Keskkonnaamet Teie nr
[email protected]
Meie 10.02.2022 nr 7-4/220039/2200886
Menetlustoimingute tegemine mõistliku aja jooksul
Lugupeetud peadirektor
Portlif Grupp OÜ palus õiguskantsleril kontrollida, kas Keskkonnaamet on ettevõtet puudutavas
menetluses järginud hea halduse tava.
Hea halduse põhimõtte kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja tõhusalt, samuti
võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamist isikutele.
Kui seaduses ei ole ette nähtud konkreetseid tähtaegu, tuleb vastata ja otsused teha mõistliku aja
jooksul.
Hea halduse tavaga ei ole kooskõlas, et Keskkonnaamet jättis korduvalt vastamata avaldaja
kirjadele, milles too küsis, kas tema esitatud andmed on kompleksloa taotluse menetlemiseks
piisavad. On mõistetav, et tööd on raske korraldada, kui ametnikud on haigestumise tõttu töölt
eemal. Sellises olukorras tuleks kasvõi lühidalt, telefonitsi või e-kirjaga selgitada, miks vastus
viibib ja millal võib vastust oodata. Eriti oluline on see juhul, kui küsimus on taotluse menetlusse
võtmises või puuduste kõrvaldamises.
Arvamuste ja vastuväidete esitamiseks tuleb menetlusosalisele anda konkreetne tähtaeg.
Keskkonnaamet palus avaldajal esitada oma arvamus „nii ruttu kui võimalik“. Selline vastus ei ole
hea halduse tavaga kooskõlas, sest võib tekitada erinevaid ootusi ja viia selleni, et vastust tegelikult
ära ei oodata.
Kompleksloa andmisel tuleb arvestada vastanduvaid huvisid ja teha palju tööd, seepärast on väga
oluline, et Keskkonnaamet ja loa taotleja hakkaksid suhtlema aegsasti ning teeksid seda
läbipaistvalt, selgelt ja tõhusalt. Praegusel juhul on näha, et asjaajamise korraldus on viinud
möödarääkimiste ja viivitusteni.
Menetlusosalise e-kirjadele tuleb vastata võimalikult kiiresti
1. Keskkonnaamet jättis kõnealuses asjas vastamata avaldaja 26.10.2021 ja 02.11.2021
e-kirjadele, milles too palus tagasisidet, kas esitatud taotlus on menetlemiseks piisav. Avaldaja
märkis, et 16.11.2021 saatis ta päringu Keskkonnaameti peadirektorile, et saada oma varasematele
kirjadele vastus. Keskkonnaamet vastas seejärel avaldajale 19.11.2021, andes teada taotluse
puudustest.
2
Keskkonnaamet selgitas õiguskantsleri nõunikule, et „kompleksluba menetlevad KeA-s
valdkondlikest spetsialistidest moodustatud meeskonnad. Antud perioodil oli ettevõtte
kompleksloa muutmise menetlusega seotud meeskonnast haigestunud 2/3 meeskonna liikmetest,
mistõttu infovahetus viibis. Haigestunud spetsialisti asendaja vaatas küll taotluse läbi 02.11.2021,
kuid vastuse vormistamine ning ettevõttele saatmine võttis paraku täiendavalt aega ning saadeti
välja 19.11.2021“.
2. Tööstusheite seaduses (THS) ega keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) ei ole ette
nähtud konkreetseid tähtaegu, millal tuleb keskkonnakompleksloa muutmise taotlus läbi vaadata
ja selle menetlusse võtmise võimalikkuse kohta otsus teha. Seadustes kehtestatud tähtajad
puudutavad kompleksloa ja keskkonnaloa taotluse menetlust pärast seda, kui taotlus on
nõuetekohaseks loetud (THS § 37, KeÜS § 49, § 59 lõige 4). Menetlusosalise kirjale vastamiseks
pole THS-is, KeÜS-is ega haldusmenetluse seaduses (HMS) konkreetset tähtaega määratud.
Niisiis tuleb lähtuda nõudest, et vastatakse mõistliku aja jooksul ja viivituseta (HMS § 5 lõiked 2
ja 4).
Viivituseta lahendamine on määratlemata õigusmõiste, mida haldusorgan peab sisustama
konkreetsest olukorrast lähtudes. Igal juhul peab haldusorgan õigesti prioriseerima tegevused ja
tavapärasest kiiremini lahendama kiiret lahendust vajavad taotlused (RKHKm 14.10.2020 nr 3-
19-882, punkt 23.4). Riigikohus on leidnud, et see tähendab menetluse korraldamist mõistliku aja
jooksul. Mõistliku aja määramine oleneb mitmest asjaolust: kui keeruline on küsimus ja mis on
vajalikud menetlustoimingud, kas esitatud taotlus vastab nõuetele, milline on taotleja
koostöökohustuse täitmise iseloom ja muud asjaolud, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse
vajalikku kestust (RKHKo 25.02.2016 nr 3-3-1-69-15, punkt 16 ja seal viidatud lahendid).
3. Hea halduse tavaga on vastuolus olukord, kui haldusorgan jätab menetlusosalise e-kirjadele
vastamata. Mõistagi võivad asjaga tegelevad ametnikud olla haigestunud või on neil muu oluline
põhjus töölt eemal olla ning seetõttu lükkub tööülesannete täitmine edasi. Ometi peab haldusorgan
oma töö korraldama selliselt, et menetlusosalise kiri ei jääks ebamõistlikult pikaks ajaks igasuguse
tagasisideta. Eriti tähtis on see siis, kui vastusest oleneb taotluse menetlusse võtmine või selle
puuduste kõrvaldamine. Ilma vastust saamata ei saa menetlusosaline ette näha, kas ja kui pika aja
jooksul tema taotlus menetlusse võetakse (vrd THS § 37 lõige 1).
Kui selgub, et kirjale ei saa ametnike eemaloleku tõttu vastata, on võimalik sedagi
menetlusosalisele selgitada ning anda ligikaudne tähtaeg, millal tema küsimusega edasi
tegeldakse. Seda on võimalik teha kiiresti nii telefoni kui ka e-kirja teel. Ühelgi juhul ei ole hea
haldusega kooskõlas see, et menetlusosaline saadab Keskkonnaametile korduvalt sama sisuga
küsimusi, kuid neile ei vastata enne, kui menetlusosaline pöördub asutuse juhi poole.
Arvamuse ja vastuväidete esitamiseks tuleb anda selge tähtaeg
4. Avaldaja selgitas, et Keskkonnaamet tegi 28.09.2021 Portlif Grupp OÜ-sse keskkonnaalase
kontrollkäigu (THS § 155 tähenduses) ning selle kohta koostati protokoll nr 1108400. Avaldaja
esitatud materjalidest selgub, et avaldaja palus 11.10.2021 võimalust esitada protokolli kohta oma
arvamus (sh ärisaladuse märkimiseks).
Avaldaja soovis veel teada (26.11.2021 kiri), mis kuupäevani on tal võimalik protokolli kohta oma
arvamust avaldada. Keskkonnaameti ametnik vastas talle 29.11.2021 kirjas, et sellist kuupäeva ei
3
ole määratud, kuid hea tava kohaselt tuleks seda teha nii ruttu kui võimalik. Avaldaja järeldas
vastusest, et talle ei anta enam aega seisukohta esitada.
Sama küsimusega pöördus avaldaja ka Keskkonnaameti peadirektori poole ning amet esitas
avaldajale selgitused 30.12.2021 vastuses.
5. HMS § 40 lõikes 1 on sätestatud, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma
menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma
arvamus ja vastuväited. Ärakuulamisõiguse tagamine peab olema tegelik ja tõhus (RKHKo
28.04.2014 nr 3-3-1-52-13, punkt 34) ning ärakuulamine tuleb korraldada enne haldusakti
andmist, mitte pärast seda (HMS § 40 lõige 1). Ärakuulamine on tegelik ja tõhus üksnes siis, kui
selles toodud väited ja tõendid võivad reaalselt mõjutada ja muuta lõppotsust.
HMS § 5 lõikes 2 on öeldud, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja tõhusalt ning
võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
6. Niisiis on küsimus selles, kas Keskkonnaamet lähtus kõnealusel juhul haldusmenetluse
läbiviimise eesmärgipärasuse põhimõttest, mis näeb ette, et avaldajale antakse sõnaselgelt
võimalus oma arvamust avaldada enne haldusakti andmist.
7. THS-is ega KeÜS-is ei ole kirjas, kui pika aja jooksul saab menetlusosaline kompleksloa
menetluses arvamust avaldada. Seega tuleb ka siin tähtaegu määrates lähtuda HMS § 5 lõikes 4
toodud reeglist, et menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või
määruses sätestatud tähtaja jooksul. See tähendab praktikas seda, et haldusorgan võtab arvesse
konkreetse menetluse asjaolusid ning sellest lähtuvalt planeerib menetluse käigu, annab
menetlusosalisele arvamuse andmiseks ja menetlustoimingute tegemiseks mõistlikud ja selged
tähtajad.
8. Hea haldus eeldab, et haldusorgani selgitused on üheselt mõistetavad ning aitavad
menetlusosalisel aru saada, millised on tema õigused ja kohustused konkreetse menetluse raames
(HMS § 36 lõige 2). Ametnik ei saa piirduda juhisega „nii ruttu kui võimalik“, kui menetlusosaline
küsib temalt konkreetselt arvamuse esitamise tähtaja kohta. See ei ole hea haldusega kooskõlas.
Niisugusel juhul ei ole menetlusosalisel võimalik edasisi samme planeerida ning talle pole selge,
kas tema seisukohti arvesse võetakse.
9. On hea, et Keskkonnaamet kinnitas 30.12.2021 vastuses avaldajale, et plaanib edaspidi
määrata arvamuse andmiseks konkreetse tähtaja. Samas ei saa pidada õigeks, et ametnik
kõnealusel juhul tähtaega ei andnud, kuna seaduses ei ole tähtaegu määratud. Keskkonnaameti
ülesanne on sellises olukorras menetlusosalisele selgitada, kui pika aja jooksul on tal õigus
ärakuulamisõigust kasutada. Üksnes nii tagatakse, et ärakuulamisõiguse kasutamine on tegelik ja
tõhus ning menetlusosalisele on selge, et ta saab enne Keskkonnaameti seisukoha avalikuks
tegemist oma arvamuse esitada.
Ametniku taandamise avaldus
10. Avaldaja on väljendanud soovi (25.09.2020 ja 30.11.2021 kirjas), et asjaga tegelev
juhtivinspektor ei osaleks edaspidi Portlif Grupp OÜ-sse tehtavatel kontrollkäikudel.
Keskkonnaamet vastas avaldaja sellele ettepanekule 02.10.2021 ja 30.12.2021 kirjas.
4
Keskkonnaameti ametnik selgitas õiguskantsleri nõunikule, et Keskkonnaamet ei ole avaldaja
kirju seni (02.10.2020 ja 30.12.2021 vastustes) käsitanud ametniku taandamise taotlusena, vaid
menetlusele tähelepanu juhtimisena.
11. Rõhutan, et ametniku väljavahetamise taotlus on üldjuhul käsitatav taandamise taotlusena
(HMS § 10 lõige 1 punkt 4) ning sellele tuleb vastavalt reageerida. Kui menetlusosalise tahe on
mitmeti mõistetav, tuleb paluda tal seda täpsustada.
Palun Teil välja selgitada, kas avaldaja soovis Keskkonnaametit üksnes informeerida konkreetse
menetluse probleemidest või tahtis ta esitada ametniku taandamise taotluse.
Palun Teil edaspidi alati anda menetlusosalistele arvamuste ja vastuväidete esitamiseks selge
mõistlik tähtaeg.
Palun Teie vastust hiljemalt 03.03.2022.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldaja
Karolin Soo 693 8410
[email protected]