dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 9. aprill 2020
Viit
15-5/20/17659-1
Registreeritud
9. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
15-5/2020
Vastutaja
Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
Lahendamise tähtaeg
9. mai 2020

Failid

  • 📎25-120-02032272-1 08.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc1103 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Meie 08.04.2020 nr 25-1/20-0203/2272-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Taotluse edastamine Austatud riigihalduse minister Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 transpordi ja taristu valdkonna punktist 14.15: Algatame riikliku eriplaneeringu Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks, küsides seejuures kohaliku kogukonna arvamust edastan riigi eriplaneeringu algatamise taotluse. Praegusel ajal teenindab mandri ja Muhu saare vaheliselist Virtsu-Kuivastu liini kaks parvlaeva: Piret ja Tõll. Suvisel tipphooajal teenindab liini lisaks parvlaev Regula. Laevad kuuluvad vedajale TS Laevad OÜ, kellega sõlmitud leping kehtib kuni 30.09.2026. Sõltumata sellest, kas pärast 2026. aastat parvalaevaühendust jätkatakse olemasolevate või uute laevadega, sh kas riik kasutab parvlaevade ostuoptsiooni ning omandab kõik liine teenindavad parvlaevad, tuleb järgmise teenuslepingu ettevalmistuste perioodi jooksul hinnata, kas Suure väina püsiühendus rajada või sellest loobuda ning jätkata ka edaspidi parvlaevühendusega. Püsiühenduse rajamise otsustamiseks tuleb eelnevalt koostada riigi eriplaneering. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisaadressaadid: Maanteeamet Julia Bergstein [email protected] 2 (2) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus Taust Praegusel ajal teenindab mandri ja Muhu saare vahelist Virtsu-Kuivastu liini kaks parvlaeva: Piret ja Tõll. Suvisel tipphooajal teenindab liini lisaks parvlaev Regula. Laevad kuuluvad vedajale TS Laevad OÜ. Maanteeamet tellib liinile lisamahtu, sest olemasolevate laevade ressurss on suviti ammendunud. Selleks on TS Laevad OÜ-l plaanis soetada veel üks parvlaev, mille hinnanguline maksumus on 21–25 mln eurot. 2019. aastal oli Virtsu-Kuivastu liini teenuse kogukulu 16 135 914,27 eurot. Piletite müügist saadud tulu moodustas 8 276 744,82 eurot ning riigipoolne toetus liinile oli 7 859 169,45 eurot. TS Laevad OÜ ja riigi vahel sõlmitud leping kehtib kuni 30.09.2026. Sõltumata sellest, kas pärast 2026. aastat parvalaevaühendust jätkatakse olemasolevate või uute laevadega, sh kas riik kasutab parvlaevade ostuoptsiooni ning omandab kõik liine teenindavad parvlaevad, tuleb järgmise teenuslepingu perioodi ettevalmistuste jooksul hinnata, kas Suure väina püsiühendus rajada või sellest loobuda ning jätkata ka edaspidi parvlaevühendusega. Püsiühenduse rajamise otsustamiseks tuleb eelnevalt koostada riigi eriplaneering. Suure väina püsiühenduse loomise otstarbekust üle Suure väina Muhu saare ja mandri vahele on kaalutud juba aastakümneid. Sihipärasem protsess sai alguse 1997. aastal, kui Saare maavanem moodustas komisjoni teadus- ja tasuvusuuringute kavandamiseks. Perioodil 1998–2005 viidi läbi mitmeid uuringuid – geoloogilised uuringud (Eesti Geoloogiakeskus 1998), püsiühenduse tasuvusuuring (Maanteeameti Tehnokeskus 1999) ja püsiühenduse trassivariantide keskkonnamõjude hindamine (Tartu Ülikool 1999). Lisaks hinnati püsiühenduse majanduslikku teostatavust (PricewaterhouseCoopers 2001) ja sillaalternatiivide maksumust (Norwegian Public Road Administration 2001). 2003. aastal moodustas Vabariigi Valitsus püsiühenduse kavandamiseks Suure väina püsiühenduse asjatundjate komisjoni. 2011. aastal valmis Vabariigi Valitsuse korraldusel koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ (edaspidi kava), et pakkuda sobivaim viis Suure väina ületamiseks.1 Kava koostamisel viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).2 Kava 1 https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/plan_november_est_final.pdf 2 https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/suur_vain_ksh_aruanne_heakskiitmiseks_est_2011- 05-31.pdf 1 lõpparuandes pakutakse Suure väina püsiühendusele välja kolm trassialternatiivi: põhja- ja lõunapoolne sillavariant ning tunnelivariant (joonis 1). Kava ei ole heaks kiidetud, kuid selles pakutud perspektiivse püsiühenduse trassialternatiivide maismaaotsad on kajastatud riigihalduse ministri kehtestatud Saare maakonnaplaneeringus3 ja Lääne maakonnaplaneeringus4. Maanteeameti tellimusel ajakohastati 2018. aastal kavas esitatud Suure väina püsiühenduse finants- ja sotsiaalmajandusliku mõju hinnangut.5 Joonis 1. 2011. aastal koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ esitatud Suure väina püsiühenduse alternatiivid. Trass II ja trass III tähistavad silla ja trass III T tunneli trassialternatiivi. Punktiiriga parvlaevaühendus. Suure väina püsiühenduse kavandamisega seoses on korraldatud mitmeid elanike ja ettevõtjate meelsuse uuringuid. Näiteks korraldati Maanteeameti tellimisel 2012. aastal uuring „Saare maakonna elanike ja ettevõtete meelsuse uuring püsiühenduse arendamise suhtes paranenud parvlaevaühenduse tingimustes“6 ja 2020. aastal uuring „Suhtumine Saaremaa püsiühenduse rajamisse. Uuring Saare, Muhu ja Lääneranna vallas“.7 3 https://maakonnaplaneering.ee/saaremaaplaneering kehtestatud 27.04.2018. 4 https://maakonnaplaneering.ee/laane-maakonnaplaneering kehtestatud 22.03.2018. 5 https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/suure_vaina_pusiuhenduse_tasuvusanaluus_final_131 12018.pdf 6 https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/saare_pysiyhendus_uuringuaruanne_160912_0.pdf 7 https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/aruanne._saaremaa_pusiuhendus_koond.pdf 2 1. Riigi eriplaneeringu eesmärk Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist taotletakse, et kavandada püsiühendust üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühenduse alternatiivsed võimalused on sild või tunnel. Püsiühendusega koos kavandatakse selle toimimiseks ning turvalisuse ja ohutuse tagamiseks vajalikud ehitised. 2. Suure väina püsiühendus on riigi eriplaneeringu objekt Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.8 2.1. Oluline ruumiline mõju Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise mõjuga9 ehitis, sest sellest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne mõju. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile. 2.2. Suur riiklik ja rahvusvaheline huvi Suure väina püsiühenduse asukoha valiku ja toimimise vastu Riiklike huvide all saab eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma. 10 Riigikohtu halduskolleegium on täiendavalt selgitanud, et ehitise asukoha vastu võib esineda suur riiklik huvi ka seetõttu, et ehitisel või selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele.11 Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve.12 Lisaks on riiklik huvi ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.13 8 PlanS § 27 lg 1. 9 PlanS § 6 p 13. 10 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 41. Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus 11 RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 11. 12 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 42), lk 80. 13 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 42), lk 41. 3 Riik on enda huvi Suure väina püsiühenduse vastu väljendanud strateegilistes dokumentides nagu Vabariigi Valitsuse kehtestatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“14 ning Saare ja Lääne maakonnaplaneeringutes. Üleriigilises planeeringus selgitatakse, et Saare maakonna ligipääsetavuse parandamiseks võib riik teha otsuse rajada püsiühenduse üle Suure väina, mis lühendaks maanteesõidukite ülesõiduaega. Maakonnaplaneeringutes on kajastatud perspektiivse Suure väina püsiühenduse silla- ja tunnelivariandi maismaaotste alternatiivid. Maakonnaplaneeringus selgitatakse, et jätkutegevusena koostatakse riigi eriplaneering, milles tehakse püsiühenduse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonnaga piirnevas sisemeres. Lisaks on Suure väina püsiühendus kajastatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–202315 transpordi ja taristu valdkonna punktis 14.15: Algatame riikliku eriplaneeringu Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks, küsides seejuures kohaliku kogukonna arvamust. Suur riiklik huvi kavandatava Suure väina püsiühenduse vastu seisneb selleski, et ehitisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele, sh elusloodusele (eelkõige silla puhul) ning põhjavee seisundile (eelkõige tunneli puhul). Rahvusvaheline huvi kavandatava Suure väina püsiühenduse vastu on seotud sellega, et tõenäoliselt oleks kavandatava ehitise riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise korral tegemist piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata naaberriigid. 2.3. Suure väina püsiühenduse korral kavandatakse riigimaanteed Planeerimisseaduses on loetletud konkreetsed ehitised, mille puhul koostatakse riigi eriplaneering eeldusel, et nende asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Mõeldud on eelkõige ehitisi, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaal- majanduslik areng.16 Selliste ehitiste hulka kuulub ka riigimaantee17 koos selle toimimiseks vajalike ehitistega. Püsiühendust tuleb käsitleda kui riigile kuuluvat teed (riigimaanteed). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et PlanS § 27 lg 2 esitab näitliku loetelu ehitistest, mille (ja mille toimimiseks vajalike ehitiste) puhul tuleb riigi eriplaneeringu koostamisel küll 14 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering kehtestatud 30.08.2012. 15 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 16 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 42), lk 80. 17 PlanS § 27 lg 2: „(2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.“. 4 igal üksikjuhul ära näidata, et need vastavad PlanS § 27 lg-s 1 väljendatud tingimustele, kuid mille puhul nende tingimuste täitmist seaduse tasemel eeldatakse. Selle lõike teine funktsioon on kehtestada loetelu objektidest, mille planeerimisel on riigi eriplaneering planeeringuliigina kohustuslik, kui PlanS § 27 lg 1 esimese lause tingimused on täidetud.18 Lähtudes eelnevast on Suure väina püsiühendus riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt vastavalt PlanS § 27 lõigetele 1 ja 2, sest planeeringu eesmärk on rajada Suure väina püsiühendus (olulise ruumilise mõjuga ehitis), mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Lisaks tuleb püsiühendust käsitleda kui riigimaanteed ning püsiühendust kavandatakse avalikku veekogusse, mis on samuti riigi eriplaneeringu olemuslikuks tunnusteks. 3. Kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus Riigi eriplaneeringuga kavandatakse üle Suure väina püsiühendust (silda või tunnelit), mis on osaks kavandatavast ja olemasolevast riigimaanteest. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse (silla või tunneli) ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks (nt püsiühenduse toimimiseks ning turvalisuse ja ohutuse tagamiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, sh kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus jmt) ning määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. 4. Planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala on käesolevas taotluses esitatud arvestades 2011. aasta „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ ning Saare ja Lääne maakonnaplaneeringutes määratud püsiühenduse perspektiivsete trassialternatiivide asukohtasid maismaal. Planeeringuala hõlmab kavas käsitletud kolme püsiühenduse asukohaalternatiivi, mida on kõige detailsemalt uuritud ja analüüsitud (seda nii keskkonnakaitse-, finants- kui sotsiaalmajanduslikust aspektist, sh 16 keskkonnauuringut) ning maakonnaplaneeringutes kajastatud. Planeeringuala hõlmab nii maismaa kui mereala. Maismaast jäävad planeeringualasse osad teine teisel pool Suurt väina asuvast Muhu vallast ja Lääneranna vallast. Täpsemalt hõlmab planeeringuala Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla küla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla. Planeeringuala suurus on 9 200 ha (9,2 km2). Planeeringuala piir on esitatud joonisel 2. Planeeringuala joonise 2 kohane ettepanek on esialgne. Planeeringuala tuleb enne riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist täpsustada koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Eesti Geoloogiateenistuse, Keskkonnaministeeriumi, Muhu valla ja Lääneranna vallaga. 18 RKPJKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 74. 5 Joonis 2. Taotletava Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala piir. 5. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus Praegusel ajal ei ole teada keskkonnakaitselisi, geoloogilisi vm põhjuseid, mis välistaksid Suure väina püsiühenduse kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus. 2018. aastal ajakohastati „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ finants- ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs.19 Sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusel on kõik püsiühenduse alternatiivid (sh parvalaevaühendusega jätkamine) sotsiaalmajanduslikult tasuvad. Kõige kasulikum on ehitada lõunapoolne sild (joonisel 1 trass III), mille majanduslik nüüdispuhasväärtus (ENPV) on 472 mln eurot, sisemine tulumäär (ERR) on 14,4% ning tulu-kulu suhe 3,0. Püsiühenduse alternatiivide hinnangulised investeerimis- ja hoolduskulud käibemaksuga teisendatuna tarbijahinnaindeksi abil aastasse 2028: Alternatiiv (tähis joonisel 1) Ehitusmaksumus Hoolduskulu Püsiühenduse pikkus Lõunapoolne sild (trass III) 390 mln eurot 6 mln eurot 8150 m Põhjapoolne sild (trass II) 584 mln eurot 9,6 mln eurot 6680 m Tunnel (trass IIIT) 620 mln eurot 12 mln eurot 7400–8450 m 19 https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/suure_vaina_pusiuhenduse_tasuvusanaluus_final_131 12018.pdf 6 Finantsanalüüsis võrreldi kolme võimalikku finantseerimisskeemi: projekti finantseerimine riigieelarve tuludest, projekti finantseerimine riigi laenu või võlakirjade müügiga ning avaliku ja erasektori koostöös (PPP) finantseeritav projekt. Rahavooliselt on riigile soodsaim projekti finantseerimine riigi laenu või võlakirjadega. Arvestuslikult kõige kallim on projekti finantseerimine PPP skeemiga. Finantsanalüüsi tulemusel on samuti kõige kasulikum ehitada lõunapoolne sild ja finantseerida seda riigi laenu või võlakirjadega. Suure väina püsiühenduse finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist. 6. Riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmine Suure väina püsiühenduse kavandamiseks koostatav riigi eriplaneering, sh KSH, uuringud, eskiisprojektid ja eelprojekt rahastatakse riigieelarvest. Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh uuringute ja eskiisprojektide maksumus täpsustub pärast planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse protsessi. Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja eelprojekti maksumus täpsustub pärast asukoha eelvalikut. Riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja kestvus arvestades Keskkonnaministeeriumi ja Maanteeameti hinnanguid ning riigi eriplaneeringu turu-uuringu tulemusi: Kulu Maksumus Kestvus Riigi eriplaneeringu 100 000 eurot 1 aasta lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos uuringute lähteülesannetega Riigi eriplaneeringu asukoha 250 000 eurot 3–5 aastat eelvalik ja KSH etapi uuringud 2,5 mln eurot etapi eskiisprojektid 2–5 mln eurot Riigi eriplaneeringu I etapp ca 4,9–7,9 mln eurot 4–6 aastat kokku Riigi eriplaneeringu detailne 165 000 eurot 3–5 aastat lahendus valitud alternatiivile ja KSH etapi uuringud 0,3–1,5 mln eurot etapi eelprojekt 10–30 mln eurot Riigi eriplaneering kokku ca 15–40 mln eurot 7–11 aastat 7 7. Riigi eriplaneeringuga kaasnevad mõjud Riigi eriplaneeringuga koos algatatakse KSH ning hinnatakse kõik planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud. Kavas on viia läbi ka erinevad riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud. 7.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Oluline küsimus seoses püsiühenduse parandamise kavatsusega on see, kas ja millises ulatuses see võib mõjutada rahvastikutrende. Võimalikud mõjud realiseeruvad peamiselt läbi rändemustrite muutumise. Kuigi sündimus-suremus järgivad bioloogilisi mudeleid, määravad migratsiooni sotsiaalmajanduslikud tegurid. Kõige mõjukam tegur on areng tööturul. Töö leidmine on oluline ligitõmbav tegur. Teised tegurid, sealhulgas elukvaliteet, mõjutavad migratsiooni kaudsemalt. Elu maal mõjutab teatud rühmasid, tavaliselt noori, kuid pole ka sugugi haruldane, et pensionile jäänud inimesed kolivad oma maakoju. Teine tegur, mis inimeste rändevalikuid mõjutab, on perekondlikud sidemed ja sõbrad. Parem ühendus mandriga võib mõjutada mõlemas suunas. Neil, kes Saare maakonnast ära kolivad, on lihtsam sõpru ja sugulasi külastada. Lihtsam ühendus mandriga ja sõprade ning sugulastega võib olla sama oluline neile, kes soovivad Saare maakonda elama kolida. Püsiühenduse mõjud võivad seega olla mõlemasuunalised. Kui aga saared muutuvad mandriga võrdsemaks kui praegu ning arvestades, et Saaremaal on avalikkuse silmis hea maine ja suur hulk väljarännanuid, võib püsiühenduse mõju rahvastiku arengule pidada positiivseks. Kuigi see mõju ei saa riigi elanikkonna vähenedes olla piisavalt tugev, et suundumust pöörata, võib see siiski vähenemist oluliselt aeglustada. 7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatava püsiühenduse mõju julgeolekule ja välissuhetele ei ole seniste tööde põhjal tuvastatud. Juhtumiuuringute kohaselt püsiühenduse ehitamine tavaliselt saare kuritegevuse taset samuti eriti ei mõjuta, küll aga täheldatud mõju turvatundele. Kui saarestikule ligipääsetavuse võimalus järsku kasvab, eeldavad inimesed sageli ka kuritegevuse ja üldisemalt soovimatute külaliste arvu kasvu. Positiivne mõju on näiteks aga operatiivsõidukite kiiremal juurdepääsul. 7.3. Mõju majandusele ja regionaalarengule Transpordiühendused mõjutavad piirkondlikku majanduslikku arengut üldiselt. Ligipääsetavuse ja liikuvuse suurendamine loovad võimalused piirkondade vahelise koostöö suurendamiseks ja see võib tugevdada arengueeldusi. Parema transpordiühenduse loomine üle Suure väina aitab üldiselt kaasa ka kaupade ja teenuste ajalise ja ruumilise kättesaadavuse suurendamisele tänu tarneahela tõhusamale juhtimisele. See hõlmab ka kaupade tootmist ja teenuste pakkumist, nende turuletoomist ning edaspidist turustamist. Peamine ala, mida ühendus mõjutab, on turism. 8 7.4. Natura 2000 alad ning eeldatav mõju keskkonnale Püsiühenduse rajamise piirkonnas asuvad Väinamere linnu- ja loodusala, mis mõlemad kuuluvad Euroopa Liidu Natura 2000 alade võrgustiku koosseisu (joonis 3). Siseriiklikult on ala kaitstud Väinamere hoiualana. Väinameri on oluline mitmete erinevate väärtuste koondumisalana. Selles on palju olulisi lindude toitumisalasid, sealt lendab rändeperioodil läbi üle miljoni veelinnu. Olulisemateks loodusväärtusteks, mida püsiühendus võib mõjutada, on mereelupaigad, rändveelinnud ja hülged. Ka asuvad piirkonnas mitmete kalaliikide jaoks olulised koelmu- ja rändealad. Joonis 3. Väinamere linnu- ja loodusala (Natura 2000 alad) Suurem osa mõjudest geoloogilistele tingimustele leiavad varasemate tööde alusel aset ehitusetapis. Kasutusetapis võivad mõjusid geoloogilistele tingimustele põhjustada vaid saasteained (eriti raskemetallid), mis jõuavad pinnaseni liiklusest tingituna. Võimalikud mõjud jääoludele on tingitud tegelikest sillastruktuuridest, mitte ehitustegevusest. Varasemad liiklusprognoosid näitavad liikluse kasvu Saaremaal ja Muhu saarel, sõltumata strateegilisest valikust. Transpordivoogudest tingitud võimalikud mõjud kliimale, välisõhule ja müra taset tuleb hinnata KSH käigus. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine ja teiste asjakohaste mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi riigi eriplaneeringu raames. 9
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel