Rahandusministeerium
[email protected] Meie 08.04.2020 nr 25-1/20-0203/2272-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Taotluse edastamine
Austatud riigihalduse minister
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 transpordi ja taristu valdkonna
punktist 14.15: Algatame riikliku eriplaneeringu Saaremaa silla rajamise võimaluste
kaardistamiseks, küsides seejuures kohaliku kogukonna arvamust edastan riigi eriplaneeringu
algatamise taotluse.
Praegusel ajal teenindab mandri ja Muhu saare vaheliselist Virtsu-Kuivastu liini kaks parvlaeva:
Piret ja Tõll. Suvisel tipphooajal teenindab liini lisaks parvlaev Regula. Laevad kuuluvad vedajale
TS Laevad OÜ, kellega sõlmitud leping kehtib kuni 30.09.2026.
Sõltumata sellest, kas pärast 2026. aastat parvalaevaühendust jätkatakse olemasolevate või uute
laevadega, sh kas riik kasutab parvlaevade ostuoptsiooni ning omandab kõik liine teenindavad
parvlaevad, tuleb järgmise teenuslepingu ettevalmistuste perioodi jooksul hinnata, kas Suure väina
püsiühendus rajada või sellest loobuda ning jätkata ka edaspidi parvlaevühendusega. Püsiühenduse
rajamise otsustamiseks tuleb eelnevalt koostada riigi eriplaneering.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lisaadressaadid: Maanteeamet
Julia Bergstein
[email protected]
2 (2)
Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus
Taust
Praegusel ajal teenindab mandri ja Muhu saare vahelist Virtsu-Kuivastu liini kaks parvlaeva: Piret ja
Tõll. Suvisel tipphooajal teenindab liini lisaks parvlaev Regula. Laevad kuuluvad vedajale TS Laevad
OÜ. Maanteeamet tellib liinile lisamahtu, sest olemasolevate laevade ressurss on suviti ammendunud.
Selleks on TS Laevad OÜ-l plaanis soetada veel üks parvlaev, mille hinnanguline maksumus on 21–25
mln eurot. 2019. aastal oli Virtsu-Kuivastu liini teenuse kogukulu 16 135 914,27 eurot. Piletite müügist
saadud tulu moodustas 8 276 744,82 eurot ning riigipoolne toetus liinile oli 7 859 169,45 eurot.
TS Laevad OÜ ja riigi vahel sõlmitud leping kehtib kuni 30.09.2026. Sõltumata sellest, kas pärast 2026.
aastat parvalaevaühendust jätkatakse olemasolevate või uute laevadega, sh kas riik kasutab parvlaevade
ostuoptsiooni ning omandab kõik liine teenindavad parvlaevad, tuleb järgmise teenuslepingu perioodi
ettevalmistuste jooksul hinnata, kas Suure väina püsiühendus rajada või sellest loobuda ning jätkata ka
edaspidi parvlaevühendusega. Püsiühenduse rajamise otsustamiseks tuleb eelnevalt koostada riigi
eriplaneering.
Suure väina püsiühenduse loomise otstarbekust üle Suure väina Muhu saare ja mandri vahele on
kaalutud juba aastakümneid. Sihipärasem protsess sai alguse 1997. aastal, kui Saare maavanem
moodustas komisjoni teadus- ja tasuvusuuringute kavandamiseks. Perioodil 1998–2005 viidi läbi
mitmeid uuringuid – geoloogilised uuringud (Eesti Geoloogiakeskus 1998), püsiühenduse
tasuvusuuring (Maanteeameti Tehnokeskus 1999) ja püsiühenduse trassivariantide keskkonnamõjude
hindamine (Tartu Ülikool 1999). Lisaks hinnati püsiühenduse majanduslikku teostatavust
(PricewaterhouseCoopers 2001) ja sillaalternatiivide maksumust (Norwegian Public Road
Administration 2001). 2003. aastal moodustas Vabariigi Valitsus püsiühenduse kavandamiseks Suure
väina püsiühenduse asjatundjate komisjoni.
2011. aastal valmis Vabariigi Valitsuse korraldusel koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo
perspektiivse korraldamise kava“ (edaspidi kava), et pakkuda sobivaim viis Suure väina ületamiseks.1
Kava koostamisel viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).2 Kava
1
https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/plan_november_est_final.pdf
2
https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/suur_vain_ksh_aruanne_heakskiitmiseks_est_2011-
05-31.pdf
1
lõpparuandes pakutakse Suure väina püsiühendusele välja kolm trassialternatiivi: põhja- ja lõunapoolne
sillavariant ning tunnelivariant (joonis 1). Kava ei ole heaks kiidetud, kuid selles pakutud perspektiivse
püsiühenduse trassialternatiivide maismaaotsad on kajastatud riigihalduse ministri kehtestatud Saare
maakonnaplaneeringus3 ja Lääne maakonnaplaneeringus4. Maanteeameti tellimusel ajakohastati 2018.
aastal kavas esitatud Suure väina püsiühenduse finants- ja sotsiaalmajandusliku mõju hinnangut.5
Joonis 1. 2011. aastal koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ esitatud
Suure väina püsiühenduse alternatiivid. Trass II ja trass III tähistavad silla ja trass III T tunneli trassialternatiivi.
Punktiiriga parvlaevaühendus.
Suure väina püsiühenduse kavandamisega seoses on korraldatud mitmeid elanike ja ettevõtjate meelsuse
uuringuid. Näiteks korraldati Maanteeameti tellimisel 2012. aastal uuring „Saare maakonna elanike ja
ettevõtete meelsuse uuring püsiühenduse arendamise suhtes paranenud parvlaevaühenduse
tingimustes“6 ja 2020. aastal uuring „Suhtumine Saaremaa püsiühenduse rajamisse. Uuring Saare, Muhu
ja Lääneranna vallas“.7
3
https://maakonnaplaneering.ee/saaremaaplaneering kehtestatud 27.04.2018.
4
https://maakonnaplaneering.ee/laane-maakonnaplaneering kehtestatud 22.03.2018.
5
https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/suure_vaina_pusiuhenduse_tasuvusanaluus_final_131
12018.pdf
6
https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/saare_pysiyhendus_uuringuaruanne_160912_0.pdf
7
https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/aruanne._saaremaa_pusiuhendus_koond.pdf
2
1. Riigi eriplaneeringu eesmärk
Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist taotletakse, et kavandada püsiühendust üle Suure väina mandrilt
Muhu saarele. Püsiühenduse alternatiivsed võimalused on sild või tunnel. Püsiühendusega koos
kavandatakse selle toimimiseks ning turvalisuse ja ohutuse tagamiseks vajalikud ehitised.
2. Suure väina püsiühendus on riigi eriplaneeringu objekt
Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha
valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse
eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi,
jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide
väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.8
2.1. Oluline ruumiline mõju
Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise mõjuga9 ehitis, sest sellest tingitult muutuvad eelkõige
transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne mõju. Nimetatud
mõjud ulatuvad suurele territooriumile.
2.2. Suur riiklik ja rahvusvaheline huvi Suure väina püsiühenduse asukoha valiku ja toimimise
vastu
Riiklike huvide all saab eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks
seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla
kuulub näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste
väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma. 10 Riigikohtu halduskolleegium on
täiendavalt selgitanud, et ehitise asukoha vastu võib esineda suur riiklik huvi ka seetõttu, et ehitisel või
selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele.11
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks
olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest,
strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud
oma huve.12 Lisaks on riiklik huvi ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku
huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.13
8
PlanS § 27 lg 1.
9
PlanS § 6 p 13.
10
Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 41. Arvutivõrgus:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus
11
RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 11.
12
Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 42), lk 80.
13
Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 42), lk 41.
3
Riik on enda huvi Suure väina püsiühenduse vastu väljendanud strateegilistes dokumentides nagu
Vabariigi Valitsuse kehtestatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“14 ning Saare ja Lääne
maakonnaplaneeringutes. Üleriigilises planeeringus selgitatakse, et Saare maakonna ligipääsetavuse
parandamiseks võib riik teha otsuse rajada püsiühenduse üle Suure väina, mis lühendaks
maanteesõidukite ülesõiduaega. Maakonnaplaneeringutes on kajastatud perspektiivse Suure väina
püsiühenduse silla- ja tunnelivariandi maismaaotste alternatiivid. Maakonnaplaneeringus selgitatakse,
et jätkutegevusena koostatakse riigi eriplaneering, milles tehakse püsiühenduse asukohavalik ning
määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonnaga piirnevas sisemeres.
Lisaks on Suure väina püsiühendus kajastatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–202315
transpordi ja taristu valdkonna punktis 14.15: Algatame riikliku eriplaneeringu Saaremaa silla rajamise
võimaluste kaardistamiseks, küsides seejuures kohaliku kogukonna arvamust.
Suur riiklik huvi kavandatava Suure väina püsiühenduse vastu seisneb selleski, et ehitisega võib
kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale,
Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele, sh elusloodusele (eelkõige silla puhul) ning põhjavee
seisundile (eelkõige tunneli puhul).
Rahvusvaheline huvi kavandatava Suure väina püsiühenduse vastu on seotud sellega, et tõenäoliselt
oleks kavandatava ehitise riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise korral tegemist piiriülese mõju
hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata naaberriigid.
2.3. Suure väina püsiühenduse korral kavandatakse riigimaanteed
Planeerimisseaduses on loetletud konkreetsed ehitised, mille puhul koostatakse riigi eriplaneering
eeldusel, et nende asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Mõeldud
on eelkõige ehitisi, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaal-
majanduslik areng.16 Selliste ehitiste hulka kuulub ka riigimaantee17 koos selle toimimiseks vajalike
ehitistega. Püsiühendust tuleb käsitleda kui riigile kuuluvat teed (riigimaanteed).
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et PlanS § 27 lg 2 esitab näitliku loetelu
ehitistest, mille (ja mille toimimiseks vajalike ehitiste) puhul tuleb riigi eriplaneeringu koostamisel küll
14
https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering kehtestatud
30.08.2012.
15
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf
16
Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 42), lk 80.
17
PlanS § 27 lg 2: „(2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee,
avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise
lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise
nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete
lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud tingimustele.“.
4
igal üksikjuhul ära näidata, et need vastavad PlanS § 27 lg-s 1 väljendatud tingimustele, kuid mille puhul
nende tingimuste täitmist seaduse tasemel eeldatakse. Selle lõike teine funktsioon on kehtestada loetelu
objektidest, mille planeerimisel on riigi eriplaneering planeeringuliigina kohustuslik, kui PlanS § 27 lg 1
esimese lause tingimused on täidetud.18
Lähtudes eelnevast on Suure väina püsiühendus riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt vastavalt
PlanS § 27 lõigetele 1 ja 2, sest planeeringu eesmärk on rajada Suure väina püsiühendus (olulise
ruumilise mõjuga ehitis), mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline
huvi. Lisaks tuleb püsiühendust käsitleda kui riigimaanteed ning püsiühendust kavandatakse
avalikku veekogusse, mis on samuti riigi eriplaneeringu olemuslikuks tunnusteks.
3. Kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus
Riigi eriplaneeringuga kavandatakse üle Suure väina püsiühendust (silda või tunnelit), mis on osaks
kavandatavast ja olemasolevast riigimaanteest. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse mereala ja
maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse (silla või tunneli) ja sellega funktsionaalselt
koos toimivate ehitiste tarbeks (nt püsiühenduse toimimiseks ning turvalisuse ja ohutuse tagamiseks
vajalikud trassid ja tehnovõrgud, sh kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus jmt) ning määratakse
maakasutus- ja ehitustingimused.
4. Planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala on käesolevas taotluses esitatud
arvestades 2011. aasta „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ ning
Saare ja Lääne maakonnaplaneeringutes määratud püsiühenduse perspektiivsete trassialternatiivide
asukohtasid maismaal. Planeeringuala hõlmab kavas käsitletud kolme püsiühenduse asukohaalternatiivi,
mida on kõige detailsemalt uuritud ja analüüsitud (seda nii keskkonnakaitse-, finants- kui
sotsiaalmajanduslikust aspektist, sh 16 keskkonnauuringut) ning maakonnaplaneeringutes kajastatud.
Planeeringuala hõlmab nii maismaa kui mereala. Maismaast jäävad planeeringualasse osad teine teisel
pool Suurt väina asuvast Muhu vallast ja Lääneranna vallast. Täpsemalt hõlmab planeeringuala Saare
maakonnas Muhu vallas Võiküla küla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja
Võlla küla ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla.
Planeeringuala suurus on 9 200 ha (9,2 km2). Planeeringuala piir on esitatud joonisel 2.
Planeeringuala joonise 2 kohane ettepanek on esialgne. Planeeringuala tuleb enne riigi eriplaneeringu ja
KSH algatamist täpsustada koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti,
Eesti Geoloogiateenistuse, Keskkonnaministeeriumi, Muhu valla ja Lääneranna vallaga.
18
RKPJKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 74.
5
Joonis 2. Taotletava Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala piir.
5. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus
Praegusel ajal ei ole teada keskkonnakaitselisi, geoloogilisi vm põhjuseid, mis välistaksid Suure väina
püsiühenduse kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus.
2018. aastal ajakohastati „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“
finants- ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs.19 Sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusel on kõik
püsiühenduse alternatiivid (sh parvalaevaühendusega jätkamine) sotsiaalmajanduslikult tasuvad. Kõige
kasulikum on ehitada lõunapoolne sild (joonisel 1 trass III), mille majanduslik nüüdispuhasväärtus
(ENPV) on 472 mln eurot, sisemine tulumäär (ERR) on 14,4% ning tulu-kulu suhe 3,0.
Püsiühenduse alternatiivide hinnangulised investeerimis- ja hoolduskulud käibemaksuga teisendatuna
tarbijahinnaindeksi abil aastasse 2028:
Alternatiiv (tähis joonisel 1) Ehitusmaksumus Hoolduskulu Püsiühenduse pikkus
Lõunapoolne sild (trass III) 390 mln eurot 6 mln eurot 8150 m
Põhjapoolne sild (trass II) 584 mln eurot 9,6 mln eurot 6680 m
Tunnel (trass IIIT) 620 mln eurot 12 mln eurot 7400–8450 m
19
https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/suure_vaina_pusiuhenduse_tasuvusanaluus_final_131
12018.pdf
6
Finantsanalüüsis võrreldi kolme võimalikku finantseerimisskeemi: projekti finantseerimine riigieelarve
tuludest, projekti finantseerimine riigi laenu või võlakirjade müügiga ning avaliku ja erasektori koostöös
(PPP) finantseeritav projekt. Rahavooliselt on riigile soodsaim projekti finantseerimine riigi laenu või
võlakirjadega. Arvestuslikult kõige kallim on projekti finantseerimine PPP skeemiga. Finantsanalüüsi
tulemusel on samuti kõige kasulikum ehitada lõunapoolne sild ja finantseerida seda riigi laenu või
võlakirjadega. Suure väina püsiühenduse finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu
kehtestamist.
6. Riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate
kulude kandmine
Suure väina püsiühenduse kavandamiseks koostatav riigi eriplaneering, sh KSH, uuringud,
eskiisprojektid ja eelprojekt rahastatakse riigieelarvest.
Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi,
sh uuringute ja eskiisprojektide maksumus täpsustub pärast planeeringu lähteseisukohtade ja KSH
väljatöötamise kavatsuse protsessi. Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja eelprojekti
maksumus täpsustub pärast asukoha eelvalikut.
Riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja kestvus arvestades
Keskkonnaministeeriumi ja Maanteeameti hinnanguid ning riigi eriplaneeringu turu-uuringu tulemusi:
Kulu Maksumus Kestvus
Riigi eriplaneeringu 100 000 eurot 1 aasta
lähteseisukohad ja KSH
väljatöötamise kavatsus koos
uuringute lähteülesannetega
Riigi eriplaneeringu asukoha 250 000 eurot 3–5 aastat
eelvalik ja KSH
etapi uuringud 2,5 mln eurot
etapi eskiisprojektid 2–5 mln eurot
Riigi eriplaneeringu I etapp ca 4,9–7,9 mln eurot 4–6 aastat
kokku
Riigi eriplaneeringu detailne 165 000 eurot 3–5 aastat
lahendus valitud alternatiivile ja
KSH
etapi uuringud 0,3–1,5 mln eurot
etapi eelprojekt 10–30 mln eurot
Riigi eriplaneering kokku ca 15–40 mln eurot 7–11 aastat
7
7. Riigi eriplaneeringuga kaasnevad mõjud
Riigi eriplaneeringuga koos algatatakse KSH ning hinnatakse kõik planeeringu elluviimisega kaasnevad
asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud. Kavas on
viia läbi ka erinevad riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud.
7.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Oluline küsimus seoses püsiühenduse parandamise kavatsusega on see, kas ja millises ulatuses see võib
mõjutada rahvastikutrende. Võimalikud mõjud realiseeruvad peamiselt läbi rändemustrite muutumise.
Kuigi sündimus-suremus järgivad bioloogilisi mudeleid, määravad migratsiooni sotsiaalmajanduslikud
tegurid. Kõige mõjukam tegur on areng tööturul. Töö leidmine on oluline ligitõmbav tegur. Teised
tegurid, sealhulgas elukvaliteet, mõjutavad migratsiooni kaudsemalt. Elu maal mõjutab teatud rühmasid,
tavaliselt noori, kuid pole ka sugugi haruldane, et pensionile jäänud inimesed kolivad oma maakoju.
Teine tegur, mis inimeste rändevalikuid mõjutab, on perekondlikud sidemed ja sõbrad. Parem ühendus
mandriga võib mõjutada mõlemas suunas. Neil, kes Saare maakonnast ära kolivad, on lihtsam sõpru ja
sugulasi külastada. Lihtsam ühendus mandriga ja sõprade ning sugulastega võib olla sama oluline neile,
kes soovivad Saare maakonda elama kolida. Püsiühenduse mõjud võivad seega olla mõlemasuunalised.
Kui aga saared muutuvad mandriga võrdsemaks kui praegu ning arvestades, et Saaremaal on avalikkuse
silmis hea maine ja suur hulk väljarännanuid, võib püsiühenduse mõju rahvastiku arengule pidada
positiivseks. Kuigi see mõju ei saa riigi elanikkonna vähenedes olla piisavalt tugev, et suundumust
pöörata, võib see siiski vähenemist oluliselt aeglustada.
7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kavandatava püsiühenduse mõju julgeolekule ja välissuhetele ei ole seniste tööde põhjal tuvastatud.
Juhtumiuuringute kohaselt püsiühenduse ehitamine tavaliselt saare kuritegevuse taset samuti eriti ei
mõjuta, küll aga täheldatud mõju turvatundele. Kui saarestikule ligipääsetavuse võimalus järsku kasvab,
eeldavad inimesed sageli ka kuritegevuse ja üldisemalt soovimatute külaliste arvu kasvu. Positiivne
mõju on näiteks aga operatiivsõidukite kiiremal juurdepääsul.
7.3. Mõju majandusele ja regionaalarengule
Transpordiühendused mõjutavad piirkondlikku majanduslikku arengut üldiselt. Ligipääsetavuse ja
liikuvuse suurendamine loovad võimalused piirkondade vahelise koostöö suurendamiseks ja see võib
tugevdada arengueeldusi. Parema transpordiühenduse loomine üle Suure väina aitab üldiselt kaasa ka
kaupade ja teenuste ajalise ja ruumilise kättesaadavuse suurendamisele tänu tarneahela tõhusamale
juhtimisele. See hõlmab ka kaupade tootmist ja teenuste pakkumist, nende turuletoomist ning edaspidist
turustamist. Peamine ala, mida ühendus mõjutab, on turism.
8
7.4. Natura 2000 alad ning eeldatav mõju keskkonnale
Püsiühenduse rajamise piirkonnas asuvad Väinamere linnu- ja loodusala, mis mõlemad kuuluvad
Euroopa Liidu Natura 2000 alade võrgustiku koosseisu (joonis 3). Siseriiklikult on ala kaitstud
Väinamere hoiualana. Väinameri on oluline mitmete erinevate väärtuste koondumisalana. Selles on
palju olulisi lindude toitumisalasid, sealt lendab rändeperioodil läbi üle miljoni veelinnu. Olulisemateks
loodusväärtusteks, mida püsiühendus võib mõjutada, on mereelupaigad, rändveelinnud ja hülged. Ka
asuvad piirkonnas mitmete kalaliikide jaoks olulised koelmu- ja rändealad.
Joonis 3. Väinamere linnu- ja loodusala (Natura 2000 alad)
Suurem osa mõjudest geoloogilistele tingimustele leiavad varasemate tööde alusel aset ehitusetapis.
Kasutusetapis võivad mõjusid geoloogilistele tingimustele põhjustada vaid saasteained (eriti
raskemetallid), mis jõuavad pinnaseni liiklusest tingituna.
Võimalikud mõjud jääoludele on tingitud tegelikest sillastruktuuridest, mitte ehitustegevusest.
Varasemad liiklusprognoosid näitavad liikluse kasvu Saaremaal ja Muhu saarel, sõltumata strateegilisest
valikust. Transpordivoogudest tingitud võimalikud mõjud kliimale, välisõhule ja müra taset tuleb
hinnata KSH käigus.
Keskkonnamõjude strateegiline hindamine ja teiste asjakohaste mõjude hindamine ning mõjude
hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi riigi eriplaneeringu raames.
9