dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 23. veebruar 2022
Viit
6-1/212317/2201151
Registreeritud
23. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/212317
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaministeerium, 22.02.2022.asice126 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 14.01.2022 nr 6-1/212317/2200275 Õiguskantsleri Kantselei Meie 22.02.2022 nr 1-17/22/202-2 Veekaitsevööndiga seotud küsimused Austatud proua Madise Olete hinnanud veekaitsevööndi ulatuse määramisega seotud norme kaldaastangul ning leidsite, et need normid ei ole selged ning vajaksid täpsustamist. Oleme senises praktikas käsitlenud veeseaduses ja looduskaitseseaduses veekaitsevööndit reguleerivaid sätteid koosmõjus, mida kirjeldame täpsemalt allpool. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lõike 3 kohaselt on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõike 22 kohaselt arvestatakse veekaitsevööndi laiuse arvestamise lähtejoont veeseaduses sätestatud korras. LKS § 35 lõike 5 kohaselt koosneb üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul ranna veekaitsevöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja 20 m laiusest veekaitsevööndist. Selgitame, et VeeS üldnormina on veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt veekogu tüübist 20, 10 või 1 m ning nende ulatuse arvestamise lähtejooneks põhikaardile kantud piir (vastavalt ülalviidatud VeeS § 118 lõikele 3). LKS § 35 lõiked 4 ja 5 kehtestavad veekogude veekaitsevööndi erisused, millega lükkub osadel juhtudel veekaitsevööndi arvestamise lähtejoon edasi maismaa suunas (korduv üleujutusala mere ääres, suurte üleujutusaladega siseveekogude kõrgveepiir, kaldaastangud). LKSi käsitlus ei lähe vastuollu VeeSga. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt kehtib tavaolukorras üldnorm, mida aga ei kohaldata juhul, kui sellest on tehtud erisused. Sellisel juhul kehtivad erisused ja üldnormi ei kohaldata. Antud juhul on üldnormiks, mis kehtib tavapärases olukorras, VeeS § 118 lõige 3, ning erisused on sätestatud LKSi § 35 lõigetes 4 ja 5. Nõustume, et hetkel kehtiv kahes seaduses (VeeS ja LKS) kajastatud veekaitsevööndit puudutav regulatsioon on keerukas, annab võimaluse mitmetitõlgendamiseks ja vajab seetõttu täpsustamist. Kaalusime veekaitsevööndi eesmärki ning selle vastavust tänase praktikaga ning leidsime, et Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 veekogu ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks ei ole LKS § 35 lõikest 5 tulenev erisus astangu peal asuva veekaitsevööndi osas proportsionaalne ega vajalik. Sellest lähtuvalt plaanime muuta LKSi ja VSi selliselt, et kõik veekaitsevööndit reguleerivad sätted oleksid üheselt mõistetavas sõnastuses kirjas VeeSis, ning valmistame ette LKSi muudatusettepaneku LKSi § 35 lõikest 5 tuleneva veekaitsevööndit puudutava erisuse kaotamiseks. Samuti plaanime selgemaks muuta LKSis sätestatud üleujutusala käsitluse, mida olete käsitlenud oma varasemas märgukirjas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Teadmiseks: Keskkonnaamet Liina Vaher, 626 2887 [email protected] Agne Aruväli, 626 2968 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel