dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Narva-Jõesuu Linnavalitsus_soovitus hea halduse põhimõtte järgimiseks

Õiguskantsleri Kantselei · 16. veebruar 2022
Viit
7-5/220101/2201000
Registreeritud
16. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-5/220101
Vastutaja
Vallo Olle (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎7-52201012201000 16.02.2022 Väljaminev kiri.bdoc337 KB

Sisu (failidest)

Maksim Iljin Teie 24.01.2022 nr 19-2.3/3-1 Narva-Jõesuu Linnavalitsus [email protected] Meie 16.02.2022 nr 7-5/220101/2201000 Ettepanek Narva-Jõesuu Linnavalitsusele hea halduse põhimõtte järgimiseks Lugupeetud linnapea Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kes palus kontrollida Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tegevuse õiguspärasust. 12. augustil 2021. aastal tegi linnavalitsuse esindaja viivistasu otsuse nr 0803003464. Avaldaja ja tema abikaasa vaidlustasid viivistasu otsuse 15. augustil 2021, saates linnapeale, kahele linnaametnikule ja linnavalitsuse infojuhile e-kirja, milles nad nõudsid viivistasu otsuse viivitamatut tühistamist. Õiguskantsler leiab, et linnavalitsus ei ole järginud hea halduse põhimõtet (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 14), sest ei ole nõuetekohaselt läbi viinud vaidemenetlust. Palun linnavalitsusel seda viivitamata teha ja teavitada menetluse tulemusest ka õiguskantslerit (õiguskantsleri seaduse § 351 lõige 2). Avaldaja 15. augusti 2021. aastal saadetud e-kirja tuleb käsitada vaidena. Riigikohus on selgitanud, et kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi ta ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud HMS 5. peatükile. Vaidega on tegu ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlust haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud (RKHKo 04.04.2003, 3-3-1-32-03, punkt 16). Linnavalitsuse korrakaitseametnik selgitas, et avaldaja ei pöördunud ametliku vaidega linnavalitsusse ja et viivistasu otsuse kviitungil on info selle kohta, kuhu ja kuidas on vaie vaja esitada. Viivistasu otsuse kviitungil on tõepoolest teave vaide esitamise kohta. Sellest ei saa aga järeldada, et kui vaide esitaja ei ole vormistanud vaiet nõuetekohaselt, ei pea ametnik(ud) järgima vaidemenetluse kohta kehtestatud nõudeid. Linnavalitsus peab seaduse nõudeid täpselt täitma ka siis, kui isik on esitanud puudustega vaide. Avaldaja ja tema abikaasa pöördusid linnavalitsuse kui vaideorgani ametiisikute poole (vt kohalike maksude seaduse (KoMS) § 16 lõige 1; liiklusseaduse § 189 lõige 2). 2 Võõrkeeli kasutatakse haldusmenetluses nii, nagu on ette nähtud keeleseaduses (KeeleS) (HMS § 20 lõige 2). Avaldaja ja linnavalitsuse korrakaitseametnik suhtlesid omavahel inglise keeles e- posti teel. Järelikult ei pidanud linnavalitsus vajalikuks nõuda vaide tõlget eesti keelde (vt KeeleS § 12 lõige 1). Vaide menetlemisel tuleb juhinduda maksukorralduse seaduse (MKS) 14. peatükis sätestatust (KoMS § 16 lõige 1). Nõuded viivistasu otsuse kui maksuhalduri haldusakti peale esitatud vaidele sätestab MKS § 139. Kui vaie ei vasta neile nõuetele, juhib maksuhaldur vaide esitaja tähelepanu vaide puudustele ning määrab vajaduse korral kuni kümnepäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (MKS § 142). Vaideorgani ülesanne on tagada, et vaidemenetlus aitaks kaasa vaide esitaja õiguste kaitsele ning vaide esitajal oleks menetluses võimalikult lihtne osaleda (HMS § 1 ja § 5 lõige 2; vt RKHKo 28.06.2019, 3-18-253/46, punkt 17). Vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt (MKS § 147 lõige 3). Kui tekib vajadus vaiet põhjalikumalt uurida, võib vaide läbivaatamise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada kuni kümne päeva võrra (MKS § 147 lõige 4). Linnavalitsus ei ole vaideotsust seni teinud. Ei saa nõustuda linnavalitsuse korrakaitseametniku seisukohaga, et vaideotsusena tuleb käsitada avaldajaga peetud elektroonilist kirjavahetust. Kui vaiet ei tagastata läbi vaatamata, peab vaidemenetlus lõppema vaideorgani vaideotsusega. Kuna vaideotsus on haldusakt, kehtivad selle kohta üldised haldusakti vorminõuded. Vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse ka resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja vaidemenetlusse kaasatud kolmandale isikule kätte MKS 4. peatükis sätestatud korras (MKS § 149 lõige 1). Kui vaie rahuldatakse, ei pea maksuhaldur vaideotsust vormistama, vaid teeb soovitud toimingu või haldusakti muudatuse (MKS § 149 lõige 2). Juhul kui vaie jäetakse rahuldamata või rahuldatakse osaliselt, peab linnavalitsus vaideotsust põhjendama ja selgitama inimesele edasikaebamise korda (MKS § 149 lõige 3). Mõistagi peab vaideotsus vastama ka MKS § 149 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Vaide tagastamist reguleerib MKS § 143. Linnavalitsus ei ole neid haldusmenetluse nõudeid järginud. Vaidemenetluses tuleb seda teha. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Olari Koppel asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor õiguskantsleri ülesannetes Vallo Olle 693 8445 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel