Saatja: Eesti Emakeeleõpetajate Selts <
[email protected]>
Saadetud: 17.02.2022 09:04
Adressaat: Liina Kersna <
[email protected]>
Koopia: Kaja Kallas <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Jaak Aab <
[email protected]>; Maris Lauri
<
[email protected]>; Taavi Aas <
[email protected]>; <
[email protected]>; Andres Sutt
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Signe Riisalo <
[email protected]>; Tanel Kiik
<
[email protected]>; <
[email protected]>; Info <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: [VÄLJAST] Re: Avalik pöördumine
Manused: Pöördumise vastuskiri_17.02.2022.pdf
Lugupeetud Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed
Lugupeetud peaminister Kaja Kallas ning ministrid
Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise ja riigikontrolör Janar Holm
Viimase nädala vältel on õpetajate aineühendused pöördunud Riigikogu ning Vabariigi
Valitsuse liikmetele poole, et esitada õpetajate selge seisukoht 26. jaanuaril 2022 Haridus- ja
Teadusministeeriumi algatatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kohta, millega soovitakse
põhikooli lõpueksamid lahti siduda põhikooli lõpetamise tingimustest.
Juhime tähelepanu, et kuigi Haridus- ja Teadusministeeriumi läbivalt rõhutab, et Eesti õpetajad
on professionaalsed, autonoomsed, oma valdkonnas pädevad ning väärivad usaldust,
on Haridus- ja Teadusministeerium jõuliselt kõrvale jätnud just õpetajate
professionaalsete ühenduste selge seisukoha kavandatud poliitilise algatuse suhtes.
Märgime ära, et täpselt samal teemal – kohustuslik põhiharidus ning õpitulemuste kui standardi
saavutamine - toimus väga laiapõhjaline arutelu 2019. ja 2020. aastal, mille käigus Riigikogu
oma poliitilist tahet selgelt ka väljendas.
16. veebruari 2022. aasta seisuga on 14 erinevat õpetajate ühendust rõhutanud, et nad ei
toeta põhikooli lõpueksamite lahti sidumist põhikooli lõpetamise tingimustest ning nad
toetavad senise 50-protsendilise lävendi säilitamist. Õpetajad on oma seisukohti
põhjendatud. Õpetajate aineühenduste eesmärk on ausus, õpitulemuste saavutamise
läbipaistvus ning iga õppija arengu toetamine.
Täname haridus- ja teadusministrit selgitava kirja eest. Tuginedes eelnevale soovime rõhutada
järgnevat.
1. Väga oluline on saavutada õigusselgus Eesti Vabariigi põhiseaduse §37 tähenduse osas, kus
on sätestatud, et igaühel on õigus haridusele, õppimine on kooliealistel lastel seadusega
määratud ulatuses kohustuslik ning hariduse andmine on riigi järelevalve all.
Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus ei ole pelgalt põhikooli õpitulemuste välishindamise
süsteemi kaotamise või säilitamise teema. Paljuski on küsimus ka sellest, kuidas edaspidi
mõistame põhiseaduse (PS) §-st 37 tulenevat koolikohustuse (võib nimetada ka
põhikoolikohustuseks) mõistet. PS kohaselt koolikohustus eksisteerib, kuid selle täpsemad
tingimused sätestab seadus. Koolikohustuse sisu avab põhikooli ja gümnaasiumiseadus (PGS)
§ 9 lg 1, mille kohaselt seisneb koolikohustus nii koolis käimise kui teadmiste/oskuste
omandamise kohustuses. Samas teadmiste/oskuste omandamise kohustus ilma nende piisava ja
efektiivse kontrollimise võimaluseta on sisutu. Seega võib täna koolikohustust mõista ka teatud
haridusliku taseme saavutamise kohustusena põhikoolis. Eksamite või nende minimaalse
lävendi kaotamine kaotab piisavalt tõhusa universaalse põhikooliteadmiste kontrolli. Nii
hägustub ka kohustus omandada vastavaid teadmisi/ oskusi. Kokkuvõttes muudaks kõnealune
muudatus ilmselt koolikohustuse mõiste sisu. Tulevikus tähendaks koolikohus pigem
põhikoolis käimise, mitte teatud minimaalsel tasemel teadmiste/ oskuste omandamise
kohustust.
2. Väga oluline on saavutada õigusselgus ka järgnevas. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
sätestab, et põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed
põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli
koolieksam(id).
Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud eelnõuga seotakse aga põhikooli lõpetamise
tingimuste hulgast eksamid lahti. Meie hinnangul on algatatud määruse eelnõu vastuolus
seadusega.
Palume õiguskantsleril viia läbi esimese kahe punkti osas õiguslik analüüs ning toetada
õigusselguse kujunemist. Ühtlasi palume, et õiguskantsler analüüsiks, kuidas on kavandatud
eelnõu kooskõlas „Lapse õiguste konventsiooniga“.
3. Õppetööd reguleerivad mitmed õigusaktid. Õpitulemuste välishindamisel antakse tagasisidet
Vabariigi Valitsuse määrusega põhikooli riiklikus õppekavas toodud õpitulemuste
saavutamisele. Sisuliselt oleme olukorras, kus 14 õpetajate ühendust jõustavad Vabariigi
Valitsust nende enda kehtestatud määruse täitmisel.
4. Ajakirjanduses on kritiseeritud õpitulemusi, mille saavutamist põhikooli eksamil
tagasisidestatakse. Õpitulemused ja õppesisu on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Kui soovime
muuta õppesisu või õpitulemusi, peab valitsus muutma õppekava. Õppekava arenduse üks osa
on hindamine (sh õpitulemuste välishindamine).
5. Õppekava viivad ellu õpetajad. Õpetajad peavad vastama kvalifikatsiooninõuetele. Eestis
töötab õpetajana aga ligi 1000 inimest, kes on põhi- või keskharidusega, lisaks puudub mitmel
tuhandel ka magistrikraad. Seega pole tagatud kvaliteetne õppekava elluviimine.
Haridus- ja Teadusministeerium loetleb tegevusi õpetajate põua likvideerimiseks. Uute
õpetajate koolitamiseks ja kujunemiseks kulub 8–10 aastat. Kavandatud eelnõud soovitakse
rakendada aga juba 2022. aasta kevadel.
Palume, et Riigikontroll viiks läbi uue analüüsi, milles veelkord tuuakse välja tänane reaalne
olukord kvaliteetse põhihariduse pakkumisel ning hariduse kui põhiõiguse tagamisel.
6. Haridus- ja Teadusministeerium rõhutab eelnõus, et muudatuse eesmärk on parandada
eksamitulemuste ausust, tõlgendamise selgust ja kasutusväärtust.
Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühing ning 14 õpetajate aineühendust on
rõhutanud, et senine kooli koostatud järeleksam oleks riiklik. Kuna määruse eelnõu ei muuda
järeleksami senist läbiviimise korda, siis ei ole saavutatav ka eelnõu eesmärk.
7. Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit on korduvalt rõhutanud, et mitmetel eesti keele
kui võõrkeele õpetajatel puudub suutlikkus saavutada õppekavas seatud õpitulemusi, sest
mitmete õpetajate keeletase pole piisav. Teemat käsitleti põhjalikult Riigikogus septembris
2021. Eksamite lahti sidumine, kuna õpilased ei saavuta õpitulemusi, on tagajärg. Tuleks
tegeleda põhjusega: õpetajate kvalifikatsiooni ja järelkasvuga tagamisega.
8. Hea valitsemine on kaasav, läbipaistev ja tulemuslik. Sellest tulenevalt juhime tähelepanu
järgnevale.
8.1. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole eelnõud tutvustades olnud korrektne, mis on
tekitanud segadust ning omab mõju kujunenud seisukohtadele. Esialgu kõneldi, et põhikooli
saab lõpetada kuni ühe mitterahuldava aastahindega, hiljem aga kahega. Meedia vahendusel on
korduvalt rõhutatud, et rahuldava hinde alampiir on 20 protsenti, kuigi see on 50 protsenti.
8.2. Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnul toetas Eesti Haridustöötajate Liit ministeeriumi
poliitilist algatust juba enne küsitluse läbiviimist ametiühingu liikmete hulgas.
8.3. Korduvalt on rõhutatud, et peaksime usaldama koolides pandud hindeid (ehk kinnitust
riikliku õppekava omandamisele). Samas on selgunud, et koolides toimub koolieksamite
läbiviimisel pettusi, õpilasi hindavad õpetajakutseta inimesed ning hinded ei peegelda reaalset
õppekava omandamist.
8.4. Haridus- ja teadusminister on nimetanud mitmeid ülikoolide õppejõude, kes on Haridus- ja
Teadusministeeriumi algatuse suhtes toetavad. Kati Aus ja Grete Arro on Haridus- ja
Teadusministeeriumi palgal, Tartu Ülikooli õppejõud on seotud kutsesüsteemi rakendamisega,
mida rahastab samuti ministeerium. Lisaks on maakonna lehtedes algatusele toetusartikleid
kirjutanud just riigigümnaasiumide juhid.
8.5. Ebakõlade vältimiseks oleks tulevikus mõistlik kaasata sõltumatuid teadlaseid ning
kolmanda sektori ühiskonnauuringu institutsioone.
9. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi ei saa põhikooli lõpetada õpilane, kel on ühes õppeaines
„mitterahuldav“ tulemus nii aastahindena kui ka eksamihindena. Uue eelnõuga luuakse
olukord, kus põhikooli saab lõpetada õpilane, kel on kolm eksamitulemust nullid ja veel kaks
aastahinnet „mitterahuldavad“. Seega tekib võimalus, et põhikooli lõpetaja ei pea omandama
õpitulemusi ei eesti keeles ega ka matemaatikas.
10. Esmalt tuleks välja töötada haridusvaldkonna arengukava programmid, seejärel tegeleda
õppekavade arendustööga ning viimase hulgas ka hindamisega. Hetkel on arusaamatu, kuidas
toetab kavandatav muudatus haridusvaldkonna eesmärkide ning inimeste põhiõiguste
realiseerumist. Mis muutub õpilaste teadmistes ja oskustes selle reformi tulemusena paremaks?
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatus
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
www.eeselts.edu.ee
tel +372 56655623
Kontakt Liina Kersna (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval K, 16. veebruar 2022 kell
16:45:
Head Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esindajad
Riigikogu Kultuurikomisjoni liikmed
Head kolleegid valitsuses
Annan märku, et olen 11., 14. ja 15. veebruaril 2022 Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi
saadetud avalike pöördumistega tutvunud ning tänan Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja teisi
õpetajate aineühendusi arvamuse avaldamise eest.
Kinnitan, et ka valitsuse hinnangul on õpetajate järelkasvu temaatika haridusvaldkonna kõige
kriitilisem teema. Selleks oleme koostöös töötanud välja õpetajate järelkasvu tegevuskava,
mida tutvustasin ka kolleegidele valitsuses. Oleme astunud ka esimesi samme tegevuskava
rakendamisel: suurendasime õpetajaõppes õppekohti (sel aastal 141, kokku on plaan
suurendada 550 kohta kuni aastani 2025); koostöös ülikoolidega töötame välja Õpetajate
Akadeemia programmi, mis pakub paindlikke võimalusi nii kvalifikatsiooni omandamiseks
kui ka täiendusõppeks, kindlasti liigume edasi õpetajate karjäärimudeli ja ka palga teemaga.
Eksamikorralduse muudatusettepanekuid tehes lähtusime valdkonnast tulnud
tagasisidest. Põhikooli lõpueksamite hindamise muudatusettepaneku esitas Haridus- ja
Teadusministeeriumile Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühendus. Haridus- ja
Teadusministeerium saatis 26. jaanuaril 2022 kooskõlastamiseks ja arvamuste saamiseks
ettepaneku kasutada edaspidi põhikooli lõpueksamite hindamisel numbriliste hinnete asemel
protsente eksami maksimaalsest tulemusest ning märkida see tulemus ka lõputunnistusele.
Kui praegu kehtiva korra järgi on vaja kooli lõpetamiseks eksam sooritada vähemalt 50%-le,
siis muudatusettepanek seda nõuet ei sätesta. Põhikooli lõpetamiseks on vaja, et hinded
tunnistusel oleksid vähemalt rahuldavad, kahe mitterahuldava hindega saab põhikooli
lõpetada vaid lapsevanema avalduse põhjal ja kooli õppenõukogu otsusel. Seega – me
usaldame Eesti professionaalseid õpetajaid, kes õpetavad ja tagasisidestavad õpitut õpilase
kõrval terve põhikooli vältel. Kui laps on saanud aines vähemalt rahuldava hinde, siis ta on
suuteline sooritama ka eksami rahuldava tulemusele.
Olete oma arvamuses välja toonud, et pooldate ministeeriumi algatust hinnata põhikooli
ühtseid lõpueksameid protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Oma arvamuses toote
välja, et pooldate senise korra ehk 50%-lise lävendi säilimist. Kuivõrd teie pöördumine oli
avalik, siis pean vajalikuks tasakaalustatud arutelu toimumiseks vahendada ka teiste
osapoolte seni avaldatud ja eelnõu kohta Eelnõude Infosüsteemi laekunud seisukohti sama
muudatusettepaneku kohta.
Eesti õpetajate esindusorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit on andnud teada, et
tuginedes oma liikmete seas läbi viidud küsitlusele toetavad nad Haridus- ja
Teadusministeeriumi muudatusettepanekut. Oma liikmete seas läbi viidud küsitluse
tulemuste põhjal kinnitavad nad, et õpetajaskonna seas on väga suur (üle 90%) toetus sellele,
et eksamid peaksid põhikooli lõpus olema ning ka sellele, et eksami tulemus kajastuks
tunnistusel hinde asemel protsendina. Lisaks on enamus (üle 60%) õpetajatest nõus või
pigem nõus väitega, et lõpueksami tulemus ei peaks mõjutama põhikooli lõpetamist. Eesti
Haridustöötajate Liit toob välja, et lisaks peaks edaspidi kaaluma võimalust põhikooli
lõpueksamid teha sellisel ajal, et nende tulemusi saaks arvestada järgmisele haridustasemele
kandideerimisel.
Eesti Koolijuhtide Ühendus on andnud teada, et toetab valitsuse eelnõud, mis puudutab
põhikooli lõpueksamite hindamist, rõhutades, et haridusastme lõppu ei tohiks seada tõkkeid,
küll aga saab lävendi seada haridusastme algusesse. Koolijuhtide Ühendus leiab,
et hindamise üle tuleb avada põhjalik arutelu. Viide artiklile: Koolijuhid: ei tohi unustada, et
eksam on ainult üks väike osa koolist - Haridusportaal (postimees.ee)
Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit on avaldanud nõusolekut, et eksami tulemused
esitatakse protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Samuti leiab liit, et B1- või B2-
taseme (ehk 60%) eksami tulemust ei saa arvestada lõpetamise tingimusena, kuna lõpetamine
ei ole seotud konkreetse keeletaseme saavutamisega. Õpilasel on nende hinnangul võimalik
sooritada B1-taseme eksam ka pärast põhikooli lõpetamist.
Eesti Õpilasesinduste Liit on muudatusettepanekut toetanud ning leiab, et on viimane aeg
juba pikalt teemaks olnud muudatused ellu viia. Eesti Õpilasesinduste Liit teeb oma kirjas ka
ettepaneku kaaluda põhikooli lõpueksamite ja järgmisele haridustasemele
sisseastumiseksamite ühtlustamist ning avada ühiskonnas laiem arutelu hindamise ja
testimise teemal, et oleks arusaadavam, mida ja miks koolides tehakse.
Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogid Grete Arro, Kati Aus ja Elina Malleus-
Kotšegarov on oma arvamusloos Eesti Päevalehes (09.02.2022) välja toonud, et uuematest
hariduspsühholoogilistest teadusuuringutest selgub, et kui keskenduda liigselt hindelistele ja
suurte panustega testidele ehk lõpueksamitele, saavutavad õpilased tõenäoliselt koolis enda
potentsiaalist kehvemaid tulemusi. Halb pole mitte test, vaid selle eest hinde panemine.
Viide artiklile: TLÜ hariduspsühholoogid: vajame vähem hindamist, rohkem sisu - Eesti
Päevaleht (delfi.ee)
Tartu Ülikooli haridusteaduste professorid Äli Leijen ja Margus Pedaste kirjutavad
Postimehes (09.02.2022), et põhikooli lõpetamise lahti sidumine eksamitulemustest on hea,
sest eksamisurve kadumine suurendab õpetajate loomingulisust ning loob soodsa pinnase
haridusinnovatsiooniks. Teadlaste hinnangul peaks eksamid toetama just
edasiõppimisvõimaluste määramist. Viide artiklile: Haridusteaduste professorid: Eksamilatist
loobumine rõhutab vabadust ja vastutust - Arvamus (postimees.ee)
Kinnitan ka enda poolt, et kindlasti vajavad lõpueksamid edasist arendamist. Muuseas ka
selleks, et neid saaks kasutada järgmisesse haridusastmesse kandideerimisel. Koostöös
valdkonnaga teeme selle nimel tööd.
Muudatusettepaneku kohta arvamuste avaldamise tähtaeg on 17.02.2022. Pärast seda kohtun
veel erinevate osapooltega, et saabunud arvamused läbi arutada ning kujundada seisukohad,
mida tutvustada Vabariigi Valitsusele.
Head koostööd soovides
Liina Kersna
Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister
From: Eesti Emakeeleõpetajate Selts <
[email protected]>
Sent: Tuesday, February 15, 2022 10:08 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>; Liina Kersna <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]; Jaak Aab
<
[email protected]>; Maris Lauri <
[email protected]>; Taavi Aas <
[email protected]>;
[email protected]; Andres Sutt <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]; Signe Riisalo <
[email protected]>; Tanel Kiik
<
[email protected]>;
[email protected]
Subject: Avalik pöördumine
Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas ja ministrid
Eesti Vabariigi Riigikogu kultuurikomisjon
ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE 11. ja 15. veebruar
2022
26. jaanuaril 2022 allkirjastas Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse määruse
muutmise eelnõu, millega soovitakse teostada ulatuslik põhihariduse reform. Meie,
allakirjutanud, väljendame rahulolematust nimetatud eelnõu ajastamise ning valmimise viisi
üle ja oleme algatatud eelnõu suhtes järgneval seisukohal.
1. Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Meie ühiskonna
jätkusuutlikkuse tagamiseks on minimaalselt vaja säilitada olemasolev tase hariduses
ning teha pühendunult tööd selle nimel, et iga õppija areng oleks maksimaalne.
Põhihariduse standard on väärtus, mis peab olema ühiskonnas üheselt kokku lepitud.
Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd tegema kogu ühiskond ning ühiskonnal on
õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet hariduse kvaliteedist ja õppe
tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus.
2. Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses hariduse üle langetatavad otsused peavad olema
erakondadeülesed ning arvesse võtma ühiskonna kui terviku vajadusi, valdkonna
spetsialistide – õpetajate – kogemust, teadusuuringutel põhinevaid seisukohti ning läbi
viidud välishindamise analüüsi.
3. Toetame ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite senise 50% lävendi
säilimist. Toetame ministeeriumi algatust hinnata põhikooli ühtseid
lõpueksameid protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Peame oluliseks
seniste ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite jätkuvat arendamist, sest
riiklikud lõpueksamid on loomulik osa õppest, millel on oluline roll õppija
motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute süstematiseerimisel ja
arenguks tarviliku pingutuse toetamisel. Testid ja tasemetööd nimetatud
eesmärke ei täida.
4. Rõhutame, et põhihariduse standard on kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas,
mida tuleb regulaarselt ajakohastada. Vajadusel saab rakendada individuaalset,
lihtsustatud või toimetuleku õppekava. Seega on juba olemas riiklikud õppekavad iga
lapse arengu toetamiseks. Omanäolisust ja piirkondlikku eripära saab kool rõhutada
oma kooli õppekavas. Õpilase huvisid ja võimeid arvestatakse põhikooli lõpetamiseks
kohustusliku loovtöö sooritamisel.
5. Igas ühiskonnas on neid, kes vajavad teiste ühiskonnaliikmete tuge. Toome esile,
et haridusliku erivajadusega õppija põhikooli lõpueksami korraldamisel saab lähtuda
eritingimustest. Näiteks saavad nimetatud õpilased eksamitöö kirjutamiseks lisaaega,
neile on võimaldatud kasutada abivahendeid ja tugiisiku abi, hindamine toimub
diferentseeritult jne. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivad
põhikoolilõpetajad sooritavad oma õpetajate poolt koostatud koolieksami ning
toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad eksameid ei soorita.
Lisaks kehtib põhimõte, et õpilased võivad põhikooli lõpetada kuni kahe
mitterahuldava tulemusega. Kõik õpilased saavad jätkata õpinguid lähtudes oma
huvidest ning võimetest.
6. Õpetajad on oma töös autonoomsed ning saavad valida sobivaima tee õpitulemuste
saavutamiseks. Ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid ning avalikud testid
toetavad õpetajat kehtiva ainekava rakendamisel, riikliku haridusstandardi, sh
valdkonnapädevuse ja üldpädevuste mõistmisel ning kujundamisel.
7. Hindamisel on erinevad ülesanded ja funktsioonid. Seetõttu on oluline, et
hindamisega toetatakse õppija arengut (kujundav hindamine), antakse õppeprotsessi
edukuse kohta tagasisidet nii õppijale kui õpetajale (kokkuvõttev hindamine) ja
tagatakse hariduse kvaliteedi kontroll (välishindamine).
8. Väärtustame akadeemilist ausust. Järeleksam peab olema samuti ühtsete
ülesannetega põhikooli lõpueksam. Aineühendused on valmis osalema eksamitöö
koostamisel.
9. Lapse õiguste konventsioonis rõhutatakse järgnevat: osalisriik tagab lapse arengu
võimalikult maksimaalselt ning last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks
ühiskonnas. Juurdepääs haridusele on samal ajal võimestava õigusena eeldus mitmete
teiste põhiõiguste teostamisele. Ühelt poolt on inimesel õigus seda kohustuslikus
ulatuses kvaliteetselt riigilt saada, teiselt poolt on see üksikisikule seatud kohustus, sest
riik vajab haritud elanikkonda, mis tagaks demokraatia, ühiskonna (sh ka
majandusliku) edenemise ja riigi elanikkonna homogeense väärtussüsteemi.
10. Eesti hariduselu põletavaim probleem on väljaõppinud õpetajate puudus ning
järelkasvu nappus. Märtsis 2021 saatis Riigikogu kultuurikomisjon Vabariigi
Valitsusele õpetajate järelkasvu tagamist puudutavate ettepanekute loetelu, kus
nimetatakse sammud, millega kriisist välja tulla. Eeldame, et Vabariigi Valitsus lähtub
parlamentaarses riigis Riigikogu suunistest.
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Vene Keele Õpetajate Selts
Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Kunstihariduse Ühing
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA
Eesti Keemiaõpetajate Liit
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
www.eeselts.edu.ee
tel +372 56655623
Lugupeetud Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed
Lugupeetud peaminister Kaja Kallas ning ministrid
Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise ja riigikontrolör Janar Holm
Viimase nädala vältel on õpetajate aineühendused pöördunud Riigikogu ning Vabariigi
Valitsuse liikmetele poole, et esitada õpetajate selge seisukoht 26. jaanuaril 2022 Haridus- ja
Teadusministeeriumi algatatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kohta, millega soovitakse
põhikooli lõpueksamid lahti siduda põhikooli lõpetamise tingimustest.
Juhime tähelepanu, et kuigi Haridus- ja Teadusministeeriumi läbivalt rõhutab, et Eesti õpetajad
on professionaalsed, autonoomsed, oma valdkonnas pädevad ning väärivad usaldust,
on Haridus- ja Teadusministeerium jõuliselt kõrvale jätnud just õpetajate
professionaalsete ühenduste selge seisukoha kavandatud poliitilise algatuse suhtes.
Märgime ära, et täpselt samal teemal – kohustuslik põhiharidus ning õpitulemuste kui standardi
saavutamine - toimus väga laiapõhjaline arutelu 2019. ja 2020. aastal, mille käigus Riigikogu
oma poliitilist tahet selgelt ka väljendas.
16. veebruari 2022. aasta seisuga on 14 erinevat õpetajate ühendust rõhutanud, et nad ei
toeta põhikooli lõpueksamite lahti sidumist põhikooli lõpetamise tingimustest ning nad
toetavad senise 50-protsendilise lävendi säilitamist. Õpetajad on oma seisukohti
põhjendatud. Õpetajate aineühenduste eesmärk on ausus, õpitulemuste saavutamise
läbipaistvus ning iga õppija arengu toetamine.
Täname haridus- ja teadusministrit selgitava kirja eest. Tuginedes eelnevale soovime rõhutada
järgnevat.
1. Väga oluline on saavutada õigusselgus Eesti Vabariigi põhiseaduse §37 tähenduse osas, kus
on sätestatud, et igaühel on õigus haridusele, õppimine on kooliealistel lastel seadusega
määratud ulatuses kohustuslik ning hariduse andmine on riigi järelevalve all.
Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus ei ole pelgalt põhikooli õpitulemuste välishindamise
süsteemi kaotamise või säilitamise teema. Paljuski on küsimus ka sellest, kuidas edaspidi
mõistame põhiseaduse (PS) §-st 37 tulenevat koolikohustuse (võib nimetada ka
põhikoolikohustuseks) mõistet. PS kohaselt koolikohustus eksisteerib, kuid selle täpsemad
tingimused sätestab seadus. Koolikohustuse sisu avab põhikooli ja gümnaasiumiseadus (PGS)
§ 9 lg 1, mille kohaselt seisneb koolikohustus nii koolis käimise kui teadmiste/oskuste
omandamise kohustuses. Samas teadmiste/oskuste omandamise kohustus ilma nende piisava ja
efektiivse kontrollimise võimaluseta on sisutu. Seega võib täna koolikohustust mõista ka teatud
haridusliku taseme saavutamise kohustusena põhikoolis. Eksamite või nende minimaalse
lävendi kaotamine kaotab piisavalt tõhusa universaalse põhikooliteadmiste kontrolli. Nii
hägustub ka kohustus omandada vastavaid teadmisi/ oskusi. Kokkuvõttes muudaks kõnealune
muudatus ilmselt koolikohustuse mõiste sisu. Tulevikus tähendaks koolikohus pigem
põhikoolis käimise, mitte teatud minimaalsel tasemel teadmiste/ oskuste omandamise
kohustust.
2. Väga oluline on saavutada õigusselgus ka järgnevas. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
sätestab, et põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed
põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli
koolieksam(id).
Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud eelnõuga seotakse aga põhikooli lõpetamise
tingimuste hulgast eksamid lahti. Meie hinnangul on algatatud määruse eelnõu vastuolus
seadusega.
Palume õiguskantsleril viia läbi esimese kahe punkti osas õiguslik analüüs ning toetada
õigusselguse kujunemist. Ühtlasi palume, et õiguskantsler analüüsiks, kuidas on kavandatud
eelnõu kooskõlas „Lapse õiguste konventsiooniga“.
3. Õppetööd reguleerivad mitmed õigusaktid. Õpitulemuste välishindamisel antakse tagasisidet
Vabariigi Valitsuse määrusega põhikooli riiklikus õppekavas toodud õpitulemuste
saavutamisele. Sisuliselt oleme olukorras, kus 14 õpetajate ühendust jõustavad Vabariigi
Valitsust nende enda kehtestatud määruse täitmisel.
4. Ajakirjanduses on kritiseeritud õpitulemusi, mille saavutamist põhikooli eksamil
tagasisidestatakse. Õpitulemused ja õppesisu on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Kui soovime
muuta õppesisu või õpitulemusi, peab valitsus muutma õppekava. Õppekava arenduse üks osa
on hindamine (sh õpitulemuste välishindamine).
5. Õppekava viivad ellu õpetajad. Õpetajad peavad vastama kvalifikatsiooninõuetele. Eestis
töötab õpetajana aga ligi 1000 inimest, kes on põhi- või keskharidusega, lisaks puudub mitmel
tuhandel ka magistrikraad. Seega pole tagatud kvaliteetne õppekava elluviimine.
Haridus- ja Teadusministeerium loetleb tegevusi õpetajate põua likvideerimiseks. Uute
õpetajate koolitamiseks ja kujunemiseks kulub 8–10 aastat. Kavandatud eelnõud soovitakse
rakendada aga juba 2022. aasta kevadel.
Palume, et Riigikontroll viiks läbi uue analüüsi, milles veelkord tuuakse välja tänane reaalne
olukord kvaliteetse põhihariduse pakkumisel ning hariduse kui põhiõiguse tagamisel.
6. Haridus- ja Teadusministeerium rõhutab eelnõus, et muudatuse eesmärk on parandada
eksamitulemuste ausust, tõlgendamise selgust ja kasutusväärtust.
Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühing ning 14 õpetajate aineühendust on
rõhutanud, et senine kooli koostatud järeleksam oleks riiklik. Kuna määruse eelnõu ei muuda
järeleksami senist läbiviimise korda, siis ei ole saavutatav ka eelnõu eesmärk.
7. Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit on korduvalt rõhutanud, et mitmetel eesti keele
kui võõrkeele õpetajatel puudub suutlikkus saavutada õppekavas seatud õpitulemusi, sest
mitmete õpetajate keeletase pole piisav. Teemat käsitleti põhjalikult Riigikogus septembris
2021. Eksamite lahti sidumine, kuna õpilased ei saavuta õpitulemusi, on tagajärg. Tuleks
tegeleda põhjusega: õpetajate kvalifikatsiooni ja järelkasvuga tagamisega.
8. Hea valitsemine on kaasav, läbipaistev ja tulemuslik. Sellest tulenevalt juhime tähelepanu
järgnevale.
8.1. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole eelnõud tutvustades olnud korrektne, mis on
tekitanud segadust ning omab mõju kujunenud seisukohtadele. Esialgu kõneldi, et põhikooli
saab lõpetada kuni ühe mitterahuldava aastahindega, hiljem aga kahega. Meedia vahendusel on
korduvalt rõhutatud, et rahuldava hinde alampiir on 20 protsenti, kuigi see on 50 protsenti.
8.2. Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnul toetas Eesti Haridustöötajate Liit ministeeriumi
poliitilist algatust juba enne küsitluse läbiviimist ametiühingu liikmete hulgas.
8.3. Korduvalt on rõhutatud, et peaksime usaldama koolides pandud hindeid (ehk kinnitust
riikliku õppekava omandamisele). Samas on selgunud, et koolides toimub koolieksamite
läbiviimisel pettusi, õpilasi hindavad õpetajakutseta inimesed ning hinded ei peegelda reaalset
õppekava omandamist.
8.4. Haridus- ja teadusminister on nimetanud mitmeid ülikoolide õppejõude, kes on Haridus- ja
Teadusministeeriumi algatuse suhtes toetavad. Kati Aus ja Grete Arro on Haridus- ja
Teadusministeeriumi palgal, Tartu Ülikooli õppejõud on seotud kutsesüsteemi rakendamisega,
mida rahastab samuti ministeerium. Lisaks on maakonna lehtedes algatusele toetusartikleid
kirjutanud just riigigümnaasiumide juhid.
8.5. Ebakõlade vältimiseks oleks tulevikus mõistlik kaasata sõltumatuid teadlaseid ning
kolmanda sektori ühiskonnauuringu institutsioone.
9. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi ei saa põhikooli lõpetada õpilane, kel on ühes õppeaines
„mitterahuldav“ tulemus nii aastahindena kui ka eksamihindena. Uue eelnõuga luuakse
olukord, kus põhikooli saab lõpetada õpilane, kel on kolm eksamitulemust nullid ja veel kaks
aastahinnet „mitterahuldavad“. Seega tekib võimalus, et põhikooli lõpetaja ei pea omandama
õpitulemusi ei eesti keeles ega ka matemaatikas.
10. Esmalt tuleks välja töötada haridusvaldkonna arengukava programmid, seejärel tegeleda
õppekavade arendustööga ning viimase hulgas ka hindamisega. Hetkel on arusaamatu, kuidas
toetab kavandatav muudatus haridusvaldkonna eesmärkide ning inimeste põhiõiguste
realiseerumist. Mis muutub õpilaste teadmistes ja oskustes selle reformi tulemusena paremaks?
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatus