KALMER HELGAND Maanteeamet Sillainsener Teie: 05.03.2020 nr.15-1719-0629/9551-2 Meie: 28.03.2020 STRICTO PROJEKT on koostanud Maanteeameti tellimusel kell e esindajaks on sillainsener Kalmer Helgand Räägu silla põhiprojekti pealkirjaga . RIIGIMAANTEE NR 11266 KIIU-KABERNEEME KM 5,235 ASUVA RÄÄGU SILLA REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT Piiber Projek t OÜ on Teile saatnud kirja Räägu silla rekonstrueerimise põhi projektis ette nähtud silla konstruktsiooni valiku asjus . Piiber Projekt OÜ esindajale on tundunud lahendus oluliselt üle dimensioneeritud , pole kaalutud hüdrauliliselt optimaalse lahendi leidmist ja sel l e tulemina o n valitud teras profiil sild mis on eriprofiil , mille maksumus on tegeliku l t vaj a likust ja op t imaa l sest lahendist kordades kallim .Lisaks on tekkinud õigustatud kahtlus ,et projekt on suunatud ühe tarnija spetsiifilisele tootele . Projektist ja Hr Kalmer Helgadi vastusest selgub ja ka projekti seletuskirjast nähtu b ,et põhiprojektis ei ole teostatud hüdraulilisi arvutusi mille tulemiks on silla/ truubi vajalike mõõtmete määramine , uputustasemete kontroll , kal a de vaba liikumise tagamiseks vooluhulkade ja veetasemete kontrollarvutused, veetiheduse m ääramine jne . Seega on silla valik tehtud põhjendamata , ebainsenerlikult ja kellegi erapooliku huvist lähtudes . Hr Herlgand oma kirjas v ä idab ,et projekt toetub valikutes eskiisprojektile . Seda väidet ei toeta projekti seletuskiri . Seletuskirjas on välja toodud alljärgnevad alused: Käesolev projekt põhineb järgmistel uuringutel ja dokumentidel: 1. Räägu silla topo-geodeetiline mõõdistamine. Sirkel & Mall Geodeesia OÜ töö nr 1134-16. Jaanuar, 2017.a. 2. Räägu silla ehitusgeoloogiline uuring. OÜ REI Geotehnika töö nr 3984-17. Jaanuar, 2017.a. 3. Räägu silla (nr 119) raudbetoonkonstruktsioonide uuringud. Tallinna Tehnikakõrgkool töö nr 4-14/5. jaanuar, 2017.a. 3. Keskkonnaagentuuri poolt väljastatud hüdroloogilised andmed. Detsember, 2016.a. Kui selline eskiisprojekt on tehtud ,siis on arusaamatu miks ei ole projekteerija seda töös maininud .T ekib paratamatult kahtlus sellise eskiisi olemasolus . Seda enam ,et ka kirjas väidetu d eskiis ei baseeru insener tehnilistel ( sh hüdraulilistel ) arvutustel vaid suvaliselt valitud ( kallite) sil l a t üü pide omavahelisel majandu s likul võrdlusel. Sellise lähenemise tulem saabki olla vaid suvaline . Valgala teema : see on kõrvalteema mille lähtesuuru s te erinevus tuleneb algallikate erinevusest. EELIS andmetele on valgalad olnud alljärgnevad. - 1986. aasta nimestikus - 43,8 km² ( on olnud Piiber Projekt OÜ algallikaks) - 1990.ndate lõpus koostatud valgalade kaardikihilt arvutatud - 46,5 km Sellega on teema lõppenud ja vaidlust sell e üle ei ole . Vaidluse teema on selles ,et tegu võib olla silla ava kunstliku suurendamisega mis päädib põhiprojektis erikonstruktsiooni rakendamisega . Erikonstruktsiooni kasutamine on aga kordades kallim kui tavaprofiilide kasutamine. Lisaks on valitud silla erikonstruktsioon selliselt et sellel analoogid puuduvad. Seega on teadlikult mindud teed et luua kunstlikult eelis ühele tarnijale maksumaksja raha tuulde loopimise teel. Piibe r Projekt on olnud arvamusel ,et eriprofiilse silla asemel oleks piisanud truubi lahendusest. Maksimaalselt oleks sobinud lameprofiilne torusild /truup 3x2m ( LxH ) Silla valikud Hr Helgandi kirjas Nagu Hr. Helgandi vastuskirjast ( 05.03.2020) võib aru saada et tellija on asunud dikteerima millist tüüpi sild tuleb projekteeri da. Samane mõte on ka projekti sisse kirjutatud ,sest projekteerija seletuskirjast selgub tõsiasi ,et projekteerija ei ole isegi kaalunud erinevaid võimalusi vaid on aktsepteeritud üks ja ainus lahend. Hr Helgand väidab oma vastuskirja , et Keskkonnaamet on kooskõlastanud lahendi . Väljavõte Hr Helgandi vastus kirjast KeA kooskõlastamise asjus: Projekti kooskõlastamisel kirjaga 21.03.2017 nr 6-2/17/141-4 on Keskkonnaamet leidnud, et kirjas nr 6-2/17/141-2 esitatud märkustega on arvestatud ja Keskkonnaametil puuduvad vastuväited projekti osas. Tutvunud kirjavahetustega projekteerija ja KeA vahel selgub tõsiasi ,et KeA on korduvalt rõhutanud ,et nad ei väljasta ei tehnilisi tingimusi ega kooskõlasta antud projekti tulenevalt E hitusseadusest. Seega on vale Hr Helgandi ka see väide ,et KeA on projekti kooskõlastanud. Keskkonnaamet oma vastuskirjas ( 20.01.2017 nr 6-2/17/141-2 ) Stricto projektile ( kiri 02.01.2017 KeA le ) ütleb üheselt: Esitasite Keskkonnaametile 02.01.2017 kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduses 03.01.2017 nr 6-2/17/141 all), milles palusite väljastada tehnilised tingimused Räägu silla projekti koostamiseks ning anda tagasisidet, kas projekti hilisem kooskõlastus Keskkonnaametiga on vajalik. KeA vastus: Selgitame, et ehitusseadustik ei näe ette ehitusprojektide kooskõlastamist Keskkonnaametiga . Keskkonnaametil on võimalik projekte kooskõlastada üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Märgime, et ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei saa kohalik omavalitsus anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, projekteerimistingimusi, ehitusluba jmt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 nimetatud juhul – st siis, kui tegemist on kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndiga. Ülejäänud juhtudel puudub kohustus Keskkonnaameti poole pöördumiseks ning Keskkonnaametil ei ole ka õigust ehitamisega seonduva kooskõlastamiseks Keskkonnaamet on vastanud kirjalikult 21.03.2017 nr 6-2/17/141-4 alljärgnevalt : Väljavõte kirjast: „ Oma 20.01.2017 kirjas nr 6-2/17/141-2 täpsustas Keskkonnaamet, et kuna Räägu sild ei jää looduskaitsepiirangutega alale, puudub kohustus Keskkonnaameti poole pöördumiseks ning Keskkonnaametil ei ole ka õigust ehitamisega seonduva kooskõlastamiseks (looduskaitseseadus § 14 lg 1). Seega ei ole Keskkonnaamet ( edaspidi KeA ) teinud mingeid takistusi ega seadnud eritingimusi Räägu silla tavaprojekteerimiseks. Samas olete oma vastuskirjas (05.03.2020 nr.15-1719-0629/9551-2) väitnud justkui Keskkonnaameti on koosk õ lastanud projekti ja kooskõlastamise läbi sundinud Teid sell ist lahendust rakendama. Antud väide on meelevaldne ega ole tõene kuna KeA on oma eelpool mainitud kahes kirjas selgelt ja ühemõtteliselt öel nud ,et KeA ei kooskõlasta . Juhendmaterjaslide le vi i tamine vastuskirjas: Oma vastuskirja rõhutate projekteerimise vastavuse vajadust juhendmaterjalile „ Torusillad Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis ” MA 2017-001 ( edaspidi “ juhend ” . Oleme Teiega täiesti päri ,et seda juhist tuleb järgida . Veelgi enam , seda juhist tuleb järgida mitte ainult p.2.3.6.4 aluse st lähtuvalt ( teie kirjas tooduna ) mis käsitleb vaid keskkonnaal a seid nõudeid vaid laiemalt ja insener-tehnilis i arvutusi nõudvatest punktidest lähtuvalt , mille eolte välistanud . Esiteks aga selgitame juhise mõtet mis T eie vastuskirjas on kaotsi läinud : 1.1 Juhise eesmärk ja rakendusala “ Terasprofiilist sildade all mõeldakse käesolevas juhises truupe , sildu , tunneleid , viadukte , estakaade , ökodukte , mille kandevelemendiks on metallprofiilist teraselemendid , mis töötades koos ümbritseva pinnasega moodustab komposiit konstruktsiooni . ” Oma kirjas leiate ,et juhend suunab Teid kasutama vaid kolme profiili . Nii see ei ole . Tab e l 3 annab korraliku ülevaate võimalikest torusilla kujudest mida on võimalik kasutada . Neid on kokku tabelis kaheksa eri profiili . Lisaks lubab juhend ka muid , juhendis mitte välja joonestatud silla / truubi tüüpe . Siinkohal oleks asjalik ära tuua enim kalapääsude projektides kasutav profiil . joonis 5 .Lame torukaar Teie olete selle variandi täiesti vaatluse alt välja jätnud. Lisaks sellele on samas juhendis p.2.3.4 öeldud Torusilla ristlõike määramine hüdrauliliste arvutustega Vooluveekoguga ristuva rajatise ava suurus, avade arv ja kindlustamise viis tuleb määrata hüdrauliliste arvutustega , arvestades seejuures: • rajatise mõju ümbritsetavale keskkonnale; • üldist ja lokaalset uhtumist; • paisutust; • jõesängi võimalikku rännet : Juhendi p2.3.4.2 ütleb: Hüdrauliliste arvutuste teostamisel on põhimõtteline lahenduskäik järgmine : Vooluveekogu geodeetiline mõõdistamine mööda voolusängi ; hüdroloogiliste karakteristikute määramine ; torusilla ristlõike dimensioonimine ; maksimaalse kõrgveetaseme kõrgusest ülesvoolu samakõrgusjoonte määramine . Seega on dimensioneeirmise aluseks hüdraulilised arvutused , mida antud juhul ei ole tehtud . Lisaks oleks tulnud lähtuda ka alljärgnevatest juhendi punktidest : Vooluveekogu geodeetilisel mõõdistamisel lähtuda järgmisest : mõõta rajatisest kummalegi poole vähemalt 100m ( k.a lisaharud ja takistused k.a jõepõhjas püsivalt paigal olevad takistused ); suurendada mõõdistatavat maaala ülesvoolu ulatuseni , kus arvutuslik kõrgvee tase ei välju voolusängist ; voolusängi ristlõiked iga 50m tagant ( ristlõikes kajastada kalda kõrgused ja nõlvus , jõesügavus ja jõepõhja kõrgus ning veetaseme kõrgus ). Hüdroloogilised karakteristikud määratakse : hüdromeetriliste vaatlusandmete alusel ; ebapiisavate hüdromeetriliste vaatlusandmete korral vaatlusrea pikendamise teel analoog-veejuhtme pika vaatlusrea andmete järgi ; vaatlusandmete puudumise korral seni kasutatud empiiriliste valemite ja asjakohaste kartogrammide abil ning tulemuste võrdlemise teel analoog-veejuhtme vaatlusandmete järgi arvutatud karakteristikutega . Ka neid punkte on eiratud ja konstruktsioon on valitud arvutama ta , oja hüdraulikat tundmata ja hüdroloogiat eirates. Lisaks eelpool mainitud nõuetele on juhendis kirjas ka alljärgnev : Hüdrauliline arvutus peab koosnema järgmistest arvutustest : vooluveesängi pikikalde määramine mõõdistatud alal ; vooluveekogu valgala määramine ; veevooluhulga määramine ( mõõtepunkti korral mõõtepunktist , mõõtepunkti puudumisel analoog jõe põhjal ); maksimaalse vooluhulga määramine ( arvestades tõenäosust ); normaal - ja kõrgveetaseme määramine ; optimaalse toru ristlõike määramine ; toru läbilaskvusest tulenev paisutuse kõrguse – ja paisutus ala suuruse määramine ;. Käesoleval juhul on need kaks viimast olulist punkti täitmata. Kui ei ole rakendatud optimeerimist siis on ka selge ,miks on valitud täielikult ebaõnnestunud silla konstruktsioon mis on majanduslikult väga kallis ja põhjendamata ning ei anna kekskonnaseisukohalt mittemingisugust olulist efekti. Lisaks on üheselt juhendis öe ldud: 2.3.6.3 Keskkonnaametilt ei pea taotlema projekteerimistingimusi ega kooskõlastama projekte , kui rajatis ei asu Looduskaitseseaduse alusel kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Seega on väär kirja lõpus toodud väide ,et KeA on kooskõlastanud.... sama väär on ka juhinduda vaid juhendi punktist 2.3.6.4. vaid tuleb juhinduda kõigist vajalikest ja olulistest juhendi punktidest. KOKKUVÕTE Vooluhulkade arvutuse , truupide ,sildade dimensioneerimise ,optimeerimise ja veetasemete arvutustega tegelevad hüdrotehnikainsenerid. Käesoleval juh u l on tegemist teedeinseneride ja sillainseneridega aga mitte hüdrotehnikainseneridega. Seetõttu on püütud minna sellist teed kus näiliselt ei ole gi vaja teha hüdraulilisi ja veelgi vähem vajaliku ristlõike optimeer i mise arvutus i . Tulemiks on eriprofiili valik ,mille ava mõõtmed on liiga suured , terase paksus liiga suur , rasked taldmikud jne. K onstruktsioon on liiga kallis , ei ole antud kalasõbralik lahend ( puud u vad projekteerimiseks oskused!) ja lisaks ,eriprofiilist tulenevalt on see lahend ühe konkreetse tarnija /tootja poolt tarnitav ,mis ei vasta hea tavale ja on korruptiivse hõnguga . Projekti normaalseks elluviimiseks tuleb anda ehitajale õigus teha ärajäänud hüdraulilised arvutuse d , dimensioneerida truup /sild uuesti , teha uus valik . Rajada silla alla kaladele vaba pääs ( hetkel ei ole ka see tingimus täidetud !) . Kuna sellesarnaseid lähenemisi on esine nud ka varasemates projektides ,siis on siinkohal paslik MNT l sisejuurdluse korras kaardistada olukord et tulevikus ei toimuks maksumaksja raha massilist tuulde loopimist . N õuda mont . torusildade/truupide projekteerimisel hüdraulilisi arvutusi mis on tehtud diplomeeritud ja tase 7 või enamat omava hüdrotehnikainseneri poolt. Vajadusel pöörduda abi saamiseks Veeinseneride Liidu ( EVL ) poole . Ühtlasi saab teha siin ainult ühe ettepaneku: käesolevaks teemaks olev projekt sellisel kujul mitte ellu viia . Selgitada välja kas selline käitumine on toonud kaasa liigset rahva raha tuulde loopimist, erihuvide olemasolu . Lugupidamisega Enn Kulp Piiber Projekt OÜ
[email protected]
Teema: Ed: Räägu silla bluffprojektist
From: Enn Kulp <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Thursday, April 9, 2020 4:03 PM
To: Kalmer Helgand <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc: Raido Randmaa <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Räägu silla bluffprojektist
Tere ,
Käesolevaga saadan vastuse Hr . Helgadi kirjale saadetuna 03.05.2020.
Palun ka MNT juhtkonnal teema suhtes seisukoht kujundada.
Ühtlasi palun ehitustegevused
Peatada kuni on korrektselt teostatud hüdraulilised arvutused vastavat taset omava isiku poolt ja on läbinud vastavat pädevust omava isiku poolse ekpertiisi optimaalse, majanuslikult põhjendatud, lahendi leidmiseks..
Tervitades/,Best Regards
Enn Kulp
Piiber Projekt OÜ
Tel +372 5059401
[email protected] <mailto:
[email protected]>