dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kambja vallas Räni alevikus Rosenbergi ja Piirkese maaüksuste detailplaneeringu kooskõlastamine

Maanteeamet · 9. aprill 2020
Viit
15-2/20/13064-2
Registreeritud
9. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kambja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Herkki Rõõm (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22013064-2 09.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc2289 KB

Sisu (failidest)

EHITUSÕIGUSE TABEL: TINGMÄRGID: Planeeritava ala piir Olemasolev krundi piir Plan. krundi piir Plan. hoonestusala Nähtavusala Plan. läbipääsuservituut kuni kogujatee väljaehitamiseni Kogujatee väljaehitamise Plan. sõidutee (juurdepääsutee) järgselt likvideeritav Plan. perspektiivne kogujatee mahasõit Plan. ajutine tee/ tupik (kuni kogujatee väljaehitamiseni) Ma m ää isest 50 älim ant ee mise erva Plan. perspektiivne tupik v kai r tse õidu t Plan. juurdepääs krundile vöö raja s s 50. Plan. kergliiklustee ndi 0 piir s Likvideeritav mahasõit 4.0 POS 5 Ä90/Th10 7324 m2 50.0 6.0 POS 2 4.0 Ä90/Th10 4.0 5492 m2 4.0 POS 10 POS 9 L100 L100 0.0 4.0 R1 757 m2 1243 m2 POS 1 Ä90/Th10 5009 m2 0.0 R1 4.0 4.0 7.0 10.0 POS 6 Ä90/Th10 5524 m2 4.0 4.0 POS 3 7.0 Ä90/Th10 5008 m2 6.0 4.0 4.0 4.0 7.0 POS 11 POS 4 L100 10.0 Ä90/Th10 1799 m2 5095 m2 R10.0 7.0 4.0 7.0 4.0 POS 7 Ä90/Th10 4.0 5016 m2 7.0 POS 8 Ä90/Th10 5199 m2 7.0 4.0 7.0 Töö nimetus: Mõõtkava: 1:1000 RÄNI ALEVIKUS ASUVATE Töö nr: DP-02/18 Sõbra 54, Tartu ROSENBERGI JA PIIRIKESE Tel.7413 288, faks 7413 201 Kuupäev: 17.02.20 reg.nr 10051688 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING e-mail: [email protected] Joonise nr: 4 Objekti asukoht: Joonise nimetus: Staad. Kambja vald, Räni alevik PLANEERINGU PÕHIJOONIS DP Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu GAASITORUSTIKUGA JA ELEKTRIENERGIAGA LIITUMISE SKEEM: Liitumine elektrienergiaga Mooni alajaamast Keskuse tn ääres Liitumine gaasitorustikuga Päikese tn ja Keskuse tee ristil paiknevast B-kategooria torustikust De 110 Ühendus Keskuse tn ääres paiknevast sidekaevust nr 8 Ühendus Päikese tn ja Keskuse tee ristil Toide Mooni alajaamast Keskuse tn ääres Ühendus Keskuse tn ääres paiknevast sidekaevust nr 9 Ma m ää isest 50 älim ant ee mise erva v kai r tse õidu t vöö raja s s ndi piir s TH 5 2 9 K1 K1 1 K1 59.10 K1 K1 56.89 K1 58.42 K1 005 i=0. m 10 K1 TH K1 K1 57.22 6 K1 L=6 K1 6 K1 K1 K1 L=89 m i=0.005 K1 3 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 4 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 Planeeritav sidekaev 59.10 K1 56.44 K1 K1 K1 K1 K1 11 K1 K1 TH K1 K1 K1 K1 .00 5 i=0 09 m 7 L=1 K1 K1 K1 K1 58.15 55.89 K1 8 K1 K1 m 05 L=59 i=0.0 K1 K1 K1 59.21 58.75 55.50 K1 55.59 K1 K1i=0.005 m L=17 TINGMÄRGID: PLANEERITAVAD TEHNOVÕRGUD: Planeeritava ala piir Planeeritav veetorustik Olemasolev krundi piir K1 K1 K1 Planeeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik Plan. krundi piir 3.00 Planeeritav maapinna kõrgus 0.46 Planeeritav toru põhja kõrgus Plan. hoonestusala K1 K1 K1 Planeeritav perspektiivne kanalisatsioonitorustik Planeeritav sajuvee kogumis/ immutamisala Plan. läbipääsuservituut kuni kogujatee väljaehitamiseni Planeeritav gaasitorustik Plan. sõidutee (juurdepääsutee) Planeeritav perspektiivne kaugküttetorustik Planeeritav sidekaabel Perspektiivne kogujatee Planeeritav sidekanalisatsioon Planeeritav MP kaabel Plan. ajutine tee/ tupik (kuni kogujatee Töö nimetus: Mõõtkava: 1:1000 väljaehitamiseni) Planeeritav KP kaabel Planeeritav perspektiivne KP ja MP kaabli trassikoridor RÄNI ALEVIKUS ASUVATE Töö nr: DP-02/18 Planeeritav tänavavalgustuskaabel Sõbra 54, Tartu ROSENBERGI JA PIIRIKESE Plan. perspektiivne tupik Tel.7413 288, faks 7413 201 Kuupäev: 08.04.20 Planeeritav elektri liitumiskilbi orienteeruv asukoht reg.nr 10051688 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Planeeritav tänavavalgusti orienteeruv asukoht e-mail: [email protected] Joonise nr: 6 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD: Kaitsetsoon/ Isikliku kasutusõiguse Objekti asukoht: Joonise nimetus: Olemasolev MP kaabel vajadus võrguvaldaja kasuks Staad. TH Kambja vald, Räni alevik TEHNOVÕRKUDE PLANEERING DP Olemasolev veetorustik Planeeritav hüdrant teenindusraadiusega Olemasolev kanalisatsioonitorustik Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu aktsiaselts VALLIKRAAVI KINNISVARA Reg. nr 10051688 Sõbra 54, 50106 Tartu Tel. 7 413 288, Faks 7 413 201 [email protected] Töö nr DP-02/18 RÄNI ALEVIKUS ASUVATE ROSENBERGI JA PIIRIKESE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Esimene köide – planeering Objekti asukoht: Kambja vald, Räni alevik Detailplaneeringust huvitatud isik: aktsiaselts Vallikraavi Kinnisvara, Indrek Rentel Planeeringu koostaja: Triin Nurmsalu aktsiaselts Vallikraavi Kinnisvara TARTU 2018 SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................... 4 1. Detailplaneeringu koostamise alus ......................................................................................... 4 2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ........................................................................................................................................... 4 3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid ............................. 4 4. Planeerimisettepanek .............................................................................................................. 5 4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus............................................................................... 5 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................. 5 4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine................................................................... 6 4.4. Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................... 6 4.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine ................................................................................ 7 4.6. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................. 7 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ........................................................................ 9 4.8. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................... 9 4.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .......................................................................... 10 4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus ..................................................................... 10 4.9.2. Olmeveekanalisatsioon ........................................................................................... 10 4.9.3. Sademeveekanalisatsioon ....................................................................................... 10 4.9.4. Elektrivarustus ........................................................................................................ 11 4.9.5. Välisvalgustus ......................................................................................................... 11 4.9.6. Sidevarustus ............................................................................................................ 11 4.9.7. Soojusvarustus ........................................................................................................ 11 4.9.8. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel......................................................... 12 4.10.Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs .......................................................................................................................... 12 4.11.Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks ..................................................................................... 13 4.12.Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ................................................................................................. 13 4.13.Arhitektuurinõuded ehitistele ....................................................................................... 13 4.14.Nõuded planeeritavatele hoonetele .............................................................................. 14 4.15.Servituutide vajaduse määramine ................................................................................ 14 4.16.Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ........................................ 14 4.17.Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded .................................................................................................................................. 14 4.18.Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja............................ 14 4.19.Planeeringu rakendamise võimalused .......................................................................... 15 2 KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .......................................................... 16 JOONISED…………………………………..………………………………………………..17 1. Situatsiooniskeem M 1:10000 2. Olemasolev olukord M 1:1000 3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2500 4. Planeeringu põhijoonis M 1:1000 5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused M 1:1000 6. Tehnovõrkude planeering M 1:1000 7. Kruntide liitmise skeem M 1:1000 3 SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alus Räni alevikus asuvate Rosenbergi ja Piirikese maaüksuste detailplaneering algatati Kambja Vallavalitsuse korraldusega 22. veebruar 2018 nr 195: Räni alevikus asuvate Rosenbergi ja Piirikese maaüksuste detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine. 2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta Detailplaneeringu eesmärgiks on Rosenbergi ja Piirikese maaüksuste jagamine äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks, kinnistule ehitustingimuste määramine äri- ja tootmismaa hoonete projekteerimiseks ning lahenduse andmine juurdepääsuteedele ja tehnovõrkudega varustamisele. Käesoleva detailplaneeringu ala hõlmab Kambja vallas Räni alevikus ca 5 ha suuruse maa-ala, mis koosneb Rosenbergi maaüksusest (94901:001:0281), suurusega 17466 m², sihtotstarbega maatulundusmaa ning Piirikese maaüksusest (94901:005:1113), suurusega 30000 m², sihtotstarbega maatulundusmaa. Ülenurme valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala määratud perspektiivseks äri- ja tootmismaaks. Käesolev detailplaneering on kooskõlas Ülenurme valla üldplaneeringuga. 3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi dokumente:  Kambja vallavalitsuse 22. veebruar 2018 korralduse nr 195 lisa 1 Räni alevikus asuvate Rosenbergi (94901:001:0281) ja Piirikese (94901:005:1113) maaüksuste detailplaneeringu lähtetingimused.  Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud Tartu maavanema 23. aprilli 1999. a korraldusega nr 1537);  Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed (kehtestatud 20.09.2001 Tartu Maavanema korraldusega nr.1635);  Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130);  Ülenurme valla üldplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 10. veebruari 2009. a. otsusega nr 01 ja 07.12.2010 Ülenurme Vallavolikogu otsusega nr 39)  Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine; 4  Ülenurme Vallavalitsuse 04. märtsi 2009. a määrus nr 10 kinnitatud juhend "Detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuete, detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku vormi, lähteseisukohtade vormi ning detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise õiguse üleandmise lepingu vormi kinnitamine”;  Planeeringute leppemärgid (Keskkonnaministeerium, 2002 a.). Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud:  OÜ GPK Partnerid (litsents nr 605 MA-k) poolt 2018. aasta veebruaris koostatud geodeetiline digitaalne alusplaan täpsusastmega 1:500, töö nr G-007-18. 4. Planeerimisettepanek 4. 1. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Räni alevikus. Planeeritav ala on enamjaolt põllumaana kasutatav maatulundusmaa. Planeeringualal ei ole hooneid, puudub kõrghaljastus. Planeeringuala maapind on suhteliselt tasase reljeefiga, kerge ühtlase kaldega ida poolt lääne poole. Planeeringualale on põhjast olemasolev juurdepääs riigimaanteelt nr 92 Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme tee. Kitsendustest ulatuvad planeeringualale maantee kaitsevöönd (50 m äärmise sõiduraja välimisest servast) ja maanteeäärse ühisveevärgi ja survekanalisatsiooni torustike kaitsevöönd (2 m torustiku teljest). 4. 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritav ala piirneb põhjast riigimaanteega nr 92 Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme tee (kat nr 83101:003:0082) ja nimetatud maantee maaeraldusega 92 Tartu – Viljandi - Kilingi- Nõmme tee T19 (kat nr 94901:001:0282), mille sihtotstarbeks on transpordimaa. Juurdepääs planeeringualale toimub nimetatud maanteelt, olemasolevalt ringristmikult. Vastavalt Ülenurme valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viljandi maantee laiendus“ on planeeringulahenduses näidatud ka perspektiivne kogujatee ja perspektiivsed juurdepääsud sellelt teelt planeeringualale. Nimetatud kogujatee väljaehitamise järgselt on ette nähtud sulgeda juurdepääs riigimaanteelt ringristmiku kaudu ja planeeringualale juurdepääsuks jäävad vaid juurdepääsud kogujateelt. Sellel põhjusel on ajutine juurdepääs olemasolevalt ringristmikult kavandatud juurdepääsuservituudiga läbi planeeritava äri- ja tootmismaa krundi. Jalakäijate liikumine toimub mööda teisel pool maanteed kulgevat olemasolevat kergliiklusteed. Olemasolevad ülekäigurajad maantee ületamiseks paiknevad ringristmikust ca 340 meetrit Tartu poole ja ca 337 meetrit Viljandi poole. Ühistranspordi peatus paikneb planeeringualast ca 260 meetri kaugusel ida pool, ülekäiguraja läheduses. Planeeringuga tehakse ettepanek lisada enne ringristmikku jalakäijate ülekäiguvõimalus, et võimalikud kergliiklejad pääseksid teiselt poolt maanteed planeeringualale. Planeeringuala siseselt eraldi 5 kõnniteed ei ole planeeritud väikese liiklussageduse (ca 40 autot/tipptunnis) tõttu ja põhjusel, et tegu on juurdepääsuteega, mitte läbiva liiklusega linnatänavaga. Planeeritud sõidutee laius tagab teel ohutu samaaegse liikumise nii veo- ja sõiduautodele kui ka kergliiklejatele. Planeeritud kogujatee valmimisel läbipääs krundilt Pos 1 suletakse ja kergliiklejad saavad planeeringualale mööda Kivimetsa teed ja kogujateed. Planeeringuala on ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega. Idapoolt piirneb planeeringuala Kivimetsa tee 16 kinnistuga (maatulundusmaa koos talukompleksiga, mis asub planeeringualast ca 250 meetri kaugusel), mille perspektiivne sihtotstarve üldplaneeringu järgi on äri- ja tootmismaa. Lõunapoolt piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Sipelga põik 13 ja Palu kinnistutega, mille perspektiivne sihtotstarve üldplaneeringu järgi on elamumaa. Läänepool paikneb Piiri kinnistu (maatulundusmaa koos talukompleksiga, mis asub ca 90 meetrit planeeringualast), mille perspektiivne sihtotstarve üldplaneeringu järgi on äri- ja tootmismaa. Põhjapool, teisel pool maanteed paikneb Märja elamurajoon, kus planeeringualast loodepoolsed maanteeäärsed krundid on ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbega, keskmise suurusega ca 5000 m². Tänu Tartu linna lähedusele ja heale transpordiühendusele on piirkond kiiresti arenev ning väga atraktiivne ettevõtetele. 4. 3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeritavale alale on kavandatud 8 äri- ja tootmismaa krunti (pos 1-8) ja kolm transpordimaa krunti, millest kaks on juurdepääsutee rajamiseks (pos 9 ja 10) ning üks perspektiivse kogujatee jaoks (pos 11). Planeeritavate kruntide moodustamine on kajastatud joonisel 5, kus on esitatud ka kruntide moodustamise tabel. 4. 4. Kruntide ehitusõigus Hoonete suurim lubatud arv krundil on 4 hoonet. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 12 meetrit ja korruselisus 3 korrust. Kruntide suurim lubatud täisehitus on 50%. Planeeritud ehitiste kasutamise otstarbed vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” on: Pos 1...8:  12200 Büroohooned  12300 Kaubandus- ja teenindushooned Märkus: Lähtuvalt Ülenurme üldplaneeringust on tootmis-ja ärimaale ehitamisel järgnev piirang: suurema kui 5000 m²-se ehitusaluse pinnaga kaubanduskeskuse ehitamine on lubatud vaid põhijoonisel esitatud kaubanduskeskuse alale. Planeeringulahendus on kooskõlas antud piiranguga.  12500 Tööstus- ja laohooned 6 Pos 9…11:  21100 Teed  21120 Tänavad Müra tekitavate kasutusotstarvete kavandamine on keelatud. Elamute poole jäävate planeeritud hoonete kasutusotstarve tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. Kruntide ehitusõiguse tabel on esitatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). 4. 5. Kruntide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud hoonestusala (planeeritavat hoonet võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse). Hoone täpne asukoht hoonestusalal täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusala määramisel on arvestatud detailplaneeringu lähteülesandega – minimaalselt 4 meetrit naaberkinnistu piirist ja põhimaantee kaitsevööndiga (50 m maantee äärmise sõiduraja välimisest servast). Planeeritud tee poolsest krundipiirist on hoonestusala kaugus määratud 7 meetri kaugusele. Kavandatav hoonestusala on seotud krundi piiridega (vt põhijoonis). Krunte ja hoonestusalasid võib omavahel liita. Kruntide liitmise korral võib moodustunud krundi täisehituse protsent olla kuni 50%. Hoonestusalade paiknemine kruntide liitmise puhul on kajastatud kruntide liitmise skeemil (joonis 7). Väljapoole hoonestusala on hoonete ja rajatiste püstitamine keelatud. 4. 6. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus Liikluslahenduse koostamisel on aluseks võetud Maanteeameti kiri 13.06.18 nr 15-2/18- 24843-2 Seisukohtade väljastamine Rosenbergi ja Piirikese detailplaneeringu koostamiseks. Juurdepääs planeeringualale lahendatakse riigimaanteelt nr 92 Tartu – Viljandi - Kilingi- Nõmme tee olemasoleva ringristmiku kaudu. Olemasolev juurdepääs riigitee km 1,811 maatulundusmaa teenindamiseks on ette nähtud likvideerida. Riigimaanteega ristumiskoha nähtavusala ja riigiteele vajalik külgnähtavus vastavalt standardile EVS 843:2016 on esitatud joonisel 5. Vastavalt Ülenurme valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viljandi maantee laiendus“ on planeeringualale kavandatud ka perspektiivne kogujatee (Pos 11). Nimetatud kogujatee väljaehitamise järgselt on ette nähtud sulgeda juurdepääs riigimaanteelt ringristmiku kaudu ja planeeringualale juurdepääsuks jäävad vaid juurdepääsud kogujateelt. Sellel põhjusel on ajutine juurdepääsutee olemasolevalt ringristmikult kavandatud läbipääsuservituudiga läbi planeeritava äri- ja tootmismaa krundi (Pos 2). Juurdepääsud kruntidele on ette nähtud planeeritud juurdepääsuteelt (Pos 9 ja 10). Planeeritud juurdepääsutee teenindab perspektiivis (kogujatee väljaehitamise järgselt) vaid kolme maanteeäärset krunti (Pos 1, 2 ja 5) ning on seetõttu madala liikluskoormusega. Teemaa 7 laiuseks on kavandatud 10 meetrit, millest sõidutee on 6 meetrit. Vastavalt standardile Linnatänavad EVS 843:2016 (tabel 6.7) on kõrvaltänaval projektkiirusega 30 km/h sõidutee laiusega 5,0 meetrit projekteerimistase HEA ning see rahuldab koosseisu SA+VB, VA(AB)+JR. Lisaks on planeeritud tee ja kruntide vahele 2-meetrised haljastatud eraldusribad, mis on mõeldud planeeritavate tehnovõrkude trassikoridorideks. Sõidukiirus juurdepääsuteel on ette nähtud piirata 30 km/h. Kõnniteed ei ole planeeritud väikese liiklussageduse tõttu ja põhjusel, et tegu on üksikuid krunte teenindava juurdepääsuteega, mitte läbiva liiklusega linnatänavaga. Sõidutee laius tagab teel ohutu samaaegse liikumise nii veo- ja sõiduautodele kui ka kergliiklejatele. Juurdepääsutee katendiks on planeeritud kõvakate. Planeeritud juurdepääsutee krundi Pos 9 ja 10 ulatuses on ette nähtud määrata avalikku kasutusse. Juurdepääsutee ehitatakse välja kuni kruntideni Pos 7 ja 8 tupikteena. Kogujatee väljaehitamisel nimetatud tupik likvideeritakse ja ehitatakse välja tupik kruntide Pos 2 ja 5 juures. Juhul kui nii krundid Pos 1 ja 4, Pos 2 ja 3 kui Pos 5 ja 6 omavahel liidetakse (vt joonis 7), ei ole perspektiivse tupiku väljaehitamine vajalik ja ka liidetud krundid saavad juurdepääsu kogujateelt. Parkimine on ette nähtud krundisiseselt ja parkimiskohtade reaalne vajadus ja paiknemine täpsustuvad edasisel projekteerimisel. Riigimaantee ääres on parkimine keelatud. Sõiduautode ja jalgrataste parkimine on ette nähtud projekteerida lähtuvalt Eesti Standardist EVS 843:2016, "Linnatänavad", väikeelamute ala normi alusel järgmiselt: Krundi aadress Ehitise liik* Parkimisnorm, sõiduautod Parkimisnorm, jalgrattad Pos 1 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta Pos 2 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta Pos 3 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta Pos 4 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta Pos 5 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta Pos 6 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta Pos 5 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta Pos 6 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta *Juhul, kui projekteeritud ehitise liik on erinev antud tabelis tooduga, tuleb lähtuda parkimiskohtade projekteerimisel EVS 843:2016 tabelist 9.1. 8 Vastavalt planeeritud hoonete kasutusotstarbele ei ole kõik planeeritud parkimiskohad aktiivse käibega st on mõeldud nt müüdavate traktorite, autode parkimiseks ega tekita pidevat liiklust. Parkimiskohtade mõõdud projekteerida vastavad standardile – sõidukoha laius on 2,6 m või 2,7 m vastavalt parkimisridade vahelise sõidutee laiusele ja pikkus 5 m. Kohtades, kus parkimiskoha otsaserva piirab madal äärekivi ja eraldusriba, on lubatud ka 4,6 m pikkused parkimiskohad. Üle 20-kohaline parkla on ette nähtud liigendada haljastusega. Parklatele tuleb paigaldada õlipüüdurid ja parklad on ette nähtud kõvakattega. Riigiteele parkimise, sh manööverdamise kavandamine on keelatud. Planeeritud liikluskorralduse lahendused on näidatud planeeringu põhijoonisel. 4. 7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid peavad olema minimaalselt 15% ulatuses haljastatud ja 10% krundi pindalast peab moodustama kõrghaljastus. Hoonetest, teedest ja parklatest vabad pinnad tuleb haljastada. Hoonestaja kohustub planeerima krundi maapinna vastavalt projekteeritavale tänavale. Planeeritav maapind krundil ei tohi ületada antud krundiga piirnevat projekteeritud tänava kõrgust rohkem kui 35 cm. Krundi vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb tagada sademevete äravool krundile planeeritud immutusalale. Naaberkruntidele ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse on sademevee juhtimine keelatud. Piirded kruntide piiridel on soovituslikud, lubatud on puitlipp-, metall-, või võrkaiad, samuti hekk. Riigimaantee poolsel ja planeeritud juurdepääsutee poolsel krundipiiril on lubatud vaid läbipaistvad piirded. Piirde lubatud kõrgus on kuni 1,6 m. Haljastuse hooldus ja heakorrastus jääb krundi omaniku/valdaja kohustuseks. 4. 8. Ehitistevahelised kujad Ehitiste vahelised kujad on lahendatud vastavalt Siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonete lubatud minimaalne tulepüsivusklass kuni 2-korruselise hoone puhul on TP2, kõrgema hoone puhul TP1. Tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. 9 4. 9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb täpsustada vastavate projektidega. Olemasolevatest tehnovõrkudest kulgevad planeeringuala põhjaservas ühisveevärgi ja survekanalisatsiooni torustikud, mille kaitsevöönd planeeritavatele kruntidele ulatuvas osas on tähistatud joonisel 5. Planeeringuala lõunaservas kulgevad vee- ja isevoolse kanalisatsiooni torustikud. Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel 6. 4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus Vastavalt AS Emajõe Veevärk 25.07.2018 tehnilistele tingimustele nr 53 on planeeritava ala veega varustamine on kavandatud planeeritud veetorustikust, mis on ette nähtud kulgema alates olemasolevast veetorustikust Rosenbergi kinnistu Tartu – Viljandi maantee poolsel küljel läbi krundi Pos 2 (vajalik seada servituut tehnovõrgu valdaja kasuks) ja mööda planeeritud juurdepääsutee ala ning läbi krundi Pos 8 (vajalik seada servituut tehnovõrgu valdaja kasuks) kuni olemasoleva veetorustikuni Piirikese kinnistul Piiri kinnistu poolsel küljel. Planeeritavast veetorustikust on ette nähtud igale planeeritavale krundile eraldi ühendustorustik kuni kinnistu piirini. Planeeritav veetorustik on kavandatud kuni Kivimetsa tee 16 kinnistu piirini. Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on kavandatud planeeritud veetorustikule tuletõrjehüdrandid teenindusraadiustega 100 meetrit (teenindusraadiused tähistatud tehnovõrkude joonisel). Ühisveevärgist tagatav tulekustutusvee vooluhulk on maksimaalselt 10 l/s kolme tunni jooksul. Puuduolev normikohane tulekustutusvesi tuleb tagada lokaalsete lahendustena (mahutid vms). 4.9.2. Olmeveekanalisatsioon Vastavalt AS Emajõe Veevärk 25.07.2018 tehnilistele tingimustele nr 53 on planeeritava ala reovee ärajuhtimiseks kavandatud uus reoveekanalisatsiooni torustik alates Piirikese kinnistul Piiri kinnistu poolsel küljel kulgevast isevoolse ühiskanalisatsiooni torustikust kuni planeeritavate kruntideni. Igale krundile on ette nähtud eraldi kanalisatsiooni ühendustorustik kuni krundi piirini. Tehnovõrkude joonisel on näidatud ka planeeritud perspektiivne kanalisatsioonitorustik kuni Kivimetsa tee 16 kinnistu piirini. 4.9.3. Sademeveekanalisatsioon Sademevesi on kavandatud koguda ja immutada lokaalselt oma kruntide siseselt. Tehnovõrkude joonisel on tähistatud alad, kuhu oleks võimalik rajada sajuvee kogumis/ immutamis/ aurustamistiigid (kraavid). Igal krundil oleks oma tiik/ kraav, kuhu krundi vertikaalplaneerimisega sajuveed juhitakse. Hoonete katustelt juhitakse sademevesi kogumistiikidesse torustikuga, platsidelt aga rennidega läbi liiva-õli püüdurite – igal krundil 10 oma. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku, naaberkruntidele ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei ole lubatud. 4.9.4. Elektrivarustus Vastavalt Elektrilevi OÜ 26.06.2018 tehnilistele tingimustele nr 313444 on detailplaneeringuga kavandatud krundi Pos 6 serva juurdepääsutee äärde uus komplektalajaam. Uue planeeritava komplektalajaama elektritoide on kavandatud 10 kV maakaabelliiniga ca 310 m kaugusel Keskuse tänava ääres asuvast Mooni alajaamast (Voolu kinnistu, Märja alevik, Tartu linn). Nimetatud olemasolevast alajaamast ja uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud planeeritavate kruntideni eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid mitmekohalistena ja teealasse. Piki planeeritavat teemaa-ala (Pos 9) on ette nähtud ka perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite trassikoridor. Planeeritavatele elektriliinidele ja alajaamale on ette nähtud servituudialad. Riigiteega ristuvad elektrikaablid tuleb kavandada kinnisel meetodil. 4.9.5. Välisvalgustus Planeeringualale kavandatakse planeeritud juurdepääsutee äärde tänavavalgustuspostid. Välisvalgustuse toide on kavandatud uuest alajaamast. 4.9.6. Sidevarustus Vastavalt Telia Eesti AS 04.07.2018 telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 30525556 on planeeritud paigaldada alates sidekaevust 9 100mm sidetoru kuni planeeringuala keskpunkti (Pos 3 nurga juures teemaa-alal), kuhu on planeeritud sidekaev. Planeeritud sidekaevust on kavandatud eraldi sidetoru iga krundi piirini. Sidekaevust 8 on ette nähtud 12- kiuline optiline kaabel kuni planeeritud sidekaevuni. 4.9.7. Soojusvarustus Soojavarustus on planeeritud kas kaugkütte baasil või gaasiküttena. Planeeringu tehnovõrkude joonisele on kantud gaasitorustik vastavalt Raadimõisa Gaas OÜ poolt 03.10.2018 väljastatud perspektiivsetele tehnilistele lähteandmetele. Võimalik perspektiivne liitumispunkt gaasivõrguga asub Keskuse tee ja Päiksese tänava ristil, B – kategooria läbimõõduga De 110. Kogu planeeringuala gaasiküttega varustamise eelduseks on tõenäoliselt gaasitorustiku ringtoite väljaehitamine, mis on planeeritud teostada Raadimõisa Gaas OÜ poolt 2019 aasta jooksul, kuid võib finantsilistel põhjustel edasi lükkuda teadmata ajaks. Olenevalt hoonete kubatuurist ja otstarbest võib planeeritavate hoonete gaasiga varustamiseks piisata ka liitumisest olemasoleva torustikuga, kuid see võimalus täpsustub edasisel projekteerimisel. 11 Lisaks on joonisel näidatud perspektiivse kaugküttetorustiku võimalik asukoht. Soojavarustuse lahendus täpsustub edasisel projekteerimisel vastavalt võrguvaldajate täpsustatud tehnilistele tingimustele. 4.9.8. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel Tehnovõrkude planeeritud asukohad on näidatud tehnovõrkude planeeringu joonisel (vt joonis 6). Tehnovõrkude rajamise vajaduse ligikaudsed pikkused tabelis on antud liitumispunktist. Tabel 2. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel Tehnovõrk Ligikaudne pikkus meetrites Veetoru 330 Reoveekanalisatsiooni toru 345 Madalpingekaabel (sh tänavavalgustuskaabel) 700 (sh 256) Kõrgepingekaabel 290 Alajaam 1 tk Sidekaabel 600 Gaasitorustik 380 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs Planeeritud kruntidele tuleb kavandada normidekohased prügimahutid, kus peab olema võimaldatud eriliigiliste jäätmete kogumine. Jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping vastavat õigust omava firmaga. Planeeringualalt ärajuhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määrusega nr 99 kehtestatud nõuetele. Parkimisalade sademevee puhastamiseks nähakse ette õli-liivapüüdurid. Planeeritav ala külgneb riigimaanteega nr 92 Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme tee, mille olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest on põhjustatud nagu müra, vibratsioon ja õhusaaste. Vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määruse nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 1 kohaldatakse määrust sellisele planeeringule, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine ja mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist. Antud planeeringuga on müra tekitavate kasutusotstarvete kavandamine on keelatud, seega planeeritavast tegevusest müra normtaseme ületamine on välistatud. 12 Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1 ei ole planeeritav hoonestus müratundliku sihtotstarbega. Siiski võiks lubatud liiklusmüra ekvivalentne helirõhutase jääda päeval kuni 70 ja öösel kuni 60 piiridesse ning seda tuleks jälgida ehitusprojektide koostamisel. Maanteeamet ei võta endale kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas. Müra- ja õhusaastet leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab planeeringuga kavandatavate kruntide ja sinna kavandatavate hoonete igakordsel omanikul. Liiklusmürast tingitud hoonesisest müra saab omanik vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega, kasutades ehitusmaterjalidena helikindlaid materjale jne. Soovitav on kasutusele võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks: • hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamine helikindlate ehitus materjalide kasutamisega jne; • normmürataseme tagamiseks hoonete konstruktsioonidena vajaduse korral akendele kolmekordsete pakettklaaside paigaldamine jm; • hoonesse kavandatavate ruumide paigutamine (puhkeruumide kavandamine kaugemale maanteest jne.) • õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonetesse paigaldada õhupuhastusega sissepuhke- väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid. 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Vajadus puudub. 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Vajadus puudub. 4.13. Arhitektuurinõuded ehitistele Planeeritud hooned peavad olema igast küljest väärikad ja esinduslikud. Hoone arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne ning moodustama käesoleval planeeringualal ühtse terviku. 13 4.14. Nõuded planeeritavatele hoonetele Hoonete suurim lubatud kõrgus on kuni 12 m, korruselisus kuni kolm korrust. Hoonete välisviimistlusmaterjalidena tohib kasutada puitlaudist, telliskivi, krohvitud pinda, klaasi, metalli, plekki, plastmassi jt kvaliteetseid esinduslikke materjale ja/või eelnimetatud materjalide omavahelisi kombinatsioone. Lubamatu on palk välisviimistlusmaterjalina. Lubatud ei ole kasutada välisviimistluse juures imiteerivaid ega matkivaid materjale. Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kvaliteetsed, kestavad ja atraktiivsed. Katusekattematerjalina kasutada plekk-, kivi- või rullmaterjali. Hoonete katusekalle on äri- ja tootmishoonetel 0-20 kraadi. Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud. 4.15. Servituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks vastavalt tabelile 3. Tabel 3 Servituudid ja kitsendused Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut Pos 2 Pos 1, 3-8 Läbipääsuservituut Pos 2, 5 Elektrilevi OÜ Elektrikaablite isiklik kasutusõigus Pos 1, 2, 5, 7 ja 8 AS Tartu Veevärk Vee- ja survekanalisatsiooni torustike isiklik kasutusõigus Pos 2, 5 Telia Eesti AS Sidekaablite isiklik kasutusõigus Pos 6 Elektrilevi OÜ Alajaama isiklik kasutusõigus Pos 5 Raadimõisa Gaas OÜ Gaasitorustiku isiklik kasutusõigus Pos 5 AS Fortum Tartu Kaugküttetorustiku isiklik kasutusõigus 4.16. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine Vajadus puudub. 4.17. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded Puuduvad. 4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav tegevus. 14 4.19. Planeeringu rakendamise võimalused Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Planeeringu realiseerimiseks on vaja välja ehitada planeeritud juurdepääsutee ja tehnovõrgud. Arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne hoonetele ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigimaantee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. Projekteerimiseks taotleda Maanteeametilt projekteerimise tehnilised nõuded. Tehnovõrkude rajamine toimub krundi igakordse omaniku ja tehnovõrkude valdaja koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele. Planeering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi igakordsete valdajate poolt. 15 Kambja Vallavalitsus Teie 11.03.2020 [email protected] Pargi 2 Meie 09.04.2020 nr 15-2/20/13064-2 Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714, Tartu maakond Kambja vallas Räni alevikus Rosenbergi ja Piirkese maaüksuste detailplaneeringu kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Kabja vallas Räni alevikus asuva Rosenbergi (katastritunnusega 94901:001:0281) ja Piirikese (katastritunnusega 94901:005:1113) maaüksuste detailplaneeringu. Planeeritav ala piirneb riigiteega nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 1,57- 1,81, jäädes osaliselt kaitsevööndisse. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale on planeeringu koostamise eesmärk maaüksuste jagamine äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringuga määratakse hoonestus- ja ehitustingimused, lahendatakse kommunikatsioonidega varustamine ning määratakse liikluskorralduslikud põhimõtted. Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame AS Vallikraavi Kinnisvara töö nr 1DP-02/18 „Räni alevikus asuvate Rosenbergi ja Piirikese maaüksuste detailplaneering“. Juhime tähelepanu vajadusele planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga: 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. 2. Kõik riigiteega ristuvate tehnovõrkude rajamised on lubatud üksnes kinnisel meetodil. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: Lisa 1. Asendiplaan Lisa 2. Tehnovõrgud Lisa 3. Seletuskiri Herkki Rõõm 5219446 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel