Gert Villard Teie 14.01.2022 nr 6-1/1-67
Rapla Vallavalitsus
[email protected] Meie 14.02.2022 nr 7-4/220189/2200945
Üldplaneeringu alusel seatavate omandipiirangute hüvitamine
Austatud Gert Villard
Palusite, et õiguskantsler aitaks luua selgust Rapla valla üldplaneeringu menetluse käigus tekkinud
küsimustes. Transpordiamet on koostanud Tallinna−Rapla−Türi riigimaantee nr 15 eskiisprojekti
ja soovib, et vald kajastaks üldplaneeringus eskiisprojektiga välja pakutud tee trassi. Sellega
kaasnevad omandipiirangud trassi alla jääva maa omanikele ja ühes sellega kerkib küsimus
omandipiirangute hüvitamise kohta. Soovisite selgust, kes ja millal peab maaomanikule
üldplaneeringuga üldistes huvides seatava omandipiirangu hüvitama. Samuti küsisite, kas vallal
on õigus keelduda Transpordiameti nõudmisi arvestamast.
Õiguskantsler üldjuhul hoidub õiguslike selgituste andmisest. Selgitusi saab küsida asutustelt, kes
on need õigusaktid välja töötanud või kelle tegevuse aluseks need on (märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3). Kuna Teie
kirjeldatud teema puudutab ühtlasi põhiõiguste kaitset, tuleb siiski olukorda lühidalt selgitada.
I. Üldplaneeringuga saab seada kinnisomandile kitsendusi (planeerimisseadus (PlanS) § 74
lg 3), ka võivad omandikitsendused kaasneda üldplaneeringu koostamise ajal kehtestatud ajutise
ehituskeeluga (PlanS § 79). Teie avalduses toodud näite puhul tähendab üldplaneeringuga
kehtestatav teetrass seda, et see maa on nii-öelda reserveeritud tee ehitamiseks ja sellele ei saa
püstitada hooneid ega muuta maa senist sihtotstarvet. Nii välditakse seda, et tee ehitamine ei
muutuks maaomaniku tegevuse (nt tee tulevasele asukohale püstitatud hoonete lammutamise) tõttu
põhjendamatult kulukamaks. Kuivõrd üldplaneeringu menetlus võib selle algatamisest kuni
kehtestamiseni kesta pikka aega, on võimalik seada ka ajutine ehituskeeld juba üldplaneeringu
menetluse ajal. Ajutise ehituskeelu kehtestamine üldplaneeringu menetluse ajaks on kohaliku
omavalitsuse kaalutlusotsus.
Omandiõigust võivad piirangud mõjutada erinevalt ja alati ei kaasne kohustust neid piiranguid
hüvitada. Hüvitus on ette nähtud vaid siis, kui omand võõrandatakse omaniku nõusolekuta ehk
juhul, kui omanik jääb oma omandist täielikult ilma (põhiseaduse (PS) § 32 esimene lõige). Kui
tegemist ei ole omandi võõrandamisega omaniku nõusolekuta, vaid omandiõiguse piiranguga
põhiseaduse § 32 lõike 2 tähenduses, siis on oluline üldisest huvist lähtuva omandiõiguse piirangu
ja omaniku õiguste vahel tasakaal leida (EIKo, Sporrong ja Lönnroth, nr 7151/75; 7152/75, § 69).
2
Omandipõhiõiguse erakordse piirangu puhul ei pruugi hüvitist maksmata olla võimalik leida
tasakaalu üldiste ja üksikisiku huvide vahel (RKÜKo 30.08.2011, 3-3-1-15-10, p 49) Seega ka siis,
kui omandit ei võõrandata, kuid sellel lasuvad avalik-õiguslikud piirangud ei võimalda enam
omandit mõistlikult kasutada, on tegu omandi de facto võõrandamisega, millega kaasneb õigus
nõuda hüvitist.
Nii üldplaneeringu kui ka ajutise ehituskeelu kehtestamine on linna ja valla pädevuses. Kuigi
omandipiirang tekib kohaliku omavalitsuse haldusaktist, ei tähenda see tingimata seda, et sellega
kaasneva kahju peab hüvitama kohalik omavalitsus.
Kahju hüvitamisel võivad rakenduda erinevad reeglid. Ajutise ehituskeelu kehtestamisel võib kõne
alla tulla kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse (RVastS) § 16 alusel (õiguspärase
haldusaktiga tekitatud kahju) ning kohalik omavalitsus võib omakorda esitada regressinõude teise
avaliku võimu kandja vastu, kelle huvides ja taotluse alusel ajutine ehituskeeld kehtestati (RVastS
§ 19 lg 1). Seejuures tuleb arvestada, et ajutine ehituskeeld kehtib piiratud aja vältel ja selle keeluga
ei saa lõplikult piirata omandi senisel otstarel ja viisil kasutamist.
On tõenäolisem, et üldplaneeringuga kaasnevate kitsenduste puhul hüvitatakse kahju kinnisasja
avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. Kui kinnisasja on vaja omandada riigi
huvides, näiteks riigitee ehitamiseks, on kinnisasja omandaja riik. Kinnisasja omandamise
menetluse ja sellega kaasneva hüvitiste maksmise korraldab riigi huvi korral mõni riigiasutus
(KAHOS § 6 lg 1 ja 2). Kinnisasja omanikul on õigus ka ise nõuda kinnisasja avalikes huvides
omandamist õiglase ja kohe makstava tasu eest, kui kehtestatud kitsendused ei võimalda tal oma
kinnisasja edasi kasutada senise sihtotstarbe kohaselt (KAHOS § 4 lg 3). See võib olla oluline siis,
kui pärast omandipiirangu kehtestamist ei alustata riigi või kohaliku omavalitsuse algatusel kohe
kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlust.
II. Kuigi üldplaneeringu koostamisel lähtutakse kohalikest huvidest, ei saa kõrvale jätta ka
riiklikke huve. Riiklike huvidega arvestamise kohustus on ette nähtud PlanS § 10 lõikes 3:
kohalikke huve väljendav planeering peab olema kooskõlas riiklikke huve väljendava
planeeringuga ja teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. Niisamuti
tuleb riiklikke huve väljendavas planeeringus võimaluse korral arvesse võtta kohalikke huve ja
vajadusi (PlanS § 10 lg 2).
Transpordiameti koostatud eskiisprojekti saab käsitada ettepanekuna koostatava üldplaneeringu
sisu kohta. Eskiisprojektis on kirjeldatud tee trassi võimalik asukoht. Kuna seda eskiisprojekti ei
ole koostatud avatud menetluses, maaomanikke ja kohalike omavalitsusi kaasates, võib eeldada,
et ei ole arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ega kaalutud riivatavaid huve ja õigusi. Ei ole teada,
kas on arvesse võetud kehtivaid ehituslube või on lähtutud pelgalt eskiisiprojekti koostamise ajal
eksisteerinud reaalsest olukorrast maastikul. Sellest sõltub näiteks see, kui kulukaks kujuneb
väljapakutud trassil tee ehitamiseks vajaliku maa omandamine.
Eskiisprojektis väljapakutud teetrass ei pruugi olla ainuõige ja selline, milles üldplaneeringu
menetluse käigus ei saa teha mingeid muudatusi. Üldplaneeringu menetluses võivad selguda
asjaolud, mille tõttu tuleb eskiisprojektis teha muudatusi, sh muuta selle asukohta või selles
ettenähtud rajatiste (nt ökoduktide) asukohta. Samas tuleb arvestada, et Transpordiametil on õigus
jätta üldplaneering kooskõlastamata ja takistada niiviisi üldplaneeringu kehtestamist. Ei saa ka
välistada, et eskiisprojektis väljapakutud lahendusele ei olegi alternatiivi.
Seega tuleb üldplaneeringu koostamisel Transpordiameti tehtud eskiisiprojektiga arvestada ning
üldplaneeringu menetluse käigus välja selgitada, kas see sobib niisugusel kujul või on vaja seda
3
muuta. Kui muudatused on vajalikud, siis tuleb koostöös Transpordiametiga välja selgitada, kas
neid muudatusi on võimalik teha.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri ülesannetes
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]