Versioon 23.03.2020 /// TÖÖ NR 19003447
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8
Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla
projekteerimise
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 19003447 Tartu-Tallinn 2020
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht
Juhan Ruut
Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 2
keskkonnamõjude eelhinnang
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................................... 2
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 9
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 13
5.1. Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele ja mõju maakasutusele ................. 13
5.2. Mõju looduskaitselistele objektidele, sh Natura 2000 aladele..................................... 14
5.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15
5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16
5.5. Müra ............................................................................................................................ 17
5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 18
5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 18
5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 18
5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 18
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 19
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 3
keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11 Tallinna ringtee km
0,6–2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede projekteerimise ja ehitamise projekti II etapile.
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele loetakse II etapi töödeks veoautode parkla ja
teeninduskoha eskiisi koostamist. Projekteeritav parkla asub Harju maakonnas Tallinna
linnas Lasnamäe linnaosas (vt joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Ethel Simmul
(Hendrikson & Ko OÜ) 21.01.2020.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ne gatiivset mõju
omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise
ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik
kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkus e
hindamisel.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti
tehniline kirjeldus ja ViaVelo Inseneribüroo OÜ poolt koostatud eskiislahendus seisuga
16.01.2020 ning projekteerijalt saadud selgitused.
Joonis 1.1 Projekteeritava parkla asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2020
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 4
keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegev us toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala ka itse-eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 5
keskkonnamõjude eelhinnang
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude
tegevuste korral:
8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koosto imes muu tegevusega
eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p
10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega , kuna vastavalt
tehnilisele kirjeldusele kavandatakse projektialale veoautode parklat (koos
perspektiivse teenindushoonega). Lisaks liigitub kavandatav tegevus ka määruse
nr 224 § 15 lg 8 alla, kuna parkla alalt kogutavad sademeveed juhitakse Väo oja kaudu
Pirita jõkke ning Väo oja suue asub Natura 2000 alal. Seega peab otsustaja andma
eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS
§ 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnam õju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 6
keskkonnamõjude eelhinnang
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes k avandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud ViaVelo Inseneribüroo OÜ poolt riigitee nr 11 Tallinna
ringtee km 0,6–2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede projekteerimise ja ehitamise projekti
II etapile ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 7
keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele loetakse II etapi töödeks (mida käesolev eelhinnang
käsitleb) veoautode parkla ja teeninduskoha eskiisi koostamist. Haljastusega liigendatud
parkla tuleb vastavalt lähteülesandele projekteerida joonisel 3.1 näidatud asukohta
Lagedi tee 15, Lagedi tee 17 ja Lagedi tee 19 kinnistutele.
Parkla sisaldab vähemalt 100 veoauto (minimaalselt arvestatakse TEN-T võrgul sõitvate
sõidukite mõõtmetega) parkimiskohta. Sisse- ja väljasõitudele projekteeritakse
tõkkepuud. Asfaltplatsil lahendatakse veokite parkimine, manööverdamine ja liikumine
teenindavatel teedel, projekteeritakse teekattemärgistus, liiklusmärgid jm
liikluskorraldusvahendid. Lisaks projekteeritakse WC, prügikonteinerid, lumetelling
veoautode katuse puhastamiseks, infokiosk, millel on internetiühendus ja puutetundlik
ekraan ning perspektiivne teenindusjaam (hoonealune pind vähemalt 60 m 2 ). Parkla
pindala koos mahasõitudega on ligikaudu 25 000 m 2 .
Eskiisi faasis peavad olema lahendatud ka kommunikatsioonide osa nagu valgustus,
sadevee ärajuhtimine (puhastus), õli jm kemikaalide poolt tekitatud reostuse ärahoidmine
(püüduri asukoht), sidevahendid tõkkepuude ja infokioski opereerimiseks, vesi ja elekter
perspektiivse teenindusjaama jaoks ning elektrisõidukite laadimispunktide valmidus
(minimaalselt 3 kohta) ehk projekteerida elektri toitekaabli kanalisatsioon.
Parkla territooriumil tekkiv sademevesi suunatakse läbi õlipüüduri ja kraavi/dreenitoru
kaudu Väo ojja ning sealt edasi Pirita jõkke (vt joonis 3.2). Parkla alale rajatava
teenindushoone veevarustus on planeeritud parkla alal olemasolevast puurkaevust, mis
on olmevee saamiseks vaja rekonstrueerida, või rajatakse uus puurkaev.
Teenindushoones tekkiv reovesi suunatakse planeeringualale kavandatavasse
puhastisse või septikusse (täpsem lahendus selgub edasistes etappides).
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede av amise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade
kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei
põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega
müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 8
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.1 Projekteeritava parkla asukoht vastavalt tehnilisele kirjeldusele
Joonis 3.2 Projekteeritava parkla sademevee ärajuhtimist illustreeriv skeem
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Kavandatav parkla koos perspektiivse teenindushoonega asub Harju maakonnas Tallinna
linnas Lasnamäe linnaosas riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigu
vahetus läheduses (vt joonis 1.1, ptk 1). Projekteeritav parkla jääb osaliselt Lagedi tee
15 ja Lagedi tee 17 kinnistutel asuvatele hoonetele ja rajatistele, millele koostatakse
eraldi lammutusprojekt (vt joonis 4.1 ja 4.2).
Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse andmetel jääb lähim säilitatav elu- või
ühiskondlik hoone kavandatavast tegevusest ca 5 0 m kaugusele (põhja poole) Lagedi tee
13 kinnistule (vt joonis 4.1 ja 4.3).
Siseriiklikud kaitseväärtusega loodusobjektid kavandatava parkla läheduses on
järgmised: Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) jääb ca 500 m kaugusele; kaitsealuse liigi,
veelendlase (LK II, KLO9110830), registreeritud leiukoht, mille täpset asukohta
käesolevas aruandes ei kuvata 4, jääb üle 250 m kaugusele; lähim vääriselupaik (VEP
nr.154176) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 2 km kaugusele .
Lähim rahvusvaheliselt kaitstav Natura 2000 ala on Pirita jõe loodusala (RAH0000039),
mis asub kavandatavast tegevusest ca 500 m kaugusel ja hõlmab selles piirkonnas ainult
Pirita jõge (elupaigatüüp jõed ja ojad (3260)). Pirita jõe loodusala kattub projektialale
lähimas piirkonnas Pirita jõe hoiualaga (vt joonis 4.4), millega tagatakse loodusala
siseriiklik kaitse.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb projektiga kavandatav tegevus
osaliselt arheoloogiamälestise Asulakoht, I a-tuh.-II a-tuh.algus (registrinumber 2611)
alale ning sellele moodustatud kinnismälestise kaitsevööndisse (vt joonis 4.5).
Keskkonnaregistri andmetel ei jää kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ühtegi
pärandkultuuri objekti.
Projekteeritav parkla jääb kaitsmata põhjaveega alale (vt joonis 4.6). Kavandatavale
tegevusele lähim puurkaev (PRK0017508, puurkaevule on moodustatud 10 m ulatuses
hooldusala) jääb üle 180 m kaugusele teisele poole Tallinna ringteed (vt joonis 4.6).
Kavandatava tegevuse lähedale ei jää ühtegi suuremat seisuveekogu ega vooluveekogu.
Lähim vooluveekogu (Pirita jõgi, VEE1089200) jääb projekteeritavast parklast ca 350 m
kaugusele.
Maaparandussüsteemide registri andmetel ei paikne kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas ühtegi maaparandussüsteemi.
Kehtiva Harju maakonnaplaneeringu 5 kaardi „Ruumilised väärtused“ alusel ei jää
kavandatav parkla rohevõrgustiku alale ega väärtuslikule maastikule.
4
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
5
Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 10
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonda jäävate hoonete ning
projekteeritava kogujatee suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020
Joonis 4.2 Vaade likvideeritavatele Lagedi tee 15 kinnistul olevatele hoonetele (Lagedi
tee 13 ja Lagedi tee 15 vaheliselt alalt). Allikas: Hendrikson & Ko, 21.01.2020
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 11
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.3 Vaade säilitatavale Lagedi tee 13 kinnistu eluhoonele (Lagedi tee 13 ja Lagedi
tee 15 vaheliselt alalt). Allikas: Hendrikson & Ko, 21.01.2020
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide
suhtes (vastavalt Keskkonnaregistri andmetele) ning rohelise võrgustiku suhtes (vastavalt
Harju maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardile). Aluskaart: Maa -amet 2020
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 12
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna kultuurimälestise suhtes.
Aluskaart: Maa-amet 2020
Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse ala põhjavee looduslik kaitstus ning paiknemine
piirkonna veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 13
keskkonnamõjude eelhinnang
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU
KIRJELDUS, HINNANG MÕJU
OLULISUSELE
Tuleb välja tuua, et käesolev eelhinnang ei käsitle otseselt Tallinna ringteed kasutava
liikluse mõju. Kuna ringtee näol on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud
alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Lisaks on eelhinnangu joonistel märgitud
kogujateede keskkonnamõju hinnatud juba eelnevalt Hendrikson & Ko OÜ poolt 2018.
aastal (töö nr 2907/17). Käesolevas eelhinnangus käsitletakse kavandatava tegevusena
lõigule veoautode parkla projekteerimis t/rajamist.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju l eevendamiseks.
Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS
PLANEERINGUTELE JA MÕJU MAAKASUTUSELE
Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjale on Tallinna ringtee (T11)
rekonstrueerimine üheks Harju maakonna tervikliku arengu tagamise eesmärgiks.
Rekonstrueerimise käigus tõstetakse teelõigu liiklusohutust ja suurendatakse selle
läbilaskvust. Antud lõigule veoautode parkla ja perspektiivse teenindushoone rajamist
saab pidada eeltooduga kooskõlas olevaks, mis aitab täiendavalt kaasa
liiklemistingimuste parandamisele ja liiklusohutuse tõstmisele, pakkudes veoautojuhtidele
Tallinna ringtee läheduses puhkevõimalusi.
Maakonnaplaneeringu kaardi „Ruumilised väärtused“ alusel jää b rohevõrgustiku ala
kavandatavast parklast piisavalt eemale (teisele poole kogujateid) ning mõju
rohevõrgustikule puudub. Samuti ei jää kavandatava tegevuse piirkonda väärtuslikke
maastikke.
Küll aga võib välja tuua erinevuse kavandatava tegevuse ja kehtiva Lasnamäe
tööstusalade üldplaneeringu 6 vahel. Üldplaneeringu „Tehnovõrgud - Sademevee
kanalisatsioon“ kaardi alusel jääb kavandatava tegevuse alale perspektiivne sademevee
puhastusseade (vt joonis 5.1). Käesoleva projektiga alal vastavat puhastusseadet ette ei
nähta.
6
Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2015 otsusega nr 153
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 14
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 5.1 Väljavõte kehtivast Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu „Tehnovõrgud -
Sademevee kanalisatsioon“ kaardist. Kavandatava tegevuse ala tähistatud punase
ringiga.
Veoautode parklat koos perspektiivse teenindushoone ga planeeritakse rajada Lagedi tee
15, 17 ja 19 kinnistutele ning reformimata maale. Projektiga nähakse ette Lagedi tee 15
ja Lagedi tee 17 kinnistutel olevate hoonete ja rajatiste lammutamist. Kavandatava
tegevusega rajatakse Lagedi tee 13 kinnistule uus juurdepääs.
Kuna kavandatav tegevus jääb kogujateede ja Tallinna ringtee vahelisele alal e ning
projektida hõlmatav ala ei ole suur, ei ole kirjeldatud muutusi põhjust lugeda oluliseks
mõjuks piirkonna maakasutusele.
Aga et lokaalselt leevendada parkla häirivat mõju kõrval asuvale säilitatavale
elamumaale, on soovitatav säilitada Lagedi tee 13 kinnistu poole jääv kõrghaljastus ning
võimalusel näha ette täiendava haljastuse lisamine parkla Lagedi tee 13 kinnistu
poolsesse ossa (elamu ja parkla vahele).
5.2. MÕJU LOODUSKAITSELISTELE OBJEKTIDELE, SH
NATURA 2000 ALADELE
Siseriiklikud kaitseväärtusega loodusobjektid kavandatava parkla läheduses on
järgmised: Pirita jõe hoiuala (KLO2000005, vt joonis 4.4, ptk 4) jääb ca 500 m kaugusele;
kaitsealuse liigi, veelendlase (LK II, KLO9110830), registreeritud leiukoht, mille täpset
asukohta käesolevas aruandes ei kuvata 7, jääb üle 250 m kaugusele; lähim vääriselupaik
(VEP nr.154176) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 2 km kaugusele . Arvestades
kavandatava tegevuse iseloomu (parkla ja perspektiivse teenindusjaama projekteerimist)
7
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 15
keskkonnamõjude eelhinnang
ning loetletud loodusobjektide kaugust kavandatavast tegevusest , ei ole põhjust eeldada
olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele
loodusobjektidele ega vääriselupaigale.
Lähim rahvusvaheliselt kaitstav Natura 2000 ala on Pirit a jõe loodusala (RAH0000039,
vt joonis 4.4, ptk 4). Loodusala kattub projektialale lähimas piirkonnas Pirita jõe
hoiualaga, millega tagatakse loodusala siseriiklik kaitse. Loodusala asub kavandatavast
tegevusest ca 500 m kaugusel ja hõlmab selles piirkonnas ainult Pirita jõge (elup aigatüüp
jõed ja ojad (3260)). Kavandatava tegevuse ja loodusala vahele jääb haljastatud
puhverala. Projekteeritav veoautode parkla asub Tallinna ringtee ja sellele projekteeritud
kogujatee vahelisel alal (vt joonis 4.4, ptk 4). Parkla rajamisega kaasnevad mõjud on
lokaalsed ja piirnevad eeldatavalt nende teede vahelise alaga. Ainsaks teoreetiliseks
võimaluseks, kuidas kavandatav tegevus saaks Natura ala mõjutada, on pa rklast pärit
heitainete jõudmine Natura alani (Pirita jõeni) sadeveekraavide ja Väo oja kaudu. Parklast
pärit sademevee temaatikat on käsitletud ptk 5.4 ning jõutud järelduseni, et kirjeldatud
meetmete rakendamisel on liigsete saastainete ning heljumi sattumist Väo ojasse ja selle
kaudu Pirita jõkke piisaval määral ennetatud ning olulise ebasoodsa mõju kaasnemine on
välistatud.
Seega, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ning Pirita loodusala kaitse-
eesmärke ja asukohta kavandatavast tegevusest eemal, võib öelda, et ebasoodne mõju
Pirita jõe Natura alale on välistatud ning puudub vajadus läbi viia Natura eelhindamine.
5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb projektiga kavandatav tegevus
osaliselt arheoloogiamälestise Asulakoht, I a-tuh.-II a-tuh.algus (registrinumber 2611)
alale ning sellele moodustatud kinnismälestise kaitsevööndisse (vt joonis 4.5, ptk 4).
Kultuurimälestiste riikliku registri alusel on antud arheoloogiamälestis e seisund „halb“.
Algselt kahel pool Tallinna ringteed paiknenud asulakoht on teest lääne pool Väo
paekarjääri laienemise käigus täielikult hävitatud. Kultuurkihti on säilinud maantees t ida
pool (kavandatava tegevusega alal) 8.
Registri andmetel on leevendavateks meetmeteks senise maakasutuse jätkamine
mälestisel ja kaitsevööndis. Kuna kavandatava tegevusega muudetakse elamumaa
sihtotstarvet, lammutatakse Lagedi tee 15 ja Lagedi tee 17 kinnistutel olevad hooned ja
rajatised ning parkla rajamiseks on vajalik pinnase eemaldamine , tuleks kavandatav
tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse §52 lg 5
tuleb projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kui toimu b kinnismälestisel ja
muinsuskaitsealal kinnistu piiride ning arheoloogiamälestisel, ajaloolises looduslikus
pühapaigas ja muinsuskaitsealal maa sihtotstarbe muutmi ne ning sama paragrahvi lg 1
kohaselt tuleb tööde tegemiseks taotleda Muinsuskaitseametilt vastav luba.
Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,
sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1
alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada
Muinsuskaitseametile.
8
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2611
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 16
keskkonnamõjude eelhinnang
5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Vastavalt Tehnilisele kirjeldusele peavad olema projekti eskiisi faasis lahendatud
kommunikatsioonide osa, sh sademevee ärajuhtimine (puhastus), õli jm kemikaalide poolt
tekitatud reostuse ärahoidmine (püüduri asukoht).
Parkla alale rajatava teenindushoone veevarustus on planeeritud parkla alal
olemasolevast puurkaevust, mis on olmevee saamiseks vaja rekonstrueerida , või
rajatakse uus puurkaev. Teenindushoones tekkiv reovesi suunatakse planeeringualale
kavandatavasse puhastisse või septikusse (täpsem lahendus selgub edasistes
etappides). Parkla territooriumil tekkiv sademevesi suunatakse läbi õlipüüduri ja
kraavi/dreenitoru kaudu Väo ojja ning sealt edasi Pirita jõkke (vt joonis 3.2).
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke
aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire
tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates
liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 9 . Arvestades, et käesoleva projektiga
planeeritakse rajada 102 veoauto parkimiskohaga parklat (hinnanguliselt ühe sisenemise
ja ühe väljumisega parkimiskoha kohta ööpäevas) ning seda ei kasuta muu Tallinna
ringee ja piirkonna liiklus, on regulaarne liiklussagedus parklas ja kogujateedel oluliselt
(suurusjärgult ~100 korda) väiksem eeltoodust, mistõttu tavapärast suurte
liiklussagedustega teedelt pärinevat saasteainete heidet sademevette põhjust eeldada
pole.
Aga kuna alal hakkavad alaliselt paiknema erineva lastiga veokid, tuleb kindlasti
arvestada võimaliku lekke ohuga rikete korral. Projekt näeb ette parklast kogutava
sademevee juhtimist läbi õlipüüduri. Seejuures tuleb õlipüüdur kindlasti õigesti
dimensioneerida, et see oleks suuteline vastu võtma võimalikud lekk ed ka suurte
sadude ja nendest tingitud võimalike maksimumvooluhulkade korral. Samuti tuleb
sademevee kogumissüsteemi rajamisel tagada, et ei muudetaks oluliselt teeäärsete alade
veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist.
Saasteainete täiendavaks sidumiseks tuleks kogujateede äärde rajatavad
sademeveekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga,
võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil
või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna , kus ta filtreerub ja
puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure
osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh
raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus - vastavalt veeseaduse § 129
lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks
kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,
imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist .
Kirjeldatud meetmete rakendamisel võib öelda, et liigsete saastainete ning heljumi
sattumist Väo ojasse ja selle kaudu Pirita jõkke on piisaval määral ennetatud ning olulise
ebasoodsa mõju kaasnemine välistatud.
Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev (PRK0017508) jääb üle 180 m kaugusele.
Antud puurkaevule on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala (vt joonis 4.6, ptk 4). Parkla
rajamise tööd jäävad puurkaevust piisavalt kaugele (sh teisele poole Tallinna ringteed)
ning pole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju puurkaevule.
Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.6, ptk 4) on eriti
oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal
peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud
9
https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 17
keskkonnamõjude eelhinnang
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale
kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal
on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavanda da töökorraldus selliselt,
et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette .
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi
arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele.
5.5. MÜRA
Käesoleva projekti käigus on Maanteeameti poolt tellitud ja teostatud ka eraldi
mürauuring 10, kus kavandatava tegevuse mõju lähipiirkonna müraolukorrale detailsemalt
analüüsitud, modelleeritud ning pakutud võimalikud leevendavad meetmed. Käesolevas
aruandes on lisatud selle põhjal kokkuvõtlik hinnang.
Projektiga kavandatava veoautode parkla rajamise järgselt võib piirkonda lisa nduda
täiendavat müra teket, samas jääb piirkonna peamiseks müraallikaks siiski suure
liikluskoormusega T11 Tallinna ringtee, mille liikluskoormus oli Maanteeameti 2018. a
andmetel 12 397 sõidukit ööpäevas (sh 18% raskeliiklust).
Kavandatava parkla alal asuvad Lagedi tee 15 ja Lagedi tee 17 kinnistu hooned ja
rajatised (sh eluhooned) on kavas lammutada, seega jääb lähimaks tundlikuks objektiks
Lagedi tee 13 kinnistu. Kavandatava parkla-ala piir jääb Lagedi tee 13 kinnistul asuvast
eluhoonest ca 50 m kaugusele (vt joonis 4.1, ptk 4), lähimad parkimiskohad jäävad
vastavalt eskiisile ca 80 m kaugusele eluhoonest.
Parklasse on kavandatud 102 veoautode parkimiskohta ning tellija (Maanteeamet)
hinnangul võib parklaga seotud liikumisteks prognoosida ca ühe sisene mise ja ühe
väljumise parkimiskoha kohta ööpäevas ehk kahes suunas kokku ca 204 liikumist
ööpäevas, mis omakorda jaguneb kahe juurdepääsutee vahel. Parklasse sisenemiseks
on ette nähtud ainult põhjapoolne juurdepääsutee, väljumiseks saab kasutada mõlemat
ühendusteed.
Kuna parkla alal on sõidukiirused piiratud ja seal ei toimu ööpäevaringselt pidevat liiklust
(ning antud ala on Tallinn ringtee liiklusest tulenevalt juba praegu mõjutatud), võib
eeldada, et ehitusjärgselt ei kaasne olulist pidevat ebasoodsat m õju piirkonna
müraolukorrale. Samas võib ka normidele vastava müraolukorra puhul teatud juhtudel
esineda kõrgendatud häiringud (nt öisel ajal parklasse saabuvate raskeveokite korral)
ning võimalusel on seega soovitatav kaaluda minimaalselt ca 3 m kõrguse müratõkke
(müratõkkesein või vall) rajamist parkla põhjapoolsele küljele Lagedi tee 13 eluhoone
juures heade tingimuste tagamiseks ning võimalike lühiajaliste häiringute
minimeerimiseks.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid e hitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
10
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojekt: liiklusmüra modelleerimine
(Töö nr 19003447), Hendrikson & KO, 2020
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 18
keskkonnamõjude eelhinnang
5.6. ÕHUKVALITEET
Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt halvendaks piirkonna õhukvaliteeti.
Eeldatava parkla kasutuskoormuse korral ei suurene piirkonna õhusaaste määral, mis
võiks kaasa tuua olulisi muutusi õhukvaliteedis või õhukvaliteedi piirväärtuse lähedasi
saastetasemeid lähimatel tundlikel aladel.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
5.7. VALGUSREOSTUS
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele tuleb projekti eskiisi faasis lahendada põhimõtteliselt ka
valgustus.
Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse
valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja
üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse
võimsusega.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks
veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana
teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse
ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.9. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat,
Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 19
keskkonnamõjude eelhinnang
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6–2,8
Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekti puhul on käesolevas aruandes kirjeldatud
tingimuste täitmisel ebasoodne mõju Pirita jõe Natura alale välistatud ning vastavalt
KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju kaasnemist, seega keskkonnamõju hindamise läbi viimine ei ole vajalik.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid.
Meetmed projekti koostamisele:
◼ Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestise alal, tuleb kavandatav tegevus
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
◼ Arvestades veokite (sh nende lastide) lekete mastaapi võimalike rikete korral tuleb
projektiga ette nähtud õlipüüdur kindlasti õigesti dimensioneerida, et see oleks
suuteline vastu võtma võimalikud lekked ka suurte sadude ja nendest tingitud
võimalike maksimumvooluhulkade korral.
◼ Samuti tuleb sademevee kogumissüsteemi rajamisel tagada, et ei muudetaks
oluliselt teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleuju tamist.
◼ Saasteainete täiendavaks sidumiseks tuleks kogujateede äärde rajatavad
sademeveekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku
taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani,
vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle
maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub.
◼ Et leevendada parkla häirivat mõju kõrval asuvale säilitatavale elamumaale, on
soovitatav säilitada Lagedi tee 13 kinnistu poole jääv kõrghaljastus ning
võimalusel näha ette täiendava haljastuse lisamine parkla Lagedi tee 13 kinnistu
poolsesse ossa (elamu ja parkla vahele).
◼ Võimalusel on soovitatav kaaluda ka minimaalselt ca 3 m kõrguse müratõkke
(müratõkkesein või vall) rajamist parkla põhjapoolsele küljele Lagedi tee 13
eluhoone juures heade tingimuste tagamiseks ning võimalike lühiajaliste
häiringute minimeerimiseks.
◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimis el tähelepanu pöörata
üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades
valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid
valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindl asti
peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.
Meetmed ehitustegevuseks:
◼ Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestise alal , on tööde teostamiseks
vajalik taotleda Muinsuskaitseseaduse § 52 lg 1 kohaselt tööde tegemise luba.
◼ Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline
kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb
muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul
kujul ning sellest viivitamatult teatada Muins uskaitseametile.
◼ Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.6, ptk 4)
on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 20
keskkonnamõjude eelhinnang
◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et
oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on
soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevust. Juhul kui eelmainitud alade ja
objektide paiknemine kaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla
tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt , et oleks välistatud reostuse
sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Majapida miste läheduses tuleb vältida
ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid
materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valiku ga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb
koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise
litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei
ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks
spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine
väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
Keskkonnaamet
[email protected]
Narva maantee 7a Meie 07.04.2020 nr 14-1/20-0391/17184-1
15172, Tallinn
Natura-eelhindamise deklaratsiooni taotlus
Euroopa Liit rahastab Maanteeameti projekti „Dynamic traffic and truck parking
management“ ehk Tallinna ringtee E265 ITS. Projekti käigus paigaldatakse TEN-T võrgus olevale
Tallinna ringtee kilomeetritele 0-30 targa tehnoloogia (ITS, Intelligent Transport Systems)
lahendused liikluse juhtimiseks, seireks ja liiklejate teavitamiseks ning rajatakse nutikas veoautode
parkimisala.
Projekti rahastuslepingu üheks tingimuseks on taotleda Keskkonnaametilt Natura deklaratsioon
rajatava veoautode parkla alale. Kirjale on lisatud sellele alele koostatud keskkonnamõjude
eelhinnang.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisad: T11 km 06 - 28 Väo-Lagedi lõigu veoautode parkla KMH eelhinnang 23.03.2020
Mari-Liis Sepp
58502984
[email protected]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)