TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA PLANEERITUD KRUNDI PIIR
39 TARTU-JÕGEVA-ARAVETE TEE KAITSEVÖÖND
30 m
TAGATAV KÜLGNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL
80 km/h TASEMEL RAHULDAV 16 m
TAGATAV SÕIDUTEEGA KÜLGNEV VABA RUUM
PROJEKTKIIRUSEL 80 km/h TASEMEL RAHULDAV 8 m
PLANEERITUD MÜRATÕKKESEINA VÕIMALIK
ASUKOHT JA KOHUSTUSLIK KÕRGHALJASTUS
(KÕRGEM HEKK VÕI PUUD)
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU RAJAMISE KEELUALA
JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
PLANEERITUD SALVKAEVU HOOLDUSALA 10 m
PLANEERITUD BIOPUHASTI KUJA 10 m
OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN
VAREMPLANEERITUD ÜHISVEETORUSTIK
VAREMPLANEERITUD ISEVOOLNE
ÜHISKANALISATSIOONITORUSTIK
1 PLANEERITUD VEETORU
PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE HOONESTUSALA
(vt märkused pkt 3)
HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT
2 OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE
PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA
OLEMASOLEV/ SÄILITATAV KRAAV
OLEMASOLEVA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖND 1 m
PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE
VAJADUSEGA ALA
Märkused: OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo
OÜ (EEG000197) poolt 20.05.2019.a., töö nr 648-19GEO. OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
OLEMASOLEV/ SÄILIV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
2. Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud
Keskkonnaministri augusti 2018. a. määrusest nr 30 "Katastriüksuse PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
moodustamise kord".
Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a.
OLEMASOLEV/ PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP
koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali
alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).
PLANEERITUD SALVKAEV
3. Planeeritud perspektiivsele hoonestusalale hoonestamine on
võimalik peale ühiskanalisatsioonitorustikuga liitumist ja omapuhasti PLANEERITUD BIOPUHASTI KOOS IMBVÄLJAKUGA
likvideerimist.
PLANEERITUD TRUUP
4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana
detailplaneeringu seletuskiri.
PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT
PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED Planeeringu koostamisest huvitatud isikud
Hoonete suurim Hoonete lubatud Elamu suurim Kelli Bendeliani
Krundi Krundi Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete lubatud Lubatud Reg. nr. 11319822
lubatud maksimaalne lubatud
pos nr planeeritud kasutamise kasutamise lubatud arv krundil korruselisus katusekalle Sarapuu 2, 50705 Tartu
e-post:
[email protected]
pindala sihtotstarve sihtotstarve ehitisealune pind www.teravkera.ee
3 hoonet Elamul kuni 2 korrust, Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
POS 1 4511 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 400 m² elamul 8,5 m, kuni 2,5 m Elamu põhimahul Jane Asper
(1 üksikelamu +2 abihoonet) abihoonel 1 korrus.
abihoonel 5,0 m maapinnast 30-45°,
3 hoonet Elamul lubatud Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
POS 2 4695 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 400 m² abihoonel 20-45° Merit Mutso jaan. 2020 4 5 1:500 DP-5-2019
(1 üksikelamu +2 abihoonet) 1 maa-alune korrus.
TERAV KERA OÜ
Sarapuu 2, Tartu 50705
tel. 555 481 55
reg. nr. 11319822
e-post:
[email protected]
a/a: 221034629731
Töö nr: DP-5-2019
TARTU MAAKOND, TARTU VALD, VAHI ALEVIK
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE
DETAILPLANEERING
I KÖIDE-PLANEERING
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Kelli Bendeliani
Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso
Tartu 2020
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 2
SISUKORD
SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3
1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3
2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3
4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 3
5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ................................................................ 4
5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed........................................ 4
5.2. Olemasoleva olukorra analüüs ............................................................................ 5
5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 6
5.4. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 6
5.5. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 6
5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine ....................................................................... 7
5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 8
5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9
5.9. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................10
5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................10
5.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi................................................................................10
5.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ............................................................................10
5.10.3. Elektrivarustus....................................................................................................11
5.10.4. Soojavarustus ....................................................................................................11
5.10.5. Sidevarustus ......................................................................................................11
5.11. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................11
5.12. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................13
5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................13
5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nende ulatus .............................................................................................................13
5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................13
5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks .........................................14
6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ ..............................................................................15
JOONISED
1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................16
2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed................................................17
3. Olemasolev olukord.....................................................................................................18
4. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega .............................................................19
5. Illustratiivsed vaated ....................................................................................................20
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 3
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Kelli Bendeliani.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Vallavalitsuse 11.04.2019.a. korraldus nr
345 Vahi alevikus asuva Nõmmiku tn 21 maaüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.
2. Detailplaneeringu koostaja
Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,
maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso
(dipl. MD 002126).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta
Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Nõmmiku tn 21 maaüksuse (kü tunnus
79401:001:0473) jagamist kaheks krundiks ning ehitusõiguse määramist üksikelamu ja
abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala
haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega
varustamisele.
Planeeringuala suurus on ca 0,95 ha.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega tunnistatakse Tartu Vallavalitsuse
07.10.2015 korraldusega nr 459 kehtestatud Nõmmiku tn 21 ja 23 maaüksuste
detailplaneering kehtetuks.
Tartu valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringu ala elamumaa
juhtotstarbega maa-alal, kuhu on lubatud ühepereelamute rajamine. Planeeringu
koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
nimi- Nõmmiku tn 21 (katastriüksus nr 79401:001:0473);
maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;
pindala- 9206 m².
4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid
Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024;
Tartu valla üldplaneering;
Tartu Vallavalitsuse 27.05.2010 korraldusega nr 156 kehtestatud Vahi külas asuva
Nõmmiku asumi detailplaneering;
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 4
Tartu Vallavalitsuse 07.10.2015 korraldusega nr 459 kehtestatud Nõmmiku tn 21 ja 23
maaüksuste detailplaneering;
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“.
5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt
20.05.2019.a., töö nr 648-19GEO. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis.
5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Tartu vallas Vahi alevikus ca 2 km kaugusel Tartu linna piirist, Tartu-
Jõgeva-Aravete riigimaantee ääres.
Planeeringuala asub arenevas elamurajoonis, millel on hea ühendus Tartu linna ja Vahi
alevikuga. Lähiümbruse kergliiklusteed on ühendatud Tartu linna kergliiklusteedega, mis on
kasutatavad erinevateks sportimistegevusteks (kepikõnd, rulluisutamine, jooksmine jne).
Lähim bussipeatus (Nõmmiku) asub planeeringualast kagusuunas ca 400 meetri kaugusel.
Lähimad kauplused asuvad Tartu linnas, planeeringualast ca 3,1 kilomeetri kaugusel. Lähim
kool ja lasteaed asuvad samuti Tartu linnas, planeeringualast vastavalt 4,2 ja 4,0 kilomeetri
kaugusel. Lähim tankla jääb planeeringualast 2,0 km kaugusele.
Planeeringualast kagu-, lõuna- ja edelasuunda jäävad elamumaa sihtotstarbega krundid, kuhu
on kehtiva Nõmmiku asumi detailplaneeringuga kavandatud kuni 2-korruselised üksik- ja
kaksikelamud ning 1-korruselised abihooned. Kagusuunas on enamik üksikelamuid välja
ehitatud ning osadele kruntidele on rajatud ka abihooned. Hoonete välisviimistluses on
kasutatud heledates toonides krohvi, puitlaudist ja kivi. Olemasolevatel hoonetel on viil- või
kelpkatused ja katusematerjaliks on valdavalt plekk.
Planeeringualast lääne ja loode suunda jäävad maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega
krundid, kuhu on kehtiva Nõmmiku asumi detailplaneeringuga kavandatud kuni 2-korruselised
üksikelamud, mida ei ole veel ehitatud. Planeeringualast läände veidi kaugemale jäävad põllu-
ja metsamaad.
Planeeringualast kaugemale loodesuunda jäävad elamumaa sihtotstarbega krundid, kuhu on
kehtiva Karikakra, Kullerkupu, Pääsusilma, Rukkilille ja Ülase maaüksuste ning lähiala
detailplaneeringuga kavandatud kuni 2-korruselised üksikelamud ning 1-korruselised
abihooned. Kaugemal kagusuunas pole enamik elamuid ja abihooneid veel välja ehitatud.
Olemasolevad hooned on 2-korruselised üksikelamud. Hoonete välisviimistluses on kasutatud
heledates toonides laudist. Hoonetel on viilkatused ning katusematerjaliks on plekk ja kivi.
Planeeringualast kirdesuunda jäävad põllumaadena kasutuses olevad maatulundusmaad.
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 5
Kruntide suurused kontaktvööndi piirkonnas on tugevalt varieeruvad. Planeeringualast põhja,
kirde ja ida suunda jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega krundid on vahemikus 16 - 95 ha.
Kagu, lõuna ja edela suunas asuvate üksik-ja kaksikelamu kruntide suurused jäävad
vahemikku 2000-17680 m². Lääne ja loode suunda jäävad elamumaa krundid on väiksemad,
nende pindala jääb 2000-4800 m² vahemikku.
Nõmmiku tn 21 maaüksusel kehtib Tartu Vallavalitsuse 07.10.2015 korraldusega nr 459
kehtestatud Vahi alevikus asuva Nõmmiku tn 21 ja 23 maaüksuste detailplaneering, millega
liideti elamumaa sihtotstarbega Nõmmiku tn 21 ja 23 maaüksused üheks krundiks ning määrati
ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Detailplaneeringut on
hakatud realiseerima ning ehitustegevusega on alustatud. Nõmmiku tn 21 omaniku eesmärgid
on maa kasutamise suhtes muutunud ning sellest tulenevalt soovitakse kehtivat
detailplaneeringut muuta - jagada maaüksus kaheks elamumaa krundiks. Kavandatav tegevus
on sobilik piirkonnas väljakujunenud krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga.
Planeeringulahenduse realiseerimisel olemasolev elamurajoon tiheneb.
5.2. Olemasoleva olukorra analüüs
Nõmmiku tn 21 maaüksus on hoonestamata, kinnistu keskosas asub vundamendi süvend.
Kõrghaljastuse moodustavad planeeringuala edelaosas kasvavad kaks lehtpuud, ülejäänud
ala on heinamaa.
Juurdepääs Nõmmiku tn 21 kinnistule Nõmmiku tänavalt, mis on kahesuunalise liiklusega.
Asfaltkattega sõidutee on 4,0 kuni 5,2 m laiune. Ühel pool sõiduteed paikneb kraav koos
haljasribaga ja teisel pool sõiduteed on haljasriba. Kõnnitee tänaval puudub.
Reljeef langeb planeeringualal kirdest edela suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad
43.00- 38.20 m vahemikku. Kinnistu edela- ja loodepiiril asuv kraav on ümbritsevast
maapinnast madalam, kraavi põhi 37.08 m.
Nõmmiku tn 21 kinnistul puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Üle kinnistu kirdeosa kulgeb
keskpinge elektrikaabel ja mööda loodeserva kulgeb madalpinge elektrikaabel.
Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:
Elektri maakaabelliini kaitsevöönd, mis on maa-ala, mida piiravad mõlemal pool piki liini
telge paiknevad 2 m laiused mõttelised vertikaaltasandid.
Riigitee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee kaitsevöönd, mis on 30 m äärmise sõiduraja
välimisest servast.
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ja normaalse radooniriskiga alal.
Planeeringuala piirneb kirdest Nõmme kergtee L3, idast Nõmmiku kergtee L2 maaüksusega,
kagust Nõmmiku tn 17 ja Nõmmiku tn 19 maaüksustega, edelast Nõmmiku tänava
maaüksusega ja loodest Nõmmiku tn 25 maaüksusega.
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 6
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
ära toodud joonisel 3 Olemasolev olukord.
5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga on ette nähtud jagada Nõmmiku tn 21 maaüksus kaheks elamumaa
sihtotstarbega krundiks. Planeeritud kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Planeeringu
põhijoonis koos tehnovõrkudega. Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis 1
ning joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Tabel 1. Maakasutuse koontabel
Avalikku
Krundi Moodusta-
Krundi POS Planeeritud Osade Osade senine kasutusse
planeeritud takse
nr. sihtotstarve suurused sihtotstarve planeeritud
pindala kinnistust
maa-alad
POS 1 4511 m² E 100% Nõmmiku tn 21 4511 m² E 100% -
POS 2 4695 m² E 100% Nõmmiku tn 21 4695 m² E 100% -
5.4. Kruntide ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on
esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Kruntidele POS 1 ja POS 2 on lubatud ehitada (mõlemale krundile) 1 üksikelamu ja 2
abihoonet. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib mõlemale krundile ehitada
2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet.
Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.
POS 1-2 kinnistute ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:
11101 üksikelamu;
12744 elamu abihoone.
5.5. Arhitektuurinõuded ehitistele
Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse
hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
Kavandatava hoone arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav.
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 7
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning
esinduslikud.
Keelatud on:
Imiteerivad materjalid, ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet.
Lubatud on nelikantpalk, kui ei kasutata üleulatuvaid nurgaseotisi.
Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures
pastelseid toone.
Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete
tingimustega.
Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded
Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos
tehnovõrkudega.
Lubatud katusekalde Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos
vahemik tehnovõrkudega.
Katuseharja kulgemise Risti või paralleelne teemaaga piirneva krundipiiriga.
suund Abihoone katusehari võib olla elamuga paralleelselt või risti.
Katuse tüüp Viil- ja kelpkatus, lisamahtudel ka madalkatus.
Katusekatte lubatud Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid jm kvaliteetne ja nõuetele
materjalid vastav materjal.
Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun või punane.
Põhilised Puit, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne ja nõuetele
välisviimistlusmaterjalid vastav materjal.
Kohustuslik ehitusjoon Puudub.
±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on
kuni 60 cm maapinnast, keldrikorrusega hoonel kuni 80 cm
maapinnast.
5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete
püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja,
jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja
haljasala kavandamine.
Planeeritud hoonestusalad on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis
koos tehnovõrkudega näidatud hoonestusala on kruntidel suurem, kui tegelik lubatud suurim
ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist,
arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud
kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos
tehnovõrkudega on esitatud planeeritavate elamute soovituslikud asukohad hoonestusalades.
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 8
Lisaks ehitusõigusega planeeritud hoonetele on kruntidele lubatud ehitada 2 kuni 20 m²
ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms) hoonestusalasse või väljapoole
hoonestusala. Nimetatud hoonete püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid. Juhul kui
kuni 20 m² hoone jääb naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m peab hoone asukoha
kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab
haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema
kooskõlastatud omavalitsusega. Ehitiste paigutus krundil peab olema selline, et võimalikult
vähe kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda.
5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt 19.06.2019 väljastatud
seisukohtadega nr 15-2/19/24475-2 detailplaneeringu koostamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 2,016-2,104, mille aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a. 7236 a/ööp.
Planeeritav ala asub riigitee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete kaitsevööndis, kus on keelatud
tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku
teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti
nõusolekul vastavalt EhS §70 lg 3.
Alal puuduvad nähtavust piiravad objektid ja rajatised. Tee kaitsevööndisse hooneid,
parkimisalasid ja tehnovõrke kavandatud ei ole. Tee kaitsevööndis asub olemasolev keskpinge
elektrikaabel. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte
servast.
POS 2 krundile säilib olemasolev juurdepääs 7940495 Nõmmiku tänavalt. POS 1 krundile on
planeeritud juurdepääs 7940495 Nõmmiku tänavalt, juurdepääsu rajamiseks on vajalik
paigaldada truup. Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega
näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee. Täiendavate ristumiskohtade
rajamine riigiteelt on keelatud. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise
käigus.
Planeeringu joonistel on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud
riigitee vajaliku külgnähtavusega ja vaba ruumi nõudega. Lähtutud on majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ punktist 2.4.6. külgnähtavus projektkiirusel 80 km/h rahuldaval tasemel,
tabel 2.14 ning punktist 2.5.2 vaba ruum projektkiirusel 80 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.17.
Planeeringuala ja riigitee vahele jääb olemasolev jalg- ja jalgrattatee, mille kaudu on tagatud
ühendus tõmbepunktidega ning liikumisvõimaluse jätkuvus väljapoole planeeringuala.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, riigitee ääres on parkimine keelatud. Planeeringuala
kinnistute minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 9
„Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema
tagatud vähemalt 3 parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne paigutus täpsustatakse edasise
projekteerimise käigus.
Sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad, juurdepääsud kruntidele, tagatud külgnähtavus ja
vaba ruumi nõue on esitatud joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
Krundid peavad olema heakorrastatud.
Olemasolev kõrghaljastus on ette nähtud säilitada.
Kruntidel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 70%
krundi pindalast.
Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi).
Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale.
Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku
paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada
kõrghaljastust.
Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt
markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).
Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:
Piirded tuleb paigaldada krundi piirile.
Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.
Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kuni 1,5 m kõrgune
läbipaistev piire. Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid
betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga
sobivaid müürifragmente. Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.
Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- (sh võrkpaneelaed)
või võrkaed (sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,2 m kuni 1,5
m maapinnast. Tagatud peab olema, et uue heki rajamisel selle kõrgus ei ületaks 3
m.
Krunti võib piirata ka ainult hekiga.
Krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Suuremahuline
maapinna kõrguste muutmine planeeritud krundil on keelatud. Vertikaalplaneerimine
tuleb lahendada koostöös naaberkinnistute omanikega, vertikaalplaneerimisel ei tohi tekitada
järske üleminekuid.
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 10
5.9. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline
tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb
tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi
tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Tehnovõrkude
asukohad on kajastatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
5.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Kruntide POS 1 ja POS 2 veevarustus on lahendatud kruntidele planeeritud salvkaevude
baasil. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on salvkaevu hooldusala 10 m. Juhul, kui tulevikus
ehitatakse välja ühisveevõrk, on detailplaneeringualal kohustus sellega liituda.
Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 5 on salvkaevu hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks
keelatud kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete
pinnasesse juhtimine. Planeeritud salvkaevu ja imbsüsteemi omavaheliseks kauguseks on
POS 1 krundil 60,4 m ja POS 2 krundil 64,5 m.
Tabel 3. Arvestuslik veetarbimine
Hoone liik Arvestus Kokku veetarbimine hoones
Üksikelamu 120 liitrit inimese kohta ja arvestusega, et 120 liitrit x 4 inimest peres =
peres on 4 inimest 480 liitrit
Planeeritav arvutuslik veetarbimine ühe krundi kohta on maksimaalselt 0,48 m³/d.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ esitatud nõuetega. I kasutusviisiga ehitise puhul peab olema tagatud (kuni 800
m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk
108 m³. Kehtestatud Nõmmiku asumi detailplaneeringuga on planeeringualast ca 35 m
kaugusele loodesuunda, Nõmmiku tänava äärde kavandatud tuletõrje veehoidla (maht 174
m3) koos veevõtukohaga.
5.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
Kruntide POS 1 ja POS 2 reovesi on ette nähtud juhtida kruntidele planeeritud biopuhastitesse
koos imbsüsteemidega (alus Veeseadus § 124). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr
31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 5 on omapuhasti kuja vähemalt 10 meetrit
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 11
(v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt
5 meetrit. Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh puhasti täpne lahendus antakse edasise
projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt õigusandlusele ja projektile.
Juhul kui tulevikus ehitatakse välja ühiskanalisatsioon on detailplaneeringualal
kohustus sellega liituda. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik
veetarbiminegi 0,48 m³/d ühe krundi kohta.
Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale
ning immutatakse omal krundil (nt killustikpadja, immutusplokkide abil). Krundi sademevee
juhtimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei
tohi juhtida naaberkruntidele ega riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu
kuuluvatesse teekraavidesse. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129
nõuetele. Kruntide lõunapiiril olev kraav tuleb säilitada.
5.10.3. Elektrivarustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele
tingimustele nr 328702.
Planeeringuala elektrivarustus on tagatud Murisoo 15/0,4 kV alajaama fiidri F1 baasil. Kruntide
POS 1 ja POS 2 elektrivarustuse tagamiseks on Nõmmiku tänava äärde, kinnistute piirile,
planeeritud 0,4 kV liitumiskilp. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud
maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma
vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.
5.10.4. Soojavarustus
Kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus.
Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump-, õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid.
Päikesepaneelide paigaldamisel hoonetele tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks
naaberkrundi elanikke. Päikesepaneele ei ole lubatud kasutada maapinnal eraldi seisvate
rajatistena. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks
raskeõlid ja kivisüsi.
5.10.5. Sidevarustus
Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.
5.11. Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja
järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 12
realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,
kultuuripärandit või vara.
Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus
lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda
vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt
kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises
kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale.
Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja
külastajatele märkamatuks.
Planeeringuala piirneb riigiteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete, mille läheduses tuleb arvestada
olemasoleva liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ja muude mõjudega. Maanteeamet on
planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ega
Tartu Vallavalitsus ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest
põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Olukorra hindamise
ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab planeeringu
arendajal. Maanteeamet ega Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive ületavate
keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja või
kinnistu igakordne omanik.
Detailplaneeringuga on lubatud planeeringualale müratõkkeseina rajamine krundiomaniku
algatusel (ilma müramõõtmisi läbi viimata), mille täpne asukoht ja tehniline lahendus antakse
edasisel projekteerimisel. Joonisel 4 on näidatud müratõkkeseina võimalik asukoht.
Müratõkkeseina lahendus ja asukoht kooskõlastada Maanteeametiga.
Müratõkke efektiivsus sõltub tõkke kõrgusest, pikkusest, tõkke ja müraallika vahelisest
kaugusest, maastikuvormist ja tõkke konstruktsioonist. Mida lähemal asub müratõke
müraallikale või vastuvõtjale, seda efektiivsem see on. Vastavalt standardile EVS 843:2016
„Linnatänavad“ peab müratõrjesein olema tihe ja massiga vähemalt 30 kg/m². Lubatud on
ehitada kuni 2,0 m kõrgune puidust viimistlusega müratõkkesein koos kohustusliku
kõrghaljastusega. Müratõkkeseina võimalik asukoht koos kohustusliku kõrghaljastuse (kõrge
hekk või puud) asukohaga on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Leevendusmeetmena on hoonestusalad planeeritud riigiteest võimalikult kaugele. Hoonete
projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002.
a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades vastavaid
müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest.“). Võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume hoonete maanteepoolsesse ossa.
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 13
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.
Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et katusele paigaldatavate
tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
5.12. Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks.
Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.
Servituudialade ulatus määratakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi
ulatuses. Servituutide seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 4
Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Detailplaneeringualal on vajadus seada servituut:
üle kruntide POS 1 ja POS 2 kirdeosa kulgevale keskpinge elektrikaablile;
üle krundi POS 1 loode- ja põhjaosa kulgevale madalpinge elektrikaablile;
üle kruntide POS 1 ja POS 2 lõunaosa kulgevale kraavile.
5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Oluliseks on seatud:
territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);
teealade korrashoid;
võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus
Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate
tehnovõrkude kujades ja kaitsevööndites, servituudialadel ja riigitee kaitsevööndis.
5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 14
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.
5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne
omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese
haljastuse, piirdeaedade (sh müratõkke), juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga.
Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.
Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava
ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.
Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste
kinnistute moodustamine.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt
Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja
heale projekteerimistavale.
Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse
omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.
Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud juurdepääs tänavalt,
krundisisene parkla ja tehnovõrgud.
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte
võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS §24 lg 2 p 2).
Maanteeamet ja Tartu Vallavalitsus ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Peale ühisvee- ja -kanalisatsioonivõrgu väljaehitamist Nõmmiku tänavale on kohustus
liituda ühisvõrguga ja likvideerida lokaalsed süsteemid.
TERAV KERA OÜ
NÕMMIKU TN 21 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 15
6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ
Planeeringu on kooskõlastanud:
Planeeringu on üle vaadanud ja heaks kiitnud:
TERAV KERA OÜ
Tartu Vallavalitsus Teie 17.03.2020 nr 7-1/24-1
[email protected]
Haava 6 Meie 14.04.2020 nr 15-2/20/14287-2
Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512,
Tartu maakond
Tartu vallas Vahi alevikus Nõmmiku tn 21
maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Tartu maakonnas Tartu vallas Vahi alevikus
asuva Nõmmiku tee 21 (katastritunnusega 79401:001:0473) maaüksuse detailplaneeringu
(koostaja Terav Kera OÜ, töö nr DP-5-2019, edaspidi planeering). Planeeritav ala ulatub osaliselt
riigitee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete (edaspidi riigitee 39) km 2,01-2,10 kaitsevööndisse.
Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale on planeeringu koostamise eesmärk maaüksuse
jagamine kaheks kruntideks, ehitusõiguste määramine hoonestuse rajamiseks, maa-ala
varustamine tehnovõrkudega.
Võttes aluseks Planeerimisseaduse, Ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse,
kooskõlastame Terav Kera OÜ töö nr DP-5-2019 „Nõmmiku tn 21 maaüksuse detailplaneering“.
Juhime tähelepanu vajadusele planeeringu elluviimisel arvestada alljärgnevaga:
1. Maanteeamet ei võta vastutust salvkaevu joogivee kvaliteedi tagamise eest. Olulise
liiklussagedusega riigiteel (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 7485 sõidukit)
toimuva avarii, tee ümberehituse vms tagajärjel võib pinnaveetoitelise salvkaevu vesi
muutuda kasutuskõlbmatuks paljudeks aastateks. Sellest tulenevalt on sobilik ja vajalik
rajada salvkaev potentsiaalsest reostusallikast võimalikult kaugele või kavandada
eluasemekohtadele kestlikum veevarustus.
2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks.
3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel,
palume Maanteeamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee
kaitsevööndis.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja
möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisad:
Lisa 1. DP põhijoonis tehnovõrkudega
Lisa 2. DP seletuskiri
Herkki Rõõm
5219446
[email protected]
2 (2)