dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 6. aprill 2020
Viit
12-1/20/17042-1
Registreeritud
6. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hinnapäringu saajad
Saabumis/saatmisviis
e-post (bcc)
Funktsioon
12 Riigihangete korraldamine
Sari
12-1 Riigihangete dokumendid
Toimik
12-1/2020
Vastutaja
Silja Jaska (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)

Failid

  • 📎12-12017042-1 06.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc15523 KB

Sisu (failidest)

A A A - A' O Täidea tvaea l a lle e tia s d lau tdkae tnd Ha Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kõlsti kruusakarjäär Buldooseri ee-pass maapinna Järva maakond, Türi vald tasandamisel Loa omanik Joonis nr 7 / 9 Maanteeamet Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 [email protected] Mõõtkava OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 13.11.2018 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ Legend: Ha - astangu kõrgus, 0,5 - 2,5 m O - hõlma mahapaneku kaugus astangu servast, >2 m Buldooseri liikumistrajektoor Maapind Kui nõlvad on tasandamise eelselt järsemad kui 40° (kruusal) tuleb eelnevalt kontrollida lükketööde alguse kauguse (O) asumist väljaspool ohuala Ohutusnõuded buldooseriga töötamisel - Enne buldooseri mootori käivitamist tuleb anda heli- või valgussignaal, mis peab olema kuuldav või nähtav inimestele, kes asuvad buldooseri tööpiirkonnas - Enne käigu sisselülimist peab juht veenduma, et buldooseri ees ega taga ei oleks inimesi ega teisi masinaid - Buldooseriga töötamisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest või vastavate andmete puudumisel ei tohi kaldenurk tõususuunas olla üle 25 ja languse suunas 30 kraadi - Buldooser peab paiknema astangul ja puistangul väljaspool varisemisala - Keelatud on hõlma sisselõike või materjali lükkamise ajal teha pöördeid - Keelatud on materjali allalükkamisel hõlma viimine üle astangu või puistangu serva - Töötava mootoriga või ülestõstetud hõlmaga buldooserit ei tohi jätta järelvalveta Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kõlsti kruusakarjäär Buldooseri ee-pass maapinna Järva maakond, Türi vald tasandamisel Loa omanik Joonis nr 7 / 9 Maanteeamet Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 [email protected] Mõõtkava OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 13.11.2018 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ A A' A - A' O Hk k Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kõlsti kruusakarjäär Laaduri ee-pass katendi laadimisel ja Järva maakond, Türi vald transportimisel Loa omanik Joonis nr 8 / 9 Maanteeamet Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 [email protected] Mõõtkava OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 13.11.2018 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ Legend: kaevisega koormatud masina k - kaevandamisnurk, 70° liikumistrajektoor v - varisemisnurk, 25° - 35° kaevisega koormamata masina Hk - masina ammutuskõrgus, sõltuvalt masinast liikumistrajektoor Ht - kopa tühjenduskõrgus Maapind Võimaliku varisemise ala piir sõltuvalt astangu kõrgusest h, m O, m 1,5 1,3 2,0 1,8 2,5 2,2 3,0 2,7 Ohutusnõuded frontaallaaduriga töötamisel - Frontaallaadurijuhil on keelatud lahkuda kabiinist enne masina seiskamist ja kopa allalaskmist maa peale. Masina iseeneslik liikumine peab olema välistatud. - Enne uue siseku kaevandamisele asumist peab laadurijuht ee üle vaatama. - Juhul kui puudub sideühendus frontaallaaduri ja laadimisel oleva veoauto vahel, tuleb laadimisel veoautole kasutada järgmisi signaale: - üks lühike - hoiatav signaal, "Jää seisma!", "Stopp!"; - kaks lühikest - kallurauto võib sõita laadimisele, töö algus; - üks pikk - töö lõpp, laadimine on lõpetatud, võib ära sõita. - Autokallurisse võib laadida küljelt või tagant, laadimine üle kabiini on keelatud. - Kui frontaallaaduri töötamise ajal ilmneb varisemisoht, tuleb töö katkestada. Masin ei tohi olla varisemisohtlikus ees. - Frontaalaadur ei tohi eest enne välja sõita, kui kopp on tõstetud 0,3 - 0,4 m kõrgusele. - Töö lõpetamisel ei tohi laadurseadme koppa jätta rippuvasse asendisse. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kõlsti kruusakarjäär Laaduri ee-pass katendi laadimisel ja Järva maakond, Türi vald transportimisel Loa omanik Joonis nr 8 / 9 Maanteeamet Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 [email protected] Mõõtkava OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 13.11.2018 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ O A A A - A' h k H Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kõlsti kruusakarjäär Ekskvaatori ja buldosseriga puistangu Järva maakond, Türi vald tasandamine Loa omanik Joonis nr 9 / 9 Maanteeamet Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 [email protected] Mõõtkava OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 13.11.2018 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ Legend: H - Puistangu kõrgus, < 3 m h - katendi kihi paksus tasandatud alal, < 2,5 m k - ammutamise nurk, 40 - 60° O - ekskavaatori ohutsoon (tegevusraadius +5m) Masinate liikumise suund Maapind Ohutusnõuded Ekskavaatoriga töötamisel - Ekskavaatori töötamisel tuleb veenduda, et kopa tegevusraadiuses pole inimesi. - Ekskavaatorijuhil on keelatud lahkuda kabiinist enne masina seiskamist ja kopa allalaskmist maapeale. Tuleb välistada seadme iseeneslik liikumine. - Ekskavaatori tegevusraadiuses on buldooseritööd keelatud, ohutsoonis viibimisel peavad operaatorid olema omavahel sides - Ekskavaatori liikumisel horisontaal- või tõususuunalisel teel, peab veotelg olema taga, langussuunalisel teel ees. Kopp peab olema tühi ja maapinnast vähemalt 1 m kõrgusel ning nool ekskavaatori liikumissuunas. - Ekskavaatoriga töötamisel ei tohi jätta väljaulatuvaid ripikuid ja sirme. - Kui ekskavaatori töötamise ajal märgatakse varisemisohtu, tuleb töö katkestada ja ekskavaator eest välja viia. Ekskavaator ei tohi sõita ohtlikule alale. - Töö lõpetamisel ei tohi jätta laadurseadme koppa rippuvasse asendisse. Ohutusnõuded Buldooseriga töötamisel - Enne buldooseri mootori käivitamist tuleb anda heli- või valgussignaal, mis peab olema kuuldav või nähtav inimestele, kes asuvad buldooseri tööpiirkonnas - Enne käigu sisselülimist peab juht veenduma, et buldooseri ees ega taga ei oleks inimesi ega teisi masinaid - Buldooseriga töötamisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest või vastavate andmete puudumisel ei tohi kaldenurk tõususuunas olla üle 25 ja languse suunas 30 kraadi - Buldooser peab paiknema astangul ja puistangul väljaspool varisemisala - Keelatud on hõlma sisselõike või materjali lükkamise ajal teha pöördeid - Keelatud on materjali allalükkamisel hõlma viimine üle astangu või puistangu serva - Materjali allalükkamisel üle astangu või puistangu serva tuleb astangu või puistangu servale jätta tõkkevall - Töötava mootoriga või ülestõstetud hõlmaga buldooserit ei tohi jätta järelvalveta Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kõlsti kruusakarjäär Ekskvaatori ja buldosseriga puistangu Järva maakond, Türi vald tasandamine Loa omanik Joonis nr 9 / 9 Maanteeamet Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 [email protected] Mõõtkava OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 13.11.2018 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõltsi kruusakarjääri korrastamise projekt Töö nr 18 / 2350 Kaevandamisloa omanik: Maanteeamet Projekti koostajad: Erki Vaguri, Epp Kuslap (OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437) Korrastamistööd: Maanteeamet (aadress Teelise tn 4 , 10916 Tallinn, registrikood 70001490) Korrastamise vastutav spetsialist: ….. Tallinn 2018 Kinnitan: Erki Vaguri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Diplomeeritud mäeinsener tase 7 (Kutsetunnistus nr 127132) Projekti koostas id : Epp Kuslap . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Mäeinsener SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc36823061 \h 5 1.1 Lähteülesanne PAGEREF _Toc36823062 \h 5 1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus PAGEREF _Toc36823063 \h 5 1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus PAGEREF _Toc36823064 \h 6 2. Korrastamistehnoloogia PAGEREF _Toc36823065 \h 7 2.1 Korrastamise lähtetingimused PAGEREF _Toc36823066 \h 7 2.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tehtavad tööd PAGEREF _Toc36823067 \h 8 2.3 Korrastatava maa sihtotstarve PAGEREF _Toc36823068 \h 10 2.4 Jääkvaru PAGEREF _Toc36823069 \h 10 3. TehNOLOOGILINE korrastamine PAGEREF _Toc36823070 \h 11 3.1 Nõlvade rajamine ja tasandamine PAGEREF _Toc36823071 \h 11 3.2 Karjääri põhja tasandamine ning katendi, sh mulla kasutamine ja käitlus PAGEREF _Toc36823072 \h 12 3.3 Tehisveekogu ja veerežiim PAGEREF _Toc36823073 \h 14 3.4 Juurdepääsu tee PAGEREF _Toc36823074 \h 15 3.5 Tööde korraldamine PAGEREF _Toc36823075 \h 15 4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE PAGEREF _Toc36823076 \h 17 4.1 Rohumaa rajamine PAGEREF _Toc36823077 \h 17 4.2 Tööde korraldamine PAGEREF _Toc36823078 \h 17 5. Korrastamistööde maht ja KASUTATAVATE MAsinate andmestik PAGEREF _Toc36823079 \h 18 5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad PAGEREF _Toc36823080 \h 18 5.2 Korrastamistööde maht ja maksumus PAGEREF _Toc36823081 \h 18 5.3 Korrastamistööde kalenderplaan PAGEREF _Toc36823082 \h 20 6. Korrastamistööde keskkonnamõju PAGEREF _Toc36823083 \h 21 7. Tööohutusnõuded PAGEREF _Toc36823084 \h 22 8. FOTOD PAGEREF _Toc36823085 \h 23 9. Kasutatud kirjandus PAGEREF _Toc36823086 \h 26 LISAD Kõltsi kruusakarjääri korrastamistingimused Kõltsi kruusakarjääri maavara kaevandamise luba 3/2005 koos graafiliste lisadega Tuuleveere kinnistu omaniku nõusolek katendivallide likvideerimiseks GRAAFILISED LISAD Korrastatava ala plaan, M 1 : 2000 Korrasta tava ala geoloogilised läbilõiked , M(V)1 : 200, M(H) 1 : 2000 Tehnilise korrastamise plaan , M 1 : 2000 Tehnilise korrastamise läbilõiked , M(V)1 : 200, M(H) 1 : 2000 Bioloogilise korrastamise ja korrastatud ala plaan , M 1 : 2000 Bioloogilise korrastamise ja k orrastatud ala läbilõiked , M(V)1 : 200, M(H) 1 : 2000 Buldooseriga maapinna tasandamise ee-pass Laaduri ee-pass katendi laadimisel ja transportimisel Ekskavaatoriga laadimise ee-pass Sissejuhatus Lähteülesanne Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Teelise tn 4, Tallinn, Harjumaa, 10916) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, Tallinn, Harju maakond, 11216) Kõltsi kruusakarjääri korrastamise projekti. Keskkonnaameti 04.10.2018 korraldusega nr 1-3/16/2533 registreeriti maavara kaevandamise luba 3/2005 (tekstilisa 2) Aktsiaseltsilt Järva Teed ümber Maanteeameti nimele. Kaevandamise luba kehtib kuni 23.05.2020. a. Loaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,87 ha, sh mäeeraldise pindala 15,06 ha. Maapõueseaduse § 84 lõike 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist, seega tuleb Kõltsi kruusakarjäär korrastada hiljemalt 23.05.2020. a. Korrastamise projekti eesmärk on näha ette ala efektiivne korrastamine, lähtudes tänasest situatsioonist ja tehnilistest võimalustest. Kõltsi kruusakarjääri korrastamise tingimused on Keskkonnaamet esitanud oma 27.07.2012 kirjaga nr HJR 10-1/12/8974-4 (tekstilisa 1). Korrastamise projekt tuleb rakendamise nõusoleku saamiseks esitada Keskkonnaametile. Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Kõltsi kruusakarjäär asub Järvamaal Türi vallas Kolu külas Kõltsi karjääri kinnistul (katastritunnusega 83601:002:0043). Kõltsi karjääri kinnistu kuulub Eesti Vabariigile, selle valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet. Mäeeraldis hõlmab ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki nr 1 ning kaevandamise käigus on moodustunud enamikule mäeeraldise alale veekogu. Mäeeraldis jääb lõunas kulgeva avalikus kasutuses oleva kohaliku tee Kõltsi nr 8360022 äärmise sõiduraja teljest ~3,8 m kaugusele ja teenindusmaa ~ 1,9 m kaugusele ning läänes lõppevast avalikus kasutuses olevast kohalikust teest Toravere nr 8360064 jääb mäeeraldis ~24,4 m kaugusele ja teenindusmaa ~3,5 m kaugusele. Mäeeraldise loodepiir külgneb metsaga. Kagupiir kulgeb mööda kohalikku kruusateed. Mäeeraldisel hoonestus, piirangutega alad ja kommunikatsioonid, välja arvatud sissesõidutee, puuduvad. Kõltsi kruusakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kaguosa kattub kuni 6 m ulatuses Lokuta jõe ranna ja kalda piiranguvööndig a (keskkonnaregistri kood VEE1128100). Taotletava kaevandamisala läheduses ei paikne looduskaitsealuseid objekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad elamud jäävad Kõltsi kruusakarjäärist ~65 m kaugusel kirdesse kinnistule Tuuleveere (katastritunnusega 83601:002:0139), ~75 m kaugusele kagusse kinnistule Järve (katastritunnus 83601:002:0155) ning ~50 m kaugusele lõunasse kinnistutele Uue-Aasa (katastritunnusega 83601:002:2320) ja Kõltsi (katastritunnusega 83601:002:2030). Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Kõltsi kruusa maardla osas on tegemist radiaalse oosiga, mis koosneb glatsifluviaalsetest setetest – kru usast ja liivast. Kõltsi kruusa maardla glatsifluviaalsed setted on väga muutlikud. Eriti väljendub see maardla edelaosa, kus paljanduvad nii keskmise ja jämedateraline munakaid sisaldav kruus kui ka peene- ja keskmise- kuni jämedateraline liiv. Kruus asub seljaku keskosas, servaalad koosnevad keskmise kuni jämedateralisest, kohati tolmjaid fraktsioone sisaldavatest liivadest. Üldiselt on seljaku kirdepoolses osas olev kruus jämedateralisem. Nii kruus kui liiv on kohati sorteeritud ja kas kallak- (35º - 4 5º) või horisontaalkihi tekstuuriga. Kohati leidub kruusas jämedaid paeplaate. Kõltsi karjääri materjal koosneb glatsiaalsetest kruusadest ja liivadest, milles sisaldub jämedaid paeplaate, mis raskendab kaevandamist. Kõltsi karjääri mäeeraldise piires levivad liivad ja moreense tekkega kruus. Mäeeraldise piires olev kruus on jäme, mis pärast purustamist sobib teede kruusaalusteks ja –kateteks ning kohalike teede korrashoiuks. Kruus on keskmiselt ümardunud, valdavalt (85-90%) karbonaatne, sisaldas osakesi üle 5 mm keskmiselt 70%. Tabel 1.1 Kaevandatava kihi materjali iseloomustavad näitajad: Näitaja Ühik Minimaalne Maksimaalne Keskmine Osakeste &gt; 5 mm sisaldus % - 10,6 5,6 Osakeste &gt; 0,1 mm sisaldus % 4,40 83,9 29,2 Täisjääk 0,5 mm sõelal % - 49,9 40,0 Filtreerimistegur m/ ööp 0,02 3,4 - Kõltsi kruusakarjääri kasuliku kihi paksus ulatub 2 – 6 meetrini. Kaevandatava materjali püsiv nõlvus on vee peal 1 : 1,4 ja vee all 1 : 2. Hüdrogeoloogilised tingimused on küllaltki soodsad - pinnaseeveetasemest sügavamale jääb ~ ¼ liivavarudest. Kõltsi kruusakarjäärist on Lokuta jõeni kaevatud kanal (ca 200m) on olemasoleva veekogu veetaset alandanud 0,9 m. Pinnasevee tase on 2017. a detsembris f ikseeritud abs kõrgusel 48,50 m ning eeldatavalt on ka kaevandamise järgselt alal sarnane veetase. Korrastamistehnoloogia Kaevandatud maa korrastamise projekti aluseks on võetud maapõueseaduse § 80, keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ ning Keskkonnaameti 27.07.2012 kiri nr HJR 10-1/12/8974-4. Korrastamise lähtetingimused Keskkonnaameti 27.07.2012 kirjaga nr HJR 10-1/12/8974-4 esitatud Kõltsi kruusakarjääri korrastamise tingimused on alljärgnevad. Korrastatava maa sihtotstarve: Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa-ala korrastada veekoguks. Sihtotstarve määrata vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord”. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Veekogu kaldad ja tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. Nõlvad ei tohi olla järsemad , kui on materjali looduslik varisemisnurk. Karjääri nõlvad rajada nõlvsusega ülevalpool veetaset suhtega vähemalt 1 : 1,4, allpool veetaset vähemalt 1 : 2. Kui projektiga planeeritakse veekogule supluskoht, siis peavad veealused kalded olema supluskohas vähemalt suhtega 1 : 8. Kaevandamisala korrastada selliselt, et alal on hiljem võimalik teha hooldetöid mehhaniseeritult. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: Veekogu kaldale jääva karjääri põhjal peab ülemine 0,5 m paksune kiht sisaldama peenet (materjal terasuurusega kuni 1 mm) vähemalt 25 % (massi järgi) ega tohi sisaldada kive (läbimõõduga üle 10 mm) enam kui 40 %. Korrastamisprojektis esitada mulla või kasvupinnase kasutamise ja käitluse arvestused ja määrata bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus. Veerežiimi kujundamise nõuded: Karjääri rajatava veekogu sügavus tuleb kujundada valdavalt üle 2 meetri (seejuures mitte ületades mäeeraldise piire), jättes madalamad alad veetaimestiku arenemiseks. Kaldale tuleb jätta perv, mis peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust. Bioloogilise korrastamise nõuded: Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda, veekogu nõlvad tuleb tasandada ja katta kattepinnasega ning kujundada rohumaaks. Haljastusalaks ette nähtud ala võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata külvatavate taimede nimistu, nende arv ning külvamise või istutamise kord, vajaduse korral tuua väetiste kogused. Lisatingimused Kaevandatud ala korrastamise projekt koostada vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43 „ Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ nõuetega. Maapõueseaduse § 48 lõike 6 kohaselt on korrastamisprojekti koostamise õigus projekti koostamisega tegeleval isikul kaevandamisseaduse § 10 tähenduses. Korrastamisprojekt koostada vastavuses maapõueseaduse § 62 lõikega 1, mis sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks tagatud juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile heakskiitmiseks kolmes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (CD-l). Täiendavalt on kaevandamisloale 3/2005 kantud tingimus, mille kohaselt peab loa omanik korrastama kogu algselt kaevandamisloaga nr 3/2005 hõlmatud ning kaevandatud maa-ala (15,34 ha, koos teenindusmaaga 16,22 ha). Sellest lähtuvalt käsitleb käesolev projekt kogu kaevandamisloa 3/2005 alusel kaevandatud maa korrastamist (kogu Kõltsi karjääri kinnistu). Kuna osaliselt on Kõltsi kruusakarjäärist eemaldatud katend ladustatud Kõltsi karjääri kinnistuga külgnevale Tuuleveere kinnistule (katastritunnusega 83601:002:0139), siis on Tuuleveere kinnistu omanik andnud oma nõusoleku likvideerida kogu ulatuses tema kinnistule ladustatud katendipuistangud Kõltsi kruusakarjääri korrastamise käigus (tekstilisa 3). Kuna korrastamistingimuste esitamise ja käesoleva korrastamise projekti koostamise vahepeal on muutunud seadusandlus, siis käesolev projekt on koostatud lähtudes kehtiva maapõueseaduse § 80 ning keskkonnaministri 07.04.2017 määrusest nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Korrastamis tehnoloogia valik ja tehtavad tööd Tehnoloogia valikul on arvestatud korrastamise tingimustega, karjääri geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, maavara säästliku kasutamise printsiibiga ning majanduslike kaalutlustega. Korrastamise projekti eelduseks on karjääri maksimaalne ammendamine. Tehnilisel korrastamisel on lähtutud sellest, et rajatava veekogu kaldad oleksid püsivad ning ei kujutaks ohtu alal liikuvatele inimestele ja loomadele. Karjääri korrastamiseks tehtavad tööd kattuvad tehnilises osas valdavalt kaevandamistöödega. Käesolevaks ajaks on karjääri nõlvad korrastatud mäeeraldise lõunaosas (pilt 6) ning loode nurgas. Tehnilise korrastamise töid on käsitletud peatükis 3 ja bioloogilise korrastamise töid peatükis 4. Tööde mahtude ja maksumuse koondandmed on toodud peatükis 5. Mäeeraldise osades, kus pole veel korrastamisega alustatud, on rajatud mitmeid erineva mahuga katendipuistanguid ning ladustatud veeriseid. Tehnoloogilise korrastamise eelduseks on, et alalt likvideeritakse katendi puistangud. Kaevandamisloa omanik soovib mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendi kogu ulatuses kasutada karjääri korrastamisel. Kuna mäeeraldisega kattuv plokk 1 on arvele võetud selliselt, et välja on jäetud nõlva tervikusse jääv varu (ploki moodustamisel on arvestatud materjali loomulikku varisemise nurka), siis ei ole vajalik nõlvade täiendav täitmine nende püsivuse eesmärgil. Vastavalt moodustatud varuploki piirile on ammendatud mäeeraldise lõunakülg, kus karjääri külgede nõlvus 1 : 1,4 veepealses osas ja 1 : 2 veealuses osas on osutunud püsivaks. Seega pole vajalik juba olemasolevate veealuste nõlvade täitmine katendiga ning ka edasise kaevandamise käigus jäetakse varu ammendamisel veealused nõlvad püsiva nõlvusega. Järgnevalt on toodud korrastamiseks tehtavate tööde etapiviisiline jaotus. Tabel 2.1 Korrastamisel tehtavate tööde etapiviisiline jaotus Etapp Töö Selgitus Tehnoloogiline korrastamine I Võsa ja metsa raadamine ning likvideerimine ja kändude juurimine katendipuistangutelt ning nende likvideerimine. Katendipuistangute teisaldamine ammendatud aladele või mäeeraldise osadele, kus edasist kaevandamist ei planeerita ning täitmisele kuuluvate alade täitmine ja tasandamine teisaldatud katendiga. Materjali ladude realiseerimine. Katendipuistangutele kasvanud võsa ja metsa raadamine ja likvideerimine ning kändude juurimine ja likvideerimine kinnistult. Katendi teisaldamine mäeeraldise osadest, kus puistangud kattuvad kaevandatava varuga, et oleks võimalik kogu varu maksimaalne ammendamine. Katendipuistangute teisaldamine ammendatud aladele või mäeeraldise osadele, kus edasist kaevandamist ei planeerita ning täitmisele kuuluvate alade täitmine ja tasandamine teisaldatud katendiga. Tehnoloogiline korrastamine II (kaevandamine) Karjääri nõlvade kujundamine veepealses osas nõlvusega 1 : 1,4 ja veealuses osas 1 : 2 ning põhja tasandamine. Karjääri nõlvade ohutuks muutmine. Nõlvade püsivuse tagamine. Tehnoloogiline korrastamine III Mäeeraldise teenindusmaa katmine katendiga osas, kuhu ei moodustu veekogu. Kaldaperve rajamine. Kaevandamise tulemusel ei teki veekogu mäeeraldisele kogu ulatuses ning sellest tulenevalt on vajalik mäeeraldise teenindusmaa põhja- ja idaosas korrastada ala rohumaaks. Veekogu nõlvade katmine katendiga ning kaldaperve kujundamine. Tehnoloogiline korrastamine IV Sissepääsuteedele sissesõidu takistuste paigaldamine. Karjääri värava ja märkide likvideerimine. Juurdepääsu teedele takistuste paigaldamine, et piirata lihipääs mootorsõidukitele. Peale korrastamistööde lõpetamist likvideerida karjääri sissesõitu tõkestav värav ning liiklusmärgid. Bioloogiline korrastamine Rohumaa külvamine. Rohumaaks korrastamine. Korrastatava maa sihtotstarve Kuna korrastamistingimuste esitamise ja käesoleva korrastamise projekti koostamise vahepeal on muutunud seadusandlus, siis lähtutakse korrastatava maa sihtotstarbe määramisel maakatastriseaduse § 18 1 sätestatust. Korrastatud mäeeraldis on sihtotstarbelt veekogude maa pindalaga 16,22 ha, mis jaotub kõlvikuliselt järgnevalt: Veekogu 13,1 0 ha Rohumaa 3 , 12 ha . Kõlvikuline jaotus on toodud graafilisel lisal 4. Täpsed kõlvikute mahud tuleb määrata korrastamise lõpetamisel tehtava katastrimõõdistamise käigus. Jääkvaru Seisuga 30.09.2018 on Kõltsi kruusakarjääri kaevandamata maavara jääkvaru 39,8 tuhat m 3 . Kaevandaja soovib Kõltsi karjääris kaevandatava maavara väljata maksimaalses võimalikus ulatuses. 2017. a detsembris teostatud markšeiderimõõdistuse andmetel on suures osas mäeeraldisele moodustunud veekogu põhjas kaevandamata kuni 1,36 m paksune varu kiht, mäeeraldise läänepiiril kohati kuni 2,88 m , kuna alal teostatud uuringute käigus määratud varu piirid ei vasta reaalsusele. Olemasolevast veekogu on kaevandatud maksimaalses võimalikus ulatuses, kuna kaevandajalt saadud informatsiooni kohaselt tuleb veekogu põhjas vastu paas ja savi, mis ei ole karjääris kasutatava tehnoloogiaga kaevandatavad. Kaevandaja kogemuse põhjal ei vasta mäeeraldise edelanurgas ning mäeeral dise lõunaküljes (1,27 ha, ala 2 graafiline lisa 3), kus 2017. a teostatud markšeiderimõõdistuse kohaselt on veel ku ni 5,13 m paksune jääkvaru kiht, ning mäeeral dise loodenurgas (0,63 ha, ala 1 graafiline lisa 3) olev materjal maavara (liiva, kruusa ega täiteliiva) nõuetele. Sellest tulenvalt ei planeeri Maanteeamet nendel aladel kaevandamata varu väljata. Ka ala geoloogilise uuringu käigus on märgitud, et Kõltsi kruusamaardla glatsfluviaalsed setted on väga muutlikud. Kõltsi kruusakarjääri kaevandamisloa 3/2005 andmetel on kogu aktiivne tarbevaru mäeeraldise piires kaevandatav. Kuna kaevandamise käigus on ilmnenud, et tegelikkuses ei ole loaga antud maavara karjääris siiski kogu ulatuses kaevandatav, tuleb mäetööde lõppedes selle täpne kogus hinnata ja tehnoloogiliselt mittekaevandatav ning maavara kvaliteedile mittevastav jääkvaru vastavas mahus maha kanda. Maavara mahakandmise vajadus ja maht täpsustub kaevandamise lõppemisel ja maha kantava varu kogus tuleb määrata viimase makršeiderimõõdistuse alusel ning põhjendada. TehN OLOOG ILINE korrastamine Tehnoloogilise korrastamise eesmärk on tagada nõlvade stabiilsus ajas ja kujundada parima kasutamisväärsusega kaevandamisejärgne maastik. Korrastamise projekti eelduseks on karjääri maksimaalne võimalik ammendamine. Osaliselt on alal tehnoloogilist korrastamist tehtud paralleelselt kaevandamisega – kujundatud püsivad nõlvad mäeeraldise loodenurgas ning lõunaküljes. Korrastatud nõlv on kujundatud ka kehtiva loaga mäeeraldise teenindusmaast välja jäävas Kõltsi karjääri kinnistu osas. Varasemalt kujundatud veepealsed nõlvad on suures osas kujundatud laugemalt (nõlvus kuni 1 : 1,4 - 1 : 4), kui korrastamistingimustes minimaalselt määratud. Mäeeraldise osas, kus kaevandamise järgselt veekogu ei teki, tuleb ala tasandada, osaliselt tõsta ja kujundada kaldaperv ning rajada rohumaa. Rohumaa rajamine on otstarbekas, kuna veekogu nõlvadele metsamaa rajamise korral oleks selle hilisem hooldamine keeruline. Samuti jääb rohumaa rajamisel veekogule parem ligipääs. Kõltsi kruusakarjääri korrastatava ala saab jagada kolmeks piirkonnaks vastavalt edasisele kaevandamisele ning vajalikule korrastamise mahule (graafiline lisa 3). Ala 1 (1,27 ha) asub korrastatava ala loodeosas ning seal on alustatud kaevandamisega, kuid varu pole ammendatud. Kuna alal leviv materjal ei vasta maavara esitatud tingimustele, siis seal edasist kaevandamist ei planeerita. Ala 2 (0,63 ha) asub korrastatava ala edelanurgas ning lõunaosas ning sealt edasist kaevandamist ei planeerita. Ala on varasemalt korrastatud. Korrastamise käigus tuleb takistada autodega ligipääs veekogule. Ala 3 ( 2,84 ha) asub olemasolevast veekogust idas ning korrastatava ala põhjaküljes. Ala 3 ulatuses planeerib kaevandaja varu ammendada ning seejärel tuleb ala korrastada. Kõltsi karjääri mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei ole rajatud ehitisi, mis oleks vajalik kaevandamise järgselt likvideerida. Käesolev projekt ei näe ette supluskoha rajamist, kuna piirkonna inimesed käivad ujumas Türi metskond 29 kinnistul (katastritunnusega 83601:002:1470) asuvas veekogus. N õlvade rajamine ja tasandamine Korrastamise järgselt peab Kõltsi kruusakarjääri ala olema ohutu ja nõlvad püsivad. Selleks tuleb alale tekkivad nõlvad kujundada arvestades karjääri materjali püsivat nõlvust, mis vee all on 1 : 2 ja vee peal 1 : 1,4. Karjääri osades, kus edasist kaevandamist ei planeerita (ala 1 ja 2), vastavad veealused nõlvad 2017. a teostatud markšeiderimõõdistuse andmetel mäeeraldisel leviva materjali püsivale nõlvusele, ulatudes 1 : 2 kuni 1 : 6. Seega pole vajalik olemasoleva veekogu kallaste tasandamine või täitmine. Alal 2 ning osaliselt alal 1 on tasandatud ja korrastatud ka veepealsed nõlvad. Korrastatud nõlv on kujundatud ka kehtiva loaga mäeeraldise teenindusmaast välja jäävas Kõltsi karjääri kinnistu osas. Varasemalt korrastatud veepealsed nõlvad vastavad korrastamistingimustes esitatule ning täiendavalt neid tasanda või täita pole vajalik. Edasise kaevandamise käigus tuleb alal 1 rajada tekkiva veekogu nõlvad nõlvusega 1 : 2. Selliselt on võimalik vältida hilisem veekogu nõlvade tasandamise või nende täitmise vajaduse tekkimine. Kuna veealuste nõlvade kujundamine toimub kaevandamise käigus, siis korrastamise mahtude arvestamisel nende tööde kuluga arvestatud ei ole. Varu ammendamisel veepealses osas tuleb karjääri nõlvade kaevandamisel jälgida ploki 1 aT piire, mis on määratud nõlvusega 1 : 1,4 kuni abs kõrguseni 48,86 m ning kõrgusest 48,86 m kuni lamamini nõlvusega 1 : 2. Korrastamistingimuse 3.4.1. kohaselt tuleb veekogu kaldale jätta perv, mis peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust. Kaevandamise tulemusel moodustuva veekogu oodatav veetase on abs kõrgusel 48,50 m. Seega peab maapind korrastatud karjääri veekogu kaldapervel peab olema madalam abs kõrgusest 49,50 m. Rajatav kaldaperv peab olema vähemalt 2 m ulatuses tasane ja ilma nõlvuseta. Käesoleva projekti koostamise ajal on mäeeraldist ja olemasolevat veekogu ümbritsev maapind, millest moodustub korrastamise järgselt veekogu kallas, alal 2 kuni 1 m kõrgem eeldatavast veetasemest ning täiendavaid töid kaldaperve rajamiseks pole vajalik teostada. Alal 1 tekib osaliselt kaevandatud osa täitmisel lauge nõlv ning eraldi perve pole vajalik rajada. Alal 3 tuleb perv rajada veekogu põhjakaldale ning piiripunktide 7 – 9 vahelisele alale (graafiline lisa 3). Kaldaperve rajamiseks veekogu kallastele saab kasutada ladustatud katendit. Karjääris on kohati ladustatud veeriseid, mis tuleb võimalusel realiseerida või kasutada ala korrastamiseks. Veeriseid tuleb kasutada korrastatud ala juurdepääsuteede tõketeks, et autodega poleks võimalik alale pääseda. Tõkestamisest ülejäävad veerised tuleb kasutada ala 1 täitmisel paigutades need katendi hulka. Veeriseid ei tohi paigutada täidetava ala pealmisesse 0,5 m paksusesse kihti. K arjääri põhja tasandamine ning k atendi, sh mulla kasutamine ja käitlus Arvestades kaevandaja planeeritud edasist kaevandamist Kõltsi kruusakarjääris, siis kujuneb varu ammendamisel korrastatavale alale 13,1 h suurune veekogu ning korrastava ala põhja- ning idakülgedesse kuni 60 m laiune kallas. Alad, kuhu veekogu ei teki, tuleb tasandada ning kujundada ohutuks ning ümbruskonda sobivaks. Kõltsi kruusakarjääri kaevandamisloa pikendamise taotluse kohaselt on mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendi maht 16 tuhat m3, mille kaevandaja soovib kogu ulatuses kasutada ära Kõltsi kruusakarjääri korrastamisel. Kõltsi kruusakarjääris on katendit ladustatud mäeeraldise teenindusmaale selle põhjaküljes ning idaosas (pildid 1 ja 2). Katendipuistangud on suures osas taimestunud ning osaliselt võsastunud ja metsastunud. Enne katendi edasist kasutamist tuleb puistangutele kasvanud puud ning võsa maha võtta ning juurida puistangutelt kännud. Vastavalt metsaseaduse § 43 lõikele 2 majandab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetavat riigimetsa ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Vastavalt RMK 21.12.2018 e-kirjale RMK võsa likvideerimist ja utiliseerimist Kõltsi karjääri kinnistul ei korralda ning see töö tuleb teha korrastamistööde teostajal. Katendipuistangutelt juuritavad kännud tuleb kinnistult likvideerida. Järgnevalt on toodud ladustatud puistangute ligikaudsed mahud. Tabel 3.1 Katendipuistangute ligikaudsed mahud Puistang Asukoht Maht, m 3 Katendivall 1 Mäeeraldise põhjakülg 3 500 Katendivall 2 Mäeeraldise põhjakülg 1 500 Katendivall 3 Mäeeraldise idaosa 2 500 Katendivall 4 Mäeeraldise kirdenurk 3 500 Katendivall 5 Mäeeraldise kaguosa 5 000 Kokku 16 000 Kaevandamise järgselt tekkiv ala, mida on vaja katendiga tasanda ja osaliselt täita, on 1,6 ha (graafiline lisa 3). Arvestades mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendi mahtu, saab keskmiselt tõsta maapinda 0,8 m. Maapinna katendiga täitmisel ei tohi jääda alale sulglohke ega üle 8 kaldega alasid (va nõlvad). Samuti tuleb jälgida, et üleminekud korrastamist mittevajavatele aladele oleksid sujuvad ning võimalikult lauged. Alal 1 on osaliselt veepealsed nõlvad varasemalt korrastatud ning see on iseeneslikult taimestunud (0,2 ha). 0,3 ha ulatuses on varasemalt kaevandatud, kuid edasist kaevandamist ei planeerita ning tuleb korrastamise käigus mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendiga täita, et ei tekiks liigniisket maapinda (pilt 3). Keskmiselt tuleb ala täita 0,6 – 0,7 m ning kogu loodenurga korrastamiseks kulub 1,4 tuhat m 3 katendit. Katendiga täitmisel tuleb katend paigutada kaldega veekogu suunas, et ei tekiks korrastamise järgselt sulglohke ning vee liikumine veekogusse ei oleks takistatud. Alal 2 on nõlvad korrastatud ning see on taimestunud. Mäeeraldise teenindusmaaga kattuvas osas on tekkinud liivaauk, kust kohalikud inimesed käivad enda tarbeks liiva võtmas (pilt 5). Korrastamisel tuleb liivaauk tasanda ning katta mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendiga (maht 0,5 tuhat m 3 ). Alal 2 olevate teede likvideerimine pole vajalik, kuid korrastamise käigus tuleb paigaldada autodega sissepääsu takistamiseks karjääri suunduva tee otsa takistused, milleks sobivad karjääris ladustatud suured kivid. Muus osas on ala 2 korrastamistingimustele vastav ning täiendavaid töid pole vaja teostada. Alal 3 ei ole kaevandatav varu ammendatud ning korrastamistöid pole teostatud. Seega on otstarbekas karjääri põhja tasandamine teostada paralleelselt kaevandamisega. Peale varu ammendamist tuleb ala 3 osaliselt täita, et oleks välditud liigniiske maapinna teke ning tagatud ohutu ligipääs veekogule. Ala 3 piires on täidetava osa pindala 1,3 ha, hõlmates endas veekogu kallastest kui mäeeraldise piirini jäävat osa. Täitmiseks vajalik katendi maht on 12,1 tuhat m 3 . Katendi tasandamisel tuleb jälgida, et ei tekiks sulglohke. Vastavalt korrastamistingimustele peab veekogu kaldale jääva karjääri põhja ülemine 0,5 m paksune kiht sisaldama peenet (materjal terasuurusega kuni 1 mm) vähemalt 25 % (massi järgi) ega tohi sisaldada kive (läbimõõduga üle 10 mm) enam kui 40 %. Varasemalt korrastatud aladel on kasutatud karjäärist eemaldatud katendit ning korrastatud nõlvad on osutunud püsivaks ja on taimestunud. Seega võib mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit kasutada karjääri veekogu kaldale jäävas 0,5 m paksuses kihis ning täitmiseks kasutatavat katendit ei tohi segada teiste materjalidega, mis muudaksid katendi koostist. Arvestades mäeeraldise teenindusmaale paigutatud katendi koguseks 16 tuhat m3, jääb ala 1 ja 3 täitmise järel katendit üle 2,5 tuhat m 3 . Ülejäävat katendit tuleb kasutada alal 2 oleva liivaaugu tasandamiseks (graafiline lisa 3), Tuuleveere kinnistul oleva ebatasasuse täitmiseks ning mäeeraldise põhjaküljes ja kaguosas varu ammendamisel tekkiva nõlva katmiseks kuni 0,5 m paksuse kihiga. Nii on tagatud bioloogiliseks korrastamiseks vajaliku maapinna koostis ka mäeeraldise põhjanõlval. Põhjaküljes ja kaguosas olevate veekogu nõlvade katmisel katendiga tuleb kujundada kuni 1 m veekogu veetasemelt kõrgemale vähemalt 2 m laiune kaldaperv. Kaldaperve kujundamiseks veekogu põhja- ja kagukalale on vajalik katendi kogus 0,5 tuhat m 3 . Kuna kaevandatav varu, mida kaevandaja soovib veel väljata, asub suures ulatuses ladustatud katendipuistangute all, tuleb katendipuistangud enne edasist kaevandamist teisaldada. Korrastatava ala osades, kus on võimalik katendit kasutada korrastamisel, tuleb seda teha enne kaevandamisega jätkamist. Katendipuistangute teisaldamise ja kaevandamisega jätkamise optimaalne järjekord on toodud käesoleva peatüki punktis 3.5. Korrastamistingimuse 3.2.3. kohaselt tuleb kaevandamisala korrastada selliselt, et alal on hiljem võimalik teha hooldetöid mehhaniseeritult. Täites osaliselt karjääri kaldad ning tasandades osaliselt kaevandatud alad, on võimalik korrastatud ala suuremas ulatuses teostada hooldetöid mehhaniseeritult. Veekogu nõlvadel tuleb mehhaniseeritud hooldetööde võimalikkust hinnata vastavate tööde teostajal arvestades nõlvade püsivust ning töö ohutust. Tehisveekogu ja veerežiim Kaevandamise järgselt kujuneb Kõltsi karjääri mäeeraldisele 13,1 ha suurune veekogu. Käesoleva projekti koostamise hetkel on olemasoleva veekogu pindala 11,4 ha ning 2017. a detsembris mõõdeti veetasemeks 48,50 m. Karjäärist Lokuta jõeni on kaevatud kanal (200 m), millega on veekogu veetaset alandatud selle esialgsest tasemest 0,9 m võrra. Praeguseks hetkeks on tehtud veerežiimi muutusega ümbruskond kohanenud ning tekkinud looduslik tasakaal, seega pole otstarbekas sulgeda kanalit, mille tulemusel tõuseks veekogu veetase 0,9 m võrra abs kõrgusele 49,40 m. Samuti kaasneksid veetaseme tõusuga üleujutused olemasolevast veekogust läänes (maapinna abs kõrgused vahemikus 48,48 – 49,32 m). Arvestades korrastamisejärgseks veetasemeks Kõltsi karjääri järves 48,50 m, siis on korrastava veekogu sügavus 1,31 – 3,55 m, valdavalt 2,3 m. Seega on korrastamistingimustes esitatud nõue, et korrastamisjärgse veekogu sügavus peab valdavalt olema üle 2 meetri, täidetud. 1994. a jääkvaru hindamise andmetel oli pinnavee tasemeks 48,66 m, mis näitab, et veekogu veetase on püsivalt samal tasemel ning võib eeldada, et ka kaevandamise ja korrastamise järgselt jääb veekogu veetase samale tasemele. Suurveeperioodidel võib veetase Kõltsi karjääri järves tõusta, kuid see on lühiajaline ja seotud ilmastiku tingimustega. Kuna veekogu on ühendatud kanali kaudu Lokuta jõega, mis tagab alalise veetaseme karjääris, siis ei ole vajalik alale kaevandamise järgselt paigaldada täiendavaid reguleerimise meetmeid. Olemasolev veekogu ulatub ka väljapoole korrastatava ala piire ning veekogu madalamates osade s on see osaliselt taimestunud. Taimestikus elavad ja tegutsevad linnud ning veekogus leidub ka kalu. J uurdepääsu tee Korrastatavale alale on ligipääs hea. Käesoleva projekti koostamise ajal toimub karjääri teenindamine mäeeraldise kagunurgas olevat teed mööda. Kaevandamisega edasi liikumisel ning maavara ammendamisel tuleb likvideerida olemasolev sissesõidutee ning kaevandada ka selle all olev varu. Peale olemasoleva teenindustee likvideerimist saab karjääri teenindamiseks kuni varu ammendamiseni kasutada mäeeraldise idaküljel olevat teed. Kaevandamise lõpetamisel tuleb karjääri teenindav tee likvideerida ning vajadusel paigutada korrastatava ala piirile tõkked autodega ligipääsu takistamiseks. Kuna Kõltsi karjääri järve ja selle ümbrust kasutakse ka puhkamiseks, siis viib alale ka väiksemaid radasid – mäeeraldise lõuna – ja edelaküljelt ning väiksemad rajad ka põhjaküljelt. Kuna mäeeraldise edelaosas ei planeerita edasist kaevandamist, siis saab mäeeraldisega kattuvad teed säilitada. Korrastamise järgselt alale viivad juurdepääsu teed tuleb selliselt tõkestada, et autodega poleks võimalik alale pääseda. Ligipääsu tõkestamiseks sobivad karjääris kaevandamise käigus ladestatud veeriseid, tõkkepuu või kattepinnasest moodustatud vall. Tuuleveere kinnistu omanik avaldas omapoolset soovi, et peale Kõltsi karjääri korrastamist säiliks tal pääs korrastatava ala piiripunktide 2 ja 3 vahelt karjääri kinnistu serva pidi oma metsa Tuuleveere kinnistul. Korrastamise käigus on ette nähtud mäeeraldise idaosa täitmine ja tasandamine ladustatud katendiga ning rohumaa rajamine. Tuuleveere kinnistult on ligipääs olemas nimetatud metsale ning seetõttu pole vajalik läbipääsu tagamine läbi riigimaa. Korrastatud ala sihtotstarve on veekogu, mis jaotub kõlvikuliselt veekoguks ning rohumaaks. Transpordimaad pole ette nähtud, kuna maaomanik ei pea vajalikuks võimaldada autodega Kõltsi karjääri kinnistule ligipääsu . Tööde korraldamine Nõlvade moodustamine ja korrastamine tuleb teostada kaevand a mise käigus, et vältida sarnaste tööde dubleerimist ning kasutada efektiivselt ka karjääri toodud masinaid. Kõltsi kruusakarjääri maavara ei saa ammendada enne, kui mäeeraldisega kattuvas osas on ladustatud katendipuistangud teisaldatud või kasutatud ala korrastamisel. Vältimaks katendipuistangute mitmekordset teisaldamist, tuleb kaevandamise ja korrastamise tööd teostada järgnevalt (graafiline lisa 3): Katendivalli 1 ladustatud katend kasutada ala 1 täitmisel . Katendi teisaldam ine ja selle planeerimine alal 1 . Alal 3 kaevandada lamamini nendes osas, kus ei ole ladustatud kattepinnase puistanguid. Teisaldada Alale 3 ladustatud katend eelnevalt ammendatud osale . Kaevandada alal 3 varasemalt katendipuistangute alla olnud varu lamamini. Teisaldada katendivallidesse 1 ja 2 ladustatud katend alale 3 . Kaevandada mäeeraldise põhjakülg lamamini. Teisaldatud katendipuistangute lai ali lükkamine ja silumine alal 3 . P eale mäeeraldise põhjakülje lamamini kaevandamist katta kujunenud nõlv 0,5 m katendi kihiga. Alal 2 oleva liivaaugu tasandamine ja täitmine katendiga. Katendiga täidetavate osade piiritlemiseks tööde teostamise ajal tuleb alad märkida välja looduses. Selleks saab kasutada GPS-i võttes alusplaaniks tehnilise korrastamise plaani (graafiline lisa 3). BIOLOOGILINE KORRASTAMINE Tehnoloogilisele korrastamisele järgneb bioloogiline korrastamine (graafiline lisa 5 ). Korrastamistingimuste kohaselt tuleb ala korrastada veekoguks. Kuna kogu korrastatava ala ulatuses veekogu ei teki, siis lähtudes kaevandatavat maad ümbritsevast keskkonnast on projektis valitud veekogu ümbritseva ala korrastamine osades, kus ei ole varasemalt korrastamistöid teostatud, looduslikuks rohumaaks. Bioloogilist korrastamis t tuleb teha mäeeraldise ida- ja põhjaosas 2,0 ha suurusel alal ning mäeeraldise loode osas 1,1 ha suurusel alal. Edukaks rohttaimestiku külvamise eelduseks on, et silutud pinna ülemine 0,5 m paksune kiht sisaldaks peent materjali terasuurusega kuni 1 mm vähemalt 25 % massi järgi ega tohi sisaldada kive läbimõõduga üle 10 mm enam kui 40 %. Samuti peab olema tagatud, et taimestatav maapind oleks maksimaalsest veetasemest vähemalt 0,5 m kõrgemal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendi koostis vastab eeltoodud nõuetele ning asjaolu, et katendipuistangud on osaliselt taimestunud (pildid 1 ja 2), näitab, et ladustatud katend sobib rohumaa aluseks pinnaks. Katendiga veepealsete osade täitmisel on tagatud ka maapinna kõrgus vähemalt 0,5 m maksimaalsest veetasemest kõrgemal (graafiline lisa 4). Rohumaa rajamine Rohumaaks kujundataval alal algab üldiselt looduslik taimestumine tehniliselt korrastatud aladel praktiliselt samal aastal pärast maapinna silumist. Kvaliteetsema koosluse saavutamiseks tuleb külvata täiendavalt heintaimede seemneid. Lähtuvalt eelnevalt väljatoodule korrastatakse rohumaaks karjääri nõlvad ja veekogu kaldad 3,1 ha ulatuses . Rohumaa rajamiseks on võimalik kasutada Baltic Agro haljastussegu või muud sellelaadset toodet. Heinasegu kulunorm on 30 kg/ha, seega rohumaa rajamiseks kulub 93 kg heinasegu. Heinasegu tuleb külvata veekogu nõlvadele käsitsi, kuna tehnika kasutamine võib mõjutada nõlvade püsivust. Korrastatava ala osas, kus on lauged kaldad, on rohumaa rajamiseks võimalik kasutada ka mehhaniseeritud külvi. Tööde korraldamine Bioloogiline korrastamine tuleb teha pärast tehnilist korrastamist ning soovitatavalt kevad-hilissuvisel perioodil. Enne bioloogilist korrastamist tuleb kontrollida, et kogu korrastatav ala on tingimustele vastavalt ettevalmistatud. Pindade kontrollimisel tuleb veenduda, et need on kasvukihiga kaetud, tasandatud ja silutud ning maapinna kalded ja veerežiim vastavad nõuetel. Rohumaa moodustamisel on seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vaja kindlaid temperatuure ja niiskust. Enne lõpliku seemnesegu valikut tuleb täiendavalt konsulteerida oma valdkonna eksperdiga. Peale töödega lõpetamist tuleb likvideerida karjäärivärav ning liiklusmärgid ning tõkestada kividega autode ligipääs korrastatud alale. Korrastamistööde maht ja KASUTATAVATE MA sinate andmestik Korrastamis el kasutatavad masinad Kõltsi kruusakarjääris kasutatakse kaevandamiseks järgnevaid masinad: Ekskavaator massiga 18 - 22 t Laadur massiga 10 – 13 t. Kuna kaevandatud ala korrastamine teostatakse paralleelselt kaevandamisega, siis kasutatakse korrastamisel samu masinaid. Täiendavalt kasutatakse täitmisele kuuluva te l aladel katendi laiali lükkamiseks ja maapinna silumiseks buldooserit massiga 15 – 18 t. Korrastamistööde maht ja maksumus Kuna osaliselt tehakse korrastamist paralleelselt kaevandamisega, siis ei käsitleta kaevandamise käigus ohutute nõlvade moodustamist otsese korrastamistööna. Kaevandamiseelse katendi mahu hind amisel on lähtutud kaevandamis loa taotluse seletuskirja andmetest. Tagasitäitmiseks vajalike mahtude hindamisel on lähtutud 2017 . a markšeiderimõõdistamise mäetööde plaani andmetest. Eelduseks on tööde käigus tekki va prügi jooksva likvideerimine ja seda kulu eraldi ei arvestata. Tabel 5.1 Erinevate korrastamistööde mahud Tegevus Masin Ühik Maht Metsa ja võsa raadamine ja likvideerimine katendipuistangutelt . Kändude juurmine ja likvideerimine ha 1 ,0 Katendi teisaldamine e kskavaator m 3 16 000 l aadur Katendi lai ali lükkamine ja silumine alal 1 b uldooser m 3 1 400 Katendi laial i lükkamine ja silumine alal 3 b uldooser m 3 12 100 Alade 1 ja 3 täitmisest ülejääva katendi planeerimine b uldooser m 3 2 500 Karjäärivärava ja liiklusmärkide likvideerimine inimtöö tööp 1 transport jäätmejaama km 95 Juurdepääsuteede tõkestamine laadur m 3 500 inimtöö tööp 1 Rohumaa külvamine h einasegu kg 93 ,0 i nimtöö tööp 23 Katendi planeerimisel nõlvadele ning mäeeraldise põhja kasutatakse buldooserit ja ekskavaatorit. Masinate ühiku hinna maksumusel on arvestatud arendaja kogemust masinate igapäevasel kasutamisel. Inimtöö maksumuse aluseks on võetud Statistikaameti 2018 . a II kvartali Eesti Vabariig i keskmine brutopalk, XXXX € kuus ehk XX € tööpäevas. Kuluna tööandjale on see XXXX € kuus ehk XX € tööpäevas. Arvestatud on, et tööpäev kestab 8 tundi. Rohumaa rajamisel on arvestatud heinasegu kulunormi hinda X €/kg. Ekskavaatori kasutamise maksumuseks on arvestatud XX €/h, buldooseril XX €/h ja rataslaaduril XX €/h. Masinatööde hinnad sisaldavad operaatori ja kütuse tasu. Prognoositav tööde maksumus on kuni XXXXX €. Korrastamistööde mahud ja maksumus on toodud koondtabelis 5.2. Kõik maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Tabel 5.2 Erinevate korrastamistööde mahud ja nende maksumus Tegevus Töövahend/ kulu objekt Ühik Maht Ühiku hind Maksumus kokku, € Tehniline korrastamine Metsa ja võsa raadamine ja likvideerimine katendipuistangutelt , kändude juurimine ha 1 ,0 ha Katendi teisaldamine e kskavaator/ laadur m 3 16 000 Katendi lai ali lükkamine ja silumine alal 1 buldooser m 3 1 400 Katendi laial i lükkamine ja silumine alal 3 buldooser m 3 12 100 Alade 1 ja 3 täitmisel ülejääva katendi lükkamine ja silumine buldooser m 3 2 500 Karjäärivärava ja liiklusmärkide likvideerimine inimtöö tööp 1 transport jäätmejaama km 95 Juurdepääsuteede tõkestamine laadur m 3 500 inimtöö tööp 1 Tehniline korrastamine kokku Bioloogiline korrastamine Rohumaa külvamine heinasegu kg 93,0 €/kg inimtöö tööp 23 €/h Bioloogiline korrastamine kokku Karjääri korrastamine kokku Karjääri korrastamine kokku varuteguriga (10%) Korrastamistööde kalenderplaan Maapõueseaduse § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kõltsi kruusakarjääri kaevandamisloa 3/2005 kehtivus lõppeb 23.05.2020. a. Karjääri korrastamisega saab alustada pärast korrastamise projekti rakendamise nõusoleku saamist. Tehnilised korrastamistööd tehakse kogu maavara ammendamise perioodi vältel. Tehnilise korrastamise töid võib teha aastaringselt, kuid otstarbekas on teha kaevandamise hooajal. Töödega on soovituslik alustada esimesel võimalusel juba ammendatud aladel. Ülejäänud nõlvad ja maapind tasandatakse etapiviisiliselt paralleelselt kaevandamisega ning katendipuistangute teisaldamisega. Tabel 5.3 Korrastamistööde kalenderplaan Korrastamistööde teostamise aeg Tegevus Tehniline korrastamine 2019. a I kvartal Puude ja võsa raadamine katendipuistangutelt , kändude juurimine. 2019. a Maavara kaevandamine lamamini, veepealsete ja veealuste nõlvade kujundamine kaevandamise ajal . 2019. a I ja II kvartal Katendi teisaldamine alale 1 ja selle laiali lükkamine ning silumine . 2019. a III ja IV kvartal ning 2020.a I kvartal Katendi teisaldamine alale 3 ja selle laiali lükkamine ning silumine täidetavates osades . 2019. a IV ja 2020. a I kvartal Alade 1 ja 3 täitmisel ülejääva katendi teisaldamine ja paigutamine karjääri nõlvadele alal 3 ning liivaaugu täitmine ja tasandamine alal 2. 2020. a II kvartal Karjääri värava ja liiklusmärkide likvideerimine. Tõkestuste paigaldamine juurdepääsuteedele. Bioloogiline korrastamine 2020. a II kvartal Rohumaa külvamine . Tööde lõpetamisel tuleb alalt likvideerida juhuslikult tekkiv prügi, jäägid, sodi jms, et ei tekiks reostust ega ohtu inimestele või loomadele. Korrastamistööde keskkonnamõju Kõltsi kruusakarjääri tehnilise ja bioloogilise korrastamise töödega ei kaasne negatiivset keskkonnamõju. Tehnilise korrastamise tööd on sarnased maavara kaevandmaisega. Korrastamistöödega kujundatakse korrastatud maa vastavaks maakasutusele ning lõpetatakse keskkonna mõjutamine kaevandamisega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse § 6 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab Keskkonnaamet andma eelhinnangu, kas maavara kaevandamine või kaevise rikastamine, maavara geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või kaevandatud maa korrastamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kõltsi kruusakarjääri kaevandamiseloa 3/2005 pikendamise ja muutmise menetluse käigus jõudis Keskkonnaamet oma 21.05.2014. a kirjas nr HJR 10-1/14/24462-13 „ Kõltsi kruusakarjääri kaevandamisloa nr 3/2005 muutmise keskkonnamõju eelhinnang ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ järeldusele, et kaevandamisel Kõltsi kruusakarjääris puudub oluline keskkonnamõju, kuna: tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal, ettevõtte tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; eelhindamise tulemusena selgus, et ettevõtte tegevuse tulemusel ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine. Kõltsi kruusakarjääri korrastamistingimuste esitamisel on Keskkonnaamet märkinud, et kuna Kõltsi kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 15,34 ha, vallidesse kogutud katendit kasutatakse korrastamistööde ning kuna veetaset karjääris ei alandatud, siis ei ole keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Korrastamistöödega kaasnevate avariiolukordade võimalikkus on seotud eelkõige kasutatavate masinate ja sellest lekkida võiva õli või kütusega. Korrastamisel kasutatakse samu masinaid, mida karjääris kaevandamisel, seega avariiolukordade tekkimise tõenäosus ei ole suurem kui karjääris kaevandamisel. Avariiolukordade vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisukorda ning masinate kütuse tankimine ja hooldus teostatakse vastavalt kohandatud platsidel ning masinate suuremahulisi hooldusi ja remonditöid karjäärialal ei tehta. Kõltsi kruusakarjääri mäeeraldisele ja selle teenindusmaale on ladustatud mäeeraldiselt eemaldatud katend. Kuna katend on karjääris puistangutes olnud üle 3 aasta, siis on tegemist mittemaakse maavara kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk (kood 01 01 02). Kogu karjääris ladustatud katend kasutatakse karjääri korrastamisel. Kaevandatud ala korrastamisel täiendavaid jäätmeid ei teki. Juhul, kui karjääris tekib korrastamise käigus olmejäätmeid, tuleb need kokku koguda ning anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tööohutusnõuded Ettevõtja on kohustatud tagama korrastamistöödel töötavate inimeste ohutud töötingimused ja töövahendid. Tööde inimestele ja keskkonnale ohutu tegemise tagab antud projektiga ettenähtud tööde järjekorra jälgimine. Keelatud on töötada tehniliselt mitte korras või keskkonda üle normatiivi saastaval masinal või seadmel. Töökohad tulevad enne mehhanismidega tööle asumist tähistada hästi nähtavate tähistega. Karjääri korrastamistööde käigus tuleb kinni pidada kõikidest ohutustehnika nõuetest, eriti kaevandamise ja kaeveõõnte teisese kasutamise ohutusnõuetest ja tööohutuse nõuetest. Ettevõtja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Masinate ja seadmete tehnilist korrasolekut tuleb kontrollida sellel töötaval masinistil enne selle käivitamist. Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal. Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, tehakse vastavas töökojas või seadmete remondi platsil. Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabi pakend. Astangu kõrgus ei tohi olla suurem, kui on ette nähtud seadmete ee passis. Buldooseri töö ajal töötsoonis on muude tööde tegemine ja inimeste viibimine keelatud. Buldooseri töötamisel nõlva, karjääri põhja ja sisepuistangu tasandamisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest. Ekskavaator või mõni teine mehhanism ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal. Töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori koppa jätta rippuvasse asendisse. Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud. Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustuda võivate isikute ohutuse eest on määratud Eesti Vabariigi töökaitseseadusega, Eesti Vabariigis kehtivate tööohutuseeskirjadega ja ettevõttesisese töökorraldusega. Iga töötoimingu eest vastutab töö mäetööde vastatav spetsialist, kellel peab olema vastav pädevustunnistus. Kui töö toiming on jaotatud mitmeks osaks, võib osutuda otstarbekaks määrata igale osale töö juhtija ja tööde üldkoordinaator . Ohutusjuhendid tuleb paigutada kättesaadavalt, et iga töötaja, kellel tekib kahtlusi mingi korralduse või töötoimingu vastavuses ohutusnõuetega, saaks oma vastuväiteid viivitamatult esitada töö juhtijale. Viimane peab vastuväited analüüsima ja vajaduse korral enne otsuse vastuvõtmist nõu pidama oma kõrgema juhatajaga. FOTOD Pilt 1. Mäeeraldise idaosas ladustatud katendipuistangud (katendivall 3) Pilt 2. Võsastunud katendipuistang (katendivall 4) korrastatava ala kirdenurgas Pilt 3. Mäeeraldise loodeosas täidetav ala Pilt 4. Vaade Kõltsi karjääri kirde- ja idaosale Pilt 5. Korrastatava ala edelaosas asuv liivaauk, mis tuleb tasandada ja täita Pilt 6. Vaade korrastatud lõunanõlvale Kasutatud kirjandus Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1); Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I, 28.04.2017, 9); Maakatastriseadus (RT I, 29.06.2018, 26); Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 08.04.2017, 5); Vabariigi Valitsuse 18.06.2004. a määrus nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 08.04.2015, 6) ; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.06.2017. a määrus nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ (RT I, 20.06.2017, 22) ; Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (seis uga 13 .11.2018); Kõltsi kruusakarjääri maavara kaevandamise loa pikendamise ja muutmise taotlus ( OÜ Mäemees, töö nr 32-13, 2013) ; Kõltsi kruusakarjäär. Markšeidermõõdistamine seisuga 01.12.2017. a ( OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 17224, 2017); Kõltsi kruusakarjääri maavara kaevandamise loa 3/2005 graafilised lisad (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 106-03, 2003). Tuue lveee r Järve 836010 :020 :139 836010 :02:0155 60 Läbilõige I-I' 60 Plokk 2 aT Plokk 2 aT 58 PA-28 Kõls tikaj räär 58 Kasvukiht 02:0043 PA-28 836010 : 56 54,45 56 53,14 Plokk 1 aT 4 Plokk 1 aT 1, 54 54 Plokk 1 aT 1: 1: 52 0,7 PA-19 PA-20A PA-21 52 1, v.t. 48.50 m PA-20 Kruus 4 50 49,09 48,93 48,91 48,99 50 1: 2 01.12.2017 48 48 3,80 46 6,3 46 44 3,80 44 Saviliivmoreen 5,30 4,70 42 5,50 42 Tuue lveee r 020 :139 Katendipuistang Tüi rmetso k nd29 836010 : 836010 :02:1470 Plokk 2 aT Läbilõige II-II' Mäeeraldise teenindusmaa piir 54 Plokk 2 aT Kõls tikaj räär Plokk 1 aT 54 Mäeeraldise piir 4 836010 :02:0043 1, 52 52 PA-11 PA-10 v.t. 48.50 m PA-20 PA-24 1: 50 49,0 Plokk 1 aT 49,1 01.12.2017 48,93 49,53 50 Korrastatava ala piir 48 2 48 Plokk 1 aT 1: 46 1: 46 Aktiivse tarbevaru ploki piir (aT) 2 2,00 44 3,90 44 42 5,70 5,50 42 0 20 40 100 200 1 cm vt 48,50 m Veetaseme abs kõrgus, m 01.12.2017 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Veetaseme mõõtmise aeg Märkused: Uuringute aegne põhjaveetase Kõlsti kruusakarjäär 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Korrastatava ala geoloogilised läbilõiked (48,86 m) Järva maakond, Türi vald 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Kaevandami seeel nemaapi nd 3. Kasutatud Kõltsi kruusakarjääri markšeidermõõdistamise mäetööde plaani (varu seisuga 01.12.2017. a) (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 17224). Loa omanik Joonis nr 2 / 9 Maanteeamet PA-24 Puuraugu number 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 49.53 Puuraugu suudme abs kõrgus, m 5. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 24.10.2018. a). 3.90 Kaevandatav kihi paksus, m 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 12.12.2018 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ Tuue lveee r Järve 836010 :020 :139 836010 :02:0155 Kasvukiht 60 Läbilõige I-I' 60 Plokk 2 aT Plokk 2 aT 58 PA-28 Kõls tikaj räär 58 02:0043 PA-28 836010 : 56 54,45 56 Plokk 1 aT 53,14 Kruus 54 Plokk 1 aT 8 1: 54 52 0,7 PA-19 PA-20A PA-21 52 PA-20 48.50 m 48,99 50 49,09 48,93 48,91 50 48 48 Saviliivmoreen 3,80 46 6,3 46 44 3,80 44 5,30 4,70 42 5,50 42 Täidetud ja tasandatud ala Tuue lveee r so k nd29 836010 :020 :139 Tüi rmet Korrastatud ala piir 836010 :02:1470 Plokk 2 aT Läbilõige II-II' Rajatava rohumaa asukoht 54 Plokk 2 aT Kõls tikaj räär 54 Aktiivse tarbevaru ploki piir (aT) 4 1, 52 836010 :02:0043 Plokk 1 aT PA-24 52 PA-11 PA-10 PA-20 1: 49,0 Plokk 1 aT 48.50 m 49,53 48.50 m 50 49,1 48,93 50 Oodatav põhjaveetase korrastamise :2 järgselt 48 1 48 46 1: Plokk 1 aT 46 2 2,00 3,90 PA-24 Puuraugu number 44 44 49.53 Puuraugu suudme abs kõrgus, m 42 5,70 5,50 42 3.90 Kaevandatav kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Märkused: Kõlsti kruusakarjäär Bioloogilise korrastamise ja 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Järva maakond, Türi vald korrastatud ala läbilõiked 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Kasutatud Kõltsi kruusakarjääri markšeidermõõdistamise mäetööde plaani (varu Loa omanik Joonis nr 6 / 9 Maanteeamet seisuga 01.12.2017. a) (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 17224). Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. V 1 : 200 [email protected] Mõõtkava 5. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga H 1 : 2 000 0 20 40 100 200 24.10.2018. a). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 10.12.2018 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 1 cm +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ 1' Korrastatava ala piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kõltsi karjäär Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 83601:002:0043 54 Maapinna samakõrgusjoon, m Geoloogilise läbilõike joon I I' 53.72 2' 53.78 - 54.26 53.79 54.90 53.70 53 Plokk 2 aT I Rohumaa 3 49.69 49.66 2 51.47 5 5 I 53 575 300 575 500 54.35 5 50 1 ' 50.05 52 2 53.76 53.84 PA-25 549.01 48.9449.16 51.43 51.52 49.23 49 2.80 54.14 1 47.92 Nõlvus 1 : 8 5 48.18 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 53.58 1.70 504947.84 47.43 50.36 51.15 51.49 5 - PA-5 49.78 46.99 1 53 54.63 47.62 7.60 57.24 5 47.20 46.90 47.67 48.07 53.15 53.63 0 47.13 47.27 51.40 53 49.56 48.81 N 46.79 46.85 47.43 52.72 47.69 53.77 5 54.35 52.25 46.48 - PA-24 46.44 50.54 51 4 47.38 46.51 3.90 46.38 49.53 47.11 52 0 54.09 48.52 46.50 47.39 47.71 54 48.72 46.56 46.86 52.26 PA-1 55.36 5 46.3546.69 48.39 48.26 0.25 Tuue a lveee r 4 46.40 47.43 56.78 49 , 48.51 46.82 47.04 1.75 :1 49 48.69 47.93 46.88 46.59 46.40 50 53.41 52 n 54 n i 48.35 836010 :020 :139 p 1 46.69 46.65 46.21 46.71 47.39 51 s 46.97 46.30 45.96 vu 48.16 54 54.37 53.44 õl 48.36 46.67 45.99 48.47 - PA-23 48.37 51.90 N 46.36 53 575 100 53.66 48.20 46.80 45.94 54.28 49.81 50.66 48.52 48.25 46.49 3.20 49.35 48.29 46.63 48.34 46.3546.30 51.96 51.26 3' 54.54 54.06 53.36 48.52 48.28 47.04 47.43 46.41 46.55 Rohumaa 55.66 53 48.17 47.12 46.08 46.73 46.13 45.96 46.50 47.80 pindala 3,1 ha 0,25 PA-6 9 49.95 54 50 4 53.92 48.29 48.37 51 51.21 - PA-18 46.07 45.64 48.31 52.60 54.65 - 56.2 55 53.98 46.22 47.48 52 49.72 I PA-28 2.50 49.82 48.45 56 48.61 46.29 53 46.58 46.23 Kaardilehed nr 6321 Vändra ja 6322 Türi 52 47.14 46.08 46.08 49.45 52.40 47.19 48.46 51 45.52 54.45 56.84 55.01 54.10 50 0.7 4 47.26 46.01 51.82 5 49.16 48.25 56 55 48.07 46.95 45.46 53.32 45.12 48.30 49 6.3 48.54 45.98 45.63 48.33 48.33 50.03 57.52 53.71 53.94 51 48.60 45.58 46.43 6 518 300 47.58 48.19 53 53.64 46.38 45.28 51.50 54 48.78 55.19 52 52.27 45.38 45.15 47.59 57.77 53 50 46.91 46.34 50.05 52.77 48.84 44.37 46.65 51.85 48.64 47.23 - PA-32 47.59 48.26 48.33 53.66 53.61 51.81 Veekogu 45.66 51.78 52 51.90 50.85 50.36 46.68 46.83 3.80 48.93 vt 48.30 m abs 47.05 48.36 56.69 54 pindala 13,1 ha 01.12.2017 46.39 48.21 48.45 54.81 49.82 51.01 51.57 45.19 45.84 45.75 47.87 49.94 50 50.32 50.27 48.69 55.23 53.98 Korrastatava ala 4948.60 49.70 46.71 46.88 48.39 48.21 4' 52 52.79 49.40 47.16 47.31 50.89 49.34 45.68 PA-21 50.64 51.95 49.69 46.98 45.79 48.20 53.51 49.28 47.91 52.20 55.43 piiripunktide koordinaadid 51 49.24 47.21 54.77 49.68 - 45.83 48.35 PA-28 55 46.62 48.47 50 46.98 48.99 56 46.95 47.57 49 55.69 54 50.98 49.97 49.00 46.38 PA-19 45.60 46.03 47.66 55 45.04 52 49.78 46.68 4.90 48.31 49.74 53.14 49.14 46.60 - 47.59 54.60 49.09 48.16 - 53 53.75 49.40 3.80 45.05 45.43 46.21 Nr X Y 48.98 46.51 45.74 3.80 54.64 I' 53 51 47.08 54.06 49.73 46.79 46.88 - 47.78 48.48 48.40 53.19 1' 6 518 209,33 575 036,26 53.05 49.4149.42 45.18 51.62 46.15 45.96 5.30 PA-20A 49.90 49.91 49.02 48.99 47.04 46.75 48.55 48.20 5' 54.95 2' 6 518 456,86 575 390,13 56 45.78 53.43 50.27 49.37 - PA-17 45.53 48.91 46.47 47.55 47.71 45.61 1' 52.92 49.21 48.63 48.43 46.80 46.87 3.10 49.15 K 45.87 õt li skaj räär 48.48 48.37 51.74 53.97 Järve 3' 6 518 348,58 575 533,07 56 49.72 46.58 - PA-20 47.70 2:0155 48.86 836010 :020 :043 48.46 55.73 836010 :0 49 48.35 5.50 48.93 46.58 48.47 4' 6 518 263,77 575 594,02 53 5 54 48.36 47.26 51 5 46.48 46.70 45.91 48.38 6'54.48 55 45.58 47.08 53.82 48.32 48.35 47.64 5' 6 518 221,93 575 589,90 53 46.00 48.49 45.89 45.80 47.61 48.31 2 49.04 46.17 48.42 47.71 6' 6 518 193,57 575 585,65 51 46.18 49 0 51.68 50 48.34 45.77 46.06 - PA-29 48.51 53.85 49.07 46.48 45.60 46.4946.63 3.00 49.15 44.48 48.24 7' 6 518 163,45 575 573,62 us 45.25 46.27 46.02 kru 50.40 54.95 52 49.73 48.83 45.77 50.91 45.09 45.99 46.48 44.87 46.50 48.82 1 ,4 7' 8' 6 518 137,66 575 554,72 49.50 - PA-27 46.43 46.03 48.65 : 47.55 1 54.97 9' 6 518 106,62 575 523,27 49.44 49.31 44.86 44.95 46.02 46.05 2.50 49.94 46.17 46.52 Plokk 1 aT 45.60 46.72 lvu s 52.82 10' 6 518 073,42 575 479,17 8' 5 45.50 õ 6 45.60 N 55.41 49.34 - PA-9 56.47 11' 6 518 019,17 575 405,58 46.12 50.25 55 46.35 45.32 45.59 4,30 49.5 47.71 12' 6 517 992,84 575 370,72 Plokk 2 aT 9 46.05 47.39 56.18 55.32 54.21 13' 6 517 967,18 575 332,05 4 48.31 46.19 46.10 56.11 50 45.98 46.11 47.61 6 518 100 45.15 49 14' 6 517 957,86 575 311,12 49.20 49.32 46.21 45.50 55.43 9' 53.10 5254 5 55 0 46.02 - 15' 6 517 956,94 575 311,52 49.62 46.26 PA-10 0.30 49.05 2.00 54 PA-8 5 48.07 5 5.20 16' 6 517 953,00 575 302,08 1 44.27 3 52.78 49.1 45.62 49.2648.87 46.06 23' 45.92 46.15 55.25 Uue-Aasa 17' 6 517 947,14 575 284,50 48.68 45.22 45.90 48.25 10' 54.03 0 48.98 48.83 45.92 55.61 55.05 836010 :022 :32 18' 6 517 938,25 575 268,09 55 48.26 46.69 19' 6 517 927,87 575 257,30 49 46.36 Varasemalt 55.44 Tüi rmetso k nd29 46.03 korrastatud nõlva 45.79 nõlvus 1 : 1,4 49 54.90 Plokk 3 aT 54.67 Bioloogilise korrastamise mahud 20' 6 517 912,11 575 214,32 48.83 836010 :02:1470 46.08 - 46.24 54.01 21' 6 517 903,65 575 194,79 5.70 PA-11 44.95 Kõlvik Rohumaa 22' 6 517 950,02 575 196,09 54 I I 49.0 46.17 45.69 52 50 11' 54.37 53.64 Seemik Heinsaegu 23' 6 518 075,57 575 199,59 45.32 535 1 46.30 48.95 Pindala, ha 3,1 ha 54 49 50.83 46.18 kr uus 50 50.20 50.58 54.60 Külva,istihedus 30 kg/ha H 48.64 46.31 Pindala 16,22 ha 52 52.61 53.31 48.73 48.67 5 Kogus 93 kg 49.50 3 12' 48.48 46.49 53.55 48.58 51 51.92 46.18 48.97 46.52 49 PA-12 13' 53.73 52 50 52.25 50.59 44.57 48.79 22' 49 48.85 48.97 52.91 53.07 s 48.72 16' H 49.15 uu kr 53.55 52.53 48.61 53.07 50 53.58 Kõltsi 49.12 49.50 836010 :02:2 030 49.08 51 53.40 19' 52.78 49.13 6 517 900 20' Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 21' Kõls tp iõl lu 02 79 836010 :020 :272 90 2: 1 Märkused: Kõlsti kruusakarjäär Bioloogilise korrastamise ja 00 nd Järva maakond, Türi vald korrastatud ala plaan 1: sko 60 et 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 83 im 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. r Loa omanik Joonis nr 5 / 9 3. Kasutatud Kõltsi kruusakarjääri markšeidermõõdistamise mäetööde plaani (varu Tü Maanteeamet seisuga 01.12.2017. a) (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 17224). Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 0 20 40 100 200 [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 5. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 1 cm OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 10.12.2018 24.10.2018. a). /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ abs m SW N abs m GEOLOOGILINE L˜BILIGE I-I’ 57 57 56 56 55 55 54 54 53 53 52 52 51 51 1. 1: 4 - PA-24 50 - PA-10 - PA-20 3.90 49.33 50 - PA-11 2.00 48.90 48.73 v.t. 49.25 m 5.50 5.70 48.80 22.11.2010 v.t. 48.79 m 49 07.11.2012 49 48 48 PLOKK 1 Ta 47 47 46 46 2.0 PLOKK 2 Ta PLOKK 1 Ta 3.9 45 PLOKK 1 Ta 45 1: 2 44 44 43 5.5 43 5.7 42 42 abs m SE GEOLOOGILINE L˜BILIGE II-II’ W abs m 57 57 56 56 0.7 PA-28 6.3 54.25 55 55 54 54 - PA-28 PLOKK 2 Ta 3.80 52.94 53 53 52 52 1: 1.4 1. 1: 4 51 51 50 - PA-19 PLOKK 2 Ta 50 - PA-21 3.80 48.89 4.70 48.79 v.t. 48.79 m 49 3.8 07.11.2012 49 PLOKK 1 Ta 2 1: 48 48 PLOKK 1 Ta 6.3 47 47 46 46 45 45 3.8 44 44 4.7 43 43 LEPPEM˜RGID Meeraldise piir puuraugu nr. Kasvukiht - PA-11 Kattekihi paksus, m 5.70 48.80 Kasuliku kihi paksus, m suudme abs. kırgus, m M˜RKUSED Meeraldise teenindusmaa piir Teisaldatud kattepinnas 1. Kırgused Balti ssteemis PLOKK 1 Ta Aktiivse tarbevaru kontuur ja nimetus 2. Meeraldise ja meeraldise teenindusmaa ning maardla plokkide piirid on vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 16.08.2012. a Toodangu ladu v.t. 48.79 m 07.11.2012 Veetase kırgusel 48.79 m abs 3. 1974. a uuringu geoloogiliste punktide kırgusandmete viimisel Balti 77 ssteemi tehti kırguslik korrektuur +4,26 m Ehituskruus 5.7 Puuraugu sgavus, m Saviliiv, saviliivmoreen J˜RVA MAAKOND, TRI VALD 2 1: Korrastatava nılva kalle KLTSI MAARDLA GEOLOOGILISED L˜BILIKED Gr lisa 2 Ehituskruus koos suurte I-I’, II-II’ T nr 32-13 KLTSI KRUUSAKARJ˜˜R paeplaatidega Mııtkava: Tartu mnt 84a-50 10112 Tallinn M hor 1:1000 Tel: 634 4552, 53 090 935 Projekteerimine KKP000027 M vert 1:100 Fax: 634 4501 Metd, geoloogia KKA000244 E-mail: [email protected] Formaat A1 Koostas Maris Leiaru Tellija:J˜RVA TEED AS Mo tee 1, Sillaotsa, 72751 Kuup. 09.07.2013 Kinnitas Jaan Viru 54. 00 53.52 5 4 0 .0 . 54 53.58 0 0 53 . 00 6 54.06 00 53. 53.59 54.70 0 53.50 0 52. 00 . 53 49.46 51.27 6 0 0 00 1. 5 . 54 ’ 54.15 I 51.42 00 . 49.49 54 18 . 3 Plokk 2 Ta ASENDISKEEM M 1:50 000 5 51.15 53.56 53.67 51.32 (BAASKAART 6322) 5 ka 53.64 2 51.23 . tt 0 0 ep 52.11 83601:002:0139 i nn Tuuleveere 0.25 PA-2 as 52 y= 575100 2.80 T RI 51.16 . e 00 490 . 4.85 55.21 va 51.00 1.70 ll 53.38 53.72 51.29 PA-25 50.95 53.94 480 . 00 0 . .0 50.53 - PA-5 54 54.43 3 49.31 5 Plokk 2 Ta 53.31 49.29 7.60 57.04 49.17 49.25 49.22 0 49.17 52.95 x=6518400 53.43 l l 47. 54. 00 va 50.34 e 1 .0 51.20 as 50 0 50.80 nn .0 i paljandus 2 p 2.81 52.52 5 0 e 0 . tt 49.18 5 4 ka - PA-24 54.15 3.90 U K˜R 53.57 49.33 49.25 0 00 50. 1 0 1 . 00 . 22.11.2010 3 . 54 54 5 53.52 53.89 33 . 49.24 52.50 50 49.17 49.02 49.56 00 . 53.42 52 52.06 55.16 49. 39 54.30 ka t 0.25 PA-1 tep 6 0 49.21 paljandus 1.75 56.58 KLTSI 3 0 . 49 i . 54 s . 52 nn 9 na n i as 4 p 53.21 51.95 e KRUUSAKARJ˜˜R 49.41 va 54.55 paljandus .3 1 49 49.60 l l 51 ladu . 32 49.11 54 00 530 .0 ladu 0 49.18 54. .00 0 ladu . 51.91 53.95 3 49.38 49.28 49.27 5 49.17 53.24 54.17 48.03 46.92 48. 48.96 49.36 - 52. 53.38 49.22 7 0 53.46 49.84 47.25 4 3.20 PA-23 49.20 0 54.08 9 . 00 54 1 . 00 6 46.27 49.27 9 49.15 54. 46. 0 1. 47.82 5 2.93 00 0 3. 49. 54.34 . 5 2.58 0 46.05 53 46 48.93 54. 53.86 49.06 . 0 00 49.59 47.76 49.18 49.13 49.28 00 55.46 Plokk 2 Ta 53.16 47.86 46.39 49.31 7 52 54.01 49.12 46.57 52.44 4 50.80 49.58 3.50 9 0.25 . 46.69 00 .12 PA-6 53.72 49.02 - 45.94 56.0 PA-18 46.97 ladu 55.71 54.45 - 49.62 45.88 53.78 3 55 0 .2 2.50 47.62 . 00 47. 5 0.39 46.17 56.16 49.05 54. 50.90 48.98 4 49.13 45.74 9 .3 0 00 3 I I PA-28 56 00 . ’ 56. 00 51.59 50.10 49.08 45.62 54.25 54.81 53.90 49.15 02 . 0.50 46.21 48.83 0.7 49 ladu 52.15 56.64 l l 48.13 45.67 00 6.3 va 470 . 46.18 0 . e 0 54 . as 5 4.03 5 nn i 45.56 49.07 4 p 46.99 8 e 48.73 49.83 49.16 . tt 8 00 57.32 5 00 ka 44.67 57. 55. 8 .3 49.35 45.95 48.90 paljandus 53.51 0 49.27 5 5 2 54.93 45.02 5 .0 53.44 51.88 ladu 0 45.96 1. 0 5 4. 00 . 0 0 54.99 53 45.97 53.46 47.15 45.29 48.85 ladu 49.33 p 57.57 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 4 45.79 3.08 i nn 0 as 4 . . 50.47 49.10 53 9 52.57 45 PIIRIPUNKTIDE ANDMED 4 49.18 45.26 . PA-32 00 48.79 45.85 - 52. 47.88 44.12 ladu 53.41 00 paljandus 3.80 48.73 51.35 5 49.27 48.90 48.74 0 .4 45.55 45.30 49.14 56.49 Piiri- Koordinaadid 5 44.88 48.94 kruus 48 5 51.70 46.19 45.19 punkti .40 1. 00 54.61 44.91 49.14 nr. X Y 50.81 45.23 50.12 51.37 50.16 45.44 paljandus 2.34 45.05 0.36 45.48 53.78 1 6517903.63 575194.75 48.72 8 ka 54. 3.19 44.90 5 tt 0 6517949.97 575196.08 00 49.24 48.25 44.39 . 2 ep 48. 52.59 50.69 49.64 49.10 49.17 49.47 46.11 49.11 48.94 48.92 0 5 54 i nn 92 5 45.41 8 . 0.65 51.44 3 6518075.59 575199.55 . 49 as 00 44.84 53.00 00 45.98 - e 1.85 49.28 . 4 .00 49.54 4 6518137.65 575123.75 56 va 51 5 54.57 45.06 ee 49.43 . 45.43 PA-21 0 4.70 ll 49.76 45.83 3.39 5 6518209.31 575036.20 sit 50.78 45.56 55.49 44.73 49.16 2.84 45.52 PA-19 48.79 48.20 6 6518456.91 575390.05 t - Kı l 45.05 49.32 48.31 - 48.89 44.73 PA-28 as 49.19 49.38 49.13 45.86 49.34 49.08 3.80 7 6518348.50 575533.05 nn 49. 48.80 3.80 52.94 54.40 pi 49.15 45.13 27 45.00 53.55 46.01 8 6518263.76 575593.95 45.22 53.30 ee 49.50 83601:002:0155 6518221.89 575589.98 et 9 45.63 ladu er 45.91 47 a rv 48.36 44.16 Jrve 00 o . T 49. 48 45.13 0 55. 53.86 49.80 0 . 45.56 49.19 pıld 10 6518193.59 575585.68 48.92 46 45.67 48.79 PA-20A 44.85 49.30 0.33 - 11 6518163.47 575573.59 0 45.36 44. 52.85 5 45.59 07.11.2012 48.71 9 y= 575700 3.43 49.22 49.51 48.75 45.64 5.30 45.39 49.36 54.75 12 6518147.31 575561.79 49. 45.60 49.25 49.77 48 49.66 45.74 51 ladu 48.44 45.66 Plokk 1 Ta 49.30 13 6518139.89 575550.30 . 45.93 0 49.34 53.23 49.71 49.39 - PA-17 45.85 45.76 paljandatud ala 49.73 48.95 44.31 2.13 14 6518114.76 575526.83 5 48.89 3.10 45.45 00 49.74 48.17 45.63 46 56. 53.77 45.66 0.62 44.70 15 6518117.08 575517.47 45.66 PA-20 9 . 8 0 - . 8 44 ll 52.72 45.48 16 6518109.65 575487.49 4 48.46 45.61 48.73 . 0 00 49.59 50.51 48.87 5.50 45.57 55.53 x=6518200 0 . . 45.73 17 6518093.37 575456.83 54 4 46 3.54 45.56 49. 45.63 1.05 46.12 50 45.76 49.58 18 6518061.23 575421.82 3 45.67 45.68 45.24 49.31 10 48.76 48.21 48.76 45.76 45.58 47 49.76 54.28 19 6518028.90 575403.16 53.62 49 45.66 . 0 44.82 00 . . 93 45.90 0.70 20 6518015.96 575401.36 52 45.67 50.00 53.61 48.33 48.29 45.58 0 21 6517992.83 575370.69 0 45.96 45.35 . 48.67 49.73 49.84 3 Kıltsi karjri 5 0 45.63 0 1. 45.61 - 53.65 22 6517967.18 575332.12 5 83601:002:0043 45.73 4 48.20 47.91 9 51.48 45.95 .9 50.65 3.00 7 45.66 45.75 45.43 23 6517957.91 575311.10 45.59 us 45.89 PA-29 24 6517956.92 575311.60 kru 45.67 49.72 45.80 44.71 1.63 0.51 46.14 48.95 50.20 45.66 45.85 Aj. Rp.2 54.75 25 6517952.95 575302.00 49.53 48.02 45.45 49.76 11 46.18 26 6517947.15 575284.46 00 45.80 met. varras maas 5 3 . 00 .6 50 47.96 45.70 50. 45.43 53.49 5 50.71 46.16 27 6517938.22 575268.07 45.78 45.74 46.05 us 0 u r - PA-27 45 . 45.31 k 28 6517927.79 575257.32 49.30 45.79 46.01 9 45.75 2.50 49.74 45.84 46 45.13 12 54.77 29 6517912.07 575214.28 45.96 0.80 49.81 49 45.80 . 0 . 1 46.06 45.44 1 46.07 49.24 45.88 45.83 00 . Meeraldise teenindusmaa 46.28 45.32 52.04 57 13 45.86 3.95 pindala:15.87 ha. 4 45.83 46.14 45.23 - 55.21 49.44 49.75 45.89 49.14 45.79 4.30 83601:002:1470 PA-9 00 45.34 46.20 56.27 55. 46.04 Tri metskond 29 .0 0 45.76 45.91 45.43 49.30 9 46 45.71 49.71 4 45.88 10 00 49.11 55.23 . 45.90 0.16 0 47.51 49.44 48.80 00 . 44.97 . 56 5 46.15 5 0.58 45.85 45.94 kruus 11 45.09 15 54.01 45.96 46.10 49.15 14 45.81 55.12 44.84 48.92 48.11 46.57 45.90 46.02 16 55.91 M˜EERALDI SEPI IRI PUNKTI DEANDMED 45.43 45.98 48.89 45.92 45.90 44.46 v l pıld Koordinaadid 49.00 46.00 46.01 12 48.81 nı Piiri- 49.12 45.86 d 55.23 punkti 44.99 tu 52.90 46.03 ta Y 45.98 as nr. X 17 rr 54.07 ko 44.37 45.82 48.25 45.97 - 55.67 49.42 45.79 47. 0 48.84 0.30 1 6517919.85 575195.25 48.8548.59 2.00 PA-10 45.03 55.30 45.98 5.20 PA-8 2 6518075.59 575199.55 47.87 45.85 48.90 52.78 Plokk 2 Ta 46.02 45.86 3 6518191.44 575058.05 2 44.91 49.06 48.67 45.86 3 45.92 .0 0 4 6518193.92 575059.21 45.86 3 5 45.00 48.83 45.83 45.95 55.05 5 6518224.04 575059.70 45.78 0.68 45.38 13 53.83 6 6518451.94 575389.39 48.48 45.94 46.09 48.63 7 6518343.87 575532.38 45.91 45.70 18 55.41 54.85 48.77 8 6518259.13 575593.29 48.78 45.65 45.86 45.86 9 6518147.41 575555.06 45.86 45.73 0 0 46.19 5 4 . 10 6518117.08 575517.47 55 45.67 . 6518109.65 575487.49 00 46.39 45.80 47.08 55.24 11 45.86 45.31 12 6518093.37 575456.83 54.47 46.14 54.70 45.17 13 6518061.23 575421.82 46.02 14 45.88 48.63 14 6518028.90 575403.16 45.88 45.52 46.18 19 53.81 - 45.62 5.70 46.33 Meeraldise pindala:15.06 ha. y= 575500 PA-11 45.82 45.13 pıld 45.89 45.97 I 48.80 44.92 20 45.96 as 83601:002:2320 45.27 nn i 0 46.12 ep t 5 .0 Uue-Aasa 45.91 45.71 at 5 k 54.17 53.44 0 46.06 .0 00 . 54 9 4 x=6518000 46.12 48.75 00 50.63 21 53. 45.98 51.00 55.00 00 52. 50.38 54.40 H 50.00 00 50. 48. 53.11 00 48.53 52.41 46.17 . 48.47 51 44 45.95 kr 40 .0 49.30 uu 5 46.27 s M˜RKUSED: 52 53.71 0 .0 54 5.21 . 00 46.16 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused Balti ssteemis. 48.28 00 22 . Meeraldise ja meeraldise teenindusmaa ning maardla plokkide piirid on vljastatud 49 53.35 2.76 s 49.24 Plokk 2 Ta kr uu Maa-ameti poolt digitaalselt 16.08.2012. a. 51.72 5 0 3.0 23 4 45.98 Katastriksuse piirid saadud Maa-ametist digitaalselt 16.08.2012. a. Katastriksuse piirid on illumineeritud. 8 . 48.77 3 8 46.93 0 0 1. 53.53 LEPPEM˜RGID 2. Plaani koostamisel on vıetud aluseks 07.11.2012. a markeidermııdistus 5 25 5 2 .00 PA-12 49. 00 50.0 5 24 52.05 0 26 3. 2 00 44.37 48.36 50.39 1 49. 0 Lamami (meeraldise pıhja) samakırgusjoon, abs m 48.77 48 . 3 4 48.59 meeraldise piir, piiripunkt 27 52.87 J˜RVA MAAKOND, TRI VALD 00 48.65 . 0 3.0 Maapinna samakırgusjoon, abs m 49 0 3.0 5 5 1 meeraldise teenindusmaa piir KLTSI MAARDLA Gr lisa 1 H 48. 52 pıld 48.95 53.35 kr uu s 0 52. 0 M˜EERALDISE PLAAN 49 52.33 T nr 32-13 28 . 00 48.41 49.73 50 52.87 aktiivse tarbevaru kontuur varu jkpaksus KLTSI KRUUSAKARJ˜˜R . 00 3.39 53.38 83601:002:2030 83601:002:0043 Mııtkava: 48.92 1 Kıltsi Kıltsi karjri katastriksuse piir, -tunnus ja nimi Tartu mnt 84a-50 49.30 1:1000 53 10112 Tallinn . 00 - PA-11 katendi paksus, m puuraugu nr 29 83601:002:0272 Tel: 634 4552, 53 090 935 Projekteerimine KKP000027 Formaat A1 53.20 5.70 48.80 kasuliku kihi paksus, m suudme abs. kırgus, m Fax: 634 4501 Metd, geoloogia KKA000244 488 .8 Kıltsipıllu I I’ geoloogilise lbilıike joon E-mail: [email protected] Kuup. 08.07.2013 48.93 52.58 1 83601:002:0290 kalda piiranguvnd Koostas Maris Leiaru Tellija: Baaskaart: Tri metskond 179 52.87 J˜RVA TEED AS 00 . Kinnitas Jaan Viru Mo tee 1, Sillaotsa, 72751 6322 53 Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, registrikood 70008658 Tel 627 2193, faks 627 2182, [email protected] www.keskkonnaamet.ee Hr Urmas Rikberg Teie: 02.04.2012 nr 4.1-2/15 Juhataja asetäitja Järva Teed AS Meie: 27.07.2012 nr HJR 10-1/12/8974-4 [email protected] Kõltsi kruusakarjääri korrastamistingimuste esitamine 1. Asjaolud ja menetluskäik Järva Teed AS esitas Keskkonnaaameti Harju-Järva-Rapla regioonile (edaspidi Keskkonnaaamet) 02.04.2012 taotluse (registreerimisnumbriga HJR 10-1/12/8974-1) Kõltsi kruusakarjääri korrastamistingimuste saamiseks. Järva Teed AS kaevandab Järvamaa keskkonnateenistuse (alates 01.02.2009 Keskkonnaamet) poolt kehtivusajaga 18.08.2004- 18.08.2014 antud maavara kaevandamise loa nr 3/2005 alusel. Luba on muudetud Keskkonnaameti 26.11.2009 korraldusega nr HJR 1-15/361. Kõltsi kruusakarjäär asub Järvamaal Türi vallas Kolu külas kinnistul Kõltsi karjäär (katastritunnus 83601:002:0043). Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 16,22 ha, s.h mäeeraldise pindala 15,34 ha. Riigivara registri kohaselt on Kõltsi kruusakarjääri kinnistu (katastriüksusel 83601:002:0043) valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maanteeamet. Alates 22.04.2008 on kinnistule seatud kasutusvaldus Aktsiaselts Järva Teed kasuks tähtajaga 23.05.2015. Kasutusvalduse lepingus on maa kasutajale pandud kohustus korrastada maavara kaevandamiseks kasutatud ala omal kulul vastavalt maapõueseadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele. Maapõueseaduse § 48 ja Keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ § 7 lõike 3 alusel on kaevandamisloa omanik kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel, mis koostatakse lähtudes korrastatava maa asukohajärgse Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestama maaomaniku poolt maa kasutada andmisel esitatud nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust. Maapõueseaduse § 48 lõike 8 kohaselt tuleb maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Türi Vallavolikogu on 30.04.2008 otsusega nr 33 volitanud antud küsimuste lahendamise Türi Vallavalitsusele. Türi Vallavalitsus on 26.07.2012 korraldusega nr 452 näinud ette järgmised tingimused: Harjumaa Järvamaa Raplamaa Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn Wiedemanni 13, 72213 Türi Tallinna mnt 14, pk 5, 79513 Rapla Tel 674 4800, faks 674 4801 Tel 384 8688, faks 385 7118 Tel 484 1171 faks 485 5798 [email protected] [email protected] [email protected] 1) pärast maa-ainese kaevandamise lõpetamist kruusakarjäär rekultiveerida tehisveekoguks; 2) karjääri nõlvadele anda veekogu veepinnast kõrgemale osale kalle, mis ei ületa looduslikku varisemisnurka; 3) allpool veetaset jäävale nõlvaosale anda kalle, mis ei ole liiva looduslikust varikalde nurgast väiksem; 4) kaevandamisala korrastada selliselt, et alal on hiljem võimalik teha hooldetöid mehhaniseeritult. Maavara kaevandamise loa 3/2005 punktis 4.2 on määratud korrastatava maa kasutamise otstarbeks veekogu rajamine. 2. Keskkonnamõju hindamise vajaduse analüüs Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 29 kohaselt on pealmaakaevandamise lõpetamisel suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Kõltsi kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 15,34 ha. Vallidesse kogutud katendit kasutatakse korrastamistöödel. Kaevandati nii ülevalpool, kui allpool põhjaveetaset. Kuna veetaset karjääris ei alandatud, siis veerežiimile olulist mõju ei avaldunud. Eelnevast tulenevalt ei ole keskkonnamõju hindamine kohustuslik. 3. Korrastamistingimused Arvestades eelpool toodut ning tuginedes Maapõueseaduse §-le 48 ja keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ § 7 lõikele 3 otsustan esitada Kõltsi kruusakarjääris maavara kaevandamise loa nr 3/2005 alusel rikutud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgnevad korrastamistingimused: 3.1. Korrastatava maa sihtotstarve: 3.1.1. Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa-ala korrastada veekoguks. 3.1.2. Sihtotstarve määrata vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord”. 3.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 3.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Veekogu kaldad ja tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. 3.2.2. Nõlvad ei tohi olla järsemad, kui on materjali looduslik varisemisnurk. Karjääri nõlvad rajada nõlvsusega ülevalpool veetaset suhtega vähemalt 1:1,4, allpool veetaset vähemalt 1:2. Kui projektiga planeeritakse veekogule supluskoht, siis peavad veealused kalded olema supluskohas vähemalt suhtega 1:8. 3.2.3. Kaevandamisala korrastada selliselt, et alal on hiljem võimalik teha hooldetöid mehhaniseeritult. 3.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: 3.3.1. Veekogu kaldale jääva karjääri põhjal peab ülemine 0,5 m paksune kiht sisaldama peenet (materjal terasuurusega kuni 1 mm) vähemalt 25 % (massi järgi) ega tohi sisaldada kive (läbimõõduga üle 10 mm) enam kui 40 %. 2 3.3.2. Korrastamisprojektis esitada mulla või kasvupinnase kasutamise ja käitluse arvestused ja määrata bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus. 3.4. Veerežiimi kujundamise nõuded: 3.4.1. Karjääri rajatava veekogu sügavus tuleb kujundada valdavalt üle 2 meetri (seejuures mitte ületades mäeeraldise piire), jättes madalamad alad veetaimestiku arenemiseks. Kaldale tuleb jätta perv, mis peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust. 3.5. Bioloogilise korrastamise nõuded: 3.5.1. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda, veekogu nõlvad tuleb tasandada ja katta kattepinnasega ning kujundada rohumaaks. Haljastusalaks ette nähtud ala võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata külvatavate taimede nimistu, nende arv ning külvamise või istutamise kord, vajaduse korral tuua väetiste kogused. 3.6. Lisatingimused 3.6.1. Kaevandatud ala korrastamise projekt koostada vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ nõuetega. Maapõueseaduse § 48 lõike 6 kohaselt on korrastamisprojekti koostamise õigus projekti koostamisega tegeleval isikul kaevandamisseaduse § 10 tähenduses. 3.6.2. Korrastamisprojekt koostada vastavuses maapõueseaduse § 62 lõikega 1, mis sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks tagatud juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt. 3.6.3. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest. 3.6.4. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile heakskiitmiseks kolmes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (CD-l). Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Allan Piik Juhataja Astrid Koplimäe 484 1182 [email protected] 3 Epp Kuslap From: jaan laur <[email protected]> Sent: reede, 23. november 2018 15:32 To: Epp Kuslap Subject: Re: Kõltsi kruusakarjääri korrastamisest Tere! Asja täpsustamise huvides pean mainima, et Tuulavere nimelist kinnistut mul ei ole. Küll aga on mul Tuuleveere nimeline kinnistu, mille katastrinumber vastab allpool kirjeldatule. Mis puutub katendipuistangute likvideerimist siis mulle meeldiks väga kui need likvideeritud saaks. Ka nimetatud osades, millised minu kinnistu piire ületavad. Veel oleks mul tagasihoidlik soov, et pärast korrastustöid säiliks mul pääs punktide 2 ja 3 vahelt karjääri kinnistu serva pidi oma metsa. Metsatee asub punktide 1 ja 2 vahel ja momendil on sinna pääs olemas. Küll aga on takistatud hetkel karjääri pääs punktide 2 ja 3 vahel. Lugupidamisega Jaan Laur 5290274 ----- Reply to message ----- Subject: Kõltsi kruusakarjääri korrastamisest Date: 23. november 2018 10:40:22 From: Epp Kuslap <[email protected]> To: [email protected] <[email protected]> Tere OÜ Inseneribüroo STEIGER koostab Maanteeameti tellimusel Kõltsi kruusakarjääri korrastamise projekti ning meie andmetel kuulub Teile Kõltsi karjääri kinnistuga põhjas ja idas piirnev kinnistu Tuulavere (katastritunnusega 83601:002:0139). Varasema kaevandamise käigus on karjäärist eemaldatud kattekiht (mulla-kruusa segune materjal) paigutatud osaliselt Kõltsi karjääri kinnistu piiridest väljapoole Tuulavere kinnistule. Korrastamise projektis näeme ette ladustatud katendipuistangute likvideerimise ja materjali ära kasutamise karjääri korrastamisel. Palume Teie seisukohta, kas soovite, et Tuulavere kinnistule ladustatud katendivallid likvideeritakse karjääri korrastamise käigus või te ei soovi korrastamistööde teostamist teile kuuluval maal. Kuna osaliselt on ladustatud puistangud juba võsastunud, siis on vajalik nendelt likvideerimisele eelnevalt eemaldada võsa ja puud. Kirjale on lisatud selgitav plaan, kuhu on märgitud likvideeritavad katendipuistangud. Teie maale ulatuvad puistangud piiripunktide 1 ja 2 vahelisel alal ning piiripunkti nr 2 juures. 1 Lugupidamisega Epp Kuslap OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Telefon: +372 66 81 017 www.steiger.ee 2 Korrastatava ala Mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y 1' 6 518 209,33 575 036,26 1' 6 518 209,31 575 036,20 2' 6 518 456,86 575 390,13 2' 6 518 456,91 575 390,05 3' 6 518 348,58 575 533,07 3' 6 518 348,50 575 533,05 4' 6 518 263,77 575 594,02 4' 6 518 263,76 575 593,95 5' 6 518 221,93 575 589,90 5' 6 518 221,89 575 589,98 6' 6 518 193,57 575 585,65 6' 6 518 193,59 575 585,68 7' 6 518 163,45 575 573,62 7' 6 518 163,47 575 573,59 8' 6 518 137,66 575 554,72 8' 6 518 147,31 575 561,79 9' 6 518 106,62 575 523,27 9' 6 518 139,89 575 550,30 10' 6 518 073,42 575 479,17 10' 6 518 114,76 575 526,83 2' 11' 6 518 019,17 575 405,58 11' 6 518 117,08 575 517,47 53.72 2 2' 54.26 53.78 - 12' 6 517 992,84 575 370,72 12' 6 518 109,65 575 487,49 13' 6 517 967,18 575 332,05 13' 6 518 093,37 575 456,83 53.79 54.90 53.70 Plokk 2 aT I 49.66 51.47 I N 575 300 575 500 54.35 ' as 14' 6 517 957,86 575 311,12 14' 6 518 061,23 575 421,82 nn pi 51.04 49.6651.90 53.76 53.84 PA-25 51.43 51.52 15' 6 517 956,94 575 311,52 15' 6 518 028,90 575 403,16 49.97 52.22 K 2.80 54.14 a te 16' 6 518 015,96 575 401,36 n 16' 6 517 953,00 575 302,08 53.50 d i 53.58 51.49 va 49.14 1.70 51.15 - PA-5 l 48.66 l4 52.33 17' 6 517 947,14 575 284,50 17' 6 517 992,83 575 370,69 54.63 48.82 1.79 53.51 48.56 7.60 57.24 48.54 48.79 49.46 53.15 53.63 18' 6 517 938,25 575 268,09 18' 6 517 967,18 575 332,12 l2 l 48.38 51.40 va 48.56 52.72 en di - PA-24 48.66 48.62 50.33 19' 6 517 927,87 575 257,30 19' 6 517 957,91 575 311,10 53.77 54.35 K at 48.68 0.51 54.09 3.90 49.53 48.52 46.50 46.38 46.56 48.65 49.78 50.80 PA-1 48.72 20' 6 517 912,11 575 214,32 20' 6 517 956,92 575 311,60 48.50 52.26 0.25 Tuua e lveee55.36 r 48.51 46.40 46.82 46.3546.69 48.39 0.51 48.68 Ka t en 1.75 56.78 di 21' 6 517 952,95 575 302,00 010 :020 :139 pn in 53.41 48.96 46.88 0.89 46.59 46.40 va Kaardilehed nr 6321 Vändra ja 6322 Türi 21' 6 517 903,65 575 194,79 836 52.70 48.35 l 3' 3' l3 48.69 46.69 1.16 46.65 46.21 48.62 48.57 46.97 46.30 45.96 0.89 48.16 53.44 22' 6 517 950,02 575 196,09 22' 6 517 947,15 575 284,46 54.37 48.36 46.67 1.16 PA-23 45.99 -48.47 0.45 46.36 48.66 53.74 575 100 53.66 53.34 48.20 46.80 45.94 0.45 54.28 50.48 1.00 3.20 49.35 23' 6 518 075,57 575 199,59 23' 6 517 938,22 575 268,07 54.06 48.52 48.25 0.2147.04 47.43 0.51 46.63 46.49 48.29 l 46.3546.30 46.41 46.55 48.34 ad u 52.68 51.01 3 54.54 53.36 55.66 24' 6 517 927,79 575 257,32 48.52 48.28 48.17 1.00 46.73 46.13 48.72 0.30 0,25 PA-6 47.12 46.08 0.51 45.96 46.50 0.21 49.85 Pindala 16,22 ha 25' 6 517 912,07 575 214,28 53.92 - PA-18 46.07 45.64 48.29 48.31 48.53 51.08 52.51 54.65 - 56.2 1 53.98 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number I 52.08 46.22 48.52 PA-28 48.64 2.50 49.82 48.45 46.23 46.29 26' 6 517 903,63 575 194,75 47.19 47.14 46.58 46.08 46.08 45.52 48.46 49.36 0.7 54.45 55.01 54.10 0.60 56.84 0.60 47.26 51.08 27' 6 517 949,97 575 196,08 6.3 51.43 48.07 0.11 0.11 46.95 45.98 45.46 45.12 48.25 48.30 53.12 48.33 48.33 50.23 57.52 Mäeeraldise piiripunktide 28' 6 518 075,59 575 199,55 6 518 300 53.64 53.71 en va di l1 l 48.53 48.60 47.58 46.38 45.58 45.28 45.63 46.43 48.19 0.80 51.20 53.40 1' K at 52.26 48.79 45.38 45.15 47.59 57.77 55.19 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number koordinaadid 29' 6 518 137,65 575 123,75 52.77 48.94 48.64 47.23 46.91 46.34 - PA-32 44.37 46.65 47.59 48.26 0.80 49.98 53.66 52.27 53.61 51.90 51.81 50.69 46.68 46.83 3.80 48.93 vt 48.30 m abs 0.65 45.66 47.05 50.59 56.69 48.36 48.90 4' 01.12.2017 uus 48.69 46.39 48.21 48.45 50.82 54.81 1' kr 51.01 Pindala 15,87 ha 51.57 2.5450.27 45.19 45.84 0.65 45.75 47.87 49.51 Nr X Y 50.23 Korrastatava ala piir, piiripunkt ja piiripunkti number K 48.69 49.24 4' at 49.74 46.71 46.88 0.88 48.39 48.80 50.47 53.98 0.03 en 49.30 47.31 52.79 50.89 49.40 48.60 47.16 45.68 PA-21 49.35 49.84 di 49.61 46.98 45.79 49.32 53.61 va 1 6 518 224,04 575 059,70 48.67 48.71 47.21 0.41 - 45.83 47.91 49.62 53.20 l 0.23 l5 54.77 49.12 46.62 48.99 46.98 48.35 49.21 PA-28 2 6 518 451,94 575 389,39 50.98 ud nõ v l 49.54 48.80 46.95 46.68 0.23 46.38 PA-19 45.60 45.04 4.90 46.03 47.66 49.13 49.14 53.14 50.13 4 55.69 Kõltsi karjäär at t 46.60 - 48.31 r as r 48.77 49.09 48.16 49.27 - 54.60 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 3 6 518 343,87 575 532,38 ko 3.80 45.05 46.21 83601:002:0043 53.75 pn inas 1 54.06 4.23 48.78 2.62 48.98 46.51 0.65 45.74 - 45.43 47.08 48.48 49.28 3.80 49.30 0.27 49.53 53.50 I' 4 6 518 259,13 575 593,29 53.05 49.80 49.60 46.79 46.88 0.65 45.18 47.78 49.44 5.30 5 6 518 147,41 575 555,06 49.07 48.78 48.66 47.04 46.15 45.96 1.15 PA-20A 46.75 48.55 49.61 49.37 5' 5'54.95 0.60 1' 1' 53.43 49.45 - PA-17 45.78 45.53 48.91 45.61 46.47 47.55 47.71 49.55 Jääkvaru paksus 6 6 518 117,08 575 517,47 ko rr a 49.22 48.63 48.43 46.80 46.87 3.10 49.15 K 45.87 õt li skaj räär 0.73 48.48 49.86 53.97 Järve 52.92 st a t 46.58 - PA-20 0.73 2:0155 u d n õ l 49.22 v 48.86 836010 :020 :043 47.70 49.44 55.73 836010 :0 7 6 518 109,65 575 487,49 48.36 48.35 5.50 48.93 46.58 47.26 48.47 Puuraugu nr 8 6 518 093,37 575 456,83 53.82 14 3.61 48.32 48.38 46.48 46.70 45.91 0.50 46.00 45.58 47.08 48.35 49.42 48.49 6' 6' 54.48 - PA-32 Katendi paksus 45.80 47.61 49.79 50.40 53.81 3.80 48.93 Kasuliku kihi paksus Puuraugu suudme abs kõrgus 49.04 3.61 1.10 45.89 46.17 0.19 48.42 50.48 9 6 518 061,23 575 421,82 51.68 48.34 46.18 45.77 46.06 0.50 1.36 - PA-29 48.51 53.85 49.07 13 46.48 1.10 45.60 3.00 49.15 44.48 46.4946.63 1.15 us 48.24 10 6 518 028,90 575 403,16 0.19 46.27 1.24 kru 50.40 45.25 46.02 1.36 54.95 49.73 53.54 Varuplokiga moodustatud nõlvaterviku alumine piir 11 6 517 919,85 575 195,25 46.48 1.24 45.77 44.87 46.50 48.82 1.15 54.24 7' 50.91 49.50 45.09 1.01 0.09 - 45.99 PA-27 46.43 46.03 47.55 48.65 7' 12 6 518 075,59 575 199,55 54.97 49.44 49.31 44.95 1.01 46.02 46.05 2.50 49.94 46.52 1.09 Plokk 1 aT 0.53 nõ v l 52.82 5 I I' Geoloogilise läbilõike joon 13 6 518 191,44 575 058,05 44.86 0.09 46.17 45.50 45.60 0.53 46.72 at ud t 55.41 45.60 - PA-9 as 14 6 518 193,92 575 059,21 29' 49.34 50.25 korr 56.47 9' 8' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 4,30 49.5 46.12 46.35 45.32 45.59 47.71 Plokk 2 aT 46.05 47.39 56.18 54.21 8' Pindala 15,06 ha 48.31 56.11 10'55.32 6 518 100 45.98 46.11 46.19 46.10 45.15 47.61 6 põld 54 Maapinna samakõrgusjoon, m 49.20 49.32 - 46.21 45.50 0.06 7 55.43 9' 53.10 46.02 PA-10 55.87 49.62 46.26 2.00 8 0.30 PA-8 12' 11' 48.79 49.05 5.20 52.78 48.07 1.09 49.1 49.2648.87 28' 46.06 44.27 45.62 ud nõ v l at st Kaldapiiranguvöönd 48.68 45.92 1.09 46.15 ra 48.25 or k 13' Uu eAa - sa 55.25 54.03 48.83 23'12 45.92 45.22 55.61 10' 83601: 0022 :320 55.05 48.98 0.78 48.26 9 46.69 46.36 55.44 14'Plokk 3 aT 46.03 0.78 Tüi rmetso k nd29 54.90 54.67 45.79 48.83 836010 :02:1470 46.08 - 46.24 54.01 5.70 PA-11 10 Märkused: 15' põld 44.95 I I 49.0 2.88 46.17 4.37 45.69 nõ v l 53.64 ud 54.37 at 46.30 2.88 48.95 4.83 45.32 50.83 ko r as r t 16'11' 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. kr 46.18 uus 50.58 54.60 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. H 48.64 46.31 5.16 53.31 3. Kasutatud Kõltsi kruusakarjääri markšeidermõõdistamise mäetööde plaani (varu 52.61 48.67 48.73 49.50 kr uu s 17' 53.91 48.48 22' 46.49 seisuga 01.12.2017. a) (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 17224). Katendipuistangute ligikaudsed mahud 48.58 uu s 51.92 53.55 12' 46.18 46.52 kr 48.97 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. PA-12 4.70 18' 53.73 Katendipuistangu 3 50.59 52.25 5. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga Asukoht Maht, m 44.57 48.79 48.97 52.91 20' 53.07 nr 27' 48.85 13' 24.10.2018. a). 48.72 49.15 53.55 uu kr s 21' 52.53 H 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 1 Mäeeraldise põhjakülg 3 500 48.61 53.07 Kõltsi 53.58 23' 02:2 030 2 49.12 11 49.50 16'83601: 0 Mäeeraldise põhjakülg 1 500 53.40 24' 49.08 52.78 3 Mäeeraldise idaosa 2 500 6 517 900 49.13 20' 19' 25' p iõl lu Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 26' Kõls t 02 79 4 Mäeeraldise kirdenurk 3 500 836010 :020 :272 90 2: 1 21' Kõlsti kruusakarjäär 00 nd 5 Mäeeraldise kaguosa 5 000 Korrastatava ala plaan Järva maakond, Türi vald 1: sko Kokku 16 000 60 et 83 im r Loa omanik Joonis nr 1 / 9 Tü Maanteeamet Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 0 20 40 100 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 10.12.2018 1 cm /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ Kasvukiht Tuue lveee r Järve 836010 :020 :139 836010 :02:0155 60 Läbilõige I-I' 60 Plokk 2 aT Veepealses osas Plokk 2 aT 58 PA-28 Kaevandamise käigus Kõls tikaj räär täitmine sujuva kaldega 58 PA-28 Kruus tekkinud astme täitmine 836010 :02:0043 kalda kujundamiseks 56 54,45 56 53,14 Plokk 1 aT Plokk 1 aT Plokk 1 aT 4 54 54 1, 1: 1: 52 0,7 PA-19 PA-20A PA-21 52 1, v.t. 48.50 m PA-20 Saviliivmoreen 4 50 49,09 48,93 48,91 48,99 50 1: 2 01,12,2017 48 48 3,80 46 6,3 46 3,80 Katendipuistang 44 44 5,30 4,70 42 5,50 42 Tuue lveee r 836010 :020 :139 Katendiga täidetav ala Tüi rmetso k nd29 836010 :02:1470 Plokk 2 aT Läbilõige II-II' 54 Plokk 2 aT Kõls tikaj räär Plokk 1 aT 54 Mäeeraldise teenindusmaa piir 4 836010 :02:0043 1, 52 PA-11 PA-10 v.t. 48.50 m PA-24 52 Mäeeraldise piir PA-20 1: 50 49,0 Plokk 1 aT 49,1 01.12.2017 48,93 49,53 50 Aktiivse tarbevaru ploki piir (aT) :2 48 48 Plokk 1 aT 1 46 1: 46 Korrastatud ala piir 2 2,00 44 3,90 44 42 5,70 5,50 42 0 20 40 100 200 1 cm Veetaseme abs kõrgus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu vt 48,50 m Märkused: 01.12.2017 Veetaseme mõõtmise aeg Kõlsti kruusakarjäär 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Tehnoloogilise korrastamise läbilõiked Uuringute aegne põhjaveetase Järva maakond, Türi vald (48,86 m) 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Kasutatud Kõltsi kruusakarjääri markšeidermõõdistamise mäetööde plaani (varu Kaevandami seeel nemaapi nd seisuga 01.12.2017. a) (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 17224). Loa omanik Joonis nr 4 / 9 Maanteeamet 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 PA-24 Puuraugu number V 1 : 200 49.53 Puuraugu suudme abs kõrgus, m 5. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga [email protected] Mõõtkava H 1 : 2 000 24.10.2018. a). 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 10.12.2018 /allkirjastatud digitaalselt/ 3.90 Kaevandatav kihi paksus, m Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ 1' Ala 1 - kaevandamine lõpetatud, vajalik ala korrastamine Korrastatava ala piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kõltsi karjäär Ala 2 - kaevandamine lõpetatud, varasemalt korrastatud Tuuleveere kinnistul Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus kaevandamise käigus 83601:002:0043 tekkinud ebatasasus, mis tuleb täita (täitmiseks vajalik 3 3 Ala 3 - jätkatakse kaevandamisega, vajalik ala korrastamine katendi maht 0,2 tuhat m ) ja Likvideeritav objekt tasandada Täidetava ala pindala Geoloogilise läbilõike joon 0.2 ha, täitmiseks I I' 2' - kuluv katendi maht 3 3 0,3 tuhat m I I 575 300 575 500 ' Varu ammendamisel kujunev nõlv PA-25 K a te n 2.80 54.14 d iva ll4 1.70 - PA-5 Katendiga täidetav ala 7.60 57.24 Täidetava ala pindala Katendivalli teisaldamise asukoht 83 T 6 u 0 u 1 e l 0 : v 0 e 2 e 0 : e r 139 K en at va di l2 l - PA-24 3.90 49.53 Ka t en di va l l3 0.25 1.75 PA-1 56.78 1.1 ha, täitmiseks kuluv katendi maht 11, 8 tuhat m 3 3 N Kaldaperv - PA-23 3' 575 100 3.20 49.35 0,25 PA-6 - PA-18 - 56.2 I PA-28 54.45 2.50 49.82 Kaardilehed nr 6321 Vändra ja 6322 Türi 0.7 6.3 l1 l 6 518 300 en va di at K - PA-32 Korrastatava ala Täidetava ala pindala 3.80 48.93 piiripunktide koordinaadid uus 0,3 ha, täitmiseks kuluv 0.3 kr 3 3 4' K katendi maht 1,4 tuhat m at en PA-21 di va - Nr X Y ll5 48.99 PA-28 PA-19 53.14 1' 6 518 209,33 575 036,26 nõ v l - 4.90 ud at t 49.09 - as 3.80 2' 6 518 456,86 575 390,13 pn inas ko rr - 3.80 I' 3' 6 518 348,58 575 533,07 5.30 PA-20A - PA-17 48.91 5' 4' 6 518 263,77 575 594,02 1' ko rr a 3.10 49.15 Kõt li skaj räär Järve 5' 6 518 221,93 575 589,90 st a t - PA-20 2:0155 u d n õ lv 836010 :020 :043 836010 :0 5.50 48.93 6' 6 518 193,57 575 585,65 6' 7' 6 518 163,45 575 573,62 - PA-29 8' 6 518 137,66 575 554,72 3.00 49.15 us 9' 6 518 106,62 575 523,27 kru PA-27 7' 10' 6 518 073,42 575 479,17 - 2.50 49.94 11' 6 518 019,17 575 405,58 v l 8' 12' 6 517 992,84 575 370,72 nõ ud - PA-9 at as rr t 13' 6 517 967,18 575 332,05 4,30 49.5 ko 14' 6 517 957,86 575 311,12 15' 6 517 956,94 575 311,52 6 518 100 16' 6 517 953,00 575 302,08 9' - 17' 6 517 947,14 575 284,50 PA-10 0.30 2.00 5.20 PA-8 v 52.78 49.1 nõ l 18' 6 517 938,25 575 268,09 ud 23' ko as rr at t Uue-Aasa 19' 6 517 927,87 575 257,30 10' 836010 :022 :320 20' 6 517 912,11 575 214,32 21' 6 517 903,65 575 194,79 Tüi rmetso k nd29 22' 6 517 950,02 575 196,09 836010 :02:1470 - 5.70 23' 6 518 075,57 575 199,59 PA-11 v l põld nõ ud I I 49.0 ko r as r at t 11' Pindala 16,22 ha kr uus H Liivaauk, mis tuleb kr uu s 12' korrastamise käigus tasandada ja vajadusel 22' uu kr s katendiga täita (täitmiseks 13' vajalik katendi maht kuni 0,5 PA-12 3 tuhat m ) 44.57 16' H Kõltsi 836010 :02:2 030 19' 6 517 900 20' Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 21' Kõls tp iõl lu 02 79 836010 :020 :272 90 2: 1 Märkused: Kõlsti kruusakarjäär 00 nd Tehnoloogilise korrastamise plaan Järva maakond, Türi vald 1: sko 60 et 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 83 im 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. r Loa omanik Joonis nr 3 / 9 3. Kasutatud Kõltsi kruusakarjääri markšeidermõõdistamise mäetööde plaani (varu Tü Maanteeamet seisuga 01.12.2017. a) (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 17224). Harju maakond, Tallinn, Teelise tn 4, 10916 0 20 40 100 200 [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 5. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 1 cm OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 18.12.2018 24.10.2018. a). /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2350 /allkirjastatud digitaalselt/ 53.78 0.25 PA-4 53.72 54 - 54.25 53 53.78 53 54.26 6 54 53.79 53 52 53.70 51 53 52 6 51.47 53.40 4 51.62 I 9 53.58 as Plokk 2 aT I nn · pi N 53.76 53.87 52.32 51.52 83601:002:0139 53.84 51.43 PA-25 Tuuleveere 2 5 52.06 korrastatud ala 53.47 54.14 ASENDISKEEM M 1:50 000 48.97 0.25 PA-2 y= 575100 5 2 2.80 49.01 4 4.85 55.41 E 54 W 53.58 53.87 54 1.70 48.74 8 52.47 49 51.15 51.49 - PA-5 51.40 7.60 52.91 48.54 48. 54 48 . 81 49.03 57.24 54.63 47.39 Plokk 2 aT 53.51 6 4 47.50 47 48.56 8 3 . . 51.41 3 4 i Tr 4 48 48 47.22 8. 87 9 l l 48 4 va 53.15 x=6518400 53.63 e PA-24 53 nas - 48 4 50.43 S ka tep n i 47.51 3.90 46.74 49.53 47.35 91 9. . 14 51.40 52.72 48 47.02 47.21 47.16 . 78 54.35 47.34 korrastatud ala 53.77 0.50 53.37 46.81 47 49.03 52.29 4 7 6 8 4 7 4 4 46.50 46 . u l Ko 54.09 . 47.34 9 48.86 8 47.02 1 53.62 4 46.38 46.56 2 52.26 0.31 47.22 5 0.25 0 48.37 55.36 5 47.04 . 48 51.40 8 54.50 46.35 46.69 4 54 0.61 53.44 .3 7 46.40 46.82 48.83 1.75 8 4 46.88 46.59 48.58 PA-1 Kıltsi 4 53.41 51.86 8 46.40 53 8 n in 4 p .7 56.78 5 70 . 46.69 46.65 46.21 46.88 47.15 54.75 kruusakarjr 48 52 50 . 46.30 45.96 48 49 8 46.97 .4 53.81 8 54.37 52.36 4 53.44 5 46.47 47.09 5 51.58 6 45.99 .4 47 51.30 - 47.68 8 3 4 46.16 51.18 7 4 53.66 PA-23 5 8 47.71 . 45.74 5 3 46.80 2 4 4 3.20 46 54.28 8 1 7 49.35 4 . 5 4 3 48 . 5 8 7 4 53.36 51.80 46.29 48.29 .56 46.63 46.15 46.10 47.14 47.41 54.54 48 48.54 54 7 47.78 1.00 54.06 46.55 46 47.04 5 .3 47.23 46.41 55.66 1 88 8 53.36 48 . 4 50.78 7 0,25 48 PA-6 4. 46.73 PA-18 8 45.93 3 52.27 46.08 45.96 4 53.39 45 47.12 - 56.20 - 49.82 . 46.50 47.10 47.46 53.92 82 . 48 48 71 . 0.67 48 48 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 54.65 2.50 45.64 . 50 52 45.87 53.98 54.62 PIIRIPUNKTIDE ANDMED 49 48 47.75 47.31 46.22 M˜EERALDI SEPI IRI PUNKTI DEANDMED . 46.09 40 46.58 46.23 52.50 46.08 46.08 46 46.94 47.19 0.60 I PA-28 .8 8 45.52 47.09 Piiri- Koordinaadid 4 8 Piiri- Koordinaadid 52 54.45 47.81 punkti 47 55.01 0.7 46.68 punkti 48 7 53.12 55 56.84 47.26 4 nr. X Y .56 51.26 47.63 6.3 4 1 0.11 nr. X Y 7 5 .8 0 5 8 9 46.95 45.46 45.12 4 57 . l 8 45.98 4 56 l 48.89 54 va korrastatud ala 1 6517903.63 575194.75 1 e 45.43 57.52 6517919.85 575195.25 as 48.32 53.82 nn 46.43 47.13 53.71 i 47.92 45.58 2 6517949.97 575196.08 2 6518075.59 575199.55 51 tep 47.58 0.45 53.64 ka 46.38 45.28 47.56 3 6518075.59 575199.55 3 46 54 55.19 6518191.44 575058.05 48 48 49.09 47 45.38 55.25 45.15 56 4 6518137.65 575123.75 4 . 6518193.92 575059.21 50 46.91 57.77 53 46.34 49.83 52.56 47.23 46.65 47 PA-32 4 5 5 6518209.31 575036.20 5 6518224.04 575059.70 - 48.47 50 52.01 47.01 5 48.98 47.58 48.93 4 6 6518456.91 575390.05 6 6518451.94 575389.39 55 3.80 53 45.66 48.40 7 49 1 . 46.68 49 46.83 vt 48.10 m abs 47.49 56.69 7 6518348.50 575533.05 7 6518343.87 575532.38 51.90 46.39 45 50.65 11.10.2019 0.10 54.81 uus 2 49.50 5 2.64 49.10 52 8 6518263.76 575593.95 8 6518259.13 575593.29 46 kr 51.01 45.64 51.57 47.48 Plokk 1 aT 45.19 0.10 45.75 47.16 48.41 49.84 9 6518221.89 575589.98 9 6518147.41 575555.06 0.72 47 51 49.35 50.47 53.98 10 6518193.59 575585.68 10 6518117.08 575517.47 48 54 49.14 46.71 46.88 . 47.31 8 ka 71 52.79 0 46.96 2 . 47.75 45.68 49.84 11 6518163.47 575573.59 11 6518109.65 575487.49 tte 50.89 49 53.61 pi 49.61 48.83 46.98 45.79 51 8 nn 49.75 46 6518093.37 575456.83 47.50 53.20 12 6518147.31 575561.79 12 as 47.21 0.41 49.62 - e va 54.77 49.12 46.62 45.63 48.25 13 6518139.89 575550.30 13 6518061.23 575421.82 ll 48.74 46.75 PA-21 4.70 47.20 - PA-28 55.69 6518028.90 575403.16 50.98 49.54 46.38 45.60 48.99 46.03 14 6518114.76 575526.83 14 48 49.13 48.06 45.04 50.13 u 46.68 3.80 53.14 ad l PA-19 50 15 6518117.08 575517.47 - Meeraldise pindala:15.06 ha. 56 46.60 54.60 53 45 v nı l 3.80 49.09 47.93 16 6518109.65 575487.49 1 45.05 ud 5 46.21 at t 46.68 45.43 I · 17 6518093.37 575456.83 49 44 as 48 48.78 r 45 53.75 r 53.50 ko 45.74 4 55 48.25 46.51 4 83601:002:0155 . 47.65 66 s 48.26 49.30 52 a pn in 47.08 Jrve 18 6518061.23 575421.82 47.79 49.53 46.79 46.88 46 0.44 pıld 19 6518028.90 575403.16 49.80 - 46 49.60 45.18 49.07 49.44 53.05 5 48.96 47.78 9 54.95 20 6518015.96 575401.36 47.88 46.15 45.96 5.30 PA-20A 49.37 0.37 47 46 48.78 1.78 47.04 48.91 46.75 48.21 21 6517992.83 575370.69 49 49.25 45.78 45.53 22 6517967.18 575332.12 48. 53.43 46 - PA-17 46 46.47 47.55 47.71 48.06 50.27 92 45.61 5 46.67 46 3.10 49.15 49.55 53.97 23 6517957.91 575311.10 49.02 48.08 46.80 ko 48.43 48 49.86 rr a 49.17 45.87 24 6517956.92 575311.60 52.92 st a 46.58 - 47.70 t u 4 9 48.43 PA-20 25 6517952.95 575302.00 44 44 d . 2 0.72 55.73 n ı 2 48.66 5.50 48.23 49.44 l v 4 47.90 48.93 46.58 26 6517947.15 575284.46 4 48.35 5 53 48.16 47.26 46 3 46.48 46.50 45.91 0.06 10 27 6517938.22 575268.07 Kıltsi karjri 52 49. 48.38 48.02 54.48 83601:002:0043 45.58 0.57 28 6517927.79 575257.32 95 48.12 47.08 45 53.82 46.00 55 50 50.13 53.81 29 6517912.07 575214.28 45.80 45 47.61 47 49.31 49.79 45.89 50.40 46 46.17 49.04 47.52 48.03 46 51.68 46.18 46.06 53.85 Meeraldise teenindusmaa 45.77 - 50.85 49.07 pindala:15.87 ha. 46.48 45.60 3.00 46.63 46.49 PA-29 44.48 5 47 us 3 50.40 46.27 .2 45.25 kru 49.15 6 46.02 54.95 46 49.73 53 45.77 48 48.82 k . r 11 54 uus 50.91 45 46.48 44.87 46.50 47.01 45.09 54.24 45.99 46 - 46.03 48.65 PA-27 9 6 46.43 4 49.50 47.55 2.50 54.97 45 49.94 12 7 4 52.82 49.31 44.95 45 46.02 46.52 KAEVANDATUD MAHT PERIOODIL 01.12.2017.a - 11.10.2019.a: 47 5 6 49.44 46.05 46.03 5 44.86 46.17 13 5 45.60 46.52 46 46 6 5 45.50 45.60 - 55.41 Plokist 1 aT (ehituskruus) kaevandatud maavara kokku 10,4 tuhat m‡, 49.34 4 4,30 v l sh veealune maht (allpool abs kırgust 48,86 EH2000) on 9,2 tuhat m‡ 83601:002:1470 47 46 PA-9 nı 56.47 ud 46 45 50.05 t a Tri metskond 29 46.12 49.50 as t rr 46.35 45.59 ko 10 49.31 45.32 47.71 46.05 11 56.18 54.21 47.19 15 14 5 5 6 55.32 54 LEPPEM˜RGID: 16 5 7 4 48.31 56.11 46.19 46.10 45.98 47.41 46.11 49.20 47 45.15 12 Meeraldise piir, piiripunkt ja number 49.32 46 46.21 45.50 55.43 pıld 53 1 17 54.27 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 46.02 - 55.87 1 46.26 0.30 6 49.62 PA-10 4 55.50 49.05 48.79 2.00 4 PA-8 49.10 5 5.20 PLOKK 1 aT 7 45 4 48.07 44.27 5 52.98 Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 2 v l 5 45.62 nı 49.26 46.06 ud 48.87 at Kıltsi karjr st 3 rra Katastriksuse piir, number ja nimetus (plaanil skemaatiline) 45.92 ko 55.25 83601:002:0043 46.15 3 48.25 5 54.03 13 46 48.68 45.90 54 Maapinna samakırgusjoon 48.83 45.22 55.05 45.92 18 55.61 48.98 5 4 45 Lamami samakırgusjoon 48.26 44 Plokk 2 aT 46.69 55 6 45 4 46.36 55.44 48.23 Mııdistuspunkti abs kırgus, m 46.03 0.73 Meeraldises oleva jklasundi paksus mııdistuspunktis, m 54.67 54.90 3 45.79 5 14 46.08 48.83 - 46.24 I I· Geoloogilise lbilıike joon 5.70 19 54.01 kattekihi paksus, m puuraugu nr 46 v 0.1 PA- 20 y= 575500 l nı 5 4 Puurauk PA-11 at ud 20 pıld kasuliku kihi paksus, m 46.50 44.95 as t 2.9 72.16 suudme abs. kırgus, m r · I 49.00 46.17 ko r 83601:002:2320 44 45.69 46.01 Uue-Aasa 45 54.37 53.64 45.32 46.30 kalda piiranguvnd x=6518000 48.75 50.83 50.63 21 kr 46.18 uus 54 50.58 50.38 H 50.00 46.31 48. 52.61 53.31 64 48.73 48.67 M˜RKUSED: 49.30 4 kr 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 49 5 uu s 53.91 4 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. 4 48.48 46.49 3. Katastriksuse piirid Maa-amet 15.10.2019. a. 22 53.55 4. Meeraldise ja meeraldise teenindusmaa ning maardla plokkide piirid on vljastatud 3 5 Plokk 2 aT Maa-ameti poolt digitaalselt 16.08.2012. a (plaanil skemaatilised). s uu 4 kr 51.92 51.72 23 5. Asendiskeem Maaamet X-GIS kaardirakendus. 8 . 46.18 5 8 46.52 48.77 53 25 53.73 6. Kasutatud: Kıltsi kruusakarjri metde plaan, O J. Viru Markeideribroo 01.12.2017, t nr 17224. PA-12 24 52.25 48.56 2 26 44.57 48.77 50.59 49 48 52.91 52.71 . 54 53.07 48.79 53 J˜RVA MAAKOND TRI VALD Gr lisa 1 48.65 27 4 4 s H 49 48. 72 49.15 uu kr KLTSI KRUUSAKARJ˜˜R T nr 19251 53.55 52.53 48.61 28 53.07 pıld O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 53.58 53.38 83601:002:2030 1:1000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 49.12 1 Kıltsi Formaat A1 49.50 53 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜ETDE PLAAN 29 Mııdistatud: 83601:002:0272 90 .8 53.40 Kıltsipıllu Mııdistas Jrgen Aluoja 11.10.2019 4 52.78 Joonestas Maido Ridalaan Tellija:Tariston AS 49.13 5 3 Mo tee 1, Sillaotsa kla, Paide linn Koostatud: 1 83601:002:0290 Tri metskond 179 Kinnitas Maido Ridalaan 72758 Jrvamaa 15.10.2019 JÄRVA MAAKOND TÜRI VALD KOLU KÜLA KÕLTSI KRUUSAKARJÄRÄÄR MARKŠEIDERMÕÕDISTAMINE SEISUGA 11.10.2019. a Tellija: Tariston AS Mäo tee 1, Sillaotsa küla, Paide linn 72758 Järvamaa Teostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 19251 Juhatuse liige: Maido Ridalaan Tallinn 2019 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD LK 1. SELETUSKIRI ...................................................................................................................... 3 1.1. KARJÄÄRI ÜLDANDMED JA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ........................ 3 1.1.1. Karjääri üldandmed ................................................................................................... 3 1.1.2. Geoloogiline uuritus ja üldiseloomustus ................................................................... 3 1.2. MARKŠEIDERITÖÖ AEG JA ANDMED TEOSTAJA KOHTA .................................. 4 1.3. TELLIJA JA KAEVANDAMISLOA ANDMED ............................................................ 4 1.4. LÄHTEPUNKTIDE ANDMED ....................................................................................... 4 1.5. GEODEETILISE SIDUMISE ANDMED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS ...................... 5 1.6. KASUTATUD VARASEMATE TÖÖDE LOETELU .................................................... 5 1.7. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA –SEADMETE,ANDMETÖÖTLUSE JA TARKVARA KOHTA ................................................................................................................ 6 1.8. SELGITUSED TEHNOVÕRKUDE OSAS ..................................................................... 6 1.9. KATASTRIÜKSUSTE PIIRIDE PÄRITOLU JA KASUTUSVIIS ................................ 6 1.10. MAAVARA MAHU ARVUTUSMEETODID ............................................................ 6 1.11. MUUD MÄRKUSED ................................................................................................... 6 2. MÕÕDISTUSTE TULEMUSED JA ARVUTUSED ......................................................... 7 2.1. KAEVANDATUD, KASUTATUD JA KASUTUSKÕLBMATUKS MUUDETUD MAAVARAVARU KOGUS ...................................................................................................... 7 2.2. MÄEERALDISE PIIRES JA VÄLJASPOOL MÄEERALDISE PIIRE KAEVANDATUD MAAVARA, SETENDI VÕI KIVIMI KOGUS ........................................ 7 2.3. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD JA KORRASTATUD MAA PINDALA................. 7 3. KOKKUVÕTE ...................................................................................................................... 8 4. FOTOD ................................................................................................................................... 9 TEKSTILISA Kolmemõõtmelised koordinaadid (digitaalsel kujul DVD-ROM andmekandjal) GRAAFILISED LISAD 1. Mäetööde plaan, M 1:1000 (1 eks) 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’, II-II´, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 (1 eks) Toimikule on lisatud DVD-ROM andmekandja (1 eks), millel asuvad digitaalsel kujul seletuskiri, teksti- ja graafilised lisad. 1. SELETUSKIRI 1.1. KARJÄÄRI ÜLDANDMED JA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 1.1.1. Karjääri üldandmed Objektide asukoht: Järva maakond Türi vald Kolu küla Katastriüksus ja tunnus: Kõltsi karjäär, 83601:002:0043 Karjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala: 15,87 ha Karjääri mäeeraldise pindala: 15,06 ha Kõltsi kruusakarjäär asub Järva maakonnas Türi vallas Kolu külas, katastriüksuse Kõltsi karjäär (kat.tunnus 83601:002:0043) piires. Kõltsi kruusakarjäär paikneb Tallinn-Türi-Arkma maantee 100,5 km kohalt 2,0 km paremale. Käesoleval ajal hõlmab nimetatud mäeeraldis aktiivse tarbevaru plokki nr 1 (ehituskruus). Kõltsi kruusakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal hoonestus puudub, samuti tehnovõrgud puuduvad. Mäeeraldisel ei ole looduskaitse- ega teisi keelualasid. Katastriüksuse piirid on saadud ning kantud plaanile Maa-ameti poolt 16.08.2012. a digitaalselt väljastatud andmete alusel. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ning maardla plokkide piirid on kantud plaanile OÜ Mäemees töö nr 32-13 alusel. 1.1.2. Geoloogiline uuritus ja üldiseloomustus Geoloogilisied uuringuid Kõltsi maardlas teostati 1960. ja 1977.a kunagise Geoloogia Valitsuse poolt. Eesti Maanteeprojekt korraldas 1974. a täiendava uuringu Kõltsi kruusakarjääri jääkvaru määramiseks. Kruusavaru arvutati lähtudes kasuliku kihi uuritud paksusest, mis kõikus 2...6 m vahemikus, mille järgi määrati mäeeraldise kontuur sügavuti. Järva Teedevalitsus teostas 1994.a. Kõltsi kruusakarjääris täiendavad geoloogilised uurimistööd karjääri jääkvarude määramiseks. 1994. a uuringu tulemusel on Kõltsi kruusaarjääri jääkvaru 01.05.1994. a seisuga 371,8 tuhat m³. Jääkvaru arvutus tugineb PI „Eesti Maanteeprojekti“ 1976. a, Geoloogia Valitsuse 1960. a, 1977. a uuringute andmetel. Kõltsi maardla osas on tegemist radiaalse oosiga, mis koosneb glatsifluviaalsetest setetest – kruusast ja liivast. Kõltsi kruusa-liiva maardla glatsifluviaalsed setted on väga muutlikud. Eriti väljendub see maardla edelaosa, kus paljanduvad nii keskmise ja jämedateraline munakaid sisaldav kruus kui ka peene-ja keskmise-kuni jämedateraline liiv. Kruus asub seljaku keskosas, servaalad koosnevad keskmise kuni jämedateralisest, kohati tolmjaid fraktsioone sisaldavatest liivadest. Üldiselt on seljaku kirdepoolses osas olev kruus jämedateralisem. Nii kruus kui liiv on kohati sorteeritud ja kas kallak-(35º...45º) või horisontaalkihi tekstuuriga. Kohati leidub kruusas jämedaid paeplaate. Pinnasevee tase oli varasemate geoloogiliste uuringute käigus mõõdetud tasemel 44,4 m abs, 1994. a jääkvaru hindamisel andmete viimisel Balti 77 süsteemi tehti kõrguslik korrektuur +4,26 m, mistõttu korrigeeriti maardla puuraukude andmeid ning uueks uuringute aegseks pinnasevee tasemeks saadi 48,66 m abs. 01.01.2018 jõustunud redaktsioonile kehtib Eestis senise Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi (BK77) asemel Euroopa kõrgussüsteem (EH2000). Kahe süsteemi kõrguste vahe Kõltsi kruusakarjääris on 0,20m. BK77 + 0,20m = EH2000. 3 1.2. MARKŠEIDERITÖÖ AEG JA ANDMED TEOSTAJA KOHTA Käesoleva markšeidermõõdistuse tegi OÜ J.Viru Markšeideribüroo Tariston AS tellimusel. OÜ J.Viru Markšeideribüroo tegevuslitsents (ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud): reg. nr EEG000189. Töö eesmärgiks oli teostada markšeidermõõdistamine: mäetööde plaani täiendamine, karjääri kaevandatud maavara mahu määramine. Töö läbiviimisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja markšeidertöödele esitatavatest nõuetest. Käesoleva välitöö markšeidermõõdistuse tegid 11.10.2019. a markšeider Maido Ridalaan ja Jürgen Aluoja. Kameraaltöö tegi ajavahemikul 14.11.2019. a - 18.11.2019. a geodeet Maido Ridalaan. Töö kinnitas Maido Ridalaan. 1.3. TELLIJA JA KAEVANDAMISLOA ANDMED Tellija: Tariston AS Mäo tee 1, Sillaotsa küla, Paide linn 72758 Järvamaa Kaevandamisloa andmed: 23.05.2005. a väljastati Järva Teed AS-le Keskkonnaministeeriumi Järvamaa keskkonnateenistuse poolt Kõltsi karjääris maavara kaevandamiseks luba 3/2005 kehtivusega 23.05.2005. a - 23.05.2015. a. Kuna maavara ei olnud võimalik maavara kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ammendada, taotles Järva Teed AS loa pikendamist. Seega pikendati maavara kaevandmaisluba aastani 23.05.2020. Seoses Kõltsi kruusakarjääri kaevandamisloa muutmisega korrigeeriti ka mäeeraldise ja teenindusmaa piiri. Sellest tulenevalt on mäeeraldise piir 15,06 ha ja mäeeraldise teenindusmaa piir 15,87 ha. Maavara kaevandamisloas on märgitud ehituskruua aktiivseks tarbevaruks 82 tuhat m³, mis kattub kaevandatava varu mahuga. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 30 tuhat m³. Lisaks on muudetud kaevandamisloas märgitud, et loa omanik on kohustatud korrastama kogu algselt kaevandamisloaga nr 3/2005 hõlmatud ning rikutud maa-ala (15,34 ha koos teenindusmaaga 16,22 ha). Keskkonnaameti korraldusega 4.oktoober 2016 nr 1-3/16/2533 registreeriti maavara kaevandamise luba 3/2005 Maanteeameti nimele. 1.4. LÄHTEPUNKTIDE ANDMED Mõõdistamise lähtekoordinaadid ja kõrgused on saadud liikuvjaam Trimble R10 GNSS vastuvõtuseadme abil, parandid Trimble VRS Now püsijaamade võrk. GNSS-i vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse täpsus on kontrollitud maapõueseaduse § 76 kohaselt enne ja pärast mõõdistust riiklikul geodeetilisel punktil (kontrollpunkt), mille andmed on ka geodeetiliste punktide andmekogus. GNSS-i vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud koordinaatidest ei või maapõueseaduse § 76 kohaselt kontrollmõõtmisel ületada horisontaalselt 25 cm ja kõrguslikult 10 cm. Kontrollpunkt: Riigi geodeetiline põhivõrk, 2.klass kolu 97 nr 6317 X = 6518483.326 Y = 571942.234 Z = 56.414 (EH2000) Kontrollitud tulemus X = 6518483.331 Y = 571942.230 Z = 56.425 (EH2000) enne mõõdistust: (kontrollmõõtmise tulemus jäi ettenähtud vahemikku) Kontrollitud tulemus X = 6518483.329 Y = 571942.232 Z = 56.419 (EH2000) 4 pärast mõõdistust: (kontrollmõõtmise tulemus jäi ettenähtud vahemikku). 1.5. GEODEETILISE SIDUMISE ANDMED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS Geodeetiline sidumine: Liikuvjaam Trimble R10 GNSS, parandid VRS referentsjaamade võrgust Trimble VRS now. Mõõtemääramatus: Plaaniline asukoha määramise täpsus reaalajas (x;y) 10 mm +0.5ppm; kõrguslik asukoha määramise täpsus 15 mm +0.5 ppm. 1.6. KASUTATUD VARASEMATE TÖÖDE LOETELU 1. Aruanne „Kõltsi kruusakarjääri markšeidermõõdistamine seisuga 01.12.2017“, J. Viru Markšeideribüroo 2017. a, töö nr 17224. 5 1.7. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA –SEADMETE,ANDMETÖÖTLUSE JA TARKVARA KOHTA Mõõdistusmetoodika: GPS real-time kinematic. Mõõdistusseadmed: GPS instrumendid liikuvjaam Trimble R10 GNSS. Kasutatud tarkvarad: Andmetöötlus - Bentley PowerCivil for Baltics V8i, ver.08.11.07.428. Tekstitöötlus - Microsoft Office Word. Mõõdistamise mõõtkava: M1:500 Plaani mõõtkava: M1:1000 Mõõdistati L-Est’97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis. Töö läbiviimisel on lähtutud järgnevatest õigusaktidest ja markšeidertöödele esitatud nõuetest:  riigikogu 01.01.2017. a seadus „Maapõueseadus“ paragrahv §76. Markšeidermõõdistus;  keskkonnaministri 01.01.2018. a määruse nr 22 ,,Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruande esitamise nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“;  majandus- ja taristuministri 10.05.2019. a määrus nr 32 ,,Markšeidermõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“. Kameraaltöö graafika ja andmeanalüüs on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i v.08.11.07.428. 1.8. SELGITUSED TEHNOVÕRKUDE OSAS Kommunikatsioonid mäeeraldise ja teenindusmaa alal puuduvad. 1.9. KATASTRIÜKSUSTE PIIRIDE PÄRITOLU JA KASUTUSVIIS Katastriüksuse piirid pärinevad Maa-ameti geoportaali avalikust ruumiandmekogust ja on allalaetud seisuga 15.10.2019.a (plaanil skemaatiliselt). 1.10. MAAVARA MAHU ARVUTUSMEETODID Maavara mahu arvutuse aluseks on käesoleva markšeidermõõdistamise ja eelmise korra markšeidermõõdistamise andmed. Nende andmete põhjal on koostatud trianguleeritud kõrgusmudelid arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i v.08.11.07.428 abil ning mahud arvutati triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. 1.11. MUUD MÄRKUSED Vastavalt keskkonnaministri 26. oktoobri 2011. a määruse nr 64 „Geodeetiline süsteem“ 01.01.2018 jõustunud redaktsioonile kehtib Eestis senise Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi (BK77) asemel Euroopa kõrgussüsteem (EH2000). Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile üleminekuga on muutunud kõrgusväärtused. Balti 1977 kõrgussüsteemilt Euroopa kõrgussüsteemile üleminekul lisandub absoluutsetele kõrgusväärtustele sõltuvalt piirkonnast 0,15m kuni 0,25m. Kahe süsteemi kõrguste vahe Kõltsi kruusakarjääris on 0,20m. BK77 + 0,20m = EH2000 6 Käesoleva seletuskirja ptk 1.1.2 üldiseloomustav tekst pärineb vastavast lähtematerjalist ja selles ei ole lähtematerjalides toodud kõrguseandmeid muudetud (kõrgused varasemas kõrgussüsteemis) 2. MÕÕDISTUSTE TULEMUSED JA ARVUTUSED 2.1. KAEVANDATUD, KASUTATUD JA KASUTUSKÕLBMATUKS MUUDETUD MAAVARAVARU KOGUS Mahu arvutus on tehtud Kõltsi kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa ja maavaravaru plokkide piirides. Kõltsi kruusakarjääris mäeeraldise piires on kaevandatud maavara mahtude määramiseks koostatud järgmised trianguleeritud kõrgusmudelid: 1. 01.12.2017. a markšeidermõõdistuse tulemusel koostatud maapinna kõrgusmudel; 2. 11.10.2019. a markšeidermõõdistuse tulemusel koostatud maapinna kõrgusmudel; 3. Uuringuaegne pinnavee tase 48,86 m abs (EH2000). Nimetatud mudelite võrdlemisel on saadud tulemused järgmised: Perioodil 01.12.2017. a - 11.10.2019. a on kaevandatud plokist 1 aT (ehituskruus) 10,4 tuhat m³, sh veepealne maht 1,2 tuhat m³ ja veealune maht 9,2 tuhat m³. 2.2. MÄEERALDISE PIIRES JA VÄLJASPOOL MÄEERALDISE PIIRE KAEVANDATUD MAAVARA, SETENDI VÕI KIVIMI KOGUS Ajavahemikul 19.09.2003.a - 11.10.2019.a Kõltsi kruusakarjääri mäeeraldise piires kaevandatud maavara maht kokku 192,5 tuhat m³ sh veealune maht 122,8 tuhat m³. Perioodil 01.12.2017. a - 11.10.2019. a ei ole mäeeraldise kõrvalt ega lamamist maavara varu ega keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit või setendit looduslikust olekust välja viidud. Kontrolliks kasutati: 1. 11.10.2019. a markšeidermõõdistuse tulemusel koostatud maapinna kõrgusmudel; 2. Geoloogilise uuringu andmete põhjal koostatud mäeeraldise põhja kõrgusmudel; 3. Maavara kaevandamisloaga väljastatud mäeeraldise piir. 2.3. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD JA KORRASTATUD MAA PINDALA Kaevandamisega seotud töödega muudetud maa pindala teenindusmaa piires on 15,06 ha, korrastatud maa pindala 0 ha. Korrastatuks tunnistab maa korrastamistööde vastuvõtukomisjon peale korrastamisprojektis ettenähtud tööde teostamist. 7 3. KOKKUVÕTE Käesoleva töö käigus arvutati Kõltsi kruusakarjääri kaevandatud maavara mahud perioodil 01.12.2017. a - 11.10.2019. a mäeeraldise ja teenindusmaa ning maavaravaru plokkide piirides. Eelpool nimetatud ajavahemikul on kaevandatud maavara plokist 1 aT 10,4 tuhat m³, sh veepealne maht 1,2 tuhat m³ ja veealune maht 9,2 tuhat m³. Ajavahemikul 19.09.2003.a - 11.10.2019.a Kõltsi kruusakarjääri mäeeraldise piires kaevandatud maavara maht kokku 192,5 tuhat m³, sh veealune maht 122,8 tuhat m³. Perioodil 01.12.2017. a - 11.10.2019. a ei ole mäeeraldise kõrvalt ega lamamist maavara varu ega keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit või setendit looduslikust olekust välja viidud. Kaevandamisega seotud töödega muudetud maa pindala teenindusmaa piires on 15,06 ha, korrastatud maa pindala 0 ha. Korrastatuks tunnistab maa korrastamistööde vastuvõtukomisjon peale korrastamisprojektis ettenähtud tööde teostamist. 8 4. FOTOD Vaade Kõltsi kruusakarjääri tasandatud põhjaküljele. Vaade Kõltsi kruusakarjääri läänenurgale. Koostas: Maido Ridalaan 18.11.2019. a 9 abs m SW GEOLOOGILINE L˜BILIGE I-I’ N abs m 57 57 56 56 55 55 54 54 53 53 52 52 4 51 51 1. 1: - PA-24 - PA-10 PA-20 3.90 49.53 - 50 PA-11 50 - 2.00 49.10 5.50 48.93 5.70 49.00 49 49 v.t. 48.10 m 11.10.2019 48 48 47 47 46 PLOKK 1 aT 46 2.0 PLOKK 2 aT PLOKK 1 aT 3.9 PLOKK 1 aT 45 45 1: 2 44 44 5.7 5.5 43 43 42 42 abs m SE GEOLOOGILINE L˜BILIGE II-II’ W abs m 57 57 56 56 0.7 PA-28 6.3 54.45 55 55 54 - PA-28 54 PLOKK 2 aT 3.80 53.14 53 53 52 52 1: 1.4 1. 1: 4 51 51 - PA-19 PLOKK 2 aT 50 - PA-21 3.80 49.09 50 4.70 48.99 49 3.8 49 v.t. 48.99 m 2 1: 07.11.2012 48 6.3 48 PLOKK 1 aT 47 47 46 46 45 3.8 45 PLOKK 1 aT 44 4.7 44 43 43 LEPPEM˜RGID Meeraldise piir puuraugu nr. Kasvukiht - PA-11 Kattekihi paksus, m 5.70 49.00 Kasuliku kihi paksus, m suudme abs. kırgus, m Meeraldise teenindusmaa piir Teisaldatud kattepinnas PLOKK 1 aT Aktiivse tarbevaru kontuur ja nimetus M˜RKUSED Toodangu ladu v.t. 48.10 m Mııdistusaegne veetase 1. Kırgused EH2000 ssteemis 11.10.2019 2. Meeraldise ja meeraldise teenindusmaa ning maardla plokkide piirid on vljastatud Ehituskruus 5.7 Puuraugu sgavus, m Maa-ameti poolt digitaalselt 16.08.2012. a Uuringuaegne veetase 48.86 Saviliiv, saviliivmoreen 2 1: J˜RVA MAAKOND TRI VALD Gr lisa 1 Korrastatava nılva kalle Ehituskruus koos suurte KLTSI KRUUSAKARJ˜˜R T nr 19251 paeplaatidega O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED L˜BILIKED Hor 1:1000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn Vert 1:100 I-I’, II-II’ Koostas Maido Ridalaan Formaat A1 Tellija:Tariston AS Mo tee 1, Sillaotsa kla, Paide linn Koostatud: Kinnitas Maido Ridalaan 72758 Jrvamaa 15.10.2019 Hinnapäringu saajad Meie 06.04.2020 nr 12-1/20/17042-1 Hinnapäring Kõltsi kruusakarjääri korrastamise kohta Maanteeamet palub Teilt hinnapakkumust Kõltsi kruusakarjääri korrastamistöödeks. Kõltsi kruusakarjäär asub Järva maakonnas Türi vallas Kolu külas Kõltsi karjäär nimelisel katastriüksusel tunnusega 83601:002:0043. Kinnistu kuulub Eesti Vabariigile, selle valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maanteeamet. Kõltsi kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa nr 3/2005 (kehtivusajaga 23.05.2025) omanik on Maanteeamet. Mäeeraldise pindala on 15,06 ha ja selle teenindusmaa 15,87 ha. Kõltsi kruusakarjäär tuleb korrastada vastavalt korrastamise projektile, mis on rakendamisnõusoleku saanud Keskkonnaameti poolt 25.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/343 (Lisa 2). Peale korrastamisprojekti koostamist on mäeeraldisel kaevandatud ja teostatud osaliselt korrastustöid. Korrastamisprojekti koostamisel on arvestatud, et karjäär ammendatakse maksimaalselt, kuid kuna kruusas ja liivas leidub jämedaid paeplaate, siis kaevandamistegevust ei jätkata. Seetõttu ei ole teostatud ka projektis kõiki ettenähtud kaevandamistöödega kaasnevaid korrastamistöid, millega peab hinnapakkumise koostamisel arvestama. Pärast viimast kaevandamist on ala mõõdistatud (Lisa 1_Kõltsi kruusakarjääri markšeiderimõõdistus, varu seisuga 11.10.2019, OÜ J.Viru Markšeideribüroo töö nr 19251). Korrastamisprojekti tehnilise korrastamise plaani ja markšeiderimõõdistuse mäetööde plaani võrreldes on näha, milliseid tööd korrastamisprojekti raames on teostatud ja millised mitte. Korrastada tuleb kogu algselt kaevandamisloaga nr 3/2005 hõlmatud ning kaevandatud maa-ala (kogu Kõltsi karjääri kinnistu), mille pindala on 16,22 ha. Kuna osaliselt on Kõltsi kruusakarjäärist eemaldatud katend ladustatud Kõltsi karjääri kinnistuga külgnevale Tuuleveere kinnistule (katastritunnusega 83601:002:0139), siis tuleb likvideerida kogu ulatuses tema kinnistule ladustatud katendipuistangud Kõltsi kruusakarjääri korrastamise käigus. Tuuleveere kinnistu omanik andnud oma nõusoleku (projekti lisas). Korrastatava maa sihtotstarve on veekogu. Korrastamisprojektis on kirjutatud, et veekogu on 13,1 ha ja rohumaa 3,12 ha, kuid kuna veealune kaevandamine on peatunud, siis rohumaa pindala on ettenähtust suurem ja veekogu väiksem. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Korrastamisel tehtavate tööde mahud: - Katendipuistangutelt võsa ja metsa raadamine ning likvideerimine, kändude juurimine ja nende likvideerimine (1 ha); - Katendipuistangute (10 tuh m3) teisaldamine ammendatud aladele või mäeeraldise osadele, kus edasist kaevandamist ei planeerita ning täitmisele kuuluvate alade täitmine ja tasandamine teisaldatud katendiga. Materjalide ladude realiseerimine. 3 Korrastamiseprojektis märgitud katendivallid 3 ja 4 (6 tuh m ) on kasutatud kirdeosas nõlvade tasandamisel kaevandamise käigus pärast korrastamisprojekti koostamist ja kinnitamist; - Karjääri nõlvade kujundamine veepealses osas nõlvusega 1 : 1,4 ja veealuses osas 1 : 2 ning põhja tasandamine. Alal 2 (korrastamisprojekti graafiline lisa 3) ei ole vajalik nõlvade kujundamine, need vastavad korrastamisprojektis esitatud nõuetele; - Karjääri ladustatud veeriseid, mis jäävad üle juurdepääsuteede tõkestamisest, tuleb kasutada ala 1 (korrastamisprojekti graafiline lisa 3) täitmisel paigutades need katendi hulka. Veeriseid ei tohi paigutada täidetava ala pealmisesse 0,5 m paksusesse kihti; - Kaldaperve rajamine, mis peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust. Kaevandamise tulemusel moodustuva veekogu oodatav veetase on abs kõrgusel 48,50 m. Seega peab maapind korrastatud karjääri veekogu kaldapervel peab olema madalam abs kõrgusest 49,50 m. Rajatav kaldaperv peab olema vähemalt 2 m ulatuses tasane ja ilma nõlvuseta. Kaldaperve rajamiseks veekogu kallastele saab kasutada ladustatud katendit. Alal 2 (korrastamisprojekti graafiline lisa 3) ei ole vajalik kaldaperve rajamine; - Sissepääsuteedele sissesõidu takistuste (karjääris ladustatud veeriste) paigaldamine. Karjääri värava ja märkide likvideerimine; - Heinasegu külvamine ca 4 ha suurusel alal. Täpsemalt on korrastamistöid kirjeldatud korrastamiseprojektis (Lisa 1). Lõpptulemus peavad vastama korrastamisprojektis esitatud nõuetele. Pärast korrastamist kutsub Keskkonnaamet kokku korrastamistööde vastuvõtukomisjoni, kes kontrollib korrastatud ala vastavust projektile. Töö teostaja on kohustatud projektist kõrvalekalded likvideerima omal kulul. Tööde lõpetamise tähtaeg 15.06.2020. a. Pakkumus (korrastamise kogumaksumus) esitada digitaalselt allkirjastatuna e-postiga [email protected] hiljemalt 15. aprilliks 2020.a kella 15.00. Edukaks tunnistatakse madalaima maksumusega pakkumus. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse madalaima kogumaksumusega, tunnistatakse edukaks pakkumus, mis on esitatud ajaliselt varem. Hankija jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumused, kui need ületavad eeldatava maksumuse alusel planeeritud rahalisi vahendeid või Riigihangete seaduses sätestatud lihtmenetluse maksumuse piirmäära. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sülvi Seppel-Hüvonen juhataja teemaa osakond Lisad: 1. Korrastamiseprojekt 2. Töövõtulepingu projekt 3. Tööde üleandmise- ja vastuvõtmise akti vorm 4. Markšeiderimõõdistus seisuga 11.10.2019 Silja Jaska 53484146 [email protected] 3 (3) TÖÖVÕTULEPING nr Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida esindab Maanteeameti peadirektor/ mida volituse alusel esindab Maanteeameti ……… ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on Järva maakonnas Türi vallas Kolu külas Kõltsi karjäär nimelisel katastriüksusel tunnusega 83601:002:0043 asuva Kõltsi kruusakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa tehnoloogiline ja bioloogiline korrastamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Kõltsi kruusakarjääri korrastamise projekt, OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 18/2350; 2.1.2. Lisa 2 – Maanteeameti hinnapäring XX.XX.XXXX nr … koos lisadega; 2.1.3. Lisa 3 – Töövõtja poolt XX.XX.XXXX esitatud hinnapakkumus nr …; 2.1.4. Lisa 4 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm. 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.3. Leping on sõlmitud lihtmenetluse riigihanke tulemusena. 2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 2.5. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks. 2.6. Poolte poolt pärast Lepingu sõlmimist koostatud ja allkirjastatud Lepingu muudatused asuvad tähtsuse järjekorras sellest dokumendist eespool, mida Lepingu muudatusega muudeti. 2.7. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad ja Töö üleandmine 3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu allkirjastamist Poolte poolt. 3.2. Töö teostamise ja Tellijale üleandmise tähtaeg on 15.06.2020. 3.3. Töö üleandmisel esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti. 1 3.4. Tellija peab Töö üle vaatama 7 kalendripäeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. 3.5. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendripäeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.6. Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Töö tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise käiku; 4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2. Tellijal on kohustus: 4.2.1. tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule; 4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule. 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; 4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud Tasu. 4.4. Töövõtjal on kohustus: 4.4.1. teha Töö vastavalt Lepingule; 4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine; 4.4.3. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt, kvaliteetselt ja vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega; 4.4.4. vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku; 4.4.5. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest. Juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö lõpptähtaega, mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, kaotab Töövõtja õiguse sellele hiljem tugineda; 4.4.6. kõrvaldada Töövõtja kulul korrastamistööde vastuvõtukomisjoni poolt Töö kontrollimisel ilmnenud kõik puudused komisjoni poolt määratud tähtajaks ning järgida esitatud nõudmisi; 4.4.7. suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt, kui kirjalikult. Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja muud Töövõtja esindajad ei valda eesti keelt, kohustub Töövõtja tagama sünkroontõlke eesti keeles; 4.4.8. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. 4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. 2 Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. 5. Tasumine 5.1. Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). 5.2. Töö teostamise maksumusele võib lisanduda täiendav tasu ettenägematute tööde eest kuni 10% protsenti Töö teostamise maksumusest, s.o ……….. eurot, millele lisandub käibemaks 10% summas …… eurot, kokku ………….. eurot. Ettenägematu töö on Lepingu mõistes töö, mida on vaja teha Töö iseloomust ja täitmise käigust tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija (kontaktisiku) kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Ettenägematute tööde eest tasub Tellija Töövõtjale vastavalt Lepingus sisalduvatele ettenägematute tööde hindadele. Ettenägematute tööde tegemiseks ei ole vaja sõlmida Lepingu muudatust. Ettenägematute tööde teostamine loetakse kokkulepituks, kui Töövõtja kontaktisik on esitanud hinnapakkumise ja Tellija kontaktisik on selle kinnitanud. Ettenägematute tööde eest tasutakse Lepingu raames ettenägematuteks töödeks ettenähtud summa arvelt. Juhul, kui ettenägematute tööde teostamise vajadust ei teki, s.t ettenägematuid töid ei teostata, siis ei ole Töövõtjal õigus Tellijalt nõuda hinnapakkumuses nimetatud ettenägematute tööde teostamiseks ettenähtud summa tasumist. 5.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allkirjastatud Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 14 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 5.4. Ettenägematute tööde teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale Poolte poolt alla kirjutatud Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 14 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 5.5. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. 6. Poolte vastutus 6.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. 6.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. 6.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,5% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. 6.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma Lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 6.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Tasust, iga viivitatud kalendripäeva eest. Leppetrahvinõude või teate 3 leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. 6.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 6.7. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaegade jooksul. 6.8. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega garantiiaja jooksul, mis algab kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist kuupäevast alates. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Töövõtja kontaktisik: ..., ..., ..., tel.: (+372) ..., e-post: …., kes on käesoleva lepinguga määratud Töö eest vastutavaks spetsialistiks Maapõueseaduse § 74 lg-te 1 ja 2 mõistes. 7.2. Tellija kontaktisik: Jaska, Silja, karjääride juhtivinsener, tel.: (+372) 5348 4146, e-post: [email protected] või teda asendav isik. 8. Lepingu kehtivus 8.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 8.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 8.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. 8.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 8.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb; 8.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. 9. Teated 9.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 9.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. 9.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile, loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks. 10. Isikuandmete töötlemine 10.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: Isikuandmete õigusaktid). 4 10.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. 10.3. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid. 10.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud tulemused. 10.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. 10.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: 10.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; 10.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; 10.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; 10.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; 10.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; 10.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; 10.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; 10.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; 10.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks. 11. Muud tingimused 11.1. Lepingut võib muuta Poolte kirjalikul kokkuleppel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 11.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 11.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 11.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 12. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Lisa 3 TÖÖ ÜLEANDMIS- ja VASTUVÕTMISAKT …………………………………… annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga nr ………. alljärgneva töö: „…………………………………………………………………………………..“ Üleantav töö: ……..……………………………… Lepingu maksumus …........ eurot, milles sisaldub käibemaks selle kehtivas määras. Üleantud tööde eest saadud …...... eurot, milles sisaldub käibemaks selle kehtivas määras. Käesoleva akti järgselt kuulub tehtud töö eest tasumisele ……. (summa sõnadega) eurot, milles sisaldub käibemaks selle kehtivas määras. Tellija kontaktisik Töövõtja kontaktisik Allkiri: Allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel