Seisukoht Kehtna valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta

Rahandusministeeri u mi RUPO Kehtna valla üldplaneeringu ärakuulamise PROTOKOLL Rapla Riigimaja 11.01.2023 Ärakuulamine algas kell 1 1 .0 0 Ärakuulamine lõppes kell 1 3 .00 Juhatas: Tiiu Pärn Rahandusministeerium Protokollis: Karl Künter Kaljuveer Rahandusministeerium Osalesid: Külli Siim Rahandusministeerium Kalev Kaljuste Rahandusministeerium Erki Arakas Kehtna Manor OÜ , arvamuse esitaja Toomas Kalda Keskkonnaamet , arvamuse esitaja Karl Markus Wahlberg Keskkonnaamet , arvamuse esitaja Varri Väli Kehtna Vallavalitsus , arendusjuht Hans-Jürgen Schumann Kehtna Vallavalitsus , ehitusspetsialist Tiina Satsi Kehtna Vallavalitsus , registri- ja ehitusspetsialist Marika Pärn Planeeringukonsultant Piret Toonpere KSH ekspert ja konsultant OÜ Kehtna Manor , Erki Arakas arvamused 1. Määrata kogu Kehtna mõisapargi miljööväärtuslikule alale jääva Tootmise maa-ala (T) juhtotstarbe asemel maakasutuse juhtotstarbeks Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT). 2 . Juhul, kui Kehtna vald ei nõustu punktis 1. toodud ettepanekuga, määrata vähemalt Tiigi tn 18 kinnistu osas maa kasutuse juhtotstarbeks Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT). Otsustati: Kehtna vald on n õus laiendama Kehtna mõisa vankrikuuri, sepikoja ja tall -tõllakuuri ümb ritsevat ala äri- ja tootmise maa-alaks . Kehtna v ald teeb selles osas üldplaneeringu joonisel korrektuuri. 3 . Määrata miljööväärtuslikul alal planeeritavate korterelamute koormusindeks minimaals elt 800 m2/ korter (elamuühik). Arutati: Koormusindeksi määramise vajalikkust kortermajade ehitamise puhul . Viimase ca 30 aasta jooksul pole valda ühtegi kortermaja ehitatud. Vald jäi seisukohale, et ÜP tasandil koormusindeksit Kehtna vallas ei määrata, sest kõik kinnisvara arendused on valda väga oodatud. Otsustati: ÜPsse lisatakse , et u u te korterelamute planeerimisel miljööväärtuslikele aladele tuleb koostada detailplaneering. Miljööväärtuslikel aladel olemasolevate hoonete ümberehitamisel korterelamuteks tuleb projekteerimistingimuste andmine korraldada avatud menetlusena. Arvamuse esitaja ei ole nõus sellega , et ÜP raames reegleid kokku ei lepita ja minimaalset koormusindeksit planeeritavatele korterelamute ei määrata . Rahandusministeerium annab kirjaliku seletuse. Keskkonnaamet i arvamused 1. Keskkonnaameti kirja punktis 6 juhtisime tähelepanu, et Ingliste külas on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava andmetel planeeritud rajada reoveekogumisala (kompaktpuhasti). V alla v astusena on kirjas, et reoveepuhasti asukoht märgitakse kaardile , aga Kehtna valla ÜP kaardirakenduse planeeringulahenduses ei ole endiselt asukohta märgitud. Palume võimalusel see lisada. Otsustati: Vastavalt arutelule tuuakse kaardirakenduse muudatus enne planeeringu kehtestamist ning sellele eelnevalt on uuendatud versioon kõigile osalistele saadaval. 2. Keskkonnaameti kirja punktis 2 palusime ÜP KSH aruande lisas 2 arvestada uuendatud Keskkonnaameti poolt koostatud juhendiga „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (seisuga 10.11.2021). Kooskõlastuste koondtabelis on vastusena kirjas, et viidet juhendile ajakohastatakse ja soovitatud puhvritega arvestatakse ning vajadusel täpsustatakse. ÜP seletuskirjas on puhvreid ajakohastatud, kuid KSH aruande lisas 2 on endiselt 28.06.2021 koostatud juhendist tulenevad andmed. Palume võimalusel dokumentide sisu ühtlustada. Otsustati : Ettepaneku ga arvestataks e . 3. Keskkonnaameti kirja punktis 1.2 palusime ÜP seletuskirja punkti 6.3.1 alapunkti 15.3 (lk 64) osas korrigeerida sõnastust rangemaks: „Maavara kaevandamine ökodukti piiranguvööndis on keelatud. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada ökodukti toimimist.“ Täiendatud ÜP seletuskirjas on see lõik välja jäetud. Arutati: Keskkonnaameti selgitus te kokkuvõte : Maavarade kaevandamist suurulukite suudmealal tuleb vältida. Tegu pole absoluutse keeluga, vaid üldreegliga . K eelule võib rakendada erand eid tingimusel, et koostatakse loomastike ekspertiis, mis näitab, et kaevandamine ei mõjuta ökodukti toimimist. Reeglit on võimalik ümber kaaluda kui see on põhjendatud ning vajalik ega kaasne mõjusid loomade läbipääsemisele. Maakasutusplaanil olevad l eppemärgid ei lähe joonisega kokku. Maakonnaplaneeringu KSH-st pärineval plaanil on ökoduktide suudmealad märgitud erineva värvi ga ning ei ole kooskõlas leppemärkide loendiga. KSH aruande järgi jääb Kehtna valda 4 ökodukti kuigi tegelikult on neid kokku 5. Kaardile on kantud vaid 3 ökodukti . Kaardilt on puudu Raela ökodukt ja Kootja rohesild. Samuti on puudu Velise jõe sild ja sellega seotud suurulukite tunnel, mis kvalifitseerub loomade läbipääsuks. Otsustati: Keskkonnaameti välja toodud maavara kaevandamise punktid viiakse seletuskirja sisse . L eppemärgid korrigeeritakse koostöös kartograafiga . K ehtestamata suudmealad tuleb kaardil erineva värvi ja tingmärgiga kajastada ning seletuskirjas taustainfosse lisada koos viitega KMH- le . 4. Keskkonnaameti kirja punktis 1.1 olime seisukohal, et juurde tuleks lisada ka punkt, mis käsitleb jahipidamise keeldu kaitsevööndi ulatuses. Jahikeelualad määratakse ÜP järgselt kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Võime nõustuda, et jahikeelualad saab määrata ÜP järgselt. Otsustati: ÜP raames ei saa jahipidamist reguleerida , vald ei saa sekkuda. Kehtna vald e i keela ega luba jahipidamist ökoduktide kaitsevööndi ulatuses, vaid lähtu taks e seadusest. Kokkuvõte: kokku lepitud parandused viiakse üldplaneeringusse ja seejärel esitatakse korrigeeritud planeering Rahandusministeeriumile. Allan Ildi arvamuste osas jäid Kehtna vallavalitsuse esindajad oma kirjalikult antud vastuste juurde. Kokkuleppeta jäänud arvamuste kohta annab Rahandusministeerium vastavalt PlanS § 90 lg-le 4 oma kirjaliku seisukoha. /digiallkiri/ Karl Künter Kaljuveer protokolli koostaja Kehtna Vallavalitsus Meie 08.05.2023 nr 15-3/2763-4 [email protected] Seisukoht Kehtna valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Kehtna Vallavalitsus esitas 17.10.2022 kirjaga nr 7-6/2020/220-171 Kehtna valla üldplaneeringu Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitati planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid. Samuti üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida ei arvestatud ja Kehtna Vallavalitsuse seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Kehtna Vallavalitsus esitas 14.04.2023 kirjaga nr 7-6/2020/220-191 Rahandusministeeriumile täiendatud Kehtna valla üldplaneeringu materjalid. Kehtna valla üldplaneeringu põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete määramine Kehtna valla territooriumil. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses: KSH menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine; maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut; üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Juhul kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4). 1. Menetluskäik Üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69. Üldplaneeringu ja KSH algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes, maakonnalehes Raplamaa Sõnumid, vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Kirjalikult teavitati naaberomavalitsusi ja asjakohaseid valitsusasutusi. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 02.08.‒10.09.2021 ja nendega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku jooksul Kehtna vallamajas, Järvakandi teenuskeskuses ja valla veebilehel. Teated avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 avaldati ajalehes Raplamaa Sõnumid, vallalehes Valla Vaatleja ja Kehtna valla veebilehel. Kirjalikult teavitas vallavalitsus koostöötegijaid ja kaasatavaid. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 20.10. ja 21.10.2021. Kehtna Vallavolikogu 18.05.2022 otsusega nr 1-2/41 võttis üldplaneeringu vastu. PlanS § 87 kohane Kehtna valla üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 15.06.‒25.07.2022. Avalikustatud planeeringumaterjalidega sai tutvuda Kehtna vallamajas, Järvakandi teenuskeskuses ja valla veebilehel. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku toimumisest teavitati ajalehes Raplamaa Sõnumid 01.06.2022, maikuu 2022 vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati kirjalikult 31.05.2022. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 05.09.2022 Järvakandi kultuurimajas, 06.09.2022 Kehtna klubis ja Valtu seltsimajas. Kehtna arutelul oli võimalik osaleda ka veebikeskkonnas. Teated avalike arutelude toimumise kohta avaldati ajalehes Raplamaa Sõnumid 17.08.2022, augustikuu 2022 vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Avalikustamise järgselt ei jõudnud vallavalitsus kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja asutuste arvamuste osas. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul (15.06.‒25.07.2022) kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate ärakuulamised. Kuna isikuid, kelle arvamusi ei arvestatud, oli palju, viidi läbi mitmeid ärakuulamisi. Rapla riigimajas 11.01.2023 toimunud ärakuulamisel osalesid: arvamuse esitaja Erki Arakas Kehtna Manor OÜ ning Keskkonnaameti esindajad Toomas Kalda ja Karl Markus Wahlberg; Kehtna Vallavalitsuse esindajad, üldplaneeringu konsultant ja KSH koostaja ning Rahandusministeeriumi ametnikud. Ärakuulamise protokoll 11.01.2023 on lisatud käesolevale kirjale. Ärakuulamise tulemusena Erki Arakas ja Kehtna Vallavalitsuse esindajad leppisid kokku järgnevas: 1) Kehtna vald on nõus laiendama Kehtna mõisa vankrikuuri, sepikoja ja tall- tõllakuuri ümbritsevat ala äri- ja tootmise maa-alaks ning vallavalitsus teeb selles osas üldplaneeringu joonisel korrektuuri; 2) üldplaneeringu seletuskirja lisatakse, et uute korterelamute planeerimisel miljööväärtuslikele aladele tuleb koostada detailplaneering. Miljööväärtuslikel aladel olemasolevate hoonete ümberehitamisel korterelamuteks tuleb projekteerimistingimuste andmine korraldada avatud menetlusena. Kokkuleppele ei jõutud üldplaneeringu raames planeeritavatele korterelamutele minimaalse koormusindeksi määramises. Kehtna Vallavalitsus esitas 14.04.2023 Rahandusministeeriumile ärakuulamiste kokkulepete alusel täiendatud üldplaneeringu seletuskirja ja joonised. Kontrollimisel tuvastasime, et ärakuulamisel saavutatud kokkulepped on üldplaneeringusse sisse viidud. Lähtudes üldplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja vallavalitsuse vastustest ning PlanS § 90 lõike 4 alusel arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annab Rahandusministeerium oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka ärakuulamise tulemusena arvamuste esitaja ja kohaliku omavalitsuse esindajad kokkuleppele ei jõudnud. 2. Arvestamata jäänud arvamused ja Rahandusministeeriumi seisukoht 2 Käesolevas kirjas antakse seisukoht üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja ärakuulamisel kokkuleppeta jäänud Erki Arakase arvamusele. Erki Arakas tegi ettepaneku määrata miljööväärtuslikul alal planeeritavate korterelamute koormusindeks minimaalselt 800 m2/korter (elamuühik). Kehtna vallas on piisavalt palju korterelamute tarbeks sobilikku maad, mistõttu peaks miljööväärtuslikule alale korterelamute rajamise võimaldamine olema erand. Korterelamu rajamise võimaldamine segaotstarbega maa-alale (S) Kehtna mõisa peahoone vahetusse naabrusesse võib tekitada mistahes negatiivseid häiringuid seda nii olemasolevate hoonete kui ka rajatavate elamuühikute kasutajatele. Üksikud elamuühikud on mõistlikud ja pakuvad maa-alale üldplaneeringus taotletud laialdasemat kasutusvõimalust, kuid täiesti põhjendamatu on miljööväärtuslike alade nn tihendamine uute elamuühikute arvel. Seetõttu on mõistlik määrata miljööväärtusliku ala suhtes kehtiv keskmisest oluliselt suurem koormusindeks ning lisada üldplaneeringusse täpsustus. Kehtna Vallavalitsus vastas, et Kehtna alevikus asub kolm miljööala – Staadioni tn elamute, Kehtna mõisasüdame ja Kehtna MTK peahoone miljööalad. Üldplaneeringu kohaselt on korterelamu rajamise võimalus ka Kehtna mõisasüdames, segahoonestuse juhtotstarbega alal. Antud aladel ei ole koormusindeksi määramine otstarbekas, kuna segaotstarbega maa-ala otstarve on antud hoonetele, mis on kas mälestised, asuvad mõisa kui ehitismälestise territooriumil või selle piiranguvööndis. Sellest tulenevalt rakenduvad miljööalale niigi muinsuskaitse piirangud ja tingimused, mis suunavad hoonestuse sobivust, mahtu jms aspekte. Väljakujunenud mõisasüdames ei ole olemasolevat asustus- ja krundistruktuuri ning hoonestust arvestades otstarbekas veel täiendava tingimuse seadmine korterelamu koormusindeksi näol. Ärakuulamisel vallavalitsuse esindajad selgitasid, et viimase 30 aasta jooksul pole valda ehitatud mitte ühtegi kortermaja. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 6.2.2 lisatakse nõue, et uute korterelamute planeerimisel miljööväärtuslikele aladele tuleb koostada detailplaneering. Miljööväärtuslikel aladel olemasolevate hoonete ümberehitamisel korterelamuteks tuleb projekteerimistingimuste andmine korraldada avatud menetlusena. Rahandusministeerium märgib, et üldplaneeringus on määratud planeeringuala üldised kasutus- ja ehitustingimused maakasutuse juhtotstarvete kaupa. Segaotstarbega maa-alale korterelamu kavandamisel on vajalik koosmõjus arvestada nii maa-ala juhtotstarbest tulenevaid tingimusi kui ka korterelamutele seatud tingimusi, samuti kõiki teisi asjakohaseid, sh miljööväärtuslikele aladele seatud tingimusi ja nõudeid. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.4 „Segaotstarbega maa-ala (S)“ on toodud, et segaotstarbega maa-alal on võimalik kavandada piirkonna ruumi toimimiseks olulisi funktsioone: väikeelamuid või kortermaju, ärihooneid, üldkasutatavaid hooneid ning neid teenindavaid rajatisi. Segaotstarve võib realiseeruda ühe või teise otstarbena, samuti on lubatud otstarvete kombineerimine (nt elamu- ja ärihoone). Üldiste kasutus- ja ehitustingimuste kohaselt otsustatakse ala otstarve vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel kohapõhiselt ning segaotstarbega maa-alal tuleb jälgida soovitud juhtotstarbe kasutus- ja ehitustingimusi. Niisiis korterelamute kavandamisel segaotstarbega maa-alale peab vallavalitsus järgima ka üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2 „Korterelamu maa-ala (EK)“ seatud üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi, sh detailplaneeringu koostamise kohustuse nõuet. Korterelamud tuleb 3 kavandada kvaliteetsete arhitektuuriliste ja maastikuarhitektuuriliste lahendustega, sobitada ümbritseva keskkonnaga ning tagada kvaliteetne avalik ruum (haljasalad, puhkeala, mänguväljakud). Samuti on üldplaneeringus määratud miljööväärtuslikud alad, seatud nende kaitse- ja kasutustingimused, mis on kohustuslikud järgimiseks nii detailplaneeringute koostamisel kui ka projekteerimistingimuste andmisel. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 6.2.2.3 on sätestatud tingimused miljöö säilimiseks Kehtna mõisasüda miljööalal, sh leida sobivad funktsioonid kõikidele mõisakompleksi hoonetele. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud“ on fikseeritud PlanS-st tulenev võimalus, mille kohaselt vallavolikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida planeerimisseaduses ja üldplaneeringus ei ole ette nähtud (PlanS § 125 lõige 3). Niisiis on kohalikul omavalitsusel kaalutletud vajadusel võimalik algatada Kehtna mõisasüdame miljööalal, samuti kõigil teistel miljööaladel detailplaneeringu koostamine. Juhul kui kohalik omavalitsus ei pea vajalikuks detailplaneeringu algatamist, siis peab elamute renoveerimise puhul koostama ehitusprojekti, mille lahendus toetab Kehtna mõisakompleksi olemust. Enne ehitusprojekti koostamist on vajalik anda projekteerimistingimused, mis tuleb menetleda avalikult. Lisaks märgime, et Kehtna mõisakompleksi kuuluvad ehitised on tunnistatud ehitismälestisteks. Seega laienevad neile ka kõik muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded, mis reguleerivad ehitiste ümberehitamist, rekonstrueerimist jm. Nii näiteks on ehitismälestistel ehitustööde teostamiseks ehitusprojekti koostamisel nõutavad muinsuskaitse eritingimused, mille kaudu tagatakse mälestiste võimalikult autentne säilimine. Selgitame, et PlanS-is otsest nõuet üldplaneeringuga koormusindeksi määramiseks seatud ei ole. PlanS § 75 lõike 1 punktis 31 on toodud, et üldplaneeringuga on võimalik lahendada ka muud selles lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Nende ülesannete lahendamise üle otsustamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seega on omavalitsusel võimalik detailplaneeringuga koormusindeks määrata, kuid kohustust selleks ei ole. Samas märgime, et PlanS § 125 lõike 5 punkt 2 näeb ette, et projekteerimistingimuste andmiseks peavad üldplaneeringus olema toodud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Seega juhul kui üldplaneeringus ei ole ülesanded lahendatud niivõrd täpselt, et need on piisavad projekteerimistingimuste andmiseks, siis pole võimalik projekteerimistingimusi ka väljastada ja peab koostama detailplaneeringu. Rahandusministeeriumi hinnangul on Kehtna valla üldplaneeringus seatud tingimused, mis võimaldavad kavandada miljööaladele, k.a Kehtna mõisasüda miljööalale, sinna sobivaid funktsioone ja ehitisi ning tagavad huvitatud isikute kaasamise detailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel. Oluline on lisada, et Kehtna Vallavolikogu 18.05.2022 otsusega nr 1-2/41 on üldplaneeringu vastu võtnud ja kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele ja on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega ning hinnanud koostatud planeeringulahenduse sobivaks ja otstarbekaks (PlanS § 86 lg 2). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 punktis 1 on sätestatud, et kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja 4 korraldamine on üks põhimõtetest, millele kohalik omavalitsus rajaneb. Seega üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on KOKS-i järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse kohta hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Niisiis juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel, planeeringutega kavandatavate ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel ning maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Erki Arakase üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusi. Kehtna valla üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustab valdkonna eest vastutav minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga. Lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta teavitab valdkonna eest vastutav kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: Kehtna valla üldplaneeringu ärakuulamise protokoll 11.01.2023 Lisaadressaadid: OÜ Kehtna Manor Raine Viitas 715 5865 [email protected] 5