. Isikud on arvamusel, et Kehtna vallas tuuleparkide rajamine mõisatele liiga lähedale mõjub äärmiselt kahjulikult mõisatele kui avalikus kasutuses olevatele kõrge rekreatiivse väärtusega piirkondadele. Selliste tuuleparkide rajamise plaan ei ole vastutustundlik potentsiaalsetes rahvusvahelise tähtsusega turismipiirkondades. Riiklikesse kultuuriväärtustesse investeerimine muutub mõttetuks, külastajad ei tule rikutud mõisamiljöösse tuulikute lähedusse puhkama. Kuna nii Raikküla kui ka Ingliste mõisate lähedale on üldplaneeringu 3 järgi võimalik rajada üle 150 m kõrguseid tuulikuid piiranguteta, siis seoses tuulikute mõõtmete kasvuga tegelik vajalik minimaalne puhver ajas kasvab. Karmel Jõesoo selgitas, et selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav kuni 35 km kaugusele. Raikküla mõisale on koostatud muinsuskaitse eritingimused, kus on näidatud mõisa vaatekoridorid. Need on tähtis säilitada. Ivo Lambing tõi välja, et mõis pole ainult peahoone vaid kompleks. Mõisale on olulised vaatekoridorid. Muinsuskaitseseadus reguleerib kaitsevööndit, mille ulatus on väga väike. Kehtna Vallavalitsus ettepanekuga ei arvestanud ja selgitas vastuskirjas, et mõju mõisatele sõltub suuresti sellest, kas mõisale või mõisa juurest avanevaid olulisi vaateid tuulepark muudab. Kuna Raikküla ja Ingliste mõisaid ümbritsevad mõisapargid, siis ei saa vaadete muutust hinnata ainult kauguse põhjal, vaid see eeldab nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute koostamist, mis on tuulepargi detailplaneeringu KSH tasemel hinnatav ja mille kohta üldplaneeringus on seatud ka vastav tingimus. Kaugvaated mõisa juurest või mõisale sageli puuduvad, seega ei ole asjakohane välistada tuuleenergeetika arendusalad 5 km raadiuses riiklike mälestistena kaitse all olevatest mõisatest. Tegu oleks väga ulatusliku piiranguga. Ei saa eeldada, et tuulepargi paiknemine mõisa läheduses mõjutaks alati ja ebasoodsalt mõisa kasutamist või selle turismiväärtust. Täpsemad küsimused lahendatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Üldplaneeringus on nõue, et tuulepargi detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada KSH ja tellida vajalikud uuringud. Margus Jaanson, Ivo Lambing, Kuuno Ahlberg ja Alar Mutli oma arvamuskirjades toetasid mõisaomanike ettepanekut. Raikküla mõisa ja ka paljude teiste Raplamaa mõisate puhul on tegemist äärmiselt suure turismipotentsiaaliga objektidega, mis tooksid maakonda hinnanguliselt kümneid miljoneid eurosid. Tuuleparkide rajamisega mõisatele liiga lähedale võetakse neilt võimalus seda potentsiaali realiseerida. Kehtna Vallavalitsus vastuskirjas neile on selgitanud, et ettepanekuga ei arvesta üldplaneeringu täpsusastmes. Mõju mõisatele sõltub suuresti sellest, kas mõisale või mõisa juurest avanevaid olulisi vaateid tuulepark muudab. Kuna Eesti mõisaid ümbritsevad sageli mõisapargid, siis ei saa vaadete muutust hinnata ainult kauguse põhjal, vaid see eeldab nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute koostamist, mis on tuulepargi detailplaneeringu KSH tasemel hinnatav. Üldplaneering seab ka vastava tingimuse. 2.2. Tuuleparkide kaugus väärtuslikest maastikest ja elamutest Karmel Jõesoo, Aare Leinberg ja Imre Reino tegid ettepaneku määrata Kehtna vallas asuvatele maakondliku tähtsusega ja potentsiaalse riikliku tähtsusega väärtuslike maastike ümber 2000 m puhverala. Nimetatud kõige väärtuslikumate maastike puhverala tuleb võtta arvesse tuuleenergia arendusalade kavandamisel. Nad leiavad, et vastutustundlik ei ole tuulepargi T3 rajamine Raela ja Raikküla väärtuslikus elupiirkonnas ja atraktiivses turismipiirkonnas ega maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike Kumma-Kaerepere ja Raikküla vahel. Samuti ei sobi tuulepargi T1 kavandamine looduskaitse all oleva ja väärtuslikul maastikul asuva Ingliste mõisa lähedale, kus Kehtna arengukava järgi peamised väärtused on loodus- ja kultuuriväärtused, mis vajavad säilitamist. Samuti toovad välja, et arvestades tuulikute kõrgust ja nähtavust on üldplaneeringus fikseeritud elamualade puhver 1000 meetrit liiga väike. 4 Karmel Jõesoo tõstatas küsimuse ‒ kas kolm tuulikut on seda väärt, et kahe maakonna tähtsusega väärtusliku maastiku vahele neid paigutada. Piirkonnas on Rail Balticu trass, Eesti suuremad sigalad, suur laudakompleks, inimeste kodud, Kuusiku lennuvälja piiranguvöönd. Kui võtta kokku müra, tolmu, vibratsiooni ja visuaalse häiringu koosmõju, kas siis on otstarbekas tuulepargi T3 ala planeeringusse jätta. Kumulatiivsest tekkivast häiringust tulenevalt võiksid jääda alles väärtusliku maastiku säilimise tingimused, et mõisal oleks arengutingimused ja inimesed ellu jääksid. Cerly-Marko Järvela, Margus Jaanson, Ivo Lambing, Kuuno Ahlberg ja Alar Mutli on arvamusel, et üksikmajapidamine pole vähem oluline kui mõisakompleks. Kehtna Vallavalitsus ettepanekuga ei arvestanud ja vastas, et väljaspool väärtuslikku maastiku paikneva tuulepargi mõju väärtuslikule maastikule saab olla eeskätt visuaalne – muutuvad vaated. Vaadete muutumine sõltub aga väga olulisel määral reljeefist ja maakasutusest (mets, avatud põllumaa, tiheasustusala). Arvestades kõrgendatud vajadust leida üldplaneeringutes tuuleparkide rajamiseks potentsiaalselt sobilikke alasid, ei ole asjakohane niivõrd ulatuslike alade välistamine, kui reaalselt ei pruugi tuulepark väärtusliku maastiku olulisi vaateid mõjutada. Kaugus 1 km elu- ja ühiskondlikest hoonetest tagab müranormidele vastavuse. 2.3. Rahandusministeeriumi seisukoht 2.3.1. Rahandusministeerium on seisukohal, et tuuleenergia arendusalade valimisel on Kehtna Vallavalitsus tuginenud üldplaneeringu käigus läbi viidud KSH-le ja selle aruande lisale 2 „Kehtna valla üldplaneeringus tuuleenergia arendusalade kavandamine ja kaasnevad mõjud" (edaspidi dokument), kus on antud ülevaate alade leidmise protsessist ja kaalutlustest. KSH aruande lisa 2 peatükis 1.1 on toodud, et tuuleenergia arendusalade planeerimise vajadus üldplaneeringus tuleneb asjaolust, et tegu on olulise ruumilise mõjuga ehitistega (ORME), mille kavandamine peab vastavalt planeerimisseadusele olema kahe etapiline. Esimeses etapis tuleb valida ORME objektile sobilik asukoht. Asukohta saab valida ainult kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu või eriplaneeringu alusel. Reaalsed tuuleparkide arendusvõimalused selguvad teises etapis, s.o detailsema planeeringu ja selle raames läbiviidavate uuringute ning mõjude hindamise käigus. Sobivate alade leidmine toimus ebasobivate alade välistamise protsessi kaudu, mida on põhjalikult kirjeldatud dokumendi peatükis 2. „Metoodika alade valikuks“. Alade esialgseks leidmiseks kasutati puhtalt kaardianalüüsi, millele järgnes leitud alade täiendava sobilikkuse analüüs. Täiendaval sobilikkuse analüüsil vaadeldi: alade pindalalist sobivust ja paiknemist inimasustuse suhtes; kattuvust rohevõrgustikuga; ökosüsteemide väärtust; lindude rände- ja toitumislendude potentsiaali; esialgsete looduskaitseliste puhvrite piisavust. Dokumendi peatükis 3. „Tuuleparkide keskkonnamõjud“ on selgitatud ja antud hinnang tuuleparkide mõju kohta taimestikule, metsloomadele ja linnustikule. Välja on toodud mõju kõrge kaitseväärtusega liikidele nagu must-toonekured, kotkad, metsised ja II kaitsekategooria kaitsealused linnuliigid, samuti mõjud lindude rändele. Järeldusena on fikseeritud, et üldplaneeringu tasemel saab tuuleparkide mõjusid hinnata suure üldistusastmega. Täpsemate uuringute läbiviimine on kindlasti vajalik järgnevates planeerimis- ja projekteerimisetappides. Arvestada tuleb nii mõju elupaikadele kui ka rändeteedele. Tuuleenergia arendusaladele tuulepargi rajamisel tuleb selleks koostada detailplaneering ning teostada keskkonnamõjude ja teiste asjakohaste mõjude hindamine. 5 Dokumendi peatükis 4. „Tuuleenergia alade edasine planeerimine“ on välja toodud konkreetsed tingimused, millega peab arvestama tuuleenergia arengualade edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel. 2.3.2. Rahandusministeerium märgib, et Kehtna valla üldplaneeringus on seatud detailplaneeringu koostamise ja KSH kohustus ning tingimused ja nõuded tuuleparkide edasiseks planeerimiseks. PlanS § 124 lõike 4 kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Seega tuuleparki ehitada ei ole võimalik enne detailplaneeringu kehtestamist. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5.8 „Taastuvenergeetika“ on toodud, et reaalsed arenduse ja tuulikute paigutamise võimalused selguvad detailplaneeringu ja selle raames läbiviidavate uuringute ning mõjude hindamise käigus. Edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta konkreetseid tuulikute parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda, asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti. Tuuleparkide kavandamisel tuleb arvestada asja- ja ajakohaste uuringute ja juhenddokumentidega. Tuulikut ei rajata elamule ja ühiskondlikule hoonele lähemale kui 1 km. Detailplaneeringu KSH raames hinnatakse konkreetseid mõjusid ja määratakse täpne kaugus elamust. Üldplaneeringu alusel koostatava detailplaneeringu ja selle KSH käigus tuulikute täpse paigutuse otsustamisel peab hindama mõju lindudele ja nahkhiirtele. Tähelepanu tuleb pöörata asjaoludele, et vallas esineb must-toonekure pesitsusalasid ja toitumisalasid, välja tuleb selgitada liigi elupaigakasutus ja võimalik mõju liigile. Tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on vajalik välja selgitada mõju kaitsealustele liikidele, väärtuslikele elupaigatüüpidele, vääriselupaikadele, rohevõrgustiku sidususele, ökosüsteemide seisundile ja bioloogilisele mitmekesisusele. Edaspidi detailplaneeringu koostamisel tuleb läbi viia müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest ja paiknemisest, sh hinnata madalsagedusliku müra mõju. Tuulikute kavandamisel tuleb võimalike häiringute vältimiseks elamute õuemaal tagada II kategooria alade tööstusmüra öise sihtväärtuse järgimine, kui õigusaktide alusel ei kehti rangemat nõuet. Samuti visuaalse mõju hinnang, mõju maastikupildile, sh väärtuslikele maastikele, vaadetele, riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile. Tuulikute mõjude hindamisel (sh müra, varjutuse ja visuaalse mõju hindamisel) tuleb arvestada koosmõjusid ja mõjude kumuleerumist nii teiste piirkonda kavandatavate tuuleparkidega kui muude koosmõju avaldada võivate objektidega. 2.3.3. Rahandusministeerium rõhutab, et PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering detailplaneeringu koostamise aluseks. Kehtna valla üldplaneeringuga nähakse ette põhimõtteliselt sobivad alad tuuleparkide arendamiseks. Tuulepargi võib kavandada üldplaneeringuga määratud aladele üksnes detailplaneeringu ja selle käigus läbiviidava KSH alusel. Üldplaneeringus on seatud tingimused tuuleenergia arendusaladele tuulepargi kavandamiseks, mille puhul on arvestatud PlanS § 10 lõikest 1 tuleneva huvide tasakaalustamise põhimõtet. Rahandusministeeriumi hinnangul on tuuleparkide arendamiseks sobivate alade valimisel kohalik omavalitsus täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Üldplaneeringu koostamise 6 raames läbi viidud KSH-s on muu hulgas hinnatud keskkonnamõju kõrge kaitseväärtusega liikidele (KSH aruande lisa 2) ja põhjendatud üldplaneeringu lahenduse valikut. Üheselt on mõistetav, et üldplaneeringus määratud tuuleenergia arendusaladele tuulepargi rajamisel tuleb selleks koostada detailplaneering ning teostada keskkonnamõjude jt asjakohaste mõjude hindamine. Kehtna Vallavolikogu 18.05.2022 otsusega nr 1-2/41 on üldplaneeringu vastu võtnud ja tunnistanud nõuetele vastavaks KSH aruande. Vastuvõtmisega on vallavolikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele ja on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi (PlanS 86 lg 2). Sellega on vallavolikogu pidanud sobivaks ja otstarbekaks planeeringulahendust, kus nähakse ette põhimõtteliselt sobivad alad ka tuuleparkide arendamiseks, nende rajamise võimalus ja täpsed lahendused selguvad detailplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus. Kehtna valla üldplaneeringus on valitud ORME asukohad, mille valimine PlanS § 75 lõike 1 punkti 4 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne. Samuti on tuulepargi kavandamiseks seatud detailplaneeringu koostamise kohustus, mis PlanS § 75 lõike 1 punkt 26 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5.8 „Taastuvenergeetika“ fikseeritud, et reaalsed arenduse ja tuulikute paigutamise võimalused selguvad detailplaneeringu ja selle raames läbiviidavate uuringute ning mõjude hindamise käigus. Edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta konkreetsete tuulikute parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda ja asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti. Tuuleparkide rajamise võimalus ja täpsed lahendused selguvad järgneva avaliku planeerimisprotsessi, so detailplaneeringu ja KSH koostamise käigus, kus kaasatakse kõik isikud, kelle õiguseid või hüva võib detailplaneering puudutada. Samuti on kõigil teistel isikutel võimalus planeerimisprotsessis kaasa rääkida. 2.3.4. Rahandusministeerium peab oluliseks selgitada, et PlanS § 124 lõike 7 kohaselt peab detailplaneeringu menetlemisel lähtuma üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest, kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH läbiviimine. Seega tuulepargi detailplaneeringu koostamisel peab kohalik omavalitsus läbi viima üldplaneeringu menetluse põhjalikkusega detailplaneeringu menetluse ning seejuures täitma kõik Kehtna valla üldplaneeringus seatud tingimused tuuleenergeetika kavandamiseks. Tuulepargi detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja kaasata kõik PlanS § 127 lõigetes 1 kuni 3 nimetatud asutused ja isikud, sh isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, keda KSH tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu ning planeeritava maa- ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, samuti Kehtna valla üldplaneeringus toodud isikud, sh tuulepargist 5 km kaugusele jäävate mõisate omanikud. Planeeringulahenduse sisulise otstarbekuse üle hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Niisiis juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel, planeeringutega kavandatavate ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel ning maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Karmel Jõesoo, Aare Leinbergi, Imre Reino, Ivo Lambingu, Alar Mutli, Margus Jaansoni ja Kuuno Ahlbergi, Cerly-Marko Järvela üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusi. 7 Kehtna valla üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustab valdkonna eest vastutav minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga. Lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta teavitab valdkonna eest vastutav minister kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa Ärakuulamise protokoll 1-07.12.2022 Lisaadressaadid: MTÜ Raikküla Mõis C-M. Järvela M. Jaanson K. Ahlberg A. Mutli Ingliste Arendusselts TECHNOSOL OÜ Raine Viitas 715 5865 [email protected] 8