Maksim Iljin Teie 24.01.2022 nr 19-2.3/3-1
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
[email protected] Meie 16.02.2022 nr 7-5/220101/2201000
Ettepanek Narva-Jõesuu Linnavalitsusele hea halduse põhimõtte järgimiseks
Lugupeetud linnapea
Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kes palus kontrollida Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
tegevuse õiguspärasust. 12. augustil 2021. aastal tegi linnavalitsuse esindaja viivistasu otsuse
nr 0803003464. Avaldaja ja tema abikaasa vaidlustasid viivistasu otsuse 15. augustil 2021, saates
linnapeale, kahele linnaametnikule ja linnavalitsuse infojuhile e-kirja, milles nad nõudsid
viivistasu otsuse viivitamatut tühistamist.
Õiguskantsler leiab, et linnavalitsus ei ole järginud hea halduse põhimõtet (Eesti Vabariigi
põhiseaduse (PS) § 14), sest ei ole nõuetekohaselt läbi viinud vaidemenetlust. Palun linnavalitsusel
seda viivitamata teha ja teavitada menetluse tulemusest ka õiguskantslerit (õiguskantsleri seaduse
§ 351 lõige 2).
Avaldaja 15. augusti 2021. aastal saadetud e-kirja tuleb käsitada vaidena. Riigikohus on
selgitanud, et kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75)
jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või
kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi ta ei ole oma
tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud HMS 5. peatükile. Vaidega on tegu ka
siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlust haldusakti muutmiseks või kehtetuks
tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud (RKHKo
04.04.2003, 3-3-1-32-03, punkt 16).
Linnavalitsuse korrakaitseametnik selgitas, et avaldaja ei pöördunud ametliku vaidega
linnavalitsusse ja et viivistasu otsuse kviitungil on info selle kohta, kuhu ja kuidas on vaie vaja
esitada.
Viivistasu otsuse kviitungil on tõepoolest teave vaide esitamise kohta. Sellest ei saa aga järeldada,
et kui vaide esitaja ei ole vormistanud vaiet nõuetekohaselt, ei pea ametnik(ud) järgima
vaidemenetluse kohta kehtestatud nõudeid. Linnavalitsus peab seaduse nõudeid täpselt täitma ka
siis, kui isik on esitanud puudustega vaide. Avaldaja ja tema abikaasa pöördusid linnavalitsuse kui
vaideorgani ametiisikute poole (vt kohalike maksude seaduse (KoMS) § 16 lõige 1; liiklusseaduse
§ 189 lõige 2).
2
Võõrkeeli kasutatakse haldusmenetluses nii, nagu on ette nähtud keeleseaduses (KeeleS) (HMS
§ 20 lõige 2). Avaldaja ja linnavalitsuse korrakaitseametnik suhtlesid omavahel inglise keeles e-
posti teel. Järelikult ei pidanud linnavalitsus vajalikuks nõuda vaide tõlget eesti keelde (vt KeeleS
§ 12 lõige 1).
Vaide menetlemisel tuleb juhinduda maksukorralduse seaduse (MKS) 14. peatükis sätestatust
(KoMS § 16 lõige 1). Nõuded viivistasu otsuse kui maksuhalduri haldusakti peale esitatud vaidele
sätestab MKS § 139. Kui vaie ei vasta neile nõuetele, juhib maksuhaldur vaide esitaja tähelepanu
vaide puudustele ning määrab vajaduse korral kuni kümnepäevase tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks (MKS § 142).
Vaideorgani ülesanne on tagada, et vaidemenetlus aitaks kaasa vaide esitaja õiguste kaitsele ning
vaide esitajal oleks menetluses võimalikult lihtne osaleda (HMS § 1 ja § 5 lõige 2; vt RKHKo
28.06.2019, 3-18-253/46, punkt 17).
Vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani
poolt (MKS § 147 lõige 3). Kui tekib vajadus vaiet põhjalikumalt uurida, võib vaide läbivaatamise
tähtaega kirjaliku otsusega pikendada kuni kümne päeva võrra (MKS § 147 lõige 4).
Linnavalitsus ei ole vaideotsust seni teinud. Ei saa nõustuda linnavalitsuse korrakaitseametniku
seisukohaga, et vaideotsusena tuleb käsitada avaldajaga peetud elektroonilist kirjavahetust. Kui
vaiet ei tagastata läbi vaatamata, peab vaidemenetlus lõppema vaideorgani vaideotsusega.
Kuna vaideotsus on haldusakt, kehtivad selle kohta üldised haldusakti vorminõuded. Vaideotsus
vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse ka resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus
toimetatakse vaide esitajale ja vaidemenetlusse kaasatud kolmandale isikule kätte MKS 4. peatükis
sätestatud korras (MKS § 149 lõige 1). Kui vaie rahuldatakse, ei pea maksuhaldur vaideotsust
vormistama, vaid teeb soovitud toimingu või haldusakti muudatuse (MKS § 149 lõige 2). Juhul
kui vaie jäetakse rahuldamata või rahuldatakse osaliselt, peab linnavalitsus vaideotsust
põhjendama ja selgitama inimesele edasikaebamise korda (MKS § 149 lõige 3). Mõistagi peab
vaideotsus vastama ka MKS § 149 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Vaide tagastamist reguleerib MKS
§ 143.
Linnavalitsus ei ole neid haldusmenetluse nõudeid järginud. Vaidemenetluses tuleb seda teha.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri ülesannetes
Vallo Olle 693 8445
[email protected]