AS Eesti Vanglatööstus 2022 majandusaasta ja nõukogu aruanne

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus registrikood: 10727967 tänav, Keskväljak 4 linn: Jõhvi linn vald: Jõhvi vald maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 41531 telefon: +372 6776700 faks: +372 6776701 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.evt.ee, www.stoveman.ee Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Kasumiaruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 13 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 4 Varud 13 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 14 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 15 Lisa 8 Kapitalirent 15 Lisa 9 Kasutusrent 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 16 Lisa 12 Aktsiakapital 17 Lisa 13 Müügitulu 17 Lisa 14 Muud äritulud 18 Lisa 15 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 18 Lisa 16 Turustuskulud 19 Lisa 17 Üldhalduskulud 19 Lisa 18 Tööjõukulud 20 Lisa 19 Muud ärikulud 20 Lisa 20 Seotud osapooled 20 Aruande allkirjad 21 Vandeaudiitori aruanne 22 2  TEGEVUSARUANNE AS Eesti Vanglatööstus on riigile kuuluv ettevõte, mis asutati 2001. aastal. Ettevõtte eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele vanglavälise töökorraldusega sarnanevat töökeskkonda, et säilitada ja tõsta kinnipeetavate tööoskuseid ja -harjumusi, mis omakorda soodustab kinnipeetavate vabanemisjärgset tööhõivet. Selliselt tegutsedes avaldub nii sotsiaalse ettevõtluse aspekt kui ka ühiskonnale avalduv sotsiaalne mõju, mis on osa terviklikust taasühiskonnastamise protsessist. 2022. aasta jooksul töötas AS Eesti Vanglatööstuses 330 kinnipeetavat tehes kokku 213 tuh. töötundi, mille jooksul omandati vajalikke oskusi leidmaks töökoht pärast vabanemist. AS Eesti Vanglatööstus korraldab koostöös kutsekoolidega metalli- ja puidueriala kutseõpet ning õppe- ja tööpraktikat kinnipeetavatele. Ettevõtte tootmisosakonnad asuvad Tallinna, Tartu ja Viru vanglas. Peamisteks tegevusaladeks on metalli- ja puittoodete valmistamine ning õmblustööd. Samuti osutatakse pesupesemise, pakendamise ja komplekteerimise teenust. Tartu osakonnas asub metallitsehh, kus valmivad põhiliselt grillid ja suitsuahjud. Lisaks valmistatakse metalltooteid eritellimuste alusel ning pakutakse pulbervärvimise teenust. Viru osakonnas toodetakse enamik kaubamärgi Stoveman all müüdavaid saunakeriseid ning valmistatakse erinevaid metallkonstruktsioone. Samuti asub osakonnas puidutsehh ning pakutakse pesumaja ning komplekteerimisteenuseid. Tallinna vangla naiste osakonnas asub õmblustsehh, kus valmistatakse põhiliselt voodipesu ja tööriideid. Lisaks osutatakse pesupesemise, pakendamise ja komplekteerimisteenust. 2020. aastal alustanud Tallinna vangla meeste osakonnas valmistatakse metalli- ja puidutooteid. Samuti pakendatakse ehitustarvikuid ning tehakse alltöövõttu tootmisettevõtetele. Ettevõte on arvestatav puuküttega saunaahjude, suitsuahjude ja grillide tootja Eesti turul. Alates 1. juulist 2012 jõustus Eesti territooriumil standard EN 15821:2010, milles on esitatud nõue puuküttega keriste tootmiseks ja turustamiseks. Kerised on testitud Soomes Jyväskyläs ja selle tulemusel on saunaahjudel CE sertifikaadid. Ettevõtte kaubamärki Stoveman kandvaid tooteid müüvad enamus Eesti ehituskaupluseid ning edasimüüjad Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Poolas. Kaubamärgi Stoveman all toodetavate artiklite hooajalisus mõjutab ka ettevõtte tegevuse hooajalisust. Põhiline müügiperiood on kevadel ja suvel. Ettevõte töötab selle nimel, et pidev töö oleks tagatud kogu aasta vältel. 2022. aasta veebruaris Venemaa poolt alustatud sõda Ukraina vastu tõi kaasa materjalide tarneraskused ja hinnatõusu. Samuti püsisid kõrgel energiahinnad. Seetõttu oldi sunnitud 2022. aastal tõstma müügihindu ca 25-30%. Lähtuvalt omaniku poolt Eesti Vanglatööstusele seatud eesmärkidele püüdis ettevõte siiski hõivata maksimaalselt kinnipeetavaid, et säilitada ning arendada nende tööoskusi. Tööhõive eesmärgid suudeti kõige paremini täita Tartu vanglas. Saavutamata jäid Viru ja Tallinna osakonna eesmärgid. Peamiseks põhjuseks üldine majanduslangus ja tellimuste vähenemine. 2022. aastal soetati põhivara 14,6 tuhande euro eest. 2023. aastal on planeeritud asendada Tartu tootmise painutuspink ja osta seadmeid tootearenduste vajadustest lähtuvalt. 2022. aastal toodi turule viis uut toodet ning alustati koostööd mõne uue teenuse pakkumisel. Alustati uue kerise arendamist. Aasta lõpul said valmis esimesed tooted aiamööbli sarjast. Uute toodete väljatöötamist ja olemasolevate parendamist jätkab ettevõtte ka 2023. aastal. Majandusaasta jooksul ega ka aruande koostamise perioodil ei ole ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikurssidega seonduvaid riske. Ettevõtte müügitulu oli 3,89 milj. eurot ja aruandeaasta kasum 253,4 tuhat eurot. Müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 11,5%. Sõja jätkumine on aga suurendanud tarbijate ebakindlust ning hakanud mõjutama klientide ostuotsuseid. 2023. aastal kavatseb ettevõte jätkata väljakujunenud tegevusaladel, arendada uusi tooteid ning leida võimalusi pakkuda rohkem teenustööd, mis ei oleks nii sõltuv sisendite hinnast. Müügituluks on planeeritud 3,82 milj. eurot. Alates ettevõtte loomisest on AS Eesti Vanglatööstus tegutsenud vanglate territooriumitel asuvatel tootmispindadel, mida on antud kasutada madalama tasu eest, kui riik neid ise Riigi Kinnisvara AS-lt rendib. Sellisel viisil antava renditoetuse suurus oli 2022. aastal ca 2,2 milj. eurot. Arendatakse tooteid, kus on võimalik kasutada materjalide jääke. Tootmisjääkide käitlemiseks toimub koostöö taaskasutus- ja jäätmekäitlusorganisatsioonidega. Peamised finantssuhtarvud Suhtarv 2022 2021 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid Käibe kasv/ 11,48 26,34 Käibe kasv/kahanemine (%)=(müügitulu 2022- kahanemine müügitulu 2021)/müügitulu 2021*100 Brutokasumi 14,2 4,4 Brutokasumi määr määr(%)=brutokasum/müügitulu*100 Puhasrentaablus 6,52 -4,81 Puhasrentaablus(%)=puhaskasum(kahjum)/müügi tulu*100 Lühiajaliste 2,97 2,51 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades)= kohustiste käibevara/lühiajalised kohustused kattekordaja Likviidsuskordaja 1,97 1,22 Käibevarad - varud / lühiajalised kohustised Võlakordaja 31,76% 36,41% Kohustised / varad kokku  Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 on AS-l Eesti Vanglatööstus (edaspidi AS EVT), kui riigile kuuluval äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava, (edaspidi HÜT). Üldkoosolek Kuna AS EVT aktsiate ainuomanikuks on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks Justiitsministeerium, siis pole vajadust käsitleda käesolevas aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on – tagada aktsionäride võrdne kohtlemine – järgimist. 2022. aastal tegi AS EVT ainuaktsionär järgmised otsused: • 2021. majandusaasta aruande ja omaniku ootuste kinnitamine. • AS Eesti Vanglatööstus nõukogu liikmete muutmine, põhikirja kinnitamine ja nõukogu töökorra kinnitamine. Nõukogu AS EVT nõukogu koosneb 3-st liikmest, kes valitakse seadusega ettenähtud korras. AS EVT tegevust on 2022 aasta algusest kuni 31. juulini 2022 korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud nõukogu koosseisus Margus Ilmjärv, Maret Miljan ning Rait Kuuse. Alates 1. augustist 2022 kutsus justiitsminister Maris Lauri ainuaktsionäri otsusega tagasi nõukogu liikmed Maret Miljani ja Rait Kuuse. Sama otsusega nimetas ainuaktsionär AS Eesti Vanglatööstus nõukogu liikmeteks Anu Möldri ja Meelis Goldbergi, kelle volitused algasid 1. augustil 2022. Nõukogu esimehena jätkas Margus Ilmjärv. Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 80 valitakse nõukogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi, arvestades äriühingu tegevus- ning finantsvaldkonda ning võimelisust tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi, kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. Tulenevalt riigivaraseaduse § 80 lg 4-st on ettevõtte põhikirjas sätestatud, et nõukogu ega juhatuse liikmeks ei või olla isik: • kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; • kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; • kellel on ärikeeld; • kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; • keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Lisaks eelpool loetletud piirangutele ei või nõukogu liikmeks olla isik, kellel on AS-ga Eesti Vanglatööstus sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: • on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal ja kes ei ole selle aktsionär;  • on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole selle aktsionär; • omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal ja ei ole selle aktsionär; • on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär; • omab AS-ga Eesti Vanglatööstus seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on AS-i Eesti Vanglatööstus oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. AS EVT nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ühingu tegevuse saneerimisel ja juhtimise korraldamisel ning otsustab ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt äriühingu ja aktsionäri huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek ja 2022. aastal toimus 4 nõukogu koosolekut, millel käsitleti järgmisi teemasid: • omaniku ootuste dokumendis fikseeritud tulemuste (ennekõike kinnipeetavate tööhõive) saavutamine; • 2021 majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku läbivaatamine ning nende kohta nõukogu aruande koostamine; • Hea Ühingujuhtimise Tava aruande koostamine; • 2022 aasta eelarve läbivaatamine ja kinnitamine; • AS EVT majandustulemused, abinõud ettevõtte kasumlikkuse ja tööhõive eesmärkide saavutamiseks; • AS EVT strateegiadokumendi koostamine; • AS EVT 2023 aasta eelarve ja strateegiliste eesmärkide saavutamise tegevusplaani koostamine. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmetele tasude määrad ja tasustamise korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikmetele lahkumishüvitist ei maksta. Täiendavat tasu 2022 aastal nõukogu liikmetele ei makstud. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega tegutse äriühinguga samal tegevusalal. Juhatus AS EVT juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandusstegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise äriühingu poolt ning korraldab raamatupidamist ja juhtimisarvestust nii, et ettevõtte tegevus oleks kajastatud õigesti ja õiglaselt. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. AS EVT juhatuse liikmena töötas 2022 aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Ave Paavo. Juhatuse liikme tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmega sõlmitud lepingus. Juhatuse liige juhib ja esindab äriühingut tegevjuhina ning korraldab äriühingu tööd. Äriühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liige. Juhatuse liikme tasumäärad sisalduvad juhatuse liikmega sõlmitud lepingus. Juhatuse liikmele võib tulemustasu maksta nõukogu otsuse alusel. Juhatuse liige ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega tegele muude tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Äriühingu juhatuse liige ega töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööülesannetega vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. Teabe avaldamine Ettevõte avalikustab oma veebilehel: • nõukogu koosseisu, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suuruse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; • üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; • RVS § 97 lõike 6 kohaselt avalikustab riigi otsustusõigusega äriühing oma veebilehel: 1) majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 2) majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 3) RVS § 98 lõigetes 1–13 nimetatud aruanded ja ülevaated (majandusaasta aruande ja nõukogu tegevuse ülevaate) samal ajal registrile esitamisega. Nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated on avaldaja veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist. Finantsaruandlus ja auditeerimine AS EVT koostab finantsaruanded kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga. Juhatuse poolt koostatud seisuga 31.12.2022 lõppenud majandusaasta aastaaruannet kontrollib sõltumatu audiitor. Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 437 663 107 496 2 Nõuded ja ettemaksed 401 769 364 070 3 Varud 423 860 495 584 4 Kokku käibevarad 1 263 292 967 150 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 93 781 90 720 6 Kokku põhivarad 93 781 90 720 Kokku varad 1 357 073 1 057 870 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 5 096 0 8 Võlad ja ettemaksed 420 292 385 189 10 Kokku lühiajalised kohustised 425 388 385 189 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 5 635 0 8 Kokku pikaajalised kohustised 5 635 0 Kokku kohustised 431 023 385 189 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 466 690 466 690 12 Kohustuslik reservkapital 46 669 46 669 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 159 322 326 924 Aruandeaasta kasum (kahjum) 253 369 -167 602 Kokku omakapital 926 050 672 681 Kokku kohustised ja omakapital 1 357 073 1 057 870 8 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügitulu 3 888 351 3 487 790 13 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -3 334 364 -3 335 423 15 Brutokasum (-kahjum) 553 987 152 367 Turustuskulud -114 077 -110 704 16 Üldhalduskulud -188 269 -210 235 17 Muud äritulud 3 051 2 070 14 Muud ärikulud -241 -28 19 Ärikasum (kahjum) 254 451 -166 530 Intressikulud -854 -545 Muud finantstulud ja -kulud -228 -527 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 253 369 -167 602 Aruandeaasta kasum (kahjum) 253 369 -167 602 9 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Vanglatööstus 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Rahandusministri määrusega kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Vastavalt raamatupidamise seaduses kehtestatud tingimustele klassifitseerub AS Eesti Vanglatööstus väikeettevõtjaks, kellel on lubatud koostada väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne. Kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 2 alusel. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aruanded koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi kohaselt. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Finantsvarad Ettevõttel on järgmised finantsvarad: raha ja rahalähendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval s.t päeval, mil ettevõte võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks. Raha ja rahalähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja rahalähendi mõistele. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta. Ettevõtte arvestusvaluuta on euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised, mida mõõdetakse õiglases väärtuses (õiglase väärtuse meetodil kajastatavad lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav), hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), aruandekuupäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. 10 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Muud nõuded Kõiki muid nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud (sh valmistoodang) hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on vahemikus 1-2 aastat, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro kantakse soetamise hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara parendused kuuluvad kapitaliseerimisele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ning vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, sealhulgas nende kulutuste osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Jooksvad remonditööd on kajastatud perioodikuluna. Immateriaalset vara (patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on ettevõtte poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised ja rajatised 10.a Masinad ja seadmed 3-7.a Arvutid ja arvutisüsteemid 3.a Immateriaalne põhivara 5.a Rendid 11 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel laenukohustiste arvestuses lepingujärgset intressimäära, kuna see ei erine oluliselt sisemisest intressimäärast. Kohustuslik reservkapital Vastavalt põhikirjale on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääradeks on alates 01.01.2019 kas 20/80 või 14/86 väljamakstavalt netosummalt (kuni 31.12.2018 oli maksumääraks 20/80). Soodusmääraga (14/86) saab alates 01.01.2019.a. netodividendidena välja maksta eelmise kolme kalendriaasta keskmise jaotatud kasumi, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu, siinjuures loetakse esimeseks keskmise jaotatud kasumi arvestusse minevaks aastaks 2018. aasta. Füüsilistele isikutele, sh ka mitteresidendist füüsilistele isikutele juriidilise isiku poolt maksumääraga 14/86 maksustatud netodividende maksustatakse 7%-lise tulumaksumääraga. Maksustamine toimub tulumaksu kinnipidamise teel väljamaksja poolt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas. Seotud osapooled ASi Eesti Vanglatööstus aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: 1) tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle, punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline 12 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne mõju; Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Sularaha kassas 37 131 Arveldusarved 437 626 107 365 Kokku raha 437 663 107 496 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 396 805 396 805 Ostjatelt laekumata 396 805 396 805 arved Muud nõuded 1 594 1 594 Ettemaksed 3 370 3 370 Kokku nõuded ja 401 769 401 769 ettemaksed 31.12.2021 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 360 927 360 927 Ostjatelt laekumata 360 927 360 927 arved Muud nõuded 320 320 Ettemaksed 2 823 2 823 Tulevaste perioodide 2 823 2 823 kulud Kokku nõuded ja 364 070 364 070 ettemaksed Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Tooraine ja materjal 223 807 249 108 Valmistoodang 200 053 246 476 Kokku varud 423 860 495 584 2022 aastal varusid alla ei hinnatud. 13 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks -4 590 6 498 Üksikisiku tulumaks 9 873 7 307 Erisoodustuse tulumaks 75 151 Sotsiaalmaks 15 755 25 771 Kohustuslik kogumispension 643 541 Töötuskindlustusmaksed 1 003 735 Intress 0 27 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 232 272 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 991 41 302 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Masinad ja seadmed Arvutid ja Muud masinad arvutisüsteemid ja seadmed 31.12.2020 Soetusmaksumus 8 633 6 980 591 704 598 684 607 317 Akumuleeritud kulum -8 273 -6 980 -484 822 -491 802 -500 075 Jääkmaksumus 360 0 106 882 106 882 107 242 Amortisatsioonikulu -360 0 -16 162 -16 162 -16 522 31.12.2021 Soetusmaksumus 8 633 6 980 591 704 598 684 607 317 Akumuleeritud kulum -8 633 -6 980 -500 984 -507 964 -516 597 Jääkmaksumus 0 0 90 720 90 720 90 720 Ostud ja parendused 0 0 14 620 14 620 14 620 Amortisatsioonikulu 0 0 -11 559 -11 559 -11 559 31.12.2022 Soetusmaksumus 8 633 6 980 606 324 613 304 621 937 Akumuleeritud kulum -8 633 -6 980 -512 543 -519 523 -528 156 Jääkmaksumus 0 0 93 781 93 781 93 781 14 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2020 Soetusmaksumus 5 250 5 250 Akumuleeritud kulum -5 250 -5 250 Jääkmaksumus 0 0 31.12.2021 Soetusmaksumus 5 250 5 250 Akumuleeritud kulum -5 250 -5 250 Jääkmaksumus 0 0 31.12.2022 Soetusmaksumus 5 250 5 250 Akumuleeritud kulum -5 250 -5 250 Jääkmaksumus 0 0 Lisa 8 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Swed Liising 6 kuu 10 731 5 096 5 635 EUR 30.06.2025 euribor+2,290% Kapitalirendikohustised 10 731 5 096 5 635 kokku Lisa 9 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2022 2021 Kasutusrendikulu 16 385 26 051 15 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2022 31.12.2021 12 kuu jooksul 7 438 20 038 1-5 aasta jooksul 17 818 33 354 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 274 833 274 833 Võlad töövõtjatele 92 503 92 503 Maksuvõlad 22 991 22 991 5 Saadud ettemaksed 7 633 7 633 Maksude viitvõlad 22 332 22 332 Kokku võlad ja ettemaksed 420 292 420 292 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 237 829 237 829 Võlad töövõtjatele 85 076 85 076 Maksuvõlad 41 302 41 302 5 Saadud ettemaksed 506 506 Maksude viitvõlad 20 476 20 476 Kokku võlad ja ettemaksed 385 189 385 189 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 330 153 127 458 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 82 538 31 864 Kokku tingimuslikud kohustised 412 691 159 322 Viru Maakohus võttis 2021 menetlusse endise juhatuse liikme hagi tsiviilasjas 2-20-14589 Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus vastu saamata jäänud juhatuse liikme tasu ja viiviste ning lisaks ka mittevaralise kahju hüvitise nõudes kogusummas 77 500 eurot. Kohtuotsus kuulutati välja 03.05.2022.Kohus jättis hagi rahuldamata. Seisuga 31.12.2022 on ettevõttel kehtiv arvelduskrediidi leping pangaga. Kehtiva arvelduskrediidi tagatiseks on seatud kommertspant ettevõtte vallasvarale summas 159 779 eurot. 16 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Aktsiakapital 466 690 466 690 Aktsiate arv (tk) 46 669 46 669 Aktsiate nimiväärtus 10 10 Lisa 13 Müügitulu (eurodes) 2022 2021 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Läti 222 172 135 807 Soome 44 146 641 316 Leedu 279 585 254 116 Rootsi 23 568 7 637 Saksamaa 44 354 0 Eesti 3 166 782 2 322 654 Poola 101 569 125 402 Hispaania 380 0 Ungari 5 795 0 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 3 888 351 3 486 932 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Norra 0 858 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 0 858 Kokku müügitulu 3 888 351 3 487 790 Müügitulu tegevusalade lõikes Tekstiiltoodangu ja -teenuste müük 239 605 196 901 Metalltoodangu ja -teenuste müük 786 986 747 311 Puittoodete ja -teenuste müük 256 421 110 364 Pesu pesemine 311 836 150 614 Pakkimis- jm teenuste müük 273 805 214 158 Muu müük 64 294 135 332 Ahjude ja ahjupõletite tootmine 1 878 011 1 862 500 Koolitus 77 393 70 610 Kokku müügitulu 3 888 351 3 487 790 17 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Muud äritulud (eurodes) 2022 2021 Trahvid, viivised ja hüvitised 1 489 2 070 Kindlustushüvitis 1 562 0 Kokku muud äritulud 3 051 2 070 Lisa 15 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Tooraine ja materjal 1 577 952 1 420 950 Müügi eesmärgil ostetud kaubad 103 557 103 987 Müügi eesmärgil ostetud teenused 30 714 112 296 Energia 358 760 281 456 Elektrienergia 276 039 168 318 Soojusenergia 65 328 102 738 Kütus 17 393 10 400 Veevarustusteenused 36 467 39 741 Transpordikulud 118 439 163 316 Üür ja rent 26 067 38 240 Koolituskulud 0 1 145 Riiklikud ja kohalikud maksud 1 747 1 940 Amortisatsioonikulu 11 559 16 522 6 Kinnipeetavate töötasu 405 643 481 265 18 Seadmed ning nende remont ja hooldus 102 249 104 715 Lepinguliste töötajate tööjõukulud 485 148 499 146 18 Osakondade halduskulud 21 469 24 119 Transpordivahendite hooldus ja remont,kindlustus 7 589 9 041 Tööohutusega seotud kulud 23 671 29 971 Gaasikulu 23 333 7 573 Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 3 334 364 3 335 423 18 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Turustuskulud (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Energia 2 809 2 072 Kütus 2 809 2 072 Transpordikulud 8 968 6 238 Tööjõukulud 74 121 68 977 18 Reklaamikulud 25 799 32 488 Muud 2 380 929 Kokku turustuskulud 114 077 110 704 Lisa 17 Üldhalduskulud (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Üür ja rent 9 127 7 935 Energia 1 792 2 437 Elektrienergia 1 472 984 Soojusenergia 320 347 Kütus 0 1 106 Veevarustusteenused 651 579 Transpordikulud 613 4 179 Mitmesugused bürookulud 1 490 2 036 Lähetuskulud 53 0 Koolituskulud 663 1 506 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 1 241 0 Tööjõukulud 81 844 115 758 18 Muud 1 381 2 067 Arvestus - ja auditeerimisteenus 35 890 35 570 Juriiidilised teenused 6 530 5 236 IT hooldus, remont, tarkvara 13 985 22 701 Ruumide hooldus, remont 1 793 2 759 Ostetud teenused 31 216 7 472 Kokku üldhalduskulud 188 269 210 235 19 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Palgakulu 420 751 453 022 Sotsiaalmaksud 150 242 162 995 Nõukogu liikmete töötasu 12 000 12 000 20 Juhatuse töötasu 47 593 47 657 20 Erisoodustused 10 527 8 218 Vangistusseaduse alusel töötavate tööliste töötasu 405 643 481 265 15 Kokku tööjõukulud 1 046 756 1 165 157 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 27 29 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 21 24 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 2 1 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 4 4 Lisa 19 Muud ärikulud (eurodes) 2022 2021 Trahvid, viivised ja hüvitised 241 28 Kokku muud ärikulud 241 28 Lisa 20 Seotud osapooled (eurodes) MÜÜDUD 2022 2021 Kaubad Kaubad Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 119 172 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 119 172 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 59 593 59 657 Isikliku sõiduauto kasutus 1 364 955 20 Justiitsminister Lea Danilson-Järg Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Riigivara osakond Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Jõhvis 3. aprillil 2023 AS Eesti Vanglatööstuse nõukogu aruanne 2022. majandusaasta tegevuse kohta. AS Eesti Vanglatööstuse (edaspidi tekstis AS EVT) tegevust on 2022 aasta algusest kuni 31. juulini 2022 korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud nõukogu koosseisus Margus Ilmjärv, Maret Miljan ning Rait Kuuse. Alates 1. augustist 2022 kutsus justiitsminister Maris Lauri ainuaktsionäri otsusega tagasi nõukogu liikmed Maret Miljani ja Rait Kuuse. Sama otsusega nimetas ainuaktsionär AS Eesti Vanglatööstus nõukogu liikmeteks Anu Möldri ja Meelis Goldbergi, kelle volitused algasid 1. augustil 2022. Nõukogu esimehena jätkas Margus Ilmjärv. AS EVT juhatuse liikmena töötas 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022 Ave Paavo. Nõukogu on läbi vaadanud ja kiidab heaks juhatuse poolt koostatud ning vandeaudiitori poolt auditeeritud AS EVT 2022. aasta majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu töö AS EVT juhtimisel Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolekud ja 2022. aastal toimus 4 nõukogu koosolekut, millel käsitleti järgmisi teemasid: - omaniku ootuste dokumendis fikseeritud tulemuste (ennekõike kinnipeetavate tööhõive) saavutamine; - 2021 majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku läbivaatamine ning nende kohta nõukogu aruande koostamine; - Hea Ühingujuhtimise Tava aruande koostamine; - 2022 aasta eelarve läbivaatamine ja kinnitamine; - AS EVT majandustulemused, abinõud ettevõtte kasumlikkuse ja tööhõive eesmärkide saavutamiseks; - AS EVT strateegiadokumendi koostamine; - AS EVT 2023 aasta eelarve ja strateegiliste eesmärkide saavutamise tegevusplaani koostamine. AS EVT nõukogu koosolekutel on osalenud ettevõtte valdkondade juhid, kes tutvustasid oma töölõiguga seonduvaid probleeme ja väljakutseid. Ettevõtte tulevikustrateegia määratlemiseks korraldati nõukogu liikmete ja juhtkonna ühine seminar Jõhvis, samuti toimus nõupidamine Justiitsministeeriumi vanglate osakonna töötajatega. Nõukogu sai juhatuse liikmelt infot AS EVT majandustegevuse kohta ka koosolekute vahelisel perioodil. Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2022. aasta on olnud AS EVT jaoks keeruline ennekõike seoses Venemaa poolt Ukraina vastu algatatud sõja mõjudega nii ettevõtte tootmistegevusele kui ka müügile. Samuti oli ettevõtte tegevuses tunda COVID-19 pandeemia järelmõjusid. Sellele vaatamata õnnestus aasta lõpetada kasumlikult samas kui omaniku ootuste dokumendis seatud kinnipeetavate tööga hõivamise eesmärgid on jäänud täitmata. 2022 aastal alustati AS EVT strtateegiadokumendi ning sellega kaasneva tegevuskava koostamisega. Mõlema dokumendi kinnitamine jääb 2023 aastasse ning nende elluviimise eesmärgiks saab olema AS EVT omaniku ootustes sõnastatud eesmärkide täitmine. AS EVT nõukogu ja juhatuse liikmete palgaandmed 2022 aasta kohta Ametiisiku andmed Töötasu liik Palga (tasu) Periood kogusumma Ametikoht Ameti- 1. Põhi- 2. Lisatasud 3.Haigu 4. Puhkuse- Maksmise alus isiku nimi palk ja hüvitised, s-hüvitis hüvitis (leping või Asutus, õigusakt) äriühing KOKKU perioodi alg- 1.+2.+3.+4. ja lõppkuu- päev Juhatuse Ave Paavo 40 684,56 3 500 320 3 088,45 47 592,57 01.01.2022- Juhatuse liige 31.12.2022 liikme AS EVT ametileping AS EVT Nõukogu Maret 2 100,00 2 100,00 01.01.2022- Ainuaktsionäri liige Miljan 31.07.2022 otsus AS EVT Nõukogu Margus 4 800,00 4 800,00 01.01.2022 - Ainuaktsionäri esimees Ilmjärv 31.12.2022 otsus AS EVT Nõukogu Rait 2 100,00 2 100,00 01.01.2022- Ainuaktsionäri liige Kuuse 31.07.2022 otsus AS EVT Nõukogu Meelis 1 500,00 1 500,00 01.08.2022- Ainuaktsionäri liige Goldberg 31.12.2022 otsus AS EVT Nõukogu Anu 1 500,00 1 500,00 01.08.2022- Ainuaktsionäri liige Möldri 31.12.2022 otsus Margus Ilmjärv AS Eesti Vanglatööstuse nõukogu esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Goldberg AS Eesti Vanglatööstuse nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Möldri AS Eesti Vanglatööstuse nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/