AS Eesti Varude Keskuse hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine

Saatja: Anna Purro <[email protected]> Saadetud: 08.05.2023 11:46 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <"MKM info">; <"MKA info">; <"RAM Info">; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 16-7/23-06322-002 edastamine Manused: ATT00001.png; kiri_digiallkirjaga_16-7_23-06322-002.asice Lugupeetud Edastame Teile dokumendi 16-7/23-06322-002 Lugupidamisega Anna Purro Ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist +372 620 1751 | [email protected] www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10122 Tallinn Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet [email protected] 2 5 .04.2023 nr 6-1 Hoonestusloa t aotlus Taotleja : AS Eesti Varude Keskus Veerenni 38b, 10138 Tallinn [email protected] E sindaja : Ando Leppiman , juhatuse esimees Tel: +372 509 4414 e-post: [email protected] Taotleja H oonestusloa taotluse esitaja on Eesti Vabariigis tegutsev riigile kuuluv äriühing AS Eesti Varude Keskus (registrikood 11124171 , aadress Veerenni 38b, 10138 Tallinn). AS-i Eesti Varude Keskus kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud taotlusele (lisa 1). Hädaolukorra seaduse (HOS) kohaselt on AS Eesti Varude Keskus riigi tegevusvaru haldav äriühing, kelle ülesanne on vastavalt HOS § 18 1 lg-tele 1 ja 2, maagaasiseaduse (MGS) § 26 2 lg-le 9 ja vedelkütusevaru seaduse (VKVS) §-le 4 moodustada r iigi tegevusvaru, hallata ja korraldada selle kasutusele võtmis t ning korraldada r iigi varustuskindlus elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalik e too detega (sh gaasi ja vedelkütusega). Taotluse ese Käesolev h oonestusloa taotlus esitatakse Lääne-Harju vallas , Harjumaal asuva Lahepere lahe kui avaliku veekogu põhja koormamiseks LNG haalamiskai ga (EHR kood 221391668 ) , mis on mõeldud LNG-d transportivate FSRU tüüpi laevade ja LNG tankerite vastuvõtmiseks. Vabariigi Valitsus andis 31.03.2022 .a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesande tagada sama aasta sügiseks Paldiskisse võimekus võtta vastu veeldatud maagaasi. Täiendavalt tegi Vabariigi Valitus 07.04.2022 . a põhimõttelise otsuse loobuda Eesti s Vene gaasi importimisest . S ellest ajast alates on LNG vastuvõtuvõimekuse loomise projekt Paldiskisse, Pakrineemele, Lahepera lahte olnud oluline Eesti Vabariigi energiajulgeoleku seisukohalt. AS Eesti Varude Keskus tegutseb LNG vastuvõtuvõimekust arendades ülekaalukast avalikust huvist lähtuvalt. AS Eesti Varude Keskus on saanud kohustused veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimekuse loomiseks ka omaniku ootustest ja seadusest tulenev alt : 2022. aasta augustis jõustus Riigikogus vastu võetud maagaasiseaduse (MGS) muudatus, mis hakkab kehtima 1. maist 2023 ja mille § 26 7 lg 3 kohaselt on Eesti riigi s trateegilise gaasivaru haldaja HOS § 18 1 lõikes 1 nimetatud isik ehk AS Eesti Varude Keskus. AS-i Eesti Varude Keskus poolt 10.03.2023 omandatud LNG haalamiskai on vajalik tagamaks MGS § 16 lg 1 p 11 kohase gaasisüsteemi varustuskindlus e tagamise ja veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekus. Vabariigi Valitsus võttis 01.08.2022 . a vastu korralduse nr 201, millega volitati majandus- ja taristuministrit ainuaktsionärina suurendama AS -i Eesti Varude Keskus aktsiakapitali 38 000 000 euro võrra Pakrineeme Sadama OÜ poolt rajatud LNG ujuvterminali haalamiskai ja selle juurde kuuluva Pakrineeme kinnistu omandamiseks. Ainuaktsionär volitas 16.11.2022.a. otsusega AS -i Eesti Varude Keskus omandama Pakrineeme kinnistu ja 2022.a. sügisel valminud LNG haalamiskai koos juurdekuuluva taristuga. AS Eesti Varude Keskus omandas Pakrineeme kinnistu (Kinnistu) ja LNG haalamiskai koos juurdekuuluva taristuga (LNG Kai Taristu) Pakrineeme Sadama OÜ-lt 10.03.2023 ning võttis Kinnistu ja LNG Taristu valduse üle 20.03.2023. LNG vastuvõtuvõimekuse projekt hõlmab LNG haalamisk a id ja selle juurde kuuluvat taristut , Pakrineeme kinnistut, millega LNG haalamiskai on funktsionaalselt seotud ja AS -i Elering poolt akvatooriumisse ja LNG haalamiskaile rajatud gaasitaristut, mis võimaldab Eestis vastu võtta veeldatud maag a asi FSRU ja LNG tankereid ning tagab riikliku gaasiga varustami se . LNG haalamiskai võimaldab Eestis vastu võtta ujuva id ladustamis - ja taasgaasistamisüksus i (FSRU - Floating Storage Regasification Unit ) ja LNG tankereid . FSRU terminal on ujuv veeldatud maagaasi imporditerminal, mis on võimeline veeldatud maagaasi ladustama ja taasgaasistama . T aasgaasistamine võimaldab FSRU-l tarnida maagaasi AS -i Elering ülekandevõrku. FSRU üksuse täitmine LNG- ga toimub teiselt LNG tankerilt, mille sildumisvõimalusega on arvestatud kai projekteerimisel ja rajamisel. Gaasi võrku laskmiseks on vajalik AS -i Elering poolt merre ja kaile rajatud D-kategooria gaasitrass i abil tekkiv LNG haalamis kai ja Elering AS-i kompressorjaama vahel ine ühendus . LNG haalamisk ai on püstitatud vaivundamendil asuva metall– monoliitbetoonehitisena, mida seob kaldaga vaivundamendile rajatud käigusild ja mis on käesoleval hetkel kaldakinnistuga ühenda tud muuli ja ajutise käiguteega . Püsivat ja kohtkindlat ühendust kai ja maismaa vahel veel ei ole , AS -il Eesti Varude Keskus plaanis rajada LNG K ai T aristu II ehitusetapi käigus . LNG Kai Taristu on funktsionaalselt koostoimiv ning kaid saab Pakrineeme kinnistu /sadama suhtes lugeda ehitusseadustiku § 105 lg 3 p 1 tähenduses kaldaga funktsionaalselt seotud ehitis eks . LNG haalamiskaile on 28.10.2022. a antud vastavalt ehitusseadustiku § 50 lõike 1 ja § 51 lõike 1 ja Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsuse nr 7 „Ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine” (muudetud 30.08.2022 otsusega nr 53) punkti 1 ja esitatud haalamiskai ehitusdokumentatsiooni alusel haldusaktina ka kehtiv kasutusluba nr 2212371/11372. Hoonestusloaga seotud alusdokumendid Mereala teemaplaneeringu seletuskirjas selgitatakse, et energiataristu osaks saavad ka kavandatavad LNG terminalid Pakri poolsaarel, Muuga ja Sillamäe sadamas. Pakri poolsaarel asuvale LNG terminalile on kehtestatud teemaplaneering ja seda täpsustavad detailplaneeringud ning antud keskkonnaluba (vee eri kasutus luba). Samuti on LNG haalamis kai ning nii merealuse kui ka maismaa gaasitrassi rajamiseks antud kehtivad ehitusl oad . LNG haalamiskaile on kehtiv kasutusluba väljastatud 28.10.2022 . Gaasitrassi kasutusluba on taotlemisel. Allpool on toodud nimekiri LNG terminali projekti käsitlevatest dokumentidest, mis võivad olla asjakohased hoonestusloa menetluses: 1) Paldiski LNG terminali teemaplaneering. Töö nr 09410-0026. Kehtestatud 27.09.2012; 2) Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ E-Konsult töö nr. E1177; 3) Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering. Sweco Projekt AS töö nr 12410-0034. Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 22.05.2014 otsusega nr 21; 4) Paldiski LNG terminali kai detailplaneering. OÜ Hendrikson &amp; Ko. Töö nr 2339/15. Kooskõlastatud Keskkonnaministeeriumi 13.02.2017 otsusega nr 7-15/17/651-2; 5) Balticconnectori keskkonnamõju hindamise aruanne (käsitleb mh gaasitrassi merepõhja süvistamist). Pöyry Finland Oy , Entec Eesti OÜ, Gasum Oy , 29.02.2016; 6) Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Hendrikson &amp; Ko töö 1771/12. Heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 23.08.2016 otsusega 7-12/16/250-11; 7) K eskkonnaluba. Registrinumber L.VV/328331. Vee erikasu tu s. Loa kehtivusaeg 17.12.2021 kuni 01.11.2026; 8) K eskkonnamõju eelhinnang vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/328331 muutmise menetluses. Keskkonnaamet. 2021; 9)Eksperthinnang Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise aruandele. OÜ Hendrikson &amp; Ko. 2021. Töö nr 21004137; 10) Lääne-Harju Vallavalitsuse 16.05.2022 antud ehitusluba nr 2212271/15620 koos Lääne-Harju Vallavalitsuse 16.05.2022 korralduse nr 489 Lisaga (keskkonnamõju eelhinnang); 11) Lääne-Harju Vallavalitsuse 8.10.2022 antud kasutusluba nr 22122371/11372; 12) Pakrineeme sadama OÜ seirekava. Ehitise olemus, selle kasutamise otstarve ning olulised tehnilised andmed LNG haalamiskai kui kaldaga püsivalt ühendamata, kuid kaldaga funktsionaalselt seotud ehitis. Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Lähtuvalt EhS § 108 lõikest 2 tuleb kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, sh ka kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ( EhS § 105 lõike 3 punktides 1– 4 nimetatud ehitised) puhul enne ehitusloa taotluse esitamist taotleda hoonestusluba EhS § 113 3 alusel. LNG h aalamiskai (EHR kood 221391668) puhul on tegemist avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ja kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega , mida loetakse ühtlasi ka kaldaga funktsionaalselt seotud ehitis eks EhS mõistes. Seega on avaliku veekogu koormamiseks vastava ehitisega nõutav hoonestusloa taotlemine . Lääne-Harju Vallavalitsus on LNG haalamiskai ehitusloa k orralduses toodud põhjenduste kohaselt seisukohal, et h aalamiskai näol on tegemist avalikku veekogusse rajatava kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega, kuna h aalamiskai püstitatakse vaivundamendil asuva metall – monoliitbetoon ehitisena, mis on kaldaga püsivalt ühendatud samuti vaivundamendile rajatava käigusilla kaudu. Kuivõrd ehitusluba ja kasutusluba on antud üksnes LNG h aalamiskai ehitamiseks ja kasutamiseks ning käigusild ja muul on ajutised ehitised, ei saa rajatud h aalamiskaid lugeda kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks EhS mõistes. Selleks, et hoonestusloa taotlemi ne poleks vajalik, peab EhS mõistes vastav ühendus kaldaga olema püsiv. LNG haalamiskai e hitusprojektis määratletud ehituse II etap i käigus on planeeritud raja da muuhulgas ka h aalamiskaid maismaaga ühendav käigutee , mille realiseerimise tulemusel saaks edaspidi h aalamiskai kaldaga püsivalt ühendatuks läbi käigutee ja muuli . Seega tekib II ehitus etapi järgse käigutee rajamise ga h aalamiskai ja kaldakinnistu vahel püsiv ühendus läbi käigutee, sest käiguteed ja h aalamiskaid võib vaadelda EhS § 3 lg mõistes funktsionaalselt koos toimiva ehitusliku kompleksina ja käigutee omakorda loob püsiva ühenduse kaldak innistuga . Siiski, kuna käesoleval hetkel püsiv ühendatus kaldaga puudub, on hoonestusloa taotlemine vajalik ja kohustuslik . Oluline on ka märkida, et vastavalt EhS § 113 1 lg 2 e hitis, mis on ehitatud hoonestusloa alusel ja millele hoonestusluba laieneb, on hoonestusloa oluline osa ning kuulub omandiõiguse alusel hoonestusloa omajale. Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitised, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga ning millel puudub hoonestusluba või hoonestusloa kehtivus on lõppenud või hoonestusluba on kehtetuks tunnistatud, on avaliku veekogu olulised osad ja kuuluvad omandiõiguse alusel riigile. Seega on käesolevas taotluses nimetatud ehitistele hoonestusloa saamine vajalik ka selleks, et vältida õiguslikku ebaselgust ehitiste omandiõiguse küsimuses . Sad amaseaduse § 2 p 1 kohaselt on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja vee-ala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Seega on haalamiskai sadamaseaduse tähenduses sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks va j alik ehitis. Pakrineeme sadama sadamaregistri registreeringu (sadamakood EE PAK) ja Pakrineeme sadama eeskirja p 1.5 ja p 1.53 kohaselt kuulub LNG h aalamiskai Pakrineeme sadama koosseisu ning sadamas osutatakse sadamateenuseid FSRU tüüpi laevadele ja LNG tankeritele ning neid abistavatele laevadele (puksiirid, lootsilaevad). EHRis märgitud LNG h aalamiskai kasutusotstarve viitab sadamaga seotud ehitisele - m uu sadama juurde kuuluv rajatis. Haalamiskai ja merealune gaasitoru stik on Pakrineeme sadama kui LNG haalamiskai ning seda teenindavate LNG tankerite vastuvõtmiseks mõeldud sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised, st need on rajatised, ilma milleta ei oleks sadama eesmärgipärane kasutamine ühelgi juhul võimalik . AS Elering poolt 1 7 .01.2023 Tarbijakaitse ja T ehnilise J ärelevalve A met ile ( TTJA ) esitatud hoonestusloa taotluses nr 1.1-14/2023/37 on märgitud, et h aalamiskai on rajatud laeva sildumiseks ja see ei teeninda maismaal asuvat sadamat, vaid omab eraldiseisva ehitise tähendust. LNG haalamiskai puhul võib t egemist olla küll merre rajatud eraldiseisva ehitisega, kuid eelnevalt toodud asjaoludele tuginedes ei saa nõustuda AS -i Elering käsitlusega, et h aalamiskai ei ole seotud maismaal asuva sadama teenindamisega. LNG haalamiskai on funktsionaalselt seotud Pakrineeme kinnistul e rajatava sadama taristu ja sadama rajatistega , kuna ilma rahvusvahelistele nõuetele vastava sadama taristu ja sadamateenuste ta ei ole võimalik LNG haalamiskaid gaasi varustuskindluse tagamiseks eesmärgipäraselt kasutada (FSRU/LNGC laevadel ei ole võimalik Pakrineemel silduda, kuna laevade teenindamiseks puuduvad rahvusvahelisele mereõigusele vastavad nõuetekohased sadamateenused). Kuigi LNG h aalamiskai ei ole hetkel kaldaga püsivalt ühendatud, on h aalamiskai siiski kaldaga funktsionaalselt seotud ehitis EhS § 105 lg 3 p 1 mõistes. Viidatud sätte kohaselt loetakse kaldaga funktsionaalse lt seotud ehitiseks veesõidukite teenindamiseks vajalikku sadamarajatist, sealhulgas kaid, kaitsemuuli ja lainemurdjat . EhS § 105 lg 3 p 4 kohaselt loetakse kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiseks ka kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalikku avalikus veekogus asuvat rajatist (välja arvatud riigipiiri ületav või maakondade -vaheline tehnovõrk või -rajatis). Seeg a saa b haalamiskaid lugeda kaldaga funktsionaalselt seotuks ka EhS § 105 lg 3 p unktist 4 tulenevalt. Juhime tähelepanu, et ka LNG h aalamiskaile väljastatud ehitus- ja kasutusl ubadel on h aalamiskai kui rajatise liigiks märgitud kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv (v.a riigipiiri ületav või maakondade-vaheline) tehnovõrk või -rajatis. EhS Lisa 1 ja Lisa 2 kohaselt kuulub kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv (v.a riigipiiri ületav või maakondade-vaheline) tehnovõrk või - rajatis üheselt avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste alla . Eeltoodust tulenevalt on h aalamiskai näol tegemist avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ja Pakrineeme kinnistuga ( kaldaga ) funktsionaalselt seotud ehitis ega nii EhS § 105 lg 3 p 1 tähenduses (veesõidukeid teenindav rajatis (kai)) kui ka EhS § 105 lg 3 p 4 mõistes (st kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv rajatis ). Vastavalt EhS § 113 1 laieneb sellisele ehitisele hoonestusloa kohustus. Nagu eelpool märgitud, siis h oonestusloa puudumise korral on ehitis, millele hoonestusluba laieneb, avaliku veekogu oluline osa ja kuulab omandiõiguse alusel riigile ( EhS § 113 1 lg 2). Eesti territoriaalmeri Läänemeres on avalik veekogu ja kuulub Eesti riigile ega ole tsiviilkäibes ( VeeS § 23 lg 1 p 2, lg 2). Seega on tulenevalt eelnevast vajalik taotleda LNG haalamiskaile ( taotluse p-s 1 nimetatud ehitis ) lisaks kehtivale ehitus- ja kasutusloale ka hoonestusluba . Hoonestusloa esemeks oleva ehitise asukoha plaan , kasutamise otstarve ja olulised tehnilised näitajad ning koormatava ala koordinaadid Ehitise kasutamise otstarve. Hoonestusloa taotluse esemeks oleva LNG haalamiskai kasutamise otstarve on m uu sadama juurde kuuluv rajatis ( 21519 ) . Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed , e hitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala . Hoonestusloaga koormatavale alal paikneb 1 ehitis - LNG haalamiskai (EHR kood 221391668) . LNG haalamiskai on rajatud kehtiva ehitusloa alusel , selle ehit ise alu ne pindala on 21655 m2 . LNG haalamiskai mõõtmed on järgnevad: laius 60m, pikkus 38 7m, kõrgus 3,5 m , sügavus – LNG haalamiskai alumine piir on 3,0 meetrit merepinnast ja ülemine piir 6,5 meetrit merepinnast . Koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus. Taotlusega soovitakse taotleda hoonestusluba avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega - LNG haalamiskaiga (mis on mõeldud LNG-d transportivate laevade vastuvõtmiseks). Hoonestusloaga koormatav ala koosneb LNG haalamiskai alast ja seda teenindavate rajatiste alusest alast. Lisas 2 (joonis 1) on märgitud LNG haalamiskai asukoht ja hoonestusloaga koormatav ala , hoonestusloaga koormatava ala pindala on 21 655 m 2 . Hoonestusloaga koormatava ala koordinaadid on toodud all järgnevas tabelis : X Y kai platvormi nurk GP-1 6583843.12 50 4116.79 kai platvormi nurk GP-2 6583 620 . 5 8 50 4434 . 62 kai platvormi nurk GP-3 658 3666 .4 4 504 466 . 74 k ai platvormi nurk GP-4 6583888.99 504148.91 kai platvormi nurk GP-5 6583843.12 504116.79 LNG Haalamiskail asuvad AS Eleringi le kuuluvad gaasipaigaldis ja seadmed ning seos käesoleva hoonestusloa taotluse esemega LNG haalamiskail asub AS -i Elering D-kategooria gaasi paigaldis . Gaasipaigaldise osas on AS Elering 1 7 .01.2023 esitanud TTJA- le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu põhja koormamiseks järgmiste ehitistega: 1) merealu n e gaasitorustik (D-kategooria gaasipaigaldis, ehitisregistri kood 221391669); 2) gaasitorustikku teenindav elektri- ja sidekaab el ; 3) haalamiskail asuva d seadme d , mis on mõeldud LNG-d transportivate laevade vastuvõtmiseks . LNG haalamiskail asuvad järgmised AS -i Elering gaasipaigaldise seadmed: SDV ( shut down valve) – kiirsulgekraan koos selle juurde kuuluvate lisaseadmetega. Tegu on elektrohüdraulilise kraaniga, mille sulgemisaeg on 12 sekundit ning see on seadistatud sulgema 78 bar juures. − HIPPS ( High integrity pipeline protection system ) ; kiirsulgekraan koos selle juurde kuuluvate lisaseadmetega. Tegu on elektrohüdraulilise kraanide kogumiga, mille sulgemisaeg on 3 sekundit ning see on seadistatud sulgema 80 bar juures. Nii HIPPS kui SDV eesmärk on kaitsta gaasi ülekandesüsteemi võimaliku ülerõhu eest ; LNG haalamisk ai kiosk koos kai kioskis asuvate seadmetega. Kai kioskis asuvad elektri ja automaatikaseadmed võimaldavad kogu kai ja gaasitaristu töö. Kõik gaasitaristu ja kai taristu saab oma elektrivarustuse kai kioskist ning juhitavad ja jälgitavad seadmete ühendused tehakse kai kioskis ; SSL ( ship-to-shore link) – sideühendus laevaga. Tegu on spetsiaalse laevaga sidekanaliga, mille abil laev annab kai ja gaasitaristule informatsiooni. SSL-i kaudu edastatakse gaasi mõõteandmed ja laeva hädasignaalid ; Torutoed ja kaabliredelid koos kaablite ja torustikega, mis on tarvilikud kogu gaasitaristu kinnitamiseks kaile ; Laadimisvarre teeni n dusplatvorm koos laadimisvarre hüdraulikakioskiga. Osana FSRU-st paigaldatakse kaile maagaasi laadimisvars. Laadimisvarre kinnitamiseks platvormile kuulub gaasitaristu juurde ka laadimisvarre kinnitus ja teenindusplatvorm. EhS § 113 1 lõike 1 kohaselt on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega , mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Haalamiskail asuvad Elering AS-ile kuuluvad gaasi taristu seadmed ei ole eraldiseisvalt püsivalt ühendatud avaliku veekogu ehk merepõhjaga, vaid tegemist on seadmetega, mis paiknevad merepõhjaga püsivalt ühendatud haalamiskai platvormil. LNG haalamiskail paik ne vate Elering A S - i gaasitaristu seadmete piiritletud ala kattub käesoleva hoonestusloa taotluse ga taotletava avaliku veekogu koormatava ala ga , kuid võttes arvesse eel t oodud faktilis i asjaolusid , on haalamiskai (käesoleva taotluse ese) merepõhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mille osas on kohustuslik taotleda hoonestusluba . H aalamiskail paikneva te gaasitaristu seadme tega merepõhja iseseisvalt ilma haalamiskaid arvestamata koormata ei saa , kuivõrd nendel puudub eraldiseisev p üsiv ühend u s mere põhjaga. Palume arvestada AS Eleringi D-kategooria gaasipaigaldise hoonestusloa menetlemisel haalamiskail paikneva gaasitaristu konkreetsete piiridega vastavalt käesolevale taotlusele lisatud joonistele ja gaasitaristu asendiplaanile haalamiskail. K ui TTJA otsustab , et Elering AS-ile kuuluva te gaasitaristu seadme te , mis paiknevad haalamiskail , püsiv ühendatus merepõhjaga on tagatud läbi haalamiskai, siis palume AS-i Eesti Varude Keskus esitatud hoonestusloa taotlus t käsitleda täiendava hoonestusloa taotlusena EhS § 113 7 lg 1 mõistes . Keskkonnauuringu d Varasemad keskkonnauuringud EhS § 113 4 lg 3 p 3 kohaselt määrab pädev asutus h oonestusloa menetluse algatamisel vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja . Hoonestusloa taotlus es tuleb esitada e sialg ne nimeki ri kavandatavatest uuringutest. Taotleja ei kavanda ning talle teadaolevalt puudub vajadus teostada uuringuid, mis oleksid vajalikud hoonestusloa andmise otsustamiseks. Taotleja on kehtiva keskkonnaloa nr L.VV/328331 alusel teostanud LNG haalamiskai ehitus- ja süvendustööd, mille raames rajati veekeskkonda hoonestusloa taotluse esemeks olev ehitis LNG haalamiskai , mis on mõeldud LNG-d transportivate laevade vastuvõtmiseks. T aotluse ptk-s 4 on toodud hoonestusloa aluseks olevad asjakohased dokumendid, sh planeeringud, keskkonnamõju hindamised ning ekspertiisid. Planeeringud ja keskkonnaluba on olemas. Keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus EhS § 113 4 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e ( KeHJS ) § 11 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti hinnatakse seda juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Hoonestusloa andmisel ei kaasne muudatusi füüsilises keskkonnas või hoonestusloa esemeks olevate käitiste toimimisviisis, mida ei ole varasemalt uuritud asjakohastes menetlustes, sh sellega seotud uuringutes. Riigikohus kinnitas haldusasjas nr 3-17-2565, et KeHJS § 29 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaldamisel on oluline silmas pidada, et need ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks. Ka Euroopa Kohus on kinnitanud, et loodusdirektiivi tähenduses ei kuulu hindamisele mitte mistahes projektid või taotlused, vaid uued projektid ning ka olemasolevate projektide muutmine (Euroopa Kohtu 11.08.1995 otsus, komisjon vs Saksamaa, C-431/92). Kohtupraktika kohaselt ei ole tegemist uue tegevusega üksnes siis, kui sama tegevus jätkub samas kohas ja samal viisil (Euroopa Kohtu 7.11.2018 otsus, Coöperatie Mobilisation for the Environment jt, C293/17, p 83; Euroopa Kohtu 29.07.2019 otsus, Inter Environnement Wallonie ja Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen , C411/17, p 129). Euroopa Kohus on leidnud, et keskkonnamõju hindamise direktiivi tähenduses ei ole nt uus projekt olemasolevate lennuväljarajatiste käitamine, kui neid vähimalgi määral füüsiliselt ei muudeta (Euroopa Kohus 17.11.2010 otsus, C-275/09). Seega puudub käesolevas asjas hoonestusloaga kavandatav tegevus, mille osas tuleks täiendavalt algatada keskkonnamõjude hindamise menetlus. Olemasoleva tegevuse mõju on juba varasemalt piisavalt ja asjakohaselt hinnatud. Ka KeHJS § 11 lg 5 kohaselt , kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Pakri poolsaart ümbritsev mereala kuulub Natura 2000 võrgustiku Pakri ja Pakri linnuala koosseisu. Pakri loodusala kood on EE0010129 ning Pakri linnuala kood on EE0010129. Hoonestusloa esemeks oleva ehitise rajamisel kaasnes veekogu põhja süvendamine ning tahkete ainete paigutamine Lahepere lahte. Tegevus ei olnud seotud ühegi Natura 2000 ala kaitse-eesmär giga . Keskkonnaameti 11.05.2022 korraldusega nr DM-120000-7 muudeti varasemat keskkonnaluba. Süvendustööde ja olemasolevate rajatiste keskkonnamõju, sh mõju Natura 2000 võrgustiku alale on hinnatud keskkonnaloa nr L.VV/328331 muutmise menetluse raames, sh käsitletud ka varasemate hinnangute asjakohasust. Selle menetluse raames on Keskkonnaamet koostanud 2021 .a eelhinnangu, millest nähtub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju (sh mõju Natura alale) on juba keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud. Eelhinnang on koostatud Keskkonnaameti spetsialistide poolt ning vastab kõigile KeHJS § 61 nõuetele, sh keskkonnaministri 21.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Eelhinnang tugines järgmistele dokumentidele : − Eksperthinnang Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise aruandele. OÜ Hendrikson &amp; Ko. 2021. Töö nr 21004137; − „Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne.“ 2016 Hendrikson &amp; Ko: . Nimetatud keskkonnamõju hinnangutes on detailselt kirjeldatud alal leiduvaid elupaigatüüpe, mereelustikku ning kirjeldatud vajalikke meetmeid kaitsealuste liikide hoidmiseks ja säilitamiseks, samuti süvendamis- ja ehitustegevusega seonduvat mõju. Eelhindamise tulemusel selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine. Tegemist on ajakohaste hinnangutega, sh puuduvad uuemad teaduslikud andmed või uuringud. AS Eesti Varude Keskus kinnitab, et k eskkonnaloa alusel lubatud ehitustööde realiseerimisel järgiti keskkonnaloale märgitud koordinaate. Ehitusloa andmisel ei pidanud ka Lääne-Harju Vallavalitsus vajalikuks eelhinnangule tuginedes keskkonnamõju hindamise algatamist, sh täiendavate uuringute teostamis t . Keskkonnaloaga on kinnitatud seirekava, mis hõlmab ka ehitustööde järgset tegevust. Seirekava järgimine on keskkonnaloast tulenevalt taotlejale kohustuslik. Seirekava kohane täiendav uuring viiakse läbi aastal 2024. Eelnevat arvesse võttes on taotleja seisukohal, et otsustaja saab jätta keskkonnamõju hindamise algatamata, kuivõrd hoonestusloaga kavandatav tegevu s KeHJS § 3 tähenduses ei kaasne . Kui otsustaja on siiski arvamusel, et tegevus on käsitletav kavandatava tegevusena, on keskkonnamõjude hindamine võimalik jätta algatamata KeHJS § 11 lg 6 alusel, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Hoonestusloa taotletav kestus Kooskõlas EhS §-ga 113 14 taotleb AS Eesti Varude Keskus hoonestusluba kehtivusega 50 aastat, mis hõlmab LNG haalamiskai projekteeritud eluiga ning selle pikenemist vastavalt haalamiskai kasutamisele . Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta AS Eesti Varude Keskus kinnitab, et äriregistrile esitatud teave AS -i Eesti Varude Keskus osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielik ja täpne. Rahastamise allikad AS -i Eesti Varude Keskus rahastatakse riigieelarvest sihtotstarbeliste eraldiste kaudu, vedelkütuse varumaksetest ning alates 1. maist 2023.a strateegilise gaasivaru maksetest ( VKVS § 9 ja MGS § 2 6 7 lg 1 ) ning kai kasutada andmisel renditasust ja sadamatasudest . AS Eesti Varude Keskus kinnitab, et on vajadusel valmis esitama lisateavet, mida TTJA või muud vastavad asutused peavad taotluse hindamiseks vajalikuks ( EhS § 113 3 lg 2 p 10) . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt / Ando Leppiman juhatuse esimees AS Eesti Varude Keskus Lisad: 1. AS -i Eesti Varude Keskus äriregistri kehtivate andmete väljatrükk 2. Ehitiste asukoha ja hoonestusloaga koormatava tervikala joonis 3. AS -i Elering D-kategooria gaasipaigaldise joonis 4. AS -i Elering D-kategooria 3D mõõtmes gaasipaigaldise joonis Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Siseministeerium [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] Elering AS [email protected] Elering AS [email protected]  Nimekirja alusel 05.05.2023 nr 16-7/23-06322-002 AS Eesti Varude Keskuse hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotlusi ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. AS Eesti Varude Keskus (registrikood 11124171) esitas 03.05.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu põhja koormamiseks LNG haalamiskaiga (EHR kood 221391668), mis on mõeldud LNG-d transportivate FSRU tüüpi laevade ja LNG tankerite vastuvõtmiseks. Kogu hoonestusloaga koormatava ala pindala (s.o. kogu ehitisealune pindala) on 21655 m2. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Taotleja ei kavanda ning talle teadaolevalt puudub vajadus teostada uuringuid, mis oleksid vajalikud hoonestusloa andmise otsustamiseks. Taotleja on kehtiva keskkonnaloa nr L.VV/328331 alusel teostanud LNG haalamiskai ehitus- ja süvendustööd, mille raames rajati veekeskkonda hoonestusloa taotluse esemeks olev ehitis LNG haalamiskai, mis on mõeldud LNG-d transportivate laevade vastuvõtmiseks. Taotluse ptk-s 4 on toodud hoonestusloa aluseks olevad asjakohased dokumendid, sh planeeringud, keskkonnamõju hindamised ning ekspertiisid. Planeeringud ja keskkonnaluba on olemas. EhS § 1135 lõike 1 kohaselt esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele ning lõike 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele. Tulenevalt eeltoodust edastame teile hoonestusloa taotluse dokumendi. Taotleja poolt edastatud digikonteiner sisaldas ametialaseks kasutamiseks mõeldud teavet, mistõttu edastame Teile taotluse dokumendi ilma lisadeta. Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui te tähtaja jooksul ettepanekuid ei saada või vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et te ei soovi materjalide kohta ettepanekuid esitada. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri Anna Purro +372 620 1751 [email protected]