ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
1. Sissejuhatus
1.1 Planeeringu koostamise alus
Vahtra kinnistu detailplaneering on algatatud Alutaguse Vallavalitsuse 16.10.2019
korraldusega nr 506 „Katase küla Vahtra kinnistu detailplaneeringu algatamine” vastavalt
kinnistu omaniku Feature Forest OÜ (registrikood 10817204) poolt 16.09.2019 esitatud
detailplaneeringu algatamise taotlusele.
1.2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
• Alajõe Vallavolikogu 07.03.2011 määrusega nr 22 kehtestatud Alajõe valla Peipsi järve
äärse ranna-ala üldplaneering (konsultant-koostaja Hendrikson&Ko, töö nr 1214/09);
• Koostamisel olev Alutaguse valla üldplaneering (algatatud Alutaguse Vallavolikogu
30.11.2017 otsusega nr 17);
• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016. a
korraldusega nr 1-1/2016/278;
• Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja uuringud;
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Ida-Viru GEO (litsents nr 565MA)
poolt 20.11.2018 mõõdistatud töö nr 1356-11-18 mõõtkavas M 1:500. Mõõdistus on
teostatud L-EST97 koordinaatsüsteemis ja kõrgused antud EH2000 süsteemis.
2. Olemasolev olukord
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringuala asub Katase külas riigimaantee 13111 Kauksi-Vasknarva ääres, jäädes
endiste suvilaühistute vahele ja hõlmates maatulundusmaa sihtotstarbega Vahtra maaüksust
(katastritunnus 12201:001:0495, pindalaga 5,98 ha). Endiste suvilate maaüksuste pindalad,
mis piirnevad vahetult planeeringualaga jäävad vahemikku 650 m²–1700 m².
Lähipiirkonda jääb ka metsamaa kõlvikuid sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega suuri
kinnistuid (Karu, Uusküla).
Planeeringuala piirneb lõunast Vigvami vkt-ga (Vigvami vkt 4 (12201:011:0010), Vigvami
vkt 6 (12201:011:0120), Vigvami vkt 7 (12201:011:0020), Vigvami vkt 8
(12201:011:0160), Vigvami vkt 9 (12201:011:0140), Vigvami vkt 10 (12201:011:0150),
Vigvami vkt 11 (12201:011:0030), Vigvami vkt 12 (12201:011:0040), Vigvami vkt 13
(12201:011:0130), Vigvami vkt 14 (12201:011:0050), Vigvami vkt 15 (12201:011:0060)),
läänest Honga vkt (Honga vkt 11 (12201:013:0050), Honga vkt 12 (12201:013:0030),
Honga vkt 3 (12201:013:0005), Honga vkt 7 (12201:013:0020)) ning Uusküla kinnistuga,
põhjast Karu kinnistuga ning idast Keemiku vkt (Keemiku vkt 15 (12201:003:0015),
Keemiku vkt 6 (12201:003:0006), Keemiku vkt 7 (12201:003:0007), Keemiku vkt 8
(12201:003:0008), Keemiku vkt 9 (12201:003:0009), Keemiku vkt 14 (12201:003:0014),
Keemiku vkt 13 (12201:003:0013), Keemiku vkt 12 (12201:003:0012), Keemiku vkt 11
(12201:003:0011)), Kajaka vkt (Kajaka vkt 1 (12201:001:1500), Kajaka vkt 4
(12201:001:1650), Kajaka vkt 5 (12201:001:0593), Kajaka vkt 7 (12201:001:1510)) ning
reformimata riigimaaga. Väikekohtade näol on tegemist endiste suvilaühistutega ning need
krundid on hoonestatud.
Maa-ala looduslik reljeef on tasane. Krundi maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku
35.50–36.40 m (kõrgused EH2000 süsteemis).
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 4
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
Tegemist on 5,92 ha suuruse metsamaa kõlvikuga (Maa-ameti andmetel), millest 3,38 ha
suurusel alal on teostatud lageraie. Metsamaa on joonistel nr 1 ja 2 näidatud geodeetilise
alusplaanil.
Metsamaal, metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses, ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi
piirini, st metsaga kaetud alal loetakse ehituskeeluvöönd piiranguvööndini, millises ulatuses
tuleb arvestada ehituskeeluvööndile seatud kitsendustega. Detailplaneeringuala jääb
osaliselt Peipsi järve ehituskeeluvööndisse (200 meetrit veekogu piirist).
Keskkonnaregistri Keskkonnaagentuuri andmetel ei ole planeeringualal kaitstavate liikide
kasvukohti ja elupaiku, ei esine registreeritud kaitsealuste taimede ja seente liike, kivistisi
ega mineraale, samuti ei jää ala ühegi kaitseala ega Natura 2000 võrgustiku territooriumile
ega nende lähedusse.
Keskkonnaregistri andmetel asuvad alal kaks puurkaevu nr PRK0017027 ja PRK0017027,
mis ei ole kasutuses ning pole looduses leitavad.
Planeeritavale alale jäävad järgmised geodeetilised märgid: 3601, 7719.
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Vahtra maaüksus on markeeritud
punase joonega;
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 5
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
2.2 Olemasolevad katastriüksused ja nende sihtotstarbed
Planeeritav maa-ala hõlmab Vahtra (12201:001:0495, maatulundusmaa 100%, pindala
5,98 ha) kinnistut ning osaliselt 13111 Kauksi-Vasknarva tee kinnistuid (12201:001:0371 ja
12201:001:0372, transpordimaa 100%). Planeeritava maa-ala suurus on ca 6,4 ha.
2.3 Ehituslik situatsioon
Hooneid ega muid rajatisi planeeringualal ei ole.
2.4 Teed ja liikluskorraldus
Vahtra kinnistu piirneb lõuna poolt riigimaateega T13111 Kauksi–Vasknarva ning
planeeringuala jääb osaliselt riigimaantee 30 meetrisesse kaitsevööndi. Tegemist on
avalikus kasutuses oleva kõrvalmaanteega. Käesoleval hetkel juurdepääs teelt kinnistule
puudub.
2.5 Tehnovõrgud
Vahtra kinnistul puuduvad liitumised kommunikatsioonidega.
Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on nähtav joonistel nr
1 ja 2. Maa-ala läbivad 15 kV keskpingeõhuliin ning madalpinge õhu- ja kaabelliinid.
Paralleelselt Kauksi–Vasknarva maanteega kulgeb sidetrass, mille kaitsevöönd (1 meeter
sideehitisest) Vahtra kinnistule ei ulatu.
3. Planeerimise lahendus
3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid
Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustada planeeritavale alale elamumaa sihtotstarbega
kinnistud. Detailplaneeringuga jagatakse kinnistu põhjapoolne osa elamumaa sihtotstarbega
kruntideks, antakse ehitusõigus elamute või suvilate ja tehnilise taristu rajamiseks,
määratakse arhitektuur-ehituslikud tingimused, lahendatakse juurdepääsuteed ning
liikluskorraldus, seatakse haljastuse, heakorra ja keskkonnakaitselised põhimõtted.
3.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised
planeerimisdokumendid on Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+ (2016) ja Alajõe valla
Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering.
Vastavalt kehtivale Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringule on Vahtra
kinnistu maakasutuse juhtotstarve põhjapoolses osas elamumaa ning lõunapoolses osas
metsa- ja põllumajandusmaa. Kavandatav tegevus vastab kehtivale üldplaneeringule.
Planeeringuala jääb osaliselt maakondliku tähtsusega Kauksi–Remniku väärtuslike
maastike. Väärtuslik maastik hõlmab peaaegu kogu valla Peipsi põhjarannikule jääva osa.
Tegemist on kõrge rekreatiivse väärtusega maastikuga – Peipsi kõige kaunimad plaažid,
unikaalsed "laulvad liivad", väga head supluskohad, maastikku ilmestavad rannaastangud,
kuni 20 m kõrgused liivaluited ja neid kattev männik. Vastavalt teemaplaneeringule tuleb
väärtuslike maastike toimealas säilitada nende omapära. Uute ehitiste projekteerimisel tuleb
tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku
maastiku taustaga. Kuna Vahtra detailplaneeringuga kavandatav reaalne arendustegevus
toimub enam kui 200 m kaugusel Peipsi järve tavalisest veepiirist, siis ei muudeta ka 200 m
vööndis maakasutust ehk seal säilib praegune olukord. Kavandatava tegevusega ei muudeta
oluliselt Kauksi-Remniku väärtuslikku maastikku ega selle olulisi elemente.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 6
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
3.3 Planeeritav krundijaotus ja sihtotstarbed
Planeeringu lahenduse kohaselt on planeeringualal kokku 16 krunti. Detailplaneeringuga
kavandatakse Vahtra kinnistu jagamine 12 elamumaa (EP üksikelamu maa, ES hooajalise
kasutusega elamu maa), 2 maatulundusmaa (MM metsamaa) ja 2 transpordimaa (LT tee ja
tänava maa) sihtotstarbega maaüksuseks.
Olemasoleva ja planeeritavate kruntide pindalad ning maakasutuse andmed on toodud
tabelis 1. Planeeritud kruntide pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse
katastrimõõdistamise käigus.
Maakasutuse bilansi koondtabel Tabel 1
Planeeringueelne Planeeritud
Krundi Planeeringu- Planeeringu- Krundi Planeeringu- Planeeringu-
aadress eelne eelne aadress järgne järgne
pindala maakasutus pindala maakasutus*
Elamumaa
Pos 1 2 427 m²
(EP, ES 100%);
Elamumaa
Pos 2 2 385 m²
(EP, ES 100%);
Elamumaa
Pos 3 2 489 m²
(EP, ES 100%);
Elamumaa
Pos 4 2 513 m²
(EP, ES 100%);
Elamumaa
Pos 5 2 461 m²
(EP, ES 100%);
Elamumaa
Pos 6 2 440 m²
(EP, ES 100%);
Elamumaa
Pos 7 2 564 m²
(EP, ES 100%);
Maatulundus Elamumaa
Pos 8 2 567 m²
Vahtra maa (EP, ES 100%);
5,98 ha
12201:001:0495 100% Elamumaa
Pos 9 2 603 m²
(EP, ES 100%);
Elamumaa
Pos 10 2 625 m²
(EP, ES 100%);
Elamumaa
Pos 11 2 661 m²
(EP, ES 100%);
Elamumaa
Pos 12 2 790 m²
(EP, ES 100%);
Transpordimaa
Pos 13 5 596 m²
(LT 100%)
Transpordimaa
Pos 14 2 986 m²
(LT 100%)
Maatulundusmaa
Pos 15 11 206 m²
(MM 100%);
Maatulundusmaa
Pos 16 9 482 m²
(MM 100%);
*Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed:
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 7
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
EP – üksikelamu maa; ES – hooajalise kasutusega elamu maa; MM – metsamaa; LT – tee ja
tänava maa; (vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt 2012. a välja antud planeeringute
leppemärkidele).
3.4 Kruntide ehitusõigus
Krundid Pos 1–Pos 12
Kruntide maakasutamise sihtotstarbeks on üksikelamu maa EP, hooajalise kasutusega elamu
maa ES (katastri järgi elamumaa 100%). Kruntide suurused jäävad vahemikku 2385 m2 kuni
2790 m2.
Hoonete suurima lubatud ehitisealuse pindala moodustavad põhihoone (elamu või suvila) ja
kaks abihoonet kokku. Põhihoone on lubatud ehitada maksimaalselt kahe korruselisena ning
katuseharja kõrgusega kuni 6,5 m maapinnast. Abihoone on lubatud ehitada
1-korruselisena ja kõrgusega kuni 4,0 m. Abihoone ei tohi domineerida põhihoone suhtes, st
nende maht peab olema väiksem põhihoone mahust.
Krundid Pos 13, Pos 14
Kruntide maakasutamise sihtotstarbeks on tee ja tänava maa LT (katastri järgi
transpordimaa 100%). Kruntide suurused jaotatakse vastavalt 5596 m2 ning 2986 m2.
Krundile pole lubatud ehitada ühtegi hoonet.
Krunt Pos 15 suuruseks on 11206 m² ja sihtotstarbeks metsamaa MM (katastri järgi
maatulundusmaa 100%).
Krundile võib rajada 10 m sanitaarkaitsealaga puurkaevu (mis varustaks veega kogu
planeeringuala). Puurkaevu hooldamiseks antakse krundile ehitusõigus 30 m2 ehitusaluse
pinnaga hoone ehitamiseks. Hoone võib olla 1 korruseline ja kuni 4,0 m kõrge.
Krunt Pos 16 suuruseks on 9482 m² ja sihtotstarbeks metsamaa MM (katastri järgi
maatulundusmaa 100%). Krundile võib ehitada ühe ühekorruselise tootmishoone, milleks on
reoveepuhasti. Hoone ehitusaluseks pindalaks võib olla 80 m², hoone maksimaalseks
kõrguseks võib olla 5,0 m.
Kruntide ehitusõigus on toodud joonisele nr 2 kantud tabelis. Hoonestuse ehitisealuse pinna
määramisel on arvestatud, et see ei ületaks 15% krundi pinnast. Hoonestuse suurima
lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud võimalikke maapealseid avatud
terrasse jm õigusaktis (Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 Ehitise
tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19) nimetatud hoone osasid.
Detailplaneeringu joonisel nr 2 on tähistatud hoone(te) võimalik asukoht krundil
hoonestusalana (planeeritud hoonet (-id) võib ehitada ainult joonisel näidatud
hoonestusalasse). Hoonestusala on suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pindala.
See võimaldab valida hoone asukohta ja kuju, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud
kaugusega. Hoone konkreetne asukoht hoonestusalal täpsustatakse projekteerimise käigus.
Enne hoonete ehitust tuleb rajada planeeringuga ettenähtud tehnovõrgud ja juurdepääsuteed.
3.5 Ehitistevahelised kujad
Hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutuse klasside ja hoonete vaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 22, mille järgi hoonetevahelise
minimaalse kuja laiuseks on 8 m. Nimetatud hoonetevaheline kuja peab takistama tule
levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on vähem kui 8
meetrit, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 8
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
3.6 Arhitektuurinõuded ehitistele
Vallakeskkonda uute objektide rajamisel on oluline selle sobivus külamiljöösse. Ehitis peab
olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Ehitis
peab olema teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama
väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning mitte olema ohtlik inimesele, varale ega
keskkonnale.
Hoonestuse arhitektuursetest nõuetest on planeeringuga piiritletud:
- Katusekalle katusetüüp: viilkatus;
- Välisviimistlusmaterjalid puit, krohv, looduslik kivi, betoon, klaas; pole
lubatud imiteerivad materjalid, metall ja plastik;
- Soovitatavad katusekatte materjalid käsitsi valtsitud plekk, profiilplekk (profiil
Klassik), laineline eterniit, katusekivi;
- Sokli kõrgus minimaalselt 0,3-0,5 m planeeritud maapinnast;
- Piirded piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,2 m ja
peavad olema läbipaistva konstruktsiooniga;
aedade materjalina kasutada metallvõrku või
puitmaterjali, samuti on soovitatav kasutada
piireteks hekki;
4. Liiklus- ja parkimiskorraldus
Alus: Ehitusseadustik1;
Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
Planeeritav ala külgneb riigiteega 13111 Kauksi–Vasknarva km 7,44–7,64 kus aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2018. a 369 autot.
Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate
keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on kehtestatud
teekaitsevöönd. Riigimaantee kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 30
meetrit kui tegemist pole Euroopa teedevõrgu maanteega (Ehitusseadustik §71 lg 2).
Maanteeamet on ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse alusel esitanud
Katase külas Vahtra kinnistu detailplaneeringu koostamiseks oma seisukohad 22.11.2019. a
kirjaga nr 15-2/19/51015-2.
Juurdepääs planeeringualale riigiteelt 13111 Kauksi-Vasknarva on kavandatud rajatava
ristmiku ning avalikult kasutatava tee kaudu, millega tagatakse juurdepääsud ka
planeeringualast lääne ja põhja pool asuvatele Uusküla ja Karu naaberkinnistutele.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktile 10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele ja tänavale.
Mahasõidu ehituseks tuleb taotleda Maanteeametilt nõuded EhS § 99 lg 3 alusel. Tee
ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).
Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded
projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa
Maanteeamet.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Planeeringu põhijoonisel on välja toodud nähtavuskolmnurga ala projektkiirusel 50 km/h
ning lähtetasemel rahuldav, lähtudes Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr
106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. Mahasõidu
nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad (7 x 120 m) juurdepääsutee teljeni
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 9
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
alates 7 m kauguselt riigimaantee katte servast ning kuni 120 m piki riigimaanteed
mõlemale poole äärmise sõidurea telge. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki
nähtavust piiravat takistust (mets, võsa, hekk, aed vms rajatised), vajadusel tuleb ette näha
sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid
madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m.
Hoonele tuletõrjetehnikaga juurdepääsuks peab juurdesõidutee olema vähemalt 3,5 m
laiune. Kui kinnisesse siseõue on vajalik sissesõit tulekustutus- ja päästetöödeks, siis siseõue
värav (pääs) peab olema vähemalt 4 m lai ja 4,5 m kõrge. Juurdepääsu ehitistele hoitakse
vabana ja aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
Põhja poole Kauksi–Vasknarva maanteed on planeeritavale alale kavandatud perspektiivse
kõvakattega kergliiklustee tarbeks 4 m laiune koridor (maade broneerimine), mille kohta
vormistatakse jalakäijate ja jalgratturite jaoks tasuta ja tähtajatu servituut või avalikku
kasutamise leping Alutaguse valla kasuks.
Planeeritud teed (kruntidel Pos 13-15) rajab Vahtra kinnistu omanik/arendaja.
Transpordimaa sihtotstarbega krundid Pos 13 ja Pos 14 antakse peale katastriüksuse
moodustamist ning tolmuvaba kattega teede rajamist tasuta üle vallale. Teede edasine
hooldus on kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Arendusetegevusega seotud jalgratta- ja
jalgtee kavandamise korral on selle projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus
(PlanS § 131 lg 1).
Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada, et kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa
kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks.
Avalikud juurdepääsud Peipsi ranna kallasrajale
Planeeritud avalikud juurdepääsud Peipsi ranna kallasrajale on kantud koostamisel oleva
Alutaguse valla üldplaneeringu Maakasutuse kaardile vastava leppemärgiga. Vahtra
kinnistust ca 50 m kagu pool Vigvami vkt 17 maaüksuse maal on näidatud lähim olev
jalgtee koridor. Üldplaneeringu materjalidega saab tutvuda Alutaguse valla veebilehel.
Parkimine
Planeeritaval maa-alal on sõiduautode parkimine kavandatud krundisiseselt.
Parkimiskohtade arvutus vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel 10.2, mille järgi
elanike ja külaliste parkimiskohtade summaarne normatiiv on 3. Parkimiskohad võivad olla
nii õues kui hoones. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritavate hoonete
ehitusprojekti käigus.
5. Keskkonnakaitseabinõud
Planeering ei muuda kehtivat üldplaneeringut. Planeeringuga ei kavandata olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, mille tulemusel halveneks olemasolev keskkonnaseisund.
Keskkonnamõju on lokaalse iseloomuga. Planeeringuga ei kaasne vahetut või kaudset mõju
inimese tervisele ja heaolule. Negatiivne mõju ümbritsevatele kinnistutele puudub.
Planeeritav tegevus hõlmab ca 65% ülaltoodud kinnistu pindalast ehk 3,8 ha. Ülejäänud
kinnistul säilib senine maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa.
Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale elukeskkonnale ning ei
põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu,
kultuuripärandit ega vara.
5.1 Keskkonnatingimused
• Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus alates 1. jaanuarist
2009. Sellest lähtuvalt tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 10
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
• Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et töid teostataks päevasel ajal ja välditakse ehitustöid
olemasolevate elamute läheduses õhtusel ajal (nt alates kella 21.00-st kuni 8.00) – nii saab
tagada ehitusaegse müra- ja vibratsioonimõju avaldumise võimalikult vähestele elanikele.
Mürarikkamate tööde korral oleks soovitatav elanike mürarikkast tööperioodist
informeerida postkasti pandavate teadete vahendusel.
• Müra vähendamiseks peavad tööriistad ja ehitusmasinad vastama tehnilistele nõuetele;
• Liiklusest tulenevat vibratsiooni saab vähendada ka liikluskorralduslike võtetega,
vähendades liikluskiirust ning reguleerides piirkonnas raskeliikluse läbimist;
• Planeeritavates hoonetes ei tohi arendada tegevusi, millega kaasneb oluline
keskkonnareostus;
• Tänava- ja muus välivalgustuses kasutada võimalusel säästulampe, LED-valgusteid,
päikeseenergial töötavat valgustust vms;
• Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendada vastavuses jäätmeseaduses toodud
nõuetega. Olme- ja pakendijäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja -
konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava
firma poolt.
5.2 Vibratsioon
Vibratsioonitaset sätestab sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“
ja see peab vastama § 3 toodud nõuetele. Lubatud vibratsiooni piirväärtus (Lav) on päeval 79
dB ja öisel ajal 76 dB.
5.3 Müra
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lg 1 alusel tuleb uute planeeringute koostamisel
arvestada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks müra sihtväärtusi, sellest
lähtuvalt ei tohi planeeritava tegevusega kaasnev tööstus- ja liiklusmüra ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra sihtväärtusi.
Müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel, mille tagab
planeeringust huvitatud isik.
Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide
koostamisel. Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest. Vastavalt
detailplaneeringule on planeeritaval alal tegemist II kategooria alaga, s.o. elamuala.
Olulisi tööstusmüra tekitavaid allikad piirkonnas pole. Keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” kohaselt kehtib planeeritavatel elamualadel liiklusmüra sihtväärtus
55 dB päeval ja 50 dB öösel.
Hoonetele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja
paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 II kategooria alale
kehtestatud normtasemeid.
Olukorra hindamise ning lahendusega ette nähtud leevendavate meetmete rakendamise
kohustus ja vastutus seisab krundi omanikul/arendajal.
Tee omanik ei võta endale kohustust vähendada olemasoleva maantee liiklusest tulenevat,
inimesele ohtlike mõjusid planeeritaval alal.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 11
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
5.4 Elektromagnetväli
Elukeskkonnas ei tohi elektromagnetvälja tugevus ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi.
Eestis on mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused kehtestatud sotsiaalministri 21.02.2002
määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“.
Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja
Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes.
Kehtestatud piirväärtuste kohaselt ei tohi 50 Hz sagedusega elektromagnetvälja korral
elektri- ja magnetväljad ületada elukeskkonnas järgmisi piirväärtusi:
• elektrivälja tugevus (E) - 5000 V/m (5 kV/m)
• magnetvootihedus (B) - 100 μT (0,1 mT)
Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, siis negatiivset mõju
inimese tervisele ei kaasne. Õhuliini poolt põhjustatud elektromagnetilised väljad võivad
indutseerida voole ja pingeid liini lähedastes juhtivates objektides.
Induktsiooni mõju peab arvestama ka elektriliini lähedal paiknevate pikkade metallrajatiste
(näiteks sidepaigaldised, tarad, liinid või torud) või suuremõõtmeliste objektide (näiteks
juhtivad katused, mahutid või suured veokid) puhul. Enamik mõjusid ongi seotud
indutseeritud pingetega metallkonstruktsioonides ja -objektides, mis pole hästi maandatud.
Neil juhtudel peab vaadeldava objekti iga juhtiva osa maandama.
5.5 Radoon
Alus: EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“;
EVS 906:2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja
ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN
13779:2007“;
EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe
projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust
mugavusest, valgustusest ja akustikast“.
Vastavalt Eesti Standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“ peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja
tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3.Standardite järgi on ehitustegevus piiratud kui
radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m3.
Hoone ehitusprojekti lahendus peab tagama, et hoonetes ei ületataks normikohast radooni
fooni. Radooni uuringud koostada ehitusprojekti koostamise eel ja peale uuringuid selgitada
lõplikud radooni leviku piiramise meetmed. Radooni kontsentratsiooni mõõtmist saab
tellida Radoonitõrjekeskusest.
Eesti Geoloogiakeskuse esialgse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala
territooriumile, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Täpsemat
teavet pinnasemõõtmiste kohta võib küsida ka Eesti Geoloogiateenistusest
(http://www.egt.ee).
6. Jäätmekäitluse korraldamine ja haljastus
Alus: Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52);
Keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning
sorditud jäätmete liigitamise alused”;
Keskkonnaministri 14.02.2015 määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja
jäätmenimistu1”;
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 12
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
Planeeringuala jäätmekäitluse lahendamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, Alutaguse
Vallavolikogu 25. oktoobri 2018 määrusest nr 77 “Alutaguse valla jäätmehoolduseeskiri”.
Jäätmete kogumiseks ja utiliseerimiseks tuleb paigutada vastavad konteinerid.
Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete ja pakendite
hoidmisega. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse
mehhaniseeritult. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Alutaguse vallavalitsuse poolt
esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti
kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud
kogumispunktidesse.
Krundile tuleb paigaldada jäätmetele vastavad prügikonteinerid, millised võiks piirata kas
haljastuse või hoonestusega. Prügiveoauto juurdepääs on tagatud juurdesõiduteede kaudu.
Prügikonteinerid ja prügiurnid peavad sobima antud keskkonda.
Alutaguse valla elanikel on võimalus kodumajapidamises tekkinud jäätmeid tasuta viia
Uikala ja alates 29. aprillist 2019 ka Torma prügilasse.
Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Alutaguse vallas on ohtlike jäätmete
kogumispunktid Mäetaguse alevikus (Kooli tn 7) ja Iisaku alevikus (Tartu mnt 62a).
Haljastus
Hoonete ehitamine, tänavate ja tehnovõrkude rajamine eeldab osalist metsa raadamist.
Raadamise läbiviimisel arvestada, et krundipiiride ümbruses (väljaspool hoonestusala) tuleb
säilitada olemasolev kõrghaljastus maksimaalselt. Hoonestusalas sees hoonete vahel on
samuti soovitav säilitada üksikud puud ohutul kaugusel hoonetest. Tänavate alal
on lubatud täielik raadamine.
Planeeritavatele kruntidele on võimalik rajada nii madal- kui kõrghaljastust. Hoone
lähiümbrusesse jäävaile haljasalale saab istutada vaid puid, mille võrad ei jää kasvades
hoonetele lähemale kui pool võra läbimõõtu.
Põõsaid ega puid ei tohi istutada tehnovõrkude kohale, sest juured hakkavad neid
kahjustama, samuti on keelatud teeomaniku loata istutada puid ja põõsaid tee
kaitsevööndisse. Teele maha- ja pealesõitude ning parklast väljasõidu nähtavuskolmnurgas
ei tohi taimede kõrgus ületada 40 cm. Haljastuse hooldus ja heakorrastus jääb kruntide
siseselt krundi omaniku/valdaja kohustuseks. Ehitusprojekti koostamise käigus tuleb
lahendada ka krundi haljastus.
7. Kehtivad maakasutuskitsendused
7.1 Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd
Kinnistu jääb osaliselt Peipsi järve piiranguvööndisse, mille ulatus on 200 meetrit veekogu
piirist. Tulenevalt Looduskaitseseaduse §38 lõikest 2 ulatub rannal ja järve või jõe
kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda
piiranguvööndi piirini. Seega jääb kinnistu osaliselt ehituskeeluvööndisse.
Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud,
välja arvatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel ehitatavale:
1) tehnovõrgule ja -rajatisele;
2) kalakasvatuse ja kalapüügiga seotud ehitisele;
3) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
4) olemasoleva ehitise juurdeehitusele;
5) uuele hoonele olemasoleva talu õuel, mis ei ole talu majandustegevuseks vajalik hoone;
6) rajatisele ranna ja kalda kindlustamiseks;
7) avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
8) uuele hoonele tiheasustusala olemasoleval hoonestusalal.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 13
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
7.2 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
Alus: Ehitusseadustik1 § 71, § 72;
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse,
teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja
inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.
Riigimaantee kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit
(Ehitusseadustik § 71).
Tee kaitsevööndis on keelatud:
1) ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke. Detailplaneeringu koostamise
kohustusega aladel võib hooneid ehitada teekaitsevööndisse, kui see on lubatud
detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus;
3) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
4) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
5) kaevandada maavara ja maa-ainest;
6) teha metsa lageraiet;
7) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
7.3 Elektripaigaldise kaitsevöönd
Alus: Ehitusseadustik1 § 77, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10 (majandus- ja taristuministri
25.06.2015 määrus nr 73);
Planeeringuala jääb osaliselt kinnistut läbiva 15 kV keskpingeõhuliini kaitsevööndisse,
mille ulatus on 10 m mõlemal pool liini telge.
Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse
tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud
elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:
1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,
lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina
rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis;
3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma
selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;
4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –
kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;
7.4 Geodeetiline märk
Alus: Keskkonnaministeeriumi 28. juuni 2013 määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise
ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning
kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord”;
Vahtra kinnistu lääne- ja lõunapoolses osas asuvad geodeetilise märgid nr 3601 ja 7119.
Geodeetiliste võrkude märgid on riikliku kaitse all. Geodeetilise märgi kaitsevöönd on
geodeetilist märki ümbritsev maa-ala, millel geodeetilise märgi kaitseks kitsendatakse
tegevust. Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus on 3 meetrit märgi keskmest.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 14
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Üldosa
Detailplaneeringus planeeritud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised.
Hoonete varustatus kommunikatsioonidega ning liitumispunktid ja nende täpsed asukohad
projekteeritakse eraldi tehnovõrkude kohta koostatavates tööprojektides. Tehnovõrkude
tööprojektid koostatakse võrguvaldajate poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel.
8.1 Veevarustus
Piirkonnas puudub tsentraalne vee- ja kanalisatsiooni süsteem.
Planeeritud elamukruntide veega varustamiseks on ette nähtud rajada krundile Pos 15
puurkaev, millest rajatakse veetorustik kõikide planeeritavate hooneteni. Veevajaduseks
inimese kohta on arvestatud ca 100 liitrit. Arvestades 2,04 (leibkonna suurus, Statistikaamet
2019) inimest elamukrundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks maksimaalselt 0,2
m³ (0,1 m³ x 2,04 in). Planeeritavate elamukruntide veetarve kokku on ca 2,4 kuupmeetrit
ööpäevas (0,2 x 12) ja elanike arv ca 25 (2,04 x 12)).
Veeseaduse (edaspidi ka VeeS) § 148 lg 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber
sanitaarkaitseala juhul, kui vett võetakse joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise
eesmärgil alla 10 m3 ööpäevas. Sellisel juhul kehtib puurkaevu ümber 10 m hooldusala
(VeeS §154 lg 1 p 4 ja 3). Hooldusalal on keelatud: väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine
ja kasutamine, ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette, sellise ehitise ehitamine,
millega kaasneb keskkonnaoht, reoveesette kasutamine, kanalisatsiooni või reovee
kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine ning jäätmete
käitlemine.
Terviseameti andmetel on planeeringuala piirkonna põhjavees kõrgenenud loodusliku
päritoluga indikaatorainete (raud, mangaan, oksüdeeritavus) sisaldus. Veevõtukoha
(planeeritav puurkaev) vett tuleb vajadusel töödelda (nt puhastada vastavate filtritega).
Keskkonnaministri 06. aprilli 2006. a käskkirja nr 409 „Ida-Viru maakonna põhjaveevarude
kinnitamine” kohaselt ei ole endises Alajõe vallas põhjaveevarusid kinnitatud.
8.2 Reoveekanalisatsioon
Reoveekanalisatsiooni varustuseks pakutakse välja 2 varianti.
I variant
Kanalisatsioonivarustus alal on planeeritud tsentraalne, Pos 16 krundile rajatava
bioloogilise omapuhasti baasil. Planeeritav reoveekogus arenduspiirkonnas on 2,4 m3/d.
Vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud
ulatus1“ on omapuhasti kuja ulatus 10 m (reostuskoormus on kuni 49 inimekvivalenti).
Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta.
Planeeringulahendus näeb planeeritud omapuhasti ja planeeritud puurkaevu hooldusala
välispiirist vaheliseks kauguseks 60 m. Maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihi
voolusuund on Peipsi järve poole.
Vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on ühisveevärk ja -
kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega
varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab
vähemalt 50 elanikku.
Eesti Statistikaameti 2019 aasta rahvaloenduse andmete andmete kohaselt on Ida-Virumaa
leibkonna keskmine suurus 2,04. Planeeringualale on kavandatud 12 elamukrunti pindalaga
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 15
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
rohkem kui 2 000 m2, mille osas võib eeldada hooajalist kasutust. Arvestades kruntide arvu
ning keskmist leibkonna suurust jääb teenindavate elanike arv alla 50 (arvutatud 25) .
Tulenevalt eeldatavast elanike arvust kogu arendusalal, eeldatavast hooajalisest kasutusest,
ÜVKA-st, ei ole majanduslikust mõistlik eraldi reovee käitlemise süsteemi rajada.
II variant
Kanalisatsioonivarustus tagatakse lokaalselt (kogumiskaevu või omapuhasti baasil).
Septikute paigaldamine pole lubatud. Hoone projekteerimise käigus tuleb lahendada/valida
vastav lahendus. Mahuti/omapuhasti paigaldamisel tuleb juhinduda Keskkonnaministri
31.07.2019.a määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1”.
Projekteerimisel võib lahendust täpsustada arvestades, et:
tagatud peab olema mahuti mugav hooldus aastaringselt ja mahuti kuja on 5 m.
Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud reovee kogumismahuti. Nõuetekohane mahuti on
veetihe ning hermeetiliselt suletud. Kogu heitvesi, mis majapidamises tekib ja mahutisse
juhitakse peab sinna jääma kuni purgimiseni.
Mahutite tühjendamine peab toimuma tegevusluba omava firma poolt, kellega tuleb sõlmida
vastav leping. Reovee kogumismahuti täitumisel tagada regulaarne reovee transport
lähimasse purgimissõlme (lähim Iisaku alevikus). Lokaalse kanalisatsioonivarustuse
tagamisel tuleb järgida Alutaguse valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja (vastu võetud
Alutaguse Vallavolikogu 21.02.2019 määrusega nr 5).
Kogumismahuti/biopuhasti asukoht peab olema selline, et sellele oleks tagatud juurdepääs
ning hilisem võimalus ühendamiseks ühiskanalisatsioonivõrku.
8.3 Sadeveekanalisatsioon
Planeeringu koostamise hetkel sadevee kanalisatsioon Alutaguse valla selles piirkonnas
puudub. Planeeringuala kruntidele kavandatavate hoonete sadevesi kogutakse krundisiseselt
kokku ning suunatakse haljasaladele, kus need imbuvad pinnasesse.
Krundisiseste teede äärde võib rajada madalad kraavid. Arvestades liivapinnase
filtratsioonitegurit, imbuvad sadeveed enamjaolt pinnasesse, seega on kraavide vajalikkuses
lähtutud eeskätt kevadisest lumesulamisest tekkivast liigveest ajal, mil maapind on veel
külmunud. Keelatud on sadevee omavoliline juhtimine naabermaaüksustele.
8.4 Soojavarustus
Planeeringualal paiknevate hoonete kütmine lahendada lokaalselt. Soovitav on kasutada
süsteeme, mis oleksid energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad.
Võimalikud küttelahendused on elektri-, vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad.
8.5 Elektrivarustus
Planeeritava ala elektrivarustus projekteeritakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 17.12.2019
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 340265.
Vahtra detailplaneeringu ala varustamine elektrienergiaga on ette nähtud olemasolevast
alajaamast Tare:(Jõhvi) maakaabelliiniga (vt Elektriühenduse skeem). Alajaam asub
Uusküla (12201:001:0345) kinnistul. Elektriühenduse loomiseks on vajalik Uusküla
kinnistu omanikuga sõlmida isikliku kasutusõiguse leping.
Madalpinge elektrikaablid paigaldatakse mööda teemaad liitumispunkideni, milleks on
liitumiskilbid. Soovitavalt mitmekohalised liitumiskilbid paigaldatakse kruntide piiridele.
Liitumiskilbist hooneteni ehitab tarbija oma maakaabelliini elektripaigaldise peakilpi.
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised
tingimused täpsustatud koormustega. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki
kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 16
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid (Ehitusseadustik1 § 70, Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded § 10 lg 3 (Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73)).
8.6 Telia Eesti AS-le kuuluv sidetrass
Paralleelselt Kauksi–Vasknarva maanteega kulgeb Telia Eesti AS-le kuuluv sidetrass, mille
kaitsevöönd (1 meeter sideehitisest) Vahtra kinnistule ei ulatu.
Juurdepääsutee ehituse käigus tuleb hoiduda tehnovõrkude vigastamisest. Arvestada tuleb
tehnovõrkude kaitse-eeskirjade ja servituudialadega. Enne tööde alustamist tehnovõrkude
kaitsetsoonis kutsuda kohale vastava tehnovõrgu valdaja esindaja ja kooskõlastada tööd
kaitsetsoonis. Juhul kui mahasõidu alla jääva Telia Eesti AS-le kuuluva maakaabli
paigaldussügavus ei anna välja 0,9 m, tuleb kaabli kaevikut süvendada ja kaitsta kaabel
lõhestatud toruga selliselt, et toru otsad ulatuksid rajatavast teest kummalegi poole vähemalt
0,7 m pikkuselt. Kui kaabel asub sügavamal kui on ettenähtud pinnase koorimine, ei ole
vaja kaablit eraldi välja kaevata, vaid lisada kaabli peale reservtoru, mille otsad on
korkidega suletud. Toru otsad tähistada markerpallidega.
9. Servituudi seadmise vajadus
Isiklik kasutusõigus on seatud tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tehnorajatise
majandamiseks. Isiklik kasutusõigus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks see on
seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes
teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile (Asjaõigusseaduse §225).
Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ja
õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (tehnorajatisi), kui need on teiste kinnisasjade
eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole
kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi (Asjaõigusseaduse §158). Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevad
tehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad.
Planeeringuga määratakse servituutide seadmise vajadus järgnevalt:
Servituutide vajadus Tabel 2
Valitsev kinnisasi/
Teeniv kinnisasi Isik, kelle kasuks Isiklik kasutusõigus
servituut on seatud
Pos 13, Pos 14, Tehnovõrgu Tehnovõrgu talumise servituut (olemasolevad
Pos 16 valdaja keskpingeõhuliin 15 kV, madalpingeõhuliin ja
madalpinge elektrikaabel)
Isiklik kasutusõigus annab tehnovõrgu kasutajale
õiguse kasutada tehnorajatise kaitsevööndit võrgu
majandamiseks koos kaitsevööndiga seotud õiguste
ja kohustustega.
Pos 13, Pos 14, Tehnovõrgu Tehnovõrgu talumise servituut (planeeritav
Pos 15 valdaja veetorustik, planeeritav madalpinge elektrikaabel)
Uusküla Tehnovõrgu Tehnovõrgu talumise servituut (planeeritav
12201:001:0345 valdaja madalpinge elektrikaabel)
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 17
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
10. Tuleohutusnõuded
Alus: Tuleohutuse seadus (RT I 2010, 24, 116);
Standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”;
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“;
Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“;
Tuleohutusnõuete täitmise eest krundil vastutab selle omanik ja valdaja.
Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse ehitised teineteisest 8 meetrise
tuleohutuskujaga. Juhul, kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb
tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega (nt tulemüür, tuletõkkesein).
Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass ja
täpsemad tulekaitsenõuded määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes
kehtivatest normidest.
Vastavalt Eesti Standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6:
Tuletõrje veevarustus on vajalik tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisi hoonete
(üksikelamu, suvila ja abihooned) puhul 10 l/s 3 tunni jooksul.
Puurkaev-pumpla hoone (korruste arv 1, kõrgus 4,0 m, ehitisealune pind kuni 30 m2) kuulub
ehitise kasutusviisi poolest VI kasutusviisi gruppi - tootmishoone.
Tootmistegevuselt kuulub tootmishoone 1. tuleohuklassi, kus tuleoht praktiliselt puudub ja
tule leviku võimalus on vähese tõenäosusega. Põlemiskoormus tootmishoones on alla
300 MJ/m². VI kasutusviisi puhul on vajalik tulekustutusvee normvooluhulk 10 l/s 2 tunni
jooksul.
Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu seletuskirja p 4.2 kohaselt asub
planeeritav ala hajaasustusega alal, valdavalt hooajalise kasutusega elamupiirkonnas.
Vastavalt Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ p-le 5.2.3 ei nähta ette hajaasustusega piirkonnas üksik- ja kaksikelamute ning
nende abihoonete ette eraldi välist veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis
antakse teave lähima kasutuskõlbliku veevõtukoha kohta.
Planeeringuala tuletõrjevee vooluhulga tagamiseks on planeeritud rajada tuletõrjevee mahuti
või mahutid aktiivse mahuga 108 m3 planeeringuala Pos 15 krundile.
Juhtudel, kus tuletõrjeveehoidlana kasutatakse mahuteid (kinniseid anumaid) ning neid on
paigaldatud ühte punkti rohkem kui üks, tuleb need omavahel ühendada (EVS 812-6:2012
p 7.2.9).
Tuletõrjeveekoha juurde on tuletõrjeautode jaoks ette nähtud min 3,5 laiune juurdesõidutee
ja ümberpööramise plats mõõtmetega 12x12m.
Hoonele tuletõrjetehnikaga juurdepääsuks peab juurdesõidutee olema vähemalt 3,5 m
laiune. Kui kinnisesse siseõue on vajalik sissesõit tulekustutus- ja päästetöödeks, siis siseõue
värav (pääs) peab olema vähemalt 4 m lai. Juurdepääsutee veevõtukohani ja hooneni ning
manööverdamisplatsid peavad olema kõvendatud kattega ja kandevõimel arvestada
tuletõrjeauto täismassiks 25 tonni.
Juurdepääsu ehitistele hoitakse vabana ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
Territooriumil ei tohi:
• ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskujasse mis tahes põlevmaterjali, põlevpakendis
seadet või -taarat ning parkida mootorsõidukit või muud tehnikat;
• rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita;
• sõita sädemepüüdjata mootorsõidukiga põlevvedeliku või -gaasi või muu kergestisüttiva
materjali kasutamis- ja hoiukohta või -ruumi;
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 18
ALUTAGUSE VALLA KATASE KÜLA VAHTRA KINNISTU DETAILPLANEERING
11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002.
Kuritegevuse riske vähendavad:
• piirkonna hea nähtavus ja valgustus;
• elav keskkond;
• selgelt eristatavad territooriumi piirded;
• korrashoid, jälgitavus;
• valduse sissepääsude arvu piiramine;
• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire
eemaldamine;
• Juurdepääsuteede ja sissepääsude jälgimine, videovalve.
Krundi omanik on kohustatud hoone ja rajatiste projekteerimise protsessis ning hilisemal
kavandatu ekspluateerimisel arvestama kõikide planeeringu seletuskirjas toodud piirangute
ja kohustustega.
12. Planeeringu rakendamise võimalused
Kohalikule omavalitsusele planeeringu elluviimisega mingeid kohustusi ei kaasne.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks katastritööde teostamisel ja ehitusprojektide
koostamisel. Ehitusõigust realiseeritakse kruntide omanike poolt nende tahte kohaselt.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt
Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning
ehitusprojekt (selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseaduses toodud
nõuetele vastava isiku poolt.
Planeeringu elluviimist tuleb alustada vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamisega.
Vajalikud juurdepääsud ning tehnovõrgud ehitatakse välja arendaja kulul.
Tehnovõrkude väljaehitamine toimub arendaja ja tehnovõrgu valdaja vaheliste kokkulepete
alusel. Edasised hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse arendajaga sõlmitavate
lepingute alusel. Planeeringu rakendamisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada
kahjusid ei ehitamise ega hilisema kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus
tekitatud kahjud tuleb nende tekitajal hüvitada koheselt.
Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada, et kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa
kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks.
Hoone ehitusloa väljastamise eeltingimuseks on kohustus rajada planeeringuga ette nähtud
juurdepääsuteed, tehnorajatised ja tehnovõrgud kuni krundini, millele ehitusluba
väljastatakse.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 68 - 19 19
LEPPEMÄRGID TEHNOVÕRGUD
Planeeritava ala piir Olemasolev 15 kV keskpingeõhuliin
4.0
Olemasoleva katastriüksuse piir
m
Olemasolev madalpingeõhuliin
REFORMIMATA RIIGIMAA Planeeritava krundi piir Olemasolev 0,4 kV elektrimaakaabel
5.0m II II II II II II II
Kalda ehituskeeluvöönd (200 m veepiirist) Olemasolev sidekaabel
Riigimaantee kaitsevöönd 30m sõiduraja Planeeritav 0,4 kV elektrimaakaabel
4.0
m 9 välimisest servast
4.0
koos liitumiskilbiga (vt märkus nr 4)
m
m
4.0 POS 9 Olemasoleva asfaltkatte serv Planeeritud veetrass (vt märkus nr 4)
KARU Ol.ol. kruuskattega teed ja alad
4.0
12201:001:0038 8 EP, ES 100% m
5.0 m
.4 Keemiku vkt 15
m
Planeeritud kanalisatsioonitrass
2603 m² 14 Teerada
12201:003:0015 (vt märkus nr 4)
POS 8 Olemasolevad piirded
m
5.0 EP, ES 100% Perspektiivne jalg- ja jalgrattatee Planeeritud bioloogiline omapuhasti
2567 m² võimalik asukoht 10 m kujaga (variant 1)
Krundi hoonestusalade piirid
6.0
7.0
m 7 Keemiku vkt 6 Planeeritud mahuti/omapuhasti illustratiivne
m
12201:003:0006 võimalik asukoht 5 m kujaga (variant 2)
4 .0m
1 POS 7
4.0
m Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
Planeeritud puurkaev
5.0
4.0
EP, ES 100%
6.0
m
m
POS 1
m
2564 m²
6.0
m Metsamaa (vt märkus nr 3) Planeeritud tuletõrjevee mahuti, V=108 m3
m 5.0
m
EP, ES 100%
7.0 11
2427 m² Keemiku vkt 7 Nähtavuskolmnurk peateele 7x120m
6.0
4.0m 5.0m 12201:003:0007 Puurkaevu hooldusala 10 m
5.0
(projektkiirus 50 km/h;lähtetase R)
m
4.0m POS 11
m
4.0m
EP, ES 100% 8.7m
m Transpordimaa / planeeritud sõidutee
6.0
4.0 2661 m² Geodeetiline märk (kaitsevöönd R=3 m)
.0m
m
4.0m
tolmuvaba kattega
10
4 Keemiku vkt 8
3 10 Planeeritud juurdepääsu võimalik asukoht
.0m
m
7.0 13
12201:003:0008
.6m Planeeritud sissesõidutee
2 POS 3 POS 10
5.
0m Ümbertõstetav v. likvideeritav objekt
4.0 m 4.0m EP, ES 100%
UUSKÜLA POS 2
2489 m²
EP, ES 100%
m EHITUSÕIGUSE TABEL
5 KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
12201:001:0345 4. 2625 m²
0m EP, ES 100% m 4.0 Keemiku vkt 9
7.0 12201:003:0009
4.0
Krundi Krundi Hoonete Suurim Suurim Täisehitus- Hoone suurim Maa Maa
2385 m²
m
6. aadress planeeritud arv korruseli- ehitisealune protsent lubatud kõrgus sihtotstarve sihtotstarve
0m
4.0
sus elamu/abihoone ja osakaalu % ja osakaalu %
6.0m
suurus krundil pindala
8.0m
5.0m
4.0m
(elamu/ (elamu/ krundil krundil
m
m² m² (m)
8. abihoone) abihoone) (DP liikide (katastriüksuse
2
5.0m
m kaupa) liikide kaupa)
5.0m
12
5.0m
6,5 / 4,0 Elamumaa,
8.0m Keemiku vkt 14 Pos 1 2427 3 (1/2) 2/1 364 15% abs.kõrgus kuni 43.40 EP, ES 100%
4.0m 4.0
100 %
POS 12 12201:003:0014 Pos 2 2385 3 (1/2) 2/1 349 15%
6,5 / 4,0 Elamumaa,
abs.kõrgus kuni 43.20 EP, ES 100%
5.0m
6 m 100 %
7.0 m EP, ES 100%
7.0
6,5 / 4,0 Elamumaa,
Keemiku vkt 11
m
Pos 3 2489 3 (1/2) 2/1 373 15% abs.kõrgus kuni 43.20 EP, ES 100%
11.0m
5 4.0m 4
.0m POS 6
2790 m² 12201:003:0011 6,5 / 4,0
100 %
Elamumaa,
5.0m Keemiku vkt 12 Energia vkt 6 Pos 4 2513 3 (1/2) 2/1 377 15% abs.kõrgus kuni 43.30 EP, ES 100%
4.0m 4 POS 5
EP, ES 100% 12201:003:0012 12201:014:0100 6,5 / 4,0
100 %
Elamumaa,
2440 m² 8.0 Keemiku vkt 13
Pos 5 2461 3 (1/2) 2/1 369 15% abs.kõrgus kuni 43.20 EP, ES 100% 100 %
POS 4 .0m EP, ES 100% m 12201:003:0013
5.0m 4
6,5 / 4,0 Elamumaa,
2461 m² 5.2m Pos 6 2440 3 (1/2) 2/1 366 15% abs.kõrgus kuni 43.20 EP, ES 100% 100 %
EP, ES 100%
6,5 / 4,0 Elamumaa,
2513 m² Pos 7 2564 3 (1/2) 2/1 385 15%
abs.kõrgus kuni 43.30 EP, ES 100% 100 %
10.0m
10.0m
6.0m
mast
Kajaka vkt 1 6,5 / 4,0 Elamumaa,
nr 60a Pos 8 2567 3 (1/2) 2/1 385 15% abs.kõrgus kuni 43.30 EP, ES 100%
12201:001:1500 100 %
6.0m
6,5 / 4,0 Elamumaa,
Pos 9 2603 3 (1/2) 2/1 390 15% abs.kõrgus kuni 43.30 EP, ES 100%
14 100 %
5.0m
mast 6,5 / 4,0
6.0m
nr 61 2625 3 (1/2) 394 15% Elamumaa,
.0m
Pos 10 2/1
uliin) abs.kõrgus kuni 43.10 EP, ES 100% 100 %
kp ingeõh
0( k es
60.0m 10 6,5 / 4,0 Elamumaa,
SI: AJ
15%
10.0m
Pos 11 2661 3 (1/2) 2/1 399 abs.kõrgus kuni 43.10 EP, ES 100%
KAUK II Kajaka vkt 4
100 %
iirist) I I II 6,5 / 4,0 Elamumaa,
0 m veepI I I I 12201:001:1650 Pos 12 2790 3 (1/2) 2/1 419 15% abs.kõrgus kuni 43.10 EP, ES 100% 100 %
vt
mast 0
d (2 I I I
n Transpordimaa,
luvöö
nr 62 I
(Joonis nr 3) R10m 13 h i t u skeI Ie I I I I
II
Pos 13 5596 Ei hoonestata LT , 100%
100 %
KalI Ida e I I II
Kajaka vkt 5 Transpordimaa,
Pos 14 2986 Ei hoonestata LT , 100%
II
II 12201:001:0593 100 %
II
II
II
16 Pos 15 11206 1 1 30 0,3%
4,0
MM , 100%
Maatulundus-
Honga vkt 12 II
II abs.kõrgus kuni 40.70 maa, 100 %
II
Honga vkt 11 12201:013:0030 II
II
POS 16 Pos 16 9482 1 1 80 0,8%
5,0
MM , 100%
Maatulundus-
II abs.kõrgus kuni 41.70 maa, 100 %
12201:013:0050 II
II VAHTRA MM 100%
II
II
II 12201:001:0495 9482 m²
II Kajaka vkt 7 Märkused:
m
10.0
II
II
II
Honga vkt 3 II 12201:001:1510 1.Geo-aluse koostas Ida-Viru GEO OÜ seisuga 20.11.2018, töö nr 1356-11-18.
12201:013:0005 15 5.0m 2.Mõõdistus on teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
POS 15
3.Metsamaa on näidatud geodeetilise alusplaani alusel.
MM 100%
11206 m² st 4.Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus.
ja s erva
sõ idura 5.Juurdepääsu täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus sõltuvalt hoonestuse paiknemist.
0m
30 m 7x12
PÄHKLI öönd olmn
urk
itsev sk
22901:007:0522 nte e ka Näh
tavu
Honga vkt 7 Maa InarI Works oÜ Reg.kood 12110395 Objekti asukoht:
10.0
30.0
13111 Kauksi-Vasknarva tee Narva mnt 82/10 41536 Jõhvi EEP003554 Alutaguse vald
12201:013:0020
m
12201:001:0372 tel 508 4110
[email protected]
m
Katase küla
MAA KASUTAMISE SIHTOTSTARBED: Ida-Viru maakond
20m Tellija: Alutaguse Vallavalitsus
7x1
nurk DP liikide kaupa:
kolm
avus
Näht EP Üksikelamu maa; Objekt: Alutaguse valla Katase küla Vahtra kinnistu detailplaneering Mõõtkava: 1:1 000
ES Hooajalise kasutusega elamu maa;
Joonis: PÕHIJOONIS.TEHNOVÕRGUD Joonise nr: 2
LT Tee ja tänava maa (Pos 13, Pos 14);
13111 Kauksi-Vasknarva tee
MM Metsamaa (Pos 15, Pos 16); Koostaja: Galina Neiken Vastutav isik: Tatiana Zhuravleva Töö nr: DP 68-19
12201:001:0371
Huvitatud isik: Feature Forest OÜ volitatud arhitekt, tase 7 Kuupäev: 11.2019
Alutaguse Vallavalitsus Teie 13.03.2020 nr 7-6/102-1
[email protected]
Tartu mnt 56 Meie 13.04.2020 nr 15-2/20/14066-2
Iisaku alevik, Alutaguse vald, 41101,
Ida-Viru maakond
Alutaguse vallas Katase külas Vahtra kinnistu
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Katase
külas asuva Vahtra (katastritunnusega 12201:001:0495) kinnistu detailplaneeringu (koostaja Inari
Works OÜ, töö nr DP68-19, edaspidi planeering). Planeeritav ala ulatub osaliselt riigitee nr 13111
Kauksi-Vasknarva (edaspidi riigitee 13111) km 7,44-7,64 kaitsevööndisse.
Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale on planeeringu koostamise eesmärk maaüksuse
jagamine elamumaa kruntideks, ehitusõiguste määramine hoonestuse rajamiseks, maa-ala
varustamine tehnovõrkudega ning juurdepääsuteede rajamine.
Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse,
kooskõlastame Inari Works OÜ töö nr DP68-19 „Alutaguse valla Katase küla Vahtra kinnistu
detailplaneering“.
Juhime tähelepanu vajadusele planeeringu elluviimisel arvestada alljärgnevaga:
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel,
palume Maanteeamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee
kaitsevööndis.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja
möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisad:
Lisa 1. Põhijoonis-tehnovõrgud
Lisa 2 Seletuskiri
Herkki Rõõm
5219446
[email protected]
2 (2)