Ülle Madise Teie 14.01.2022 nr 6-1/212317/2200275
Õiguskantsleri Kantselei
Meie 22.02.2022 nr 1-17/22/202-2
Veekaitsevööndiga seotud küsimused
Austatud proua Madise
Olete hinnanud veekaitsevööndi ulatuse määramisega seotud norme kaldaastangul ning leidsite, et
need normid ei ole selged ning vajaksid täpsustamist.
Oleme senises praktikas käsitlenud veeseaduses ja looduskaitseseaduses veekaitsevööndit
reguleerivaid sätteid koosmõjus, mida kirjeldame täpsemalt allpool.
Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lõike 3 kohaselt on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise
lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud
veekogu veepiir.
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõike 22 kohaselt arvestatakse veekaitsevööndi laiuse
arvestamise lähtejoont veeseaduses sätestatud korras.
LKS § 35 lõike 5 kohaselt koosneb üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu
põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul ranna
veekaitsevöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja 20 m laiusest veekaitsevööndist.
Selgitame, et VeeS üldnormina on veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt veekogu tüübist 20, 10 või 1
m ning nende ulatuse arvestamise lähtejooneks põhikaardile kantud piir (vastavalt ülalviidatud
VeeS § 118 lõikele 3). LKS § 35 lõiked 4 ja 5 kehtestavad veekogude veekaitsevööndi erisused,
millega lükkub osadel juhtudel veekaitsevööndi arvestamise lähtejoon edasi maismaa suunas
(korduv üleujutusala mere ääres, suurte üleujutusaladega siseveekogude kõrgveepiir,
kaldaastangud). LKSi käsitlus ei lähe vastuollu VeeSga. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt kehtib
tavaolukorras üldnorm, mida aga ei kohaldata juhul, kui sellest on tehtud erisused. Sellisel juhul
kehtivad erisused ja üldnormi ei kohaldata. Antud juhul on üldnormiks, mis kehtib tavapärases
olukorras, VeeS § 118 lõige 3, ning erisused on sätestatud LKSi § 35 lõigetes 4 ja 5.
Nõustume, et hetkel kehtiv kahes seaduses (VeeS ja LKS) kajastatud veekaitsevööndit puudutav
regulatsioon on keerukas, annab võimaluse mitmetitõlgendamiseks ja vajab seetõttu täpsustamist.
Kaalusime veekaitsevööndi eesmärki ning selle vastavust tänase praktikaga ning leidsime, et
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
veekogu ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks ei ole LKS § 35 lõikest 5 tulenev erisus astangu
peal asuva veekaitsevööndi osas proportsionaalne ega vajalik.
Sellest lähtuvalt plaanime muuta LKSi ja VSi selliselt, et kõik veekaitsevööndit reguleerivad sätted
oleksid üheselt mõistetavas sõnastuses kirjas VeeSis, ning valmistame ette LKSi
muudatusettepaneku LKSi § 35 lõikest 5 tuleneva veekaitsevööndit puudutava erisuse
kaotamiseks. Samuti plaanime selgemaks muuta LKSis sätestatud üleujutusala käsitluse, mida
olete käsitlenud oma varasemas märgukirjas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Teadmiseks: Keskkonnaamet
Liina Vaher, 626 2887
[email protected]
Agne Aruväli, 626 2968
[email protected]