Karl Sander Kase Teie 28.12.2021 nr
Isamaa Erakond
[email protected] Meie 02.02.2022 nr 6-1/220145/2200692
Volikogu liikmed valla või linna esindajana äriühingute ja sihtasutuste nõukogudes
Austatud Olle Koop, Tarmo Kruusimäe, Urmas Reinsalu, Sven Sester ja Riina Solman
Küsisite õiguskantslerilt, kas omavalitsusüksuse volikogu liikmed võivad kuuluda linna või valla
osalusega äriühingute ja valla või linna asutatud sihtasutuste nõukogudesse (selles kirjas edaspidi
tähistatud sõnaga „nõukogud“).
Tänan selle põhimõttelise, kogu Eestit puudutava teemapüstituse eest.
Teatavasti on seesugune praktika lisaks Tallinnale levinud ka teistes linnades ja valdades ning
õigustatult on küsitud, kas nõukogudesse määratakse parimad linna või valla huvide esindajad või
jaotatakse tasulisi nõukogu liikme kohti muudel eesmärkidel.
Volikogu liikme ja nõukogu liikme töö ühitamine võib kaasa tuua nii näilisi kui ka sisulisi huvide
konflikte. Nende teadvustamisse ja maandamisse tuleb suhtuda täie tähelepanuga. Oluline on
seegi, et nõukogu liikme tööd tegev volikogu liige mõistaks, et vastutab ka isikliku varaga nõukogu
liikmena tehtud otsuste eest. Kui nõukogu liige tekitab ülesannete nõutava hoolega täitmata
jätmisega kahju, tuleb see temalt sisse nõuda.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ei keela volikogu liikmete määramist nõukogu
liikmeks, ehkki seda on arutatud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) alusel ei saa seesuguse keelu
kehtestamist nõuda. Riigikogu ei ole KOKS-i asjaomast regulatsiooni õiguslikult sisustades
teostanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt (vt KOKS § 48 lõiked 22 ja 23). Siiski ei pruugi
KOKS-i kehtiv regulatsioon olla parim võimalikest. Rahandusministeeriumis on valminud
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu. Riigikogus saab seda vastavalt Riigikogu enamuse soovile põhiseaduse raames muuta.
13. septembril 2017 pöördusin Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, et algatataks nende seaduste
muutmine, mis ei võimalda piisavalt ennetada ega ohjeldada korruptsiooni kohalikes
omavalitsustes. Pidasin muu hulgas vajalikuks, et Riigikogu looks huvide konflikte vältiva
õigusselguse olukorras, kus kohaliku omavalitsuse volikogu liige kuulub sellise kohaliku
omavalitsuse osalusega ühingu juhatusse või nõukogusse, mille üle ta volikogu liikmena peab
teostama järelevalvet.
2
Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri pöördumist ning otsustas algatada asjakohase
seaduseelnõu (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE).1
Seda, et volikogu liige ei või olla nimetatud valla või linna osalusega äriühingute ja asutatud
sihtasutuste nõukogudesse, eelnõu ette ei näinud. Küll aga täiendati KOKS §-i 48 lõigetega 22 ja
23 järgmiselt:
„(22) Revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva
äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega
sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid.
(23) Kui revisjonikomisjoni liige ei esita kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi
lõike 22 nimetatud asjaolu tekkimisest arvates teisele lepingupoolele avaldust valla või
linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhatusest
või juhataja või tegevjuhi ametikohalt tagasiastumiseks või avaldust temaga valla või linna
ametiasutuse hallatava asutus juhi või juhi asetäitja ülesannete täitmiseks sõlmitud töö- või
muu võlaõigusliku lepingu ülesütlemiseks, loetakse ta revisjonikomisjoni liikme kohalt
tagasiastunuks. Avalduse esitamisest teavitab revisjonikomisjoni liige viivitamatult valla-
või linnasekretäri.“
Revisjonikomisjoni liikmena tegutsemise piirangut tuleb kohaldada alates 2021. aasta kohaliku
omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast (KOKS
§ 705).
Teie tõstatatud teemat käsitlesin 25. detsembri 2020 kirjas avaldajale, kes palus hinnata KOKS
§ 35 lõike 3 teise ja kolmanda lause põhiseaduspärasust. Jään selles vastuses antud hinnangu
juurde, kuid selgitan mõnd aspekti põhjalikumalt.
1. Omavalitsusüksuse majandustegevust ja osalemist juriidilistes isikutes reguleerib KOKS § 35,
mis sätestab muu hulgas järgmist:
„(1) […] Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi
ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla või linna eraõiguslikes isikutes
osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise
korraldamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.
(3) […] Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid
asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valla- või linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole
nõukogu, nimetab valla- või linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.
(31) Sihtasutuse või mittetulundusühingu, mille asutajaks on vald või linn, osaühingu või
aktsiaseltsi, mille osanikuks või aktsionäriks on vald või linn ning kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses valla või linna valitseva mõju all
oleva üksuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3) kellel on ärikeeld;
4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
1
Vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri, lk 1. Vt ka Vabariigi Valitsuse arvamust eelnõu 574 SE kohta ja Rahandusministeeriumi esindaja
öeldut Riigikogu põhiseaduskomisjoni 19.02.2018 istungil.
3
5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
6) kellel on eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad
muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru
seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle
eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuse osutaja või
tellija.
(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale või vallale ka
teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb mittetulundusühingus,
otsustab osalemise ja selle lõpetamise valla- või linnavolikogu. Muus osas teostab
osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valla- või linnavalitsuse poolt nimetatud
isik.“
Äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja muutmine ja kinnitamine on
volikogu ainupädevuses (KOKS § 22 lõike 1 punkt 4).
2. Kohalik omavalitsus on põhiseaduslik institutsioon, kellel on enesekorraldusõigus kohaliku elu
küsimustes. Kohalik omavalitsus kuulub iseseisva otsustustasandina avaliku halduse
terviksüsteemi ja peab tegutsema seaduslikult (PS § 154 lõige 1).
3. Kohaliku omavalitsuse organite puhul ei saa kõnelda klassikalisest horisontaalsest võimude
lahususest (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) PS § 4 tähenduses. Kohalik omavalitsus
väljendab vertikaalse võimude lahususe põhimõtet (pädevuse jaotus riigi ja kohaliku omavalitsuse
vahel – vt ka RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05, punkt 17).
4. Oma esindajate määramisel eraõiguslike juriidiliste isikute juhtorganitesse tegutseb
omavalitsusüksus tavalise aktsionäri, osaniku, liikme või asutajana. Seetõttu ei teki neil juhtudel
avalik-õiguslikke suhteid (RKHKm 14.02.2000, 3-3-1-53-99). Küll aga on halduskohtud
lahendanud vaidlusi otsuste üle, millega riigi esindajale antakse suuniseid eraõigusliku juriidilise
isiku juhtorganis hääletamiseks, kui kaebuse aluseks on väidetav õiguste rikkumine avalik-
õiguslikus suhtes2.
5. Ühinguõiguslikult on äriühingu nõukogu liikmeks olek sarnaselt juhatuse liikmeks olekuga
käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja nõukogu liikme vahel (RKTKo 11.12.2015, 3-1-1-98-15,
punkt 75).
6. Riigikogu ülesanne on hinnata, kuidas maandada riske, mida toob kaasa tema kuulumine valla
või linna osalusega eraõigusliku juriidilise isiku juht- või kontrollorganisse. Euroopa kohaliku
omavalitsuse harta artikli 7 lõikes 3 on sätestatud, et funktsioonid ja tegevus, mida peetakse
volikogu liikme tööga kokkusobimatuks, määratakse kindlaks seaduste või põhiliste
õigusprintsiipidega. See harta säte on omavalitsusüksuste autonoomia lisatagatis.3
7. Omavalitsuskorralduse kujundamisel (sh omavalitsusorganite ja nende liikmete pädevuse
piiritlemisel, eri ametikohtade ühitamise võimaldamisel või välistamisel) tuleb Riigikogul
arvestada korruptsiooniohtu jm riske. Juhtisin eelviidatud 13. septembri 2017 pöördumises
Riigikogu põhiseaduskomisjoni tähelepanu korruptsiooni- jm riskidele, mis kaasnevad volikogu
2
Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. – Tallinn: Juura, 2013, § 4
komm. B II punkt 5, lk 42.
3
Vt B. Schaffarzik. Handbuch der Europäischen Charta der kommunalen Selbstverwaltung. – Stuttgart, München,
Hannoverm Berlin, Weimar, Dresden: Richard Boorberg Verlag, 2002, lk 107.
4
liikme valla või linna osalusega äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhtorganisse
kuulumisega.
8. Lisaks seaduses sätestatule on kohalikul omavalitsusel võimalik riskide maandamiseks
rakendada ka lisaabinõusid (nt Tallinna korruptsioonivastase strateegia raportit). Nõukogude
liikmete määramiseks on kohalikul omavalitsusel võimalik luua sõltumatu komitee, kelle ülesanne
oleks teha linnavalitsusele ettepanek nõukogu liikme valimise ja tagasikutsumise ning nõukogu
liikmetele makstava tasu määra kohta. Samuti on võimalik kehtestada nõukogudele töökorrad,
mille puhul arvestatakse hea ühingujuhtimise tava põhimõtetega.
9. Nõukogu liige (ka juhul, kui ta on samal ajal valla- või linnavolikogu liige) kannab ühingu
juhtorgani liikmena oma tegevuse eest õiguslikku vastutust. Eeskätt on tegu karistus- ja
tsiviilõigusliku vastutusega, kuid saab kõnelda ka maksu-, konkurentsiõiguslikust jm vastutusest,
mis kaasneb nende õigusharude reguleerimisesemesse kuuluvate kohustuste rikkumisega.
Juhtorgani liikme õigusliku vastutuse kohaldamise eeldus on vastutuse materiaalõiguslike aluste
olemasolu (juhtorgani liikme kohustuse rikkumine; kannatanule tekkinud kahju; rikkumise ja
kahju vaheline põhjuslik seos).
10. Äriseadustiku (ÄS) ja sihtasutuste seaduse (SAS) kohaselt peab nõukogu liige oma kohustusi
täitma vastavalt korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 189 lõige 2; § 327 lõige 1) ja nõukogu
liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (SAS § 32 lõige 1). Nõukogu liikmed, kes on oma
kohustuse rikkumisega tekitanud kahju äriühingule või sihtasutusele, vastutavad tekitatud kahju
hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma
hoolsuskohustust täitnud (ÄS § 327 lõige 2; SAS § 32 lõige 2).
11. Nõukogu liikmete puhul on kohustuse täitmise kriteerium hoolsuskohustus, mis koos
juhtorgani liikme lojaalsuskohustusega on üks juhtorgani liikme põhikohustusi ja vastutuse
kohaldamisel otsustava tähendusega. Äriühingu ja sihtasutuse juhtorgani liikme üldine
lojaalsuskohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 lõikest 1 ja
võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lõikest 1. Lojaalsuskohustus omakorda hõlmab konkurentsikeeldu
(ÄS § 324), konfidentsiaalsuskohustust (ÄS § 325), huvide konflikti vältimiskohustust (ÄS § 318
lõige 6; § 298 lõike 1 punkt 9) ja laenukeeldu (ÄS §-d 159 ja 281).
12. Üldjuhul on nõukogu liikmel ÄS-is ja SAS-is sätestatud kohustused üksnes äriühingu või
sihtasutuse, mitte aga aktsionäri, osaniku või liikme suhtes, ja nõukogu liige vastutab nende
kohustuste rikkumise korral (nt ÄS § 327 lõige 2; SAS § 32 lõige 2; TsÜS § 37 lõige 12 ja VÕS
§ 115 alusel) vaid äriühingu või sihtasutuse, mitte aga aktsionäri, osaniku (omaniku) või liikme
ees (RKKKo 14.12.2011, 3-1-1-89-11, punktid 26.4 ja 29-30 koos RKTKo-ga 22.09.2005, 3-2-1-
79-05, punkt 10; RKTKo 11.12.2015, 3-1-1-98-15, punkt 75). Seda, et nõukogu on oma
järelevalvekohustust rikkunud, saab üldjuhul tuvastada vaid siis, kui on kindlaks tehtud juhatuse
liikme kohustuste rikkumine (RKTKo 19.12.2016, 3-2-1-113-16, punkt 24).
13. KOKS § 17 lõike 5 kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta sellise üksikakti ettevalmistamisest,
arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases
seaduses (KVS) sätestatu kohaselt.
14. Volikogu liige volikogus ja volikogu liige valla või linna esindajana äriühingu ja sihtasutuse
nõukogus on ametiisik KVS-i tähenduses (KVS § 2 lõige 1).
15. Toimingupiirangud sätestab KVS § 11. Seotud isiku määratleb KVS § 7 lõige 1. Sama
paragrahvi lõige 2 koostoimes §-ga 11 näeb toimingupiirangu puhul ette erandi, kui ametiisiku ja
juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest. Valla või linna esindamise
5
pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks KVS-i
tähenduses.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle 693 8445
[email protected]
Rait Sannik 693 8438
[email protected]