dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 7. aprill 2020
Viit
27-5/20/16917-2
Registreeritud
7. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
27 Ühistranspordi korraldamine
Sari
27-5 Ühistranspordi alane kirjavahetus
Toimik
27-5/2020
Vastutaja
Mika Männik (MA, Liiklusteenistus, Ühistranspordi osakond)

Failid

  • 📎27-52016917-2 07.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc367 KB

Sisu (failidest)

Vello Jõgisoo Mittetulundusühing Põhja-Eesti Teie 04.04.2020 nr 2-1/101 Ühistranspordikeskus [email protected] Meie 07.04.2020 nr 27-5/20/16917-2 Roosikrantsi 12 10119, Tallinn Hankedokumentatsiooni muudatuste sisseviimine Uus taastuvenergia direktiiv1 „RED II“ jõustus 24. detsembril 20181. See direktiiv edendab taastuvenergia arendamist järgmisel kümnendil kogu ELi hõlmava eesmärgi kaudu, et taastuvenergia moodustaks 2030. aastaks vähemalt 32 %, ja liikmesriigid peavad selle saavutama ühiselt. Selleks sisaldab direktiiv mitut valdkondlikku meedet, mis edendavad taastuvenergia edasist kasutuselevõttu, muuhulgas ka transpordisektorites. Liikmesriigid peavad selle sätted siseriiklikku õigusesse üle võtma 30. juuniks 2021. Seetõttu hakatakse sätete jõustumisel Eestis maakondliku avaliku liiniveo riigihangetes nõudma üksnes taastuvenergeetikal põhinevaid sõidukeid. Arvestades asjaolu, et vastavalt ühistranspordiseaduse § 20 lõikele 3 võib avaliku teenindamise lepingu sõlmida kuni kümneks aastaks, tuleb juba täna olemasolevatesse riigihangetesse sätestada tingimused taastuvenergeetikal põhinevate sõidukite kasutusele võtmiseks avalikul maakondlikul liiniveol. Nimetatud nõuded ei ole kohustuslikud otselepingute puhul, kui aastane liinikilomeetrite maht jääb alla 200 000 kilomeetri. Hetkel võimalik reaalselt kasutusele võtta CNG ehk surugaasi (sh biometaani) kütusel põhinevaid sõidukeid. Seega, kuni direktiivi sätted Eestis lõplikult jõustuvad tuleb jätta kütuseliigid riigihangetes küll vabaks, kuid taastuvenergeetikal põhinevate sõidukite kasutuselevõtmiseks tuleb hangetel anda neile lisa väärtuspunkte. Hiljuti läbiviidud riigihankel Saaremaal osutus selline lähenemine edukaks ja kasutusele võeti CNG kütusel töötavad sõidukid. Selleks, et tagada taastuvenergia kasutusele võtuks ühtne lähenemine, palun sätestada riigihangetel tingimus, et pakkuja pakkumusele, kes on valmis teenindama maakonnaliine 100% sõidukitega mis töötavad taastuvatel kütustel, omistatakse lisaks vähemalt 5 väärtuspunkti. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Avaliku teenindamise lepingusse tuleks kirjutada diislikütusel töötavate busside poolt teenindatava liiniveo mahu kohta indeks ÜTSTI (mille kohta on eelnevalt valemid saadetud) ja gaasikütusel töötavate busside poolt teenindatava liiniveo mahu kohta indeks GSTI. Viimase kasutamiseks on lepingusse lisamiseks tekst järgmine: „Liinikilomeetri hinda gaasikütust kasutavate busside korral korrigeeritakse poolaasta kaupa kogu lepingu kehtivuse ajal järgmise valemi kohaselt Tn = THD x GSTI, kus Tn –liinikilomeetri maksumus poolaastal n (€/km); THD –liinikilomeetri maksumus pakkumuses (€/km); GSTI – liinikilomeetri maksumuse muutumise indeks GSTI = STK*Gp + STP *Pp + STT*THIp, kus STK – kütuse kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis ÜTSTI (ühistranspordi statistiline hinnaindeks) Gp - maagaasi keskmise hinna muutus perioodil p1 (1.oktoobrer-31.märts) või perioodil p2 (1.aprill-30.september) võrreldes pakkumuse kvartali keskmise hinnaga - maagaasi hinnana kasutatakse maagaasibörsi GET Baltic perioodi keskmist hinda, millele lisatakse Eesti Vabariigis kehtiv aktsiisimäär mootorikütusena kasutatavale maagaasile; STP – palga kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis ÜTSTI Pp – keskmise palga muutus perioodil p1 (1.oktoobrer-31.märts) või perioodil p2 (1.aprill- 30.september) võrreldes pakkumuse aasta III kvartali palga indeksiga - aluseks võetakse Eesti keskmise palga indeks Statistikaametist; STM – muu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis THIp – tarbijahinnaindeksi (edaspidi THI) keskmine muutus perioodil p1 (1.oktoobrer-31.märts) või perioodil p2 (1.aprill-30.september) võrreldes pakkumuse aasta III kvartali THI-ga - aluseks võetakse THI Statistikaametist. GSTI-d kasutatakse perioodile p1 ja p2 järgneva poolaasta liinikilomeetri hinna arvutamiseks vastavalt alates 1.juulist ja 1.jaanuarist. Tasaarveldusi ei tehta tagantjärele. Esimene indeksi kasutamise poolaasta n on peale pakkumuse aastale järgneva aasta I kvartali näitajate avaldamist ehk pakkumuse aastale järgmineva aasta 1.juulist. 2 (3) Näidis: 2020.aastaks on ÜTSTI valemi tegelikud kaalud ehk kütuse, palga ja muude kulude osatähtsused järgmised: 29,1; 48,1 ja 22,8. Pakkumuse LKM hind on näiteks 1,20 euro/km. Kui võrreldes III kvartaliga pakkumuse aastal A on IV kvartali aasta A ja I kvartali aasta B (aastale A järgnev aasta) keskmine muutus kütuse hindades Gp1 = 1,03; palga muutus Pp1= 1,05 ja tarbijahinnaindeksi muutus THIp1= 1,01, siis GSTI = 0,291*1,03+0,481*1,05+0,228*1,01=0,300+0,505+0,230=1,035 ehk +3,5% Tn=1,20*1,035=1,242 €/ km - on järgmise perioodi liinikilomeetri hind.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kirke Williamson juhataja ühistranspordiosakond Mika Männik 6361119 [email protected] 3 (3)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel