Veetorustiku suundpuurimistööd 64 Võru-Põlva km 22,96-23,05

29.11.2019 Töö nr: 2719 Objekti aadress: Võru mnt 44 Rosma küla Põlva vald Põlvamaa Tellija: Sanbruno OÜ Võru mnt 44 ühisveevärgi liitumispunkti rajamine Eelprojekt Koostas: Peep Pihus Vastutav spetsialist: Peep Pihus /allkirjastatud digitaalselt/ November 2019 ____________________________________________________________________________________________________ 1/22 SISUKORD SELETUSKIRI .......................................................................................................... 4 1 ÜLDOSA ............................................................................................................ 4 1.1 OBJEKTI ASUKOHT ........................................................................................... 4 1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................ 4 1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU ....... 4 1.4 KASUTATUD LÄHTEMATERJALID (LÄHTEÜLESANNE, PLANEERINGUD, TEHNILISED TINGIMUSED) ................................................................................................................... 5 1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED ................... 5 2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS ..................................................... 5 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................. 5 2.2 OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGUD............................................................................... 5 2.3 ANDMED MAA OMANDI KOHTA ................................................................................. 5 2.4 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ...................................................................... 5 2.4.1 Ehitusgeodeetilised uuringud....................................................................... 5 2.4.2 Ehitusgeoloogilised uuringud ....................................................................... 6 3 PROJEKTLAHENDUS ....................................................................................... 6 3.1 ÜLDANDMED ......................................................................................................... 6 3.2 PROJEKTLAHENDUS............................................................................................... 6 3.3 KESKKONNAKAITSE ............................................................................................... 6 3.4 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA............................................................................................. 7 3.5 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID .................................................................................... 7 3.5.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus .................................................... 7 4 MATERJALIDE NOMENKLATUUR................................................................... 7 4.1 ÜLDNÕUDED ......................................................................................................... 7 4.2 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED....................................................... 8 4.3 VEETORUSTIK ...................................................................................................... 8 4.3.1 Veetorustiku seadmed jm detailid ................................................................ 8 4.3.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused ja kaped ......................................... 8 4.3.3 Veetorustiku paigaldusnõuded .................................................................... 8 4.4 SOOJUSTUS .......................................................................................................... 9 5 EHITUSTÖÖD .................................................................................................... 9 5.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID............................................................................. 9 5.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ............................................... 9 5.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ......................... 9 5.2.2 Tööde teostamise aeg ................................................................................. 9 5.2.3 Aruandlus .................................................................................................... 9 5.2.4 Ehitustööde korraldamine .......................................................................... 10 5.2.5 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid............................................... 10 5.2.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ................................................ 11 5.2.7 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine..................................... 12 5.2.8 Geodeetiliste märkide kaitsmine ................................................................ 13 5.2.9 Ettevalmistustööd ...................................................................................... 14 5.2.10 Kaevetööd ................................................................................................. 14 ____________________________________________________________________________________________________ 2/22  5.2.11 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ....................................................... 15 5.2.12 Ehituskaeviku toestamine .......................................................................... 15 5.2.13 Veetõrje ehituskaevikust............................................................................ 15 5.2.14 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ............................................................. 15 5.2.15 Ehituskaeviku tagasitäide .......................................................................... 16 5.2.16 Algtäide ..................................................................................................... 16 5.2.17 Lõpptäide................................................................................................... 16 5.2.18 Tagasitäite tihendamine ............................................................................ 17 5.2.19 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded............................................... 17 5.2.20 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega ....................................... 17 5.2.21 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine..... 17 5.2.22 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ........................................................... 18 5.2.23 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine ................................. 18 6 KATETE TAASTAMINE ................................................................................... 18 6.1 KATETE TAASTAMIST - ÜLDIST ..................................................................... 18 6.2 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE ............................................................ 18 6.3 KRUUSKATTE TAASTAMINE .......................................................................... 19 6.4 KILLUSTIKKATTE TAASTAMINE ........................................................................ 20 6.5 SILLUTISKIVIDEST KATTE TAASTAMINE ...................................................... 20 6.6 HALJASTUSE TAASTAMINE ........................................................................... 20 7 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ............................................................. 21 8 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD................................................... 21 8.1 ÜLEVAATUSED .................................................................................................... 21 8.2 TORUSTIKUD....................................................................................................... 21 8.2.1 Survetorustike survekatse ......................................................................... 21 Lisa 1. TABELID 1. Põhiliste materjalide loetelu veetorustiku rajamisel Lisa 2. JOONISED 1. Joonis 2719_EP_VK-4-01 – Asendiplaan 2. Joonis 2719_EP_VK-5-01 – Katete taastamine 3. Joonis 2719_EP_VK-7-01 – Kaevikute ristlõiked 4. Joonis 2719_EP_VK-7-02 – Veetorustiku sõlmed Lisa 3. Kooskõlastused 1. Maanteeamet, 13.01.2020 nr 15-2/19/56879-3 2. ELA SA, 19.12.2019 3. Elektrilevi OÜ, 12.12.2019 nr 8114823255 4. MTÜ Eesti Andmesidevõrk, 13.12.2019 nr RLVK19025 5. Telia Eesti AS, 05.12.2019 nr 33134041 ja e-kiri 11.12.2019 ____________________________________________________________________________________________________ 3/22  SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA 1.1 OBJEKTI ASUKOHT Skeem 1. Objekti asukoht (punase ringiga liituv kinnistu, sinisega märgitud rajatava veetorustiku asukoht). 1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK Käesolev projekt on koostatud Aigren Sanbruno tellimusel. Projekt käsitleb Põlvamaal Põlva vallas Rosma külas Võru mnt 44 kinnistule ühisveevärgi ühendustorustiku ja liitumispunkti välja ehitamist. Ühendustorustik ehitatakse Võru mnt 40 kinnistu sissesõidust kuni kinnistuni Võru mnt 44. 1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid: - EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk - EVS 835:2014 – Hoone veevärk - EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon - EVS 843:2016 – Linnatänavad - MaaRYL 2016 - EVS 932:2017 – Ehitusprojekt - EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 - Geotehniline projekteerimine - RIL 77-1990 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. - Asfaltsegude täitematerjalid. EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1. - Asfaltsegude sideained. EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. ____________________________________________________________________________________________________ 4/22  - Asfaltsegud. EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3. - Maanteeameti "Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel". - Maanteeameti „Riigiteede haljastustööde juhis“. 1.4 KASUTATUD LÄHTEMATERJALID (LÄHTEÜLESANNE, PLANEERINGUD, TEHNILISED TINGIMUSED) Lähtematerjaliseks on:  AS Põlva Vesi lähteülesanne;  Geodeetiline alusplaan – A&O Maamõõdubüroo OÜ, töö nr 419/19, 15.11.2019. 1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED 1. Tellija: Sanbruno OÜ Reg nr: 10255735 Aadress: Võru tn 8 Põlva, Põlva vald Põlvamaa 63305 Kontaktisik: Janari Mändla, [email protected]. 2. Projekteerija: Anpe OÜ Aadress: Kooli tn 5-35 Võru 65606 Võrumaa Peep Pihus, tel: +372 5345 4949, e-post: [email protected]. 2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD Võru mnt 44 kinnistul puudub liitumise võimalus ühisveevärgiga. Käesolev projektiga on projekteeritud kinnistule liitumispunktiks maakraan koos ühendustorustikuga. 2.2 OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGUD  Telia Eesti AS sidekaablid;  AS Põlva Vesi veetorustikud;  ELASA valguskaabel;  MTÜ Eesti Andmesidevõrk valguskaabel. 2.3 ANDMED MAA OMANDI KOHTA Projekteeritava alaga haaratud krundid:  64 Võru-Põlva tee, 61903:001:0104, omanik Eesti Vabariik, haldaja Maanteeamet;  64 Võru-Põlva tee, 62201:001:0299, omanik Eesti Vabariik, haldaja Maanteeamet;  64 Võru-Põlva tee, 61903:001:0672, omanik Eesti Vabariik, haldaja Maanteeamet; 2.4 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE 2.4.1 Ehitusgeodeetilised uuringud A&O Maamõõdubüroo OÜ, töö nr 419/19, 15.11.2019. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kontrollitud katastripiirid on saadud Maa-Ametist. ____________________________________________________________________________________________________ 5/22 2.4.2 Ehitusgeoloogilised uuringud Ehitusgeoloogilisi uuringuid teostatud ei ole. 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 ÜLDANDMED Ehitatavate torustike orienteeruvad pikkused on järgmised:  Veetorustiku kogupikkus – 81 m. 3.2 PROJEKTLAHENDUS Veetorustik Ühendustorustik on projekteeritud läbimõõduga Pe PN10 De 40. Ühendus tehakse kinnistu Võru mnt 40 ühendustorustikult PE De 50 veetorult elekterkeeviskolmikuga. Pikki maantee äärt paigaldatakse torustik hülssi sisse, mis tuleb enne paigaldada suundpuurimisega. Hülsstoru on projekteeritud PE De 110. Torustikule tuleb paigaldada signaalkaabel, mille otsad tuuakse välja Võru mnt 40 ja Võru mnt 44 kinnistute liitumispunktideks olevate maakraani kapede alla. Lahtise kaevega paigaldatud torustikule paigaldatakse torust ca 50 cm kõrgusele märkelint. Kinnistu piirile paigaldatakse ühisveevärgiga liitumispunktiks maakraan DN32 (vt. asendiplaani joonist). Pärast maakraani tuleb teha kinnistu torustikuga ühendus. Kinnistu torustiku andmed täpsustatakse ehitamise käigus. Ühendus tehakse kasutades elekterkeeviliitumikku. 3.3 KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud töövõtja tegevusega. Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse § 74 -le. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu". (RT I 2004,23, 155). Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse. Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega või tööde tellijaga. Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. ____________________________________________________________________________________________________ 6/22 3.4 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA Projekteerimisega ette nähtud tööde käigus tekib ehitusjäätmeid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr. 102 kehtestatud jäätmekategooriate nimistule kuuluvad kategooriasse kood17 - ehitus- ja lammutuspraht. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada käitlusettevõttesse. Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba. Tööde lõpetamisel vormistada jäätmeõiend. 3.5 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 3.5.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus - Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast; - Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. - Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,8 m toru peale; - Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite ning sidekanalisatsiooni sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,7 m kaablite peale. Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist Töövõtja kulul. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad). 4 MATERJALIDE NOMENKLATUUR 4.1 ÜLDNÕUDED Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud omanikujärelvalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek. Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada. ____________________________________________________________________________________________________ 7/22  4.2 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terase A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1. 4.3 VEETORUSTIK Veetoru materjaliks on PE100 survetorusid PN10/SDR17, mis vastab standardile BS EN 12201- 3:2011+A1:2012. Kinniselt rajatava veetorustike materjaliks peab olema PE100 RC PN10 survetorustikud. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 4.3.1 Veetorustiku seadmed jm detailid Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. 4.3.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused ja kaped Sulgarmatuuriks paigaldada tempermalmist äärikühendustega siibereid. Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3202, äärikud ja poldiaugud vastavalt standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN 3352. Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel. Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Spindli varras peab olema täisrauast. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN. Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. 4.3.3 Veetorustiku paigaldusnõuded Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale. Veetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga ____________________________________________________________________________________________________ 8/22 maasse 4 mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. 4.4 SOOJUSTUS Soojustamiseks tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks. Soojustusplaadi paksus h=100mm (nt. Styrofoam 300). Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on <1,8 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud survetorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on <1,8 m. 5 EHITUSTÖÖD 5.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 5.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Töövõtjal tuleb tööde teostamisel kasutada kvalifitseeritud tööjõudud ja esmalt põhjalikult tutvuda koostatud projektdokumentatsiooniga. Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna töövõtjale õigust lisaraha küsimiseks. Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud, pumplad jne) õigsuses ja sobivuses. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse. Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. 5.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. 5.2.2 Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. 5.2.3 Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute ____________________________________________________________________________________________________ 9/22 pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. 5.2.4 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid. 5.2.4.1 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemasolevaid torustikke haldab AS Põlva Vesi. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada AS-ile Põlva Vesi vähemalt viis päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult AS Põlva Vesi või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse AS Põlva Vesi poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 5.2.5 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile. Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul. ____________________________________________________________________________________________________ 10/22 5.2.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). 5.2.6.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2015. aasta määrusele nr 90 ” Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest Töövõtja Esindaja. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;  esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. 5.2.6.2 Liikluse taasavamine Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on ____________________________________________________________________________________________________ 11/22 täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 5.2.7 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud ja kõrgused täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Telia Eesi AS sideehitiste kaitse: 1. Töid Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa alusel. Sideehitiste ohutuse tagamiseks järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd: a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid 2. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi. 3. Paralleelkulgemisel sidekanalisatsiooniga (juhul kui kaeviku serv on äärmistele torudele lähemal kui 1 meeter) tohib kaevetöid teostada maksimaalselt nelja meetrisel järjestikusel lõigul ja ainult käsitsi meetodil (labidaga ja ilma mehhanismideta). Sideehitiste terviklikkuse tagamiseks kasutada ebastabiilse pinnase puhul kaevikute toestamiseks standardseid toestuskilpe, sulundseinu, terastugesid koos raketispaneelidega vms. ____________________________________________________________________________________________________ 12/22  4. Pärast tööde lõpetamist (vajadusel ka enne) Telia Eesti AS sideehitise (sidekanalisatsiooni) kaitse- vööndis teostada sidekanalisatsiooni läbitavuse kontroll, et veenduda sidekanalisatsiooni korrasoleku säilimises. Tööd tellida pärast pinnase tihendamist ja enne kõvakatete paigaldamist. Kontrolli tulemused dokumenteerida ja esitada ehitaja poolt allkirjastatud aktina Telia Eesti AS- ile. 5. Kui tööde teostamise käigus selgub et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise leping. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist projekti omaniku kulul. 6. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind sidekaevude või jaotuskohtade (sidekappide) ümbruses, siis tuleb sidekaevu kaas viia samale tasemele ümbritseva tasapinnaga (samasse tasapinda kõnniteega, sõiduteega, murutasapinna vms.) Jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd Telia poolt aktsepteeritud (side ehitamiseks pädevate) ettevõte käest. 7.Lahtikaevatud torud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. kasutada kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks. 8 . Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sideehitised jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73. 9.Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse. 10. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve esindajale kaevetööde graafiku vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust. 11. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja väljakutsete tasud leiab Telia kodulehelt: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/ 5.2.8 Geodeetiliste märkide kaitsmine Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas ja tagama nende kaitsmise ja säilitamise. Geodeetilised märgid on tähistatud asendiplaanidel punase ringiga. Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetria märkide jm) asukohta ja tasandit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetria märke jm). Kui geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetria märgid jm) asuvad piirkonnas, kus ei ole võimalik neid säilitada (kaitsta) kogu ehitustööde perioodi jooksul, siis määrab Töövõtja uute geodeetiliste märkide (reeperid, polügonomeetria märgid jm) asukohad enne vanade märkide likvideerimist, kahjustamist. Töövõtja esitab uute geodeetiliste märkidega (reeperite, polügonomeetria märkide jm) seotud arvutused ja mõõtmised Insenerile kooskõlastamiseks ja ühtegi originaal geodeetilist märki (reeperit, polügonomeetria märki jm) ei likvideerita enne Inseneri poolt saadud ____________________________________________________________________________________________________ 13/22 kooskõlastust. Uute geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetria märkide jm) täpsusaste on sama, mis originaal geodeetilistel märkidel (reeperitel, polügonomeetria märkidel jm). Kõik geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetria märkide jm) ümbertõstmisega ja kaitsmisega seotud kulud tasub Töövõtja. 5.2.9 Ettevalmistustööd Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil. Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Insenerile. Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener. 5.2.10 Kaevetööd Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel. Töövõtjal tuleb kaevetöödel juhinduda kohaliku omavalitsus poolt kehtestatud kaevetööde eeskirjast. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2003 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 30 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. ____________________________________________________________________________________________________ 14/22 Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi. Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul. 5.2.11 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohas. Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 5.2.12 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 juhistest. 5.2.13 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. 5.2.14 Toru aluse, tasanduskihi rajamine Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. ____________________________________________________________________________________________________ 15/22 Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm: Toru aluse, tasanduskihi materjal Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. 5.2.15 Ehituskaeviku tagasitäide Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. 5.2.16 Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine). 5.2.17 Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga (filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp), väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. ____________________________________________________________________________________________________ 16/22 5.2.18 Tagasitäite tihendamine Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist. Liikluspiirkonnas (k.a projekteeritud teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini). 5.2.19 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:  Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;  Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;  Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele); Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: - teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud - tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus 5.2.20 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kanalite tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga. 5.2.21 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt: - asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale; - kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20 cm madalamale teepinnast; - betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole. Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele. Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. ____________________________________________________________________________________________________ 17/22  5.2.22 Mahajäetavad torustikud ja kaevud Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb täita betooniga. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaset eelnevale. 5.2.23 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olamsolevad torustikud asendada uutega. 6 KATETE TAASTAMINE 6.1 KATETE TAASTAMIST - ÜLDIST Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, kruus, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest., Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Teekatete taastamisel tuleb tagada Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Tee seisundinõuded“ esitatud nõuded. • Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse. 6.2 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud. Asfaltkatte taastamine peab toimuma asfaldilaoturiga. Asfaltkatte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-7-01. ____________________________________________________________________________________________________ 18/22 Asfaltkattega 1-kihiline sõidutee tuleb taastada järgmise kattekonstruktsiooniga: 1) AC16 surf , h=6 cm (lubjakivikillustik fr. 8/12); 2) killustikalus III klassi paekillustikust kiilutud fr. 16/32, h=25 cm; 3) liivast dreenkiht (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=30 cm. Asfaltkattega 2-kihiline sõidutee tuleb taastada järgmise kattekonstruktsiooniga: 1) AC12 surf , h=4 cm (lubjakivikillustik fr. 8/12) või AC16 base h=5 cm, graniitkillustiku fr. 8/12; 2) AC16 surf , h=5 cm (lubjakivikillustik fr. 8/12) või AC32 base h=6 cm; 3) killustikalus III klassi paekillustikust kiilutud fr. 16/32, h=25 cm; 4) liivast dreenkiht (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=30 cm. Asfaltkattega kõnnitee või kergliiklustee katte taastamise kattekonstruktsioon: 1) AC surf 8, h=6 cm; 2) killustikalus III klassi paekillustikust kiilutud fr. 16/32, h=20 cm; 3) liivast dreenkiht (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=20 cm. Kasutatavad asfaltbetoonsegud ja selles kasutatavad täitematerjalid peavad vastama EVS 901- 1:2009, EVS 901-2:2016, EVS 901-3:2009 nõuetele. Katete kvaliteet peab vastama MKM 03.08.2015 määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”. Asfaltkatete rajamisel tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Nõuded asfaltbetoonides kasutatavatele täitematerjalidele: AC16 surf: GC85/20, FI25, LA30, F2 AC8 surf: GC85/20, LA35, F2, FI25, f2 Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt 170 Mpa (kõnniteel 140 Mpa), mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul. Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta. Asfalteerimine vihma ajal on keelatud. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. 6.3 KRUUSKATTE TAASTAMINE Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon 0/31,5 (Segu nr 6) paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis peab olema vähemalt 130 Mpa. Pärast kruuskattega tee taastamist tuleb Töövõtjal omal kulul tellida tee kaltsiumkloriidiga töötlemine. Töödelda tuleb kogu tee ulatuses, kulunorm 1 tonn/km kohta. ____________________________________________________________________________________________________ 19/22 Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole. 6.4 KILLUSTIKKATTE TAASTAMINE Killustikkattega ala taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava killustikkattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon 0/31,5 (Segu nr 6) paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis peab olema vähemalt 130 Mpa. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole. 6.5 SILLUTISKIVIDEST KATTE TAASTAMINE Sillutisekividest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkised sillutisekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi ja värvi materjaliga. Eemaldatud tükkmaterjal tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel. Sillutiskividest sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. 6.6 HALJASTUSE TAASTAMINE Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada valmis muruvaip. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 100 mm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vm. osi suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele. Muru rajamisel peab kasutatava kasvumullakihi paksus olema vähemalt 100 mm. Pool kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6.5-7.0). Kasutatav muruseeme peab olema soovitatavalt eestimaise päritoluga ja kvaliteetne. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, mis puudutab nii ajutiste kui korraliste töödega hõlmatavat kasvupinnast, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritseva maapinnast 50 mm kõrgemale. Vajadusel tuleb maapind planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. Erijuhtudel (madalad alad, mittehooldatavad alad jms) tuleb haljasalal kaevukaaned paigaldada ümbritsevast haljasalast 0,3 m kõrgemale ning kujundada nende ümber kupits läbimõõduga pealt 2 m ning alt vähemalt 4 m. Vastava otsuse teeb omanikujärelevalve. ____________________________________________________________________________________________________ 20/22 7 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusmõõdistused peavad vastama: Majandus ja Taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 “Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded”. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Inseneri nõudmisel esitatama kontrolliks. Inseneril on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetele. Teostusjoonis peab võimaldama nõutud täpsusega kindlaks määrata ehitatud rajatiste asukohti looduses (sealhulgas kõrgusi). Teostusjoonisele lisatud tehnilised andmed peavad kajastama ehitist iseloomustavaid parameetreid (mõõdud, materjalid jne.). Lahtise kaevikuga pinnasesse paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistada enne kaeviku tagasitäitmist. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. 8 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 8.1 ÜLEVAATUSED Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. 8.2 TORUSTIKUD 8.2.1 Survetorustike survekatse Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele järgmise metoodika alusel: - korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. - enne surveproovi tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud) ja jätta venima vähemalt 24 tunniks. - surveproovi alustades tuleb tõsta/langetada vee rõhk torus täpselt 10,0 baarini ja jälgida 30 minuti jooksul rõhu vähenemist. Lubatud vähenemine on 0,0 baari. - survekatse järel lastakse surve alla 0 baarini, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st; - täiendavalt tuleb katsetada maakraanide ja kinnistute poole lisatud toru survet. Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud ja skaala peab ulatuma vähemalt 16 baarini, vähima jaotusega 0,1 baari. Manomeeter peab olema taadeldud. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb ____________________________________________________________________________________________________ 21/22 katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja vahetada. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja. Veetorustike läbipesu ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Töövõtjal tuleb mõõta läbipesuks kasutatud vee kogus ning kanda selle võtmise ja kanaliseerimise kulud vastavalt kohaliku vee-ettevõtte hinnakirjale. Läbipesust tuleb Inseneri ja Tellijat vähemalt 3 tööpäeva ette teavitada. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja (koolitatud ja loaga proovivõtja) torustiku puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist bakterioloogilise analüüsi. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellijaga. Kõik kulud torustike läbipesuks ja desinfitseerimiseks katab Töövõtja. ____________________________________________________________________________________________________ 22/22 Tellija: AS Võru Vesi 22.11.2018 Töö nr. 171 Töö nimetus: Võru linn, Vilja tn vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimine. Staadium: Põhiprojekt Töö koostaja: Palmpro OÜ Tabel 1. Põhiliste materjalide loetelu veetorustike rajamisel Jrk.nr. Materjali kirjeldus Ühik Kogus Märkused 1 Veetorustik 1.1. Veetoru PE PN10 De 40 m 75 nt Pipelife 1.2. Hülsstoru PE PN10 De 110 m 75 nt Pipelife 1.6. Signaaltraat ø min 2,5mm m 75 sõlmede materjalid vt. sõlmede skeemi Veetorustiku sõlmed (vt joonis VK-7-02), s.h maakraan DN32 koos spindelpikenduse ja 1.7. tk 1 jooniselt, nt kapega George Fisher, AVK 2. Katete taastamine 2.1. Asfaltkate m2 25 2 2.2. Kruuskate m 12 2 2.3. Haljastus m 29 Märkus: 1. Kõik materjalid koos nõutekohaseks paigaldamiseks vajalike kinnitusvahenditega. 1(1) Marko Tolga Aktsiaselts VÕRU VESI Teie 03.01.2020 [email protected] Ringtee 10 Meie 13.01.2020 nr 15-2/19/56879-3 65620, Võru Veeprojekti kooskõlastamine riigitee nr 64 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud veetorustiku paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Riigitee nr 64 km 22,96-23,03 tehnovõrgu kulgemine riigitee alusel maal. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame ANPE OÜ töö nr 2719 „Võru mnt 44 ühisveevärgi liitumispunkti rajamine“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 7. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: 2319_EP_AA-1-01_Vorumnt44-vk.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2) 19.12.2019 Veebimajutus.ee Webmail :: RE: Projekti kooskõlastuse taotlus Pealkiri RE: Projekti kooskõlastuse taotlus Saatja Matson Annika Saaja OÜ Geopro Kuupäev Täna 15:00 Tere! Põlvamaale Põlva valda Rosma külasse ei jää ELA SA sidevõrgu liinirajatisi. Infot ELA SA sidevõrgu olemasolu ja staatuse kohta saab aadressilt http://ela12.elasa.ee/elakaart/ Antud projekti piirkonda võib jääda Eesti Andmesidevõrk MTÜ sidevõrk. Täpsem info https://eestiandmeside.ee/sidevork/kaart/ Lugupidamisega Annika Matson ELA SA järelevalve spetsialist AS Connecto Eesti Tuisu 19 11314 Tallinn [email protected] +372 533 64150 www.connecto.ee From: OÜ Geopro <[email protected]> Sent: Monday, December 9, 2019 10:52 AM To: dl_et_estwin_haldus <[email protected]> Subject: Projek kooskõlastuse taotlus Tere! Edastame veetorus ku ehitusprojek kooskõlastamiseks. Marko Tolga OÜ Geopro https://webmail.veebimajutus.ee/roundcube/?_task=mail&_mbox=INBOX 1/1 TEENUSE OSUTAMISE AKT NR 8114823255 TEENUSE TELLIJA NIMI / ÄRINIMI ISIKU- VÕI REGISTRIKOOD ANPE OÜ 11348640 ESINDAJA NIMI ESINDAJA TELEFON PEEP PIHUS 5345 4949 OSUTATUD TEENUS NIMETUS Projektide kooskõlastamine: väikeprojekt TEENUSE OSUTAMISE KOHT Võru mnt 44, Rosma küla, Põlva vald (vesi) MAKSUMUS TEENUSE OSUTAMISE KUUPÄEV 17.45 12.12.2019 TEENUSE TEOSTAJA EES- JA PEREKONNANIMI Yulia Dun Teenuse osutaja: Teenuse tellija: Yulia Dun PEEP PIHUS Elektrilevi OÜ ………………………………… ………………………………… (allkiri) (allkiri) Elektrilevi OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Registrikood 11050857 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS NR. 8114823255 KOOSKÕLASTUSE KUUPÄEV: 12.12.2019 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA: REGISTRIKOOD: 11348640 NIMI: ANPE OÜ KONTAKTISIK: PEEP PIHUS OBJEKTI AADRESS: Võru mnt 44, Rosma küla, Põlva vald (vesi) TÖÖ NUMBER: 2719 TÖÖ SISU: Veetorustiku asendiplaan STAADIUM: Põhiprojekt KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL: * Kooskõlastus kehtib üks aasta. * Objektil puuduvad Elektrilevi OÜ liinid. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS: Yulia Dun Elektrilevi OÜ Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk Pikk tn 15a, 65604, Võru linn, Eesti Registrikood: 80361841 E-post: [email protected] Telefon: +372 622 5237 Projekti kooskõlastus nr TLVK19025 1. Tellija: OÜ Geopro Registrikood: 11319845 Aadress: Karikakra tn 15, Kose alevik, Võru vald, 65502 Võru maakond Kontaktisik: Marko Tolga Telefon: +372 520 0708 E-post: [email protected] 2. Asukoht (62201:001:0470) Võru mnt 44, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond 3. Sihtotstarve Ehitusprojekt (Võru mnt 44 ühisveevärgi liitumispunkti rajamine, töö nr 2719) 4. Kooskõlastus - Projekti (töö nr. 2719) joonised on läbi vaadatud ja kooskõlastatud. - Enne kaevetööde alustamist tuleb tööde teostajal lasta täpsustada mikrotorustiku paigaldussügavus ning tähistada siderajatise täpne asukoht looduses! - Tööde teostamine Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Empower AS järelvalvajaga. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist ASV sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba. ASV liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks saata e-kiri [email protected] vastavalt tööde teostaja, tellija, omanikujärelevalve, tööde iseloomu, asukoha, teostamise aja ja vastutava isiku kontaktandmetega. - Töökohal peab olema Empower AS poolt kooskõlastatud ehitusprojekt. Kooskõlastus lugeda ehitusprojekti lahutamatuks osaks. Täiendav info telefonil 663 5645 Projekti kooskõlastus on väljastatud 13.12.2019 Koostaja: Väljastaja: Empower AS Empower AS Taavi Tihane Taavi Tihane Projektijuht Projektijuht Empower AS K. A. Hermanni 8A ∙ 10121 Tallinn ∙ Tel 663 5600 ∙ Faks 663 5601 Registrikood 11445550 ∙ e-post: [email protected] ∙ www.empower.ee 11.12.2019 (1) Veebimajutus.ee Webmail :: Saabuvad Pealkiri Vs: Võru mnt 44 korrigeeritud projekt kooskõlastamiseks Saatja Hirsik Helmut - Boftel Estonia Saaja OÜ Geopro Kuupäev Täna 16:03 Tere! Ega projekti kooskõlastuse ei muutu midagi. Põhiline, on, et Telia kaablid terveks jäävad. Enne tööde algust on vaja tegutsemisluba Telia e- teeninduse kaudu. Siis tuleb kohale järelevalve-töötaja, kes märgib looduses Telia kaablite asukoha. Helmut Hirsik Boftel Estonia OÜ -----Algsõnum----- Saatja: OÜ Geopro <[email protected]> Saatmisaeg: kolmapäev, 11. detsember 2019 15:39 Adressaat: Hirsik Helmut - Boftel Estonia <[email protected]> Teema: Võru mnt 44 korrigeeritud projekt kooskõlastamiseks Tere! Palun muuta projekti kooskõlastaust nr 33134041 kuna projekti tuli kohendada Maanteeameti nõuetele vastavaks, muutus torustiku asukoht. Uus projektjoonis ja projekt kirja manuses. Marko Tolga OÜ Geopro https://webmail.veebimajutus.ee/roundcube/?_task=mail&_mbox=INBOX 1/1  PROJEKTI�KOOSKÕLASTUS�NR�33134041 Kliendinumber 902733 Isikukood/Registrikood 11319845 Nimi OÜ�Geopro Kontaktisik Marko�Tolga�telefon�5200708 e-post [email protected] Aadress KARIKAKRA�TN�15,�KOSE�ALEVIK,�VÕRU�VALD 65522,�VÕRU�MAAKOND Objekti�asukoht�ja�projekti Rosma�küla,�Põlva�vald,�Põlva�maakond�:�Võru�mnt nimi 44�ühisveevärgi�liitumispunkti�rajamine Projekti/töö�nimetus Võru�mnt�44�ühisveevärgi�liitumispunkti�rajamine Kooskõlastamisele�esitatud 1.�Geodeetiline Rosma�Võru�mnt44 dokumendid alusplaan veetrassiga�liitumise geo_419_19.dwg 2.�Projektjoonis 2719_EP_VK-4-01_joonised- asendiplaan.dwg 3.�Projekti 2719_EP_VK-3-01_Seletus.pdf seletuskiri Telia�Eesti�AS�(edaspidi�"Telia")�seisukohad�esitatud�dokumentide�kooskõlastamisel: Tööde�teostamisel�tuleb�lähtuda�sideehitise jah kaitsevööndis�tegutsemise�Eeskirjast: Töid�võib�teostada�ainult�Telia�volitatud�esindaja jah kirjaliku�tööloa�alusel: Info�tööloa�saamiseks�telefoninumbril: 5175614 Maa-alal�paikneb�Teliale�kuuluv�sideehitis: Side�maakaabel Kooskõlastus�kehtib�kuni�04.12.2020 Kooskõlastuse�võttis�vastu: Kooskõlastuse�andis: Marko�Tolga Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja Helmut�Hirsik e-post:�[email protected] telefon:�7994410 Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/      KÄSKKIRI 20.01.2020 nr 1-2/20/058 Riigivara tasuta kasutamiseks andmine ja kinnistute koormamine isikliku kasutusõigusega Riigivaraseaduse § 18 lõike 2 punkti 4 ja lõike 5, § 19 lõike 11 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 96 lõike 3, asjaõigusseaduse § 1581 lõikega 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 21.10.2016 käskkirja nr 16-0296 „Volituste andmine“ ja Maanteeameti peadirektori 26.10.2019 käskkirja nr 1-2/19/747 „Volituste andmine“ ning lähtudes taotlustes antud kinnitusest, et käsitletavate tehnovõrkude rajamisel on tegemist majanduslikult ja tehniliselt kõige otstarbekamate võimalusega: 1. Annan otsustuskorras kasutamiseks tehnovõrgu ja –rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning isikliku kasutusõigusega koormamiseks Eesti Vabariigi omandis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel ning Maanteeameti valduses olevad järgmised kinnisasjade osad aktsiaselts PÕLVA VESI (registrikood 10151183, asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Põlva linn, Toominga tn 2a) kasuks järgmiselt: 1.1. Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas asuvale kinnisasjale, kinnistusosakonna registriosa nr 6092850, katastritunnus 61903:001:0672, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV1809, veetorustiku paigaldamine riigitee 64 Võru-Põlva maaüksusele km-tel 23,02-23,03. Isikliku kasutusõiguse ala vastavalt käskkirja lisas 1 olevale plaanile. Maanteeameti dokumendiregistris registreeritud taotlus nr 16-3/20/2842-1; 1.2. Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas asuvale kinnisasjale, kinnistusosakonna registriosa nr 12885350, katastritunnus 62201:001:0299, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV80134, veetorustiku paigaldamine riigiteed 64 Võru-Põlva teenindavale maaüksusele km-te 22,98-23,03. Isikliku kasutusõiguse ala vastavalt käskkirja lisas 2 olevale plaanile. Maanteeameti dokumendiregistris registreeritud taotlus nr 16-3/20/2842- 1; 1.3. Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas asuvale kinnisasjale, kinnistusosakonna registriosa nr 2136138, katastritunnus 61903:001:0114, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV18198, veetorustiku paigaldamine riigiteed 64 Võru-Põlva teenindavale maaüksusele km-tel 22,96-22,98. Isikliku kasutusõiguse ala vastavalt käskkirja lisas 3 olevale plaanile. Maanteeameti dokumendiregistris registreeritud taotlus nr 16-3/20/2842- 1; 1.4. Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas asuvale kinnisasjale, kinnistusosakonna registriosa nr 2154338, katastritunnus 61903:001:0104, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV18420, veetorustiku paigaldamine riigiteed 64 Võru-Põlva teenindavale maaüksusele km-tel 22,96-22,96. Isikliku kasutusõiguse ala vastavalt käskkirja lisas 4 olevale plaanile. Maanteeameti dokumendiregistris registreeritud taotlus nr 16-3/20/2842- 1.  2 2. Käskkirja punktis 1 kirjeldatud kinnisasja osad antakse kasutamiseks järgmistel tingimustel: 2.1. kasutusõigus antakse tasuta ja tähtajatult; 2.2. õigustatud isik esitab Maanteeametile tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on õigustatud isik kohustatud 30 päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Maanteeametiga kooskõlastatud asukohta; 2.3. õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses tasuta kinnisasja omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha; 2.4. õigustud isik kohustub lubama kinnisasja omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada tehnovõrgu kaitsevööndis järgmisi hooldetöid: sh teha talihooldetöid, sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja –peenarde remondi- ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 2.5. kasutusõigus on samal talitluslikul eesmärgil üleantav teisele isikule. Õigustatud isik kohustub 10 päeva jooksul Maanteeametit kirjalikult teavitama muudatusest; 2.6. õigustatud isik kohustub likvideerima 2 kuu jooksul kasutamiseks antud kinnisasja osalt tehnovõrgu- ja rajatise ja taastama lepingu sõlmimisele eelnenud olukorra, kui talitluslikult on ära langenud kinnisasja kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Maanteeametit. 3. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud ANPE OÜ tööle nr 2719 „Võru mnt 44 ühisveevärgi liitumispunkti rajamine“. 4. Isikliku kasutusõiguse sisuks on õigustatud isikule õiguse andmine käesolevas käskkirjas nimetatud kinnisasja osale tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu lahutamatuks osaks lugeda lisatud plaanid ja käskkirja punktis 2 määratud tingimused. 5. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega. 6. Teemaa osakonna volitatud teenistujal allkirjastada sõlmitav notariaalselt tõestatud isikliku kasutusõigusega koormamise leping. 7. Kasutamiseks antava kinnisasja osa jääb õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole isikliku kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud. 8. Isikliku kasutusõigusega koormamise notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisega seotud kulud kannab õigustatud isik. Notariaalse lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil sõlmitud tehnovõrgu- ja rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe. 9. Teemaa osakonnal korraldada lepingute kandmine riigi kinnisvararegistrisse. 10. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor  Joonis: 1 veetoru paigaldamine kinnisel meetodil väljaspool sõiduteed, mnt nr 64 Võru-Põlva km-d: 22,96 – 23,05. paakauto Aluskaart: Maa-amet OÜ STOPP Märkused: OÜ Sepa 17 c, Tartu 51013 STOPP LIIKLUSKORRALDUSE PROJEKT 1. 1. Töid (veetoru paigaldamine kinnisel meetodil ) teostatakse tee kaitsevööndis, tel: 50 14 029 Tööde teostamise koht: 2. peamiselt väljaspool sõiduteed. Puurimistöödel kasutatav paakauto asub sõiduteel, e-mail: [email protected] Maantee nr 64 Võru - Põlva km-d: 22,96 – 23,05, Võru mnt 44, 3. Võru suunalisel kiirendusrajal. MTR nr: ELK000059 Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond. 2. Kasutada II- suurusgrupi liiklusmärke. Koostas: M. Loost Kutsetunnistus nr: 131254 3. Liikluspiirangutest ja tööde teostamisest teavitada liiklusjuhtimiskeskust (e-post: [email protected]) või Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas. Töid teostab: SANBRUNO OÜ Võru 8a, Põlva, 63305 Põlva maakond Teavitus saata vähemalt 1 ööpäev enne piirangu kehtestamist või tööde alustamist. Tööde algus: .20.a. Tööde lõpp: .20.a. 4. Joonisel toodud ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel, liikluse korraldamisel Ohutute liiklustingimuste tagamise eest tööpiirkonnas vastutab: ja tööde teostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 JANARI MÄNDLA “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. tel: +372 56 900 755 kuup: allkiri:  Kuupäev: 06.06. 2015 a. Volikiri Volikiri firma esindamiseks ja pakkumuste allkirjastamiseks riigihangetel, lepingute sõlmimiseks. Käesolevaga volitab Sanbruno OÜ, registrikood 10255735, asukoht Võru 8, Põlva, mida esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse liige Raul Lepasson, projektijuhti Janari Mändla´t, isikukood 38402235712 Allkirjastama ja esitama ettevõtte nimel pakkumusi riigihangetel, sõlmima ja/või täitma ja/või muutma ja/või lõpetama ettevõtte nimel ehitusprojektide teostamisega seotud töövõtulepinguid. Volikiri on tähtajatu. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta. Raul Lepasson Sanbruno OÜ Juhatuse liige Sanbruno OÜ tel. 7998766 Reg.nr 10255735 fax .7998076 Võru tn. 8, Põlva linn 63305 e-mail: [email protected]