dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Natura-eelhindamise deklaratsiooni taotlus

Maanteeamet · 7. aprill 2020
Viit
14-1/20-0391/17184-1
Registreeritud
7. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja muudest välisabi fondidest finantseeritud projektide haldamine
Sari
14-1 EL struktuurifondide ja muudest välisabi fondidest finantseeritud projektide korraldamise dokumendid (va tee-ehituse ja remondi toimikud)
Toimik
14-1/20-0391
Vastutaja
Mari-Liis Sepp (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimisnõuete ja liikluskorralduse arendustalitus)

Failid

  • 📎14-120-039117184-1 07.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc3011 KB

Sisu (failidest)

Versioon 23.03.2020 /// TÖÖ NR 19003447 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 19003447 Tartu-Tallinn 2020 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155) Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 9 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 13 5.1. Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele ja mõju maakasutusele ................. 13 5.2. Mõju looduskaitselistele objektidele, sh Natura 2000 aladele..................................... 14 5.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16 5.5. Müra ............................................................................................................................ 17 5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 18 5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 18 5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 18 5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 18 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 19 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6–2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede projekteerimise ja ehitamise projekti II etapile. Vastavalt tehnilisele kirjeldusele loetakse II etapi töödeks veoautode parkla ja teeninduskoha eskiisi koostamist. Projekteeritav parkla asub Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas (vt joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Ethel Simmul (Hendrikson & Ko OÜ) 21.01.2020. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ne gatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkus e hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti tehniline kirjeldus ja ViaVelo Inseneribüroo OÜ poolt koostatud eskiislahendus seisuga 16.01.2020 ning projekteerijalt saadud selgitused. Joonis 1.1 Projekteeritava parkla asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2020 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegev us toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala ka itse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 5 keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koosto imes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega , kuna vastavalt tehnilisele kirjeldusele kavandatakse projektialale veoautode parklat (koos perspektiivse teenindushoonega). Lisaks liigitub kavandatav tegevus ka määruse nr 224 § 15 lg 8 alla, kuna parkla alalt kogutavad sademeveed juhitakse Väo oja kaudu Pirita jõkke ning Väo oja suue asub Natura 2000 alal. Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnam õju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 6 keskkonnamõjude eelhinnang 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes k avandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud ViaVelo Inseneribüroo OÜ poolt riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6–2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede projekteerimise ja ehitamise projekti II etapile ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt tehnilisele kirjeldusele loetakse II etapi töödeks (mida käesolev eelhinnang käsitleb) veoautode parkla ja teeninduskoha eskiisi koostamist. Haljastusega liigendatud parkla tuleb vastavalt lähteülesandele projekteerida joonisel 3.1 näidatud asukohta Lagedi tee 15, Lagedi tee 17 ja Lagedi tee 19 kinnistutele. Parkla sisaldab vähemalt 100 veoauto (minimaalselt arvestatakse TEN-T võrgul sõitvate sõidukite mõõtmetega) parkimiskohta. Sisse- ja väljasõitudele projekteeritakse tõkkepuud. Asfaltplatsil lahendatakse veokite parkimine, manööverdamine ja liikumine teenindavatel teedel, projekteeritakse teekattemärgistus, liiklusmärgid jm liikluskorraldusvahendid. Lisaks projekteeritakse WC, prügikonteinerid, lumetelling veoautode katuse puhastamiseks, infokiosk, millel on internetiühendus ja puutetundlik ekraan ning perspektiivne teenindusjaam (hoonealune pind vähemalt 60 m 2 ). Parkla pindala koos mahasõitudega on ligikaudu 25 000 m 2 . Eskiisi faasis peavad olema lahendatud ka kommunikatsioonide osa nagu valgustus, sadevee ärajuhtimine (puhastus), õli jm kemikaalide poolt tekitatud reostuse ärahoidmine (püüduri asukoht), sidevahendid tõkkepuude ja infokioski opereerimiseks, vesi ja elekter perspektiivse teenindusjaama jaoks ning elektrisõidukite laadimispunktide valmidus (minimaalselt 3 kohta) ehk projekteerida elektri toitekaabli kanalisatsioon. Parkla territooriumil tekkiv sademevesi suunatakse läbi õlipüüduri ja kraavi/dreenitoru kaudu Väo ojja ning sealt edasi Pirita jõkke (vt joonis 3.2). Parkla alale rajatava teenindushoone veevarustus on planeeritud parkla alal olemasolevast puurkaevust, mis on olmevee saamiseks vaja rekonstrueerida, või rajatakse uus puurkaev. Teenindushoones tekkiv reovesi suunatakse planeeringualale kavandatavasse puhastisse või septikusse (täpsem lahendus selgub edasistes etappides). Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede av amise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 8 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.1 Projekteeritava parkla asukoht vastavalt tehnilisele kirjeldusele Joonis 3.2 Projekteeritava parkla sademevee ärajuhtimist illustreeriv skeem 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Kavandatav parkla koos perspektiivse teenindushoonega asub Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigu vahetus läheduses (vt joonis 1.1, ptk 1). Projekteeritav parkla jääb osaliselt Lagedi tee 15 ja Lagedi tee 17 kinnistutel asuvatele hoonetele ja rajatistele, millele koostatakse eraldi lammutusprojekt (vt joonis 4.1 ja 4.2). Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse andmetel jääb lähim säilitatav elu- või ühiskondlik hoone kavandatavast tegevusest ca 5 0 m kaugusele (põhja poole) Lagedi tee 13 kinnistule (vt joonis 4.1 ja 4.3). Siseriiklikud kaitseväärtusega loodusobjektid kavandatava parkla läheduses on järgmised: Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) jääb ca 500 m kaugusele; kaitsealuse liigi, veelendlase (LK II, KLO9110830), registreeritud leiukoht, mille täpset asukohta käesolevas aruandes ei kuvata 4, jääb üle 250 m kaugusele; lähim vääriselupaik (VEP nr.154176) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 2 km kaugusele . Lähim rahvusvaheliselt kaitstav Natura 2000 ala on Pirita jõe loodusala (RAH0000039), mis asub kavandatavast tegevusest ca 500 m kaugusel ja hõlmab selles piirkonnas ainult Pirita jõge (elupaigatüüp jõed ja ojad (3260)). Pirita jõe loodusala kattub projektialale lähimas piirkonnas Pirita jõe hoiualaga (vt joonis 4.4), millega tagatakse loodusala siseriiklik kaitse. Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb projektiga kavandatav tegevus osaliselt arheoloogiamälestise Asulakoht, I a-tuh.-II a-tuh.algus (registrinumber 2611) alale ning sellele moodustatud kinnismälestise kaitsevööndisse (vt joonis 4.5). Keskkonnaregistri andmetel ei jää kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ühtegi pärandkultuuri objekti. Projekteeritav parkla jääb kaitsmata põhjaveega alale (vt joonis 4.6). Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev (PRK0017508, puurkaevule on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala) jääb üle 180 m kaugusele teisele poole Tallinna ringteed (vt joonis 4.6). Kavandatava tegevuse lähedale ei jää ühtegi suuremat seisuveekogu ega vooluveekogu. Lähim vooluveekogu (Pirita jõgi, VEE1089200) jääb projekteeritavast parklast ca 350 m kaugusele. Maaparandussüsteemide registri andmetel ei paikne kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ühtegi maaparandussüsteemi. Kehtiva Harju maakonnaplaneeringu 5 kaardi „Ruumilised väärtused“ alusel ei jää kavandatav parkla rohevõrgustiku alale ega väärtuslikule maastikule. 4 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 5 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 10 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonda jäävate hoonete ning projekteeritava kogujatee suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 Joonis 4.2 Vaade likvideeritavatele Lagedi tee 15 kinnistul olevatele hoonetele (Lagedi tee 13 ja Lagedi tee 15 vaheliselt alalt). Allikas: Hendrikson & Ko, 21.01.2020 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 11 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Vaade säilitatavale Lagedi tee 13 kinnistu eluhoonele (Lagedi tee 13 ja Lagedi tee 15 vaheliselt alalt). Allikas: Hendrikson & Ko, 21.01.2020 Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide suhtes (vastavalt Keskkonnaregistri andmetele) ning rohelise võrgustiku suhtes (vastavalt Harju maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardile). Aluskaart: Maa -amet 2020 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 12 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna kultuurimälestise suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse ala põhjavee looduslik kaitstus ning paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 13 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Tuleb välja tuua, et käesolev eelhinnang ei käsitle otseselt Tallinna ringteed kasutava liikluse mõju. Kuna ringtee näol on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Lisaks on eelhinnangu joonistel märgitud kogujateede keskkonnamõju hinnatud juba eelnevalt Hendrikson & Ko OÜ poolt 2018. aastal (töö nr 2907/17). Käesolevas eelhinnangus käsitletakse kavandatava tegevusena lõigule veoautode parkla projekteerimis t/rajamist. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju l eevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA MÕJU MAAKASUTUSELE Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjale on Tallinna ringtee (T11) rekonstrueerimine üheks Harju maakonna tervikliku arengu tagamise eesmärgiks. Rekonstrueerimise käigus tõstetakse teelõigu liiklusohutust ja suurendatakse selle läbilaskvust. Antud lõigule veoautode parkla ja perspektiivse teenindushoone rajamist saab pidada eeltooduga kooskõlas olevaks, mis aitab täiendavalt kaasa liiklemistingimuste parandamisele ja liiklusohutuse tõstmisele, pakkudes veoautojuhtidele Tallinna ringtee läheduses puhkevõimalusi. Maakonnaplaneeringu kaardi „Ruumilised väärtused“ alusel jää b rohevõrgustiku ala kavandatavast parklast piisavalt eemale (teisele poole kogujateid) ning mõju rohevõrgustikule puudub. Samuti ei jää kavandatava tegevuse piirkonda väärtuslikke maastikke. Küll aga võib välja tuua erinevuse kavandatava tegevuse ja kehtiva Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu 6 vahel. Üldplaneeringu „Tehnovõrgud - Sademevee kanalisatsioon“ kaardi alusel jääb kavandatava tegevuse alale perspektiivne sademevee puhastusseade (vt joonis 5.1). Käesoleva projektiga alal vastavat puhastusseadet ette ei nähta. 6 Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2015 otsusega nr 153 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 14 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 5.1 Väljavõte kehtivast Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu „Tehnovõrgud - Sademevee kanalisatsioon“ kaardist. Kavandatava tegevuse ala tähistatud punase ringiga. Veoautode parklat koos perspektiivse teenindushoone ga planeeritakse rajada Lagedi tee 15, 17 ja 19 kinnistutele ning reformimata maale. Projektiga nähakse ette Lagedi tee 15 ja Lagedi tee 17 kinnistutel olevate hoonete ja rajatiste lammutamist. Kavandatava tegevusega rajatakse Lagedi tee 13 kinnistule uus juurdepääs. Kuna kavandatav tegevus jääb kogujateede ja Tallinna ringtee vahelisele alal e ning projektida hõlmatav ala ei ole suur, ei ole kirjeldatud muutusi põhjust lugeda oluliseks mõjuks piirkonna maakasutusele. Aga et lokaalselt leevendada parkla häirivat mõju kõrval asuvale säilitatavale elamumaale, on soovitatav säilitada Lagedi tee 13 kinnistu poole jääv kõrghaljastus ning võimalusel näha ette täiendava haljastuse lisamine parkla Lagedi tee 13 kinnistu poolsesse ossa (elamu ja parkla vahele). 5.2. MÕJU LOODUSKAITSELISTELE OBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE Siseriiklikud kaitseväärtusega loodusobjektid kavandatava parkla läheduses on järgmised: Pirita jõe hoiuala (KLO2000005, vt joonis 4.4, ptk 4) jääb ca 500 m kaugusele; kaitsealuse liigi, veelendlase (LK II, KLO9110830), registreeritud leiukoht, mille täpset asukohta käesolevas aruandes ei kuvata 7, jääb üle 250 m kaugusele; lähim vääriselupaik (VEP nr.154176) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 2 km kaugusele . Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (parkla ja perspektiivse teenindusjaama projekteerimist) 7 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 15 keskkonnamõjude eelhinnang ning loetletud loodusobjektide kaugust kavandatavast tegevusest , ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele loodusobjektidele ega vääriselupaigale. Lähim rahvusvaheliselt kaitstav Natura 2000 ala on Pirit a jõe loodusala (RAH0000039, vt joonis 4.4, ptk 4). Loodusala kattub projektialale lähimas piirkonnas Pirita jõe hoiualaga, millega tagatakse loodusala siseriiklik kaitse. Loodusala asub kavandatavast tegevusest ca 500 m kaugusel ja hõlmab selles piirkonnas ainult Pirita jõge (elup aigatüüp jõed ja ojad (3260)). Kavandatava tegevuse ja loodusala vahele jääb haljastatud puhverala. Projekteeritav veoautode parkla asub Tallinna ringtee ja sellele projekteeritud kogujatee vahelisel alal (vt joonis 4.4, ptk 4). Parkla rajamisega kaasnevad mõjud on lokaalsed ja piirnevad eeldatavalt nende teede vahelise alaga. Ainsaks teoreetiliseks võimaluseks, kuidas kavandatav tegevus saaks Natura ala mõjutada, on pa rklast pärit heitainete jõudmine Natura alani (Pirita jõeni) sadeveekraavide ja Väo oja kaudu. Parklast pärit sademevee temaatikat on käsitletud ptk 5.4 ning jõutud järelduseni, et kirjeldatud meetmete rakendamisel on liigsete saastainete ning heljumi sattumist Väo ojasse ja selle kaudu Pirita jõkke piisaval määral ennetatud ning olulise ebasoodsa mõju kaasnemine on välistatud. Seega, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ning Pirita loodusala kaitse- eesmärke ja asukohta kavandatavast tegevusest eemal, võib öelda, et ebasoodne mõju Pirita jõe Natura alale on välistatud ning puudub vajadus läbi viia Natura eelhindamine. 5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb projektiga kavandatav tegevus osaliselt arheoloogiamälestise Asulakoht, I a-tuh.-II a-tuh.algus (registrinumber 2611) alale ning sellele moodustatud kinnismälestise kaitsevööndisse (vt joonis 4.5, ptk 4). Kultuurimälestiste riikliku registri alusel on antud arheoloogiamälestis e seisund „halb“. Algselt kahel pool Tallinna ringteed paiknenud asulakoht on teest lääne pool Väo paekarjääri laienemise käigus täielikult hävitatud. Kultuurkihti on säilinud maantees t ida pool (kavandatava tegevusega alal) 8. Registri andmetel on leevendavateks meetmeteks senise maakasutuse jätkamine mälestisel ja kaitsevööndis. Kuna kavandatava tegevusega muudetakse elamumaa sihtotstarvet, lammutatakse Lagedi tee 15 ja Lagedi tee 17 kinnistutel olevad hooned ja rajatised ning parkla rajamiseks on vajalik pinnase eemaldamine , tuleks kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse §52 lg 5 tuleb projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kui toimu b kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kinnistu piiride ning arheoloogiamälestisel, ajaloolises looduslikus pühapaigas ja muinsuskaitsealal maa sihtotstarbe muutmi ne ning sama paragrahvi lg 1 kohaselt tuleb tööde tegemiseks taotleda Muinsuskaitseametilt vastav luba. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile. 8 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2611 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 16 keskkonnamõjude eelhinnang 5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Vastavalt Tehnilisele kirjeldusele peavad olema projekti eskiisi faasis lahendatud kommunikatsioonide osa, sh sademevee ärajuhtimine (puhastus), õli jm kemikaalide poolt tekitatud reostuse ärahoidmine (püüduri asukoht). Parkla alale rajatava teenindushoone veevarustus on planeeritud parkla alal olemasolevast puurkaevust, mis on olmevee saamiseks vaja rekonstrueerida , või rajatakse uus puurkaev. Teenindushoones tekkiv reovesi suunatakse planeeringualale kavandatavasse puhastisse või septikusse (täpsem lahendus selgub edasistes etappides). Parkla territooriumil tekkiv sademevesi suunatakse läbi õlipüüduri ja kraavi/dreenitoru kaudu Väo ojja ning sealt edasi Pirita jõkke (vt joonis 3.2). Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 9 . Arvestades, et käesoleva projektiga planeeritakse rajada 102 veoauto parkimiskohaga parklat (hinnanguliselt ühe sisenemise ja ühe väljumisega parkimiskoha kohta ööpäevas) ning seda ei kasuta muu Tallinna ringee ja piirkonna liiklus, on regulaarne liiklussagedus parklas ja kogujateedel oluliselt (suurusjärgult ~100 korda) väiksem eeltoodust, mistõttu tavapärast suurte liiklussagedustega teedelt pärinevat saasteainete heidet sademevette põhjust eeldada pole. Aga kuna alal hakkavad alaliselt paiknema erineva lastiga veokid, tuleb kindlasti arvestada võimaliku lekke ohuga rikete korral. Projekt näeb ette parklast kogutava sademevee juhtimist läbi õlipüüduri. Seejuures tuleb õlipüüdur kindlasti õigesti dimensioneerida, et see oleks suuteline vastu võtma võimalikud lekk ed ka suurte sadude ja nendest tingitud võimalike maksimumvooluhulkade korral. Samuti tuleb sademevee kogumissüsteemi rajamisel tagada, et ei muudetaks oluliselt teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist. Saasteainete täiendavaks sidumiseks tuleks kogujateede äärde rajatavad sademeveekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna , kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus - vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist . Kirjeldatud meetmete rakendamisel võib öelda, et liigsete saastainete ning heljumi sattumist Väo ojasse ja selle kaudu Pirita jõkke on piisaval määral ennetatud ning olulise ebasoodsa mõju kaasnemine välistatud. Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev (PRK0017508) jääb üle 180 m kaugusele. Antud puurkaevule on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala (vt joonis 4.6, ptk 4). Parkla rajamise tööd jäävad puurkaevust piisavalt kaugele (sh teisele poole Tallinna ringteed) ning pole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju puurkaevule. Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.6, ptk 4) on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud 9 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 17 keskkonnamõjude eelhinnang kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavanda da töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette . Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. 5.5. MÜRA Käesoleva projekti käigus on Maanteeameti poolt tellitud ja teostatud ka eraldi mürauuring 10, kus kavandatava tegevuse mõju lähipiirkonna müraolukorrale detailsemalt analüüsitud, modelleeritud ning pakutud võimalikud leevendavad meetmed. Käesolevas aruandes on lisatud selle põhjal kokkuvõtlik hinnang. Projektiga kavandatava veoautode parkla rajamise järgselt võib piirkonda lisa nduda täiendavat müra teket, samas jääb piirkonna peamiseks müraallikaks siiski suure liikluskoormusega T11 Tallinna ringtee, mille liikluskoormus oli Maanteeameti 2018. a andmetel 12 397 sõidukit ööpäevas (sh 18% raskeliiklust). Kavandatava parkla alal asuvad Lagedi tee 15 ja Lagedi tee 17 kinnistu hooned ja rajatised (sh eluhooned) on kavas lammutada, seega jääb lähimaks tundlikuks objektiks Lagedi tee 13 kinnistu. Kavandatava parkla-ala piir jääb Lagedi tee 13 kinnistul asuvast eluhoonest ca 50 m kaugusele (vt joonis 4.1, ptk 4), lähimad parkimiskohad jäävad vastavalt eskiisile ca 80 m kaugusele eluhoonest. Parklasse on kavandatud 102 veoautode parkimiskohta ning tellija (Maanteeamet) hinnangul võib parklaga seotud liikumisteks prognoosida ca ühe sisene mise ja ühe väljumise parkimiskoha kohta ööpäevas ehk kahes suunas kokku ca 204 liikumist ööpäevas, mis omakorda jaguneb kahe juurdepääsutee vahel. Parklasse sisenemiseks on ette nähtud ainult põhjapoolne juurdepääsutee, väljumiseks saab kasutada mõlemat ühendusteed. Kuna parkla alal on sõidukiirused piiratud ja seal ei toimu ööpäevaringselt pidevat liiklust (ning antud ala on Tallinn ringtee liiklusest tulenevalt juba praegu mõjutatud), võib eeldada, et ehitusjärgselt ei kaasne olulist pidevat ebasoodsat m õju piirkonna müraolukorrale. Samas võib ka normidele vastava müraolukorra puhul teatud juhtudel esineda kõrgendatud häiringud (nt öisel ajal parklasse saabuvate raskeveokite korral) ning võimalusel on seega soovitatav kaaluda minimaalselt ca 3 m kõrguse müratõkke (müratõkkesein või vall) rajamist parkla põhjapoolsele küljele Lagedi tee 13 eluhoone juures heade tingimuste tagamiseks ning võimalike lühiajaliste häiringute minimeerimiseks. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid e hitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 10 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojekt: liiklusmüra modelleerimine (Töö nr 19003447), Hendrikson & KO, 2020 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 18 keskkonnamõjude eelhinnang 5.6. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt halvendaks piirkonna õhukvaliteeti. Eeldatava parkla kasutuskoormuse korral ei suurene piirkonna õhusaaste määral, mis võiks kaasa tuua olulisi muutusi õhukvaliteedis või õhukvaliteedi piirväärtuse lähedasi saastetasemeid lähimatel tundlikel aladel. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.7. VALGUSREOSTUS Vastavalt tehnilisele kirjeldusele tuleb projekti eskiisi faasis lahendada põhimõtteliselt ka valgustus. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.9. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 19 keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6–2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekti puhul on käesolevas aruandes kirjeldatud tingimuste täitmisel ebasoodne mõju Pirita jõe Natura alale välistatud ning vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist, seega keskkonnamõju hindamise läbi viimine ei ole vajalik. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed projekti koostamisele: ◼ Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestise alal, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. ◼ Arvestades veokite (sh nende lastide) lekete mastaapi võimalike rikete korral tuleb projektiga ette nähtud õlipüüdur kindlasti õigesti dimensioneerida, et see oleks suuteline vastu võtma võimalikud lekked ka suurte sadude ja nendest tingitud võimalike maksimumvooluhulkade korral. ◼ Samuti tuleb sademevee kogumissüsteemi rajamisel tagada, et ei muudetaks oluliselt teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleuju tamist. ◼ Saasteainete täiendavaks sidumiseks tuleks kogujateede äärde rajatavad sademeveekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. ◼ Et leevendada parkla häirivat mõju kõrval asuvale säilitatavale elamumaale, on soovitatav säilitada Lagedi tee 13 kinnistu poole jääv kõrghaljastus ning võimalusel näha ette täiendava haljastuse lisamine parkla Lagedi tee 13 kinnistu poolsesse ossa (elamu ja parkla vahele). ◼ Võimalusel on soovitatav kaaluda ka minimaalselt ca 3 m kõrguse müratõkke (müratõkkesein või vall) rajamist parkla põhjapoolsele küljele Lagedi tee 13 eluhoone juures heade tingimuste tagamiseks ning võimalike lühiajaliste häiringute minimeerimiseks. ◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimis el tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindl asti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Meetmed ehitustegevuseks: ◼ Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestise alal , on tööde teostamiseks vajalik taotleda Muinsuskaitseseaduse § 52 lg 1 kohaselt tööde tegemise luba. ◼ Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muins uskaitseametile. ◼ Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.6, ptk 4) on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigule veoautode parkla projekteerimise 20 keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevust. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt , et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapida miste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valiku ga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. Keskkonnaamet [email protected] Narva maantee 7a Meie 07.04.2020 nr 14-1/20-0391/17184-1 15172, Tallinn Natura-eelhindamise deklaratsiooni taotlus Euroopa Liit rahastab Maanteeameti projekti „Dynamic traffic and truck parking management“ ehk Tallinna ringtee E265 ITS. Projekti käigus paigaldatakse TEN-T võrgus olevale Tallinna ringtee kilomeetritele 0-30 targa tehnoloogia (ITS, Intelligent Transport Systems) lahendused liikluse juhtimiseks, seireks ja liiklejate teavitamiseks ning rajatakse nutikas veoautode parkimisala. Projekti rahastuslepingu üheks tingimuseks on taotleda Keskkonnaametilt Natura deklaratsioon rajatava veoautode parkla alale. Kirjale on lisatud sellele alele koostatud keskkonnamõjude eelhinnang. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: T11 km 06 - 28 Väo-Lagedi lõigu veoautode parkla KMH eelhinnang 23.03.2020 Mari-Liis Sepp 58502984 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel