dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 14. aprill 2020
Viit
15-2/20/14287-2
Registreeritud
14. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Herkki Rõõm (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22014287-2 14.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc1186 KB

Sisu (failidest)

TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA PLANEERITUD KRUNDI PIIR 39 TARTU-JÕGEVA-ARAVETE TEE KAITSEVÖÖND 30 m TAGATAV KÜLGNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL 80 km/h TASEMEL RAHULDAV 16 m TAGATAV SÕIDUTEEGA KÜLGNEV VABA RUUM PROJEKTKIIRUSEL 80 km/h TASEMEL RAHULDAV 8 m PLANEERITUD MÜRATÕKKESEINA VÕIMALIK ASUKOHT JA KOHUSTUSLIK KÕRGHALJASTUS (KÕRGEM HEKK VÕI PUUD) PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU RAJAMISE KEELUALA JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD PLANEERITUD SALVKAEVU HOOLDUSALA 10 m PLANEERITUD BIOPUHASTI KUJA 10 m OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN VAREMPLANEERITUD ÜHISVEETORUSTIK VAREMPLANEERITUD ISEVOOLNE ÜHISKANALISATSIOONITORUSTIK 1 PLANEERITUD VEETORU PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE HOONESTUSALA (vt märkused pkt 3) HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT 2 OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA OLEMASOLEV/ SÄILITATAV KRAAV OLEMASOLEVA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖND 1 m PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA Märkused: OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 20.05.2019.a., töö nr 648-19GEO. OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. OLEMASOLEV/ SÄILIV JUURDEPÄÄS KRUNDILE 2. Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud Keskkonnaministri augusti 2018. a. määrusest nr 30 "Katastriüksuse PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE moodustamise kord". Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. OLEMASOLEV/ PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). PLANEERITUD SALVKAEV 3. Planeeritud perspektiivsele hoonestusalale hoonestamine on võimalik peale ühiskanalisatsioonitorustikuga liitumist ja omapuhasti PLANEERITUD BIOPUHASTI KOOS IMBVÄLJAKUGA likvideerimist. PLANEERITUD TRUUP 4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED Planeeringu koostamisest huvitatud isikud Hoonete suurim Hoonete lubatud Elamu suurim Kelli Bendeliani Krundi Krundi Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete lubatud Lubatud Reg. nr. 11319822 lubatud maksimaalne lubatud pos nr planeeritud kasutamise kasutamise lubatud arv krundil korruselisus katusekalle Sarapuu 2, 50705 Tartu e-post: [email protected] pindala sihtotstarve sihtotstarve ehitisealune pind www.teravkera.ee 3 hoonet Elamul kuni 2 korrust, Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus POS 1 4511 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 400 m² elamul 8,5 m, kuni 2,5 m Elamu põhimahul Jane Asper (1 üksikelamu +2 abihoonet) abihoonel 1 korrus. abihoonel 5,0 m maapinnast 30-45°, 3 hoonet Elamul lubatud Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid POS 2 4695 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 400 m² abihoonel 20-45° Merit Mutso jaan. 2020 4 5 1:500 DP-5-2019 (1 üksikelamu +2 abihoonet) 1 maa-alune korrus. TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: 221034629731 Töö nr: DP-5-2019 TARTU MAAKOND, TARTU VALD, VAHI ALEVIK NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING I KÖIDE-PLANEERING Planeeringu koostamisest huvitatud isik Kelli Bendeliani Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso Tartu 2020 NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 2 SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 3 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ................................................................ 4 5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed........................................ 4 5.2. Olemasoleva olukorra analüüs ............................................................................ 5 5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 6 5.4. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 6 5.5. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 6 5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine ....................................................................... 7 5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 8 5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9 5.9. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................10 5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................10 5.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi................................................................................10 5.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ............................................................................10 5.10.3. Elektrivarustus....................................................................................................11 5.10.4. Soojavarustus ....................................................................................................11 5.10.5. Sidevarustus ......................................................................................................11 5.11. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................11 5.12. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................13 5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................13 5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus .............................................................................................................13 5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................13 5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks .........................................14 6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ ..............................................................................15 JOONISED 1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................16 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed................................................17 3. Olemasolev olukord.....................................................................................................18 4. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega .............................................................19 5. Illustratiivsed vaated ....................................................................................................20 TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 3 SELETUSKIRI 1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Kelli Bendeliani. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Vallavalitsuse 11.04.2019.a. korraldus nr 345 Vahi alevikus asuva Nõmmiku tn 21 maaüksuse detailplaneeringu algatamise kohta. 2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso (dipl. MD 002126). 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Nõmmiku tn 21 maaüksuse (kü tunnus 79401:001:0473) jagamist kaheks krundiks ning ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on ca 0,95 ha. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega tunnistatakse Tartu Vallavalitsuse 07.10.2015 korraldusega nr 459 kehtestatud Nõmmiku tn 21 ja 23 maaüksuste detailplaneering kehtetuks. Tartu valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringu ala elamumaa juhtotstarbega maa-alal, kuhu on lubatud ühepereelamute rajamine. Planeeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Andmed planeeritava maaüksuse kohta:  nimi- Nõmmiku tn 21 (katastriüksus nr 79401:001:0473);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 9206 m². 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid  Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024;  Tartu valla üldplaneering;  Tartu Vallavalitsuse 27.05.2010 korraldusega nr 156 kehtestatud Vahi külas asuva Nõmmiku asumi detailplaneering; TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 4  Tartu Vallavalitsuse 07.10.2015 korraldusega nr 459 kehtestatud Nõmmiku tn 21 ja 23 maaüksuste detailplaneering;  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 20.05.2019.a., töö nr 648-19GEO. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Tartu vallas Vahi alevikus ca 2 km kaugusel Tartu linna piirist, Tartu- Jõgeva-Aravete riigimaantee ääres. Planeeringuala asub arenevas elamurajoonis, millel on hea ühendus Tartu linna ja Vahi alevikuga. Lähiümbruse kergliiklusteed on ühendatud Tartu linna kergliiklusteedega, mis on kasutatavad erinevateks sportimistegevusteks (kepikõnd, rulluisutamine, jooksmine jne). Lähim bussipeatus (Nõmmiku) asub planeeringualast kagusuunas ca 400 meetri kaugusel. Lähimad kauplused asuvad Tartu linnas, planeeringualast ca 3,1 kilomeetri kaugusel. Lähim kool ja lasteaed asuvad samuti Tartu linnas, planeeringualast vastavalt 4,2 ja 4,0 kilomeetri kaugusel. Lähim tankla jääb planeeringualast 2,0 km kaugusele. Planeeringualast kagu-, lõuna- ja edelasuunda jäävad elamumaa sihtotstarbega krundid, kuhu on kehtiva Nõmmiku asumi detailplaneeringuga kavandatud kuni 2-korruselised üksik- ja kaksikelamud ning 1-korruselised abihooned. Kagusuunas on enamik üksikelamuid välja ehitatud ning osadele kruntidele on rajatud ka abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud heledates toonides krohvi, puitlaudist ja kivi. Olemasolevatel hoonetel on viil- või kelpkatused ja katusematerjaliks on valdavalt plekk. Planeeringualast lääne ja loode suunda jäävad maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega krundid, kuhu on kehtiva Nõmmiku asumi detailplaneeringuga kavandatud kuni 2-korruselised üksikelamud, mida ei ole veel ehitatud. Planeeringualast läände veidi kaugemale jäävad põllu- ja metsamaad. Planeeringualast kaugemale loodesuunda jäävad elamumaa sihtotstarbega krundid, kuhu on kehtiva Karikakra, Kullerkupu, Pääsusilma, Rukkilille ja Ülase maaüksuste ning lähiala detailplaneeringuga kavandatud kuni 2-korruselised üksikelamud ning 1-korruselised abihooned. Kaugemal kagusuunas pole enamik elamuid ja abihooneid veel välja ehitatud. Olemasolevad hooned on 2-korruselised üksikelamud. Hoonete välisviimistluses on kasutatud heledates toonides laudist. Hoonetel on viilkatused ning katusematerjaliks on plekk ja kivi. Planeeringualast kirdesuunda jäävad põllumaadena kasutuses olevad maatulundusmaad. TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 5 Kruntide suurused kontaktvööndi piirkonnas on tugevalt varieeruvad. Planeeringualast põhja, kirde ja ida suunda jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega krundid on vahemikus 16 - 95 ha. Kagu, lõuna ja edela suunas asuvate üksik-ja kaksikelamu kruntide suurused jäävad vahemikku 2000-17680 m². Lääne ja loode suunda jäävad elamumaa krundid on väiksemad, nende pindala jääb 2000-4800 m² vahemikku. Nõmmiku tn 21 maaüksusel kehtib Tartu Vallavalitsuse 07.10.2015 korraldusega nr 459 kehtestatud Vahi alevikus asuva Nõmmiku tn 21 ja 23 maaüksuste detailplaneering, millega liideti elamumaa sihtotstarbega Nõmmiku tn 21 ja 23 maaüksused üheks krundiks ning määrati ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Detailplaneeringut on hakatud realiseerima ning ehitustegevusega on alustatud. Nõmmiku tn 21 omaniku eesmärgid on maa kasutamise suhtes muutunud ning sellest tulenevalt soovitakse kehtivat detailplaneeringut muuta - jagada maaüksus kaheks elamumaa krundiks. Kavandatav tegevus on sobilik piirkonnas väljakujunenud krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga. Planeeringulahenduse realiseerimisel olemasolev elamurajoon tiheneb. 5.2. Olemasoleva olukorra analüüs Nõmmiku tn 21 maaüksus on hoonestamata, kinnistu keskosas asub vundamendi süvend. Kõrghaljastuse moodustavad planeeringuala edelaosas kasvavad kaks lehtpuud, ülejäänud ala on heinamaa. Juurdepääs Nõmmiku tn 21 kinnistule Nõmmiku tänavalt, mis on kahesuunalise liiklusega. Asfaltkattega sõidutee on 4,0 kuni 5,2 m laiune. Ühel pool sõiduteed paikneb kraav koos haljasribaga ja teisel pool sõiduteed on haljasriba. Kõnnitee tänaval puudub. Reljeef langeb planeeringualal kirdest edela suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad 43.00- 38.20 m vahemikku. Kinnistu edela- ja loodepiiril asuv kraav on ümbritsevast maapinnast madalam, kraavi põhi 37.08 m. Nõmmiku tn 21 kinnistul puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Üle kinnistu kirdeosa kulgeb keskpinge elektrikaabel ja mööda loodeserva kulgeb madalpinge elektrikaabel. Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:  Elektri maakaabelliini kaitsevöönd, mis on maa-ala, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 m laiused mõttelised vertikaaltasandid.  Riigitee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee kaitsevöönd, mis on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ja normaalse radooniriskiga alal. Planeeringuala piirneb kirdest Nõmme kergtee L3, idast Nõmmiku kergtee L2 maaüksusega, kagust Nõmmiku tn 17 ja Nõmmiku tn 19 maaüksustega, edelast Nõmmiku tänava maaüksusega ja loodest Nõmmiku tn 25 maaüksusega. TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 6 Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 3 Olemasolev olukord. 5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga on ette nähtud jagada Nõmmiku tn 21 maaüksus kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks. Planeeritud kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega. Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis 1 ning joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega. Tabel 1. Maakasutuse koontabel Avalikku Krundi Moodusta- Krundi POS Planeeritud Osade Osade senine kasutusse planeeritud takse nr. sihtotstarve suurused sihtotstarve planeeritud pindala kinnistust maa-alad POS 1 4511 m² E 100% Nõmmiku tn 21 4511 m² E 100% - POS 2 4695 m² E 100% Nõmmiku tn 21 4695 m² E 100% - 5.4. Kruntide ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega. Kruntidele POS 1 ja POS 2 on lubatud ehitada (mõlemale krundile) 1 üksikelamu ja 2 abihoonet. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib mõlemale krundile ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet. Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. POS 1-2 kinnistute ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:  11101 üksikelamu;  12744 elamu abihoone. 5.5. Arhitektuurinõuded ehitistele Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:  Kavandatava hoone arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 7  Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud. Keelatud on:  Imiteerivad materjalid, ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet. Lubatud on nelikantpalk, kui ei kasutata üleulatuvaid nurgaseotisi.  Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures pastelseid toone. Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete tingimustega. Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega. Lubatud katusekalde Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos vahemik tehnovõrkudega. Katuseharja kulgemise Risti või paralleelne teemaaga piirneva krundipiiriga. suund Abihoone katusehari võib olla elamuga paralleelselt või risti. Katuse tüüp Viil- ja kelpkatus, lisamahtudel ka madalkatus. Katusekatte lubatud Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid jm kvaliteetne ja nõuetele materjalid vastav materjal. Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun või punane. Põhilised Puit, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne ja nõuetele välisviimistlusmaterjalid vastav materjal. Kohustuslik ehitusjoon Puudub. ±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 60 cm maapinnast, keldrikorrusega hoonel kuni 80 cm maapinnast. 5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja, jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala kavandamine. Planeeritud hoonestusalad on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega näidatud hoonestusala on kruntidel suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega on esitatud planeeritavate elamute soovituslikud asukohad hoonestusalades. TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 8 Lisaks ehitusõigusega planeeritud hoonetele on kruntidele lubatud ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms) hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala. Nimetatud hoonete püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² hoone jääb naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m peab hoone asukoha kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega. Ehitiste paigutus krundil peab olema selline, et võimalikult vähe kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda. 5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt 19.06.2019 väljastatud seisukohtadega nr 15-2/19/24475-2 detailplaneeringu koostamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 2,016-2,104, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a. 7236 a/ööp. Planeeritav ala asub riigitee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete kaitsevööndis, kus on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg 3. Alal puuduvad nähtavust piiravad objektid ja rajatised. Tee kaitsevööndisse hooneid, parkimisalasid ja tehnovõrke kavandatud ei ole. Tee kaitsevööndis asub olemasolev keskpinge elektrikaabel. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast. POS 2 krundile säilib olemasolev juurdepääs 7940495 Nõmmiku tänavalt. POS 1 krundile on planeeritud juurdepääs 7940495 Nõmmiku tänavalt, juurdepääsu rajamiseks on vajalik paigaldada truup. Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee. Täiendavate ristumiskohtade rajamine riigiteelt on keelatud. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus. Planeeringu joonistel on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud riigitee vajaliku külgnähtavusega ja vaba ruumi nõudega. Lähtutud on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 2.4.6. külgnähtavus projektkiirusel 80 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.14 ning punktist 2.5.2 vaba ruum projektkiirusel 80 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.17. Planeeringuala ja riigitee vahele jääb olemasolev jalg- ja jalgrattatee, mille kaudu on tagatud ühendus tõmbepunktidega ning liikumisvõimaluse jätkuvus väljapoole planeeringuala. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, riigitee ääres on parkimine keelatud. Planeeringuala kinnistute minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 9 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad, juurdepääsud kruntidele, tagatud külgnähtavus ja vaba ruumi nõue on esitatud joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega. 5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:  Krundid peavad olema heakorrastatud.  Olemasolev kõrghaljastus on ette nähtud säilitada.  Kruntidel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 70% krundi pindalast.  Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi).  Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale.  Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info). Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:  Piirded tuleb paigaldada krundi piirile.  Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.  Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kuni 1,5 m kõrgune läbipaistev piire. Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid müürifragmente. Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.  Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- (sh võrkpaneelaed) või võrkaed (sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,2 m kuni 1,5 m maapinnast. Tagatud peab olema, et uue heki rajamisel selle kõrgus ei ületaks 3 m.  Krunti võib piirata ka ainult hekiga. Krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeritud krundil on keelatud. Vertikaalplaneerimine tuleb lahendada koostöös naaberkinnistute omanikega, vertikaalplaneerimisel ei tohi tekitada järske üleminekuid. TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 10 5.9. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. 5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega. 5.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi Kruntide POS 1 ja POS 2 veevarustus on lahendatud kruntidele planeeritud salvkaevude baasil. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on salvkaevu hooldusala 10 m. Juhul, kui tulevikus ehitatakse välja ühisveevõrk, on detailplaneeringualal kohustus sellega liituda. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 5 on salvkaevu hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine. Planeeritud salvkaevu ja imbsüsteemi omavaheliseks kauguseks on POS 1 krundil 60,4 m ja POS 2 krundil 64,5 m. Tabel 3. Arvestuslik veetarbimine Hoone liik Arvestus Kokku veetarbimine hoones Üksikelamu 120 liitrit inimese kohta ja arvestusega, et 120 liitrit x 4 inimest peres = peres on 4 inimest 480 liitrit Planeeritav arvutuslik veetarbimine ühe krundi kohta on maksimaalselt 0,48 m³/d. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. I kasutusviisiga ehitise puhul peab olema tagatud (kuni 800 m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk 108 m³. Kehtestatud Nõmmiku asumi detailplaneeringuga on planeeringualast ca 35 m kaugusele loodesuunda, Nõmmiku tänava äärde kavandatud tuletõrje veehoidla (maht 174 m3) koos veevõtukohaga. 5.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi Kruntide POS 1 ja POS 2 reovesi on ette nähtud juhtida kruntidele planeeritud biopuhastitesse koos imbsüsteemidega (alus Veeseadus § 124). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 5 on omapuhasti kuja vähemalt 10 meetrit TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 11 (v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit. Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh puhasti täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt õigusandlusele ja projektile. Juhul kui tulevikus ehitatakse välja ühiskanalisatsioon on detailplaneeringualal kohustus sellega liituda. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,48 m³/d ühe krundi kohta. Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale ning immutatakse omal krundil (nt killustikpadja, immutusplokkide abil). Krundi sademevee juhtimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Kruntide lõunapiiril olev kraav tuleb säilitada. 5.10.3. Elektrivarustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 328702. Planeeringuala elektrivarustus on tagatud Murisoo 15/0,4 kV alajaama fiidri F1 baasil. Kruntide POS 1 ja POS 2 elektrivarustuse tagamiseks on Nõmmiku tänava äärde, kinnistute piirile, planeeritud 0,4 kV liitumiskilp. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. 5.10.4. Soojavarustus Kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump-, õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid. Päikesepaneelide paigaldamisel hoonetele tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke. Päikesepaneele ei ole lubatud kasutada maapinnal eraldi seisvate rajatistena. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. 5.10.5. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. 5.11. Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 12 realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Planeeringuala piirneb riigiteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete, mille läheduses tuleb arvestada olemasoleva liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ja muude mõjudega. Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ega Tartu Vallavalitsus ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab planeeringu arendajal. Maanteeamet ega Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja või kinnistu igakordne omanik. Detailplaneeringuga on lubatud planeeringualale müratõkkeseina rajamine krundiomaniku algatusel (ilma müramõõtmisi läbi viimata), mille täpne asukoht ja tehniline lahendus antakse edasisel projekteerimisel. Joonisel 4 on näidatud müratõkkeseina võimalik asukoht. Müratõkkeseina lahendus ja asukoht kooskõlastada Maanteeametiga. Müratõkke efektiivsus sõltub tõkke kõrgusest, pikkusest, tõkke ja müraallika vahelisest kaugusest, maastikuvormist ja tõkke konstruktsioonist. Mida lähemal asub müratõke müraallikale või vastuvõtjale, seda efektiivsem see on. Vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ peab müratõrjesein olema tihe ja massiga vähemalt 30 kg/m². Lubatud on ehitada kuni 2,0 m kõrgune puidust viimistlusega müratõkkesein koos kohustusliku kõrghaljastusega. Müratõkkeseina võimalik asukoht koos kohustusliku kõrghaljastuse (kõrge hekk või puud) asukohaga on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega. Leevendusmeetmena on hoonestusalad planeeritud riigiteest võimalikult kaugele. Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume hoonete maanteepoolsesse ossa. TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 13 Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et katusele paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. 5.12. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks. Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudialade ulatus määratakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses. Servituutide seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringualal on vajadus seada servituut:  üle kruntide POS 1 ja POS 2 kirdeosa kulgevale keskpinge elektrikaablile;  üle krundi POS 1 loode- ja põhjaosa kulgevale madalpinge elektrikaablile;  üle kruntide POS 1 ja POS 2 lõunaosa kulgevale kraavile. 5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:  territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:  jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);  teealade korrashoid;  võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;  kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;  vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). 5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kujades ja kaitsevööndites, servituudialadel ja riigitee kaitsevööndis. 5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 14 naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt. 5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.  Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, piirdeaedade (sh müratõkke), juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.  Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.  Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute moodustamine.  Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale projekteerimistavale.  Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.  Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud juurdepääs tänavalt, krundisisene parkla ja tehnovõrgud.  Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.  Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS §24 lg 2 p 2).  Maanteeamet ja Tartu Vallavalitsus ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.  Peale ühisvee- ja -kanalisatsioonivõrgu väljaehitamist Nõmmiku tänavale on kohustus liituda ühisvõrguga ja likvideerida lokaalsed süsteemid. TERAV KERA OÜ NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 15 6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ Planeeringu on kooskõlastanud: Planeeringu on üle vaadanud ja heaks kiitnud: TERAV KERA OÜ Tartu Vallavalitsus Teie 17.03.2020 nr 7-1/24-1 [email protected] Haava 6 Meie 14.04.2020 nr 15-2/20/14287-2 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512, Tartu maakond Tartu vallas Vahi alevikus Nõmmiku tn 21 maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Tartu maakonnas Tartu vallas Vahi alevikus asuva Nõmmiku tee 21 (katastritunnusega 79401:001:0473) maaüksuse detailplaneeringu (koostaja Terav Kera OÜ, töö nr DP-5-2019, edaspidi planeering). Planeeritav ala ulatub osaliselt riigitee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete (edaspidi riigitee 39) km 2,01-2,10 kaitsevööndisse. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale on planeeringu koostamise eesmärk maaüksuse jagamine kaheks kruntideks, ehitusõiguste määramine hoonestuse rajamiseks, maa-ala varustamine tehnovõrkudega. Võttes aluseks Planeerimisseaduse, Ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Terav Kera OÜ töö nr DP-5-2019 „Nõmmiku tn 21 maaüksuse detailplaneering“. Juhime tähelepanu vajadusele planeeringu elluviimisel arvestada alljärgnevaga: 1. Maanteeamet ei võta vastutust salvkaevu joogivee kvaliteedi tagamise eest. Olulise liiklussagedusega riigiteel (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 7485 sõidukit) toimuva avarii, tee ümberehituse vms tagajärjel võib pinnaveetoitelise salvkaevu vesi muutuda kasutuskõlbmatuks paljudeks aastateks. Sellest tulenevalt on sobilik ja vajalik rajada salvkaev potentsiaalsest reostusallikast võimalikult kaugele või kavandada eluasemekohtadele kestlikum veevarustus. 2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. 3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: Lisa 1. DP põhijoonis tehnovõrkudega Lisa 2. DP seletuskiri Herkki Rõõm 5219446 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →