Peeter Sibul
Räpina Vallavolikogu
Enel Liin
Räpina Vallavalitsus
[email protected]
Vallavolikogu õigusakti eelnõu
Lugupeetud volikogu esimees ja vallavanem
Räpina valla elanik palus õiguskantsleril hinnata, kas vallavolikogu 17. novembri 2021. aasta
istungi päevakorras olnud õigusaktide eelnõude vallakantseleisse esitamisel järgiti Räpina valla
põhimääruses (edaspidi valla põhimäärus) kehtestatud tähtaega.
Eelnõude vallakantseleisse esitamise tähtaja mittejärgimine ei nõua istungil vastuvõetud
õigusaktide kehtetuks tunnistamist. Siiski juhin Teie tähelepanu, et nimetatud istungi päevakorras
olnud otsuste ning määruse eelnõud on õigusaktide eelnõud selle mõiste üldtunnustatud
tähenduses. Kui vallavolikogu eelnõu vallakantseleisse esitamisel ei soovita volikogu kehtestatud
tähtaega järgida, saab õigusakti eelnõu esitada kiireloomulisena. Vajaduse korral saab
vallavolikogu oma töökorda täiendada. Valla tegevuse usaldusväärsuse huvides tasub püüda
poliitilist kultuuri edendada, mh jälgida, et ka siis, kui eksimuse või viivituse tagajärg ei ole otsuse
kehtetus, järgitakse tähtaegu ja muid väärika asjaajamise reegleid.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lõike 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus
anda üldaktina määrusi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et volikogul on õigus üksikaktidena
vastu võtta otsuseid, valitsusel on õigus anda korraldusi.
Õigusaktid reguleerivad küll väga erinevaid, sh kohaliku omavalitsuse organite töökorraldust
puudutavaid õigussuhteid, kuid vaatamata sellele on tegu õigusaktidega.
Õigusakt on õiguse üks põhimõisteid ja kui sellele antakse määruses mingi spetsiifiline tähendus,
siis tuleks see termini tähendus õigusselguse huvides ka valla põhimääruses selgelt määratleda (vt
hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 koostoimes §-ga 51).
Õiguskantsleri nõunikule selgitati vallavalitsusest: „Kui tõlgendada põhimäärust selliselt, et otsus
komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimise kohta või komisjoni liikmete nimetamise kohta on
volikogu õigusakt põhimääruse § 16 lg 2 mõttes, siis seda polegi võimalik menetleda, sest volikogu
eelmise koosseisu liikmed on kaotanud oma volitused alates uute volikogu liikmete
registreerimisest ning värskeid volikogu liikmeid alles soovitakse komisjonidesse määrata. Ehk
siis selleks, et komisjoni koosseisu kinnitamise otsust vastu võtta, tuleks see eelnevalt saata samale
komisjonile arutamiseks, mille liikmeid alles tahetakse nimetada.“
2
See selgitus ei puuduta tähtaega. Loomulikult ei ole selliste otsuste eelnev arutamine komisjonides,
millel ei ole veel liikmeid, võimalik ega ka nõutav. See aga ei tähenda, et nimetamise otsuste näol
ei ole tegemist õigusaktidega. Tähtaegu puudutavad nõuded on täidetavad ja neid tulebki täita.
Seda sätet, mida põhimääruses kohaldada saab, tuleb vastavas olukorras ka kohaldada. Neid
sätteid, mida ka kõiki tunnustatud tõlgendamismeetodeid kasutades kohaldada ei saa, tuleb muuta,
täiendada või tunnistada need kehtetuks. Kui on vaja mingeid olukordi täpsemalt õiguslikult
reguleerida, siis saab ja tuleb seda teha. Kohaliku omavalitsuse volikogu on põhiseadusorgan (PS
§ 156), seega on tal enesekorraldusõigus, sh õigus seaduslikkuse raames reguleerida oma töökorda
ja menetlusi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle 693 8445
[email protected]