dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Lõuna - Piirkonna ÜTK´de ühispöördumine

Maanteeamet · 9. aprill 2020
Viit
15-2/20/17716-1
Registreeritud
9. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Marek Lind (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. mai 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf417 KB
  • 📎Lugupeetud Maanteeameti ja MKM esindajad.asice75 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 09.04.2020 12:33 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: [SPAM] Lõuna - Piirkonna ÜTK´de ühispöördumine Manused: Lugupeetud Maanteeameti ja MKM esindajad.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, April 06, 2020 12:40 PM To: Maanteeamet <[email protected]>; Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]> Subject: [SPAM] Lõuna - Piirkonna ÜTK´de ühispöördumine Lõuna-Piirkonna Ühistranspordikeskused on saatnud Teile ühispöördumise. Lugupeetud Maanteeameti ja MKM esindajad Inimeste liikumisvajadustele vastava ühistransporditeenuse pakkumine on piirkondlike ü histranspordikeskuste (edaspidi:ÜTK´de) põhieesmärk. Maavalituste sulgemise järel liikus avaliku liiniveo korraldamise kohustus Maanteeametile, kes Lõuna-Eestis volitas seda ülesannet omakorda täitma Valgamaa Ühistranspordikeskuse, Kagu Ühistranspordikeskuse, Tartumaa Ü histranspordikeskuse ja Jõgeva maa Ühistranspordikeskuse. Kõiki eelnimetatud ühistranspordikeskuseid ühendab ühine mure. Kuidas muuta täna toimiv avaliku liiniveo mudel kasutajatele kättesaadavamaks? On faktorid, mille ajakohastamisega ÜTK´d igapäevaselt tegelevad. Nendeks on sõidunõudluse muutumisest tulenevalt liinide korrigeerimine. Küll aga pole sobiva sõidugraafiku olemasolu ainuke faktor, mis saab inimestele määravaks, kas inimesed otsustavad kasutada avaliku liiniveo teenust. Teenuse kättesaadavust mõjutavad kolm põhilist tegurit: * hind * sobivate ühenduste olemasolu * liikumistee kogupikkus (siinhulgas jalgsikäigutee pikkus lähimasse bussipeatusesse ja sealt omakorda reisi lõpp-sihtkohta ). Kuivõrd täna on Lõuna-eesti piirkonnas tegutsevate ÜTK´de poolt korraldatavatel liinidel piletihinnaks 0, langeb antud küsimus hetkel fookusest välja. Sõiduplaanide korrigeerimise ja sobilike ühenduste tagamisega tegeleme me samuti. Ent viimane faktor, millest ka antud pöördumine on ajendatud, on ligipääsetavus teenusele. Täna määrab bussipeatuse asukoht ära koha, kus kattuvad pakutava teenuse võimalused reisijate vajadustega. Antud lähenemisega ei teeninda me täna niivõrd mitte inimesi, kuivõrd just liikluskorraldusvahendeid - bussipeatuste näol. Et muuta täna olemasolev liinivõrk inimestele ka reaalselt kättesaadavamaks, tuleb antud paradigmat ajakohastada . Arvestama peame ka asjaoluga, et meie regioonis on kõrgeimad kruusateede osakaalud teede kogupikkustest: Valgamaal 49,80 % Põlvamaal 46,85 % Võrumaal 46,25 % Jõgevamaal 38,68 % Tartumaal 28,63 % Toodud numbrid kajastavad värvikalt olukorda meie teedel, mis juba looduslikke omapärasusi arvestades on keerukamad tasapinnalistel ja suhteliselt lamedatel maastikel kulgevatest teedest. Kurvilistel ja kitsastel teedel pimedal ajal bussile vastu või bussi järel ca kilomeeter vanuritel ja lastel liikuda on vaevarikas, ohtlik ja arusaamatu. Läbi korduvate koosolekute, mille liikmeteks on nii k ohalikud omavalitsused, ü histranspordi-keskused, Maanteeamet ja ka MKM , mõistavad kõik osapooled, et bussipeatuste asukohad ei lähe alati kokku inimeste vajadustega. Et luua uusi sidususkohti sõiduvõimaluste ja sõiduvajaduste vahel , on vajalik täiendavate bussipeatuste rajamine. Küll aga laskub see kohustus kohalikule omavalitusele. On olemas näiteid, kus Maanteeameti poolt esitatud minimaalsetele nõuetele vastava (MNT kiri: 1-21/19/7012-1) bussipeatuse rajamine ühe tee mõlemas suunas maksab suurusjärgus 10 000€ (MNT: Bussipeatuse tüüpjoonis kraavi korral). Antud kulu kandmine on KOV jaoks tihti liialt suur, kuna paljuski ei kannaks tehtud investeering enam mõne aasta järel mingit eesmärki , kuna sõiduvajadus ei pruugi olla pikaajaline . Sellest lähtuvalt teevad lõuna piirkonna ü histranspordikeskused ettepaneku, millega muuta täna olemasolev avalik liinivõrk inimestele kättesaadavamaks. Selle tarbeks tuleks meie hinnangul kehtestada regulatsioonides uue mõiste – ajutine bussipeatus ning sätestada ära nõuded a jutiste bussipeatuste rajamisele ja selle teenindamisele. Ettepaneku kohaselt võiks olla ajutine bussipeatus tähistatud tavalisest bussipeatusest (liiklusmärk nr 541A) erineva tähisega. Kui seda ei ole, tuleks see luua . Nt. väiksem ja roheline. Ajutise peatuse tähistamine peaks olema KOV ülesanne (ÜTS 13 lõige 4). Ajutise peatuse asukoht tuleks enne tähistamist kokku leppida ÜTK´dega. Nagu nimigi ütleb, võib ajutine peatus ajas asukohta muuta. Kuid eelduseks peab olema, et asjakohane märk on paigaldatud liini liikumisteele liiklusohutust arvestades adekvaatsesse kohta. Ajuti st bussipeatust tohiks paigaldada teedele, mille liiklussagedus ei ületa 500 autot ööpäevas. Märgi olemasolu liinide liikumisteel annab bussijuhtidele selge indikatsiooni, kus ta võib peatuda ning reisijale, kus ta peab bussi ootama. Ajutist peatust ei kanta liinide sõidugraafikutesse . Ajutine bussi peatus oleks peatuskoht sõiduplaaniga kinnitatud peatuste vahel . T alle ei omastada läbimisaega. Ajutise peatuse kasutamisel lasuks vastutus peatuse kasutamise osas reisijal. Sääraselt oleks võimalik pidevalt muutuvas olukorras, kus ühelt poolt hajaasustus aina süveneb, kuid teisalt ka mitmed vanad talukohad saavad taas hõivatud, võimalik jõuda meie poolt korraldatava teenusega inimestele lähedamale. Seda enam, et ÜTS mõistes eriotstarbelisel liinil on erinevalt avalikust liinist lubatud peatumine täiesti ilma tähistuseta kohtades. Loodame antud ettepanekuga algatada ajaosalisest huvi ning lükata hoogu juurde muidu soiku jäävale teemale, millega oleks võimalik muuta juba täna olemasolev ühistransport veelgi kasutatava ma ks. Sander Saar MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus Juhatuse liige Agu Kabrits MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus Juhatuse liige Tõnis Piir MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus Juhatuse liige Heldur Lääne MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus Juhatuse Liige
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →