VOLIKIRI
16.09.2019
AS Aqua Marina, registrikood 10120426 (edaspidi Volitaja), asukoht Võru 79, 50112 Tartu, tegutsedes
oma seadusliku esindaja Antti Moppel (isikukood 36812252714) isikus, volitab
Tarmo Siimsaare´t (isikukood 38106276522)
sõlmima Volitaja nimel elektri-, vee-, kanalisatsiooni- jt võrguvaldajatega vastavate võrkude ehitamise
ning teenuse kasutamisega seonduvaid lepinguid ja kokkuleppeid; esindama Volitajat planeeringute ja
projekteerimisega seotud küsimustes avalik- ja eraõiguslike isikute ees, sh esitama ja vastu võtma
Volitaja nimel taotlusi, avaldusi, kooskõlastusi ning muud dokumentatsiooni, pidama Volitaja nimel
planeerimis- ja projekteerimisläbirääkimisi; sõlmima planeerimis-, projekteerimis- ja ehituslepinguid
lepingu kogumahuga kuni 50 000 eurot.
Volikiri kehtib (1) üks aasta ning on edasivolitamise õiguseta.
/digiallkirjastatud/
Antti Moppel
AS Aqua Marina juhatuse liige
Lähiaadress: 45 Tartu-Räpina-Värska tee T6 (70501:005:0127)
Asukoht: Räpina linn, Räpina vald, Põlva maakond
Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan, 1:500
katastriüksuse piir
sademeveekanalisatsioon
sademeveekaev / restkaev / renn sademeveekanalisatsiooni kaitsevöönd on
isikliku kasutusõiguse ala 1 m torustiku telgjoonest mõlemale poole
-864235 -144145 Urmas Koch AQUA MARINA AS
[email protected] Teie 27.09.17 e-kiri Meie 27.11.17 nr 15-2/17-00014/739 Räpina linnas Vabaduse tn 2 kinnistul Olerex teenindusjaam-tankla teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni põhiprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Põlva maakonnas Räpina vallas Räpina linnas riigitee nr 45 Tartu – Räpina – Värska (edaspidi riigitee nr 45) km 62,53-62,60 ja riigitee nr 18292 Räpina – Aravu (edaspidi riigitee nr 18292) km 0,0-0,09 kaitsevööndis paikneva Vabaduse tn 2 kinnistu (katastritunnusega 70501:002:0170) Olerex teenindusjaam-tankla teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni põhiprojekti. Projekti ga on lahendatud tankla territooriumi ja juurdepääsude teede-ehituslik ja liikluskorralduslik osa, kinnistuväliste teekatete taastamine ja territooriumi sademevete kanaliseerimine. Osaliselt riigitee alusel maal ja kaitsevööndis kavandatavateks tegevusteks on maa-aluste kütusemahutite ning sisse- ja väljasõiduviitade paigaldamine, tankla territooriumi ning juurdepääsude rekonstrueerimine, riigiteel nr 45 ülekatte tegemine ning haljastus ja heakorrastustööde teostamine. Tehnovõrkudest on projektiga kavandatud tankla-teenindusjaam toimimiseks vajalike veetrassi, sadevee kanalisatsiooni, restkaevu ning sadeveerenni paigalda mine. Projekti koostamiseks on Maanteeamet 17.11.16 kirjaga nr 15-2/16-00723/141 esitanud Vabaduse tn 2 kinnistul asuva tankla rekonstrueerimisprojekti projekteerimistingimuste eelnõule ettepanekud. Projekti koostamisel on tehtud Maanteeametiga koostööd edastades mitmel korral lahendust üle vaatamiseks ning seisukoha saamiseks. 01.06.17 toimus projektlahenduse arutamiseks koosolek, kust võtsid osa Maanteeameti esindajad, tellija esindaja ning projekteerija. Arutelu tulemusena muutus projekti asendiplaaniline lahendus. Tagamaks ristumiskohtadel nähtavuskaugusi ning liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki pöördekorikoridore nihutati riigiteedel asuvaid ristumiskohti, tankimisrajatisi ning hoonet. Korrigeeritud lahendus on esitatud kirjale lisatud joonisel nr 429-17_PP_TL-4-01_V04_VERTIKAAL_2017-11-06. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS ) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 Maanteeamet kooskõlastab E. Jahhu Projektbüroo OÜ koostatud töö nr 429-17 „Olerex Räpina teenindusjaam-tankla. Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine“ ja annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaan ilised joonised (429-17_PP_TL-4-01_V04_VERTIKAAL_2017-11-06; 429-17_PP_TL-4-03_V04_SK-ASENDIPLAAN_2017-11-06), ristlõiked (429-17_PP_TL-6-05_V04_LÕIKED_2017-11-06) ja seletuskiri (lisa d ). P rojekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgneva te nõuetega : Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee omaniku omandusse. Ristumiskohtade ümbere hitamiseks ja riigiteele nr 45 ülekatte tegemiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Ehitusloa taotlusele palume lisada käesolev kooskõlastus. Arvestada, et riigitee nr 45 ülekatte tegemisel ei tohi katte kõrgus olemasoleva olukorraga võrreldes muutuda. Ehitusloa lahutamatuks osaks on ehitusaegne liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7 1 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja tari stuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 Liikluskorralduse nõuded teetöödel . Projekt esitada koos ehitusloa taotlusega. Tehnovõrgu ( sadevee kanalisatsioon vms) paigaldamisel riigitee alusele maale (transpordimaale) kohustub tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerimist esitama Maanteeametile taotluse tehnovõrgu- ja rajatise talumise lepingu sõlmimiseks. Taotluse esitamiseks tuleb järgida alljärgnevaid Maanteeameti kodulehel avalikustatud materjale (www.mnt.ee – Ametist – Blanketid – Te hnovõrgud ): „Protseduur tehnovõrgu ja -rajatiste teemaale ehitamiseks ja talumiseks vajaliku maakasutuse kokkuleppe sõlmimiseks“ „Taotlus teemaale tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks“. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud m ajandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. Ehitustööde käigus riigiteele sattunud pinnas tuleb projekti realiseerimisest huvitatud isiku poolt ära koristada. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt
[email protected] . Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehti b 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisa d : Seletuskiri 429-17_PP_TL-4-01_V04_VERTIKAAL_2017-11-06 429-17_PP_TL-4-03_V04_SK-ASENDIPLAAN_2017-11-06 429-17_PP_TL-6-05_V04_LÕIKED_2017-11-06 Sama: E. Jahhu Projektbüroo OÜ
[email protected] Anni Luht 509 0807
[email protected]
E. J A H H U
PROJEKTBÜROO OÜ
E. Jahhu Projektbüroo OÜ Reg.nr. 10209600 Variku 45, 50110 Tartu tel. 5010233 e-mail:
[email protected]
TÖÖ №: 429-17
TELLIJA:
AS AQUA MARINA
Võru tn 79 Tartu Tartumaa 50112
ASUKOHT:
Vabaduse 2 (70501:002:0170), Räpina linn, Põlvamaa
OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla
Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine
PÕHIPROJEKT
SELETUSKIRI JA JOONISED
Projekti juht: Elmo Jahhu
Tartu, november 2017
Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti:
OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 2/10
Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine
Projekti koosseis:
Seletuskiri
A Üldosa
• Kehtivad normdokumendid ja juhendid tööde teostamiseks
• Geodeetiline alusplaan
• Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid
• Liikluskorraldus ehituse ajal
• Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
• Olemasolev olukord
B Projektlahendus
B-1 Teede-ehitus ja liikluskorraldus
• Üldosa
• Juurdepääsuteed
• Hoonestus ja territoorium
• Haljastus ja heakorrastus
• Vertikaalplaneerimine
• Märkimistööd
• Mullatööd ; kasvupinnase- ja mulde aluspinnase eemaldamine
• Muldkeha ehitus
• Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid
• Liikluskorraldus
B-2 Sadeveekanalisatsioon
B-3 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks
C Kokkuvõte
Joonised
Jrk Joonise nimetus
Mõõtkava Formaat
nr. Joonise number
Vertikaalplaneerimine ja kattekonstruktsioonid. Katete taastamine
1. 1:500 A3
429-17_PP_TL-4-01_V04_VERTIKAAL_2017-11-06
Liiklus- ja parkimiskorraldus
2. 1:500 A3
429-17_PP_TL-4-02_V04_LIIKLUS_2017-11-06
Sadeveekanalisatsiooni asendiplaan
3 1:500 A3
429-17_PP_TL-4-03_V04_SK-ASENDIPLAAN_2017-11-06
Konstruktiivsed põiklõiked L1 – L1 ja L2 – L2
4. Territooriumi katendite ühendamine riigimaanteega. 1:50 A2
429-17_PP_TL-6-05_V04_LÕIKED_2017-11-06
2
429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06
Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti:
OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 3/10
Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine
A ÜLDOSA
Käesolev projekt 429 - 17 on koostatud vastavalt AS Aqua Marina tellimusele. Projekt lähtub Eesti Vabariigi
projekteerimisnormidest ja on lahendatud põhiprojekti vajalikus mahus.
Hoone projekti autoriks on - Weidenberg OÜ, registrikood 11500125. Tanklahoone ehitusprojekt lähtub Räpina
Vallavalitsuse poolt 06.12.2016 väljastatud projekteerimistingimustest nr 1611802/03722, välialade lahendus
arvestab Maanteeameti 17.11.2016 ettepanekutega projekteerimiseks nr 15-2/16-00723/141.
Töö hõlmab Põlvamaal, Räpina linnas, Vabaduse 2 (70501:002:0170) kinnistul paikneva Olerex tankla
rekonstrueerimist kaasaja nõuetele vastavaks teenindusjaamaks. Käesoleva töö raames on lahendatud tankla
territooriumi ja juurdepääsude teede-ehituslik- ja liikluskoralduslik osa, kinnistuväliste teekatete taastamine ja
territooriumi sademevete kanaliseerimine.
KEHTIVAD NORMDOKUMENDID JA JUHENDID TÖÖDE TEOSTAMISEKS:
Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite,
normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad:
o Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1) ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
o Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT , 03.08.2015, 101);
o Linnatänavate projekteerimise normid EVS 843;
o Tee projekteerimise normid (RTL 05,08,2015 nr 106, „Maanteede projekteerimisnormid“);
o Tee seisundinõuded (RT, 14.07.2015 nr 92);
o Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT, 02.07.2015 nr 82);
o Liikluskorraldusnõuded teetöödel (RT, 13.07.2015 nr 90);
o Maanteeameti peadirektori 19.01.2016.a. käskkirjaga nr 14 kinnitatud Teetööde tehnilised kirjeldused;
o Maanteeameti koduleheküljel www.mnt.ee rubriigi Juhendid ja juhised alarubriikides
Projekteerimisjuhendid; Ehitus, remont, hoole; Liikluskorraldus toodud juhised, juhendid, nõuded,
määrused;
o Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise,
ehitamise ja remondi juhis“;
o Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314 "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis;
o „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613;
o „Teemärgised ja nende kasutamine“ EVS 614;
o „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340;
o Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (RT, 14.04.2016 nr 34);
o EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
o EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt.
Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes
Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele
Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga
üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide
ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud
teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud
enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt.
maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja
peab saama kõikidelt maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul.
Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest,
puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja
paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud
ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale
ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise.
EHITUSGEODEETILINE ALUSPLAAN:
Geodeetiline alusplaan on koostatud Geopartner OÜ poolt oktoobris 2016. aastal (töö nr GEO 16-854).
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis; kõrgused 1977.a. Balti süsteemis.
3
429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06
Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti:
OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 4/10
Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine
KÜLGNEVAD LOODUSKAITSEALAD JA MUINSUSKAITSE ALL OLEVAD OBJEKTID
Projektiga hõlmatud lõigus kaitsealad ja looduskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole
väljastatud eritingimusi.
Käesoleva projektiga hõlmatud lõigul muinsuskaitseobjektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole
väljastatud muinsuskaitselisi eritingimusi.
LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL
Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015. a
määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja
vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Liikluskorraldus tuleb eelnevalt kooskõlastada
Maanteeametiga.
OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste
asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid
nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide
(kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba.
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv
tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest
kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult
lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende
mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit.
olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms). Tööde teostajal tuleb
arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga
(alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud
torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada
tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult
olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.
Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et
tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.
OLEMASOLEV OLUKORD
Tankla krunt asub Räpina linna keskmes ja külgneb idast maanteega nr. 18292 Räpina-Aravu, läänest maanteega
nr. 45 Tartu-Räpina-Värska ning lõunast neid ühendava ringteega. Mootorsõidukite ja kergliiklejate juurdepääs
kinnistule on võimalik nimetatud liikluspindadelt.
Hoonestusest asub kinnistul väike tanklahoone. Rajatistest asub tanklahoone ees, krundi lõunaosas eraldiseisev
maapealne kütusemahuti ja tankimisplats, valgustusmastid ning säiliv 7 m hinnapost. Projektiga käsitletavas
ulatuses on ala lauge pinnareljeefiga, kõrgused jäävad vahemikku 36.85…38.05 m abs. Hoonest põhja poole jääb
osaliselt kõrghaljastatud haljasala.
B PROJEKTLAHENDUS
B-1 TEEDE-EHITUS JA LIIKLUSKORRALDUS
ÜLDOSA
Projekteeritavad rajatised paiknevad osaliselt riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska ja 18292 Räpina-Aravu
kaitsevööndites (vastavalt EhS § 71 on tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10
meetrit); nimetatud piir on kantud projekti asendiplaanilistele joonistele. Projektis on arvestatud riigiteel
paikneva ringristmiku nähtavuskolmnurkadega, riigiteede külgnähtavusega ning vaba ruumi nõudega vastavalt
majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisale „Maanteede
projekteerimisnormid“ tabelid 5.1, 5.2, 2.14 ja 2.17 lähtetasemel „rahuldav“. Nähtavuskolmnurka ja
külgnähtavusalasse ei ole projekteeritud nähtavust piiravaid takistusi. Ringristmiku ja tanklasse sissesõitude
nähtavuskolmnurgad kajastuvad joonisel nr. 429-17_PP_TL-4-03_V02_LIIKLUS_2017-11-06.
Maanteeamet on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi
rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval
alal. Samuti ei võta Maanteeamet kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks ja finantseerimiseks.
4
429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06
Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti:
OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 5/10
Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine
JUURDEPÄÄSUTEED
Transpordivahendite juurdepääs on tagatud olemasoleva asfaltbetoonkattega sisse- ja väljasõitude kaudu
riigiteedelt nr. 45 Tartu-Räpina-Värska (km 62,57) ja nr. 18292 Räpina-Aravu (km 0,04). Eelnimetatud
maanteedel liikluskorraldus ei muutu. Tankla territooriumi ja mahasõitude geomeetrilist lahendit on
kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikuks autoks on võetud sadulauto (16.5m), mis
oma parameetritelt vastab tanklat teenindavale kütuseveokile. Nimetatud auto trajektoor (tanklat läbides) on
kantud ka joonisele nr. 429-17_PP_TL-4-02_V03_LIIKLUS_2017-11-06 „Liiklus- ja parkimiskorraldus“.
Maanteeameti poolt 24.01.17 saadetud kirja nr 15-2/17-00015/052 „Räpina linnas Vabaduse tn 2 kinnistu
teenindusjaam-tankla arhitektuursest ehitusprojektist“ punktis nr. 5 käsitletud liiklusaart ristumisele riigiteega
nr 18292 ei ole võimalik rajada kuna mistahes kujuga saar nimetatud mahasõidul välistaks 10m pikemate
sõidukite pääsu tankla territooriumile ja seal välja.
HOONESTUS JA TERRITOORIUM
Rajatava tanklahoone paigutamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast ja tellija soovidest, arvestades
sõidukitele vajalike liiklusalade ja pöörderaadiustega. Rajatava hoone asukoht on olemasolevast, lammutatavast
hoonest põhja pool asuval haljasalal. Tankimisplats tankurisaartega ning varikatus on projekteeritud
lammutatava tanklahoone asemele.
Rajatava tanklahoone kaitseks ehitatakse sillutiskivist uus pandus. Tankimisplatsi piiravad madalad
betoonkünnised. Kõvakattega ala hakkab ümbritsema tanklahoonet kõikidest külgedest. Nõnda tagatakse
ligipääs ka hoone taga paiknevale LPG tankurile ning luuakse mugav liikumine kogu ala piires.
3
Rajatistest on projekteeritud krundi lõunanurgas asuva haljassaare alla 2 x 60 m maa-alused kütusemahutid.
3
Uuest tanklahoonest loodesse tanklat ümbritseva liiklusala serva rajatakse LPG tankur koos maapealse 10 m
suuruse mahutiga. Krundi sissepääsude lähedusse rajatakse sisse- ja väljasõidu viidad. Rajatakse sillutiskivist
terrass välikohviku jaoks, sõiduautode ja rendihaagiste parkla.
Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine on kavandatud vastavalt EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Parkimine
märgitakse maha 7 sõiduauto ning 3 rendihaagise jaoks. Parkimiskohad sõiduautodele on projekteeritud
mõõtudega 2,6 x 5 m.
HALJASTUS JA HEAKORRASTUS
Valdav osa krundil leiduvast kõrghaljastusest jääb ehitustegevusele ette ning kuulub likvideerimisele, samuti
võsa krundi kirdeosas.
Säilitamisele kuuluvad puud ja põõsad kaitstakse ehituse ajaks püsivalt, pidades silmas nii juuri, tüve kui ka oksi.
Üksikpuude tüvekaitseks sobib umbes 4m kõrgune püstplankudest kaitse, kusjuures tüve ja plankude vahele
asetatakse pehme polster. Säilitamisväärsete okste olemasolu korral neid tüvekaitse pärast ei kärbita, vaid
kaitse tehakse selle võrra madalam. Tarastatud alal on liikumine keelatud ja seda maad ei tohi kasutada
ehitusplatsina.
Olemasolevate täiskasvanud pärnade asenduseks maantee nr. 18292 Räpina-Aravu ääres rajatakse uus
tervikliku ilmega pärnarida Harilik Pärn, (Tilia Cordata) tanklakrundi idaküljele. Puude istikud peavad olema
vähemalt 4,0 m kõrged ja projektis kirjeldamata muude kvaliteedi nõuete osas vastama EVS 778:2001
alleepuude standardile.
Istiku kõrgus Tüve läbimõõt 1 m kõrguselt Vähim okste arv Mullapalli minimaalne Mullapalli minimaalne
(cm) juurekaelast (mm) võras (tk) läbimõõt (cm) kõrgus (cm)
min 400 min 40 11 min 60 min 40
Haljasalade rajamine
Projekteeritud haljasalad ja nõlvad kaetakse kasvupinnasega (h=10cm) ja planeeritakse. Haljastatavatele aladele
tehakse murukülv. Murukattega alad rajatakse vastavalt RT 89-10639-et ptk.6 tarbemurudele esitatavatele
nõuetele. Tarbemuru kasvumulla pinna maksimaalne kõrvalekalle projekteeritud tasapinnast ja kujundusest on
kõige rohkem ±20mm 5m vahemaa kohta.
Murude rajamisel kasutatakse ainult sertifitseeritud seemneid. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest
kaitstud kohas. Muru tuleb külvata kogu ulatuses ühtlaselt.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb tööjäljed koristada. Ettenähtud hooldetööd ja parandused peavad olema tehtud.
Murualadel ei tohi olla veelohke ega paljandeid. Projekti mahus on ette nähtud tööde teostamise järgselt
teemaa ja sellega külgneva ala korrastamine ning taastamine tööala piires.
5
429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06
Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti:
OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 6/10
Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine
VERTIKAALPLANEERIMINE
Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed:
Vertikaalplaneeringu koostamisel on aluseks võetud olemasolev reljeef ja sadevee ärajuhtimiseks vajalik
sadeveekanalisatsiooni torustiku paiknemissügavus. Riigiteede nr. 45 Tartu-Räpina-Värska ja nr. 18292 Räpina-
Aravu servas kinnistu piiril säilivad olemasoleva teepinna kõrgusmärgid.
Hoone paiknemiskõrgus:
Ehitatava hoone põranda suhteliste kõrgusele ±0.00 vastab absoluutkõrgus 37.70. Projekteeritud hoone
sissepääsud on ilma välistreppideta.
Territooriumi vertikaallahendus:
Tankla kõrgusliku lahenduse aluseks on maanteel paikneva olemasoleva sadeveetrassi kõrgus (sellest tulenev
territooriumi pinna tõstmine). Territooriumi projekteeritud kõrgus on optimaalne sademevee ärajuhtimise
tagamiseks; torustik minimaalsügavusel ja lõiguti soojustatav. Kinnistu piirile mahasõidul riigiteele nr. 45 Tartu-
Räpina-Värska on projekteeritud sadeveerenn ACO DRAIN S150K ja sadeveerestkaev, vältimaks sademevee
valgumist riigitee alusele maaüksusele. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel on lähtutud sellest,
et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1). Haljasalade kalded on
projekteeritud olemasolevat maapinda arvestades.
Sadeveed juhitakse käesoleva projektiga lahendatud sadeveekanalisatsiooni (tankimisalad ja riigitee nr. 45
Tartu-Räpina-Värska poolne ala) või immutatakse pinnasesse (maantee nr. 18292 Räpina-Aravu poolne ala ja
rajatava hoone tagune ala).
Sõiduteed, kõnniteed ja haljasalad on üksteisest eraldatud äärekividega (kõik äärekivide kõrguse muutused on
sujuvuse tagamiseks lahendatud 1-2m ulatuses (vt asendiplaani joonised). Äärekividega lõikude algustes ja
lõppudes viia äärekivid joonisel nr. 429-17_PP_TL-4-01_V03_VERTIKAAL_2017-11-06 ulatuses projekteeritud
kõrguselt 0 cm kõrgusele.
a) Sõidutee servas, h=10cm;
b) Parkla servas, h=8cm;
c) Hoonet ümbritseva kõnnitee servas, h=5-8cm;
d) Kõnnitee ristumisel sõiduteega (sisenemine hoonesse), h=0cm.
e) Betoonkivist kattega kõnniteede servas kasutada 80x200 mm ristlõikega betoonist äärekive. Äärekivid
paigaldada kõnnitee serva pinnast ca 5mm madalamale vältimaks sadevee äravoolu takistamist
äärekivi poolt.
Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150 x 300 mm) ja jalgtee betoonäärekivi (80x100 mm) , peab olema
valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja
katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele).
Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada kruusast või
killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga.
MÄRKIMISTÖÖD
Enne tööde algust peab olema looduses välja märgitud piirinaabrite piirid, mis peavad säiluma ehitus
garantiiperioodi lõpuni, vajadusel tuleb neid ehitustööde käigus uuendada.
MULLATÖÖD ; KASVUPINNASE- JA MULDE ALUSPINNASE EEMALDAMINE
Kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses (arvestuslik h=30cm) projekteeritud sõidutee mulde laienduste alt.
Olenemata ehitatava mulde kõrgusest tuleb püsikatendite korral aluspinnas tihendada 0,5m sügavuselt
tihendustegurini vähemalt 0,98. Eemaldatud mulla aluse või süvendi põhja planeerimine nõutava kaldeni ja
tihendamine tihendustegurini kuuluvad kaevetööde koosseisu.
Kõlblik kasvumuld ladustatakse või veetakse reservi ning kasutatakse hiljem nõlvade ja kraavide kindlustuseks
ning teemaa haljastusel. Esialgselt kõlbmatu kasvupinnas valikuliselt sorteeritakse ja sõelutakse. Sobilik muld
ladustatakse reservi.
Kaevetööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde
piirkonnas. Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide ning truupide peal ja kaitsetsoonis pole
lubatud. Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud
juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis.
Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse tee maa-alale reservi või
veetakse kohe mahapaneku kohta. Materjali kasutamine mulde all peab olema kooskõlas järelevalve
heakskiiduga ning tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5m/ööp. Paigaldatud materjal
planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse muldkeha ülakihis vähemalt tihendustegurini 0,98.
Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.
6
429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06
Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti:
OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 7/10
Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine
MULDKEHA EHITUS
Käesolevas projektis on arvestatud, et kogu teede muldkeha ehituseks kasutatav materjal on vajalik juurde
vedada karjäärist. Muldkeha moodustab täidend projekteeritud killustikaluse alumise pinnani. Mulde töökihis
kasutatava materjali nõutav vähim filtratsioonimoodul on 2.0m / ööpäevas ja tihendustegur 0.98 – 1.0 sõltuvalt
töökihi sügavusest. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Muldkeha
täitepinnasena kasutatakse vajadusel ehituseks peenliiva. Muldkeha rajamine toimub max 30 cm kihtide kaupa,
pealispind planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98.
KATENDITE EHITUS JA KATTEKONSTRUKTSIOONID
Kattekonstruktsioonid on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete
ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane
vastupidavus. Põhikatendite konstruktsioonid on valitud vastavalt tugevusarvutustele, ülejäänud
konstruktsioonid vastaval tüüplahendustele. Katendi tugevusarvutuses on kasutatud “Elastsete teekatendite
projekteerimise juhendi 2001-52” metoodikat ja Maanteeameti poolt väljatöötatud katendiarvutusprogrammi
KAP (versioon 17.12.2012). Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite
projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks võetud 2017. aasta. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse
valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2.
Enne katendite ehituse algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd.
Sõiduteede katendite ehitusel ning ühendamisel oleva kattega kasutatakse tüüpkonstruktsioone ST-1 - ST-3,
erinevate kattekonstruktsioonide tüübid on kirjeldatud joonisel „Vertikaalplaneerimine ja
kattekonstruktsioonid. Katete taastamine“ № 429-17_PP_TL-4-01_V03_VERTIKAAL_2017-11-06 erinevate
toonidega.
Tüüp ST-1
Kasutamine Tänavate ja laadimisala kahekihilise asfaltbetoonkatte rajamisel uuel alusel
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm
Poorne asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6cm
Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm
Keskliivast alus (dreenkiht) min 30cm
Täitepinnas (vajadusel) peenliivast
Tüüp ST-2
Kasutamine Kokkuviimisel olemasolevate teede katete kõrgustega
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm
Tasanduskiht tihedast asfaltbetoonist AC 8 surf 70/100 max 4 cm
Olemasolev- või tasandusfreesitud asfaltbetoonkate
Tüüp ST-3
Kasutamine Kasutatakse tankimis ja laadimisalade ehitusel
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Betoonist sillutiskivi 8cm
Jämeliivast või sõelmetest paigalduskiht 3cm
Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm
Raudbetoonist plaat 20cm
Tehnoloogiline kiht keskliivast min 40cm
HDPE -kile (1.5mm)
Kõnniteede kattekonstruktsioonid on toodud tüüplahendusena. Projektis on kasutatud kahte tüüpset
konstruktsiooni:
Tüüp KT-1
Kasutamine Hoonet ümbritseva kõnnitee- ja välikohviku terrassi rajamisel
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Betoonist sillutiskivi 6cm
Jämeliivast või sõelmetest paigalduskiht 3cm
Opt. terakoostisega paekillustik fr. 0-31.5 15cm
Keskliivast alus (dreenkiht) min 20cm
Täitepinnas (vajadusel) peenliivast
7
429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06
Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti:
OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 8/10
Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine
Tüüp KT-2
Kasutamine Oleva kõnnitee asfaltbetoonkatte sidekanalisatsiooni rajamisjärgsel taastamisel
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5cm
Ridakillustikust alus fr. 4/63 15cm
Keskliivast alus (dreenkiht) min 20cm
Täitepinnas (vajadusel) peenliivast
Märkused:
Sõidutee pealiskihi täitematerjal peab 100% olema tardkivist. Täitematerjal valida selliselt, et peale
sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole
määranud teisiti. Pindaktiivse lisandi Wetfix AP17 sisaldus 0,4% sideaine kaalust. AC surf segudes
kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria (C) ning peenosiste
sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1;
Kiilekillustiku kulu 16-31,5 mm 35 kg/m²ja 4-16 mm 15 kg/m²;
Pideva terakoostisega kivimaterjalisegu peab vastama määrusele “Tee ehitamise kvaliteedinõuded”
(Majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) ning terakoostise osas lisale 10;
LIIKLUSKORRALDUS
Liiklusmärgid
Uusi liiklusmärke käesoleva projektiga ei ole ette nähtud.
Teekattemärgised
Teekattemärgised on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“.
Teekattemärgistuse materjal ja märgistuse pinna peegeldavad omadused vastavalt Maanteeameti peadirektori
kinnitatud käskkirjale 30.12.2004 nr 215 “Nõuded riigimaanteede teekatete märgistustöödele”.
Parkimiskohti eraldavad märgistusjooned on termoplastikust.
B-2 SADEVEEKANALISATSIOON
Territooriumi (tankimisalad ja riigitee nr. 45 Tartu-Räpina-Värska poolne ala) sadeveekanalisatsiooni eelvooluks
on riigitee nr. 45 Tartu-Räpina-Värska ääres paiknev De400 sadeveetrassil paiknev sadeveekaev OSK (vt. joonis
№ 429-17_PP_TL-4-03_V03_SK-ASENDIPLAAN_2017-11-06). Maantee rekonstrueerimise käigus ei ole
arvestatud kõrvalasetsevate kinnistute võimaliku sadevee ärajuhtimisvõimalusega ning sadeveetrass on rajatud
põhjendamatult kõrgele. Seetõttu on tankla territooriumi pinda tõstetud tagamaks territooriumi optimaalset
sademevee ärajuhtimist. Rajatav torustik paigaldatakse minimaalsügavusele ja lõiguti soojustatakse (kriitilistes
lõikudes) soojustusplaadiga STYROFOAM 400 SL-A-N).
Sademeveetorustik on projekteeritud De160 ja De200 torudest. Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud
peavad vastama RIL77 p.2 „Torud, toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele. Toru materjal peab
vastama standardile EN 13476-3. Sademevekanalisatsioon on esitatud joonistel välisläbimõõdu (De) järgi.
Reovee juhtimine sademevekanalisatsiooni torustiku on rangelt keelatud. Nimetatud torustikku on lubatud
juhtida ainult sademevett ja drenaaživett.
Sademeveekanalisatsioonitorustikule on projekteeritud teleskoopsed plastkaevud De 560/500 ja De 400/315.
Liikluspiirkonnas asuvate kaevude luugid peavad olema kandevõimega 40T. Kaevude kõik
konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevuluugid peavad olema
reguleeritava kõrgusega („ujuva” raamiga) ning paigutatud teekattega samale tasapinnale. Maksimaalne
lubatud erinevus kaevukaane ja ümbritseva teekatte kõrguses on +/-3mm.
Restkaevudena kasutada ISO-SVK800 plastkaeve 300l settepesa mahuga. Restkaevudele paigaldada kantluugid
(luugi ribi suund ei tohi ühtida sõidusuunaga. Restluugid peavad olema kandevõimega 40T. Restkaevude
teleskoopide sisse paigaldada külmumiskaitse. Restkaevud ühendada peatorustikuga PVC De 200 torudega.
Kinnistu piirile mahasõidul riigitee nr. 45 Tartu-Räpina-Värska rentslisse (kinnistu piirile) on projekteeritud
malmluugiga sadeveerenn ACO DRAIN S150K ja sadeveerestkaev, vältimaks sademevee valgumist riigitee
alusele maaüksusele.
NÕUDED KAEVUDELE
o Sademevee kanalisatsiooni vaatluskaevudena kasutada tehases valmistatud PE kaevusid. Kaevud
peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2., kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2
kN/m².
o Kaevud peavad olema veetihedad.
8
429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06
Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti:
OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 9/10
Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine
o Kaevu kaaned peavad olema malmist ja vastama standardile EN-124. Transpordi maa-alal asetsevad
kaaned peavad olema nn „ujuv“- tüüpi ja peavad olema klass D400. Tänavatel paiknevad kaaned
peavad olema korralikult fikseeritud, ei tohi liikuda ja tekitada müra.
o Kaevud tuleb paigaldada vertikaalselt, hälve tohib olla max 10 mm 1 m kohta.
o Kanalisatsioonikaevude ja-torude liitmikud peavad olema vee- ja õhutihedad. Olemasolevate
restkaevude torustike ühendamisel kasutada tehases valmistatud liugmuhve.
o Kanalisatsioonikaevud toestada nii, et põhjavee tõstejõud, pinnasesurve, liikluskoormus või muu ei
põhjustaks deformatsioone ega kahjustaks tihendust.
o Kaevud ja kaaned ümbritsetakse külmakerketa liiva või kruusaga. Täide tihendatakse lähedaseks
ümbritseva põhipinnase kandvusele.
KAEVIK, TASANDUSKIHT , TORUSTIKE PAIGALDAMINE JA KAEVIKU TÄIDE
Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt EVS-EN 1610, RIL77 ja KT-02 viimaste väljaannete nõuetele.
Paigaldamisel arvestada tootjafirma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.
Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb
rajada kuivale pinnasele.
Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,5m, toestatud kaevikul 1,0m. Ühenduste tegemisel kraavis
tuleb tööruumi tarbeks kaevata ühenduskoha ümber süvend minimaalse laiusega 0.6 m ja pikkusega vähemalt
1.5 m. Kaevude kohal tuleb kaevik teha nii lai, et kaeviku ja kaevu seina vahele jäävat tagasitäidet saaks
nõuetekohaselt tihendada. Kaevik kaevata piisava nõlvusega või kasutada nõlvatoestust. Toestuse kasutamisel
lähtuda EPN-ENV 7.1 nõuetest.
Kaeviku põhja peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 200 mm.
Liikluspiirkonnas tehakse tasanduskiht kõikidele torustikele kas liivast, kruusast või killustikust.
Kaevikus torustike aluskihina kasutada peenkillustikku fraktsiooniga 16÷32 mm. Tasanduskihi tihedus peab
olema vähemalt 98%, tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Toru tasanduskihi laius peab olema
kaeviku laius.
o Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt RIL77 ja KT-02 viimaste väljaannete nõuetele ning
valmistajatehase poolsete soovitustele torude, ühenduste ning seadmete paigaldamiseks. Enne
paigaldust kontrollida, et torudel ja tarvikutel ei oleks kahjustusi.
o Torude paigaldust alustada allavoolu asetsevast otsast. Torud peavad olema paigaldatud
projektijärgsele asukohale ja kõrgusele.
o Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude
paigaldusjuhendist RIL 77-1990 Enne torustike paigaldamist tuleb kontrollida, kas kaevik ja torustiku
alus on joonistele vastavad. Torustik paigaldatakse nii, et ta toetub kogu pikkuses tihendatud aluskihile.
Muhvide ja äärikute kohal tehakse toru aluskihti süvised. Toru ei tohi paigaldada klotside ega muude
tarindite peale.
o Paigaldustööde ajal peab kaeviku hoidma kuivana. Tööde teostusel tuleb vajadusel teostada veetõrjet.
o Torustike paigaldamisel on lubatud järgmised kõrvalekalded projektis märgitud asukohast:
- horisontaalkaugus projekteeritud asukohast ± 100mm
- vertikaalkaugus projekteeritud asukohast ± 50mm
- kaevude kõrvalekalle vertikaalist on 1% kaevu kõrgusest
- rajatud torustiku langu lubatud erinevus projekteeritust kaevude vahelisel lõigul on projekteeritud
langu 5 ‰ ja rohkem korral 1.5 ‰, projekteeritud langu 3 - 5 ‰ korral 1.0 ‰.
o Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel:
- teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud
- tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus
o Esimene algtäide toru ümber tasanduskihi peal peab ulatuma vähemalt 300 mm torulae peale. Algtäite
materjal peab olema teraline, liikluspiirkonnas tehakse algtäide torustikele kas liivast, kruusast või
killustikust. Kiht tihendatakse nii, et torud ei nihku ega aluspõhja struktuuri ei rikuta.
o Mehhanismidega võib alustada tihendamist alles siis kui toru peale jääva täitekihi paksus on vähemalt
300 mm. Algtäite tihedus peab olema vähemalt 95%
o Liikluspiirkonnas peab lõpptäide olema tihendatav, kasutatav pinnas ei tohi sisaldada orgaanilisi aineid,
kive, betooni tükke. Lõpptäide tihendatakse mehaaniliselt 98% tiheduseni.
9
429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06
Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti:
OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 10/10
Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine
o Kaevu kaane ülemine pind peab liikluspiirkonnas jääma 0...5 mm teekattest kõrgemale,
liikluspiirkonnast väljaspool 10...20 mm maapinnast kõrgemale. Kaane kalle peab olema võrdne tee
pinna kaldega.
o Torude tähistamine. Iga paigaldatud torustiku kohale ( mitte lähemale kui 30 cm torust ) asetada
märkelint.
B-3 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks.
Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud
organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
Tööde teostamise aeg
Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde
teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.
Aruandlus
Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku
ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada
koostöös Tellijaga. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et tehtud tööd tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja
tehtud tööde akteerimisel tuleb lähtuda tegelikult tehtud töömahtudest.
Kõik erinevad tööde teostamise etapid antakse tellijale eraldi üle, enne üleandmis-vastuvõtmis akti
allkirjastamist ei tohi alustada järgmise etapi töödega (kui ei ole eelnevalt kokkulepitud teisiti).
Ehitustööde korraldamine
Erinevate tööliikide planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms.
Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks
minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks
materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada Inseneri nõusolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise
ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga kooskõlastada
enne tööde algust. Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja
pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord.
Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse
nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, (RT I, 15.07.2015, 5).
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka
valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja
tervist ning vara.
Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas
kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja
endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide
paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.
Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud
kahjude hüvitamise eest.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et
nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele.
C KOKKUVÕTE
Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. Peamiseks negatiivseks mõjuks on
ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on
ajutine.
Oluliselt paranevad inimeste teenindusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. Projekteeritud lahend ja
valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.
Seletuskirja koostas: Ins. Elmo Jahhu
10
429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06
Lähiaadress: 45 Tartu-Räpina-Värska tee (70501:001:0111)
Asukoht: Räpina linn, Räpina vald, Põlva maakond
Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan, 1:500
katastriüksuse piir
sademeveekanalisatsioon
sademeveekaev / restkaev / renn sademeveekanalisatsiooni kaitsevöönd on
isikliku kasutusõiguse ala 1 m torustiku telgjoonest mõlemale poole