dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 2. veebruar 2022
Viit
6-3/212216/2200698
Registreeritud
2. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-3 Isiku avalduse alusel ministri määruse seaduspärasuse kontroll
Toimik
6-3/212216
Vastutaja
Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaministeerium, 02.02.2022.asice439 KB

Sisu (failidest)

Teie 26.11.2021 nr 6- Ülle Madise 3/212216/2108134 Õiguskantsleri Kantselei Meie 02.02.2022 nr 1-17/21/5815-3 Õli sisaldavate jäätmete taaskasutamine Austatud proua Madise Õli sisaldavate jäätmete käitlejatel on mitmeid võimalusi jäätmete käitlemiseks, näiteks kütusekomponendi tootmine, jäätmetena üleandmine või tehnoloogia täiendamine. Õli sisaldavad jäätmed ei ole võrreldavad kütusega ning sisaldavad väga erinevate omadustega jäätmeid. Õli sisaldavad jäätmed sisaldavad oma kasutuse olemuse tõttu mitmesuguseid saasteaineid, sh raskmetalle, halogeene ja põlemisel tekkivaid kõrvalaineid. Õlisegune vesi sisaldab õli ja molekulaarselt seotud õliseid emulsioone, vett ja molekulaarselt seotud veesegust emulsiooni ning setteid (õlist muda ja liiva) ning laeva heitgaaside puhastusseadmetest ehk skraberitest tekkinud jäätmed (skraberi veed, skraberi pesuveed, skraberi setted). Õli sisaldavatest jäätmetest on võimalik toota kütusekomponenti keskkonnaministri 29.05.2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“ alusel. Määruse alusel toodetava kütusekomponendi kvaliteedinäitajate analüüsimine ja kehtestatud näitajatele vastamine on oluline kvaliteedi, kuid peamiselt just keskkonnakaitse tagamiseks. Nimelt toodetavat kütusekomponenti kasutatakse kütuse osana, mis suunatakse tavalistesse põletusahjudesse. Kui kütusekomponendi kvaliteedinäitajad jäävad täitmata, siis võivad need põhjustada raskmetallide saastet ümbritsevale keskkonnale ja seeläbi ka inimeste tervisele, kuna raskmetallide emissioonid on toksilised. Lisaks võivad need tekitada ka kahjulikku mõju põletusseadmele. Kõikidest õli sisaldavatest jäätmetest ei saagi kütusekomponenti toota. Jäätmekäitleja roll ongi sisendmaterjali kontrollida ja veenduda, kas sellised jäätmed sobivad kütusekomponendi tootmiseks. Kui jäätmed sisaldavad selliseid aineid, mida jäätmekäitleja kasutatava tehnoloogiaga ei ole võimalik jäätmetest eraldada, siis tuleb leida nendele jäätmetele alternatiivne kasutus. Samuti kui peale jäätmete käitlemist ikkagi selgub, et ei saavutatud sobivat kvaliteeti, tuleb leida nendele jäätmetele teine taaskasutusviis. Sobiv taaskasutus sellistele jäätmetele on kasutamine kütusena ohtlike jäätmete põletamiseks luba omavas põletustehases. Ohtlike jäätmete põletusseadmed on spetsiaalselt selliseks tegevuseks ette nähtud ning tagavad keskkonnakaitse. Heitkogustele on seatud piirmäärad ning tagatakse seire ja kontroll. Jäätmekäitlejal on võimalik ohtlike jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks taotleda toetavaid jäätmete ringlussevõtu meetmeid, sh EL vahenditest jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 või ringlussevõtuks. Näiteks Hispaanias, Inglismaal, Hollandis, Saksamaal ja Soomes jm EL riikides toodetakse õli sisaldavatest jäätmetest (13 koodiga jäätmed ja 19 02 05* koodiga jäätmed) standardile vastavat toodet, mis on REACH-is registreeritud. Näeme, et Eesti jäätmekäitleja võiks kasutada ringlussevõttu toetavaid toetuse võimalusi ning luua selline õlijäätmete käitluskeskus, mis võimaldab vanaõli ringlusesse võtta ehk uut toodet toota. Selline käitluskeskus toetaks ringmajandust, väheneks toote tootmise vajadus toorainest ja võimaldaks kasutada jäätmetest toodetud toodet uuesti esialgsel otstarbel teisese toormena. Käitluskeskus võiks lahendada kogu Balti regiooni vajadused. Õli sisaldavate jäätmete käitleja edastas õiguskantslerile info, et määrus piirab ettevõtte põhitegevust. Keskkonnaamet kontrollis 2021. aastal õli sisaldavate jäätmete käitlejaid. Kontrollimisel selgus, et õli sisaldavate jäätmete käitlejad on tootnud kütusekomponenti, millest võib järeldada, et keskkonnaministri määrus ei ole neile takistavaks saanud. Lisaks juhime tähelepanu, et Eesti jäätmekäitluse koondtabelite kohaselt on laoseisud õli sisaldavate jäätmete osas vähenemas. Laoseisud 2014 2015 2016 2017 2018 t/a 2019 t/a 2020 t/a Veo- ja hoiumahutite 6097 3668,6 3415,619 5487,406 6579,678 5601,991 2728 jäätmed 16 07 Õli- ja 3730,6 3307,7 3513,8 4013,6 5743,6 5488 2660,538 vedelkütusejäätmed (13 koodiga jäätmed) Seni kuni meil puudub parem jäätmekäitluse tehnoloogia, siis Keskkonnaministeerium saab vajadusel muuta määrust. Keskkonnaministeerium on alustanud koostööd õli jäätmete käitlejatega ja piisava teabe olemasolul oleme valmis alustama määruse muudatuse eelnõu koostamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisa: Võrdlustabel Piret Otsason, 626 2859 [email protected] Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad Näitaja Katsemeetod Nõue Jäätmed Jäätmed Holland Tooraine Tooraine ≤ Hispaania nr 2981 – Hispaania 2 Raske Kerge max recovered fuel to use as 2980 - Kütusena kütteõli kütteõli ≥ min fuel in ships kasutamine keskkonna- keskkonn < alla Valmistatud Marpol C 12 01 07 * 12 01 09 * 12 nõuded a-nõuded jäätmetest 01 10 * 12 01 19 * 13 01 (määrus 73, (määrus 13 04 01* 05 * 13 01 10 * 13 01 lisa 7) 73, lisa 13 04 02* 11 * 13 01 12 * 13 01 13 6) 13 04 03* * 13 02 05 * 13 02 06 * 13 07 01* 13 02 07 * 13 02 08 * 13 13 07 03* Toode 03 07 * 13 03 08 * 13 03 vastab 1.REACH 09 * 13 03 10 * 13 05 06 määrusele; * 19 02 07 * 20 01 26 * 2.laevakütuse nõuetele Toode vastab 1.REACH määrusele; Väävlisisaldus, ISO 8754 ≤ 2.5 ≤1.0 ≤1.0 massi % ISO 14596 EN ISO 13032 EVS-EN ISO 20846 EVS-EN ISO 20884 EVS-EN ISO 8754* Vesiniksulfiid, IP570 ≤2 mg/kg Leekpunkt ͦ C EN ISO 2719 ≥35 ≥35 ≥35 ASTM D 93 Destilleerumine EN ISO 3405 Pole < 65 < 65 250 °C juures, nõutu < 85 < 85 mahu% 350 °C d juures, mahu% Veesisaldus, ISO 3733 ≤1,0 ≤ 1,0 ≤ 0,3 massi % EVS-EN ISO 12937 Tuhasisaldus, EN ISO 6245 ≤0,15 0*** ≤ 0,01 massi % PCB sisaldus, EN 12766 ≤1,0 <1 <1 0.5 0*** mg/kg** Raskmetallid, mg/kg Tina Tina <5 Tina <5 Elavhõbe, IP 594 <5 <5 <5 5 mg/kg AAS Plii, mg/kg IP592 <25 <5 <5 5 IP501 ASTM D5185 AAS Tsink, mg/KG IP592 <200 <5 <5 IP501 ASTM D5185 ICP-OES, AAS Vanaadium, IP592 <150 - - mg/kg IP501 ASTM D5185 ICP-OES, AAS Arseen, mg/kg IP592 <5 <5 <5 5 ICP-OES, AAS Kaadmium, IP592 <5 <5 <5 5 mg/kg ICP-OES, AAS Antimon, IP592 <5 <5 <5 x mg/kg ICP-OES, AAS Kroom, mg/kg IP592 <5 <5 <5 5 ASTM D5185 ICP-OES, AAS Koobalt, mg/kg IP592 <5 <5 <5 x ASTM D5185 Vask, mg/kg IP592 <40 <5 <5 5 ASTM D5185 ICP-OES, AAS Mangaan, IP592 <5 <5 <5 5 mg/kg ASTM D5185 ICP-OES, AAS Nikkel, mg/kg IP592 <5 <45 <5 x IP501 ASTM D5185 ICP-OES, AAS Tallium, mg/kg IP592 <5 <5 - 5 ICP-OES, AAS Summaarsed ASTM D808 <50 <100 <50 EOX 50 orgaanilised ASTM D4929 CL 150 halogeeniidid IP503 (väljendatud kloriidina), mg/kg ** PCB sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui EN 12766 katsemeetodit kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“. *** PCB sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui EN 12766 katsemeetodit kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel