EHITUSÕIGUSE TABEL:
TINGMÄRGID:
Planeeritava ala piir
Olemasolev krundi piir
Plan. krundi piir
Plan. hoonestusala
Nähtavusala
Plan. läbipääsuservituut kuni kogujatee väljaehitamiseni
Kogujatee väljaehitamise
Plan. sõidutee (juurdepääsutee) järgselt likvideeritav
Plan. perspektiivne kogujatee
mahasõit
Plan. ajutine tee/ tupik (kuni kogujatee väljaehitamiseni)
Ma m ää isest
50 älim
ant
ee mise erva
Plan. perspektiivne tupik
v
kai
r
tse õidu t
Plan. juurdepääs krundile
vöö raja
s
s
50.
Plan. kergliiklustee
ndi
0
piir
s
Likvideeritav mahasõit
4.0
POS 5
Ä90/Th10
7324 m2
50.0
6.0
POS 2
4.0 Ä90/Th10
4.0
5492 m2
4.0
POS 10 POS 9
L100 L100
0.0
4.0
R1
757 m2 1243 m2
POS 1
Ä90/Th10
5009 m2
0.0
R1
4.0 4.0
7.0
10.0
POS 6
Ä90/Th10
5524 m2
4.0
4.0
POS 3 7.0
Ä90/Th10
5008 m2
6.0
4.0
4.0
4.0
7.0
POS 11
POS 4 L100
10.0
Ä90/Th10 1799 m2
5095 m2
R10.0
7.0
4.0
7.0
4.0
POS 7
Ä90/Th10
4.0
5016 m2
7.0
POS 8
Ä90/Th10
5199 m2
7.0
4.0
7.0
Töö nimetus: Mõõtkava: 1:1000
RÄNI ALEVIKUS ASUVATE Töö nr: DP-02/18
Sõbra 54, Tartu ROSENBERGI JA PIIRIKESE
Tel.7413 288, faks 7413 201 Kuupäev: 17.02.20
reg.nr 10051688 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING
e-mail:
[email protected] Joonise nr: 4
Objekti asukoht: Joonise nimetus:
Staad.
Kambja vald, Räni alevik PLANEERINGU PÕHIJOONIS DP
Huvitatud isik:
AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu
GAASITORUSTIKUGA JA ELEKTRIENERGIAGA LIITUMISE SKEEM:
Liitumine elektrienergiaga
Mooni alajaamast Keskuse
tn ääres
Liitumine gaasitorustikuga
Päikese tn ja Keskuse tee ristil
paiknevast B-kategooria
torustikust De 110
Ühendus Keskuse tn ääres
paiknevast sidekaevust nr 8
Ühendus Päikese tn ja
Keskuse tee ristil
Toide Mooni alajaamast
Keskuse tn ääres
Ühendus Keskuse tn ääres
paiknevast sidekaevust nr 9
Ma m ää isest
50 älim
ant
ee mise erva
v
kai
r
tse õidu t
vöö raja
s
s
ndi
piir
s
TH
5
2
9 K1
K1
1 K1 59.10
K1
K1 56.89
K1
58.42 K1 005
i=0. m
10 K1
TH
K1
K1
57.22 6 K1
L=6
K1
6
K1
K1
K1
L=89 m
i=0.005
K1
3
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
4
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
Planeeritav sidekaev 59.10
K1
56.44
K1
K1
K1
K1
K1
11
K1
K1 TH
K1
K1
K1
K1
.00
5
i=0 09 m 7
L=1
K1
K1
K1
K1
58.15
55.89
K1
8
K1
K1
m
05
L=59
i=0.0
K1
K1
K1
59.21
58.75 55.50
K1
55.59 K1
K1i=0.005
m
L=17
TINGMÄRGID: PLANEERITAVAD TEHNOVÕRGUD:
Planeeritava ala piir Planeeritav veetorustik
Olemasolev krundi piir K1 K1 K1 Planeeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik
Plan. krundi piir 3.00 Planeeritav maapinna kõrgus
0.46 Planeeritav toru põhja kõrgus
Plan. hoonestusala K1 K1 K1 Planeeritav perspektiivne kanalisatsioonitorustik
Planeeritav sajuvee kogumis/ immutamisala
Plan. läbipääsuservituut kuni
kogujatee väljaehitamiseni Planeeritav gaasitorustik
Plan. sõidutee (juurdepääsutee) Planeeritav perspektiivne kaugküttetorustik
Planeeritav sidekaabel
Perspektiivne kogujatee Planeeritav sidekanalisatsioon
Planeeritav MP kaabel
Plan. ajutine tee/ tupik (kuni kogujatee Töö nimetus: Mõõtkava: 1:1000
väljaehitamiseni) Planeeritav KP kaabel
Planeeritav perspektiivne KP ja MP kaabli trassikoridor RÄNI ALEVIKUS ASUVATE Töö nr: DP-02/18
Planeeritav tänavavalgustuskaabel Sõbra 54, Tartu ROSENBERGI JA PIIRIKESE
Plan. perspektiivne tupik Tel.7413 288, faks 7413 201 Kuupäev: 08.04.20
Planeeritav elektri liitumiskilbi orienteeruv asukoht reg.nr 10051688 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING
Planeeritav tänavavalgusti orienteeruv asukoht e-mail:
[email protected] Joonise nr: 6
OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD: Kaitsetsoon/ Isikliku kasutusõiguse Objekti asukoht: Joonise nimetus:
Olemasolev MP kaabel vajadus võrguvaldaja kasuks Staad.
TH Kambja vald, Räni alevik TEHNOVÕRKUDE PLANEERING DP
Olemasolev veetorustik Planeeritav hüdrant teenindusraadiusega
Olemasolev kanalisatsioonitorustik Huvitatud isik:
AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu
aktsiaselts VALLIKRAAVI KINNISVARA
Reg. nr 10051688
Sõbra 54, 50106 Tartu
Tel. 7 413 288, Faks 7 413 201
[email protected]
Töö nr DP-02/18
RÄNI ALEVIKUS ASUVATE ROSENBERGI JA
PIIRIKESE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING
Esimene köide – planeering
Objekti asukoht: Kambja vald, Räni alevik
Detailplaneeringust huvitatud isik: aktsiaselts Vallikraavi Kinnisvara,
Indrek Rentel
Planeeringu koostaja: Triin Nurmsalu
aktsiaselts Vallikraavi Kinnisvara
TARTU 2018
SISUKORD
SELETUSKIRI ........................................................................................................................... 4
1. Detailplaneeringu koostamise alus ......................................................................................... 4
2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide
kohta ........................................................................................................................................... 4
3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid ............................. 4
4. Planeerimisettepanek .............................................................................................................. 5
4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus............................................................................... 5
4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................. 5
4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine................................................................... 6
4.4. Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................... 6
4.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine ................................................................................ 7
4.6. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................. 7
4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ........................................................................ 9
4.8. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................... 9
4.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .......................................................................... 10
4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus ..................................................................... 10
4.9.2. Olmeveekanalisatsioon ........................................................................................... 10
4.9.3. Sademeveekanalisatsioon ....................................................................................... 10
4.9.4. Elektrivarustus ........................................................................................................ 11
4.9.5. Välisvalgustus ......................................................................................................... 11
4.9.6. Sidevarustus ............................................................................................................ 11
4.9.7. Soojusvarustus ........................................................................................................ 11
4.9.8. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel......................................................... 12
4.10.Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral
ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või
riskianalüüs .......................................................................................................................... 12
4.11.Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide
kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või
üksikobjektide kaitse alla võtmiseks ..................................................................................... 13
4.12.Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine ................................................................................................. 13
4.13.Arhitektuurinõuded ehitistele ....................................................................................... 13
4.14.Nõuded planeeritavatele hoonetele .............................................................................. 14
4.15.Servituutide vajaduse määramine ................................................................................ 14
4.16.Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ........................................ 14
4.17.Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning
nõuded .................................................................................................................................. 14
4.18.Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja............................ 14
4.19.Planeeringu rakendamise võimalused .......................................................................... 15
2
KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .......................................................... 16
JOONISED…………………………………..………………………………………………..17
1. Situatsiooniskeem M 1:10000
2. Olemasolev olukord M 1:1000
3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2500
4. Planeeringu põhijoonis M 1:1000
5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused M 1:1000
6. Tehnovõrkude planeering M 1:1000
7. Kruntide liitmise skeem M 1:1000
3
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alus
Räni alevikus asuvate Rosenbergi ja Piirikese maaüksuste detailplaneering algatati Kambja
Vallavalitsuse korraldusega 22. veebruar 2018 nr 195: Räni alevikus asuvate Rosenbergi ja
Piirikese maaüksuste detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine.
2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed
planeeringualal olevate kruntide kohta
Detailplaneeringu eesmärgiks on Rosenbergi ja Piirikese maaüksuste jagamine äri- ja
tootmismaa sihtotstarbega kruntideks, kinnistule ehitustingimuste määramine äri- ja
tootmismaa hoonete projekteerimiseks ning lahenduse andmine juurdepääsuteedele ja
tehnovõrkudega varustamisele.
Käesoleva detailplaneeringu ala hõlmab Kambja vallas Räni alevikus ca 5 ha suuruse maa-ala,
mis koosneb Rosenbergi maaüksusest (94901:001:0281), suurusega 17466 m², sihtotstarbega
maatulundusmaa ning Piirikese maaüksusest (94901:005:1113), suurusega 30000 m²,
sihtotstarbega maatulundusmaa.
Ülenurme valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala määratud perspektiivseks äri- ja
tootmismaaks. Käesolev detailplaneering on kooskõlas Ülenurme valla üldplaneeringuga.
3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud
dokumendid
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi dokumente:
Kambja vallavalitsuse 22. veebruar 2018 korralduse nr 195 lisa 1 Räni alevikus
asuvate Rosenbergi (94901:001:0281) ja Piirikese (94901:005:1113) maaüksuste
detailplaneeringu lähtetingimused.
Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud Tartu maavanema 23. aprilli 1999. a
korraldusega nr 1537);
Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised
territoriaalsed seosed (kehtestatud 20.09.2001 Tartu Maavanema korraldusega
nr.1635);
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 16.07.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/130);
Ülenurme valla üldplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 10. veebruari
2009. a. otsusega nr 01 ja 07.12.2010 Ülenurme Vallavolikogu otsusega nr 39)
Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;
4
Ülenurme Vallavalitsuse 04. märtsi 2009. a määrus nr 10 kinnitatud juhend
"Detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuete, detailplaneeringu
koostamise algatamise ettepaneku vormi, lähteseisukohtade vormi ning
detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise õiguse üleandmise lepingu
vormi kinnitamine”;
Planeeringute leppemärgid (Keskkonnaministeerium, 2002 a.).
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud:
OÜ GPK Partnerid (litsents nr 605 MA-k) poolt 2018. aasta veebruaris koostatud
geodeetiline digitaalne alusplaan täpsusastmega 1:500, töö nr G-007-18.
4. Planeerimisettepanek
4. 1. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Räni alevikus. Planeeritav ala on
enamjaolt põllumaana kasutatav maatulundusmaa. Planeeringualal ei ole hooneid, puudub
kõrghaljastus. Planeeringuala maapind on suhteliselt tasase reljeefiga, kerge ühtlase kaldega
ida poolt lääne poole. Planeeringualale on põhjast olemasolev juurdepääs riigimaanteelt nr 92
Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme tee. Kitsendustest ulatuvad planeeringualale maantee
kaitsevöönd (50 m äärmise sõiduraja välimisest servast) ja maanteeäärse ühisveevärgi ja
survekanalisatsiooni torustike kaitsevöönd (2 m torustiku teljest).
4. 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeritav ala piirneb põhjast riigimaanteega nr 92 Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme tee (kat
nr 83101:003:0082) ja nimetatud maantee maaeraldusega 92 Tartu – Viljandi - Kilingi-
Nõmme tee T19 (kat nr 94901:001:0282), mille sihtotstarbeks on transpordimaa. Juurdepääs
planeeringualale toimub nimetatud maanteelt, olemasolevalt ringristmikult. Vastavalt
Ülenurme valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viljandi maantee laiendus“ on
planeeringulahenduses näidatud ka perspektiivne kogujatee ja perspektiivsed juurdepääsud
sellelt teelt planeeringualale. Nimetatud kogujatee väljaehitamise järgselt on ette nähtud
sulgeda juurdepääs riigimaanteelt ringristmiku kaudu ja planeeringualale juurdepääsuks
jäävad vaid juurdepääsud kogujateelt. Sellel põhjusel on ajutine juurdepääs olemasolevalt
ringristmikult kavandatud juurdepääsuservituudiga läbi planeeritava äri- ja tootmismaa
krundi.
Jalakäijate liikumine toimub mööda teisel pool maanteed kulgevat olemasolevat
kergliiklusteed. Olemasolevad ülekäigurajad maantee ületamiseks paiknevad ringristmikust ca
340 meetrit Tartu poole ja ca 337 meetrit Viljandi poole. Ühistranspordi peatus paikneb
planeeringualast ca 260 meetri kaugusel ida pool, ülekäiguraja läheduses. Planeeringuga
tehakse ettepanek lisada enne ringristmikku jalakäijate ülekäiguvõimalus, et võimalikud
kergliiklejad pääseksid teiselt poolt maanteed planeeringualale. Planeeringuala siseselt eraldi
5
kõnniteed ei ole planeeritud väikese liiklussageduse (ca 40 autot/tipptunnis) tõttu ja põhjusel,
et tegu on juurdepääsuteega, mitte läbiva liiklusega linnatänavaga. Planeeritud sõidutee laius
tagab teel ohutu samaaegse liikumise nii veo- ja sõiduautodele kui ka kergliiklejatele.
Planeeritud kogujatee valmimisel läbipääs krundilt Pos 1 suletakse ja kergliiklejad saavad
planeeringualale mööda Kivimetsa teed ja kogujateed.
Planeeringuala on ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega. Idapoolt piirneb
planeeringuala Kivimetsa tee 16 kinnistuga (maatulundusmaa koos talukompleksiga, mis asub
planeeringualast ca 250 meetri kaugusel), mille perspektiivne sihtotstarve üldplaneeringu järgi
on äri- ja tootmismaa. Lõunapoolt piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega
Sipelga põik 13 ja Palu kinnistutega, mille perspektiivne sihtotstarve üldplaneeringu järgi on
elamumaa. Läänepool paikneb Piiri kinnistu (maatulundusmaa koos talukompleksiga, mis
asub ca 90 meetrit planeeringualast), mille perspektiivne sihtotstarve üldplaneeringu järgi on
äri- ja tootmismaa.
Põhjapool, teisel pool maanteed paikneb Märja elamurajoon, kus planeeringualast
loodepoolsed maanteeäärsed krundid on ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbega, keskmise
suurusega ca 5000 m².
Tänu Tartu linna lähedusele ja heale transpordiühendusele on piirkond kiiresti arenev ning
väga atraktiivne ettevõtetele.
4. 3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeritavale alale on kavandatud 8 äri- ja tootmismaa krunti (pos 1-8) ja kolm
transpordimaa krunti, millest kaks on juurdepääsutee rajamiseks (pos 9 ja 10) ning üks
perspektiivse kogujatee jaoks (pos 11). Planeeritavate kruntide moodustamine on kajastatud
joonisel 5, kus on esitatud ka kruntide moodustamise tabel.
4. 4. Kruntide ehitusõigus
Hoonete suurim lubatud arv krundil on 4 hoonet. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 12
meetrit ja korruselisus 3 korrust. Kruntide suurim lubatud täisehitus on 50%. Planeeritud
ehitiste kasutamise otstarbed vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr
51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” on:
Pos 1...8:
12200 Büroohooned
12300 Kaubandus- ja teenindushooned
Märkus: Lähtuvalt Ülenurme üldplaneeringust on tootmis-ja ärimaale ehitamisel
järgnev piirang: suurema kui 5000 m²-se ehitusaluse pinnaga kaubanduskeskuse
ehitamine on lubatud vaid põhijoonisel esitatud kaubanduskeskuse alale.
Planeeringulahendus on kooskõlas antud piiranguga.
12500 Tööstus- ja laohooned
6
Pos 9…11:
21100 Teed
21120 Tänavad
Müra tekitavate kasutusotstarvete kavandamine on keelatud. Elamute poole jäävate
planeeritud hoonete kasutusotstarve tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.
Kruntide ehitusõiguse tabel on esitatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).
4. 5. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud hoonestusala (planeeritavat hoonet võib ehitada
ainult joonisel näidatud hoonestusalasse). Hoone täpne asukoht hoonestusalal täpsustatakse
projekteerimise käigus. Hoonestusala määramisel on arvestatud detailplaneeringu
lähteülesandega – minimaalselt 4 meetrit naaberkinnistu piirist ja põhimaantee kaitsevööndiga
(50 m maantee äärmise sõiduraja välimisest servast). Planeeritud tee poolsest krundipiirist on
hoonestusala kaugus määratud 7 meetri kaugusele. Kavandatav hoonestusala on seotud krundi
piiridega (vt põhijoonis). Krunte ja hoonestusalasid võib omavahel liita. Kruntide liitmise
korral võib moodustunud krundi täisehituse protsent olla kuni 50%. Hoonestusalade
paiknemine kruntide liitmise puhul on kajastatud kruntide liitmise skeemil (joonis 7).
Väljapoole hoonestusala on hoonete ja rajatiste püstitamine keelatud.
4. 6. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus
Liikluslahenduse koostamisel on aluseks võetud Maanteeameti kiri 13.06.18 nr 15-2/18-
24843-2 Seisukohtade väljastamine Rosenbergi ja Piirikese detailplaneeringu koostamiseks.
Juurdepääs planeeringualale lahendatakse riigimaanteelt nr 92 Tartu – Viljandi - Kilingi-
Nõmme tee olemasoleva ringristmiku kaudu. Olemasolev juurdepääs riigitee km 1,811
maatulundusmaa teenindamiseks on ette nähtud likvideerida. Riigimaanteega ristumiskoha
nähtavusala ja riigiteele vajalik külgnähtavus vastavalt standardile EVS 843:2016 on esitatud
joonisel 5.
Vastavalt Ülenurme valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viljandi maantee laiendus“ on
planeeringualale kavandatud ka perspektiivne kogujatee (Pos 11). Nimetatud kogujatee
väljaehitamise järgselt on ette nähtud sulgeda juurdepääs riigimaanteelt ringristmiku kaudu ja
planeeringualale juurdepääsuks jäävad vaid juurdepääsud kogujateelt. Sellel põhjusel on
ajutine juurdepääsutee olemasolevalt ringristmikult kavandatud läbipääsuservituudiga läbi
planeeritava äri- ja tootmismaa krundi (Pos 2).
Juurdepääsud kruntidele on ette nähtud planeeritud juurdepääsuteelt (Pos 9 ja 10). Planeeritud
juurdepääsutee teenindab perspektiivis (kogujatee väljaehitamise järgselt) vaid kolme
maanteeäärset krunti (Pos 1, 2 ja 5) ning on seetõttu madala liikluskoormusega. Teemaa
7
laiuseks on kavandatud 10 meetrit, millest sõidutee on 6 meetrit. Vastavalt standardile
Linnatänavad EVS 843:2016 (tabel 6.7) on kõrvaltänaval projektkiirusega 30 km/h sõidutee
laiusega 5,0 meetrit projekteerimistase HEA ning see rahuldab koosseisu SA+VB,
VA(AB)+JR. Lisaks on planeeritud tee ja kruntide vahele 2-meetrised haljastatud
eraldusribad, mis on mõeldud planeeritavate tehnovõrkude trassikoridorideks. Sõidukiirus
juurdepääsuteel on ette nähtud piirata 30 km/h. Kõnniteed ei ole planeeritud väikese
liiklussageduse tõttu ja põhjusel, et tegu on üksikuid krunte teenindava juurdepääsuteega,
mitte läbiva liiklusega linnatänavaga. Sõidutee laius tagab teel ohutu samaaegse liikumise nii
veo- ja sõiduautodele kui ka kergliiklejatele. Juurdepääsutee katendiks on planeeritud
kõvakate. Planeeritud juurdepääsutee krundi Pos 9 ja 10 ulatuses on ette nähtud määrata
avalikku kasutusse.
Juurdepääsutee ehitatakse välja kuni kruntideni Pos 7 ja 8 tupikteena. Kogujatee
väljaehitamisel nimetatud tupik likvideeritakse ja ehitatakse välja tupik kruntide Pos 2 ja 5
juures. Juhul kui nii krundid Pos 1 ja 4, Pos 2 ja 3 kui Pos 5 ja 6 omavahel liidetakse (vt
joonis 7), ei ole perspektiivse tupiku väljaehitamine vajalik ja ka liidetud krundid saavad
juurdepääsu kogujateelt.
Parkimine on ette nähtud krundisiseselt ja parkimiskohtade reaalne vajadus ja paiknemine
täpsustuvad edasisel projekteerimisel. Riigimaantee ääres on parkimine keelatud. Sõiduautode
ja jalgrataste parkimine on ette nähtud projekteerida lähtuvalt Eesti Standardist EVS
843:2016, "Linnatänavad", väikeelamute ala normi alusel järgmiselt:
Krundi aadress Ehitise liik* Parkimisnorm, sõiduautod Parkimisnorm, jalgrattad
Pos 1 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna
brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta
Pos 2 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna
brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta
Pos 3 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna
brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta
Pos 4 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna
brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta
Pos 5 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna
brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta
Pos 6 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna
brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta
Pos 5 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna
brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta
Pos 6 Tööstusettevõte ja ladu 1 parkimiskoht 90 m² 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna
brutopinna kohta kohta või 12 töötaja kohta
*Juhul, kui projekteeritud ehitise liik on erinev antud tabelis tooduga, tuleb lähtuda
parkimiskohtade projekteerimisel EVS 843:2016 tabelist 9.1.
8
Vastavalt planeeritud hoonete kasutusotstarbele ei ole kõik planeeritud parkimiskohad
aktiivse käibega st on mõeldud nt müüdavate traktorite, autode parkimiseks ega tekita pidevat
liiklust.
Parkimiskohtade mõõdud projekteerida vastavad standardile – sõidukoha laius on 2,6 m või
2,7 m vastavalt parkimisridade vahelise sõidutee laiusele ja pikkus 5 m. Kohtades, kus
parkimiskoha otsaserva piirab madal äärekivi ja eraldusriba, on lubatud ka 4,6 m pikkused
parkimiskohad. Üle 20-kohaline parkla on ette nähtud liigendada haljastusega.
Parklatele tuleb paigaldada õlipüüdurid ja parklad on ette nähtud kõvakattega. Riigiteele
parkimise, sh manööverdamise kavandamine on keelatud.
Planeeritud liikluskorralduse lahendused on näidatud planeeringu põhijoonisel.
4. 7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid peavad olema minimaalselt 15%
ulatuses haljastatud ja 10% krundi pindalast peab moodustama kõrghaljastus. Hoonetest,
teedest ja parklatest vabad pinnad tuleb haljastada.
Hoonestaja kohustub planeerima krundi maapinna vastavalt projekteeritavale tänavale.
Planeeritav maapind krundil ei tohi ületada antud krundiga piirnevat projekteeritud tänava
kõrgust rohkem kui 35 cm. Krundi vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb tagada
sademevete äravool krundile planeeritud immutusalale. Naaberkruntidele ja riigitee alusele
maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse on sademevee juhtimine
keelatud.
Piirded kruntide piiridel on soovituslikud, lubatud on puitlipp-, metall-, või võrkaiad, samuti
hekk. Riigimaantee poolsel ja planeeritud juurdepääsutee poolsel krundipiiril on lubatud vaid
läbipaistvad piirded. Piirde lubatud kõrgus on kuni 1,6 m.
Haljastuse hooldus ja heakorrastus jääb krundi omaniku/valdaja kohustuseks.
4. 8. Ehitistevahelised kujad
Ehitiste vahelised kujad on lahendatud vastavalt Siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonete lubatud
minimaalne tulepüsivusklass kuni 2-korruselise hoone puhul on TP2, kõrgema hoone puhul
TP1. Tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Hoonetevaheline kuja peab
takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on
alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
9
4. 9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida
tuleb täpsustada vastavate projektidega. Olemasolevatest tehnovõrkudest kulgevad
planeeringuala põhjaservas ühisveevärgi ja survekanalisatsiooni torustikud, mille kaitsevöönd
planeeritavatele kruntidele ulatuvas osas on tähistatud joonisel 5. Planeeringuala lõunaservas
kulgevad vee- ja isevoolse kanalisatsiooni torustikud.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel 6.
4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus
Vastavalt AS Emajõe Veevärk 25.07.2018 tehnilistele tingimustele nr 53 on planeeritava ala
veega varustamine on kavandatud planeeritud veetorustikust, mis on ette nähtud kulgema
alates olemasolevast veetorustikust Rosenbergi kinnistu Tartu – Viljandi maantee poolsel
küljel läbi krundi Pos 2 (vajalik seada servituut tehnovõrgu valdaja kasuks) ja mööda
planeeritud juurdepääsutee ala ning läbi krundi Pos 8 (vajalik seada servituut tehnovõrgu
valdaja kasuks) kuni olemasoleva veetorustikuni Piirikese kinnistul Piiri kinnistu poolsel
küljel. Planeeritavast veetorustikust on ette nähtud igale planeeritavale krundile eraldi
ühendustorustik kuni kinnistu piirini. Planeeritav veetorustik on kavandatud kuni Kivimetsa
tee 16 kinnistu piirini.
Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on kavandatud planeeritud veetorustikule
tuletõrjehüdrandid teenindusraadiustega 100 meetrit (teenindusraadiused tähistatud
tehnovõrkude joonisel). Ühisveevärgist tagatav tulekustutusvee vooluhulk on maksimaalselt
10 l/s kolme tunni jooksul. Puuduolev normikohane tulekustutusvesi tuleb tagada lokaalsete
lahendustena (mahutid vms).
4.9.2. Olmeveekanalisatsioon
Vastavalt AS Emajõe Veevärk 25.07.2018 tehnilistele tingimustele nr 53 on planeeritava ala
reovee ärajuhtimiseks kavandatud uus reoveekanalisatsiooni torustik alates Piirikese kinnistul
Piiri kinnistu poolsel küljel kulgevast isevoolse ühiskanalisatsiooni torustikust kuni
planeeritavate kruntideni. Igale krundile on ette nähtud eraldi kanalisatsiooni ühendustorustik
kuni krundi piirini. Tehnovõrkude joonisel on näidatud ka planeeritud perspektiivne
kanalisatsioonitorustik kuni Kivimetsa tee 16 kinnistu piirini.
4.9.3. Sademeveekanalisatsioon
Sademevesi on kavandatud koguda ja immutada lokaalselt oma kruntide siseselt.
Tehnovõrkude joonisel on tähistatud alad, kuhu oleks võimalik rajada sajuvee kogumis/
immutamis/ aurustamistiigid (kraavid). Igal krundil oleks oma tiik/ kraav, kuhu krundi
vertikaalplaneerimisega sajuveed juhitakse. Hoonete katustelt juhitakse sademevesi
kogumistiikidesse torustikuga, platsidelt aga rennidega läbi liiva-õli püüdurite – igal krundil
10
oma. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku, naaberkruntidele ja
riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei ole lubatud.
4.9.4. Elektrivarustus
Vastavalt Elektrilevi OÜ 26.06.2018 tehnilistele tingimustele nr 313444 on
detailplaneeringuga kavandatud krundi Pos 6 serva juurdepääsutee äärde uus
komplektalajaam. Uue planeeritava komplektalajaama elektritoide on kavandatud 10 kV
maakaabelliiniga ca 310 m kaugusel Keskuse tänava ääres asuvast Mooni alajaamast (Voolu
kinnistu, Märja alevik, Tartu linn). Nimetatud olemasolevast alajaamast ja uuest planeeritud
alajaamast on ette nähtud planeeritavate kruntideni eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV
maakaabelliinid. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV
liitumiskilbid ja jaotuskilbid mitmekohalistena ja teealasse. Piki planeeritavat teemaa-ala (Pos
9) on ette nähtud ka perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite trassikoridor. Planeeritavatele
elektriliinidele ja alajaamale on ette nähtud servituudialad. Riigiteega ristuvad elektrikaablid
tuleb kavandada kinnisel meetodil.
4.9.5. Välisvalgustus
Planeeringualale kavandatakse planeeritud juurdepääsutee äärde tänavavalgustuspostid.
Välisvalgustuse toide on kavandatud uuest alajaamast.
4.9.6. Sidevarustus
Vastavalt Telia Eesti AS 04.07.2018 telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr
30525556 on planeeritud paigaldada alates sidekaevust 9 100mm sidetoru kuni planeeringuala
keskpunkti (Pos 3 nurga juures teemaa-alal), kuhu on planeeritud sidekaev. Planeeritud
sidekaevust on kavandatud eraldi sidetoru iga krundi piirini. Sidekaevust 8 on ette nähtud 12-
kiuline optiline kaabel kuni planeeritud sidekaevuni.
4.9.7. Soojusvarustus
Soojavarustus on planeeritud kas kaugkütte baasil või gaasiküttena. Planeeringu tehnovõrkude
joonisele on kantud gaasitorustik vastavalt Raadimõisa Gaas OÜ poolt 03.10.2018 väljastatud
perspektiivsetele tehnilistele lähteandmetele. Võimalik perspektiivne liitumispunkt
gaasivõrguga asub Keskuse tee ja Päiksese tänava ristil, B – kategooria läbimõõduga De 110.
Kogu planeeringuala gaasiküttega varustamise eelduseks on tõenäoliselt gaasitorustiku
ringtoite väljaehitamine, mis on planeeritud teostada Raadimõisa Gaas OÜ poolt 2019 aasta
jooksul, kuid võib finantsilistel põhjustel edasi lükkuda teadmata ajaks. Olenevalt hoonete
kubatuurist ja otstarbest võib planeeritavate hoonete gaasiga varustamiseks piisata ka
liitumisest olemasoleva torustikuga, kuid see võimalus täpsustub edasisel projekteerimisel.
11
Lisaks on joonisel näidatud perspektiivse kaugküttetorustiku võimalik asukoht.
Soojavarustuse lahendus täpsustub edasisel projekteerimisel vastavalt võrguvaldajate
täpsustatud tehnilistele tingimustele.
4.9.8. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel
Tehnovõrkude planeeritud asukohad on näidatud tehnovõrkude planeeringu joonisel (vt joonis
6). Tehnovõrkude rajamise vajaduse ligikaudsed pikkused tabelis on antud liitumispunktist.
Tabel 2. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel
Tehnovõrk Ligikaudne pikkus meetrites
Veetoru 330
Reoveekanalisatsiooni toru 345
Madalpingekaabel (sh tänavavalgustuskaabel) 700 (sh 256)
Kõrgepingekaabel 290
Alajaam 1 tk
Sidekaabel 600
Gaasitorustik 380
4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning
vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi
viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs
Planeeritud kruntidele tuleb kavandada normidekohased prügimahutid, kus peab olema
võimaldatud eriliigiliste jäätmete kogumine. Jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping vastavat
õigust omava firmaga.
Planeeringualalt ärajuhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a
määrusega nr 99 kehtestatud nõuetele. Parkimisalade sademevee puhastamiseks nähakse ette
õli-liivapüüdurid.
Planeeritav ala külgneb riigimaanteega nr 92 Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme tee, mille
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest on põhjustatud nagu müra, vibratsioon ja õhusaaste.
Vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määruse nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 1 kohaldatakse määrust
sellisele planeeringule, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine ja
mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist. Antud planeeringuga on müra
tekitavate kasutusotstarvete kavandamine on keelatud, seega planeeritavast tegevusest müra
normtaseme ületamine on välistatud.
12
Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1 ei ole planeeritav
hoonestus müratundliku sihtotstarbega. Siiski võiks lubatud liiklusmüra ekvivalentne
helirõhutase jääda päeval kuni 70 ja öösel kuni 60 piiridesse ning seda tuleks jälgida
ehitusprojektide koostamisel. Maanteeamet ei võta endale kohustusi normatiive ületavate
keskkonnaparameetrite osas. Müra- ja õhusaastet leevendavate meetmete rakendamise
kohustus ja vastutus seisab planeeringuga kavandatavate kruntide ja sinna kavandatavate
hoonete igakordsel omanikul.
Liiklusmürast tingitud hoonesisest müra saab omanik vähendada hoone akende ja välisseinte
müratakistuse suurendamisega, kasutades ehitusmaterjalidena helikindlaid materjale jne.
Soovitav on kasutusele võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks:
• hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamine helikindlate ehitus materjalide
kasutamisega jne;
• normmürataseme tagamiseks hoonete konstruktsioonidena vajaduse korral akendele
kolmekordsete pakettklaaside paigaldamine jm;
• hoonesse kavandatavate ruumide paigutamine (puhkeruumide kavandamine kaugemale
maanteest jne.)
• õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonetesse paigaldada õhupuhastusega sissepuhke-
väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid.
4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja
üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või
lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla
võtmiseks
Vajadus puudub.
4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning
nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
Vajadus puudub.
4.13. Arhitektuurinõuded ehitistele
Planeeritud hooned peavad olema igast küljest väärikad ja esinduslikud. Hoone arhitektuur
peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne ning moodustama käesoleval planeeringualal ühtse
terviku.
13
4.14. Nõuded planeeritavatele hoonetele
Hoonete suurim lubatud kõrgus on kuni 12 m, korruselisus kuni kolm korrust. Hoonete
välisviimistlusmaterjalidena tohib kasutada puitlaudist, telliskivi, krohvitud pinda, klaasi,
metalli, plekki, plastmassi jt kvaliteetseid esinduslikke materjale ja/või eelnimetatud
materjalide omavahelisi kombinatsioone. Lubamatu on palk välisviimistlusmaterjalina.
Lubatud ei ole kasutada välisviimistluse juures imiteerivaid ega matkivaid materjale.
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kvaliteetsed, kestavad ja atraktiivsed.
Katusekattematerjalina kasutada plekk-, kivi- või rullmaterjali. Hoonete katusekalle on äri- ja
tootmishoonetel 0-20 kraadi.
Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud.
4.15. Servituutide vajaduse määramine
Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks vastavalt tabelile 3.
Tabel 3 Servituudid ja kitsendused
Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut
Pos 2 Pos 1, 3-8 Läbipääsuservituut
Pos 2, 5 Elektrilevi OÜ Elektrikaablite isiklik kasutusõigus
Pos 1, 2, 5, 7 ja 8 AS Tartu Veevärk Vee- ja survekanalisatsiooni torustike isiklik
kasutusõigus
Pos 2, 5 Telia Eesti AS Sidekaablite isiklik kasutusõigus
Pos 6 Elektrilevi OÜ Alajaama isiklik kasutusõigus
Pos 5 Raadimõisa Gaas OÜ Gaasitorustiku isiklik kasutusõigus
Pos 5 AS Fortum Tartu Kaugküttetorustiku isiklik kasutusõigus
4.16. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine
Vajadus puudub.
4.17. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nõuded
Puuduvad.
4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub
kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav
tegevus.
14
4.19. Planeeringu rakendamise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Planeeringu
realiseerimiseks on vaja välja ehitada planeeritud juurdepääsutee ja tehnovõrgud. Arendusega
seotud liikluslahendused tuleb rajada enne hoonetele ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei
võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga
seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigimaantee
kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. Projekteerimiseks taotleda
Maanteeametilt projekteerimise tehnilised nõuded.
Tehnovõrkude rajamine toimub krundi igakordse omaniku ja tehnovõrkude valdaja koostöös.
Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.
Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad
koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt
krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele.
Planeering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele
projektidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi igakordsete valdajate poolt.
15
Kambja Vallavalitsus Teie 11.03.2020
[email protected]
Pargi 2 Meie 09.04.2020 nr 15-2/20/13064-2
Ülenurme alevik, Kambja vald,
61714, Tartu maakond
Kambja vallas Räni alevikus Rosenbergi ja
Piirkese maaüksuste detailplaneeringu
kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Kabja vallas Räni alevikus asuva Rosenbergi
(katastritunnusega 94901:001:0281) ja Piirikese (katastritunnusega 94901:005:1113) maaüksuste
detailplaneeringu. Planeeritav ala piirneb riigiteega nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 1,57-
1,81, jäädes osaliselt kaitsevööndisse.
Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale on planeeringu koostamise eesmärk maaüksuste
jagamine äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringuga määratakse hoonestus- ja
ehitustingimused, lahendatakse kommunikatsioonidega varustamine ning määratakse
liikluskorralduslikud põhimõtted.
Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse,
kooskõlastame AS Vallikraavi Kinnisvara töö nr 1DP-02/18 „Räni alevikus asuvate Rosenbergi
ja Piirikese maaüksuste detailplaneering“.
Juhime tähelepanu vajadusele planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga:
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse kui
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
2. Kõik riigiteega ristuvate tehnovõrkude rajamised on lubatud üksnes kinnisel meetodil.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja
möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisad:
Lisa 1. Asendiplaan
Lisa 2. Tehnovõrgud
Lisa 3. Seletuskiri
Herkki Rõõm
5219446
[email protected]
2 (2)