dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 22. veebruar 2022
Viit
7-4/211941/2201123
Registreeritud
22. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/211941
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaamet_vastus.asice467 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 21.01.2022 nr 7-4/211941/2200434 Õiguskantsler Õiguskantsleri Kantselei Meie 22.02.2022 nr 1-15/22/1452-2 [email protected] Lendorava püsielupaikade moodustamise menetluse vastavus hea halduse tavale Austatud Ülle Madise Aitäh, et nii olulisel teemal kaasa mõtlete. Juhtisite tähelepanu, et püsielupaikade menetlus ei pruugi olla kooskõlas hea halduse tavaga ja soovisite teada, kuidas kavandame probleemi lahendada. Lisaks viitasite, et haldusaktide peatamisel kaitse alla võtmise ettepaneku alusel tuleb eriti hoolikalt ja ulatuslikult põhjendada peatamise vajadust. Keskkonnaamet kaalubki põhjalikult ja sisuliselt LKS § 8 lõike 6 alusel haldusakti peatamise otsuse tegemist loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku alusel ning ei peata haldusaktide andmise menetlust, kui taotletav tegevus eeldatavasti ei mõjuta kavandatava loodusobjekti seisundit negatiivselt. Püsielupaikade kaitse alla võtmise menetlemisel on Keskkonnaamet lähtunud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 05.12.2016 kirjaga nr 8-2/16/10721 saadetud suunistest (lisatud käesolevale kirjale). Nimetatud kirja alusel on toimunud maaomanike kaasamine võimalikult varakult, peale kaitse alla võtmise ettepaneku heakskiitmist liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni poolt (sinna kuuluvad Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajad), seega enne kaitse alla võtmise menetluse LKS § 9 lõike 1 mõistes algatamist. Selline varajane kaasamine on tingitud suuresti maaomanike soovist. Enne nimetatud suuniste andmist toimus maaomanike kaasamine peale menetluse algatamist kaitse-eeskirja eelnõu staadiumis. See aga tekitas paljudes maaomanikes pahameelt, et riik tutvustab oma plaane alles siis, kui põhimõttelised otsused on keskkonnaministri poolt juba tehtud. Vastu tulles sellele soovile, otsustaski Keskkonnaministeerium tuua kaasamise etapi varasemaks. 2021. aasta I pooles toimus „Keskkonnaministeeriumi tervikteenuste TO-BE protsessid: loodusväärtuste kaitse-, hoiuala või üksikobjektina kaitse alla võtmine/muutmine. Protsessi hetkeolukorra ja tulevikuolukorra kaardistus ning analüüs“ (kättesaadav Keskkonnaministeeriumist), mille käigus hinnati muuhulgas ka püsielupaikade kaitse alla võtmise protsessi ja selle muutmise võimalusi, et menetlus oleks tõhusam. Analüüsi tulemusel soovitati jätkuvalt kaasata maaomanikke jt menetlusosalisi enne kaitse alla võtmise menetluse LKS § 9 lõike 1 kohast algatamist, kuna protseduurid algavad kaitse alla võtmise ettepaneku järgselt ning põhiline sisuline töö on otstarbekas teha ära enne keskkonnaministri poolt kaitse alla võtmise menetluse algatamist, et oleks selge, milliste püsielupaikade ja millises ulatuses kaitse alla võtmise menetlus on asjakohane algatada. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Mõistame tõstatatud õigusliku probleemi olemasolu. Probleemi lahendamiseks on Keskkonnaministeerium uuendamas eespool nimetatud suuniseid püsielupaikade kaitse alla võtmise protseduuride osas, et paremini tagada kooskõla haldusmenetluse seaduse ja hea haldustavaga nii, et püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku ja vastava ekspertiisi alusel esmalt algatatakse keskkonnaministri käskkirjaga loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus ja seejärel viiakse läbi maaomanike kaasamise protseduurid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Tattar juhataja Looduskaitse planeerimise osakond Lisa: kantsleri 05.12.2016 kiri nr 8-2/16/10721 (kantsleri 05122016 kiri.pdf) Teadmiseks: [email protected] Marju Erit 5649 6373 [email protected] 2 (2) Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur 05.12.2016 nr 8-2/16/10721 Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste ülesanded loodusobjektide kaitse alla võtmisel ja kaitsekorra muutmisel Ala kaitse alla võtmise ja kaitsekorra muutmise ettepaneku menetlemisega seotud protseduuride läbiviimiseks ja koostöö paremaks korraldamiseks esitan ülesannete jaotuse Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna ja Keskkonnaagentuuri vahel. Palun edaspidi loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku menetluses lähtuda järgmisest: Kui ettepanek esitatakse väljastpoolt haldusala 1. Loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitsekorra muutmise ettepanek esitatakse Keskkonnaministeeriumile ja registreeritakse Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) KIRKE-s. 2. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond (edaspidi LKO) edastab saabunud ettepaneku KIRKE kaudu teadmiseks Keskkonnaametile (edaspidi KeA). 3. Kui ettepanek ei vasta seaduse nõuetele, valmistab LKO ette asekantsleri kirja ettepaneku esitajale ja saadab väljasaadetud kirja KIRKE kaudu teadmiseks KeA-le. 4. Kui ettepanek vastab LKS § 7 ja § 8 lg 2 nõuetele, valmistab LKO ette asekantsleri kirja ettepaneku tegijale ja KeA-le ettepaneku töösse võtmise kohta. 4.1. Kui ettepaneku alal asuvad loodusväärtused, mille kaitseks on vajalik koheselt kaaluda haldusakti peatamist vastavalt LKS § 8 lg-le 6, edastab LKO ettepaneku lisaks KeA-le KIRKE kaudu ka Keskkonnaagentuurile (edaspidi KAUR) piiride Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) kandmiseks. 4.2. Vajadusel palub KAUR KeA-l ettepanekus esitatud kaitse alla võetava loodusobjekti välis- ja/või vööndite piirid digitaliseerida või korrigeerida. 4.3. KeA teavitab kirja teel ettepanekust kohalikku omavalitsust. Ettepaneku menetlus ja KeA poolt ettepanekute tegemine 5. Kaitsekorra muutmine või kaitse alla võtmise menetlus toimub tööplaani alusel, mida koostavad KeA peadirektori moodustatud liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjon püsielupaikade osas (edaspidi LKPK) ja muude kaitstavate alade osas kaitse planeerimise komisjon (edaspidi KPK). Tööplaani lisatakse KeM-i laekunud ettepanekud ja KeA ettepanekud eelnõu töösse võtmise kohta. KeA ettepanekul tööplaani esitatud eelnõude korral KeA põhjendab vastavalt KPK-le või LKPK-le eelnõu töösse võtmise vajadust ja tutvustab ala väärtuseid, planeeritavaid muudatusi piirides ja kaitsekorras. Vastavalt KPK või LKPK hindab ettepanekute põhjendatust ja täiendava info kogumise vajadust ning KeA poolt esitatud ettepaneku töösse võtmisel lepitakse kokku edasised sammud ja menetluse ajakava. Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802 6. Peale ala tööplaani lisamist hindab KeA olemasolevate andmete või täiendavalt kogutud info põhjal, kas ettepanekus esitatud väärtuste kaitse alla võtmine on põhjendatud ja otstarbekas ning esitab vastavalt KPK-le või LKPK-le ettepaneku edasiste sammude kohta (kaitse alla võtmise menetluse jätkamine, mittejätkamine, ekspertiisi ja inventuuride vajadus jms). 6.1. Kui KPK või LKPK otsustab, et kaitse alla võtmise menetlusega ei ole otstarbekas jätkata, valmistab KeA ette kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse eelnõu koos põhjendustega ja edastab selle ministrile allkirjastamiseks. Allkirjastatud otsuse saadab KeM teadmiseks menetlusosalistele, KeA-le ja KAUR-ile EELIS-es vastava muudatuse tegemiseks. 6.2. Kui vastavalt KPK või LKPK otsustab, et kaitse alla võtmise menetlusega jätkatakse: a) esitab KeA kavandatava ala piirid KAUR-ile EELIS-esse kandmiseks. EELIS-esse kandmise järgselt hakkab KeA rakendama LKS § 8 lg 6. b) lepitakse KPK-s või LKPK-s kokku edasised sammud (täiendavate andmete kogumise vajadus, ekspertiisi tellimine jm) ja ajakava. c) KeA koostab ettepaneku põhjal väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). d) KeA tutvustab VTK-d menetlusosalistele (maaomanikud, KOV, RMK, ettevõtjad, huvigrupid). VTK peab sisaldama põhjendusi ala kaitse alla võtmiseks, kaitse alt välja arvamiseks või kaitsekorra muutmiseks, ülevaadet muudatuste eesmärkidest, piiridest ja tsoneeringust või nende muutmisest, kavandatavatest piirangutest ning muud menetlusosalistele olulist ja vajalikku infot. 7. VTK tutvustamine menetlusosalistele 7.1.KeA tutvustab ala kaitse alla võtmise/kaitsekorra muutmise või kaitse alt välja arvamise ettepanekut menetlusosalistele, valides selleks sobivaima viisi, arvestades menetlusosaliste arvu, ala suurust, muudatuste olulisust jms. VTK tutvustamise eesmärgiks on menetlusosaliste arvamuste koondamine ning ettepaneku täiendamine enne kaitse alla võtmise menetluse algatamist vastavalt LKS § 9 lg-le 1. 7.2. VTK tutvustamise käigust ja tulemustest informeerib KeA jooksvalt KPK-d või LKPK-d. 7.3 Kui VTK tutvustamise käigus laekunud ettepanekutega on võimalik arvestada, muudetakse VTK-d vastavalt. Ettepanekud, millega ei arvestata või mis kuuluvad ministri otsustamisvaldkonda, lisatakse koos mittearvestamise põhjendustega või KeA poolsete seisukohtadega VTK-le. 8. Kaitse alla võtmise menetluse algatamine 8.1. KeA esitab KeM-i menetlusosaliste arvamustega VTK koos käskkirja eelnõuga kaitse alla võtmise menetluse algatamiseks või sellest keeldumiseks. 8.2. KeM-i referent sisestab eelnõu KIRKE-sse ja määrab menetluse töövoo omanikuks LKO peaspetsialisti. LKO peaspetsialist koondab KeM sisuosakondade tagasiside. Muudatuste sisseviimiseks lisatakse menetlusse eelnõu eest vastutav KeA kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist või liigikaitse büroo peaspetsialist. 8.3. Minister otsustab menetluse algatamise vastavalt LKS § 9 lg-le 1. 8.4. Peale algatamise käskkirja allkirjastamist edastab LKO dokumendid KIRKE-s KeA-le teadmiseks, kes edastab kaardi ala piiridega KAUR-i EELIS-esse kandmiseks/piiride korrigeerimiseks. 8.5. Kui menetluse raames selgub, et kaitse alla võtmine pole põhjendatud või otstarbekas, siis jätkub menetlus punkti 6.1 kohaselt. Pärast ministri käskkirjaga menetluse algatamist: 9. KeA koostab kaitse-eeskirja määruse ja seletuskirja eelnõu, korraldab eelnõule õigusekspertiisi ja teksti toimetamise ning korrektuuri; koostab ala kaardi. 10. KeA viib läbi kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise vastavalt LKS §-le 9, püsielupaikade puhul teavitamise vastavalt HMS §-le 40 juhul, kui kavandatavad piirangud on VTK-ga võrreldes märgatavalt muutunud või menetlusosaline on varasema menetluse käigus avaldanud soovi näha püsielupaiga kaitse-eeskirja enne selle kinnitamist.. Avalikustamiselt/teavitamiselt laekunud arvamused ja ettepanekud vaatab KeA läbi ning viib parandused eelnõusse sisse. Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja muudatused eelnõus, mis on tehtud vastavalt avalikustamise/teavitamise käigus tehtud ettepanekutele. 11. KeA esitab avalikustatud määruse eelnõu KeM-le teiste ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele saatmiseks. 12. KEM-i referent sisestab eelnõu KIRKE-sse ja määrab menetluse töövoo omanikuks LKO peaspetsialisti. LKO peaspetsialist koondab KeM sisuosakondade tagasiside. Muudatuste sisseviimiseks lisatakse menetlusse eelnõu eest vastutav KeA kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist või liigikaitse büroo peaspetsialist. 13. Dokumentide EIS-i sisestamisel määrab KeM referent eelnõu kontaktisikuks töövoo omaniku, elik LKO peaspetsialisti. Pärast eelnõu kooskõlastamist teiste ministeeriumidega EIS-i kaudu: 14. EIS-i kaudu esitatud kommentaaridele vastab LKO, kaasates vajadusel KeA kaitse planeerimise, liigikaitse büroo või peajurist. 15. LKO sisestab eelnõu KIRKE-sse Riigikantseleile esitamise (üksikobjektide ja püsielupaikade puhul ministri määruse) menetlusse. KeM teavitab KIRKE kaudu eelnõu Riigikantseleisse saatmisest KeA kaitse planeerimise büroo juhatajat. 16. Riigikantselei esitatud kommentaaridele vastab LKO, kaasates vajadusel KeA kaitse planeerimise, liigikaitse büroo või peajurist. 17. Peale eelnõu allkirjastamist Vabariigi Valitsuse või keskkonnaministri poolt paneb LKO 5 tööpäeva jooksul seletuskirja üles KeM kodulehele. Otsuse kättetoimetamine 18. Kui Vabariigi Valitsus või keskkonnaminister kinnitab määruse eelnõu, edastatakse dokumendihaldussüsteemi kaudu vastav otsus teadmiseks KeA-le 19. Lähtuvalt LKS §-st 112 korraldab KeA otsuse kättetoimetamise kõigile menetlusosalistele. 20. KeA teavitab otsusest KAUR-i. KAUR muudab vastavalt otsusele keskkonnaregistri andmed. KeM menetlus viiakse läbi KeM KIRKE-s kolmel korral: 1) esimene menetlusring lõpeb ministri käskkirjaga eelnõu menetluse algatamisega; 2) teine menetlusring on peale eelnõu avalikustamist ja lõpeb EIS-i esitamisega; 3) kolmas menetlusring lõpeb kaitsealade ja hoiualade määruste puhul eelnõu Riigikantseleile esitamisega, üksikobjektide ja püsielupaiga puhul ministri poolt määruse allkirjastamisega. Teisel menetlusringil teeb eelnõule õigusekspertiisi KeA üldosakonna õigusvaldkond. Ekspertiisi koostamine Kaitse alla võtmise menetluse LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisi koostab KeA, kaasates selleks vajadusel eksperdi väljastpoolt ametit. Kui eksperdi hinnangu koostab KeA, kajastatakse ekspertiisi tulemused VTKs või muus menetlusega seotud dokumendis. Uue täiendava info laekumise, mis muudab või võib muuta varasemaid ekspertiisi hinnanguid, täpsustatakse ja täiendatakse menetlusega seotud dokumente. Vajadusel kaasatakse uuesti ka ekspert väljastpoolt ametit. Vajadusel vormistatakse ekspertiis eraldi dokumendina. Uute suuniste kasutuselevõtmine Ülesannete jaotus ja ala kaitse alla võtmise ja kaitsekorra muutmise ettepaneku menetlemise kord rakendub pärast punktis 5 nimetatud komisjonide (KPK ja LKPK) moodustamist ja nende töökorra kehtestamist KeA peadirektori poolt nendele eeskirjadele, millele ei ole eeskirja eelnõud veel koostatud. Punktid 1-4, 9-20 ning ekspertiiside koostamise juhised rakenduvad koheselt kõigile menetluses olevatele eeskirjadele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Talijärv kantsler Marika Erikson 6262880, [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel