Seisukohtade edastamine

SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona importi, eksporti ja transiiti, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (uuesti sõnastatud)“ kohta 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon avalikustas 27. oktoobril 2022 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, mis käsitleb tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona importi, eksporti ja transiiti, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (uuesti sõnastatud), COM(2022) 4801 (edaspidi tulirelvade määrus). Ebaseaduslikud tulirelvade vood hõlbustavad organiseeritud kuritegevust, sealhulgas terrorismi, võimaldades kasutada kuritegelike eesmärkide saavutamiseks vägivalda ning toetades ebaseaduslikku äritegevust. Ebaseaduslikud tulirelvad mõjutavad ka muid organiseeritud kuritegevuse valdkondi, nagu ebaseaduslik uimastikaubandus ja inimkaubandus. Kehtivad tulirelvade importi, eksporti ja transiiti käsitlevad ELi eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määruses (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO tulirelvade protokolli artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed. Kavandatava tulirelvade määruse eelnõuga muudetakse viidatud kehtivat tulirelvade määrust nr 258/2021 olulises ulatuses. Eelnõu eesmärk on lahendada tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade jälgimisega ja nendega ebaseadusliku kauplemisega seotud probleeme, kehtestades ekspordi-, impordi- ja transiidiprotseduuride jaoks ühised määratlused, eeskirjad ja põhimõtted. Selle üldine strateegiline eesmärk on vähendada tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise riski, tagades väliskaubanduse eeskirjade sidususe kõigis liikmesriikides kooskõlas ÜRO tulirelvade protokolli artikliga 10. Tulirelvade määruse eesmärk on hoida ära ELi ja EList välja suunatud ebaseaduslik tulirelvakaubandus ja selle vastu võidelda, sealhulgas käsitledes importimisel ja eksportimisel esinevaid riske. Tulirelvade määrus antakse samal õiguslikul alusel nagu kehtiv määrus. Selleks on EL toimimise lepingu artikkel 207, mis käsitleb ELi ühist kaubanduspoliitikat. Kaubanduspoliitika valdkond kuulub ELi ainupädevusse. Erinevalt kehtivast määrusest on eelnõu teiseks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikkel 33, kuna eelnõus käsitletakse liikmesriikide tolliasutuste ning komisjoni vahelist koostööd. Eelnõu menetlemine ELi institutsioonides toimub seadusandliku tavamenetluse korras ja ettepaneku vastuvõtmiseks Euroopa Liidu Nõukogus on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus (eelnõu võetakse vastu, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% 1 Vt lähemalt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022PC0480 1 liidu elanikkonnast). Eelnõu menetlemine toimub Euroopa Liidu Nõukogu Tolliliidu töörühmas. Euroopa komisjon tutvustas tulirelvade määrust töörühmale esmakordselt 1. detsembril 2022. aastal. Eesti seisukohad on kooskõlas „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“2 kiire ja asjatundliku abi meetme sündmuste lahendamise ja lõpetamise alatulemuse eesmärkidega, mille kohaselt on loodud eeldused automatiseeritud infovahetuseks teiste ELi liikmesriikide ja rahvusvaheliste koostööpartneritega korrarikkumiste lahendamisel, süütegude avastamisel ja tõkestamisel. Eesti seisukohtade eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Kaire Taar ([email protected], 611 3423) koostöös Siseministeeriumi õigusnõuniku Marju Aibasti ([email protected]) ja nõuniku Riita Proosaga ([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets ([email protected], 611 3103) ning finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ([email protected], 611 3148). Vabariigi Valitsuse seisukoht on vajalik, sest määruse muudatuste vastuvõtmisega ja selles toodud meetmete rakendamisega kaasneb seadusandlik mõju, samuti mõju riigi julgeolekule. 2. Tulirelvade määruse sisu I peatükk. Reguleerimisese, mõisted ja kohaldamisala (artiklid 1–3) Sätestatakse tulirelvade määruse reguleerimisese, kohaldamisala, täpsustades, mis selle alla ei kuulu ja eesmärk, mis keskendub rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli artikli 10 rakendamisele. II peatükk. Sisenemis- ja impordinõuded (artiklid 4–11) Kehtestatakse erandid liidu tollilihtsustustest ja vähendatud andmestik tulirelvade määruse I lisas loetletud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona kohta. Kuna tulirelvad on tundlik kaup, peaksid tollimenetlused olema võimalikult põhjalikud, et suurendada riskihindamise võimalust. Määratakse kindlaks ettevõtjate ülesanded importimisel. Ettevõtjatele antakse hulk ülesandeid, näiteks peavad nad kontrollima imporditavaid tooteid, hoidma alles kõik tõendid ja dokumendid ning tegema kahtluse või taotluse korral koostööd ametiasutustega. Sätestatakse, et igasugused, ka laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad tuleb märgistada enne nende importimist ELi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiivile (EL) 2021/555 (relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) (edaspidi tulirelvade direktiiv). Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvadel peab kaasas olema sellekohane tõend, mis on ette nähtud tulirelvade direktiiviga. Tõendi puudumise korral võib tulirelva suunata muule tolliprotseduurile või kui soovitakse siiski importida, siis ei käsitleta relva laskekõlbmatuna. Kehtestatakse direktiivi (EL) 2019/69 nõuetele vastavate hoiatus- ja signaalrelvade suhtes kohaldatavad impordieeskirjad, nagu kohustus märkida impordiloale, et relva ei ole võimalik ümber ehitada. Sellega reguleeritakse ka komisjoni ja liikmesriikide vahelist teabevahetust selliste hoiatus- ja signaalrelvade kohta, mida ei ole võimalik ümber ehitada. 2 Vt lähemalt https://www.siseministeerium.ee/stak2030 2 Määratakse kindlaks, kes võib taotleda impordiluba, kuidas menetletakse taotlusi, keeldumise põhjused ja vajadus teha taotluse esitaja kohta päring Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS), kandmaks hoolt selle eest, et süüdimõistetud isikud ei saaks tulirelvi importida. Poolvalmis tulirelvi ja olulisi osi lubatakse importida vaid litsentseeritud relvakaupmeestel ja vahendajatel. Lisaks sätestatakse, et impordiloa taotluse esitamise ja menetlemise eest ei küsita tasu. Määratakse kindlaks impordiprotseduurid, mille puhul ei ole eelnevat impordiluba vaja. Sellised tulirelvaomanikud peavad üksnes järgima asjakohaseid tolliprotseduure, mis võimaldavad tollil kontrollida, kas EList ajutiselt eksporditud ja ELi reimporditud tulirelvade kogus ja liik on sama. See aitab vähendada halduskoormust jahimeeste, laskesportlaste ja kollektsionääride jaoks ning tulirelvade liikumisel seoses näitustega. Nähakse ette võimalus kinnitada tulirelvade määruse I lisas loetletud imporditud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona kättesaamist. See säte võimaldab eksportivatel kolmandatel riikidel kontrollida tulirelvade tegelikku importi, et avastada vähese impordi korral kõrvalesuunamine. III peatükk. Transiidinõuded (artiklid 12–13) Määratakse kindlaks ELi-sisese transiidi ja välistransiidi korral järgitav kord ja vahetatavad dokumendid. See säte edendab tulirelvade ELis liikumise korra ühtlustamist ning võimaldab tolliasutustel ja pädevatel asutustel jälgida kõigi tulirelvade liikumist enne nende tegelikku importimist ELi. IV peatükk. Ekspordinõuded (artiklid 14–21) Määratakse kindlaks, kes võib taotleda ekspordiluba. Samuti sätestatakse lisakohustus esitada I lisa I osas loetletud A- ja B-klassi tulirelvade puhul lõppkasutaja sertifikaat ning nimetatakse, millist teavet see sertifikaat peab sisaldama. Lisaks määratakse kindlaks kord juhuks, kui eksporditav kaup asub ühes või mitmes muus liikmesriigis kui see, kus esitati ekspordiloa taotlus. Veel nähakse ette lõppkasutaja sertifikaat kui ennetusmeede, vältimaks tulirelvade kõrvalesuunamist eksportimise ajal või pärast eksportimist. Sätestatakse, mida pädev asutus peab kontrollima enne ekspordiloa andmist: menetluse tähtajad, ühekordse, mitmekordse ja liidu üldise ekspordiloa kehtivusaega käsitlevad eeskirjad ning kohustus kasutada elektroonilist menetlust. Lisaks nähakse ette, et eksportija peab esitama pädevale asutusele vajalikud dokumendid ning, et ekspordiloa taotluse esitamise ja menetlemise eest ei küsita tasu. Määratakse kindlaks, millist teavet peavad sisaldama ekspordiluba ja importiva kolmanda riigi välja antav impordilitsents või -luba. Lisaks sätestatakse, et tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon peavad olema enne eksportimist nõuetekohaselt märgistatud. Selle sätte eesmärk on parandada tulirelvade jälgitavust. Nähakse ette haldusalased lihtsustused ekspordilubade valdkonnas, määrates kindlaks ekspordiprotseduurid, mille puhul ei ole eelnevat ekspordiluba vaja, ja neile järgneva tollideklaratsiooniga seotud menetluse. Kehtestatakse kohustus kasutada Euroopa tulirelvapassi kooskõlas tulirelvade direktiiviga. ELis tegutsevatel tulirelvaomanikel on juba kohustus täita tulirelvade direktiivi nõudeid, mistõttu ei too see säte nende jaoks kaasa täiendavaid kohustusi. Selle asemel tagab see suurema sidususe tulirelvade määruse ja tulirelvade direktiivi vahel, mis omakorda toob suuremat selgust tulirelvaomanikele. Peale selle sätestatakse, et pädev asutus võib ekspordi peatada, ning määratakse kindlaks tähtaeg, mille jooksul kolmas riik saab esitada transiidile vastuväiteid. See aitab vähendada halduskoormust jahimeeste, laskesportlaste ja kollektsionääride jaoks ning tulirelvade liikumisel seoses näitustega. 3 Pädev asutus peab ekspordiloa andmise üle otsustades võtma arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi ja kohustusi. Eesmärgiks on ära hoida relvaembargode ja muude julgeolekukaalutluste eiramine. Kehtestatakse ekspordiloa andmisest keeldumise alused, nõue teha päring ECRISes ja Schengeni infosüsteemis. Lisaks nähakse ette, et liikmesriigid peavad kontrollima kord aastas, kas väljastatud lubade tingimused on endiselt täidetud. Sätte eesmärgiks on ära hoida ekspordilubade väärkasutus. Sätestatakse, et eksportijad peavad esitama kahe kuu jooksul tõendi saadetise kättesaamise kohta, ning määratakse kindlaks, milliseid samme tuleb astuda, kui selliseid dokumente ei ole esitatud. Selle sätte eesmärk on veenduda, et eksporditud kaup tõepoolest imporditi ekspordiloal märgitud riiki. Sellega püütakse ära hoida tulirelvade kõrvalesuunamine. Nähakse ette, et pädev asutus korraldab kahtluse korral saatmisjärgse kontrolli ning et selle kontrolli võib teha kolmas isik. Selle sättega vähendatakse ekspordijärgse kõrvalesuunamise riski. V peatükk. Järelevalve ja kontroll (artiklid 22–25) Järelevalvet ja kontrolli käsitlev peatükk sisaldab palju uusi sätteid võrreldes kehtiva tulirelvade määrusega. Selles sätestatakse, et tolliasutused vastutavad riskianalüüsil põhinevate kontrollide eest. Nähakse ette teabevahetus ja koostöö eri ametiasutuste seas. Sätestatakse importija ja eksportija kohustus tõendada tolliformaalsuste täitmisel loa olemasolu. Selle sätte eesmärk on hõlbustada tollikontrolli ja riskihindamist. Kirjeldatakse tolliasutuste kohustusi lähtuvalt kontrolli tulemustest. Sätestatakse, et ebaseadusliku saadetise avastamise korral peab tolliasutus teavitama pädevaid asutusi. Samuti nimetatakse, millist teavet tuleb jagada Europoli turvalise teabevahetusvõrgu kaudu ebaseadusliku kauplemise kahtluse ja konfiskeerimise korral. See säte on oluline, et hõlbustada tulirelvade importimisel ja eksportimisel tulirelvade konfiskeerimise kohta teabe vahetamist. VI peatükk. Digitaliseerimine ja halduskoostöö (artikli 26–29) Tulirelvade määruse eelnõuga suurendatakse märkimisväärselt digitaliseerimist ja halduskoostööd. Kehtestatakse kohustus säilitada teavet tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona kohta vähemalt kakskümmend aastat. Selle eesmärk on parandada tulirelvade jälgitavust. Sätestatakse, et liikmesriigid peavad esitama igal aastal komisjonile statistikat. See säte võimaldab pidevalt jälgida arengusuundumusi impordi ja ekspordi valdkonnas. Nähakse ette elektroonilise lubade andmise süsteemi loomine ja selle süsteemi vastastikune ühendamine ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga, et hõlbustada teabevahetust tolliasutuste ja pädevate asutuste vahel, ent samuti lihtsustada impordi- ja ekspordiloa taotlemise menetlust. Selle sättega nähakse ette menetluste digitaliseerimine, millega väheneb ettevõtjate ja liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormus. Kirjeldatakse turvalise süsteemi loomist, millega vahetada teavet impordi- või ekspordiloa andmisest keeldumise kohta. See säte võimaldab lube andvatel pädevatel asutustel kindlaks teha isikud, kes otsivad ELi eri paigust soodsaimat võimalust saada impordi- või ekspordiluba. VII peatükk. Üld- ja lõppsätted (artiklid 30–40) 4 Sätestatakse, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamiseks, et nende loa andmise menetlused on turvalised, võimaldamaks oma pädevatel asutustel koguda teavet ning teha impordi- ja ekspordikontrolle, et tagada tulirelvade määruse nõuetekohane kohaldamine. Sätestatakse, et liikmesriigid kehtestavad eeskirjad tulirelvade määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta. Luuakse impordi ja ekspordi koordineerimise rühm ning määratakse kindlaks, kes peavad selles rühmas esindatud olema ja millised on selle rühma ülesanded. Sätestatakse liikmesriikide kohustus teavitada komisjoni tulirelvade määruse rakendamisel vastu võetud meetmetest ning teavitada teisi liikmesriike ja komisjoni vastutavatest liikmesriigi pädevatest asutustest. Sätestatakse tulirelvade määruse jõustumine, mis on kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Tulirelvade määruse lisad I lisas loetletakse käesoleva tulirelvade määrusega hõlmatud tulirelvad, nende olulised osad, laskemoon ning hoiatus- ja signaalrelvad koos CN-koodidega. II lisas esitatakse impordiloa vormi näidis. III lisas esitatakse ekspordiloa vormi näidis. IV lisas loetletakse teave, mis tuleb esitada lõppkasutaja sertifikaadis, ja V lisa sisaldab vastavustabelit. 3. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1 Subsidiaarsus Subsidiaarsuse kontroll ei ole ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas nõutav. Vajadus ELi meetmete järele on siiski selge. Õigusakti eesmärk on tagada, et ükski õiguslik lünk ei hõlbustaks tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona käsitlevate ELi impordi-, ekspordi- ja transiidialaste õigusaktide järgimisest kõrvalehoidmist. 3.2 Proportsionaalsus Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. Esmasest analüüsist ja komisjoni selgitustest lähtuvalt saame määrusega planeeritud meetmeid pidada proportsionaalseteks. Ehkki Eestile pandud kohustused võivad teatavatel juhtudel kaasa tuua mõningase täiendava halduskoormuse (nt kui peab looma keskse elektroonilise andmekogumissüsteemi, süstemaatiliselt kontrollima, kas laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad on nõuetekohaselt märgistatud ja kas nendega on kaasas tõend tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise kohta, või deklareerima poolvalmis tulirelvad ja olulised osad), on selliste juhtude arv üldjuhul eeldatavasti piiratud või piirduvad need ühekordsete investeeringutega. Ette nähtud lihtsustused (nt ühendamine ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga, kohaldamisala selgitamine, menetluste edasine lihtsustamine, sealhulgas volitatud ettevõtjate puhul, ajutine eksport) avaldavad positiivset mõju nii tulirelvade määruse nõuetekohasele ja täielikule rakendamisele kui ka ettevõtjate ja tulirelvaomanike halduskoormusele. Investeeringud ja tööjõukulu, mis on vajalikud digitaalsete menetluste loomiseks ja süsteemide omavaheliseks ühendamiseks, on ühekordsed ja proportsionaalsed, võttes arvesse nende väga positiivset mõju. 4. Mõjuanalüüs 4.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele 5 Julgeolekuohud on viimastel kümnenditel muutunud järjest keerulisemaks ning üha enam avaldavad riigi julgeolekule mõju ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad.3 Ettepanek avaldab mõju riigi julgeolekule, ennekõike sisejulgeolekule. Näeme, et algatuse realiseerumisel tõhustub liikmesriikide vaheline koostöö ja teabevahetus, sh parimate praktikate jagamine. Seda saab hinnata positiivseks. Julgeolekuaspektist positiivseks saab pidada tulirelvade määruse eesmärki, mis tagab imporditavate ja eksporditavate tulirelvade täieliku jälgitavuse, näiteks imporditavate tulirelvade kohustuslik märgistamine, poolvalmis osade importimine üksnes relvakaupmeestele, elektrooniline andmete kogumine, lõppkasutaja sertifikaadid selliste tulirelvade eksportimiseks, mis on keelatud või mille jaoks on vaja luba, ning veojärgsed kontrollid. Samuti saab positiivseks pidada kavandatavaid meetmeid, mis aitavad tagada taotluste menetlemisel ja taotlejate hindamisel aspekte, mis on olulised julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks ning et kõikides liikmesriikides oleksid need sarnased. Tulirelvade määruse artiklis 9 määratakse kindlaks, kes võib taotleda impordiluba. Lisaks määratakse selles kindlaks see, kuidas liikmesriigid peavad menetlema taotlusi, keeldumise põhjused ja vajadus teha taotluse esitaja kohta päring Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS) ja imporditava relva andmete kontrollimine Schengeni infosüsteemis, kandmaks hoolt selle eest, et süüdimõistetud isikud ei saaks tulirelvi importida ning imporditav relv ei oleks teises liikmesriigis kaotatud või varastatud. Sama põhimõte on toodud ka artiklis 19 ekspordiloa väljastamisest keeldumise juures. Taotleja ja taotletavate relvade kontrollimine on oluline selleks, et tõkestada relvade ebaseaduslikku kaubandust ning selleks, et relvade piiriüleseks liikumiseks loa väljastamisel oleksid tagatud sarnased isiku taustakontrollid, mida rakendame siseriiklike lubade väljastamisel. Lisaks nähakse ette, et liikmesriigid peavad kontrollima kord aastas, kas lubade tingimused on täidetud. Selle eesmärk on ära hoida ekspordilubade väärkasutus. Kolmandate riikide jahimeestele ja laskesportlastele relvadega piiriüleseks liikumiseks kavandatava lihtsustamise puhul näeme aga mitmeid ohukohti eelkõige riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Ei ole mõeldav, et Eestisse saabuvad kolmandatest riikidest isikud relvade ja laskemoonaga selliselt, et see ei ole meie ametiasutustele ette teada. ELi liikmesriikidel ei ole piisavalt tõhusalt ja kiirelt toimivat teabevahetuskanalit kontrollimaks kolmanda riigi kodanikust piiriületaja õigust relva piiriüleseks toimetamiseks. Kui kavandatav regulatsioon jääb selliseks nagu esialgses ettepanekus, siis hindame selle mõju riigi julgeolekule oluliseks ja negatiivseks. Eesti peab julgeolekukaalutlusel oluliseks kolmandate riikide kodanikele tulirelvade impordil impordiloa (võib olla lihtsustatud menetlus) väljastamist pädevate ametiasutuste poolt. 4.2. Mõju majandusele Ettepanekuga ette nähtud lihtsustused (nt ühendamine ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga, kohaldamisala selgitamine, menetluste edasine lihtsustamine, sealhulgas volitatud ettevõtjate puhul, ajutine eksport) omavad positiivset mõju nii tulirelvade 3 Eesti julgeolekupoliitika alused, https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/julgeolekupoliitika 6 määruse nõuetekohasele ja täielikule rakendamisele kui ka ettevõtjate ja relvaomanike halduskoormusele piiriülesel liikumisel. Eelnõus sätestatud muudatused puudutavad eelkõige relvade ja laskemoonaga kauplejaid. Eestis on 97 kehtivat tsiviilrelvade käitlemiseks tegevusluba omavat ettevõtet, neist 69 omab tegevusluba relva, tulirelva olulise osa, tulirelva lisaseadise või laskemoona müügiks ning 14 relva, tulirelva olulise osa või laskemoona valmistamiseks. Vähesel määral on mõjutatud ka laskesportlased ja jahimehed, keda Eestis on kokku ligikaudu 10 000. 4.3. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Ettepanekus kirjeldatud meetmed omavad positiivset mõju nii Eesti kui ka laiemalt ELi elanike heaolule. Leiame, et algatusest lõplikud kasusaajad on kodanikud, kes saavad otsest ja kaudset kasu tõhusamast andmevahetusest relvade piiriülese liikumise kohta. See omab positiivset mõju võitluses ebaseadusliku relvakaubandusega ning laiemalt üldse kuritegevusega võitlemisel. Inimeste ootus riigile on ennekõike turvalise elukeskkonna tagamine. Teataval määral mõjutavad kavandatavad meetmed kuritegevuse määra ja tagavad seeläbi inimeste turvatunnet. Tõhususe seisukohast on peamised kasusaajad riiklikud tolli- ja õiguskaitseasutused. 4.4. Mõju põhiõigustele Ettepanek on kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga4, mida ELi institutsioonid ja liikmesriigid on kohustatud liidu õiguse rakendamisel järgima. Kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega peavad põhiõiguste riived piirduma sellega, mis on rangelt vajalik üldist huvi pakkuvate eesmärkide tegelikuks saavutamiseks. Kuna kavandatud muudatused vähendavad ebaseadusliku tulirelvakaubanduse põhjustatavaid ohte, on neil positiivne mõju põhiõiguste harta artiklis 6 sätestatud õigusele. Harta artiklis 16 tunnustatakse ettevõtlusvabadust „liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt“. Määruse ettepanek ei mõjuta ettevõtlusvabadust, kuna juba praegu tohivad tulirelvadega kaubelda üksnes volitatud relvakaupmehed. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole harta artiklis 17 sätestatud õigus omandile absoluutne, vaid selle suhtes kohaldatakse üldist huvi pakkuvate eesmärkide edendamisel proportsionaalseid piiranguid. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too endaga kaasa olukordi, kus seaduslikke omanikke jäetaks ilma nende omandist. Sätted, mille alusel poolvalmis tulirelvade ja oluliste osade importimine muude isikute poolt kui litsentseeritud relvakaupmehed on ebaseaduslik, ei ole tagasiulatuva mõjuga (eeldusel, et varem imporditud poolvalmis tulirelvad või osad on kehtiva õigusraamistiku alusel nõuetekohaselt deklareeritud). Peale selle on kavandatud variandid ELi kodanike liikumisvabaduse osas igati kooskõlas harta artikli 45 eesmärkidega, kuna nendega kinnitatakse kodanike võimalust lahkuda sportimise või jahipidamise eesmärgil ajutiselt EList (ja tagasi tulla) koos oma isikliku tulirelvaga. Liikumist peaksid hõlbustama ka täiendavad lihtsustused kollektsionääride ja muuseumide jaoks. Lisaks tuleb isikuandmete töötlemisel alati järgida isikuandmete kaitset käsitlevaid liidu õigusnorme, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärust5. 4.5. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele 4 ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 7 Ettepanekutes kavandatud meetmetel on eelkõige otsene mõju Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile, samuti Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile. Siseministeeriumil kui riigi turvalisus- ja relvapoliitika kujundajal tekib ettepanekute rakendamisel töökoormus siseriiklike õigusmuudatuste ettevalmistamise ja menetlemise näol, eelkõige relvaseaduse ja selle alusel antud õigusaktide tulirelvade määrusega kooskõlla viimise osas. Kuna tegemist on ekspordi ja impordi reeglite muutumisega, siis vajab tõenäoliselt muutmist ka strateegilise kauba seadus. Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet peavad eelnõu vastuvõtmisel välja töötama ja kohaldama määruse rakendamiseks vajalikud tööprotsessid. Tulirelvade määruse eelnõu mõjutab liidu eelarvet. Ettepaneku rakendamise toetamiseks on Euroopa Komisjoni hinnangul vaja aastatel 2022–2027 kokku 4,654 miljonit eurot, sellest 2,904 miljonit eurot halduskulude jaoks, et muu hulgas katta nelja täiendavat ametikohta, mida on vaja kogu mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jaoks. Tulles kitsamalt Eesti avaliku sektori kulude juurde, ei ole hetkel võimalik prognoosida kaasnevat kulu, mis võib tekkida määruse rakendamisel. Juhul, kui impordi ja ekspordi lubade menetlus ja väljastamine hakkab toimuma teenistus- ja tsiviilrelvade registris, võib arenduste tegemiseks vajaminev eelarve ulatuda 650 000 euroni. Tulirelvade määruse eelnõus nähakse ette elektroonilise lubade andmise süsteemi loomine ja liikmesriikide vahelise lubade alase andmevahetuse kohustus. Tõenäoliselt vajavad muutmist relvaseadus ja strateegilise kauba seadus, kuna tegemist on tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordi ja impordi reeglite muutmisega. Täpsema seaduste muutmise vajaduse ja pädevate asutuste eelarvekulu saab välja tuua siis, kui on teada, kuidas hakkab toimuma tulirelvade, nende osade ja laskemoona impordi- ja eksporditaotluste elektrooniline menetlus ja lubade väljastamine. Peale tulirelvade määruse lõpliku teksti heakskiitmist tuleb otsustada, kuidas on Eestis kõige mõistlikum ja tõhusam töö korraldada, millises andmekogus hakatakse lubade taotlusi menetlema ning millist olemasolevat andmevahetussüsteemi kasutama hakatakse või kas on vaja luua täiesti uus süsteem. Hetkel ei ole võimalik neid otsuseid teha, sest ka ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna arendused, mida koordineerib ja rahastab Euroopa komisjon, on pooleli. Kui lubade menetlus ja väljastamine hakkab toimuma strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogus6, oleks lisakoormus väike. Kui see peaks aga toimuma teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu, on vaja teha arendusi ja liidestada teenistus- ja tsiviilrelvade register EL-i keskse süsteemiga. Eesti praegune teenistus- ja tsiviilrelvade register ei võimalda piiriüleste lubade elektroonilist menetlust ega andmevahetuseks vajalikku liidestust. Sõltuvalt juba kavandatud arendustöödest ei ole võimalik impordi- ja ekspordilubade menetlemiseks ja väljastamiseks vajalikke arendustöid ette võtta enne 2025–2026. aastat. Võimalikke riigi kulutusi süsteemi digitaliseerimisel käsitletakse pärast täpsemate tingimuste selgumist ning Eesti poolt sobivaima partnerandmekogu valikut riigieelarve ja riigieelarvestrateegia protsessi käigus. Täiustatud teabevahetus ja sihipärased kontrollid tähendavad mõningast töökoormuse kasvu, eelkõige tolliasutustele. Mis puudutab teabevahetust, siis kohustus esitada ühises andmebaasis 6 Strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogu põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/102102018004 8 teavet loa väljastamisest keeldumiste kohta võib võrreldes olukorraga, kus teavitamist ei toimu, suurendada lube andvate asutuste töökoormust. Ekspordilube andvate asutuste ja tolliametnike kohustus kontrollida Schengeni infosüsteemis, kas on teatatud eksporditavate tulirelvade kadumisest või varastamisest teises liikmesriigis, ei tohiks olla asutustele liigselt koormav, kuna see kohustus kehtiks vaid kahtlaste juhtumite korral ega puuduta relvi, mis on registreeritud ekspordiliikmesriigi andmekogumissüsteemis, ega uusi tulirelvi. Võttes arvesse seda, et tulirelvade ekspordi osakaal kogu kaubanduses on väike, ja seda, et tolliasutused teevad riskihindamisel põhinevaid sihipäraseid kontrolle, peetakse seda mõju tühiseks. 5. Eesti seisukohtade selgitus tulirelvade määruse eelnõu kohta 5.1. Eesti toetab tulirelvade määruse ajakohastamist eesmärgiga vähendada tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade ebaseadusliku kauplemise riski. Selgitus: On äärmiselt oluline, et tulirelvade määrus ja tulirelvade direktiiv oleksid sidusad ning tulirelvad ning osad oleks mõlemas õigusaktis ühetaoliselt käsitatud. See on muu hulgas vajalik, et paremini tagada probleemsete, lihtsasti ümberehitatavate hoiatus- ja signaalrelvade importi, samuti selleks, et kohaldada ekspordikontrolli kõikide tulirelvade direktiiviga reguleeritud relvade suhtes. 5.2. Eesti peab oluliseks tagada määruse kooskõla tulirelvade direktiiviga ja säilitada loakohustus relvade mitteoluliste osade ja lisaseadmete ekspordi ja impordi korral. Selgitus: Tulirelvade määruse eelnõu artiklis 1 on toodud määruse reguleerimisala. Selle kohaselt kehtestatakse eeskirjad tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade impordi- ja ekspordilubade andmise menetluse ning importi, eksporti ja transiiti käsitlevate meetmete kohta, et rakendada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO tulirelvade protokolli artiklit 10. Eesti hinnangul peaks reguleerimisala kajastama kõiki relvi, tulirelva osi jms, mida määruses edaspidi reguleeritakse. Praeguses tekstis ei ole reguleerimisalas ega ka mujal määruse tekstis toodud mõistet „tulirelva osa“. EL kehtiva tulirelvade määruse kohaselt kuuluvad tulirelvade määruse kohaldamisalasse, sh impordi-ekspordikontrollile, ka sellised tulirelva osad, mis ei ole7 „olulised osad“. Kui tulirelvade määruse kohaldamisalast jäetakse välja tulirelva „osad“, siis ei allu need edaspidi kontrollile ja Eesti hinnangul läheks see vastuollu kaitseotstarbeliste toodete nimekirjaga8 ja ÜRO tulirelvade protokolli artikliga 10. Sama puudutab ka „lisaseadeldisi“. Kehtiva tulirelvade määruse artikkel 2 punkti 2 kohaselt kuuluvad lisaseadeldised tulirelva osade alla (nt helisummuti), kuid eelnõus neid nimetatud ei ole. 7 Vt. määrus 258/2012 art 2 p 2: „osad” – I lisas osutatud mis tahes osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik selle kasutamiseks, sealhulgas relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk või kaitseriiv, ning mis tahes seadis, mis on valmistatud või kohandatud tulistamisel tekkiva heli summutamiseks. 8 Vt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ, kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta, lisas esitatud kaitseotstarbeliste toodete nimekirja ML1 kategooriat: „Sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli) või vähem, ning lisavarustus ja spetsiaalselt neile loodud komponendid:/…/“. 9 Kuna ka „poolvalmis“ tulirelvad, nende olulised (seal hulgas poolvalmis) osad, samuti laskekõlbmatud relvad ja akustilised relvad lisanduvad eelnõu kohaselt tulirelvade määruse teksti, siis tuleks need õigusselguse huvides ka reguleerimisalas välja tuua. Tulirelvade määruse põhjenduspunkti 7 kohaselt ei ole määrusel mingit mõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/43/EÜ. Samuti ei piira tulirelvade määrus põhjenduspunkti 10 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/821 kehtestatud liidu korda kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks ning peaks olema kooskõlas muude asjakohaste sätetega, mis käsitlevad sõjaliseks otstarbeks kasutatavaid tulirelvi, nende osi, olulisi osi ja laskemoona, julgeolekustrateegiaid, väike- ja kergrelvadega ebaseaduslikku kauplemist ning sõjatehnoloogia eksporti, sealhulgas nõukogu ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP ja nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/38 27. Uuest tulirelvade määruse reguleerimisalast jäetakse välja tsiviilotstarbeliste relvade mitteolulised osad ja lisaseadmed. See tähendab, et määruse uuendatud kujul vastuvõtmisel ei kohaldata nendele esemetele piiriülesel liikumisel eriloa kohustust, kui tehingu osapoolteks on tsiviilisikud. Eesti hinnangul läheb see vastuollu sõjalise kauba ekspordile ja impordile kehtestatud nõuetega. Kaotades tulirelvade määruse kohaldamisalast relvade mitteolulised osad ja lisaseadmed, ei pruugi tulirelvade liikumise üle parema kontrolli saavutamine olla parimal viisil tagatud. See on aga tulirelvade määruse üks põhilisi eesmärke. Selline määruse regulatsiooni pehmendamine ei toeta omakorda turvalisuse ja julgeolekueesmärke, milleks on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ, kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta ning kaob kontroll nende esemete liikumise kohta kolmandatesse riikidesse ja teistesse liikmesriikidesse. Viidatud kaitseotstarbeliste toodete direktiivi lisas 1 loetletakse kaitseotstarbelised tooted, mis vastavad sõjaliste kaupade ühisele EL nimekirjale. Direktiivi 2009/43/EÜ kohaselt loetakse sõjaliseks kaubaks ka relvade mitteolulised osad ja lisavarustus ning spetsiaalselt neile loodud komponendid, sh helisummutid, spetsiaalsed relvaalused, rakised ja relvade sihikud. Direktiivi 2009/43/EÜ kohaselt on kõikide ühenduses toimuvate kaitseotstarbeliste toodete veo puhul tarvis eelnevalt koond-, üld-, või üksikut veoluba, mis on välja antud liikmesriigis, mille territooriumilt tarnija soovib kaitseotstarbelisi tooteid vedada. 5.3. Eesti toetab tulirelvade määruse eesmärki, mis tagab imporditavate ja eksporditavate tulirelvade täieliku jälgitavuse mitmesuguste meetmete abil nagu imporditavate tulirelvade kohustuslik märgistamine, poolvalmis osade importimine üksnes relvakaupmeestele, elektrooniline andmete kogumine, lõppkasutaja sertifikaadid selliste tulirelvade eksportimiseks, mis on keelatud või mille jaoks on vaja luba, ning veojärgsed kontrollid. Selgitus: Tulirelvade määruse eelnõu artiklis 7 sätestatakse, et iga laskekõlbmatuks muudetud tulirelvaga peab kaasas olema tõend relva laskekõlbmatuks muutmise kohta, nagu on ette nähtud tulirelvade direktiiviga. Kui laskekõlbmatuks muudetud tulirelvaga ei ole seda tõendit kaasas, võib sellise tulirelva suunata mõnele muule tolliprotseduurile või importida seda tulirelvana. Selle sättega hoitakse ära valesti laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade import, mis kujutab endast ohtu, kuna need tulirelvad võidakse uuesti laskekõlblikuks muuta. Artikliga 8 kehtestatakse direktiivi (EL) 2019/69 nõuetele vastavate hoiatus- ja signaalrelvade suhtes kohaldatavad impordieeskirjad, nagu kohustus märkida impordiloale, et relva ei ole võimalik ümber ehitada. Sellega reguleeritakse ka komisjoni ja liikmesriikide vahelist 10 teabevahetust selliste hoiatus- ja signaalrelvade kohta, mida ei ole võimalik ümber ehitada. See säte on oluline, et takistada ümberehitatavate hoiatus- ja signaalrelvade importimist ilma tulirelvade puhul nõutava loata. 5.4. Eesti toetab tulirelvade määruses toodud põhimõtteid, mis toetavad loamenetluse ja liikmesriikide vahelise andmevahetuse digitaliseerimist ja suurendavad asutuste vahelist halduskoostööd. Selgitus: Tulirelvade määrusega kavandatakse täielikult digitaliseerida impordi- ja ekspordilubade andmine, millega kaotatakse vajadus andmeid käsitsi sisestada ja kontrollida paberil esitatud taotlusi. Ettepanekuga soovitakse vähendada pädevate asutuste halduskoormust. Eesti hinnangul aitab liikmesriikide ja nende pädevate asutuste vahelise digitaalse ja senisest tõhusama teabevahetuse platvormi loomine ja kasutusele võtmine võidelda relvade ebaseadusliku kaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu. ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude 2021. aasta hinnangu9 (edaspidi SOCTA) kohaselt iseloomustab organiseeritud kuritegevust võrgustike keskkond, kus kurjategijate vaheline koostöö on kiiresti muutuv, süstemaatiline ja tulu saamisele orienteeritud. Peaaegu 70 % kuritegelikest võrgustikest tegutseb enam kui kolmes liikmesriigis. Ligikaudu 65 % ELi liikmesriikides tegutsevatest kuritegelikest võrgustikest koosneb mitme riigi kodanikest. Üle 80 % teatatud kuritegelikest võrgustikest on seotud peamiste piiriüleste kuritegudega, mis hõlmavad uimastikaubandust, varavastast kuritegevust, inimkaubandust ja rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist10. SOCTA andmetel kasutab 60% kuritegelikest võrgustikest ebaseadusliku äri toimepanemisel vägivalda. Ohvrite hirmutamiseks ja allutamiseks kasutavad organiseeritud kuritegevuse rühmitused tavaliselt tulirelvi. Tulirelvade kasutamine hõlbustab ebaseaduslike uimastitega kauplemist ja inimkaubandust. Varastatud, ebaseaduslikult üle piiri toimetatud ja ümberehitatud relvade tarnimine õhutab linna jõukude konflikti ning on ohuks sisejulgeolekule EL-is. ELi julgeolekuliidu strateegias11 on sedastatud, et ELil tuleb vastakuti seista pidevalt muutuvate ja üha keerukamate julgeolekuohtudega. Kuritegevusmaastiku kiire muutumise ja inimeste liikuvuse tõttu on õiguskaitseasutuste piiriülene koostöö ELis ja Schengeni alal ülioluline, et võidelda kuritegude vastu ning võimaldada ELi kodanikel ja seaduslikult ELis viibivatel kolmandate riikide kodanikel kasutada turvaliselt oma vaba liikumise õigust. Selleks tuleb jätkuvalt edendada õiguskaitseasutuste suutlikkust vahetada tõhusalt ja tulemuslikult teavet teiste liikmesriikide õiguskaitseasutustega. Õiguskaitseasutused vajavad kuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks töökindlaid ja toimivaid vahendeid. Schengeni alal on kuritegevusega võitlemisel ja õigusemõistmise tagamisel kõige olulisem tõhus koostöö ja teabe jagamine liikmesriikide vahel. 5.5. Eesti toetab meetmete võtmist, mis aitavad tagada taotluste menetlemisel ja taotlejate hindamisel aspekte, mis on olulised julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks ning et kõikides 9 Vt lähemalt: ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude 2021. aasta hinnang 10 Europol (2021), European Union serious and organised crime threat assessment, a corrupting influence: the infiltration and undermining of Europe's economy and society by organised crime, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg. 11 Vt lähemalt: Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: EL-i julgeolekuliidu strateegia kohta, COM(2020) 605 11 liikmesriikides oleksid need sarnased. Eesti teeb ettepaneku täiendada loa väljastamist välistavate asjaolude loetelu võimaliku isikust tuleneva julgeolekuohuga. Selgitus: Tulirelvade määruse artiklis 9 määratakse kindlaks, kes võib taotleda impordiluba. Lisaks määratakse selles kindlaks see, kuidas liikmesriigid peavad menetlema taotlusi, keeldumise põhjused ja vajadus teha taotluse esitaja kohta päring Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS) ja imporditava relva andmete kontrollimine Schengeni infosüsteemis, kandmaks hoolt selle eest, et süüdimõistetud isikud ei saaks tulirelvi importida ning imporditav relv ei oleks teises liikmesriigis kaotatud või varastatud. Sama põhimõte on toodud ka artiklis 19 ekspordiloa väljastamisest keeldumise juures. Taotleja ja taotletavate relvade kontrollimine on oluline selleks, et tõkestada relvade ebaseaduslikku kaubandust ning selleks, et relvade piiriüleseks liikumiseks loa väljastamisel oleksid tagatud sarnased isiku taustakontrollid, mida rakendame siseriiklike lubade väljastamisel. Peame vajalikuks täiendada tulirelvade määruse artiklites 9 ja 19 loa väljastamisest keeldumise aluseid taotlejast tuleneva võimaliku julgeolekuohuga. Ehkki määruse artikli 9 lg 5 viimane lause ja artikli 19 lg 1 viimane lause annavad liikmesriikidele õiguse kehtestada karmimad nõuded, kui määruses ette nähtud ning Eesti saaks viidatud sätete alusel siseriiklikus õiguses kajastada isikust tuleneva julgeolekuohu küsimuse, peame ELi ülese ühtse reeglistiku tagamiseks, samuti Euroopas valitseva kriitilise julgeolekuolukorra tõttu oluliseks, et kõnesolev kitsendus oleks sätestatud otsekohalduvas määruses. 5.6. Eesti ei pea julgeolekuohu tõttu võimalikuks vabastada kolmandate riikide tulirelvaomanikke impordiloa taotlemisest ja ajutise veo eelneva registreerimise kohustusest ka siis, kui tegemist on jahipidamise, laskespordi või tulirelvanäitusega. Võime kaaluda protseduuride lihtsustamist, kuid peame oluliseks, et kolmandate riikide kodanikele säiliks impordiloa väljastamine pädevate ametiasutuste poolt. Selgitus: Artikliga 10 nähakse ette haldusalane lihtsustamine impordilubade valdkonnas, määrates kindlaks impordiprotseduurid, mille puhul ei ole eelnevat impordiluba vaja, ja neile järgneva tollideklaratsiooniga seotud menetlus. See tähendab, et tulirelvaomanikud vabastatakse teatavatel põhjustel, nagu jahipidamine, laskesport ja tulirelvanäitused, impordiloa nõudest ja nad ei pea ajutist vedu eelnevalt registreerima ega küsima sellise liikumise jaoks eelnevat nõusolekut, eeldusel et liikumine ei kesta kauem kui 24 kuud. Sellised tulirelvaomanikud peavad üksnes järgima asjakohaseid tolliformaalsuseid, mis võimaldavad tollil kontrollida, kas EList ajutiselt eksporditud ja ELi reimporditud tulirelvade kogus ja liik on sama. Selle uue sätte eesmärk on hõlbustada haldusalast lihtsustamist käsitlevate eeskirjade ühtlustamist ELis. Eelnõus on selgitatud, et see aitab vähendada halduskoormust jahimeeste, laskesportlaste ja kollektsionääride jaoks ning tulirelvade liikumisel seoses näitustega. Eesti näeb kavandatava lihtsustamise puhul mitmeid ohukohti eelkõige riigi julgeolekule. Ei ole mõeldav, et Eestisse saabuvad kolmandatest riikidest isikud relvade ja laskemoonaga selliselt, et see ei ole meie ametiasutustele ette teada. ELi liikmesriikidel ei ole piisavalt tõhusalt ja kiirelt toimivat teabevahetuskanalit kontrollimaks kolmanda riigi kodanikust piiriületaja õigust relva piiriüleseks toimetamiseks. Selleks, et mitte koormata Maksu- ja Tolliametit iga juhtumi puhul rahvusvahelistest sanktsioonidest tulenevate ja muude võimalike tingimuste ja välistuste väljaselgitamisega, oleks mõistlik ette näha lihtsustatud menetluses impordiloa väljastamine pädevate ametiasutuste poolt. Eesti puhul on selleks pädevaks asutuseks Politsei- ja Piirivaleamet, kes teeb tulirelvaga Eestisse saabuva isiku taustakontrolli, enne selle isiku riiki saabumist. See tagaks enne tolliprotseduuri eelneva põhjaliku kontrolli ja välistaks piiriületajast tuleneva võimaliku ohu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Lisaks aitaks selline lähenemine säästa tolliasutuste tolliformaalsustele kuluvat aega ja ressurssi. Näeme vajadust säilitada 12 praegune nii-öelda eelneva nõusoleku küsimise süsteem, kus Eestisse jahile või spordivõistlusel osalema saab tulla isik, kelle puhul Politsei- ja Piirivalveamet on teinud vajaliku taustakontrolli ja andnud nõusoleku. 5.7. Eesti leiab, et relvade, oluliste osade ja laskemoona ekspordi- ja impordiloa menetlemise eest lõivu või tasu võtmise üle võiks jätkuvalt otsustada liikmesriik. Selgitus: Tulirelvade määruse artikkel 9 lõige 9 näeb ette, et importijalt ei nõuta impordiloa taotluse eest lõivu või tasu maksmist, välja arvatud saatevalve tasud. Sama põhimõte on toodud ka eksporti puudutava artikli 15 lõikes 8. Mõistame, et liikmesriikide lõivude summad võivad olla erinevad, kuid leiame, et loa väljastamine ei peaks olema täiesti lõivuvaba. Seda eriti olukorras, kus nähakse ette senisest põhjalikumad kontrollid. Eestis on praegu ette nähtud riigilõivu tasumise kohustus relvade piiriüleseks liikumiseks. Riigilõiv on tasu juriidilise toimingu tegemise või dokumendi väljaandmise eest. Erinevalt maksust saab riigilõivu maksja konkreetse vastusoorituse. Riigilõivu eesmärk on riigi poolt tehtava toimingu kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt. Riigilõivude tasumise korra ning toimingute loetelu koos tasumääradega sätestab riigilõivu seadus (edaspidi RLS). RLS-i § 265 kohaselt tasutakse eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks või Eestist ajutiseks väljaveoks riigilõivu 30 eurot iga relva kohta. Eriloa muutmisel või pikendamisel tasutakse riigilõivu 30 eurot. Kui eriloa muutmisel sisse- või väljaveetavate relvade arv suureneb, tasutakse lisaks riigilõivu 30 eurot iga lisandunud relva kohta. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel tasuti aastatel 2017–2022 riigilõivu relvade impordi ja ajutise väljaveo lubade väljastamise eest keskmiselt 8 500 eurot aastas. Eeltoodust tulenevalt peame oluliseks, et liikmesriikidel säiliks võimalus riigilõivu kehtestamiseks. 5.8. Eesti ei pea vajalikuks sätestada tulirelvade määruses antiiksetele tulirelvadele kindlat ajalist piirangut. Leiame, et kuna ka tulirelvade direktiivis ei ole antiikset tulirelva konkreetse ajaga määratletud võib konkreetse aastaarvu määramine jääda liikmesriigi pädevuseks. Selgitus: Tulirelvade määruse artikli 3 punktis c nähakse ette, et määrust ei kohaldata antiiksetele tulirelvadele ja nende koopiatele suhtes tingimusel, et antiiksed tulirelvad on valmistatud aastal 1899 või enne seda. Eesti regulatsiooni (relvaseadus § 2 lg 1 p 2) kohaselt loetakse antiikseks tulirelvad, mis on valmistatud enne 1870. aastat. Mitmetes teistes riikides on see samuti erinev aastaarv komisjoni pakutavast aastast 1899. Toetame lähenemist, kus ei sätestata tulirelvade määrusega konkreetset aastaarvu, vaid lähtutakse siseriikliku õigusega kindlaks määratud aastast. Ka tulirelvade direktiivis ei ole konkreetset aastaarvu määratud. Tulirelvade direktiivi menetluse ajal ei jõudnud liikmesriigid ja komisjon kokkuleppele kindla aastaarvu suhtes, seepärast on tulirelvade direktiivis kompromissina vaid mõiste antiikne tulirelv. 5.9. Eesti ei poolda liikmesriikidele lisanduvat iga-aastast aruandluskohustust mitte ümberehitatavate hoiatus- ja signaalrelvade kohta, sest leiame, et see ei taga EL-is ringluses olevate hoiatus- ja signaalrelvade vastavust EL-i nõuetele. Imporditavate 13 hoiatus- ja signaalrelvade puhul hindame piisavaks, kui impordiloale on märgitud, et imporditav hoiatus- ja signaalrelv ei ole ümberehitatav ning seda kinnitab pädev asutus. Selgitus: Tulirelvade määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt imporditakse hoiatus- ja signaalrelvi hoiatus- ja signaalrelvadena eeldusel, et artiklis 9 osutatud impordiloas on märgitud, et need relvad ei ole ümberehitatavad ja et artikli 8 lõikes 3 osutatud asutused on need sellisena deklareerinud. See impordiluba väljastatakse tingimusteta, nagu on viidatud artikli 9 lõikes 2. Artikli 8 lõike 3 kohaselt on liikmesriikidel kohustus edastada komisjonile iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil aruanne hoiatus- ja signaalrelvade kohta, mis on liigitatud mitteümberehitatavateks. Leiame, et liikmesriigid ei saa anda 100% kinnitust kolmandates riikides valmistatud hoiatus- ja signaalrelvade ELi nõuetele vastavuse kohta, ega läbi aruandluskohustuse tagada sellise nimekirja asjakohasust. Näiteks Eestis ühtegi hoiatus- ja signaalrelvade valmistamisega tegelevat ettevõtet ei ole. Iga Eestisse saabuva hoiatus- ja signaalrelva puhul kontrollitakse selle nõuetele vastavust sõltumata sellest, kas sama marki ja mudelit on varasemalt kontrollitud või mitte. Kolmandate riikide tootjate osas on teavet, et sama marki ja mudelit on valmistatud ja valmistatakse ka praegu erinevatele turgudele erinevate nõuete järgi (nt Türgis valmistatav Zoraki). Leiame, et piisab sellest, kui impordiloale on märgitud, et hoiatus- ja signaalrelv ei ole ümberehitatav ning seda on kinnitanud EL-i liikmesriigi pädev asutus. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Tulirelvade määruse eelnõu kohta seisukoha kujundamiseks kaasati Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Välisministeerium, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet. Tulirelvade määruse eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks nii tegevusluba omavatele relvakaupmeestele (päring Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kui ka Eesti Jahimeeste Seltsile ja erinevatele laskespordiga tegelevatele organisatsioonidele nagu näiteks Eesti Jahispordi Liit, Eesti Laskurliit, MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing, MTÜ IDPA Eesti ühendus, Eesti Reservväelaste Laskespordiliit ja Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon. Samuti kaasati Eesti Relvaomanike Liit. Üheltki kaasatud partnerilt arvamust saabunud ei ole. 14  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2023 nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona importi, eksporti ja transiiti, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (uuesti sõnastatud) 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, mis käsitleb tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona impordi, ekspordi ja transiidi kohta, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (uuesti sõnastatud), COM(2022) 480, kohta: 1.1. Eesti toetab tulirelvade määruse ajakohastamist eesmärgiga vähendada tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade ebaseadusliku kauplemise riski. 1.2. Eesti peab oluliseks tagada määruse kooskõla tulirelvade direktiiviga ja säilitada loakohustus relvade mitteoluliste osade ja lisaseadmete ekspordi ja impordi korral. 1.3. Eesti toetab tulirelvade määruse eesmärki, mis tagab imporditavate ja eksporditavate tulirelvade täieliku jälgitavuse mitmesuguste meetmete abil nagu imporditavate tulirelvade kohustuslik märgistamine, poolvalmis osade importimine üksnes relvakaupmeestele, elektrooniline andmete kogumine, lõppkasutaja sertifikaadid selliste tulirelvade eksportimiseks, mis on keelatud või mille jaoks on vaja luba, ning veojärgsed kontrollid. 1.4. Eesti toetab tulirelvade määruses toodud põhimõtteid, mis toetavad loamenetluse ja liikmesriikide vahelise andmevahetuse digitaliseerimist ja suurendavad asutuste vahelist halduskoostööd. 1.5. Eesti toetab meetmete võtmist, mis aitavad tagada taotluste menetlemisel ja taotlejate hindamisel aspekte, mis on olulised julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks ning et kõikides liikmesriikides oleksid need sarnased. Eesti teeb ettepaneku täiendada loa väljastamist välistavate asjaolude loetelu võimaliku isikust tuleneva julgeolekuohuga. 1.6. Eesti ei pea julgeolekuohu tõttu võimalikuks vabastada kolmandate riikide tulirelvaomanikke impordiloa taotlemisest ja ajutise veo eelneva registreerimise kohustusest ka siis, kui tegemist on jahipidamise, laskespordi või tulirelvanäitusega. Võime kaaluda protseduuride lihtsustamist, kuid peame oluliseks, et kolmandate riikide kodanikele säiliks impordiloa väljastamine pädevate ametiasutuste poolt. 1.7. Eesti leiab, et relvade, oluliste osade ja laskemoona ekspordi- ja impordiloa menetlemise eest lõivu või tasu võtmise üle võiks jätkuvalt otsustada liikmesriik. 1.8. Eesti eelistab, et tulirelvade määruses ei sätestataks antiiksetele tulirelvadele kindlat ajalist piirangut. Leiame, et kuna ka tulirelvade direktiivis ei ole antiikset tulirelva konkreetse ajaga määratletud võib konkreetse aastaarvu määramine jääda liikmesriigi pädevuseks. 1.9. Eesti ei poolda liikmesriikidele lisanduvat iga-aastast aruandluskohustust mitte ümberehitatavate hoiatus- ja signaalrelvade kohta, sest leiame, et see ei taga EL-is ringluses olevate hoiatus- ja signaalrelvade vastavust EL-i nõuetele. Imporditavate hoiatus- ja signaalrelvade puhul hindame piisavaks, kui impordiloale on märgitud, et imporditav hoiatus- ja signaalrelv ei ole ümberehitatav ning seda kinnitab pädev asutus. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada eelnevalt nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  Teie 22.03.2023 Riigikantselei Meie 08.05.2023 nr 11-3.1/1383-2 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona importi, eksporti ja transiiti Austatud härra Peterkop Edastame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona importi, eksporti ja transiiti, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (uuesti sõnastatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. VV seisukohad 2. Seletuskiri Kaire Taar 611 3423 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272